Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Folkloristika eriala lõputööde kaitsmine Tartu Ülikoolis 28. augustil 2014

Folkloristika eriala bakalaureusetööde kaitsmine toimub 28. augustil 2014 (Ülikooli 16-212)
1. Kl 11.00
Katrina Tulev, "Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu kujundamisprintsiipidest 20. sajandi alguse vaadete kontekstis Richard Viidalepa fotode näitel"
Juhendajad: doktorant Kaisa Kulasalu ja dotsent Ergo-Hart Västrik
Oponent: doktorant Astrid Tuisk
Folkloristika eriala magistritööde kaitsmine toimub 28. augustil 2014 (Ülikooli 16-212)
1. Kl 11.45
Terje Puistaja, "Kogemuse mõistest perepärimuse välitööde näitel"
Juhendaja: dotsent Risto Järv
Oponent: vanemteadur Anu Korb
2. Kl 12.45
Liis Reha, "Kolga mõisa lood pärimusprotsessis: intervjuude, arhiivi- ja meediatekstide võrdlev analüüs"
Juhendaja: prof Ülo Valk
Oponent: nooremteadur, doktorant Kristel Kivari

Sümpoosion "Scala naturae: Symposium in honour of Arvo Krikmann's 75th birthday" Eesti Teaduste Akadeemias

Esmaspäeval, 18. augustil 2014 toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) sümpoosion "Scala naturae: Symposium in honour of Arvo Krikmann's 75th birthday".
Sümpoosioniga tähistatakse Eesti ühe mitmekülgsema ja viljakama folkloristi, kirjandusmuuseumi vanemteaduri ja Eesti Teaduste Akadeemia liikme Arvo Krikmanni 75. sünnipäeva.
KAVA
11.00 Tervituskohv
11.30 – 14.00
Peeter Tulviste (Eesti Teaduste Akadeemia)
Joanna Szerszunowicz (University of Białystok) – Priamels as Carries of Cultural Information
Ülo Valk (Tartu Ülikool) – Animals, Animism and Vernacular Theorising
Alexandra Arkhipova (Russian State University for the Humanities) – To Fear Stalin, to Laugh at Fidel: Two Ways of Tabooing in Authoritarian Societies
Yuri Berezkin (Russian Academy of Sciences (Kunstkamera)) - Three Tricksters: World Distribution of Zoomorphic Protagonists in Folklore Tales
Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum) – Invented Sacrality
14.00 Kohvipaus
14.30–16.30
Peter Grzybek (University of Graz) – Estonian Proverbs: Some Linguistic Regularities
Pekka Hakamies (University of Turku) – Meetings with Arvo Krikmann
Władysław Chłopicki (Jagiellonian University) – The Power of Metonymy
Wolfgang Mieder (University of Vermont) – Futuristic Paremiology: A Plea for the Study of Modern Proverbs
16.30 Raamatuesitlused
17.00 Õnnitlemine ja koosviibimine
Sümpoosioni korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Teaduste Akadeemia, toetab Eesti Kultuurkapital. Sümpoosioni koduleht asub internetiaadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2014/scalanaturae/
Info: Anneli Baran, anneli@folklore.ee; Liisi Laineste, liisi@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee.

Paul Hagu pälvis Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna

19. juulil anti Jakob Hurda 175. aastapäevale pühendatud üritusel Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses üle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad. Seekordsed laureaadid on folklorist Paul Hagu ja Jakob Hurda sünnitalu taastamise eestvedaja Arvo Jää.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind määratakse kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning selle järjepidevuse kindlustamisel. 1996. aastast annab auhinda välja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts. Traditsiooniliselt on laureaate kaks, neist üks Põlvamaa esindaja.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 26.juunil

Neljapäeval, 26. juunil 2014, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek
Kavas:
Guntis Smidchens: "Laulvat revolutsiooni mäletades"
Raamatututvustused:
Guntis Smidchens "The Power of Song. Nonviolent National Culture in the Baltic Singing Revolution"
„Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal“ (koost. Ottilie Kõiva, toim. Janika Oras, Liina Saarlo, Kadri Tamm)
Info: Katre Kikas katreki@folklore.ee, Kanni Labi kanni@folklore.ee

Folkloristid avaldasid Lauluisa noorpõlves kogutud regilaulud

Esmaspäeval, 16. juunil kl 16 esitletakse Paides Järvamaa Muuseumis regilauluväljaannet „Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal“. Eesti- ja inglisekeelne väljaanne sisaldab Kreutzwaldi noorpõlves Järvamaalt kogutud regilaule.
„Toona üles kirjutatud laulude arv pole küll suur, kuid see on mitmeski mõttes tähelepanu vääriv kogu,” ütles raamatu koostaja, folklorist Ottilie Kõiva. „Need on ühed vanemad säilinud Kreutzwaldi regilaulude kirjapanekud ja ühtlasi ka vanimad teadaolevad Järvamaalt kogutud laulud.“
Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) ülikooliaegsed õppevaheajad möödusid tema vanemate tolleaegses töö- ja elupaigas Peetri kihelkonnas Viisul. Oma ajastu suurmeeste eeskujul ärkas ka noores Kreutzwaldis huvi rahvaluule vastu. Viisu mõisa ümbruskonnast kirjutas Kreutzwald üles 28 regilaulu, mida ta hiljem kasutas ka „Kalevipoja” loomisel. Raamatu koostaja Ottilie Kõiva sõnul oli Kreutzwaldil õnn kuulda veel elavat regilaulu selle ehtsas esituskeskkonnas – neidudelt kiigeplatsil.
Kakskeelne, värviliste illustratsioonidega raamat sisaldab lisaks Kreutzwaldi käsikirja faksiimilelehtedele ja laulutekstidele ka sõnaseletusi, ülevaadet Viisu külast kogutud regiviisidest ning saatesõna. Väljaande on kujundanud Pille Niin.
Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal / Time to Wake. Twenty-Eight Estonian Folk Songs. Written Down by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1828 in Viisu Village, Järva County
Koostaja: Ottilie Kõiva
Toimetajad: Janika Oras, Liina Saarlo, Kadri Tamm
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2014
Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=53
Raamat valmis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja SA Ajakeskus Wittenstein/ Järvamaa Muuseumi koostöös.
Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.

Risto Järv 51904 371, Janika Oras 7377736 (Eesti Kirjandusmuuseum)
Ants Hiiemaa 53474875 (Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muuseum)

Konverents saagadest, legendidest ja trollidest varauusaegses ning vanapõhja traditsioonis

12.–14. juunini toimub Tartus Ülikooli 16 Tartu ülikooli skandinavistika osakonna eestvedamisel rahvusvaheline konverents „Sagas, Legends and Trolls: The Supernatural from Early Modern back to Old Norse Tradition“.
Põhjamaade keskaegses kirjanduses on kohtumised üleloomulike olenditega, nagu näiteks trollide, hiiglaste, kodukäijate ja teistega küllaltki tavalised. Suulise pärimuse uurimisele keskendunud folkloristikas on nende nähtuste uurimine olnud distsipliini täieõiguslik osa, samas kirjalikele allikatele truuks jäänud saagauuringutes ei ole sellele tähelepanu pööratud.
Konverents on jätkuks Tartu ülikooli skandinavistika professori Daniel Sävborg jõupingutustele täiendada saagauuringuid folkloristilise materjaliga ning vastupidi.
Konverentsil esineb 41 teadlast 13 riigist, sealhulgas ka Tartu ülikooli professor Sävborg ning skandinavistika doktorant Mart Kuldkepp.
Täpsem informatsioon ja programm konverentsi koduleheküljelt: http://www.flgr.ut.ee/et/osakonnad-1/sagas-legends-and-trolls-supernatural-early-modern-back-old-norse-tradition.
Lisainfo: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, e-post: daniel.savborg@ut.ee.

Eda Kalmre uurimus Tartu kuulujuttudest pälvis Brian McConnelli raamatupreemia

Rahvusvahelise Tänapäevamuistendite Uurimise Seltsi (International Society for Contemporary Legend Research – ISCLR) 32. aastakonverentsil 8. juunil Prahas kuulutati välja Brian McConnelli raamatupreemia. Selle pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Eda Kalmre monograafia “The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumour in Tartu”. Raamat ilmus 2013. aastal Rodopi kirjastuses spetsiaalses Baltikumile pühendatud seerias “On the Boundary of Two Worlds: Identity, Freedom, and Moral Imagination in the Baltics”.
Tuntud Briti ajakirjaniku, paljude raamatute autori ja folkloristi John Brian McConnelli auks loodud raamatupreemiat antakse välja 2007. aastast ja see on mõeldud kaasaegse rahvajutu uurimise edendamiseks. Preemia sai esimest korda Euroopast pärit teadlane, seni on tunnustuse osaliseks saanud põhiliselt Ameerika folkloristid.

Etnoloogia eriala bakalaureusetööde kaitsmine Tartu Ülikoolis

Etnoloogia eriala bakalaureusetööde kaitsmine toimub kolmapäeval 4. juunil Ülikooli 16-102.
Kaitsmisele tulevad tööd:
11.00 Liina Salveste, Esemed jutustavad: grilli funktsioonidest hilisel nõukogude perioodil Mäetaguse valla näitel. (Juhendaja: Kirsti Jõesalu, oponent: Anu Kannike)
11.30 Ode Alt, Eetri tarvitamine Eestis. (Juhendaja: Art Leete, oponent: Andreas Kalkun)
12.00 Melissa Simone Toom, Vabatahtlike turism: motivatsioonid ja identiteediloome. (Juhendaja: Maarja Kaaristo, oponent: Helleka Koppel)
12.30 Merlin Tiit, Sotsiaalsed suhted ja defitsiidi hankimise praktikad Eesti NSV-s Viru ärikate näitel. (Juhendaja: Kirsti Jõesalu, oponent: Reet Ruusmann)
13.30 Triin Põldver, Laste mängud ja mänguasjad 20. saj II poolel ja 21. saj alguses ning mängimine osana peresuhtlusest. (Juhendajad: Astrid Tuisk, Ene Kõresaar, oponent: Karin Konksi)
14.00 Maria Tappo, Tantra Eestis. (Juhendaja: Art Leete, oponent: Katrin Alekand)
14.30 Paul Sild, Kodus muusika salvestamine subkultuurilise praktikana. (Juhendaja: Aimar Ventsel, oponent: Keiu Telve)
Huvilised on oodatud kuulama!

Eesti folkloristikapreemia pälvis Eda Kalmre

29. mail anti Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis üle folkloristika aastapreemia, mille pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Eda Kalmre.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi välja antava preemia sai Eda Kalmre tänavu avaldatud rahvuvahelisele publikule suunatud monograafia eest, mis käsitles kuulujutte teise maailmasõja järgses Tartus ning mitmete teiste artiklite eest.
Folkloristika aastapreemiat antakse välja 2011. aastast. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask (2012) ja Janika Oras (2013).

2014. aasta Eesti folkloristika preemia kätteandmine

2014. aasta Eesti folkloristika preemia antakse välja 29. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42).
Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask (2012) ja Janika Oras (2013).
Sel aastal esitati preemiakomisjonile kolm kandidaati: Reet Hiiemäe, Eda Kalmre ja Piret Voolaid. Kõigi mainitute 2013. aasta oli viljakas ja laiahaardeline - valminud on nii teadusartikleid kui ka populaarteaduslikke väljaandeid.
Reet Hiiemäel ilmus 2013. aastal laiale lugejaskonnale suunatud raamat ennetest eesti rahvausundis ning artiklid ohuallikate kognitiivsest kaardistamisest, virtuaalidentiteedi kujundamisest ja uskumusolendite nimede tõlkimisest.
Eda Kalmre avaldas rahvusvahelisele publikule suunatud monograafia kuulujuttudest teise maailmasõja järgses Tartus, ning artiklid nn Münchauseni lugudest tänapäevases ja minevikulises aineses ning kuulujuttudest ja tänapäeva muistenditest identiteedi loomise protsessis.
Piret Voolaid on 2013. aasta jooksul avaldanud artikleid identiteediloomest internetis, rahvus- (ja spordi-) kangelaste konstrueerimisest ning paröömilisest ainesest ajalehtedes ja grafitis.
Viimase teemaga seonduvalt valmis tal ka grafiti andmebaas (http://www.folklore.ee/Graffiti); lisaks ilmus noortele suunatud mõistatuste kogumik.
Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee, Pihla Maria Siim pihla.siim@ut.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO