Mis on/oli lemmiklooma nimi (täisnimi, hellitusnimi)?
Tessa; Bobi
Kes lemmikloomale nime valis?
Mina 21 ja 23
Kas oli kohe olemas konkreetne nimi või kuulus valikusse veel teisigi nimesid?
Ainult need nimed
Miks lemmikloomale just selline nimi valiti?
Kassipoeg oli mu elukaaslase nö küljes kinni koguaeg...elukaaslase hüüdnimi on Robi ja sellest tuligi Bobi... nagu lastesaade Robisf ja Bobist kes teevad kõikke koos.; Krantsipreili oli kohe otsavaadates Teresa ja sellest tuli lühend Tessa.
Meil oli kunagi koer nimega Robi ning me tahtsime veel ühte koera. Kui talle hakati nime panema, siis sai selleks Bobi, sest kunagi oli üks saade, kus olid kaks sõpra nimedega Robi ja Bobi.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil on olnud lemmikloomadena Hiiumaal elades kits Ella ja hobusevarss Maara, väikesed koerad Bobi, Tuksi ja Bobi. Haapsalus elades Muska ja Pepi. Kassid Juss ja Kiu on praegu. Haapsalus elades oli kaks hane.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Lemmikloomi ja -linde võeti pere ühisel otsusel, argumentideta.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kõik lemmikud, välja arvata kassid, saadi kingitustena, hobusevarss tuli osta ja tema hinda ei mäleta, aga see oli soolane.
Kassid tulid ise meile suvilas ja palusid pisarsilmil abi, süüa ja turvalist kodu, sest inimesed olid neid beebina sügisel hüljanud ja jätnud need väetikesed lihtsalt surema. Nad aga pidasid külma talve toiduta vastu.
Hanepojad 3 tk ostsime Haapsalu haudejaamast sms. Oigla käest väga väikese hinna eest, sest minu abikaasa Ellen töötas haudejaamas operaatorina. Üks poeg suri peale mõne päeva meil olemist.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed said kits Ella, koerad Bobid, hobune Maara ning kass Juss ja Kiu minult, teiste nimed said pereliikmete poolt ühisel otsusel, hüüdnime neil ei olnud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oma lemmikute kohta saame vajalikke teavet vet. arstilt ja kirjandusest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood meie lemmikute juures ei ole olnud oluline, samuti tõupuhtus, saatus ise on nad meile kinkinud ja me oleme kõik olnud nendega väga rahul, neist on saanud kõigist meie pereliikmed, oleme neid kohelnud täie lugupidamise ja armastusega ja seda on kõik meie lemmikud aru saanud ja omapoolse armastusega meid kohelnud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oma lemmikutega ei ole me näitustel osalenud, küll olen neid ajakirjanduses lugejaile tutvustanud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitseb lemmikute turvalisuse, toitmise ja heaolu eest kogu meie pere s.t. mina, abikaasa ja tütar ning tütrepoeg. Näiteks koerad olid enam aega jalutamas koos minuga, kassid igaühe, linnud s.t. haned peamiselt minu hoole all, hobune minu hoole all. Aega lemmikuga kulub igaühe kohta eraldi ja seda mõõta ei saa. Näiteks hobusevarsa juures vast kõige rohkem aega, nii tund poolteist. Teda oli vaja toita, puhastada, õpetada ja rääkida temaga. Kõige rohkem aega kulus tema õpetamisele, et varsast saaks tulevikus hea ja kuulekas tööloom. Ka koerad vajavad iga päev hooldamist, jalutamist, mängimist ja rääkimist. Palju aega võtsid minult hanepojad ja juba täiskasvanutena ikka veel. Pidin neid toitma, oma magamiskastist välja tõstma ja juba täiskasvanud linnud oma magamiskasti õhtul tõstma ja hommikul välja võtma ja nendega tuli palju vestelda. Elasime Haapsalus linna piiril Randsalus, maanteest eemal ca 150 meetrit ja igal tööpäeva õhtul ootasid nad koduõues mind ja kui ma neid maanteelt nägin, hüüdsin: „Hani, hani, hani!“ tulid nad mulle suure kiirusega, tiibu lehvitades vastu ja hakkasid mulle õhinaga rääkima oma päevast ja läksime juttu ajades koju, kus meie jutt kestas edasi. Majaperemees August Laas võttis ka meie jutuajamisest osa. Kõigil oli rõõm arvamatu suur ja nii oli see iga päev.
Nii oli jutuajamine kanaarilinnu Katiga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Veneajal toitsime omi lemmikuid igaüht koduse toiduga, tänapäeval söövad kassid spetsiaalseid toite ja mitte odavaid. Nende ülalpidamine on küllalt kallis, aga kui suur looja saatis need väikesed kassibeebid meie juurde, siis ta annab ka meile võimaluse see kulu kompenseerida, oleme ju kõik ühe pere liikmed Jumala eest.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oma kiisudega oleme loomaarsti juures käinud süstimas igal kevadel, samuti on nad mõlemad suguvõimetud. Kui kukkus 5da korruselt alla ja murdis ühe tagumise varbaluu, jalg oli 2 nädalat kipsis. Vaktsineerimine on kohe hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Lemmikloomade (kasside) steriliseerimine on vajalik, järelkasv oleks väga suur.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt Juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme koeral lasknud ühed pojad ilmale tulla ja neid oli kolm poissi, Juss, Simm ja Bämbi ja kõik võeti ära, praegu ei ole enam elus nende ema, Pepit ega ka poegi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kõigil lemmikloomadel on olnud ja on koos meiega eluase toas ja neil on lubatud õues vabalt liikuda ja lastega mängida, isegi koos meiega magada, nad on võetud pereliikmeteks ja seega sellel teemal juttu ei ole. Igal õhtul kell 10 on neil aeg tuppa tulla ja seda nad ka teevad, kuulevad kella.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Meie koerad sõitsid koos meiega autos ja see meeldis neile hästi, meie reisid olid meie omal kodumaal, kassid viime kevadel spetsiaalses kassikorvis arsti juurde süstima ja linnast kevadel suvilasse ja sügisel suvilast koju. Elame talvel Mustamäel, see on sama kui maal elamine, suvel aga oleme maal – suvilas, seal on nad oma krundil või terrassil. Loomahotelli teenuseid me ei ole kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Oma praegust lemmikute sünnipäeva me ei tea, seega ei ole selle tähtsustamist.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ja veelkord ei.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei arva, et oleksime oma lemmikute eest liiga hoolitsenud, nad ise peavad piiri.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Hoolitsemine oma looma eest, ei ole tähtis missugune on riigikord, jah, toitu on loomadele piisavalt poest osta, nõukogude korral seda ei olnud.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Lemmiklooma surm on ühteviisi kurb nii looma kui inimese puhul, nii on elu kord seatud, et sündimisest saadik meid ähvardab surm, armuta ringi ta käib. Omi loomi, koeri, oleme matnud kõige reeglite järgi, teinud neile puusärgi, pannud talle kaasa oma armastuse, pidanud perekonnaga peied, pannud lilli lahkunu auale ja külastanud nende haudu.
Elu ise tõi meile uue looma, aga ega me ei unustanud eelmist. Viimane koer, Pepi puhkab meie suvila aias, roosid peenra otsas. Tegin talle väärilise puusärgi ja panime ta valgete linade vahele igavesele puhkusele. [---]
Ta (Murka) suri mingisse haigusse, pidin päeval temaga arsti juurde minema, aga jäime hiljaks. Ta puhkab Mustamäel suure kase all. Matsime tema väärikalt nagu kord ja kohus.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Oleme neile kõigile (koeretele ja kassidele) õpetanud, et söögilauale ei astuda, lillepotis ei kraabita, laualt omavoliliselt toitu ei võeta ja sellest on piisanud. Suvilas oleme kasside ja koeraga jalutanud sihi peal ja seletanud, et üle sihi ei tohi minna ja nii ka jääb. Puhtusega on kord majas.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Selliseid halbu kombeid meie loomadel ei olnud, et oleks vaja neid karistada. Looma ei tohi kunagi füüsiliselt karistada, piisab sõnast ja näpuga näitamist, meil ei ole kunagi loomi karistatud. Seda teevad halvad inimesed.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Spetsiaalset trikki ei ole õpetanud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Meie räägime iga looma ja linnuga ja nad mõistavad seda suurepäraselt, kurja häält ei vaja ükski lemmik.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska eraldada lemmiklooma või linnu erilist kiindumist, see on elustiil ja neile omane. Näiteks: kass hüppab sülle ja hakkab kohe nurru lööma.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Suuremad lapsed peavad omi lemmikuid toitma ja hooldama ning ka nendega mängima. Laps vajab endale lemmiklooma või lindu, see õpetab teda tulevikus loomi armastama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ja.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ole.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tihastele paneb meie tütar Tiiu nende söögimajja toitu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei tea midagi arvata, kel meeldib, las kasvatab.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Iga koduloomast võib saada lemmikloom, kui teda koheldakse nii nagu talle vaja. Ei oska arvata.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Arvan, et see lähendab inimest rohkem hindama loodust ja ühendab.