22. 09. 2016
Sarvedega mammutist suure härjani
Olete oodatud usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosionile „Sarvedega mammutist suure härjani“ neljapäeval, 9. juunil kell 13 Eesti Kirjandusmuuseumis.
Idapoolsete soomeugri rahvaste mütoloogiates elab maa all mammut, kes uuristab kihvade või sarvedega jõgede kaldajäärakuid, mis varisevad ja kust pärast leitakse mammuti kihvu ja luid. Mansidel on see maahar, hantidel ves, komidel muhor. Udmurdi mütoloogias elab maa all aga suur härg, kes maad sarvede otsas kannab – muz'em utis' oš. Sealt meie regilaulude suure härjani pole enam palju maad...
Kava
13.00
Hasso Krull „Soome sild“
Madis Arukask „Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“
Art Leete „Handi jumalate maa“
14.30 Kohvipaus
15.00
Mall Hiiemäe „Milleks meile mõistatamine?“
Ergo-Hart Västrik „Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko näitel)“
16.00
Raamatuesitlused. Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35)
Aado Lintrop „Päev on ulakas plika“ Luulet aastaist 2013 – 2015 (Ilmamaa)
Aado Lintropi näituse „1000 kilomeetrit Himaalajas“ avamine Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis
17.00 Tõeline συμπόσιον
Sümpoosioni korraldamist on toetanud HTM uurimisteema IUT 22-4 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Lähem info: Mari Sarv mari@folklore.ee 56 456 699, Risto Järv risto@folklore.ee 51 904 371
2. 06. 2016
1. detsembril esitlesid Risto Järv, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses Eesti imemuinasjuttude kuldraamatut (kirjastus TEA).
1. detsembril pidas Andreas Kalkun Helsingi Ülikooli kursuse “Tutkimuskohteena eletty uskonto” raames loengu “Viron setojen ortodoksisuus” ja 10. detsembril viis samal teemal läbi seminari.
2. detsembril 2015 esitles Anu Korb enda koostatud ja toimetatud väljaannet Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII. Esitlusega tähistati ühtlasi Anu Korbi 65. sünnipäeva ja 40. tööjuubelit.
2. detsembril esines Jüri Metssalu Mahtra Talurahvamuuseumi pärandipäeval ettekandega “Vanades folkloorikogudes esinevad motiivid täna maal elavate inimeste keskkonnatunnetuses” ning näitas videosalvestusi välitöödelt rahvusparkides ja Juuru kihelkonnas.
3. detsembril rääkis Mall Hiiemäe Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi teemaõhtul sõjaaegsetest jõuludest.
3. detsembril kõneles Jüri Metssalu Rahvakultuuri Keskuse koolitusel “Kuidas uurida vaimset pärandit?” kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast.
3. ja 4. detsembril pidas Andreas Kalkun Oulu ülikoolis toimud Kulttuurintutkimuksen seura VIII päevadel “Rajat” ettekande “Ortodoksit “kahden maailman laidalla”. Setojen eletty ortodoksisuus eilen ja tänään”.
3. ja 4. detsembril esinesid Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminaril “Üki, kaki, kommi, nommi…” ERA töötajad Kärri Toomeos-Orglaan (Kolmest põrsakesest seitsme pöialpoisini: Muinasjutud ja arvud) ja Astrid Tuisk (Eesti Rahvaluule Arhiivi mängude andmebaasi tutvustus). Janika Oras viis läbi töötoa “Ringmängu mõnu”.
5. ja 12. detsembril toimusid Viljandi Kultuuriakadeemias Jüri Metssalu juhendamisel kohapärimuse seminarid, mille käigus analüüsiti üliõpilaste semestri jooksul valminud kaastöid Eesti Rahvaluule Arhiivile. Muuhulgas esitleti ka kogumisvõistluse “Minu maastikud” jaoks jäädvustatut.
6. detsembril esines Ingrid Rüütel Klassikaraadio saates “Folgialbum”, teemaks “Muhu laulud I”.
14. detsembril pidas Mall Hiiemäe Kadrina raamatuklubis kohaliku kirjandusklubi teemaõhtul ettekande “Jõulud vanal Virumaal: kombed, laulud, toidud Kadrina moodi”.
15. detsembril võttis Anu Korb ettekandega “Eestlastest ravitsejad Ida-Siberis” osa EKM projekti “Medica” 10. konverents-töötoast “Kogemused, traditsioonid ja transformatsioonid”.
16. ja 17. detsembril Kreutzwaldi päevade konverentsil “Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome” pidas ERA töötajatest ettekande Aado Lintrop (Poeem Jangal-maa ja mansi eepika – dialoog või möödarääkimine?). Esitluste osas tutvustati Andreas Kalkuni raamatut Seto laul eesti folkloristika ajaloos ning Helen Kõmmuse raamatut Iiuma vägimihe Leigri seiklused.
29. detsembril toimus Haapsalus Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonnas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühma seminar “Muinasjutust mitme kandi pealt”. Esinesid Pille Kippar (Tõestisündinud lugusid ja kuulujutte läänlastest), Anu Korb (Ottessoni Roosi vanamesi jutud), Inge Annom (Hobuseraipest tervisevesi. Lutsi jutud), Kärri Toomeos-Orglaan (Mis värvi on muinasjutt?), Krista Kumberg (Pahalaste muut(u)mised kaasaegsetes muinaslugudes), Reeli Reinaus (Mis on ühist muinasjuttudel ja tõsielusarjadel), Risto Järv (Õnnelik lõpp ja muinasjutureklaamid). Esitleti raamatuid Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest (EKM Teaduskirjastus 2015), Roosi Siberi lood (EKM Teaduskirjastus 2015) ja Eesti imemuinasjuttude kuldraamat (TEA 2015). Näidati animafilmi “Pulmamäng” (autorid Andres Tenusaar, Malle Valli, Marili Sokk; Animailm, Peata Film 2015, 10´) ning dokumentaalfilmi “Teekond ussinuumajani” (autorid Liivo Niglas ja Priit Tender; F-Seitse 2015, 68´), kõneles filmi autor Priit Tender.
2. jaanuaril 2016 esines Ingrid Rüütel Klassikaraadio saates “Folgialbum”, teemaks “Muhu laulud II”.
6. jaanuarist veebruari lõpuni stažeeris ERA juures Ida-Soome ülikooli Joensuu kampuse professor Pekka Suutari.
15. jaanuaril avaldas teadusportaal Novaator 100 sekundi video: “Õnnelik lõpp ja muinasjutureklaamid”, kus Risto Järv kõneles muinasjuttude ja reklaamide sarnasusest ning muinasjutulikest elementidest reklaamimaastikul.
16. jaanuaril alustas Jüri Metssalu Raplas Eesti Kohapärimuse Keskuse uue loengusarjaga kogukondadele, kohalikele uurijatele, õpilastele, õpetajatele, turismi- ja kultuuritöötajatele.
21. jaanuaril anti Paide Kultuurikeskuses üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad, Ingrid Rüütel pälvis rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia. 21. ja 22. jaanuaril ilmusid preemia saamise järel Ingrid Rüütli intervjuud “Suurim oht eesti kultuurile on meie demograafiline olukord” (ERR); “Töös on oluline tulemus, kuid tunnustus pole eesmärk” (Mart Niineste, Eesti Päevaleht); “Küsimus pole ainult selles, kuidas riik hakkama saab, vaid selles, kuidas rahvas püsima jääb” (Aigi Viira, SL Õhtuleht).
22. jaanuaril külastasid Ave Goršič, Risto Järv ja Mari Sarv Rootsi Kirjanduse Seltsi Soomes (Svenska Litteratursällskapet i Finland), tutvusid eestirootsi ainesega selle kogudes ning osalesid Soome rahvaluulearhiivi juhataja Lauri Harvilahti ametist lahkumise puhul korraldatud sümpoosionil Soome Kirjanduse Seltsis.
23. jaanuaril pidas Ingrid Rüütel loengu “Muhu lauludest” Tartu Noorte Turvakodu rahvamuusika talvelaagris Sillaotsa koolis.
28. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek, mille raames tutvustati raamatut Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest (2015). Kogumiku koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjutuprojekti täitjad Risto Järv, Inge Annom, Kaisa Kulasalu, Mairi Kaasik, Moon Meier, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan. Väljaande illustreeris Kärt Summatavet.
28. jaanuaril toimus Tartu Kaubamaja Apollos kaardikomplekti Head Eesti mängud esitlus. Koostas Astrid Tuisk, keeletoimetaja oli Inge Annom, pildid joonistas Piret Räni (OÜ Loovhoog koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga).
2. veebruaril pidas Ingrid Rüütel Eesti Meremuuseumis merekultuuriaasta avaloengu “Soorollidest Kihnu kultuuris”.
3. veebruaril esitles Janika Oras Tartu Ülikoolis toimunud vadja teemalisel üritusel e-väljaannet Vadja ja isuri rahvalaulud (http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/ vadjaisuri), mis ilmus 2015. aastal ning on ERA ja MTÜ Rahvalauluseltsi Hellero ühisväljaanne.
4.–5. veebruaril toimus Viljandimaal Kivi Turismitalus Folkloristide XI talvekonverents “Omad ja võõrad. Kohanemised ja sulandumised”. Tänavune talvekonverents kutsus mõtlema oma ja võõra piiride ning dialoogi võimaluste üle. ERA töötajatest pidasid ettekanded Anu Korb (Omad ja võõrad ERA Siberi kaastöölise Rosalie Ottessoni kogutu põhjal), Liina Saarlo (Kohanduvad kogujad. Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel), Andreas Kalkun (Umma usku unõhtõlõ-s. Võõristavad ja kodustavad seto õigeusu käsitlused), Mall Hiiemäe (Idaviru uusasukate kalendrikombestiku tänapäevased tunnusjooned), Astrid Tuisk (Oma ja võõras, õige ja vale lapsepõlv. Arutelud internetikeskkondades), Ave Goršič (Naš, tuj in begunska kriza. Oma-võõra peegeldusi Sloveenia folklooris ja põgenikekriisi kontekstis).
Astrid Tuisk esitles väljaannet Head Eesti mängud.
Konverentsi kava ja teesid: www.folklore.ee/era/tk2016. Folkloristide talvekonverentsi korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga, peakorraldaja oli Anu Korb.
9. veebruaril toimus Kirjanduse majas Akadeemia auhinnaseminar. Hõbeauhindadest ühe pälvis ajakirja 2015. aasta 12. numbris ilmunud Amar Annuse ning Mari Sarve ühisartikkel “Pallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes”.
13. veebruaril ERMi uue püsinäituse giidikoolituse päeval tutvustas tulevast regilaulunäitust selle kuraator Liina Saarlo.
26. veebruaril esinesid Paide kultuurikeskuses konverentsil “Kesk-Eesti – kultuuriruumide risttee” Mall Hiiemäe (Uskumustest ja tõekspidamistest Kesk-Eestis) ja Mari-Ann Remmel (Kesk-Eestist kohapärimuse võtmes).
9. märtsil esines Janika Oras Pariisis Rahvusvahelise Traditsioonilise Muusika Nõukogu (ICTM – International Council for Traditional Music) traditsioonilise muusika ajalooliste allikate töörühma (Study Group on Historical Sources of Traditional Music) 21. konverentsil ettekandega “Before the final silence: Creative aged women in Estonian historical oral culture”.
14. märtsil esines Jüri Metssalu Kadrina Keskkooli kultuurikonverentsil “Maastik pärimuses, pärimus maastikus” ettekandega “Kohapärimusest Kadrina kihelkonna näitel” ning juhtis eelnevalt kaht töötuba.
16. märtsil esitles Risto Järv Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses raamatut Metsavaimu heategu, autoriga vestles Valdur Mikita, muinasjutte vestis Piret Päär.
20. märtsil oli Risto Järv Eesti Instituudi vahendatud külalisõpetajaks pärimuskultuuri ja muinasjuttude teemaga Välis-Eesti Kultuuri- ja Haridusühingu Budapestis tegutsevas Lotte koolis (Lotte Kool Lõunamaal).
21.–23. märtsini pidas Risto Järv Szegedi Ülikooli soome-ugri keeleteaduse õppetoolis rahvajuttudele keskendunud loengusarja “Eesti muinasjutud ja maatundmine”.
21. märtsil toimus Jüri Metssalu juhtimisel Eesti Kohapärimuse Keskuse praktikapäev Tartu mäluasutustes.
23. märtsil toimus Kirjandusmuuseumis ERA ja ERMi uurimisrühmade tööseminar “Nõukogudeaegne teadus ja kogumistöö” (korraldaja Mari Sarv).
28. märtsil andis president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumis üle preemiad 2015. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Tänavu pälvisid preemiad Age-Li Liivak sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015; Juta Leesik, Reet Sepp ja Kaie Humal kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoo isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast, sealhulgas silmapaistva panuse eest kogumisvõistlusel “Minu maastikud”. ERA kaastööliste päeval tutvustasid “Minu maastike” võistlustulemusi žürii liikmed (ERAst osalesid Mall Hiiemäe, Mari-Ann Remmel ning Lona Päll (kogumisvõistluse peakorraldaja). Mari Sarv ja Olga Ivaškevitš rääkisid arhiivi laekunud materjalide internetis avalikult kättesaadavaks tegemist piiravatest asjaoludest, Rutt Hinrikus tutvustas ERA, EKLA ja ühenduse Eesti Elulood 2016. aasta ühist kogumisvõistlust “Minu elu ja armastus. Eesti Vabariik 100”. Esitleti uusi väljaandeid: Guldžahon Jussufi Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus) ning Risto Järve Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist (kirjastus Varrak koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga). Avati näitus “Minu maastike” fotodest (koostanud Lona Päll, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper). Päeva jooksul musitseerisid Juhan Uppin, Tuule Kann ja Helen Kõmmus. Kaastööliste päeva läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital.
http://www.folklore.ee/era/tk2016/
Toimumisaeg 4.-5. veebruar 2016
Toimumispaik: Tartust väljaspool
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, mille eesmärgiks on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Üheteistkümnes talvekonverents kutsub kaasa mõtlema oma ja võõra piiride ja nende omavahelise dialoogisuhte üle.
Oma ja võõra kategooriad on paljudes kultuurides väga olulised, kuid nende piirid ja tähendused on siiski hajusad ja ajas muutuvad. Kui varasemal ajal sai kogukonda pidada eelkõige territooriumi, usulise ja etnilise kuuluvusega seotud nähtuseks, siis liikumisvabaduse suurenemise, asustuse tihenemise ja üleüldise globaliseerumise tingimustes on toimunud kogukonnaruumi avardumine. Sünnipärane kogukonda kuuluvus pole enam ainumäärav ja võib asenduda vabatahtliku/isevalitud kuuluvusega.
Folkloristide uurimisfookus on tänapäeval järjest enam suunatud kaasaegse ühiskonna vaatlusele. Erinevate sotsiaalsete rühmade/kihtide folkloorse kommunikatsiooni analüüsimiseks kasutatakse üha enam kogukonnapõhiseid uuringuid. Vastukaaluks globaliseeruva maailma ilmingutele vajab inimene oma identiteedi-tunnetuse tugevdamist.
Globaliseerumisprotsessi kiirenedes, sh Euroopat tabanud põgenikekriisi tingimustes, on oma identiteedi ja omapära säilimise pärast mures mitmekultuurilises keskkonnas elavad inimesed, kuid ootamatult on ärevil ka suhteliselt monokultuursed kogukonnad. Ähvardavana tajutud muutused on põhjustanud radikaalseidki püüdeid oma ja võõra piiri fikseerimiseks. Üksikisiku ja pärimusrühma identiteediloomes on folklooril oluline roll.
Vaateid, uskumusi ja teadmisi jagatakse oma kultuurilise kogukonna raames, kuid need on ajas muutuvad ja sõltuvad inimeste uutest kogemustest. Folkloori identiteeti loov ja toetav toime tõuseb eriti esile kogukonna ja selle põhiväärtuste säilimise suhtes tajutava ohu, ebastabiilsuse, rahulolematuse jms tingimustes.
Kutsume teid arutlema teemadel, mis käsitlevad erinevatest aspektidest oma ja võõra suhteid, diasporaad ja rändeid, kohanemise ja sulandumise, identiteedivahetuse ja kultuurimustrite segunemisega seonduvat.
Ettekannete teese (kuni 5000 tähemärki) ja registreerumist ootame hiljemalt 11. jaanuariks 2016 Anu Korbi (korb@folklore.ee) e-posti aadressile.
Konverentsi osavõtumaks on 15 eurot. Folkloristide üheteistkümnenda talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga.
Lähem info: Anu Korb korb@folklore.ee
Veebruaris, aprillis (koos Lona Pälliga), juunis, juulis (koos Lona Pälliga) ja oktoobris oli Mari-Ann Remmel välitöödel Jüri kihelkonnas Nabalas ja Nabalast pärit inimeste juures.
Augustis nõustasid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Lona Päll Muinsuskaitseametit ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade uuringu planeerimisel.
Augustis tegi Jüri Metssalu Juuru vallas Helda külas Mihkli talu õuel arheoloogilisi uuringuid ning leidis hulgaliselt muinas- ja keskaegset keraamikat.
Augustis, septembris ja oktoobris esitleti Ingrid Rüütli ja Sille Kapperi koostatud raamatut Kihnu tantsud. Esitlused toimusid 8. augustil Kihnu tantsu päeval Kihnus, 14. septembril Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil „Eesti kultuuri suurpeod”, 24. septembril Tartus ARSi koosolekul ning 2. oktoobril Tallinnas Eesti Naisjuristide Seltsi seminaril.
6. augustil juhtis Mari-Ann Remmel pärimusteemalist jalgrattamatka Nabala-Paekna matkarajal.
8. augustil pidas Ingrid Rüütel ettekande Kihnu meestelauludest Kihnu tantsu päeval Kihnus.
15.–20. augustini (Inge Annom, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Valdo Valper) ja 12.– 17. septembrini (Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Astrid Tuisk, Valdo Valper) toimusid Mari-Ann Remmeli juhtimisel KIKi rahvusparkide projekti välitööd Matsalus.
18. augustil osalesid Ave Goršiè ja Risto Järv Taani Folklooriarhiivis teisel Põhjamaade pärimusarhiivide koostöökohtumisel.
18.–20. augustini osales Ave Goršiè Kopenhaageni Ülikoolis 33. Põhjamaade etnoloogia ja folkloori konverentsil „CO – Co-productions, collaborations, contestations coming together in Copenhagen” pärimusarhiivide paneelis ettekandega „The Position of Folk Belief in Estonian Folkloristics During the Soviet Era”.
16.–21. augustini toimus XII rahvusvaheline fennougristide kongress Soome Vabariigis Oulus. Eesti folkloriste esindasid seekord viis Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlast. Liina Saarlo pidas ettekande „Of collecting folklore in North-East Estonia in the 1950ties”, Janika Oras „Historical singing spaces and practices in Central Estonia – Shared and personal experiences”, Helen Kõmmus „Songscapes of Western Estonian Islands in the End of 19th Century: Finnish Scholar’s O.A.F. Lönnbohm’s alias Mustonen’s Folksong Fieldwork to Hiiumaa in 1877”, Aado Lintrop „Большой белый вождь встретится со северным шаманом ” ja Anu Korb „Healing skills as group folk knowledge”.
26. ja 27. augustil osalesid Kadri Tamm ja Astrid Tuisk Jäneda mõisas Eesti mäluasutuste suveseminaril „Mäletamise talumatu kergus: mida kogume, seda mäletame”.
10. septembril kõneles Jüri Metssalu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade loengukursusel pühapaikade uurimise allikatest.
17. septembril pidas Mari-Ann Remmel Tartu Ülikoolis loengu „Looduslikud pühapaigad eesti rahvapärimuses”.
19. septembril pidas Anu Korb TÜ raamatukogus Eesti Genealoogia Seltsi juubelikonverentsil „Eestlased maailmas” ettekande „Venemaa eestlaste järeltulijad”.
19. septembril toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Juuru vallas Pirgu külas.
20. septembril intervjueeris Jüri Metssalu Hageris koos Igor Volkega Juri Valget.
24. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ARSi kõnekoosolek, millega tähistati ühtlasi Eesti Rahvaluule Arhiivi 88. sünnipäeva. Kristi Salve pidas ettekande „Pikk, pikk jutus, las ma alosta otsast”. Esitleti ajakirja Keel ja Kirjandus rahvajututeemalist erinumbrit 8–9/2015 ning Ingrid Rüütli ja Sille Kapperi raamatut Kihnu tantsud (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2015).
24. septembril toimus Juuru Rahvamajas Jüri Metssalu kutsel Mahtra looduskaitseala ümbruse ja Juuru ning Kose kihelkonna elanike uue keskkonnaühenduse esimene koosolek.
25. septembril tutvustas Teadlaste Öö ürituste raames Eesti Kirjandusmuuseumis Lilla Daam põnevamaid paiku Eesti Kirjandusmuuseumi majas. Kirjandusmuuseumi üritusi koordineeris Reet Hiiemäe folkloristika osakonnast.
26. septembril alustas Jüri Metssalu kohapärimuse kursusega Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
30. septembril ja 7. oktoobril andis Jüri Metssalu Tartu Ülikooli usuteaduskonna kursusel „Loodus Eesti usundites” loengud kirjalikest allikatest ning looduslikest pühapaikadest pärimuses ja maastikul.
1. oktoobril esines Ingrid Rüütel Tallinna TV saates „Teie arvamus, palun”. Saatejuht Jakko Väli, toimetaja Kadi Alatalu.
2. oktoobril esines Mari-Ann Remmel Raikkülas mõisakonverentsil ettekandega „Mõis ja mõisnikud eesti rahvapärimuses”.
7.–10. oktoobrini osales Risto Järv USAs New Yorgis konverentsil „Alice in a World of Wonderlands” ning väljaande Alice in a World of Wonderlands. The Translation of Lewis Carroll’s Masterpiece esitlusel.
10. oktoobril osales Ingrid Rüütel koos Helen Kõmmusega Pärnu Muuseumis II koolinoorte rahvamuusikaseadete konkursi Folgi Krõmps žüriis. Ingrid Rüütel pidas ettekande „Muistne loomislaul eesti uuemas laulutraditsioonis” ja Helen Kõmmus rääkis konkursi kohustusliku loo, loomislaulu „Siidisulges lindu” esitajast ja Pärnumaa suurkogujast Marta Mäesalust.
15. oktoobril esines Risto Järv Washingtonis Eesti Suursaatkonnas ettekandega „Rahvaluule ja loomemajandus”.
15. ja 16. oktoobril osales Liina Saarlo Palal pärimuskonverentsil, kus pidas ettekande Kodavere regilauludest ja laulikutest, tutvustas Kivikese kogukonnaportaali ja Kodavere veebiväravat.
17. oktoobril pidas Helen Kõmmus Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri koolitusel loeng-õpitoa „Tartumaa kihelkondade jaaniaegsed laulud ja laulumängud”.
17. oktoobril toimus Jüri Metssalu juhtimisel Juurus loodava uue keskkonnaühenduse esimene matk Ulmu allikale.
19.–21. oktoobrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline konverents „Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria”. Kolmanda iga-aastase konverentsi keskmes oli küsimus, kuidas kasutada digitaalseid tehnoloogiaid eri keeltest ja kultuuridest pärineva ainese uurimisel ja esitlemisel ning millised võimalused on maailma mitmekeelsusest tingitud mõistmisraskuste ületamiseks humanitaarses uurimistöös. Konverentsil tutvustati valminud ja käimasolevaid digitaalhumanitaaria uurimis- ja arendusprojekte, veebirakendusi ning arutleti digitaalhumanitaaria kui valdkonna arengusuundade üle Eestis ja mujal. Konverentsi peaesinejad olid Kalev H. Leetaru (online ettekandega), kes tutvustas maailma erikeelsete uudiste koondamise ja tõlkimise projekti GDELT, ning Jan Rybicki, kes tutvustas kirjandustekstide analüüsitehnikaid, mis võimaldavad eritleda autorite ja kirjandusvoolude eripärasid keelestatistika alusel. Konverentsi ettekannete osale järgnes Jan Rybicki stilomeetria õpikoda ning Göttingeni Ülikooli eTRAP projekti tekstide taaskasutuse tuvastamise õpikoda. Konverentsi korraldasid Mari Sarv (ERA) ja Liisi Laineste (FO), kes mõlemad pidasid konverentsil ka ettekande. Konverentsi ettekannete teesid ja projektide tutvustused leiab Eesti digitaalhumanitaaria kodulehel (http://www.folklore.ee/dh/en/dhe_2015/). Digitaalhumanitaaria huvilistel on võimalik liituda teemakohase meililistiga aadressil http://folklore.ee/mailman/listinfo/dh/.
20. oktoobril viis Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis läbi pärimuspaikadest kõnelevate allikate praktikapäeva.
21. oktoobril esines Risto Järv Jõgevamaal Voore puhkekeskuses Emakeele Seltsi gümnaasiuminoorte keelelaagris „Nipitiri. Räägime nimedest” loenguga „Nimedest rahvapärimuses”.
21. oktoobril esines Risto Järv lühiülevaatega muinasjuttudest etno-sürrealistliku animafilmi „Pulmamäng” (Animafilm, 2015) esilinastusel Tallinnas käsitöökaupluses Eesti Esindus.
23. oktoobril esines Risto Järv Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis (TÜHI) emeriitprofessori ja rahvaluuleteadlase Pille Kippari 80. sünnipäevale pühendatud seminaril ettekandega „Loomad ja kangelased. Mõned mõtted kolmest muinasjutust”.
24. oktoobril oli Raadio 7 saates „Rändur” eetris pikem intervjuu Jüri Metssaluga.
25. oktoobril korraldas Jüri Metssalu Mahtra looduskaitsealal Nõrava külas Juurus loodava keskkonnaühenduse matka, mida juhtis kogenud loodusemees Arne Kivistik.
26. oktoobril esines Andreas Kalkun Obinitsas eeposte päevadel „Eeposte vahtsõ tulõmisõ” ettekandega „Süümine, juuminõ ja naase elo „Pekoh””.
29. oktoobril esines Olga Ivaškevitš Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegiumi BAAC konverentsil „Echoes of the Past, Insights to the Future” ettekandega „From storage room to „play” button – audio/video collections of the Estonian Folklore Archive”.
30. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents „Välitööd ajaskaalal” ning sellele järgnes Pille Kippari 80. sünnipäeva tähistamine. ERAst esinesid Mall Hiiemäe ettekandega „Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina”, Liina Saarlo „Vestlesin kolme objektiga. Saak oli suhteliselt hea… Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel Ida-Virumaal” ning Anu Korb „Folkloorikogujate välitöökirjeldused ajastuomase kogumistöö peegeldusena”.
2. novembril rääkis ERA vanemteadur Mall Hiiemäe hingedeajast hingedepäeva Aktuaalses Kaameras.
3. novembril esines Aado Lintrop Tartu Ülikoolis sümpoosiumil „Epics and the Related Genres between Orality and Literacy” ettekandega „The poem Yangal-maa and Mansi epic”.
6. novembril toimus Eesti Kirjandusmuusemi saalis Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminar. Esinesid Austë Nakienë Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudist („Shifts in the Lithuanian traditional culture. Folksongs in the 21st century city / Muutused leedu rahvakultuuris. Rahvalaulud 21. sajandi linnas”), ERAst Janika Oras („Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi”), Eesti Folkloorinõukogu esinaine Kati Taal („Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises”) ning ERAst Ave Goršiè („Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967–2015”). Ingrid Rüütel esitles plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja -tantse” sarjast „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 9” (toimetaja Janika Oras). Päeva jooksul tegid elavat muusikat Krista, Raivo ja Uku Sildoja pereansambel, noorte rahvamuusikaseltsi Maatasa pillimängijad Helin Pihlap, Anzela Sirel, Madli Lehiste, Carol Maask, Siim Saarela, Arnold Milihhin ja Karl-Mart Trolla Halliki Pihlapi juhendamisel, kandlemängijad Tuule Kann, Tarmo Kivisilla, Helen Kõmmus ning päkarauakandle- ja lõõtsamängija Juhan Uppin. Muusikalisi tervitusi lisasid ka juubilari õnnitlejad. Seminari korraldajad olid etnomusikoloogid Taive Särg ja Helen Kõmmus.
9. novembril esines Kadri Tamm Viljandimaal Kõpu põhikoolis Oskar Looritsa 115. sünniaastapäeva puhul korraldatud mälestuspäeval ettekandega rahvaluulest ja Oskar Looritsast.
12. novembril esines Mall Hiiemäe Väike-Maarjas Viru Instituudi ja Väike-Maarja pärimuspäeval ettekandega „Väike-Maarja ning Simuna rahvapärimus ja selle kogujad”.
13. novembril osales Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu uue koosseisu esimesel koosolekul.
15. novembril pidas Ingrid Rüütel Palmse mõisas Eesti Looduskaitse Seltsi konverentsil „Lahemaa loomise lood” ettekande „Lahemaa rahvalaulude kogumisest, publitseerimisest ja taaselustamisest”.
18.–25. novembrini toimus Pariisis esmakordselt seto kultuurifestival „Seto nädal”, mille korraldas INALCO (Institut national des langues et civilisations orientales). ERAst pidasid konverentsil „Journées seto” ettekanded Andreas Kalkun („Les chants autobiographiques des femmes seto”, Seto naiste eluloolaulud) ja Mari-Ann Remmel („Les caractéristiques de la tradition orale locale seto”, Seto kohapärimuse tunnusjooni). Näidati ka Aado Lintropi ja Janika Orase filmi „Seto saaja” (2009), kohapeal oli vaatajatega vestlemas Aado Lintrop. Kaasaegsest seto luulest rääkis Andreas Kalkun koos Kauksi Üllega.
19. novembril rääkis Ingrid Rüütel Pärnus pulmakommete seminaril Eesti pulmakommetest ja nende kasutamise võimalustest tänapäeval.
21. novembril pidas Jüri Metssalu Käsmu Meremuuseumis Lahemaa rannakülade mälumaastike infopäeval ettekande kohapärimusest Maa-ameti mälumaastike kaardirakenduse Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi näitel, ta osales ka järgnevas metoodilises arutelus.
21. novembril juhtis Helen Kõmmus Tartu Linnaraamatukogus kogunenud Tartu pereklubis kadripäeva-teemalist vestlusringi.
25.–26. novembril osales Risto Järv Saksamaal Göttingenis rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia Enzyklopädie des Märchens viimase osa ilmumisele pühendatud konverentsil „Homo Narrans. Der Mensch und seine Welt in Erzählungen”.
Olete oodatud Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminarile 6. novembril 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Vanemuise 42.
Kava
11.00 Tervituskohv
11.15 Avamine
11.30 Austė Nakienė. Shifts in the Lithuanian traditional culture. Folksongs in the 21st century city / Muutused leedu rahvakultuuris. Rahvalaulud 21. sajandi linnas.
12.15 Janika Oras. Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi.
13.30 Kati Taal. Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises.
14.15 Ave Goršič. Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967-2015.
15.20 Ingrid Rüütel esitleb plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“ sarjast „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“, 9.
Seminarile järgnevad kontsert, slaidiprogramm ja vastuvõtt.
Päeva jooksul loovad elavat muusikat Krista Sildoja perega, Halliki Pihlap õpilastega, Tuule Kann päkarauakandlemängijatega ja mitmed teised.
Kõik on oodatud! Palume võimaluse korral oma tulekust teatada.
Juubilar palub kingitusi mitte tuua. Soovi korral saab teha ülekande Eesti Rahvuskultuuri Fondile pärimuskultuuri auhinna väljaandmiseks.
Raha saaja: Eesti Rahvuskultuuri Fond
Arvelduskonto: Swedbank, EE672200221001101347
Selgitus: Annetus Pärimuskultuuri Fondi
Seminari korraldavad:
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Heliloojate Liit
Korraldajate kontaktid:
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42, Tartu
56 22 75 86, 73 77 750
taive@folklore.ee, helen@folklore.ee
Lähem info:
Taive Särg 56 22 75 86 taive@folklore.ee, Helen Kõmmus 73 77 750 helen@folklore.ee
Eesti silmapaistval teadlasel Ingrid Rüütlil täitub 3. novembril 80 eluaastat. Juubelit tähistatakse etnomusikoloogia alase seminariga, mis toimub reedel, 6. novembril, algusega 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Vanemuise 42.
„Traditsioon ei ole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on Eesti üks kogenumaid ja viljakamaid rahvamuusikauurijaid Ingrid Rüütel öelnud aastal 2000 ilmunud raamatus „Pärimus pärijale“. Praegu Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina töötav Rüütel on suure osa oma elust pühendanud eesti ja soome-ugri rikkaliku rahvamuusika kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. Ta on olnud 1978. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde loodud ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutsenud etnomusikoloogia uurimisrühma asutaja ning pikaaegne juht. Juubilari eriliseks armastuseks on olnud Kihnu saare elujõuline rahvakultuur.
Ingrid Rüütli juubeliseminari esimeses pooles räägivad Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi etnomusikoloog Austė Nakienė leedu rahvalauludest 21. sajandi linnas ning Eesti Rahvaluule Arhiivi etnomusikoloog Janika Oras seto traditsioonilise pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamisest. Teises osas kõneleb Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal Ingrid Rüütli rollist Eesti folklooriliikumises ja Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Ave Goršič Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadusasutusega seotud mõtetest ja soovidest aastatel 1967 ja 2015.
Seminaril esitletakse Ingrid Rüütli koostatud plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ üheksas heli- ja videokogumik sisaldab Ingrid Rüütli ja teiste Eesti Rahvaluule Arhiivi folkloristide poolt aastatel 1974 kuni 1994 kogutud rikkalikku muhulaste lauluvara. Kogumikus leidub näiteid nii üksilaulust kui ka duettidest, eriti tähelepanuväärsed ja haruldased on aga suurema meesteseltskonna esitatud rahvalaulud. (Vt lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=61.)
Teadusseminarile järgneb kontsert. Päeva jooksul teevad elavat muusikat Krista Sildoja perega, Halliki Pihlap õpilastega, Tuule Kann päkarauakandlemängijatega ja mitmed teised. Juubilar palub kingitusi mitte tuua, vaid teha soovi korral annetus Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri auhinna väljaandmiseks.
Korraldajateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Heliloojate Liit.
Lähem info:
Taive Särg 56 22 75 86 taive@folklore.ee, Helen Kõmmus 73 77 750 helen@folklore.ee
7. aprillil esines Liina Saarlo Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses koolitusel „Kuidas mõtestada kultuurikorraldaja rolle tänapäeva ühiskonnas ja kultuuris?”.
9.–11. aprillini korraldas arhiiv Eesti Kirjandusmuuseumi ja ERA väljaannete müüki Tallinna raamatumessil Eesti Rahvusraamatukogus.
10. aprillil laulsid Valdo Valper ja Jüri Metssalu koos Paul Hagu, Madis Arukase ja Ergo-Hart Västrikuga Anna Hintsi lühifilmide sarja „Eesti looduslikud pühapaigad” esilinastusel regilaule.
10.–12. aprillini osalesid Mari Sarv ja Liisi Laineste (FO) Saksamaal Bochumi Ülikoolis seminaril „Kaevata või ühendada: tekstikaeve ja võrgustikuanalüüs ajaloolastele” ühisettekandega „Rahvaluule ja sotsiaalvõrgustikud”.
13.–15. aprillini osalesid Ave Goršič ja Risto Järv Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivide (Network of Nordic and Baltic Tradition Archives) tööseminaril Oslos Lysebus ning pidasid ettekande „Introducing Challenges”, mis tutvustas viimaste aastate uuendusi Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaliseerimisel (Kivike, kogumismoodul Kratt, lastemängude lehekülg jm). Kohaletulnute seas olid arhiivide esindajad Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Eestist, Lätist ja Leedust ning külalisesinejateks Nicole Saylor, American Folklife Center’i arhiivi juhataja Washingtonist ning Ríonach uí Ógáin, National Folklore Collection’i juhataja Dublinist. Seminaril tutvustasid Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivid erinevaid valupunkte ja edusamme ning sõlmiti kokkuleppeid tihedamaks koostööks. Seminari korraldas Norra Rahvusmuuseumi alluvuses olev Norsk etnologisk gransking (Norwegian Ethnological Research) koostöös Taani, Rootsi ja Soome pärimusarhiividega.
14. aprillil tutvustas arhiivi teadur Andreas Kalkun folkloristika osakonna seminaril ameerika muusikateadlase Jeffers Engelhardti (Amherst College) 2015. aasta alguses ilmunud monograafiat Singing the Right Way: Orthodox Christians and Secular Enchantment in Estonia.
16. ja 17. aprillil tegi Jüri Metssalu välitöid Juurus (küsitles Helju Jõestet ja uuris Hõreda kalmet).
17. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne ja oli žürii liige festivalil „Regilaul uues kuues”
19. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne „Rahvuslike ehete rollist tänapäeval” Mordva Eesti Seltsis rahvuslike ehete näitusel.
22.–24. aprillini pidas Taive Särg Tallinna Ülikoolis rahvusvahelisel konverentsil „Pathways to the Future Education for Sustainable Development” ettekande „How to use the experience of traditional culture for teaching sustainable development”.
23. aprillil tutvustas Eesti Rahvaluule Arhiiv Tartu Ülikooli raamatukogus raamatu ja roosi päeval kogumisvõistlust „Minu maastikud”.
23. aprillil osales Jüri Metssalu Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi konverentsil „Vändra ja Kurgja esmamainimisest 500 aastat” ettekandega „Looduse hingestatusest ja pühapaikadest Vändra kihelkonna Kastna Hiiemäe näitel”.
24. aprillil, Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele.
25. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne ja oli žürii liige Moostes rahvamuusika töötluste festivalil „Moosekatsi elohelü”, Helen Kõmmus rääkis kontserdi eel Mooste rahvalauliku Alice Porossoni tähendusest Eesti Kultuuriloos, Helen Kõmmus ja Taive Särg andsid üle rahvaluulearhiivi eriauhinna, mille pälvisid Janne Suits ja Kristi Kool.
27. aprillil rääkis Risto Järv ETV hommikuprogrammis „Terevisioon” rahvaluulekogumisest, kodupärimuse talletamisest 2014. aastal ja käesoleva aasta kogumisaktsioonist „Minu maastikud”.
29. aprillil osales ERA võistkond koos teiste hotellis esindatud mäluasutuste esindajatega Tallinnas hotellis Solo Sokos Hotel Estoria Eesti teemalisel mälumängul.
29. ja 30. aprillil toimus ERMis ja EKMis igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled”. Esitleti Mall Hiiemäe väljaannet Virumaa vanad vaimujutud
30. aprillil esitles Ingrid Rüütel Tallinnas Telliskivi loomelinnakus oma väljaannet Saaremaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse I.
Aprillis ja mais koostas Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel eksperthinnangu Paluküla Hiiemäe piiridele, tehes arhiivi- ja välitöid ning viies läbi intervjuusid kohalike elanike ja huvirühmade esindajatega.
11. ja 18. aprillil oli Vikerraadio saatesarjas „Eesti lugu” eetris kaks saadet Anu Korbiga: „Samaara ja Saraatovi piirkonna eestlased” ning „Simbirski ja Vologda eestlased”.
3. mail ütles Ingrid Rüütel Kihnus tervitussõnad Roosi Karjami 80. sünnipäeval.
5. mail pidas Mall Hiiemäe koos Veljo Runneliga kirjandusfestivali Prima Vista raames ettekande „„Lindude laul mind äratas üles”. Linnulaulud ja nende jäljendamine eesti rahvapärimuses”.
6. mail toimus kohvikus Arhiiv (Vanemuise 19, Tartu) inspireeritult Eesti Rahvaluule Arhiivi tänavusest kogumisvõistlusest „Minu maastikud” kirjandusfestivali Prima Vista vestlusõhtu, kus kõnelesid Jüri Metssalu, Valdur Mikita, Kadri Tüür ja Mehis Heinsaar.
7. mail tutvustas Risto Järv Prima Vista festivali raames metsamuinasjuttude õhtupoolikul Tartu Loodusmajas eesti metsamuinasjutte.
10. mail Mall Hiiemäe väljaande Virumaa vanad vaimujutud esitlus ning Mari Hiiemäe näituse avamine Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus.
11. mail arutleti Rakveres ERA siseseminaril „Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti”, milline peaks olema rahvaluulearhiivi roll Eesti ühiskonnas ning kuidas ja kas meie igapäevatöö on suunatud selle täitmisele. Rahvaluulearhiivi töötajad tõdesid vastuolu teadusrahastuse prioriteetide ja rahvaluulearhiivi põhikirjaliste ülesannete vahel: kui tippteadus eeldab eelkõige osalust ja algatusvõimet ingliskeelses rahvusvahelises teadussfääris, siis rahvaluulearhiiv on loodud eelkõige selleks, et Eesti vaimset kultuuripärandit nii tänaste kui tulevaste põlvede jaoks talletada, kogutud teadmisi korrastada, rahva kasutusse anda ja neid mõtestada.
11. mail esitleti Rakveres Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Viru Instituudi koostöös valminud Mall Hiiemäe kogumikku Virumaa vanad vaimujutud. Esitlusel võtsid sõna Aivar Surva Viru Instituudist, Risto Järv ja Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivist, raamatu autor Mall Hiiemäe ning joonistuste autor Mari Hiiemäe.
15. mail pidas Risto Järv Haapsalus neljandal muinasjutukonverentsil „Muinasjutuvägi” („Vii mind vikerkaare pääle…”) ettekande „Tipa kooliteel rändamas”.
15. mail pidas Taive Särg Harjumaa Muuseumis Keilas Harjumaa jaanilaulude praktikumi pärimuskultuuri koolitusel „Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev”.
16. mail muusikaline muuseumiöö Eesti Kirjandusmuuseumis. Tänaval laulsid ja mängisid lõõtsa Lauri Õunapuu ja Jaan Sarv; muuseumi õuelaval esines mäluasutuste segakoor MaSk dirigent Henri Kääriku juhatusel; muuseumi saalis oli folklooriklubi Maatasa noorte ja nende juhendaja Halliki Pihlapi innustusel võimalik jalga keerutada. Hilisõhtul toimus Lilla Daami salapärane ringkäik kirjandusmuuseumi legendidest tulvil saalides ja tagakambrites. Rahvamuusikahuvilised said tutvuda Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalse heliarhiiviga. Muuseumiöö üritusi korraldas Helen Kõmmus.
16. mail muuseumiöö üritustel Iisaku muuseumis esitleti Mall Hiiemäe raamatut Virumaa vanad vaimujutud.
19. mail pidas Ingrid Rüütel Viljandis väärikate ülikoolis loengu „Pärimuskultuur kui kogukondliku identiteedi hoidja (Kihnu ja Saaremaa näitel)”.
21. mail osales Ingrid Rüütel Maria Korepanova doktorieksami komisjonis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
23. mail juhtis Jüri Metssalu pärimusmatka Harjumaa idaosa looduslikes pühapaikades.
25. mail ütles Ingrid Rüütel Tallinnas Kadrioru lossis avasõnad etnoloogiakonverentsil „Aasia ja Aafrika kultuurid” (Asian and African Cultures).
30. mail korraldas Anu Korb kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Idaeestlaste Seltsi ettekandepäeva „Venemaale veerenud V. Peterburist Siberini”.
Mais, juunis ja juulis toimus Reeli Reinausi juhtimisel kolm kogumisretke Hageri kihelkonda. ERAst osalesid ka Jüri Metssalu, Valdo Valper, Lona Päll, Risto Järv ja Mari-Ann Remmel.
6. ja 7. juunil jagasid Ingrid Rüütel ja kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Reet Remmel Klassikaraadio saates „Helikaja” muljeid ja mõtteid 25.–31. maini toimunud ida muusika festivalist „Orient”.
16.–18. juunini toimunud TÜ ühiskonnateaduste instituudi korraldatud täienduskoolitusel „Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia” esines Astrid Tuisk ettekandega „Lapsepõlv ja mängud”.
19. juunil tutvustas Jüri Metssalu Suure-Jaani valla kultuuritöötajatele kohapärimuse uurimise allikaid ja metoodikat ning viis läbi ekskursiooni Eesti Rahvaluule Arhiivis.
21.–25. juunini esindasid SIEFi 12. konverentsil „Utopias, Realities, Heritages: Ethnographies for the 21st Century” Zagrebi Ülikoolis ERAt ettekannetega Ave Gor?i? (Soviet ideology forming and influencing the work at the folklore archive in Tartu), Risto Järv (The online database of Estonian folk tales: Problems and solutions), Andreas Kalkun (Saints in Seto religious narratives: past utopias and validation of identity), Anu Korb (The food culture of Estonians in Siberia), Janika Oras („Before the final silence.” Stories about outstanding female performers in the 19th and 20th century’s Estonia), Liina Saarlo (Kodavere regilaulud: Recording the heritage and creating the runo song corpus). Ave Gor?i? oli ka paneeli „Visions and traditions: The production of knowledge at the tradition archives” kaasjuhataja koos Susanne Österlund-Pötzsch’i (Helsinki) ja Audun Kjus’iga (Oslo).
22. juunil osales Jüri Metssalu arheoloogilistel kaevamistel Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu linnusel.
27. juunil viis Janika Oras Seto folgil Värskas läbi seto leelo õpitoa.
27. juunil toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Harju ja Viru looduslikes pühapaikades.
30. juunist 2. juulini osales Anu Korb Riias BaltHerNet konverentsil ettekandega „Tracing the Baltic Road to Independence in Diaspora Archives”.
30. juunist 10. juulini osalesid Janika Oras ja Andreas Kalkun Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikute välitöödel Venemaa Föderatsiooni Mordva Vabariigis. Ersa ja mok?a mitmehäälse rahvalaulu mitmekanalisalvestusi tehti kokku kaheksas külas, jäädvustati mitmesugust laulutraditsiooni ja kombestiku alast ainest. Välitöödest võtsid osa ?anna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Tuule Kann, Maria Korepanova, Liisi Laanemets, Karoliina Kreintaal, Timo Kalmu.
7.–9. juulini inspekteeris Jüri Metssalu koos Andres Tvauriga Rapla maakonnas Rail Balticu trassialternatiivide alale jäävaid muistiseid ja pärimuspaiku.
11. juulil kõneles Jüri Metssalu X Juuru kihelkonna päevade ajalookonverentsil Pirgu mõisas Pirgu piirkonna muististest ja pärimuspaikadest.
12.–17. juulini osalesid Mari-Ann Remmel, Lona Päll, Valdo Valper ja Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma välitöödel Saaremaal Vilsandi rahvuspargis.
14.–17. juulini osalesid Mari Sarv ja Risto Järv Lancasteri Ülikooli korpuslingvistika keskuse suvekoolis, kus tutvustati keeleteadusliku uurimistöö jaoks loodud meetodite ja töövahendite kasutusvõimalusi muudel humanitaaraladel.
16. juulil pidas Helen Kõmmus Hiiu Folgi pärimuspäeval Hiiumaa muuseumi Pikas majas ettekande „Teesu Hindrek ja teisi Hiiumaa torupillimängijad” ja mängis torupillil Juhan Maakeri ehk Torupilli Jussi pillilugusid.
16. juulil tutvustati Kärdlas Hiiumaa muusemi Pikas Majas Hiiu Folgi pärimuspäeval Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning raamatu autori pärijate koostöös valminud kordustrükki möödunud aasta lõpul ilmunud Jegard Kõmmuse koostatud proosaeeposest Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Väljaanne pälvis Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia 2014.
17. juulil pidas Mall Hiiemäe Eestimaa Looduse Fondi talgute suvekoolis Pärnumaal Nedremal ettekande „Heinategu kui pärandkultuuri osa” ning juhendas töötuba „Heinategemine eesti rahvapärimuses”.
23.–25. juulini salvestasid Helen Kõmmus ja Taive Särg Viljandi pärimusmuusikafestivalil õpitubasid, osalesid regilaulupesas ja filmisid tänavamuusikuid.
26. juulil esitlesid Risto Järv, Taive Särg ja Helen Kõmmus Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris kogukondlikku pärimust käsitlevat Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru Muuseumi koostööväljaannet Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941.
27.–30. juulini osales Mari Sarv Göttingeni Ülikooli digitaalhumanitaaria keskuse korraldatud uurimislaboris, mille eesmärgiks oli katsetada tekstide taaskasutuse uurimiseks loodud tarkvara eri valdkondadest ja eri keeltest pärinevate tekstimassiivide analüüsimisel.
30. juulil ütles Ingrid Rüütel tervitussõnad Muhu folkloorirühma Ätsed 30. sünnipäeval Muhus.
Hiiumaal Sõru sadamas avatakse pühapäeval, 26. juulil kell 13.00 kujur Ivo Männi loodud Mere-ema puuskulptuur merel hukkunute mälestuseks ja elavate kaitseks ning
Sõru paadikuuris esitletakse kell 14.00 Jegard Kõmmuse ja teiste autorite kirjutatud seikluslikku tõsieluraamatut „Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna
päästmine Hiiumaa rannikul 1941“. Üritust korraldavad Emmaste vald, Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Sõru Muuseum.
Randlasi kaitsva müütilise Mere-ema kuju idee on seotud 5. mail 1929 Sõru rannas juhtunud traagilise paadiõnnetusega, kus viiest merele läinud lapsest uppus neli.
Ainsast ellujäänust, hilisemast meremehest ja kirjanikust Jegard Kõmmusest, sai hingelt vetelpäästja. 12 aastat hiljem päästis ta koos kaaslaste Bernhard Kaljo, Anton
Pöiteli ja Harry Õispuuga Sõru rannikul uppumissurmast terve Soome laeva meeskonna. Sellest 1941. aasta 11. jaanuari tormiööl Hiiumaa rannikul aset leidnud õnnelikult
lõppenud õnnetusest, selle eel- ja järelloost, räägibki Jegard Kõmmuse, Sende Lipu ja Helen Kõmmuse kirjutatud põhjalik ja samas emotsionaalne, rohke foto- ja
arhiivimaterjaliga varustatud uurimistöö „Elutöö ühe ööga“.
„Mere-ema kaitsev kuju ja Soome meremeeste päästmise lugu on omavahel väga tihedalt seotud. Ivo Männi poolt tammest voolitud võimas naisefiguur hoiab rüpes
päästerõngast. Uppunud randlaste mälestust alles hoidev ja mereleminejate eest hoolt kandev emakuju on täienduseks aasta tagasi Sõru sadamas sama kunstniku poolt
püstitatud Gullkrona laevameeskonna päästjatele pühendatud tänumemoriaalile. Nüüd on nelja elupäästjast hiidlase kangelaslik lugu saanud väärikalt ka kaante vahele.
Nii elusid kaitsev Mere-ema kui ka elude päästmisest rääkiv raamat tuletavad meile meelde elutervet aukartust mere ees ja annavad lootust, et ka kõige
väljapääsmatumas olukorras leidub inimesi, kes ulatavad õigel hetkel abikäe,“ räägib raamatu koostaja ja ühe päästja pojatütar, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen
Kõmmus.
Mere-ema kuju, „Elutöö ühe ööga“ raamat ja neid tutvustav üritus on saanud teoks Emmaste valla, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru Muuseumi heas koostöös. Üritus on
tasuta. Kõik on oodatud!
Raamatust lähemalt veebilehelt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=67
Lisateave:
Emmaste valla kultuurikorraldaja Anne-Ly Torstensson, 56 060 711, anne.ly@emmaste.ee
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen Kõmmus, 56 504 126, helen@folklore.ee
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt on ilmunud kaks värsket koostööväljaannet, mis mõlemad on seotud Hiiumaaga ning selle legendaarse rahvaluulekoguja, Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondendi ja Hiiumaa kirjaniku Jegard Kõmmusega. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning raamatu autori pärijate koostöös on valminud kordustrükk möödunud aasta lõpul ilmunud Jegard Kõmmuse koostatud proosaeeposest "Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd". Raamatule annab lisaväärtust Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere värvikas etnograafiline akvarelliseeria "Leivakõrvane". Väljaanne pälvis Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia 2014. Hiidlaste vägilaseepose uustrükki tutvustatakse Kärdlas Hiiumaa muusemi Pikas Majas Hiiu Folgi pärimuspäeval neljapäeval, 16. juulil kell 14.45. Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=68
Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru muuseumi koostöös valminud raamat „Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941“ annab mitmest vaatepunktist põhjaliku ja kaasahaarava ülevaate ajaloolisest sündmusest, Hiiumaa lõunarannikul 1941 jaanuaris hukkunud Soome kaubalaeva meeskonna päästmiseks hiidlaste poolt korraldatud riskantsest mereretkest, selle õnnelikult lõppenud õnnetuse seikluslikust eel- ja järelloost. Raamat on illustreeritud rohke ajaloolise fotomaterjaliga ja varustatud dokumentaalsete lisadega. Väljaannet esitletakse Sõru sadama paadikuuris, pühapäeval, 26. juulil kell 14.00.
Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=67.
Lisainfo: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Helen Kõmmus, 56504 126, helen@folklore.ee
30. mail 2015. a. 10.30 – 14.00
„Venemaale veerenud“ on perioodiliselt toimuv sariüritus, kus huvilistele tutvustatakse omaaegse Vene impeeriumi eri paigus rajatud eesti külasid, räägitakse Venemaa eesti kogukondade asustusloost, elu-olust ja kultuurist minevikust tänapäevani. Seekordsel ettekandepäeval tuleb juttu väljarändamisliikumisest, eestlastest Peterburis ja selle ümbruses, Siberi ja Kaukaasia eestlaste laulutraditsioonist. Saab näha temaatilist raamatunäitust ja osta soodsalt Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandeid.
Korraldajad Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Ida-eestlaste Selts. Toetajad Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ projekt „Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus“ ning IUT 22-4.
KAVA
10.30 – 12.10
Kogunemine, avasõnad
Eestlaste väljarändamisliikumise algusest: Lembit Võime
Tähelepanekuid Peterburi eestluse piiriületustest: Tõnn Adermann
Oudova eestlastest minu pereloo taustal: Eduard Parts
Jurjevi küla mälestuste kogumisest: Tamara Soots
12.40 – 14.00
Raamatu „Eestlased Venemaal: elud ja lood“ saamisloost: Anu Korb
Siberi eestlaste laulud veebis: Anu Korb
Dokumentaalfilm „Mesipuu poole“ (Ikoon) kommenteerib rež., op. Vahur Laiapea
1. detsembril 2014 esinesid Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminaril “Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni” Mari Niitra (Muinasjutud fantaasiakirjanduse nurgakivina), Reeli Reinaus (Noorteromaan kui tänapäeva muinasjutt), Krista Kumberg (Kuidas heast paremat teha, ehk muinasjuttude töötlemisest), Risto Järv (Värvid, vägivald ja väljaanded: muinasjutukogumike koostajate muresid), Pille Kippar (Mis teeb looma õnnelikuks: Eesti loomamuinasjutud), Kärri Toomeos-Orglaan (Õnnelik lõpp) ja Piret Päär (Mis teeb jutuvestja õnnelikuks?).
1. detsembril esines Mari Sarv ettekandega “Eestlaste kodukogemus: rahvaluulearhiivi kodupärimuse kogumisaktsioonist” Tammsaare muuseumi 10. sügiskonverentsil “Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”.
1. detsembril esitles Risto Järv Tallinnas Solo Sokos Hotel Estorias Eesti Kirjandusmuuseumi välja antud CD-Extra formaadis duubelplaati Linda kivist Lilla Daamini. Kõlasid kogumikust pärit jutud Piret Pääri ja Anne Türnpu esituses ning Andre Maakeri mängitud kitarripalad.
3.–9. detsembrini pidas Risto Järv Göttingeni Georg-Augusti ülikoolis soome-ugri keele osakonna juures loengusarja “Estonian Folklore”.
8. ja 9. detsembril osales Mari Sarv Hollandis Haagis Huygens instituudis CLARIN (Common Language Resources and Technology Infrastructure) ja NeDIMAH (Network for Digital Methods in the Arts and Humanities) võrgustike seminaril “Ajalooliste allikate uurimine keeletehnoloogia abil: tulemused ja väljavaated”.
9. detsembril rääkis Kärri Toomeos-Orglaan folkloristika osakonna teisipäevaseminaris uue põlvkonna muinasjututegelastest.
11. detsembril esines Jüri Metssalu Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverentsil “Püha ja paik” ettekandega “Pühapaigaolendid viie Eesti kihelkonna näitel”.
12. detsembril korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusega seminari “Haravillaq perimüs – Harali pärimus”. Rahvaluulearhiivi töötajatest esinesid ettekandega Mari Sarv, Andreas Kalkun, Taive Särg, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom.
12. detsembril viis Jüri Metssalu koos Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega läbi pärimuspraktika seminari.
17. detsembril esines Astrid Tuisk 58. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil “Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon” ettekandega “Pere ja kodu pärast II maailmasõda kasvanud laste mängimisega seotud mälestustes”.
Päeva lõpus toimunud raamatuesitlustel esitleti teiste seas ka ERA uusi väljaandeid: Anu Korbi koostatud kogumikku Eestlased Venemaal: elud ja lood (Eesti asundused, VI), Helen Kõmmuse toimetatud kogumikku Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd ning Risto Järve koostatud duubelplaati Linda kivist Lilla Daamini.
20. detsembril korraldas Jüri Metssalu koostöös Juuru Rahvamajaga pärimusmatka Juuru pühapaikades ja õhtuse koosviibimise “Talve tervitamine”.
20. ja 21. detsembril esines Helen Kõmmus Hiiumaa Muuseumis Kärdlas ja Sõru muuseumis Emmaste vallas ettekandega “Hiiumaa vägimehe Leigri muistendid Eesti Rahvaluule Arhiivis” ja esitles Jegard Kõmmuse muistendikogumikku Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd.
Detsembris valmis Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi Kivike kogukonnaportaal, mille kontseptsiooni töötasid välja Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu. Detsembris valmis ka kogukonnaportaali Kodavere veebivärav (L. Saarlo) ning jaanuaris Mulgi pärimuse leheküljed (M. Sarv). Kogukonnaportaali ja vastavate lehtede valmimist toetasid Euroopa Liit, Peipsiveere kultuuriprogramm ja Mulgi kultuuriprogramm.
Jaanuaris koostasid Mari-Ann Remmel, Lona Päll, Valdo Valper ja Jüri Metssalu keskkonnataju küsitluskava “Minu maastikud”, mis on aluseks tänavusele ERA kogumisvõistlusele.
24. jaanuaril pidas Jüri Metssalu Kildu koolimajas Viljandimaal loengu “Kohapärimuse uurimise allikad ja metoodika Suure-Jaani kihelkonna näitel”.
29. jaanuaril esinesid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolekul Lona Päll ja Valdo Valper (Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus: teekond ja tulemused) ning Jüri Metssalu (Eesti looduslike pühapaikade maastikulise määratlemise probleeme Karja kihelkonna Metsaääre hiieala näitel). ERA koostatud väljaannetest esitleti Aado Lintropi kogumikku Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid Põhja Euraasia rahvaste usundist (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 32) ning Ingrid Rüütli koostatud kogumikku Saaremaa laule ja lugusid (Mis on jäänud jälgedesse, I).
31. jaanuaril esines Jüri Metssalu Juuru rahvamajas Eesti Genealoogia Seltsi 25. aastapäeva ajaloopäeval “Juurte juurde” ettekandega “Mahtra sõda pärimuslugudes”.
5. veebruaril said Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühmast teadusliku antoloogia Eesti muinasjutud. Imemuinasjutud koostamise eest.
5. veebruaril Saaremaa Muusemis ja 6. veebruaril Laimjala rahvamajas esitles Ingrid Rüütel väljaannet Saaremaa laule ja lugusid.
6. veebruaril esitles Jüri Metssalu Ingliste mõisas koos kaasautoritega vastilmunud raamatut Lau küla lood, milles ilmusid Jüri Metssalu artiklid “Lau küla muistised ja pärimuspaigad” ning “Pärimuspalasid Noor-Eidest”.
12. veebruaril tutvustas ERA arhivaar Kaisa Kulasalu Eesti Kirjandusmuuseumi saalis failirepositooriumi Kivike (http://kivike.kirmus.ee).
13. veebruaril esines Ingrid Rüütel Tallinna Ülikoolis loenguga “Kihnu tantsude ajalugu ja funktsioonid”.
14. veebruaril alustas Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias uue spetsiaalselt kohapärimuse uurimise allikatele ja metoodikale keskenduva vabaainega, mille käigus teevad tudengid praktikat ka Eesti Rahvaluule Arhiivis.
17. veebruaril osales Jüri Metssalu Tallinnas Maa-ametis Eesti allikate ümarlaual, mille eesmärgiks on algatada allikakohtade kaardistamine kogu Eestis.
17. veebruaril pidas Kaisa Kulasalu folkloristika osakonna teisipäevaseminaris ettekande rahvaluulekogude kasutamisest nõukogude perioodi algusaastatel.
21. veebruaril esines Ingrid Rüütel kõnega Eesti Naislaulu Seltsi Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Tartus.
26. ja 27. veebruaril astusid Taevaskojas X folkloristide talvekonverentsil üles ERA töötajad Mall Hiiemäe (Võrdlevalt vaimolenditest Virumaa rahvausus) ja Aado Lintrop (Šamaanikursus kui pärimusliku protsessi mudel).
27. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis toimunud seto raamatute pärastlõunal esitleti ka Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös valminud Feodor Vanahundi raamatut Ilosa’ ja pogana’ jutu (Seto kirävara, 10), koostanud Andreas Kalkun.
Veebruaris ja märtsis oli Anu Korbil eetris Vikerraadio saatesarja “Eesti lugu” kaks saadet Siberi eestlastest: 28. veebruaril ERA kaastööline Rosalie Ottesson ja 7. märtsil Siberi eestlaste laulud.
3. märtsil osales Risto Järv Iirimaal Dublini Ülikooli Kolledži rahvaluulearhiivi juures (National Folklore Collection, UCD) pärimusarhiivide ümarlaual ning järgneval sümpoosiumil “Believing in the Tradition Archive”.
7. märtsil viis Mari Sarv läbi Läänemaa kevadsuviste regilaulude koolituse Haapsalus seoses tuleval aastal Eestis toimuva “Baltica” festivaliga.
13. ja 14. märtsil Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna korraldatud rahvaluuleolümpiaadi “Loitsudest laikideni: folkloor sidus ja seob” žürii tööst võttis osa ka ERA teadur Astrid Tuisk.
14. märtsil kõneles Jüri Metssalu Eesti Rahva Muuseumi giidikoolis: “Eesti kohapärimuse uurimise allikad”.
21. märtsil esines Mari-Ann Remmel Eesti Rahva Muuseumi giidikooli õpilastele ettekandega “Mõisad ja mõisnikud eesti rahvajuttudes”.
27. märtsil pidas Mari-Ann Remmel Otepää kihelkonna Kappermäe seltsimajas ettekande “Imeline Ilmjärve. Kuidas portreteerida kohta”.
27. ja 28. märtsil osales Mari Sarv Poolas Wroc?awi Ülikoolis seminaril “Kodu ulatus: NSM lähenemine” ettekandega “Eestlaste kodukogemus Eesti Rahvaluule Arhiivi 2014. aasta laekumiste põhjal”.
24. aprillil 2015 kell 13 annab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Pidulikul aktusel tunnustatakse ka teisi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi.
Kava:
11.00 Mall Hiiemäe: Rahvaluule kogumise ideed ja ideoloogiad
11.25 Mari Sarv: kogumisvõistluse "Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest" ülevaade
12.00 Kaastööliste sõnavõtud
12.25 Galeriinäituse tutvustus
12.30 Hingetõmbepaus
13.00 Janika Kronbergi tervitus
13.05 EV haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi annab kätte EV Presidendi rahvaluule kogumise preemiad 2014
13.15 Laureaatide tänukõne
13.25 Astrid Tuisk - Eesti Rahvaluule Arhiiv 2014
13.50 Arhiivi kaastööliste tänamine
14.05 Kogumisvõistluse "Minu maastikud" väljakuulutamine - Lona Päll
14.15 Väljaande "Head Eesti vanasõnad" esitlus - Piret Voolaid
14.25 Andre Maakeri kontsert
15.15 Arhiiviekskursioon (soovijatele)
Lähem info: ERA teadur Astrid Tuisk ja arhivaar Kadri Tamm 7377 730, ERA juhataja Risto Järv 51 904 371
Juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris olid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel välitöödel Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa looduslikes pühapaikades, et määrata mälestiste piire.
8.–12. juulini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Lausanne’s digitaalhumanitaaria maailma aastakonverentsil “Digital Cultural Empowerment” (Digitaalne kultuurikiirendus), ettekandega “Digital Humanities in Estonia: Digital Divide or Linguistic Isolation?” (Digitaalhumanitaaria Eestis: digitaalne või keeleline lõhe?).
17. juulil esines Helen Kõmmus Kärdlas Hiiumaa muuseumis ettekandega “Iiu Leigri jalajälgedes. Hiiumaa vägilasmuistendite tegelaste jäljed rahvaluulearhiivis, elavas pärimuses ja Hiiumaa maastikul”.
22.–31. juulini tegi Jüri Metssalu arheoloogilisi uuringuid Juuru kirikuaia lõunavärava ümbruses.
8. augustil rääkis Valdo Valper Osulas 26. Kaika suveülikoolis Osula kandi vanarahva juttõst
9. augustil esines Mari Sarv Kihnu tantsupäeval ettekandega Kihnu regilaulutraditsioonist eesti regilaulu taustal.
23. augustil osales Ingrid Rüütel Saaremaa laulumeistrite, tantsude ja kommete filmimisel – Saarte pärimuspäevade vaimse pärimuskultuuri seminaril.
26. augustil osalesid Eesti mäluasutuste suveseminaril Mari Sarv ja Risto Järv; Mari Sarv esines ettekandega “Digitaalhumanitaaria ja mäluasutuste roll selle arendamisel”.
30. augustil viisid Mari Sarv ja Timo Kalmu Lüganuse rahvamajas läbi Lüganuse regilaulude teemalise koolituspäeva.
1. septembril tutvustas Kaisa Kulasalu mängude veebiväljaande “1001 lastemängu aastast 1935” (http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/) Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna avaaktusel.
11. septembril esines Jüri Metssalu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade loengukursusel ettekandega looduslike pühapaikade uurimise allikatest.
18. ja 19. septembril esines Anu Korb Tallinna Ülikooli ja Eesti Diasporaa Akadeemia korraldatud pagulaskonverentsil “70 aastat suurpõgenemisest” ettekandega “Kaotatud kodud. Venemaa eestlaste lood Teise maailmasõja-aegsest sundevakueerimisest ja kohanemisest uute oludega”.
27. septembril Jaanika Hundi eestvedamisel osalesid teadlaste ööl kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna ja ERA töötajad.
28. ja 29. septembril Narvas toimunud XVII Eesti muuseumide festivalil pälvisid muuseumimeene auhinna EMMA Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal valminud lugemiskaardid “Head Eesti muinasjutud” (koostanud Risto Järv, Inge Annom, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus) ning “Head Eesti mõistatused” (koostanud Piret Voolaid folkloristika osakonnast), väljaandja OÜ Loovhoog koostöös Kirjandusmuuseumiga.
Septembris, oktoobris ja novembris pidas Jüri Metssalu loenguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimuspraktika kursusel.
1. oktoobril esines Kaisa Kulasalu ettekandega “Das Herrenhaus als estnischer/deutschbaltischer Erinnerungsort” Tartu ülikooli saksa filoloogia osakonnas germanistika sügiskooli “(Deutschsprachige) Literatur im historischen Baltikum – eine literaturwissenschaftliche Spurensuche” tudengitele.
1.–4. oktoobrini osales Jüri Metssalu Gruusias Zugdidis ISFNRi Belief Narrative Networki konverentsil “Nature Spirits: Continuity and Change” ettekandega “Beings of Natural Sacred Sites: The Example of 5 Estonian Parishes”.
9. oktoobril esitleti Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis ERA ja TÜ rahvaluule osakonna koostöös valminud väljaannet Imemuinasjutud 2. Kõnelesid koostajad-toimetajad Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom ning TÜ professor Urmas Sutrop. Muinasjutte luges ja vestis Merle Jääger.
15. oktoobril oponeeris Ingrid Rüütel Tallinna Ülikoolis Natalja Ermakovi doktoritööd “Ersa itkud: traditsioonid ja tänapäev”.
16. oktoobril tutvustas Jüri Metssalu Raplas hõimupäevadel Eesti looduslikke pühapaiku ja Rein Marani filme “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis”.
17. oktoobril rääkis Ingrid Rüütel Haljalas pärimuspäeval “Virumaa on virulaste hoida” Virumaa regilaulude ajaloolisest ja mütoloogilisest taustast ning Jaanika Hunt esines teemal “Suulise pärimuse kogumine ja säilitamine”.
19. oktoobril pidas Ingrid Rüütel Eesti Naislaulu Seltsi 20. aastapäeva kõne Estonia kontsertsaalis.
23. oktoobril esitles Ingrid Rüütel CD ja DVD komplekti “Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid” (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 8) Tartus kirjandusmuuseumis ARSi konverentsil “Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis”.
23. oktoobril esines Mall Hiiemäe Taevaskojas Võro Instituudi konverentsil “Aeg läänemeresoome keeltes” ettekandega “Võrumaa ajaarvamise erijooni”.
20.–24. oktoobrini osalesid Riias Läti Rahvaluule Arhiivi 90. juubelile pühendatud konverentsil “Mapping Disciplinary History: Centers, Borderlands and Shared Spaces in Folkloristic Thought” Kaisa Kulasalu ettekandega “From the Estonian Folklore Archives to the Folklore Department of the State Literary Museum: Sovietization of Folkloristics in Late Stalinist Estonia”, Anu Korb ettekandega “On Supervising Collectors of Estonian Folklore in the Soviet Period”, Ave Goršič ettekandega “August Martin as a Correspondent of the Folklore Archives”, Mari Sarv ettekandega “Folklore and Nationalism in the 21st Century” ning Risto Järv ettekandega “Drawing and Transgressing Boundaries in Fairy Tale Publications”.
24. oktoobril viis Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Narva Kolledžis läbi Ida-Virumaa noortele suunatud koolituse “Mis on kohapärimus?”.
25. oktoobril toimus Jüri Metssalu juhtimisel Härglas, Maidlas, Heldas ja Hõredal kolmas Juuru kihelkonna pärimusmatk.
27. ja 28. oktoobril korraldasid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv seminari “Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja -hariduses”. Esinesid Kaisa Kulasalu (Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus balansseerimas rahvaväljaande ja uurimiskeskkonna vahel) ja Mari Sarv (Võrgustikuanalüüs humanitaarteaduste meetodina). Seminaril oli kokku üheksa ettekannet, kus tutvustati mitmesuguseid digitaalhumanitaarseid projekte ja uuringuid. Seminari teisel päeval toimus kaks õpituba, üks korpuste kasutamisest uurimistöös ning teine RTI pildistamisest. Samas esitleti 2013. aasta seminari projektitutvustuste kogumikku (http://www.folklore.ee/dh/dhe2013/). Seminari ja kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
28. oktoobril esines Mall Hiiemäe Lääne-Virumaa raamatukogutöötajate seminaril Rakvere keskraamatukogus ettekandega “Vaimujutud trükisõnas ja rahvapärimuses” ning Viru Instituudi seminaril Lääne-Virumaa haridus ja kultuuritöötajatele TLÜ Rakvere kolledžis ettekandega “Üleloomulikud vaimolendid rahvapärimuses”.
31. oktoobril esines Ave Goršič ettekandega “A Scholarly Historical Retrospect: Collecting Folk Medicine in Estonia Before the 21st Century” sümpoosionil “Plants as Medicine, Herbs as Culture – Ethnobotany, History and Pharmacology”, mille korraldas Jyväskylä Ülikooli ajaloo ja etnoloogia osakonna dotsent PhD Susanna Niiranen.
31. oktoobril esines Valdo Valper Tõutsi külas Kappermäe seltsimajas ettekandega “Kohapärimus ja ideoloogiad. Välitööd Otepää kihelkonnas 2014. aastal”, kajastades piiriülese programmi Est-Lat-Rus projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: Koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames tehtut.
1.–3. novembrini osales Jaanika Hunt Prahas 11. rahvusvahelisel konverentsil “Making Sense of: Suffering, Dying and Death” ettekandega “Vampire and Zombie Boom in Estonian and Western Youth Culture”.
3. ja 4. novembril esines Mari Sarv ettekandega “Don’t Tell Such Things Outside Your Family: Divergence of Family Stories In- and Outside the Family” EKLA korraldatud konverentsil “Family History: Facilitating Intergenerational and Intercultural Exchange”.
8. novembril osales Jüri Metssalu juhendajana Viljandi vanalinna pärimuse kogumise laagris.
10. novembril esinesid Mall Hiiemäe ja Jüri Metssalu kirjandusmuuseumis Ida-Virumaa noortele ERA tegevust ning Eesti pärimuskultuuri tutvustavate loengutega.
14. novembril käisid Mairi Kaasik ja Inge Annom Seto XX muinasjutupäeval Mikitamäe vallamajas, kus osalesid žüriina.
21. novembril pidas Janno Simm Võnnu kultuurimajas loengu põhja-hantidest ja näitas filmi “Sügis Obi jõel”.
25. novembril pidas Jüri Metssalu Viljandis Omakultuuriakadeemia loengusarjas “Utoopia?” loengu “Kohapärimus – utoopiline uurimisala?”.
26. ja 27. novembril korraldasid Janika Oras ja Taive Särg regilaulukonverentsi “Regilaulu teisenemised ja piirid / The Transformations and Borders of regilaul”. ERAt esindasid Mari Sarv (Regilaulumaailma suhtlusvõrgustikud), Liina Saarlo (Regilaulujaht Alutagusel. Rahvaluulekogumisest Ida-Virumaal 1950. aastatel), Kristi Salve ja Janika Oras tegid ühisettekande (Veel üks katse mõista värsikesi), Ingrid Rüütel (Regivärsitunnustega laulud Saaremaal 20. sajandi alguses), Helen Kõmmus (Regilaul Hiiumaal: säilitav siirdumine ja dünaamiline teisenemine), Andreas Kalkun (Seto naiste laulud väljarändamisest. Suuline ajalugu ja poeesia) ning Taive Särg (Regilaulu ‘vägi’. The ideas about power of regilaul and their associated rhetorics in the context of New Age / Regilaulu vägi. Regilaulu mõju ja sellega seotud retoorika uue vaimsuse kontektis).Esitleti Anu Korbi koostatud veebiväljaannet “Siberi eestlaste laulud” (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 5).
28. novembril esines Jüri Metssalu Valga muuseumi kodu-uurimispäeval ettekandega “Kohapärimuse uurimise allikatest”.
28.-29. novembril esines Aado Lintrop ettekandega "Mythologie des Khantys dans le contexte de la mythologie des Ougriens de l'Ob" Pariisis INALCO konverentsil "Journées khantyes".
Et teadvustada ja tutvustada rahvaluulekogudes olevaid materjale, on ERA juba mitu aastat saatnud sotsiaalmeediasse iga päev ühe killukese (Facebookis Eesti Rahvaluule Arhiivi lehel http://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv; twitteris @eratera). Sel suvel käivitasime twitteris ka eraterade ingliskeelse paralleelvoo @eragrains, et tutvustada Eesti Rahvaluule Arhiivi ja selle kogusid populaarses vormis ka ingliskeelsele avalikkusele.
1. aprillil kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogu lasteõhtul muinasajast ja arheoloogiast.
7. aprillil esines Astrid Tuisk ETV saates „Jüri Üdi klubi”, räägiti naljadest ja naljategemisest.
7. aprillil pidas Jüri Metssalu loengu kohapärimuse uurimisest Tallinna Ülikooli antropoloogiaüliõpilastele.
10. aprillil esines Aado Lintrop Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ettekandega „Maa tekkimise püha jutt”.
16. aprillil pidas Helen Kõmmus Eesti Rahva Muusemis ettekande ja juhtis vestlusringi Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva laulupärimusele pühendatud õhtul „Teerull, allveelaev ja teised EÜE laulud”. Ettekanne oli seotud Eesti Rahva Muuseumi näitusega „Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved”, mille helikujunduse koostas Helen Kõmmus Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal.
23. ja 24. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv noorte kultuuriuurijate konverentsi „Noorte hääled” (korraldajad Piret Koosa ja Jaanika Hunt); ERA töötajatest esines ettekandega „Meie? – Me pole enam väikesed! 40 aastat noorteadlaste konverentse” Ave Goršič. Ettekandeid pidasid veel noored uurijad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Peterburi Riiklikust Ülikoolist.
24. aprillil avati Tallinnas hotell Solo Sokos Hotel Estoria, mille igas numbritoas räägib „oma lugu” üks eesti organisatsioon. Kaks numbrituba tutvustavad Eesti Rahvaluule Arhiivi materjale – üks annab kiirpilgu eesti rahvaluulesse üldiselt, teine kohapärimusse.
17. mail kõneles Jüri Metssalu Roheliste rattaretkel Sipa pärna juures looduslikest pühapaikadest.
24. mail viis Jüri Metssalu Juuru kihelkonna Juuru, Purila, Seli ja Pirgu külas läbi pärimusmatka, mille käigus tutvustas vanu ja tänapäevaseid kohajutte ERA kogudest.
29. mail Akadeemilise Rahvaluule Seltsi hooaja lõpu koosolekul esitleti kogumikku Regilaulu kohanemine ja kohandajad. ERA Toimetused 31 (toimetajad Janika Oras, Andreas Kalkun ja Mari Sarv). Janika Oras pidas ettekande „Lauluga võitlemine eesti pulmades – vahendatud ja vahetud kogemused”.
Mais ja juunis olid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel välitöödel Võru-, Viljandi- ja Järvamaa looduslikes pühapaikades, et määrata mälestiste piire.
4. juunil esines Taive Särg Eesti Folkloorinõukogu Koolituskeskuse päritud väärtuste ööpäeval Harjumaal Uuri külas ettekandega „Pärimusmuusika suundumused tänapäeval”.
4. juunil pidas Risto Järv loengu ja seminari imemuinasjuttudest Rahvakultuuri Keskuse suvelaagris „Muinasjutumaastikud” Harjumaal Salmistus.
5. juunil esines Kaisa Kulasalu Vilniuses konverentsil „International Conference of the Young Folklorists: The Informant in Folklore Studies” ettekandega „Class Struggles and Great Patriotic War: Collecting Folklore in Late Stalinist Estonia”.
10.–12. juunini osalesid Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu Helsingis konverentsil „Open Repositories 2014” vaatmikuga „Virtual Cellar of the Estonian Literary Museum: The Challenges of the Open Access in the Digital Era”, mis käsitles kirjandusmuuseumi materjalide digitaalarhiivis avalikustamisega seotud juriidilisi ja eetilisi piiranguid.
16. juunil tehti Eesti Rahvaluule Arhiivi seminaril Järvamaale Paides, ajakeskuses Wittenstein kokkuvõtteid rahvaluulearhiivi poole aasta tööst, mis hõlmab teadustööd (eelkõige uurimisprojekti IUT22-4 raames), arhiivitööd (materjalide vastuvõtmine, säilitamine, digiteerimine, digitaalarhiivi arendamine), välitöid ja kogumisprojekte, andmebaasitöid (regilaulud, kohapärimus, muinasjutud) ning publitseerimis- ja populariseerimistöid. Lisaks seminarile tutvuti ajakeskuse interaktiivse näitusega. Paides Järvamaa Muuseumis esitleti Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Järvamaa muuseumi ning Ajakeskuse Wittenstein regilauluväljaannet Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal (koostaja Ottilie Kõiva; toimetajad Janika Oras, Liina Saarlo ja Kadri Tamm). Väljasõidu lõpus käisid ERA töötajad Viisu külas.
22. juunil pidas Mall Hiiemäe Kääpal Kalevipoja kojas hõimupäeva seminaril „Vadjalastest Kodavere murdeni” ettekande „Ühisjooni Peipsimaa kalendritavandis”.
26. juunil esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul raamatut Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu.
27.–30. juunini osales Anu Korb korraldajana Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses BaltHerNet suvekoolis „Eesti kultuuripärand võõrsil. 6” ja pidas seal ettekande „Videomaterjalid ja filmid Siberi eestlastest Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes: mida ja kuidas eksponeerida”.
28. juunil pärimusmatk Jüri Metssalu juhtimisel Juuru kihelkonnas Järlepa, Jaluse, Mahtra ja Juuru külas.
28. juunil osales Mari-Ann Remmel Nabala-Paekna matkaraja avamisüritusel, ta oli kaasa löönud matkaraja infotahvlite koostamisel.
30. juunil kõneles Jüri Metssalu muististest ja pärimuspaikadest laulupeotule teekonnal Juuru vallas Atla, Juuru, Mahtra, Jaluse, Järlepa ja Pirgu külas.
3. detsembril esines Risto Järv koos Paul Hagu, Vahur Aabramsi ja Ahto Raudojaga Põlva Seto Seltsi õhtul Põlva Keskraamatukogus, kus tutvustati temaatilisel õhtul raamatut Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq. 7. detsembril viis Jüri Metssalu läbi kohapärimuse õpitoa Juuru rahvamajas ning esines Sutlema seltsimajas ettekandega “Kohapärimuse uurimismetoodikast ja Aespa pärimuspaikadest Endel Lõhkivi juttude kaudu”. 9. detsembril toimus Viljandis Ugala teatris kultuuripärandi aasta (2013) tänupidu, mille ettevalmistamisel osalesid Astrid Tuisk ja Risto Järv. 11. detsembril pidas Jüri Metssalu Riigikogus ettekande “Rail Balticu planeerimise probleemidest ja nende võimalikest lahendustest”. 12. detsembril toimus Järvamaal Sargvere mõisas muinasjutte ja kohapärimust käsitlev seminar “Muinasjutud ja kohapärimus tahavaatepeeglis”. Esinesid Moon Meier (Sargvere mõisast ja muuseumist: mõtted, nägemused, unistused), Valdo Valper (Kohapärimus ja Koeru), Mare Kalda (Aardejutud kohaseostes Järvamaal), Risto Järv (Linda kivist Lilla Daamini. Pärimus Tallinna ja Tartu vahel), Mall Hiiemäe (Jutustamisest mina-vormis), Inge Annom (Tõlke- ja tähendusprobleeme imemuinasjutuantoloogia teises köites) ja Kärri Toomeos-Orglaan (Peeglike, peeglike seina peal – muinasjutuallusioonid ajakirjanduses). Toimusid rollimängu laadis mõttetalgud “Kuhu kulged, rahvajutuväljaanne?”, kus arutleti rahvajutuväljaannete tuleviku üle eri huvirühmade vaatenurgast. Seminar toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Sargvere mõisa koostöös. 12. detsembril oponeeris Ingrid Rüütel Sille Kapperi doktoritööd “Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013” selle kaitsmisel Tallinna Ülikoolis. 13. detsembril pidas Mall Hiiemäe ERMi Sõprade Seltsi mõisareisil ettekande “Keelatud jõulud”. 18. detsembril tutvustas Kaisa Kulasalu üliõpilaste teadustööde konkursi autasustamisüritusel oma magistritööd “Ropp ja riigivastane: rahvaluulekogude tsenseerimisest Eestis hilisstalinismi perioodil”, mis pälvis konkursil teise koha. 18. detsembril esines Risto Järv 57. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil “Transmediaalsed siirded” ettekandega “Vanarahva muinasjutud reklaamikunstis”. 17. jaanuarist muutus avalikkusele kättesaadavaks Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus Maa-ameti kaardiserveris. Rakendus koondab Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide kohapärimuslikke materjale, välitöid tegi ja materjalid koondas ERA kohapärimuse töörühm. 18. jaanuaril pidas Jüri Metssalu Eesti Rahva Muuseumi giidikoolis loengu “Mis on pärimuspaigad ja kust nende kohta andmeid leida?”. 30. jaanuaril esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul raamatuid Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq (koostanud Paul Hagu, Vahur Aabrams) ja Kodavere regilaulud. Vana Kannel XI (koostanud Liina Saarlo ja Edna Tuvi, toimetanud Janika Oras ja Kristi Salve). Liina Saarlo pidas ettekande “Kodavere Vana Kandle saamisest”. 7. veebruaril esitleti Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ingrid Rüütli koostatud raamatut Ida-Viru rahvakultuurist. Ettekandega “Ida-Virumaa rahvaluulekogujatest” esines Anu Korb, Mall Hiiemäe ettekande teemaks oli “Kalendritavand kultuurikontaktide mõjuväljas”. 7. veebruaril väljaande Kodavere regilaulud. Vana Kannel XI esitlus Kodavere kihelkonnas Liivi muuseumis. Ettekannetega esinesid Liina Saarlo ja Janika Oras, ERA tegemisi tutvustas Risto Järv. 14. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis arutelu “Etnomusikoloogia kui teadusharu Eestis: probleemid ja perspektiivid”. Arutelu kutsus kokku Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, külalistena osalesid akadeemik Jaan Ross, TÜ kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma, EMTA pärimusmuusika eriala koordinaator Tarmo Kivisilla ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vaatleja Kairi Leivo. Eesti Kirjandusmuuseumist osalesid etnomusikoloogia osakonna endine juhataja Triinu Ojamaa ja praegune juhi kohusetäitja Janika Oras, ERA juhataja Risto Järv, vanemteadurid Ingrid Rüütel, Mari Sarv ja Taive Särg, teadurid Helen Kõmmus, Liina Saarlo ja Andreas Kalkun. 21. veebruaril pidas Ingrid Rüütel ettekande “Rahvuslike laulude taassünd laulva revolutsiooni ajal” Tartu Tamme gümnaasiumis. 22. veebruaril pidas Ingrid Rüütel avakõne “Omariikluse tekke ja eestluse kestmise eeldustest” Eesti Naislaulu Seltsi Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Tallinnas Metodistide kirikus. 24. veebruaril lõppenud mälestuslugude kogumise konkursi “Siberi kodu” (korraldajaks Okupatsioonide Muuseum koostöös Eesti Memento Liidu ja MTÜ-ga Siberi Lood) žüriis osales Anu Korb. 5.–12. klasside õpilastelt laekus kokku 107 lugu, tulemused selguvad maikuus. 25. veebruaril vestlus ja intervjuu Ingrid Rüütliga naiste rollist ühiskonnas Tallinnas Eesti Naisjuristide Seltsi seminaril. 26. ja 27. veebruaril esinesid üheksandal folkloristide talvekonverentsil “Folkloor ja sidusus” ERA töötajad Mall Hiiemäe (Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana) ja Anu Korb (Ida-Siberi Minussinski piirkonna eestlaste ravitsejad, haigusseletused ja ravivõtted. Traditsioonimuutused ja kogumiskontekst). 28. veebruaril toimus Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiate pidulik kätteandmine. Preemia pälvisid Hillar Palamets pikaaegse ning järjepideva kogumistöö eest aastail 1991–2013, Terje Puistaja Virumaal Mahu külas tehtud perepärimuslike intervjuude eest ning Ado Seire Järvamaa Peetri kihelkonna kohalooliste intervjuude ja nõukogudeaegsete anekdootide kogu eest. Muusikat tegi Väägvere külakapell. Autasustati ka kultuuripärandi aasta raames toimunud lastemängude kogumisvõistluse parimaid kaastöid. Võistlusele saatsid oma lapsepõlvemälestusi ja mänge kokku 77 inimest kokku 650 leheküljel, lisaks kogunes fotosid, jooniseid, paberlauamänge, pabernukke jm. Vanim vastaja oli 100-aastane, noorim 11-aastane. ?üriis osalesid Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk, Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum), Tiia Toomet (kirjanik, Mänguasjamuuseumi rajaja), Karin Konksi (Eesti Rahva Muuseum), Heli Poolakese (Tartu Mänguasjamuuseum). Esiletõstetute nimekiri ja katkendid toredatest kaastöödest on kättesaadavad võistluse kodulehel http://www.folklore.ee/ukauka/kogumisvoistlus-2013/ Kogumispreemiate kätteandmise järel kuulutati välja kogumisvõistlus “Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest”. Küsimustikule saab vastata ERA rahvaluule kogumise portaali Kratt leheküljel http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/6. 5. märtsil pidas Ingrid Rüütel kõne “Kristjan Toropit mälestades” Toropile pühendatud pingi avamisel Tallinna vabaõhumuuseumis. 7. märtsil esines Anu Korb Tartu Ingerisoomlaste Seltsis ettekandega “Naiste pühad Siberi eestlaste traditsioonis”. 11. märtsil pidas Jüri Metssalu Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas “Püha ja paik” loengu “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”. 14. märtsil pidas Ingrid Rüütel avakõne “Keelest ja sõnast” Eesti Segakoolide Liidu emakeelepäeva kontserdil Jõgeva kultuurikeskuses. 20. märtsil oponeeris Ingrid Rüütel Natalja Ermakovi doktoritööd “Эрзянские причитания и плачи: традиции бытования и современное
состояние” selle eelkaitsmisel Tallinna Ülikoolis. 26. märtsil osales Anu Korb interdistsiplinaarsel konverentsil “Medica IX. Tervis, linn ja loodus” ettekandega “Oma toit: muutustest Siberi eestlaste toidukultuuris”. 24.–27. märtsini pidas Risto Järv loenguid eesti folkloorist Ungaris Debreceni ülikooli soome-ugri osakonnas.
Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega. Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas. Konverentsi kava ja ettekannete teesid on tutvumiseks veebis: http://www.folklore.ee/rl/era/nt/ ning
http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Konverentsid/Noorte-haaled/Noorte-haaled-2014.
Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema! Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm. Lisainfo: Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent, jaanikah[ätt]folklore.ee Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa[ätt]erm.ee
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub kõiki läänemeresoome vanema laulutraditsiooni uurijaid esinema regilaulule ja selle uurimisele pühendatud konverentsil „Regilaulu teisenemised ja piirid“. Konverents toimub 26.–27. novembril 2014 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis.
Regilaulukonverentsi esmane mõte on pakkuda ühist foorumit kõigile läänemeresoome vanema laulukultuuri ja sellega seotud nähtuste uurijatele, seetõttu ei ole ka väljapakutud konverentsiteema mõeldud mitte niivõrd uurijat piirava kui suunava viidana – teretulnud on ettekanded ka muudel regilaulu ja vanema laulukultuuriga seotud teemadel.
Regilaulukultuur ei ole kunagi olnud staatiline ja kompaktne nähtus. Regilaulu pideva muutumise taustaks on üldisemad sotsiokultuurilised protsessid: vahetuvad usundid, ideoloogiad ja võimusuhted; kommunikatsioonivormide ja -vahendite muutumine; kokkupuuted teiste kultuuridega, sotsiaalsete struktuuride teisenemine jne. Ootame ettekandeid, mis käsitleksid regilaulukultuuri eri aspektide muutumist – näiteks esituspraktikad, esitusareenid ja -registrid; indiviidi/kogukonna roll traditsioonis; laulu funktsioon; rituaalsed-maagilised seosed; traditsiooni edasiandmise vormid; lauljate tõlgendused ja väärtushinnangud; samuti regilaulu keelekasutus, poeetiline vorm ja sisu ning muusikaline väljendus. Ajaloolisi allikaid tõlgendades ei saa mööda teisendustest, mis paratamatult kaasnevad jäädvustamisprotsessiga, ja küsimusest, kuidas annab arhiivitekst edasi elavat kogemust. Omaette teemaks on regilaulu ja sellega paralleelselt eksisteerinud (eksisteerivate) laulu- ja muusikastiilide vastasmõjud.
Kutsume arutlema, kus on regilaulustiili piirid ning kui selged või hajusad on üleminekud regilaulu–mitte-regilaulu vahel – nii teoreetikute kui praktikute poolt vaadatuna. Kas, kellele ja mispärast regilaulu ?anripiirid on üldse olulised; kes ja missuguste vahendite abil on seni määranud ja määrab, mis on regilaul? Teretulnud on teoreetilised seisukohavõtud kõikvõimalikel regilaulu muutumisega seostuvatel teemadel: traditsiooni katkestused versus järjepidevus (esimene, teine, kolmas elu); võimalus jälgida ajaloolisi muutusi rahvaluulearhiivi jäädvustuste põhjal jm.
Palun saatke korraldajatele teade oma osalemissoovist ja ettekande pealkiri aadressil taive@folklore.ee või janika@folklore.ee hiljemalt 1. oktoobriks ja ettekande teesid 10. novembriks 2014. Ettekannete keel on vaba, püüame leida võimaluse konverentsi sünkroontõlkeks inglise keelde.
Lugupidamisega,
Janika Oras ja Taive Särg
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu
+372 7 377 751, + 382 7 377 736
The Transformations and Borders of regilaul
The Estonian Folklore Archives invites all the researchers of Balto-Finnic old song tradition to submit proposals for papers on regilaul and its study at the conference „The Transformations and Borders of regilaul“. The conference will take place on November 26th – 27th, 2014 in Tartu in the Estonian Literary Museum.
The main idea of runosong conferences is to offer a common forum for all researchers of Baltic-Finnic older song tradition and the issues related to it. Therefore, the proposed topic should be treated as a suggestion rather than a restriction – all the papers discussing regilaul and older singing culture are welcome.
Regilaul has never been a static, constrained and homogeneous phenomenon. The continuous process of its transformation has always been related to sociocultural factors involving religion, ideology, power relations; the change in means and types of communication; migration and acculturation processes, the transformation of social structures, etc.
The papers are expected to cover the diverse aspects of transformation in regilaul culture – for example its performing practices, arenas and registers of performance; the role of individual and collective in shaping the tradition; function; ritual and magic aspects; the ways of song transmission; the singers’ attitudes and values; and also linguistic, poetic and music means used to design the form and the content of regilaul. While interpreting the historical sources, the inevitable modifications caused by the process of recording should be taken into account, and therefore, it should be asked how it would be possible to discern the lived experience from the archive records. A topic in itself is the interaction between regilaul and other song styles.
We invite you to discuss, what the generic determinants of regilaul style are and how explicit the borders between regilaul and non-regilaul songs are, both from the viewpoint of practicing musicians and song theorists. And after all, whom and what for are the generic borders of regilaul important; who has determined for previous generations what regilaul is and what it is not, and how did they get the authority to do that? Theoretical viewpoints related to the topic of regilaul transformation are very welcome, e.g. issues on discontinuity and continuity of the tradition (e.g. the first, the second and the third life), or discussions on the possibility to analyse the historical processes on the basis of archived folklore materials.
Please send the title of your paper by October 1st, 2014, and a 200-400 word abstract by November 10th, 2014 via e-mail to taive@folklore.ee or janika@folklore.ee. The papers in Baltic-Finnish languages or in English are welcome; we hope to be able to provide simultaneous translation into English for the papers in Estonian.
With best regards
Janika Oras and Taive Särg
The Estonian Folklore Archives
Estonian Literary Museum
Vanemuise 42, Tartu
+372 7 377 751, + 382 7 377 736
Reedel, 28. veebruaril kell 14.00 annab Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse parimaid kogujaid ja lastemängude üleskirjutajaid ning kuulutatakse välja uus, kodupärimuse kogumisvõistlus.
Eesti Rahvaluule Arhiivi 2013. aasta kogujate seas on nii kodukandi- kui pereajaloo kirjapanijaid, tudengitööks ning kogumispraktikaks ainese kogujaid, pikaajalisi kaastöölisi, kes aastast aastasse arhiivi materjali toovad, kui ka lastemängude kogumisaktsioonist osavõtjaid. Kokku lisandus ERA kogudesse 2013. aastal üle 4000 lk käsikirjalist materjali, üle 3000 foto, hulk heli- ning videosäilikuid.
Sellaastase presidendi kogumispreemia saavad kolm ERA kaastöölist. Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia on rahaline autasu, mis on mõeldud rahvaluulearhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Preemia eelkäijaks on aastatel 1935?1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele.
Kultuuripärandi aasta raames toimunud lastemängude kogumisvõistlusele saatsid oma lapsepõlvemälestusi ning mänge 77 inimest kokku 650 leheküljel, lisaks kogunes fotosid, jooniseid, paberlauamänge, pabernukke jm. Võistluse eripäraks võib pidada mängude kirjeldamist oma mängukogemuse kaudu, kus eriti selgelt ilmneb ajastu mõju laste tegemistele. Kogumisvõistluse läbiviimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuripärandi aasta, võitjaid toetasid auhindadega Ahhaa Keskus, Ludo lauamängupood, kirjastused Hea Lugu ja Koolibri.
Lähem info: rahvaluule arhiiv 737 7730, Astrid Tuisk 521 2457, Risto Järv 5190 4371, või e-postiga era[att]folklore.ee.
26.-29. juunini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Berni ülikooli juures korraldatud I rahvusvahelises digitaalhumanitaaria suvekoolis.
1.-4. juulini Tartus korraldatud SIEFi kongressil esinesid Aado Lintrop (Okunevo: new mixture, old ideas); Helen Kõmmus (Finno-Ugric ethno-pop and ethnic revival: 26.-29. juunini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Berni ülikooli juures korraldatud I rahvusvahelises digitaalhumanitaaria suvekoolis. 1.-4. juulini Tartus korraldatud SIEFi kongressil esinesid Aado Lintrop (Okunevo: new mixture, old ideas); Helen Kõmmus (Finno-Ugric ethno-pop and ethnic revival: traditional music of Finno-Ugric nations in the context of contemporary popular culture); Anu Korb (Archived material given second life: on the songs and tales of Siberia’s Estonians and issues related to publishing the material) ja Mari Sarv (Home as an emotionally-loaded space).
Mari Sarv ja Risto Järv koos Kelly Fitzgeraldiga (University College Dublin) ning Gary Westiga (University of Edinburgh) korraldasid kongressil arhiivide teemalise sessiooni “The role of archives in the circulation chain of tradition”, kus peeti üheksa ettekannet. ERA algatatud folklooriarhiivide võrgustiku loomise idee võeti sessioonil omaks ning arutelu tulemusena esitas Soome rahvaluulearhiivi juhataja Lauri Harvilahti SIEFi juhatusele ettepaneku arhiiviteemalise töörühma moodustamiseks.
Korraldati ka arhiiviekskursioon SIEFil osalejatele.
5. ja 6. juulil toimunud Nüpli III suvekoolis esines Risto Järv ettekandega “Rännakutest muinasjutumaal”.
7. juulil esines Mall Hiiemäe Avinurme looduspäeval ettekandega “Putukad ja mutukad rahvapärimuses”.
8. ja 9. juulil osales Anu Korb BaltHerNeti suvekoolis “Eesti kultuuripärand võõrsil V” Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses ning esines ettekannetega “Rahvaluule andmebaasides” ja “Siberi eestlaste kirjad”.
11. juulil osales Mall Hiiemäe Paides Jaan Eilarti 80. sünniaastapäeva vestlusringis “Eesti rahvussümbolid”, kus ta kõneles Eesti rahvuspuust tammest.
25.-28. juulini toimunud Viljandi pärimusmuusikafestivalil salvestasid õpitubasid, osalesid regilaulupesas ning filmisid folgimelu Jaanika Hunt ja Helen Kõmmus.
27. juulil esitles Ingrid Rüütel Viljandi festivali raames koostööväljaannet ERRiga “Kihnlased 1991–1994” (DVD komplekt + annotatsioon eesti ja inglise keeles).
10. augustil Kihnu rahvamajas Kihnu tantsu päeval esines Ingrid Rüütel ettekandega “Naised Kihnu kultuuris” ning esitles DVD-väljaannet “Kihnlased 1991–1994”.
14. augustil kõneles Mall Hiiemäe üritustesarja “Pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval” raames Narva Eesti Seltsis teemal “Kevadsuvised tähtpäevad”. 15. augustil osales ta sama üritustesarja raames rukkimaarjapäeva tähistamisel Vaivara vallas Laagna külakeskuses.
16.-20. augustini toimusid kohapärimuse töörühma (Kaisa Kulasalu, Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper) välitööd Vilsandi rahvuspargis. 16. augustil võtsid kohapärimuslased osa Vilsandi rahvuspargi 20. sünnipäeva seminarist, kultuuripärandist rahvuspargis rääkis Jüri Metssalu.
27. ja 28. augustil osalesid Risto Järv, Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv Roostal Eesti mäluasutuste suveseminaril “Digitaalne kultuuripärand ja ajahorisont 2020”. Risto Järv ja Mari Sarv esinesid ettekandega “Mäng on suure inimese töö. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodulist ja virtuaalnäituse koostamisest”. Kaisa Kulasalu pidas ettekande “Virtuaalsest keldrist andmebaasiks: projekt Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine”.
Septembris osalesid Mall Hiiemäe ja Astrid Tuisk kultuuripärandi aasta pärandiralli sündmustel. 7. septembri rallietapil kõnelesid Astrid Tuisk ja Mall Hiiemäe Alatskivil Tartumaa lastemängudest ning 27. septembril tutvustas Astrid Tuisk lastemänge Muhus.
14. septembril pidas Jaanika Hunt Viljandi noortekeskuse VANT avamisel kehakaunistuste teemalise loengu.
21. septembril käisid Mari Sarv ja EMTA üliõpilane Timo Kalmu rahvalauliku Miina Lamboti 145. sünniaastapäeva tähistamisel Jumindas. Nad tutvustasid Miina Lamboti laulupärandit ning ühtlasi jäädvustasid ürituse videosse.
26. septembril Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud pidulikul koosolekul esinesid Mall Hiiemäe ettekandega “Lastemängude temaatikast, otstarbest ja muutlikkusest” ning Astrid Tuisk ettekandega “Väike tüdruk ja bränditoode Littlest Pet Shop”. Risto Järv tutvustas ERA mängude veebisaiti “Uka-uka. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist”, Mall Hiiemäe veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935” (tekstid valinud Mall Hiiemäe, koostanud Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk), Kaisa Kulasalu ERA uut kogumismoodulit Kratt ning Astrid Tuisk kuulutas välja lastemängude kogumise võistluse.
27. septembril andis Mall Hiiemäe panuse Jääaja Keskuse teadlaste öö sündmustesse, kõneldes teemal “Muistendite juured on meie looduses”.
1. oktoobril osales Kaisa Kulasalu Kultuuriteooria tippkeskuse teoreetilisel seminaril ettekandega “Arhiiv ja kehalisus: rahvaluulearhiiv kehalisust representeerimas”.
9. oktoobril esitleti Mäetaguse rahvamajas Ingrid Rüütli koostatud raamatu “Ida- Virumaa rahvakultuurist” uustrükki.
14.-17. oktoobrini osales Mari Sarv Poolas konverentsil “International Conference on Communication Styles” ettekandega “Improper mode of archaic folksongs and its affinities to humor”.
16. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)” aruandekonverents, mille raames tegid ERA projektidest kokkuvõtteid ja andsid viie aasta saavutustest ülevaate Anu Korb, Risto Järv, Mari- Ann Remmel ja Janika Oras.
24.–26. oktoobrini osales Risto Järv Kataloonia rahvusvahelise ülikooli (Universitat Internacional de Catalunya) korraldatud kongressi “European Culture” sessioonis “Encounters with difference in European borderlands” ettekandega “Borders in stories: Seto region and border narratives”. Kataloonia visiidi jooksul tutvus Risto Järv Kataloonia rahvaluulearhiivi (Arxiu de Folklore) ning Rovira i Virgili ülikooli (Universitat Rovira i Virgili) muinasjutu-uurijate tööga Tarragonas.
25. oktoobril korraldasid Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu Eesti Kirjandusmuuseumis seminari “Eesti digitaalhumanitaaria AO 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes”. Seminari 22 ettekannet tutvustasid digitaalsete rakenduste kasutamist humanitaarteaduste erinevatel erialadel. Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu pidasid seminaril ettekande “Teel rahvaluule digitaalarhiivi poole”.
30. oktoobrist 1. novembrini osales Jaanika Hunt Kultuuriteooria tippkeskuse sügiskonverentsil ettekandega Eesti surmakultuurist, posterettekandega “Memorial tattoos” ning viis läbi ekskursiooni Raadi surnuaial.
1. novembril esines Risto Järv Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevadel Viljandi Gümnaasiumis ettekandega “Pärandist, pärimusest ja emakeelest”.
2. novembril kõneles Mall Hiiemäe Pikakannul hingedepäeva rahvausundilisest tähendusest.
2. novembril rääkis Jaanika Hunt Kaagvere erikoolis hingedepäevast.
6.-8. novembril osales Risto Järv Ida-Soome Ülikooli (Joensuu kampus) korraldatud konverentsil “Border Code” ettekandega “Estonians’ Narratives about Crossing the Border to Finland. On the Basis of the Folklore Collection Campaign ’Finland in My Memories’”.
6.-9. novembrini osales Jaanika Hunt Ateenas Kreekas 10. ülemaailmsel surmatemaatikat käsitleval konverentsil (10th Global Conference: Death and Dying) ning esines ettekandega “Memorial tattoos: grief sewn into your skin”.
9. novembril rääkis Mall Hiiemäe Narvas, Narva Eesti Seltsis Virumaa rahvausundist ja sügistalvistest tähtpäevadest ning nende tähistamisest.
13. novembril esitlesid Tartu vaksalihoones rahvaluulel põhinevat rongiluule valikut Moon Meier, Piret Voolaid (folkloristika osakond) ja Helen Kõmmus. Alates novembri algusest saab Edelaraudtee rongide akendel lugeda näiteid Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud (teekonna)pärimusest. Rongi(rahva)luule valik on inspireeritud kultuuripärandi aastast.
20. novembril rääkisid Ave Goršič, Mall Hiiemäe, Jüri Metssalu ning Janika Oras Tartu Herbert Masingu Kooli Eesti päeval folkloristi elukutsest ning tutvustasid õpilastele folkloori ja folkloori kogumist.
28. novembril Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kogumiskonverentsil “Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija ja uuritav?” esinesid ERAst Anu Korb (Kirjades edastatud pärimusaines) ja Mari-Ann Remmel (65 aastat hiljem: välitööd Kihelkonna kihelkonnas). Esitleti Mall Hiiemäe raamatut Endis-eesti elu-olu V (ERA Toimetused 30).
28.-29. novembril osales Mari Sarv Hiinas Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia vähemusrahvaste kirjanduse instituudi korraldatud seminaril “Epic Studies and Oral Tradition Research” ettekandega “The experience of crowdsourcing in the collection of Estonian folklore”. Seminar on seotud laiema koostööprojektiga, mille üheks eesmärgiks on analüüsikeskkonna loomine eri rahvaste traditsioonilise poeetika võrdlevaks uurimiseks semantilise veebi abil.
Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse 26. septembril kell 16.00 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.
Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu aadressil http://kratt.folklore.ee.
Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet "1001 lastemängu aastast 1935", mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.
Lisainfo:
Astrid Tuisk,
Kogumisvõistluse koordinaator ja mängu-uurija
tel. 5212457, e-post: astrid@folklore.ee
Triin Männik,
Kultuuripärandi aasta kommunikatsioonijuht
tel. 56201104, e-post: triin.mannik@parandiaasta.ee
Digitaalhumanitaaria (digital humanities) on kiirestiarenev interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab humanitaarteaduste ja infotehnoloogia ühisosa, seda nii humanitaarala andmekogude loomises ja haldamises kui ka allikate ja uurimistulemuste esitamises ning uurimistöös. Üha enam kasutatakse humanitaarteadustes mitmesuguseid massandmete analüüsi meetodeid (statistiline teemaanalüüs, võrgustikuanalüüs, visualiseerimine, GIS-analüüs jm), olulisel kohal on laiatarberakenduste loomine ning rahva kaasamine. Mitmesuguste standardite loomise ja rakendamise abil püütakse tagada digitaalsete andmete säilivus ja võimalikult lai kasutatavus, mis võimaldaks juba kord kirjeldatud ja märgendatud andmeid kasutada sõltumata konkreetsest rakendusest või keelest.
Klassikalises humanitaarhariduses programmeerimist ega andmetöötlust ei õpetata, kuid praktilises uurimistöös on selle järele üha suurem vajadus. Mõned humanitaarid on omandanud rohkem või vähem süstemaatilised teadmised IT valdkonnas, teised teevad oma uurimisülesannete lahendamiseks koostööd arvutispetsialistidega. Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika teadusmaastikul on digitaalhumanitaaria muutunud iseseisvaks distsipliiniks, mille toel humanitaarid saaksid paremini ellu rakendada digitaalajastu võimalusi, järjest rajatakse vastavaid uurimiskeskusi ja õppetoole, saab omandada akadeemilisi kraade ning digitaalsed meetodid on saamas iseenesestmõistetavaks osaks humanitaarharidusest. Eestis esindavad seda valdkonda iseseisvate uurimisaladena arvutuslingvistika ja keeletehnoloogia, kuid kogu humanitaarias kasutatakse üha enam meetodeid ja lahendusi, mida saab mõtestada digitaalhumanitaaria raamistikus
Selleks, et saada ülevaadet digitaalhumanitaaria hetkeseisust Eestis, kutsume selles valdkonnas tegutsejaid tutvustama oma uurimusi, projekte ning loodavaid ja kasutatavaid rakendusi seminaril “Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013”, mis toimub reedel, 25. oktoobril Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. Digitaalhumanitaaria uurimisala teadvustamine ning teadlaste koondamine loob paremad eeldused koostööks, teadmiste vahetamiseks ja välismaailmaga suhtlemiseks, kokkuvõttes kogu valdkonna arenguks Eestis. Palume teatada oma osalemissoovist hiljemalt 14. oktoobriks aadressil dh@folklore.ee, lisada oma ettekande pealkiri ning paari lausega ka kirjeldada, millit uurimust, projekti, rakendust tutvustate.
Mari Sarv, Kaisa Kulasalu
Eesti Kirjandusmuuseum
4. aprillist 3. maini viibis Anu Korb välitöödel Vene Föderatsioonis Krasnojarski krai Minussinski piirkonna eestlaste juures. 7. ja 28. aprillil kohtus Anu Korb Krasnojarski krai Teadusraamatukogus Krasnojarski Eesti Seltsi liikmetega, aitas läbi viia seltsi eesti keele tunde, tutvustas Siberi eestlaste uurimisprojekte ning ilmunud väljaandeid.
8. aprillil esines Mall Hiiemäe Iisakul kodu-uurijate konverentsil “Kogukond ja kohaidentiteet” ettekandega “Metsamaastik ja kohanimeloome”. Ühtlasi esitleti Iisaku Muuseumi toimetisi, milles ilmus samal teemal Mall Hiiemäe artikkel.
Satori arjas ilmus Ingrid Rüütli väljaanne Naised Kihnu kultuuris (Sator nr 11, EKM Teaduskirjastus 2013). Raamatut esitleti 20. aprillil Tartus põlisrahvaste maakultuuriseminaril, 18. mail Kihnus muuseumiööl ning 30. mail Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Tartus.
24. ja 25. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv järjekordse noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi “Noorte hääled”. Osalesid noored uurijad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Bulgaaria Teaduste Akadeemiast, Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Maanteemuuseumist, Kadrina Keskkoolist ja Tartu Descartes’i Lütseumist. Korraldajad Piret Koosa, Andreas Kalkun
ja Jaanika Hunt; ettekandega esines ERA töötajatest Annika Kupits. Ettekannetes käsitleti väga erinevaid probleeme ja valdkondi (täpsemalt http://www.folklore.ee/era/ nt/). Konverentsi raames esitleti artiklikogumikku Rabatuluke. Pro Folkloristica XVII
(toimetaja Jaanika Hunt).
30. aprillil esines Mall Hiiemäe ettekandega “Puutepunkte ERMi ja ERA tööl” ERMi Sõprade Seltsi pidulikul koosolekul ning ta valiti ERMi Sõprade Seltsi auliikmeks.
18. mail osales Eesti Kirjandusmuuseum ERA eestvõttel (koordineeris Moon Meier) oma programmiga muuseumiööl “Öös on inimesi”. Muuseumiöö raames sai kuulata koorikontserti ja lõõtsamängu muuseumi ees, osaleda kirjandusmuuseumit tutvustavas mängus ning laulda regilaule (eestlauljad Helen Kõmmus ja Taive Särg). Maja ajalugu tutvustas Lilla Daam. Mari-Ann Remmel avas ERA trepigaleriis maalinäituse “Nägude mälu”.
22. mail pidas Janika Oras Helsingis Helsingi ülikooli ja SKS-i korraldatud kollokviumil “Register II: Emergence, Change and Obsolescence” ettekande “Verbal Dueling in Estonian Weddings: Intermediated and Immediate Experiences”. Kollokvium kestis 22.–24. maini.
23. mail kõneles Mall Hiiemäe Päinurmes kultuuripärandi aasta seminaril teemal “Pühad puud rahvapärimuses”.
27. maist 7. juunini toimusid kohapärimuse töörühma välitööd Kihelkonna kihelkonnas. Usundilist ja kohapärimust koguti ning maastikke ja inimesi jäädvustati peamiselt Vilsandi rahvuspargi alal ja selle piiril asuvates külades. Välitöödel osalesid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper.
6. juunil esines Mall Hiiemäe Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna teemapäeval ettekandega “Rahvaökoloogia ja pärandkultuur”.
7. juunil osales Mall Hiiemäe Lääne-Virumaa lasteaiatöötajate seminaril Haljalas ettekandega “Lastemängud kui pärandkultuuri osa”.
7. juunil määrati Kristjan Toropi Fondi (Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfond) toimkonna koosolekul rahvatantsu ja lõbustustega seotud ainese kogumise eest Kristjan Toropi preemia Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile ning Ingrid Rüütlile. Rahvatantsu
ja Rahvamuusika Selts pälvis preemia projekti “Teatetants” käigus kogutud mitmekülgse rahvatantsualase materjali eest ning Ingrid Rüütlit tunnustati pikaajalise ning järjepideva Kihnu ja muu Eesti tantsupärimuse jäädvustamise eest. Kristjan Toropi preemiaga toetatakse rahvatantsuga seotud rahvaluuleainestiku kogumist, preemia antakse välja igal folkloorifestivali Baltica toimumise aastal.
15. juunil pidas Anu Korb Tallinnas, Eesti Loodusmuuseumis ettekande “Lilled Eesti rahvausundis”.
25.–30. juunini toimus Vilniuses ISFNRi 16. kongress “Folk Narrative in the Modern World: Unity and Diversity”, kus esinesid Risto Järv (The Use of Fairy Tales in Advertising), Anu Korb (About Us and the Others: Russian Estonians’ Identity-Stories) ja Astrid Tuisk (Specifics of the Lithuanian School Anthems).
13. detsembril esines Moon Meier Turu Akadeemia (Åbo Akadem) folkloristika osakonna sümpoosiumil “The Therapeutic Uses of Storytelling” ettekandega ““You should say such things that mobilephones will fall out of their hands and they will focus on you”: Storytelling as a personal contact between teller and listener”.
20. detsembril esines Aado Lintrop Eesti Kirjandusmuuseumi 56.Kreutzwaldi päevadel ettekandega “Dolpa mäed ja vaimud”.
Jaanuari teisel ja kolmandal nädalal toimusid arhiivi kolimistalgud ning 17. jaanuaril avati ERA uus uurijasaal.
30. jaanuaril arutlesid Anu Korb ja Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumis ARSi koosolekul filmitõdede üle. Anu Korb juhatas ettekandega “Kuidas kujutada Siberi küla? Filmitõest ja eetikast” sisse Vahur Laiapea filmi “Võidupäeva ootus Siberi Haida külas”.
31. jaanuaril võttis suur hulk ERA töötajaid osa külaskäigust Eesti Riigiarhiivi Tallinnas Madara tänaval; tutvuti arhiivi korralduse, fondihoidlate ning digiteerimisprojektidega, arhiivisäilikutest ERA asutamisdokumentide ja esimeste tegevusaruannetega; seejärel osaleti ühiselt Eesti muuseumide auhinnagalal Eesti Meremuuseumis.
16. veebruaril esines Jaanika Hunt Sänna kultuurimõisas hennalaupäeval ettekandega “Tätoveeringute ajalugu ja kasutusviisid”.
20. veebruaril tutvustas Annika Kupits giidide päeva raames Lilla Daamina Eesti Kirjandusmuuseumi maja.
28. veebruaril ja 1. märtsil astusid Tallinna Ülikoolis VIII folkloristide talvekonverentsil üles ERA töötajad Jaanika Hunt (“Kehale nõelutud lein. Mälestustätoveeringud”), Aado Lintrop (“Väravamängust nii ja teisiti”) ning Mall Hiiemäe (“Väljakukuusest
riituseobjektina”).
1. ja 2. märtsil osalesid Janika Oras, Mari Sarv ja Risto Järv Helsingis Suomalaisen Kirjallisuuden Seura korraldatud seminaril “Epics, Digital Cultural Heritage and Vernacular Languages. Corpora and Databases in Oral Tradition Research” ettekannetega “The Development of the Estonian Oral Folk Poetry Database (Eesti Regilaulude Andmebaas)” (Janika Oras, Mari Sarv) ning “The Challenges of Renovating the Estonian Literary Museum’s Open-Access Database of Estonian Oral Poetry” (Risto Järv, Mari Sarv, Janika Oras).
14. märtsil, emakeelepäeval, andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves üle 2012. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Preemiad said Kaie Humal Võrtsjärve-äärse pärimusainese järjekindla talletamise eest aastail 2011–2012; Triin Äärismaa projekti “Suulise rahvapärimuse kogumine Jõelähtme piirkonnas” juhtimise ja läbiviimise eest aastail 2011–2012 ning Rosaali (Roosi) Karjam pikaaegse ja järjepideva tegevuse eest pärimuse talletamisel. Anti ülevaade ka teistest 2012. aastal arhiivile laekunud folkloorihuviliste ja folkloristide kaastöödest (Astrid Tuisk). Autasustati ka naljalugude kogumisvõistluse “Minuga juhtus üks naljakas lugu” parimaid kirjutajaid. Kogumisvõistluse korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiiv ja ajakiri Pilkaja, see kestis
24. septembrist 25. jaanuarini. Võistlusele saabus 87 saatjalt kokku 791 lehekülge nalju. Kogumisvõistlusest andis ülevaate Mall Hiiemäe. Esinesid pärimusmuusikud Eva Väljaots ja Annika Oselin, esitleti Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste 29. väljaannet,
kogumikku Regilaulu müüdid ja ideoloogiad (toimetaja Mari Sarv).
19.–25.märtsini pidas Risto Järv loenguid eesti folkloorist Budapestis Eötvös Lor?ndi Ülikooli soome-ugri osakonnas ja seminari etnograafia osakonnas.
25.märtsil esines Anu Korb Jõgeva Represseeritute Ühingus ettekandega “Eestlastest Siberis”.
28.märtsil tutvustas Mari Sarv Tartu Linnakodaniku Muuseumis toimunud regilaulutoas Pärnumaa regilaule.
21. juulil osales Eesti Kirjandusmuuseum ERA algatusel Tartu Hansapäevade programmis. Kirjandusmuuseumi telgis lauldi regilaule (eest võttis Helen Kõmmus), kohajuttude teemalise töötoa viisid läbi Maarja Aigro ja Risto Järv, Jaanika Hunt kõneles kodukäijate, vampiiri- ja zombipärimusest ning muuseumit tutvustas Lilla Daam (Annika Kupits). Lisaks korraldati hansapäevade raames koostöös Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumiga Piret Pääri ja Tuule Kanni jutu- ja lauluõhtu “Linda kivist Lilla Daamini”.
28. juulil esines Mall Hiiemäe Aonurme külapäeval ettekandega “Loodustunde ja kodupaiga seostest kujuneb identiteet”.
5. augustil pidas Mall Hiiemäe Mäetagusel loodus- ja kultuuripärandi väliseminaril ettekande “Metsa- ja soosaarte talude pärimus” ning osales 6. augustil nõustajana Mäetaguse valla pärandkultuuriobjektide kaardistamisel ja kirjeldamisel.
18. augustil kõneles Mall Hiiemäe Elistvere loomapargis teemal “Lõikuskuu looduskalender ja tervis”.
28. augustil esinesid Risto Järv ja Mari Sarv Eesti mäluasutuste suveseminaril Sagadis ettekandega “Rullid ja lindid, nullid ja ühed. Audio-video digiteerimisest Eesti Kirjandusmuuseumis”.
8.–13. septembrini jätkusid kohapärimuse töörühma välitööd Matsalu rahvuspargi alal, Kirbla ja Lihula kihelkondades. Osalesid Inge Annom, Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper. Välitööd toimusid projekti “Rahvusparkide mälumaastike kohapärimuse uuring” II raames, mis käivitus Keskkonnaameti (Matsalu rahvuspargi) tellimusel. Varasemad välitööd sama projekti raames toimusid maikuus Martna kihelkonnas ning juunis Karuse, Hanila ja Martna kihelkonnas.
24. ja 25. septembril tähistas Eesti Rahvaluule Arhiiv 85. aastapäeva rahvusvahelise juubelikonverentsiga “Arhiivid ja kogukonnad” (korraldajad Ave Goršič ja Risto Järv).
24. septembri hommikul süüdati traditsiooniliselt küünlad endiste ERA töötajate haudadel Raadi ja Pauluse kalmistul.
Esinesid Indrek Kuuben, Mari Sarv, Risto Järv, Svetlana Karm, Anu Korb, Marju Kõivupuu, Astrid Tuisk, Rita Treija, Kati Mikkola, Ülo Valk, Mare Kõiva ja Rahel Laura Vesik, Lina Sokolovaite, Svetlana Kosyreva ning Liisi Laineste.
Avati näitus “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust” (Ave Goršič). Koostöös huumoriajakirjaga Pilkaja kuulutati välja kogumisvõistlus “Minuga juhtus üks naljakas lugu”. Esitleti Mall Hiiemäe koostatud raamatut Virumaa vanad lastemängud (EKM Teaduskirjastus, Viru Instituut 2012) ning Ingrid Rüütli uurimust Eesti uuema rahvalaulu kujunemine (EKM Teaduskirjastus 2012).
28. septembril võttis Eesti Kirjandusmuuseum ERA eestvõttel osa teadlaste ööst (põhikorraldaja Jaanika Hunt). Maailmalõputeemalisse festivali andsid oma panuse ettekannetega Andreas Kalkun, Eve Annuk ja Jaanika Hunt, regilaule tutvustasid Helen Kõmmus ja Taive Särg, kirjandusmuuseumi maja tutvustas Lilla Daam (Annika Kupits).
28. septembril esines Risto Järv Saksamaal Rostockis enda ja Mari Sarve ühisettekandega “From Regular Archives to Digital Archives” sümpoosiumil “Corpora etnographica online”.
5. oktoobril toimus Kuressaares Saaremaa Keskraamatukogus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude
töörühma sügisseminar “Lood kui identiteedi loojad“ (põhikorraldaja ERA poolt Annika Kupits). Esinesid Taive Särg (Jursi küla Bruno Pao lugudes. “Fakt peab saama
inimeseks“), Helen Kästik (Maailma tõlgendamine läbi lugude), Moon Meier (Jutuvestmine paigaidentiteedi loomise vahendina), Kärri Toomeos-Orglaan (Taaskasutatud
muinasjutud – Raudami juhtum), Reeli Reinaus (Muinasjuttude tõlgendustest filmi- ja telemaailmas), Eda Kalmre (Sõrvemaa paigad ja pärimus), Merili Metsvahi (Saaremaa libahundimuistenditest) ja Risto Järv (Saaremaa ja Sitsiilia – ühest “eesti rahva ennemuistsest jutust”).
Esitleti Mari Lepiku koostatud väljaannet Sörwema-Sõrvemaa, Risto Järv ja Merit Karise esitlesid veebiväljaande “Söit, söit, söit Sörve poole” jutuosa ning Annika Kupits kuulutas välja tondijuttude kogumisvõistluse Saaremaa koolides.
Seminar toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Kultuuriteooria Tippkeskuse ja Saare Maakonna Keskraamatukogu koostöös. Seminariga tähistati ühtlasi Saare Maakonna Keskraamatukogu 105. aastapäeva. Tutvustati rändnäituseks saanud ja Kuressaares avatud ekspositsiooni “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust”.
5. ja 6. oktoobril osales Anu Korb Venemaal Vjatka Riikliku Ülikooli konverentsil “Актуальные проблемы исследований этнокультурного наследия
стран и регионов”,
kus pidas ettekande “Отражение переселения эстонцев в Вологодско-Вятский регион
в эстонской печати”.
8. oktoobril pidas Anu Korb Vjatka Riikliku Ülikooli üliõpilastele loengud “Собирание фольклора и архивы” ja “Собранные воспоминания и получившиеся из них рассказы”.
9.–15.oktoobrini jätkusid kohapärimuse töörühma (Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper) välitööd Matsalu rahvuspargi alal Martna ja Ridala kihelkonnas.
19. oktoobril esines Risto Järv Ungaris Hajd?böszörmény´is Debreceni ülikooli korraldatud konverentsil ettekandega “Brother and sister in Estonian Fairytale “The Coal Porridge”.”
24. oktoobril esines Moon Meier Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverentsil “Pildi sisse minek” ettekandega “Kuidas tõlkida elamust: intervjuusituatsioon ja akadeemiline kirjutus”.
30. oktoobril esitleti Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Viru Instituudi korraldatud üritusel Mall Hiiemäe raamatut Virumaa vanad lastemängud. Raamatust
kõneles autor, Eesti Kirjandusmuuseumist Risto Järv. Tutvustati Rakverre jõudnud rändnäitust “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust”.
1. novembril esines Mall Hiiemäe loodusõhtul Lihulas ettekandega “Hingedeaeg – pidepunkt teel minevikust tänapäeva”.
2. ja 3. novembril osales Anu Korb Voore külalistemajas Tartu Ülikooli korraldatud valdkondadevahelisel seminaril “Kultuuriruumide loomise ideoloogiad ja praktikad”.
15. novembril pidas Mall Hiiemäe Eesti Loodusmuuseumis ettekande “Linnud rahvausundis”.
29. ja 30.novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis regilaulukonverents “Laulvad kogukonnad” (korraldajad Mari Sarv ja Andreas Kalkun).
Esinesid Mari Sarv (Regilaulud ja kogukonnad. Saateks), Aado Lintrop (Lood ma võtsin lutsu suust), Frog (Mythology, Poetic Register and Dialects of Singing), Kristo
Siig (Kuningamäng – kas jälg muistsest võimurituaalist), Mikk Sarv (Lauluvaimustuse tulemisest – Hellero laulupargi lugu), Heidi Haapoja (Kalevalaic rune singing and oral composition in the Finnish new wave folk music), Andreas Kalkun (Setode lavale toomine. Schultzist Pulstini), Taive Särg (Euroopa viimased metslased ja nende laulud filmides), Ingrid Rüütel (film “Marina Rooslaid”).
Esimese konverentsipäeva lõpetas Uroshämara kontsert Tartu Kirjanduse Majas.
Konverentsi teise päeva esinejad olid Liina Saarlo (Laulmata kogu. Walter Andersoni lastelaulude avaldamisest Vanas Kandles), Pikne Kama (Matuseteemalised regilaulud ja arheoloogia), Heikki Laitinen (Kilpalaulu Ilomantsin Mekrijärvellä heinäkuussa 1845), Venla Sykäri (Kilpalaulukulttuurien yhteisöllisyydestä), Natalia Ermakov (Tänapäeva ersa-mordva itkud), Pekka Huttu-Hiltunen (Mikä tekee laulusta ja laulamisesta niin tehokkaan kommunikaatiomuodon?), Janika Oras (Kolga-Jaani laulik Marie Sepp ja tema kogukonnad) ja Vahur Aabrams (Kahe lauluema juurtest. Martina Ir’ost Anne Vabarnani).
Esitleti filmi “Peast päästetud. Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestustehnikast ja kogumispoliitikast” (režii Maarja Aigro, montaaž Janno Simm) ning näidati filmi “Regilaul – laulud õhust” (režissöör Ulrike Koch).
18–21 Kirjandusmuuseumis tutvustatakse slaidiprogrammis maja ajalugu ja ehitamise erinevaid etappe. Samuti antakse ülevaade siin toimunud “maailmalõppudest” ja uutest algustest.
18–18.30 Erinevatest maailmalõpukäsitlustest pärimuses ja rahvausundis jutustab Andreas Kalkun
18–19.30 Meeleoluka lasteprogrammi raames toimub lühiekskursioon, joonistame ja jutustame lugusid. Oma teadmised saab proovile panna viktoriinis
18.30–19 Oma näitlikus ettekandes käsikirjadega räägib Eve Annuk, kes on humanitaarteadlane ja millega ta tegeleb
19–19.45 Helen Kõmmus ja Taive Särg ootavad kõiki muusika- ja maailmalõpuhuvilisi regilauluringi
19.45–20.15 Jaanika Hunt lisab õhtule ebamaise varjundi oma ettekandega zombiapokalüpsisest
20.15–21 Kas maailm hakkab tõesti varsti lõppema? Lilla Daam kuulutab ette saabuvat hukatust ja näitab Kirjandusmuuseumit…
Lisainfo: Jaanika Hunt, jaanikah@folklore.ee
19. aprillist 18.maini viibisid Anu Korb ja Andreas Kalkun välitöödel Krasnojarski krai
eestlaste ja setude asualadel, filmijatena osalesid lisaks Vahur Laiapea ja Eva Sepping.
Ühtlasi võeti osa Krasnojarski Eesti Seltsi 20. aastapäeva pidustustest (20. ja 21. aprillil), kus A. Korb ja A. Kalkun tutvustasid plaadiantoloogiat „Siberi setode laulud“.
25. ja 26. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv järjekordse noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi (http://www.folklore.ee/era/nt/index.html). Osales 18 noorteadlast Tartu ja Tallinna Ülikoolist, Eesti Kirjandusmuuseumist ning Eesti Rahva Muuseumist. Ettekannetes keskenduti diasporaa-uurimustele,
filmimaailmale, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele ning usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui kaugemal. Tutvustati
ka kirjandusmuuseumi vastavalikustatud digitaalarhiivi KIVIKE (http://kivike.kirmus.ee).
19. mail sai ERA eestvõttel (kureeris Maarja Aigro) muuseumiöö „Öös on kino“ raames
vaadata kirjandusmuuseumi töötajate koostatud filme, kuulata mäluasutuste segakoori
MaSK ja Riia Mentzendorffi maja segakoori Sonante; toimus mõistatamine, muinasjutustamine ja laulmine, Lilla Daami saatel sai seigelda kirjandusmuuseumi ajaloolistes
ruumides. Lisaks avati ERA trepigaleriis Siret Rootsi graafikanäitus „Lugu“.
4.–7. juunini osales Ave Tupits Tartus rahvusvahelisel konverentsil „Supernatural
Places“ (http://www.ut.ee/folk/index.php/en/events/295) ettekandega „He Comes up from
the Cellar[stairs], Sighs at the Door and Disappears Somewhere on the Stage.“ About
the Supernatural in Theatre“.
7. juunil osalesid Saatse Seto Muuseumis seminaril „Omanäoline Lõuna-Eesti” (www.fennougria.ee/index.php?id=25682) Moon Meier ja Kärri Toomeos-Orglaan Eesti
Kirjandusmuuseumi/Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühmast.
21.–23. juunini osales Risto Järv Lissabonis rahvusvahelisel konverentsil “The Grimm Brothers Today. Kinder- und Hausmärchen and Its Legacy 200 Years After”(http://grimm2012lisbon.ielt.org) ettekandega „Rotkäppchen and Seven Dwarfs: Characters
and their Combinations in Fairy Tales Jokes“.
26.–28. juunini võttis Anu Korb Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis osa BaltHerNeti
konverentsist „Hidden Treasures/Varjatud varandused” (http://www.balther.net/program-2/) ettekandega „Rosalie Ottessoni rahvaluulekesksed kaastööd Siberist aastatel
1969–1976“.
26.–29. juunini osales Janika Oras Bulgaarias, Plovdivis rahvusvahelisel konverentsil
“Eighth Annual Conference of the SIEF Working Group on the Ritual Year: Migrations“
ettekandega „Song fights in contemporary Estonian weddings – experiences and meanings“.
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub läänemeresoome vanema laulutraditsiooni uurijaid esinema regilaulule ja selle uurimisele pühendatud konverentsil
“Laulvad kogukonnad”
29.-30. novembril 2012 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Täpsem info konverentsi koduleheküljel. Ettekannete pealkirju ootame 20. oktoobriks ja teese 10. novembriks aadressil regilaul@folklore.ee.
The Estonian Folklore Archives invites the researchers of the Baltic-Finnic archaic song tradition to participate in the conference
“Singing Communities”
dedicated to runosong and its research.
The conference will take place on 29th and 30th November 2012
at the Estonian Literary Museum in Tartu For the further information see the website of the conference. Please announce your participation together with the title of your paper by 20th October, abstracts should be submitted by 10th November on the e-mail regilaul@folklore.ee.
9. jaanuaril kell 14 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus “Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul”, märkimaks Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäeva. Näitusel oli Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse panid kokku Kadri Tamm, Astrid Tuisk, Ave Tupits ja Pille Vahtmäe ERAst.
26. ja 27.jaanuaril osales Andreas Kalkun Helsingis konverentsil “Modernin kohtaaminen 1800-luvulla/1800-talet och mötet med det moderna. 1800-luvun tutkimuksen
verkoston 4. vuosikonferenssi” ettekandega “Viron terra incognita F. R. Kreutzwaldin
kirjoituksissa: Setojen (setukaisten) kansanrunouden konstruoiminen”.
2. ja 3. veebruaril toimus Rogosi mõisas VII folkloristide talvekonverents “Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”, mis märkis samuti Mall Hiiemäe 75. sünnipäeva. Konverentsi korraldas ERA kohapärimuse rühm, esines paarkümmend ettekandjat, kokku oli konverentsil pea kuuskümmend osalejat. Konverentsil esitleti Mari-Ann Remmeli koostatud raamatut Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast (Rae vald/Eesti Kirjandusmuuseum, 2011) ning antoloogiat Siberi setode laulud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 7, mille koostasid Andreas Kalkun ja Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseum, 2012.). Nautida võis ka slaidiprogrammi kohapärimuse töörühma välitöödest. Bussisõidul Rogosile ja tagasi tutvustasid kohalikku pärimusmaastikku Valdo Valper
ja Taavi Pae. Konverentsi kodulehekülg http://www.folklore.ee/era/tk2012/.
23.–25. veebruarini osalesid Andreas Kalkun ja Mari Sarv Roomas rahvusvahelisel konverentsil “Metrics, Music and Mind. Linguistic, Metrical and Cognitive Implications in Sung Verse” (http://sungverse.wordpress.com) ettekandega “Metrics of Estonian folksong and nationalist ideology”).
6. märtsil esitleti Järvamaa Muuseumis Monumenta Estoniae Antiquae sarjas ilmunud raamatut Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud (vt http://www.folklore. ee/kirjastus/?raamat=32). Materjali koondas ja raamatu koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast. Viisideosa koostas Janika Oras. Väljaanne ilmus Eesti Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
13. märtsil, emakeelepäeva künnisel andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumis pidulikul aktusel üle 2011. aasta rahvaluule kogumispreemiad Triin Kusminile, Age Kristel Kartaule ning Leelo Kundile ja Margit Korotkovale. Tänukirjad said ka paljud arhiivi kaastöölised. 2011. aastal täienesid ERA kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka TeateTantsu kogumisaktsiooni (kaaskorraldaja ERRS) tulemusena. Ühtekokku lisandus arhiivi üle 8000 lk materjali, rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid.
Aktusel tutvustati kolme hiljutist rahvaluuleväljaannet: Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud (koostajad Ottilie Kõiva ja Janika Oras); Eesti parmupill (koostaja Cätlin Jaago), ja Siberi setode laulud (koostajad Andreas Kalkun ja Anu Korb). Esitleti ka Iivi Anna Masso ja president Toomas Hendrik Ilvese raamatut Omal häälel (kirjastus Tänapäev).
29. ja 30. märtsil osales Anu Korb Riias rahvusvahelisel konverentsil “Oral History: Dialog with Society” (http://www.dzivesstasts.lv/en/free.php?id=21958) ettekandega “Narrated Personal Histories and Their Rendition”.
24.–25. september 2012, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu
Head kolleegid,
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid oma 85. aastapäeva konverentsile Eesti Kirjandusmuuseumis
Tartus 24.–25. septembril 2012.
Konverentsi peateema on „Arhiivid ja kogukonnad”.
Konverentsi alateemadeks on
1) erinevate rühmade/kogukondade kogumine ja kommunikatsioon,
2) institutsionaalsed kogukonnad,
3) arhiivid kui kogukonnad ning kogukondade loojad,
4) mäluasutuste roll ühendaja ja eraldajana,
5) elu arhiivita.
Palume saata oma nimi, asutus ja teema hiljemalt 15. aprilliks Ave Tupitsale (avetupits[at]folklore.ee).
Teeside (kuni 300 sõna) tähtaeg on 10. mai 2012.
Järgmine ringkiri saadetakse osalejatele mai lõpus.
Risto Järv,
ERA juhataja
Eesti Kirjandusmuuseum
risto[at]folklore.ee
(+372) 7377 732 Ave Tupits,
ERA teadur
avetupits[at]folklore.ee
(+372) 7377 736 September 24.–25. 2012, Tartu, Estonian Literary Museum
Dear Colleagues,
The Estonian Folklore Archives is pleased to invite you to its 85th anniversary conference
at the Estonian Literary Museum on September 24.–25. 2012 in Tartu.
The main topic of the conference will be „Archives and Communities”.
The sub-topics for further discussion would be
1) collecting and communication of different groups/communities,
2) institutionalised communities,
3) archives as communities and creators of community,
4) the role of memory institutions as dividers and uniters,
5) life without archives.
We ask you to send your name, institution and the topic of your presentation before April 15th
to conference secretary Ave Tupits (avetupits[at]folklore.ee).
The deadline for abstracts (up to 300 words) is May 15th 2012.
Next circular will follow at the end of May 2012.
Risto Järv,
Head of the Estonian Folklore Archives
Estonian Literary Museum
risto[at]folklore.ee
(+372) 7377 732 Ave Tupits,
Research Fellow
avetupits[at]folklore.ee
(+372) 7377 736
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe on oma töös alati oskuslikult sidunud teaduse ja looduse, akadeemilise ja populaarse suuna.
Esmaspäeval, 9.jaanuaril 2012 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus „Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul”, mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Välja on pandud Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.
Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe avarat teadlasetööd iseloomustavad nii rohked teaduspublikatsioonid kui laiem avalikkusele suunatud tegevus. Teaduse populariseerimist on Mall Hiiemäe pidanud üheks oma südameasjaks. Oma tööaastate jooksul on ta ühtlasi osalenud rohkem kui kolmekümnel rahvaluulekogumise ekspeditsioonil, talletades üle 14 000 lehekülje mitmesugust pärimuslikku materjali.
Olete oodatud!
NB! Palume lilli mitte tuua!
Lähem info: Ave Tupits, 7377736, Astrid Tuisk 7377737
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 25. ja 26. aprillil 2012 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.
Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit).
Esineda võib ka stendiettekandega.
Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 2. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon). 26. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli– või videotehnika). Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid. Konverents toimub 25. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja 26. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9). Korraldajad: Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa[ätt]erm.ee
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid VII folkloristide talvekonverentsile, mis on pühendatud Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale (9. jaanuar 2012). Et üheks Malle olulisemaks uurimisalaks on muuhulgas looduse ja paikadega seotud folkloor, siis on konverentsi teemaks sel aastal „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis“.
Ettekannetes võiks seega keskenduda nii kohasidusale folkloorile kui ka maastikega kokku kuuluvale looduspärimusele laiemalt. Oodatud on ettekanded kohapärimuse tähtsusest ja tähendustest tänapäeva
ühiskonnas, maastikest kui märgisüsteemidest, kohapärimuse uurimismetoodikast ja terminoloogiast, pühadest paikadest minevikus ja tänapäeval, pärimuse ja turismi suhetest, kohanimedest pärimuse kandjana, ruumifilosoofiatest, pärimuspaikadega seotud arheoloogiast ja „mustast“ arheoloogiast, pärimusmaastiku ajalikest ja ajatutest ning füüsilistest ja vaimsetest aspektidest, teadlase rollist kohapärimuse tõlgendajana, kogemusmaastikest ja maastikukogemustest, kohapärimuse publitseerimisprobleemidest, kohapärimuslikest andmebaasidest jne. Laiemas looduspärimuse teemaderingis võiks kõnelda näiteks taimede, loomade ja lindudega seotud uskumustest, loodushoiust folklooris, mitmesugustest olenditest looduses, ilmastikupärimusest, loodustarkustest rahvakalendris ja rahvameditsiinis, pärimuse rollist inimese ja looduse suhetes. Muidugi on teretulnud ka teised Mall Hiiemäe või tema uurimisvaldkonnaga seotud ettekanded – nii folkloristidelt kui muude erialade teadlastelt, kes käsitlevad inimese ja maastiku suhteid.
Traditsiooniliselt leiab konverents aset mõnes õdusas maakohas. Toimumispaiga täpsustame järgmises ringkirjas. Osavõtust palume teada anda Malle sünnipäevaks ehk 9. jaanuariks 2012.
Kontaktisik: Jüri Metssalu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003, polaarkoer@gmail.com, 53 405 189.
Ettekannete pealkirju ja teese ootame 17. jaanuariks 2012. Teeside (ca 5000 tähemärki koos tühikutega) juurde palume kirjutada esineja institutsiooni ja vajadusel ka projekti või grandi andmed. Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks.
Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm: Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu, Pille Vahtmäe, Valdo Valper
Suvel oli ERA trepigaleriis võimalik vaadata Mari-Ann Remmeli näitust „Ööloomad ja päevalilled”, millel eksponeeriti õlimaale suvedest 2000–2010. 23. septembril tähistati ERA aastapäeva (24. september) küünalde süütamisega endiste töötajate haudadel Raadi ja Pauluse kalmistutel.
Sama päeva õhtul toimus ERA eestvedamisel (Astrid Tuisk) Eesti Kirjandusmuuseumis esmakordselt Teadlaste öö. Toimusid loengud ning lasteprogramm, näha sai mitut näitust ning EKMi väljaandeid võis osta soodushinnaga. 8. oktoobril korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi/Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ Obinitsas seminari “Seto muinasjutud ja Lutsimaa pühakud“.
Esinesid:
• Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana
• Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes
• Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine” (ATU 425M)
• Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe“ (Ee 328C*)
• Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus
• Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa
Kuulajatele jutustas lugusid Terje Lillmaa.
Toimus ka veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus. Väljaanne põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. 17. oktoobril andis ERRSi TeateTantsu projektijuht Eero Kiipli rahvaluulearhiivile üle augustis toimunud ürituse ajal kogutud üle 140 mälupulga, millele rahvatantsurühmad olid salvestanud ERA juhendi järgi rühmapärimust, foto- ja videomaterjale. Detsembriks oli arhiivi kogunenud 160 mälupulka, kogumahus 77,4 GB. 10.-11. novembril osalesid ERA töötajad Joensuus välitöödeseminaril „Kenttätutkimuksen ja keruun haasteet tämän päivän perinteentutkimuksessa“, mille korraldasid Ida-Soome Ülikool, SKSi rahvaluulearhiiv ja Joensuu pärimusarhiiv. Ettekandega „„Paljonko on tarpeeksi?“ Kenttätyöt ja tallennetun aineiston arkistointi Viron kirjallisuusmuseossa“ esines Risto Järv. Seminarile lisaks tutvuti põhjalikult SKSi rahvaluulearhiivi Joensuu osakonnaga (Joensuun perinnearkisto). 29. ja 30. novembril tähistati Toomel Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis rahvusvahelise sümpoosioniga „Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity” Eesti rahvuseepose Kalevipoeg 150. aastapäeva, ERA oli selle kaaskorraldaja.
