Tekstid (4 tulemust)

Boston, Larissa, Peenike, ...
(5 looma)
Üldinfo
Id:
4026
Arhiiviviide:
EFITA, F25-003-0005, 1676
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Kass-Larissa, ei tea saamislugu, sest ema pani. Koer-Boston, ei tea saamislugu, sest ema pani. Lind-Täpi, tegelikult peaks olema ta nimi Tipi, sest mitu aastat tagasi oli meil neid 2, kuid üks suri ja tema nimi oli tegelikult Täpi. Mäletan, et loomaarst küsis, et kes suri ja vastasin segaduses, et Tipi. Peale seda hetke jäigi ellujäänud linnu nimeks Täpi. Rott-Peenike, nimi on selline, sest meil oli ka teine rott, kes oli paksem kui ta õde, siis hakkasimegi kutsuma üht rotti penikeseks ja teist paksuks.
Mammu, Mimmu, Tipi, ...
(4 looma)
Üldinfo
Id:
5449
Arhiiviviide:
EFITA, F25-003-0005, 3450
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Mul on kass kelle nimi on Tipi ja hamstrid kelle nimes on Mimmu ja Mammu. Mul oli ka koer aga tema suri ära tema nimi oli Tserri.
Baxter, Chippy, Herneke, ...
(13 looma)
Üldinfo
Id:
5570
Arhiiviviide:
EFITA, F25-003-0005, 3615
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Mul on päris mitu lemmiklooma, kuna armastan loomi väga. Esimene loom on meil Jessica. Kui me ta saime, olin ma nii väike, et mu vanemad panid talle nime, mitte mina. Küllaltki varsti sai Jessica (hüüdnimega Jessy) pojad. Neid oli neli. Mina olin väga väike ja kõigist neljast oli mul kujunenud üks lemmik-pruuni värvi, väga armas. Kui meie juurde tulid võimalikud ostjad, krabasin alati oma lemmiku ja jooksin temaga meie ahju taha. Ma tõesti ei tahtnud, et keegi tema meilt ära viiks. Iga kord kui keegi tuli, oli just minu lemmik ka kõigi teiste lemmik, aga ma ei lubanud kellegil teda isegi puutuda. Hiljem kui kõik teised kassipojad ära olid viidud, palusin, lausa anusin vanemaid, et ma kassikese endale saaksin jätta, aga ei lubatud. Siis tuli mul mõte, et ma viin oma kassikese oma väga lähedasele vanaemale (kuigi tal oli juba üks kass). Nii saigi, et läksin oma vanaema juurde ja hakkasin teda anuma, et ta kassi endale jätaks. Ka mu vanaemale meeldis see kass väga ja ta jättis ta endale. Terve suve olin tema juures. Kui tuli kätte nime panemise aeg, olin ma kindel, et ta nimeks saab just Lilli. Mu vanaemale ei meeldinud see nimi üldse, aga tal oli kahju mulle ära öelda. Tema valikuks oli Kriimu. Peab nentima, et Kriimu on palju kenam nimi. Siis ta hakkaski mulle luuletust lugema ´´Meie Kriimul kriimud silmad´´. Ta luges seda päris mitu korda, aga jäin ikka Lilli juurde. Vanaema otsustas siis, et mind mitte kurvastada, paneme talle nimeks ´´Kriimu Lilli´´. Täna on ta nimi ikka Kriimu ja see oli kahtlemata parim valik. Mu vanaema armastab Kriimut väga ja ei annaks teda millegi nimel ära. Võib öelda, et ta on vähemalt sama tähtis pereliige, kui kõik teisedki. Mul on olnud palju palju jäneseid. 9, kui kokku lugeda. Kõigil neil on ka oma lugu. Esimesed kaks küülikud sain ma oma sünnipäevaks (üks neist oli ikka mu õe oma, anti lihtsalt minu sünnipäeval kätte). Üks oli pruun lõvilakk valge kraega ja teine oli ühtlaselt hall suure sabaga jänku. Mõlemad olid emased. Ühe nimeks sai Tupsu ja Teise nimeks Nunnu. Pärast kutsusimegi neid aias ´´Tupsununnu, Tupsununnu!´´. Need olid sellised jänesed, kes jooksid meie aias vabalt ringi. Oli mitmeid kordi, kui pidime neid ka teiste aedadest otsima. Isegi oma aiast oli neid raske kätte saada. Püüdsime neid suure võrguga, mis oli pulga otsas. Suvel oli nende maja õues. Natukese aja pärast mõtlesime, et oleks tore, kui Tupsu(minu oma) saaks pojad. Nii saigi, viisime Tupsu loomaaeda Hernekese(isase jänese) juurde. tulidki pojad, 4 tükki! Üks oli tõesti väga armas-helesiniste silmade ja hallika kehaga. Tõesti nagu väike ime. Ka kõik teised jänesed olid nunnud ja üllatavalt oli nad kõik erinevad- üks oli veel oranź, teine oli must ja oli veel pärlikeega oranźikas jänes. Neile ei jõudnudki me nimesid panna. Paari päeva pärast oli juhtunud midagi kohutavat. Kõik jänesed peale Tupsu(4 küüliku ema), olid rebase poolt ära viidud. Nutsin väga kaua, kui nägin, et Tupsu on õues, aga ei liigu, vaid vahib lihtsalt lõpmatusse ja on väga väga kurb. Ma ei mäletagi, mis temaga lõpuks juhtus, aga järgmine jänes oli Kuki. Talle tuli nimi sellest, kui me koolis kirjanduse tunnis lugesime mingit katkendit ja mu parim sõbeer arvas, et paneks talle siis Kuki nimeks. Me ei te kui püsiv see nimi olui, sest mu ütles, et ta ei teadnudki, et ta nimi Kuki oli. Praegu on meil ka kaks küülikut. seekord võtsime kõige väiksemat sorti, mis võimalik. Nad on mini-hermeliinid. Nimesid valisime seekord hoopis teisiti. Postitasime jänestest pildi instagrami ja ootasime siis kommentaaridesse nimevalikuid. Tuli umbes 60 tükki! lõpuks valisime neile nimedeks Chippy ja Baxter. Mõlemad on emased. Lisaks nendele loomadele, on mul veel neli kana ja üks kukk. Kuna mina väga tahtsin kanu, olid vanemad nõus neid võtma. Algul kui kanad tibud on , ei ole teada mis soost keegi on. Lootsime, et kõik on kanad. Viimaks saime aru, et üks neidt on ikka kukk. Müüginaine ütles, et meil ikka vedas, kuna temal olid enamused kukkudeks läinud. Nimed valisime tibudele selle järgi, millised nad välja näevad. Kahele sai nimeks Tipi ja Täpi. Ühele panid mu sõbrad nimeks kakerdaja, aga see ei meeldinud mu emale jaa me panime nimeks Siuts. Ta on täna ka väga arg. Neljanda nimeks sai James, kuna ta oli nii suur, et arvasime, et ta on kukk. Viimaseks sai Zoella, kuna see oli lihtsalt üks tore nimi. Vat siin ongi kõik minu lemmikloomade nimede kohta.
Bella, Miisu, Mirru, ...
(6 looma)
Vastaja
Sünniaasta:
Vanus:
Sugu:
Asukoht:

1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
1. Rott Poisu 1990a 2. kass Tipi 1991a 3. kass Miisu 2000a 4. koer Bella 1995a
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Päntut tahtsime meie vendadega. Palusime tükk aega enne kui me ta saime. Isa oli vastu, ema oli poolt kui me ta eest hoolitseme.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koera saime tuttavatelt tasuta. Kassipoja aga võtsime omale talvel kuna meil hakkas temast kahju.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Koeral oli nimi olemas. Kassile mõtlesime nime koos. Kiisu nimi on Mirru ja koera nimi on Päntu.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Teavet saame raamatutest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Meile oli tähtis, et koer oleks väike. Tõust me ei hooli.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole. Näitused on toredad.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koera eest hoolitseb vend. Kassi eest hoolitsen mina. Koeraga mängin mõni päev päris kaua. Kassiga mängin iga päev.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Mõnikord spetsiaalset mõnikord teeme ise. Loomad tahavad head süüa saada.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole pole pöördunud. Vaktsineerimine on vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimisse suhtume hästi. See ei ole vajalik.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Järglasi pole sest on isasloomad.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Loomad liiguvad, kuhu tahavad. Teki alla võivad minna kass ja koer õhtul, sest koer magab teki all.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole. Kui me reisile lähme, siis viime koera vanaema juurde, kes elab all korrusel. Ei ole võtnud. Ei ole, sest loomad jäävad maha.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Koera sünnipäev on 5. mail ja kassil 29. august. Me peame loomade sünnipäevi. Ostame neile lemmiktoitu.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud. Kassi mänguasi on korvpall ja lõngakera ja koer mängib kõigega.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah on küll, kuid vajalik on kammimine ja pesemine ja söögi ja joogi andmine jne.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nüüd on igasugu loomatoite, lemmiklooma kliinikud, puugirihmad ja tilgad.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kassi surm oli jube. Matsime ta saugasse. Otsustasime ja võtsime uue kodulooma.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Oleme koerale ja kassile sellkeks teinud, et ei tohi süüa laualt võtta ega süüa norida. Kui loomad olid väikesed, siis tegime reeglid selgeks.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kassil oli kombeks kardina peal ronida ja koeral oli kombeks kassi piima juua. Andsime neile õrnalt laksu ja sõimasime neid. Tuleb selgeks teha, kes on peremees ja kes on (koer, kass)
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Oleme koerale õpetanud (lamamise, isumise, käpa andmise, sitsimise jne.) Kui koer väike oli, siis õpetasime vähehaaval. Kassile õpetasin korvpalliga lükkamise.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Räägin ikka ta nagu mõistaks mind kuigi ma tean, et ta ei saa minust õieti aru. Ei ole, ka loom mõtleb.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll. Kui ma koeraga õue läksin ja ta esimest korda rihmast lahti lasin, siis ta jooksis minema. Pärast saime ta kätte.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Peab koeraga väljas käima ja toitma, jootma, kassi liiva vahetama jne. Meie peres tegelevad lapsed lemmikutega poole rohkem. Vajab küll, sest loom vajab ka last.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole ja oleks ka, nii ja naa. Ei tea, mida selle kohta öelda. Vahetevahel räägin oma loomadest.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
On küll, näiteks hamster, sest ta on nii väike ja teda ei saa korteris puurist lahti lasta, sest ta ronib kappide taha.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Jah, näiteks mõned inimesed võtavad boamao endale kaissu öösel.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
See on täitsa nõme, sest nad on teistsugused kui lemmikloomad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad on: kass, koer, merisiga jne. Lemmikloomana ei peaks boamadu-ei meeldi mulle siga, lehm. Erineb sellepärast, et koduloomad on teise välimusega ja neid peetakse vajadusel-lehm, siga, hobune. Koer on kodukaitsja, kass hiirtele hirmuks. Koeral ja kassil on lisaks ka praktiline ülesanne. Ja ikkagi on nad lemmikloomad.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Seltsiks, sest neil on igav ja nad tahavad sõpra. Nendega on hea mängida ja neile on vahel hea ka oma muret kurta.