Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Jakob Hurda rahvuskulturi auhinnad Janika Orasele ja Meelis Kihulasele

Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi rahvuskulturi auhindade laureaatideks kuulutati sel aastal Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi vanemteadur Janika Oras ja Põlvamaa puutöömeister Meelis Kihulane. Auhinnad anti üle 27. juulil Himmaste külakeskuses.
Palju õnne!

Professor Timothy R. Tangherlini (California Ülikool, Los Angeles) peab professor Walter Andersonile pühendatud loengu 6. septembril 2019

Professor Timothy R. Tangherlini (California Ülikool, Los Angeles) peab eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamisele ja esimesele professorile Walter Andersonile pühendatud loengu 6. septembril 2019 kell 14.15, Ülikooli 16-212.
Loeng "Keiser ja andmed: folkloristika algoritmilisel ajastul".
Oma kuulsas monograafias „Keiser ja abt“ sõnastas Walter Anderson folkloori enesekontrolli seaduse (sks das Gesetz der Selbstberichtigung) ning arendas rahvajutu võrdleva uurimise metodoloogiat. Uuenduslikud olid ka tema tööd eksperimentaalse folkloristika vallas, milles ta selgitas rahvajututraditsiooni püsivust ja muutusi jutuvestmise käigus. Andersoni ideed valmistasid ette suurte andmemassiivide uurimist tänapäeva digitaalses folkloristikas.
Loengus analüüsitakse Evald Tang Kristenseni 19. sajandil kogutud taani folkloori korpust digitaalsete meetoditega ja tutvustatakse kolme ulatuslikku eksperimenti. Esimene neist käsitleb folkloorsete teemade geograafilist levikut Taanis. Teine eksperiment aitab mõista juttudes mainitud kohtade ja jutustamiskohtade omavahelisi seoseid. Kolmas geograafiline eksperiment uurib rahvajuttudes esinevate fraaside stabiilsust ja varieeruvust suhetes žanride, jutuvestja repertuaari ning juttude piirkondliku levikuga. Loengu lõpus käsitletakse arhiveeritud ja „digitaalselt sündinud“ sotsiaalmeedia folkloori uurimise kontseptuaalseid võimalusi tänapäeval.
Kõik on oodatud kuulama!
Info: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee

Oodatakse ettekandeid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 16. sügiskonverentsile „Vaikimisest välitööde kontekstis“

31. oktoobril 2019 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 16. sügiskonverents „Vaikimisest välitööde kontekstis“.
Vaikimine kätkeb endas mitmesuguseid sotsiokultuurilisi aspekte, mis avaldavad mõju kõigile välitöösituatsioonis osalejatele ning on määravaks teguriks ka arhiivikogude kujunemisel. Mahavaikimine ja vältimine on üks võimu teostamise viisidest, ent vahel ka ühiskondlik kaitsemehhanism. Ühelt poolt on vaikimist käsitletud sotsiaalse jõuna, mis annab võimaluse kontrollida kultuurilist teist (nt võõrale kõigest ei räägita – tabulisus ja grupikuuluvus). Teisalt on vaikimine seotud sotsiaalse tõrjutuse ja marginaalsusega ühiskonnas (nt vallasemad, puudega inimesed, seksuaalvähemused). Vaikimise aspekt ilmutab oma kohalolu ka arhiivimaterjalis. Rahvaluulekogusid on kritiseeritud neis leiduvate nö valgete laikude pärast ja arutletud arhiiviainese representatiivsuse üle. Väljajätted rahvaluulekogudes on ühelt poolt tekkinud ideoloogilistel põhjustel (nt nõukogude perioodil ei kogutud kuigivõrd religiooniga seotud pärimust), aga kogumist on piiranud ka mitmesugused moraalsed ja esteetilised eelistused.
Ilmselgelt pole ka tänapäevased kultuuri ja folkloori jäädvustajad avatud kõike ja kõiki jäädvustama. Seega võime küsida, millised teemad jäävad tänapäeval uurijate poolt tähelepanuta või millistel teemadel pole inimesed altid kõnelema. Kas ja kuidas on jäädvustatud kogemusi (nt kehalisi), mille sõnastamine on keeruline, ning kuidas märgata iseenesest mõistetavaid ja argiseid olukordi uurija töös. Vaikimise ja vältimise aspekti tõstatamine annab muuhulgas võimaluse uurida mitmesuguseid normatiivsest käitumisest hälbivaid nähtusi ja delikaatseid teemasid (nt vägivald, seksuaalsus, poliitilised hoiakud, religioon jms).
Ootame ettekandeid teemadel, millest välitöödel ei taheta, ei suudeta või ei saada rääkida, millest vaikitakse ja millest kõnelemist välditakse.
Ettekande pikkus 20 min (+ 10 min küsimuste jaoks). Teesid palume saata 1. oktoobriks aadressile pihla.siim@ut.ee või karri.toomeos-orglaan@folklore.ee.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos orglaan@folklore.ee), +372 55571447

25.–29. juunini toimub Tartus Euroopa Religiooniuuringute Assotsiatsiooni 17. aastakonverents „Religioon – järjepidevused ja katkestused“ Tartu Ülikoolis

25.–29. juunini toimub Tartus Euroopa Religiooniuuringute Assotsiatsiooni 17. aastakonverents „Religioon - järjepidevused ja katkestused“. Tartu Ülikooli ja Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldatavale rahvusvahelisele tippüritusele tuleb kokku ligi 700 religiooniuurijat.
Konverentsi teema kutsub osalisi arutlema usundiliste mõtteviiside, praktikate ja traditsioonide arengu üle. Kuigi religioossus võib tunduda nähtusena, mis püüdleb pigem püsivuse ja alalhoidlikkuse poole, on usundilugu ometi täis kohandumisi, uusi ilminguid ja katkestusi. Kuidas mõelda religioossetest teisenemis- ja uuenemisprotsessidest? Millised raskused seisavad uurija ees kauge mineviku või täiesti teistsuguse taustaga religioosse materjali analüüsimisel? Niisuguste küsimuste arutamiseks tulevad juuni lõpus Tartusse kokku religiooniuurijad mitmelt poolt Euroopast ja mujalt maailmast.
Konverentsil pööratakse tähelepanu ka metodoloogilistele küsimustele, näiteks kuidas uurida sedavõrd muutlikku ja tundlikku objekti nagu religioon ning milline on religiooniuurijate ühiskondlik vastutus uuritavate ees. Konverents toob kokku eri uurimissuundade spetsialistid (muu hulgas on esindatud religiooniantropoloogia, usundilugu, religioonisotsioloogia, religioonipsühholoogia, materiaalse religiooni uuringud, religioonipedagoogika jt). Ettekanded katavad laia valikut usundilisi traditsioone nagu kristlus, islam (sh läänemaailmas), põlisusundid ja India usundid, kuid silmapaistev on ka tänapäevaste religioossete suundumustega tegelevate uurijate hulk.
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi president Madis Arukask rõhutas maineka konverentsisarja Tartusse toomise tähtsust. „Euroopa Religiooniuuringute Assotsiatsiooni aastakonverentsi korraldamine toob Tartu Ülikooli, Tartu linna ja Eesti kõigi Euroopa usundiuurijate teadvusse ning tutvustab meie akadeemilist ringkonda ning peamiselt Eesti Akadeemilisse Usundiloo Seltsi koondunud Eesti religiooniuurijate tööd maailmale kõige kompaktsemal ja paremal viisil,“ selgitas Arukask.
Konverentsi korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja kultuuriteaduste instituudiga. Konverentsi toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Tartu Ülikool ja Tartu linn. Turismiinfokeskkond Visit Estonia on abiks Eestit ja Tartut tutvustava kultuuriprogrammi ettevalmistamisel.
Rohkem infot on konverentsi veebilehel. Tutvu ka konverentsi kavaga.
Lisateave:
Madis Arukask, TÜ eesti keele ja kultuuri muukeelsetele dotsent ning Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi president, 504 5547, madis.arukask@ut.ee
Ülo Valk, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor ning konverentsi teaduskomitee esimees, 5555 0564, ulo.valk@ut.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri (sh meedia)uuringute töörühma seminar 18. juunil Eesti Kirjandusmuuseumis

Teisipäeval, 18. juunil kl 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV k seminariruumis seminar nutirakenduste kasutusvõimalustest folkloristlikel välitöödel.
Informaatikatudeng Airis Kruus tutvustab bakalaureusetööd "Mobiilirakendus Eesti Kirjandusmuuseumi grafitibaasile" ja grafiti andmebaasi koostaja Piret Voolaid selgitab, milliseid funktsionaalsusi peaks selline välitöörakendus sisaldama.
Kõik on oodatud arutlema ja soovi korral testima!
Seminari toetavad IUT 22-5 ning Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus)

Prof. Hagar Salomoni (Heebrea Ülikool, Jeruusalemm) loengud 10.-11. juunil 2019

Prof. Hagar Salomon (a Senior Lecturer at the Jewish and Comparative Folklore Program, Institute of Jewish Studies) Heebrea Ülikoolist, Jeruusalemmast peab kaks loengut 10.-11. juunil.
10. juunil kell 12.15 toimub loeng "Bumper Stickers in Changing Israel".
11. juunil kell 12.15 on teine loeng pealkirjaga "The Western Wall in Personal Stories on June 1967". Loengud toimuvad Ülikooli 16-208.
Kõik on oodatud kuulama!

Võrdleva mütoloogia uurijad osalevad Eesti-uuringute tippkeskuse aastakonverentsil

Eesti-Uuringute Tippkeskuse 8. aastakonverents toimub 10.-14. juunini 2019 koostöös Rahvusvahelise Võrdleva Mütoloogia Assostsiatsiooniga Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).
Teadussündmus toob Tartusse mitme põlvkonna tuntud uurijad kõigilt mandritelt, sh M. Witzeli, J. Berezkini, K. Matsumura, J. Harrise jpt. Müüdid kui ajatu ja uuenev inimvaimu väljendus on vaatluse all erinevate perioodide ja levilate näitel.
Tavakohase teisi tippkeskusi esindava loengu peab 10. juunil Tumeda universumi Tippkeskuse vanemteadur Antti Tamm teemal "Kosmilised müüdid".
Üritus on vaba kõigile huvilistele
Ajakava ja teesid leiate aadresil: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2019/mytholog/
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus; institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) projekt EKMDHUM) ja Eesti Kultuurkapitali toel.
Kontakt: Tõnno Jonuks, tonno@folklore.ee; Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Herbert Tampere 110. sünniaastapäeva pidulik tähistamine 8. juunil Väike-Rakkes

Tänavu möödub 110 aastat silmapaistva folkloristi ja etnomusikoloogi Herbert Tampere sünnist. Teadlase kodukohas Rannu kihelkonnas korraldatakse sel puhul mälestusüritus.
Herbert Tampere sünniaastapäeva pidulik tähistamine toiimub 8. juunil kell 12.00 Väike-Rakkes Tamme klubis.
Ettekanded:
Taive Särg. Rahvalaul elab.
Pille Kippar. Keerulised 1940ndad.
Mall Hiiemäe. Isiksuse rollist rahvaluuleteaduses. Aasta oli siis 1965.
Muusikat teevad Marju Varblane, Kulno Malva ja pärimusrühm Liisu.
Olete kõik väga oodatud!
Info: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Taive Särg
Rannu Rahvamaja, Liis Jaamets

Lahkus Peter Grzybek (2.11.1957 – 29.05.2019)

Teatame kurbusega, et pärast rasket haigust lahkus keeleteadlane, semiootik ja slavist Peter Grzybek (2.11.1957 – 29.05.2019).
Peter Grzybek omandas kõrghariduse Bochumi Ülikoolis Ruhris, kus ta õppis üld- ja võrdlevat kirjandusteadust, anglistikat, slaavi filoloogiat ja keeleteadust. Ka jätkuõpingud ja stipendiumid toimusid maailma erinevates riikides Nõukogude Liidust ja Jugoslaaviast USAni, soosides huvide laienemist.
Doktorikraadi kaitses ta 1988. aastal koduülikoolis Ruhris Nõukogude semiootika teemal ("Zum Zeichenbegriff der sowjetischen Semiotik"), käsitledes Tartu-Moskva koolkonda. Alates 1989. aastast töötas ta Grazi Ülikoolis.
Viljaka õpetlase huvid laienesid keeleteaduse kvantitatiivse analüüsi suunas, ta tegeles folkloori lühivormide, kirjandus- ja kultuuriuuringute teooriaga jpm.
P. Grzybek jõudis kirjutada püsiväärtuslikke uurimusi eesti keele, poeesia ja folkloori alal. Teda sidusid Tartuga pikaaegsed sõprussuhted semiootikute ja folkloristidega ja lõpuks ka pereelu.
Mälestame mitmekülgset teadlast ja head kolleegi.

2019. aasta folkloristika aastapreemia laureaat on Ülo Valk

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Sel aastal esitati preemiale kolm kandidaati: Ingrid Rüütel, Ülo Valk ja Piret Voolaid. Kõigi kandidaatide teadustegevus oli eelmisel aastal mitmekülgne ja laiahaardeline.
2019. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk. Laureaadi puhul tõstetakse esile tema teadustöö rahvusvahelisust ja kõrgetasemelisust, panust teadlaskontaktide loomisel ja hoidmisel, teadusorganisatoorset tegevust ning suurt pühendumust magistrantide ja doktorantide juhendamisel.
Ülo Valk on eeskätt pühendunud usundi uurimisele. Üks tema pikemaajalisi uurimisteemasid on olnud demonoloogia ja usundilised jutud – lisaks eesti usundipärimusele on ta vaadelnud Kirde-India usundilisi jutte ja nendega haakuvaid rituaalseid praktikaid. Tema möödunud aastal Eestis, Inglismaal, Saksamaal ja Soomes ilmunud artiklites leiavad kajastamist kuradikujutelmad 19. sajandi Eestis, kummitusjutud haiglapärimuses ja huumori aspekt usundilistes juttudes. Lisaks oli ta mitme teaduspublikatsiooni koostaja, toimetaja ja kaasaautor.
Preemia anti üle 30. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.
Sündmuse korraldasid Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Lisainfo: Merili Metsvahi (merili.metsvahi@ut.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO