| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
fraseologism:
Ma näi jah, ku vali ülejala (läks kiiresti) kodu poole ku hirmus. Ku är vihast, sis pand jõrvama (nutma) ku hirmus. Toho taa teku vai asja. Ütel, et täl um lehm haigõ, a esi kummas mugu tsolki ette ku hirmus. Ma satte redeli päält maha ja osati (nikastasin) jala ärä, nüid om jalg nigu tuld täis, valutap kui hirmus. Tuli lõõmap (leegib) mes hirmus. Õkkad püssi mis hirmus (kiisal). Tema naljatas mis hirmus. Ta kardab igat ühte mis hirmus. Ta on kange töö rühmaja; rühmab tööd teha mis hirmus. Töinab teine mis hirmus. Valutab mis hirmus. Karjob ja lõugab nõnna, et see hermos ühnä pealt kuulata. Sii need va punased naadrisi (raudsipelgad), äi sii või istuda, nee teevad täitsa tuliseks, nad kusevad nii kibed kust et hermus. Aga see laps on präänane (määrdunud, räpane), ta on ennast nenda täis tröömend et hermus. Nõelu oma seelik kinni, ripendab nii mis hermus. Ma sain igavese sauna, ta sõimas mind nii paljo, seel sai sõhuse sauna et hermus. See pole killege töö olnd, tuline oli mis kole - palju sõimata, peksta, tööd teha või sooja saama. Vannus mes hermus - vandus, et kole kuulda. Vahest aa sügise aegus nenda heitlik ilm et herm, puhu sajab, puhu tuulab. See pluusa on soole kitsaks jäänd, rünte kohast nii prinnil (pingul) et hirm vaata. Neid raideid (söögilaua pühkmeid) on ka nii paljo sii laual et herm. Ma lähen nii paksuks, et ... Köhunahk ümber rasvamau nii prinnil et hirm. Kukud sihantse praatsu otsa et herm - võid haledasti sisse kukkuda. Vettis ankrus nenda rapsima et herm - võttis laeva ankrul kõvasti ketti katkestama. Järi nenda tüma pöhjaga et herm - järve põhi nii pehme, et kole. Löhkus tööd teha et herm - tegi kole kiiresti tööd. Tema teeb õige nii tolguseste küll et üsna herm.
Emm, Sõru Juu, Kaiu Kod, Assikvere Käi, Allika Mar, Haeska Nõo, Tõravere Phl, Kärdla Rei, Kõpu Rõu, Hurda Rõu, Rooksu Urv Vil Vil, Uusna |
|||
|
|||