Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 25. veebruaril kell 16.15

25. veebruari kõnekoosolekul peab Liina Saarlo ettekande „Jutukas informant, usin koguja ja arhiiviametnik. Mõnda Priidu Tammepuu ja ERA vahekordadest“.
Informandi, koguja ja arhiivi vahelised suhted väärivad tähelepanu kogumisajast sõltumata. Seekordses ettekandes keskendub Liina Saarlo rahvaluulekoguja Priidu Tammepuu suhetele erinevate mäluasutustega. Võimuvahekordade klaarimise kõrval mõtiskleb ettekandja iseäralike rahvaluulekogujate ja informantide teemal ning arutleb neile antud lahknevate ja sageli vastuoluliste hinnangute üle.
Koosolek toimub veebis Join Zoom Meeting.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee), Liilia Laaneman (liilia.laaneman@ut.ee)
Korraldajad: Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts

Jaak Johanson (15. detsember 1959 - 14. veebruar 2021)

On inimesi, kes on osa maailmast, milles sa elad, ja nende juures toimib pühamehe (või ka näitleja ja laulja) fenomen – nad on olnud ja jäävad kestvalt nooreks, nad on neid mäletavate inimeste silmis ja südames. Jaak Johansoni rollid lavaka aegadel ja teatrilaval... Teistele on märgilised laulud üksinda või Vendade Johansonidega, kellest üks oli õde. Kolmandad mäletavad teda Pirgu perioodist, Tallinna muusikaüritustelt, Viljandi Folgilt või mujalt Eestimaa radadelt. Vaevalt on neid, keda ei puudutanud sümboolne Lahtilükkamine, aga meil, folkloristidel, oli õnn kuulda Jaaku laulmas välitööde ajal.
Mälestades ja lähedastele kaastunnet avaldades eesti folkloristid

Webinar "Slovenian and Estonian Contemporary School Lore"

On March 1st at 11 AM Estonian time / at 10 AM Slovenian time will be held first webinar within the bilateral research project SLOVENIAN AND ESTONIAN CONTEMPORARY SCHOOL LORE financed by the Slovenian Academy of Sciences and Arts.
A two-year project aims to observe the development of contemporary socio-cultural processes based on the lore repertoire of Estonian and Slovenian school children and to uncover the relationship between the concept of work (education) and recess (leisure) at school.
Programme
Piret Voolaid (ELM): 100 years of experience with collecting and researching school lore in Estonia
Saša Babič (ZRCSAZU): Collecting school lore in Slovenia
Barbara Turk Niskač (ZRC SAZU): Methodological issues in research with children: The use of photography in a study of children's work and play
Reet Hiiemäe (ELM): Abandoned houses, aggressive ghosts and thirst for danger: youth’s personal experience narratives and media moral panics about semi-supernatural challenges
Join Microsof Teams Meeting
The seminar takes place in cooperation of the Institute of Slovenian Ethnology ZRC SAZU and Department of Folkloristics (ELM) and is supported by the Centre of Excellence in Estonian Studies (TK-145) and Slovenian Academy of Sciences and Arts (BI-EE/20-22-009, ARRS P6-0088).
Info: Mare Kalda (kalda@folklore.ee), Saša Babič (sbabic@zrc-sazu.si), Piret Voolaid (piret@folklore.ee)

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar pandeemiafolkloorist 1918 ja 2020

16. veebruaril 2021 kell 16.00 algab folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar.
Ettekandega „Pandeemiafolkloori püsivus 1918. ja 2020. aasta puhangute näitel“ esineb James Deutsch Smithsoni keskusest (riiklik muuseume ja uurimisasutusi ühendav rahvakultuuri ja kultuuripärandiga tegelev institutsioon, vt https://folklife.si.edu)
Kestev koroonaviiruse pandeemia toodab rikkalikult folkloori – kuulujutte, legende, rahvameditsiini, nalju. Võrreldes tagasivaatavalt 1918. aasta gripilainega, on näha silmatorkavaid sarnasusi. Tookord räägiti Hispaania gripist, nüüd Hiina viirusest; nii 1918 kui 2020 väljendasid ameeriklased ennast rahvakultuuri kaudu, millega väärtustatati ja tugevdati uskumusi, samuti nende alusel moodustunud gruppidesse kuulujate solidaarsust ning sidusust.
Ingliskeelne seminar Teamsis: Join Microsoft Teams Meeting
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)
Info: Mare Kalda, kalda@folklore.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma veebiseminar naislaulikutest kultuuris

Kolmapäeval, 10. veebruaril kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma veebiseminar. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras peab ettekande teemal „Enne lõplikku vaikimist. Eakad naised 19.-20. sajandi moderniseeruvas laulutraditsioonis“.
Ettekandes arutleb Janika Oras eakate naislaulikute performatiivsuse ja staatuse üle moderniseeruvas ühiskonnas, tuginedes eri aegade laulikukirjeldustele ja omaenda välitöökogemustele. Sedakaudu püütakse visandada ka eelmodernse suulise kultuuri eaka naislooja kuvandit, milles ealised ja soolised omadused põimuvad suulise kultuuri looja ja rituaalijuhi omadega.
Laulikuteemaga seoses puudutab Janika Oras ka kultuuridevahelise tõlkimise, eakate marginaliseerimise, vananemise sooliste aspektide, modernse ühiskonna enesekontrollimudelite, looja erivõimete ja -positsiooni küsimusi.
Seminaril osaleda saab lingi kaudu: Join Microsoft Teams Meeting
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK145) ja personaalne uurimistoetus PRG1288.
Info: Eve Annuk, eve@kirmus.ee

1. veebruaril toimub seminar rahvalingvistikast

Esmaspäeval, 1. veebruaril 2021 algusega kell 10.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar.
Renate Pajusalu ja Miina Norvik räägivad Eesti inimeste keelelistest kogemustest, mille kogumiseks on tehtud 2020. aasta kevadest umbes 20 intervjuud. Esialgsete tulemuste põhjal selgub, millised kokkupuuted on intervjueeritavatel olnud eesti keele variantidega, kuidas mäletatakse emakeele ja võõrkeele õppimise kogemusi, millistest keelelise suhtlemise seaduspäradest ollakse teadlikud jms. Arutlusele tulevad mitmesugused metodoloogilised küsimused, sealhulgas intervjuude ja Kirjandusmuuseumis varem tehtud uurimuste võimalikud kokkupuutepunktid. Keelekasutuse uurijad ootavad muuhulgas soovitusi edasisteks intervjuudeks.
Seminar ilmselt Teamsis - Join Microsoft Teams Meeting
Teema sissejuhatuseks vt https://www.folklore.ee/CEES/2020/dialoogideestiga/video/14_M_Norvik_R_Pajusalu.mp4
Toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145)
Info: Mare Kalda kalda@folklore.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 28. jaanuaril Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 28. jaanuaril 2021 kell 16.15 toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16, ruum 212) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Ettekande peab Alina Oprelianska teemal “Customary Law and (Pre)Marriage: What Drives the Kind Girl’s Journey in Ukrainian Variants of ATU 480 Tale”.
Alina Oprelianska on Tartu Ülikooli folkloristika 2. aasta doktorant, kelle uurimisvaldkonnad on soosuhted ukraina muinasjuttudes ja ukraina rahvausund.
Koosolekut on võimalik jälgida veebis.
https://ut-ee.zoom.us/j/93032414498?pwd=eUVJdTF6TFhManJCNHdsZGdSd0RPZz09
Meeting ID: 930 3241 4498
Passcode: 592506
Ingliskeelse ettekande teesid:
Marriage and beauty are considered to be an integral part of female fairy tales. However, the concept of the beauty might be different from what we got used to consider as “beautiful”, as well as fairy tale tasks performance might be of another meaning than merely “patriarchal” point of view on femininity.
The current paper is going to elucidate some matters of Ukrainian customary law in a context of ATU 480 “The Kind and the Unkind Girls”, or how it titles in Ukraine – “The Mare’s Head”. Some problems of the right to own property, matrilineal inheritance and dowry are going to be discussed. The right to own property will be revealed in connection with the concept of beauty. It aims to delineate how local customs and customary low might influence the meaning of the reward and the motivation of the journey.
Lisainfo: Merili Metsvahi (merili.metsvahi@ut.ee)
Korraldajad: Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts

25. jaanuaril toimuval seminaril esitletakse eesti ja valgevene folkloorikogumikku

Esmaspäeval, 25. jaanuaril 2021 algusega kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar.
Eesti ja Valgevene uurijad esitlevad raamatut "Фольклор и фольклористика. Взгляд из Беларуси и Эстонии. Mission Possible IV" (toimetajad Tatsiana Valodzina ja Mare Kõiva). Artiklikogumikus analüüsitakse Eesti ja Valgevene kaasaegset ja vana rahvaluulet – nii klassikalisi žanre (näiteks nõidussõnad, muinasjutud, mõistatused) kui ka uusi folkloorivorme.
Seminari töökeeled on inglise ja vene keel. Sõna saavad kõik artiklite autorid.
Seminar toimub Microsoft Teamsis: Join Microsoft Teams Meeting
Toetavad uurimisprojekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).

Seminar Lumivalgekese lugudest ajas ja ruumis

18. jaanuaril 2021 algusega kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma seminar.
Urmas Sutrop peab ettekande „Uued vanad Lumivalgukeste lood. Ema ja tütre, isa ja poja, isa ja tütre ning vägilase ja tema truudusetu naise lood“.
Ettekandes tulevad vaatluse alla ema ja tütre – Fredegunde ja Rigunthe – suhted Tours’i Gregoriuse Frankide kroonikas (kirja pandud 6. sajandil).
Teiseks vaadeldakse islandi Täpitähe Ali (või ka Áli flekkri) saagat (Ála flekks saga; flekkr tähendab sünnimärki; 15. sajandi algus). Täpitähe Ali on kuningapoeg, kelle isa on tema peale „armukade“.
Kolmandaks peatutakse põgusalt kitšee maajade pühal raamatul Popol Wuj (u 1550), kus on müütiline lugu neitsist, kellel on sarnasusi Lumivalgukesega.
Neljandaks käsitletakse vene bõliinade põhjal Svjatogor Kolõvanovitši (loe: Kalevipoja) naisevõttu ja tema truudusetut naist, kes pettis oma meest Ilja Murometsaga (19. saj lõpp).
Lõpuks osutatakse hiina muinasjutule nõia tütrest „Neiu lootoslille poti all“ (1929), milles kangelanna lõpuks pärast surmataolist und siiski sureb.
Eri ajastutest ja eri kultuuripiirkondadest pärit lugude üheskoos vaatamine võimaldab esile tuua huvitavaid paralleele ja kujutelmi ajas ning ruumis.
Seminar Teamsis.
Kui kurjad kriisiolud vähegi järele annavad, avame IV korruse seminariruumi. Uusim info kordusteates 18. jaanuari hommikul!
Toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145)

Lahkus Igor Tõnurist (11.02.1947 - 8.01.2021)

Suri ära suuri kuuski, langes maha laia leppa, kadus laulja ja kandlelööja. Meie seast lahkus silmapaistav teadlane, särav rahvamuusik Igor Tõnurist. Kaotasime sõbra ja kolleegi, targa ja sooja inimese.
Igor Tõnurist oli silmapaistev etnoloog ja etnomusikoloog, rahvapillide, rahvamuusika ja -kultuuri koguja ja uurija. Igor sündis Keilas, koolis käis Tallinnas. Ta õppis etnograafiat Moskva ülikoolis (1964-1969) ja töötas seejärel pikka aega Ajaloo Instituudis (1969-2008) teadurina etnoloogia ja rahvamuusika alal, pühendudes eelkõige rahvapillide uurimisele. Ta on õpetanud külalislektorina etnograafiat Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1978-1983), Tallinna 32. Keskkooli ajaloo süvaõppeklassis (1986-1996), rahvapillimuusikat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2005-2007), Tallinna Ülikoolis (2007), juhendanud üliõpilastöid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Igor oli ka särav rahvamuusik, kellel oli keskne roll eesti vanema rahvamuusika taastulemises, sest ta ühendas mitmekülgse uurimistöö muusika esitamisega. Tõnurist tegutses rahvamuusikuna ja ansambli Leegajus (asutatud 1971) kunstilise juhi ja rahvamuusikafestivali Viru Säru (algatatud 1986) kunstilise juhina. Ta süvenes ka teistesse rahvakultuuri valdkondadesse, sest pidas oluliseks taasluua rahvakultuuri kui tervikut: muusika, laul, tants, teadmised, rõivad. Igor Tõnurist arendas folkloori lavaesituse kunstilisele lihvitusele vastupidist, loomulikkust ja vabadust rõhutavat suunda. Ta andis suure panuse folklooriliikumisse, olles Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu juhatuse liige, Eesti Folkloori Seltsi esimees ja MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige, rahvakultuuri konsultant ja lektor Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidus. „Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on olnud Igor Tõnuristi elutöö. Tema panus on hindamatu ja tema pühendumus imetlusväärne,“ on öelnud Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal Tõnuristi 70. juubelil. Vanad laulud ja pillilood võitsid kindlasti poolehoidu ka Igori naeratuse ja esinemismõnu tõttu.
Igor Tõnurist on teadlasena olnud eelkõige silmapaistev eesti ja teiste läänemeresoome maade rahvapillide ja -muusika uurija, aga ka folklooriliikumise mõtestaja. 2007. aastal ilmunud Tõnuristi bibliograafia sisaldas 115 nimetust, kuid sestsaadik on ta juurde kirjutanud palju olulisi töid. Tõnuristi tähtteoseks on raamat „Pillid ja pillimäng Eesti külaelus“ (1996), mille põhjal ta kaitses 2001. aastal ka magistritöö. Ta on olnud põhjaliku teose „Eesti rahvapille“ (2008, koostöös Aleksander Sünter, Tarmo Kivisilla jt) koostaja, toimetaja ja üks keskseid autoreid. Mitmekülgse teadlasena on Igor osalenud rahvakultuuri alaste koguteoste loomisel: kirjutanud ülevaateartikli rahvamuusikast „Muusika ja tants“ koguteosele „Eesti rahvakultuur“ (toim. Ants Viires, Elle Vunder, 1998 ja 2008), lühiartiklid muusikariistadest „Eesti rahvakultuuri leksikonile“ (toim. Ants Viires, 1995 jt) ning osalenud leksikoni kordusväljaannete koostamisel (koostöös Gea Troska, Ants Viiresega 2007), kirjutanud venekeelsele teatmeteosele artikli eesti rahvamuusikast (Энциклопедический справочник Эстония 2008) jm. Tõnuristil on silmapaistvaid üksikuurimusi soome-ugri ja eesti rahvamuusika vähe käsitletud teemadel, nagu „The Pastoral Musical Instruments of the Finno-Ugric Peoples“ (Finno -Ugric Studies in Archaeology, Anthropology and Ethnology 1985), „Isuri rahvamuusikast I“ (Mäetagused: Hüperajakiri 1996), „Setu sarvepilli lugu“ (Setumaa kogumik 2004), „Valgevene pärimusliku pillimuusikakultuuri aluskontseptidest. Võrdlusvõimalusi Eestiga“ (Pärimusmuusikast populaarmuusikani 2005), „Eesti idiofonid - traditsioon ja "juhuslikkus"“ (Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat XIII 2007), „Päkarauakandle ajaloost“ ( sissejuhatus Toivo Luhatsi õpikule„Päkarauakandle mänguõpetus“ 2006) jpm. Igor Tõnurist on pidanud sidet teiste maade, eriti aga slaavi, balti ja soome-ugri uurijatega ja avaldanud artikleid teiste maade väljaannetes, nt „Эстонский цитрообразный каннель в качестве русского народного инструмента.” (toim. О. Фишман; А. Заднепровская. Финно.угры и соседи: проблемы этнокультурного взаимодействия в Балтийском и Баренцовом регионах, 2002), “The Estonian bagpipe” (toim. Rene de Maeyer, The Bagpipes in Europe I.). Igor on kirjutistega osalenud tänapäeva folklooriliikumises, koostanud kogumiku „Mängutükke külakapellidele“ (koos Ahto Nurgaga, 1975), andnud nõuandeid pärimuse esitamiseks, nt „Folkloorikava kontserdilaval: kava ülesehituse ja lavale seadmise printsiipidest“ (Pärimuskultuur kontserdilaval 2008) või analüüsinud folklooriliikumise protsessi, nt „„Ma laulan mere murusta!“ Ingrid Rüütel and Estonian Folklore Movement“ (Individual and Collective in Traditional Culture/Individuaalne ja kollektiivne traditsioonilises kultuuris 2006). Ka tema väiksemad kajastused folklooriliikumise kohta, näiteks „Regivärss ja Brahms ühes pajas ehk rahvamuusikat maataidlejate ülevaatusel“ (Kultuur ja Elu 1974), on hindamatuks allikaks eesti muusika ja kultuuriloo jaoks.
Igor Tõnurist on teinud koostööd Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiviga rahvapärimuse kogujana nii Eesti kui Venemaa eestlaste ja setode, samuti sugulasrahvaste juures.
Mäletame ja mälestame.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO