| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
silket tegema putku panema ringiratast laskma tuulde panema päkki määrima jalale panema hända näitama kontsa tõukama seasörki laskma soetantsu lööma varvast viskama teeb päkad teeb sääred näitab taldu kargab kiili plehku panema putket tegema vehkat tegema peenikest soola tooma kahe otsaga laskma jalgu alla tegema hobusega võidu jooksma jalgadele tuld andma jalgadele valu andma jalg perses jooksma jalgadele teada andma kodaraid käima panema teeb pikad jäljed läheb Juku poole jookseb kui Nurmi tuleb kui piibust ajab nagu kuller jookseb kui hobune jookseb kui kits jookseb kui koer jookseb kui lõvi jookseb kui põder jookseb nagu jänes lendab kui lind lendab nagu kuul läheb nagu lendva jookseb kui kadalippu kadus nagu udu läks kui liik võtab jalad selga paneb jalad käima paneb päkad välkuma pani putked mängima läits kui kontsa kobisive läheb mööda nagu postist jookseb justkui hunt heinas paneb hõlmad vöö vahele läks nii et saapakorgid kiiva läks, nii et kabjad laksusid läks, et juuksed villendasid pääs läksid nagu händ ja pea läheb nagu heinaline enne vihma läheb nagu juut lamburi eest läheb, nii et noored lepad lookas läksid nõnda, et varjud jäid maha sitaporujehka kui hirv nagu vasikas kand ja varvas nii kui noor lepavõsu nagu kass, kel tuli sabas tuhatnelja jalad all nii et vudin taga nagu jalad võtavad püksid sõeluvad püüli nii et kannad välkusid nii et händ välgub nii et pori lendab kõik kõhualune jalgu täis hame ei näe perset nii et kannad käivad kuklasse nii et jalad löövad tuld mis sa jooksed lüpsik sarvis nii et kondsa es näe varbit nii et jalad ei puutu maha nii et händ ei saa järgi et perse keerleb taga nii et teine jalg ei näe teist |
fraseologism:
Oli püsut aega töö kallal nosind, siss tüdind ja viskand varvast. Tä jooseb või käib kangeste kärmeste, kui varvast viskab. Kui ei taha olla, lase varvast. Lase varvast, muidu saad tuulata (tuuseldada). Laseb varvast, et pääseda alimentidest. Selle eest lasin ausalt varvast. Hakkasivad sääl õiendama, ma lasin varvast. Õga timmä inämp siin olõ-õi, timä lask varvast. Lasõ aga varvast, misa viil siin vahit. Ku-tu tülü tull, sis ma kai ku sai är varvast visada. Et asi läts jo löömäs, sis võti visksi varvast. Juhan väristas juba hoomiku varakult varvast koju poole. Väristä varvast! Värist varvast. Poiskinõ and no hinnest kätte, tuu mu välgut varbiid. Kui meitid lapsesetpiast töös pandi, siis vend välgutas varvast, pani minema. Marju korjama minnes mõni välgutab ees varvast, et paremaid saaja. Kui lapsed parkis mängsid, siis poistel oli see üks varvavälgutamene. Mõni oo kange kiire kua oma varvavälgutamesega. Töö juurest oo varvavälgutujud küll oln, lähvad suitsetama, istvad põesa all. Varvavälgutaja jooseb mudu kua, äga just teiste eest joose. Keri varvast! Litsu varvast, lops kinni. Litsu varvast, tii vehkat. Litsus varvast . Siis vajutage aga heaga varvast. Meie vaotasime jalgu nõnna. Pressi varvast. Tuleb siit varvast teha. Mees näitas varbaid. Kintsu viskama.
Han Han, Ridase Har, Laanemetsa Hel, Riidaja Hlj, Vihula, Kõldu Hää Hää, Pulgoja Hää, Rannametsa JMd, Albu, Lehtmetsa Juu, Junnküla Jõh, Kohtla Jür, Rae, Limu Kaa, Kellamäe Kad Kad, Tammispea Kam, Krüüdneri Kos Kos, Pala Kse, Mäe Kul Kul, Koluvere-Kalju Kuu, Leesi Kuu, Tammistu Kär, Mõnnuste Lüg, Reo Lüg, Savala Mar Nõo Nõo, Pangodi Nõo, Tõravere Ote, Palupera Ote, Vastse-Otepää Pai Pha, Liiva-Putla Pld < Tln Plt Plv, Himmaste Rak Rei, Kõrgessaare, Kõpu Rõu, Hurda Sa Se, Värska Tln Tür Urv, Urvaste VMr, Vao Vig Vln Vän, Vana-Vändra, Aluste |
||
|
|||