ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    üks peatäis
süntaktiline struktuur:
    nimisõnafraas
näited:
    Tää sai jälle peatäie (viina peatäie) kätte, juba tää oo jälle peatäie kätte saand.

    Päätävve saanu - joodikute kohta.

    Tema mees on saanud, võtnud, on saanud päätäis, see oli päätäis.

    Kui saavad kuskist viina ja õlut, siis ütleb et, saime hea peatäie sealt.

    Peatäis juua, hee peetäve sai.

    Vettis mihise peetäve - võttis endid tubliste purju.

    Ta om tubli päätävve saanu.

    Ta on joond, sai öhö peatäie.

    Sii oli igavese atutääve saand.

    Mine küla, saat peetäve juua.

    Jõi piatäie.

    Keikse paremb tüöaeg on tämäl maha lällutatud (purjus meeste märuli kohta), kui vähe selgib (kaineneb), läheb uut peatäit otsima.

    Suutävve taha ma sulle küll anda, ent ei mitte päätäüt.

    Päätäüt väljä magama - purjus inimese liialt magamise kohta.

    Pandi peatäit välja magama.

    Juodik mies magab piatäie.

    Maga siin oma peatäis välja.

    Ma magasi kah joba üte päätävve ärä.

    Mis sa jurgid ja tsurgid, las ma maka üte päätävve!

    Üts silmatäüs magama.

    Aba nuttis ärä päätäie enesest väella.

    Olen sellepärast mittu piatäit nutta soand.

    Miä olen jo oma lapse peräst mitu päätäit itkend.

    Nutan öhö peatäie, siis on natuke param olla.

    Vana oli poisile hea peatääve (noomituse ) teind, oli päris vali olnd.
levikuala:
    Iis, Tudulinna
    Iis, Uhe
    Juu
    Juu, Junnküla
    Juu, Toomja
    Jõh, Toila
    Khk, Atla
    Khk, Kalmu
    Koe, Kalitsa
    Kuu
    Mar, Haeska
    Mus
    Nõo, Tõravere
    Ote, Vastse-Otepää
    Pal, Kaarepere
    Phl, Kärdla
    Pöi, Ollamäe
    Ris
    Räp
    Räp, Veriora
    Räp, Veriora, Kirmse
    Trv, Pikru
    VNg
    Vai, Utria
    Vil
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0