| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
hukka ajama raisus olema untsu minema untsus olema viltu laskma hukka läinud ülekäte läinud metsa minema nahka panema põhja minema sirpi astuma sohki minema meelt parandama meelt pöörama on hukas läks õhviti läks raisku läks rikki õigelt teelt eksima libedale teele minema õigele teele käänama üle pea kasvama koosist ära läind käest ära olema märgist mööda laskma käest ära läinud neitsiau varna visanud hundi teed minema laia tee peale minema au leivaga penile andnud justkui Matso sant sulane raisuh kui Radaja Taarka, hukah kui hooka naane laia tee peal kirves läks kivisse ilm on hukas, rahvas raisus kus muud mustikil, sääl sina sitikil ketsi kitsipoja ahju ai ja kapustepää tagaspidi ette pands pehme ja sompus ilm ja mitte ühte tähte pole taevas hobune komistab nelja jala pealt, siis mina ei mitte ühe sõna pealt |
fraseologism:
Pia see linnas üläkätä leheb. Ülekäte lastu minna. Hoorab mööda küla - ülekäte läind. Ülekäte läinud meesterahva kohta üteldi elumees, naistekütt, naistetäkk, külatäkk. Sii on ju ammu söuke ülekäte läind inimene. See on peris ulak, ülekäte läinud loom, sel ei olegi valitsust. Ülekäe inime läind. Ta om jo ülekäe lännü. Ülekäe lännü latskene. Kui nuor naisterahvas pitäs sõprust mehega ja läks siel kasust, siis sie õli ülekäe mend. Kui perenaine vett üle käe valab, läheb täl pere ülekäe. Tegi lats ennast ristmise aigu mustas, sis lätt tä ülekäe.
As Emm Har, Mõniste Hel, Jõgeveste Hls Iis, Tudulinna, Metsküla Kaa, Kellamäe Khk, Lahetaguse Koe Lüg, Reo Lüg, Rääsa Mar, Haeska Nõo, Tõravere Plt, Raasna Plv, Himmaste Puh, Võllinge Pöi, Aaviku Räp San, Restu Sim, Salla, Tammiku Vas, Siksälä Vil Vil, Uusna Vän, Kadaka |
||
|
|||