Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

5. mai teisipäevaseminar

Teisipäeval, 5. mail kl 12.00 toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis järjekordne teisipäevaseminar.
Folkloristid hoiavad silma peal ja kätt pulsil igasugustel uudisväärtusega sündmustel, olles valmis kontekstualiseerima meedia ja meediakasutajate reaktsioone nii tegelikele kui fabritseeritud olukordadele.
Kõneleb Liisi Laineste, teemaks "#WhereIsPutin ja #PutinUmer: Kuulujutud ja huumor".
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.

Dr Matt Cheesemani loengud Tartu ülikoolis

Dr Matt Cheeseman (Sheffieldi ülikool, Ühendkuningriigid) peab kaks loengut:
4. mail, kell 16.15 'The Pleasures of Being a Student at the University of Sheffield' Pärast loengut näidatakse filmi, info täpsustub (Ülikooli 16 - 215)
5. mail, kell 12. 15 'Folklore, Marx, and Neoliberalism' (Ülikooli 16 - 215).
Kõik on oodatud osalema!

Tartus jätkub igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled“ .

Tartus jätkub igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled“. Konverentsi esimese päeva ettekanded peeti Eesti Rahva Muuseumis, teise päeva ettekanded leiavad aset 30. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis.
Seekordse konverentsi ettekannetes analüüsitakse erinevate välitööde materjale, pärimuse ja loomingu suhteid, pärimuse visualiseerimist, cosplay-kultuuri Eestis, teejoomisrituaali nüansse. Samuti arutletakse uutest meetoditest ruumi uurimisel, misjonitöö, merelise folkloori, laste mängude ja mänguasjade teemadel.
Juba kümnendat korda toimuv ühiskonverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.
Konverentsi lõpetab Eesti Kirjandusmuuseumis toimuv ümarlaud, milles arutletakse noorteadlaste konverentside sisu ja tuleviku üle.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.
Konverentsi kava ja ettekannete teesid on tutvumiseks veebis:
http://www.erm.ee/UserFiles/Noorte_teesid2015_trykki.pdf ning http://www.folklore.ee/era/nt/NTkava2015.htm
Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema!
Lisainfo:
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur piret.koosa@erm.ee
Ave Goršič, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur avegorsic@folklore.ee

Ajakirja Mäetagused 59. numbris on vaatluse all tervis ja toit

Mäetaguste 59. numbris avaldatud artiklite aluseks on Medica IX interdistsiplinaarse konverentsi “Tervis, linn ja loodus” ettekanded. Artiklites käsitletakse keha tähendust uue vaimsuse õpetustes ja nende õpetuste järgijate seas (Marko Uibu), samuti arutletakse, mida tähendab loomulikkus, eriti kui tantsijaile öeldakse, et tantsida tuleb loomulikult (Sille Kapper).
Reet Hiiemäe on võtnud vaatluse alla internetifoorumid, täpsemalt painajakogemustest rääkimise neis.
Intrigeeriv on Eda Kalmre käsitlus kaubandusega seotud kuulujuttudest tänapäeval. Ta keskendub kahele Eestis levinud kuulujututsüklile, uurides nende teket ja algupära. 2006. aastal suhtlusvõrgustikes ja ajakirjanduses tähelepanu äratanud kuulujutt salatipesust ning tõenäoliselt USAst alguse saanud kettkirjana levinud hoiatusjutt beebiporgandite kahjulikkuse kohta, mis tekitas Eestis elevust 2013. aastal.
Raivo Kalle, Ester Bardone ja Renata Sõukand on võtnud vaatluse alla kolm levinud taime (sibul, kadakas ja küüslauk), analüüsides nende toel, kuidas saab üks piirkond määratleda end konkreetse taime kaudu nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult.
Anu Korb käsitleb Krasnojarski krai Minussinski piirkonna eestlaste toidukultuuri, keskendudes piirkonna Siberi eestlaste suhtumisele oma toitu.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://folklore.ee/tagused/nr59/

Tartu regilaulutuba 29. aprillil

29. aprilli õhtu regilaulutuba tõotab Vana-Võromaa laule ja kiikumisrütme.
Regilauluringi lükkab käima Võromaalt pärit filmirežissöör Anna Hints. Laulutuba toimub Kikerkohvikus
Supilinnas, Emajõe 1A. Algus kell 18.
Anna tutvustab lauluõhtu plaane nii: "Mu enda juured on Kagu-Eestis ja seepärast on hingelähedased just Kagu Eesti laulud. Regilauluringi on aga oodatud kõik inimesed oma laulude ning juurtega. Eriti tore oleks laulda erinevaid kiigelaule, kuna kiikumishooaeg on alanud. Tulla tasub kindlasti ka siis, kui laule endal pole, sest kaasalauljaid on alati vaja! Ja regilaulu võlu just ühises ning kohapeal sündivas lauluväes peitubki."
Sündmus Facebookis https://www.facebook.com/events/1425691111068879/.
Info: Moon Meier, 58299165
Sissepääs on prii tänu Eesti Kultuurkapitali ja Kikerkohviku toetusele.

Oodatakse kandidaate Eesti folkloristika aastapreemiale

Eesti folkloristika aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel. Arvestatakse 2014. aasta jooksul ilmunud publikatsioone ja teadustegevust.
Auhinna määramisel arvestatakse töö taset; teema ja tulemuste olulisust ja uudsust (nt unarusse jäänud või varem uurimata olulise valdkonna või piirkonna käsitlemist, uute meetodite kasutamist); olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale. Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid. Kandidaate võivad esitada institutsioonid, inimrühmad, üksikisikud. Preemia antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel.
Ettepanekuid 2015. aasta eesti folkloristika aastapreemia kandidaatide ülesseadmiseks ootame 15. maiks ARSi juhatusele aadressil: Vanemuise 42, Tartu 51003; või meiliaadressile: katreki@folklore.ee
Esitada tuleb kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi tegevust 2014. aasta jooksul. Soovi korral võib lisada ka muid materjale, mis valgustavad lähemalt kandidaadi saavutusi.
ARSi juhatus
Akadeemiline Rahvaluule Selts
Vanemuise 42
Tartu 51003

28. aprilli teisipäevaseminar

Teisipäeval, 28. aprillil kl 12 toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis seminar, kus Märt Läänemets kõneleb mütoloogilistest bodhisattvatest mahajaana budismis. Kõik on oodatud!
Seminaris tutvustatakse olulisemaid mütoloogilisi bodhisattvaid, nende nimesid ja ikonograafiat, nende tähendust budismi erinevatel mõistmise tasanditel ning nendega seotud uskumusi ja kultusi.
Bodhisattva (sõna-sõnalt 'virgumisolend': bodhi 'virgumine' + sattva 'olend') tähendas varajases budismis Buddhat tema varasemates eludes, kui ta ei olnud veel buddhaks ehk virgunuks saanud, vaid alles sinnapoole teel. Mahajaana budismis mõiste bodhisattva tähendus laienes ja nõnda hakati nimetama kõiki inimesi, kes olid asunud budismi teele ehk siis valinud buddha õpetuse, et seda järgides jõuda ise ja aidata teisi kõrgemasse vaimsesse seisundisse (ülimasse täielikku virgumisse), kus ei ole kannatust. Sellistes inimestes pidid olema ülimal määral välja arenenud omadused, nagu kaastunne, tarkus-mõistmine, sõbralikkus, võrdne suhtumine jt. Mahajaana õpetuse üheks väljundiks sai mütoloogia, kus koos ikonograafia arenguga kujunesid (kujundati) välja visuaalsed personifitseeritud tüübid, kes väljendasid ühte või teist sellist kõrget omadust. Igaüks neist sai oma kindla kuju, nime ja atribuutika ning neid hakati samuti nimetama bodhisattvateks. Olulisemad on kaastunde bodhisattva Avalokitešvara, tarkuse bodhisattva Mandžušri, väe bodhisattva Vadžrapani, sõbralikkuse bodhisattva Maitreja, kõikide bodhisattvaomaduste koondkuju Samantabhadra jt. Filosoofilises ja mõtlusbudismis mõistetakse neid kui nimetatud kõrgemate omaduste visuaalseid sümboleid, nn rahvalikus budistlikus religioonis aga kui jumalikke olendeid, kelle poole palvetatakse ja kellele tuuakse ka ohvriande. Mõnes budismi harus, eriti tiibeti budismi koolkondades, peetakse kõrgeid vaimulikke ja ka mõjukaid ilmalikke tegelasi mõne sellise mütoloogilise bodhisattva kehastuseks.
Tuntuimaks "kehastuseks" on dalai-laama kui kaastunde bodhisattva Avalokitešvara maine ilming.

EV Presidendi rahvaluule kogumispreemiad 2015

24. aprillil andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Tänavused laureaadid on Eha Võso, Katre Koppel, Liis Reha ja Anne Rebane. Eha Võso pälvis preemia 2014. aasta kodupärimuse kogumisaktsiooni silmapaistva kaastöö eest, Katre Koppel ja Liis Reha Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimuse kogumise projekti koordineerimise, läbiviimise ning kogutud materjalide korraldamise eest aastail 2011–2014 ning Anne Rebane järjepideva oma pere pärimuse vahendamise eest.

Konverents "Noorte hääled" Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis

29. aprill, Eesti Rahva Muuseum (J. Kuperjanovi 9, Tartu)
11.00–12.40
Avasõnad
Tõnn Adermann, Marika Alver. Tähelepanekuid peterburiliku eestluse piiriületustest
Aivo Põlluäär. Setode visuaalse representeerimise traditsioonidest Eestis
Hanna Linda Korp. Omaelulooline kohapärimus ja rahvapärimus Lauri Sommeri teoses “Sealpool sood”
12.40–13.10 tee- ja kohvipaus
13.10-14.40
Eva-Liisa Roht. “Armastuse väike hunnik” – pöördumisloost, kuid mitte ainult
Anna Mishina. Soomlased ja „kirvemisjon” maride seas Jaan Sudak. Kuidas lugeda unenägusid
14.40-15.00 tee- ja kohvipaus
15.00-16.30
Mart Alaru. Teerituaali analüüs unelemise võtmes
Margus Parts. Juhitud jalutuskäigu meetodist ruumi uurimisel
Katrin Alekand. Tunnelnägemine või terasus? Oma uurimisteema nägemine erinevates kultuuritekstides, henna kasutamise näitel
30. aprill, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (Vanemuise 42)
9.30–11.30
Patrick O'Rourke. Häädemeeste kihelkonna ja Kuramaa liivlaste mereline folkloor: võrdlev analüüs
Rahel Laura Vesik. Cosplay-kultuur Eestis
Triin Põldver. Laste mängud ja mänguasjad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses
Anna-Kristina Rätsep. Kogukond muuseumi loojana või muuseum kogukonna loojana? Saatse kogukonna hoiakud Saatse Seto muuseumisse
11.45–12.15
Diskussioon: Noorteadlased, kuidas ja kuhu edasi?
12.15 Esitlused:
Lona Päll Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisvõistluse „Minu maastikud“ tutvustus
Mall Hiiemäe „Virumaa vanad vaimujutud“
Korraldajad: Piret Koosa (ERM) ja Ave Goršič (EKM ERA)

Haridus- ja teadusminister annab kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele

Reedel, 24. aprillil 2015 kell 13 annab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Pidulikul aktusel tunnustatakse ka teisi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi.
2014. aastal laekus arhiivi kokku üle 6500 lehekülje kirjapanekuid, 2000 fotot ja 351 audiovisuaalset säilikut, suur osa neist kaastööliste vabatahtliku panusena. Kaastööd sisaldavad muuhulgas üliõpilastraditsiooni, pärimust nii Kihnust, Karjalast kui Setomaalt. Arhiivi 2014. aasta kogumisteema oli "Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest". “Laekunud võistlustööd näitavad ilmekalt, kuidas erineb eestlaste kodu-kogemus ja -tunnetus eri vanuserühmades,” ütles kogumisaktsiooni peakorraldaja Mari Sarv. “Kodulugudes kajastub ka eestlaste liikuvuse suurenemine 20.–21. sajandi muutlikes ühiskondlikes oludes,” tõdes Sarv. Aktusel kuulutatakse välja uus, 2015. aasta kogumisaktsioon "Minu maastikud", mille keskmes on kohapärimus. Arhiivi oodatakse tähenduslike paikade või maastikega seotud lugusid, mälestusi ja muljeid.
Küsitluskava on kättesaadav Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodulis Kratt:http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/8; lisainfot saab ka facebooki-lehelt www.facebook.com/minumaastikud.
Esitletakse värsket väljaannet "Head eesti vanasõnad" ning avatakse näitus ERA kogudest ja kohapärimusest.
Rahvaluulearhiivi kaastööliste päeva lõpetab väike kontsert Andre Maakerilt.
Kodupärimuse kogumisaktsiooni on toetanud Eesti Rahvuskultuuri Fond ning Eesti Kultuurkapital.
Lähem info: ERA teadur Astrid Tuisk ja arhivaar Kadri Tamm 7377 730, ERA juhataja Risto Järv 51 904 371
Kava:
11.00 Mall Hiiemäe: Rahvaluule kogumise ideed ja ideoloogiad
11.25 Mari Sarv: kogumisvõistluse "Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest" ülevaade
12.00 Kaastööliste sõnavõtud
12.25 Galeriinäituse tutvustus
12.30 Hingetõmbepaus
13.00 Janika Kronbergi tervitus
13.05 EV haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi annab kätte EV Presidendi rahvaluule kogumise preemiad 2014
13.15 Laureaatide tänukõne
13.25 Astrid Tuisk - Eesti Rahvaluule Arhiiv 2014
13.50 Arhiivi kaastööliste tänamine
14.05 Kogumisvõistluse "Minu maastikud" väljakuulutamine - Lona Päll
14.15 Väljaande "Head Eesti vanasõnad" esitlus - Piret Voolaid
14.25 Andre Maakeri kontsert
15.15 Arhiiviekskursioon (soovijatele)

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO