Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti akadeemilises usundiloo seltsis kõneldakse metsa olemusest komide uskumustes

Teisipäeval, 25. novembril kell 16.15 esineb seltsi loengusarjas „Püha ja paik“ etnoloogiaprofessor Art Leete ettekandega „Komide püha mets“. Loeng toimub Ülikooli 16-212.*
Ettekandes käsitletakse metsa tunnetamist erilise paigana nii komi rahvusmõttes, etnograafias kui ka jahimeeste igapäevastes juttudes ja käitumises. Mets kätkeb endas komi kultuuri animistlikku alget ning võimaldab põhjendada ristiusust puutumata rahvausu tuuma säilimist. Mets esineb komi juttudes dominandina, mis määrab otseselt või kaudselt ka kogu kultuuri olemuse.
Lähem info loengusarja kohta leidub EAUS-i koduleheküljel www.eaus.ee/loengusari2014.html .
Lisainfo: Madis Arukask, EAUS-i president, madis.arukask@ut.ee.

Kadripäeva teisipäevaseminar Eesti Kirjandusmuuseumis

Teisipäeval, 25. novembril kl 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis järjekordne teisipäevaseminar.
Seminaris räägib Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika osakonna vanemteadur Liisi Laineste dilemmast, mis on huumoriuurijaid alati intrigeerinud. Nimelt sellest, mis funktsiooni täidab huumor rasketel aegadel. Näiteid tuleb juudihuumorist ja nõukogude-aegsest naljaloomest. Lisaks tutvustab Liisi uut artiklikogumikku, milles kirjeldatakse II maailmasõjas levinud karikatuure.
Kõik on oodatud!

Kaheksas regilaulukonverents Eesti Kirjandusmuuseumis

26.-27. novembril toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 8. regilaulukonverents. http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2014/
Läänemeresoome vanema laulutraditsiooni teemalisel rahvusvahelisel teaduskonverentsil "Regilaulu teisenemised ja piirid" keskendutakse laulupärimuse avaldumisele ja muutumisele eri kultuurikontekstides. Ettekannetes käsitletakse laulude piirkondlikke ja zanrilisi erijooni nende dünaamikas, kokkupuuteid kirjaliku kultuuriga, suulise laulupärimuse vormi ja leviku, keele ja helirea küsimusi, vanema pärimuse väärtustamist tänapäeval jm. Uurimused hõlmavad ulatusliku ala "Soomest Saarde" - vaadeldakse Eesti ja selle eri piirkondade (Setomaa, saarte, Kirde-Eesti, diasporaa), samuti soome, karjala, saami, vepsa rahvalaulutraditsioone.
26. novembril kell 17.15 esitletakse Anu Korbi koostatud veebiantoloogiat „Siberi eestlaste laulud“, mis põhineb samanimelisel trüki- ja CD-väljaandel (2005); lisatud on videomaterjale tantsudest-lauludest ning täiendatud tekstiosa. Salvestused on tehtud Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel, alates 1991. aastast.
http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/siberilaulud/eestlased/
26. novembril kell 17.45 esineb Celia Roose kavaga RegiMetsaMäng. Kontsert on rännak Celia koduümbruse metsades regilaulu ja filmi vahendusel. Selles jutustatakse lugu elu ringkäigust metsas, aga ka üldisemalt.
Olete oodatud kuulama, kaasa elama ja mõtlema!
Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuusemi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisateave: Janika Oras, janika@folklore.ee; Taive Särg, taive@folklore.ee

18. novembri teisipäevaseminar

Seekordse teisipäevaseminari külaline Venemaal toimuvate poliitiliste protestide uurija Alexandra Arkhipova, kes kõneleb 21. septembril paralleelselt Moskvas ja Peterburis toimunud Venemaa ja Ukraina vahelise sõja vastastest meeleavaldustest. Ettekanne on inglise keeles.
Seminar toimub 18. novembril algusega kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik huvilised on oodatud!

Artiklikogumiku esitlus Eesti Kirjandusmuuseumis

14. novembril kell 16 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42) venekeelset artiklikogumikku „Мы не немы: Антропология протеста в России 2011–2012 годов“ (Me ei ole tummad. 2011. ja 2012. aastal Venemaal asetleidnud protestide antropoloogia), mille on välja andnud Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus (koostajad ja toimetajad Aleksandra Arhipova ja Mihhail Aleksejevski). Teadusartiklite ja materjalide kogumiku valmistasid ette vene antropoloogid, folkloristid, lingvistid ja sotsioloogid, kes ühendasid oma jõud, et kompleksselt analüüsida ühte kõige eredamat nähtust postsovetliku Venemaa ühiskonnaelus – 2011. aasta Riigiduuma valimisele järgnenud protestilainet.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 20. novembril

Neljapäeval, 20. novembril 2014 kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kavas on Laura Siragusa (Tartu ülikool, Aberdeeni ülikool) ettekanne "Language sustainability and healing oral practices: Vepsian _puhegid_". Ettekanne on inglise keeles.
Kõik on oodatud kuulama!
ARSi juhatus
Info: Pihla Maria Siim 737 6256

Regilaulutuba 29. oktoobril

Kolmapäeval, 29. oktoobril kell 18 kostab Tartus, Kohvik Anna Edasi seinte vahelt setokeelset ühislaulmist.
Lauluõhtu üks eestvedajatest, Maarja Sarv, tutvustab laulutuba nii:
"Õie ja Maarja Sarv tegelevad paljude asjadega nii muusika radadel kui ka hoopis teistes valdkondades. Neid ühendab ja toob eri Eesti otsadest kokku lisaks ema-tütre suhtele ka armastus laulmise ja seto laulude vastu. Seto laulukeel on nende mõlema emakeel enne teisi keeli. Kui paljusid muusikuid toob kokku vajadus proove teha, et hoida tasemel valmidust lavale minekuks, siis Maarja ja Õie rõõmustavad kui kuhugi kutsutakse, sest siis saab jälle omavahel koos laulda.
Igas kohtumises võib ju näha võimalust koos laulda ja leida ettekäändeid laulda just seda, mis hetkel huvi pakub, meenutamist vajab või lihtsalt meeldib. Õie ja Maarja seto laulude toa teema võib kokku võtta sõnaga üheslaulmine,
mis tähendab nii üheskoos laulmist kui ka kaasa laulmist või lauldes üheks saamist. Kõike võib jorutada üksi kodus olles, ent seto laulude eriline võlu ilmneb just koos lauldes, kus peab hakkama saama teineteise tujude ja meeleoludega. Korraga kõlavad hääled muudavad laulu helikeele hoopis mitmetahulisemaks, tundlikumaks ja keerukamaks. Tulge meiega koos laulma, kuulama ja kogema!"
Sissepääs on prii tänu Eesti Kultuurkapitali (rahvakultuur ja Tartumaa) ning Anna Edasi kohviku toetusele.
Sündmus Facebookis: ttps://www.facebook.com/events/787256308004208/

Seminar "Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja -hariduses"

Digitaalhumanitaaria on interdistsiplinaarne valdkond, mille keskmes on infotehnoloogia vahendite ja võimaluste kasutamine humanitaarvaldkonnas. Kutsume teid osalema digitaalhumanitaarseid uurimusi, projekte, loodavaid ja kasutatavaid rakendusi tutvustaval seminaril “Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja -hariduses” Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).
Seminari ettekandepäev toimub esmaspäeval, 27. oktoobril. Teisipäeval, 28. oktoobril pakume humanitaaridele võimalust ennast täiendada kahes eri suunitlusega õpitoas.*
Esmaspäev, 27. oktoober
Ettekanded
10.00-10.15 Kogunemine, hommikukohv
10.15-10.30 Sissejuhatus ja 2013. aasta seminari projektitutvustuste kogumiku esitlus
10.30-11.00 Anu Lepp “Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine paberiajaloolises uurimistöös vesimärgiandmebaaside näitel”
11.00-11.30 Mari Sarv “Võrgustikuanalüüs humanitaarteaduste meetodina”
11.30-12.00 Raivo Kelomees “1990. aastate kunstnikumultimeedia päästemissioon. Digikonserveerimise ja -arhiveerimise võimalustest”
12.00-12.30 Maive Mürk “Rahvusarhiivi ühisloome algatus "Eestlased esimeses maailmasõjas"”
12.30-13.00 Vahur Puik “Fotokogude digiteerimisest ja taaskasutamisest, mh rahvahanke võimalustest ja plaanidest Ajapaiga ja Europeana näitel”
13.00-14.30 Lõunapaus
14.30-15.00 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov “Akadeemilised avatud juurdepääsuga ajakirjad – kuhu edasi?”
15.00-15.30 Marin Laak, Marju Mikkel “Koostööprojekt kirjandusklassika e-raamatud”
15.30-16.00 Kaisa Kulasalu “Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus balansseerimas rahvaväljaande ja uurimiskeskkonna vahel”
16.00-16.30 Ülo Treikelder “TEELE - Tartu Linnaraamatukogu andmebaas “Tartu ilukirjanduses””
Lõpudiskussiooni Eesti digitaalhumaniaariast juhivad Vahur Puik ja Hembo Pagi
Teisipäev, 28. oktoober
Õpitoad
9.30‒13.30 Tekstikorpused, nende analüüsivahendid ja -võimalused (Kadri Muischnek, Liina Lindström, Kristel Uiboaed)
14.00‒18.00 RTI fotograafia museaalide ja säilikute uurimiseks (Hembo Pagi)
Õpitubadesse palume registreerida aadressil digitaalhumanitaaria@gmail.com .
Lähem teave seminari ja õpitubade kohta aadressil http://folklore.ee/dh/dhe2014/.

28. oktoobri teisipäevaseminar

Seminaris esineb Aado Lintrop ja vaatluse all on filmi "Šamaan" aluseks olnud Demnime Kosterkini 1977. aasta šamaanirituaali eri tõlgendused, mis on mõjutanud ka seal kõlanud tekstide tõlkimist.
Filmi tarvis tõlkis Demnime laulud vene keelde Ust-Avamist pärit Svetlana Turdagina (seega kohalik), kes tollal õppis Leningradi Herzeni nimelises instituudis lasteaednikuks. Turdagina tõlke pani omakorda eesti keelde Andres Mihkels. Filmis jooksevad tõlke subtiitrid enam-vähem järjest, kuni lõpevad ootamatult, kuigi rituaal jätkub. Tõlge sai lihtsalt otsa.
Detailsem uurimine, mis tekst millise lauluga kokku peaks käima, viis avastuseni, et kui rituaali sissejuhatav retsitatiiv välja arvata, on Turdagina - Mihkelsi tõlge suuresti fantaasia vili.
Miks nii juhtus ja mida aastaid hiljem on võimalik välja selgitada, sellest tulebki juttu.
Seminar toimub 28. oktoobril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.

21. oktoobri teisipäevaseminar

Seekordsel teisipäevaseminaril kõneleb Kadri Tüür heeringast rahvaluules.
Heeringas on kala, keda Läänemere ääres elavad inimesed kohtavad üldiselt surnud ja soolatud kujul, mitte elusa kalana. Kadri huvi heeringa kui kultuurinähtuse vastu algas kirjanike Juhan Smuuli ja Evald Tammlaane loomingu kaudu, kuid on ajapikku laienenud ka rahvalauludele, mis samuti aitavad heeringa võimalikke kultuurilisi tähendusi kontekstualiseerida.
Seminaris annab ta põgusa ülevaate heeringa esinemisest regivärsilistes rahvalauludes eesti regilaulude andmebaasi põhjal; lisaks räägin pisut ka heeringa kujutamisest eesti realistlikus proosas. Vastused saab küsimustele, mis tüüpi laulude hulka kuuluvad need, kus on heeringaid mainitud? Kui vanad need laulud on? Kas me saame rahvalaulude abil teha mingeid ajamääratlusi – s.t, kas folklooritekstid võivad tulla kõne alla keskkonnaajaloo allikmaterjalidena?
Seminar toimub 21. oktoobril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik huvilised oodatud!

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO