Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Inglise rahvalauliku Bob Lewis'e kontsert ja seminar 24.-25. septembril 2014

22.-25. septembril 2014 külastab eesti ja võrdleva rahvaluule osakonda inglise rahvalaulik Bob Lewis (Lääne-Sussex, Suurbritannia). Toimumas on kaks temaatilist üritust:
Kolmapäeval, 24. septembril kell 19.30 (uksed avatakse kl 19.00) annab Bob Lewis kontserdi Tampere Maja keldris (Jaani 4).
Neljapäeval, 25. septembril kl 14.15, toimub Bobiga vabavormiline seminar, kuhu on oodatud osalema tudengid ja ka laiem kuulajaskond. Seminar toimub von Bocki õppehoones (Ülikooli 16) ruumis 215.

23. septembri teisipäevaseminar teemal "Tüvitekst YouTube'is – ühest eesti videomeemist"

Kõnelema tuleb Mare Kalda tüvitekstist keskkonnas Youtube ehk ühest eesti videomeemist.
Valdavalt rahvaliku veebi (vrd Robert Glenn Howard 2008, 2009) kaudu levivate uute folkloorsete žanride hulgas nimetab internetimeemide uurija Limor Shifman (2013) menufilmide jm liikuvate piltide loovaid töötlusi.
Videomeemide hulgas on massikultuuri põhiseid klippe, mille vaatajateks on rahvusvaheline huvitajaskond. Ent ka rahvuskultuuri visuaalsed tekstid on läinud töötlusse ning koguvad tuhandeid vaatamiskordi.
Missugused tuntud filmi episoodid on inspireerinud ümbertegemist? Kuidas on muudetud pildi, teksti ja saatemuusika vahekordi ja missugune on uus visuaal? Missugused võiksid olla folkloristika võimalused või isegi kohustused taoliste loomesaaduste tõlgendamisel?
Seminariküsimused on ajendatud “Kevade” (Tallinnfilm 1969) paroodiatest keskkonnas YouTube.
Seminar toimub teisipäeval, 23. septembril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik huvilised oodatud!

Ilmus ajakirja Folklore erinumber Siberi rahvuskaaslastest

Ajakirja Folklore erinumber (nr 58) sisaldab eesti ja läti folkloristide ja etnoloogide uurimusi Siberi rahvuskaaslastest. Nii koostaja Anu Korb kui artiklite autorid on teinud välitöid erinevates Siberi eesti ja läti kogukondades pärast Eesti ja Läti Vabariigi iseseisvuse taastamist.
Siberi eesti ja läti kogukonnad on tekkinud väljarändamise (kõrgaeg 1890-1918) ja tsaarivalitsuse perioodil väljasaatmise või sundasumisele saatmise (ulatuslikumalt alates 19. sajandi algupoolest) tulemusena.
Siberis elavate eestlaste ja lätlaste saatused on tihedalt põimunud omavahel ja teiste Venemaal elavate luteriusuliste rahvaste omadega.
Avaartiklis annab Anu Korb lühiülevaate kahe maa uurijate kogemusest Siberi rahvuskaaslaste uurimisel. Aivar Jürgenson analüüsib eestlaste Siberi stereotüüpe. Sanita Reinsone pakub teavet migratsiooni- ja väliskogukonna uurimisest, lähtudes 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse migratsioonitekstidest ning 2000. aastatel talletatud väljarändajate järeltulijate juttudest. Astrid Tuisk käsitleb Siberi eestlaste kujutlusi naabruses elavatest turgi rahvastest. Sandis Laime keskendub ühe Siberi küla - Timofejevka paigapärimusele. Aigars Lielbardis uurib Siberi Timofejevka külast kogutud materjali põhjal religiooni ja maagia suhteid. Anu Korbi artikkel pajatab Minussinski piirkonna eestlaste näitel Siberi eestlaste surmakultuuri muutumist ajas.
Andreas Kalkuni ja rahvamuusika-uurija Janika Orase koostöös valminud artikkel räägib Siberi setode laulutraditsioonist.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: EJF ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol58

Dr. Alexander Kingi loeng Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 18. septembril peab dr. Alexander D. King (Aberdeeni ülikool, Šotimaa, UK) Tartu Ülikoolis loengu "Explorations in Ethnopoetics". Loeng keskendub korjaki folklooritekstidele ja toimub TÜ von Bocki õppehoone (Ülikooli 16) auditooriumis 215 algusega kell 12.15.
Loengu tutvustus: I represent the narratives on the page using an ethnopoetic framework with an ear for pause, intonation, and voice quality, as well. Oral narratives are best represented on the page as verses organized into larger unites of stanzas and scenes. An ethnopoetic framework takes into account qualities of the text, “paralinguistic” features of the recording, and additional insights provided by modern audiences of native speakers. My Koryak translators and commentators found one story recorded by Bogoras in 1901 particularly funny. I use these insights to discuss aspects of Koryak humor and comedic performance.
Alexander D. King on Ameerika päritolu lingvistiline antropoloog (PhD Virginia ülikoolist, 2000), kes on uurinud Kamtšatkal elavaid korjakke alates 1995. aastast.
King on Aberdeeni ülikooli dotsent ning sealse antropoloogia osakonna juht. Ta on avaldanud oma välitöömaterjalide põhjal raamatu "Living with Koryak Traditions: Playing with Culture in Siberia" (University of Nebraska Press, 2011) ja hiljuti artikli 20. sajandi alguse korjaki arhiivisalvestuste etnopoeetilisest analüüsist (Journal of Folklore Research, 2013, Vol. 50, No. 1-3, pp. 41-77).
Alexander D. King külastab Eestit Tallinna Ülikooli kutsel, kus ta peab 17. septembril loengu sarjas "Inimkond".
Olete lahkelt oodatud kuulama!

16. septembri teisipäevaseminar

Teisipäeval, 16. septembril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi kolmanda korruse seminariruumis 304 toimub seminar, kus peab ettekande külalisesineja Erki Lind, Tartu Ülikooli religiooniantropoloogia doktorant. Ettekande teema on religiooni kehalisus.
Kõik on oodatud kuulama!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 25. septembril 2014, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kavas on Tuulikki Kurki (Ida-Soome ülikool) ettekanne "Borders and Cultural Studies" (ettekanne inglise keeles).
Kõik on oodatud kuulama!
Kõnekoosoleku korraldajad:
Akadeemiline rahvaluule selts, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Info: Tiiu Jaago 737 5214, Pihla Maria Siim 737 6256
ARSi teised üritused sügishooajal: kogumiskonverents "Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis" toimub 23. oktoobril ja järgmine ARSi koosolek 20. novembril.

ARSi kogumiskonverentsile oodatakse ettekandeid

23. oktoobril 2014 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverents „Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis“.
Välitöödele pühendatud ühepäevaseid eri erialade esindajaid ühendavad sügisesi Akadeemilise Rahvaluule Seltsi korraldatud konverentse on toimunud seni juba üheteistkümnel järjestikusel aastal. Selleaastane järjekorras juba 12. konverents kannab pealkirja „Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis“
Folkloristlikke, antropoloogilisi ja etnoloogilisi välitöid on enamasti suunanud ja mõtestanud Lääne mõtlemisele iseloomulik keha ja teadvust (resp tundeid ja mõistust) vastandav lähenemine. Põhitähelepanu on pööratud teadvuse väljendustele, kehaline kogemus seevastu on jäänud tagaplaanile. Juhul, kui tunded või kehalisus on välitööde analüüsi hõlmatud, on neid mõtestatud eelkõige mõistusest juhitud väljaütlemistele lisavärvingu andjatena. Samas võivad just emotsioonid, kehaline kogemus ja eri meeltega saadud teave otsustada selle üle, kas kontakt leiab aset või mitte, samuti määrata kohtumiste kulu ja sisu.
Konverentsile ootame ettekandeid, kus küsitakse tunnete ja kehaliste kogemuste tähendusliku rolli järele. Lähtekohaks võiksid olla näiteks järgnevad küsimused (kuid loomulikult ei pea vaid nendega piirduma):
Kuidas hõlmata välitööde analüüsi mõlema osapoole tunded nende rolli alahindamata? Kuidas dokumenteerida eri meeltega saadud andmeid (lõhnad, maitsed, helitaust), nii et neid saaks hilisema uurimistöö käigus kasutada? Millist uut teavet pakuks lähenemine, mis tähtsustab tunnete ja kehalisuse rolli välitöödel senisest hulga suuremal määral? Kuidas käituda välitööolukorras, mil kas küsitleja või küsitletava tunded keevad üle? Kas ja kuivõrd kajastuvad tunded ja meelelisus välitööpäevikutes?
Konverentsile on oodatud nii hiljutiste välitöökogemuste analüüsid, kui ka arhiiviainesele keskenduvad ettekanded.
Ettekannete teese ootame 1. oktoobriks aadressil katreki@folklore.ee.
ARSi juhatus

Ilmunud on Mäetaguste 57. number

Ajakirja Mäetagused 57. number pakub lugemist mitme valdkonna huvilistele.
Tiiu Jaago püüab artiklis "Nõukogude aeg elulugudes - 'katkestus' või 'järjepidevus'" selgusele jõuda, kas 20. sajandi lõpul jutustatud elulood esindavad 20. sajandi ajaloosündmuste tõlgendamisel pigem katkestuse või järjepidevuse kontseptsiooni. Analüüs tugineb 18 eluloole Eesti elulugude kogust ja kahele avaldatud tekstile, milles kujutatakse elu stalinlikes vangilaagrites.
Pille Arnek on keskendunud eestlaste nimesid kandvatele hauatähistele (artikkel "Tekstid 16. ja 17. sajandi ratas- ja Malta ristidel").
Mari Kendla küsitleb eesti keeles esinevate kalanimede kujunemist ("Eestikeelsed kalanimetused: teaduslikud versus rahvapärased).
Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel mõtisklevad ACTA ratifitseerimise protsessi veebipeegelduste põhjal Eesti paremäärmuslaste enesekirjelduse eripärade üle ("Paremäärmuslik sõnavabadus eesti rahvusradikaalide veebusuhtluses").
Jelena Popova analüüsib Udmurdimaa loodeosas elava väikerahva bessermanide kalendrikombestiku muutusi artiklis "Talsipühade sanditamised ja maskid bessermanide tänapäevases kalendrikombestikus".
Pavel Limerov võrdleb artiklis "Imetegija Stepan: püha Permi Stefani kuju komi legendides"Epifanius Targa kirjutatud püha Permi Stefani elulugu komi rahvapärimusest tuntud imetegija Stepani lugudega, et selgitada välja, milliseid mõjutusi on saanud permi (komi) kultuur Permi Stefani vahendusel vene kultuurist ja kuidas on rahvapärimuse legendid seotud komide ristiusustamisega. Pikemalt käsitletakse salapäraste tšuudidega seotud pärimust.
Ruth Mirovi artikkel "Laul jutustab lauljast" annab ülevaate Lüganuse lauliku Mai Alasi regilauluvarast.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused
Lähem info: Asta Niinemets, tel 737 7709. asta@folklore.ee

Hooaja esimene teisipäevaseminar - raamatu “Eesti muistendid. Mütoloogilised haigused II. Halltõbi” esitlus

“Hallitõbi on üks väga vana haiguseliik, päris muiste on olnud ka siin Eestis. Ühe arvamise järele tulla hall külmetamisest, teised arvavad, et need olla Lapimaa vanatüdrukud Põhjast, kes siin ratsutamas käivad. Haigus käib hookaupa, suure külmavärinaga. Kui see mööda läheb, tuleb suur päävalu. Seejärel on haige päris terve, kuni uus hoog tuleb.” (ERA II 192, 699 (34) < Viljandi khk. – Leili Takk (1938))
Teisipäeval, 9. septembril 2014 kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis raamatu “Eesti muistendid. Mütoloogilised haigused II. Halltõbi” esitlus.
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses publitseeritud raamat kuulub rahvaluule suursarja “Monumenta Estoniae Antiquae” ja koondab Eesti Rahvaluule Arhiivi kogutud usundi- ja kombestikuteated ning muistendid halltõvest. Folkloristika osakonna ettevalmistustööde toel koostas mahuka kogumiku Piret Paal, kellelt on raamatus ka põhjalik uurimus halltõve kui mütoloogilise haiguse varasematest käsitlustest, malaariast ning selle rahvapärasest ravist üldisemalt, samuti haigust puudutavate uskumuste ja jutupärimuse peamistest joontest.
Teose koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu, sihtfinantseeritav teema SF0030181s08, uurimisprojekt IUT-2205, Eesti Kultuurkapital ja Rahvuskultuuri Fond.
Kõik on lahkesti palutud sündmusest osa saama
Seotud lugemist: http://www.horisont.ee/node/1675

Folkloristika eriala lõputööde kaitsmine Tartu Ülikoolis 28. augustil 2014

Folkloristika eriala bakalaureusetööde kaitsmine toimub 28. augustil 2014 (Ülikooli 16-212)
1. Kl 11.00
Katrina Tulev, "Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu kujundamisprintsiipidest 20. sajandi alguse vaadete kontekstis Richard Viidalepa fotode näitel"
Juhendajad: doktorant Kaisa Kulasalu ja dotsent Ergo-Hart Västrik
Oponent: doktorant Astrid Tuisk
Folkloristika eriala magistritööde kaitsmine toimub 28. augustil 2014 (Ülikooli 16-212)
1. Kl 11.45
Terje Puistaja, "Kogemuse mõistest perepärimuse välitööde näitel"
Juhendaja: dotsent Risto Järv
Oponent: vanemteadur Anu Korb
2. Kl 12.45
Liis Reha, "Kolga mõisa lood pärimusprotsessis: intervjuude, arhiivi- ja meediatekstide võrdlev analüüs"
Juhendaja: prof Ülo Valk
Oponent: nooremteadur, doktorant Kristel Kivari

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO