Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Prof. Dr. Sadhana Naithani loeng Tartu Ülikoolis

22. septembril kell 12.15 peab Prof. Dr. Sadhana Naithani (Jawaharlal Nehru Ülikool, New Delhi) loengu teemal "Magic, Wonder & Ethics".
Loeng toimub von Bocki majas (Ülikooli 16) ruumis 109. Kõik on oodatud!

19. septembri teisipäevaseminar nüüdiskultuuri uurimisest

19. septembril kl 12 koguneb seminarile Eesti-Uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri töörühm, mida sellest sügisest koordineerib Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Saša Babič.
Kokkusaamine on pühendatud nii korralduslikele kui sisulistele küsimustele: missuguste teemadega uurijad tegelevad, missugustele tänapäevastele ühiskondlik-kultuurilistele ilmingutele tuleks veel tähelepanu pöörata.
Nüüdiskultuuri uurimise töörühma seminar 19. septembril 2017 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Toetajad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt IUT 22-5.

Teadlaste Öö Eesti Kirjandusmuuseumis

Reedel, 29. septembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Teadlaste Öö teemal "Moraal, eetika ja tulevik kummitus- ja hirmuolendite pilgu läbi"
Kava
18.00-19.30 Juturing moraalist, eetikast ja tulevikust vaimolendite pilgu läbi. Otsime vastust küsimustele, millised eetilised normid kehtivad kodukäijale, kas vanade heade muinasjuttude tegelased käituvad eetiliselt, miks peavad tulnukad oluliseks isikuandmete kaitset, kuivõrd oskavad endeolendid ette näha iseenda tulevikku.
19.30-21.00 tutvustab muuseumikummitus Lilla Daam põnevamaid paiku Eesti kirjandusmuuseumi keldrites ja muudes harva ligipääsetavates soppides.
Kogu nädala jooksul on fuajees avatud näitus käsikirjade tsenseerimisest läbi aegade (kell 9-17, reedel kuni 21.00).
Info: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee

Seminar “Võimalik missioon: Folklooriuurimise perspektiivid 3” Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimiskeskuses

3.–6. septembrini 2017 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadlaste visiit Minskisse. 5. septembril toimus Valgevene Rahvusliku Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimiskeskuses Eesti-Valgevene ühisseminar „Миссия выполнима: Перспективы изучения фольклора 3“ (“Võimalik missioon: Folklooriuurimise perspektiivid 3”). Visiidi ja seminari eesmärk oli vastastikku tutvustada värskemaid uurimistulemusi, sõlmida edasisi koostööleppeid ja täpsustada järgnevaid ühisväljaandeid, välitöid ja küsitlusi.
Seminari kava, ettekannete teeside ja fotogaleriiga on võimalik tutvuda veebilehel http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/vv/index.html
Teaduskoostööd rahastab Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi programm. Visiit sai teoks tänu Eesti Teaduste Akadeemia ja Valgevene Teaduste Akadeemia toetusele. Seminari toimumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus -
CEES, TK 145), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektiga IUT 22-5.

Ilmunud on Mäetagused 67. Virumaa rahvakultuurist II

Ajakirja Mäetagused 67. number jätkab ajaloolise Virumaa rahvakultuuri vaatlemist. Viru Instituudi toel külalistoimetaja Mall Hiiemäe koostatud teise Virumaa erinumbrisse mahtus kuus ja toimetuse poolse lisandusena pärtliraju pärimust analüüsiv artikkel.
Edgar Saar esitab ülevaate Virumaa talurahva ainelisest kultuurist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Laia küsimusteringi haaravas artiklis pöörab autor tähelepanu muutustele elamuehituses ja interjööris, traditsioonilistes elatusviisides ja rahvakaubanduses, tavanditoitudes ja rõivastuses.
Ingrid Rüütel keskendub rahvalaulude ja rahvamuusika arhailise osa ja viimastel sajanditel Euroopas laiemalt levinud uuema muusikakultuuri tekstuurile ja olemusele. Igor Tõnurist käsitleb traditsioonilisi muusikariistu ja helitekitamise vahendeid Virumaal, esitleb ühisjooni soome rahvapilli- ja rahvatantsutraditsiooniga ning kokkupuuteid isuri traditsiooniga Narva jõe alamjooksul. Mall Hiiemäe kirjutab Virumaa kalendritavadest ja nende piirkondlikust omapärast.
Mare Kõiva tutvustab loitsude erijooni ja rahvaarstidega seotud pärimust, lähemalt nelja rahvaarsti tegevust poolmüütilisest nõidkarjusest ravijate-kultuuri uuendajateni.
Risto Järv on vaatluse alla võtnud Virumaa tüüpilisemad muinasjutud, sh nimekasutuse juttudes ja seosed konkreetsete kohtadega.
Mait Sepp vaatleb tõe ja fantaasia vahekordi pärtliraju ende näitel, kasutades ilmastikufolkloori, vanemate trükiste ja meteoroloogia andmeid.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest, folkloristlikest sündmustest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr67

30. augustil toimub seminar rahvapiibli(te) uurimisest

Suvi on sügisesse j6udmas, jätkuvad seminarid uute teemade ja uurimisnäidete jagamiseks.
30. augustil kell 12.00 algab Kirjandusmuuseumi seminarisarja avaistung teemal 'Rahvapiibli uurimine tänapäeva humanitaarteadustes. Eesti ja valgevene paralleele.'
Lähema vaatluse all on rahvapiibli määratlus, folkloorsete piiblite uurimisajalugu Lääne-Euroopas ja Ida-Euroopas 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses, aga ka žanrid ja põhiliigid ning põhilised teemad ja süžeed valgevene rahvapiibilis.
Kõnelevad Jelena Boganeva ja Mare Kõiva.
Seminar toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Põhiettekanne on vene keeles.
Venekeelne tutvustus:
«Народная Библия» как отдельное исследовательское направление в современной гуманитаристике. Белорусская и эстонская «народные Библии»: некоторые параллели Елена Боганева и Маре Кыйва
1. Определение «народной Библии»
2. История изучения фольклорных Библий в Западной и Восточной Европе в конце ХХ - начале ХХI веков (краткий обзор)
3. Видо-жанровый состав белорусской «народной Библии»
4. Основные темы и сюжеты белорусской народной Библии (презентация)
5. Некоторые параллели белорусской и эстонской «народных Библий».
Teaduskoostööd rahastab Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi programm. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Seminarisarjal on fb-lehekülg https://www.facebook.co//Kirjandusmuuseumi-Seminarid-338913989651593/?ref=aymt_homepage_panel
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.

Lahkunud on sotsioloog ja huumoriuurija Christie Davies (1941 – 2017)

Rahvusvahelist huumoriuurimist on tabanud korvamatu kaotus. 26. augustil viis haigus meie seast silmapaistva Inglise sotsioloogi, ühe etnilise huumori parima spetsialisti, Readingi Ülikooli emeriitprofessori Christie Daviese. Christie Daviese peamised uurimisvaldkonnad olid kriminoloogia, moraali sotsioloogia, tsensuur ja huumor. Christie Daviese sulest on ilmunud ühtekokku 13 raamatut, nt „Ethnic Humor around the World“ (1990), „Jokes and their Relation to Society“ (1998), „The Mirth of Nations“ (2002) and „Jokes and Targets“ (2011), hulgaliselt teadusartikleid, sh ajakirjas Folklore 46 artikkel nõukogude naljade ja tõe vahekorrast („Jokes as the Truth about Soviet Socialism“ – http://folklore.ee/folklore/vol46/davies.pdf). Christie Daviese ettekanded olid alati oodatud ja pakkusid intrigeerivaid seisukohti. Oma töödes ühiskonna ja naljade seostest toonitas ta sageli huumoriuurimise võimalusi ja vajalikkust, osutades, et just huumoriuurijad suutsid juba 1980. aastate keskpaigas ennustada Nõukogude Liidu lagunemist.
Christie Daviesel on olnud tihe koostöö Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristidega, ta on pidanud loenguid Tartu Ülikoolis, esinenud mitmetel siinsetel konverentsidel, osalenud aktiivse autori ja toimetajana ühisväljaannetes. Kaotasime väga hea sõbra ja mõttekaaslase.

Folkloristika eriala magistritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

Folkloristika eriala magistritöö kaitsmine toimub 31. augustil 2017, kell 11 (Ülikooli 16-214).
Laura Mäemets kaitseb magistritööd "Pelli pärimus Mulgimaal: traditsioon, tuntus ja tähendus"
Juhendaja: dotsent Ergo-Hart Västrik
Oponent: teadur Kristel Kivari

ERA tuleb külla! – 4. augustil Saaremaal ja 12. augustil Lääne-Virumaal

2017. aastal saab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) 90-aastaseks. Arhiivi kogusid on aidanud selle aja jooksul täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii vanema kui kaasaegse folkloori osas.
Rahvaluule arhiivi käsikirjakogu ületas eelmisel aastal 1,5 miljoni lehekülje piiri. Peale selle leidub arhiivis rohkelt rahvaluuleainesega seotud fotosid, heli- ja videosalvestusi ning digiteeritud käsikirju. Järjest täieneb kirjandusmuuseumi üldandmebaas https://kivike.kirmus.ee/, muuhulgas on sealt leitavad kõik Jakob Hurda rahvaluuleköited, koostatud on mitmeid temaatilisi netis vabalt kättesaadavaid andmebaase.
Tänutäheks pikaajalise koostöö eest tuleb Tartus tegutsev arhiiv lähemale oma kaastöölistele üle Eesti loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Avalike loengute eesmärgiks on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat ainest ning kutsuda uutele kaastöödele, ettekannetega astuvad üles ERA teadurid ja arhivaarid. Loengud toimuvad juunist detsembrini üle Eesti.
Loengud toimuvad koostöös kohalike kogukondadega ja asutustega.
Augustis tuleb ERA külla Saaremaal Mihkli Talumuuseumis 4. augustil ning Lääne-Virumaal Pajusti rahvamajas 12. augustil.
Saaremaa pärimuse kohta on ERA töötajatelt ilmunud viimastel aastatel mitmeid ülevaatlikke väljaandeid. Ingrid Rüütel on koostanud raamatu „Saaremaa laule ja lugusid“ (2015) ning CD „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“ (2014). MTÜ Saaremaailm on koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga valmistanud Saaremaa rahvalaule ja rahvajutte tutvustava veebikogumiku „Söit-söit Sörve poole“ (2011–2012). ERA kohapärimuse töörühm on teinud viimastel aastatel mitmeid välitöid Vilsandi rahvuspargis, mille tulemusena on hulk kohapärimust käesolevast aastast tekstide, fotode ja videotena kättesaadav Maa-Ameti kohapärimuse kaardirakenduses.
ERA tuleb külla Mihkli Talumuuseumis 4. augustil kell 14.00.
Ettekanded:
Mari Sarv Mis lugu rahva mälestustest pidada: rahvaluulekogude tähtsus ja tähendus
Risto Järv Unes nähtud varandus – ehk mönda Saaremaa rahvajuttudest
Taive Särg Kihelkonna ja selle ümbruse rahvamuusikast ERA kogudes
Mall Hiiemäe Kalakull ja teised endelinnud rahvausundis
Kohalikust pärimusest õpitud laule laulab Külli Luup Kihelkonnalt.
Sissepääs muuseumi sooduspiletiga.
Lääne-Virumaal tutvustatakse ERA tegevust Siberi eesti kogukondade uurimisel.
Alates 1991. aastast on üks arhiivi kogumis- ja uurimissuundi olnud Siberi eesti kogukonnad, Siberisse on toimunud 15 ERA kogumismatka. Tomski piirkonna eestlasi külastati 1993., 1994. ja 2004. aastal. Rahvapärimust ja eluloolisi mälestusi on kogutud ka Eestisse tagasi jõudnud siberlastelt. Kogutu põhjal on ilmunud mitmeid uurimusi, sari „Eesti asundused“ (1995–2015), „Siberi eestlaste laulud“ (2005, veebiväljaanne 2014). 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Siberisse väljarännanute järglastest on paljud jõudnud ringiga Eestimaale tagasi. Need Tomski piirkonna külades sündinud-kasvanud eestlased kohtuvad igal aastal augustikuu teisel laupäeval Eestis. Viimastel aastatel on kohtumispaigaks saanud Pajusti rahvamaja Lääne-Virumaal, sest paljud sellest piirkonnast pärit eestlased elavad Virumaal Väike-Maarja ja Vinni vallas ning Rakvere ümbruses.
ERA tuleb külla Pajusti rahvamajas 12. augustil kell 12.00.
Kadri Tamm Eesti Rahvaluule Arhiiv oma 90. sünnipäeva lävel. Mida on meil pakkuda ja mida loodame koguda
Anu Korb Tomski oblasti eestlastelt kogutu Eesti Rahvaluule Arhiivis
Sissepääs prii!
Lähem info: Taive Särg (tel 5622 7586; 4. augusti Saaremaa ettekanded), Anu Korb (tel 508 9035, 12. augusti Lääne-Virumaa ettekanded).
Loengusarja koduleht http://www.folklore.ee/era/loengudERA90/.

Rahvuse (de)konstrueerimise seminar Eesti Keele Instituudis

9. augustil 2017 algusega kell 11.00 toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühma seminar „Humanitaarteaduste roll rahvuse (de)konstrueerimise protsessis".
Kava
11.00 – 13.00 avamine; ajaloo- ja keeleteaduse plokk (veab Kristiina Ross)
Anti Selart, Rahvuslik eneseväärtus ja ettekujutus ajaloost
Helle Metslang, Kas rahvusel on kohta lingvisti peas?
Lembit Vaba, Kristiina Ross, Võrdlev-ajaloolise fennougristika tõus ja langus
13.00 – 14.00 lõunapaus
14.00 – 15.30 kirjandusteaduse plokk (veab Epp Annus)
Piret Peiker, Kaasaegsest rahvusluse uurimisest
Märt Väljataga, Kirjandusteadus ja eestlus
Tiit Hennoste, (teema täpsustub)
15.30 – 16.00 kosutuspaus
16.00 – 17.30 folkloristika ja etnoloogia plokk; lõpuarutelu (veab Mari Sarv)
Kristin Kuutma, Folkloristika ja rahvusluse institutsioonid. Distsiplinaarse pärandi (de)konstruktsioon
Indrek Jääts, Eesti etnograafiast nõukogude perioodil ja sellest, mis juhtus pärast seda
Seminari toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).
Korraldajad: Epp Annus, Kristiina Ross, Mari Sarv

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO