Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 28. jaanuaril Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 28. jaanuaril 2021 kell 16.15 toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16, ruum 212) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Ettekande peab Alina Oprelianska teemal “Customary Law and (Pre)Marriage: What Drives the Kind Girl’s Journey in Ukrainian Variants of ATU 480 Tale”.
Alina Oprelianska on Tartu Ülikooli folkloristika 2. aasta doktorant, kelle uurimisvaldkonnad on soosuhted ukraina muinasjuttudes ja ukraina rahvausund.
Koosolekut on võimalik jälgida veebis (link lisandub).
Ingliskeelse ettekande teesid:
Marriage and beauty are considered to be an integral part of female fairy tales. However, the concept of the beauty might be different from what we got used to consider as “beautiful”, as well as fairy tale tasks performance might be of another meaning than merely “patriarchal” point of view on femininity.
The current paper is going to elucidate some matters of Ukrainian customary law in a context of ATU 480 “The Kind and the Unkind Girls”, or how it titles in Ukraine – “The Mare’s Head”. Some problems of the right to own property, matrilineal inheritance and dowry are going to be discussed. The right to own property will be revealed in connection with the concept of beauty. It aims to delineate how local customs and customary low might influence the meaning of the reward and the motivation of the journey.
Lisainfo: Merili Metsvahi (merili.metsvahi@ut.ee)
Korraldajad: Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts

25. jaanuaril toimuval seminaril esitletakse eesti ja valgevene folkloorikogumikku

Esmaspäeval, 25. jaanuaril 2021 algusega kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar.
Eesti ja Valgevene uurijad esitlevad raamatut "Фольклор и фольклористика. Взгляд из Беларуси и Эстонии. Mission Possible IV" (toimetajad Tatsiana Valodzina ja Mare Kõiva). Artiklikogumikus analüüsitakse Eesti ja Valgevene kaasaegset ja vana rahvaluulet – nii klassikalisi žanre (näiteks nõidussõnad, muinasjutud, mõistatused) kui ka uusi folkloorivorme.
Seminari töökeeled on inglise ja vene keel.
Seminar toimub Microsoft Teamsis: Join Microsoft Teams Meeting
Toetavad uurimisprojekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).

Seminar Lumivalgekese lugudest ajas ja ruumis

18. jaanuaril 2021 algusega kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma seminar.
Urmas Sutrop peab ettekande „Uued vanad Lumivalgukeste lood. Ema ja tütre, isa ja poja, isa ja tütre ning vägilase ja tema truudusetu naise lood“.
Ettekandes tulevad vaatluse alla ema ja tütre – Fredegunde ja Rigunthe – suhted Tours’i Gregoriuse Frankide kroonikas (kirja pandud 6. sajandil).
Teiseks vaadeldakse islandi Täpitähe Ali (või ka Áli flekkri) saagat (Ála flekks saga; flekkr tähendab sünnimärki; 15. sajandi algus). Täpitähe Ali on kuningapoeg, kelle isa on tema peale „armukade“.
Kolmandaks peatutakse põgusalt kitšee maajade pühal raamatul Popol Wuj (u 1550), kus on müütiline lugu neitsist, kellel on sarnasusi Lumivalgukesega.
Neljandaks käsitletakse vene bõliinade põhjal Svjatogor Kolõvanovitši (loe: Kalevipoja) naisevõttu ja tema truudusetut naist, kes pettis oma meest Ilja Murometsaga (19. saj lõpp).
Lõpuks osutatakse hiina muinasjutule nõia tütrest „Neiu lootoslille poti all“ (1929), milles kangelanna lõpuks pärast surmataolist und siiski sureb.
Eri ajastutest ja eri kultuuripiirkondadest pärit lugude üheskoos vaatamine võimaldab esile tuua huvitavaid paralleele ja kujutelmi ajas ning ruumis.
Seminar Teamsis.
Kui kurjad kriisiolud vähegi järele annavad, avame IV korruse seminariruumi. Uusim info kordusteates 18. jaanuari hommikul!
Toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145)

Lahkus Igor Tõnurist (11.02.1947 - 8.01.2021)

Suri ära suuri kuuski, langes maha laia leppa, kadus laulja ja kandlelööja. Meie seast lahkus silmapaistav teadlane, särav rahvamuusik Igor Tõnurist. Kaotasime sõbra ja kolleegi, targa ja sooja inimese.
Igor Tõnurist oli silmapaistev etnoloog ja etnomusikoloog, rahvapillide, rahvamuusika ja -kultuuri koguja ja uurija. Igor sündis Keilas, koolis käis Tallinnas. Ta õppis etnograafiat Moskva ülikoolis (1964-1969) ja töötas seejärel pikka aega Ajaloo Instituudis (1969-2008) teadurina etnoloogia ja rahvamuusika alal, pühendudes eelkõige rahvapillide uurimisele. Ta on õpetanud külalislektorina etnograafiat Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1978-1983), Tallinna 32. Keskkooli ajaloo süvaõppeklassis (1986-1996), rahvapillimuusikat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2005-2007), Tallinna Ülikoolis (2007), juhendanud üliõpilastöid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Igor oli ka särav rahvamuusik, kellel oli keskne roll eesti vanema rahvamuusika taastulemises, sest ta ühendas mitmekülgse uurimistöö muusika esitamisega. Tõnurist tegutses rahvamuusikuna ja ansambli Leegajus (asutatud 1971) kunstilise juhi ja rahvamuusikafestivali Viru Säru (algatatud 1986) kunstilise juhina. Ta süvenes ka teistesse rahvakultuuri valdkondadesse, sest pidas oluliseks taasluua rahvakultuuri kui tervikut: muusika, laul, tants, teadmised, rõivad. Igor Tõnurist arendas folkloori lavaesituse kunstilisele lihvitusele vastupidist, loomulikkust ja vabadust rõhutavat suunda. Ta andis suure panuse folklooriliikumisse, olles Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu juhatuse liige, Eesti Folkloori Seltsi esimees ja MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige, rahvakultuuri konsultant ja lektor Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidus. „Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on olnud Igor Tõnuristi elutöö. Tema panus on hindamatu ja tema pühendumus imetlusväärne,“ on öelnud Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal Tõnuristi 70. juubelil. Vanad laulud ja pillilood võitsid kindlasti poolehoidu ka Igori naeratuse ja esinemismõnu tõttu.
Igor Tõnurist on teadlasena olnud eelkõige silmapaistev eesti ja teiste läänemeresoome maade rahvapillide ja -muusika uurija, aga ka folklooriliikumise mõtestaja. 2007. aastal ilmunud Tõnuristi bibliograafia sisaldas 115 nimetust, kuid sestsaadik on ta juurde kirjutanud palju olulisi töid. Tõnuristi tähtteoseks on raamat „Pillid ja pillimäng Eesti külaelus“ (1996), mille põhjal ta kaitses 2001. aastal ka magistritöö. Ta on olnud põhjaliku teose „Eesti rahvapille“ (2008, koostöös Aleksander Sünter, Tarmo Kivisilla jt) koostaja, toimetaja ja üks keskseid autoreid. Mitmekülgse teadlasena on Igor osalenud rahvakultuuri alaste koguteoste loomisel: kirjutanud ülevaateartikli rahvamuusikast „Muusika ja tants“ koguteosele „Eesti rahvakultuur“ (toim. Ants Viires, Elle Vunder, 1998 ja 2008), lühiartiklid muusikariistadest „Eesti rahvakultuuri leksikonile“ (toim. Ants Viires, 1995 jt) ning osalenud leksikoni kordusväljaannete koostamisel (koostöös Gea Troska, Ants Viiresega 2007), kirjutanud venekeelsele teatmeteosele artikli eesti rahvamuusikast (Энциклопедический справочник Эстония 2008) jm. Tõnuristil on silmapaistvaid üksikuurimusi soome-ugri ja eesti rahvamuusika vähe käsitletud teemadel, nagu „The Pastoral Musical Instruments of the Finno-Ugric Peoples“ (Finno -Ugric Studies in Archaeology, Anthropology and Ethnology 1985), „Isuri rahvamuusikast I“ (Mäetagused: Hüperajakiri 1996), „Setu sarvepilli lugu“ (Setumaa kogumik 2004), „Valgevene pärimusliku pillimuusikakultuuri aluskontseptidest. Võrdlusvõimalusi Eestiga“ (Pärimusmuusikast populaarmuusikani 2005), „Eesti idiofonid - traditsioon ja "juhuslikkus"“ (Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat XIII 2007), „Päkarauakandle ajaloost“ ( sissejuhatus Toivo Luhatsi õpikule„Päkarauakandle mänguõpetus“ 2006) jpm. Igor Tõnurist on pidanud sidet teiste maade, eriti aga slaavi, balti ja soome-ugri uurijatega ja avaldanud artikleid teiste maade väljaannetes, nt „Эстонский цитрообразный каннель в качестве русского народного инструмента.” (toim. О. Фишман; А. Заднепровская. Финно.угры и соседи: проблемы этнокультурного взаимодействия в Балтийском и Баренцовом регионах, 2002), “The Estonian bagpipe” (toim. Rene de Maeyer, The Bagpipes in Europe I.). Igor on kirjutistega osalenud tänapäeva folklooriliikumises, koostanud kogumiku „Mängutükke külakapellidele“ (koos Ahto Nurgaga, 1975), andnud nõuandeid pärimuse esitamiseks, nt „Folkloorikava kontserdilaval: kava ülesehituse ja lavale seadmise printsiipidest“ (Pärimuskultuur kontserdilaval 2008) või analüüsinud folklooriliikumise protsessi, nt „„Ma laulan mere murusta!“ Ingrid Rüütel and Estonian Folklore Movement“ (Individual and Collective in Traditional Culture/Individuaalne ja kollektiivne traditsioonilises kultuuris 2006). Ka tema väiksemad kajastused folklooriliikumise kohta, näiteks „Regivärss ja Brahms ühes pajas ehk rahvamuusikat maataidlejate ülevaatusel“ (Kultuur ja Elu 1974), on hindamatuks allikaks eesti muusika ja kultuuriloo jaoks.
Igor Tõnurist on teinud koostööd Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiviga rahvapärimuse kogujana nii Eesti kui Venemaa eestlaste ja setode, samuti sugulasrahvaste juures.
Mäletame ja mälestame.

Seminar kriisi(de) kajastusest ajaveebis

Esmaspäeval, 11. jaanuaril 2021 algusega kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar.
Triinu Ojamaa peab ettekande "Koroonakriisi kajastusi blogis "Maha äng"".
Sissejuhatuseks tutvustab kõneleja blogi kui žanri arengut alates 1999. aastast, samuti blogipidamise teaduslikke käsitlusi.
Blogimisaktiivsus tõusis 2000. aastate alguses plahvatuslikult kahel põhjusel. Esiteks käivitusid blogiteenuste platvormid, mille kasutamine ei nõudnud erilisi IT-oskusi. Teiseks leidsid aset kogu maailma šokeerinud sündmused: 11. septembri terrorirünnakud (2001) ja Iraagi sõda (2003). Sõja ülekanded reaalajas tõid surma ja hävingu otse inimeste turvalistesse kodudesse ning tekitasid vajaduse jagada osaduse kogemist, tundeid ja mõtteid. Blogimine pakkus selleks lihtsat võimalust.
Globaalse kriisina paigutub koroonakriis nende sündmuste ritta, mis võiksid mõjutada inimeste blogimiskäitumist. Kas ja kuidas see tegelikult ilmneb, selgub juhtumianalüüsist, mille fookuses on ulmekirjaniku ja luuletaja Triinu Merese, tuntud ka kui ’väga väga naine’, blogi Maha Äng, mis sisaldab 2857 postitust aastatest 2008-2020.
Koguneme Teamsis
Toetavad uurimisprojekt EKM 8-2/20/1 ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).

Seminar puulusikatesse voolitud ajast ja ruumist

Esmaspäeval, 4. jaanuaril 2021 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühma seminar.
Katre Kikas peab ettekande teemal "Voolitud aeg. Aeg, ruum ja suhted Vello Valdese puulusikatel".
Vello Valdese elust ja töödest põgusalt vt 2016. aasta augustis tehtud videointervjuud https://reporter.elu24.ee/3787803/votke-oppust-mis-on-65 -aasta-pikkuse-abielu-saladus
Seminar algab kell 11.00 Teamsis.
Toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145)
Kontaktid: Mare Kalda, kalda@folklore.ee; Maris Kuperjanov, maris.kuperjanov@folklore.ee

Ilmunud on kakskeelne (inglise ja vene) monograafia „Varkled-Bödja udmurtide kevadrituaalid“

Eesti Kirjandusmuuseum esitleb kakskeelset (inglise ja vene) monograafiat „Varkled-Bödja udmurtide kevadrituaalid“, autorid Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov, 160 lk.
Varkled-Bödja on unikaalne udmurdi küla, kus on siiamaani säilinud udmurtide vaimne kultuur ja traditsiooniline usund. Vastilmunud uurimuses leidub vaid väike osa selle kogukonna elavaid rituaale, kevadrituaalide kompleks, mis tähistab uue aasta tulekut traditsioonilise kalendri järgi.
Raamatu autorid on püüdnud kirjeldada kõike, mida nad suutsid näha ja salvestada 2017. aastal välitööde käigus. Kevadrituaalid algavad neljapäeval noormeeste initsiatsiooniga (täiskasvanuks saamine) Erú/Eúr karon, sama päeva õhtul aetakse igas majas minema kurjad vaimud Šajtán ull’áni rituaaliga ; pühapäeval toimuvad paralleelselt veel kaks rituaali: tütarlaste initsiatsioon nöl kuras’kón ja rituaalne külaskäik vös’nergé, mille eesmärk on tugevdada iga suguvõsa külas. Kirjeldust ja analüüsi täiendavad fotod ning välitööde ajal tehtud neli videofilmi.
Uurimuse materjalid kasutati ka Eesti Rahva muuseumi liikuvas näituses «Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017» – https://blog.erm.ee/?p=11229.
Monograafia valmis udmurdi riikluse 100. aasta tähistamise raames Eesti kirjandusmuusemi ja Vene Teaduste Akadeemia Uurali osakonna Udmurdi föderaalse uurimiskeskuse Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituudi rahvusvahelises koostöös, mille eesmärgiks on edendada teadustööd.
Selle avaldamist toetasid Eesti kirjandusmuuseumi grant EKM 8-2/20/3 ja Eesti-uuringute Tippkeskus (TK 145) Euroopa regionaalfondi kaudu, samuti Riiklik Ida Keelte ja Kultuuride Instituut INALCO (Pariis), Eesti Hõimurahvaste programm (grandid 880 ja 889), Tartu Ülikool (grant PHVKU19913) ja Eesti kultuurkapital.

Mäetagused 78 keskendub meditsiiniantropoloogiale

Jõulude eel trükikojast saabunud ajakirja Mäetagused 78. number jätkab meditsiiniantropoloogia teemadel.
Koroonaajale kohaselt esitatakse Nikolai Anisimovi ja Galina Gluhova uurimistulemused teemal „COVID-19 ja udmurdi pärimuskultuur“. Artikkel vaatleb udmurtide kombestiku muutusi karantiini ajal, samuti karantiinist ja eneseisolatsioonist ajendatud folkloori. See on katse kirjeldada ja iseloomustada udmurdi pärimuskultuuri näitel ülemaailmse pandeemia mõjusid.
Mare Kõiva artikkel „Heategevus- ja solidaarsusmeditsiini problemaatikast Eesti näitel“ käsitleb tervist ja nt raske tervisekahjustusega isikute hakkamasaamist toetavaid tegevusi, heategevusmeditsiini osa lahenduste leidmisel ja nt abistatud suitsiidiproblemaatika tõstatamist ühiskonnas.
Andra Reinomägi „Lapse kuvandist täiskasvanute ja laste endi pilgu läbi“ osutab, kuidas erinevad lapse kuvand laste ja täiskasvanute vaates.
Anu Korbi artiklis „Ravitsejad Siberi eesti kogukondades“ analüüsib aasteil 1991–2013 välitööde käigus erinevatest Siberi eesti kogukondadest talletatud rahvameditsiini ainest.
Kurmo Konsa keskendub artiklis „Meditsiiniline alkeemia 19. sajandil: elektrohomöopaatia teoreetilised ja praktilised lähtekohad“ 19. sajandi teise poole alkeemiatraditsioonile, kasutades näitena Cesare Mattei loodud elektrohomöopaatiat, mis on iatrokeemia edasiarendus. Elektrohomöopaatia iseloomustab väga hästi tõsiasja, et alkeemia praktikad ja teooriad muutusid aja jooksul ja kohandusid muutunud kontekstidega.
Ave Goršiči artiklis „Mary Kaasiku ja Gustav Kallasto rahvaluulekogu ning kirjavahetus“ vaadeldakse tervisliku seisundi kajastamist kaastööliste kirjades üldiselt ning lähemalt Virumaa kaastööliste andmete kogumisse ja isiklikku tervist puudutava info jagamist nii pärimuspalade kommentaaridena kui ka kirjades rahvaluuleosakonnale.
Kaarina Rein vaatleb artiklis „Loomad Rootsi-aegse Tartu ülikooli meditsiinitöödes“ kolme Academia Gustaviana ning ühte Academia Gustavo-Carolina aegset arstiteaduslikku tööd.
Lisaks meditsiiniga nii või teisiti seonduvatele teemadele on numbrisse mahtunud ka Vladimir Sazonovi artikkel „Mõningad märkused nelja ilmakaare kuninga ja jumal-kuninga kontseptsiooni kohta Sumeris ja Akkadis 3. at eKr“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr78

Folklore: FEJF 80: Sünnitamispärimus ja lapsepõlv arhailistes ja kaasaegsetes Euroopa kultuurides

Ilmunud on ajakirja Folklore 80. number! Irina Sedakova ja Nina Vlaskina külalistoimetamisel ilmavalgust näinud erinumber on pühendatud alati huvikeskmes olnud teemaringile, mis pakub huvi paljudele humanitaar- ja sotsiaalteadlastele ja ka arstiteadlastele. Selle teema keskmes on sündmus, mis on nii füüsiline (loomulik, ontoloogiline) kui ka sümboolne - sünnituse ime. See tähistab ja vihjab elu tekkele ja algusele, uue staatuse algamisele ja omandamisele. Sellisena on seda põhjalikult uurinud erinevate riikide etnograafid, etnoloogid, kultuuri- ja meditsiiniantropoloogid, ajaloolased, sotsioloogid ja teoloogid, keeleteadlased ja folkloristid, psühholoogid ja pedagoogid. 21. sajandil, on koos uue tehnoloogia ja uurimismeetodite tulekuga tehtud tohutuid edusamme naiste meditsiinilise abi alal ja on muutunud multidistsiplinaarseks akadeemilised uuringud sünnituse ja varase lapseea kohta. Arhailised vaated rasedusele, sünnitusele ja beebi esialgsele sotsialiseerumisele, mis esmapilgul ei tundu olevat rakendatavad moodsates linnades, kus on kaasaegsed meditsiinilised ja teaduslikud võimalused, osutuvad hämmastavalt stabiilseteks.
Paralleelselt selle traditsiooni jätkumisega on uus suhtumine isiklikku ellu ja emotsioonidesse - “uus siirus”. Autorite seas on Rasa Paukštytė-Šaknienė, Tatiana Agapkina ja Andrei Toporkov, Irina Sedakova, Oksana Labashchuk, Halyna Derkach, Tetiana Reshetukha, Lena Marander-Eklund, Natalia Gramatchikova, Alexander Novik, Natalia Dushakova, Adina Hulubaş, Anamaria Iuga jt.
Ajakiri ilmub järjepidevalt alates 1996. aasta juunikuust trükise ja veebiväljaandena, käesolev number on loetav aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol80

Kirjandusmuuseumi 64. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents seob pärandi ja tehnoloogia

Tänavune Eesti Kirjandusmuuseumi 64. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Digi kultuuris: allikad, suhtlus, looming“ on pühendatud Eesti digikultuuri aastale 2020.
Konverentsi ühe korraldaja Marin Laagi sõnul on Eesti Kirjandusmuuseumi missiooniks mitmekülgne töö kogudega, arhiivikogude elektrooniliste metaandmete loomisest ja andmebaasistamisest kuni uurimiseni. „Kirjandusmuuseumil on keskne roll ka Eesti kultuuripärandi massdigiteerimise riiklikus programmis 2019–2023 kolmes pärandiliigis: Arhiivraamatukogu juhib trükiste digiteerimist, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi dokumendi ja fotokogusid digiteeritakase Rahvusarhiivis.“
Laagi sõnul on kirjandusmuuseum olnud digihumanitaaria pioneere Eestis. „Esimesed sisupõhised andmebaasid valmisid loodi EKM folkloristika osakonnas juba 1990. aastate keskel, rahvaluule arhiivi regilaulude andmebaas mõned aastad hiljem ning kirjandusloolises teabekeskkonnas „Kreutzwaldi sajand“ näeme miljoneid klikke.“
Kultuuripärandi digikäsutusse andmine ja kiire kättesaadavaks tegemine avalikkusele ja teadlastele on kaasaja suurimaid väljakutseid ka kirjandusmuuseumile.
„Tehnoloogia kiirteel on humanitaarid digihumanitaaria komplekssel, paisuval väljal üha avanevate võimaluste ees, mis nõuavad pealehakkamist, uudishimu, õppimist, arvutialast kompetentsi.“
Konverentsil on üheksa ettekannet haldjatest facebookini: EKM folkloristika osakonna loodud veebiserver Haldjas.folklore tähistab oma 25. juubelit, esmakordselt esitletakse Eesti auditooriumile mitmeid arvutusliku digihumanitaaria meetoditega valminud originaaluurimusi nii rahvaluule kui kirjanduse alalt. Konverentsi kutsutud plenaaresineja on Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digikultuuri Tippkeskuse juht ja meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus, kes on ka rahvusvahelise ERA Chair projekti „CUDAN“ (Cultural Data Analysis) ehk kultuuriandmete analüüsi projekti juht.
Ettekannetega esinevad Mari Sarv, Andres Kuperjanov, Aija Sakova, Risto Järv ja Marin Laak kirjandusmuuseumist. Tõnno Jonuksil on ühisettekanne Andres Uueni ja Signe Vahuriga. Samuti on ettekanded Piret Viireselt, Lauri Õunapuult ja Sven Vabarilt.
Konverentsi lõpetuseks esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi töösuundi esindavaid uusi väljaandeid.
Konverents toimub veebipõhiselt keskkonnas Teams.
Teaduskonverentsi kava ja liitumuse link:
https://www.kirmus.ee/et/eesti-kirjandusmuuseumi-64-kreutzwaldi-paevad
Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).
Konverentsi korraldus:
Marin Laak, marin.laak@kirmus.ee
Merike Kiipus, merike.kiipus@kirmus.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO