ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    nagu konn mätta otsas
süntaktiline struktuur:
    peasõnata sekundaartarind
näited:
    Uhke kui konn mättal.

    No nüüd on konn mättal.

    Mees ennast täis kui konn mättal.

    Krooksub nagu konn mättal.

    Kiitleb nagu konn mättal.

    Keksib ja suurustab justkui konn mättal.

    No nüüd sai konn mättale.

    Nüid om uhke, ku konn mättal saanu kunagi.

    Nagu konn mättale saand.

    Konn on mettale saanud.

    Nüid one konn mättän.

    Oled uhke küll nagu konn mätta peal.

    Justkui konn saab mätta peale, kurgualune teeb luks-luks.

    Ennast täis justkui konn mätta otsas.

    Asjamees nagu konn mätta otsas.

    Ta keksib kui konn mätta otsas.

    Kiitleb nagu konn mätta otsas.

    Hõiskab nagu konn mätta otsas.

    Haugub nagu konn mätta otsas.

    Kraaksub kui konn mätä otsas.

    Justku kond saab mätta otsa.

    Nüüd oo kond mätta otsas.

    Nii tõhakas nagu kond mätta otsas.

    No nüüd on saanu konn mättä otsa.

    Nüid om konn mättä otsa saanu, nüid om uhke.

    Tää oo nüid nõnna nagu konn mättä ots.

    Nagu konn kruoksub mätta ots.

    Uhke ku konn mättä otsan.

    Uhke kui konn mäta otsan.

    Kõrge justku konn mättä otsan.

    Keksib ja uhkeldab nigu konn mättä otsan.

    Um ku kunn mättä otsan.

    Kruuks nigu kunn mätä otsan.

    Mis sa no konn mätta otsan korgutat hennest.

    Suurelene nagu konn mätta õtsan.

    Uhkõ kui konn mättä otsah.

    No om kunn mättä otsah.

    Kui kunn mättä otsah uhkõ sais.

    Uhke nagu kova mättä otsas.

    Tore nii kui hernekonn mätta otsan.

    See mees on nägu täispuhutud konn mätta otsas.

    Uhke kui padakonn mätta otsas.

    Kui padakunn mätta otsah, nii sa olt uhkõ.

    Ta on nii uhke kui konn künkal.

    Nagu konn künkal.

    Krooksub nagu konn künkal.

    Nüüd kehitab ennast nagu konn künkal.

    Konn jo künkän.

    Suureline nagu konn künka otsas.

    Sa kraaksud justkui konn künka otsas.

    Nüid nönda körge kut konn künka otsas, enne oli puruvaene.

    Uhkust täis nagu konn, kes künkale saanud.

    Just nagu konn saab künka otsa.

    Nüüd on konn künka otsa saand.

    Konn sai künka otsa.

    Nüüd on konn künka otsas.

    Nagu konn künkä otsas.

    Nüid on konn künka õtsas.

    Nagu konn künka ots!

    Nagu konn künka otsan.

    Uhkust täis nagu konn künka otses.

    Just nagu konn künka otses.

    Sie arvab ennast juo õige künka ots olema.

    Sa olet ku kuradi konn kolta otsa saanu, nüüd roksub pääl.

    Konn on kannu otsa saanud.

    Ta puhub ennast täis, ta on uhkust täis, nagu konn saare otsas.

    Ta on uhkust täis nagu konn sau otsas.

    Nüid on konn sau ots.

    See kohutab nii kui konn sao otsas.

    Nüid one ommete konn suadu õtsa suanu.

    Uhke nii ku konn, mis sao otsas käib.

    On nii uhkust täis kui konn, mis soo otsas käis.

    Ennast täis nagu konn heinasao otses.

    Nagu konn kivi otsas.

    Justkui konn kivi otsas krooksub.

    Vat nüüd sai konn kivi otsa, kus hakkas krooksuma.
levikuala:
    < Ran, Kirikuküla
    Amb
    Amb v. JMd
    Emm, Emmaste, Aluda
    Emm, Emmaste, Metsalõuka
    Han, Kokuta
    Har, Mõniste
    Hel
    Hls
    Hls, Abja
    Hää
    Hää, Kägiste
    JMd, Albu, Lehtmetsa
    Juu v. Vän
    Juu, Junnküla
    KJn
    KJn, Leie
    Kaa
    Kaa, Kellamäe
    Kam, Krüüdneri
    Kan
    Khk, Atla
    Khn
    Kod
    Kod, Alatskivi
    Kod, Assikvere
    Kod, Sassukvere
    Kos
    Krk
    Krk, Ainja
    Krk, Vakiste
    Krl
    Krl, Vana-Antsla
    Ksi
    Kul
    Kuu, Leesi
    Kuu, Muuksi
    LNg, Palivere, Allikma, Räägu
    Lai, Laius-Tähkvere
    Lüg
    Mar, Haeska
    Mih, Koonga
    Muh, Lõetsa
    Mus
    Mus, Rahtla
    Nis, Sirgu
    Noa, Paslepa
    Nõo
    Nõo Tõravere
    Nõo, Tõravere
    Ote
    Ote, Vana-Otepää
    Pai < Tür, Kirna
    Pal, Aruküla
    Pal, Kudina, Aruküla
    Pil
    Pld
    Plt, Kurista
    Plt, Raasna
    Pst, Holstre
    Pst, Kaarli
    Pöi
    Ran
    Ran, Sangla
    Rap
    Rap v. Mär
    Rei, Kõrgessaare, Kõpu
    Rei, Kõrgessaare, Villama
    Ris, Vilivalla
    Rkv
    Räp
    Räp, Leevi, Tuudipalo
    Rõn
    Rõn v. San
    Rõu
    Rõu, Hurda
    SJn
    Saa
    Saa, Kilingi
    Se
    Se, Vilo, Olohkuva
    Se, Vilo, Saputje
    Sim, Pudivere
    TMr, Kavastu
    Tln
    Trm
    Trm, Lohusuu, Kalma, Mutuska
    Trt
    Trv
    Trv v. Rõu
    Trv, Kaubi
    Trv, Ämmuste
    Tõs
    Tõs, Kastna
    Tür
    Tür, Alliku
    VJg, Roela
    VMr
    Vig
    Vil
    Vil, Vana-Tänassilma
    Vil, Vana-Võidu
    Vlg
    Vln
    Vän
    Vän, Käru
    Vän, Suurejõe
vanasõnaseosed:
    EV 4311: Konn saab mättale, ei mõista konn olla mättal.
    EV 6983: Kes korra mõisa vett juua saanud, see on kui konn mätta otsas.
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0