regilaulESTONIAN RUNIC SONGS' DATABASE

Otsing
 
koht
Koha järgi laule otsides peaks olema kursis otsitava piirkonna kihelkondliku määratlusega. Ka on võimalik otsingut sooritada maakondade kaupa, näit. valides Saaremaa, on otsingutulemuseks kõikide Saaremaa kihelkondade laulud. Valikut kitsendada soovides saab valida üksikuid kihelkondi (mitme kihelkonna valimiseks hoia all Ctrl-klahvi).
 
Kui laulu juurest puudus täpne kihelkond, aga teada oli kindel piirkond (väiksem kui maakond), saab laule otsida piirkonna järgi. Hiiumaa on Läänemaa all, Sõrve on eraldi piirkonnana Saaremaa kihelkondade nimistus, Setumaa ja Valga linn on maakondlikus kohanimistus iseseisvad üksused, Avinurme laulud on määratletud Torma kihelkonna alla. Laulud, mis kogutud sellistest paikadest nagu näit. Narvatagune, Riia linn, Liivimaa, Krimm jm. Venemaa piirkonnad, on otsingus leitavad kohamääratluse „välismaa” kaudu.
 
Kui otsingut soovitakse teha konkreetse küla või talu järgi, siis tuleks valida: Laulu andmetes esinevad sõnad ja kirjutada tühja lahtrisse (kogumisaegse) valla/küla/talu nimi.
Otsingunäited

koguja
Koguja nime järgi otsimiseks tuleb valida lahtrisse ‚Perekonnanime algustäht’ vastav täht. Sel juhul avaneb nimelahtri noolekesele klõpsates rippmenüü, kust saab valida soovitud koguja. Klõpsates A-Y, on rippmenüüs näha kõik andmebaasis leiduvate kogujate nimed.
Rippmenüüs on koguja kõige täielikum teadaolev nimekuju koos paralleelnimekujuga. Eri palade andmetes võib sama koguja nimi olla kirjutatud erinevalt (näiteks Juhan Aavik ~ Johann Aavik ~ J. Aavik), siis kõik need palad saab kätte, otsides rippmenüüs oleva Aavik, Juhan (Johann) järgi. Paralleelnimena võib sulgudes olla ka inimese hilisem nimi, mida rahvaluulekogudes ei ole (näiteks Hermann (Härma), Miina). Tuleb ette juhuseid, kus eri kogujate nimed on märgitud täpselt samamoodi ja rohkem andmeid nende kohta ei ole. Siis on kogujad eristatud mingi lisamääratlusega – näiteks kihelkond, kust ta on laulud kogunud.
Otsingunäide
 
 
kogumisaeg
Rippmenüüs on kõik aastad, mil laule on kirja pandud. Vahel on teksti juures mitu aastaarvu, näiteks kirjapanemise aeg ja üleandmise aeg. Sellisel juhul on rippmenüüsse valitud kõige varasem, kirjapanemise (kogumise) aeg. Kui andmetes on kirjas, et laul on kogutud mingis ajavahemikus, siis andmebaasi otsing toimub ajavahemiku esimese aasta järgi.
Kui kogumisaasta on teadmata, siis otsingus peab nende lauludeni jõudmiseks valima kogumisaja alampiiriks "teadmata".
Kui kogumisaja ülempiir on valitud ja alampiiri ei ole, siis teadmata kogumisaastaga palasid ei näidata.
 


laulu ... või ... esinevad sõnad ...
värssides– otsing toimub tekstist endast, st mitte andmetest ega alamärkustest.
Tegemist on sõnaotsinguga. Otsitakse täht-täheliselt.
Näiteks kui sisestada otsingulahtrisse sõna jõul, siis ei otsita sõnu jõulu, jõulud vms. Tulemuseks on 1 laul, mis pole hoopiski jõululaul. Liikide kaudu kalendrilaule otsides leiab 53 jõululaulu.
Et otsida sõna erinevaid vorme, peab kasutama tärni [*] sõna lõpus. Näiteks, otsing jõul* annab tulemuseks kõik jõulu eri vormide esinemised laulutekstides - 451. Tärni saab kasutada ainult sõna lõpus, nt. õunapuu*, aga mitte *puu ega õu*puu.
Otsitakse alati toimetatud tekstist. Näiteks, otsides sõna keelekene, on tulemuseks ka need tekstid, kus algses tekstis oli sõnakuju keelegene.
Kirjavahemärkide kirjutamine otsingulahtrisse ei muuda tulemust.

fraasiotsing. Kui otsingulahtrisse sisestatakse mitu sõna, siis tulemuseks on kõik tekstid, kus need sõnad esinevad, mitte ainult need, kus need sõnad on järjestikku. Kui soovitakse leida just vastavas sõnajärjestuses fraasi sisaldavaid laule, peab fraas olema jutumärkide vahel. Fraasi puhul saab tärni [*] kasutada ka mitme sõna lõpus, nt. läks* maa* sõite*.
Näide: Sisestades "Laulus esinevate sõnade" lahtrisse läks* maa* sõite* ilma jutumärkideta, on otsingutulemuseks (sisaldades ka osalisi kattumisi) 92 laulu. Sealhulgas ka laulud, mille värsside hulgas on näiteks järgmised variandid sisestatud fraasist: Vend läks välja sõitemaie; Siis läks maale sõitemaie; Kas on sõda sõitemanna.
Kui aga sisestada sama fraas jutumärkide vahel, on tulemuseks 10 pala. Neis kõigis sisaldub rida, mis vastab täiel määral otsingusse sisestatud reale (arvestades erinevaid sõnalõppe), näiteks: Siis läks maale sõitemaie; Siis läks maada sõitemaie; Läksin maale sõitemaie.

