Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

3. märtsi teisipäevaseminar Eesti Kirjandusmuuseumis

Teisipäeval, 3. märtsil kell 12 toimub Kirjandusmuuseumi IV korrusel seminar, mille fookus Kirjandusmuuseumi virtuaalsel arhiivil.
Kaisa Kulasalu ja Liina Saarlo räägivad KIVIKEsest, Kogukonnaportaalist ning Mulgi ja Kodavere rahvaluule kogukondadest.
Kirjandusmuuseumi failirepositoorium ehk virtuaalne kelder KIVIKE (kivike.kirmus.ee) sisaldab suurt hulka käsikirjaliste ja visuaalsete (ja peatselt ka audio-) materjalide digitaalseid koopiaid ning andmestikku.
Kogukonnaportaal on loodud silmas pidades arhiivide tavakasutajaid. Esmane eesmärk on teha kättesaadavaks mõnda piirkonda või teemat puudutav materjal. Teine eesmärk on võimaldada arhiivikasutajail osaleda Kirjandusmuuseumi kogude täiendamisel: lisada materjalidele kommentaare ja märksõnu, täiendada olemasolevaid andmeid, litereerida helisalvestusi ning sisse trükkida käsikirjamaterjale. Kogukonnaportaali alustati Mulgimaa pärimuse kogukondade ja Kodavere rahvaluule veebivärava loomisega.
Seminaris tutvume KIVIKEse kasutusvõimalustega ning õpime seda keskkonda tundma.
Kõik on oodatud!

Folkloristide kümnes talvekonverents "Mälu. Meenutamine. Muistend" Taevaskojas

26.-27. veebruaril toimub Taevaskoja Puhkekeskuses kümnes folkloristide talvekonverents, mis seekord kannab pealkirja "Mälu. Meenutamine. Muistend" ja on pühendatud keele- ja rahvaluuleteadlase Aino Laaguse ((22.11.1944–17.02.2004) 70. sünniaastapäevale.
Eesti folkloristide kümnendat korda toimuv talvekonverents on pühendatud teemadele, mis kajastusid tema uurijahuvides ja on üldisemalt folkloristliku kultuurianalüüsi keskmes. Kolm konverentsi pealkirja hõlmatud märksõna puudutavad pärimusprotsessi eri tasandeid. Mälu on kultuuriuuringute üks kesksetest kontseptsioonidest, mille folkloristlike uurimisaspektidena kerkivad esile näiteks individuaalne ja sotsiaalne mõõde. Meenutamise kaudu modelleeritakse sündmused ja kogemused kultuuris kõnekateks üksusteks, mis osutab folkloori protsessuaalsusele.
Konverentsi kava vt http://www.ut.ee/folk/index.php/et/syndmused/441-talvekonverents-2015-kava ja teesid http://www.ut.ee/folk/files/talvekonverentsi_teesid_2015.pdf
Talvekonverentsi korraldab Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Konverents toimub Eesti Teadusagentuuri projekti IUT2-43 “Traditsioon, loovus ja ühiskond: vähemused ja alternatiivsed diskursused” raames. Selle korraldamist ja teesikogumiku väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus).
Lähem info: e-post kristel.kivari@ut.ee, tel. 5111290, Ergo-Hart Västrik, e-post ergo-hart.vastrik@ut.ee, tel. 7376214.

Rahvusvahelise Parömioloogia Assotsiatsiooni aastaraamatutes alates 2008. aastast ilmunud artiklite bibliograafia on Internetis kättesaadav

Lõuna-Portugali väikelinnas Taviras on peetud alates 2007. aastast iga-aastaseid parömioloogia-uurijate kogunemisi , esimesel kollokviumil asutati vanasõnahuvilisi ühendav assotsiat­sioon AIP-IAP ((Associaēćo Internacional de Paremiologia / International Association of Paremiology), mille mootoriks on olnud algusest peale Tavira kohalik vanasõna-aktivist Rui J. B. Soares. Kollokviumide põhikorraldaja suur töö on lasunud peale Rui Soarese ka Outi Lauhakangase (Soome) õlul.
Eriala ühe tippfoorumi eesmärgid on mitmekesised - luua laia erialavõrgustiku kaudu kultuuridevahelist dia­loogi, soodustada ulatuslikku parömioloogia-alast koostööd, arutleda vanasõnauurimise uute suundade üle praegusel tehnoloogilise kommunikatsiooni ajastul, tutvustada ja teadvustada kaasaegseid parömioloogia käsitlusviise, avardada vanasõnade õpetami­se ja omandamise strateegiaid hariduses, tugevdada põlvkondadevahelisi sidemeid ja motiveerida noori hoidma kultuurilist järjepidevust.
Assotsiatsioonil on tava igaks kollokviumiks anda välja aastaraamatuna ilmuv artiklikogumik eelmisel aastal peetud ettekannete põhjal. Kõikide aastaraamatus ilmunud artiklite bibliograafia SOARES, RUI & LAUHAKANGAS, OUTI (EDS). INTERDISCIPLINARY COLLOQUIUM ON PROVERBS, ACTAS ICP07-ICP13 PROCEEDINGS. TAVIRA: AIP-IAP, 2008-2014 (koostanud Liisa Granbom-Herranen ja Outi Lauhakangas) on nüüd leitav Interneti-aadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/koostoo/tavira/proceedings.htm
Assotsiatsiooni ja kõigi seni toimunud kollokviumide kohta leiab infot veebiaadressil http://www.colloquium-proverbs.org/icp/en.

Suri folklorist, tõlkija ja kirjanduskriitik Eino Kiuru (1929-2015)

26. jaanuaril suri 86aastasena Karjala Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudi kauaaegne töötaja, folklorist, tõlkija ja kirjanduskriitik Eino Kiuru. Eino Kiuru uurimistööde keskmes oli ingeri rahvaluule ja mahukaim tõlketöö kosstöös ingeri rahvalauliku Armas Mišininiga valminud Kalevala uutõlge vene keelde (ilmus 2001). Eino Kiuru oli aastail 1989—2004 Karjalas ingeri kultuuriliikumise juhtide seas, aastast 2004 elas ümberasujana Lappeenrannas Soomes.

Sergei Abašini raamatu "Nõukogude kišlakk: kolonialismi ja moderniseerumise vahel" esitlus

19. veebruaril kell 16 toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16-214) Sergei Abašini raamatu "Nõukogude kišlakk: kolonialismi ja moderniseerumise vahel" esitlus.
Autor on üks Venemaa silmapaistvamaid Kesk-Aasia uurijaid. Viimastel aastatel on tema peamiseks uurimisteemaks Kesk-Aasia migratsiooni uurimine Venemaal.
Raamatus käsitletakse muutusi Kesk-Aasias XIX sajandi lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Lugu jutustatakse läbi ühe kišlaki ajaloo. See küla elas üle nii vallutusi, repressioone ja kultuurimuutusi kui ka tormilise majandusliku arengu.
Raamatus on kasutatud hulgaliselt dokumente ja suuliseid allikaid, mis jutustavad regiooni vallutamistest, koloniaalse ja nõukogude valitsusaparaadi funktsioneerimisest, võitlusest nõukogudevastaste basmatšidega, kollektiviseerimisest ja puuvillakasvatuse forsseerimisest, meditsiinist ja islamist, kogukonnast ja kohalikest abielustrateegiatest. Välitöödel ja arhiivides kogutud materjalide analüüsiks on kasutatud postkolonialismi, kultuurihübriidsuse ja nõukogude subjektiivsuse teooriaid. Nende abil selgitab autor Vene impeeriumis ja NSVL-s valitsenud ühiskondlike suhete vastuolulisust.
Sergei Abašin, sündinud 1965. aastal, on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ning NSVL TA Etnograafiainstituudi aspirantuuri (doktorantuuri). 1997. aastal kaitses ta teaduste kandidaadi kraadi ja 2009. aastal teaduste doktori kraadi. Aastatel 1990–2013 töötas ta Venemaa TA Etnoloogia ja Antropoloogia instituudi Kesk-Aasia osakonna teadurina, alates 2013. aastast on Sergei Abašin Peterburis asuva Euroopa Ülikooli migratsiooniantropoloogia professor.

Ilmunud on sariväljaande Reetor 9. number „Uurimusi tänapäevasest kujundkeelest“

Käesoleva kogumiku Reetor 9. numbrisse pealkirjaga „Uurimusi tänapäevasest kujundkeelest“ (koostaja ja toimetaja Anneli Baran) on koondatud artiklid nii Eestist kui mujalt, milles leiavad kajastamist nii mõnedki tänapäeva fraseoloogia ja parömioloogia aktuaalsed teemad ja olulisemad uurimisküsimused. Kõiki neid uurimusi ühendab üks ja sama temaatika – kujundlikkuse koht nüüdisaegses keelekasutuses. Kesksel kohal on internetikeskkonna mõju traditsiooniliste väljendite kasutamisele, aga ka keeletarvitusele üldisemalt.

17. veebruari teisipäevasminar

17. veebruaril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis seminar, kus muuseumi arhivaar Kaisa Kulasalu räägib rahvaluulekogude kasutamisest nõukogude perioodi algusaastatel. Ettekanne on inglise keeles, kui seminari tuleb väliskülalisi.
Esimene sissekanne Eesti Rahvaluule Arhiivi külalisteraamatusse on tehtud 1. septembril 1927. Sellest ajast peale on rahvaluulekogude kasutajad enda nimed üles märkinud. Ettekandes selgitatakse, kui palju ja mis eesmärkidega on Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna kogusid kasutatud Teise maailmasõja ajal ja järel. Milline oli sel ajajärgul rahvaluulet koguva ja säilitava institutsiooni roll?
Seminar algab Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis kell 12.
Kõik on lahkesti oodatud!

Kivikese tutvustuspäev 12. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 12. veebruaril toimub Kirjandusmuuseumi saalis failirepositoorimi ja arhiiviinfosüsteemi Kivike (http://kivike.kirmus.ee) tutvustuspäev Kirjandusmuuseumi töötajatele.
Viimase aasta jooksul on Kivikesse jõudnud palju uusi võimalusi.
Tutvustuse esimesel poolel (13.00-14.15) tutvume Kivikese põhiliste funktsioonidega: kuidas sisse logida, mida ja kuidas tasub otsida, kuidas andmeid lisada ja muuta, kust leida juhendeid.
Päeva teisel poolel (14.30-15.30) vaatame Kivikese uuemaid võimalusi: tellimuste esitamine, materjalide annetamine, kasutajate lisatud märksõnad ja kommentaarid, juurdepääsupiirangute haldamine jne.
Ootame rohket osavõttu!

Muinasjuttude töörühm pälvis Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia

5. veebruaril anti kinos Kosmos IMAX pidulikult üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma liikmed Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom pälvisid Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia antoloogia "Eesti Muinasjutud. Imemuinasjutud" koostamise eest.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO