regilaulESTONIAN RUNIC SONGS' DATABASE


Tulemuste näitamine
 
Andmebaasi avalehel midagi muutmata ehk valimata OTSI!-nuppu vajutades kuvatakse kõigi andmebaasis olevate laulude loend. Täpsema soovi korral saab otsingut igas kategoorias oluliselt piirata. Otsingut võib täpsustada koha (maakond ja/või kihelkond), koguja, kogumisaja, aga ka laulutekstide ja kommentaaride või pala andmetes sisalduva info (fondiviide, esitaja elu- ja päritolukohad, koguja nimi, esitaja nimi ja vanus, kogumisaasta, laululiik ja tüübinimi) alusel.

Tulemuste näitamine
Tulemustes saab kõiki laulutekste vaadata kahes versioonis: algses ja toimetatud versioonis – vali avalehel: Näita algset / toimetatud versiooni.

Algses versioonis on püütud edasi anda võimalikult originaalilähedane kirjapilt, säilitatud on kogumisaegse kirjaviisi ja koguja üleskirjutuse individuaalsed eripärad. Parandatud on vaid ilmselged kirjavead. Neil andmebaasi kasutajatel, kes ei taha süveneda omaaegse kirjapanemisviisi üksikasjadesse, soovitame kasutada toimetatud versiooni.

Toimetatud versioon peaks olema lugejale harjumuspärasem ja mõistetavam, sest seal on värsid kirjutatud tänapäeva õigekirjareeglite järgi ja sellisena, nagu nad võisid kõlada koguja kirjapaneku põhjal. (Kogujad on näiteks murde märkimiseks kasutanud mitut eri süsteemi, millest ilma eelteadmisteta võib valesti aru saada.) Murdepärasused ja koguja sõnastus on säilitatud.
 
Tulemused kuvatakse tabelisse, kus on:
Number – lauluteksti fondiviide arhiivi käsikirjakogus;
Koht – esitaja elukoht ja märgi < järel päritolukoht, kui see erineb elukohast;
Koguja – koguja nimi niisugusena, nagu ta on kirjas vastava lauluteksti andmetes;
Aeg – kogumisaeg niisugusena, nagu ta on kirjas lauluteksti andmetes.
Tulemusi saab kõigi lahtrite järgi sorteerida, kui klõpsata lahtri päisele.
Käsikirjas leiduvat teksti saab näha, kui klõpsata numbri lahtris olevale fondiviitele.

Tekstiaken jaguneb kolmeks:

Päises on andmed: fondiviide; esitaja elukoht ja märgi < järel päritolukoht, kui see erineb elukohast; märgi järel koguja nimi; märgi < järel esitaja nimi; lõpus sulgudes kogumisaasta. Seejärel on eraldi real laululiigi (violetne värv) või laulutüübi nimetus (sinine värv). Laululiigi lühendid: rl – regilaul (see on enamasti vaikimisi määratlus); rl/ul – siirdevormiline laul; ul – uuem (lõppriimiline) laul; tl – tantsulaul; mngl – mängulaul; rmngl – ringmängulaul; ns – nõidussõnad; lh – loodushäälend; uk – kombekirjeldus.

Tähelepanu! Laululiike ja laulutüüpe on nimetatud eri aegadel erinevalt ja nende ühtlustamine on praeguses andmebaasi täiendamise faasis teoksil. Kui laulu liigilis-tüpoloogiline info on uuendatud, siis esitatakse otsingutulemuses pärast fondiviidet eraldi ridadel laulutüübi (sinine värv) ja laululiigi nimetus (violetne värv).

Tekst ise sisaldab enamasti lauluteksti ja selle juures olevaid kombekirjeldusi või jutte. Lauluteksti ees võib olla koguja või esitaja poolt pandud pealkiri (punane värv). On ka tekste, kus on ainult taustateave laulude või esitaja(te) kohta (kogujate lühemaid või pikemaid kaaskirju lauludele). Teksti juures on märgitud ära lehekülje vahetus originaalkäsikirjas, uus leheküljenumber pärast märget „pag.”. Näiteks: Põllu peenras maha maetud. pag. 39 Kus see põllu peenar jäänud? – värss Kus see põllu peenar jäänud on järgmisel, 39. leheküljel.

Alamärkused on tekstiaknas kõige all. Need on kas koguja poolt lauluteksti kohta kirjutatud seletused (teksti sees võidakse neile numbriga viidata) (punane värv) või arhiivitöötaja poolsed märkused ja kommentaarid (roheline värv).
Alamärkus „vt. v. ...“ tähendab „vaata viis number ...“. See on viide noodile ja viitab noodile, mida siinses süsteemis ei ole (vt ERA skaneeritud käsikirjad). 

 
Laulude kopeerimine
Kui andmebaasi kasutaja soovib laule kopeerida, saab ta seda teha eksportimise teel. Otsingus on iga laulu ees kastike, millel klõpsates saab laulu valida. Valitud laul kuvatakse vastavalt kasutaja valikule kas txt- või xml-formaadis (vastavalt valida ülevalt menüüribast kas TXT Eksport või XML Eksport).

Laulude avaldamisel trükis või veebis tuleb viidata Eesti Rahvaluule Arhiivile kui allikmaterjali asukohale ja isada igale laulule fondiviide (otsingutulemuse päis). 
Andmebaasile viitamine: Eesti regilaulude andmebaas. Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv. 2003-2016. Tartu, http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas.
Kui kavandate regilauluandmebaasi põhjal suurema materjalikogumi avaldamist, võtke eelnevalt ühendust Eesti Rahvaluule Arhiiviga (era@folklore.ee, tel. 7377730).