Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Aastatepikkuse fraseoloogiauurimise tulemusena ilmus akadeemiline väljaanne „Eesti kõnekäänud I”

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusel on rõõm teatada, et ilmunud on Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud mahukas teadusväljaanne "Eesti kõnekäänud I: Monumenta Estoniae Antiquae VII”. 1150 lehekülge sisaldav suurteos võtab kokku Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna aastatepikkuse fraseoloogia-alase uurimistöö.
Suurem osa kõnekäände kuulub loomuliku keele sõnavarasse, nad on kohased kõikidel keele kasutusaladel alates kõnekeelest ja lõpetades raamatulike tekstidega. Nende valik sõltub kõneleja või kirjutaja keelekompetentsist, keelekasutuskultuurist, väljenduseelistustest. Väljaanne „Eesti kõnekäänud” pakubki lugejale kujundlikku keeleinventari, mille abil saab keelekasutaja tema poolt valitud stiilis oma seisukohti vormistada.
Kõnekäändude allikmaterjal (kokku 154 550 teksti) pärineb trükiallikatest ja käsikirjalistest arhiivifondidest, selle vanim osa on pärit 17. ja 18. sajandist. „Eesti kõnekäänud” ei ole traditsiooniline tähestikuline keelekogu. Väljaande materjal, üle 20 000 väljendi on korraldatud mõisteseoste järgi. Sisuline korrastatus arvestab seda, et kõneleja või kirjutaja ei lähtu mitte sõna foneetilisest või kirjalikust vormist, vaid mõistest, ideest, analoogiast ning selles esitatakse koos, koondatult kõike seda, mis inimese keelelises teadvuses kuulub ühte, sh ka vormilt erinev materjal. Mõistesse kokku viidud tuntud ja vähemtuntud või tundmatud väljendid saavad arusaadavaks juba tuttava või paremini tuntud, üldisema, harilikuma nimetuse varal, tuntuma ja vähemtuntu vaheliste seoste kaudu.
Mis tahes keele sõnavaras kajastuvad rahva ja/või teatud inimrühma tõekspidamised, hoiakud, eelistused jms. Just seetõttu ei ole kõik mõisted täidetud väljenditega ühesuguse tihedusega ega ka samasuguse emotiivsusega. Kõnekäändudele on lisatud tähenduse vm poolest lähedased vanasõnad.
Väljaande valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektid IUT 22-5 ja EKKM 14-385, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus, TK 145).
Raamatut on võimalik tellida posti teel Eesti Kirjandusmuuseumist soodushinnaga 20 eurot, millele lisanduvad saatekulud. Tellimus palun esitada meiliaadressile inga.ivanova@kirmus.ee.
Teine köide on trükivalmis ja ootab juba ilmumisjärge.

Rahvusvaheline konverents “Between individual and collective trauma” 12.-13. märtsil Eesti Kirjandusmuuseumis

Olete oodatud rahvusvahelisele konverentsile “Between individual and collective trauma”, mis toimub Eesti Kirjandusmuuseumi suures saalis 12.-13. märtsil. Konverentsil esinevad tunnustatud teadlased ettekannetega traumakäsitlustest Ida- ja Kesk-Euroopa näitel. Konverentsi programm ja teesid on kättesaadavad ürituse kodulehel http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2020/trauma/#. Rohkem infot: Liisi Laineste, liisi@folklore.ee.
Konverentsi toetab Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus (TK-145) ja EKMi ASTRA projekt (Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu), ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.

Pärimusmuusikud esinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks

4. märtsil kell 19.00 toimub Eesti Rahva Muuseumis kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinevad pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kelle looming on saanud inspiratsiooni või otseseid eeskujusid rahvamuusikast.
Eesti rahvuslik muusika on ärkamisajast saati olnud tihedalt seotud rahvamuusikaga ning rahvaluule arhiiviga. Eesti esimese sihipärase rahvaviisikogu korjasid meie esimesed professionaalsed muusikud – Miina Härma, Cyrillus Kreegi, Mart Saare jt käsikirju säilitatakse rahvusliku muusikaloo aardena Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Aastakümnete jooksul jätkasid folkloristid muusikutega viljakat koostööd, arhiivi kogud täienesid rahvamuusika noodistuste ja helisalvestustega. Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatakse ja uuritakse eesti muusikalist emakeelt, siinsetes kogudes on üle 20 tuhande noodi ja kordades rohkem helisalvestatud muusikapalu.
Arhiivi talletatud viisidest on Eesti muusikud ja heliloojad saanud inspiratsiooni tänase päevani. Rahvaviisidest on mõjutatud koorimuusika selle algusaegadest kuni viimase laulupeo repertuaarini, süva- ja levimuusika. Eesti tänast kultuurimaastikku on raske ette kujutada ilma pärimusmuusika ja folkfestivalideta. Paraku on arhiivi rahastamine olnud viimastel aastakümnetel projektipõhine ja äärmiselt ebakindel. Teadlased on pidanud visalt võitlema, et lisaks akadeemilisele teadustööle tagada ka arhiivi järjepidev toimimine Eesti ühiskonna huvides. 2020. aastal jäid toetuseta paljud Eesti teadusele olulised uurimissuunad, ka kõik Eesti Kirjandusmuuseumi ja sealhulgas Eesti Rahvaluule Arhiivi teadusprojektid.
Olukord eesti teaduses on teinud murelikuks ka paljud loomeinimesed, keda inspireerib Eesti mäluasutustes säilitatav rahvuslik pärand. Loomeliidud ühinesid teadlastega avalikus pöördumises Eesti teaduse ja Eesti uuringute rahastamise asjus, mille toetusallkirjad anti Riigikogule üle 2. märtsil. Kriitilises olukorras soovitakse tähelepanu pöörata eesti kultuuri uuringute tähtsusele Eesti avalikkuse jaoks. Loomeinimeste töö kaudu jõuab meie kultuuripärand aga kõigi Eesti inimesteni.
Eesti Pärimusmuusika Keskus, kellel on aastatepikkune koostöö Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiviga, korraldab arhiivi toetuseks kontserdi 4. märtsil kell 19 Eesti Rahva Muuseumis. Oma toetust saab näidata tasuta kontserdil osalemisega. Kohapeal on võimalik osta Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandeid. Kontserdil esinevad Trad. Attack!, Mari Kalkun, Sander Mölder, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, Maarja Nuut, Zetod, jutuvestja Piret Päär, Margus Põldsepp ja Lõõtsavägilased, Cätlin Mägi, Curly Strings, Lauri Õunapuu, Johansonid ja teised.
Kontakt:
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv: Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371; Janika Oras, janika.oras@folklore.ee, tel 58 116 793
Kontserdi korraldaja on Eesti Pärimusmuusika Keskus: Tarmo Noormaa, tarmo.noormaa@folk.ee, tel 50 87 759

Teadlaste esindajad annavad 2. märtsil Riigikogule üle allkirjad Eesti teaduse ja Eesti-uuringute toetuseks

Esmaspäeval, 2. märtsil kell 11.15 antakse Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle „Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ ja sellele kogutud toetusallkirjad. Pöördumist on toetanud 122 asutust, organisatsiooni ja kollektiivi ning 1920 eraisikut. Pöördumise ajendas Eesti teaduse, sealhulgas Eesti-uuringute ebapiisav rahastamine, mis seab ohtu põhiseaduse täitmise ja riigi elujõulisuse. Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.
Avaliku pöördumise esitasid 29. jaanuaril 2020 kuus teadus- ja haridusasutust: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseum.
Pöördumisega taotletakse teadusrahastuse üldist suurendamist ja eraldi meetmeid Eesti-uuringute rahastamiseks. Rahastussüsteem peaks toetama teaduse laiapõhjalisust, eri uurimissuundade ja -valdkondade järjepidevat arengut, tagades ka teadlaste järelkasvu. Rõhutatakse vajadust leida stabiilne rahastus Eesti avalikkuse huve teenivale, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevusele.
Üks pöördumise algatajaid, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlane Mari Sarv rõhutab: „Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda ja loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti uuringute jätkumise eest. Meile kõigile on eluliselt oluline, et püsiksid ja areneksid kõik Eesti maad, loodust, kultuuri, rahvast ja riiki puudutavad uurimisvaldkonnad, et teadustöö teeniks meie kõigi huvisid ja toetaks riigi ja rahva jätkusuutlikkust. Tuleb säilitada eesti keele oluline osa – teaduskeel – ja rohkem väärtustada eestikeelset teadust. Teadustöö stabiilsuse ja kestvuse tagamisel on oluline mitte unustada noorte teadlaste võimalusi siin oma teadustööd teha.“
Avalikule pöördumisele saadud toetus näitab suure osa Eesti haritlaskonna ja loomeinimeste muret selle pärast, et teaduse rahvusvahelistumise ja kvaliteedi tõstmise tähe all jätab praegune rahastamispoliitika tähelepanuta Eesti-uuringute ja eestikeelse teaduse avalikud funktsioonid. Lisaks kõrgkoolidele ja akadeemilistele organisatsioonidele on pöördumise toetajate seas paljud üle-eestilised kultuuriorganisatsioonid, sealhulgas loomeliidud.
Paralleelselt allkirjade kogumisega on meedias toimunud diskussioon teadusrahastuse, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteaduste baasrahastuse probleemide üle. Teadusalase arutelu ühiskondlikku kõlapinda ja valmisolekut panustada sellesse, et riigi juhid mõistaksid oma vastutust Eesti-uuringute tuleviku ees, näitab suure hulga pärimusega seotud loojate ja praktikute tegevus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks – sotsiaalmeedias on välja kujunenud aktiivne toetusgrupp, arhiivi ja teaduse toetuseks on loodud temaatilisi laule, 4. märtsil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis pärimusmuusikute toetuskontsert.
Pöördumine antakse Riigikogu esimehele üle 2. märtsil kell 11.15.
Lisainfo:
Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, 56456699, mari.sarv@folklore.ee
Urmas Sutrop, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, 5207188, urmas.sutrop@kirmus.ee

Kultuuriantropoloog Niko Besnier peab loengu sporditööstustest ja talendiotsingutest 9. märtsil Tartu Ülikoolis

Esmaspäeval, 9. märtsil kell 12.15-13.45 toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16-214) Niko Besnieri loeng sporditööstustest ja talendiotsingutest.
Üleilmses sporditööstuses käib karm konkurents nii vaatajate, rahade, aga ka kõige aluseks olevate talentide peale. Selles võitluses on Lääne spordiilma pilgud suunatud üha enam lõunapoolkera poole, kus majanduslikult ebakindlates oludes elavad noored, iseäranis just mehed, näevad spordimigratsioonis omakorda väljapääsu kehvast kohalikust tööturust. Kuidas üleilmne sporditööstus mõjutab kohalike elu ja tulevikunägemust, räägibki Besnieri loeng.
Loengujärgselt on huvilised oodatud jätkama arutelu juba vabavormilises vestlusringis kerge kehakinnituse saatel.
Niko Besnier on Amsterdami ülikooli kultuuriantropoloogia professor ja hetkel HCASe (Helsinki Collegium for Advanced Studies) uurimisdirektor. Juhtis aastail 2012-2017 Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kogenud teadlase granti “Globalisation, Sport, and the Precarity of Masculinity”. Ta on arvukalt publitseerinud soo, seksuaalsuse, keele, majanduse ja sotsiaalsete muutuste teemadel. Tema viimane (kaasautorluses kirjutatud) raamat on 2017. aastal ilmunud “The Anthropology of Sport: Bodies, Borders, Biopolitics”.
Lisainfo: Ülo Valk, eesti ja võrdleva rahvaluule professor, ulo.valk@ut.ee
Loengu toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverents "Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani" 14.-15. aprillil 2020 Tallinnas - ERIOLUKORRA TÕTTU EDASI LÜKATUD!

14. ja 15. aprillil 2020 toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverents "Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani".
2019. aastal läbitud väljapaistvate hinnetega vahehindamise järel on Eesti-uuringute Tippkeskuse töö sujunud plaanipäraselt ja suurepäraste tulemustega kõigis 12 valdkondadeüleses töörühmas: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm; biograafika töörühm; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm; eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm; kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm; kõne- ja muusikauuringute töörühm; migratsiooni- ja diasporaauuringute töörühm; narratiiviuuringute töörühm; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringute töörühm; soouuringute töörühm ning usundi- ja müüdiuuringute töörühm.
2020 on mitmes mõttes iseäralik aasta. Aga meenutagem mõnda fakti, mis toimus sada aastat tagasi ja mille järelmid on kujunenud täna argireaalsuseks. 1920. aastal kasutas Karel Čapek oma venna Josefi loodud sõna „robot” näidendis R.U.R. ja 1920. aastal sündis Mogiljovis Valgevenes (tema sünniajaks juba Venemaale loovutatud piirkonna) juudiperekonnas Isaac Asimov. Asimovist kujunes ulmekirjanduse ja robootika promootor, kelle looming mõjutas ka Eesti kultuuripilti. Esimene Asimovi teos ilmus eesti keeles 1965. aastal. Meil on põhjust meenutada ka 1917. aastal Tallinnas sündinud Boris Kaburit, kelle robot Rops (1964) ja „Rops tegutseb jälle“ (1965) jõudsid teatrilavale veel enne Asimovi teost, olles omalaadne sümbioos teaduse edusammude kiitusest, paroodiast ja iseloomustades täiel määral inimliku meele tehnoloogiast ja teadusest aeglasemat arengut, mida Asimov on tabavalt iseloomustanud: “The saddest aspect of life right now is that science gathers knowledge faster than society gathers wisdom” ('Praegusaja suurim kurbloolisus peitub tõsiasjas, et teadus kogub teadmisi kiiremini kui ühiskond kogub tarkust').
Kaburi ulmetekst „Kosmose rannavetes“ on ilmselt esimene Eesti algupärane ulmeteos, mis pälvis välismaal auhinna. Kui mitte muu, siis luule- ja eeposetõlgetega on Kabur olnud meist kõigi teekaaslane.
Kutsume kõiki tippkeskuse liikmeid osalema valdkondadeülesel kevadkonverentsil, kuhu ootame töörühmade ettekandeplokke ja arutlusfoorumeid. Konverentsi eesmärk on suhestuda aktuaalsete humanitaar- ja sotsiaalküsimustega ühiskonnas, kajastada tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimusi ning teadustulemusi.
Loodetavasti on meie seekordne konverents oma vahetulemustega sama tulevikku vaatav kui vennad Čapekid. Või Asimov. Kuidas me ei hinda ka neid ammuseid kirjandusteoseid ja nendega seotud isiksusi – avastusi ja dialooge, olgu või tiba (jäme)koomikat, on neis kindlasti.
Planeerime iga töörühma tulemuste ja tegevusliinide esitlemiseks 60 minutit. Palume töörühmadelt ühte pikemat ja/või kahte-kolme lühemat ettekannet. Ettekande/ettekannete teese ootame (ühe ettekande teeside maht on kuni 3000 tähemärki) 25. märtsiks 2020 aadressile piret@folklore.ee.
Oodatud on ka kavavälised stendiettekanded.
Kõigil osalejatel palume registreeruda 20. märtsiks kodulehel https://folklore.ee/CEES/2020/dialoogideestiga oleva veebivormi kaudu.
Konverentsil esitletakse tippkeskuse teadusväljaandeid, palun andke soovist teada piret@folklore.ee.
Ajakava täieneb ja kodulehele lisanduvad ettekannete lühikokkuvõtted.
Konverentsil osalemine on tasuta. Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Korraldajad Mare Kõiva, mare.koiva@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret.voolaid@folklore.ee

Rahvaluule kogumispreemiad pälvisid Tiiu Jaago, Ellen Muru ja Lembitu Tverdjanski

26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis Eesti Vabariigi President üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänavu pälvisid preemiad Tartu Ülikooli Eesti rahvaluule dotsent Tiiu Jaago aastatel 1990–2000 kogutud Järve küla, praegu Kohtla-Järve, pärimusliku ajaloo materjali üleandmise eest ning Tartu Ülikooli tudengite rahvaluulekogumisele ja -uurimisele ärgitamise eest aastatel 1985–2018; Ellen Muru sisuka koostöö eest rahvaluulearhiiviga aastatel 2013–2019, ning metsanduse arendaja, looduskaitsja ja pärandkultuuri uurija Lembitu Tverdjanski silmapaistvate kaastööde eest aastatel 2015-2018 ning peapreemia kogumisvõistlustel „Esemed meie rännakuil“ (2019).

Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev 26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis

Ootame teid kolmapäeval, 26. veebruaril 2020 kell 14.00 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päevale. Tehakse kokkuvõtteid koos Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga korraldatud kogumisvõistlusest "Esemed meie rännakuil". Kell 16.00 antakse üle Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad ja kuulutatakse välja uus kogumisteema.
Kava
14:00 Avasõnad
14:05 Käsikirjade elu Eiseni kogu näitel, Kadri Tamm
14:25 Kogumisteema „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ tutvustus, Mari Sarv
14:35 Ravimtaimede küsitluskava „Eesti taimed minu elus. Tervis, toit, ilu“ tutvustus, Kristel Vilbaste, Mare Kõiva
14:45 2019. aasta kogumisvõistluse „Esemed meie rännakuil“ ülevaade, Tiiu Jaago, Tuuli Reinsoo
15:05 ERA kaastööliste sõnavõtud
15:25 Kaastööliste tänamine
16.00 AKTUS
16:00 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
16:05 President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluulepreemiad
16:20 Muusikaline vahepala
16:30 Ülevaade arhiivi kaastöödest ja rahvaluulearhiivist aastal 2019. Astrid Tuisk, Risto Järv
16:50 Kontsert Mari Kalkunilt
Lähem info: Risto Järv, tel 51 904 371, e-post risto.jarv@folklore.ee; Astrid Tuisk, tel 52 12 457, e-post astrid.tuisk@folklore.ee

XV folkloristide (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur“

8.-9. aprillini 2020 toimub Pühajärve Spa ja Puhkekeskuses viieteistkümnes Eesti folkloristide (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur“.
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.
2020. aastal toimuva konverentsi üldteema on „Loodus keskkond-kultuur“. Konverentsi eesmärgiks on analüüsida ja kriitiliselt hinnata inimeste ja looduse vaheliste igapäevaste kokkupuutepunktide mitmetisust. Looduse ja keskkonnaga seotud teemad on hetkel ühiskonnas aktuaalsed ning teravaid vastasseise tekitavad. Need debatid rõhutavad inimesi ümbritseva (loodus)keskkonna muutumist, ning peegeldavad seda kuivõrd tugevalt on kujutelmad loodusest ja keskkonnast seotud (rahvus)kultuuri ja (nii rühma kui üksikisiku) identiteediga.
Konverentsile ootame ettekandeid looduse ja keskkonna teemade kajastumisest nii varasemas kui ka tänapäevases kultuuris ja folklooris, samuti ka sellest, milline võiks olla folkloristide roll tänapäevastes looduse ja keskkonnaga seotud avalikes debattides.
Kutsume esinejaid üles loovalt ühendama üleskutses olevaid märksõnu: looduskultuur, loodus vs kultuur, looduskeskkond, kultuurikeskkond, loodus kui keskkond, kultuur kui keskkond ning otsima vastuseid järgmistele (aga ka muudele märksõnadest hargnevatele) teemadele:
* folkloor kui inimese ja keskkonna suhte muutumise kajastaja, folkloori kasutamine (ja ärakasutamine) erinevate aegade keskonnateemalistes debattides;
*keskkonnateemaliste debattide ambivalentsus – kuidas põimuvad teaduslikud ja tavateadmised; kuidas suhestuvad majanduslikud ja keskkondlikud eesmärgid;
*looduse ja keskkonna emotsionaalne väärtus, emotsioonide roll keskkonna teemalistes aruteludes;
*looduse seos religiooni ja spirituaalsuse, rahvuskultuuri ja üksikisiku identiteediga; looduse ja keskkonnaga seotud moraalsed väärtused;
*loodus, tehnoloogia ja inimtekkeline keskkond; looduslähedus ja linn; virtuaalne reaalsus kui keskkond ning virtuaalne reaalsus kui keskkondlike debattide platvorm.
Folkloristide viieteistkümnenda talvekonverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Ettekannete teese (kuni 300 sõna) ja registreerumist ootame hiljemalt 23. märtsiks 2020 veebivormi kaudu https://forms.gle/yzpckQG1Bqj953wTA.
Täpsem info Katre Kikas (katreki@folklore.ee) või Mare Kalda (kalda@folklore.ee).

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar koroonaviiruse kajastusest meedias

Teisipäeval, 25. veebruaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar koroonaviiruse kajastusest meedias.
Maris Kuperjanov peab ettekande "Uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastukaja (sotsiaal)meedias".
Paralleelselt ametliku informatsiooni vastuvõtmisega reageerivad inimesed aset leidnud sündmustele mitmesuguste lugude, naljade, vandenõuteooriate, legendide ja kuulujuttudega. Digiajastul levivad niisugused reaktsiooni-jutud väga kiiresti ja globaalselt, üleilmsete kujutelmade kõrval tekib ka kohalikke arendusi. Teisipäevaseminaris on arutluse all praegusel ajal päevakorral oleva koroonaviiruse rahvalik vastukaja sotsiaalmeedias.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja EKM 8-2/20/3 "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid".

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO