| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
nissijupp puumaaperä kõrilõikaja krantskael munajooja nadikael nadikopsik nartskael nurgatagune närukael peninukk persenöörija persenöörija põrguhauatäide risthammas sitavanka sitavikat vereimeja viisrajakas vana poostel vana türnapuu ristimata vanapagan tänamata sant igavene krants igavene ramp igavene siga vana jätis viimane koer viimane roju kui lätlane nagu uss sa elajas sa ussiseeme soe sõber tuletungla torkija oh sa pärdik oh sa raibe oh sa tõbras üks va hermutu loom see loll, kellega teisi lolle metsa veetakse põõsaalune kurat inimese nahas tuul tagant, sitahais vastu nüüd on kurat lahti sarved puuduvad, muidu päris vanapagan valmis |
fraseologism:
Viimne koer. Sa häbemata koer. Sa oled püsti koer. Koer mes koer. Tõine oo viil koerem. Läbi ja läbi koer inimene. Eks ta oli ike sii peakoer. See on üks piakuer inimene, iga viguri piale valmis. Maailma koerdele kasvada öunpuid. Anna koerale, äiga kuradile! Näed sa koera, mis ta teeb. Kaatasid keisri ärä, õli ike krants ja koer, sai õma palga. Kuule nüid koera. Äi sel koeral ep ole öigust. Ja Juhan, koer, sae jälle kortna viina. Hästi, hästi, sie koerale paras. Paras koerale. Sie kuerale paras. Küll ma sul, koiral, näüdä, ku sa ää kulle. Pole sene kueral änam häda midagid. Ilman mitu koira ja rööveld, mõni ahvõkaar om küll õiglanõ, mõni om koir kah. Minija on ämmaga väga koer. Küll oo koerad lapsed. Oh sa peni oma tegudegä. Oi, küll om peni, sa ei mõesta küll inimese muudu elädä, haugub üttelugu vasta. Ta om suur pini! Leppi (lõppes) nigu pini asemele. Na omma nu viimätse tuksi.
Emm Emm, Viiterna Har, Mõniste Hel, Riidaja Hls Hää Iis, Tudulinna Juu, Junnküla KJn, Lalsi Khk, Kalmu Khk, Vilsandi Kod, Assikvere Kod, Sassukvere Kod, Sääritsa Koe, Ärvita Kos, Tuhala, Nuhja Krj, Aru Lut, Põlda, Kirbani Lüg, Reo Mar, Haeska Nõo Plt, Raasna Rap v. Mär Rei, Ülendi Ris, Vilivalla Räp Saa Se, Lepa Se, Värska Trv, Pikru Vig, Päärdu Vän, Aluste |
||
|
|||