Fraasiotsinguga on võimalik leida ka sõnakombinatsioone, kus laulus on vähemalt üks loetletud sõnadest (OR) või laulus on esimene sõna ja pole teist (AND NOT).
Näiteks alliteratiivse sõnaühendi päev–pärl esinemuse uurimiseks otsin sõna päev* ja saan tulemuseks 4716 korda, sõna pärl* – 187 korda. Mõlemad sõnad ühes laulus (päev* pärl*) – 45 korda (päeva sõitas pärlitella). Laulud, kus esineb pärl* ja mitte päev* (pärl* AND NOT päev*) – 142 (Kannaks kaelas kulda pärli).


andmetes – otsitakse teksti juurde käivatest andmetest. Siit saab otsida laulu fondiviite; kihelkonnast täpsema koha (ajalooline vald, küla, talu); koguja konkreetse nimekuju; esitaja nime; laululiigi või laulutüübi järgi.

alamärkustes– otsitakse teksti lõpus olevatest märkustest, koguja või arhiivitöötaja kommentaaridest.


Andmebaasis on võimalik laule otsida ka sisu järgi.

Liik - rippmenüüst saab valida laulu temaatikast või funktsioonist lähtuvad liigi (ülemliik), otsingut saab täpsustada alamliigi valimisega. Sealt edasi on võimalik valida folkloristliku tüübi. Konkreetseid laulutüüpe on võimalik otsida ka ilma eelnevalt liiki valimata.
Otsingunäide

Funktsioon - otsing eraldi laulutekstide juurde märgitud andmest laulu funktsiooni kohta.

Žanr - otsing eraldi laulutekstide juurde märgitud andmetest laulu žanri kohta. Vaikimisi on kõik laulude regilaulud, s.t. žanri pole märgitud. Žanr on märgitud paladel, mis 1) sisaldavad lisaks regilaulule ka muud (näiteks mardilaul koos mardikommete kirjeldusega, muinasjutt koos muinasjutulauluga); 2) sisaldavad proosavormis teavet regilaulude esitajate või kogujate kohta (näiteks andmed, päevikud jms) või 3) ei sisalda üldse regilaulu (nt uuemad ehk lõppriimilised rahvalaulud, siirdevormilised laulud, labajalalaulud).
Valides otsingulahtrisse žanriks "regilaul" ei saa tulemuseks mitte kõiki regilaule vaid üksnes need palad, kus regilaul on seotud mõne muu žanriga, näiteks jõulukommete kirjelduse, mis sisaldab ka regilaulu "Jõudke, jõulud!".
 
Tähelepanu! Andmebaas on praegu täiendamise faasis. Just praegu uuendatakse infot laulude liikide, tüüpide, žanride ja funktsioonide kohta, mistõttu otsingutulemused ei ole täiuslikud. Alati on mõistlik laulu andmetest laulu žanre, liike ja tüübinimesid sõnaotsinguga üle kontrollida.
 
Näited kohaotsingust

Koguja otsingu näide

Tahan uurida, millised laulud on tuntud rahvaluulekoguja Armas Otto Väisäneni kogutud. Selleks valin KOGUJA ON Perekonnanime algustäht "V" (ja rippmenüü lõpust leian) Väisänen, Armas Otto. Tulemuseks on 453 laulu, kohamääratluse kaudu selgub, et laulud on üles kirjutatud Jõelähtme, Karula, Kuusalu, Rõuge, Räpina kihelkondades ja Setumaal.
 
NB! Järjest otsinguid tehes võib mõnesse lahtrisse jääda vana otsingukriteerium, mis takistab soovitud andmete leidmist. Näiteks kui Väisäse laule otsides jäi eelmisest otsingust KOGUMISAEG määratlusse kogemata ülempiiriks 1888, siis ühtegi otsingutulemust ei näidata, sest 1888. aastaks ei olnud A. O. Väisänen ühtegi laulu koguda jõudnud.
 

Laulutüübi otsingu näide

Tahan uurida, milliseid Kuusalu kiigelaule andmebaasis leidub. Selleks valin KOHA: Harju maakonna ja Kuusalu kihelkonna. ÜLEMLIIGI lahtrist valin Kalendrilaulud, ALAMLIIGI lahtrist Kiigelaulud. Kui ma ülemliiki ei tea, leian alamliikide hulgast Kiigelaulud ikka. Otsingutulemuseks saan 22 laulu. Kui ma soovin otsingutulemust täpsustada, valin Kiigelaulude hulgast mõne TÜÜBI, näiteks Kallis kiik. Tulemuseks saan 9 laulu.
Tähelepanu! Andmebaas on praegu täiendamise faasis. Just praegu uuendatakse laulude žanrilist, liigilist ja tüpoloogilist infot, mistõttu otsingutulemused ei ole täiuslikud. Alati on mõistlik laulu andmetest tüübinimesid sõnaotsinguga üle otsida.




 
Otsiindu ja toredaid avastusi soovides,
Eesti Rahvaluule Arhiiv
 
Küsimuste korral võite pöörduda Eesti Rahvaluule Arhiivi poole:

telefon: +3727377730 (Janika Oras, Mari Sarv, Annika Kupits, Liina Saarlo)
e-mail: janika@folklore.ee, mari@folklore.ee, annika.kupits@gmail.com, liina@folklore.ee

andmebaasi haldamine