Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müütide töörühma seminar

21.veebruaril 2017 kell 12.00 peab Meelis Friedenthal Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müütide töörühma seminaril ettekande "Maagia varauusaja akadeemilistes tekstides".
Fookuseks on Rootsi impeerium; juttu tuleb nii deemonitest, talismanidest, astroloogilisest maagiast, Paracelsuse ideede järgimisest, rahvaliku maagia akadeemilisest tõlgendusest jms.
Seminar toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 16. veebruaril

Neljapäeval 16. veebruaril toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kavas:
Mari-Ann Remmel „Kuidas portreteerida kohta? Nabala peegeldused pärimuses“
Kõik on oodatud!

Rahvaluuleteadlane Mare Kõiva pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi

Vabariigi Presidendi otsusega on antud Valgetähe IV klassi teenetemärk Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteadurile Mare Kõivale.
Mare Kõiva on kogunud, uurinud, publitseerinud ja populariseerinud eesti rahvaluulet üle 30 aasta. Tema huvi keskmes on olnud alati ühiskondlikult olulised teemad, nt rahvausund ja mütoloogia. Mare Kõiva on eesti folkloristika serveri www.folklore.ee rajaja, folklooriajakirjade Mäetagused ja Folklore asutaja ja peatoimetaja.
Mare Kõiva on olnud paljude teadusprojektide eestvedaja, alates 2016. aastast 15 uurimisrühmast moodustatud Eesti uuringute Tippkeskuse juht.

14. veebruari teisipäevaseminar

14. veebruaril kl 12 peab Tatjana Volodina ettekande 'Haiguse aksioloogilisest staatusest valgevene traditsioonilises kultuuris'.
Haigus kui subjektiivne reaalsus lülitub kultuuriliste ettekujutuste süsteemi, organismi bioloogiline seisund aga jääb aktualiseeruva mütoloogia taustaks. Juttu tuleb haiguse ambivalentsest väärtuselisest staatusest – haigus ilmneb kui deemonlikkuse kehastus, millest tuleb vabaneda, ja kui inimeseks-olemist moodustav komponent.
Põhiettekanne on vene keeles.
Venekeelne tutvustus: Татьяна Володина (Минск), Аксиологический статус болезни в традиционной культуре белорусов Болезнь как субъективная реальность включается в систему культурных представлений, а биологическое состояние организма становится лишь фоном актуализированной мифологии. Речь пойдет о неоднозначном ценностном статусе болезни, когда она предстает и как подлежащее уничтожению проявление демонического, и как необходимое составляющее человека.
Seminar algab teisipäeval, 14. veebruaril 2017 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Valgevene külalisuurija viibib Eestis teadlasvahetuse projekti raames, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.

Konverents „Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail“

Reedel, 17. veebruaril toimub Tallinna Ülikoolis (Uus Sadama 5 auditoorium M-134) konverents „Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail“.
Konverents on pühendatud varalahkunud keeleteadlase Katre Õimu (25. VIII 1970 – 20. VII 2016) mälestusele. Ettekanded haakuvad Katre Õimu tegevusvaldkondade ja uurimisteemadega: kognitiivne lingvistika ja fraseoloogia, morfosüntaks ja sõnaloome, semantika ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatse analüüsi vahendite arendamine.
Kava
10.30 Tervituskohv
11.00 Tõnu Viik. Avasõnad
11.10 Pille Eslon. Lingvisti teekond
11.30 Ann Veismann. Ajast ajametafoorides
12.00 Reet Kasik. Struktuurne tähendus ja leksikaalne tähendus sõnamoodustuses
12.30 Mati Hint. Sihitise käände muutumine
13.00–14.00 Lõuna
14.00 Mare Kõiva. Kuidas maailmad on struktureeritud. Fraseoloogia võimalusi
14.30 Pirkko Muikku-Werner. Virolaiset ja suomalaiset idiomeja lainaamassa
15.00 Piret Voolaid. Folkloori lühivormide andmebaasid - keeleteekondade peegeldajad
15.30–15.45 Kohvipaus
15.45 Jelena Kallas, Margit Langemets. Püsiühendid sõnaraamatutes
16.15 Asta Õim. Uuendatud fraseoloogiasõnaraamat: tulevikunägemus
Konverentsi koduleht http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/keel
Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Emakeele Selts, Eesti-uuringute Tippkeskus, sündmust toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) uuringufond.
Info: Pille Eslon, peslon@tlu.ee; Annekatrin Kaivapalu, kaivapa@tlu.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Kutse konverentsile "Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences"

25.-28. septembril 2017 tähistab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv oma 90. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga "Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences". Ootame ettekandeid, mis arutlevad arhiivi ja uurija, arhiivi ja ühiskonna koostööpunktide üle.
Konverentsi korraldavad EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Põhja- ja Baltimaade Pärimusarhiivide koostöövõrgustik ja Eesti-uuringute Tippkeskus.
Konverentsi koduleht http://www.folklore.ee/era/conference2017
Info: Ave Goršič, avegorsic@folklore.ee; Risto Järv, risto@folklore.ee; Mari Sarv, mari@folklore.ee

27. jaanuari seminar valgevene külaidentiteedist

Reedel, 27. jaanuaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas seminar, esineja on Tatsiana Marmysh, külalisuurija Valgevenest, .
Teemaks on "Kohalik identiteet Valgevene külas 19. sajandi lõpust 21. sajandini."
Kõneleja analüüsib kohaliku identiteedi kujunemise ajaloolis-kultuurilist konteksti, kohaliku identiteedi tõlgendust valgevene kirjanduses ning reaktualiseerimise katseid vaimse kultuuripärandi abil tänapäeval. Põhiettekanne on vene keeles
Tutvustus vene ja inglise keeles:
Локальная идентичность: кейс белорусской деревни конца 19 – начала 21 вв.
Резюме: доклад посвящен анализу историко-культурного контекста генезиса локальной идентичности, выраженной в самоидентификации «тутэйшыя», а также интерпретации локальной идентичности в белорусской литературе и поиску пути ее реактуализации в современности через нематериальное культурное наследие.
Local Identity: The Case of Belarusian Village (in the late 19th until early 21th century)
The paper focuses on the analysis of historical and cultural context of the genesis of the local identity expressed in self-identification "tutejshyja" ("locals") in the cultural landscape of Belarusian village. It also concentrates on the interpretation of the local identity in Belarusian literature and on the searching for way of the actualization of local identity through the intangible cultural heritage nowadays.
Tatsiana Marmysh viibib Eestis teadlasvahetuse projekti raames, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Tulge kuulama ja arutlema.

24. jaanuari teisipäevaseminar ilmavanasõnadest

Teisipäeval, 24. jaanuaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas seminar, kus esineb Mait Sepp.
Teemaks on "Eesti ilmavanasõnad ilmateadlase pilgu läbi".
Nagu paljudel teistel rahvastel, on ka eestlastel tuhandeid vanasõnu ilma kohta. See on ka loomulik, sest põllumajandusliku kogukonna ellujäämine sõltus otseselt ilmast ja ilma ennustamine oli seega eluliselt oluline. Nii võib eeldada, et ilmavanasõnadesse on kätketud aastatuhandete jooksul koondunud kogemused ilma kohta. Kas see ka nii on? Kui jah, siis on ilmavanasõnad ilmateadlastele väärtuslikuks andmeallikaks. Kui ei, siis miks?
Ettekandes arutletakse pärtliraju näitel nende võimaluste ja väljakutsete üle, mida ilmavanasõnad ilmauurijatele pakuvad.
Tulge kuulama ja ilma vaatama.
Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Folklorist Mall Hiiemäe 80. sünnipäevale pühendatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Folklorist Mall Hiiemäe on tuntud eesti kalendrikombestiku ja usundi, jutustamistraditsiooni ning pärimusliku loodusteadmuse hea tundja ning mõtestajana. Tema 80. sünnipäeva märgivad erinevad jaanuaris avatud näitused üle Eesti: Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Harju Maakonnaraamatukogus Keilas, Karksi-Nuia raamatukogus Viljandimaal, Kohtla-Järve Keskraamatukogus Ida-Virumaal, Valga Keskraamatukogus Valgamaal jm.
Akadeemiline Rahvaluule Selts tähistab Mall Hiiemäe 80. sünnipäeva neljapäeval, 26. jaanuaril 2017 kell 14.00 toimuva kõnekoosolekuga Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42).
Kava
14.00 Eda Kalmre. Ühest rahvalikust ballaadist. Rahvalaul ja -jutud Sambla Anust
Kohvipaus
15.15 Ergo-Hart Västrik. Metsik ja muud kujud 20 aastat hiljem
15.45 Aado Lintrop. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik
16.15 Eerik Leibak. Miks on lindudel sellised nimed?
16.45 Raamatute ja näituse tutvustus
Reeli Reinaus „Igal lapsel oma õnn. Sünniuskumused“
Mall Hiiemäe „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ (2. trükk)
Mall Hiiemäele pühendatud näituse „Folklorist ja fotoaparaat“ tutvustus Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis.
17.00 Õnnitlemine
Ettekandepäeva korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (HTM projekt IUT 22-4), toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Täpsem info: Risto Järv (risto@folklore.ee) 51 904 371 (Eesti Rahvaluule Arhiiv), Kärri Toomeos-Orglaan (karri@folklore.ee) 55 571 447 (Akadeemiline Rahvaluule Selts)

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev

Kolmapäeval, 11. jaanuaril 2017, algusega kell 10.15. toimub TÜ Von Bocki majas (Ülikooli 16), auditooriumis 214 palverännu temaatikale pühendatud ettekandepäev "Places and processes of pilgrimage, past and present". Ettekandepäeva töökeel on inglise keel.
Kava:
10:15-11:15
Tõnno Jonuks (Estonian Literary Museum) "Pagan pilgrimages? Some thoughts about Early Modern age superstition in Estonia"
Atko Remmel (University of Tartu) "Pilgrimage practices in contemporary Estonia: some (peculiar?) developments"
11:15-11:30 Coffee break
11.30-12:30
Kristel Kivari (University of Tartu) "Crop circles in England: gateways to the web of meanings"
Tiina Sepp (University of York, University of Tartu) "From Canterbury to Durham: Pilgrimage to and at English cathedrals"
12:30- 14:00 Lunch
14:00-15:00
Lina Leparskiene (Lithuanian National Culture Center) "Our Lady of Trakai. Revival of the old cult"
Kikee D. Bhutia (University of Tartu) "Mapping the sacred landscape of Sikkim"
15:00-15:15 Coffee break
15:15-16:00 Open discussion
Korraldavad Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ja Eesti uuringute Tippkeskuse usundi ja müüdiuurimise töörühm. Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Korraldustoimkond: Kristel Kivari (kristel.kivari@ut.ee), Tiina Sepp (tiina.sepp@york.ac.uk) ja Tõnno Jonuks (tonno@folklore.ee)

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO