ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    venib kui täi
süntaktiline struktuur:
    tegusõnafraas
näited:
    Venib nagu täi edasi.

    Omane surma järele saata, venib nagu täi.

    Lase käed käia, ää veni nagu täi.

    Venib tüö juures nagu täi, tieb ja ei tie ka.

    Pikkaline teine, venib kui täi tüö juures.

    Laisk mies õli, nigu täi venis tüö juures.

    Sa nigu täi, viad ennäst tõstele viimäte iks järgi kah.

    Venib kui täi mööda magu.

    Vennüs kui täi.

    Kõnnib nigu täi.

    Kõnd ku täi liigus.

    Tä liigub pikkamööda, ei saa edatsi, odub nagu täi.

    Tuleb tasa kui täi.

    Läheb nagu täi.

    Lähäb aegamüüdä jusku täi lähäb.

    Tuu vana hopõn, tuu hillä lätt nigu täi.

    Laivab nagu täi.

    Too nii laisk, et ujub kui täi, ei viisi köija.

    Ueub ku täi.

    Ta ojos ku täi kunagi, ega temä kunagi sääl ärä ei käü.

    Tema läheb nii tasa justkui täi uljub.

    Sie uilub nigu täi.

    Sa tuled nii tasa tasa kui üks täi huilub.

    Vajub nagu täi pikka.

    Kui keegi kõnnib tasa - ronib kui täi.

    Või temäl hääd hobest olli, üits vana luta olli sii ehen, sii ronis kui täi.

    Ronis kui täi jalg jala ette.

    Ronib kui täi üle naha või kõhu.

    Ta roomab kui täi, mõne õige laisa kohta.

    Roomad nagu täi koera karvade vahel.

    Hobune ruomab nigu täi aisade vahel.

    Ei saa edasi ega tagasi kui täi kapsis.

    Hengitseb nagu täi töö kallal.

    Ta väävelts ku täi, sääl tüü man.

    Nagu täi viili peal, saand kuskile.

    Nönda kut täi peeli peel.

    See on nii hiline kui täi, see käib nii karva peal kui täi.

    Ta lõngus hilla-tassa jalgu pääl nigu täi, ei timä virgembade üttegi sammu ei karga.

    Kui täi tallas - käü väiga hillokõistõ.

    Toinab nagu täi.

    Ta lääs ku hämm täi rõõvast pitte - laisastõ.

    Enne jõuab täi Hiiumaalt, enne kui sina saad liikuma.

    Kuhugi saada, siis venib nagu täi ema.

    No seda annab uodata, see tuleb nagu täi ema!

    Veniss ku puutäi.

    Liigus kui puutäi, söä kolg kui kivi rinnuh.

    Heläs kui puutäi.

    Nii aigupiteh lätt kui puutäi helös.

    Säeb mo kaelas jüstkui va puutäi.

    Venib pitkamisi noagu seatäi.

    Nii äi tule küll tüüst midagi välla, ku miis venib kut siatäi.

    Käib nii tasakut seatäi.

    On kui va surmatäi.

    Sa oled kut üks surmatei .
levikuala:
    Amb
    Aud, Eassalu
    Emm
    HMd, Kloostri
    Han
    Han, Ridase
    Har, Mõniste
    Hel, Hummuli
    Hlj, Vergi
    Hls
    Hää
    Hää, Kägiste
    Iis, Uhe
    JMd, Albu, Lehtmetsa
    Juu, Junnküla
    Jäm, Lindmetsa
    Jäm, Mäebe
    Jäm, Mässa
    Jäm, Mõisaküla
    Jõh, Atsalama
    Jõh, Kohtla
    Jür, Rae, Limu
    KJn
    Kam
    Kei, Ohtu
    Khk, Lümanda, Kipi
    Khk, Pajumõisa
    Koe, Kalitsa, Ramma
    Kos
    Kos, Tuhala, Nuhja
    Krj, Pärsama, Pamma
    Krk, Ainja
    Krk, Mäeküla
    Kul, Loodna
    Kul, Vaikna
    Kuu, Leesi
    Kär
    Lai, Laius-Tähkvere
    Lai, Laius-Tähkvere, Leedi
    Lüg
    Lüg, Reo
    Mar
    Mar, Haeska, Laaso
    Nõo
    Ote
    PJg
    Pai
    Pha
    Pil
    Pil, Kabala
    Pld
    Pöi
    Pöi, Ollamäe
    Ran
    Rap
    Räp
    Räp, Leevi, Tuudipalo
    Rõn
    Rõu
    SJn
    Sa v. Muh
    Saa
    Se, Vilo, Mitkovitsi-Sagorje
    Se, Vilo, Ojavere
    Se, Vilo, Olohkuva
    Sim, Pudivere
    Tln
    Tor, Tori
    Trm, Avinurme, Mõisaküla
    Trm, Lohusuu
    Trt
    Trv
    VNg
    Vai, Auvere
    Vas
    Vas v. Se
    Vil
    Vän
    Vän, Vana-Vändra, Aluste
    Vän, Vana-Vändra, Sikana
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0