Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Eesti rahvalaulu ja laulukultuuri uurijal Ingrid Rüütlil on 90. sünnipäev
3. novembril tähistab folklorist Ingrid Rüütel oma 90. juubelit.
Ingrid on üle 60 aastat kestnud teadusliku karjääri jooksul teinud mitmekülgset ja viljakat uurimistööd eesti rahvamuusika alal. Ta on rakendanud oma oskusi eesti folklooriliikumise arendamiseks ja kohalike kogukondade jätkusuutlikkuse toetamiseks. Praegu jätkab Ingrid aktiivselt oma erialast tööd Eesti Kirjandusmuuseumi emeriitteadurina.
Tema teadustöö keskmes on olnud püüe mõtestada ja avada pärimuskultuuri olemust ning selle kaudu väärtustada nii eesti rahvuslikku kui piirkondlikke identiteete.
Alates 1959. aastast, kui Ingrid Rüütel alustas tööd EKM rahvaluule osakonnas, on ta jäänud teadlase elukutse ning muusikauurija kutsumuse juurde. Herbert Tampere õpilasena on ta viinud edasi Tampere tööd eesti rahvalaulude süstematiseerimisel muusikaliste tunnuste põhjal ning nende seostamist laulude funktsionaalse, piirkondliku ja etnilise kontekstiga.
Ingrid on avaldanud rohkesti teadustöid nii eesti kui soome-ugri rahvamuusika kohta ning populaarseid kirjutisi rahvakultuuri kohta. Elutöö erinevaid tahke esindab mahukas artiklikogumik „Muutudes endaks jääda“ (2010). Raamatu läbiv teema on identiteet – telg, mille ümber ehitub nii inimese mina-pilt kui ka rahvuse kuvand. Etnilise kultuuri, rahvamuusika ja identiteediga on seotud peaaegu kõik 39 artiklit (aastatest 1964–2010). Tema tööde bibliograafia aastatest 1956–2005 sisaldab 573 nimetust (2005) ja vajaks olulist täiendust.
Üheks Ingridi teadustöö uudseks põhisuunaks on olnud regiviiside tüpoloogia arvutianalüüsi meetodiga (koostöös arvutiinsener Koit Haugasega). Regiviise üksteisest selgelt eristavate muusikaliste tunnuste nappuse tõttu polnud regiviiside tüpoloogia ega geneesi (re)konstrueerimine varem õnnestunud. Vanemaid viise ei ole kerge rühmitada, sest neis on palju sarnast, üksteisega segunemisi ja põimumisi, mis moodustavad pigem tihniku kui viisipuu.
Oma uudse süsteemi järgi on Rüütel tüpologiseerinud mitmeid andmehulki, näiteks koostanud „Vadja rahvamuusika tüpoloogia ja stiilid“ (1977), „Mustjala regiviiside tüpoloogia“ (1980), „Однострочные узкообъемные свадебные напевы в общем контексте Эстонских руницеских песен“ (Üherealised pulmalauluviisid eesti runolaulude üldises kontekstis) (1996). Viiside tüpologiseerimise põhimõtteid tutvustavad mitmed uurimused, nagu artiklid „A Method for Distinguishing Melody Types and Establishing Typological Groups“ (1990, koos Koit Haugasega), „Some results of computerized comparative analysis of the Balto-Finnic runotunes“ (1999) ja „Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusikaline tüpoloogia“ (2006). Rüütli ja Haugase algatatud andmebaasi põhjal arendatakse rahvaluulearhiivis edasi avalikuks kasutamiseks ja teadustööks sobivat rahvaviiside andmebaasi.
Silmapaistva panuse on juubilar andnud eesti rahvamuusika arenguloo uurimisse etniliste suhete kontekstis, mille rekonstrueerimine on olnud keerukas vanemate allikmaterjalide vähesuse tõttu. Nendele teemadele on pühendatud doktorikraadile vastavad väitekirjad „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine“ (1969, avaldatud 2012) ja „Исторические пласты эстонской народной песни в контексте этнических отношении“ („Eesti rahvalaulu ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis“; 1996), avaldatud ka inglise keeles pealkirjaga „Estonian folk music layers in the context of ethnic relations“ (1998). Need uurimused annavad olulise panuse eesti ja läänemeresoome etnilise ajaloo uurimisse, aga ka laiemalt ajaloolise laulmise uurimisse.
Ingrid on kogunud rahvaluulet mitmel pool Eestis, kõige rohkem Kihnus, Saaremaal ja Muhus. Ta on avaldanud oma kogutud ja rahvaluule arhiivi materjalidel põhinevaid rahvamuusika allikmaterjale (noodistusi, heli- ja videosalvestusi) teadusväljaannetes, mis annavad nii teoreetilisi teadmisi kui sobivad praktiliseks kasutamiseks, näiteks „Eesti uuemad laulumängud“ I, II (1980, 1983). Tema kogutu oli oluliseks täienduseks Vana Kandle Kihnu köidetele (Ottilie Kõiva, Ingrid Rüütel 1997, 2003). Koostöös Sille Kapperiga valmis põhjalik ülevaateteos „Kihnu tantsud“ (2015).
Folklooriliikumise rolli Eestis kajastavad artikkel „Pärimusmuusika tänapäeva ühiskonnas“ (2004), folkloorifestivalist Baltica osavõtjate seas korraldatud küsitluse põhjal koostatud artikkel „Traditional Music in Estonian Today“ (2004) ja koos Ene-Margit Tiiduga kirjutatud monograafia „Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks“ I, II (2005, 2006).
Ingrid on uurinud ka teiste piirkondade rahvakultuuri, näiteks „Setu rahvalaulu kihistused ja etnokultuuriline taust“ (1988), „Naised Kihnu kultuuris“ (2013), „Rahvakombed ja uskumused“ (2010) ja palju muud.
1969. aastal asutas Ingrid Rüütel rahvaluuleosakonna juurde rahvamuusika uurimissektori (esialgu peamiselt heliarhiivi funktsioonis) ning 1978. aastal TA Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde rahvamuusika sektori (olles selle juht 1978–2002), mis aastal 2000 korraldati ümber Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaks. Sel ajal asutati rahvamuusika-alaste teaduslike väljaannete sari „Ars Musica Popularis“ (17 numbrit 1980–2005) ja piirkondlik lauluvalik „Ühte käivad meie hääled“ (2 numbrit 1997, 2001). EKMi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurina töötades on Ingrid Rüütel koostanud sarjas „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ viis teaduslikku CD/DVD kogumikku: Saaremaa, Muhumaa, Pärnumaa, Virumaa ja Viljandimaa rahvamuusikast, valmimas on kuues, Võrumaa kogumik. Kogumikke täiendavad avaldatud materjali teaduslikud ülevaated koos noodistustega Ingrid Rüütli algatatud sarjas „Mis on jäänud jälgedesse“.
Rahvamuusika uurija ja sektorijuhina on Ingrid Rüütel tugevalt panustanud rahvamuusika uurimistraditsiooni jätkamisse, õpetades ja motiveerides uut põlvkonda ajal, mil rahvamuusika eriala Eesti kõrgkoolides ei õpetatud, võimalusi mujale õppima minna ei olnud. Ta on hoidnud kontakti teadusmaailmaga Traditsioonilise Muusika Rahvusvahelise Nõukoja (ICTM) Eesti rahvuskomitee pikaaegse esinaisena ja tutvustanud uurimistööd Eestis, viimati kirjutises „Etnomusikoloogiast meil ja mujal“ (2022). Juba enne arvutiajastu algust korraldas ta ühe tänini nõutuma „andmebaasi“ – rahvalauluviiside kihelkondliku kartoteegi loomise.
Ingrid on olnud ka eesti rahvusliku folklooriliikumise juht ja organiseerija, tuues neisse tegevustesse oma teadusliku kompetentsi ja autoriteedi. Ta oli 1988. aastal Eesti Folklooriseltsi asutajaliige, 1989. aastal esmakordselt toimunud rahvusvahelise Baltica folkloorifestivali algataja, Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond asutajaliige 1991, ning 1992. aastal Eesti Folkloorinõukogu üks asutajaid, samuti praeguse Mooste rahvamuusikatöötluste festivali „Mooste Elohelü“ patroon.
Tema pühendunud töö on hõlmanud teadustegevuse ja folklooriliikumise korraldamist ja seostamist, eesti ja sugulasrahvaste rahvaluule kogumist, uurimist, allikmaterjalide teaduslikku ning populariseerivat väljaandmist, vanema rahvakultuuri toomist tänapäeva ühiskonda ja pärimuskultuuriga seotud kogukondade jätkusuutlikkuse toetamist. Osalt tema teene on, et 2003. aastal kanti Kihnu rahvapärimus UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja.
Palju õnne ja tervist ning jätkuvat inspiratsiooni soovivad kolleegid Eesti Kirjandusmuuseumist!
Ootame kõiki rahvalaulusõpru 28.-29. novembril 2025 Eesti Kirjandusmuuseumisse Ingrid Rüütli 90. sünnipäevale pühendatud rahvalaulukonverentsile "Muutudes endaks jääda".
3. novembril seminar pärimuslugude rollist keskkonnakonfliktides
Head seminarihuvilised!
Esmaspäeval, 3. novembril 2025 kell 11.00 ootame kõiki huvilisi Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumi kuulama Lona Pälli sõnavõttu ja arutlema teemal "Kuidas jutustada kohalikke keskkonnakonflikte: näited Eestist ja Tasmaaniast"
Lona kõneleb, missugune on kohalike pärimuslike narratiivide roll keskkonnakonfliktides ja looduskaitses laiemalt - kelle kaudu ja missugustes kontekstides need esile tulevad ja missuguseid sõnumeid nende kaudu edastatakse.
Kuidas suhestuvad keskkonnakonfliktide kajastuses kõneldud lugudes kohalik, rahvuslik ja globaalne skaala?"
Seminaris arutleme Eesti ja Tasmaania näidete üle. Tasmaanial ja Eestil on üllatavaid sarnasusi keskkonnaajaloos.
Nii Eesti kui Tasmaania lähiajalukku kuulub "metsasõda" ja viimasesse kümnendisse võitlus tselluloositehase ehitamise vastu. Looduslähedus on keskne mõlema identiteedis ja eneseesitluses. Aga on üks oluline erinevus - kuidas kohalikke keskkonnakonflikte on raamistatud ning globaalset ja kohalikku mõõdet omavahel seostatud.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminare toetab teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Rahvaluulearhiivi muinasjutuseminar
Teisipäeval, 28. oktoobril 2025 kell 12 algab Rakveres, Rehbinderi majas (Tallinna tänav 5) Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjutuseminar „Sõnad loevad“
Kavas on:
Mall Hiiemäe, Jutuvestmisest jaguajal
Katre Kikas, „Ja just need lugemised äratavad igaüht…“ Raamatud rahvaluulekogumise algtõukena
Kärri Toomeos-Orglaan, Lugemiskultuurist muinasjuttude taustal
Helina Harend, Mari Väina ja Risto Järv, Sugulusnimetused eesti regilauludes ja muinasjuttudes
Marika Kundla, Juhan Kunderi muinasjutukonkurss 2025 – tänapäeva muinasjutt
Risto Järv, Novellmuinasjutud õpetavad meid
* Väljaande tutvustus: „Novellmuinasjutud“ (Eesti muinasjutud III). Koostanud ja toimetanud Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: EKM Teaduskirjastus
Merili Metsvahi, Muinasjuttude terapeutilisest kasutamisest
* Väljaande esitlus: „Deals and Deeds: Estonian Fairytales to Live By.“ Koostanud Merili Metsvahi, tõlkinud Federico Ellade Peruzzotti. Tartu: Words of Wisdom
Piret Päär, Sõnad loevad ja loovad.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Tippkeskus Eesti juured (TK 215)
Viru Instituut
Virumaa Muuseumid
Novellmuinasjuttudega novembrisse
26. oktoobril 2025 kell 16.30 tuleb Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) raamatuesitlus-ettelugemisõhtu "Novellmuinasjuttudega novembrisse".
November on lähenemas ning koos sellega ka jaguaeg – Põhja-Eesti vana pärimuslik periood, mil sügistööd olid lõppenud ja õhtul oli aega jutuvestmiseks. See on rahulik aeg hingedeaja hakul.
Esmapilgul teistsugune, ent mitmeti sarnane jutuvestmistraditsioon on tuntud maailmakirjanduses 14. sajandist: Giovanni Boccaccio „Dekameronis“ pajatavad kümme katku eest põgenenud inimest üksteisele lugusid. See teos on üks esimesi novellikogumikke maailmas.
Pühapäeval tulevad esitusele lood Eesti folkloristika suursarja Monumenta Estoniae antiquae muinasjuttude seeria värskest, III osast "Novellmuinasjutud". Kogumik ühendab muinasjuttude ja kirjanduslike novellide piiriala süžeesid, millel leidub paralleele nii hiliskeskaegses Dekameronis, 19. sajandi sentimentaalses kirjanduses kui ka röövliromaanides.
Mahuka kogumiku on Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud eesti rahvajuttude põhjal koostanud ja jututüüpe kommenteerinud Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan, kes ka oma tööd lähemalt tutvustavad.
Jutte loeb Mirtel Pohla
Raamatu on kirjastanud EKM Teaduskirjastus. Novellmuinasjutud on Kirjandusmuuseumi muinasjuttude töörühma ettevalmistatud 25. väljaanne.
Sündmusest
Üritus on tasuta! Olete oodatud!
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Tartu Linnamuuseum
Pille Kippar 90! Pidulik seminar
24. oktoobril 2025 algusega kell 14.00 toimub Pille Kippari 90. juubelile pühendatud pidulik seminar Eesti Keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6 Tallinnas)
24. oktoobril 2025 saab 90-aastaseks Eesti esimene naissoost rahvaluuledoktor jutu-uurija Pille Kippar. Kutsume sel päeval kõiki Pille kolleege, õpilasi ja kaasteelisi Eesti Keele Instituudi saali, et arutleda folkloristide ja folkloristika rolli üle tänapäeval ja minevikus.
Pille Kippari pikk teadlaskarjäär on ühendanud endas nii teedrajavaid teadus- ja allikapublikatsioone, kontekstitundlikke välitöid, mitmekülgset õppetööd kui ka eriala ja oma teadustöö tulemuste populariseerimist. Pille peateema on alates aspirantuurist olnud loomamuinasjutud, kuid ta on puudutanud tänapäevast ning traditsioonilist jutuainest ka laiemalt.
Tema uurimusi iseloomustab hea arhiivimaterjali tundmine, avar geograafiline haare ning üldistusjõulisus. Kolleegide hulgas on Pille tuntud kaasahaarava jutustaja ja põneva vestluskaaslasena, kes suudab ühtviisi sooja huumoriga pajatada nii oma teadustööst kui ka distsipliini lähiajaloo argihetkedest.
Kava: 14.00 Avamine
14.05–15.20 I ettekannete plokk
Tiiu Jaago: "Taluperest väljakasvamised"
Katre Kikas: "Millest kõnelevad perekonna fotoalbumid?"
Risto Järv: “Rahvaluule lühivormidest novellmuinasjutus”
15.50–17.05 II ettekannete plokk
Marju Kõivupuu: "Aja jäljed (pärimus)maastikul"
Mare Kõiva: "Röövel Madeist ja barettide ajast?"
Jaan Õispuu: "Kolleeg ja seltsikaaslane Pille"
17.05 õnnitlused ja spontaansed sõnavõtud
Olete oodatud kuulama, kaasa mõtlema ja juubilari õnnitlema.
Sündmust korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut.
Toetavad: Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut.
Raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev
Eesti raamatuteaduse XXX konverents ehk Oskar Kallase päev teemal „Aeg – raamat – lugeja“ toimub Eesti Kirjandusmuuseumi korraldusel 20.-21. oktoobril 2025 ja on pühendatud lugemise ajaloole. Teise päeva kavas on muuhulgas kaks rahvaluule ettekannet kolmelt folkloristilt (vt allpool).
20. oktoobril on kavas: 11.00-11.10 Tervitus. Raamatukogupäevad avab ERÜ juhatuse esimees Tuuliki Tõiste
11.10-11.40 Marju Lauristin – Lugemisuuringu kokkuvõtteid
11.45-12.15 Tiit Hennoste – Raamat ja lugeja
12.30-13.45 aruteluring "Kes vastutab raamatute tuleviku eest?" (juhib Siuru kultuurikeskuse juht Avo Kokk)
Vestlusringi osalised: Kaie Holm, Tallinna Raamatukogude direktor; Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor;
Krista Kaer, kirjastaja ja tõlkija; Janika Kronberg, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees
14.45 15.45 mälumäng
21. oktoobil algab konverents kell 10.15 Piret Voolaiu avasõnaga. Seejärel:
Kaspar Kolk - 1525. aasta Liivimaa keeltes trükised Euroopa raamatuloolisel taustal
Aivar Põldvee - Masingu lugemismasin
Ave Pill - Mihkel Jürgens ja Juhan Kangur – kaks 19. sajandi suurt eesti raamatusõpra
Tiiu Reimo - Vana raamat ja lugeja
14.00-15.30
Ave Mattheus - Lugev talupoeg 19. sajandi teise poole Eestis – raamatuhuvist, lugemisharrastusest ja talurahva raamatukogust perekond Pruuli arhiivi näitel
Kärri Toomeos-Orglaan, Liina Saarlo - Lugemise jälgi rahvaluuletekstides
Katre Kikas - "Tuhat tänu saadetud raamatute eest". Raamatud Matthias Johann Eiseni ja tema rahvaluule kaastööliste kirjavahetuses
15.45–17.00
Ilmar Vaaro - Kirjastus Loodus lugejaid peibutamas
Reet Bender - „Gutes Schrifttum für unsere Jugend“. Baltisaksa laste- ja noortekirjandusest pärast Teist maailmasõda
Lõppsõna ja näitus „Raamatud ja lood“
Sündmusest osavõtt eeldab registreerumist. Saab vaadata KirmusTV ülekannet
Konverentsisarja "Balkan ja Baltikum ühendatud Euroopas" kuues kohtumine Sofias
Konverents "Mäed, pühadus ja maagia" (Magic holiness and mountains) peeti 3.-5. oktoobrini 2025 Sofias ja see oli pühendatud Ekaterina Anastasova, projekti Bulgaaria-poolse juhi mälestusele.
Eestit esindasid Mare Kõiva, Nikolai Anisimov, Natalia Ermakov, Tatiana Anisimova, Maria Korepanova, Reet Hiiemäe ja Eva Toulouze.
Ettekanded jagunesid viieks suuremaks teemaringiks, mille raames vaadeldi olulisemaid pühapaikade ja inimese elukaarega seotud probleeme, kasutades erinevat metoodikat ja lähenemisviise.
Tähelepanu all olid rituaalid, palverännakud, ohverdamine ja usufestivalid (kohtadest Tauros, Siinai, Rhodope, Altai ja Karpaadid), mäed kui liminaalne ruum, kus kohtuvad püha ja profaanne, loodus ja üleloomulik; mägedega seotud jumalused, vaimud ja kangelased (nt Altai eezi, Tiibeti mägede jumalad, Kreeka mägede jumalannad, Skandinaavia müütilised olendid).
Teine teemadering vaatles maagia, rahvameditsiini ja rituaalidega seotud valdkondi alates traditsioonilistest ravipraktikatest (kaaniravi, amuletid, ennustamisviisid) kuni maagiliste laulude ja mantrateni (nt bulgaaria ravitantsud, udmurdi kuriskon, budistlikud mantrad) ning maagilisi praktikaid matuse- ja mälestusrituaalides (udmurdi, bessermani, rumeenia, ersa ja setu näiteil).
Kolmandaks jälgiti pühapaikade, kultuurilise mälu ning identiteedi seoseid. Jutuks tulid pühad koopad, mäed, ristimäed, tõotus- ja pühapuud, sealhulgas nende kujutamine ja kasutamine identiteediloomeks kunstis ja rahvuslikes narratiivides. Otsesemalt folkloorile keskendatud ettekandeis käsitleti muinasjutte, uskumusi, legende, nende uusarendusi, rahvalikke laule ja eeposeid Altai, Žemaitija ning Rootsi ainestikus, samuti Vlahi naiste traditsioonilist tätoveerimist Makedoonias. Kõne all oli sakraalsete praktikate kommertsialiseerimine, sotsiaalmeedia rituaalid, uusvaimsus ja spirituaalsus Bulgaarias.
Korraldajad Svetoslava Toncheva, Milena Lyubenova, Maryanka Borisova, Evgenia Troeva jt lõid mõnusa ja töise õhkkonna Bulgaaria Etnograafiamuuseumi hoones. Ühiste välivaatluste raames külastati pühapaiku, nt Heraclea Sintica iidset linnakohta, Melniku kivipüramiide, selgeltnägija Vanga elukohta ja 13. sajandil rajatud Roženi kloostrit.
Seoses publitseeritava väljaandega "The Yearbook of Balkan and Baltic Studies" toimus aastaraamatu toimetajate koosolek täpsustamaks käesoleva ja 2026. aasta plaane.
Mila Maeva algatusel saadi osa Sofia läheduses tegutseva folklooriansambli esinemisest. Udmurdi lauludega tänasid korraldajaid Nikolai Anisimov ja Maria Korepanova.
Konverents oli osa Eesti-Bulgaaria Teaduste Akadeemiate vahelisest koostööprojektist (2024-2025). Järgmine Balkani ja Baltikumi teadlasi kaasav teaduskonverents toimub Vilniuses 2027.
Eesti osalejate seotud uurimistoetused: EKM projekt 8-2/20/3, PRG 2600 ja 1584 ja Eesti Kultuurkapital toetus.
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Sloveenia folkloristide huumoriuurimise ühisseminar Ljubljanas
9. oktoobril 2025 toimus Ljubljanas Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia Teadusuuringute Keskuse (ZRC SAZU) Rahvaluule Instituudis Sloveenia-Eesti ühisseminar „Rahvahuumor argielus“ (Humorous Folklore in Everyday Life).
Räägiti naljast kui keelelise loovuse, mälu ja identiteedi kandjast.
Koostööseminar oli osa samanimelisest koostööprojektist, mida juhivad Saša Babič ja Liisi Laineste.
Seminari peamiseks aruteluküsimuseks oli, kuidas huumor peegeldab ja kujundab meie argielu – kuidas nali toimib nii keelelise loovuse, kogukondliku mälu kui ka ellujäämise strateegiana. Ettekannetes käsitleti huumori eetikat, tundlikkust ja kultuurilisi eripärasid, kohalike naljade kogumist ning erinevaid digihuumori vorme.
Meie folkloristide ettekanded:
Anastasyja Fiadotava: Humour and sensitivity. Approaching controversial topics during and after fieldwork – huumoritundlikkuse piirid välitöödel.
Sergei Troitskiy: Problems and interesting cases of collecting school lore in Estonian Russian-speaking schools – huumor ja koolipärimus mitmekeelses keskkonnas.
Piret Voolaid: The graffiti database as an example of functional community science and international co-creation as well as a research source for comparative studies – graffiti allikaväärtusest kogukonnateaduse raamistikus.
Seminari lõpetas Liisi Laineste töötuba "We love coding: Simple solutions for complex (humanities) data", mis otsis uusi viise, kuidas ainestikku süstematiseerida ja mõista.
Eesti ja Sloveenia koostööprojektiga „Rahvahuumor argielus“ rõhutame, et nali on üks viisidest, kuidas rahvad ja üksikisikud hoiavad sidet oma maailma ja enesetundega ka tõsistel ja kriitilistel aegadel.
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni konverentsi kavas on ka rahvalaulu-uurimused
1.–4. okt. 2025 toimub TÜ peahoones Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 16. rahvusvaheline konverents „World Poetry Today: Production, Translation, Reception“ (Maailmaluule täna: loomine, tõlge, retseptsioon).
Konverentsi nelja päeva jooksul toimub 20 teemasessiooni, kus on fookuses luuletõlge ja -retseptsioon, transmeedialine, multimodaalne ja mitmekeelne luule, kaanonite ja antoloogiate kujunemine, glokaalsus ja linnaruum, soolisus ja naise hääl luules, rahvusliku identiteedi ja luule küsimus jpm. Täpsem kava.
Mõistet maailmaluule kasutades uurime luule üleilmset loomet, kultuuride vahelist levikut, tõlkimist ja vastuvõttu, keskendudes ka digitaalse keskkonna mõjule, tänu millele on esile kerkinud luule uued meediumid ja vormid.
Rahvalaulu-uurijatelt on kavas Tiiu Jaago ettekanne "Inspiration and limitations: interpreters’ views on the old Estonian folk song" ning Mari Väina ja Katio Kallio regilaulukorpuste analüüsitulemused ettekandes "Tracing Formulae and Motifs in Multilingual Runosong Corpus".
Konverentsi kaaskorraldajad on TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, TLÜ humanitaarteaduste instituudi uuringufond ja rektor ning Eesti Kultuurkapital.
Konverents on tasuta, nii teemasessioone kui plenaare on oodatud kuulama kõik luulearmastajad, kirjandus- ja kultuurihuvilised.
Rahvusvaheline seminar kunsti ja folkloori suhetest
Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 14. oktoobril 2025 algusega kell 13.00 seminar „Kunst ja folkloor”, mis paneb ilusa punkti kunstnik Zoja Lebedeva näitusele „…vahel”.
Seminaril käsitletakse kunsti ja folkloori vastastikust mõju – kuidas rahvapärimus ja visuaalne kunst teineteist inspireerivad ning kuidas piirid nende vahel hajuvad.
Ettekannetega astuvad üles uurijad Eestist, Poolast ja Ukrainast.
Arutelujuhid on Liisi Laineste ja Nikolai Anisimov
Päevakava:
13:00–15:00
Elena Kovycheva (Udmurdi ülikool), Current ideas and national traditions in Zoia Lebedeva's work (venekeelne online-ettekanne)
Svetlana Karm (ERM), Etnograafia kui visuaalne teadus. Etnilise kultuuri näitamine muuseumis
Vladimir Vaingort (OÜ Kardis teadusjuht, MTÜ "Uks Kultuuri"), Visualization of Ukrainian Humorous Stereotypes in the Forms of Traditional National Ceramics (ettekanne vene keeles)
Orest Semiotyuk (Poola TA Slavistika Instituut), Dividing the World: from Gillray to Modern Satire: The Power of Visual Analogies
15:00–15:30 sirutuspaus
15:30–16:30
Eda Kalmre (EKM), Graafika ja ajaloolised fotod Tartust propaganda, mälu ja nostalgia teenistuses
Anastasiya Fiadotava (EKM), The art of photography in folklorists' and anthropologists' academic publications, online
16:30–17:00 Tutvumine Zoja Lebedeva loominguga näitusel "...vahel" ning ühepäevanäitusega (autorikleitide kollektsioon)
Korraldajad: Sergei Troitskii ja Emma Lotta Lõhmus
Üritus kuulub kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna arutelusarja, mis uurib rahvaluule ja popkultuuri visuaalseid väljendusviise.
Olete oodatud!
