ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Mõistepuu

KATEGOORIAD

 fraseologism:
    ei ole aru ega otsa
süntaktiline struktuur:
    lause
näited:
    Tööl ei ole aru ega otsa.

    Ei ole see jutul otsa ega aru.

    Ei ole sel vihmal küll aru otsa enam pääl, muudkui sadab ühte ööd ja päevad.

    Nüüd peavad nii hirmsasti sünnipäevi, et ei ole aru-otsa.

    Selle inimese edevusel ei olnud aru ega otsa.

    Selle vihal ei ole otsa ega aru.

    Selle kahjul ei ole otsa-aru kunnigil.

    Tüöl ole arvu eiga otsa.

    Ku hakavad edetsämä (edvistama), siis põle enäm õtsa, ei arvu.

    Ta himustemisel ei ole otsa ei arru.

    Ku latsõ kinni võtt, nüpeldämmä naksi, siss is olõ arru is otsa.

    Ei ole aru ega koristust.

    Mette tööl pole aru peel, kui tiitsest tehasse ning otsa-p saa.

    Elukatus joosna nii kangesti läbi, et pole aru pääle.

    Sander oo seike kärtsmus, et pole aru pääle.

    Miili oo ju oma arust nii suur asi, et pole aru pääle.

    Vanad metsaheinamaad oo niid seiksteks rapikateks kasund, et pole aru pääle.

    Naised veivad nõnda kangesti vatrata, et pole aru pääle.
levikuala:
    Har, Mõniste
    Hel
    Hel, Atsre
    Hel, Jõgeveste
    Hls
    Iis, Uhe
    Juu
    Juu, Toomja
    Jäm, Mäebe
    Kaa, Kellamäe
    Khk, Atla
    Khk, Koimla
    Kod, Assikvere
    Kod, Sassukvere
    Krk, Ainja
    Krl
    Kuu, Kodasoo-Rummu
    Kär, Kirikuküla
    Mus, Ninase
    Pal, Kudina, Aruküla
    Pöi, Asva
    Rei, Luide
    Rõu, Hurda
    Saa
    TMr, Luunja
    Tln
    Trm
    Tõs, Kastna
    Tür, Särevere, Lokuta
    VNg, Koila
    Vil
    Vän, Pärnjõe
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0