Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Liisi Laineste huumoritraditsiooni käsitlus eesti keele riigieksamil

29. mail toimunud eesti keele riigieksamil oli ühe võimaliku eksamitekstina keskkoolilõpetajatele välja pakutud Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Liisi Laineste 2017. aastal Müürilehes ilmunud artikkel „Üldse pole naljakas! Huumoritraditsioonist ja tsensuurist“.
Õpilased said Liisi Laineste artikli najal mõtestada huumori vajalikkust ning selgitada, mis on huumorikonfliktid ja miks need võivad puhkeda. Samuti oli õpilastel võimalik küpsusseksamil analüüsida interneti kasutuselevõtu mõju huumorile.
Kirjandis pidid keskkoolilõpetajad analüüsima, miks on huumorit vaja nii ühiskonnale kui ka üksikisikule.
Liisi Laineste on Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse vanemteadur, kelle peamine uurimisobjekt on rahvahuumor ja selle erinevad avaldumisvormid minevikus ja tänapäeval. Tema doktoritöö (2008) käsitles postsotsialistlikku naljatraditsiooni ja pälvis ka Lennart Meri nimelise teadustöö auhinna.
Laineste viimaste aastate uurimisteemad on seotud nii interneti meemide kui ka etniliste naljade uurimisega.
https://www.muurileht.ee/uldse-pole-naljakas-huumoritraditsioonist-ja-tsensuurist

Eesti folkloristika aastapreemia sai Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid

Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Sel aastal esitati preemiale neli kandidaati: Risto Järv, Mare Kõiva, Mari Sarv ja Piret Voolaid. Kõigi nimetatud folkloristide teadus- ja organisatsiooniline töö, samuti rahvaluule populariseerimistegevus oli väga sisukas ja tulemuslik. Preemiakandidaate ühendab ka asjaolu, et nad on kas suuremate uurimisüksuste või töörühmade juhid.
2020. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Piret Voolaid, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Eesti uuringute Tippkeskuse tegevjuhi ülesannetes.
Piret Voolaiu peamised uurimisteemad on mitmekülgsed, tema erialase huvi all on vanasõnad, mõistatused, rahvahuumor, digitaalne folkloor ja spordipärimus. 2019. aastal ilmunud teadustöödes käsitles ta sõimuväljendeid, värvisümboolikat mõistatustes ning mõistatuste ja uskumuste seoseid. Lisaks korraldas Voolaid rahvusvahelisi konverentse, mis keskmes olid kaasaegsed kultuurimuutused, mütoloogia ning usundilised jutud. Laiemale üldsusele on tuttavad tema päevakajalised, vanasõnade tähendusi lahti harutavad sõnavõtud meedias.
Lisainfo: Mare Kalda (kalda@folklore.ee)
Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Pärnu Keskraamatukogus on juunis avatud Eesti Kirjandusmuuseumi näitus „Vana, aga vigureid täis“

Kes oskab kõiki maailma keeli? Millised uued käänded on eesti keeles? Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Kuidas kõlavad eesti vanasõnad ametnikukeeles? Mida tähendab pisuhänd? Mis vahe on gripil ja seagripil?
Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse koostöös valminud näitus „Vana, aga vigureid täis“.
Möödunud eesti keele aastale pühendatud rändnäitus põhineb rahvaluule lühivormidel – vanasõnadel, kõnekäändudel - väljenditel, mõistatustel – ja keelemängudel mütoloogia ainetel. Vanemas kihis on talletunud meie esivanemate arusaamad maailmast, kuid vanad vormid võivad tänapäeva argisuhtluses edasi elada hoopis teistsuguses ja mõnikord vägagi lustakas kuues. Näitus tutvustabki rikkalikke võimalusi, kuidas eesti keelega mängides nautida vana ja luua uut.
Näitus jääb suvepealinnas vaatamiseks kuni juuni lõpuni.
Näituse on koostanud folkloristid Piret Voolaid ja Mare Kõiva, kujundanud Sander Lillo.
Näituse valmimist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus – TK 145).

Näitus „Eestlastele Eesti taevas!“ on Tartu tähetorni aias avatud 30. septembrini

Tartu tähetorni aias saab vaadata näitust „Eestlastele Eesti taevas!“, mis annab ülevaate eestikeelsete taevakaartide kujunemisest.
„Tänavusel eesti keele aastal on põhjust rääkida ka eestikeelsetest taevakaartidest ja tähtkujunimedest,“ sõnas näituse koostaja ja Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik. „Ehkki tähistaevas on kõigile planeedi Maa elanikele ühine, on eri rahvad moodustanud tähtedest erisuguseid kujundeid ja andnud neile eri nimesid,“ selgitas Leppik
Tähetorni aias avatud ajutisel näitusel saab külastaja teada, kuidas meie kõnepruugis kinnistunud tähtkujunimetused on sajandite jooksul kujunenud. Seega kajastab näitus üht osa eesti teaduskeele arenguloost.
Eestikeelsed taevakaardid on olnud mõjutatud nii teaduse arengust kui ka moelainetest. Üksikud eestikeelsed tähe- ja tähtkujunimed tulevad sõnaraamatutes ette juba alates 17. sajandist. Aastal 1886 püüdis Ado Grenzstein esimesel eestikeelsel taevakaardil luua täiesti originaalset pseudomütoloogilist taevapilti. Suurema populaarsuse saavutas siiski Jakob Hurda uurimus tõelisest rahvaastronoomiast, mida kasutati ka 20. sajandi alguse kooliõpikute taevakaartide koostamiseks.
Kahe maailmasõja vahel välja antud kaartidel jäeti rahvaastronoomia kõrvale ja kasutati rahvusvahelisi nimetusi. 1960. aastail, kui kõik rahvapärane läks jälle moodi, kasvas ka huvi eestlaste omakultuurilise taevapildi vastu. Kunstilises vormis jäädvustati see näiteks Tõravere observatooriumi uue hoone seinapannoole.
21. sajandil kasutatakse Eestis valdavalt rahvusvaheliste tähtkujunimede eestikeelseid mugandeid. Nende kõrval on kindlalt taevakaartidel oma kohta hoidnud rahvaastronoomiast pärinevad sellised nimetused nagu Suur Vanker, Põhjanael ja Linnutee.
Välja pandud valik 19.–21. sajandi eestikeelsetest taevakaartidest näitab sedagi, kuidas pildikeel ja edasi antava info hulk oleneb kaardi otstarbest, varieerudes teaduslikust täpsusest kunstnikufantaasiani.
Näituse koostaja on Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik, teda nõustasid folklorist Andres Kuperjanov ning astronoomid Helle Jaaniste ja Jaak Jaaniste. Kujundaja on Maarja Roosi Tartu Ülikooli multimeedia talitusest.
Näitus „Eestlastele Eesti taevas!“ on Tartu tähetorni aias avatud 30. septembrini.

Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühma seminaris esineb Vladimir Sazonov

Olete oodatud kolmapäeval, 27. mail kell 12-13 kuulama seminari&loengut TEAMSis – link EKM ja TK seminarid.
Vladimir Sazonov (Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia) esineb teemal "Illuyanka ja Tešub. Lohetapmise motiiv Hetiidi mütoloogias".
Illujanka ja Tešub" on indo-euroopa päritolu hetiidi müüt. See rituaalne müüt käsitleb lohe Illujanka tapmist jumaliku kangelase Tešubi ehk Tarhuni (hetiidi tormijumal) poolt ning on tihedalt seotud hetiidi kuningavõimuga. Müüti deklameeriti purulli ehk Uue Aasta pidustuste ajal kevadel. See tähendas uue aasta algust.
Seminari toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv jätkab kodu- ja metsaloengutega

Kevadises eriolukorras oli sarnaselt paljude teistega sunnitud ka Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv otsima võimalusi jätkata oma tegevusi veebi vahendusel ning loodi kodu- ja metsaloengute seeria rahvaluulearhiivi Youtube’i kanalil. Meil on rõõm teatada, et videoloengud jätkuvad ka pärast eriolukorra lõppu ning valminud on Janika Orase loeng „Laulmisest looduses“.
Loeng käsitleb vabas õhus laulmist eesti vanemas traditsioonis: mida ja mis olukordades lauldi, kuidas tajuti ja kujundati helimaastikke ning miks üldse looduses lauldi. Lühiloeng on leitav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=786ugYNO_9M.
Soovitame vaadata ka arhiivi teadlaste eelmisi kodu- ja metsaloenguid:
* Maitulest ja tuletegemisest“. Folklorist Mall Hiiemäe räägib maituld tehes pärimuslikust tuletegemisest erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel (https://www.youtube.com/watch?v=cZBWxjTY5WA).
* „Mansi mütoloogiast“. Folklorist Aado Lintrop kõneleb 19. sajandil kogutud mansi rahvaluuletekstides peegelduvast müüdilisest maailmavaatest (https://www.youtube.com/watch?v=GE-66CSZPg8).
* „Labajalg – labane või kõrge?“ Etnomusikoloog Taive Särg räägib labajalast kui tantsu-laulu-pillimängu žanrist ning selle rollist eesti talupoeglikus ja tänapäevases kultuuripildis. (https://www.youtube.com/watchv=_m3isDFba_0).
Kõik Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud on leitavad Kirjandusmuuseumi kodulehel aadressil https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud.
Lähem info: Eesti Kirjandusmuuseum, 7377 700, kirmus@kirmus.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva videokokkuvõte eriolukorrast

Koroonaviiruse tõkestamisega seotud painav eriolukord on ametlikult läbi saanud. Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva tegi videopöördumise, milles võtab vahepealse aja lühidalt kokku ja edastab kõigile optimistliku tervitussõnumi, et uurimistööde ja teadusteemadega edasi minna. Head vaatamist ja püsige terved!
https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-05/maitervitus.mp4

Eva Toulouze'i videoloeng udmurdi joomistraditsioonidest

Lühiloengus "Joomine udmurdi moodi" tutvustab Pariisi INALCO soomeugri uuringute professor ja TÜ etnoloogia õppetooli teadur Eva Toulouze udmurdi puskari, kumõška, joomise traditsioone. Vanasti peamiselt rituaalidega seotud jooki kasutatakse tänapäeval peamiselt külaliste vastuvõtmise ja tähistamise puhul. Loeng tutvustab sellega kaasnevaid žeste ja reegleid, nõusid, kus kumõškat hoitakse ja kuidas seda tarbitakse. Loeng lõpeb paari näitega puskari kasutamisest surnute mälestamise kombestikus.
Loeng on veebiaadressil https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-05/Drinking.mp4

Piret Voolaiu videoloeng koroonakriisi vanasõnadest

Kutsume vaatama ja kuulama Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Piret Voolaiu videoloengut „Parem üks nädal liiga kaua kui üks päev liiga vähe: Vanasõnad ametlikus ja rohujuuretasandi kriisisuhtluses“.
Vanasõna vormi võib koroonakriisi laiaplaanilises suhtluses käsitleda kui metalingvistilist koodi, mõjuvõimsat kõneornamenti, mida kasutatakse sõnumi edasiandmisel, et sõnumi tähendus suhtluspartnerile paremini pärale jõuaks. Loengus tuleb juttu, milliseid varemtuntud vanasõnu ja millistes situatsioonides on kriisikommunikatsioonis kasutatud, milliseid uusi vanasõnu on lisandunud.
Loeng veebiaadressil: https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-05/YksNadal.mp4
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse loenguid saate vaadata ja kuulata veebiaadressil www.folklore.ee/rl/fo/loeng

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO