Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Konverents "Noorte hääled" Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents "Noorte hääled" toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis ja 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub head võimalust tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.
Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas laiemalt aktuaalsed teemad kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimuste üle ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste esindajate toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.
Konverentsi kava ja ettekannete teesid on tutvumiseks veebis: http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Konverentsid/Noorte-haaled/Noorte-haaled-2014.
Kõik on oodatud kuulama ja kaasa arutama!
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.
Lisainfo:
Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent, jaanikah@folklore.ee
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa@erm.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 10. aprillil 2014, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek
Kavas:
Aado Lintrop „Maa tekkimise püha jutt“
Eesti rahvalaulude antoloogia "Ilomaile. Anthology of Estonian folksongs with translations and commentary" esitlus (koost. Juhan Kurrik, täiendatud kordustrükk 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus)
Kogumikust kõnelevad Madis Arukask, Kanni Labi ja Vello Salo.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Eelteade: järgmine ARSi koosolek toimub 29. mail.
PS. Kohapeal on võimalik maksta liikmemaksu. Soovi korral on võimalik liikmemaksu maksta ka ülekandega Akadeemilise Rahvaluule Seltsi arveldusarvele SEB pangas (IBAN EE771010220023690018). Täpsem info liikmemaksu seisu kohta katreki@folklore.ee

Professor Ülo Valgu loeng 8. aprillil Tartus

Ootame teid teisipäeval, 8. aprillil kell 16.00 Philosophicumi ringauditooriumisse (Jakobi 2, Tartu) Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valgu loengule „Kui muistendist saab uudis: usundilise pärimuse ja Eesti ajakirjanduse suhetest läbi aja“, mis toimub rahvusteaduste loengusarja raames.
19. sajandi lõpukümnenditel algas Eestis süstemaatiline rahvaluule kogumine, samal ajal kasvas ajakirjanduse levik ja ühiskondlik mõju. Kas ja kuidas on rahvapärimus ja ajakirjandus omavahel seotud ja teineteist mõjutanud – nii minevikus kui tänapäeval? Loengus käsitletakse omaaegse eesti usundilist pärimust (nõidus, kurat, varavedaja, kodukäija jt teemad) mitte kui arhailist minevikunähtust, vaid kui ühiskondlike valupunktide süstemaatilist käsitlust, mil on avalikus ruumis täita oluline roll. Loeng tugineb nii Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudele kui Eesti ajakirjandusele.
Loengut täiendab TÜ folkloristika doktorandi, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Reet Hiiemäe ettekanne globaalse ulatusega meediamõjulisest folkloorist. Juttu tuleb eksootiliste maadega, eriti Indiaga seostuvatest stereotüüpidest ja uskumustest. Ettekanne esitab Indias välitöödel käinud folkloristi vaate ja käsitleb iidse usundi ja uue meedia keerulisi suhteid Kirde-India pärimuskontekstis.
Professor Ülo Valk on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor alates 1995. aastast. Tema peamised uurimisteemad on eesti rahvausund ja mütoloogia, kirjakultuuri ja suulise traditsiooni suhted, folkloor sotsiaalses kontekstis, žanriteooria ja folkloristika ajalugu.
Peale siinse rahvapärimuse on ta välitöödel uurinud ka India rahvausundit. Professor Valk on külalisprofessorina töötanud ka mainekas Berkeley’s California Ülikoolis ning on presidendi ja asepresidendina vedanud folkloristide juhtiva maailmaorganisatsiooni International Society for Folk Narrative Research’i tegevust.
Loengust toimub ka otseülekanne www.uttv.ee ja www.postimees.ee lehekülgedel. Otseülekanne avaneb mõni minut enne loengu algust.
Rohkem teavet rahvusteaduste kohta ja loengutele registreerumine: http://www.ut.ee/rahvusteadused

Vanasõnatähtede tähtpäevi

17. veebruaril tähistas oma 70. juubelit Wolfgang Mieder, Vermonti ülikooli professor, kaasaegse parömioloogia megatäht, folklorist ja fraseoloog, germanistika ja medievistika ekspert, enama kui saja vanasõnateemalise raamatu ja üle kolmesaja artikli autor, aastaraamatu "Proverbium: Yearbook of International Proverb Scholarship" ja raamatusarja "Supplement Series to Proverbium" toimetaja, paljude teadusorganisatsioonide liige, väärikate teaduspreemiate laureaat.
Wolfgang Mieder on eesti folkloristide kauaaegne sõber, eesti folkooriajakirjade ja -sarjade toimetuskolleegiumide liige ja kaasautor, eesti parömioloogia entusiastlik mentor, kes on andnud meie uurijaile hinnalisi konsultatsioone, toetanud meie konkursiprojekte, kinkinud meile hulganisti parömioloogilist kirjandust, on meie parömioloogide jt folkoristidega regulaarses kirjavahetuses.
Wolfgang Miederi juubeliks on Christian Grandli ja Kevin McKenna toimetusel ilmunud pühendusteos ""Bis dat, qui cito dat" – Gegengabe in Paremiology, Folklore, Language and Literature. Honoring Wolfgang Mieder on His Seventieth Birthday" (Frankfurt am Main: Peter Lang, 2014).

1. märtsil möödus 90 aastat Leedu teeneka vanasõnauurija Kazys Grigase sünnist. Grigas töötas aastast 1954 Leedu Keele ja Kirjanduse Instituudis, praeguses Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudis. Grigas on arvukate parömioloogia alaste uurimuste autor, ta on avaldanud kirjutisi vanasõnadest, kõnekäändudest, mõistatustest. Tema põhihuvi oli eelkõige eri keelte vanasõnade omavahelised suhted (Lithuanian Proverbs. Comparative study (1976)). Grigas osales aktiivselt rahvusvahelises parömioloogilises uurimistöös, oli tihedas kontaktis Wolfgang Miederi, Arvo Krikmanni jt kolleegidega.
Leedu vanasõnad ja kõnekäänud koondati Grigase juhtimise 2008. aastal kaheosaliseks mahukaks koguteoseks Lietuvių patarlės ir priežodžiai (Leedu vanasõnad ja kõnekäänud). Selles töös toetus ta suuresti Eestis vanasõnadega tehtule. Samuti on Grigasel silmapaistvad teened Leedu folkloristika arendamisel. Kazys Grigase sünniaastapäeva tähistamiseks ilmub tema kolleegidelt pühendusteos Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudi sarjas “Tautosakos darbai”.

25. märtsil möödus 100 aastat Matti Kuusi, Helsingi ülikooli kauaaegse professori, maailmakuulsa parömioloogi ja folkloristi, soome eeposte ja runode uurija, kirjandusloolase, esseisti, kirjaniku ja ühiskonnategelase sünnist.
Matti Kuusi on olnud mitme üleilmse tähtsusega parömioloogilise projekti algataja. Ta andis aastail 1965–1975 välja maailma esimest vanasõna-ajakirja "Proverbium", tema poolt kogutud ainestikul ja süstemaatikal põhineb rahvusvaheliselt tuntud vanasõnade neti-andmebaas (toimetaja Outi Lauhakangas). Aastal 1963 käivitas Matti Kuusi Soome–Eesti megaprojekti "Läänemeresoome rahvaste ühised vanasõnad", mille raames ilmus viieköteline akadeemiline väljaanne "Eesti vanasõnad" (1980–1988), samuti vadja, liivi ja vepsa vanasõnade teaduslikud väljaanded ning neid ja Soomes tehtud eeltöid summeeriv koondteos "Proverbia Septentrionalia" (1985). Seega võib Matti Kuusit lugeda ka eesti parömioloogia rajajaks.
Matti Kuusi 100. sünniaastapäevaks on Tellervo Krogerus avaldanud mahuka biograafia "Sanottu. tehty: Matti Kuusen elämä 1914–1998" (Helsinki: Siltala, 2014).

Konverents "Tervis, linn ja loodus" Eesti Kirjandusmuuseumis

Tervise ja toitumisega seotud mõtteviisidele, tavadele ja uskumustele pühendatud konverents Medica IX kutsub kuulajaid kolmapäeval, 26. märtsil Eesti Kirjandusmuuseumisse Tartus. Konverentsil esitlevad Eesti sotsiaal- ja humanitaarteadlased uurimusi tervise hoidmise ja ravimise viisidest, (mahe)toidu ja laiemalt tervisliku loomuliku eluviisi tähendustest Eestis.
Konverentsi alateema „Tervis, linn ja loodus“ viitab inimeste püüdele leida (linna)keskkonnas ja toidus peituvate riskide maandamiseks nii loodusest kui traditsioonist pärinevat tarkust: puhast toitu ja alternatiivseid raviviise. Urbanistlikus tarbimiskultuuris on leidnud kindla koha öko- ja mahetooted, tervisliku toitumise kohta leidub meedias hulgaliselt eksperthinnanguid. Ravimine, energiate ammutamine ning pingete maandamine põimib linlikesse elustiilidesse looduslikkuse kui tervise allika nii raviviiside, elustiili kui ka toidu näol. Konverentsil käsitletakse tervisliku toidu ja raviga seonduvad teemasid ning viise, kuidas inimesed on saavutanud kontakti oma olemusega nii ajalooliselt kui ka tänapäeval.
Konverentsile registreerimine algab kolmapäeval kell 9, avasõnad kell 9.50 Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise 42.
Lähemat infot konverentsi kohta leiab Medica koduleheküljelt: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaIX/
Sealsamas võib tutvuda ka varasemate kohtumiste teemadega:
http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medica/

Märtsikuu regilaulutuba

Teisipäeval, 25. märtsil kell 18-20 kõlab Tartus Paberimuuseumis regilaulutuba.
Seekordses laulutoas ütleb eest kohapärimuse uurija Jüri Metssalu, kes on ühtlasi üks Tartu regilaulutubade traditsiooni algatajaid.
2008. aasta augustis, kui Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse tudeng Karmen Puidak soovis Tartus laulutoa käima panna, tuli Jüri ideega kohe kaasa ja vedas Tartu Linnakodaniku muuseumis lauluringe kuni 2009. aasta suveni. Järgmisel hooajal lõid korraliste eestütlejatena kampa Jüri ansamblikaaslased Sinimaniseelest, kes ka esimesel hooajal lauluringi käimas hoida aitasid. Vahepeal kodukandis kohapärimuse õpetajana töötanud, on Jüri nüüd taas rohkem Tartus toimetamas ja tuleb pikema pausi järel uuesti ka lauluringi.
Selle korra laulutoa teema kohta ütleb Jüri, et tuleme kõigepealt kohale, vaatame endasse ja enda ümber ja märkame, millised laulud parasjagu selles hetkes ilmuvad. Regilaulude laulmise juures ongi Jüri meelest tähtis keskenduda ja lasta lauludel kohapeal sündida. "Regilaul on ennekõike olemise viis," ütleb ta.
Regilaulutuba toimub Tartus Paberimuuseumis (Kastani 38, II korrus).
Sissepääs on prii tänu Eesti Kultuurkapitali (rahvakultuuri ja Tartumaa) ning Paberimuuseumi toetusele.
Regilaulutoa koduleht: http://www.folklore.ee/regilaulutuba Info facebookitsi: https://www.facebook.com/groups/222135807992937/
Lisainfo: Moon Meier, moon.meier@gmail.com

Anastasia Mitrofanova loeng

TÜ EL-Venemaa uuringute keskus (CEURUS) ja Eesti akadeemiline usundiloo selts kutsuvad 19. märtsil kell 16.15 kuulama professor Anastasia Mitrofanova (Moskva) loengut "Religious radicalism and anti-European sentiment in contemporary Moldova". Loeng toimub aadressil Ülikooli 16-214.
Et Anastasia Mitrofanova uurimisviis sisaldab politoloogile just mitte kõige tavapärasemat võtet - välitöid kohalike inimeste seas - avaldas ta soovi esineda muuhulgas just folkloristidest-etnoloogidest kuulajaskonnale.
Lähemalt loengust ja esinejast:
The presentation describes Orthodoxy-based anti-European activities in Moldova, discusses the sources of such activities, and analyzes the role of radicals in the landscape of Moldovan Orthodoxy. Orthodox radicals believe that although Anti-Christ has not come yet, his reign on Earth has already started. Moldova’s moves in the direction of the European Union are seen as apostasy. The increase in religious radicalism directly followed regime change and transition to more consistently pro-European policies in Moldova in April 2009. The presentation also discusses specific issues such as the use of enumerated identity cards, freedom of press and blasphemy, as well as the rights of religious and sexual minorities. The presentation is based on the author’s fieldwork in Moldova.
Anastasia V. Mitrofanova (born 1973) is a Chair of Political Science, Church-State Relations and the Sociology of Religion at the Russian Orthodox University, Professor at the Russian State University for the Humanities (RGGU). She received her M.A. (1994) and Ph.D. (1998) in Political Science from the Moscow State University and Dr. habilitat degree from the Diplomatic Academy of the Foreign Affairs Ministry of the Russian Federation (2006). In 1998-2012 she was Director of the Center for Euroatlantic Studies at the Diplomatic Academy. Anastasia Mitrofanova’s research interests include: religious politicization, fundamentalism, Orthodox Christianity and politics, nationalism in post-Soviet states, religiopolitical movements.
Main publications: Politizatsiia ‘pravoslavnogo mira’ (Moskva: Nauka, 2004); The Politicization of Russian Orthodoxy: Actors and Ideas (Stuttgart: Ibidem-Verlag, 2005).
Anastasia Mitrofanova is currently a visiting research fellow at the Centre for EU-Russia Studies, University of Tartu.

Judit Kis-Halasi loengud Tartu Ülikoolis

Külalisõppejõud Judit Kis-Halas (Pécs i ülikool, Ungari) peab inglisekeelse valikaine kõikidele õppeastmetele: FLKU.04.115 Uuspaganlus: praktikad ja suundumused (3 EAP)
Loengud toimuvad 13. märtsist kuni 17. aprillini neljapäeviti kl 10.15 (Ülikooli 16-214) eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.
Ingliskeelne lühitutvustus:
Paganism, as a phenomenon in post post-modern religiosity. The lectures provide a thorough overview on the various forms of Paganism, often considered as mainstream Pagan trends, such as Wicca, Asatru, Goddes Worship, etc.; they highlight on their various historical roots, describe their distinctive features, and hints on their social basis. Some further lectures are dedicated to the rich diversity of national Pagan cults in the Post-Socialist social settings of Central- and Eastern Europe.
Kõik on oodatud kuulama!

Eesti akadeemilise usundiloo seltsi loengusarjas räägitakse looduslikest pühapaikadest

Teisipäeval, 11. märtsil kell 16.15 kõneleb EAUS-i loengusarjas "Püha ja paik" ajaloolane Jüri Metssalu teema "Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel". Loeng toimub Ülikooli 16–212.
Jüri Metssalu tutvustab Juuru kihelkonna pühapaiku, mida on võimalik määratleda nii laiema kui kitsama definitsiooni järgi. Kui pühapaikade hulka lugeda pühaks nimetatud kohad, paigad, kuhu on ande toodud ja kus on ravitud, ning hiie toponüümikaga kohad, siis on hetkel Juuru kihelkonnas teadaolevate pühapaikade koguarv 51. Kui aga lisada ka mitmesuguste (vaim)olenditega seotud paigad, hiiukohad, imeliste ilmingute kogemise kohad jt, siis saaksime Juuru kihelkonnas kokku 90 laiema määratluse järgi püha paika.
Ettekandes tutvustab Jüri Metssalu lähemalt Juuru kihelkonna pühasid allikaid, hiiekohti, pühasid kive ja kabelikohti. Seejuures peatub ta ka mõningatel konkreetsel probleemidel nagu näiteks pühapaikade füüsiline seisund ja riiklik kaitse, hiiepaikade dateerimine, pühapaikade seosed asustusega ja süvendatud uuringute tulemuslikkus.
Lähem info loengusarja kohta leidub EAUS-i koduleheküljel http://www.eaus.ee
Lisainfo: Madis Arukask, EAUS-i president, madis.arukask@ut.ee .

Oodatakse ettekandeid interdistsiplinaarsele konverentsile "Medica IX"

MEDICA IX. Interdistsiplinaarne konverents
Tervis, linn ja loodus
Aeg: 26.-27. märts 2014
Koht: Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu
Konverents kutsub arutlema tervise, ravimise ja toitumisega seotud mõtteviiside, tavade ja uskumuste muutumise üle. Linnastumine kujundab hoiakuid ja elulaade, kus linna looduse seosed ilmnevad uutes ja huvitavates vormides. Mõjukad uusmentaalsuse juhid ja rühmitused on seotud linnadega, nende elukoht ja kogukonna sakraalne paik asuvad sageli aga looduskeskkonnas. Linlased sõidavad loodusesse ja väljaspool linna asuvatesse pühapaikadesse kogema erilist osadust, lõõgastuma, aga ka ennast ravima, rituaali läbi tervenema, tutvuma permakultuuriga ja palju muud. Ümbritsevas (linna)keskkonnas ja toidus peituvate terviseriskide maandamiseks püütakse leida nii loodusest kui traditsioonist pärinevat tarkust: „puhast" kohalikku toitu ning alternatiivseid raviviise.
Urbanistlikus tarbimiskultuuris on leidnud kindla koha öko- ja mahetooted. Meedia edastab hulgaliselt eksperthinnanguid tervisliku toitumise kohta, millele sekundeerivad internetikommentaarid ja keskkonnad. Isegi kümne või paarikümne aasta lõikes näib, et kogukondade toidulaud on muutunud, samuti nagu toitlustusasutustes pakutav valik.
Missugused need muutused on?
Mida peetakse rahvuslikeks toitudeks ja kuidas seostuvad need tajuga tervislikkusest?

Paljude linnainimeste jaoks on atraktiivsed õpetused, mis juhivad suuremale sidustatusele looduse või inimese enda „loomuliku" olemusega.
Ravimine, energiate ammutamine ning pingete maandamine seovad pühapaigad ja jõukeskused urbaniseerunud elustiilidesse. Millised praktikad kuuluvad tänapäevaste „loomulikkust" ja tervislikkust taotlevate elustiilide juurde? Milliseid resursse näevad linnaelanikud loodusel nende tervise ja heaolu parandamiseks?
Loetletud teemade kõrval on teretulnud on ka muud teoreetilised ja rakenduslikud etnomeditsiini ja meditsiiniantropoloogiat puudutavad ettekanded.
Ettekande teese ootame hiljemalt 20. märtsiks aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaIX või e-mail: mare@folklore.ee, subjekt "MedicaIX teesid".
Korralduskomitee: Mare Kõiva ja Marko Uibu
Kontakttelefon: 372-7377740

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO