Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Seminar “Ühed narratiivid ja mis neist leida on”

15. mail 2018 kell 12.00 esineb Helen Hint ettekandega “Ühed narratiivid ja mis neist leida on”.
Kui me räägime, siis on alati oluline kuulaja(te)le selgeks teha, kes või mis on need "asjad" ehk entiteedid, kellest või millest me räägime. Selgekstegemine käib üldjuhul täiesti märkamatult ning keeles on selle teenistuses erinevad viitavad ehk referentsiaalsed fraasid, enamasti nimisõnafraasid (nt üks raamat, see poiss, ta, see jmt). Kuna tavaliselt mainitakse jutu keskmes olevaid entiteete korduvalt ning selleks kasutatakse erinevaid fraase, siis on huvitav, kuidas need fraasid jutu arenedes muutuvad ning millest sõltub viitava fraasi valik mingis konkreetses lauses/kontekstis.
Ettekandes keskendume oma uurimisrühma narratiivide-haru uurimistööle
1) Tutvustame oma uurimismaterjali (narratiivide) kogumise meetodit ja selle meetodi kasutamise põhjuseid;
2) Räägime sellest, kuidas oleme narratiividest huvipakkuva keeleainese välja valinud ning kuidas seda analüüsinud;
3) Tutvustame kolme uurimuse tulemust: vaatleme määratlejate esinemist ja kasutust eesti ja soome keeles; võrdleme referentsiaalseid relatiivlauseid ja nende funktsioone eesti, soome ja vene keeles; selgitame, mille poolest erinevad ja sarnanevad viitavad asesõnad eesti, soome ja vene keeles.
Eesti Uuringute Tippkeskuse narratiivide töörühma seminar Kirjandusmuuseumi IV k. seminariruumis 15. V 2018 kell 12.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Eelteade: sügiskool "Dialoogid laste ja noortega"

Kutsume kõiki teemast huvitatud doktorante, nende juhendajaid ja ka magistrante sügiskooli "Dialoogid laste ja noortega".
Eesti Kirjandusmuuseum korraldab 1.-2. novembril 2018 Kubija hotelli (www.kubija.ee) konverentsikeskuses sügiskooli, mille teemaks on “Dialoogid laste ja noortega”. Üritus toimub koostöös keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga, kuid osaleda saavad ka doktorandid, kes ei ole selle doktorikooli liikmed, samuti on oodatud magistrandid.
Sügiskooli ettekanded ja arutelud lähenevad laste ja noorte temaatikale avaralt ja interdistsiplinaarselt: vaatleme laste ja noorte keelekasutust, usundilist mõtlemist, emotsioone, subjektiivset heaolu, filosoofiaid ja elamisviise; erinevaid noorte subkultuure ja nende kultuurilisi, lingvistilisi ja semiootilisi väljundeid. Lisaks ettekannetele on plaanis praktilist laadi töötoad ja arutelud, milles saavad sõna ka doktorandid. Vaadeldakse selliseid teemasid nagu väljakutsed ja võimalused uuritava rühmaga dialoogi loomisel, andmete kogumisel ja töötlemisel, kogemused uurimistööde avaldamisega teadusajakirjades, aga ka uurimistulemuste esitlemine laiemale avalikkusele ja uuritavale rühmale endale.
Ettekandeid-töötube on lisaks Eesti asjatundjatele kutsutud pidama oma valdkonna tunnustatud eksperdid mujalt – nõusoleku on juba andnud religiooniteadlane Johnson Michael Kallidukil (Tansaania/India), meediauurija ja sotsiaalteadlane Daria Radchenko (Venemaa), laste lugemisharjumuste uurija Ilona Savolainen (Finland).
Kohalesõit Tartust Kubija hotelli toimub tellitud ühisbussiga. Osalejatele on tagatud majutus ja toitlustus, kohapeal on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused.
Doktorandid, kelle uurimisteema haakub laste/noortetemaatikaga, on oodatud esinema sügiskoolis 20-minutilise ettekandega. Esinemissoovist palun teada anda 15. septembriks, ilma ettekandeta osalemissoovist 1. oktoobriks (saates manuses oleva registreerimisvormi täidetuna aadressil reet@folklore.ee).
Lõpliku programmi ja info täiendava lugemismaterjali kohta saadame hiljemalt 15. oktoobriks 2018.
Osalemise eest on võimalik saada 2 EAP, esinejatel 3 EAP. Töökeeled on eesti ja inglise keel.
Ürituse toimumist toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM, Eesti-uuringute Tippkeskus TK145) ja Eesti Kirjandusmuuseum.
Lähem info: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee
https://folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2018

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 70. number

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 70. number„Suulisus, kirjalikkus, digitaalsus“, mille külalistoimetaja Tiiu Jaago on teemanumbrisse koondanud artiklid, mis on seotud suulise ja kirjaliku kultuuri kooseksisteerimise ja omavaheliste põimumiste ning vastasmõjudega folkloristika, keeleteaduse ja semiootika näitel.
Suulise ja kirjalikkuse mitmetasandilisust käsitlevad semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel, kes analüüsivad artiklis „Paremäärmuslikud kajakambrid ja autokommunikatsioon“ paremäärmuslikku eestikeelset veebisuhtlust, mida iseloomustav kajakambri efekt ja enesessesulgunud autokommunikatsioon, mis toob kaasa dialoogist kaugenemise. Juhtumianalüüsiks on võetud diskussioon, mis kerkis esile 2015. aasta kevadel seoses massilise põgenike sisserändega Euroopasse.
Katre Kikas ja Kärri Toomeos-Orglaan käsitlevad 19. sajandi lõpu rahvapärast kirjutamisviisi Eestis. Katre Kikas vaatleb Hakob Hurda kirjasaatjate Hans Anton Schultsi ja Jaan Pindi keeleteemalisi sõnavõtte, Kärri Toomeos-Orglaan aga 1887. aastal Jakob Hurdale Setumaalt saadetud käsikirja, milles on koos erinevad keeled (eest, vene, setu) ja murded ja kirjasüsteemid (ladina tähestik, kirillitsa). Tiiu Jaago arutleb artiklis „Suulisus kirjakultuuri ajajärgul“, mil määral on suulisus olnud rahvaluule määravaks tunnuseks ja miks see seisukoht 20. sajandi teisel poolel taandus.
Kirjaliku ja suulise keele erijooni vaatlevad keeleteadlased Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik ja Helen Plado artiklis „Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks?“.
Kristel Vilbaste ja hiljuti lahkunud Mikk Sarve artiklis Taevaskoja Emalättest põimuvad omavahel maastik ja sellega seotud kirjandus, pärimus ja looduskaitseline dokumentatsioon.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr70.

Eesti folkloristika aastapreemia 2018 - ootame kandidaate!

On aeg esitada kandidaate, kes võiks pälvida Eesti folkloristika aastapreemia.
Aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel. Kandideerimisel võetakse arvesse 2017. aasta jooksul ilmunud publikatsioone ja teadustegevust.
Auhinna määramisel peetakse silmas publikatsioonide kõrget taset; teema ja tulemuste tähtsust ja uudsust (nt unarusse jäänud või varem uurimata valdkonna või piirkonna käsitlemist, uute meetodite kasutamist); olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale. Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid. Kandidaate võivad esitada institutsioonid, uurimisrühmad ja üksikisikud.
Kandidaatide ülesseadmiseks tuleb esitada ARSi juhatusele kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi teadustegevust 2017. aasta jooksul.
Ettepanekuid 2018. aasta eesti folkloristika aastapreemia määramiseks ootame 11. maiks meiliaadressile karri@folklore.ee
Preemia antakse üle 31. mail toimuval ARSi koosolekul.
Preemia antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel.
ARSi juhatus
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri@folklore.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverentsil on luubi all dialoogid Eestiga

27.–28. aprillini toimub Rakveres Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverents "Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga".
Gustav Suitsu sõnastatud Noor-Eesti kreedo „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ on ilmumisajast 1905. aastal olnud enim tsiteeritud ja tõlgendatud üleskutse, aktuaalne ja kõnetav rohkem kui saja aasta jooksul. Sellel sõnumil on olnud tähendus rahvuslastele ja poliitikutele ning see on vahendanud teed haritusele ja paljudele üllastele sihtidele. Missuguseid eestlaseks olemise tõlgendusi võimaldab kreedo tänasel päeval? Mida me teame eestlaseks olemisest tänaste uuringute põhjal? Kas see on üksnes jäägitu edulugu ja millele see tugineb? Võib-olla peaksime selle sõnastama tänaste uurimistrendide valguses ja rahvustundest lähtudes hoopis: „Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks!“
Eesti-uuringute Tippkeskus on tegutsenud kaks aastat ja selle ajaga on tööle hakanud 12 valdkondadeülest töörühma järgmistes teadussuundades: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuuri ja kirjandusuuringud; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.
Kevadkonverentsi töö toimub töörühmade ettekandeblokkides, konverentsi eesmärk on suhestuda aktuaalsete sotsiaal- ja humanitaarküsimustega ühiskonnas, kajastada tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimusi ning -tulemusi, analüüsida ühiselt kahe tegevusaasta järel, kuidas on taotlusest lähtuvaid probleeme lahendatud.
Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtetega palume tutvuda kodulehel https://www.folklore.ee/CEES/2018/kevad
Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145, Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm.
Korraldustoimkond: Mare Kõiva, mare@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 26. aprillil kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Vahur Aabrams "Kas Setomaale on iseloomulikud lillelised perekonnanimed?“
Saksa filoloog ja Tartu Ülikooli raamatukogu teadur Vahur Aabrams peab ARSi kõnekoosolekul ettekande setode perekonnanimedest.
„Eesti perekonnanimeraamatu“ koostamise käigus on V. Aabrams süvenenud setodele perekonnanime andmise loosse. Ta ei piirdu üksnes ajakirjanduses ja nimekomisjonide protokollides toodud andmete refereerimisega, vaid on võimalusel otsinud üles ka inimesi, kes neid nimesid kannavad. Aabramsi uurimus avab uusi tahke Petserimaa „ristimise“ tagamaadest ning selle mõjust nimesaanute identiteedi kujunemisele.
Kõik on oodatud kuulama!
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri@folklore.ee

Noorte humanitaaride konverents "Noorte hääled" Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis

Traditsiooniline noorte humanitaaride konverents „Noorte hääled“ toimub sel aastal 23. ja 24. aprillil. Esimene päev (23. aprill) toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja on pühendatud rahvusvahelistele teemadele. Teine päev (24. aprill) Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu) on eestikeelsete ettekannete päralt.
Konverentsi eesmärk on luua võimalus erinevate erialade ja uurimisteemade dialoogiks ning pakkuda ühtlasi avaramat kõlapinda aktuaalsetele ja värsketele uurimisteemadele.
Ettekanded hõlmavad mitmetahulist spektrit kaasaja uurimisvaldkondadest. Konverentsi plenaarettekandes keskendub professor María Inés Palleiro Buenos Airese ülikoolist, Argentiina linnalegendide.
Konverentsi programmi mahuvad ka raamatututvustus, ühine filmi vaatamine ja Eesti Kirjandusmuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi noortele suunatud kogumisprojektide tutvustused, samuti ohtralt sotsiaalset melu.
Kava, põhjalikumat tutvustust ja jooksvat informatsiooni võib vaadata konverentsi Facebookilehelt:
https://www.facebook.com/events/336345756878472
Lisainfo:
Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee
Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, liisi.jaats@erm.ee

Lital Belinko-Sabah' loeng rahvajuttude morfoloogiast Tartu Ülikoolis

Jeruusalemma Heebrea ülikooli doktorand Lital Belinko-Sabah peab 19. aprillil Tartu Ülikoolis loengu "The Morphology of Folk Stories and Linguistics. Judeo-Spanish Folk Stories as a Case Study". Loeng toimub algusega kell 14:15 TÜ von Bocki õppehoone (Ülikooli 16) ruumis 215.
Loeng käsitleb ladiino (espanjooli) rahvajutte, mida analüüsitakse keelelis-narratiivsete meetoditega. Ettekandja eesmärk on tuua esile, kuidas keelelistel erijoontel on oluline funktsioon selles, kuidas me rahvajutte mõistame.
Lähem info: Ülo Valk, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor, ulo.valk@ut.ee

18. aprillil toimub Eesti Kirjandumuuseumis seminar vanasõnade struktuurianalüüsist

Kolmapäeval, 18. aprillil kl 12 esineb Lital Belinko-Sabah ettekandega "Interdistsiplinaarne lingvistiline folklooriteooria ja rahvapäraste vanasõnade struktuurianalüüs". Juttu tuleb Egiptuse ühiskonna eliidi väärtustest ja ideedest Vana-Egiptuse tarkusekirjanduse põhjal. Selgub, et vanasõnade grammatika, loogiline struktuur ja funktsioon korreleeruvad üksteisega.
LÜHIKOKKUVÕTE. Lital Belinko, A Structural Analysis of Demotic Proverbs Using Interdisciplinary Linguistics-Folklore Theories.
'Wisdom literature is considered to be one of the most important sources of information on ancient Egyptian civilization. These Texts provide an invaluable source of information about the values and ideas that were common amongst the Egyptian society elites. After analyzing the proverbs using structural linguistics theories and the theories of Seitel (1981), Hasan-Rokem (1982) and Grzybeck (1994), I have found an almost perfect correlation between the grammar of the proverbs, the logical structure and its function (diactic, consolation, warning etc.). In this lecture, I will show that proverbs analysis from the folkloristic point of view together with a grammar analysis can give us a deeper and more accurate understanding of the Demotic proverbs.
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

17. aprilli teisipäevaseminar digitaalsest huumorist

Teisipäev 17. aprillil kl 12 kõneleb Jarno Hietalahti teemal "Digitaalsuse ja huumori ristteedel". Juttu tuleb tehisintellekti naljatama õpetamise võimalikkusest.
LÜHIKOKKUVÕTE. Jarno Hietalahti, On the crossroads of "digital" and "humour"
There are researchers who think that humor is “the final barrier” for artificial intelligence, and computational humor has taken great steps forward in recent years. Researchers have created different kinds of algorithms which are able to recognize sarcasm, and speculation runs heated on how artificial intelligence should create the funniest possible jokes. The amount of data on human behavior is pivotal for this; in this setting humor is seen, eventually, mathematics, and something that can be calculated.
It will be suggested that technologies and humanities can and should be brought together. Digital humanities have an important role in measuring humorous human behavior, and logically, our ways of having fun.
This, it is will be claimed, helps to reveal deep insights about human beings, even if it fails to lead to the creation of funny machines.
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5. Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM)/ The event is supported by the European Union (ASTRA project of Estonian Literary Museum, EKMDHUM).

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO