Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

17. mail toimub seminar hiidudest alternatiivarheoloogia vaates

17. mail algusega kell 11.00 toimub keskkonnas Teams Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma veebiseminar.
Ettekande "Eelajaloolised hiidude rassid, pooljumalad ja Kalevipoeg: alternatiivarheoloogia teooriad virtuaalkommuunides" peab Kristel Kivari.
Ettekandes analüüsitakse alternatiivajaloo kategooriasse paigutuvat teooriat, mille järgi on tsivilisatsioon Maal kosmilist päritolu. Blogides, foorumites ja YouTube'i videotes esitatud teooria järgi on mütoloogiates kajastatud hiiglased esmased asukad meie planeedil või mõne senitundmatu inimliigi esindajad. Alates Kreutzwaldist on selle mõtte raames spekuleeritud Kalevipoja ajaloolise isiku üle. Arutlusel on ka meedia ja folkloori suhted ning mõningad laiendused uuenenud maastikupärimuse jälgimiseks.
Seminar Teamsis
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)
Info: Mare.Kalda@folklore.ee

Elulugu – elu, ajaloo ja kirjanduse kohtumispaik. Rutt Hinrikus 75

7. mail täitub 75. eluaasta Eesti Kirjandusmuusemi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teaduril Rutt Hinrikusel. Selle tähtpäeva puhul toimub samal päeval veebiseminar „Elulugu - elu, ajaloo ja kirjanduse kohtumispaik. Rutt Hinrikus 75”.
Kava
10.45 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kt Martin Eessalu, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja kt Eve Annuki, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve, folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva ja Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipuse sõnavõtud
11.00-11.20 Janika Kronberg “Rutt Hinrikus ja teised kirjutavad naised”
11.20-11.40 Tiiu Jaago “Emad ja tütred: kas põlvkondlik konflikt või lepitav läbirääkimine?”
11.40-12.00 Tiina Kirss “Mäletamise sitkus: taas kord elulugude poeetikast“
12.00-12.20 Mirjam Hinrikus „Elu ja kunsti vahelised mimeetilised suhted moodsas kirjanduses“
12.20-12.30 Küsimused
12.30-13.30 Lõunapaus
13.30-13.50 Marju Lauristin „Mälu ja vabadus. Ühenduse Eesti Elulood lätted“
13.50-14.10 Leena Kurvet-Käosaar “Ahvatlev algmaterjal biograafiakirjutuse suuraudade vahel“
14.10-14.30 Astrid Tuisk “Mänguasjad rahvaluule kogumisvõistluse „Esemed meie rännakuil“ kaastöödes“
14.30-14.40 Marin Laak avab virtuaalnäituse "Mnemosyne templis. Rutt Hinrikus 75"
14.40-... Küsimused, õnnitlused ja tervitused
Info: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

Piiranguteaja Mäetagused COVID-19 folkloorist

Ajakirja Mäetagused 79. numbri autorid jätkavad erinevate Euroopa riikide näitel koroonaaja problemaatika, toimetuleku mehhanismide, kultuurilise ja sotsiaalse suhtlemise mudelite ja folkloori käsitlemist. Vaatluse all on kultuurispetsiifiline huumor ja meemid, suhted looduse ja kliimakriisiga, spordikultuur ja arhailiste kaitseriituste taaselustamine.
Artikkel „Poola intertekstuaalsed meemid COVID pandeemia kohta“ (autorid Dorota Brzozowska ja Władysław Chłopicki) toob esile meemides põimunud kohaliku ja globaalse külje, kus on olulised 1) visuaalse külje tegelaste kultuurispetsiifilised hoiakud; 2) intertekstuaalsed viited filmistsenaariumitele, kunstiteostele jm ning nende seostamisele COVID-pandeemiaga; 3) metatekstuaalsed elemendid nagu pealkiri või puänt; ja 4) visuaalse ja verbaalse suhted meemitsükli sees. Autorid üldistavad, et meemides väljenduv loovus näitab kultuurimälu tohutut potentsiaali kogukondliku ühtsuse tugevdajana ja huumori osa toimetulekus. „Internetifolkloor globaalse pandeemia ajal: COVID-19 Valgevene veebihuumoris“ (Anastasiya Fiadotava) jätkab teemat Valgevene näitel. „Loodus tuleb tagasi: delfiinid ja saurused. Libauudistest, Photoshop-muistenditest ja meemidest koroonakarantiini ajal“ (Eda Kalmre) käsitleb pandeemia mõju utoopiatele ja düstoopiatele.
Valgevene folkloristid Tatsiana Valodzina ja Tatsiana Marmysh käsitlevad artiklis „COVID-19 tingitud folkloristlikud reaktsioonid Valgevenes“ vanade tõrjemaagiliste kommete taaselustumist. Üksikasjalikult käsitletakse iidse rituaali aktiviseerumist ühepäevaliniku loomise ja pühas kohas ohverdamise näitel. Kirjeldades pandeemia ja arhailiste kommete vastasmõju, jõuavad autorid järeldusele, et selle rakendamine kriisiajal oli kogukonnale eriti oluline. Artiklist ilmneb, et ka uutes folkloorivormides peituv huumor on üks tee kriisiolukordadest jagu saamiseks.
Anastasiya Fiadotava ja Piret Voolaid analüüsivad artiklis „Fännikultuuri loomine koroonakriisis Eesti ja Valgevene jalgpallijuhtumite näitel“ spordikultuuri ja koroonakriisi vahekordi kahe teineteisest füüsiliselt sadade kilomeetrite kaugusel asuva riigi – Eesti ja Valgevene – fännirühmituste näitel. Riigid suhtusid pandeemiasse ja spordiüritustesse erinevalt. Eestis nagu enamikus Euroopa riikides olid kõik spordivõistlused ja platsimängud 12. märtsist 17. maini 2020 kehtinud eriolukorra ajal keelatud, Valgevenes jätkus aga tavapärane spordielu. Valgevene ainulaadne olukord suunas maailma jalgpallifännide tähelepanu Valgevene jalgpallile.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli autorid Kadi Lubi, Eliisa Metsoja, Kaie Eha, Silja Mets-Oja ja Lilian Ruuben käsitlevad artiklis „“Surm on ainus, mis hirmutab”: viirusnakkushaiguste ja nendega seotud vaktsineerimise tähenduse loomine gripi ja koroonaviiruse näitel“ põhjusi, miks osa elanikkonnast ei taha lasta end vaktsineerida.
Triinu Ojamaa on võtnud artiklis „Koroona-aasta Triinu Merese blogis „Maha äng““ vaatluse alla küsimuse, kas ja mil määral on koroonakriis muutnud uuritava autori blogimiskäitumist. Tulemused näitavad, et analüüsitud isiklikus blogis postituste arv ei suurenenud ning arutelud kommentaariumis ei muutunud aktiivsemaks varasemate aastatega võrreldes. Globaalne koroonakriis ei kujunenud domineerivaks blogija isiklikke kriise lahkavate teemade üle.
Koroonatemaatikast põikub vaid üks käsitlus: Tiiu Jaago ja Mare Kõiva artikkel „Üks jälg Eesti folkloristikas. Elmar Daniel Päss 120“.
Ajakiri on avatud veebiaadressil http://folklore.ee/tagused/nr79/.
Ajakirja ilmumist toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

7. mail kl 16 Alevtina Solovyeva doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

7. mail kell 16.00 kaitseb Alevtina Solovyeva folkloristika erialal doktoritööd „Reawakening Spirits in Post-Socialist Mongolia: Vernacular Theories and Practices“.
Kaitmine toimub Teamsi keskkonnas.
Juhendajad:
professor Ülo Valk, Tartu Ülikool
kaasprofessor Jonathan Edward Hodgess Roper, Tartu Ülikool
professor Karénina Kollmar-Paulenz , Berni Ülikool (Šveits)
Oponendid:
kaasprofessor Grégory Delaplace, Université Paris Nanterre (Prantsusmaa)
lektor Ergo-Hart Väsrik, Tartu Ülikool

10. rahvusvaheline noorte folkloristide konverents "Tavade tekitajad ja reeglite rikkujad: inimesed, traditsioon ja muutused" 19.-21. mail 2021

10. rahvusvaheline noorte folkloristide konverents "Tavade tekitajad ja reeglite rikkujad: inimesed, traditsioon ja muutused" toimub 19.-21. mail 2021 veebikonverentsina. Konverentsi programm on üleval eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna kodulehel (https://www.flku.ut.ee/et/young-folklorists-2021).
Plenaarloengutega esinevad Mirjam Mencej ja Elliot Oring, teiste osalejate ettekanded (68) toimuvad kolmes paralleelsessioonis. Konverentsil osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 18. maiks, kasutades linki https://forms.gle/6oErefj2Wn6zqjZ78
Registreerunutele saadetakse osalemiseks Zoomi link.
Lisainfo saamiseks palun võtke ühendust konverentsi sekretäri Anastasiya Fiadotavaga (e-post: youngfolklorists@gmail.com).

Ilmunud on ajakiri Folklore 82 - tervise ja pandeemia erinumber

Ajakirja Folklore: EJF äsjailmunud 82. numbri alateema on „Health & Pandemic“ ja see pakub operatiivse sissevaate folkloristika ja laiemalt humanitaarvaldkonna rollile ja võimalustele käesoleva erakordse perioodi mõtestamisel ja analüüsimisel. Erinumbri külalistoimetaja Reet Hiiemäe rõhutab temaatika mitmemõõtmelisust, osutades: „Lisaks füüsilisele ja vaimsele aspektile vajavad uurimist ka tervisega seotud käitumise sotsiaalsed, narratiivsed ja usundilis-religioossed nüansid ning siin saab folkloristlik uurimisviis oma empiirikapõhise kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisega pakkuda olulise lisaväärtuse.“
Erinumbri kaheksa artiklit on kõik vähemal või rohkemal määral seotud koroonakriisiga, kirjeldades näiteks religioossuse muutumist ja uute rituaalivormide esilekerkimist pandeemia tingimustes, alternatiivmeditsiini kajastamist meedias, vaktsiinivastasuse problemaatika uusi tahke, tervisega seotud vandenõude ja muu narratiiviloome iseloomulikke arenguid ning emblemaatiliste kangelas- ja hirmufiguuride väljajoonistumist nimetatud perioodil. Ajakirjanumbri geograafiline haare on märkimisväärselt lai -juhtumiuuringuid ja analüüse on Eestist, Soomest, Bulgaariast, Hollandist, Udmurtiast, Tansaaniast ning lisaks leidub ka üks globaalne ülevaade reaktsioonidest sotsiaalmeedias. Muuhulgas pakub ajakiri tavapärase ülevaate toimunud akadeemilistest üritustest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: EJF ja ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol82
Folklore 82 sisukord:
Reet Hiiemäe. Introduction into Health-Related Folklore and Its Research: From First-Hand Experiences to Second Hand Narrating Models
Reet Hiiemäe, Mare Kalda, Mare Kõiva, Piret Voolaid. Vernacular Reactions to COVID-19 in Estonia: Crisis Folklore and Coping
Angelina Ilieva. The General, His Fandom, and a Participatory Pandemic
Nikolai Anisimov, Galina Glukhova. COVID-19 and the Traditional Culture of the Udmurts
Thomas J. Ndaluka, Magolanga Shagembe, Jonas Kinanda, Vendelin Simon. Faith in the Times of COVID-19: Integrating Religion in the Fight against COVID-19 in Tanzania
Theo Meder. Online Coping with the First Wave: Covid Humor and Rumor on Dutch Social Media (March – July 2020)
Maris Kuperjanov. Early Days of the Novel Coronavirus: Public Response in Social Media during the First Month of the Outbreak
Reet Hiiemäe, Terhi Utriainen. From “Unbelievable Stupidity” to “Secret Clues for Staying Healthy”: CAM Landscape and Boundary-Work in Estonian and Finnish Mainstream Media in April 2020
Marko Uibu. “Doctors Just Don’t Care about People!” How Medical Specialists Are Depicted in a Vaccine-Critical Estonian Facebook Group
Info: Tiina Mällo, tiina.mallo@folklore.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents "Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris" 12.–13. mail 2022 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis

Subjektiivsus ja intersubjektiivsus kuuluvad igasuguse suhtlemise ja loomingu põhiolemusse. Subjektiivsus seisneb kõige üldisemalt selles, et kõneleja ja kirjutaja, autor või esitaja mitte ainult ei anna edasi sisu, vaid väljendab ka ennast, põimides oma teksti ja loomingusse hoiakuid, hinnanguid ja emotsioone. Intersubjektiivsus on aga teksti või teosesse põimitud suhestumine suhtluspartneritega: kuulajaga, lugejaga, publikuga, kaasesitajaga, teise tegelasega teoses, teise teosega. Nii ühendavad need nähtused ka Eesti-uuringute Tippkeskuse eri tegevusvaldkondi. Kutsume arutlema selle üle, mida on eriomast ja mida ühist (inter)subjektiivsusel keeles, kirjanduses, rahvaloomingus, muusikas, filosoofias, arvutisuhtluses, milliseid kokkupuutepunkte ja seoseid erilaadsete (inter)subjektiivsuste vahel leidub. Oodatud on ettepanekud töötubadeks/ettekandepaneelideks.
Palun saatke töötoa/ettekandepaneeli ettepanek meiliaadressile anne.ostrak@folklore.ee
Ootame ettekandeid, mis käsitlevad varieerumise eri aspekte, näiteks:
- modaalsuse, deiktilisuse, ekspressiivsuse, emotsionaalsuse avaldumine ja väljendusvahendid
- (inter)subjektiivsuse juurdumine grammatikas
- suhtlustegevused ja nende väljendusvahendid keeles ja loomingus
- (inter)subjektiivsus arvutisuhtluses
- (inter)subjektiivsuse korpusuuringud
- viisakus ja ebaviisakus
- tõerääkimine ja valetamine
- autentne, matkitud ja muudetud (inter)subjektiivsus
- (inter)subjektiivsus eri žanrides, tekstiliikides, registrites
- (inter)subjektiivsus uskumustes ja mütoloogias
- esitus kui koostöö
Konverentsi töökeeled on eesti, inglise, vene ja saksa keel.
Palume esinejatel registreerida ja 20-minutilise ettekande pealkiri ja teesid (kuni 300 sõna) esitada konverentsi registreerimisvormi vahendusel, mis avaneb 10. oktoobril 2021.
Tähtsad kuupäevad:
10. september 2021 – töötubade ettepanekud
10. oktoober 2021 – töötubade väljakuulutamine
15. jaanuar 2022 – teeside esitamine (nii töötubadesse kui üldsektsiooni)
1. märts 2022 – teeside vastuvõtmisest teatamine
Aastakonverentsi koduleht: https://folklore.ee/CEES/2022/
Korraldajad: projektide PRG341 “Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides”, PRG1290 “Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika” ning Eesti-uuringute Tippkeskuse korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute ning referentsiaalsete praktikate töörühmad.
Konverentsi toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PRG341 ja PRG1290.
Korraldustoimkond:
Helle Metslang, helle.metslang@ut.ee
Gerson Klumpp, gerson.klumpp@ut.ee
Renate Pajusalu, renate.pajusalu@ut.ee
Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee
Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Seminar protestikultuurist ja -folkloorist Valgevenes

3. mail 2021 algusega kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nädalaseminar. Ettekannetega esinevad Yulia Rebase ja Tatsiana Marmysh.
2020. aasta jooksul toimus Valgevenes kolossaalne kultuurimuutus täielikust apoliitilisusest avangardse protestini. Veel hiljaaegu distantseerusid loomeinimesed poliitikast. Nüüdisolukorras on kultuuril, kaasa arvatud kunstil sündmuste arengus tähtis roll. Yulia Rebase kõneleb sellest, kuidas kultuuriline revolutsioon on mõjutamas sündmuste käiku ning mis tähendus on kunstil meeleavaldustes. Protestiliikumise folkloorsetest tunnustest ja fenomenidest, ka poliitilisest folkloorist räägib Tatsiana Marmysh. Ühiskondlikus liikumises luuakse nii uut kui rakendatakse traditsioonilise pärimuse elemente, esitatakse rahvamuusikat, käigus on rahvalik värvisümboolika, kaasatakse rahvakultuuris tähendusrikkaid esemeid. Protestifolkloor paigutub sotsiaalpoliitilisse konteksti, aktualiseerub vastav sümboolika ning tekivad uued konnotatsioonid.
Seminar toimub MS Teamsis.
Info: Mare Kalda, mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 29. aprillil kell 16.15 veebis

Kutsume teid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekule, kus Mari Sarv peab ettekande „Regilaulude arvutianalüüsist: vahekokkuvõtteid edasiminekuks“.
Koosolek toimub 29. aprillil kell 16.15 veebis (Meeting ID: 973 1000 5654, Passcode: 620751, veebilink: https://ut-ee.zoom.us/j/97310005654?pwd=UEVVVGt6b1dLc1hnMmxnNnFhUHhaUT09).
Ootame kõiki huvilisi kuulama ja arutlema.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee), Liilia Laaneman (liilia.laaneman@ut.ee)
Korraldajad: Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts

Ajakirja Folklore 81. number on pühendatud ajaloo rollile religiooni loomisel

Ajakirjanumbri sissejuhatuses juhib Tõnno Jonuks tähelepanu asjaolule, et ajalugu kasutatakse või sellele viidatakse sageli mingist kindlast ideoloogilisest või religioossest huvist lähtudes ja endale sobivate seisukohtade legitimeerimiseks. „See meetod paistab eriti silma kaasaegsete paganlike ja spirituaalsete liikumiste juures, kus ajalool on otsustav roll religioossete väidete põhjendamisel, aga ka inspiratsiooni otsimisel ja tõekspidamistele struktuurse raamistiku loomisel.“
Ajakirja 81. number sisaldab kaheksa artiklit, millest viis on pärit Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi paneelist „Ajalugu on oluline“ (History matters). Kõikide artiklite keskmes on Jonuksi sõnul küsimus ajaloo ja mineviku rollist usundilistes nähtustes. Teisisõnu küsimus sellest, kuidas mineviku abil luuakse kaasaegseid usundivorme ning kuidas sõltuvalt situatsioonist saab minevikust pikk või lühike lugu.
Ajakirjanumbrist leiab Kurmo Konsa transhumanismi alkeemilisi juuri käsitleva artikli, Atko Remmeli ja Tõnno Jonuksi eestluse metsarahva kontseptsiooni arengut käsitleva ühisartikli ning Eda Kalmre käsitluse varjusurmast eesti traditsioonis. Välisautoritelt võib lugeda pühapuudest Inglismaal ja Iirimaal Ceri Houlbrooki sulest, „Lendava Spagetikoletise kirikust“ Siarhei A. Anoshka käsitluses nagu ka Jizo kujude rollist Sendai templites Alīse Eishō Donnere uurimuse kaudu ning kohalegendide rollist piirkondlikus arengus Barbara Ivančič Kutini ja Monika Kropej Telbani käsitluses.
Ajakirja peatoimetaja Mare Kõiva sõnul on elavalt maetud saamise hirm väga universaalne ja püsinud üle aegade. „Folkloori kõrval on varjusurma küsimus olnud intrigeeriv teema ka kirjanike ja kunstnike jaoks. Tänapäeval näeme eksikombel lahkamislauale või kabelisse sattunud inimesi eeskätt teleseriaalides.“ Samuti tõdeb Kõiva, et jätkuvalt hämmastab teda tõsiasi kui lähedased ja samas erinevad on pühakohad näiliselt sarnastes regioonides, näiteks Põhja-Euroopaski.
Ajakiri annab ka ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: EJF ja ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol81
Folklore 81 sisukord:
Tõnno Jonuks: How Old is Sacredness?
Kurmo Konsa: Technology Creating a New Human: The Alchemical Roots of Transhumanist Ideas
Atko Remmel, Tõnno Jonuks: From Nature Romanticism to Eco-Nationalism: The development of the Concept of Estonians and Forest Nation
Ceri Houlbrook: Sustaining and Substituting the Sacred: Coin Tress in Britain and Ireland
Siarhei A. Anoshka: A Joke, Mockery, or Something More? The Church of the Flying Spaghetti Monster – an Invented Religion or a New Movement?
Eda Kalmre: Buried Alive: The Phenomenon of Apparent Death in Estonian Tradition
Alīse Eishō Donnere: Jizō in Action: The Role of Jizō Statues in Temple Atmosphere, Seen through the Eyes of Sendai Temple Abbots
Barbara Ivančič Kutin, Monika Kropej: Telban Legends of Places as Part of the Sustainable Development of Regions
Kontakt: Tiina Mällo, tiina.mallo@folklore.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO