Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Folklorist Mare Kõiva 65. sünnipäevale pühendatud konverentsil analüüsitakse teemasid nõiakunstist spordihuumorini

Mare Kõiva on eesti rahvaluulet kogunud, uurinud ja populariseerinud üle 35 aasta, ta on folkloristika tulihingeline arendaja, julge eksperimenteerija, uute suundade käivitaja ning väga paljude loominguliste ideede algataja. Ta on uurinud nõidussõnu, rahvaarstide traditsiooni, folkloorseid hirmu- ja õudusjutte, rahvaastronoomiat, kalendrikombeid, Interneti-pärimust, patsiendinarratiive, eestlaste etnilisi stereotüüpe, lemmikloomadega seotud traditsiooni jpm.
Neljapäeval, 28. veebruaril 2019. aastal toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis rahvausundile ja juttudele pühendatud konverents „Kultuuri usundilised ja narratiivsed aspektid“, millega tähistatakse eesti folkloristi ja rahvausundi uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteaduri ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva 65. sünnipäeva. Konverentsi ettekanded tõukuvad juubilari laialdastest uurimisteemadest, pakkudes sissevaateid erinevate, nii väike- kui suurrahvaste keeltesse, kultuuridesse ja pärimusvormidesse.
Kava
12.00–12.30 Urmas Sutrop: Jääst ja lumest
12.30–13.00 Renate Pajusalu: Üksainus narratiivis
13.00–13.30 Kalle Voolaid, Piret Voolaid: Cristiano Ronaldo on mees, kelle peatab ainult peegel: Spordireporterite ütlused rahvahuumori alaliigina
13.30–14.00 Irina Belobrovtseva: Ühest õnneks ebaõnnestunud plaanist ja ühest laialt tuntud müüdist
14.00–14.30 Kohvipaus
14.30–15.00 Ülo Valk: Lõppematu nõiakunst: maagiliste teadmiste edasiandmisest tänapäeva Indias
15.00–15.30 Aimar Ventsel: Dolgaani keelest ja meelest 15 aasta möödudes
15.30–16.00 Nikolai Anisimov, Eva Toulouze: Udmurdi vaimne kultuur 21. sajandil: välitööde tähelepanekuid
16.00–16.30 Aado Lintrop: Ühest mansi loitsust
16.30 Muusikaline üllatus: Folkrokk-ansambel Must Bass Läks Üle Tee
17.00 Artiklikogumiku “Yearbook of Balkan and Baltic Studies” I-II (toimetajad Ekaterina Anastasova, Mare Kõiva, Žilvytis Šaknys; ELM Scholarly Press 2018–2019) esitlus
17.10 Õnnesoovid
Konverentsi koduleht: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2019/mare/
Konverentsi korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti uuringute Tippkeskus. Konverentsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-5) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Info: Reet Hiiemäe, reet.hiiemae@folklore.ee; Kärri Toomeos-Orglaan, karri.toomeos-orglaan@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret.voolaid@folklore.ee

Lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar "Keel ja keskkond" 19. veebruaril Narva-Jõesuus

19. veebruaril 2019. aastal toimub Narva-Jõesuus (Meresuu Spa & Hotel) lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar "Üle metsa, vurr! Keel ja keskkond".
Seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Seminari keskmes on eesti keel, loodus ja keskkond, mida mõistame väga laialt. Kõneks tulevad keele ja loodusega seotud väljendusviisid meie kultuuripärandis ja lastefolklooris.
Ettekannetes on tähelepanu all keelemängud, mis aitavad kaasa (ema)keele tõhusamale omandamisele, suhtlemisele ja eneseväljendamisele. Töötubades tutvustatakse praktilisi väljundeid ja õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on omandada teadmisi selle kohta, kuidas rikastada lapse sõnavara ja mõttemaailma, ühtlasi edendada eesti keele õpetamist.
Kava
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine, tervitussõnad
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tervitus: Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid
11.15 Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon): Kuidas lastekirjandusega lapse keelt ja mõtlemist arendada?
11.45 Tiiu Jaago (Tartu Ülikool): Loodus regilaulus: Ma laulan mere maaksi
12.15 Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum): Kõik maailm ehib - loodus eesti mõistatustes
12.45 Astrid Tuisk (Eesti Kirjandusmuuseum): Looduslike vahenditega mängimine
13.15–14.15 Lõuna
14.15–15.30 Praktilised töötoad (kahes paralleelses rühmas)
Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum): Mis keeles, see meeles
Janika Oras (Eesti Kirjandusmuuseum): Loodus, laul ja mäng (ringmängude õpituba)
15.30–16.00 Kolleegilt kolleegile
16.00 – 16.15 Kohvipaus
16.15 – 16.30 Seminari lõpetamine, tunnistuste kätteandmine
Õppeseminari korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Toila Lasteaed Naerumeri.
Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Info: Leena Tukkia, naerumeri@lasteaed.eu; Tiina Peterson, Tiina.Peterson@hm.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Dr Lidia Guzy loengud 14.-15. veebruaril Tartu Ülikoolis

Dr Lidia Guzy (Corki Ülikooli Kolledž, Iirimaa) peab külalisloengu pealkirjaga "Sustainable documentation and the ethnographer's involvement as empowerment: examples from western Odisha, India". Loeng toimub 14. veebruaril kell 16.15 eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas (Ülikooli 16-212).
15. veebruaril, kell 12.15 annab Dr Lidia Guzy teise loengu „Landscape as resistance - The Gandamardhan Mountains of the Bora Sambar Region, India“. Loeng toimub eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas (Ülikooli 16-214).
Kõik on oodatud kuulama!
Info: Prof Ülo Valk, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, ulo.valk@ut.ee, 737 5310.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 31. jaanuaril Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 31. jaanuaril kell 16.15 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kõnekoosolek on pühendatud eeposte uurijale ja tõlkijale August Annistile, kelle sünnist möödus 28. jaanuaril 120 aastat.
Arheoloog Heiki Valk peab ettekande teemal "Peko - viimased kohtumised".
Esitlemisele tuleb vepsa eepos „Virantanaz“, mille autoriks on vepsa keeleteadlane Nina Zaitseva. Eeposest räägib lähemalt teose tõlkija folklorist Madis Arukask.
Olete oodatud kuulama!
Info: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Ilmunud on Eda Kalmre koostatud ja toimetatud artiklikogumik „Pildi sisse minek. Artikleid välitööde alalt“

Sarjas "Tänapäeva folkloorist" on ilmunud Eda Kalmre koostatud ja toimetatud artiklikogumik „Pildi sisse minek. Artikleid välitööde alalt“ (Tartu: EKM Teaduskirjastus 2019).
Kogumikku on koondatud seitse artiklit välitööde ajaloost, rahvaluule kogude kujunemisest erinevate välitööde käigus, välitöid mõjutanud ideoloogiatest, probleemidest välitöödel kriisipiirkondades ning tänapäevastest välitöödest erinevates interneti kogukondades. Artiklite autorid on folkloristid Liina Saarlo, Anu Korb, Tiiu Jaago, Mare Kalda, Andreas Kalkun, ajaloolane Kalev Jaago, etnoloog Aivar Jürgenson ja sotsiaalteadlane Katrin Tiidenberg.
Kogumik on trükitud Eesti Kultuurkapitali toetusel. Väljaande valmimine on seotud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT 22-5. Väljaande valmimist on toetanud Akadeemiline Rahvaluule Selts.

Konverents „Noorte hääled” kutsub tutvustama aktuaalseid ja värskeid uurimisteemasid!

Igakevadisest noorteadlaste konverentsist on oodatud osa võtma üle Eesti kultuuri- ja sotsiaalteaduste ning nende rakenduslike erialade tudengid, kelle uurimisteemad keskenduvad pärandiloome nähtustele ja protsessidele näiteks kogukondlikust, institutsionaalsest, keskkondlikust või digitaalsest aspektist. Konverents toimub 10. ja 11. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu).
Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks. Esineda võib ka stendiettekandega. Tavapäraste akadeemiliste ettekannete kõrval on teretulnud ka eksperimentaalsed või uuenduslikud formaadid. Ettekanded võivad olla nii eesti kui ka inglise keeles.
Konverents annab võimaluse tutvustada laiemale kuulajaskonnale uurimisjärgus või juba valmis olevaid uurimisprojekte ja ideid. Pakume konverentsil osalejatele võimalust kirjutada ettekande põhjal hiljem artikkel mõnda Eesti Rahva Muuseumi või Eesti Kirjandusmuuseumi akadeemilisse väljaandesse.
Osaleda soovijatel palume saata korraldajatele 24. veebruariks ettekande teesid (kuni 250 sõna) ja oma andmed (nimi, töökoht või õppeasutus ja õppekava, meiliaadress, telefon).
Kõik head ideed on teretulnud!
Korraldajad:
Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, liisi.jaats@erm.ee
Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee

Folkloristide 14. talvekonverents

Alates 2005. aastast on Eesti folkloristid korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide rahvaluuleuurijaid ning luua ühiste arutelude foorum.
6.–7. märtsil 2019 Põlvamaal Cantervilla lossis toimuv folkloristide 14. talvekonverents lähtub ühest rahvajutu klassikalisest žanrist – muinasjutust.
Muinasjutt tähendab tavakasutuses imepärast või väljamõeldud lugu. Folkloristi jaoks on muinasjutt poeetiline rahvajutužanr, mis järgib kindlaid muinasjutule tunnuslikke seadusi ja reegleid, ning milles kujutatakse fiktsionaalset maailma. Samas peegeldab muinasjutt ühiskonda ja kultuuri laiemalt, ületades nii ajalisi kui geograafilisi piire. Muinasjutud pakuvad moraalset naudingut (headuse võit kurja üle) ning õpetlikke üldistusi, ühtlasi testitakse neis tegelike ühiskondlike tavade ja kujuteldavate võimaluste vahelisi seoseid. Nii pakuvad jutukangelasele osaks saavad seiklused kogemuslikke paralleele jutustajate ja kuulajate argieluga.
Muinasjutud on liikunud müütiliselt tunnetuselt meelelahutuse suunas ning kandunud teistesse meedia- ja kunstiliikidesse – neid on jutustatud, publitseeritud, joonistatud, etendatud, filmitud jne. Sellega seoses tõstatub küsimus, milliseid sisulisi, vormilisi ja tähenduslikke muutusi selline muinasjuttude ühest meediumist teise üleminek endaga kaasa toob.
Muinasjuttude retseptsioon tänapäeval võib olla ka kriitiline – juttudes esinevate soorollide puhul on nii mõnigi uurija taotlenud traditsiooniliste muinasjuttude ümberkirjutamist. Vägivalla kujutamine ja obstsöönne väljendusviis muinasjuttudes on teinud probleemseks mõnede tekstide avaldamise jne.
Endiselt huvitab uurijat maailm, mida muinasjutud endas kannavad – ühelt poolt on oluline mineviku rekonstrueerimine ja tähenduste andmine kaasajale nende juttude sotsiokultuurilist tausta arvestades, teisalt luuakse uusi tähendusvälju nüüdisaegsest ühiskonnatunnetusest lähtuvalt. Jätkuvalt uuritakse nii muinasjuttude tekste kui nende taga olevaid uskumusi, psühholoogilisi, sotsioloogilisi, kultuuriajaloolisi ilminguid.
Kutsume esinejaid muinasjuttudest kõnelema nii žanrikeskselt kui -väliselt.
Teemad, millest võib lähtuda, on näiteks:
· muinasjutu suhted teiste žanridega
· muinasjuttude allikad ja muinasjutt allikana
· jutustamine kui esinemine / (taas)loomine / rituaalne toiming
· sotsiaalsed suhted ja väärtused muinasjuttudes
· muinasjutt kui metafoor
· muinasjuttude uus elu
· muinasjutt interdistsiplinaarses uurimisväljas
Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks.
Talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi / Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühm. (http://www.folklore.ee/era/teema/ ˃ muinasjutud). Konverentsiga tähistatakse töörühma 20. tegevusaastat.
Konverentsil ettekandega osalemiseks palume teesid (kuni 300 sõna) saata 31. jaanuariks 2019 e-posti aadressil era@folklore.ee. Otsuse ettekande vastuvõtmise kohta teeb konverentsi korraldustoimkond hiljemalt 7. veebruaril.
Konverentsist osavõtuks palume nii ettekandjatel kui kuulajatel end registreerida hiljemalt 7. veebruariks veebivormis https://goo.gl/xiNYwu.
Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus). Konverentsi korraldustoimkond: Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan.
Lähem info: Risto Järv risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371; Kärri Toomeos-Orglaan karri.toomeos orglaan@folklore.ee, tel 55 571 447.

Ilmunud on Mäetagused 72 - terviseteemade erinumber

Kutsume teid lugema ajakirja Mäetagused 72. numbrit, mis keskendub peamiselt terviseteemadele.
Piret Paal käsitleb artiklis „Kultuurist palliatiivravis ja hospiitsitöös saksa patsiendinarratiivide näitel“ Münchenis palliatiivpatsientidega läbi viidud süvaintervjuusid. Intervjueerituist pooled olid rändetaustaga. Autor rõhutab, et eluõhtule jõudnud patsientide puhul tuleks kultuurierinevuste tuvastamise ja rõhutamise asemel otsida sarnasusi ning võimalust tagada kõigile abivajajatele kultuuri- ja sotsiaaltõketest vaba juurdepääs vastavatele teenustele.
Airi Liimets ja Marit Koit analüüsivad artiklis „Miks kuulata muusikat ja vaikust?“ koolinoorte muusikakuulamise harjumusi ning vaatlevad Martin Heideggeri keelefilosoofilisele mõtlemisele tuginedes vaikimise ja vaikuse, valjuhäälse lobisemise, keele kui sellise ning inimese isenemise seoseid.
Maili Pilt vaatleb Eesti Ämmaemandate Ühingu internetiportaali www.perekool.ee foorumeisse kirjutatud kogemuslugude funktsioone artiklis „Rasestumise, lapseootuse ja sünnitusega seotud kogemuslugude funktsioonidest www.perekool.ee foorumite suhtluses. Folkloristlik teemaanalüüs“. Vaatluse all on nelja rühma kogemuslood: 1) rasestuda soovivate naiste (triibupüüdjate) lood, 2) kehavälise viljastamise kogemusega naiste (ivf-kate) lood, 3) lapseootajate (kõhukasvatajate) lood ja 4) sünnitanud naiste e sünnituslood.
Ave Goršiči artikkel „Voldemar Sumberg ja Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiinikogu“ käsitleb Voldemar Sumbergi tegevust rahvameditsiini kogumise edendamisel 1920. aastate algupoolel, Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiini kogumistöö tulemusi ja kogu tänaseni säilinud osa.
Kristiina Johanson ja Tõnno Jonuks annavad artiklis ““Ehk nõiduseks tarvitatud” – maagilised esemed Eesti muuseumikogudes“ ülevaate Eesti muuseumites leiduvatest maagilistest esemetest ning arutlevad, miks ei ole füüsilisi esemeid haaratud maagia-teemalistesse uurimustesse.
Valgevene Kultuuri, Folkloori ja Kirjanduse Uurimise Keskuse teadur Alena Leškevitš tutvustab artiklis „Valgevene võinädal: paiksed tunnused ja hetkeseis“ oma kodumaa vastlakombestikku.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr72.

62. Kreutzwaldi päevade konverents "Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil" Eesti Kirjandusmuuseumis

62. Kreutzwaldi päevade konverents "Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil" Eesti Kirjandusmuuseumis
18. – 19. detsembril 2018
62. Kreutzwaldi päevade konverents on pühendatud tsensuurile ja selle teema uurimise algatajale kirjandusmuuseumis, geograafile, kultuuri- ja teadusloolasele Vello Paatsile, kes käesoleva aasta 30. septembril oleks saanud 70-aastaseks. Tema korraldusel toimus kirjandusmuuseumis 2015. aastal seminar „Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni“. Seekordsel konverentsil on vaatluse all peamiselt tsensuur XX sajandi Eestis, põikega XIX sajandi lõpukümnenditesse (Ado Grenzsteini poleemilised kirjutised): ajakirjanduse poliitiline tsensuur 1920./30., Nõukogude välispropaganda 1940. aastatel, nõukogudeaegne tsensuur vaimuliku kirjanduse väljaandmisel, teatris ja pedagoogikas, erakirjades ning koguni rahvaluule kogumisel ja selle väljaandmisel, samuti tsensuuri üksikjuhtumid (Johannes Semperi reisikirjad), tsensorid (Mihhail Sõštšikov) jms.
Esinevad Anu Pallas, Hannes Vallikivi, Kaarel Piirimäe, Immanuel Volkonski, Anneli Saro, Airi Liimets ja Reet Liimets, Anu Raudsepp, Mari Sarv ja Andreas Kalkun, Liina Saarlo, Roosmarii Kurvits, Anneli Kõvamees ning Galina Ponomarjova.
Eesti Kirjandusmuuseumi tegemistest 2018. aastal annavad ülevaate Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer ja Mare Kõiva, esimene päev lõpeb kirjandusmuuseumi 2018. aastal ilmunud väljaannete esitlusega.
Kava
Teisipäev, 18. detsember
9.30 Küünalde asetamine Vello Paatsi hauale Tartu Pauluse kalmistul (buss nr 4 Riiamäelt Kabeli peatusse 8.58, 9.13, 9.29; Rahu peatusest Riiamäele 9.54, 10.14)
11.00–11.10 Avasõnad (Kristi Metste)
11.10–11.40 Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2018 (Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer, Mare Kõiva)
I. Hommikune sessioon (juhatab Eve Annuk)
11.45–12.15 Hannes Vallikivi, Ajakirjanduse poliitiline tsensuur Eestis 1920. ja 1930. aastatel juristi pilgu läbi
12.15–12.45 Anu Raudsepp, Erakirjad infoallikana Eesti ja Lääne-Euroopa vahel stalinismist sulani
12.45–13.15 Anu Pallas, Oleviku toimetaja Ado Grenzsteini poleemiliste kirjutiste takerdumine tsensuuri kitsa värava taha XIX sajandi lõpukümnenditel
II. Õhtune sessioon (juhatab Risto Järv)
14.15–14.45 Mari Sarv, Andreas Kalkun, Seksuaalfolkloor ja akadeemilised praktikad: tsensuur ja moraal
14.45–15.15 Anneli Kõvamees, Kirjanik muutuvas ajas: Johannes Semperi reisikirjad Itaaliast
15.15–15.45 Kaarel Piirimäe, Nõukogude välispropaganda Balti küsimuses 1940. aastatel
15.45–17.15 Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannete esitlus:
Epp Annus, Soviet postcolonial studies. A view from the western borderlands. London, New York: Routledge, 2018;
Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss (koost). Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood. 1–2. Tallinn: Tänapäev; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2018;
Piret Voolaid, Risto Järv, Loone Ots (koost). Kes otsib, see leiab. 1111 eesti vanasõna selgituste ja kommentaaridega. Tallinn: Rahva Raamat, 2018 jm
Kolmapäev, 19. detsember
I. Hommikune sessioon (juhatab Maarja Hollo)
10.30–11.00 Roosmarii Kurvits, Kunagiste ajakirjanike mälestused nõukogudeaegsest tsensuurist
11.00–11.30 Galina Ponomarjova, Tartu tsensor Mihhail Sõštšikov (1911–1980)
11.30–12.00 Liina Saarlo, Välditud poliitika ja mahavaikitud olme 1950. aastate rahvaluule välitööpäevikutes
II. Õhtune sessioon (juhatab Külliki Kuusk)
13.15–13.45 Airi Liimets, Reet Liimets, Johannes Käisi teaduslike mõjude avaldumisviisidest Nõukogude Eestis ehk Käisile viitamisest ja mitteviitamisest
13.45–14.15 Anneli Saro, Nõukogude tsensuuri mehhanismid, strateegiad ja tabuteemad Eesti teatris
14.15–14.45 Immanuel Volkonski, Religioonialane tsensuur Nõukogude Eestis ja sellega toimetuleku strateegiad vaimuliku kirjanduse väljaandmisel
Lõppsõna
Korraldab Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm (Kristi Metste, Anu Raudsepp, Marin Laak, Külliki Kuusk, Ülle Kaart). Toetavad Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2 ja IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kontakt: Kristi Metste, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (kristi.metste@kirmus.ee)

EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi töörühm korraldab seminari „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn“ 14. detsembril

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm korraldab seminari „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn“ reedel, 14. detsembril kell 18.00. Järjekorras üheksas muinasjutuseminar toimub sel aastal Setomaal Väiko-Härma külas Piusa Ürgoru Puhkekeskuses.
Muinasjutt on lugu õnnelikuks saamisest. Õnne otsimine on muinasjuttudes keskne teema nii nagu inimese elus üldse. Seminari ettekannetes vaadeldakse Lutsi maarahva muinasjutte ja muinasjutuõnne otsimist, samuti seda, millisena peegelduvad seto jutupärimuses kadunud asjad, nagu näiteks 1944. aastal maha põlenud Pankjavitsa kiriku ikoonid. Lisaks ettekannetele tutvustatakse seminaril kolme vastset väljaannet, mis kõik on ilmunud käesoleval aastal ning sisaldavad muinasjutte Eesti Rahvaluule Arhiivist. „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“ sisaldab valikut Oskar Kallase, Paulopriit Voolaine ja August Sanga kogutud muinasjuttudest. Merili Metsvahi koostatud kogumik „Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes“ sisaldab rohkelt seto muinasjutte, kus keskseks tegelaseks on naine.
Seminari lõpetab kogumiku „Õnnõotsja / Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood“ esmaesitlus. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle. Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde. Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid. Raamatu on kirjastanud ühiselt EKM Teaduskirjastus ja SA Setu Kultuuri Fond.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud alates 2010. aastast. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt.
Seminari kava:
Inge Annom: Lutsimaa vägimeestest pöialpoisini
* Esitlus: Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt (EKM Teaduskirjastus)
Merili Metsvahi: Kasutütred, sõsarad ja kooljasööja naine
* Esitlus: Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes (kirjastus Hunt)
Andreas Kalkun: Aolugu ilosah jutuh. Pankjavitsa kerigo pühädsist ja vannust aśost
Risto Järv, Terje Lillmaa: Õnne otsingud muinasjutu abiga
* Esmaesitlus: Õnnõotsja/Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood (EKM Teaduskirjastus/SA Setu Kultuuri Fond)
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti-uuringute Tippkeskus ning SA Setu Kultuuri Fond. Vaata muinasjutuseminaridest lähemalt http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid.
Lähem info: Risto Järv 51 904 371 (risto.jarv@folklore.ee).

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO