Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverentsil on luubi all dialoogid Eestiga

27.–28. aprillini toimub Rakveres Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverents "Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga".
Gustav Suitsu sõnastatud Noor-Eesti kreedo „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ on ilmumisajast 1905. aastal olnud enim tsiteeritud ja tõlgendatud üleskutse, aktuaalne ja kõnetav rohkem kui saja aasta jooksul. Sellel sõnumil on olnud tähendus rahvuslastele ja poliitikutele ning see on vahendanud teed haritusele ja paljudele üllastele sihtidele. Missuguseid eestlaseks olemise tõlgendusi võimaldab kreedo tänasel päeval? Mida me teame eestlaseks olemisest tänaste uuringute põhjal? Kas see on üksnes jäägitu edulugu ja millele see tugineb? Võib-olla peaksime selle sõnastama tänaste uurimistrendide valguses ja rahvustundest lähtudes hoopis: „Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks!“
Eesti-uuringute Tippkeskus on tegutsenud kaks aastat ja selle ajaga on tööle hakanud 12 valdkondadeülest töörühma järgmistes teadussuundades: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuuri ja kirjandusuuringud; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.
Kevadkonverentsi töö toimub töörühmade ettekandeblokkides, konverentsi eesmärk on suhestuda aktuaalsete sotsiaal- ja humanitaarküsimustega ühiskonnas, kajastada tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimusi ning -tulemusi, analüüsida ühiselt kahe tegevusaasta järel, kuidas on taotlusest lähtuvaid probleeme lahendatud.
Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtetega palume tutvuda kodulehel https://www.folklore.ee/CEES/2018/kevad
Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145, Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm.
Korraldustoimkond: Mare Kõiva, mare@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 26. aprillil kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Vahur Aabrams "Kas Setomaale on iseloomulikud lillelised perekonnanimed?“
Saksa filoloog ja Tartu Ülikooli raamatukogu teadur Vahur Aabrams peab ARSi kõnekoosolekul ettekande setode perekonnanimedest.
„Eesti perekonnanimeraamatu“ koostamise käigus on V. Aabrams süvenenud setodele perekonnanime andmise loosse. Ta ei piirdu üksnes ajakirjanduses ja nimekomisjonide protokollides toodud andmete refereerimisega, vaid on võimalusel otsinud üles ka inimesi, kes neid nimesid kannavad. Aabramsi uurimus avab uusi tahke Petserimaa „ristimise“ tagamaadest ning selle mõjust nimesaanute identiteedi kujunemisele.
Kõik on oodatud kuulama!
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri@folklore.ee

Noorte humanitaaride konverents "Noorte hääled" Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis

Traditsiooniline noorte humanitaaride konverents „Noorte hääled“ toimub sel aastal 23. ja 24. aprillil. Esimene päev (23. aprill) toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja on pühendatud rahvusvahelistele teemadele. Teine päev (24. aprill) Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu) on eestikeelsete ettekannete päralt.
Konverentsi eesmärk on luua võimalus erinevate erialade ja uurimisteemade dialoogiks ning pakkuda ühtlasi avaramat kõlapinda aktuaalsetele ja värsketele uurimisteemadele.
Ettekanded hõlmavad mitmetahulist spektrit kaasaja uurimisvaldkondadest. Konverentsi plenaarettekandes keskendub professor María Inés Palleiro Buenos Airese ülikoolist, Argentiina linnalegendide.
Konverentsi programmi mahuvad ka raamatututvustus, ühine filmi vaatamine ja Eesti Kirjandusmuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi noortele suunatud kogumisprojektide tutvustused, samuti ohtralt sotsiaalset melu.
Kava, põhjalikumat tutvustust ja jooksvat informatsiooni võib vaadata konverentsi Facebookilehelt:
https://www.facebook.com/events/336345756878472
Lisainfo:
Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee
Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, liisi.jaats@erm.ee

Lital Belinko-Sabah' loeng rahvajuttude morfoloogiast Tartu Ülikoolis

Jeruusalemma Heebrea ülikooli doktorand Lital Belinko-Sabah peab 19. aprillil Tartu Ülikoolis loengu "The Morphology of Folk Stories and Linguistics. Judeo-Spanish Folk Stories as a Case Study". Loeng toimub algusega kell 14:15 TÜ von Bocki õppehoone (Ülikooli 16) ruumis 215.
Loeng käsitleb ladiino (espanjooli) rahvajutte, mida analüüsitakse keelelis-narratiivsete meetoditega. Ettekandja eesmärk on tuua esile, kuidas keelelistel erijoontel on oluline funktsioon selles, kuidas me rahvajutte mõistame.
Lähem info: Ülo Valk, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor, ulo.valk@ut.ee

18. aprillil toimub Eesti Kirjandumuuseumis seminar vanasõnade struktuurianalüüsist

Kolmapäeval, 18. aprillil kl 12 esineb Lital Belinko-Sabah ettekandega "Interdistsiplinaarne lingvistiline folklooriteooria ja rahvapäraste vanasõnade struktuurianalüüs". Juttu tuleb Egiptuse ühiskonna eliidi väärtustest ja ideedest Vana-Egiptuse tarkusekirjanduse põhjal. Selgub, et vanasõnade grammatika, loogiline struktuur ja funktsioon korreleeruvad üksteisega.
LÜHIKOKKUVÕTE. Lital Belinko, A Structural Analysis of Demotic Proverbs Using Interdisciplinary Linguistics-Folklore Theories.
'Wisdom literature is considered to be one of the most important sources of information on ancient Egyptian civilization. These Texts provide an invaluable source of information about the values and ideas that were common amongst the Egyptian society elites. After analyzing the proverbs using structural linguistics theories and the theories of Seitel (1981), Hasan-Rokem (1982) and Grzybeck (1994), I have found an almost perfect correlation between the grammar of the proverbs, the logical structure and its function (diactic, consolation, warning etc.). In this lecture, I will show that proverbs analysis from the folkloristic point of view together with a grammar analysis can give us a deeper and more accurate understanding of the Demotic proverbs.
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

17. aprilli teisipäevaseminar digitaalsest huumorist

Teisipäev 17. aprillil kl 12 kõneleb Jarno Hietalahti teemal "Digitaalsuse ja huumori ristteedel". Juttu tuleb tehisintellekti naljatama õpetamise võimalikkusest.
LÜHIKOKKUVÕTE. Jarno Hietalahti, On the crossroads of "digital" and "humour"
There are researchers who think that humor is “the final barrier” for artificial intelligence, and computational humor has taken great steps forward in recent years. Researchers have created different kinds of algorithms which are able to recognize sarcasm, and speculation runs heated on how artificial intelligence should create the funniest possible jokes. The amount of data on human behavior is pivotal for this; in this setting humor is seen, eventually, mathematics, and something that can be calculated.
It will be suggested that technologies and humanities can and should be brought together. Digital humanities have an important role in measuring humorous human behavior, and logically, our ways of having fun.
This, it is will be claimed, helps to reveal deep insights about human beings, even if it fails to lead to the creation of funny machines.
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5. Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM)/ The event is supported by the European Union (ASTRA project of Estonian Literary Museum, EKMDHUM).

Lahkunud on Mikk Sarv (10. VIII 1951 - 6. IV 2018)

6. aprillil lahkus meie hulgast ränga haiguse järel folkloori suurepärane tõlgendaja ja esitaja, looduse ja folkloori ühisosa vaatleja, ansambel Hellero asutaja ja kümnete uuenduslike mõtete rakendaja Mikk Sarv. Head matkamist uutel radadel! Sügav kaastunne lähedastele.

10. aprilli teisipäevaseminar Jakob Hurda kogujatevõrgustikust

Teisipäevaseminaride temaatikas nagu muude regulaarsete sündmuste puhul ilmneb teatud tsüklilisus. Nii oleme aegajalt uuesti pöördunud tagasi loitsude juurde, uurinud ilmavanasõnu ning internetifolkloori.
11. aprillil 2017 kuulasime Katre Kikase arutelu Jakob Hurda ja tema korrespondentide moraalsetest dilemmadest. Nüüd, täpselt aasta hiljem jätkab Katre Kikas toonase kogumistöö süsteemset ja taustu silmas pidavat vaatlust. 10. aprillil kell 12.00 kuulame Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas ettekannet ““Ühtlasi pean tänuga nimetama kahte abilist... ” Jakob Hurda kogujatevõrgustiku äärealadest”.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Mare Kalda külalisloeng Tartu Ülikoolis

Kõik huvilised on oodatud eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna valikaine Internetifolkloor (HVKU.04.012) raames toimuvale külalisloengule "Internetimeemid kui hübriidne kommunikatsioonižanr" neljapäeval, 5. aprillil kell 10.15, Ülikooli 16 – 215.
Mare Kalda on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad rahvajuttude teooriat, aardemuistendeid ja -uskumusi, kohalikku jututraditsiooni ning meediat kui folkloori levikukanalit. 2011. aastal kaitstud doktoriväitekiri käsitleb peidetud varanduste teemat rahvaluules. Tänapäevaste kultuuriprotsesside hulgast uurib ta internetimeemide levikut, aardeotsimismänge ning kogemusjutte temaatilistes internetifoorumites.
Loengu tutvustus
Tänapäeval toimub arvestatav osa inimestevahelisest suhtlusest sotsiaalmeedia kanalite vahendusel. Ülemaailmse virtuaalvõrgustiku paikades on põhimõtteliselt ammendamatud võimalused meelelahutuseks, informatsiooni leidmiseks, sõprade ja oponentide hankimiseks, samuti eneseesitluseks, aga ka omalt poolt sisu loomiseks ja tegelikele või kujutletavatele kaaslastele jagamiseks. Uue pulbitseva žanrina on esile kerkinud internetimeemid – digitaalselt loodud, interneti kaudu jagatav, suuresti visuaalne sisu kui internetirahva reaktsioon kõikvõimalikele ja eri tasanditel ilmuvatele sündmustele, olukordadele ja uudistele. Internetimeemide vaatluses pöörame tähelepanu meemiloome viisidele (ümberpakendamine, imitatsioon, kokkusegamine, järeleaimamine), alaliikidele, kasutamisele suhtlussitutatsioonides, samuti kasutajaskonna endi poolt hooldatavale meemikeskkonnale Know Your Meme. Vaagimisele tulevad ka folkloristi küsimused: kuidas paigutuvad internetimeemid traditsioonilise folkloori suhtes, kas niisuguseid digitaalse loovuse saadusi tuleks jäädvustada, missuguseid tõlgendusliine järgida?
Info: Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee

Piret Voolaiu külalisloeng Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 29. märtsil kell 10.15 toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16 – 215) eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna valikaine Internetifolkloor (HVKU.04.012) raames Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Piret Voolaiu külalisloeng "Ahelpostitused ja folkloorilühivormid sotsiaalmeedias: varasema pärimuse uued elud internetis".
Loeng keskendub konkreetsetele juhtumi-uuringutele, eesmärk on näidata, kuidas ja millisel moel mõjutab internet meediumina varasema pärimuse vormilisi, sisulisi jne tunnuseid. Uurime, kuidas mõjutab žanri muutumist sotsiokultuuriline ümbrus, millised on vaatlusaluste eestikeelsete folkloorinähtuste globaalsed ja lokaalsed mõjutused, ning kuidas kajastuvad vaatlusalustes argižanreis ajastu realiteedid ja earühmale omased väärtused. Eesmärk on konkreetsete juhtumite näitel analüüsida, kuidas internetifolkloori uurimisel piiritleda materjali, vastavalt kogumisspetsiifikale ja ainese päritolule tulevad kõneks erinevad vaatenurgad. Nt kui ahelpostitused on kogutud valdavalt 10-12-aastastelt tüdrukutelt, on olulised ealised, soolised jne aspektid. Folkloori lühivormide uurimisel internetikeskkonnas on põnev varasemalt ainult verbaalsete tekstide (nt naljaküsimuste, vanasõnade) rohke visualiseerimine. Järgnevad küsimused, kuidas ja milliseid varasemaid tekste illustreeritakse, mida uut nn rahvavisualiseerimine žanrile annab ja üldisemas sotsiokultuurilises plaanis meile ütleb.
Info: Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO