Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Ilmus uurimus nüüdisaegsest udmurdi kultuurist

Venekeelne artiklikogumik „Nüüdisaegne udmurdi kultuur“ vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
Tänapäeva udmurdi kultuuris eksisteerib mütoloogiline maailmapilt külg külje kõrval uute ametlike tähtpäevade ja ümbermõtestatud traditsioonidega. Tähelepanu väärib folkloori- ja festivaliliikumine, mis põhineb udmurdi külakultuuril. Materiaalset kultuuri, sealhulgas ka toitu, nähakse majandusliku ressursina, mille üks väljundeid on toidufestivalid.
Nüüdisaegne udmurdi küla osaleb aktiivselt turisminduses. Praegused uuendused on seotud elustrateegiate, argielu, suhtlusviisi ja privaatsfääriga. Muutused udmurdi kultuuris toimuvad sellise kiirusega, et uurijad jõuavad neid vaevu talletada ja mõtestada.
Siinse kogumiku artiklite autorid on teadlased, kes esindavad sotsiaal- ja humanitaarteaduste eri valdkondi. Esindatud on etnoloogid, folkloristid, etnograafid, antropoloogid, ajaloolased, etnomusikoloogid, politoloogid, sotsioloogid, kirjandus- ja keeleteadlased – oma eriala tunnustatud spetsialistid, kellest enamik uurib oma kultuuri.
Toimetajad: Eva Toulouze (Tartu ülikool; INALCO, Pariis), Nikolai Anissimov (Eesti Kirjandusmuuseum; Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut), Jelena Popova (Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut)
Artiklite autorid: Nikolai Anissimov, Vera Boldõrjeva, Diana Kassimova, Irina Nurjeva, Konstantin Obuhhov, Jelena Popova, Tatjana Russkihh, Ranus Sadikov, Maria Suhhova, Nadežda Suntsova, Nadežda Šutova, Tatjana Vladõkina, Tatjana Vlassova
Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Acta Universitatis Tallinnensis ilmunud kogumiku avaldamist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programmi nõukogu ja Eesti Kirjandusmuuseum (projekt EKM 8-2/20/3 “Narrative and belief aspects of folklore studies”), Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Eesti-uuringute Tippkeskuse müüdi- ja usundi-uuringute töörühma seminar sotsiokultuurilistest väärtustest Venemaal ja Bulgaarias

28. septembril kl 11 toimub MS Teamsi keskkonnas Irina Sedakova online-loeng „Vanad ja uued sotsiokultuurilised väärtused Venemaal ja Bulgaarias“.
Venemaa Teaduste Akadeemia Slaaviuuringute Instituutdi Tüpoloogia ja Võrdleva Lingvistika osakonna juhataja dr Irina Sedakova loengu eesmärk on võrrelda ja uurida sotsiokultuursete väärtuste semantikat ja pragmaatikat Venemaa ja Bulgaaria arhailistes maapiirkondades ja uutes linnakeskkondades.
Loeng algab vene ja bulgaaria terminoloogia lühikese aksioloogilise ülevaatega, mis osutab, et "väärtus" abstraktse mõistena on hiljuti kasutusele võetud ja pole tüüpiline agraarsetes piirkondades. Mõiste on muutunud üha sagedamini kasutatavaks interneti ajastul, „uue siiruse” ja uue eetika ajastul.
• Kuidas uurime oma välitöödel väärtusi, milliseid küsimusi peaksime vestluspartneritele esitama?
• Kas on võimalik tõmmata piir (leksikaalne, pragmaatiline jne) „vanade” ja „uute” väärtuste vahele?
• Millised on aksioloogilise hierarhia dünaamiliste muutuste põhjused?
• Kuidas mõjutab COVID-19 inimeste rutiine ja eelistusi ning sellele vastavalt väärtuste hierarhiat ja selle tähistamiseks kasutatavat sõnavara?
Neid ja muid probleeme avatakse selliste väärtuste näidetel nagu „armastus”, „vanadus” ning „tervis”.
Irina Sedakova loeng toimub inglise keeles ja on avatud kõikidele soovijatele EKM TEAMS keskkonnas. Palume sujuvama liitumise huvides eelregistreerida.
Loeng toimub EKM folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse müüdi- ja usundi-uuringute töörühma seminarisarja koostööna. Loengut toetavad projektid EKM 8 2/20/3 ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus, CEES – TK 145)
Info: Mare Kalda, mare.kalda[at]folklore.ee

Konverents „Toimetulekustrateegiad 2: päevikupidamisest meemiloomeni“ 21.-22. septembril Äksis

21.-22. septembrini toimub Äksi Motorantšos Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna konverents „Toimetulekustrateegiad 2: päevikupidamisest meemiloomeni“, mis jätkab projektitemaatika analüüsi ja võtab vaatluse alla vernakulaarsed kohanemis- ja toimetulekustrateegiad.
Konverentsi eesmärk on laiendada ja süvendada temaatikat, mis alustati esimese rahvusvahelise humanitaarteaduste konverentsiga augustikuu alguses. Korraldajate Katre Kikase ja Anastasiya Fiadotava sõnul on ühelt poolt sündmuse fookuses see, kuidas mõtestavad üksikisikud ja rühmad suuri ühiskondlikke muutusi ja murranguid. Teisalt pakuvad huvi inimeste ja kogukondade igapäevaelus ettetulevad valikukohad ning nende lahendamine.
Milliseid verbaalseid ja visuaalseid žanrilisi vahendeid neis olukordades rakendatakse? Kas tegu on pigem privaatsete või avalike, isiklike või kogukondlike valikutega? Konverentsil tulevad vaatluse alla näiteks meemiloome, fiktiivsed sündmused, päevikupidamine, eeskujude otsimine ning mitmed muud näited nii kaasajast kui ka minevikust.
Konverentsil „Toimetulekustrateegiad 2“ esinevad ettekannetega Tõnno Jonuks, Reet Hiiemäe, Andres Kuperjanov, Nikolay Kuznetsov, Piret Voolaid, Mare Kõiva, Katre Kikas, Eda, Kalmre, Aimar Ventsel, Mare Kalda, Anastasiya Fiadotava ja Maris Kuperjanov. Konverentsi kava ja ettekannete teesidega saab tutvuda kodulehel http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2020/toimetulek2/
Konverentsi toetavad projekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, CEES – TK 145).
Lähem info: Katre Kikas (katreki[@]folklore.ee), Anastasiya Fiadotava (anastasiya.fiadotava[@]folklore.ee)

Eesti humanitaarteadlaste esimese rahvusvahelise koroonakonverentsi ettekandeid saab veebis järele vaadata

Augusti lõpus korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti humanitaarteadlaste esimese rahvusvahelise veebikonverentsi "COVID-19 - I. Toimetulekustrateegiad ja kommunikatsioonimudelid".
Avatud online-foorum keskendus COVID-19 pandeemiale - missuguseid tulemusi saavutasime vernakulaarsete protsesside ja praktikate arengu, kohandumise ja loomingulisuse alal. Ettekannetes oli vaatluse all usaldus, tõeväärtus, hullud hüpoteesid ja äärmuslik kontrollimine; käsitleti valdkondi meditsiinifolkloristikast, sekulaarsete ja vaimulike rituaalideni, kujundkõne, sotsiaalmeedia liikumiste jm teemadeni.
Konverentsi ettekannete videosalvestused leiab nüüd kodulehelt http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2020/covid.htm
Konverents toimus projekti EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus, CEES – TK 145) toel.
Info: Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 24. septembril kell 16.15

Akadeemiline Rahvaluule Selts jätkab traditsiooniliste kõnekoosolekute korraldamist. Kui olukord vähegi lubab, siis loodame kohtuda iga kuu viimasel neljapäeval kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis.
Eesti Rahvaluule Arhiivi sünnipäeval, 24. septembril, peab ettekande 2019. aasta folkloristika aastapreemia laureaat Ülo Valk „Mis on religioonifolkloristika?“
Religioon ja folkloor moodustavad olulise osa inimkonna vaimsest kultuuripärandist, mida seovad mitmed ühisjooned nagu tuginemine traditsioonile, tugev mõju individuaalsele ja kollektiivsele maailmapildile ja sotsiaalse identiteedi kujundamine. Mõlema uurimisobjekti defineerimine ja mõtestamine on ajas oluliselt muutunud.
Nii religiooni kui folkloori on peetud kultuuriajalooliselt hääbuvaks nähtuseks, kusjuures mõlema puhul on ennustus osutunud valeks. 21. sajandi maailmas, sealhulgas modernsetes ja näiliselt ilmalikes ühiskondades jätkuvad nii folkloorsed kui religioossed traditsioonid ja kujunevad välja uued. Ettekandes tuleb juttu usundiuurimise ja rahvaluuleteaduse suhetest, samuti folkloristliku religiooniuurimise ajaloost, selle meetoditest ja põhimõistetest.
Ettekandele järgneb 2020. aasta folkloristika aastapreemia laureaadi Piret Voolaiu õnnitlemine.
Mall Hiiemäe esitleb raamatut „Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest“. Väljaandes tutvustatakse uskumusi, teadmisi ja arvamusi Eestimaa looduslikest puu- ja põõsaliikidest Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal (vt väljaannet: http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=109)
Ilmunud on ka populaarse väljaande „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ 3. trükk. (vt uut kujundust: http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=110)
1992. a koolipärimuse kogumisvõistluse põhjal valminud raamatut „Viis ritta. Meie kooliaja mängud“ tutvustavad Astrid Tuisk ja Inge Annom ning mängude kirjeldajad. (vt väljaannet: http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=108)
Kõik on oodatud kuulama!
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee), Risto Järv (risto.jarv@folklore.ee)

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar punkliikumisest Saksamaal

9. septembril kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis seminar punkkultuuri teemal.
Tartu Ülikooli etnoloogia õppetooli vanemteadur ja tippkeskuse assotsieerunud liige Aimar Ventsel tutvustas Ida-Saksamaa punk-skeene erinevaid tahkusid ning äsja Berghani kirjastamisel ilmunud monograafiat Punks and Skins United.Identity, Class and the Economics of an Eastern German Subculture.
Punk pole Saksamaal ainult stiilipõhine muusikakogukond, vaid huvitava kujunemisloo ja oma kindlate väärtustega seltskond. Ventseli uurimus vaatles, kuidas punk peegeldab taasühinemisjärgse Saksamaa suuremaid muutusi ja vastuolusid, nagu sotsiaalne segmenteeritus, ida-lääne vahelised pinged, majanduslangus ja majandamisnipid, varjatud kokkulepped punkarite ja tööandjate vahel, kohalik poliitika nende suhtes. Ida-Saksamaa punk on reaktsioon töölisklassi marginaliseerumisele. Kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku nišina loovad punkarid oma vastuolulise „asendusühiskonna“, et kompenseerida nende madalat staatust peavoolu ühiskonnas. Seminari ilmestasid muusikanäited ja võrdlused Eesti punkmuusikaga.
Äsja trükist ilmunud monograafia leiab veebist aadressil: https://www.berghahnbooks.com/title/VentselPunks/loc Seminar toimub EKM folkloristika osakonna ja Eesti-uuuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute raames.

Ilmunud on ajakirja Mäetagused erinumber vaikimisest

Olete oodatud lugema ajakirja Mäetagused 77. numbrit, mis on keskendunud vaikimisele kui omalaadsele suhtlusvormile. Reet Hiiemäelt kui koostajalt pärineb teoreetiline sissevaade koos nüüdisaegsete vaikimisega seotud, ent ootamatult aktualiseerunud ja tuliseid seisukohavõttusid põhjustavate nähtuste analüüsiga.
Vaikus on alati informatiivne, märgivad erinumbri ühe artikli („Vaikimine, rääkimine ja muud traditsioonilised kõneteod vepsa rahvakultuuris kultuuridevahelises võrdluses“) autorid Madis Arukask ja Eva Saar. Artiklist ilmneb, kui suurel määral võivad inimeste vaikimistavad ja nende tõlgendamine sõltuda konkreetsest kultuurist: läänelikus linnakultuuris kaldutakse vaikimist pidama vaenulikkuse märgiks, seevastu vepsa ja mõnes teises soome-ugri kultuuris esineb olukordi, kus vaikimisse suhtutakse hoopis kui lugupidamise akti.
Ajakirja avaartiklis „Konfliktipelglik ja kõneosav vaikimine: kõrts kui kommunikatsiooniruum Saksa keisririigis“ tutvustab Pariisi 3. Ülikooli (Sorbonne Nouvelle) ajalooprofessor Armin Owzar uudse uurimisallikana Saksa salapolitsei valveraportite kogu, kirjeldades kõrtsisuhtlust 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Hamburgis. Owzar järeldab ligi 20 000 valveraporti analüüsi põhjal, et erinevate ühiskonnasegmentide vahel ei toimunud toona peaaegu mingit kommunikatsiooni. Suhtluses välditi tavaliselt poliitikat, identiteeti või uskumusi puudutavaid teemasid või katkestati nende pinnal tekkinud lahkarvamuste korral vestlus. Artiklis osutatakse sellise käitumise põhjustele (isolatsioonihirm, hirm poliitiliste repressioonide ees, soov vältida pingeid) ning vaikimise rollile ühiskondlike konfliktidega toimetuleku moodusena.
Samalaadsele käitumismudelile viitab ka Pille Kippari ülevaade praeguste pensioniealiste põlvkonna mahavaikitud ja tabuks peetud jututeemadest.
Teabe hääbumisest või fragmenteerumisest mäletajate kadumise, aga ka elatusalade, maastiku või elupaikade muutumise tõttu räägitakse Mari-Ann Remmeli artiklis “Vaiksed kohad“.
Sellest, kuidas erinevate uurimisalade esindajate vaade võib tingida ühes ja samas keskkonnas tehtud välitööde käigus vägagi erineva materjali väljaselekteerimise ja selle presenteerimise omavahel peaaegu võrreldamatute väljundite näol, pakub juhtumianalüüsi Elo-Hanna Seljamaa artikkel „Etnograafilised välitööd kunsti peeglis“.
Piret Voolaiu ja Liisi Laineste artikkel „Tabust saab kommunikatsioon: dopinguteemaline huumor kultuuride dialoogis“ võrdleb reaktsioone kahele rahvusvahelise mõõtmega dopingujuhtumile (Lance Armstrong 2012 ja Eesti suusatajad 2019).
Taavi Koppeli ülevaade kirjeldab Harjumaa Muuseumi 2019. aasta mälestuste kogumise võistlusele laekunud armastuse teemalisi mälestusi ning analüüsib vastava kogumisvõistluse korraldamist, et näitlikustada, kuidas isegi kogumisüleskutse sõnastusel võib olla oma roll selle juures, milline materjal laekub ja millistest aspektidest vaikitakse.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest, koroonatraditsiooni kogumisest-uurimisest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996.
http://folklore.ee/tagused/nr77/

Humanitaar- ja sotsiaalteadlased vaagivad mobiilsuse privileege ja varjukülgi

Äsja ilmus ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore kaksiknumber „On the Move: Migration and Diasporas“. Külalistoimetajate Leena Kurvet-Käosaare ja Triinu Ojamaa sõnutsi näitavad numbrite kaastööd, et mobiilsusprotsesside sujuvus on vahetult seotud võimega hoida inimsuhteid ning luua ja arendada suhtevõrgustikke.
Ületades kultuuride ja rahvuste piire, on neis eristatavad ka kosmopoliitsuse tunnusjooned selle mõiste kaasavas ehk mitte-elitaarses tänapäevases tähenduses. Euroopa eri piirkondade rändeuurijad toovad esile, et kaasajas domineerivate digitaalsete diasporaade kontekstis sõltub suhtevõrgustike toimimine nii virtuaalse ja füüsilise maailma kokkusulamisest kui põrkumisest. Kaksiknumber esindab ka migratsiooniuuringutes viimasel ajal esile kerkinud huvi rändlevate üksikisikute emotsionaalse maailmataju vastu. Uusrände kontekstist lähtudes analüüsivad Dainius Genys, Ilona Strumickienė ja Ričardas Krikštolaitis eri ühiskonnagruppide emotsionaalset ebavõrdsust suhestumisel päritolumaaga. Maarja Hollo käsitlus keskendub II maailmasõja aegsete pagulaste sisekonfliktidele oma läände põgenemise kogemuse traumaatilise mõju vahendamisel. Desislava Pileva ja Tanya Matanova artiklid avavad digitaalse diasporaa kontekstis esile kerkinud kaaskohalolul põhinevaid uusi identiteedivõimalusi, mille edukust aga määravad ühelt poolt inimese digitaalne võimekus ja teisalt virtuaalse suhtluse piiratus võrreldes tavapärase näost-näkku suhtlemisega. Elina Mikkilä kirjanikuna ja Kari Korolainen koomiksikunstnikuna toovad erinumbrisse ja migratsiooniuuringutesse laiemalt sisse loovisiku kogemusel põhineva uudse lähenemise mobiilsusprotsessidele.
Eelretsenseeritavat teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folkore annab välja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Erinumbrite ilmumist on toetanud Eesti Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus); esimene osa on veebis loetav aadressil https://www.folklore.ee/folklore/vol78/ ja teine https://www.folklore.ee/folklore/vol79/

Magistritööde kaitsmised Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakenduste õppekaval 24. augustil 2020

24. augustil algusega kell 11:00 toimub Eesti Rahva Muuseumi Maailmafilmi saalis Tartu Ülikooli rahvusvahelise magistriõppekava „Folkloristika ja pärandirakendused“ lõputööde kaitsmine.
Kaitsmisele tuleb kaks magistritööd ja kaks magistriprojekti:
kl 11:00-12:00
Victorina Soyan
magistritöö „Belief Narratives Relating to the Supernatural in the Nomadic Pastoralist Context of Encounters (on the Social Network Material of a Tyvan-Speaking Group)“ („Usundilised narratiivid tõvakeelses sotsiaalvõrgustikus: üleloomulikud kohtumised pastoraal -nomaadlikus keskkonnas“)
juhendaja prof. Ülo Valk (TÜ)
retsensent Alevtina Solovyeva (TÜ)
kl 12:00-13:00
Theang Teron
magistritöö „The Mosera Epics in Karbi Ritual: Documentation and Problem of Textualization“ („Mosera eeposed Karbi rituaalides ja suulises traditsioonis: dokumenteerimine ja tekstualiseerimise probleem“)
juhendaja Margaret Lyngdoh (TÜ)
retsensent Laura Siragusa (Helsingi ülikool)
kl 13:30-14:30
Larissa Marie Brigitte Leiminger
magistriprojekt „Issues of Access and Context of Archival Folklore Materials: Presenting the Manuscript Collection of the Learned Estonian Society in an Explorative Database“ („Arhiveeritud folkloorimaterjali ligipääsu ja konteksti küsimused: Õpetatud Eesti Seltsi kogude esitlemine uurimusliku andmebaasi vahendusel“)
juhendajad Ergo-Hart Västrik (TÜ), Aija Sakova (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv)
retsensent Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv)
kl 14:30-15:30
Nichole Michelle (Pono) Weimer
magstriprojekt „Culturing Goat Milk: Estonian Goat Milk Farming and Artisanal Made Products“ („Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“)
juhendajad Ester Bardone (TÜ), Karin Leivategija (ERM)
retsensent Marika Alver (MTÜ Fenno-Ugria Asutus)
Hajutamise nõuet järgides mahutab Maailmafilmi saal 25 inimest.
Kaitsmiste ajal on võimalus külastada Pono Weimeri näitust „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“ ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuses. Näitus on osa autori magistriprojektist ja jääb avatuks 11. septembrini.
Larissa Leimingeri magistriprojekti raames valmisid Õpetatud Eesti Seltsi saksakeelsete käsikirjakogude otsitav andmebaas ja veebileht „Õpetatud Eesti Seltsi kogud“: https://galerii.kirmus.ee/GEG/

Anastasiya Fiadotava doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

26. augustil kell 16.15 kaitseb Anastasiya Fiadotava videosilla vahendusel doktoriväitekirja "Family Humour in Contemporary Belarus: Forms, Practices and Vernacular Reflections" („Tänapäeva valgevene perehuumor: väljendusvormid, tavad ja rahvapärased vaated“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.
Juhendajad:
teadur Anastasiya Astapova, Tartu Ülikool
vanemteadur Liisi Laineste, Eesti Kirjandusmuuseum
Oponent:
prof. Elliott Oring, California State University, Los Angeles (USA)
Kokkuvõte:
Doktoritöös uuritakse huumori rolli Valgevene pereelus. Uuring põhineb suulistel intervjuudel ja veebiküsitlusel. Andmekogu sisaldab näiteid suulisest ja digitaalsest huumorist, mida minu uurimistöös osalejad pereringis jagavad, samuti nende mõtteid selle kohta, kuidas ja miks nad huumorit peresuhtluses kasutavad. Huumorinäidete analüüs osutas, et perekonna humoorikas folkloor koosneb paljudest teemadest ja vormidest, kuid suulise folkloori populaarseimad žanrid on vestluslikud naljad ja humoorikad lood, mis põhinevad perede isiklikel kogemustel. Seega pole humoorikas folkloor perekondlikus suhtluses kunagi impersonaalne ja seda kohandatakse tavaliselt perekontekstiga. Perehuumori ja emotsioonide tugev seos muudab selle riskantseks ettevõtmiseks.
Ühelt poolt suudab huumor oskusliku kasutamise korral täita mitmesuguseid funktsioone, mitte ainult esinejaid ja nende publikut lõbustades, vaid aidates neil ka konfliktiga toime tulla, pakkudes neile alternatiivset viisi pereliikmete kritiseerimiseks ning grupisiseste ja - väliste piiride kinnitamiseks. Vernakulaarsed lood huumori kasutamisest peresuhtluses tunnistavad ja rõhutavad huumori kasutamise positiivseid külgi. Perehuumori heatahtlikuna tajumine on tihedalt seotud ideaalse perekonna paradigmaga, sh pereliikmete eest hoolitsemise vajadusega. Teisest küljest võivad mõned huumori ilmingud olla seotud tõsise agressiooniga. Piir huumori ja agressiooni vahel on sageli hägune: huumori agressiivsuse või heatahtlikkuse tingib kontekst, milles seda kasutatakse.
Ehkki minu uuringutulemused põhinevad Valgevene perekondadelt saadud materjalil, on neil paralleele teiste kultuuridega ja need kajastavad suundumusi, mis on levinud maailma eri paigus. Seetõttu võib käesolevas doktoritöös käsitletud juhtumianalüüs olla mudeliks, mida saab edaspidi testida teistes sotsiaalkultuurilistes oludes. Korraldaja:
Hille Roots
Toimumiskoht:
Videosilla vahendusel
URL: https://dspace.ut.ee/handle/10062/68369

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO