Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Konverents „Noorte hääled” kutsub tutvustama aktuaalseid ja värskeid uurimisteemasid!

Igakevadisest noorteadlaste konverentsist on oodatud osa võtma üle Eesti kultuuri- ja sotsiaalteaduste ning nende rakenduslike erialade tudengid, kelle uurimisteemad keskenduvad pärandiloome nähtustele ja protsessidele näiteks kogukondlikust, institutsionaalsest, keskkondlikust või digitaalsest aspektist. Konverents toimub 10. ja 11. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu).
Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks. Esineda võib ka stendiettekandega. Tavapäraste akadeemiliste ettekannete kõrval on teretulnud ka eksperimentaalsed või uuenduslikud formaadid. Ettekanded võivad olla nii eesti kui ka inglise keeles.
Konverents annab võimaluse tutvustada laiemale kuulajaskonnale uurimisjärgus või juba valmis olevaid uurimisprojekte ja ideid. Pakume konverentsil osalejatele võimalust kirjutada ettekande põhjal hiljem artikkel mõnda Eesti Rahva Muuseumi või Eesti Kirjandusmuuseumi akadeemilisse väljaandesse.
Osaleda soovijatel palume saata korraldajatele 24. veebruariks ettekande teesid (kuni 250 sõna) ja oma andmed (nimi, töökoht või õppeasutus ja õppekava, meiliaadress, telefon).
Kõik head ideed on teretulnud!
Korraldajad:
Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, liisi.jaats@erm.ee
Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee

Folkloristide 14. talvekonverents

Alates 2005. aastast on Eesti folkloristid korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide rahvaluuleuurijaid ning luua ühiste arutelude foorum.
6.–7. märtsil 2019 Põlvamaal Cantervilla lossis toimuv folkloristide 14. talvekonverents lähtub ühest rahvajutu klassikalisest žanrist – muinasjutust.
Muinasjutt tähendab tavakasutuses imepärast või väljamõeldud lugu. Folkloristi jaoks on muinasjutt poeetiline rahvajutužanr, mis järgib kindlaid muinasjutule tunnuslikke seadusi ja reegleid, ning milles kujutatakse fiktsionaalset maailma. Samas peegeldab muinasjutt ühiskonda ja kultuuri laiemalt, ületades nii ajalisi kui geograafilisi piire. Muinasjutud pakuvad moraalset naudingut (headuse võit kurja üle) ning õpetlikke üldistusi, ühtlasi testitakse neis tegelike ühiskondlike tavade ja kujuteldavate võimaluste vahelisi seoseid. Nii pakuvad jutukangelasele osaks saavad seiklused kogemuslikke paralleele jutustajate ja kuulajate argieluga.
Muinasjutud on liikunud müütiliselt tunnetuselt meelelahutuse suunas ning kandunud teistesse meedia- ja kunstiliikidesse – neid on jutustatud, publitseeritud, joonistatud, etendatud, filmitud jne. Sellega seoses tõstatub küsimus, milliseid sisulisi, vormilisi ja tähenduslikke muutusi selline muinasjuttude ühest meediumist teise üleminek endaga kaasa toob.
Muinasjuttude retseptsioon tänapäeval võib olla ka kriitiline – juttudes esinevate soorollide puhul on nii mõnigi uurija taotlenud traditsiooniliste muinasjuttude ümberkirjutamist. Vägivalla kujutamine ja obstsöönne väljendusviis muinasjuttudes on teinud probleemseks mõnede tekstide avaldamise jne.
Endiselt huvitab uurijat maailm, mida muinasjutud endas kannavad – ühelt poolt on oluline mineviku rekonstrueerimine ja tähenduste andmine kaasajale nende juttude sotsiokultuurilist tausta arvestades, teisalt luuakse uusi tähendusvälju nüüdisaegsest ühiskonnatunnetusest lähtuvalt. Jätkuvalt uuritakse nii muinasjuttude tekste kui nende taga olevaid uskumusi, psühholoogilisi, sotsioloogilisi, kultuuriajaloolisi ilminguid.
Kutsume esinejaid muinasjuttudest kõnelema nii žanrikeskselt kui -väliselt.
Teemad, millest võib lähtuda, on näiteks:
· muinasjutu suhted teiste žanridega
· muinasjuttude allikad ja muinasjutt allikana
· jutustamine kui esinemine / (taas)loomine / rituaalne toiming
· sotsiaalsed suhted ja väärtused muinasjuttudes
· muinasjutt kui metafoor
· muinasjuttude uus elu
· muinasjutt interdistsiplinaarses uurimisväljas
Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks.
Talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi / Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühm. (http://www.folklore.ee/era/teema/ ˃ muinasjutud). Konverentsiga tähistatakse töörühma 20. tegevusaastat.
Konverentsil ettekandega osalemiseks palume teesid (kuni 300 sõna) saata 31. jaanuariks 2019 e-posti aadressil era@folklore.ee. Otsuse ettekande vastuvõtmise kohta teeb konverentsi korraldustoimkond hiljemalt 7. veebruaril.
Konverentsist osavõtuks palume nii ettekandjatel kui kuulajatel end registreerida hiljemalt 7. veebruariks veebivormis https://goo.gl/xiNYwu.
Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus). Konverentsi korraldustoimkond: Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan.
Lähem info: Risto Järv risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371; Kärri Toomeos-Orglaan karri.toomeos orglaan@folklore.ee, tel 55 571 447.

Ilmunud on Mäetagused 72 - terviseteemade erinumber

Kutsume teid lugema ajakirja Mäetagused 72. numbrit, mis keskendub peamiselt terviseteemadele.
Piret Paal käsitleb artiklis „Kultuurist palliatiivravis ja hospiitsitöös saksa patsiendinarratiivide näitel“ Münchenis palliatiivpatsientidega läbi viidud süvaintervjuusid. Intervjueerituist pooled olid rändetaustaga. Autor rõhutab, et eluõhtule jõudnud patsientide puhul tuleks kultuurierinevuste tuvastamise ja rõhutamise asemel otsida sarnasusi ning võimalust tagada kõigile abivajajatele kultuuri- ja sotsiaaltõketest vaba juurdepääs vastavatele teenustele.
Airi Liimets ja Marit Koit analüüsivad artiklis „Miks kuulata muusikat ja vaikust?“ koolinoorte muusikakuulamise harjumusi ning vaatlevad Martin Heideggeri keelefilosoofilisele mõtlemisele tuginedes vaikimise ja vaikuse, valjuhäälse lobisemise, keele kui sellise ning inimese isenemise seoseid.
Maili Pilt vaatleb Eesti Ämmaemandate Ühingu internetiportaali www.perekool.ee foorumeisse kirjutatud kogemuslugude funktsioone artiklis „Rasestumise, lapseootuse ja sünnitusega seotud kogemuslugude funktsioonidest www.perekool.ee foorumite suhtluses. Folkloristlik teemaanalüüs“. Vaatluse all on nelja rühma kogemuslood: 1) rasestuda soovivate naiste (triibupüüdjate) lood, 2) kehavälise viljastamise kogemusega naiste (ivf-kate) lood, 3) lapseootajate (kõhukasvatajate) lood ja 4) sünnitanud naiste e sünnituslood.
Ave Goršiči artikkel „Voldemar Sumberg ja Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiinikogu“ käsitleb Voldemar Sumbergi tegevust rahvameditsiini kogumise edendamisel 1920. aastate algupoolel, Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiini kogumistöö tulemusi ja kogu tänaseni säilinud osa.
Kristiina Johanson ja Tõnno Jonuks annavad artiklis ““Ehk nõiduseks tarvitatud” – maagilised esemed Eesti muuseumikogudes“ ülevaate Eesti muuseumites leiduvatest maagilistest esemetest ning arutlevad, miks ei ole füüsilisi esemeid haaratud maagia-teemalistesse uurimustesse.
Valgevene Kultuuri, Folkloori ja Kirjanduse Uurimise Keskuse teadur Alena Leškevitš tutvustab artiklis „Valgevene võinädal: paiksed tunnused ja hetkeseis“ oma kodumaa vastlakombestikku.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr72.

62. Kreutzwaldi päevade konverents "Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil" Eesti Kirjandusmuuseumis

62. Kreutzwaldi päevade konverents "Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil" Eesti Kirjandusmuuseumis
18. – 19. detsembril 2018
62. Kreutzwaldi päevade konverents on pühendatud tsensuurile ja selle teema uurimise algatajale kirjandusmuuseumis, geograafile, kultuuri- ja teadusloolasele Vello Paatsile, kes käesoleva aasta 30. septembril oleks saanud 70-aastaseks. Tema korraldusel toimus kirjandusmuuseumis 2015. aastal seminar „Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni“. Seekordsel konverentsil on vaatluse all peamiselt tsensuur XX sajandi Eestis, põikega XIX sajandi lõpukümnenditesse (Ado Grenzsteini poleemilised kirjutised): ajakirjanduse poliitiline tsensuur 1920./30., Nõukogude välispropaganda 1940. aastatel, nõukogudeaegne tsensuur vaimuliku kirjanduse väljaandmisel, teatris ja pedagoogikas, erakirjades ning koguni rahvaluule kogumisel ja selle väljaandmisel, samuti tsensuuri üksikjuhtumid (Johannes Semperi reisikirjad), tsensorid (Mihhail Sõštšikov) jms.
Esinevad Anu Pallas, Hannes Vallikivi, Kaarel Piirimäe, Immanuel Volkonski, Anneli Saro, Airi Liimets ja Reet Liimets, Anu Raudsepp, Mari Sarv ja Andreas Kalkun, Liina Saarlo, Roosmarii Kurvits, Anneli Kõvamees ning Galina Ponomarjova.
Eesti Kirjandusmuuseumi tegemistest 2018. aastal annavad ülevaate Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer ja Mare Kõiva, esimene päev lõpeb kirjandusmuuseumi 2018. aastal ilmunud väljaannete esitlusega.
Kava
Teisipäev, 18. detsember
9.30 Küünalde asetamine Vello Paatsi hauale Tartu Pauluse kalmistul (buss nr 4 Riiamäelt Kabeli peatusse 8.58, 9.13, 9.29; Rahu peatusest Riiamäele 9.54, 10.14)
11.00–11.10 Avasõnad (Kristi Metste)
11.10–11.40 Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2018 (Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer, Mare Kõiva)
I. Hommikune sessioon (juhatab Eve Annuk)
11.45–12.15 Hannes Vallikivi, Ajakirjanduse poliitiline tsensuur Eestis 1920. ja 1930. aastatel juristi pilgu läbi
12.15–12.45 Anu Raudsepp, Erakirjad infoallikana Eesti ja Lääne-Euroopa vahel stalinismist sulani
12.45–13.15 Anu Pallas, Oleviku toimetaja Ado Grenzsteini poleemiliste kirjutiste takerdumine tsensuuri kitsa värava taha XIX sajandi lõpukümnenditel
II. Õhtune sessioon (juhatab Risto Järv)
14.15–14.45 Mari Sarv, Andreas Kalkun, Seksuaalfolkloor ja akadeemilised praktikad: tsensuur ja moraal
14.45–15.15 Anneli Kõvamees, Kirjanik muutuvas ajas: Johannes Semperi reisikirjad Itaaliast
15.15–15.45 Kaarel Piirimäe, Nõukogude välispropaganda Balti küsimuses 1940. aastatel
15.45–17.15 Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannete esitlus:
Epp Annus, Soviet postcolonial studies. A view from the western borderlands. London, New York: Routledge, 2018;
Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss (koost). Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood. 1–2. Tallinn: Tänapäev; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2018;
Piret Voolaid, Risto Järv, Loone Ots (koost). Kes otsib, see leiab. 1111 eesti vanasõna selgituste ja kommentaaridega. Tallinn: Rahva Raamat, 2018 jm
Kolmapäev, 19. detsember
I. Hommikune sessioon (juhatab Maarja Hollo)
10.30–11.00 Roosmarii Kurvits, Kunagiste ajakirjanike mälestused nõukogudeaegsest tsensuurist
11.00–11.30 Galina Ponomarjova, Tartu tsensor Mihhail Sõštšikov (1911–1980)
11.30–12.00 Liina Saarlo, Välditud poliitika ja mahavaikitud olme 1950. aastate rahvaluule välitööpäevikutes
II. Õhtune sessioon (juhatab Külliki Kuusk)
13.15–13.45 Airi Liimets, Reet Liimets, Johannes Käisi teaduslike mõjude avaldumisviisidest Nõukogude Eestis ehk Käisile viitamisest ja mitteviitamisest
13.45–14.15 Anneli Saro, Nõukogude tsensuuri mehhanismid, strateegiad ja tabuteemad Eesti teatris
14.15–14.45 Immanuel Volkonski, Religioonialane tsensuur Nõukogude Eestis ja sellega toimetuleku strateegiad vaimuliku kirjanduse väljaandmisel
Lõppsõna
Korraldab Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm (Kristi Metste, Anu Raudsepp, Marin Laak, Külliki Kuusk, Ülle Kaart). Toetavad Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2 ja IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kontakt: Kristi Metste, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (kristi.metste@kirmus.ee)

EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi töörühm korraldab seminari „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn“ 14. detsembril

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm korraldab seminari „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn“ reedel, 14. detsembril kell 18.00. Järjekorras üheksas muinasjutuseminar toimub sel aastal Setomaal Väiko-Härma külas Piusa Ürgoru Puhkekeskuses.
Muinasjutt on lugu õnnelikuks saamisest. Õnne otsimine on muinasjuttudes keskne teema nii nagu inimese elus üldse. Seminari ettekannetes vaadeldakse Lutsi maarahva muinasjutte ja muinasjutuõnne otsimist, samuti seda, millisena peegelduvad seto jutupärimuses kadunud asjad, nagu näiteks 1944. aastal maha põlenud Pankjavitsa kiriku ikoonid. Lisaks ettekannetele tutvustatakse seminaril kolme vastset väljaannet, mis kõik on ilmunud käesoleval aastal ning sisaldavad muinasjutte Eesti Rahvaluule Arhiivist. „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“ sisaldab valikut Oskar Kallase, Paulopriit Voolaine ja August Sanga kogutud muinasjuttudest. Merili Metsvahi koostatud kogumik „Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes“ sisaldab rohkelt seto muinasjutte, kus keskseks tegelaseks on naine.
Seminari lõpetab kogumiku „Õnnõotsja / Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood“ esmaesitlus. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle. Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde. Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid. Raamatu on kirjastanud ühiselt EKM Teaduskirjastus ja SA Setu Kultuuri Fond.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud alates 2010. aastast. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt.
Seminari kava:
Inge Annom: Lutsimaa vägimeestest pöialpoisini
* Esitlus: Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt (EKM Teaduskirjastus)
Merili Metsvahi: Kasutütred, sõsarad ja kooljasööja naine
* Esitlus: Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes (kirjastus Hunt)
Andreas Kalkun: Aolugu ilosah jutuh. Pankjavitsa kerigo pühädsist ja vannust aśost
Risto Järv, Terje Lillmaa: Õnne otsingud muinasjutu abiga
* Esmaesitlus: Õnnõotsja/Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood (EKM Teaduskirjastus/SA Setu Kultuuri Fond)
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti-uuringute Tippkeskus ning SA Setu Kultuuri Fond. Vaata muinasjutuseminaridest lähemalt http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid.
Lähem info: Risto Järv 51 904 371 (risto.jarv@folklore.ee).

Teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore uus number räägib Esimesest maailmasõjast

Teadusajakirja Folklore: EJF 73. number võtab vaatluse alla Isonzo rinde kultuuripärandi. Numbri külalistoimetajad on Jurij Fikfak ja Božidar Jezernik.
Esimese maailmasõja lõpp põhjustas Euroopas ja globaalselt kultuurilisi ja sotsiaalseid muutusi, nii impeeriumite langusi kui ka uute rahvusriikide tekkimisi. See omakorda kutsus esile muutusi nende riikide majandus-ja kultuurielus, inimeste suhtumistes ja mentaalsuses. Folklore 73. number keskendub spetsiifilisele regioonile – Julia Alpidele, ja sellele, kuidas need sündmused on mõjutanud tänast päeva.
Sissejuhatuses annavad toimetajad ülevaate Isonzo rinde kultuuripärandist, mis on oluline ja traagiline osa Esimese maailmasõja ajaloost ja pole nende arvates seni saanud piisavalt tähelepanu. Marko Štepec toob artiklis „Mälestused ja kogemused kaevikutest Soča jõe lähedalt“ esile mitte üksnes lahingupaigad, vaid ka elu traagika sõjarindel.
Jaka Repiči käsitlus „Esimese maailmasõja mälestused Julia Alpide maastikult“ jälgib mälestuste ja pärandi loomise protsessi Sloveenias.
Tatiana Bajuk Senčari kasutab artiklis „Sisemaalt: Mälestades saja aasta möödumist Esimesest maailmasõjast Bohinjis“ näitena Bohinji orgu Loode-Sloveenias, et dokumenteerida ja analüüsida Esimese maailmasõja mälestamise praktikaid ja pärandit.
Miha Kozorogi artikkel „Kohatunnetus kolme Esimesest maailmasõjast kõneleva muusikalise pala vahendusel“ räägib taju, vastuvõtlikkuse ja kujundite loomise piiridest kolme tänapäeva muusiku Esimesele maailmasõjale pühendatud poplaulude näitel.
Kohalikke pärandkultuuri kogujaid on põhjalikult analüüsinud Boštjan Kravanja oma artiklis „Kogumise kaudu õppides: amatöörkogujad ja nende muutuvad positsioonid Isonzo rinde kultuuripärandi ja turismi teema käsitlemisel“.
Toimetuse poolt on lisatud temaatilisele numbrile kolm artiklit: Eva Toulouze, Ranus Sadikov, Laur Vallikivi, Liivo Niglas ja Nikolai Anisimov analüüsivad muutusi Bashkortostanis elavate udmurtide religioosses praktikas: pühapaikade kasutus, rituaalide läbiviimine, palvete edastamine, preestrite kombed ja osalejate käitumismustrid.
Tiiu Jaago analüüsib oma artiklis „Mitmedimensioonilised piirid narratiivis“ kahe Eesti sõduri (Soome poisi) lugu, kes põgenesid Soome armeest jätkusõja ajal. Põgenemist ja riigipiiri ületamist käsitletakse kogemustele ja jutustustele tuginedes.
Rahman Veisi Hasar ja Ebrahim Badakhshani artikkel „Metafoorilised integratsioonid Kurdi mõistatustes” uurib mõistatuste metafoorilisi seoseid kurdi keeles:100 kurdi mõistatust analüüsitakse metafooriteooria abil.
Esitletakse üle-eestiline koolipärimuse kogumise esmatulemusi - selle aasta veebruarist kuni maini vastas 4000 õpilast küsitlusele. Väljaandest leiab ülevaate kahest konverentsist; millest esimene kõneles edusammutest Arktika uurimisel, („Polar Readings 2018: Technology in the History of the Arctic Development”), ja teine konverents võttis luubi alla folkloori uurimismeetodid, („International Society for Folk Narrative Research“). Lisaks on lugemiseks pakkuda ka raamatuarvustusi.
Ajakiri Folklore ilmub alates 1996. aastast trükisena ja veebis aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol73/

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek „Küll on värsilla vägeda“ – Ruth Mirov 90

13. detsembril 2018 kell 15 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Ruth Mirovi 90. sünnipäevale pühendatud pidulik ettekandekoosolek „Küll on värsilla vägeda“.
KAVA
15.00
Arne Merilai: Regivärsi setted
Madis Arukask: Igatsetud eeposed
16.15
Akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ XII köite esitlus
Ruth Mirovi õnnitlemine
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Folkloristika osakond
Info: Kanni Labi (kanni@folklore.ee), Janika Oras (janika@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

4. detsembri teisipäevaseminar Neitsi Maarja kultusest Bulgaarias

4. detsembril 2018 kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis neljanda korruse seminaritoas seminar.
Milena Lyubenova (Bulgaaria Etnoloogia ja Folkloori Instituut koos etnograafiamuuseumiga) teemaks on Kohaliku mälu säilitamine: Neitsi Maarja kultus.
Ettekanne keskendub Neitsi Maarja kultusele Perniki rajooni Popovo külas. Kultus kujunes oluliseks teguriks kohaliku mälu hoidmisel kogukonnas, kes oli üle elanud traumaatilisi muutusi sotsialismiperioodi alguses Bulgaarias. Popovo ja Krapetsi külad kaotati Perniki rajooni intensiivse industrialiseerimise ja tammiehituse käigus 1950. aastate alguses, inimesed asustati ümber. Juurdepääs endistesse küladesse tõkestati, inimesed pidid kohanema uutes tingimustes. Kunagiste asulate inimesed vajasid kompensatoorseid mehhanisme kogukonna ja kohaliku mälu edasikestmiseks. Uude linnaossa Jumalaema uinumise kiriku ehitamist tajuti hävitatud külakirikute jätkuna ja Neitsi Maarja uinumise püha (Eestis rukkimaarjapäeva) tähistavad Popovo kunagised elanikud ja nende järeltulijad siiamaani.
Inglisekeelne ettekanne põhineb välitöödel kahe küla elanike hulgas, samuti taaselustatud Popovo külapidustuse (pärast 1989. aastat) ning maarjapäeva tähistamise vaatlusel Pernikis Iztoki kvartalis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminarisarja toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Eesti Kirjandusmuuseum esitleb regilauluväljaande "Vana kannel" Narva ja Vaivara köidet

Neljapäeval, 29. novembril kell 15 esitletakse Narva Vabal Laval (Linda 2) akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ Vaivara ja Narva köidet ning Viru pulmalaulude veebiväljaannet.
„Vana Kannel“ on Jakob Hurda algatatud teaduslik väljaanne, kus avaldatakse kihelkondade kaupa kõik arhiividesse talletatud regilaulud koos viisidega. „Vana Kandle“ XII köide sisaldab regilaule, mis on kogutud Eesti idanurgast – Vaivara kihelkonnast ja Narva linnast. Väljaande tekstiosa on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal koostanud Ruth Mirov ja Kanni Labi, viisiosa Ingrid Rüütel, toimetasid Kanni Labi ja Janika Oras. Köites avaldatud 1525 lauluteksti viivad meid tagasi omaaegsesse rahvarohkesse piirkonda, kus vanad regilaulud olid veel hästi meeles peetud ja kohati isegi igapäevases kasutuses. Vaivara kihelkond oli regilaulude kogumise ajal sega-asustusega piirkond, kus elas nii vadjalasi, vepslasi kui ingerlasi ning kuhu areneva tööstusega Narva meelitas palju rahvast Eesti teistest kihelkondadest. Nii on laulude murdekeel väga mitmekesine. Teemade ja poeetika poolest on Eesti idapoolseimad regilaulud sarnased kogu Põhja- ja Kesk Eesti repertuaariga, ühist on aga ka teiste ümberkaudsete läänemeresoome rahvaste vanade lauludega. Nendes lauludes kajastub meie esivanemate elu argipäev ja rituaalid, inimeste tundemaailm, müüdid ja fantaasiad. Väljaande koostaja Ruth Mirovi sõnul: „Regilaul oli tollal nagu igapäevaelu peegel – lauldi kõigest ja kõikjal, laulu abil elati välja oma muresid ja rõõme.“
Raamatu sissejuhatavad peatükid tutvustavad Vaivara kihelkonna ja Narva linna ajalugu, regilaulude murdekeelt, laulude kogujaid, laulikuid ja regiviise. Raamat on varustatud registrite ja sõnaseletustega ning laulutekstide lühikokkuvõtetega inglise keeles.
Väljaande kirjastas EKM Teaduskirjastus. Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4, riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu” projekt EKKM14-327 “Eesti regilaulude andmebaas ja akadeemilised publikatsioonid”), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus), Rahvakultuuri Keskus (Virumaa pärimuskultuuri programm), SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (EV100-KI17) ning Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Ida-Virumaa ekspertgrupp. Väljaande näidislehekülgedega saab tutvuda veebiaadressil http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=97
Veebiväljaanne „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud“ on 2012. a ilmunud CD-plaadi täiendatud versioon. Pulmarituaali laule ja pillilugusid esitavad tollased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid, Ruuben Kesleri pillilood on salvestatud 1938. a. Laulusõnad ja -viisid pani arhiivimaterjali põhjal kokku Timo Kalmu. Väljaandjad on EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut. Väljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm.
Lähem info: Kanni Labi, 58 040 558, kanni.labi@folklore.ee; Risto Järv, 51 904 371, risto.jarv@folklore.ee; Janika Oras, 58 116 793 janika.oras@folklore.ee

Peatse TÜ folkloristika audoktori prof. Dorothy Noyesi loeng 30. novembril

Reedel, 30. novembril kl 14.15 toimub TÜ kultuuriteaduste instituudis (Ülikooli 16–212) professor Dorothy Noyesi (Ohio Osariigi Ülikool) külalisloeng “Whatever Happened to Convivència? Festival and Collective Performance from the Spanish Transition to the Catalan Crisis”.
Dorothy Noyes on Ohio Osariigi Ülikooli (Ohio State University) professor võrdleva kultuuriuurimise, inglise keele ja kultuuri alal ning Ameerika Folkloori Seltsi (American Folklore Society) president aastail 2018–2019. Ta on üks tänapäeva juhtivaid rahvaluuleteadlasi, kelle teoreetilised käsitlused folkloristika põhimõistetest on muutunud juba klassikaks (koondatud kogumikku „Humble Theory: Folklore’s Grasp on Social Life“ (2016, Indiana University Press)).
Jääva panuse folkloristiliku mõtte arengusse on andnud ka tema monograafia „Fire in the Placa: Catalan Festival Politics After Franco“ (2003, University of Pennsylvania Press): ajaloolistel ja etnograafilistel allikatel põhinev uurimus katalaanide festivalitraditsioonidest ja nende seosest vastupanuliikumise ja rahvuslusega, mis pakub teoreetilisi pidepunkte teistegi väikerahvaste kultuurilise ja poliitilise iseolemise seosete ja püüdluste analüüsiks.
Folkloristika teooria ja ajaloo, festivalide ja romaani rahvaste pärimuse kõrval on prof. Noyesi kolmandaks suuremaks uurimisteemaks folkloori roll avalikkuse kujundamisel. Ühendades folkloristikat politoloogia ja rahvusvaheliste suhete uurimisega, on ta teerajajaks poliitilise kultuuri pärimuslikkuse analüüsimisel.
Uurimistöö kõrval on prof. Noyes teinud sihiteadlikke ja tulemuslikke jõupingutusi tugevdamaks sidemeid erinevatel kontinentidel ja erinevates teadustraditsioonides töötavate uurijate vahel. Seejuures on prof. Noyes alati pööranud tähelepanu sellele, et Tartu Ülikool oleks folkloristika ja laiemalt humanitaarteaduste uurimiskeskusena maailmas tuntud ja nähtav. Tema panuse tunnustamiseks omistataksegi talle 1. detsembril 2018 Tartu Ülikooli folkloristika audoktori tiitel.
Loengu toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Kõik huvilised on oodatud!

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO