Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

25. septembri teisipäevaseminar makedoonia meemidest

25. septembril kl 12 toimub Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri töörühma istung. Ettekande “Keerulised ajad nõuavad keerulisi meeme: ideoloogia, poliitilised vastandused ja individualism makedoonia meemides” peab Aleksandar Takovski Kagu-Euroopa Ülikoolist.
Modereerib töörühma juht Saša Babič
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Tulge kuulama ja arutlema.
Seminarisarja toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Eesti digihumanitaaria konverents 26.-28. septembril

6. Eesti digihumanitaaria konverents leiab aset juba 26.-28. septembril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses (Struve 1). Konverentsi kava ning registreerimisinfo leiate konverentsi leheküljelt: https://dh.org.ee/events/dhe2018.
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus, Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti-uuringute tippkeskus, CAA Estonia ja Archaeovision R&D.
Konverentsiga kaasnevad mitmed üritused:
28. septembril kl 12-16 toimub workshop ”Versification and Authorship Recognition” (läbiviija Petr Plecháč) Tartu Ülikoolis Jakobi 2-105 arvutiklassis (registreerimine konverentsile registreerimise leheküljel; osavõtt tasuta)
28.-29. septembril toimub 8. Balti keeletehnoloogia konverents Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee.
27. septembril kl 14-18 workshop ”Wikipedia meets NLP” Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee/workshop (osavõtt tasuta)
Kõik huvilised on oodatud!

Kogu vanavanemate lugu!

Septembri teisel pühapäeval tähistatava vanavanemate päeva eel on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil lastele ja noortele välja pakkuda üks tore ja vajalik tegevus: vanavanemate lugude kogumine.
Euroopa kultuuripärandi aasta raames on rahvaluule arhiivis käimas lastele ja noortele suunatud kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki“. Võistluse eesmärgiks on koguda igalt Eesti vanemaealiselt inimeselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline. See võib olla näiteks ere mälestus või juhtum iseenda elust, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on inimest elus saatnud, või hoopis õpetlik lugu, mis on pannud kaasa mõtlema. Eesti ja vene keeles loodud veebirakendus http://kratt.folklore.ee/vanaema juhendab noort läbi kogumistöö etappide. Oma telefoniga filmitud või helisalvestatud loo saab hõlpsasti veebikeskkonda üles laadida.
Projekti juht, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mari Sarv: „9. septembril saabuv vanavanemate päev on heaks ajendiks vanavanemate ja teiste vanemaealistega veidi teistmoodi suhtlusolukorra loomiseks. Vanavanematele pakub kindlasti head meelt võimalus oma teadmisi noortele edasi anda. Kuna vanavanemate päev on meie rahvakalendris võrdlemisi värske püha, siis on sellega seotud traditsioonid alles välja kujunemas. Lugude kuulamine ja talletamine võiks tulevikus saada selle päeva üheks traditsiooniks.“
Loomulikult on lisaks vanaemade lugudele oodatud ka vanaisade, teiste vanemate sugulaste, tuttavate või koguni täiesti võõraste vanema põlvkonna inimeste lood. Oma lugu on rääkida igal elukogenud inimesel. Muidugi võib salvestada ja arhiivi saata ka rohkem lugusid. Juhul, kui rääkijad selleks loa annavad, avaldame lood internetis.
Täpsemat infot saab Eesti Rahvaluule Arhiivi ja „Püüa vanaema lugu purki“ FB-lehtedelt, telefonil 7377 730 ning e-posti aadressilt: era@folklore.ee.
Lugusid ootame kuni 26. oktoobrini. Kogumisvõistlusel osalejate vahel tuleb jagamisele hulk auhindu ning parimad osalejad kutsutakse võistluse pidulikule lõpetamisele Eesti Kirjandusmuuseumis, kus esineb üks kogumisvõistluse toetajatest, ansambel Trad.Attack!

Konverents „Imepärane muistendite-maailm“ Eesti Kirjandusmuuseumis

21. septembril 2018 kell 13 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eda Kalmre 60. sünnipäevale pühendatud konverents „Imepärane muistendite-maailm. Keelest meeleni V/ What a Wonderful World of Legends! From Language to Mind V“.
Muistendite imelisest maailmast kõnelevad Mare Kõiva, Mall Hiiemäe, Risto Järv, Ülo Valk ja Rita Repšienė.
Eda Kalmre tutvustab kogumikku „What a Wonderful World of Legends. Articles on rumours and legends“ (ELM Scholarly Press, Tartu 2018), kuhu on koondatud tema aastatel 1996 2017 erinevates ajakirjades ja kogumikes ilmunud artiklid.
Konverentsi koduleht http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/eda/
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES).
Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus - TK145).
Lisainfo: Mare Kõiva (mare@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri@folklore.ee)

Konverents ajaloost kultuuriuurimises 29.-31.augustil Tartus

29.-31. augustil 2018. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloristika Seltsi (SIEF) Ajaloolise lähenemisviisi töörühma konverents „Historical Approaches in Contemporary Research Field: Making Connections" („Ajalooline uurimisviis tänapäeval: seoste loomine“). Argikultuuri ja ajaloo uurimise vahelisi seoseid käsitleva konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, Eesti-uuringute Tippkeskuse ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristid.
Konverentsi15 sõnavõttu pärinevad 18 uurijalt 10 riigist. Ettekanded on pühendatud küsimusele, kuidas tänapäeva kultuuriuurijad käsitlevad ajalugu. Keskendutakse sellistele teemadele nagu teadusalade vahelised seosed (andmetöötlus digiajastul sotsiaalteadustes ja humanitaarias; arhiivide roll tänapäeval); traditsiooniliste uurimisviiside ja kontseptsioonide tänapäevased kasutusvõimalused; rahvalike teadmiste ja esitusviiside haakumine avalike, teaduslike vms käsitlustega; inimese ja looduse, linna, religiooni vms keskkonna omavahelised seosed nende loomeprotsessis.
Konverentsi plenaarettekannetes käsitletakse ühiskonna ja teaduse vahelisi seoseid. Ajaloolane Marta Kurkowska-Budzan Krakówi (Jagellooni) ülikoolist kõneleb 20. sajandi lõpul laialt levinud suulise ajaloo alase ainese kogumisest Poolas. Kuigi neid materjale on märkimisväärselt palju kasutatud muuseumides või kunstiprojektides, võib küsida, millist potentsiaali sisaldavad need kogud teadusliku uurimise vaatepunktist. Marta Kurkowska-Budzan on eesti lugejale tuttav artiklist „Ajaloo tunnistaja ehk Poola suulise ajaloo spetsiifikast“, mis ilmus 2014. aastal folkloristika ajakirja Mäetagused 56 numbris (http://www.folklore.ee/tagused/nr56/kurkowska_budzan.pdf).
Anna Kusmin Helsingi ülikoolist käsitleb soome suulise ja kirjaku kultuuri piiril loodud tekste. Ühtlasi arutleb ta mõistete „vaade altpoolt“ ([history] from below), „rahvakeelne kirjaoskus“ (vernacular literacy) kasutuse üle tänapäeva teaduses. Ka sellest valdkonnast on ilmunud teemanumber folkloristika ajakirjas Mäetagused nr 70, 2018 (http://kjk.eki.ee/ee/issues/2018/7/1066).
SIEFi töörühmad korraldavad temaatilisi konverentse kõiki töörühmi koondavate kongresside vaheajal. SIEFi kongressid toimuvad üle aasta. Järgmine, 14. kongress toimub 14.-17. aprillil 2019. aastal Santiago de Compostelas (https://nomadit.co.uk/sief/sief2019/conferencesuite.php/panels) .
Lähem teave: Katre Kikas, e-post: katreki@folklore.ee ja Tiiu Jaago, e-post: tiiu.jaago@ut.ee
Konverentsi kodulehekülg: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/sief_wg
Töörühma kodulehekülg: https://www.siefhome.org/wg/haca/index.shtml, facebook.com/events/361154781024711/

Lahkunud on Isidor Levin

27. juulil suri Saksamaal rahvaluuleteadlane, orientalist ja teoloog Isidor Levin. Isidor Levin sündis 20. septembril 1919. aastal Daugavpilsis ja kasvas üles judaistlikus vaimus. Aastatel 1937-1941 õppis ta Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas eesti ja võrdleva rahvaluule ja juudi teaduse õppetoolides ning usuteaduskonnas. 1940. aastate alguses varjas Levin end Eestis ja 1942-1946. a. oli vangistuses erinevates koonduslaagrites. Doktorikraadi omandas ta 1967. aastal NSVL teaduste akadeemia orientalistika instituudis Moskvas. 1966-1984 töötas Levin Tadžikistanis teaduste akadeemias ja 1970. aastast ka Armeenia teaduste akadeemias. Mõlemas korrastas ta rahvaluulearhiive Eesti Rahvaluule Arhiivi põhimõtteid eeskujuks võttes. Ta oli Peterburi, Jerewani ja Dušanbe ülikoolide emeriitprofessor, ISFNRi asutajaliige ning Folklore Fellows’ ja Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliige.
2001. aastal omistati Levinile Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2012. aastal eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodakondsus.
Jääme mälestama teravapilgulist ja põhimõttekindlat auväärses eas kolleegi, kelle värvika ja eri ajalooperioode läbiva elu kohta saab lähemalt lugeda tema mälestustest ajakirja Akadeemia numbrites 2009 nr 7, 8, 10, 11, 12 ja 2010 nr 1.

EUTK ajalooliste praktikate töörühma avatud seminar "Vaikimise ja vältimise praktikad: sobimatu keeles, kultuuris ja teaduses"

17. augustil kell 11 toimub Eesti Keele Instituudis Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste praktikate töörühma avatud seminar "Vaikimise ja vältimise praktikad: sobimatu keeles, kultuuris ja teaduses".
Eesti-uuringute tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühm on otsustanud järgmiseks perioodiks oma fookuse suunata sellele, mida on välditud, millest eelistatakse vaikida.
Suhtlus, suuline või kirjalik, on alati valikuline; ühtedest asjadest sobib rääkida, neist kirjutada, neid kultuurinähtusena dokumenteerida ja analüüsida, teistest eelistatakse vaikida. Neid eelistusi mõjutavad erinevad asjaolud, nagu näiteks üldine moraal, väärtushinnangud, sotsiaalsed ja poliitilised olud, ideoloogiad, moed ja teadustrendid. Üldiselt aktsepteeritud teelt kõrvale kaldumine on ühest küljest värskendav, silmapaistev, tähelepanu äratav, teisest küljest kätkeb endas ohtu kaotada oma kogukonnas usaldus ja tõsiseltvõetavus või koguni sattuda põlu alla.
Kutsume seminaril osalejaid esinema lühiettekande või arutlusega teemal, mida on tema uurimisaineses või teadusvaldkonnas peetud (või peetakse praegu) sobimatuks, mis on sellise suhtumise tinginud ja kas see on põhjendatud.
Palume teatada oma osalemissoovist ja saata oma ettekande/arutluse teema 1. augustiks aadressil mari@folklore.ee
Kutset võib levitada, lisaks töörühma liikmetele on oodatud osalejad nii väljastpoolt töörühma kui Eesti uuringute tippkeskust.
Info: Mari Sarv, mari@folklore.ee

Urmas Sutrop esitleb oma raamatut Lumivalgukeste lugudest

Neljapäeval 7. juunil kell 14.00 toimub Tartus (Vanemuise 42) Eesti Kirjandusmuuseumi saalis raamatu „Maailma kõige ilusam naine. Lumivalgukeste lood“ esitlus.
Esinevad üllatuskülalised ja istutatakse EV100 tammepuu.
Lumivalgukeste muinasjutud ja selleainelised lood on rännak ajas ja ruumis antiigist tänapäevani. Need on lood õnnetust lapsest, kellest saab maailma kõige ilusam naine, heast ja kurjast, elust ja surmast, armukadedusest ja lähisuhtevägivallast. Neid lugusid võib võrrelda „Araabia ööde“ (1001 ööd) ja „Dekameroniga“. Lumivalgukeste lood on väga erineva süžeega, need on pärit paljudelt rahvastelt Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. Muinasjuttude abil mõistame paremini kaugete ja võõraste maade traditsioone, kultuuri ja mõtteviisi. Kõik muinasjutud pole siin raamatus mõeldud lastele. Lapsevanemad peavad enne hoolega mõtlema, mida siit lastele ette lugeda või ümber jutustada.
Raamatu on koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Urmas Sutrop.
Tõlkinud Urmas Sutrop ning Eesti Piibliselts, Wilhelm Friedrich Eichhorn, Mairi Ernits, Anne Lill, Heete Sahkai, Anne Kalling, Mart Kuldkepp, Timotheos Kuusik, Georg Meri, Ernst Muhel, Sander Samuel, Sven-Erik Soosaar ja Merle Vare.
Illustreerinud Elo-Mai Mikelsaar.
EKSA ja EKM Teaduskirjastuse ühisväljaanne.
Raamatus on 175 lugu ja muinasjuttu, lokku 992 lk.
Lisainfo: Urmas Sutrop, tel: 737 7701. e-post: urmas.sutrop@kirmus.ee

Rahvusvahelisel konverentsil võetakse luubi alla huumor

Tallinna ülikooli Astra majas avatakse 25. juuni õhtul kell 19 rahvusvaheline konverents "Humour: positively (?) transforming", mis toob ligi viiekümnest riigist üle 250 tippteadlase viieks päevaks Eestisse, et analüüsida nalja olemust ja selle esinemisviise.
Huumor reageerib ühiskonnamuutustele paindlikult, ilustamatult ja kiirelt ning annab ootamatuid sissevaateid probleemkohtadele nagu migratsioon, tsensuur, sallimatus, stereotüpiseerimine jm. Konverentsi viie ettekandepäeva jooksul käsitletakse aktuaalseid teemasid, mis võiksid kõnetada ka laiemat kuulajaskonda. Iga päev toimuvad avatud loengud, plenaarsessioonid ja vestlusringid päevakajalistel teemadel.
Konverentsil on neli plenaarloengut: Austraalia sotsioloog ja kultuuriteoreetik Jessica Milner Davis kõneleb, miks on poliitiline satiir läbi aegade aina enam populaarsust kogunud ja miks Donald Trumpi kohta käiv huumor on tema staatust nii tugevdanud kui ka nõrgendanud.
USA folklorist Trevor Blank, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on internetihuumor, räägib Bill Cosbyt jt kuulsusi puudutavatest skandaalidest, millel on tugev huumoripotentsiaal.
Iisraeli sotsioloogi Limor Shifmani huvitab kiirelt globaliseeruv huumor. Selle trendi üheks kandjaks on Internetis levivad meemid, mille kultuuridevahelist erinevust Shifman uurib. Muuhulgas saab teada, kas Hiina meemid erinevad Eesti omadest?
USA folklorist Elliott Oring näitab, kuidas huumorit on võimalik uurida universaalsete globaalteooriate ja skriptide toel.
Eraldi teemablokina arutatakse 27. juunil huumori ja tehisintellekti vahelist seost. Vestlusringis otsitakse vastuseid küsimustele, kas tehisintellekt suudab sarnaselt inimesega nalja teha ja sellest aru saada või kas tehisintellekti loodud huumor oleks edukaim peamiselt tehisintellektide seas.
29. juunil arutlevad tunnustatud eri valdkondade teadlased Eesti huumori eripära üle Andrus Kivirähki raamatu „Mees, kes teadis ussisõnu“ põhjal. Kas välismaalane peab seda teost naljakaks või hoopis traagiliseks? Kuidas iseloomustavad võõralt maalt tulnud inimesed eestlaste huumorimeelt?
Konverentsi koduleht asub aadressil https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/ishs2018 ja Facebookis ISHS 2018. NB! Plenaarloengud kantakse otse üle nii kodulehel kui Facebookis.
Sündmust korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tallinna Ülikool ning selle toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital.
Info: Liisi Laineste, liisi.laineste@folklore.ee

Folkloristika aastapreemia pälvis Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Anu Korb

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Sel aastal esitati preemiale kolm kandidaati: Anu Korb, Merili Metsvahi ja Piret Voolaid. Kõigi kandidaatide teadustegevus oli nii eelmisel kui ka varasematel aastatel laiahaardeline – avaldati teadusartikleid ja allikapublikatsioone. Kõigi nominentide puhul saab esile tõsta nende teadusorganisatoorset tegevust ja oma uurimustulemuste populariseerimist.
2018. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Anu Korb.
Laureaadi puhul tõstetakse esile tema pikaajalist ja mi tmekülgset tegevust Siberi eesti kogukondade uurimisel, nende pärimuse ja argikultuuri talletamisel ja erinevatele publikutele tutvustamisel. Möödunud aastal ilmunud „Kohtumised Siberis“ koondab paarikümne aasta välitööde märkmeid väljaande koostajalt ja toimetajalt Anu Korbiltning teistelt temaga välitöödel osalenud folkloristidelt. Välitöödel kirja pandud tähelepanekud on tunnistuseks pöördelistest muutustest Siberi eestlaste elus.
Välitööpäevikute uurimisele lisaks keskendus Korb oma artiklites Siberi eestlaste rahvameditsiini uurimisele, materjali kogumise ajaloole ja kogukonna teadmistes toimunud muutuste jälgimisele; valmis artikkel Siberi eestlaste mälestustest ühismajandite loomise ja kolhoosielu kohta ning ülevaade Virumaa rahvaluule kogumisloost.
Preemia anti üle 31. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO