Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

EKM Teaduskirjastuselt ilmus hiidlaste proosaeepose uustrükk ja seikluslik elutööraamat

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt on ilmunud kaks värsket koostööväljaannet, mis mõlemad on seotud Hiiumaaga ning selle legendaarse rahvaluulekoguja, Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondendi ja Hiiumaa kirjaniku Jegard Kõmmusega. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning raamatu autori pärijate koostöös on valminud kordustrükk möödunud aasta lõpul ilmunud Jegard Kõmmuse koostatud proosaeeposest "Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd". Raamatule annab lisaväärtust Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere värvikas etnograafiline akvarelliseeria "Leivakõrvane". Väljaanne pälvis Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia 2014. Hiidlaste vägilaseepose uustrükki tutvustatakse Kärdlas Hiiumaa muusemi Pikas Majas Hiiu Folgi pärimuspäeval neljapäeval, 16. juulil kell 14.45. Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=68
Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru muuseumi koostöös valminud raamat "Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941" annab mitmest vaatepunktist põhjaliku ja kaasahaarava ülevaate ajaloolisest sündmusest, Hiiumaa lõunarannikul 1941 jaanuaris hukkunud Soome kaubalaeva meeskonna päästmiseks hiidlaste poolt korraldatud riskantsest mereretkest, selle õnnelikult lõppenud õnnetuse seikluslikust eel- ja järelloost. Raamat on illustreeritud rohke ajaloolise fotomaterjaliga ja varustatud dokumentaalsete lisadega. Väljaannet esitletakse Sõru sadama paadikuuris, pühapäeval, 26. juulil kell 14.00.
Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=67
Lisainfo: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Helen Kõmmus, 56504 126, helen@folklore.ee

ARSi sügisesele välitöökonverentsile "Välitööd ajaskaalal" oodatakse ettekandeid

30. oktoobril 2015 toimuva ARSi välitöökonverentsi keskmes on aeg ja muutumine ning välitööd nende muutuste keskel. Kutsume erinevate valdkondade uurijaid üles meenutama oma välitöökogemusi ning arutlema, millised muutused on välitööde protsessis ja eesmärkides distsipliini ajaloo, uuritava isiku/kogukonna elutsükli või isikliku uurijatee jooksul aset leidnud.
Varasemat mõistet "kogumisretk" või "ekspeditsioon" asendab 21. sajandil mõiste „välitööd". Mõistete teisenemine kajastab kultuuriteadustes toimunud muutusi. Välitööde metoodikale on avaldanud mõju tehnoloogia areng: erinevate salvestuvahendite kasutamine on suurendanud välitöödel kogetu dokumenteerimise võimalusi. Vähemalt sama suur mõju välitöödele on olnud ka kultuurinähtuste endi muutumisel - vanade folkloorivormide kadumisel ning uute tekkimisel (nt meemid sotsiaalmeedias).
Globaliseerumise tulemusena on muutunud välitööpaigad ning uurijad on jõudnud järjest enam ka kaugete võõraste kultuuride juurde.
Valik teemasid, mille üle kutsume arutlema:
1) eesti folkloristlike välitööde kaugema ajaloo ja lähiajaloo õppetunnid;
2) seoses ühiskondlike muutuste ja individualiseerumisega aina olulisemaks muutunud välitööde eetika ning selle mõju uurija ja uuritava kohtumistele ja materjali analüüsile;
3) välitööde meetodid olukorras, mil paljud kultuuriuurijat huvitavad nähtused on kolinud maalt linna, reaalmaailmast digitaalmaailma ning (stabiilsetest) kogukondadest) paindlikesse (ebastabiilsetesse) võrgustikesse;
4) välitöödel kasutatavate tehniliste vahendite muutumine ning selle mõju uurija ja uuritava vahelisele suhtlusele (nt kaamera, Skype);
5) uurija varasemast suurema eneseanalüüsi mõju välitöödele ja materjali hilisemale analüüsile.
30. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis toimuva välitöökonverentsi ettekannete teese ootame 18. septembriks aadressidel korb@folklore.ee ja merili.metsvahi@ut.ee. Teeside vastuvõtmisest teatame hiljemalt 1. oktoobril.

Lahkus folklorist Veera Pino-Gubin (26. VI 1925 – 29. VI 2015)

29. juuni õhtul suri 90 aasta vanusena rahvaluuleteadlane Veera Pino-Gubin. Veera Pino lõpetas 1950. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna, oli aastail 1950–1953 aspirantuuris. 1954. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi, väitekirja teema oli "Sotsiaalsed vastuolud eesti külaühiskonnas rahvalaulu andmete põhjal". Aastail 1953–1957 töötas Veera Pino Tartu ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri vanemõpetajana, 1956–92 Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektori teadurina. Ta on lugenud erikursusi rahvalauludest ja vanemast kirjandusest, osalenud mitmetel uurimisekspeditsioonidel. Veera Pino peamised uurimisvaldkonnad olid rahvaluule historiograafia ja rahvalaul, ta osales teadusliku väljaande "Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne" (I-II kd, 1961–63), antoloogia "Eesti rahvalaulud" (I-IV kd, 1969–74) ja kogumiku "Eesti vanasõnad" (I–V kd, 1980–88) koostamistöös. Meenutamist väärib Veera Pino eriline seos seto rahvaluulega ja suur teadmus seto rahvaluule alal.

Rahvusvaheline seminar "Folk on the Internet: Ideas and directions" 9. juunil Eesti Kirjandusmuuseumis

9. juunil kell 9:30-18:00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis rahvusvaheline seminar "Folk on the Internet: Ideas and directions". Seminaril esinevad teiste seas mainekad USA internetiuurijad Lynne McNeill (Utah State University), Trevor Blank (State university of New York at Potsdam) ja Rob Howard (University of Wisconsin-Madison), kes käsitlevad folklooritekstide levikut, muutumist ja kohanemist sotsiaalmeedias ja internetis üldisemalt. Seminari töökeel on inglise keel.
Kõik on oodatud kuulama ja osalema!
Seminari koduleht:
http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2015/folk_internet/index.html
Seminari toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisateave: Liisi Laineste, liisi@folklore.ee

Folkloristika eriala magistri- ja bakalaureusetööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2. ja 4. juunil 2015

Folkloristika eriala magistritööde kaitsmine toimub 2. juunil 2015 algusega kell 15.15 von Bocki õppehoone (Ülikooli 16) ruumis 212. Kaitsmisele tulevad tööd:
Marti Mereäär: Muhu obstsöönne uuem rahvalaul: Kogumislugu, esituskontekst, temaatika javaatepunkt. Juhendajad: dots. Ergo-Hart Västrik, vanemteadur Janika Oras, oponent: teadur Andreas Kalkun
Jaan Sudak: Luupainaja sotsiaalne funktsioon Kihnu ühiskonnas: luupainajapärimuse võrdlev analüüs arhiivi- ja välitöömaterjalide põhjal. Juhendaja: prof. Ülo Valk, oponent: vanemteadur Madis Arukask
Folkloristika eriala bakalaureusetööde kaitsmine toimub samas 4. juunil 2015 algusega kell 10.15. Kaitmisele tuleb töö:
Miikael Jekimov: Nõiaks saamise uskumused eesti rahvapärimuses, nende religiooniajalooline taust ja žanritunnused. Juhendaja: prof. Ülo Valk, oponent: doktorant Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia sai Mare Kõiva

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask (2012), Janika Oras (2013) ja Eda Kalmre (2014).
Sel aastal esitati preemiakomisjonile kolm kandidaati: Risto Järv, Anu Korb ja Mare Kõiva. Kõigi mainitute 2014. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid, allikapublikatsioone, populaarteaduslikke väljaandeid kui ka heliplaate. Kõigi ülesseatute puhul tõsteti esile ka nende teadusorganisatoorset tegevust.
2015. aasta Eesti folkloristika preemia otsustati anda Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõivale. Mare Kõival ilmus 2014. aastal kaks artiklikogumikku: Through the Ages I. Folklore as a Common Expression of Lingual, Figurative, Emotional and Mental Memory ja Through the Ages II. Time, Space, and Eternity. Kogumikesse koondatud käsitlused peegeldavad autori huvide mitmekesisust, hõlmates nt loitsusid, haldjapärimust, hirmunähtustega seotud problemaatikat, rahvameditsiini, internetikogukondi ja eesti diasporaakogukondi. On nii vanale arhiiviainesele keskenduvaid käsitlusi, isiklike välitöömaterjalide analüüse kui ka katsetusi erinevate teadusharude piiridele jäävate teemade ja meetoditega. Üldistavalt võib öelda, et Mare Kõivat paelub see, mida ja millesse erinevad inimesed erinevatel aegadel usuvad, kuidas neid uskumusi narratiivideks vormivad ning oma käitumises arvesse võtavad.
Preemia anti kätte 28. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.

Magistritööde kaitsmine Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnas

Teisipäeval, 2. juunil toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16-214) etnoloogia magistritööde kaitsmine.
11.00
Ann Aaresild: Suhtlemine läbi raudse eesriide. 1944. aasta pagulaste kontaktid kodumaaga Ameerika ja Kanada eestlaste näitel (juhendaja Ene Kõresaar, oponent Aivar Jürgenson)
12.00
Kalev Aasmäe: Korduvkasutus, vastastikkus ning asjade sotsiaalne elu Borgervængeti vahetuskeskuses (juhendaja Aimar Ventsel, oponent Aet Annist)
13.30
Katre Koppel: Esoteeriline keha ja spirituaalne sünnitus uusvaimsuse miljöös Algallika kogukonna näitel (juhendajad Ergo-Hart Västrik, Lea Altnurme, oponent Marko Uibu)
14.30
Liis Teras: Rahvusliku kultuuripärandi konstrueerimine: rahvarõivamotiivid Eesti naiste- ja käsitööajakirjades 1887-1940 (juhendaja Ester Bardone, oponent Anu Kannike)

Debajit Sharma loeng ja dokumentaalfilm Sikkimi kultuurist Tartu Ülikoolis

29. mail, kell 14.15 peab Gauhati ülikooli (India) doktorant Debajit Sharma Tartu Ülikoolis loengu teemal "Reformulation of identity through folk traditions: reflections on fieldwork in Sikkim" ja näidatakse dokumentaalfilmi pealkirjaga - BANTAWA RAI CULTURE of SIKKIM.
Loeng toimub von Bocki õppehoone (Ülikooli 16) auditooriumis 214. Lugemismaterjali leiab kodulehelt www.ut.ee/folk:
Tanka B. Subba and Jelle J. P. Wouters, "North-East India: Ethnography and Politics of Identity"
Krishna Maya Manger, "Multilingualism in Sikkim: An overview"
http://en.wikipedia.org/wiki/Sikkim,
Rai, Khambu, Subba, Kirant,etc.: ethnic labels or political and land tenure categories?Logics of identification of an enselnble of populations in Nepal Gregoire Schlemmer. Inter-Ethnic Dynamics in Asia. Edited by Christan Culas and François Robinne. 2010
Kõik on oodatud kuulama!

26. mai teisipäevaseminar

Teisipäeval, 26. mail kl 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi 4. korrusel seminar, milles esineb Nastya Astapova. Juttu tuleb Valgevene presidendi A. Lukashenka kohta käivatest alternatiivsetest elulugudest, uskumustest ja kuulujuttudest.
Olete oodatud osalema!

Sariüritus Venemaale veerenud V. Eestlased Peterburist Siberini

Venemaale veerenud V. Eestlased Peterburist Siberini
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42)
30. mail 2015. a. 10.30 – 14.00
„Venemaale veerenud“ on perioodiliselt toimuv sariüritus, kus huvilistele tutvustatakse omaaegse Vene impeeriumi eri paigus rajatud eesti külasid, räägitakse Venemaa eesti kogukondade asustusloost, elu-olust ja kultuurist minevikust tänapäevani. Seekordsel ettekandepäeval tuleb juttu väljarändamisliikumisest, eestlastest Peterburis ja selle ümbruses, Siberi ja Kaukaasia eestlaste laulutraditsioonist. Saab näha temaatilist raamatunäitust ja osta soodsalt Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandeid.
Korraldajad Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Ida-eestlaste Selts. Toetajad Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ projekt „Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus“ ning IUT 22-4.
Kava
10.30 – 12.10
Kogunemine, avasõnad
Eestlaste väljarändamisliikumise algusest: Lembit Võime
Tähelepanekuid Peterburi eestluse piiriületustest: Tõnn Adermann
Oudova eestlastest minu pereloo taustal: Eduard Parts
Jurjevi küla mälestuste kogumisest: Tamara Soots
12.40 – 14.00
Raamatu „Eestlased Venemaal: elud ja lood“ saamisloost: Anu Korb
Siberi eestlaste laulud veebis: Anu Korb
Dokumentaalfilm „Mesipuu poole“ (Ikoon) kommenteerib rež., op. Vahur Laiapea

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO