| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
üle rinna rääkima tare selga võtma puurib nagu oherdiga käib läbi kõrvade lööb kõrvad lukku äratab surnud üles käib pealuust läbi ajab kõrvad peast kajab nagu tühi kirik käib luust ja lihast läbi käib luust ja lihast läbi tagakurgu taevani nagu tõrrepõhjast nagu vallaga kui mürin kui traktor nagu kilplane nagu metsjeesus nagu vanapagan justkui Kiviaru Murka nagu Jeeriku pasun kui viimsepäeva pasun kui kuusinõ kurk, lavvanõ lõõr riginal ja raginal üle küla nagu tangide vahel et maailm lõhki et lagi kerkib nagu vanem müristab nagu vedru kannab et põrand paukus kõrvad lähevad lukku kõrvad ajavad pilli ilm on seljas istu või peale nigu pasunakuur oles kõrvan nii et kõrvad huugavad nii et seinad värisevad nii et küla rõkkab nii et maa müdiseb nii et maja väriseb et kild kargab kaljust surnu pöörab hauas ringi nii et mets kajab vastu nõnda, et tahm tuleb laest maha |
fraseologism:
Kärkis kodustega nõnna, et mets kajas vastu. Plärinal nuuskap nõna nigu mõts kajab vasta. Mees hõikus nii et mets kajas, aga mette kennigi es kuule. Röögib suure lõõriga nigu mõts kajab. Mes sä pragad sääl nii kurjaste, nii et mõts kõlab vasta. Luristap ja pasundap nõnaga, nigu mõts kõlab vasta. Mes sä onte kärgid nii suure lõõriga, et mõts kõlab vasta. Lämmäle maale minejä linnuparv lähäb nigu mõts kohises. Täntäs nii, et mets hellä (helab). Karjub nii, et mets helgub vastu. Praalib nii et mõts huikap vasta. Et mets kostib vastu. Kõik metsad ja määd lajatasid vasta. Nii et Tallinn lajatas vasta. Ta luikas kohe nii, et mets kõlas kohe. Tule eärest metsast võeti toon kätte ja siis kojo läksid, lassid nii et mets laksus käe. Rökkas nenda, mis mets kajas kää. Karjub nii et kaja taga. Kitsitall karjub nöndat metsad värisevad.
JMd, Kurisoo Juu, Junnküla Juu, Kuimetsa Juu, Toomja Juu, Vaopere Khk, Koimla Khk, Lahetaguse Nõo Nõo, Tõravere Rei, Luide Vas Vil, Vana-Tänassilma |
||
|
|||