MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimene kui tervik
Moraal
liiderdama
tilpa lööma
tiiderlippu lööma
ümber ajama
ümber tõmbama
persega teenima
atra köitma
armukest lööma
lillat laskma
litsi lööma
joob igast porilombist
ajab hoorloppi taga
läheb küla kanniks
pulmitab kui emane koer
väga laia aia peal särki kuivatama
käib nagu koer iga põõsa juures
kui kerguaida läks, siis leinas naist, kui tagasi tuli, siis vaatas teist
kui ära kooles, ei saa muidu, kui tulõ ütten kirstu panna viis vaska vittu
kollane pass
Tõnukõnõ tõrdu all, Andsukõnõ aida all, Reinukõnõ riida all
koit väljas, kord käes, laku peed, ma läen ää
kui emis otsib kulti
teine ots toidab teist
taast kaivost umma kõik joonuva
Kas tii käüt kolmõ nisaga otsin vai?
tule üksinda, tule püksata, tule minu manu magama
täna see ja homme teine, kolmas jäi must maha eile
lits sinu liignimi, hoor sinu oma nimi, mära sinu mehe nimi
saa tedä mullõ, saa tedä muilõ, jääs viil üle hobõsõga hauda kah viiä
|
fraseologism:saa tedä mullõ, saa tedä muilõ, jääs viil üle hobõsõga hauda kah viiä
süntaktiline struktuur: näited:Kui külanaised tulid noorikule rääkima, et tema mees peab armukest, ütles arukas noorik: "Saa tedä mullõ, saa tedä muilõ, jääs viil üle hobõsõga hauda kah viiä."
levikuala:
|