Tekstid (27 tulemust)

Jossu, Paula
(2 looma)
Üldinfo
Id:
4166
Arhiiviviide:
EFITA, F25-003-0005, 1848
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Mul kaks kassi. Ühe nimi on Paula ja teise nimi Jossu. Paula võtsime me, siis kui ma olin teises klassis. Kui ta veel väike oli, siis oli meil ühe toa aken natukene lahti, et värsket õhku saada. Uks oli meil kinni aga ta pääses ikkagi sinna tuppa ja oli aknale niimoodi hüpanud, et kukkus katuselt alla. Mina hakkasin muretsema ja otsima teda. Ema läks lõpuks välja vaatama ja nägi teda trepil istumas endal hirm nahas. Kõik õnneks lõppes hästi. Jossuga oli nii, et meil jäi välisuks praokile ja ta pääses välja. Vanemad alguses ei märganud seda, aga siis nägid, et uks oli lahti ja teda pole toas. tavaliselt jookseb ta veranda alla, aga see kord polnud teda. Lõpuks me leidsime ta ja ta susises meie peale. Õnneks laabus kõik hästi.
Joosep, Jossu
(Jänes)
Üldinfo
Id:
5205
Arhiiviviide:
EFITA, F25-003-0005, 3132
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Minu lemmikloomaks on jänes, Joosep, tema hüüdnimi on jossu me saime ta õe sünnipäevaks.
Jossu
(Kass)
Üldinfo
Id:
5614
Arhiiviviide:
EFITA, F25-003-0005, 3664
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Nimed
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Mul on kass Jossu. Võtsime ta varjupaigast ning ta nime muutma ei hakanud. Joss on väga sõbralik ja huvitav tüüp. Talle meeldib väga õuest jalutamas käia.
Josephine, Jossu, Villu, ...
(2 looma)
Üldinfo
Id:
5876
Arhiiviviide:
EFITA, F25-003-0005, 4005
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Mul on kodus üks koer ja üks kass. Koera nimi on Wilhelm Valge (Villu), sest ta on valget karva segavereline ja Villu on väga suur. Me tõime ta Räpinast, talle meeldis küülikuliha ja ta kaalus kahekuuselt kaheksa kilogrammi. Mul on ka kass Josephine (Jossu) kes armastab magada terve päeva. Ta lõhub pidevalt mööblit ja uksi.
Bella, Jossu
(2 looma)
Üldinfo
Id:
6034
Arhiiviviide:
EFITA, KK.044, p089
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:

Minul on kaks koera. Ühe nimi on Jossu, ta on taksikoer. Ta elas varem minu vanaema juures ja mu vanaema pani talle selle nime. Teine on Bella, selle pani talle mu vend.
, Jossu, Lotta
(4 looma)
Üldinfo
Id:
6097
Arhiiviviide:
ERM KV 1111, 26
Kogumise aasta:
Vastaja
Sünniaasta:
Vanus:
Sugu:
Asukoht:

Mul on kodus taksi koer, kaks liivahiirt ja kääbusjänes. Varem pole kedagi olnud. Jänes võeti kõige esimesena umbes 6 aastat tagasi. Kaalutleti pikalt, ukid peale minu pikka peale käimist astute see samm siiski. Enamasti kardeti et keegi ei viitsi hoolitseda looma eest. Teisena tulid hiired, mis kingiti mulle nimepäevaks sõbra poolt. See oli suht äkiline. Koer võeti kõige lõpuks. Otsustasid enamasti ema ja õde, aga minu ja isa vastuargumente ei aktsepteeritud. Jänes osteti loomapoest ja maksis see umbes 600.- Hiired osteti ka loomapoest, aga need maksid kuskil paarsada krooni. Koer osteti mingi naise käest, kes neid aretas. Kuna ta on tõupuhas, siis maksis kuskil 3000- 4000 krooni. Jänese nimi on Jossu, aga teda pole eriti vaja kutsuda sest ta nagu nii ei reageeri. Sama lugu on hiirtega. Koera nimi on Lotta ja nii teda ka kutsutakse, nimesid lihtsalt igaüks pakkus ja vaadati, mis kõigile meeldis. Tavaliselt kui on loomaga probleeme või mürasid otsime internetist teavet raamatutest. Oleme pöördunud ka loomaarsti poole. Mood ei ole looma valikut mõjutanud. Ainult isiklikud eelistused. Koera puhul siis pikakarvalisus ja tumedam värv. Tõupuhtus pole oluline, kui kuna hinna vahe pole eriti suur olnud siis oleme otsustanud tõuloomade kasuks. Ühelgi näitusel osalenud pole ja ei ole olnud ka plaanis minna. Üldiselt minule sellised näitused eriti ei meeldi. Tunduvad kuidagi inimeste enda näitamisega kui loomade omaga. Minu arvates ei saa looma hinnata selle järgi milline ta välja näeb või kuidas ta läbi rõnga hüppab vaid siiski kui usaldusväärne ja armas ta kodus on. Koeraga peab õde tegelema, sest see sai talle kingitud. Jänese puuri puhastame õega vaheldumisi, aga hiiri puhastan ise. Koeraga ei tegele mina üldse, sest tulen tavaliselt hilja koju ja siis kas ei viitsi või lihtsalt ei taha. Hiirtega räägin kui neile süüa panen ja samuti jänesega. Vahest võtan neid sülle ja lasen tuppa ringi jooksma, aga pärast on tegu et neid kätte saada. Hiirtele ja jänesele ostame näriliste toitu. Anname ka juur-ja puuvilja. Koerale oleme ka ostnud kuivtoitu aga talle ei maitse see eriti ning sellepärast anname mis satub. Koera oleme vaktsineerinud. Loomaarstil oleme ka käinud kontrollis enamasti. Meie pole veel kedagi steriliseerinud, sest pole tundnud vajadust. Võibolla kunagi hiljem tõesti. Koer on emane aga ei anna talle ka tiinusevastaseid tablette, sest pole vajadust. Ei lase teda eriti silma alt välja. Ei ole looma paaritanud, ega järglasi lasknud saada. Hiirtel ja jänesel on puurid. Hiired on kinni, aga jänes on korteris vabalt. Koer on ka vabalt aga tema magab väikeses kastis mis on pehme villaga vooderdatud. Koer võib voodisse tulla, sest ta on nii väike. Pikkade reiside puhul oleme viinud loomad maale, vanaema juurde. Kui võimalik siis võtame koera külla kaasa, aga enamasti on kodus siiski. Loomahotellile ei hakka küll raha raiskama. Loomade sünnikuusid teame ja ühel päeval siis premeerime neid mõna maitsvama toiduga. Koerale ostsime aluspüksid. Ja mänguasju on koeral kõige rohkem ja igasuguseid. Hiirtele meeldivad vetsupaberi torud ja jänesele üks riideräbal. Koerale oleme ostnud shampooni ja hiirtele liiva. Mina arvan, et loomale pole vaja kulutada rohkem raha kui endale, aga kui seda üle on siis miks ka mitte. Ma ei tea küll tänapäeva ja nõukogudeaegse loomapidamise vahet, kuid arvan et võibolla on tänapäeval loomade olukorrad paranenud ja üldse võetakse koju rohkem väiksemaid loomi. Pole veel kokku puutunud lemmiklooma surmaga. Koer ei tohi tuppa oma hädasid teha. Temaga käiakse piisavalt tihti väljas. Aga kui õnnetus juhtub siis koristab neid õde. Koeral on komme kõike närida, aga sellest pole veel lahti saanud. Ja hiired närivad oma puuri, niiet öösel ei saa magada, aga sellest ei ole ka veel vabanenud. Minu arust on õige looma eksimuse pärast karistada. Koerale oleme õpetanud küsimise selgeks, aga koertekooli peale pole eriti põhjalikult mõelnud. Räägin oma loomadega küll ja usun et mingil tasandil nad saavad aru nagu meiegi nende soovidest. Kindlasti on ka loomad mõtlevad olevused. Ei oska näiteid tuua, kuidas loom peremehe heatahtlikkust ära kasutaks. Meie peres peavad lapsed rohkem loomade eest hoolitsema. Ma arvan, et lemmikloom on lapsele tähtis, sest nii nad õpivad arvestama rohkem teistega. Ei ole hakanud rohkem teiste loomapidajatega suhtlema. Vihatud lemmikloomi küll pole, aga arvan et siga endale koju küll ei võtaks. Kui siis tallu. Ei oska näiteid tuua mittekoduloomadesse kiindumise kohta. Kui inimestele meeldivad sellised eksootilised loomad siis võivad nad neid koju võtta, aga peaks alati ikka kindel olema, et need kellelegi ohtu ei kujutaks. Minu jaoks on lemmikloom selline loom, kes endale meeldib ja keda on hea vahest nunnutada ja kelle eest on hea hoolitseda. Kohustuseks ei tohiks see saada, aga kui nii juhtub tuleb sellega leppida. Ma arvangi et inimesed peavad lemmikuid, et neil oleks kellegi eest hoolitseda ja et päevad ei oleks nii üksluised.
Jossu, Paul, Peedu, ...
(4 looma)

1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil on koer nimega Pontu, kes on umbes seitsmeaastane. Meil on ka kass nimega Paul, kellest ma selle kirjandi ka teen. Varem olid meil kassipojad.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meie peres tahtsid kõik kassi saada, nii et vastuargumente ei olnud. Siiski ei läinud vanemad esimest ettejuhtuvat kassi võtma, vaid otsiti pikalt.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Minu vanaema tuttava kass sai pojad ja vanaema ütles seda minu vanematele. Kass taheti niisama meile anda. Ema aga teadis, et kassil ei pidanud hästi minema, kui niisama ta ära anda. Ema kinkis neile kalli likööri ja metallraha.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Eelmiste kasside nimed olid Peedu ja Jossu. Meil oli kassidel alati üks nimi, mis meeldis kogu perele ja sellega teda ka hüüti. Jossu puhul ärkas ema ühel hommikul üles ja ütles, et ta teab kassile väga head nime. Kõigile meeldis see nimi Muidu oleme ikka ise mõelnud, aga Pauli puhul oli asi teine - kuna ta ema nimi oli Paula, siis talle oli nimeks pandud Paul. Kass oli sellega juba ise ka ära harjunud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ma olen alati leidnud teavet raamatutest ja lemmiklooma ajakirjadest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Peaasi, et kass oleks armas. Meie pere valikuid ei ole kassitõug mõjutanud. Paulis on pärsia verd. Tema vanaema oli paberitega pärslane. Paulil on ka pikad karvad, aga tal on ikka nina ka, mitte nii nagu puhastel pärslastel.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Mina ei ole oma kassiga näitustel käinud, aga on tore, et selliseid üritusi korraldatakse. Muidugi me ju ei tea, kui väga lemmikloomadele see meeldib.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Tund aega veedetakse Pauliga kindlasti, süüa antakse talle siis, kui ta ise tahab. Kuna Pauli kasukas on pikk ja tihe, vajab ta igapäevast kammimist. Tal lastakse olla nii palju õues kui tahab, aga õhtuks kutsutakse ikka tuppa.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Me ostame Paulile spetsiaalset sööki. Ta on meil natuke pirtsakas ka, kõiki krõbinaid ei söö.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Minu arust on vaktsineerimine väga oluline. Mina ei taha et Paul saaks endale marutaudi või midagi sarnast. Oleme arsti juures teda kogu aeg vaktsineerida lasknud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meie lasime oma kassi ära steriliseerida, sest ta käis kogu aeg teiste kassidega kaklemas ja nägi hästi kole välja. Pärast oli ta palju rohkem kodus.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meil tohib kass igal pool majas ringi liikuda ja ta võib ka voodisse tulla. Paul siiski eelistab magada oma tugitoolis.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Minu kassil on sünnipäev 22. juunil. Me alati anname talle siis midagi eriti head. Muidugi tegeletakse siis temaga palju rohkem.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meil ei ole kass ära surnud. Meil on eelmised kassid lihtsalt õue läinud ja pole tagasi tulnud. Tükk aega ei mõeldud uue kassi võtmise peale, aga otsustati, et maja on nii tühi. Peab kassi võtma!
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Me oleme Paulile õpetanud, et ta ei tohi laua peal käia.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meil oli kass Jossu. Kui ta väiksena kuhugi tuppa üksinda jäi, siis hakkas kräunuma ja tahtis kohe välja saada. Suuremast peast ta enam nii ei teinud, aga siis polnud teda enam eriti põhjust kinni hoida.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei, ma ei ole Paulile mõnda trikki õpetanud.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie peres hoolitsevad kõik võrdselt tema eest. Ma ei tea kuidas teistes peredes on, aga minu arust ei hoolitse meie peres lapsed Pauli eest rohkem kui vanemad. lgal lapsel võiks olla lemmikloom, eriti nendel, kellel pole teisi õdesid ja vendi.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma arvan, et ma ei peaks lemmikloomana siga. Minu arust ei peaks teda toas hoidma ja poputama.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ma arvan, et neid võib olla päris põnev pidada. Saab teistest erineda ka.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Osad selle pärast, et nad ei taha üksinda elada. Osad selle pärast, et saaks kellegi eest hoolitseda. On palju põhjuseid.
Tutvustan teile Pauli. Paul elab hetkel Raikküla vallas. Esmakohtumisel teadsime, et ta on see õige. Meie majja saabudes oli Paul väga häbelik. Ta ronis kähku voodi alla meie eest peitu. Aegamisi ta harjus. Paul on oranži värvi poolpärslane, kõhualune on tal valge. Ta on päris sõbralik ja mänguhimuline. Ta väldib väikseid lapsi, ilmselt nad tekitavad liiga palju kära ja käituvad ettearvamatult. Talvel on tal üks kindel magamiskoht- tool, mis on radiaatori kõrval. Paulile meeldib, kui teda kõrva tagant sügada ja kui teda kammitakse. Suvel on ta palju õues värsket õhku hingamas, jalutamas või naabri kasse taga ajamas. Paul on osav magamises, tal on päris palju lemmikuid poose. Vahest on ette tulnud, et magab üks käpp püsti. Vanasti ta läks pikemale jalutuskäigule ja ei tulnud mitu päeva koju. Kui ta siis saabus, oli pere väga rõõmus ja ta sai jälle aru kui väga me teda armastame. Pärast steriliseerimist oli ta väga suures segaduses, aga ta toibus. Ta on lasknud ennast ka vaktsineerida haiguste vastu. Samuti oli tal ka vahepeal kummaline paistetus millega ta arsti juures käis, sai rohtu ja paistetus kadus. Alati on ta väga elujõuline, intelligentne ja rõõmsameelne kiisu. Kui ta vaatab sind oma suurte silmadega, siis tundub, et ta saab kõigest aru, ainult rääkida ei oska. Oma soovidest ei anna ta märku kõva kisaga, vaid ilmeka pilguga. Hääletult avab suu ja kannatlikult ootab.