Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja Kreutzwaldi päevade 60. konverents Eesti Kirjandusmuuseumis

12. ja 13. detsembril 2016. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja Kreutzwaldi päevade 60. konverents "Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised".
Konverents võtab luubi alla suulise ja kirjaliku teabe vahekorra (Eesti või laiemalt Baltimaade) kultuuris nii ajaloolises plaanis kui ka tänapäeval, kirjakultuuri näiliselt totaalse valitsemise ajal, ning ärgitab dialoogi eri distsipliinide vaatepunktide vahel.
Kahel päeval on ühtekokku kavas 29 ettekannet, mis käsitlevad keele, kõne ja teksti suulist ja kirjalikku vahendamist, teemaga seotud filosoofilisi ja eetilisi küsimusi, samuti kirjaliku, pildilise ja akustilise vahekorda kultuuris.
Konverentsi kava https://folklore.ee/CEES/kava2016.pdf
Korraldajad: IUT 20-1 „Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas“ ning CEESi kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm.
Konverentsi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalsete uurimisprojektidega IUT 20-1 ja IUT 22-5.
Korraldustoimkond:
Liina Lukas, liina.lukas@ut.ee
Meelis Roll, meelis.roll@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee
Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Ilmus etnobotaanikute Renata Sõukandi ja Raivo Kalle raamat „Changes in the Use of Wild Food Plants in Estonia“

Äsja ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi teadurite Renata Sõukandi ja Raivo Kalle kirjutatud raamat looduslike taimeliikide kasutamisest. Raamatu aluseks on trükiallikad alates 18. sajandist kuni tänapäevani, arhiiviallikad Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Rahva Muuseumist ning autorite välitööd ja ankeetküsitlused. Autorid ühendavad raamatus kvalitatiivse ajaloolise materjali analüüsi ja tänapäevased kvantitatiivsed kasutamise uurimise meetodid, mida kohtab etnobotaanilises kirjanduses väga harva.
Raamat võtab kokku ühel kindlal territooriumil elava rahva looduskultuuri osa (looduslike taimede kasutamine ja neisse suhtumine) ning selle muutumise viimase kolme sajandi jooksul. Sellist mahukat uurimust pole ühegi meie naaberrahva kohta varem rahvusvahelise levikuga teaduskirjastuses ilmunud. Publikatsiooni väärtust tõstab ka see, et publitseerijaks on rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastus Springer.
Teos on suunatud rahvusvahelisele lugejaskonnale ja annab ülevaate Eesti territooriumil kasutatud rohkem kui 200 loodusliku taimeliigi kultuurilise tähtsuse muutumisest, ning sisaldab ka lühikokkuvõtteid autorite varem teadusajakirjades avaldatud temaatilistest teoreetilistest anaüüsidest, nagu loodusliku toidutaimede rahvapärane defineerimine ja näilise looduskultuuri rikkust iseloomustava „unustamise võla“ mudel.
Tutvu raamatuga siin: http://www.springer.com/us/book/9783319339474

Folkloristid koorivad regilaulult seitse nahka

Eesti ja Soome folkloristid kogunevad 30. novembril ja 1. detsembril Tartusse Eesti Kirjandusmuuseumi üheksandale regilaulukonverentsile "Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest".
Kahe päeva jooksul astuvad laulu-uurijad üles 15 ettekandega, tutvustatakse ka regilauluväljaandeid. "Vanem rahvalaulutraditsioon on ammendamatu uurimisallikas nii folkloristidele kui ka naaberteaduste esindajatele," tõdeb konverentsi korraldaja Mari Sarv. "Regilaule vaadeldaksegi konverentsil mitmest küljest. Ettekannetes arutatakse nii regilaulu meetrika, meloodika kui poeetika üle, kõneldakse regilaulu algusajast, üleminekuvormidest ja uuskasutusest." Folkloristid käsitlevad ka rahvalauludes peegelduvat omaaegset mütoloogilist, ajaloolist ja ühiskondlikku tegelikkust. Konverentsil esitletakse Ingrid Rüütli raamatut "Muhumaa laule ja lugusid" (EKM Teaduskirjastus, 2016). Raamat tutvustab muhulaste lauluvara 20. sajandi alguses, mil regilauludest olid säilinud peamiselt hällilaulud, aga ka mõned meestelaulud, uuemas, lõppriimilises rahvalaulus oli valdav meestelaul.
"Regilaulukonverentsid on kujunenud traditsiooniks ja oodatud sündmuseks," rõõmustab Mari Sarv. Regilaulutraditsioon ühendab enamikku läänemeresoome rahvaid, mistõttu üle aasta toimuvale konverentsile kogunevad tavapäraselt eesti ja soome folkloristid ning hõimurahvaste vanema poeetilise ja muusikalise pärimuse uurijad.
Konverentsi kava ja teesid leiab aadressilt http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2016
Vaata raamatu "Muhumaa laule ja lugusid" tutvustust
http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=84
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti-uuringute Tippkeskus. Korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.
Lähem info: Mari Sarv, mari@folklore.ee; Liina Saarlo, liina@folklore.ee

Lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar Eesti Rahva Muuseumis

1.–2. detsembril 2016. aastal toimub Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu) lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar “Naer ja nutt on kaksikvennad”.
Seitsmendat korda toimuva seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Alates 2010. aastast Tartus toimuval kahepäevasel seminaril saavad traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad ja alushariduse praktikud.
Seekordse seminari keskmes on eesti keel ja emotsioonid, tunnete mitmekülgsed väljendusviisid emakeeles, tutvustatakse emotsioonide temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris. Ettekannetes uuritakse, kuidas tunnetest rääkida ja nendega toime tulla. Tähelepanu all on tunnete väljendused huumori ja nalja, laste hirmude kaudu, vaadeldakse erinevate emotsioonide tähendusi keeles ja lastega seotud pärimuses.
Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse praktilisi väljundeid ja õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on ühtlasi omandada teadmisi selle kohta, kuidas rikastada tunnetealast sõnavara, lahendada emotsioonidega seotud probleeme lasteaia keskkonnas, ühtlasi edendada eesti keele õpetamist.
KAVA
Neljapäev, 1. detsember
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine
11.15 Signe Raudik (Tartu Ülikool): Laps räägib siis, kui ...
12.15 Angela Jakobson (Tartu Ülikool): Tunnete kaardid – mis, kellele, kuidas?
13.15–14.15 Lõuna
14.15 Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseum): Mis tuleb pika ilu peale? Huumor kollektiivis
14.45 Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum): Siin lasteaias on kõik sõbrased: Lapsesuunaljad kui emotsionaalne rühmapärimus
15.15 Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum): Zombid, tulnukad ja Slenderman: üleloomulikud olendid tänapäeva laste pärimuses
15.45–16.00 Kohvipaus
16.00–17.30 Eesti Rahva Muuseumi uute püsinäituste tutvustus
Reede, 2. detsember
9.00 Ene Vainik (Eesti Keele Instituut): Tunne tundeid nimepidi
9.45–11.30 Praktilised töötoad
Janika Oras (Eesti Kirjandusmuuseum): Ringmängu rõõm
Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum): Koduga seotud emotsioonid
11.30–12.15 Kolleegilt kolleegile
12.15 Seminari lõpetamine, tunnistuste kätteandmine
Koolitusseminari koduleht http://folklore.ee/kp/lp/2016, varasemate koolituste kohta vt http://folklore.ee/kp/lp
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus. Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee; Kadri Sõrmus, kadri.sormus@ut.ee; Virve Tuubel, Virve.Tuubel@erm.ee

Sümpoosion "Mütoloogia, diskursus ja autoriteet: retrospektiivsed meetodid kultuuriuringutes"

22.-23. novembril 2016 toimub Tartu Ülikoolis sümpoosion "Mütoloogia, diskursus ja autoriteet: retrospektiivsed meetodid kultuuriuringutes". Kava veebis http://www.ut.ee/folk/index.php/et/syndmused/522-mythology-discourse-authority-symposium.
Olete oodatud kuulama!

Jäneda sügiskoolis keskendutakse dialoogidele subkultuuridega

17.-18. novembril 2016. aastal toimub Eesti Kirjandusmuuseumi eestvõttel Jäneda mõisas humanitaarteaduste doktorantidele suunatud rahvusvaheline sügiskool „Dialoogid subkultuuridega“, mille raames vaadeldakse subkultuuride defineerimist ja uurimist erinevate teadusvaldkondade ja ka subkultuuride esindajate endi vaatenurgast. Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina, kuid esinejate hulgas on nii folkloriste, etnolooge, sotsiolooge, keeleteadlasi, usuteadlasi kui ka doktorante-magistrante. Sügiskooli välisplenaaresinejate hulka kuuluvad oma ala tunnustatud eksperdid Kaarina Koski (Soome), Eileen Barker (Suurbritannia) ja Vadim Andrejev (Venemaa).
Sügiskooli ettekanded ja arutelud seostuvad subkultuuridega kõige laiemas mõttes: juttu tuleb alternatiivsetest usunditest, filosoofiatest ja elamisviisidest, erinevatest ühiskonnarühmadest (näiteks pagulased, vähemusrahvused, puuetega inimesed, uususundiliste praktikatega tegelevad rühmad, öko-, punk-, grafiti- jm kogukonnad) ja nende kultuurilistest, usundilistest, lingvistilistest ja semiootilistest väljunditest. Vaadeldakse selliseid teemasid nagu väljakutsed ja võimalused uuritava rühmaga dialoogi loomisel, andmete kogumisel ja töötlemisel, uurimise interdistsiplinaarne mõõde ja uurimistulemuste esitlemine laiemale avalikkusele ja uuritavale rühmale endale.
Sügiskool annab võimaluse kokku viia erinevate erialade teadlased ja kraadiõppurid, algatada mitmetasandilisi dialooge ning lähendada doktorante-magistrante interdistsiplinaarse teadusmaailma argipäevale, andes sel moel õppetööle praktilise lisamõõtme ja -perspektiivi.
Kava ja teesid vt: http://folklore.ee/CEES/doktorikool.
Ürituse toimumist rahastavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM, Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjandusmuuseum.
Lisainfo: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee

Prof Frank J. Koromi loeng Lääne-Bengali rahvakunstist ja globaliseerumisest

Kolmapäeval, 9. novembril kell 12.15 peab professor Frank J. Korom (Bostoni Ülikool) loengu "Folk Art and Globalization: An Example from West Bengal" (Rahvakunst ja globaliseerumine: Lääne-Bengali näide). Loeng toimub Ülikooli 16-215.
Loengut täiendav lugemismaterjal:
Korom, Frank J. 2011. Civil Ritual, NGOs, and Rural Mobilization in Medinipur District, West Bengal. – Asian Ethnology 70 (2), pp. 181–195.
Olete oodatud kuulama!

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi rahvusvaheline konverents Tartus

10.-11. novembril Tartu Ülikoolis toimuval Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverentsil "Religion and Nation(alism): Entanglements, Tensions, Conflicts" kohtuvad religiooni- ja ühiskonnauurijad 17 riigist. Vaatluse all on uskude ja usundite rahvuslikku konsolideerumist loov pool, sellega seotud probleemid ning selle väljendused tänapäeval.
Religioon on loonud ja loob ka edaspidi identiteete, mille ideelisteks väljunditeks ja füüsilisteks kehanditeks on riigid või muud admistratiivsed moodustised. Nagu näitavad sündmused ka tänapäeva maailmas, pole religiooni osa poliitikas ja nendega kaasaskäivates konfliktides kadunud ega kao arvatavalt kunagi. Sealsamas võivad ka rahumeelsed etnokultuurilised ja rahvuslikud paleused võtta vorme, mis oma olemuselt on täiesti võrreldavad religioosse harduse, kire või fanatismiga, seda ka üsna sekulaarses maailmas.
Konverentsi plenaaresinejateks on Bostoni ülikooli religiooniteaduse ja antropoloogia professor Frank J. Korom, kes oma ettekandes käsitleb religioosset natsionalismi Indias ja Serbias, ning Kaunase Vytautas Magnuse ülikooli sotsioloogia osakonna juhataja dotsent Milda Ališauskienė, kelle ettekanne keskendub religiooni ja rahvusluse vahekorrale Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Konverentsi korraldavad Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts ja Tartu Ülikool koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Nefa rühmaga.
Konverentsi kava ja ettekannete teesidega saab tutvuda EAUS-i koduleheküljel http://www.eaus.ee/en/program.
Olete oodatud kuulama ja kaasa arutlema!
Lisainfo:
Madis Arukask, EAUS-i president, madis.arukask@ut.ee
Piret Koosa, konverentsi sekretär, piret.koosa@gmail.com

8. novembri teisipäevaseminar folklooriandmebaasidest

8. novembri seminar on pühendatud Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaaside struktuuri ning metaandmete sarnasuste ja erinevuste vaagimisele.
Arutluse alla tulevad andmebaaside planeerimise tööprotsessid; metaandmete standardite mitmekesisus erinevates andmebaasides; palade nummerdamise/tähistamise praktikad ja põhimõtted; edasine materjali töötlemine.
Põhiettekandega esineb Olga Ivaškevitš. Sõna saavad andmebaaside tegijad ja haldajad.
Seminar algab Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 8. novembril kell 12.00.
Olete oodatud!

Melissa Cefkini and Daniel Milleri loengud 3. novembril Tartu Ülikoolis

Rakendusantropoloogia Keskus, TÜ etnoloogia osakond ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool kutsuvad kõiki huvilisi osa saama Nissani autokontserni uurimiskeskuse disainiantropoloog Melissa Cefkini ning Londoni Ülikooli Kolledži antropoloogiaprofessor Daniel Milleri avalikest ingliskeelsetest loengutest 3. novembril.
Loengud juhatab sisse etnoloogia professor Art Leete; loengute toimumiskoht von Bocki maja, Ülikooli 16-214.
14.15–15.45 Melissa Cefkin. What does engagement look like? What does it mean to bring the perspectives and approaches of the humanities and social sciences into business settings? In this seminar we will discuss the role of the practitioner, exploring how the experience of working as active participants in organizational settings shapes possibilities for the forms of knowledge and contours of impact we create.
Loengut modereerib Tartu Ülikooli folkloristika doktorant Katre Koppel.
16.15–17.45 Daniel Miller. "Why We Post". This talk will explore the results of the Why We Post project based around nine simultaneous ethnographies of the use and consequences of social media around the world. It examines the results of this project and shows how the lessons learnt are being used to develop a new applied project concerned with the impact of smart phones on aging.
Loengut modereerib Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor-asedirektor ning meediauurija doktor Pille Runnel.
Loengud on avaüritus 4.–5. novembril toimuvale konverentsile Why the world needs anthropologists: Humanise IT!. Konverentsi kodulehelt on leitavad ka mõlema esineja senise professionaalse karjääri pikemad kirjeldused.
Lisainfo: helleka.koppel@ut.ee
Loengute toimumist toetavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) ning Haridus- ja Teadusministeerium (IUT43-32 “Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond”).

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO