| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
fraseologism:
Pole taal kusagil õiget asu, küll suterdab siia, küll sinna. Hobused kargasid tuhatnelja, üks siia, teine sõnna. Jooseb siia ja sõnna, ereda olemesega. Hüppab siia ja sõnna. Mo pere lagos ää, üks läks siia ja teine sõnna. Pääslased piirlesid siia ning sönna. Ep seisa kohegi, seia ja sönna jooseb. Meni kibab alati seie ning sönna. Inimesed pugevad reduse, üks seia, teine sönna. Üks seie, teene senna. Kodu ta-p seisa, ümber hulgub seie ning sönna. See nagu tuulepeä, ikke siia ja sõnna ja ei teä kus lähäb. Ilma juhevitsata vanker kisub tee kõrva, lähäb siia ja sõnna. Sahkerdab seia ja senna. Kurat, sa kekkardad, saab siie ja sinne tõist. On va lohakas pereeit, viskab öhö asja siia, teese sõnna. Veskab ühö pansaka siia, teise sõnna. Hulguta siia ja hulguta sõnna. Mõtted sõeluvad seie ja sinna. Ajab pää kilkisi täis ja kihisema, kui metled siie ja sinne. Kokeldab ja mökeldab, ei räägi õtsekõhe juttu, mutku kokeldab siie ja sinne. See on ilmast ilma oma suuga teiste peel, ühte räägib seie, teist sönna. Pist lööb kohe siia ja sõnna. Ja pea keib ümber, kuku naa seie ja sõnna. (Mesilased) lindavad ümber pää ning suskavad seia-sönna. Põikab siia-sõnna. Mõni keksib ulp-alp siia-sõnna. Ennatuks inimeseks luetakse, kis juokseb sinna-tänna, pikka mielt tal ei ole. Söutsime siia- ning sönnapoole. Kis sedaviisi seiäpulä ning sönnapulä kargab, ühä töö kallalt teisä kallalä.
Juu, Junnküla Juu, Kuimetsa Juu, Toomja Khk, Atla Khk, Kalmu Khk, Lahetaguse Khk, Läägi Khk, Vilsandi Koe, Kalitsa, Puhmu, Ramma Koe, Rõhu Kse, Hõbesalu Kse, Peantse Lüg, Reo Mar, Haeska Pha, Liiva-Putla Pöi, Ollamäe VNg |
|||
|
|||