Lemmikloomaks on mul koer. Tema nimi on Reki. Selle pani talle õde, lihtsalt niisama. Temaga seoses oleks palju lugusi meenutada. Näiteks noorena ta alati solvus, kui teda grillima kaasa ei võetud. Selle peale viskas ta meie jalanõusi aknast välja ja mida kõike veel.
Kahjuks mul enam pole lemmiklooma. Meil oli kutsu Reki, aga ta suri 2005. aasta jõuludel. Nime pani talle emps, sest Reki kingiti talle sünnipäevaks. Mul endal on temast hilised mälestused, aga emps rääkis, et kui ma olin väike, kartsin Rekit julmalt. Olin hirmust igale poole roninud.
Lemmikloomaks on mul koer. Mul oli kunagi koer, tema nimi oli Reki. Saime ta endale niimoodi, et käisime kord pere ja sugulastega linnast väljas piknikul - grillisime ja tegime sašlõkki. Vorsti lõhna peale ilmus sinna üks väike armas taksikoer. Andsime talle vorsti ja sellepeale ta ei läinudki enam ära. Seadis ennast meie auto tagaistmele mugavalt magama ja kuna me teda sealt ära ka ei saanud, siis võtsimegi ta endale koju.
Mul on koer Reki. Tema nimi oli alguses Nunnu, aga see ei sobinud ,sest pidevalt kasutatakse tavakõnes sõna Nunnu. Me otsustasime panna talle siis nimeks Reki.
Meil on veel kodus deegu ,kelle nimi on Deku, sest see on deegule sobiv.