Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

27. jaanuari seminar valgevene külaidentiteedist

Reedel, 27. jaanuaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas seminar, esinejaks Tatsiana Marmysh, külalisuurija Valgevenest.
Teemaks on "Kohalik identiteet Valgevene külas 19. sajandi lõpust 21. sajandini."
Kõneleja analüüsib kohaliku identiteedi kujunemise ajaloolis-kultuurilist konteksti, kohaliku identiteedi tõlgendust valgevene kirjanduses ning reaktualiseerimise katseid vaimse kultuuripärandi abil tänapäeval. Põhiettekanne on vene keeles
Tutvustus vene ja inglise keeles:
Локальная идентичность: кейс белорусской деревни конца 19 – начала 21 вв.
Резюме: доклад посвящен анализу историко-культурного контекста генезиса локальной идентичности, выраженной в самоидентификации «тутэйшыя», а также интерпретации локальной идентичности в белорусской литературе и поиску пути ее реактуализации в современности через нематериальное культурное наследие.
Local Identity: The Case of Belarusian Village (in the late 19th until early 21th century)
The paper focuses on the analysis of historical and cultural context of the genesis of the local identity expressed in self-identification "tutejshyja" ("locals") in the cultural landscape of Belarusian village. It also concentrates on the interpretation of the local identity in Belarusian literature and on the searching for way of the actualization of local identity through the intangible cultural heritage nowadays.
Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Tulge kuulama ja arutlema.

24. jaanuari teisipäevaseminar ilmavanasõnadest

Teisipäeval, 24. jaanuaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas seminar, kus esineb Mait Sepp.
Teemaks on "Eesti ilmavanasõnad ilmateadlase pilgu läbi".
Nagu paljudel teistel rahvastel, on ka eestlastel tuhandeid vanasõnu ilma kohta. See on ka loomulik, sest põllumajandusliku kogukonna ellujäämine sõltus otseselt ilmast ja ilma ennustamine oli seega eluliselt oluline. Nii võib eeldada, et ilmavanasõnadesse on kätketud aastatuhandete jooksul koondunud kogemused ilma kohta. Kas see ka nii on? Kui jah, siis on ilmavanasõnad ilmateadlastele väärtuslikuks andmeallikaks. Kui ei, siis miks?
Ettekandes arutletakse pärtliraju näitel nende võimaluste ja väljakutsete üle, mida ilmavanasõnad ilmauurijatele pakuvad.
Tulge kuulama ja ilma vaatama.
Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Folklorist Mall Hiiemäe 80. sünnipäevale pühendatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Folklorist Mall Hiiemäe on tuntud eesti kalendrikombestiku ja usundi, jutustamistraditsiooni ning pärimusliku loodusteadmuse hea tundja ning mõtestajana. Tema 80. sünnipäeva märgivad erinevad jaanuaris avatud näitused üle Eesti: Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Harju Maakonnaraamatukogus Keilas, Karksi-Nuia raamatukogus Viljandimaal, Kohtla-Järve Keskraamatukogus Ida-Virumaal, Valga Keskraamatukogus Valgamaal jm.
Akadeemiline Rahvaluule Selts tähistab Mall Hiiemäe 80. sünnipäeva neljapäeval, 26. jaanuaril 2017 kell 14.00 toimuva kõnekoosolekuga Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42).
Kava
14.00 Eda Kalmre. Ühest rahvalikust ballaadist. Rahvalaul ja -jutud Sambla Anust
Kohvipaus
15.15 Ergo-Hart Västrik. Metsik ja muud kujud 20 aastat hiljem
15.45 Aado Lintrop. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik
16.15 Eerik Leibak. Miks on lindudel sellised nimed?
16.45 Raamatute ja näituse tutvustus
Reeli Reinaus „Igal lapsel oma õnn. Sünniuskumused“
Mall Hiiemäe „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ (2. trükk)
Mall Hiiemäele pühendatud näituse „Folklorist ja fotoaparaat“ tutvustus Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis.
17.00 Õnnitlemine
Ettekandepäeva korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (HTM projekt IUT 22-4), toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Täpsem info: Risto Järv (risto@folklore.ee) 51 904 371 (Eesti Rahvaluule Arhiiv), Kärri Toomeos-Orglaan (karri@folklore.ee) 55 571 447 (Akadeemiline Rahvaluule Selts)

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev

Kolmapäeval, 11. jaanuaril 2017, algusega kell 10.15. toimub TÜ Von Bocki majas (Ülikooli 16), auditooriumis 214 palverännu temaatikale pühendatud ettekandepäev "Places and processes of pilgrimage, past and present". Ettekandepäeva töökeel on inglise keel.
Kava:
10:15-11:15
Tõnno Jonuks (Estonian Literary Museum) "Pagan pilgrimages? Some thoughts about Early Modern age superstition in Estonia"
Atko Remmel (University of Tartu) "Pilgrimage practices in contemporary Estonia: some (peculiar?) developments"
11:15-11:30 Coffee break
11.30-12:30
Kristel Kivari (University of Tartu) "Crop circles in England: gateways to the web of meanings"
Tiina Sepp (University of York, University of Tartu) "From Canterbury to Durham: Pilgrimage to and at English cathedrals"
12:30- 14:00 Lunch
14:00-15:00
Lina Leparskiene (Lithuanian National Culture Center) "Our Lady of Trakai. Revival of the old cult"
Kikee D. Bhutia (University of Tartu) "Mapping the sacred landscape of Sikkim"
15:00-15:15 Coffee break
15:15-16:00 Open discussion
Korraldavad Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ja Eesti uuringute Tippkeskuse usundi ja müüdiuurimise töörühm. Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Korraldustoimkond: Kristel Kivari (kristel.kivari@ut.ee), Tiina Sepp (tiina.sepp@york.ac.uk) ja Tõnno Jonuks (tonno@folklore.ee)

Reet Hiiemäe doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

Kolmapäeval, 4. jaanuaril 2017. a algusega kell 12.15 kaitseb Reet Hiiemäe TÜ senati saalis doktoritööd "Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast", mis on esitatud TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogule doktorikraadi taotlemiseks folkloristika erialal.
Reet Hiiemäe juhendaja on eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk, Oponendid on dr Piret Paal, Hospiits DaSein, teadur ja dr Merili Metsvahi, Tartu Ülikool, vanemteadur.
Kokkuvõte:
Doktoritöö keskendub hirmude ja ohutundega seotud kaitsemehhanismidele usundilises pärimuses, võttes eesmärgiks: 1) analüüsida mitmekülgse pärimusmaterjali põhjal (vanemad ja uuemad arhiivitekstid, meediatekstid, intervjuud, küsitluse vastused), kuidas ja kuivõrd kujundavad inimese kultuuriline taust ja usundiline pagas mentaalsed abivahendid negatiivseks peetavate emotsioonide (nt hirm, abitus, süütunne) toimetulemiseks; 2) kirjeldada levinumaid folklooris avalduvaid mentaalse enesekaitse võtteid ja tõukejõude, mis nende kasutamist ajendavad; 3) selgitada, millised on selliste võtete kasutamise levinumad olukorrad ja osutada seaduspärasustele nende esinemises.
Põhilised järeldused on: 1) usundiliste kaitsemehhanismide uurimisel on tõhusaim vaatenurk, mis võtab arvesse nii uskumused, nendest ajendatud käitumise kui mõlema eelnimetatu narratiivsed väljendused; 2) üleloomulik kausaalsus on maailmaseletamise viisina esindatud nii vanemas kui uuemas pärimuses ning sellega seostuv mõtleva ja tegutseva isikustatud jõu olemasolu tunnetamine on suuresti baasiks ka usundilisele kaitsekäitumisele – viimase baasprintsiibid on ajas vähe muutunud (täheldada võib temaatilisi ja funktsioonilisi järjepidevusi), kuid siiski on vähemalt osalt kaasajastunud selle konkreetsed väljendusvormid; 3) tänapäeva usundis tõuseb esile usundiliste kujutelmade ja nendega seostuva kaitsekäitumise ajutisus ning vastava pärimuse pragmaatiline funktsioon väljendubki eelkõige just selle vajaduspõhises rakendamises ja seletusmustrite väljavahetatavuses.
Väitekirja valmimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus) ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT22-5.
Väitekirja PDF-vormingus faili on võimalik alla laadida aadressilt href=hdl.handle.net/10062/54880

Oodatakse ettekandeid Eesti folkloristide talvekonverentsile "Folkloor ja avalikkus" 2-3. märtsil 2017

2.–3. märtsini 2017 toimub Voore Puhkekeskuses (www.voorepuhkekeskus.ee) kaheteistkümnes Eesti folkloristide talvekonverents „Folkloor ja avalikkus“.
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.
2017. aastal võtame vaatluse alla folkloori ja folkloristide suhted avalikkusega. Uurime, kuidas osaleb folkloor avalikkuse loomisel/elushoidmisel? Millist infot annavad folkloori eri vormid meile avalikkuse kaasaegsest seistust? Milline on folkloristide roll folkloorinähtuste uutesse kontekstidesse lülitamises ja kaasaegsete avalike debattide mõtestamises?
Folkloristide suhe avalikkusega on olnud aegade jooksul tihe (ehkki muutuv ning kohati pingelinegi). 19. sajandi rahvusromantism tegi folkloorist/folkloristikast otseselt avaliku nähtuse, hilisemad uurijad on pööranud tähelepanu pigem folkloori levikuga seotud privaatsetele kontekstidele, aga folkloristide uurimused ja akadeemilised folkloorikogu(miku)d tõstavad need olukorrad paratamatult üldisemale avalikule väljale.
Sellega paralleelselt on muutunud avalikkuse enese olemus – tänapäeval ei saa me rääkida ainult ühest avalikkusest, vaid mitmetest erinevatest avalikkustest. Avalikkuse teema on tihedalt seotud küsimusega žanridest, auditooriumiloomest ning küsimusega sellest, kellel on õigus kõneleda teatud olukorras teatud teemadest. Milline on avalikkuse suhe riigi, rahvuse ja privaatsfääriga? Kuidas suhestub see folkloristidele tavapärasemate rühma ja kogukonna mõistetega?
Folkloristide vaatepunkt hõlmab kaks olulist märksõna: vastutus ja retseptsioon. Ühelt poolt vastutus kogukondade ees, kelle pärandi folkloristide uurimused asetavad varasemast tunduvalt erineva auditooriumi kasutusse. Teisalt küsimus sellest, kuidas folkloristid peaksid reageerima oma uurimuste/tööde avalikule retseptsioonile – mida teha, kui vastuvõtja tõlgendusraam on uurija omast kardinaalselt erinev ning tagajärjed võivad olla ootamatud ja konfliktsed?
Seekordne talvekonverents on pühendatud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juubelile – osakonna eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektor loodi 1947. aastal.
Konverentsi osavõtumaks on 15 eurot.
Folkloristide kaheteistkümnenda talvekonverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Konverentsi koduleht asub veebiaadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/ftk. Tulevikus saab seal tutvuda päevakava ja ettekannete teesidega.
Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee, 7377 742.
Ettekannete teese (kuni 300 sõna) ja registreerumist ootame hiljemalt 25. jaanuariks 2017 veebivormi kaudu aadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/ftk/regform.htm või Katre Kikase (katreki@folklore.ee) e-posti aadressile.

Ilmunud on ajakirja Mäetagused 65. number

Vahetult enne jõule nägi ilmavalgust ajakirja Mäetagused 65. number, kuhu on koondatud viis artiklit, milles käsitletakse piire ja piirialasid. Kuna autorid analüüsivad ajas ja ruumis kokkupuutumatuid sotsiaalseid ja kultuurilisi keskkondi, esindavad artiklid küllalt erinevaid vaatepunkte ja küsimuseasetusi. Samas võimaldab artiklite selline kooslus peatuda kahel teemal: sümboolsed piirid ühiskonnas ja interdistsiplinaarsus kui teadusvaldkondade vaheline piiriala.
Numbri koostaja ja külalistoimetaja on Tiiu Jaago. Erinumbri ilmumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5.
Veebis on ajakiri loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr65
Head lugemist!

Ilmus Satori sarja uus köide „Фольклористика Коми“

EKM Teaduskirjastuses ilmus sarja Sator järjekordse köitena venekeelne artiklikogumik Фольклористика Коми. Kogumik sisaldab artikleid kaasaegsest komi rahvaluule uurimisest. Artiklite autoriteks on Komi teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi folkloristid ja etnograafid.
Raamatus on esitatud peamised uurimissuunad ja -teemad, millest huvituvad ja millega tegelevad komi rahvaluuleuurijad. Selles käsitletakse kosmogooniliste müütide tekste, üht spetsiifilist nähtust loitsimise traditsioonist, loomapidamisega seotud rituaalide verbaalset komponenti ja omapärast meelelahutusviisi lastefolkloorist. Samuti kirjeldatakse üht varasemat rahvaluulekogu ja räägitakse eraldi nendes leiduvatest mõistatustest. Artiklites on juttu ka mehekssaamisest ja mehe rollist komi jahipidamise kontekstis, nõidadest ja nn geograafilistest lauludest.
Kogumik valmis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Komi teaduskeskuse rahvaluulesektori vahelise koostöö raames.
Raamatu valmimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus) ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT22-5.
Tutvu raamatuga siin: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator17

Konverents "Medica XI: Uurijanägemusest komplementaar- ja rahvameditsiinini"

Kolmapäeval, 21. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis meditsiiniantropoloogia konverents "Medica XI: Uurijanägemusest komplementaar- ja rahvameditsiinini". Uurijad utvustavad oma viimase aja uurimusi, materjale ja nende kohta tekkinud hüpoteese, optimaalseid ja uusi ravimisviise ja ka ajaloolise ainestiku analüüsitulemusi.
Kava
11.00-11.30 Maili Pilt, Tartu Ülikool: Isiklikud lood avalikus ruumis. Internetifoorumisse kirjutatud rasestumise, lapse ootuse ja sünnitusega seotud lugude funktsioonidest. www.perekool.ee näitel
11.30-12. 00 Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum, FO: Antroposoofilise meditsiini kasutamisest 21. sajandi linnamiljöös
12.00-12.30 Anu Korb, Eesti Kirjandusmuuseum, ERA: Ida-Siberi Minussinski piirkonna eestlaste ravitsejad, haigusseletused ja ravivõtted. Traditsioonimuutused ja kogumiskontekst
12.30-13.00 Ave Goršic, Eesti Kirjandusmuuseum, ERA: Rahvameditsiini kogumise-uurimise ajalugu
13.00-13.30 Diskussioon
13.30-14.00 Julia Prakofjewa, Minsk: Protective Dolls in Modern Belorussia
14.00-14.30 Renata Sõukand, Raivo Kalle, Eesti Kirjandusmuuseum, FO: Saialille kasutus Saaremaal: motivatsioon ja allikad
14.30-15.00 Reet Hiiemäe, Eesti Kirjandusmuuseum, FO: Valuravi: pärimuse, meditsiini ja psühholoogia kokkupuuteid
Konverentsi koduleht http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaXI/
Üritus toimub EUTK usundi- ja müüdiuurimise töörühma (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja IUT 22-5 toetusel.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO