Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Mõistepuu

KATEGOORIAD

INIMENE

Inimene kui tervik

Psüühika

laisk, ei tee midagi ei tõsta kõrtki paigast

pelgäs päivä
sarve tegema
roomi sirgu vedama
venib kui härg
venib kui tatt
venib kui tigu
teeb leiba sitaks
kükakil külatänavas, perseli pereväravas
vao künnab, teise jätab
hobustega tuleb, härgadega läheb
hargiga lükata, konksuga tõmmata
venib nagu villane lõng
venib nagu härja ila
ei jõua kaelagi kanda
ei nõsta nõkla nõgla pääle
kardab tööd kui hunt maru
kardab tööd kui kass keppi
ei vea villast lõngagi katki
ei jaksa üle õlekõrre astuda
kükakile kütab ahju, perseli peseb pada
peab kuke libeda jää peal kinni
ei pane magades ka silmi kinni
laisk ja maias, täisi täis ja haiseb
tööd ma ei karda, töö kardab mind
muidu ei künna, kui lehm ees ei käi
härghöövel
kännuvaht
laiskvorst
tagasisarv
tuhatuhkur
viisrajakas
nigu kirep
nigu huivõrge
villased roomad
pehme veoga
kui sadojalg
kui piirak
nagu heietis
justkui põuapall
kui kuningas
kui lätlane
kui puunui
kui päevakoer
kui tuhakott
kui tuhkhaud
kui tööhobune
nagu emis
nagu harjavenelane
nagu härjaajaja
nagu kana
nagu konn
nagu koolja
nagu kõõlus
nagu korts
nagu lehm
nagu nahk
nagu nui
nagu padaäss
nagu poriorikas
nagu pulmatüra
nagu puutükk
nagu roigas
nagu seanahk
nagu tuhunaine
ku kortle soldan
kui laisa tabun
kui vana naine
nagu vana äke
nagu voostri koer
kui sandi kelgu vari
nagu sandi kelgu ohelik
tuu, mis tõsel sälän ei saisa inämp
see loll, kellega teisi lolle metsa veetakse
vetel ku solkna
laisk kui köödik
laisk nagu verukas
laisk kui elajas
laisk kui härg
laisk kui karu
laisk kui koer
laisk kui lammas
laisk kui lehm
laisk kui pori
laisk kui porikärbes
laisk kui päkk
laisk kui soolikas
laisk kui täi
laisk kui vammus
laisk kui vorst
laisk nagu isakass
laisk nagu kapsauss
laisk nagu kott
laisk nagu ohelik
pehme kui puss
raske kui mast
vedel kui vorst
kahe peaga laisk
laisk kui vana vares
laisk nagu vana hobune
nii laisk, et haiseb
laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas
nii laisk, et vihastadagi ei viitsi
ninda laisk et tahtuses tõrvase suitsu perse lassa
nii laisk, et kui täi sööb, siis ei viitsi sügada
on nii laisk, et äi viisi surma eest ka ää kipuda
maas kui raibe
maas kui siug
maas nagu room
kõplane seljas
kõrvad lõunes
perse raske
persealune lämmi
päevamaik juures
päevakoer seljas
seanahk seljas
veri sõrmes
nagu jänes titevoodis
nagu siga poris
üks kruvi lepast
kimmel kaela vahel
laiskus naha vahel
veri sarve all
kui viruskundra ahju peal
nagu peni palgi peal
kui pustu kits aiatoe all
nagu vana kass ahju peal
küüneviha sisse läinud
küla teeb, vald valmistab
aja või hoovad alla
täi sureb jala alla ära
ei ole erku, ei ole kerku
ahju peal tal altar, kerisel tal kirik
suu mõtleb sööma peale ja meel mati peale
siga oli nii laisk, et ei viitsinud tapmise ajal karjudagi
see mees tööd ei karda, ta võib ka töö juures magada