Reedel, 23.09 toimuvad üle-euroopalise TEADLASTE ÖÖ üritused esimest korda ka Eesti Kirjandusmuuseumis.
Kavas
Avalikud loengud: inglid reklaamis, vanad raamatud ja käsikirjad riiulitel ning internetis kell 18.00-20.30.
18.00 Reet Hiiemäe loeng „Taevasest teenäitajast tarbimismaailma sõnumitoojaks: inglite kujutamisest reklaamis“.
18.40 Kadri Tüüri loeng „Vanad trükised riiulitel ja internetis“.
19.20 Janika Kronbergi loeng „Millest kõneleb isikutunnistus? Karl Asti diplomaatilise passi näitel“.
20.00 Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi fotonäituse „Surva“ avamine ja tutvustus.
Surva, Perniku rahvusvaheline maskeerimisfestival on suurim seda tüüpi sündmus Balkani poolsaarel, kus olulisel kohal on loomamaskid; loomamaskid on üks vanemaid maskeerimise viise. Näitus annab läbilõike tänastest maskeerimistavadest 19. maskeerimisfestivalil. Surva festivali on Pernikus peetud alates 1966. aastast. Festivalile hakati väliskülalisi kutsuma alates 1985. aastast ja kümme aastat hiljem, 1995. a., sai Pernikust Rahvusvahelise Karnevalilinnade Liidu täisliige. 2009. a. juunis pälvis Pernik Euroopa survade ja kukerite pealinna tiitli. Omavahel võistlevad umbkaudu 5000 inimest ehk ligi 90 rühma kõigist Bulgaaria pärimuspiirkondadest, aga ka külaslismaskikandjad Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Vaata ka www.surva.org.
MUINASJUTULINE LASTEPROGRAMM kell 18.00-19.30
18.00-18.45 Kuulame ja jutustame muinasjutte, mängime ringmänge.
18.45-19.30 Viktoriinid ja sõnamängud. Ringkäigud lastele, kus tutvustatakse erinevaid muuseumi aardeid. (NB! Seekord ilma Lilla Daamita)
Samal ajal on saalis avatud näitused:
* Pärnu kunstniku, kujundusgraafiku ja kalligraafi Vello Paluoja pastellmaalid „Inimesi Eesti kultuuriloos III“.
* „Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100.“
Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste müük SOODUSHINDADEGA.
Lisainfo: Astrid Tuisk, astrid@folklore.ee, tel 521 2457
Teadlaste öö 2011 üldkava Tartus http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011/?ajakava
Olete oodatud!
Eesti Rahvaluule Arhiiv oli põhikorraldaja Muuseumiöö (14. mai 2011) sisustamisel Eesti Kirjandusmuuseumis (projektijuht Maarja Aigro). Viie tunni vältel kestnud programmist võttis osa üle paarisaja inimese. Folkloristikaosakonna ja ERA initsiatiivil võttis Eesti Kirjandusmuuseum teist korda osa Kirjandusfestival Prima Vista (5.–7. mai) raamatumüügist. 27.–28. aprillil toimus ERMis ja Eesti Kirjandusmuuseumis kuues etnoloogide ja folkloristide ühiskonverents „Noorte hääled”. Kokku esines paarkümmend noort Tartu Ülikoolist (sh TÜ (külalis)doktorandid Indiast, Egiptusest, Valgevenest), Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Ettekannetes käsitleti kaasaja kultuuri, surmailminguid ja -kujundeid, India folkloori, toidukultuuri jm. 27. aprillil esitleti konverentsi rahvaluulepäeva raames Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku „Pro Folkloristica XVI. Kuldkalake” (toimetajad Ave Tupits ja Kanni Labi), mis koosneb 2010. aasta „Noorte häälte” ettekannete põhjal kirjutatud 8 artiklist.
Konverentsi ja artiklikogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital, traditsioonilist piduõhtut Raadil korraldas NEFA Tartu Rühm.
14. märtsil 2011 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis EV Presidendi rahvaluulepreemiate kätteandmine.
Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad üle Maire Salale, Ellen Randojale ja Anni Oraveerile ning avaldas pikaajalise kogumistöö eest tänu Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Pille Kipparile. Tänukirjade ning meenetega tunnustati rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid.
Möödunud aastal täienesid Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka teatri- ja lasteaiapärimuse aktsioonide tulemusena. Ühtekokku lisandus üle 8000 lk materjali, peale selle rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid nii vanematel kui kaasaegsetel kandjatel. Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus 2010. aasta oktoobrist 2011. aasta jaanuarini, aktsioonist andis ülevaate põhikorraldaja Piret Voolaid (EKM, FO). Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti. Saadetud materjalides kirjeldati lasteaedades peetavaid tähtpäevi ja pidusid, laste mänge, mitmesuguseid ütlemisi, salme, jutte jm. Ürituse muusikalised vahepalad olid noorteansamblilt Sireli, suupilli mängis Eduard Einmann.
Võistluse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat, Ajakirjade Kirjastus, Kirjastus Koolibri, kohvik Anna Edasi, Aura Keskus, Du Nord, Helina Tilk, Piletilevi, Postimees, Teater Vanemuine. 11. märtsil 2011 toimus Võru Instituudi saalis (Tartu tn 48, Võru) Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku „Metsast leitud kirik/Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“ esitlus. Kogumik annab mahuka ülevaate Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid.
Kohapärimusest ja Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku valmimisest rääkisid koostaja Valdo Valper ning toimetaja Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega astusid üles Jaan Pulk ja Jan Rahman. Raamatu said kingituseks Urvaste kihelkonna alale jäävad koolid ja raamatukogud ning raamatu valmimisele kaasa aidanud inimesed.
Raamatu valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27 1. märtsil sõlmiti EKM ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi vahel koostöölepe TeateTantsu projekti raames 20.–28. august 2011 (www.teatetants.ee) viimase poole sajandi suurima rahvatantsurühmade pärimuse kogumiseks ja säilitamiseks Eesti Rahvaluule Arhiivis. Koostööleppe allkirjastasid KM direktor Janika Kronberg ja ERRS juhatuse esimees Kalev Järvela.
Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvise TeateTantsu suurprojekti käigus läbitakse tantsides ja musitseerides 15 maakonda ja 1000 km Eestimaa maanteid. Projektis on oodatud kaasa lööma mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.
Üritusel avanes võimalus piiluda arhiivimaterjalidesse, näha tummfilmina üles võetud tantse ning seda, kuidas neist on välja kasvanud tänased tantsud. Videolt tõid tantsud põrandale TÜ rahvakunstiansambli tantsijad, juhendajaks Aveli Asber. 28. jaanuaril 2011 sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia Anu Korb Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajalise kogumise ja uurimise ning sariväljaande “Eesti asundused I–V“ koostamise eest.
14. märtsil kell 16 toimub eesti kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves annab üle 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid. Muusikalised vahepalad on noorteansamblilt Sireli. Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus möödunud aasta oktoobrist selle aasta jaanuarini. Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti. Lähem info: Astrid Tuisk, tel. 7377737 ja Piret Voolaid, tel 7377742 või e–postilt era[att]folklore.ee.
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 27. ja 28.aprillil 2011 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi. Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit).
Esineda võib ka stendiettekandega. Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 7. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon). 28. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli– või videotehnika). Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid. Konverents toimub 27. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja 28. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9). Korraldajad: Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, marleen.nommela[ätt]erm.ee, marleen.nommela[ätt]gmail.com
24.–25. novembril 2010 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline regilaulukonverents "Sa laulad siinnä, ma laulan siellä..."
Regilauludele pühendatud piduõhtul toimus Eesti regilaulude andmebaasi (http://www.folklore.ee/regilaul/) ning Herbert Tampere ”Eesti rahvalaule viisidega” III osa võrguväljaande (http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/tampere3/) esitlused. Samuti tähistati Ingrid Rüütli 75. juubelit ning esitleti Ingrid Rüütli raamatut “Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi” (TEA, 2010). Laulis ansambel “Ütsiotsõ”. Üritust toetas Eesti Kultuurkapital.
25.–26. mail külastas ERA töötajate rohkearvuline delegatsioon Soome SKSi rahvaluulearhiivi. Toimus ühisseminar ning arhiivi stuudiote külastused. Seminaril kõnelesid Marja-Leena Jalava ja Kadri Tamm (Digitaalisen aineiston nykyarkistoinnin tilanteesta ja sähköisistä aineistoista/Digitaalse ainese kaasaegse arhiveerimise hetkeseisust); Jukka Saarinen ja Mari Sarv (Tietojärjestelmät ja niiden ongelmat/Andmebaasid ja nende probleemid); Lauri Harvilahti ja Risto Järv (Suomi/Viro-keruu ja yhteisjulkaisun näkymät/Soome-Eesti mälestuste kogumisvõistlus ning selle ühisväljaanded).
Samuti külastati Maailmamuusikakeskust (Maailman musiikin keskus), kust oli võimalik ERAsse tuua Vaike Sarve mitmekanaliliste helisalvestuste koopiad. ERA võttis aktiivselt osa nii Prima Vista (6.–8. mai) üritustest. Rahvaluule Arhiiv oli ka põhikorraldaja Muuseumiöö (15. mai) sisustamisel Eesti Kirjandusmuuseumis (projektijuht Maarja Aigro). 21.–22. aprillil toimus ERMis ja Kirjandusmuuseumis viies noorte etnoloogide ja folkloristide ühiskonverents „Noorte hääled”. Kokku esines paarkümmend noort Tartu Ülikoolist, sh TÜ külalisdoktorandid Indiast, Lätist ja Sloveeniast, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Ettekannetes käsitleti kaasaja folkloori küsimusi, soome-ugri rahvaste uurimisega seonduvat, noortekultuuri, identiteeti ja religiooni, uusi kultuurinähtusi Eestis jm.
22. aprillil esitleti konverentsi rahvaluulepäeva raames Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku „Pro Folkloristica XV. Vahetatud laps” (toimetajad Ave Tupits ja Kanni Labi), mis koosneb 2008. ja 2009. aasta „Noorte häälte” ettekannete põhjal kirjutatud 8 artiklist.
ERMis ja Kirjandusmuuseumis oli juubelikonverentsi puhul võimalik näha noorteadlaste konverentside ajalugu tutvustavaid näituseid, koostajateks Marleen Nõmmela ja Agnes Aljas (ERM) ning Ave Tupits ja Rein Saukas (KM).
Konverentsi ja artiklikogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
25. veebruaril 2010 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus tänati rahvapärimuse talletajaid. Eesti Vabariigi Presidendi 2009. aasta rahvaluule kogumispreemiad andis Kaie Humalale ning Hille Tartole kätte Tartu linnapea Urmas Kruuse. ERA teadur Astrid Tuisk andis kuulajatele ülevaade ka teistest 2009. aastal arhiivile laekunud folkloorihuviliste ja folkloristide kaastöödest.
Aktusel tunnustati ka kogumisvõistlusest „Minu mälestuste Soome” osa võtnuid. Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Instituudi korraldatud kogumisvõistlus toimus maist detsembrini 2009. Võistlusele saadeti ligi sada väga eriilmelist kaastööd erinevas eas kirjutajatelt. Peaauhinnad said Maret Lehto, Maria Peep ja Lembit Vahesaar, eriauhinna pälvis Harri Jõgisalu. Lisaks auhinnati veel paarikümmet tööd. Võistluse korraldamist toetasid Viking Line, Fazer Maiustused, Paulig, TEA Kirjastus, kirjastus Petrone Print, Soome Suursaatkond ning Eesti Kultuurkapital.
Aktusel kõnelesid Tartu linnapea Urmas Kruuse, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Astrid Tuisk ning juhataja Risto Järv, Ühenduse Eesti Elulood juhataja Rutt Hinrikus ning Soome Suursaatkonna kultuuri- ja pressinõunik Arja Korhonen.
Päeva lõpetuseks avati Kirjandusmuuseumi saalis Renaldo Veeberi näitus „Eesti mütoloogiad”. Muusikaliste vahepaladega esines Mari Kalkun.
Alates vastlapäevast 2010 on ERA arhiiviliste mõtteteradega esindatud ka Twitteris
Alates veebruarist 2010 on rahvaluulearhiivil kasutusel uuendatud logo.
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 21. ja 22. aprillil 2010 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi. Osalema on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees astuda üles etnoloogia, folkloristika ja kultuuri-uuringute aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega.
Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 8. märtsiks ettekande esialgset pealkirja või teemat ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon). 22. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli- või videotehnika). Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremate ettekannete põhjal kirjutatud artiklid. Konverents toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu). Korraldajad: Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur, marleen.nommela[ätt]erm.ee Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee
16. mail, Soome päevadel Tartus kuulutasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Soome Instituut välja elulooliste mälestuste kogumise võistluse. Paljude eestlaste jaoks on esimeseks välismaa kogemuseks olnud Soome, noõukogude ajal oli see ka teistsuguse maailma sümboliks. Kogumisvõistluse eesmärgiks on koguda eestlaste mälestusi esimes(t)est Soome reisi(de)st ja Soome tähendusest meie jaoks. Vt. lähemalt http://www.folklore.ee/era/kysitlus/ Lähem info: Risto Järv (e-mail era[ätt]folklore.ee, tel. 7377 732)
Reedel, 27. veebruaril kell 14 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel antakse ülevaade Eesti Rahvaluule Arhiivile 2008. aastal laekunud kaastöödest ja austatakse ka teisi läinud aastal arhiivile materjali kogunud inimesi. Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mis on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935-1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel ning preemia antakse traditsiooniliselt üle iseseisvuspäeva paiku. Lähem info: Astrid Tuisk (e-mail era[ätt]folklore.ee, tel. 7377737, 5212457)
Kõik regilauluhuvilised on oodatud osalema
rahvusvahelisel konverentsil
"Nüüd ma ütlen ümber jälle: kohanev ja kohandatav regilaul",
mille korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv 27.–28. novembrini 2008. aastal
Tartus.
Nagu pealkiri ütleb, püüame seekordsel konverentsil vaadelda, kuidas kohaneb
regilaul
tänapäeva mõttemaailmaga ning milliseid muutusi toob see protsess kaasa
regilaulu keelde, poeetikasse,
meloodikasse, kõlapilti, esitamiskonteksti ja -tavadesse. Samas on
teretulnud ka muud regilauluga
seotud ettekanded.
Konverentsi töökeeled on eesti ja soome (vajadusel ka inglise) keel.
Ettekande pikkus on traditsioonilised 20 minutit (+ 10 minutit
aruteluks).
Koos teatega oma osavõtust palume 6. oktoobriks saata ka ettekande teema.
Teesid (kuni 4500 tähemärki) tuleks saata hiljemalt 2. novembriks.
Lisateave:
Aado Lintrop
Eesti Rahvaluule Arhiiv
aado[ätt]folklore.ee
Eesti Kultuurkapitali toetusel on nüüd internetis kättesaadav valik
skaneeritud käsikirju.
Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid on 25. juunist 3. augustini uurijatele suletud. Ilusat suvepuhkust!
Uma Pido korraldajad ja Eesti Kirjandusmuuseum kuulutavad välja
omakeelsete ja -loominguliste uute rahvalike laulude võistluse.
Oodatakse uusi võrukeelseid laule, mis oleksid rahvalaulu või rahvaliku
laulu eeskujul loodud: näiteks võiks laulda tänapäevasest elust vana
regilaulu vormis.
Laulu sõnad (ja viis, kui seda kirja panna osatakse) tuleb saata kirjaga
Võru instituuti, Tartu 48, 65609 Võru või e-postiga kadri[ätt]lootspill.ee 21.
aprilliks.
Võistluskontsert on 25. aprillil Võru instituudis. Oleks hea, kui autor
laulu ise ette kannaks, kuid võib lasta seda ka kellegil teisel teha.
Parimad laulud saavad auhinna. Kõik, kes lauluvõistlusele oma laule
saadavad, saavad tasuta Umale Pidole. Võistluse patroon ja žürii esinaine
on Ingrid Rüütel.
Võistlusele saadetud käsikirjad ja võistluskontserdi filmiülesvõte antakse
üle Eesti rahvaluule arhiivile.
Lisateavet võistluse kohta saab Kadri Laube käest tel 7828750, 5117348.
29. veebruaril 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. 2007. aastal laekus Eesti Rahvaluule Arhiivi 21467 lehekülge
käsikirjalist materjali, 230 tundi helisalvestusi, 1012 fotot, 144 videokassetti ja DVD-plaati. Väga suur
hulk materjali (18101 lk) jöudis arhiivi tänu 1. märtsist 10. maini toimunud koolipärimuse kogumise
võistlusele.
2007. aasta kaastööde põhjal omistati rahvaluulepreemia:
Jaan Malinile, tudengipärimuse ja muu kaasaegse ainese talletamise eest. Jaan Malin on arhiivi
kaastööline olnud alates 1980. aastast. 2007. aastal andis ta arhiivile üle 300 lk erinevaid
kaasaegse pärimuse kirjapanekuid. Valdavalt on tegu Jaani "pärusmaale kuuluva" tudengi- ja malevafolklooriga,
kuid leidub ka muud mitmekesist salmikutest grafititeni.
Anna Rinnele, endisele Võru emakeeleõpetajale, aastail 2002–2007 tehtud sisukate kaastööde
eest. Anna Rinne kaastööd ei ole suured mahult (kokku 159 lk üleskirjutusi ja 41 fotot, sh 2007. a 25 lk),
kuid seda kaalukamad on nad sisult. Asjatundlikult ja heas sõnastuses on kirjeldatud sünnipäeva- ja
matusekombestikku, nõukogudeaegseid jõule jm, 2006. aastal saabus suurepärane kaastöö
lillepärimusest, 2007. aasta töö kannab pealkirja "Isikunimed. Kas nimi rikub meest?" ning sisaldab
mälestusi, uskumusi ja lugusid seoses inimeste nimedega.
Maret Lehtole, Tallinna muhulaste folkloorirühma "Munuksed" eestvedajale, Muhu rahvalaulikute ja jutustajate
salvestamise (laulud, intervjuud) ja materjali korraldamise eest. Maret Lehto on arhiivile üle andnud 7
helikassetti, lisaks teemakohaseid fotosid, üleskirjutusi, ajaleheväljalõikeid. 2002. aastal toimus
Maret Lehto ja folkloristide koostöös Muhumaal sealsete rahvalaulikute kodukülades ja -taludes nende
filmimine. Esile tõstmist väärib Maret Lehto poolt materjalile lisatud täpsed nimestikud ja muu
andmestik.
Tunnustati ka teisi läinud aastal arhiivile materjali kogunud inimesi. Muusikalist meeleolu lõi Tallinna
muhulaste folklooriansambel "Munuksed".
Samas esitleti kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: Mari Sarve monograafiat "Loomiseks loodud:
regivärsimõõt traditsiooniprotsessis" (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 26) ja raamatut
"Mõisalegendid. Harjumaa" (koostaja Mari-Ann Remmel, välja andnud kirjastus Tänapäev).
Reedel, 29. veebruaril kell 16 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, millel Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel austatakse ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2007. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastöödest teeb Astrid Tuisk. üritusel esitletakse ka kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: Mari Sarve monograafiat "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis" (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 26) ja raamatut "Mõisalegendid. Harjumaa" (koostaja Mari-Ann Remmel, kirjastus Tänapäev). Muusikalist meeleolu loob Tallinna muhulaste folklooriansambel "Munuksed".
Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab president. Eesti Vabariigi 90. aastapäevapidustuste raames viieteistkümnendat korda kätte antav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.
Lähem info: Ergo-Hart Västrik (ergo[ätt]folklore.ee, tel. 7377732, 55538703)
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 23. ja 24. aprillil 2008
noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi.
27.–28. septembril 2007
Eesti Kirjandusmuuseumis Konverents on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi 80. aastapäevale ja
Matthias Johann Eiseni 150. sünniaastapäevale.
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Akadeemiline
Rahvaluule Selts, Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.
Kontaktisikud: Ergo-Hart Västrik ergo[ätt]folklore.ee, tel 7377732; Rein Saukas
rein[ätt]folklore.ee, tel 56925810; Tiiu Jaago tiiu.jaago[ätt]ut.ee tel 7375214.
NB! ERA on 13. juunil suletud seoses Akadeemilise Rahvaluule Seltsi seminar-õppereisiga.
1. märtsist 15. aprillini 2007. aastal toimub kogu Eestit hõlmav koolipärimuse kogumise võistlus. Osalema on kutsutud 4.–12. klassi õpilased
vanuserühmades 4.–5., 6.–7., 8.–9. ja 10.–12. klassini. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kuuel alateemal:
1. Vaba aeg ja sõbrad.
2. Naljad.
3. Hirmud, uskumused, ennustamine.
4. Arvuti ja televisioon.
5. Tähtpäevad ja peod.
6. Mängud.
Ette on nähtud rohked auhinnad nii õpilastele kui õpetajatele!
Vt koolipärimuse kodulehte:
http://www.folklore.ee/kp/
Noorte folkloristide ja etnoloogide konverents toimub 26. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ja
27. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja konverentsisaalis.
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 26. ja 27. aprillil 2007
noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi.
Reedel, 16. veebruaril kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus,
kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi
presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel austatakse ka teisi
tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2006. aastal arhiivile laekunud
kaastöödest teeb Eda Kalmre. Piret Voolaid kuulutab välja üle-eestilise
koolipärimuse kogumise võistluse 2007. aastaks. ürituse teises pooles
esitletakse 2007. aasta alguses Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste
seerias ilmunud Anu Korbi monograafiat "Rõžkovo virulased pärimuskultuuri
kandjaina" ning artiklikogumikku "Regilaul — esitus ja tõlgendus"
(toimetaja Aado Lintrop). Muusikalist meeleolu loob ansambel "Krää".
Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse
määrab president. Iseseisvuspäeva eelsel ajal neljateistkümnendat
korda kätte antav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste
tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940
jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut
taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.
Lähem info: Eda Kalmre (e-mail eda[ätt]folklore.ee, tel. 7377739, 5152145)
1.–2. veebruaril toimus Riidaja Torupillitalus teine folkloristide talvekonverents
"Aeg ja ruum rahvaluules", mis oli pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri
Mall Hiiemäe 70. sünnipäevale. Ettekannetega astusid üles Mall Hiiemäe kolleegid ja
õpilased Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu ülikoolist, Soome Kirjanduse Seltsist jm.
Käsitlemist leidsid valdkonnad, mida Mall on folkloristina rohkemal määral uurinud:
kalendritavand, rahvajutud- ja uskumused, looduse ja folkloori seoseid, kohapärimus
ja folkloristika historiograafia. üritust toetas Eesti Kultuurkapital.
Lähem info:
Eda Kalmre (eda[ätt]folklore.ee, tel. 5152145),
Astrid Tuisk (astrid[ätt]folklore.ee, tel 5212457),
Ergo-Hart Västrik (ergo[ätt]folklore.ee, tel. 55538703)
10. jaanuaril kell 16.15 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi
pidulik kõnekoosolek.
Esimene ringkiri
Teine folkloristide talvekonverents kutsub teid 1.–2. veebruaril 2007 Riidajasse, Torupillitallu. Teejuhiks ja suunanäitajaks on
Mall Hiiemäe, kelle 70. sünnipäevale on konverents pühendatud.
Malle tööd ja tegemised rahvaluule alal algavad 1950. aastate lõpust, ajast, kui ta Alutaguse metsade vahel rahvajutte üles kirjutas.
Eesti Rahvaluule Arhiiviga Tartus on Mall seotud olnud alates 1964. aastast ning sealsamas töötab ta vanemteadurina tänini. Mall Hiiemäe
on vaieldamatult eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid, keda teatakse-tuntakse kõige enam rahvakalendri uurija ja tutvustajana. Kuid Malle
uurimis- ja kogumistööd, ettekanded, monograafiad, artiklid ja loengud hõlmavad peaaegu kõiki folkloori eri valdkondi.
Sellele konverentsile ootame ettekandeid Mallele ajas ja ruumis südamelähedastel teemadel: kalendritavand, rahvajutud ja jutustamine, rahvausund,
loodusnähtuste, loomade ja taimedega seotud folkloor, kohapärimus ning folkloristika ajalugu. Kutsume üles arutlema selle üle, kuidas
kajastub aja ja ruumi mõõde erinevates folkloorižanrites. Näiteks, kuidas erineb liigiti rahvajuttude aegruum? Kuidas avaldub
rahvapärimuses püha aeg ning kuidas on markeeritud pühad kohad? Mil viisil vahendab folkloor inimese kokkupuuteid loodusega? Kas meid
ümbritsev tegelikkus kujundab pärimust, või vastupidi pärimuse kaudu konstrueeritakse tegelikkust? Missugused ajaloolised ja
geograafilised tegurid on mõjutanud siinse rahvaluuleteaduse arengut? Jne, jne.
Lai huvide ring ning sügavad teadmised rahvaluulest on teinud Mallest naaberalade uurijate soositud konsultatsioonipartneri. Nii on folkloristide
kõrval esinema oodatud ka loodus-, sotsiaal- ning teiste erialade teadlased, kes oma uurimistegevuses rahvaluulega kokku puutuvad.
Konverentsil esitletakse Malle tähtpäevaks kolleegide ja õpilaste poolt kokku pandud pühendusteost.
Osavõtust palume teatada 13. jaanuariks 2007. Osavõtutasu on 100 krooni (esinejatele tasuta), mille eest tagatakse majutus, toitlustus ning
transport kirjandusmuuseumist Riidajale ja tagasi. Kontaktisik: Astrid Tuisk, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu, e-post: astrid[ätt]folklore.ee, tel. 7 377 737.
Esineda soovijatel tuleb samaks ajaks esitada ka ettekande pealkiri ja teesid. Teeside pikkuseks on umbes 5000 tähemärki
(koos tühikutega). Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, 10 minutit on varutud diskussiooniks. Ka tehnilistest vajadustest teatage võimaluse
korral samaks ajaks.
Konverentsi toimkond:
Eda Kalmre
Astrid Tuisk
Ergo-Hart Västrik
Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Interfloraga kuulutab välja lillede kinkimise, saatmise ja kingiks saamisega seonduvate lugude kogumise
Lilled minu elus.
Seniseid igakevadisi noorte folkloristide ja etnoloogide konverentse
liites korraldavad
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum sel aastal 26. ja 27.
aprillil esmakordselt
ühise konverentsi.
16.–17.09.2005 korraldavad Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli
keskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv Tartus ja Kuusalus G. Vilbaste 120.
sünniaastapäevale pühendatud konverentsi "Loodusteaduste ja
looduspärimuse vahel", näituse "Gustav Vilbaste 120" ning rahvaloominguõhtu
Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude esitusega.
Konverentsi eesmärgiks on G. Vilbaste looduskultuuri tutvustamine, tema
töödes väljendatud pärimusliku ja loodusteadusliku mõtte
kooskõlastatavus ning samuti Vilbaste uurimuste tähendus ning kasutus
tänapäeva kultuurikontekstis.
Konverentsi esimene päev Eesti Kirjandusmuuseumi saalis keskendub
Vilbaste botaanilisele, looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele;
teisel päeval lahatakse Kuusalu rahvamajas Vilbaste kodukandiuurimusi, vaadeldakse
tema panust eesti looduskaitse kujunemisse ning tutvustatakse Vilbastet kui rahvahariduse
propageerijat. Viimaks ellu Vilbaste propageeritud teadmiste omandamist matkamise
ja "huvirändamise" kaudu, toimub laupäevase konverentsipäeva järel
retk Juminda poolsaarele, kus Vilbaste oma kogumis- ja uurimismatkadel viibis.
Päeva lõpetab Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude kontsert-ühislaulmine
Tapurla küla kiigeplatsil. Mikk Sarve juhatusel toimuva laulmisega üritatakse
taaselustada G. Vilbaste poolt arhiivkogudesse ja raamatulehekülgedele talletatud
rahvaloomingut.
Sõiduks tellitud bussiga (45 kohta) Tartust Kuusalusse ja tagasi ning
Juminda poolsaare ekskursioonile on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 15.09.2005.
Täpsem info:
Riin Magnus: 51 96 74 93 riinma[ätt]hot.ee
Mall Hiiemäe: 7 377 733 mall[ätt]folklore.ee
27. ja 28. aprillil 2005. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis
traditsiooniline noorte folkloristide konverents.
Paul Ariste päevik 1942 Neljapäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Vadja päev.
Päev algab kell 11 sümpoosioniga, millel kõnelevad vadjalastest,
vadja keele ja kultuuri uurimisest eesti keeleteadlased, etnoloogid ja folkloristid.
Ettekanded keskenduvad suures osas vadjalaste juurde toimunud välitöödele,
tähelepanuväärsetele isiksustele nii vadjalaste endi kui nende uurijate
hulgas. ürituse raames avatakse näitus "Vadja portreed. Valik fotosid Eesti
Kirjandusmuuseumi välitöödelt 1998–2002". Päeva lõpetab
vadja-teemaliste filmide programm.
Vadjalaste kui eestlaste lähimate keelesugulaste kultuuri uurimine on oluline
peatükk eesti teadusloos. Tänu Paul Ariste ja tema õpilastele on
suur hulk Tartu ülikooli endisi ja praegusi üliõpilasi kokku
puutunud elava vadja keele ning kultuuriga, mille tulemusena on Eestis suurimad
vadja keele ja folkloori kogud.
Kuigi erialakirjanduses on juba pea sada aastat kirjutatud vadja keele ja
kultuuri peatsest hääbumisest, on viimastel aastatel märgata
mõningast eneseteadvuse tõusu Vaipoole külade elanike hulgas.
Selle avaldumisvormidena võib tõlgendada nii vadja muuseumi asutamist
kui ka Luutsa külapüha traditsiooni taaselustamist. Nii ei pruugi
vadja-teemat käsitelda mitte ainult hääbumise, vaid ka
edasikestmise ja elavnemise kontekstis.
Regilaulukonverents
26.–27. novembril 2004
Tartus ja Värskas
Konverents on pühendatud Jakob Hurda "Setukeste laulude" ilmumise 100.
aastapäevale.
Korraldavad EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tü eesti ja võrdleva rahvaluule
õppetool
Eesti Kirjandusmuuseum ja ühendus "Eesti elulood" korraldab
kogumisvõistluse teemal "Väljarändamine Venemaale ja elu uuel
kodumaal" ning pöördub nende inimeste poole, kelle esivanemad lahkusid
19. sajandi teisel poolel või 20. sajandi algul Eestimaalt ning rajasid
uue kodu Venemaa avarustes. Nüüd on paljud kunagiste väljarännanute
järglased emamaale tagasi jõudnud. Just Teie, Venemaa eesti asundustes
sündinud, saate kaasa aidata väljarännanute ajaloo ja pärimuse
talletamisele ning sellega täita olulist lünka meie teadmistes.
Oma mälestuste ja esivanemate juttude järgi võiks kirjeldada
esivanemate väljarändamist, elu Venemaa eesti asunduses eri aegadel
(üksikmajapidamiste ja ühismajandite perioodil, repressioonide ja
sõjaajal), asunduse haridus- ja kultuurielu jm. Loomulikult võib
keskenduda ka ainult ühele enam huvipakkuvale teemale.
Vastused võib saata või tuua aadressil:
Eesti Kirjandusmuuseum
51003 Tartu, Vanemuise 42
või saata e-postiga aadressil: korb[ätt]haldjas.folklore.ee
Küsitluskava ja
töö vormistamise juhendi leiab Eesti Rahvaluule Arhiivi
küsitluskavade leheküljelt.
Teave ja soovi korral küsitluskavad ka tel 7377-739 (Anu Korb).
Kaastööde esitamise tähtaeg on 1. november k.a. Parematele lugudele auhinnad.
Silvi Põldme 26. veebruaril andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Kirjandusmuuseumi
saalis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemia 2003. aasta parimatele
rahvaluulekogujatele. 2003. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud tööde
põhjal olid rahvaluule kogumispreemia laureaatideks koduperenaine
Anu Soon Lääne-Virumaalt ja folklooriõpetaja Kail Sarv
Tallinnast. Anu Soon on rahvaluule arhiivile kaastööd teinud 1995. aastast,
2003. aastal andis ta üle 327 lehekülge väga mitmekülgseid
rahvaluule kirjapanekuid kodukohast Viru-Jaagupist ning sünnipaigast Iisakust.
Anu Soon tegi üleskirjutusi oma mälestuste põhjal ning küsitles
ka kodukandi rahvast. Muuhulgas on ta kirjutanud ka kaasaegsest rahvamuusika
harrastusest Võhu külas ja sealse külakapelli "Karukell"
asutamisest ning repertuaarist.
Kail Sarve kaastööd "Viljandi Kultuurikolledži folkloor 2000–2003. aastal"
ja "Tallinna Tehnikaülikooli folkloor 2002–2003" annavad hea ülevaate
nii tänapäeva pärimusest üldisemalt (naljad, netifolkloor)
kui Viljandi Kultuurikolledži õppurite vahvast rühmapärimusest kitsamalt. Peale kahe kõrge tunnustuse saanud kaastöö pälvisid kahe
viimase aasta kogumistöö ning materjali korraliku vormistamise eest
tänu Tartu ülikooli õppejõud Risto Järv ning
Merili Metsvahi ja üliõpilased Elo-Hanna Seljamaa,
Kärg Kama, Katre Kikas, Ott Heinapuu, Karoliina Kagovere,
Kristiina Ehin, Siiri Erm, Triin Ploom, Reeli Reinaus,
Maili Vabrit-Pilt, Kristina Veidenbaum, ülle Niin,
Katrin Ruus, Helen Kästik, Mirjam Somelar, Katrina Kink,
Merit Vaks, Marion Selgall, Valdo Valper, Pille Vahtmäe
ning Eda Pomozi.
Järvamaa esindajatena tänati üritusel viibinud Vahur Salomit,
Anne Viljatit ning Tiiu Saarist, kes koostöös Eesti Rahvaluule
Arhiiviga algatasid kohaliku pärimuse kogumise ning kirjastamise projekti.
Eestis elavate ingeri-soomlaste pärimuse kogumise ja kogutu korraldamise eest
tänati Kaja Schultzi. Aasta jooksul tehtud hea kaastöö eest
tänati veel Leida Oeselga, Eduard Leppikut, Kaleph Jõulut,
Valve Leisi, Selma Vasarat ning Helma Kaevalit.
22. novembril 2003. a. kell 12
KAVA
Avamine
Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonid Siberi ja Volgamaa eestlaste
juurde — Anu Korb
Võõral maal, kaugel teel (Aado Lintropi DVD film, Kaseküla
1993)
Kaug-Ida eestlased — Aivar Jürgenson
Kohv, tee, suupisted
Estono-Semenovka küla ajaloo kogumisest — Artur Kergand
Venemaal sündinud eestlaste pärimuse kogumisest Eestimaal
— Anu Korb
Videoprogramm
Väljapanekud ilmunud raamatutest, artiklitest, fotodest
Trepikojas fotonäitus "Simbirski kubermangu eestlased"
Eesti Vabariigi 85. aastapäeva eel, 21. veebruaril 2003. aastal,
andis Eesti Vabariigi president hr. Arnold Rüütel üle preemiad
2002. a parimatele rahvaluulekogujatele. Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule
kogumispreemiad said kunstnik-karikaturist Heinz Valk ja Tartu ülikooli
üliõpilane Pärtel Lippus. Heinz Valk andis 2002. aasta
lõpus rahvaluule arhiivile üle oma viimase neljakümne
aasta jooksul Harjumaalt, Läänemaalt ning Saaremaalt kogutud
61 salmi-ning laulualbumit. Pärtel Lippus on viimastel aastatel teinud
salvestusi folkloristika ajaloost, tänapäeva laulutraditsioonist,
nääri- ja jõuluvana-pärimusest. Suure osa ERA-le
üle antud lindistustest on Pärtel Lippus ka litereerinud.
Eesti Rahvaluule Arhiiv austas sellel üritusel ka teisi 2002.
aastal häid kaastöid saatnud inimesi. ERA pühendusega raamatutega
märgiti ära grupp Tartu ülikooli üliõpilasi,
kes kogusid (peamiselt salvestasid) ja korraldasid Merili Metsvahi juhendamisel
Kanepi kihelkonna pärimust. Need olid Evelyne Lusti, Triin Tabur,
Melika Kindel, Kristina Veidenbaum, Eva Torim, Ursula Zimmermann ja Moonika
Siimets. Raamatuga tänati ka Ene Lukkat Viljandi Kultuurikolledžist
ja Marju Kõivupuud Tallinna Pedagoogikaülikoolist, kes on innustanud
oma üliõpilasi rahvaluulet koguma. Hea materjali eest nõukogudeaegsete
jõulude kohta märgiti ära Maret Luhari, Urve Buschmanni,
Selma Vasara, Helma Kaevali, Eduard Leppiku, Salme Aasmäe, Anna Rinne
ja Kaleph Jõulu tööd. Aasta jooksul tehtud koostöö
eest tänati veel Helin Iivi Poltanit, Lehte Talvet, Hillar Palametsa,
Elmar Maasikut ning Hendrik Relvet.
toimub Tartus, Kirjandusmuuseumi saalis
järjekordne noorte folkloristide konverents. Kutsume ettekannetega osalema kõiki noori (kuni 30-aastaseid)
uurijaid,
kelle uurimisteemaks on folkloor kõige laiemas tähenduses
(muid temaatilisi
piiranguid pole). Ettekande kestuseks on 20 minutit. Võimalus
teha
stendiettekanne.
Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 5. märtsiks ettekande esialgset
pealkirja (teema) ja andmeid iseenda kohta (nimi, asutus ja amet,
meiliaadress, telefon); 2. aprilliks tuleb saata ettekande lõplik
pealkiri
ja lühikesed teesid (kuni pool lehekülge elektroonilisel
kujul,
vajadusel ka väljatrükk), samuti ettekandeks vajaliku aparatuuri
nimekiri.
Võimaluse korral palume grafoprojektori asemel kaaluda arvuti
ja videoprojektori kasutamist.
Vt viimaste konverentside ettekannete publikatsioone ja teese.
Aado Lintrop
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42, pk 368, Tartu 50002
tel: (07)420406; fax: (07)420426; e-post: aado[ätt]haldjas.folklore.ee
Tartus, 24. septembril 2002
vaata kava
Tänavu möödub 75 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA)
asutamisest. Kuigi arhiiv avas uurijatele uksed 1927. aasta septembri alguses,
loetakse ERA ametlikuks asutamiskuupäevaks 24. septembrit, mil toimus
esimene ERA kolleegiumi koosolek. Arhiivi asutaja ja esimese juhataja Oskar
Looritsa eestvõttel kujunes ERA-st peagi folkloori keskarhiiv Eestis,
kuhu koondati kõik seni eraldi asunud suuremad rahvaluulekogud.
Asutamisele järgnes rahvaluulekogude frontaalne indekseerimine, kartoteekide
ja koopiamappide süsteemi loomine. Suurt tähelepanu pöörati
edasisele kogumistööle, alus pandi ulatuslikule uurimis- ja publitseerimistegevusele
— töösuunad ja -põhimõtted, mis on poliitilistest
muutustest sõltumata püsinud tänase päevani. ERA
kuulus loomisel sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. a. muudeti
Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks. Oma algse õigusjärgse
nime sai ERA tagasi 1995. aastal ning tegutseb tänaseni riikliku teadus-
ja arendusasutuse Eesti Kirjandusmuuseum osana.
Eesti Rahvaluule Arhiiv tähistab 75. aasta möödumist
arhiivi asutamisest sümpoosioniga, kuhu on oodatud teadlased asutustest
ja organisatsioonidest, millel on olnud arhiiviga aegade jooksul tihedamad
sidemed. Kavas on kuni 45 minutised erialased ettekanded (koos diskussiooniga)
teemadel, mis haakuvad pärimusarhiivi kui institutsiooni ja tema kogude
ajalooga, põhinevad arhiivimaterjalist välja kasvanud uurimisprojektidel
või tegelevad laiemalt alalhoidlikkuse ja uuenduslikkuse (konservatiivsuse
ja innovatsiooni) küsimustega folkloristika ja muude rahvateaduste
raames.
Sümpoosionipäeva raames toimub uute väljaannete esitlus,
korraldatakse näitus ning mälestatakse endisi ERA-lasi. Sümpoosionile
järgneb kontsert ja pidulik koosviibimine.
Lähem info:
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu 51003
tel (07) 420 406
faks 07 420 426
e-post: era[ätt]haldjas.folklore.ee
Noorteadlaste 2001. a ettekannete põhjal kirjutatud artiklid on
nüüd saadaval ka e-versioonina.
Tartus, Kirjandusmuuseumi saalis
Täpsem info:
Janika Oras
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42, pk 368, Tartu 50002
tel: 420406; fax: 420426; e-post: janika[ätt]haldjas.folklore.ee
Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi Eesti Vabariigi presidendi
rahvaluule kogumispreemia kätteandmine ning võistluse
"Eluring"
lõpetamine toimub 22. veebruaril kl 13 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kutsume üles kõiki soovijaid omaenda isiklike kogemuste
põhjal kirjeldama kaasaegseid või lähimineviku sünnikombeid
ja sünnipäevatraditsioone, katsikulkäimise ja ristimisega
seotud tavasid; leeri ja laulatuse ning pulmade ja matustega seotud kombeid.
Peale selle on arhiiv huvitatud küla- ja suguvõsa-kokkutulekutest
ning kaasaja töökollektiivide ja huviklubide pärimusest.
Iga eelpoolmainitud teema kohta on olemas küsitluslehed, mis saadetakse
soovijatele posti või e-maili teel. Küsitluslehed ja täpsem
info võistluse kohta on üleval ka Internetis aadressil
http://haldjas.folklore.ee/rl/era/kysitlus
Kogumisvõistluse tulemused tehakse teatavaks 22. veebruaril
2002. aastal. Parimatele vastajatele antakse välja rahalised preemiad.
Teistele tublimatele on auhinnaks raamatud ja muud üllatused.
Kogumisaktsiooni läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.
Kaastööd palume saata:
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu 51003
e-post: era[ätt]haldjas.folklore.ee
tel: (07) 420 406
faks: (07) 420 426Kroonika detsember 2015–märts 2016
31. 03. 2016
Folkloristide XI talvekonverents „Omad ja võõrad“
19. 11. 2015
Kroonika august–november 2015
31. 12. 2015
Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminar
5. 11. 2015
Ingrid Rüütel 80
2. 11. 2015
Kroonika aprill–juuni 2015
31. 08. 2015
Hiiumaal avatakse Mere-ema kuju ja esitletakse elutööraamatut
22. 07. 2015
EKM Teaduskirjastuselt ilmus hiidlaste proosaeepose uustrükk ja seikluslik elutööraamat
14. 07. 2015
Venemaale veerenud V. Eestlased Peterburist Siberini
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42)
25.05.2015
Kroonika detsember 2014–märts 2015
29. 04. 2015
Haridus- ja teadusminister annab kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele
22. 04. 2015
Kroonika juuli–november 2014
23. 12. 2014
Kroonika aprill–juuni 2014
5. 09. 2014
Kroonika detsember 2013–märts 2014
25. 04. 2014
Konverents „Noorte hääled”
17.04.2014
Regilaulu teisenemised ja piirid
4.03.2014
Presidendi rahvaluulepreemiad 2014
25.02.2014
Kroonika juuli–november 2013
9. 12. 2013
Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse
25.09.2013
Kutse seminarile “Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes”
17.09.2013
Kroonika aprill–juuni 2013
1.09.2013
Kroonika detsember 2012–märts 2013
30.05.2013
Kroonika juuli–november 2012
11.12.2012
Teadlaste öö
21.09.2012
Kroonika aprill–juuni 2012
18.09.2012
Regilaulukonverents 2012
10.09.2012
Kroonika detsember 2011–märts 2012
27.04.2012
Arhiivid ja kogukonnad
Archives and communities
28.03.2012
Näituse „Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul” avamine
05.01.2012
Konverents „Noorte hääled” tulekul
03.01.2012
Seitsmes folkloristide talvekonverents „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”
21.12.2011
Kroonika
1.12.2011
Teadlaste öö Eesti Kirjandusmuuseumis
22.09.2011
Kroonika
1.06.2011
Kroonika
1.04.2011
Presidendi rahvaluulepreemiad 2011
10.03.2011
Konverents "Noorte hääled" tulekul
24.01.2011
Kroonika
1.12.2010
Kroonika
1.06.2010
Kroonika
01.03.2010
Konverents "Noorte hääled" taas tulekul
20.01.2010
Elulooliste mälestuste kogumise võistlus MINU MäLESTUSTE SOOME
18.05.2009
Presidendi rahvaluulepreemiad 2009
20.02.2009
REGILAULUKONVERENTS 2008
11.09.2008
15.07.2008
25.06.2008
Omakeelseid ja -loomingulisi laule oodatakse võistlusele
20.03.2008
Presidendi rahvaluulepreemiad
14.04.2008
Presidendi rahvaluulepreemiad
25.02.2008
Konverents "Noorte hääled" taas tulekul
31.01.2008
KONVERENTS "ISIK JA INSTITUTSIOON"
PS. Kui Teil peaks tekkima kavatsus ERAt õnnitleda lillede või kingitustega,
palume selle asemel teha ülekanne Akadeemilise Rahvaluule Seltsi
arveldusarvele 10220023690018 ühispangas märkega "M. J. Eisen". Kogunenud
raha kasutatakse M. J. Eiseni rahvaluulekogu restaureerimiseks.
20.09.2007
02.06.2007
Koolipärimuse kogumisvõistlust pikendatud 10. maini!
03.05.2007
Noorte hääled 2007
18.04.2007
Konverents "Noorte hääled" taas tulekul
19.02.2007
2006. aasta parimate rahvaluulekogujate austamine
13.02.2007
Aeg ja ruum rahvaluules
30.01.2007
Mall Hiiemäe 70
Konverents "Aeg ja ruum rahvaluules"
26.12.2006
REGILAULU MüüDID JA IDEOLOOGIAD
14.11.2006
12.05.2006
Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents
09.03.2006
Gustav Vilbaste 120
kava ja teesid
13.09.2005
Noorte folkloristide konverents 2005
03.03.2005
Vadja päev
29.11.2004
Ilumäel
22.11.2004
KOGUMISVõISTLUS
31.03.2004
2003. aasta parimate rahvaluulekogujate austamine
Võhu külakapell "Karukell": Anu Soon (vasakul) ja
Kail Sarv ja Enrik Visla
15.03.2004
Venemaale veerenud: Siberi ja Volgamaa eestlaste päev
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42)
Ootame Teid koos sõprade-tuttavatega!
10.11.2003
Eelmise aasta parimate rahvaluulekogujate austamine
Heinz Valk ja Arnold Rüütel
Pärtel Lippus
03.03.2003
23. ja 24. aprillil 2003. aastal
14.01.2003
Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus:
Folklooriarhiivi tähendus minevikule, kaasajale, tulevikule
Sümpoosion tähistamaks Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäeva
28.08.2002
Lemmeleht. Pro Folkloristica IX
02.08.2002
NOORTE FOLKLORISTIDE KONVERENTS
23.-24. aprillil 2002
15.04.2002
14.02.2002
Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv kuulutab välja
tänapäeva folkloori kogumise aktsiooni koondnimetusega
"Eluring"
Kuni 1. veebruarini 2002 oodatakse Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöid
tähtpäevadest ja tavadest, mis on seotud kaasaja inimese
eluringiga sünnist surmani.
Eesti Rahvaluule Arhiiv
üles