Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverents "Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani" 14.-15. aprillil 2020 Tallinnas

14. ja 15. aprillil 2020 toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverents "Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani".
2019. aastal läbitud väljapaistvate hinnetega vahehindamise järel on Eesti-uuringute Tippkeskuse töö sujunud plaanipäraselt ja suurepäraste tulemustega kõigis 12 valdkondadeüleses töörühmas: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm; biograafika töörühm; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm; eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm; kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm; kõne- ja muusikauuringute töörühm; migratsiooni- ja diasporaauuringute töörühm; narratiiviuuringute töörühm; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringute töörühm; soouuringute töörühm ning usundi- ja müüdiuuringute töörühm.
2020 on mitmes mõttes iseäralik aasta. Aga meenutagem mõnda fakti, mis toimus sada aastat tagasi ja mille järelmid on kujunenud täna argireaalsuseks. 1920. aastal kasutas Karel Čapek oma venna Josefi loodud sõna „robot” näidendis R.U.R. ja 1920. aastal sündis Mogiljovis Valgevenes (tema sünniajaks juba Venemaale loovutatud piirkonna) juudiperekonnas Isaac Asimov. Asimovist kujunes ulmekirjanduse ja robootika promootor, kelle looming mõjutas ka Eesti kultuuripilti. Esimene Asimovi teos ilmus eesti keeles 1965. aastal. Meil on põhjust meenutada ka 1917. aastal Tallinnas sündinud Boris Kaburit, kelle robot Rops (1964) ja „Rops tegutseb jälle“ (1965) jõudsid teatrilavale veel enne Asimovi teost, olles omalaadne sümbioos teaduse edusammude kiitusest, paroodiast ja iseloomustades täiel määral inimliku meele tehnoloogiast ja teadusest aeglasemat arengut, mida Asimov on tabavalt iseloomustanud: “The saddest aspect of life right now is that science gathers knowledge faster than society gathers wisdom” ('Praegusaja suurim kurbloolisus peitub tõsiasjas, et teadus kogub teadmisi kiiremini kui ühiskond kogub tarkust').
Kaburi ulmetekst „Kosmose rannavetes“ on ilmselt esimene Eesti algupärane ulmeteos, mis pälvis välismaal auhinna. Kui mitte muu, siis luule- ja eeposetõlgetega on Kabur olnud meist kõigi teekaaslane.
Kutsume kõiki tippkeskuse liikmeid osalema valdkondadeülesel kevadkonverentsil, kuhu ootame töörühmade ettekandeplokke ja arutlusfoorumeid. Konverentsi eesmärk on suhestuda aktuaalsete humanitaar- ja sotsiaalküsimustega ühiskonnas, kajastada tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimusi ning teadustulemusi.
Loodetavasti on meie seekordne konverents oma vahetulemustega sama tulevikku vaatav kui vennad Čapekid. Või Asimov. Kuidas me ei hinda ka neid ammuseid kirjandusteoseid ja nendega seotud isiksusi – avastusi ja dialooge, olgu või tiba (jäme)koomikat, on neis kindlasti.
Planeerime iga töörühma tulemuste ja tegevusliinide esitlemiseks 60 minutit. Palume töörühmadelt ühte pikemat ja/või kahte-kolme lühemat ettekannet. Ettekande/ettekannete teese ootame (ühe ettekande teeside maht on kuni 3000 tähemärki) 25. märtsiks 2020 aadressile piret@folklore.ee.
Oodatud on ka kavavälised stendiettekanded.
Kõigil osalejatel palume registreeruda 20. märtsiks kodulehel https://folklore.ee/CEES/2020/dialoogideestiga oleva veebivormi kaudu.
Konverentsil esitletakse tippkeskuse teadusväljaandeid, palun andke soovist teada piret@folklore.ee.
Ajakava täieneb ja kodulehele lisanduvad ettekannete lühikokkuvõtted.
Konverentsil osalemine on tasuta. Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Korraldajad Mare Kõiva, mare.koiva@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret.voolaid@folklore.ee

Rahvaluule kogumispreemiad pälvisid Tiiu Jaago, Ellen Muru ja Lembitu Tverdjanski

26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis Eesti Vabariigi President üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänavu pälvisid preemiad Tartu Ülikooli Eesti rahvaluule dotsent Tiiu Jaago aastatel 1990–2000 kogutud Järve küla, praegu Kohtla-Järve, pärimusliku ajaloo materjali üleandmise eest ning Tartu Ülikooli tudengite rahvaluulekogumisele ja -uurimisele ärgitamise eest aastatel 1985–2018; Ellen Muru sisuka koostöö eest rahvaluulearhiiviga aastatel 2013–2019, ning metsanduse arendaja, looduskaitsja ja pärandkultuuri uurija Lembitu Tverdjanski silmapaistvate kaastööde eest aastatel 2015-2018 ning peapreemia kogumisvõistlustel „Esemed meie rännakuil“ (2019).

Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev 26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis

Ootame teid kolmapäeval, 26. veebruaril 2020 kell 14.00 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päevale. Tehakse kokkuvõtteid koos Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga korraldatud kogumisvõistlusest "Esemed meie rännakuil". Kell 16.00 antakse üle Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad ja kuulutatakse välja uus kogumisteema.
Kava
14:00 Avasõnad
14:05 Käsikirjade elu Eiseni kogu näitel, Kadri Tamm
14:25 Kogumisteema „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ tutvustus, Mari Sarv
14:35 Ravimtaimede küsitluskava „Eesti taimed minu elus. Tervis, toit, ilu“ tutvustus, Kristel Vilbaste, Mare Kõiva
14:45 2019. aasta kogumisvõistluse „Esemed meie rännakuil“ ülevaade, Tiiu Jaago, Tuuli Reinsoo
15:05 ERA kaastööliste sõnavõtud
15:25 Kaastööliste tänamine
16.00 AKTUS
16:00 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
16:05 President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluulepreemiad
16:20 Muusikaline vahepala
16:30 Ülevaade arhiivi kaastöödest ja rahvaluulearhiivist aastal 2019. Astrid Tuisk, Risto Järv
16:50 Kontsert Mari Kalkunilt
Lähem info: Risto Järv, tel 51 904 371, e-post risto.jarv@folklore.ee; Astrid Tuisk, tel 52 12 457, e-post astrid.tuisk@folklore.ee

XV folkloristide (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur“

8.-9. aprillini 2020 toimub Pühajärve Spa ja Puhkekeskuses viieteistkümnes Eesti folkloristide (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur“.
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.
2020. aastal toimuva konverentsi üldteema on „Loodus keskkond-kultuur“. Konverentsi eesmärgiks on analüüsida ja kriitiliselt hinnata inimeste ja looduse vaheliste igapäevaste kokkupuutepunktide mitmetisust. Looduse ja keskkonnaga seotud teemad on hetkel ühiskonnas aktuaalsed ning teravaid vastasseise tekitavad. Need debatid rõhutavad inimesi ümbritseva (loodus)keskkonna muutumist, ning peegeldavad seda kuivõrd tugevalt on kujutelmad loodusest ja keskkonnast seotud (rahvus)kultuuri ja (nii rühma kui üksikisiku) identiteediga.
Konverentsile ootame ettekandeid looduse ja keskkonna teemade kajastumisest nii varasemas kui ka tänapäevases kultuuris ja folklooris, samuti ka sellest, milline võiks olla folkloristide roll tänapäevastes looduse ja keskkonnaga seotud avalikes debattides.
Kutsume esinejaid üles loovalt ühendama üleskutses olevaid märksõnu: looduskultuur, loodus vs kultuur, looduskeskkond, kultuurikeskkond, loodus kui keskkond, kultuur kui keskkond ning otsima vastuseid järgmistele (aga ka muudele märksõnadest hargnevatele) teemadele:
* folkloor kui inimese ja keskkonna suhte muutumise kajastaja, folkloori kasutamine (ja ärakasutamine) erinevate aegade keskonnateemalistes debattides;
*keskkonnateemaliste debattide ambivalentsus – kuidas põimuvad teaduslikud ja tavateadmised; kuidas suhestuvad majanduslikud ja keskkondlikud eesmärgid;
*looduse ja keskkonna emotsionaalne väärtus, emotsioonide roll keskkonna teemalistes aruteludes;
*looduse seos religiooni ja spirituaalsuse, rahvuskultuuri ja üksikisiku identiteediga; looduse ja keskkonnaga seotud moraalsed väärtused;
*loodus, tehnoloogia ja inimtekkeline keskkond; looduslähedus ja linn; virtuaalne reaalsus kui keskkond ning virtuaalne reaalsus kui keskkondlike debattide platvorm.
Folkloristide viieteistkümnenda talvekonverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Ettekannete teese (kuni 300 sõna) ja registreerumist ootame hiljemalt 23. märtsiks 2020 veebivormi kaudu https://forms.gle/yzpckQG1Bqj953wTA.
Täpsem info Katre Kikas (katreki@folklore.ee) või Mare Kalda (kalda@folklore.ee).

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar koroonaviiruse kajastusest meedias

Teisipäeval, 25. veebruaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar koroonaviiruse kajastusest meedias.
Maris Kuperjanov peab ettekande "Uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastukaja (sotsiaal)meedias".
Paralleelselt ametliku informatsiooni vastuvõtmisega reageerivad inimesed aset leidnud sündmustele mitmesuguste lugude, naljade, vandenõuteooriate, legendide ja kuulujuttudega. Digiajastul levivad niisugused reaktsiooni-jutud väga kiiresti ja globaalselt, üleilmsete kujutelmade kõrval tekib ka kohalikke arendusi. Teisipäevaseminaris on arutluse all praegusel ajal päevakorral oleva koroonaviiruse rahvalik vastukaja sotsiaalmeedias.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja EKM 8-2/20/3 "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid".

25. ja 27. veebruaril Carsten Friede (Bonni ülikool, Saksamaa) loengud Mongoolia kultuurist Tartu Ülikoolis

Carsten Friede (Bonni ülikool, Saksamaa) peab kaks loengut eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas:
25. veebruaril "Tourism and the Making of Nomads in Mongolia" (kl 12.15-14.00, Ülikooli 16-109) ja 27. veebruaril "Current Representations and Discourses of Gender Minorities in Mongolia" (kl 14.15-16.00, Ülikooli 16-109).
Olete oodatud kuulama!

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi „Mythology of Metamorphoses: Comparative & Theoretical Perspectives“ korraldustoimkond sai Tartu linna tunnustuse

18. veebruaril toimus Tartu Ülikooli Delta keskuses Tartu konverentsisaadiku programmi tänuüritus. Sündmusel tunnustati 2019. aasta parimaid konverentsikorraldajaid, linna tunnustuse eduka ja silmapaistva sündmuse korraldamise eest pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna, Eesti-uuringute Tippkeskuse ja Rahvusvaheline Võrdleva Mütoloogia Assostsiatsiooni korraldatud 13. rahvusvaheline võrdleva mütoloogia aastakonverentsi „Mythology of Metamorphoses: Comparative & Theoretical Perspectives“ (“Metamorfooside mütoloogia: võrdlevad ja teoreetilised perspektiivid”) korraldustoimkond (Mare Kõiva, Nataliya Yanchevskaya, Tõnno Jonuks, Anne Ostrak, Piret Voolaid).
Teadussündmus tõi Tartusse mitme põlvkonna tuntud mütoloogia-uurijad kõigilt mandritelt, konverentsil osales 100 delegaati, sh 60 teadlast väljastpoolt Eestit 23 eri riigist. Müüdid kui ajatu ja uuenev inimvaimu väljendus oli vaatluse all erinevate perioodide ja levilate näitel.
Konverentsi koduleht: https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2019/mytholog

Ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber "Meedia. Visuaalsus. Folkloor" kajastab Eesti-uuringute Tippkeskuse​​​​​​​ teadlaste värskemaid uurimistulemusi

Ilmunud on ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber (nr. 1-2/2020), mille ühendavaks teemaks on meedia, visuaalsus ja folkloor. Teemanumbri on koostanud Eda Kalmre ja see koondab endas põhiliselt Eesti Kirjandusmuuseumi üheteistkümne autori üheksat folkloristika-alast artiklit, mille uurimisainese kontekst, sh levikukanalid on seotud kino, (trüki)ajakirjanduse, televisiooni, digitaalse ajakirjanduse ja internetiga. Ajakiri annab aimu põnevatest uuringutest, millega tegelevad Eesti-uuringute Tippkeskuse tänapäeva meediauuringute, narratiiviuuringute, sooliste uuringute ja ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühmadesse kuuluvad folkloristid.
Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava võrdlev käsitlus eesti ja valgevene etnilistest naljadest internetis toob välja selle huumori arengud, sh pildilise huumori globaliseerumise tendentsid. Airika Harrik vaatleb oma artiklis Facebooki grupi KalambuuR reaktsioone meedia vahendatud nn tähetark Igor Mangi ahistamisskandaalile 2018. aasta maikuu postituste põhjal. Eesti spordikommentaatorite spontaanseid värvikaid ütlusi vaatlevad ja süstematiseerivad huumoriteoreetilises raamistikus Piret ja Kalle Voolaid. Maili Pildi käsitluse huvifookuses on kehavälise viljastamise teekonnale keskenduvad kogemuslood sotsiaalvõrgustikus Instagram. Reet Hiiemäe keskendub laste omakäelistele kirjapanekute põhjal viisidele, kuidas õpilased kirjeldavad tänapäevastes õpilaspärimuse tekstides oma hirme ja viise nendega toimetulekuks, ning analüüsib meediamõju (nt filmid, Youtube’i videod, arvutimängud, narratiivne folkloor) nendele hirmukujutelmadele suuna ja sisu andjana. Mängude uurija Astrid Tuisk käsitleb oma artiklis sõjajärgse põlvkonna poolt kirja pandud mälestuste põhjal 1950. aastate Nõukogude kinost inspireeritud laste mänge ja harrastusi. Andreas Kalkun vaatleb oma artiklis 1907–1909 Saksamaal toimunud kõmuliste kohtuprotsesside, nn Eulenburgi skandaali, representatsioone ja peegeldusi ning protsessiga seotud seksuoloog Magnus Hirschfeldi tegevuse, väljaütlemiste ja Eesti külaskäigu vastukajasid Eesti ajakirjanduses. Katre Kikas vaatleb oma artiklis ajastu inimeste ja avalikkuse suhet, seda, kuidas piiratud avaliku kogemusega osaliste, rahvaluulekogujate, äratussõnades (üleskutsetes rahvaluule kogumiseks) avaldub kogujate suhe avaliku ruumiga. Ajakirja viimases artiklis avab Eda Kalmre varjusurma kultuurilist fenomeni läbi ajaloo, rahvapärimuse ja meedia.
Keele ja Kirjanduse erinumbrit esitletakse Tartus 20. veebruaril kl 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ja Tallinnas 4. märtsil kl 15 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) toimuval Keele ja Kirjanduse 2019. aasta paremate artiklikirjutajate tänuüritusel.
Vt. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2020/1-2

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 20. veebruaril 2020 Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 20. veebruaril 2020 kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi uurimissaalis (Vanemuise 42, ruum 202) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Olete oodatud kuulama Aado Lintropi ettekannet "Folkloor ja olme. Kuidas kajastub manside argimaailm rahvaluules".
Esineja avab oma teemat järgmiselt: „Seekord jätan kõrvale folkloristile suuremat huvi pakkuva mütoloogia ja püüan vaadata, kuidas ja millistes seostes peegeldub mansi rahvaluules reaalne maailm – loodus, loomad, külad, majad, liikumis- ja veovahendid, jahi- ja kalapüügiriistad, kodused esemed. Ehk aitab selline lähenemine paremini mõista nii mansi rahva minevikku kui nende rahvaluule väljendusvahendeid.“
Ettekande järel tutvustab Eda Kalmre ajakirja Keel ja Kirjandus eriväljaannet "Meedia. Visuaalsus. Folkloor" (1-2/2020).
Ootame kuulama!
Info: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma/Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar etnomusikoloogiast

Kolmapäeval, 5. veebruaril kell 10.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma/Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar. Jeffers Engelhardt, Eesti-seostega etnomusikoloog USA-st tutvustab vestlusringis oma uurimistööd (uurinud ka õigeusu kirikulaulu Eestis) muusika ja religiooni/religioossuse suhete teemal.
Toimumiskoht: Eesti Rahvaluule Arhiivi ruumides.
Kõik, kellel huvi, on oodatud!
Seminari korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kontakt: Janika Oras, janika@folklore.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO