Mul on lemmikloom, see on kass. Tema nimi on Täpi. Ta on oma nime saanud selle järgi, et kui ta sündis, siis oli tal laubal väike must täpp ja kõrvaotsad olid ka natuke mustad. Tema peale mõeldes tuleb meelde üks jõuluõhtu. Meil oli kuusk toas ja me õega mõlemad tahtsime kuuse juures magada, kuid lõpuks õde saigi ise magada. Hommikul, kui tõusime, tundis õde, et tal on midagi teki all ja tuli välja, et kass oli hiire kinni püüdnud ja õele teki alla viinud. See oli vist kassi jõulukink õele.
Mul on kass Mio. Ta sai oma nime laulust A More Mio, sest minu kassi venna nimeks sai More. Mu vanaema pidi ühekorra Mio pärast kreepsu saama, kuna Mio on lumivalge ja hästi karvane ning kohev. Öösel vanaema läks vett jooma ning nägi, et mingi valge kogu liigub ja tema kohe arvas, et mingi kummitus. Järgmine päev sai selle üle kõvasti nalja.
Mul on kodus kass, kelle hüüdnimi on Musi. Ta sai oma nime seoses sellega, et selle kiisu kinkis mulle mu (eks)poiss. Ma ei osanud talle nime panna ja otsustasin teda kutsuma hakata samamoodi nagu ma sel ajal oma poissi kutsusin. Temaga seoses mulle meenub selline lugu, et kui ta mulle kingiti, siis ta võeti karbist välja ja jooksis üle laua, kus põlesid küündlad ja ta kõhu alt kõrbesid mõned karvad ära.
Mul on kodus üks lemmikloom - kass. Talle öeldakse palju nimesid ja kindlat nime tal ei olegi. Kassiga tuleb kohe meelde see, kui ta ära kadus. Otsisime terve perega teda igalt poolt, aga kassi ei olnud kusagil. Mina ei loobunud kordagi tema otsimisest, kuna see kass on mulle niivõrd kallis. Otsisin teda sellistest kohtadest, kuhu ta kunagi ei pääseks isegi. Kartsin juba, et olen oma kassi ära kaotanud, aga õnneks mu vend leidis ta trepi alt üles. Kui ta kassi tuppa tõi, siis mul tulid rõõmust pisarad silma. Tavaliselt, kui ma oma kassi pesen, siis see ei meeldi talle üldse. Seekord oli ta nii rahul, et ma ta puhtaks pesin. Ma olin väga õnnelik.
Mulle meeldivad kassid ja koerad. Hetkel on mul koer nimega Sipsu. Tema nimi on tulnud Sipsikust, kuna ta tegi väiksena palju pättust nagu Sipsik. Kui ma kuulen nime Sipsu, meenub mulle esimesena selle koera veearmastus. Talle meeldib väga ujuda. Ükskord sõitsime vanaisa juurde maale, kus on tiik. Kohe, kui Sipsu tiiki märkas, ronis ta sinna ning alles õhtul enne magamaminekut tuli tuppa.
Mul on lemmikloom, kelle nimi on Linnu. See on mu sõbranna poolt pandud nimi. Vahest on täitsa imelik, kui ema hõikab "Linnu!", ei saa kohe aru, kumba kutsub. Linnu on kass.
Minu lemmikloom on koer ja kass. Koerale pani nime vanaisa. Aga kassile vist vanaema. Üks juhtum on see, kui väljas oli torm. Ja kui ema tahtis koera tuppa lasta, siis koer hüppas aknast sisse ja ema jäi välja. Ema tuli muidugi pärast tuppa.
Mul on lemmikloom, sai nii nime, et sugulane ostis kaks papagoid ja otsustas, et paneb nende nimeks Jaak ja Jack. Kuid teine suri ja jäi Jack. Ta elab. Iga päev õpib midagi juurde ja kui ta teeb midagi naljakat, siis saab nalja.
Minu lemmikloomaks on puudlikutsu, kelle nimi on Cessika. Edasi sai temast Cessu ja nüüdseks, mitu aastat hiljem on ta meile Tupsu. Algne nimi pärineb temal tõutunnistuselt. Iga päev koos temaga on suur seiklus.
Lemmikloom on mul koer. Kui mu koer oli väike, siis ta oli nii karvane, et panime talle nimeks Nässu. Talvel meeldib talle lumehange hüpata ja kui talle keskmist sõrme näitad, siis tuleb kallake.
Koer on, kelle nimi on Klähvi, ta sai oma nime selle järgi, et ta väiksena hästi palju viuksus ja klähvis. Eriti oma esimesel ööl uues kodus ehk minu juures.