Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti Rahvaluule Arhiiv tuleb detsembris külla Haapsalus ning Tallinnas

2017. aasta septembris sai Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) 90-aastaseks. Arhiivi kogusid on aidanud selle aja jooksul täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii vanema kui kaasaegse folkloori osas.
Rahvaluulearhiivi käsikirjakogu maht ületas eelmisel aastal 1,5 miljoni lehekülje piiri, arhiivis leidub rohkelt rahvaluuleainesega seotud fotosid, heli- ja videosalvestusi. Üha suurem osa arhiivikogudest on avalikkusele kättesaadav kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi vahendusel aadressil https://kivike.kirmus.ee, muuhulgas on tervikuna skaneeritud ja kasutatav Jakob Hurda monumentaalne rahvaluulekogu. Lisaks sellele on arhiivimaterjale avatud ja vahendatud erinevates temaatilistes andmebaasides, allikapublikatsioonides ja folkloristlikes uurimustes.
Tänutäheks pikaajalise koostöö eest tuleb Tartus tegutsev arhiiv lähemale oma kaastöölistele üle Eesti loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Avalike loengute eesmärk on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat ainest ning kutsuda uutele kaastöödele, ettekannetega astuvad üles ERA teadurid ja arhivaarid. Loengud toimuvad juunist detsembrini üle Eesti koostöös kohalike kogukondade ja asutustega.

Detsembris tuleb ERA külla Haapsalus 12. detsembril ning loengusarja lõpetab pidulik üritus Tallinnas 15. detsembril.

Läänemaalt liitus Jakob Hurda algatatud ülemaalise vanavara kogumisega 19. sajandi viimasel veerandil esialgu vähe kaastöölisi. Üliõpilastest-stipendiaatide (Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov) kõrval andis olulise panuse rahvalaulude talletamisse maalikunstnik Ants Laikmaa (kuni 1935 a Hans Laipman). Oskar Kallase algatatud helilise vanavara korjamistöö haaras kaasa Läänemaa päritolu Cyrillus Kreegi, kes rahvaviiside kirjaliku ülestähendamise kõrval hakkas esimese eestlasena fonograafiga rahvaviise salvestama. ERAle tegid kaastööd August Hiiemägi (varem Iisberg) Martnast, Linda Uusküla Hanilast, Vello Eenveer, Alfred Samet, Johannes Nurme Kullamaalt, ERA stipendiaadina kogus kodukihelkonnast Lääne-Nigulast jm Läänemaalt pärimust Enda Ennist.
Haapsalu Lasteraamatukogus esinevad 12. detsembril kell 13.00
Anu Korb „Eesti Rahvaluule Arhiivi kujunemislugu ja Läänemaa kaastöölised“
Mari Sarv „Rahvaluule kogumise välitööd Läänemaal läbi aegade“
Jüri Metssalu „Kohalugusid ja pärimuspaiku Matsalu rahvuspargis“
Pille Kippar „Koluvere lossi mitu nägu“
Üritus toimub koostöös Lääne Maakonna Keskraamatukoguga.

Sarja „ERA tuleb külla“ pidulik lõpuüritus Tallinnas võtab viie kuu jooksul toimunud külaskäigud kokku – 14 loengupäevaga jõuti Eesti erinevatesse paikadesse, üritused toimusid nii suuremates maakonnakeskustes kui ka väiksemates külades. Tallinna päeval on tutvustamiseks valitud mõned olulised arhiivi teadustöö uurimissuunad. ERA kui eesti keskse kohapärimust koguva institutsiooni materjalide põhjal heidetakse pilk sellele, mis jääb teele Tartu poolt tulles, ning Tallinnale endale selle lähedal asuva Nabala kohapärimuse kaudu. Soome-ugri rahvaste uurimist tutvustatakse mansi näitel ning Siberi eesti asundustes toimunud välitöid kogujate silme läbi.

Tallinna Rahvaülikooli saalis (Vene tn 6) esinevad 15. detsembril kell 12.00
Risto Järv „Lillast Daamist Linda kivini“
Mari-Ann Remmel „Linna tornid paistavad. Tallinna kajastusi Nabala pärimuses“
Aado Lintrop „Veeuputus mansi rahvaluules“
Anu Korb „Kohtumised Siberis: välitööpäevikuist raamatuni“
Esitletakse Anu Korbi väljaannet „Kohtumised Siberis“ (Eesti asundused, 8).

Siberi eesti kogukonnad on olnud viimase veerandsaja aasta vältel üks ERA kogumis- ja uurimissuundi: 16 kogumismatka jooksul on külastatud ühtekokku umbes 40 eesti kogukonda. Raamatusse koondatud välitööpäevikud toovad lugejani südamlikud kohtumised Siberi ja kodueestlaste vahel, loovad pildi külade eluolust, mitmekultuurilises ümbruses kasvanud eestlaste kommetest, ning sellest, mil moel riikidevahelised suhted kultuuriuurija tööd mõjutavad. Vt lähemalt http://folklore.ee/kirjastus/?raamat=92.

Kell 14.00 esitletakse kogumikku „Kandlemängija Heino Sõna“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 12, EKM Teaduskirjastuse koostööväljaanne Eesti Folkloorinõukoguga). Räägivad ja pilli mängivad Heino Sõna, plaadi koostajad Tuule Kann, Kaisa Nõges, Eva Väljaots jpt.

Heliplaadil kõlavad nii Heino Sõna isalt saadud pillilood, eri põlvkondade pillimeestelt ja meediast õpitud viisid kui ka kandlemängija omalooming. Videoplaadil avaldatud kontsertsalvestused näitavad hästi tema hoogsat esinemisstiili ja vahetut suhtlemist publikuga. Pillimehega salvestatud õpitoad-vestlused annavad ettekujutuse Heino Sõnast kui kogenud kandleõpetajast, tema mänguvõtetest ja õpetamismeetoditest. Vt lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=65.
Üritus toimub koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.

Lähem info: Haapsalu loengupäev – Anu Korb (50 89 035),
Tallinna loengupäev – Risto Järv (51 904 371).
Sarja toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Loengusarja koduleht http://www.folklore.ee/era/loengudERA90/.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek 14. detsembril

Neljapäeval, 14. detsembril 2017, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek.
Sel aastal möödub 160 aastat rahvaluule suurkogumise eestvedaja ja Tartu Ülikooli rahvaluuleprofessori Matthias Johann Eiseni (1857–1934) sünnist. Tema eestvedamisel rajati 1925. aastal Tartusse ülikooli juurde Akadeemiline Rahvaluule Selts (ARS), mille esimees ta oli kuni oma surmani.
Asutamisel seati ARS-i tegevuse eesmärgiks rahvaluule kogumine ja uurimine ning laiema huvi äratamine rahvaluule vastu. Seatud eesmärkidest märksa tulemuslikumalt ja aktiivsemalt tegutses selts teaduslike ettekandekoosolekute korraldamisel, ja seda ka tänasel päeval.
Sel korral pühendamegi oma piduliku aastalõpukoosoleku M. J. Eisenile.
Kava
16.15 Katre Kikas: „Hiljuti küsiti minult..." M. J. Eiseni tagasisidest kogujatele
16.45 Mare Kalda: Raamatu mõju. Elu pärast "Esivanemate varandust"
17.15 Merili Metsvahi: Eiseni poeem „Kuldja“
17.45 Kadri Tamm: Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu(de) käekäik tänapäeval
Ootame kõiki kuulama!
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri.toomeos-orglaan@folklore.ee

5. detsembri teisipäevaseminar

Sloveeni antropoloog, Ljubljana ülikooli doktorant Daša Ličen kõneleb teemal "Habsburgi köögi taasavastamine 21. sajandi Triestes"
Arvatavasti Kesk-Euroopa päritolu toit on viimastel aastatel vallutanud Trieste kulinaarse maastiku. Jätkuv suundumus on seotud ulatuslikuma muutusega Trieste identiteedis, mille taustaks on Habsburgide impeeriumi kohaliku ajaloo esiletõus.
Seminar (läbi Skype’i) Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 5. detsembril algusega kell 11.00.
Modereerib Saša Babič
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad: Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5.

28. novembri teisipäevaseminar

Teisipäeval, 28. novembril kl 10 toimuval seminaril kõneleb Aimar Ventsel teemal "Mõtteid välitöömaterjalide interpreteerimisest"
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetavad: Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5.

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi üldteema on varieerumine

7.−8. detsembril 2017 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja 61. Kreutzwaldi päevade konverents „Varieerumine keeles, kirjanduses, folklooris ja muusikas“.
Varieerumine on universaalne, nii keelt, kultuuri kui ka kogu maailmapilti läbiv ilming, mis ühendab ka Eesti-uuringute Tippkeskuse eri tegevusvaldkondi. Kavas on u. 90 ettekannet, mille põhieesmärk on uurida, miks ja kuidas nähtused muutuvad. Vaatlusele tulevad varieeruvuse ja teisenemise tasandid (individuaalne, lokaalne, regionaalne, ajalooline), variantide (allkeelte, žanrite) võrdlemine, varieerumise mõjutegurid ja uurimismeetodid; varieerumine veebikeskkonnas. Uuritakse nähtuste sisemisi muutumistegureid (nt süsteemi sund, muutuste reeglipärasused), aga ka väliseid tegureid (nt allkeele kontekst, kontaktid muude keeltega ja keelevariantidega, keelekorraldus).
Tähelepanu all on rahvaluule ja kirjanduse väljendusvahendite varieerumine, murdekeel kirjanduses, variatiivsus kui folkloori dünaamika põhialus; varieerumine kui tüpologiseerimise problemaatika. Kõneks tulevad müütide, motiivide variatsioonid, intertekstuaalsus, transmeedialisus, Eesti ja Vene kultuuriruumi teisenemised, tüüp ja variant rahvamuusikas, traditsioonilise muusikalise mõtlemise variatiivne olemus.
Konverentsi avaesineja Cathal O'Madagain Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist kutsub kaasa mõtlema, miks mõisted muutuvad. Teisel päeval on kaks plenaaresinejat: Edith Moravcsik Wisconsin-Milwaukee Ülikoolist keskendub kontekstilisele varieerumisele, Terttu Nevalainen Helsinki Ülikoolist analüüsib keelemuutusi ajaloolise sotsiolingvistika meetodite abil.
Lisaks intrigeeriva sisuga ettekandepaneelidele toimuvad praktilised töötoad, mis kutsuvad teemakohastele teadusaruteludele.
Konverentsi kava ja ettekannete teesidega saab tutvuda kodulehel http://www.folklore.ee/CEES/2017/akonve.htm
Konverentsi peakorraldajad on Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt PUT 475 ning Eesti-uuringute Tippkeskuse korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm.
Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PUT 475 ja IUT 22-5.

Mihály Hoppáli külalisloeng 29. novembril Tartu Ülikoolis

29. novembril kell 14:15 toimub Tartu Ülikoolis (Jakobi 2-336) Mihály Hoppáli KTKDK külalisloeng "Influence of the Tartu-Moscow semiotic school on Hungarian ethnosemiotics".
Kokkuvõte inglise keeles:
SEMIOTIC RESEARCH IN HUNGARY (2017 TARTU)
In Hungary research into semiotics began in the late 1960's. This departure and later increasing significance had a great deal to do with the fact that both linguists and literary scholars became acquainted with the achievements and publications of the Moscow-Tartu school of semiotics. Thus, e.g., the essays of Yury Lotman were published in Hungarian translation. Mihály Hoppál received grant in late 1969 to carry out research in Moscow and, under the guidance of V. V. Ivanov and V. N. Toporov familiarised himself with the work on semiotics published in Tartu. Next, upon returning to Budapest, in 1970-71 he and Vilmos Voigt jointly launched regular education in semiotics at Budapest University. As a result of a few years' effort they developed a methodology they came to call ethno-semiotics which aimed to provide semiotic analysis of cultural phenomena.
1973 saw the publication of a whole volume of selected essays by Yury Lotman, with a concluding chapter by Mihály Hoppál. Another selection was published a decade later, which again presented the achievements of the Russian semiotic school in Hungarian: papers by V. V. Ivanov on linguistics and mythology were edited and annotated by Mihály Hoppál (1984). Besides these volumes a number of other major papers were translated and published in the journal of the Mass Communication Research Centre of the Hungarian Radio, Jel-Kép.
Summing up, it is fair to state that semiotic research in Hungary would not even have begun if it had not been for publications in Russia and Estonia and progressed along their lines even later – in other words, the achievements of the papers published there had a formative influence on the work of Hungarian researchers.
Üritust korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 15. sügiskonverents „Välitööd väärtuste skaalal“

Neljapäeval, 30. novembril 2017 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 15. sügiskonverents „Välitööd väärtuste skaalal“.
Kava
10.15 Avamine
10.30–11.00 Mall Hiiemäe „Ood osalusvaatlusele“
11.00–11.30 Anu Korb „Siberi välitööpäevikud arhiivis ja valikutest nende publitseerimisel“
11.30–12.00 Madis Arukask, Eva Saar, Käbi Suvi „Välitööd Venemaa keelesugulaste juures: muutuvad olud, püsivad väärtused?“
kohvipaus
12.15–12.45 Marika Alver, Liina Lepik „Terroristid või ususekt: Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsioon 1949. aastal küüditatute jälgedes Siberisse“
12.45–13.15 Hanna-Maria Mets, Marija Toomjõe, Rauno Juntson, Karl-Johannes Kõiv „Välitööpraktika Mõnistesse ja Setumaale“
lõunapaus
14.15–14.45 Mare Kalda „Meemimered ja viraliväljad. Internetimeemid rahvaluulekoguja töölaual(e)“
14.45–15.15 Anastasiya Fiadotova „Etic and Emic Approach to Values in Humour Research Fieldwork“
15.15–15.45 Alena Leshkevich „Researching Calendar Holidays in Modern Belarus: Traditional Festivals, Performative Practices and Intangible Cultural Heritage“

Ajakirja Folklore nr 69 on vandenõuteooriatele ja kuulujuttudele pühendatud erinumber

Kirjutatud ja räägitud teksti mõjuvõim inimeste mõtlemise ja arvamuste üle on tänapäeva sotsiaalses ja poliitilises elus määravam kui interneti-eelsel ajastul. Sellepärast tähendab tänapäevane valeuudiste, kuulujuttude, linnamuistendite ja vandenõuteooriate, ja eelpoolnimetatute esitusega seotud huumori uurimine üha rohkem meedia uurimist selle originaalses toimimises. Temaatilise erinumbri kuus eesti, vene, valgevene, prantsuse ja slovaki teadlase uurimust on sellest tulenevalt nii või teisiti seotud ka ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia uurimisega. Väljendades erinevaid poliitilisi ja kultuurilisi väärtusi, illusioone, eelarvamusi, hirme ja lootusi nii personaalsel kui kogukonna tasandil, võib kuulujuttudest, linnalegendidest ja vandenõuteooriatest saada poliitiline relv, mida poliitilised režiimid osavalt ära kasutavad nagu näiteks Amandine Regamey artiklis naissnaiperite legendis Venemaaga seotud sõjalistes konfliktides esile toob. Anastasiya Astapova analüüsib Valgevene presidendivalimistega seotud kuuldusi ja nalju selles ühiskonnas valitsevate pingete võtmes. Liisi Laineste ja Eda Kalmre president Putini kultust ja tema väidetava kadumisega seotud sotsiaalmeedia kajastusi. Erinevaid konspiratsiooniteooriaid Slovakkias ja tänasel Venemaal käsitlevad Zuzana Panczova ja Alexander Panchenko. Eesti meedias Snowdeni skandaaliga seotud ohu ja hirmu konstrueerimisest kirjutab Mari-Liis Madisson. Erinumbri on külalistoimetajana koostanud Eda Kalmre, kes on kirjutanud ka teemanumbri sissejuhatava artikli.
Number on avatud veebilehel http://folklore.ee/folklore/vol69/.
Erinumber ilmumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt IUT 22-5.

Eesti Rahvaluule Arhiiv tuleb novembri teisel poolel külla Tartumaal, Järvamaal ning Raplamaal

2017. aasta septembris sai Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) 90-aastaseks. Arhiivi kogusid on aidanud selle aja jooksul täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii vanema kui kaasaegse folkloori osas.
Rahvaluulearhiivi käsikirjakogu maht ületas eelmisel aastal 1,5 miljoni lehekülje piiri, arhiivis leidub rohkelt rahvaluuleainesega seotud fotosid, heli- ja videosalvestusi. Järjest täieneb kirjandusmuuseumi üldandmebaas https://kivike.kirmus.ee, muuhulgas on sealt leitavad kõik Jakob Hurda rahvaluuleköited, koostatud on mitmeid temaatilisi, veebis vabalt kättesaadavaid andmebaase.
Tänutäheks pikaajalise koostöö eest tuleb Tartus tegutsev arhiiv lähemale oma kaastöölistele üle Eesti loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Avalike loengute eesmärk on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat ainest ning kutsuda uutele kaastöödele, ettekannetega astuvad üles ERA teadurid ja arhivaarid. Loengud toimuvad juunist detsembrini üle Eesti koostöös kohalike kogukondade ja asutustega.
Novembri teisel poolel tuleb ERA külla Tartumaal endises Kodavere kihelkonnas 17. novembril, Järvamaal Paides 24. novembril ning Raplamaal Raplas 29. novembril.

Kodavere kihelkond on rahvaluule jäädvustamise ajaloos silmapaistev piirkond: sealt pärinevad ühed vanimad (1825) avaldatud regilaulud, sinna saatis Jakob Hurt ühed oma esimestest stipendiaatidest (1887), seal on 20. sajandil toimunud mitmed „tiheda kogumise“ välitööd. Kogutu põhjal on uuritud Kodavere säravaimat jutuliiki – pajatust. 2014. aastal ilmus ammendav Kodavere regilaulude kogumik „Vana Kannel XI“, neli aastat on arendatud Kodavere veebiväravat.
Seminar on pühendatud ERA ja Kodavere kihelkonna koostöö mitmekesistele tahkudele. Lisaks ERA ajaloole ja rahvaluulekogudele internetis tulevad jutuks ka erinevad pärimuse teemad. Eesti kogenuim loodusfolkloori uurija, Kodavereski omainimene Mall Hiiemäe räägib lindudest rahvajuttudes, Astrid Tuisk aga lapsepõlve ja pärimuse suhetest.
Juhan Liivi muuseumis, Rupsi külas esinevad 17. novembril kell 15
Ave Goršič „Killukesi ERA ajaloost“
Liina Saarlo „Rahvaluulekogud kogukonnale: Kodavere veebivärav“
Mall Hiiemäe „Lõevuke, piäske ja teised linnud Kodavere rahvapärimuses“
Astrid Tuisk „Lapsepõlv, mängud ja mängimine“
Seminar toimub koostöös Juhan Liivi Muuseumiga.

Koostöö ERA folkloristide ja Järvamaa inimeste vahel on olnud pikk ja rõõmustavalt viljakas. Mitmete kogumisretkede tulemusena on arhiivi jõudnud aukartust äratav hulk eri liiki pärimustekste. 2004. aastal ilmus Järvamaa kohapärimuse kogumik „Arad veed ja salateed“; 2012. aastal ilmus ammendav Paide ja Anna regilaulude kogumik „Vana Kannel X“, valmimas on uus, Peetri regilaulude köide. 2016. aastal loodi Kesk-Eesti pillilugude veebivärav. Seminaril tuleb kõne alla ERA ajalugu ja tänapäev ning rahvaluulekogud internetis. Eraldi pööratakse tähelepanu kohapärimusele ja regilauludele.
Paide raekoja saalis esinevad 24. novembril kell 16
Risto Järv „Eestimaa südamest ja rahvaluulearhiivist“
Mari-Ann Remmel „Meenutusi Järvamaa kohapärimuse teekonnast arhiiviandmebaasi ja raamatusse“
Liina Saarlo „Rahvaluulekogud kogukonnale: Kesk-Eesti pillilugude ja Peetri regilaulude veebiväravad“
Janika Oras „Kohtumised laulumaailmades“
Seminar toimub koostöös SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muuseumiga.

Raplamaa seminaril räägitakse Vigala kihelkonnas Oese külas 160 aastat tagasi sündinud Matthias Johann Eisenist, tema Raplamaa kaastöölistest ning Eiseni mahuka käsikirjalise rahvaluulekogu (90100 lk) käekäigust tänapäeval. Hilissügisele kohaselt tuleb seminaril juttu hingedeajast, väravad avatakse Eesti Rahvaluule Arhiivi ajalukku ja virtuaalkaasaega. Seminaril tuleb juttu ka kohapärimusest ja selle talletamisest ERAs. 1998. aastal loodud ERA kohapärimuse töörühm tegeleb Eesti kohapärimuse digiteerimise, uurimise ja publitseerimisega ning pärimuspaikade kaardistamisega. Ajaloolise Harjumaa Rapla, Juuru ja Hageri kihelkond on üks ERA kohapärimuse töörühma paremini käsitletud uurimispiirkondi.
Raplas kultuuriklubis Baas esinevad 29. novembril kell 16
Kadri Tamm „Matthias Johann Eisen ja tema rahvaluulekogu“
Ave Goršič „Killukesi ERA ajaloost“
Mari Sarv „ERA virtuaalsed sisse- ja väljapääsud“
Jüri Metssalu „Meeleolukaid momente ERA kohapärimuse töörühma välitöödelt“
Mall Hiiemäe „Hingedeaeg meie looduses ja rahvapärimuses“
Seminar toimub koostöös MTÜga Eesti Kohapärimuse Keskus, mille on ERA kohapärimuse töörühma liikmed loonud keskkonnapärandi laiema tutvustamise ja kogukonnakoostöö eesmärgil.

Lähem info:
Tartumaa ja Järvamaa seminar – Liina Saarlo (52 11 663),
Raplamaa seminar – Jüri Metssalu (53 405 189).
Loengusarja koduleht http://www.folklore.ee/era/loengudERA90

21. novembri teisipäevaseminar valgevene vastlatest

Teisipäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas järjekordne valgevene rahvakultuuri tutvustav seminar.
Alena Leshkevich peab ettekande teemal "Valgevene vastlanädal tänapäeval ja selle lokaalsed erijooned".
Vastlad, mille tähistamises ilmneb mitmekesiseid lokaalseid variante, paigutuvad valgevene rahvakalendris talvise ja kevadise kalendritsükli vahele. Maa põhjaosa rituaalides on tähtis kiikumine, Lääne-Valgevenes naiste müsteeriumid jne. Üldisemalt levinud on vastlaperioodil pliinide, samuti piimatoodete valmistamine ja söömine, samuti liikumine ja liulaskmine, külaskäimine ning laulmine. Sanditamine on erandlik, kuuludes pigem valgevene jõulukombestikku. Tänapäevases vastlate tähistamises esineb arhailisi motiive hoolimata sellest, et kombeid on mõjutanud 1950.-1960. aastate vene linnakultuur. Maagiline tähendus on enamasti taandunud, kuid püsib tähistamisele omane mängulisus, pühademeeleolu, energia ning aktiivsus.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145) ja Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO