ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
INIMENE
Kodu ja majapidamine, rõivad
Puhas ja must
must, kasimata
seened kasvavad selga
üle heitnud
jäneseliimi tõmbama
nagu lõhnast võetud
mustlase man maganud
panni all käinud
nigu oles maad songnu
muedu puhas, aga piimäne
hilla kirvest ihuda, tatti taperiga raiuda
kassist, kullist ja tahmanuustakust kokku säet
saiategijal vammuse hännaga suud pühkida lasknud
rämmauk
robasuu
kokamärk
põõsatagune
sitakäi
tattnina
tuhkapuss
oina orasih
kui kerisekasija
kui metsaline
kui mädarasvapütt
kui rähmakull
kui sealaut
kui sibi
kui tatitolk
kui tuhakott
kui tuust
nagu küpsekartul
nagu määrkass
nagu nuustik
nagu poriorikas
nagu rokaoinas
nagu seenekott
nagu sitahärg
nagu tubakakott
nagu virtsaleem
kui kirbanõ peni
nagu joobunud mees
nagu kuradi agudant
kui leitseaugu tropp
nagu härja uruauk
nagu kangaleotuse vesi
kui pargitud nahk
vigu kui sigu
nägu kui mõrtsukal
kael nagu rattarumm
suu nagu solgipütt
jalad kui kuradi käed
nina kui talle perse
suu nagu karu perse
ropp ku rohmus
must kut korp
must kui mursa
must kui Murde-Kai
kuri kui murjan
must kui ahjuots
must kui elajas
must kui jalarätt
must kui kütis
must kui känd
must kui muda
must kui muld
must kui muri
must kui murjan
must kui mustlane
must kui mutikas
must kui mutt
must kui nõgi
must kui nõgikikas
must kui pigi
must kui rehepapp
must kui ronk
must kui saapasäär
must kui seebirasvakott
must kui siga
must kui sutt
must kui tont
must kui tõrv
must kui tuletukk
must kui tungal
must kui turvas
must kui vanapagan
must nagu keris
must nagu korsten
must nagu korstnapühkija
must nagu käristivõll
must nagu moorakurat
must nagu neeger
must nagu pajapõhi
must nagu süsi
must nagu söekott
sinine nagu sookonn
tatine kui oinas
tume kui tökatipudel
süsised kui sepa lapsed
ere kui sealaudauks
must nagu põrgu hunt
paras varestega sõtta minna
must kui emise alt tulnud
must nii et tee või naerid peale
leha ahjuaugun
pruutlinad laes
harakas pajus
purikas räästas
värb sarikas
noodakaltsa aia peal
justkui rangid kaelas
nagu põrsad põhus
nagu siga poris
saksad trepi peal
peegel nina all
suu sitaline, kerikulise tulõva
käed mustad nagu seajalad
taguots must kui kupjal
kael must nagu roobivars
silmad kräämus kui hundil
talle reied nina all
kaks täkku libeda kõrtsi ees
perse sitane nagu parisniku pullil
suu must nagu suti sitaauk
põhku põlvini ja kirpu kedrakondini
kõrvatagused seenetavad
kutsika tahava laket
püksid jalga jäänud
tigu üle roninud
pagaripoisid poevad poodi
seened kasvavad selga
sigagi ei söö
usse alt oja juoskme
poepoisid pugevad poest välja
rott vahib august välja
solki pole keegi enne surnud
Must! - Must löö vastu ust!
siis on ropp, kui ratas rummuni, kell kotini
mustus padjaks pea all ja laiskus tekiks peal
kirbud kõndsid kõrred suus, täi läks nurka nuustik seilas
satsem sa mu sanna sitõd, patsom sa mu paino pasanded
Sa oled kleidi mustaks teind. - Ega ta valge pole olndgi.
roppust ma ei salli, elu olgu puhas, kui laps laua pääle situb - kämblage maha
sa oled nii ropp, et sind peaks seina külge kinni sittuma, aga su suguselts kuseb su jälle lahti
fraseologism:
kui rähmakull
süntaktiline struktuur:
nimisõnafraas
näited:
Ärä rähmentek ennäst ku üits rähmäkull.
Must nii kui rähmatäkk.
Sa olet ku väike rähmäkullike, suu ja silmä musta puha.
levikuala:
JMd, Pullevere
Krk, Ainja
Krk, Sudiste
Pil, Imavere, Käsukonna
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0