Viitamine Eesti Rahvaluule Arhiivi originaalmaterjalile


Igal folklooripalal on oma fondiviide, st. kood, mis näitab selle täpset asukohta folkloorikogus. Viited on kasutusel andmesüsteemides, koopiatel, uurimustes ja publikatsioonides.

viide käsikirjale: ERA II 276, 208/9 (17)

kogu lühend (Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu); seerianumber (teine seeria); köitenumber (276. köide); leheküljed köites (pala asub lehekülgedel 208209); pala number (selle saadetise 17. pala enamus kogujaid on oma materjali palade kaupa nummerdanud)
viide helisalvestusele: RKM, Mgn. II 3533 (14)
kogu ja seeria nimi (Riikliku Kirjandusmuuseumi magnetofonilindistuste teine seeria); lindi number; sulgudes pala number (varasematel salvestusel on palad tähistatud väiketähtedega)
viide filmi- ja videosalvestusele
filmi- ja videomaterjali puhul filmiseeriale, ühiku numbrile ja viidatava materjalilõigu (algus)ajale
viide fotole
Fotode puhul viidatakse fotoseeriale ja foto numbrile
Fondiviitele lisatud päritoluandmete märkimisel kasutatakse arhiivis ja sageli ka teadusväljaannetes ühtset märkide süsteemi ja andmete järjekorda (võidakse muidugi piirduda vähesemate andmetega, nt ainult päritolukihelkond ja kogumisaasta). Sellise süsteemi kasutamine materjali avaldamisel pole kohustuslik, vajalikud andmed peaksid olema lihtsalt arusaadavalt esitatud.

Näide arhiivi viidetes kasutatavast andmete järjestusest:

< Mustjala khk., Võhma k. K. Lepp < Liisu Lepik, s. 1890. a. (1940).
päritolu tähistav märk < ; esitaja elukoht (esitaja on pärit Mustjala kihelkonnast Võhma külast); koguja nimi (kriipsu järel); < esitaja nimi ja sünniaasta (või vanus); lõpus sulgudes kogumisaasta.


üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS