Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Urmas Sutrop esitleb oma raamatut Lumivalgukeste lugudest

Neljapäeval 7. juunil kell 14.00 toimub Tartus (Vanemuise 42) Eesti Kirjandusmuuseumi saalis raamatu „Maailma kõige ilusam naine. Lumivalgukeste lood“ esitlus.
Esinevad üllatuskülalised ja istutatakse EV100 tammepuu.
Lumivalgukeste muinasjutud ja selleainelised lood on rännak ajas ja ruumis antiigist tänapäevani. Need on lood õnnetust lapsest, kellest saab maailma kõige ilusam naine, heast ja kurjast, elust ja surmast, armukadedusest ja lähisuhtevägivallast. Neid lugusid võib võrrelda „Araabia ööde“ (1001 ööd) ja „Dekameroniga“. Lumivalgukeste lood on väga erineva süžeega, need on pärit paljudelt rahvastelt Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. Muinasjuttude abil mõistame paremini kaugete ja võõraste maade traditsioone, kultuuri ja mõtteviisi. Kõik muinasjutud pole siin raamatus mõeldud lastele. Lapsevanemad peavad enne hoolega mõtlema, mida siit lastele ette lugeda või ümber jutustada.
Raamatu on koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Urmas Sutrop.
Tõlkinud Urmas Sutrop ning Eesti Piibliselts, Wilhelm Friedrich Eichhorn, Mairi Ernits, Anne Lill, Heete Sahkai, Anne Kalling, Mart Kuldkepp, Timotheos Kuusik, Georg Meri, Ernst Muhel, Sander Samuel, Sven-Erik Soosaar ja Merle Vare.
Illustreerinud Elo-Mai Mikelsaar.
EKSA ja EKM Teaduskirjastuse ühisväljaanne.
Raamatus on 175 lugu ja muinasjuttu, lokku 992 lk.
Lisainfo: Urmas Sutrop, tel: 737 7701. e-post: urmas.sutrop@kirmus.ee

Rahvusvahelisel konverentsil võetakse luubi alla huumor

Tallinna ülikooli Astra majas avatakse 25. juuni õhtul kell 19 rahvusvaheline konverents "Humour: positively (?) transforming", mis toob ligi viiekümnest riigist üle 250 tippteadlase viieks päevaks Eestisse, et analüüsida nalja olemust ja selle esinemisviise.
Huumor reageerib ühiskonnamuutustele paindlikult, ilustamatult ja kiirelt ning annab ootamatuid sissevaateid probleemkohtadele nagu migratsioon, tsensuur, sallimatus, stereotüpiseerimine jm. Konverentsi viie ettekandepäeva jooksul käsitletakse aktuaalseid teemasid, mis võiksid kõnetada ka laiemat kuulajaskonda. Iga päev toimuvad avatud loengud, plenaarsessioonid ja vestlusringid päevakajalistel teemadel.
Konverentsil on neli plenaarloengut: Austraalia sotsioloog ja kultuuriteoreetik Jessica Milner Davis kõneleb, miks on poliitiline satiir läbi aegade aina enam populaarsust kogunud ja miks Donald Trumpi kohta käiv huumor on tema staatust nii tugevdanud kui ka nõrgendanud.
USA folklorist Trevor Blank, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on internetihuumor, räägib Bill Cosbyt jt kuulsusi puudutavatest skandaalidest, millel on tugev huumoripotentsiaal.
Iisraeli sotsioloogi Limor Shifmani huvitab kiirelt globaliseeruv huumor. Selle trendi üheks kandjaks on Internetis levivad meemid, mille kultuuridevahelist erinevust Shifman uurib. Muuhulgas saab teada, kas Hiina meemid erinevad Eesti omadest?
USA folklorist Elliott Oring näitab, kuidas huumorit on võimalik uurida universaalsete globaalteooriate ja skriptide toel.
Eraldi teemablokina arutatakse 27. juunil huumori ja tehisintellekti vahelist seost. Vestlusringis otsitakse vastuseid küsimustele, kas tehisintellekt suudab sarnaselt inimesega nalja teha ja sellest aru saada või kas tehisintellekti loodud huumor oleks edukaim peamiselt tehisintellektide seas.
29. juunil arutlevad tunnustatud eri valdkondade teadlased Eesti huumori eripära üle Andrus Kivirähki raamatu „Mees, kes teadis ussisõnu“ põhjal. Kas välismaalane peab seda teost naljakaks või hoopis traagiliseks? Kuidas iseloomustavad võõralt maalt tulnud inimesed eestlaste huumorimeelt?
Konverentsi koduleht asub aadressil https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/ishs2018 ja Facebookis ISHS 2018. NB! Plenaarloengud kantakse otse üle nii kodulehel kui Facebookis.
Sündmust korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tallinna Ülikool ning selle toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital.
Info: Liisi Laineste, liisi.laineste@folklore.ee

Folkloristika aastapreemia pälvis Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Anu Korb

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Sel aastal esitati preemiale kolm kandidaati: Anu Korb, Merili Metsvahi ja Piret Voolaid. Kõigi kandidaatide teadustegevus oli nii eelmisel kui ka varasematel aastatel laiahaardeline – avaldati teadusartikleid ja allikapublikatsioone. Kõigi nominentide puhul saab esile tõsta nende teadusorganisatoorset tegevust ja oma uurimustulemuste populariseerimist.
2018. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Anu Korb.
Laureaadi puhul tõstetakse esile tema pikaajalist ja mi tmekülgset tegevust Siberi eesti kogukondade uurimisel, nende pärimuse ja argikultuuri talletamisel ja erinevatele publikutele tutvustamisel. Möödunud aastal ilmunud „Kohtumised Siberis“ koondab paarikümne aasta välitööde märkmeid väljaande koostajalt ja toimetajalt Anu Korbiltning teistelt temaga välitöödel osalenud folkloristidelt. Välitöödel kirja pandud tähelepanekud on tunnistuseks pöördelistest muutustest Siberi eestlaste elus.
Välitööpäevikute uurimisele lisaks keskendus Korb oma artiklites Siberi eestlaste rahvameditsiini uurimisele, materjali kogumise ajaloole ja kogukonna teadmistes toimunud muutuste jälgimisele; valmis artikkel Siberi eestlaste mälestustest ühismajandite loomise ja kolhoosielu kohta ning ülevaade Virumaa rahvaluule kogumisloost.
Preemia anti üle 31. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek toimub 31. mail Eesti Kirjandusmuuseumis

Ootame kõiki Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekule, mis toimub neljapäeval, 31. mail 2018, kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42).
Aastakoosolekul kuulutatakse välja Eesti folkloristika aastapreemia laureaat. Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Reet Hiiemäe ettekanne „Folkloristika võimalused ja piirid“.
Järgneb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek.
ARSi juhatus

30. mail toimuvad Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna lõputööde kaitsmised

Neljapäeval, 30. mail kl 14.15 (Ülikooli 16-212) toimuvad Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna lõputööde kaitsmised.
MA
Kl 14.15
Aivo Põlluäär, Ühistegevus kui järjepidevuse sümbol kolhoosnike elulugudes Saaremaa Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi näitel
Juhendaja: dotsent Ergo-Hart Västrik
Oponent: vanemteadur Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseum)
BA
kl 15.15
Liisi-Reet Reinet, Naiste pahed. Naiste negatiivsete omaduste kujutamine 1931. aasta Abielulehtedes ja Eesti rahvalaulude antoloogia (1971) regilauludes
Juhendaja: vanemteadur Merili Metsvahi
Oponent: teadur Andreas Kalkun (Eesti Kirjandusmuuseum)
Kl 16.00
Gerda-Liis Palmiste, Märt Raua perekonnaajalooliste teoste võrdlev analüüs
Juhendaja: vanemteadur Merili Metsvahi
Oponent: teadur Katre Kikas (Eesti Kirjandusmuuseum)
Kl 16.45
Maret Palusalu, Kooliteema elulugudes. Elulugude kogumisvõistluse „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“ näitel
Juhendaja: dotsent Tiiu Jaago
Oponent: teadur Astrid Tuisk (Eesti Kirjandusmuuseum)
Kl 17.30
Kätlin Kink, Unenäojutud folkloristliku uurimisallikana: usundiline, žanrianalüütiline ja kommunikatiivne vaatepunkt
Juhendaja: dotsent Ergo-Hart Västrik
Oponent: Ell Vahtramäe (Vaimastvere põhikool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja)
Lõputööde pdf-d on leitavad lingilt: https://www.flku.ut.ee/et/uudised/eesti-vordleva-rahvaluule-osakonna-loputoode-kaitsmised-30mail

Seminar päringuvõimalustest tekstikorpustes

22. V 2018 seminar, mille teemaks on KORPi päringusüsteemi võimalused kirjanduskorpustele. Päringusüsteem KORP on tööriist paindlike päringute tegemiseks eri tasemel märgendatud ja märgendamata korpustest. KORPi päringus on võimalik kombineerida otsitavaid tekstiüksuseid ja mitmesuguseid tekstiatribuute, koostada eri parameetritel põhinevaid statistikatabeleid, salvestada ja võrrelda päringuid omavahel, lülituda vahetult kontekstilt laiendatud kontekstile.
Eesti Keeleressursside Keskuse töötajad Neeme Kahusk, Kadri Vider ja Olga Gerassimenko tutvustavad KORPi päringuvõimalusi J.Vares-Barbaruse ja J. Semperi kirjavahetuse proovikorpuse näitel. Arutleme KORPi kasutusvõimaluste üle kirjanduskorpuste kontekstis, samuti lühivormide (vanasõnad, kõnekäänud) ja naljandite esitamisest tekstikorpustena.
Seminar 22. mail 2018 kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Vt ka teadet seminaride FB lehel https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=826945697515084&id=338913989651593
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5

Seminar “Ühed narratiivid ja mis neist leida on”

15. mail 2018 kell 12.00 esineb Helen Hint ettekandega “Ühed narratiivid ja mis neist leida on”.
Kui me räägime, siis on alati oluline kuulaja(te)le selgeks teha, kes või mis on need "asjad" ehk entiteedid, kellest või millest me räägime. Selgekstegemine käib üldjuhul täiesti märkamatult ning keeles on selle teenistuses erinevad viitavad ehk referentsiaalsed fraasid, enamasti nimisõnafraasid (nt üks raamat, see poiss, ta, see jmt). Kuna tavaliselt mainitakse jutu keskmes olevaid entiteete korduvalt ning selleks kasutatakse erinevaid fraase, siis on huvitav, kuidas need fraasid jutu arenedes muutuvad ning millest sõltub viitava fraasi valik mingis konkreetses lauses/kontekstis.
Ettekandes keskendume oma uurimisrühma narratiivide-haru uurimistööle
1) Tutvustame oma uurimismaterjali (narratiivide) kogumise meetodit ja selle meetodi kasutamise põhjuseid;
2) Räägime sellest, kuidas oleme narratiividest huvipakkuva keeleainese välja valinud ning kuidas seda analüüsinud;
3) Tutvustame kolme uurimuse tulemust: vaatleme määratlejate esinemist ja kasutust eesti ja soome keeles; võrdleme referentsiaalseid relatiivlauseid ja nende funktsioone eesti, soome ja vene keeles; selgitame, mille poolest erinevad ja sarnanevad viitavad asesõnad eesti, soome ja vene keeles.
Eesti Uuringute Tippkeskuse narratiivide töörühma seminar Kirjandusmuuseumi IV k. seminariruumis 15. V 2018 kell 12.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Eelteade: sügiskool "Dialoogid laste ja noortega"

Kutsume kõiki teemast huvitatud doktorante, nende juhendajaid ja ka magistrante sügiskooli "Dialoogid laste ja noortega".
Eesti Kirjandusmuuseum korraldab 1.-2. novembril 2018 Kubija hotelli (www.kubija.ee) konverentsikeskuses sügiskooli, mille teemaks on “Dialoogid laste ja noortega”. Üritus toimub koostöös keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga, kuid osaleda saavad ka doktorandid, kes ei ole selle doktorikooli liikmed, samuti on oodatud magistrandid.
Sügiskooli ettekanded ja arutelud lähenevad laste ja noorte temaatikale avaralt ja interdistsiplinaarselt: vaatleme laste ja noorte keelekasutust, usundilist mõtlemist, emotsioone, subjektiivset heaolu, filosoofiaid ja elamisviise; erinevaid noorte subkultuure ja nende kultuurilisi, lingvistilisi ja semiootilisi väljundeid. Lisaks ettekannetele on plaanis praktilist laadi töötoad ja arutelud, milles saavad sõna ka doktorandid. Vaadeldakse selliseid teemasid nagu väljakutsed ja võimalused uuritava rühmaga dialoogi loomisel, andmete kogumisel ja töötlemisel, kogemused uurimistööde avaldamisega teadusajakirjades, aga ka uurimistulemuste esitlemine laiemale avalikkusele ja uuritavale rühmale endale.
Ettekandeid-töötube on lisaks Eesti asjatundjatele kutsutud pidama oma valdkonna tunnustatud eksperdid mujalt – nõusoleku on juba andnud religiooniteadlane Johnson Michael Kallidukil (Tansaania/India), meediauurija ja sotsiaalteadlane Daria Radchenko (Venemaa), laste lugemisharjumuste uurija Ilona Savolainen (Finland).
Kohalesõit Tartust Kubija hotelli toimub tellitud ühisbussiga. Osalejatele on tagatud majutus ja toitlustus, kohapeal on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused.
Doktorandid, kelle uurimisteema haakub laste/noortetemaatikaga, on oodatud esinema sügiskoolis 20-minutilise ettekandega. Esinemissoovist palun teada anda 15. septembriks, ilma ettekandeta osalemissoovist 1. oktoobriks (saates manuses oleva registreerimisvormi täidetuna aadressil reet@folklore.ee).
Lõpliku programmi ja info täiendava lugemismaterjali kohta saadame hiljemalt 15. oktoobriks 2018.
Osalemise eest on võimalik saada 2 EAP, esinejatel 3 EAP. Töökeeled on eesti ja inglise keel.
Ürituse toimumist toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM, Eesti-uuringute Tippkeskus TK145) ja Eesti Kirjandusmuuseum.
Lähem info: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee
https://folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2018

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 70. number

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 70. number„Suulisus, kirjalikkus, digitaalsus“, mille külalistoimetaja Tiiu Jaago on teemanumbrisse koondanud artiklid, mis on seotud suulise ja kirjaliku kultuuri kooseksisteerimise ja omavaheliste põimumiste ning vastasmõjudega folkloristika, keeleteaduse ja semiootika näitel.
Suulise ja kirjalikkuse mitmetasandilisust käsitlevad semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel, kes analüüsivad artiklis „Paremäärmuslikud kajakambrid ja autokommunikatsioon“ paremäärmuslikku eestikeelset veebisuhtlust, mida iseloomustav kajakambri efekt ja enesessesulgunud autokommunikatsioon, mis toob kaasa dialoogist kaugenemise. Juhtumianalüüsiks on võetud diskussioon, mis kerkis esile 2015. aasta kevadel seoses massilise põgenike sisserändega Euroopasse.
Katre Kikas ja Kärri Toomeos-Orglaan käsitlevad 19. sajandi lõpu rahvapärast kirjutamisviisi Eestis. Katre Kikas vaatleb Hakob Hurda kirjasaatjate Hans Anton Schultsi ja Jaan Pindi keeleteemalisi sõnavõtte, Kärri Toomeos-Orglaan aga 1887. aastal Jakob Hurdale Setumaalt saadetud käsikirja, milles on koos erinevad keeled (eest, vene, setu) ja murded ja kirjasüsteemid (ladina tähestik, kirillitsa). Tiiu Jaago arutleb artiklis „Suulisus kirjakultuuri ajajärgul“, mil määral on suulisus olnud rahvaluule määravaks tunnuseks ja miks see seisukoht 20. sajandi teisel poolel taandus.
Kirjaliku ja suulise keele erijooni vaatlevad keeleteadlased Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik ja Helen Plado artiklis „Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks?“.
Kristel Vilbaste ja hiljuti lahkunud Mikk Sarve artiklis Taevaskoja Emalättest põimuvad omavahel maastik ja sellega seotud kirjandus, pärimus ja looduskaitseline dokumentatsioon.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr70.

Eesti folkloristika aastapreemia 2018 - ootame kandidaate!

On aeg esitada kandidaate, kes võiks pälvida Eesti folkloristika aastapreemia.
Aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel. Kandideerimisel võetakse arvesse 2017. aasta jooksul ilmunud publikatsioone ja teadustegevust.
Auhinna määramisel peetakse silmas publikatsioonide kõrget taset; teema ja tulemuste tähtsust ja uudsust (nt unarusse jäänud või varem uurimata valdkonna või piirkonna käsitlemist, uute meetodite kasutamist); olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale. Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid. Kandidaate võivad esitada institutsioonid, uurimisrühmad ja üksikisikud.
Kandidaatide ülesseadmiseks tuleb esitada ARSi juhatusele kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi teadustegevust 2017. aasta jooksul.
Ettepanekuid 2018. aasta eesti folkloristika aastapreemia määramiseks ootame 11. maiks meiliaadressile karri@folklore.ee
Preemia antakse üle 31. mail toimuval ARSi koosolekul.
Preemia antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel.
ARSi juhatus
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri@folklore.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO