| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
nagu loetud kui lauaga löödud kui triigipuuga tõmmatud üksteise perse peksta ühe veega ristitud ühe vitsaga löödud nigu ütest vormist valetu heidäväd ühe luodose pääle nagu ühest suust kukkunud nagu isa suust kukkunud ilma otsa vaatamata tehtud ühe pulga peal olema viimane koer nagu kaksikud nagu vennad samast puust samast taignast ühte harja ühte verd ühte villa pulmaliste nägu üte adra köütja nagu saksa pesu üks kui üks nagu ühe isa lapsed ühte nägu, ühte tegu ema nägu, aga isa tegu poiss kui kägu, aga sõbra nägu ühesugused kui kanamunad parajad tatiköiega kasteheina latva tõmmata ühesugused kui saksa sitt ja vene seep nagu kaks tilka vett kui kännu küljest võsud üks hullem kui teine jalutu naerab luukajat pada sõimas katelt võta või jäta pessä paklatsõ roosaga paio võta üht ja viska teist üks ei vea teist üle õlekõrre kuradi härg, ütles mulle Punu seo punti ja viska alla vett üte piku, üte laiu, üte mõõdetu mõlembad vahet ei tee muu kui vana karjamuri kukulind ja kägu - need on ühte nägu oma isa nägu, aga nina on teispere mehe oma |
fraseologism:
Teine ei vea teist üle õlekõrre. Tõine ei via tõist mitte üle õlekõrre. Üks ei vea üht, teine teist üle õlekõrre. Üks ei via üht, teine teist üle õlekõrre. Üks ei vea toist üle olekorre. Üks ei vea toist üla olekorra. Ei teene soa teist üle õlekõrre. Ei vea kumb kumbagi üle kõrre. Üks ei aita ühte ega teine teist üle õlekõrre. Ei need aita kumb kumba üle õlekõrre. Aitavad üksteist üle õlekõrre. Teina tõmma teisd üle öljekörre - kaks viletsat inimest. Nemad soa kaheksi mete üle õlekõrre. Üks ei vea teist üle õrre. Tea, kumb neist teise üle õrre veab? Need äi vea teine teist üle õrre. Nüüt üellässe õlema ühte sukuset, tõine tõist üle õrre ei via. Mõlemad ühesugused viletsad, ei kumbki vea teist üle õrre. Üks ei vea üht üle õrre ega teine teist. Üks äi aja teist üle õrre. Üks äi löö teist üle õrre. Üks äi väa teist üle õrre. Ühe rie mihed, ei kumb kumbadagi üle orre veä. Ei ühttoist üle orre via. Ei vedänd nie toine toist üle orre. Ei nie ükstoist üle orre via, ei üks ole paremb ku toine, kaik oo ühesugused. Johtusid kaks paraja kogu, ei toine toist üle orre vea. Üks äi via tõist üle örre. Üts via-ai tõist üle orrõ. Nee-b via teineteist üle örre. Üks äp väa teist ülä örrä. Äi ae mette teist üle erre. Ühe paela otsa panna, teine ei via teist paigalt ära. Ei õle ühest õiget iest vedajat ega teisest taga tõukajat.
Amb, Nõmmküla Amb, Tapa Emm Emm, Viiterna Hlj, Aaspere Hls, Abja Hää, Kägiste Iis, Tudulinna Juu, Junnküla Jür, Mõisa Kaa, Kellamäe Kad Khk Khk, Kalmu Khk, Lahetaguse Koe, Liigvalla Krj, Leisi Kuu Kuu, Muuksi Kuu, Pärispea Kuu, Tapurla Kuu, Viinistu Käi, Ühtri Kär Lüg, Reo Mus, Tuiu, Mustjala Noa, Paslepa, Pürksi Plt, Raasna Pöi, Reina Rei, Kõpu Rei, Kõrgessaare, Villama Ris Sa Se, Vilo, Mitkovitsi-Sagorje Se, Vilo, Saputje Sim, Rakke VNg Vän, Kadaka |
||
|
|||