Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Aprillikuise humanitaariakonverentsi kavas on mitu folklooriuuringute paneeli ja sisukad üksikettekanded
Eesti humanitaarteaduste aastakonverents toimub Tallinna Ülikoolis 10.–12. aprillil 2024.
Katusteema Tulevikuhumanitaaria on valitud nii, et see lubaks ühelt poolt arutleda humanitaarteaduste uute suundade, värskete tööviljade ja tulevaste võimaluste üle, teiselt poolt aga mõtestada konkreetsemalt tulevikukujutelmade rolli kultuuris ja ühiskonnas.
Humanitaaria on üks tähtsamaid tulevikuteadusi, mis seoses suurte muutustega looduskeskkonnas ja tehnoloogias on omandamas üha suuremat kaalu inimühiskonna tuleviku mõtestamisel ja kujundamisel.
Paneel 1, "Andme(kogu)d humanitaarses teadustöös" on puhtalt Kirjandusmuuseumi teadurite vedada.
Folkloristidest esinevad Lona Päll, Mari Sarv, Taive Särg, Liina Saarlo ning Kadri Vider. Etnomusikoloogidest esineb Žanna Pärtlas muusika- ja teatriakadeemiast. Žanna Pärtlas ja Janika Oras on seotud muusika- ja teatriakadeemia korraldatud paneeliga "Tulevikukunstide arheoloogia" ja nad räägivad teemal "Seto mitmehäälne laulutraditsioon 21. sajandil. Järjepidevus ja taaselustamine".
Paneeli 11, "Humanitaaria ja teadmussiire – koostöö ja -loome õpetajatega" korraldajad on Aija Sakova, Joosep Susi, Piret Voolaid. Eda Kalmre ja Astrid Tuisk peavad ühisettekande "Lapsed ja noored kui pärimuse loojad ja kandjad – uut moodi aines teaduses ja kooliõpetuses 1990. aastatest".
Keskkonnateemadele pühendatud paneelis "Kultuuri loov potentsiaal keskkonnakriisis" esineb Reet Hiiemäe – "Keskkonnapärimus ja rohekommunikatsioon". Lona Päll aga peab koos Aet Annistiga ettekande "Kuidas suhestub rohepööre inimeste igapäevase reaalsusega" paneelis 28 "Pärandihumanitaaria võimalused. Tulevikupärand ning mineviku ja oleviku (rakenduslik) vahekord".
Ajaloouuringute paneelis "Mitmeliigiline ajalugu. Loomad keskaja ja varauusaja ühiskonnas" tuleb arutlusele Tõnno Jonuksi analüüs “Loomarepresentatsioonid hilisrauaajast keskaega – järjepidevus, muutused või katkestus”. Tõnno Jonuks esineb ka paneelis 5, kus on kavas Andres Uueni ja Tõnno ühisettekanne kultuuripärandi tehnilistest uuringutest humanitaarteadustes juhtumiuuringute näiteil.
Eraldi paneeli "Pärandihumanitaaria võimalused. Tulevikupärand ning mineviku ja oleviku (rakenduslik) vahekord" on kokku pannud Tartu Ülikooli folkloristid Kristin Kuutma ja Elo-Hanna Seljamaa.
Rahvaliku kirjalikkuse uurija Katre Kikas peab huvitava ettekande "“On sääl veike ojakene kuskil nirisemas, olen mina esimene sinna vesket ehitamas…” Vesi mölder Märt Siipseni omaeluloolistes kirjutistes" paneelis "Sinine humanitaaria: vesi, inimene, kultuur".
Trüki- ja paberikunstikeskust esindav Danila Rygovskiy räägib trükipärandist digitaalsels tulevikus paneelis "Tuleviku pärand – tänaste valikute tagajärg".
Folkloristid on kaasatud veel paneeli "Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased XX sajandi keskel" töösse. Tiiu Jaago vaatleb katkestusi ja järjepidevust TÜ folkloristikas, Ave Goršič kirjandusmuuseumi folkloriste protokollide põhjal 1940.-1950. aastatel, Taive Särg jätkab murtud värsside uuurimist folkloori taasesitustes ja Liina Saarlo isikute ja ideoloogiate problemaatikat regilaulude avaldamisloos.
Teesid jm info on leitav sündmuse kodulehel.
Andreas Kalkun peab ettekande ERMis öösümpoosionil
ERMi sümpoosion "Kellele kuulub öö?" on osa veebruaris avatud samanimelise näituse publikuprogrammist.
15. märtsil pärast kl 17 algavat kuraatorituuri Karin Leivategijaga peavad ettekanded Kene Vernik, Martin Arpo, Hildegard Reimann, Andreas Kalkun, Madli Vanamölder ja Made Isak, Ann-Katriin Kelder, Berk Vaher.
Andrease teemaks on "Koopaoravad pimedates onnides. Talupoegade ööelu" - see on ekskurss maale, talurahva öisesse ellu.
Rahvaluulesse on talletatud omajagu mõtteid öisest ajast ja vastuolulist suhtumist sellesse, mida oleks õige öösel teha ja mida mitte.
Osasaamiseks tuleb soetada pilet, vt lähemalt.
Seminar: nõiad poola ja idaslaavi rahvajuttudes
Head seminarihuvilised!
Järgmisel seminaril 18. märtsil kuulame meie külalisuurija, Mikołaj Koperniku Toruńi Ülikooli humanitaaria, teoloogia ja kunstide doktorandi, Anna Zalewska ingliskeelset
ettekannet The Activity of a Witch and a Hag in the Domestic and Family Sphere in Polish and the East Slavic Magic Folktale / "Nõidade tegevus kodu- ja peresfääris poola ning idaslaavi muinasjuttudes".
Ettekandes vaadeldakse, kuidas poola, vene, ukraina ja valgevene muinasjuttudes nõiad sekkuvad kodu- ja peresfääri läbi neile omaste sõnade-lausumise, kudumise/ketramise ja ämmaemandana tegutsemise.
Erilisel kohal on naistegelastest nõiad mitte niivõrd nende üleloomulike võimete, vaid kurjuse ja vaenulikkuse tõttu. Muinasjuttude fiktsionaalsusest tingituna alluvad mütoloogilised olendid teatud žanrikonventsioonidele. Seetõttu on erilise tähelepanu all rollid, mida nad täidavad, olles peamiselt antagonistid ja valekangelannad, harvemini abistajad.
Tõlgenduskontekstiks on uskumuste ja mütoloogiliste narratiivide ülestähendused, kus leidub deemonlike konnotatsioonidega naistegelasi.
Seminar 18. märtsil 2024 algusega kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Seminar tähelepanekutest mõistatustežanri äärealadel
Folkloristide nädalaseminar kirjandusmuuseumis on pühendatud ühele popkultuuri ja folkloori kokkupuutenäitele.
Folklooriprotsesse jälgides, kogudes ja analüüsides on rahvaluuleuurijail tavaks selgitada välja uuritava nähtuse, praktika või pala varasemaid ilmumisvorme ning kirjeldada kontekste, kus tähelepanu äratanud tekst uuesti välja ilmub, kus seda mingil põhjusel vajatakse.
Inspireerituna folkloristide hiljutisest Taevaskoja-konverentsist jätkab Mare Kalda seminaril folkloori ja popkultuuri ristumiste ja üksteiseks üleminekute temaatikat ettekandes “Mahutamisülesanne ja mõistatustežanr”.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis 11. märtsil 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
President Alar Karis andis 29.II üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad
President Alar Karis andis 29.2 2024 Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad.
2023. aasta kogumisteemaks oli „Kohtumine metsloomadega“ ja „Minu saunalugu“ ning seekord oli preemiasaajaid neli.
Presidendi poolt premeeritud kaastöölised olid:
Maila Jürgenson – järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 2009–2022 ning 2023. aasta silmapaistvate tööde eest kogumisvõistlustel „Kohtumised metsloomadega“ ja „Minu saunalugu“
Liisa Nurme – kaastööde eest aastail 2021–2022 ning parima tudengitöö ja arhiivi kaastööliste ringi laiendamise eest 2023. aasta kogumisvõistlusel „Kohtumised metsloomadega“
Anu Soon – järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 1995–2022 ning silmapaistva võistlustöö eest kogumisvõistlusel „Kohtumised metsloomadega“
Sirje Võsa – märkimisväärse panuse eest Virumaa pärimuse talletamisel 2017–2022 ning 2023. aasta kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ võidutöö eest.
President Alar Karis kuulutas välja uue kogumisvõistluse „Vanavanema hääl“, mis toimub Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu 2024 laulu- ja tantsupeo koostöös.
Samuti algab kogumisvõistlus „Kunsti puudutus“ ning koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga toimuv käopärimuse kogumine.
2023. aastal suurenes ERA käsikirjakogu ligi 15000 lehekülje võrra, lisandus üle 8000 foto ning 150 auvise. Kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ käigus kogunes 170 kaastööd loodusvaatlusi, videoid ja pilte loomadest.
Võistlustöödest leiab rohkelt kaasahaaravaid ning nauditavaid lugusid.
Kaastöödes kajastus inimese suhe looduse ja loomadega ning olulise teemana ka nende kaitse ning heaolu.
Võistlusele „Minu saunalugu“ laekus kokku ligi poolesajalt kirjutajalt saunakogemuste kirjeldusi, tähelepanekuid ihuharimisest ja hügieenist, pingetest, lõõgastumisest ja energiakogumisest kodusaunas ning kogukondlikus ringis, kirjeldusi oma saunaehitusest jpm.
Kaastööliste päeva korraldamist ja kirjutajate auhinnafondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ornitoloogiaühing, Jahitarvikute pood Trapper, mesinik Jaak Volmer, Huum OÜ ja kirjastus Populus alba, kirjastus Hea lugu ning OÜ Alexandra Film / Savvusanna sõsarad.
Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale ERA kaastöölisele.
Preemia taastati 1993 kirjandusmuuseumi algatusel ja presidendi kultuurirahastu toel. Rahalise autasu suuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.
Noored humanitaariahuvilised, tulge 1. III kirjandusmuuseumi arutlema identiteedi üle
Ootame kõiki humanitaariahuvilisi noori 1. märtsil 2024 kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumisse aruteluringi " Kohalik identiteet: markerid ja piirid".
Külla tuleb Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa.
Osalejad võiksid mõelda olulistele paikadele oma elus. Milliseid neist pead endale oluliseks, miks ja milles see väljendub? Kas on kogemusi, et soovid mõnda kohta kuuluda, aga see ei õnnestu? Mis võiksid olla selle põhjused?
Info: astrid.tuisk@folklore.ee
Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev 2024
Neljapäeval, 29. veebruaril 2024 algusega kell 10.30 toimub kirjandusmuuseumi saalis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev.
Kell 15.00 algaval aktusel annab president Alar Karis üle Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad ja kuulutab välja kogumisvõistluse „Vanavanema hääl“, mis toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu 2024 laulu- ja tantsupeo koostöös.
Samuti algab kogumisvõistlus „Kunsti puudutus“ ning koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga käopärimuse kogumine.
Kaastööliste päeval esitletakse EKM Teaduskirjastuse värskeid väljaandeid:
ilmunud on Rudolf Põldmäe „Rahvaluulekoguja reisuraamat“,
Mall Hiiemäe „Väike ilmaraamat rahvapärimusest“
ning neljas uustrükk menukast raamatust „Väike linnuraamat rahvapärimusest“.
Päeva lõpetab tänukontsert kaastöölistele, esinevad Eva Väljaots ja Robbie Sherratt.
2023. aastal suurenes ERA käsikirjakogu ligi 15000 lk võrra, lisandus üle 8000 foto ning 150 auvise.
Kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ käigus kogunes 170 kaastööd väga mitmekülgset materjali – loodusvaatlusi, videoid ja pilte loomadest. Võistlustöödest leiab rohkelt süžeega lugusid, mis on sageli väga kaasahaaravalt ning nauditavalt kirja pandud. Kaastöödes kajastus inimese suhe looduse ja loomadega ning olulise teemana ka nende kaitse ning heaolu.
Kirjutasid nii inimesed, kes igapäevaselt puutuvad oma töö või hobide tõttu loomadega kokku, kui ka algkooliõpilased, kes on loomi näinud vaid autoaknast. Noorte töödes oli olulisel kohal vanavanemate õpetus ning põlvkondadevaheline side.
Võistlusele „Minu saunalugu“ laekus kokku ligi poolesajalt kirjutajalt nii lühemaid kirjapanekuid kui pikemaid, mitmest loost koosnevaid saunakogemuste kirjeldusi, tähelepanekuid ihuharimisest ja hügieenist, pingetest, lõõgastumisest ja energiakogumisest kodusaunas ning kogukondlikus ringis, kirjeldusi oma saunaehitusest jpm.
Kaastööliste päeva korraldamist ja kirjutajate auhinnafondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ornitoloogiaühing, Jahitarvikute pood Trapper, mesinik Jaak Volmer, Huum OÜ ja kirjastus Populus alba, kirjastus Hea lugu ning OÜ Alexandra Film / Savvusanna sõsarad.
Tänuüritus on kutsetega, presidendi rahvaluulepreemiate üleandmise aktust saab vaadata KirmusTV vahendusel.
Piret Voolaid kõneleb Helsingis Eesti-Soome kultuurisuhetest pärimuse vallas
Piret Voolaid esineb Kalevala päeval 28. veebruaril Helsingis Karjalatalos kõnega kahe naabermaa suhetest pärimuse vallas. Soome folkloristika on olnud Eesti ametivendadele ja -õdedele läbi aegade olulisel kohal, olgu tegu teoreetiliste, organisatoorsete või arhiivinduslike eeskujudega.
Kalevala päev on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev rahvuseepose Kalevala auks ning seda tähistatakse iga-aastaselt alates 1860. aastast.
Karjalan Liitto teeb piduõhtust ka otseülekande, vt lähemalt
Seminar mütoloogiliste veeolenditega seotud traditsioonist
Head seminarihuvilised!
26. veebruaril 2024 esineb folkloristika osakonna seminarisarjas Mare Kõiva ettekandega „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse“.
Seminariettekandes tulevad vaatluse alla mütoloogilised veeolendid: kes nad on, kust nad tulevad ning kuidas paigutuvad pärimuspilti.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi saalis koha peal 26. veebruaril 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3