Mul on kodus väga palju loomi. Kaks kassi: Roxane ja Muska, kaks koera: Stefy ja Tim, kaks rotti: Barbie ja Siblik ning jänes Täpik. Neist kõige noorem on alles kuue-kuune Stefy. Stefy nime leidis minu õde. Ta otsis igalt poolt erinevaid koerte nimesid ja palus ülejäänud perel nende seast kõige ilusama välja valida ja nii me siis valisimegi Stefy. Alati, kui ma haige olen tahab ta, et ma temaga mängiksin. Ta tuleb siis minu juurde diivanile ja hakkab oma palliga, mille ta vaevalt diivanist üles suudab venitada minu juurde ja hakkab seda minu külje all närima, samas urisedes nagu ma tahaks seda ära võtta. Kui ta sellest ära tüdineb, tuleb ta ja paneb palli mu käe peale, et ma selle minema viskaksin, nii et ta saaks selle ära tuua. Kui ma selle siis kööki viskan, jookseb ta sellele järele ning, kui ta köögiukse läveni jõuab, hüppab ta nii kõrgele nagu ta arvaks, et ukselävi oleks meetri kõrgune.
Mul on lemmikloomaks kutsikas nimega Stefy. Stefy sai oma nime tegelikult internetist, kui isaga koos koerale nime otsisin. Temaga (Stefyga) on juhtunud palju naljakaid juhtumisi, ta nimelt arvab, et meie ukseläved on poole meetri kõrgused (tegelikult muidugi pole), ta hüppab seal väga, väga suure varu ja lennuga üle, eriti siis, kui ta just mänguhoos on. Samuti ei meeldi Stefyle, kui meie kass, kellega ta muidu suur sõber on, süles istub. Stefy ei taha võib-olla ka ise sel hetkel süles olla, aga peaasi, et kass ei saaks süles olla, haugub ja hüppab nii kaua kui kass ära läheb..
Kodus on meil kass Stefy. Stefyle ma annan hommikuti ja õhtuti süüa, sest see on mulle jube harjumuseks saanud. Stefyga seoses juhtum oli suhteliselt kurb, kuna ta kukkus neljanda korruse rõdult alla.