Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Rändnäitus Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017

Meil on hea meel märkida, et Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristide Nikolai Anisimovi ja Aado Lintropi osalusel valminud ERMi viiekeelne rändnäitus Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017 liigub alates kevadest Ida- Virumaal. 9.märtsist kuni 15. septembrini oli näitus avatud Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis, 16. septembrist kuni novembri lõpuni sai seda vaadata Jõhvi Kontserdimajas ning alates 1. detsembrist kuni järgmise aasta 31. jaanuarini on näituse võõrustajaks Sillamäe Kultuurikeskus. Näituse rändamist Eestis ERMi Sõprade Selts ja Eesti Kultuurkapital.
Viiekeelne (eesti, udmurdi, inglise, prantsuse, vene) näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Kuzebai Gerdi nimelise Udmurdi Rahvusmuuseumi (Iževsk, Venemaa) koostöös. Projekti toetas Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm. Koostöös Välisministeeriumiga on näitus rändamas Venemaal, Ungaris jne.
Kuraatorid: Nikolai Anisimov, Svetlana Karm, Arp Karm, Eva Toulouze
Kujundaja: Jane Liiv
Fotod: Arp Karm 1993, Eva Toulouze, Nikolai Anisimov 2017
Video: Aado Lintrop 1993, Nikolai Anisimov 2017
Idee autor ja projektijuht: Svetlana Karm

Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse usundiuurimise töörühma seminar tervendamisrituaalidest Kreekas

7. detsembril kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-Uuringute Tippkeskuse usundiuurimise töörühma seminar.
Evy Johanne Håland (Norra statsstipendiat) tutvustab oma suuremat võrdlevat uurimisprojekti „Ohtlik elu. Tervis, tervendamine, valu ja soolisus tänapäeva ja vanas Kreekas.
Tervendamisrituaalide analüüsile pühendatud uurimuses asetub fookusse naise roll. Håland küsib, kuidas saame üldse mõista meeste poolt jäädvustatud selliseid antiikseid tervendamisrituaale, mida sooritasid naised. Üheks võimalikuks lahenduseks on jälgida tänapäevaseid ravirituaale ning võrrelda saadud informatsiooni olemasoleva vana andmestikuga. Tänapäevaste ja antiiksete elu kulgu saatvate religioossete pidustuste ja rituaalide võrdlemine, sealhulgas soo aspektist, toob esile naise perspektiivi. Uurimuses analüüsitakse religioosse tervendamise sotsiaalset tähendust ning meeste ja naiste rolle tegelikes rituaalides, samuti suhteid koduse naiste sfääri ning ametliku meeste sfääri vahel.
Ingliskeelne seminar algab Microsoft Teamsis 7. detsembril 2020 kell 11.00
Kõik huvilised on oodatud!
Osalemiseks palume saata meil mare.kalda@folklore.ee või maris.kuperjanov@folklore.ee
Seminari toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145)

Alates detsembrist ootame Kanada eestlasi vastama väliseesti koolipärimuse küsitlusele

Väliseesti Muuseum Torontos ja Eesti Kirjandusmuuseum Tartus kuulutavad alates 1. detsembrist välja koolipärimuse kogumise võistluse Kanada eestlastele. Kaastöid oodatakse nii tänastelt õpilastelt kui ka varem koolis õppinud ja/või töötanud inimestelt kuni 1. juunini 2021. Kogumisaktsioon on pühendatud tänavu meie seast lahkunud Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide kauaaegsele juhatajale Edgar Martenile.
Laste- ja noortepärimust on kogutud Eestis alates 1920. aastatest. Suured üleriigilised koolipärimuse kogumise aktsioonid on toimunud kolmel korral, 1992, 2007 ja 2018. Seekordse ettevõtmise eesmärk on jäädvustada väliseesti koolilaste maailm just sellisena, nagu see tänapäeval on. Kuid vastama on oodatud ka täiskasvanud, kelle kooliaeg on küll ammu möödas, aga mälestused sellest ajast on ikka meeles ja nüüd on võimalus neid ka jagada ning tulevaste põlvede jaoks jäädvustada. Üks ettevõtmise sihte on kindlasti soov Eestis seni vähe tähelepanu saanud väliseesti pärimust ja noortekultuuri teadvustada ja fikseerida, et seda hiljem analüüsida, näiteks võrrelda kodu- ja väliseesti koolielu nii tänapäeval kui ka minevikus. Materjali põhjal on plaanis tulevikus koostada laiemale huviliste ringile suunatud kogumikke ja näitus, mida eksponeeritakse nii Kanadas kui ka Eestis.
Oodatud on vastused järgmistel teemadel:
naljad ja anekdoodid
hirmud, uskumused, ennustamine
tähtpäevad ja peod
vaba aeg ja sõbrad
mängud
Vastata võib kõikidele teemadele, mis ennast köidavad. Abivahendina soovitame kasutada Eesti Kirjandusmuuseumis koostatud küsitluskava kodulehel www.folklore.ee/kp, mis on olemas nii pdf-faili kui veebivormina. Küsimustele võib vastata ka vabas vormis, pannes kõik kirja nii nagu meelde tuleb.
Vastused võib ära saata kolmel viisil:
otse veebivormi täites. Kõike ei pea ühekorraga täitma: poolelioleva vormi saab salvestada, vajutades nupule „Salvesta mustand!“. Hiljem jätkamiseks tuleb avada veebivorm uuesti samas arvutis sama veebibrauseriga.
eraldi failina, mille võib saata aadressil: kp@folklore.ee
paberil: märksõnaga „Koolipärimus“ aadressil Väliseesti Muuseum/VEMU 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4. VEMU korraldab laekunud kaastööde koopiate saatmise Eesti Kirjandusmuuseumi. Laekunud kaastöid säilitatakse nii Kirjandusmuuseumis kui ka VEMUs.
Failis või paberil vastates palume lisada iga vastuse juurde küsimuse numbri ja jätta lehe vasakust servast 3 cm vabaks. Palume lisada vastusele oma nimi, sugu, vanus, kool, klass, elukoht ja võimalusel e-posti aadress. Tagame andmete konfidentsiaalse kasutuse; hilisemal analüüsimisel vastaja andmeid tema vastustega ei seostata, materjali avaldamise korral tuuakse ära vastaja vanus ja sugu, kuid mitte tema nimi.
Küsitlusele võib julgelt vastata nii eesti kui ka inglise keeles. Ootuspäraselt võivad eesti ja kanada pärimus ja mälestused põimuda, ka eri kultuuride vastasmõjud pakuvad teadlastele põnevat uurimisainest.
VEMU on huvitatud ka igasugustest materjalidest ja esemetest, mis on seotud kooliajaga: fotod, joonistused, koolivihikud, eksamimaterjalid ja muud koolitööd, kirjad, kooli ajal koostatud almanahhid, ajakirjad vmt, videod, helilindistused jne. Fotodele, videotele ja helisalvestistele palume lisada olukorra/ürituse kirjeldus, toimumise aeg ja koht ning salvestise autor. Internetist kopeeritud fotode puhul on vaja omaniku luba ja viidet, kelle tehtud fotod on. Kõik materjalid võib toimetada VEMUsse (310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4) või kirjutades aadressil piret.noorhani@vemu.ca. Kõiki kooliteemalisi materjale hoiustatakse tulevikus VEMUs.
Põhjalikumaid kaastöid on plaanis autasustada nii raamatute kui ka rahaliste auhindadega.
See on esimene väliseestlastele suunatud suurem koolipärimuse kogumisaktsioon, mistõttu on iga osavõtt väga väärtuslik!
Info: Johanna Helin (vemu@tartucollege.ca), Piret Noorhani (piret.noorhani@vemu.ca), Piret Voolaid (piret@folklore.ee)

Konverents „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel“ veebikeskkonnas MS Teams

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub huvilisi jälgima pärimusliku laulu teemalist rahvusvahelist ingliskeelset veebikonverentsi „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel“ (“Voice, connection and message in traditional singing“), mis toimub 30. novembrist 1. detsembrini 2020 veebikeskkonnas MS Teams.
Ühe korraldaja Helen Kõmmuse sõnul jätkab tänavune 11. konverents vaatamata keerukatele oludele Tartus 2000. aastal alustatud rahvalaulukonverentside traditsiooni. Ettekannete teemad ulatuvad läänemeresoome regilauludest kuni kogu maailma laulutraditsioonideni. „Mõjutatuna piiratud kohtumisvõimalustest on tänavuse konverentsi huvivälja tõusnud hääle ja laulu osa suhtluses, ühenduse hoidmine ja kohaloleku tajumine laulmisolukorras ning sõnumite tähendus ja nende edastamise muutuvad võimalused traditsioonilises ja kaasaegses laulukultuuris.“
Kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil osalevad veebiettekannetega rahvamuusikateadlased Eestist, Soomest, Leedust, Serbiast, Rumeeniast, Indiast ja Ameerikast. Tutvustatakse näitust regilaulust inspireeritud koomiksitest ja uusi rahvamuusika teemalisi väljaandeid.
Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Üritust toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning EKM baasrahastusprojekt EKM 8-2/20/2.
Konverentsi kava ja teesid on koduleheküljel https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2020/
Osalemislink: Join Microsoft Teams Meeting
Laululiste tervitustega konverentsi korraldustoimkond
Lähem info: Helen Kõmmus, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, efa.conference@folklore.ee

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse usundiuurimise töörühma seminar

30. novembril kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-Uuringute Tippkeskuse usundiuurimise töörühma seminar.
Rumeenia Akadeemia Sotsioloogia Instituudi teadur Irina Stahl peab ingliskeelse ettekande teemal “Inimeste ruumilisest paiknemisest kirikuteenistusel Rumeenias Drăgușe külas. Välitööandmetele toetuv ajalooline vaade 1929–2020.”
Stahl käsitleb huvitavat, seni uurijate poolt vähe tähelepanu pälvinud etnograafilist materjali, mida koguti Bukaresti sotsioloogilise koolkonna poolt Rumeenia külades 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel suure rahvusliku kampaania käigus. Aktsiooni eesmärk oli koostada 15 000 küla monograafia.
Ettekanne on pühendatud ühest külast koondatud allikatele ja selgitab, kuidas paigutusid kirikulised teenistuse ajal. Igaühel oli oma kindel koht sõltuvalt soost, sotsiaalsest staatusest ja perekonnaseisust. Stahl näitab veenvalt, et inimeste paiknemine kirikus peegeldas otseselt kogukonna sotsiaalset struktuuri. Tema sõnul on tänu rumeenia sotsioloogi Henri H. Stahli ja kaastöötajate tegevusele hilisemate uurijate käsutuses hinnaline andmekogu, milles on jäädvustatud Drăgușe küla talupoegade ehedat idiomaatilist kõnet ning väljendeid.
Ettekandes tutvustakse ka tänapäevast olukorda hiljutiste, 2020. aasta augustis toimunud välitöödel salvestatud intervjuude põhjal.
Seminar algab Microsoft Teamsis 30. novembril kell 11.00
Seminaril osalemiseks palume saata meil mare.kalda@folklore.ee või maris.kuperjanov.folklore.ee
Seminari toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid ” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145).

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 26. novembril 2020 kell 16.15 toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16, ruum 212) ARSi kõnekoosolek. Kavas on Merili Metsvahi ettekanne "Folkloristika nõukogude Eestis: Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni koosolekutest".
Korraldajad paluvad kõigil, kes tulevad kohale, kanda maski, desinfitseerida käsi ja hoida teistega vahet.
Ettekannet on võimalik jälgida ka veebikeskkonnas järgmise lingi kaudu: https://button.ut.ee/b/mer-n2t-yqy-vle
ARSi juhatus
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri@folklore.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar tähtpäevadest koolides

Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar algab 23. novembril 2020 kell 11.00. Mare Kõiva ja Kristiina Muhu ettekande teemaks on "Eesti koolipühad muutumises (perioodil 1990-2018)"
Eesti koolipärimuse kolme suure kogumisaktsiooni näitel (1992, 2007 ja 2018) jälgime muutusi tähtpäevade tähistamise struktuuris ja olemuses ning lõikumisi koolis ja kodus või sõpruskondades tähistatavate pidulike sündmuste vahel.
20. sajandi jooksul muutus eestlaste pühade süsteem kolm korda (1918, 1940/1945, 1991) seoses poliitiliste muutustega. Keset ulatuslikke reforme on põhjust vaadata, mida on reformid toonud kaasa viimase kolmekümne aasta jooksul ja kas koolipühad täidavad oma eelduspäraseid rolle kooli kui kogukonna liitmisel ning aktiivsete, nutikate ja ajalooteadlike kodanike kasvatamisel.
Kuidas on adapteerunud rahvusvahelised pühad (sõbrapäev, emade- ja isadepäev, Halloween jm ) ja rahvuslikud algatused (nt emakeele päev)? Missuguses positsioonis on riigi- ja kirikupühad ning kooli enda tähtpäevad?
Liitumissoovist andke palun märku meilitsi:
mare.kalda@folklore.ee või maris.kuperjanov@folklore.ee
Seminari toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid ” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145) ning tagasiulatuvalt uurimisprojekt IUT 22-5.

Doktorantide sügiskool keskendub interdistsiplinaarsetele dialoogidele tervisega

19.-20. novembril 2020 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi eestvõttel Värska Veekeskuse seminarialas humanitaarteaduste doktorantidele suunatud rahvusvaheline sügiskool „Dialoogid tervisega“, mille raames vaadeldakse selle ülimalt aktuaalse teemaga seotud narratiive, uskumusi, keelekasutust, tähendusi ja toimetulekuviise. Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina. Ettekandeid-töötube pakuvad lisaks Eesti asjatundjatele ja doktorantidele valdkonna tunnustatud eksperdid mujalt, näiteks lahkab Thomas Ndaluka (Tansaania) usu rolli koroonaviiruse mõtestamisel Tansaanias, Angelina Ilieva (Bulgaaria) vaatleb Bulgaarias koroonaepideemiat ohjama määratud sõjaväearsti ja sõjandusprofessori kujunemist populaarseks folkloorseks kangelaseks, Virginia García-Acosta (Mehhiko) kirjeldab epideemiate ja muude katastroofide religioosse tõlgendamise mudeleid Ladina-Ameerikas, Terhi Utriainen ja Linda Annunen (Soome) tutvustavad alternatiivmeditsiini, vaimsuse ja õppimise seostele keskenduvat teadusprojekti LeNeRe, vaadeldes lähemalt helidega tervendamise praktikaid. Välisesinejad osalevad üritusel virtuaalsilla kaudu.
Ürituse toimumist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM), see on seotud ka Eesti-uuringute Tippkeskusega ja järeldoktorantuuriprojektiga PUTJD962.
Lisainfo: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee
Ürituse kava: https://www.folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2020/Program_abstracts_2020.pdf

Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma seminar mängust ja reaalsusest

Esmaspäeval, 16. novembril 2020 kell 11.00 toimub veebikeskkonnas TEAMS seminar "Mäng ja reaalsus A. Kivirähki lasteraamatutes. Kujutlusvõime kiituseks". Ettekande peab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Katre Kikas.
Info:
Mare Kalda, mare.kalda@folklore.ee
Maris Kuperjanov, maris.kuperjanov@folklore.ee
Seminari toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid ” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145).

Balti ja Balkani teadlased jõudsid Ida-Euroopa uuringute dialoogis uue kvaliteediga aruteludeni

Kolmepäevasel teaduslikul veebikonverentsil "Balkani ja Balti riigid ühendatud Euroopas - ajalugu, religioon ja kultuur IV" osales üle 50 teadlase Balkani ja Balti regioonist ning naaberriikidest, keskendudes religioossusele ja vaimsusele Balkani ja Baltikumi kultuuriruumis.
11.-13. novembrini 2020 kestnud konverentsi peakorraldaja oli Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituut, mida assisteeris Bulgaaria Teaduste Akadeemia Etnoloogia ja Rahvaluule Uurimise Instituut koos Etnograafiamuuseumiga. Konverentsi tööd virtuaalses Riias koordineeris tuntud usundiuurija Solveiga Krūmiņa-Koņkova.
Solveiga Krūmiņa-Koņkova arvates oli muljetavaldav konverentsi interdistsiplinaarsus (kaasatud oli enamik humanitaaria ja sotsiaalteaduste harusid) ja uuenduslikud tulemused.
Balkani ja Baltikumi teadlaste uurimistöö (BBS) on suunatud piirkonnaülestele küsimustele (religioossus, usuliikumised, sakraalne ruum, migratsioon, postsotsialism, etnoökoloogia, rahvameditsiin, kultuuripärand jne). Globaalsete suundade kõrval analüüsitakse uusimaid kultuurinähtusi.
Ekaterina Anastasova kinnitas, et üle kümne aasta kestnud ühine uurimistöö on väga viljakas. Selle aja jooksul on laienenud teemade diapasoon ja mitmekesisus, töösse on kaasatud noori uurijaid Balkani, Baltikumi ja postsotsialistliku Euroopa aladelt. Balkani-Balti regioonist on kogutud märkimisväärne kogus uut ainestikku ja keskseks on tõusnud arengudünaamika jälgimine Balkani-Balkani ühiskondades, rakendades sotsiaal- ja humanitaarteaduste metoodika ja teooria uusi mõõtmeid.
Eestit esindasid seekordsel konverentsil Marju Kõivupuu (TLÜ), Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov (Eesti Kirjandusmuuseum).
Valikut konverentsi artiklitest on võimalik lugeda Balkani ja Balti uuringute aastaraamatu (YBBS) järgmises köites (2021). Järgmine kohtumine, loodetavasti silmast silma, toimub Eestis (2022).
Konverentsi korraldamist toetasid veel Rahvusvaheline Balkani ja Balti Uuringute Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Leedu Ajaloo Instituut, Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus). Korraldajad tänavad osalenud riikide Teaduste Akadeemiaid.
Veebileht: http://www.folklore.ee/rl/fo/bbs/2020
Kontakt: Solveiga Krūmiņa-Koņkova, konkova@latnet.lv

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO