1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on koer, krantsitõugu, selline väike nähvits. Võtsime 13 aastat tagasi, peale seda kui ema autoavariis lapse kaotas. Koera võtsime mulle venna asemikuks.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Olin siis alles kuue aastane, kuid mäletan seda päeva, kui Nöbi võtsime, nii, nagu oleks see alles eile olnud. Olin just autoõnnetuses vanaisa kaotanud ja veelsündimata vennakesest ilmajäänud ning seetõttu väga kurb ja õnnetu. Vanematel hakkas minust kahju ja kui ma avaldasin soovi naabrite kuuest kutsikast ühe endale võtta, siis nad olid sellega nõus. Koer on mulle nii kaua, kui ma mäletan, olnud vennakese eest, keda ma kunagi ei saanud tundma. Ta on mulle emotsionaalselt väärtuslik, ma ei kujuta ette, mis ma siis teen, kui teda ühel heal päeval lihtsalt enam ei ole minu kõrval.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Saime tasuta naabrite käest, sest nende koer oli planeerimata tiineks jäänud ja nad andsid kõik kutsikad tuttavatele ära. Kuidagi oli ju vaja kutsikatest lahti saada, aga nende hukkamine ei tulnud kõne allagi.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Mina panin koerale nime, ma ei mäleta miks just sellise, aga mingi lapsemeelne loogika oli, et nimi Nöbi sümboliseeris tema välimuses seda aspekti, et ta oli sündinud sabata. Ja see nimi oli ka kuidagi armas ja lühike. Tabav ja kergesti meeldejääv samuti.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Me ei saagi teavet. Kuna ta on meil krants, siis mingeid tõualaseid nõuandeid meil ka vaja ei ole.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei tõupuhtus ei ole oluline, kuigi tulevikus tahaks omada lumivalget hundikoera ja rotveiler on kah üks mu unistusi. Nöbi valisin ma kuue kutsika seast just seetõttu, et ta oli teistest erinev - tillukesem, ilma sabata ja selline pisut hädine. See oli... Kuidas nüüd öelda- armastus esimesest silmapilgust, ma kiindusin temasse ootamatult ruttu.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole koeraga näitusel käinud ega niisama võistlust vaatamas käinud ka mitte. 4. detsembril 2005 käisid mu vanemad koos noorema õega Tartus koeranäitusel. See ei meeldinud neile eriti, ütlesid, et need loomaarmastajad on liiga pentsikud isiksused ning et seal näitusel olevat suhteliselt igav olnud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiliselt tegeleb temaga ema, aga ka mina käin temaga suhteliselt tihti õues ja kui koolist tulen siis olen mina see, kes koera vanaema juurest ära toob. Suviti käin temaga pikematel jalutuskäikudel, kuid ta on juba vana ja ei viitsi eriti palju liikuda, meelsamini ta lösutab kuskil varjus (suvel) või magab elutoas keset tuba (talvel). Toidab ja peseb teda ema, mina harjan teda ja vahetan joogivett. Väikene õde, kes on alles kolmene, ainult pahandab Nöbiga, kui viimane midagi talle vastumeelset teeb.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Poest ostame talle koerakonserve ja siis kuivtoitu, ja maiustusi vahepeal (Pedigree maiustusi). Sööb ta ka meie jääke, näiteks kastet ja muid asju, aga konte ei tohi talle närida anda, sest muidu oksendab ta need pärast teistpidi jälle välja ja ausalt öeldes, ei meeldi meile kellelegi seda sodi koristada. Aga mida peab tegema, seda peab tegema.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oleme koeraga arsti juures käinud küll, näiteks küüsi lõikamas ja kord kui ta auto alla jäi, siis pidime ka minema, sest ta vaesekene oli valudes. Vaktsineerimas oleme ka käinud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Minu koer on steriliseerimata, ma ei poolda sellist asja nagu steriliseerimine. Loomadel on sama õigus, mis inimestelgi, oma vajadusi rahuldada ja järglasi saada. Aga mu vanaema kass on küll steriliseeritud, sest ta käis liiga palju pulmas ja sai pidevalt tappa teiste kasside käest. Nüüd on ta steriliseerimise tagajärjel suur, paks ja laisk unekott.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Mina tean ühte korda, kui mu isane koer jäi emase koeraga vahekorra ajal kinni. Siiamaani ei tea, kas see oli loomulik asi seal juures või mitte. Olin siis veel suhteliselt noor, teiste lastega vaatasime asja suu ammuli pealt, üks võttis isegi stopperiga aega, et kui kaua nad siis kinni on. Praegu meenutan seda piinlikkustundega, sest koerte silmist peegeldus selline häbitunne, et praegu vajuks ise sellest häbitundest maa alla. Aga järglane tuli tookord, väike, valge ja krässus karvaga, ilma sabata oli ta samuti. Nimelt Mu koer on tumepruuni ja musta segu, siledakarvaline ja sabata, emane oli valge ja siledakarvaline, kuid mu koera oletatav isa on valge ja krässus karvaga.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koera koht on öösel köögis laua all, seal on tema pesa. Päeval kolab ta elamises ringi ja viskab end siruli kus iganes, äikese ajal ronib ta vannituppa, ei tea miks, peaks mõne loomapsühholoogi käest seda küsima. Diivanile ja voodisse on tal keelatud minna, kui vanasti magas ta ikkagi vahetevahel ema-isa abieluvoodis, nüüd hiilib ta diivanile kui keegi ei näe, aga kui see välja tuleb, et ta on diivanil maganud, siis saab ta kohutava sõimu osaliseks, ema on lihtsalt pedant oma uue nahkmööbli suhtes. Minul on suhteliselt ükskõik, kus koer magab, vanaema laseb tal näiteks enda pool voodis ja tugitoolis magada, ärahellitatud koer meil, arvatavasti sellepärast tahab ta ka kodus mugavustega elutingimusi. Meeldib talle ka esikus seljaga või pepuga vastu ust magada. Praegu, külmal ajal, hoiame väikest vatitekki ukse ääres, et külm sisse ei tuleks, koer aga mõnuleb seal vatiteki otsas. Ma mäletan, kui ta väike kutsikas uu siis isa tegi talle puust majakese, üks külg oli avatud ning seina asemel oli nagu kardin või midagi sellist. Rohelist värvi. See pesa oli tal köögis, mäletan kuidas ta nuttis öösel. Kui ma öösel ta nutu peale üles ärkasin, siis läksin võtsin ta pesa ja tõin meie tuppa.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Loomahotelle ei kasuta, pikematel reisidel ma pole käinud, kui suvel suvilasse läheme, siis võtame koera ka alati kaasa. Ta on meiega koos salongis, tavaliselt kõrvalistuja ehk siis minu jalgade juures. Aga tavaliselt on keegi ikka kodus, kas või vanaema, siis kui ma koolis olen ja ema-isa tööl, siis viimegi koera vanaema poole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, tean küll, tema sünnipäev on 16. veebruaril, tavaliselt ei tähista; vanasti ikka sai talle midagi head paremat ostetud, jõuludeks niisamuti, aga talle ei meeldi enam need maiustuste moodi asjad ja siis ei ole mõtet enam eriti pingutada. Kallis on ta küll, kingime talle ju iga päev armastust.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole ega kavatse õmmelda talle riideid, see oleks totter, ta ei ole meil tsirkusekoer. Ma ei mäletagi nii hästi, kas tal on mänguasju olnud või mitte, kui ta väike oli siis kindlasti omas ta ka mänguasju, aga nüüd ei hooli ta nendest enam. Mis ta vana mees ikka nende vidinatega peale hakkab. Viimane asi, mis tal oli oli üks piiksuv jõuluvana, aga ta ei mänginud sellega, pigem kartis seda piiksuvat häält, mis jõuluvanast välja tuli. Koeral on oma hari ja peseb ema teda vist pesuseebiga, pidavat hästi puhtaks tegema ja seda pesemist tuleb aastas ette korra (põhjalikku pesemist), seda suvilas saunas. Kui ta väljas tulles porine on, siis koputame ta vannis leige veega puhtaks ja kuivatamiseks on mingi isa vana flanellsärk.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On küll võimalik üle hoolitseda. Meie külas elab üks vanem naine, kellel on vististi paarkümmend kassi ja ta poputab neid kõiki. Minu meelest on see haiglane. Ja see, kui koera riidess pannakse, selline asi on ka haiglane ja tekib tunne, nagu nende nukk - koerte omanikud tahaksid oma lemmikutes inimese sarnast last või sõpra näha. See ka veel, et kui koerale ostetaks kallimaid aksessuaare ja muud pudi padi kui inimene endale ostab.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma arvan, et tänapäeval on looma jaoks perel rohkem aega, nõukogude ajal pidi pidevalt ainult tööle pühenduma ja näiteks koer eksisteeris kui valvur mitte lemmik. Tänapäeval on igasugused eritoidud loomadele, mänguasjad, riided, muud aksessuaarid, majad, liivakastid kassidele, puurid lindudele ja närilistele...
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kuna mu koer on minu esimene ja ainus lemmikloom, siis isiklikult ei ole pidanud enda lemmiku matuseid üle elama. Kui väike olin, siis sõpradega otsisime surnud loomi, et need siis korralikult maha matta, päris palju linde sai maetud, hiljem käisime nende väikestel haudadel ja viisime sinna lilli. Suvilanaabrite koer suri mõned aastat tagasi keset ööd vanadusse, järgmisel pidasime ühe korraliku matusetseremoonia maha, naabrionu tegi isegi hauaplaadi õigest hauaplaadi kivist ja toksis sinna sisse „Nässu“, sest see oli koera nimi. Kuigi mulle too koer ei olnud kunagi meeldinud, sest ta käis meie aias pissil ja haukus minu koera peale, nutsin ma siiski, sest ükskõik mis olendi surm on kurb.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koer teab, et tuppa häda ei tehta, ta ei teegi, kuid aastaid tagasi juhtus sedagi mõnikord, et ta tuppa pissis või kakas. Ta teab, et ei tohi voodis ega diivanil magada, kuid teeb seda siiski. Ta ei tohi haukuda, kui üksi toas on, aga vahel hakkab ikkagi haukuma ja näiteks kui ma samas koridoris olen ja sõbrannaga juttu ajan, siis ajab närvi kui koer toas kisendab. Ta suu haiseb, sellepärast ajame ta enda juurest alati minema, kui ta lõõtsutama hakkab või siis käratame, et ta selle lõpetaks.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Koer pissis tuppa, kuid kasvas suureks ja hakkas korralikult häda õues tegema. Kratsib end nii, et selle tegevuse käigus peksab jalaga vastu maad või satub niihoogu, et unustabki end kratsima, see on kohutav. Siis me jälle karjume, et ta lõpetaks. Ma tean, et ei tohi karjuda, kuid see tuleb alateadvuslikult. Ja vahel ta pussutab, aga seda teevad inimesed ju ka, me ei saa keelata koera, et vot sina ei tohi mitte kunagi pussu lasta... Ta saaks ju sisemise gaasimürgituse.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei pea dressuuri oluliseks. Kui kui ta noor oli, siis õpetasin ta tagakäppadel tantsima, nüüd kui midagi head tahab, siis hakkab tantsima. Kui ta õue tahab, siis tuleb vaatab silma sisse ja teeb mingit naljakat vigisevat häält, mis annab märku, et tal on pissihäda. Käppa annab ka kui küsida. Kui ma urisemise häält teen, siis ta uriseb vastu, see näitab, et ta on valmis minuga mängima. Kui ta mängida ei soovi, siis vaatab ta mind ükskõikse pilguga või ei tee minust üldse välja.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loomulikult räägin ma oma koeraga ja muidugi saab ta minust aru. Koerad on palju intelligentsemad kui inimesed, õnneks ei ole koerad võimelised rääkima, sest on ju teada, et „rääkimine hõbe, vaikimine kuld". Minu koer saab mu kõneviisist või näoilmest aru, mis tuju mul on, vastavalt sellele ta tuleb ja poeb mulle või hoiab eemale.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Arvan küll, manipuleerida oskavad kõik, inimesed ja ka loomad. Kindlat näidet ei oska kahjuks tuua.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Õde on mul veel liiga väike, et koera eest hoolitseda. Mina käin koeraga õues, panen vett talle kaussi, mängin ja hoian teda peres kõige rohkem.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole, enamus inimestel on lemmikloom(ad) kodus; lemmikuga tegelemine on teiste inimestega suhtlemise kõrval hoopis omaette asi, need kaks ei ole seotud. Suheldakse nendega, kellega tahetakse, lemmikloom ei ole sealjuures määrav.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Vihmausse ja ämblikke ei peaks elu sees. Ja konnasid. Ma olen kohutav foobik ja need kolm looma on mu suurimad hirmud. Ja igasugused putukad niisamuti.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mul oli kunagi aastaid tagasi mingi sipelgakogumisemaania, tahtsin niinimetatud sipelgafarmi teha, aga ei õnnestunud. Üks tuttav pidas siga lemmikloomana. Ei teagi, mis sellest põrsast nüüdseks saanud on. Ja üks sõber pidas kukke lemmikloomana. Kui ma väike olin, siis vanaema töötas tibulas, seal ma käisin temaga kaasas ja minu niinimetatud lemmikloomad tol ajal olid tibud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ise tahaks madu lemmikloomaks, kas siis boad või mõnda ilusat ja eksootilist. Mind tõmbab eksootiliste loomade poole. Lõvi ja tiiger oleksid samuti mõnusad seltsilised. Eriti isalõvi ja valge tiiger! Kunagi tahtsin kameeleoni, sest see loom tundus väga eksootilisena, aga nüüd on see soov ära kadunud. Ju see oli siis kõigest puberteediea kinnisidee.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomaks sobivad kõik sellised loomad, kelle omanikel on nende vastu mingid soojad tunded, mitte ei pea neid näiteks liha saamise eesmärgil või valvurina vaid hoolitsevad nende eest rõõmuga ning armastavad neid südamest. Lemmiku välimus, sugu, tõug, karvavärv, saba pikkus - mitte miski ei määratle lemmiklooma, lemmiklooma mõiste pannakse paika tema omaniku südames.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimese südames on selline väike osa, mille saavad soojuse ja armastustundega sisustada vaid loomad. Kuna inimene on ka ise loom, siis on ainult loomulik, et ta teiste omalaadsete hulgast sõpru ja seltsilisi otsib. Lemmikloomadel on see maagiline niinimetatud nunnufaktor, mis paneb inimest neid tahtma.