Mul otseselt oma lemmiklooma ei ole. Meie perel on aga koer Reks ja kassid Kriimu ja Pätu. Kriimu on saanud nime oma kriimulise näo järgi. Varem oli meil kass Tont, kelle nimi oli tingitud tema süsimustast karvast.
Mul on kaks kassi. ühe nimi on Kriimu, sest ta on väga kirju karvastikuga. Teise kassi nimi on Mustu, sest ta on musta karvastikuga. Nendele meeldib väga diivanite aluskastides magamas käija.
Mul on kaks kassi. Tupsuga oli nii, et mu ema käib iga teisipäev laulukooris jalgsi ja üks kord mina ja mu vend läksime kaasa. Kui koorilaul läbi hakkasime tagasi koju kõndima ja kuuskede vahelt ilmub kass. Me vennaga hakkasime teda kaasa kutsuma endaga ja ta järgneski kuni koduukseni välja. Meil oli õhtusöögist kotletwe üle jäänud ja me andsime neid talle. Nii ta hakkas iga õhtu meie juures käime ja süüa paluma. Ühel hetkel oli ta meil juba toas. Panime ta nimeks tupsu, sest iga kevad vahetub ta paks karv ja terve tuba on tema karvu täis tupsudena. Kriimuga oli nii, et mu vanaisa oli Tartus ehitusel kuskil ja seal käis koguaeg üks valge-hall kassipoeg süüa palumas. Ehitajad andsid talle hapukoort. Ehitus hakkas valmima ja nad ei saanud kassipoega sinna jätta, seega mu vanaisa helistas mu isale, et küsida, et äkki meie tahame teda. Mu isa oi nõus. Ta võttis kiisu peale ja helistas mu emale. Mu ema koristas all toas samal ajal kui ta telefon üleval helises nii, et ma võtsin ise vastu ja ütlesin:" Jaa!". Ta ei saanud aru, et see ei olnud mu ema ja hakkas rääkima:" Kuule ära lastele räägi, aga ma sain meile väikese kassipoja!". Ma jooksin kohe ema juurde ja andsin telefoni talle. Jooksin oma venna juurde ja rääkisin talle ka. Isa tuligi armsa kiisuga koju. Me mõtlesime, et mis talle nimeks panna ja mu ise pakkus Kriimu, sest ehitusel oli talle ehituspuru silma läinud ja tal olid simade ääres kriimud. Nüüd on muidugi ta silmad juba korras.
Mul on päris mitu lemmiklooma, kuna armastan loomi väga. Esimene loom on meil Jessica. Kui me ta saime, olin ma nii väike, et mu vanemad panid talle nime, mitte mina. Küllaltki varsti sai Jessica (hüüdnimega Jessy) pojad. Neid oli neli. Mina olin väga väike ja kõigist neljast oli mul kujunenud üks lemmik-pruuni värvi, väga armas. Kui meie juurde tulid võimalikud ostjad, krabasin alati oma lemmiku ja jooksin temaga meie ahju taha. Ma tõesti ei tahtnud, et keegi tema meilt ära viiks. Iga kord kui keegi tuli, oli just minu lemmik ka kõigi teiste lemmik, aga ma ei lubanud kellegil teda isegi puutuda. Hiljem kui kõik teised kassipojad ära olid viidud, palusin, lausa anusin vanemaid, et ma kassikese endale saaksin jätta, aga ei lubatud. Siis tuli mul mõte, et ma viin oma kassikese oma väga lähedasele vanaemale (kuigi tal oli juba üks kass). Nii saigi, et läksin oma vanaema juurde ja hakkasin teda anuma, et ta kassi endale jätaks. Ka mu vanaemale meeldis see kass väga ja ta jättis ta endale. Terve suve olin tema juures. Kui tuli kätte nime panemise aeg, olin ma kindel, et ta nimeks saab just Lilli. Mu vanaemale ei meeldinud see nimi üldse, aga tal oli kahju mulle ära öelda. Tema valikuks oli Kriimu. Peab nentima, et Kriimu on palju kenam nimi. Siis ta hakkaski mulle luuletust lugema ´´Meie Kriimul kriimud silmad´´. Ta luges seda päris mitu korda, aga jäin ikka Lilli juurde. Vanaema otsustas siis, et mind mitte kurvastada, paneme talle nimeks ´´Kriimu Lilli´´. Täna on ta nimi ikka Kriimu ja see oli kahtlemata parim valik. Mu vanaema armastab Kriimut väga ja ei annaks teda millegi nimel ära. Võib öelda, et ta on vähemalt sama tähtis pereliige, kui kõik teisedki.
Mul on olnud palju palju jäneseid. 9, kui kokku lugeda. Kõigil neil on ka oma lugu. Esimesed kaks küülikud sain ma oma sünnipäevaks (üks neist oli ikka mu õe oma, anti lihtsalt minu sünnipäeval kätte). Üks oli pruun lõvilakk valge kraega ja teine oli ühtlaselt hall suure sabaga jänku. Mõlemad olid emased. Ühe nimeks sai Tupsu ja Teise nimeks Nunnu. Pärast kutsusimegi neid aias ´´Tupsununnu, Tupsununnu!´´. Need olid sellised jänesed, kes jooksid meie aias vabalt ringi. Oli mitmeid kordi, kui pidime neid ka teiste aedadest otsima. Isegi oma aiast oli neid raske kätte saada. Püüdsime neid suure võrguga, mis oli pulga otsas. Suvel oli nende maja õues. Natukese aja pärast mõtlesime, et oleks tore, kui Tupsu(minu oma) saaks pojad. Nii saigi, viisime Tupsu loomaaeda Hernekese(isase jänese) juurde. tulidki pojad, 4 tükki! Üks oli tõesti väga armas-helesiniste silmade ja hallika kehaga. Tõesti nagu väike ime. Ka kõik teised jänesed olid nunnud ja üllatavalt oli nad kõik erinevad- üks oli veel oranź, teine oli must ja oli veel pärlikeega oranźikas jänes. Neile ei jõudnudki me nimesid panna. Paari päeva pärast oli juhtunud midagi kohutavat. Kõik jänesed peale Tupsu(4 küüliku ema), olid rebase poolt ära viidud. Nutsin väga kaua, kui nägin, et Tupsu on õues, aga ei liigu, vaid vahib lihtsalt lõpmatusse ja on väga väga kurb. Ma ei mäletagi, mis temaga lõpuks juhtus, aga järgmine jänes oli Kuki. Talle tuli nimi sellest, kui me koolis kirjanduse tunnis lugesime mingit katkendit ja mu parim sõbeer arvas, et paneks talle siis Kuki nimeks. Me ei te kui püsiv see nimi olui, sest mu ütles, et ta ei teadnudki, et ta nimi Kuki oli. Praegu on meil ka kaks küülikut. seekord võtsime kõige väiksemat sorti, mis võimalik. Nad on mini-hermeliinid. Nimesid valisime seekord hoopis teisiti. Postitasime jänestest pildi instagrami ja ootasime siis kommentaaridesse nimevalikuid. Tuli umbes 60 tükki! lõpuks valisime neile nimedeks Chippy ja Baxter. Mõlemad on emased.
Lisaks nendele loomadele, on mul veel neli kana ja üks kukk. Kuna mina väga tahtsin kanu, olid vanemad nõus neid võtma. Algul kui kanad tibud on , ei ole teada mis soost keegi on. Lootsime, et kõik on kanad. Viimaks saime aru, et üks neidt on ikka kukk. Müüginaine ütles, et meil ikka vedas, kuna temal olid enamused kukkudeks läinud. Nimed valisime tibudele selle järgi, millised nad välja näevad. Kahele sai nimeks Tipi ja Täpi. Ühele panid mu sõbrad nimeks kakerdaja, aga see ei meeldinud mu emale jaa me panime nimeks Siuts. Ta on täna ka väga arg. Neljanda nimeks sai James, kuna ta oli nii suur, et arvasime, et ta on kukk. Viimaseks sai Zoella, kuna see oli lihtsalt üks tore nimi. Vat siin ongi kõik minu lemmikloomade nimede kohta.
Mul on kass, tema nimi on Pätu. Selle nime ta sai enadale sellest, et väiksena meeldis mulle väga vaadata multikat või lastesaadet, kus siis väike tüdruk tegi pahandusi ja ajas selle Pätu kaela. Kui mu kass oli alles väike, siis talle meeldis alatasa pätst teha, ta nt keris väga tihti wc paberiruli mööda tuba laiali või kui mul ununesid kõrvaklapid laiali, siis olin ma neist ilma. Sellpärast otsustasin ma tema nimeks panna Pätu. Mul on veel jänes, tema nimi on Kriimu, Kriimu nimi tuli sellest, et ta on nö boss ja sõjakas naine (ta kriimustab ja näksab kui midagi ei meeldi) nt ta ei luba kassile tulla vaiba peale, nii kui kass peaks üritama tulla, kriimu hoiatab teda.