Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 23. märtsil kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kavas:
Riho Viik „Folkloor ja avalikustuv kavalusmenetlus“
Pille Kippar „Pühendusega raamat minu riiulil" - ettekanne jätkab folkloristide talvekonverentsil alustatud teemat 20. sajandi teise poole rahvusvaheliste suhete avanemisest.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus

21. märtsi teisipäevaseminar valgevene folkloori kaardistamisest

21. märtsil 2017 toimub seminar valgevene traditsioonilise vaimse kultuuri tähenduslike elementide kaardistamisest.
1980ndatel–1990ndatel aastatel kogutud arhiivimaterjalide toel on algatatud akadeemiline projekt Valgevene etnolingvistilis-folkloristliku atlase koostamiseks. Terve seeria katselisi etnolingvistikakaarte illustreerivad projekti käigus esile tõusnud teoreetilisi ja metodoloogilisi probleeme.
Kõneleb Nikolai Antropov. Põhiettekanne on vene keeles.
Seminar 21. märtsil 2017 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.

Lahkus rahvalaulude uurija Hilja Kokamägi (10. IX 1923 - 9. III 2017)

10. septembril 1923 Valgas kooliõpetaja peres sündinud ja üles kasvanud Hilja Kokamägi lahkus meie hulgast väärikas vanuses. Andeka tütarlapse kooliteed mõjutas sõda ja sõjajärgsed kehvad olud. Ta lõpetas 1940. aastal Valga progümnaasiumi ja 1942. aastani õppis Valga Gümnaasiumis, kuid keskkooli lõputunnistuse omandas alles 1952. Järgnesid 1957. aastani kestnud õpingud Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas. Tema diplomitöö suurlaulik Mai Kravtsovist, kaitstud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures, on tänaseni aktuaalne kui näide laulikut tema repertuaariga ühendavast teadustööst. Kolga ranna laulukultuuri esindaja peret ja järeltulijaid külastas Hilja Kokamägi korduvalt ja ilmselt nende käikude tõttu sai lähedaseks ka järgmine uurimisvaldkond - merelaulud.
Töötanud õpetajana, avanes tal võimalus 1961-1971 olla erialatööl Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas. Tema tööks oli regilaulude tüpoloogia ja lauluregistrite koostamine. Vahemikus 1971-1991 jätkas ta teadustööd Eesti Keele Instituudi folkloristika osakonnas, valmistades ette hiiglasliku mahuga Jõhvi ja Iisaku Vana kannelt. 1285 leheküljeline suurteos ilmus trükist 1999 kui Hilja pidas juba pensionipõlve, kuid selle registrid, tüpoloogia ja paljud lauluvõrdlused valmisid pingsa aastate pikkuse tööga. 1980. aastal Loomingu Raamatugu sarjas ilmunud "Purjetan punasta merda" on jäänud temaatilise laulurühma ainuesindajaks, nagu ka piirkonna lauluvara käsitlused (Jõhvi ja Iisaku kihelkonna regilauludest ja –viisidest, koostöös Edna Tuviga). Laulukultuuri uuemaid kihistusi ja suundumusi, eriti sotsiaalsete ja ühiskondlike muutuste reflekteerumist uuemas laulude kihistuses käsitleti koos Ingrid Rüütliga ettevalmistatud ja 1964. aastal ilmunud kogumikus "Laul olgu lühike või pikk".

Konverents „Folkloor ja avalikkus“ ning Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond 70

Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Selleaastase – juba kaheteistkümnenda – konverentsi teemaks on „Folkloor ja avalikkus“. Konverents toimub 2. ja 3. märtsil Jõgevamaal Voore Puhkekeskuses.
Seekordse folkloristide talvekonverentsi fookuses on folkloori ja folkloristide suhe avalikkusega – kuidas mõjutab avalikul väljal toimuv seda, kuidas folkloristid oma ainest koguvad ja analüüsivad, ning mil moel saavad folkloristide uurimused mõjutada seda, kuidas inimesed tajuvad kaasajas olulisi sündmusi.
Folkloristide suhe avalikkusega on olnud aegade jooksul tihe. 19. sajandi rahvusromantism tegi folkloorist/folkloristikast otseselt avaliku nähtuse, hilisemad uurijad on pööranud tähelepanu pigem folkloori levikuga seotud privaatsetele kontekstidele, aga folkloristide uurimused ja akadeemilised folkloorikogu(miku)d tõstavad need olukorrad paratamatult üldisemale avalikule väljale.
Konverentsi ettekanded keskenduvad muuhulgas haldusreformile, stand-up-komöödiale, esimese öö õigusele, vanasõnadele meedias ja rahvakalendrile. Konverentsil kõnelevad folklooriuurijad Argentinast, Eestist, Indiast, Soomest, Ungarist, Valgevenest ja Venemaalt.
Seekordne talvekonverents on pühendatud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juubelile – osakonna eelkäija Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektor loodi 1947. aastal.
Teadussündmuse kava ja ettekannete lühikokkuvõtted on kodulehel http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/ftk
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145 ja institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) projekt EKMDHUM), Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Programm.
Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Lahkus akadeemik Arvo Krikmann (21. VII 1939 – 27. II 2017)

Eesti humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.
Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal Avanduse vallas Pudivere külas, õppis Pudivere Algkoolis aastail 1946–1950, Simuna 7-klassilises Koolis aastail 1950–1953 ning Väike-Maarja Keskkoolis aastail 1953–1957. 1957. aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina 1962. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist suunati Arvo Krikmann Kirjandusmuuseumi, kus ta töötas 1969. aastani, misjärel oli aastail 1970–1972 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1975. aastal kaitses Arvo Krikmann filoloogiakandidaadi väitekirja vanasõnade sisu ja maailmavaate problemaatikast. Aspirantuuri järel töötas ta aastatel 1973–1977 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris, 1977. aastast KKI-s arvutuslingvistika sektori vanemteadurina, hiljem Eesti Keele Instituudi peateadurina ja aastail 2000–2014 Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna vanemteadurina.
Arvo Krikmanni teaduslikuks põhitööks oli suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I–V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I-II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostamine ja toimetamine. Arvo Krikmanni doktoritöö „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu 1997) on põhjapanev lühivormialane uurimus.
Viimastel kümnenditel rakendas Arvo Krikmann rahvaluuletekstide uurimisel kognitivistlikke ja lingvistilisi meetodeid, silmapaistva eduga arendas ta Eesti huumoriuuringuid. Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud.
Isikliku uurimistöö kõrval oli kõrge väärtusega Arvo Krikmanni pedagoogitöö. Tartu Ülikooli erakorralise professorina pidas ta 1990. aastatest alates loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on kaitstud viis doktoritööd.
1997. aastast kuulus Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta oli mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide, toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.
Arvo Krikmann on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, kultuurkapitali aastapreemia, Balti Assamblee teaduspreemia, Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinnaga. 2014. aastal pälvis Arvo Krikmann Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.
Kolleegid ja õpilased jäävad Arvo Krikmanni mäletama kui erakordselt säravat teadlast, erakordselt sügava eruditsiooniga suurt inimest.
Hüvastijätt Arvo Krikmanniga 3. märtsil kell 12 Tartu krematooriumis.

Oodatakse ettekandeid Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsile ja Kreutzwaldi päevade 61. konverentsile „Varieerumine keeles, kirjanduses, folklooris ja muusikas“

7.−8. detsembril 2017 toimub Tartus Tartu Ülikoolis ja Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute tippkeskuse aastakonverents ja 61. Kreutzwaldi päevade konverents „Varieerumine keeles, kirjanduses, folklooris ja muusikas“.
Varieerumine on universaalne, nii keelt, kultuuri kui kogu maailmapilti läbiv ilming, nii ühendab see ka Eesti uuringute tippkeskuse eri tegevusvaldkondi. Kutsume arutlema selle üle, mida on eriomast ja mida ühist varieerumisel keeles, kirjanduses, rahvaloomingus, muusikas; milliseid kokkupuutepunkte ja seoseid erilaadsete varieerumiste vahel leidub. Konverentsi kavas on ka ümarlaud, mis käsitleb varieerumise uurimise meetodeid ja andmete probleeme (suured ja väikesed andmekogumid, nn halvad andmed (bad data)). Oodatud on ettepanekud töötubadeks, eriti interdistsiplinaarset temaatikat käsitlevateks.
Ootame ettekandeid, mis käsitlevad varieerumise eri aspekte, näiteks:
• sünkroonne ja diakroonne varieerumine, varieeruvuse tasandid (individuaalne, lokaalne, regionaalne, ajalooline), variantide (allkeelte, žanrite) võrdlemine, varieerumist mõjutavad tegurid; varieerumise uurimise meetodid; varieerumine veebikeskkonnas
• keelelise varieerumise keelesisesed tegurid (nt süsteemi sund, keelemuutuste reeglipärasused)
• keelelise varieerumise keelevälised tegurid (nt allkeele kontekst, kontaktid muude keeltega ja keelevariantidega, keelekorraldus)
• rahvaluule keeleline varieerumine, kirjaniku väljendusvahendite varieerumine, murdekeel kirjanduses
• variatiivsus kui folkloori dünaamika põhialus; varieerumine kui tüpologiseerimise problemaatika;
• müütide, motiivide variatsioonid, intertekstuaalsus; transmediaalsus;
• varieerumine Balti areaali kultuuris, Baltimaade venekeelses kultuuris;
• tüüp ja variant rahvamuusikas, traditsioonilise muusikalise mõtlemise variatiivne olemus
Konverentsi töökeeled eesti, inglise, vene ja saksa keel.
Konverentsi koduleht https://www.folklore.ee/CEES/2017/akonve.htm
Palume esinejatel registreerida ja 20-minutilise ettekande pealkiri ja teesid (kuni 300 sõna) esitada konverentsi registreerimisvormi https://folklore.ee/CEES/regform.html vahendusel.
Tähtsad kuupäevad:
13. aprill – töötubade ettepanekud
24. aprill – töötubade väljakuulutamine
25. mai – teeside esitamine (nii töötubadesse kui üldsektsiooni)
10. juuni – teeside vastuvõtmisest teatamine
Korraldajad: PUT 475 „Kirjakeele morfosüntaksi varieerumise integreeritud mudel: pilootuuring eesti keele näitel“ ning CEESi korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm.
Konverentsi toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PUT 475 ja IUT 22-5.
Korraldustoimkond:
Helle Metslang, helle.metslang@ut.ee
Meelis Roll, meelis.roll@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee
Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müütide töörühma seminar

21.veebruaril 2017 kell 12.00 peab Meelis Friedenthal Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müütide töörühma seminaril ettekande "Maagia varauusaja akadeemilistes tekstides".
Fookuseks on Rootsi impeerium; juttu tuleb nii deemonitest, talismanidest, astroloogilisest maagiast, Paracelsuse ideede järgimisest, rahvaliku maagia akadeemilisest tõlgendusest jms.
Seminar toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 16. veebruaril

Neljapäeval 16. veebruaril toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kavas:
Mari-Ann Remmel „Kuidas portreteerida kohta? Nabala peegeldused pärimuses“
Kõik on oodatud!

Rahvaluuleteadlane Mare Kõiva pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi

Vabariigi Presidendi otsusega on antud Valgetähe IV klassi teenetemärk Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteadurile Mare Kõivale.
Mare Kõiva on kogunud, uurinud, publitseerinud ja populariseerinud eesti rahvaluulet üle 30 aasta. Tema huvi keskmes on olnud alati ühiskondlikult olulised teemad, nt rahvausund ja mütoloogia. Mare Kõiva on eesti folkloristika serveri www.folklore.ee rajaja, folklooriajakirjade Mäetagused ja Folklore asutaja ja peatoimetaja.
Mare Kõiva on olnud paljude teadusprojektide eestvedaja, alates 2016. aastast 15 uurimisrühmast moodustatud Eesti uuringute Tippkeskuse juht.

14. veebruari teisipäevaseminar

14. veebruaril kl 12 peab Tatjana Volodina ettekande 'Haiguse aksioloogilisest staatusest valgevene traditsioonilises kultuuris'.
Haigus kui subjektiivne reaalsus lülitub kultuuriliste ettekujutuste süsteemi, organismi bioloogiline seisund aga jääb aktualiseeruva mütoloogia taustaks. Juttu tuleb haiguse ambivalentsest väärtuselisest staatusest – haigus ilmneb kui deemonlikkuse kehastus, millest tuleb vabaneda, ja kui inimeseks-olemist moodustav komponent.
Põhiettekanne on vene keeles.
Venekeelne tutvustus: Татьяна Володина (Минск), Аксиологический статус болезни в традиционной культуре белорусов Болезнь как субъективная реальность включается в систему культурных представлений, а биологическое состояние организма становится лишь фоном актуализированной мифологии. Речь пойдет о неоднозначном ценностном статусе болезни, когда она предстает и как подлежащее уничтожению проявление демонического, и как необходимое составляющее человека.
Seminar algab teisipäeval, 14. veebruaril 2017 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Valgevene külalisuurija viibib Eestis teadlasvahetuse projekti raames, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO