Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ tänuüritus 17. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Laupäeval, 17. novembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ tänuüritus, kus esineb ka võistluse üks peasponsor ansambel Trad. Attack! Euroopa kultuuripärandi aasta raames korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv lastele ja noortele suunatud nutivõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ Võistlusel paluti lastel jäädvustada nutiseadmega oma vanavanemalt või mõnelt teiselt vanemalt vestluskaaslaselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline.
Kogumisvõistluse üks korraldajaid, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mari Sarv kommenteerib: „Eesti Rahvaluule Arhiivi jaoks oli nutivõistluse näol tegu uutmoodi väljakutsega. Kogumisvõistlusele laekunud sadakond audio- ja videofaili pole küll suur arv, kuid Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval igati väärikas tulemus. Kuna teemavalik oli jäetud jutustaja otsustada, on jäädvustuste kogum sisult väga kirev: alates šeigisammudest kuni väga isiklike läbielamisteni, mida võib-olla varem lastelastele polnud tihatud rääkidagi. Lisaks eestikeelsetele lugudele kõlab laekunud salvestustel ka võro, seto, vene ja valgevene keel ning stiilielemendina ka ingliskeelsed sõnad.“
Lugudes ja lauludes avasid vanaemad ja vanaisad oma maailmasid väga erinevatest nurkadest. Temaatiliselt kerkivad esile jutustajate mälestused oma vanematest ja vanavanematest, nende lauldud laulud, uskumused, ütlemised või lood; meelde süübinud seigad jutustaja enda lapsepõlvest või kooliajast: on väga ehedaid kirjeldusi nii teise maailmasõja eelsest Eestist, sõjaajast kui ka sõjajärgsest elust ning juba hilisemast nõukogude tegelikkusest. Omaette rühma moodustavad omatehtud laulud või luuletused. Võistluse materjalikogumi muudab eriliseks vanavanema ja lapselapse suhe, mis ühel või teisel moel paljudes salvestustes kajastub.
Kuigi võistlus on läbi, on inimesi puudutavad lood oodatud ka edaspidi. Rahvaluulearhiiv säilitab hoolikalt kõik salvestused, tõelise elavuse ja säilivuse tagab aga loole selle elav edasirääkimine, laulmine või miks ka mitte tantsimine.
Kogumisvõistluse korraldamist toetusid Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning Euroopa kultuuripärandi aasta.
Võistluse suurtoetajateks on ansambel Trad.Attack!, Floating, SPA Hotell Peetrimõisa Villa, Viljandi Folk ning kirjanik Valdur Mikita. Võistlust toetasid Andre Farm, AW stuff, Bataat, Ronk Ronk, Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Linnateater, Tallinna NUKU teater, Tartu Elektriteater, Utoopia raamatupood, Viljandi Nukuteater, PÖFF, Von Glehni Teater, Von Krahli Aed, Von Krahli Teater, Kino Sõprus ning ajakiri Värske Rõhk
Lähem info: Mari Sarv 56 456 699, Astrid Tuisk 52 12457 või e-postiga era@folklore.ee.

Loeng Pakistani rahvaste kultuurist ERM-i loengusarjas "Maailm ja rahvad"

Eesti Rahva Muuseumi loengusarja "Maailm ja rahvad" sügishooaja kolmandas loengus kõneleb külalisdoktorant Atifa Durrani teemal “Pakistan – puhta ja elusa kultuuriga maa”.
Loeng toimub 13. novembril 2018 algusega kl 18.00 Eesti Rahva Muuseumis Maailmafilmi saalis (Muuseumi tee 2, Tartu, A-sissepääs).
Pakistani ühiskond ja kultuur hõlmab arvukaid etnilisi gruppe: nagu pandžabid, saraikid, kašmiirid, sindid, belutšid, puštud jne. Pakistani rahvaste kultuur on olnud suuresti mõjutatud nii Lõuna-Aasia, Türgi kui ka Kesk-Aasia naabrite poolt. Peale etniliste mõjude on kultuuri tugevalt kujundanud ka islam, mis jõudis sellesse piirkonda aastal 700. Enamik Pakistani kodanikke kuulub keeleliselt indoiraani keelte gruppi. 2017. aasta rahvaloenduse järgi oli Pakistani rahvaarv üle 207 miljoni, mis teeb neist maailmas rahvaarvult viienda riigi.
Pakistan on tänu oma paljurahvuselisusele mitmekülgse kultuuriga maa. ERMis peetav ettekanne annab ülevaate Pakistani kultuuride mosaiigist, hõlmates sotsiaalset kultuuri, folkloori, ülevaateid laatade- ja peokultuurist, kunstist, kirjandusest ja arhitektuurist. Pakistani kultuur on äärmiselt mitmekesine – oma ERMis peetava ettekandega “Pakistan – The Land of Pure and Vibrant Culture” avab loengupidaja Atifa Durrani selle esileküündivamaid aspekte.
Loengu kaaskorraldaja sel sügissemestril on TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.

13. novembri teisipäevaseminar usundiuurimise välitöödest

Teisipäeval, 13. novembril kell 15.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müüdiuuringute töörühma välitööde ülevaateseminar
Kavas on:
Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov arutlevad usuelu muutuste jälgimise üle välitöödel. Kesksel kohal on Bulgaaria õigeusu keskseks pühapaigaks kujunenud Krastova Gora ja seal 13. septembril toimuv ristipäev. Tunnetades vajadust määratleda täpsemalt nähtuse dünaamikat, paigutavad uurijad viimaste kümnendite sündmusi ja kohtade ümber tekkivat folkloorset ja rahvauskumuslikku võrgustikku laiemale taustale. Võrdluseks tuuakse 1990. aastatel taasjuurutatud ja otseses mõttes rohujuure tasandil taasloodud püha Petka kaljukirik Tranis jm geneetiliselt lähedased paigad. Loodavate pühakohtade puhul on tähtis kohalike initsiatiiv, fenomeni iseloomustavad mitmed müüdiloome tunnusjooned.
Atko Remmel ja Tõnno Jonuks jagavad mõningaid mõtteid Polotski ümbruse pühapaikade kohta, esitlevad võrdlevaid ideid kaasaegsetest ohvritest Eestis ja Valgevenes ning tutvustavad religiooni kajastamist Valgevene muuseumides.
Kõik on oodatud!
Seminarisarja toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Konverents "Lauluks vormitud kogemused" 7.-9. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Rahvusvaheline laulu-uurijate konverents paneb mõtlema, kuidas inimesed tuleksid toime ilma laulmata. Maailma laulmistraditsioonide uurijad käsitlevad laulmise rolli inimese suhtlemises kogukonna ja loodusega, aga ka minevikuga.
Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 7.–9. novembril 2018 konverents „Lauluks vormitud kogemused: laulmistraditsioonide isiklikud ja kogukondlikud tahud“ („Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing“).
2000. aastal alguse saanud regilaulukonverentside seeria kümnenda ürituse puhul on konverentsi temaatikat avardatud läänemeresoome regilaulult kogu maailma laulutraditsioonidele. Ettekannetega osalevad teadlased Eestist, Karjalast, Leedust, Lätist, Rootsist, Serbiast, Soomest, Udmurdimaalt, USAst, Valgevenest, Venemaalt. Vaatluse all on traditsiooniline laul kui maailma ja iseendaga suhtlemise viis, muu hulgas on vaatluse all laulmine kui muusika, hääle ja keha kooskõla; laulmise funktsioonid, seosed ideoloogiate ja maailmavaadetega; laulmine kui psühhoteraapia ja vastupanu; kultuuridevahelised mõjud laulutekstides ja -viisides jpm.
Konverentsi plenaarettekanded peavad Tiiu Jaago Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast, kes räägib, millistes mõttevooludes ja kuidas on regilaulu-uurijad eri ajastutel mõtestanud laulu ja laulikut, ning Jeffers Engelhardt Ameerika Ühendriikide Amherst College’i muusika osakonnast, kes analüüsib hääle tähendust regilaulus ja õigeusu vaimulikus laulus.
Konverentsi üks korraldajaist, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Taive Särg: „Osavõtjate seas on nii puht teoreetikuid kui analüüsivaid praktikuid, kelle ühine eesmärk on paremini mõista laulmist.“
Konverentsi kava ja teesid: https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2018. Konverentsi peamine töökeel on inglise keel.
8. novembril kl. 18.00 toimub Tartu Laulupeomuuseumis kontsert „Laulu-uurijad laulavad“, kus rahvalaulu-uurijad esitavad näiteid laulutraditsioonidest, mida nad on teadlastena tundma õppinud. Kuulda saab rahvamuusikat Udmurtiast, Serbiast, Valgevenest, Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust, Eestist ja mujalt.
Nii konverentsile kui kontserdile on oodatud kõik laulukultuuride huvilised, osalemine on tasuta! Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute tippkeskuse kaudu, Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojekt IUT 22-4 „Folkloor kultuurilise kommunikatsiooni protsessis: ideoloogiad ja kogukonnad“ ja Hõimurahvaste Programm, Andre farm.
Lähem info: Helen Kõmmus, tel 7 377 750, Mari Sarv, tel 56456699 või meiliaadressil efa.conference@folklore.ee.

Sügiskool "Dialoogid laste ja noortega" Kubijas

1.-2. novembril 2018. aastal toimub Eesti Kirjandusmuuseumi eestvõttel Kubijas humanitaarteaduste doktorantidele suunatud rahvusvaheline sügiskool „Dialoogid laste ja noortega“, mille raames vaadeldakse laste- ja noortetemaatika erinevaid tahke. Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina, kuid esinejate hulgas on nii folkloriste, etnolooge, eediauurijaid, kasvatusteadlasi, religiooniteadlasi, semiootikuid kui ka doktorante.
Sügiskooli välisplenaaresinejad pakuvad pilguheidu noorukite surmamängudega seotud moraalsele paanikale Venemaal (Daria Radchenko, Venemaa), noorte usundiliste vaadete hübridiseerumisele Ida-Aafrikas (Johnson Michael Kallidukil, Tansaania/India) ja laste lugemisharjumustega seostuvate hoiakute muutumisele Soomes (Ilona Savolainen, Soome). Lisaks tuleb sügiskoolis juttu üldisemalt laste mõtlemise uurimise viisidest, keele ja huumori vahekordadest laste naljakate ütluste analüüsimisel, perehuumorist, õpilaste meemipärimuse iseloomulikest joontest, laste üleloomulikest uskumustest, kirjandusalasest haridusest digitaalsel ajastul, subkultuuride rahvuslikust mõõtmest, vandenõuteooriatest, vihakõnest ja vandumisest.
Sügiskool annab võimaluse kokku viia erinevate valdkondade teadlased-praktikud ja kraadiõppurid, algatada mitmetasandilisi dialooge ning lähendada doktorante-magistrante interdistsiplinaarse teadusmaailma argipäevale, andes sel moel õppetööle praktilise lisamõõtme ja -perspektiivi.
Sügiskooli kava ja ettekannete teesid vt https://folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2018/index.html.
Ürituse toimumist rahastavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM, Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Kirjandusmuuseum.
Lisainfo: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 1. novembril 2018, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Olete oodatud kuulama Mari-Ann Remmeli ettekannet "ERA kohapärimuse töörühm 20. Viis vaatust ja epiloog".
Juttu tuleb kohapärimuse töörühma ning andmebaasi kujunemisest ja kasvamisest projektiajastu tuultes. Fookuses on inimesed ja nende mõju nii protsessidele kui tulemustele. Samuti on plaanis tuua näiteid 20 aasta vältel tehtust.
Info: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Kes oli Maajumala poeg ja eesti kullakaevaja, selgub Eesti Kirjandusmuuseumis 25. oktoobril,

25. oktoobril möödub 150 aastat keeleteadlase, folkloristi, diplomaadi, Eesti Rahva Muuseumi rajaja, Eesti rahvusraamatukogu isa, kooliõpetaja, tõlkija ja ajakirjaniku Oskar Kallase sünnist.
Oskar Kallase päev algab Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) kl. 12 ettekandekoosolekuga, kus esinevad: Eero Medijainen, Loone Ots, Krista Aru, Tiia Järg, Risto Järv ja lapselaps Viljar Päss. Kõne all on nii Oskar Kallase mõttemudelid kui ka tema nõuanded Jaan Tõnissonile, tegevus diplomaadina, roll eesti muusika kujunemisloos, Lutsi maarahva muinasjutud, ehedad mälestused vanaisast.
Avatakse näitus „Armasta mu rahvast! Oskar Kallas 150.“ Esitletakse väljaannet „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“, milles on valik muinasjutte Oskar Kallase teosest „Kaheksakümmend Lutsi Maarahva muinasjuttu“ (1900) ning arhiivimaterjalidel põhinevast e-väljaandest „Pühakud ja vägimehed“ (2011). Raamatu kirjastas EKM Teaduskirjastus.
Kallase päev jätkub filmiõhtuga „Kadunud hõim: lugu Lutsi maarahvast“ Eesti Rahva Muuseumis kl. 17. Filmi juhatab sisse ERMi teadur Indrek Jääts. Film räägib ühest tänaseks kadunud eesti rahvakillust, kelle esmaavastajaks oli Oskar Kallas. ERMis saab vaadata väljapanekut Oskar Kallase kogutud materjalidest.
Konverentsi kava: http://www.kirmus.ee/est/info/üritused
Konverentsi toetajad: Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahva Muuseum
Lisainfo: Merike Kiipus (merike.Kiipus@kirmus.ee) tel. 7377711

23. oktoobri teisipäevaseminar vanasõnade uuskasutusest

23. oktoobril kl. 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas vanasõnaseminar. Liisa Granbom-Herranen tutvustab oma väitekirja “Vanasõnad SMS-ides: Arhailine ja modernne suhtlus” (http://www.utupub.fi/handle/10024/145748).
Uurimus ühelt poolt pakub põhilist informatsiooni vanasõnade ja teiste kinnisväljendite jälgimiseks nende tavapärases kasutuses. Samal ajal edendab töö parömioloogiadiskursust, käsitledes rahvaluuleteaduslikus raamistuses, kuidas vanasõnad tänapäeval ilmnevad. Peale selle pakub väitekiri mõningaid metodoloogilisi ja teoreetilisi lahendusi vanasõnauurimisse.
Uurimusega leiab kinnitust, et vanasõnad on endiselt nüüdisaegse soomekeelse (tava)suhtluse osaks, kuigi selle paarisaja aasta jooksul, mil soome vanasõnu on kogutud, on nende kasutuskontekst muutunud. Kõige traditsioonilisemad vanasõnad sisaldavad endiselt agraartermineid ja on väljenditena suhteliselt püsivad. Ent nüüd kasutatakse neid uues kontekstis ja uues tähenduses.
Tulge kuulama ja arutlema!
Seminarisarja toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Kogumisaktsiooni "Koolipärimus 2018" tänuüritus-lõpetamine Eesti Kirjandusmuuseumis 27. septembril

24. veebruarist kuni 24. maini toimus Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel õpilaspärimuse kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018“.
Neljapäeval, 27. septembril 2018 algusega kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu) tublimate kogumisaktsioonil Koolipärimus 2018 osalejate tänuüritus.
Kavas:
Muusikaline avapauk: folkrock-ansambel „Must bass läks üle tee“
Tervitussõnad: Urmas Sutrop, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor
Reet Hiiemäe, Koolipärimus 2018 korraldustoimkonna liige
Žürii lühiülevaade Koolipärimus 2018 kogumisvõistlusest: Mare Kõiva, žüriiliige ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juht
Humoorikas pärimusteemaline "Kuldvillak"
Parimate osavõtjate autasustamine koos kirjaniku ja aktsiooni patrooni Mikä Keräneniga
Magus üllatus ja muu kehakinnitus
Soovijatele ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides
Üritust toetavad Eesti-uuringute Tippkeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Euroopa Kultuuripärandiaasta
Lisainfo: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee

Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS2018

Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus toimub Teadlaste Ööl 28. septembril Eesti esimene humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS2018.
HUNTS on mõeldud õpilastele üle Eesti, kes seisuga september 2018 õpivad 9.-12. klassis. „Konverentsiga soovime teadvustada laiemalt humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale ning avada noortele humanitaarteadusi kui üht võimalikku karjäärisuunda,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „Noored on oodatud koos konverentsile kutsutud teadlastega arutlema uute ja innovatiivsete meetodite ning vaadete üle“.
Konverentsil astuvad üles 19 koolinoort mitmelt poolt Eestist, kes arutlevad teatri, televisiooni, kirjanduse, keele, (rahva)muusika ja ühiskondlike teemade erinevate aspektide üle. Konverentsipäeva õhtul kl 18 toimub õpilaste ja tegevteadlaste (Taive Särg (EKM), Kristiina Johanson (TÜ), Sigrid Solnik (RAK)) vahel debatt humanitaarteaduste vajalikkuse ja perspektiivide üle. Debatti juhivad Karl-Andreas Meus ja Hanna Simona Allas (HTG). Konverents ja arutelu on avatud ka linnarahvale. Päeva lõpetab Lilla Daami ringkäik Eesti Kirjandusmuuseumis.
Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda aadressil http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts2018
HUNTS2018 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaas um. HUNTSi toetavad veel Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Eesti Teadusagentuur (teaduse populariseerimise projektikonkurss 2018).
Lähem teave:
Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum) 7 377 737
Koduleht: http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts2018
Facebook: HUNTS2018
E-post: hunts@kirmus.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO