Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek toimub neljapäeval, 26. jaanuaril kl 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Koosoleku teemaks on "Uusvaimsed tõlgendused: alternatiivi otsijatest lugude loojateni"
Kõnelejateks on:
Religiooniantropoloogia doktorant Marko Uibu - tõstatab oma ettekandes küsimuse uue vaimsuse individuaalsest otsimisest ning autoriteetidest, mis sel teel oluliseks saavad.
Folkloristika eriala doktorant Kristel Kivari - analüüsib energisammaste ümber koonduvat uut kohapärimust, maaenergeetikaga seonduvat seltsitegevust ning erinevaid suundumusi selles.
Kaasaja keskseid väärtusi - inimese õigust ise langetada otsuseid enda ja oma lähikonna üle - seab tihti vastandusse valitseva kultuuri ning alternatiivi otsiva inimvaimu. Vastandustest sündivad otsimise ja leidmise lood korrastavad ümber nii vaimset maailmapilti kui paljusid harjumusi ning tavasid. Isiklikku tunnetust toetavad vaimsed õpetused koonduvad samapalju kindlate müütide, sarnase retoorika kui ka põhjendust otsivate strateegiate ümber. Uute lugude kaudu tõusevad esile kindlad kohad ja esemed, tallatakse sisse uued rajad ning tõlgendatakse ümber vanad.
Olete oodatud kuulama ja arutlema!
ARS-i juhatus
24. jaanuari teisipäevaseminar sloveenia linnalegendidest
24. jaanuaril toimub Kirjandusmuuseumis folkloristide tavapärane teisipäevaseminar.
Teemal "Õigussüsteemi ülekavaldamine sloveenia kaasaegses muistendivaras" kõneleb Ambrož Kvartič.
Rahvajutud on alati aidanud inimestel ajaloolistes ja sotsiaalsetes oludes hakkama saada. Üheks efektiivseimaks strateegiaks riigi õigussüsteemi poolt seatud piirangute rahvalikul käsitlemisel on osutunud triksteri kuju sissetoomine. Petmise ja valetamise teel avaldab just see tegelane otsest vastupanu frustratsiooni tekitavatele asjaoludele.
Ambrož Kvartič avab oma seminariettekandes sloveenia tänapäevamuistendite näitel, kuidas triksteri kuju väljendab kollektiivseid hoiakuid õigussüsteemi ja selle elementid suhtes.
Seminar algab Kirjandusmuuseumi toas nr. 304 24. jaanuaril kell 12.00. Põhisõnavõtt on inglise keeles.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Näituse "Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul" avamine
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe on oma töös alati oskuslikult sidunud teaduse ja looduse, akadeemilise ja populaarse suuna.
Esmaspäeval, 9. jaanuaril 2012 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus "Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul", mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Välja on pandud Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.
Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe avarat teadlasetööd iseloomustavad nii rohked teaduspublikatsioonid kui laiem avalikkusele suunatud tegevus. Teaduse populariseerimist on Mall Hiiemäe pidanud üheks oma südameasjaks. Oma tööaastate jooksul on ta ühtlasi osalenud rohkem kui kolmekümnel rahvaluulekogumise ekspeditsioonil, talletades üle 14 000 lehekülje mitmesugust pärimuslikku materjali.
Olete oodatud!
NB! Palume lilli mitte tuua!
Lähem info: Ave Tupits (tel. 7377736), Astrid Tuisk (tel. 7377737)
Konverents "Noorte hääled" taas tulekul!
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 25. ja 26. aprillil 2012 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.
Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega.
Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 2. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda koht (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).
26. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli- või videotehnika).
Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.
Konverents toimub 25. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42) ja 26. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9).
Korraldajad
Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits@folklore.ee
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa@erm.ee
Seitsmes folkloristide talvekonverents
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid VII folkloristide talvekonverentsile, mis on pühendatud Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale (9. jaanuar 2012). Et üheks Malle olulisemaks uurimisalaks on muuhulgas looduse ja paikadega seotud folkloor, siis on konverentsi teemaks sel aastal "Pärimus inimese ja maastiku dialoogis".
Ettekannetes võiks seega keskenduda nii kohasidusale folkloorile kui ka maastikega kokku kuuluvale looduspärimusele laiemalt. Oodatud on ettekanded kohapärimuse tähtsusest ja tähendustest tänapäeva ühiskonnas, maastikest kui märgisüsteemidest, kohapärimuse uurimismetoodikast ja terminoloogiast, pühadest paikadest minevikus ja tänapäeval, pärimuse ja turismi suhetest, kohanimedest pärimuse kandjana, ruumifilosoofiatest, pärimuspaikadega seotud arheoloogiast ja "mustast" arheoloogiast, pärimusmaastiku ajalikest ja ajatutest ning füüsilistest ja vaimsetest aspektidest, teadlase rollist kohapärimuse tõlgendajana, kogemusmaastikest ja maastikukogemustest, kohapärimuse publitseerimisprobleemidest, kohapärimuslikest andmebaasidest jne. Laiemas looduspärimuse teemaderingis võiks kõnelda näiteks taimede, loomade ja lindudega seotud uskumustest, loodushoiust folklooris, mitmesugustest olenditest looduses, ilmastikupärimusest, loodustarkustest rahvakalendris ja rahvameditsiinis, pärimuse rollist inimese ja looduse suhetes. Muidugi on teretulnud ka teised Mall Hiiemäe või tema uurimisvaldkonnaga seotud ettekanded – nii folkloristidelt kui muude erialade teadlastelt, kes käsitlevad inimese ja maastiku suhteid.
Traditsiooniliselt leiab konverents aset mõnes õdusas maakohas. Toimumispaiga täpsustame järgmises ringkirjas. Osavõtust palume teada anda Malle sünnipäevaks ehk 9. jaanuariks 2012.
Kontaktisik: Jüri Metssalu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003, polaarkoer@gmail.com, 53 405 189.
Ettekannete pealkirju ja teese ootame 17. jaanuariks 2012. Teeside (ca 5000 tähemärki koos tühikutega) juurde palume kirjutada esineja institutsiooni ja vajadusel ka projekti või grandi andmed. Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks.
Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm: Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu, Pille Vahtmäe, Valdo Valper
3. jaanuari teisipäevaseminar
Head uut aastat!
2012. aasta esimene teisipäevaseminar on pühendatud gruusia folkloorile.
Bela Mosia arutleb mitmete sümbolite üle gruusia folklooris. Kõneleja peatub pikemalt värvussümboolikal, kuid hõlmab ka astraalmütoloogilisi kujutelmi ning maailmapildi kajastusi üldisemalt.
Gruusia Zugdidi Shota Meskhia Riikliku Pedagoogikaülikooli professor Bela Mosia viibib Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi külalisena detsembris/jaanuaris 2011/2012. Tema huvialadeks on sümbolid gruusia ja megreeli folklooris ning folkloori ja kirjanduse seosed.
Seminar algab Kirjandusmuuseumi toas 304 3. jaanuaril 2012 kell 12.00.
Kõik on oodatud!
Folklore: EJF 49 - uue uurijate põlvkonna uurijad Euraasia arktilistest aladest
Ootame teid lugema ajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore 49. numbrit (veebis aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol49/
Ajakirja külalisautorid Art Leete ja Aimar Ventsel jätkavad koostöös uue põlvkonna Siberi ja Euraasia arktiliste alade uurijatega seni vähest käsitlemist leidnud probleemide vaatlemist. Seekordsest numbrist saab lugeda inimeste, ideede ja väärtuste liikumise kohta järgmisi artikleid:
Introduction: World Routes in the Arctic by Art Leete, Aimar Ventsel
Movement in an Insular Community: the Faeroe Islands’ case by Toomas Lapp
Yuri Vella on the move: driving a Uazik in Western Siberia by Liivo Niglas
Mapping Evenki Land: The Study of Mobility Patterns in Eastern Siberia by Tatiana Safonova, István Sántha
Movement and Enlightenment in the Russian North by Eva Toulouze
Siberian movements: how Money and Goods travel in and out of Northwestern Sakha by Aimar Ventsel
Adapting Christianity on the Siberian Edge during the Early Soviet Period by Art Leete, Laur Vallikivi
Pärimustants ja -muusika Mäetagustes
Mäetaguste aastalõpunumber viib lugeja pärimustantsu ja -muusika lainele. Kõige üllatavam võib Eesti oludes tõenäoliselt tunduda USA tantsupedagoogi, tantsija ja koreograafi David Kingi tantsualane artikkel, mille ta ise on nimetanud “Reisikirjeldus eesti tantsust”. Autor viibis 2010. aastal Eestis ning tal oli võimalus žüriiliikmena saada sissevaade Koolitantsu võistluse korralduslikku külge ning näha, kui suurel määral põhineb Eesti tantsuelu vabatahtlikul ja tasustamata tööl. Ta rõhutab: Eesti kunsti ekspordil on potentsiaali reklaamida ja kinnistada riigi kohalolekut rahvusvahelises äris ja poliitikas ning muretseb: oleks häbiasi kui selline hinnaline väärtus – selle väikese ja ainulaadse kultuuridekogumiku tantsud ja tantsijad – surevad välja seetõttu, et puuduvad investeeringud neisse inimestesse ja kohtadesse, mis selle kõik võimalikuks teevad.
Ajakirja külalistoimetaja Sille Kapper mõtiskleb traditsioonist ja improvisatsioonist tänapäeva pärimustantsus peamiselt Viljandi pärimusmuusika festivali tantsude varal. Sama festivali nimetuse varal on Taive Särg ja Ants Johanson võtnud selgitada pärimusmuusika mõiste ja selle kontseptsiooni kujunemise Eestis.
Tartu Ülikooli soome keele lektor, rahvatantsurühma Röntyskä juhendaja Juha-Matti Aronen vaatleb ingeri tantsupärimuse allikaid ja üldpilti. Angela Arraste, Iivi Zajedova ja Eha Rüütel võtavad kokku rahvatantsuharrastusega seotud kultuuri- ja suurpeod väljaspool Eestit.
Krista Sildoja ja Anneli Kont-Rahtola kirjutavad tantsude saateks mängitud pärimusmuusikast Tori ja Vändra ning Kuusalu kandis.
Mäetaguste kroonikaosa annab ülevaate erialasündmustest, tutvustab väitekirju ja ilmunud erialaraamatuid.
Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/
55. Kreutzwaldi päevad Eesti Kirjandusmuuseumis
21.-22. detsembril toimuvad Eesti Kirjandusmuuseumi saalis traditsioonilised Kreutzwaldi päevad, mis seekord ongi Kreutzwaldi enese loomingule ning tõlkimisele pühendatud.
Kolmapäev, 21. detsember
11.00
Janika Kronberg - Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2011
Toomas Kiho - Tõlke vältimatusest
Peeter Torop - Kultuur, tõlge ja tõlkeline mõistmine
Jaan Kaplinski - Keel ja tõlge
14.00
Anne Lange - Miks mitte tõlkida?
Marin Laak - "The Poeg of Kalev": Triinu Kartuse tõlke jälgedel
Kärt Summatavet - Kunstniku Kalevipoeg: Rauast Neemeni
15.45
Vello Paatsi - "Terre, armas eesti rahvas"
Andreas Kalkun - Eesti oma terra incognita. Kreutzwald seto kultuuri vahendamas
16.45
"Kalevipoja" juubelinäituse tutvustus
Neljapäev, 22. detsember
10.00
Reet Hiiemäe - Gnoomid, kooboldid ja goblinid. Uskumusolendite nimetuste tõlkimise spetsiifikast
Märt Läänemets - Laozi "Daodejing" eesti keeles: tõlked ja tõlgendused
Vladimir Sazonov - Mõningaid võrdlusmomente Uus-Assüüria kroonikatest ja annaalidest 9.-7. saj. eKr. "Ajalooliste tekstide" arenguetappide ja stiili ning kompositsiooni analüüs
11.45
Heinike Heinsoo - Tänapäeva vadjalaste keelest.
Enn Ernits - Vepsakeelsest kirjasõnast: tõlked ja originaalteosed
Sirje Kupp-Sazonov - Grammatilisest soost tingitud raskused vene-eesti tõlkes
13.45
Renata Sõukand, Raivo Kalle - Tõlked ja valetõlked Eesti taimepärimuse mõjutajatena
Mare Kõiva - Mitmekeelsed loitsud. Kas tõlked või koodivahetus?
Anu Korb - Diasporaa eestlaste kohanemisest asukohamaal kogutud pärimusainese põhjal
Ergo-Hart Västriku venia legendi
Ergo-Hart Västriku venia legendi teemal "Looduslikud pühapaigad vadja rahvausus" toimub teisipäeval, 20. detsembril 2011.a algusega kell 14.15 Ülikooli 16 (von Bocki maja), auditooriumis 214.
Olete oodatud!
