Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Camilla Asplund Ingemarki loengukursus Tartu Ülikoolis

6. aprillist kuni 14. aprillini 2015 peab külalisõppejõud Camilla Asplund Ingemark (Åbo Akademi ülikool, Soome) Tartu Ülikoolis inglisekeelse loengukursuse "Kriisi- ja katastroofinarratiivid" (Narratives of Crisis and Disaster - Cultural Approaches to the Telling of Traumatic Experiences).
1) 06.04.2015 kl 10-12 (Ülikooli 16-212): Basic concepts and their history - disaster, catastrophe, crisis; disaster research and crisis intervention. Models of responses to trauma: Acute stress reactions and postdisaster reactions, and the four stages of crisis.
2) 09.04.2015 kl 14-16 (Ülikooli 16-214): Discourses and metaphors of crisis and disaster - the cultural study of crisis and disaster. Reading: Kevin Rozario, The Culture of Calamity, chapter 2 "What Comes Up Must Go Down".
3) 10.04.2015, at 14-16 (Ülikooli 16-212): Therapeutic uses of storytelling and ritual. Reading: Kyrre Kverndokk, "Negotiating Terror, Negotiating Love".
4) 13.04.2015 kl 10-12 (Ülikooli 16-212): The narratology of crisis and disaster. Readings: Ulf Palmenfelt, "The Dark Shadow of the Un-mentioned Event", and Annikki Kaivola-Bregenhøj, "War as a Turning Point in Life".
5) 14.04.2015 kl 9-12 (Ülikooli 16-104): Workshop: 9/11 and Hurricane Katrina. Reading: Diane Goldstein, "The Sounds of Silence"; Carl Lindahl, "Legends of Hurricane Katrina"; Rebecca Solnit, A Paradise Built in Hell, chapter "Mutual Aid in the Marketplace".

31. märtsi teisipäevaseminar Virumaa Narvatagustest valdadest

Teisipäeval, 31. märtsil kl 12 toimub Kirjandusmuuseumi IV korrusel seminar, kõnelema tuleb Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg.
Ettekandes antakse ülevaade Virumaa Narvatagustest valdadest (Narva, Kose ja Skarjatina), seal 1923-40 piiri valvanud Eesti Piirivalve Narva jaoskonnast, piiripraktikast ja piirikonfliktidest.
Kõik on oodatud!

Radar -– Ida-Virumaa kohapärimus digitaalselt kättesaadav

Tasuta veebiväljundina on kättesaadav projekti Radar 2005. aastal ilmunud
CD modifitseeritud veebiversioon http://www.folklore.ee/radar/idaviru/.
Ida-Virumaa kultuurilooline kaart on interaktiivne pärimuspõhine materjal Eesti kultuuriloost. Kaardi peamiseks allikaks on kohapärimus Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividest. Kohapärimuse – lugude ja legendidega konkreetsetest paikadest maastikul – abil on elanikud ennast sajandite vältel identifitseerinud oma lähimas ümbruskonnas ja kujundanud selle abil meie-nemad“ tunde, mis on oluline iga ühiskonna säilimiseks ning (enese)määratlemiseks. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud elustiili muudatused on endisi identiteedimäärangute põhimõtteid suuresti muutnud.
Kunagiste paikadega seotud lugude asemele on tulnud uued, osa pärimusega seotud paiku on unustatud, samas on pärimusega rikastatud uusi kohti.
Arhiividest pärit kohapärimus näitabki ilmekalt mida on kunagi peetud oluliseks, millised paigad maastikul olid orientiiriks või milliste inimestega seondus enam lugusid. Nii ongi selline kaart vajalik õppevahend ennekõike koolidele ja oluline infokogu kõigile neile, kes tunnevad huvi oma mineviku ja juurte vastu.
Kaardi põhiallikaks on rahvajutud, mille toimumiskoht on maastikul taas üles otsitud, pildistatud ja GPS-koordinaatidega mõõdistatud. Pärimusandmete struktureerimisel otsustati jääda ajaloolise kihelkondliku ja maakondliku jaotuse juurde. Ajaloolised kihelkonnad moodustasid omaette kultuuritervikud, mis on jätnud jälje nii vaimsesse kui materiaalsesse kultuuri. Samuti on vanemat kihelkondade jaotust arvestatud rahvaluule-, keele- ning etnoloogiakogude komplekteerimisel 19. sajandi keskpaigast alates.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 26. märtsil 2015

Neljapäeval, 26. märtsil 2015 kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek, milles keskendutakse väliseestlaste toidukultuurile.
Kavas:
Riina Reinvelt „Eesti toit pagulaste mälestustes“
Film „Toidutoojad“ (Kaisa Pitsi, Riina Reinvelt, Piret Noorhani)
Veebilehel „Eesti toit“ on kirjas: *Toitumiskultuur on väga oluline osa rahvuskultuurist. *Samal lehel jätkatakse Kohaliku köögi eripärasid tutvustades nii: *Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu.* Mis on Eesti Rahva Muuseumi arhiivi 15 aasta jooksul väliseestlaste toiduharjumuste ja eelistuste kohta kogunenud?
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Info: Info: Ell Vahtramäe 58124166

Tartu regilaulutuba 25. märtsil

Kui pööripäev on pööratud ja päike varjust välja tulnud, on aeg märtsikuu regilaulutoaks.
Kolmapäeva, 25. märtsi õhtul kell 18 laulame Supilinna Kikerkohvikus Anne Maasiku eestvõtu järgi. Anne Maasiku lauluvalik sünnib tunde järgi ja kohapeal. Regilaulmisele tulevad looduse- ja rännulaulud, võib-olla ka mõni laulumäng.
Kõik huvilised, eest-, kaasa- ja järellauljad on väga oodatud!
Sissepääs on prii tänu Eesti Kultuurkapitali ja Kikerkohviku toetusele.
Regilaulutuba toimub kord kuus, selle kevadtalve viiel õhtul Kikerkohvikus Supilinnas, Emajõe 1A.
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/356637651212562/
Lisainfo: Moon Meier, 58299165

Suri etnoloog ja kultuuriloolane Ants Viires (23. XII 1918 – 18. III 2015)

18. märtsil 2015 lahkus meie seast eesti etnoloogia suurmees, ajaloodoktor Ants Viires.
Ants Viires sündis 23. detsembril 1918 Tartus. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tartu ülikooli õppima eesti filoloogiat, kuid lõpetas ülikooli etnoloogina 1946. aastal. Rahvakultuuri uurides möödusid ta sisukad tööaastad Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis aastail 1956–1996, kus ta juhtis ka etnograafide töörühma ning etnoloogiasektorit.
Ants Viires on süvitsi uurinud eesti talurahva ainelist kultuuri, nii selle traditsioonilist kulgu kui ka murranguperioode. 1955. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja „Eesti rahvapärane puutööndus“ ja 1979. aastal doktoriväitekirja „Eesti talurahva veovahendid“. Mõlemad monograafiad on ilmunud ka trükis.
Viljaka rahvateadlase sulest on ilmunud mitmed olulised käsiraamatud, näiteks „Puud ja inimesed“, „Meie jõulude lugu“, „Vana eesti rahvaelu“, tema koostatud-toimetatud on koguteosed „Eesti rahvakultuuri leksikon“ ja „Eesti rahvakultuur“ (koos Elle Vunderiga). 2001. aastal ilmus „Eesti mõtteloo“ sarjas valikuna ta teadustööde paremikust „Kultuur ja traditsioon“.
Ajaloodoktor Ants Viires oli hinnatud õpetlane ja kolleeg. Oma välisliikmeks olid ta kutsunud Ungari Etnograafia Selts, Kalevala Selts, Soome-Ugri Selts, Soome Kirjanduse Selts, Soome Arheoloogia Selts ja Soome Teaduste Akadeemia, oma audoktoriks olid ta valinud Helsingi ja Tartu ülikool ning oma auliikmeks Kuningliku Gustav Adolfi Akadeemia Rootsis.
Silmapaistvate uurimuste ning suure panuse eest eesti teadusse on Ants Viirest tunnustanud Avatud Eesti Fond, Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital. Viljaka elutöö eest pälvis ta riigi kultuuripreemia 2007. ning Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna 2009. aastal. Aastast 1996 oli ta ka Riigivapi IV klassi teenemärgi kavaler.

Konverents “Noorte hääled” taas tulekul

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 29. ja 30. aprillil 2015 noorte kultuuriuurijate konverentsi.
Osa võtma on oodatud kõik etnoloogia, folkloristika ja nende lähierialade tudengid ning noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda oma valdkonna aktuaalseid probleeme ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit, lisaks 10 minutit küsimusteks ja aruteluks).
Esineda võib ka stendiettekandega.
Osaleda soovijatelt ootame ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).
30. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (arvuti, heli- või videotehnika).
Konverentsil esinejate ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.
Konverents toimub 29. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) ja 30. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).
Korraldajad:
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa@erm.ee
Ave Goršič, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avegorsic@folklore.ee
Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent, jaanikah@folklore.ee

24. märtsi teisipäevaseminar surmast ja surnutest eri kultuurides

Teisipäeval, 24. märtsil kell 12 toimub Kirjandusmuuseumi IV korrusel seminar, mille külaline Tarmo Kulmar (Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor) kõneleb surmast ja surnutest eri kultuurides.
Vaatluse all on surma päritolumüüdid, inimeste suhtumine surmasse ja surnutesse, leinakombed, matmisviisid, surnukultus, aga ka märtrite ja pühakutekultus eri religioonides ja erinevatel ajastutel.
Kõik on oodatud!

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO