Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Nefa 35. juubel
12. detsembril 2025 Ülikooli 16 tubades 215 & 216 kell 19.15 Nefa 35. juubeli pidu.
Tähistame Nefa 35. juubelit.
Oodata on head ja paremat, ühendavaks teemaks on (Nefa) aeg lendab. Esineb Nefa bänd, kostitame ühislauaga.
Sissepääsuks vaba annetus; Registreerimilink Nefa Tartu FB sündmuse juures
Nefakad, vilistlased ja sõbrad on kutsutud!
Korraldab Tartu Nefa rühm
Raamatuesitlus: "Isa, ma lasin endale linnu teha!"
4. detsembril 2025 algusega kell 17.00 esitleb kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna nooremteadur Oskar Poll oma raamatut "Isa, ma lasin endale linnu teha! Tätoveerimisest Nõukogude Eestis".
Teos avab värske ja põhjaliku vaate Nõukogude Eesti tätoveerimispraktikatele, nende tähendustele ning kultuurilisele taustale. Raamat toob lugejani nii ajaloolisi allikaid kui ka isiklikke mälestusi, avades seni vähe uuritud ja põneva valdkonna.
Materjali kogus Poll kokku kuue aasta vältel kogu Eestist.
Oskar leiab, et kogu see teema oli tema jaoks väga põnev, sest tätoveeringute saamislood olid uurimata teema, iga pildiga käis kaasas oma eriline lugu. Kuna Poll on ka ise tätoveerija, siis teda paelusid eriti need lood, kus juttu on sellest, mis imevahenditega omal ajal tätoveeringuid tehti.
Esitlusel vestleb autoriga tätoveerimiskunstnik Johanna Taiger, kellega koos arutletakse keha märkide, identiteedi ja põrandaaluse loovuse üle nõukogude perioodil.
Sissejuhatavat lugemist
Olete oodatud!
Vana Kannel XV. Muhu regilaulud
Kanni Labi kutsub koostajate nimel kõiki Muhu "Vana Kandle" autoreid, abilisi, toetajaid, laulude kogujaid jt huvilisi väljaande esitlusele Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42), 29. novembril 2025 kell 16.00.
Esitlus on osa Ingrid Rüütli juubelile pühendatud rahvalaulukonverentsist, mis toimub 28.-29.nov.
Konverentsil, ka raamatuesitlusel osalemiseks on vajalik registreerumine!
Registreerumiseks, kava ja ettekannete tutvustuste uurimiseks avage palun konverentsi kodulehekülg
Konverentsi kannab üle KirmusTV.
12. detsembril 2025 kell 17.00 esitletakse Muhu regilaulude "Vana Kannelt" Muhu Põhikoolis. Olete ka sinna oodatud!
Seminar vastupanupraktikatest läti kirjandusajakirja "Avots" tegevuses 1980. aastetel
Esmaspäeval, 1. detsembril 2025 kell 11.00 esineb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis Ģirts Vikmanis teemal "Dekoloniaalne paradigma ja vastupanupraktikad ajakirjas Avots 1980. aastatel avaldatud laulutõlgetes ja artiklites" (Decolonial paradigm and resistance practices in bard lyrics translations and journalistic texts of the magazine “Avots” in the 1980s).
1980. aastate teisel poolel tekitas poleemiline Läti kirjandusajakiri "Avots" (nagu Eestis Vikerkaar). kultuuriruumi, mis soodustas toonases Läti NSV-s üleminekut koloniaalühiskonnast postkoloniaalsesse.
Ajakirja hübriidses ruumis toimusid juba käivitunud glasnosti ja perestroika tingimustes dekoloniaalsed protsessid ja vastupanu Nõukogude võimule. Avalikke meeleolusid kujundas Lätis alanud kolmas ärkamisaeg.
"Avotsi" kui kirjandusajakirja tegevuskava sisaldas dekoloniaalsuse ja vastupanu elemente, mida on näha tõlkeartiklite ja kirjandusteoste valikust. Neid arenguid analüüsitakse interdistsiplinaarselt, kasutades agendaseadmise teooriat ja ’väravavahi teooriat’.
Toimetus avaldas John Lennoni, Paul McCartney, Paul Simoni, Bruce Springsteeni ning ka Vladimir Võssotski ja Boriss Grebenštšikovi vabadust ülistavate laulude tekste. Ilmusid ka seni keelatud või vastuolulised Orwelli "Loomade farm" ja Becketti "Godot’d oodates".
Avaldati publitsistikat, milles kritiseeriti elu NLis, samal ajal ilmusid iseseisvust kiitvad lood elust Baltimaades sõdadevahelisel perioodil. Hinnati ümber Läti ajalookäsitlus, mis puudutas Teist maailmasõda, elu erinevate okupatsioonirežiimide all ning paguluses. Avaldatud artiklitega seoti ennast lahti nõukogulikest väärtustest.
Ģirts Vikmanis (kirjaliku tõlke ja meedia- ja kommunikatsiooniuuringute magister) on keele ja kirjanduse doktorant Daugavpilsi ülikoolis.
Tema uurimiskeskmes on tõlke- ja postkolonialismi teooria.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
Vanad kandled näitusel. Avamine 24. novembril kell 14.00
24.novembril 2025 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi 2. korruse koridoris näitus "Vanu Kandleid saivad kingituseks ja tänutäheks…"
Näitusest kõneleb idee autor ja koostaja Rein Saukas.
Näituse pealkiri pärineb Jakob Hurdalt. Niimoodi algab loend 183 kaastöölise nimega, kellele ta on ajavahemikus 1891–1895 saatnud kingituseks oma „Vana kandle“ köiteid.
Ajalehtedes ilmunud aruannete järgi oli Jakob Hurdal 960 kaastöölist, kellega ta suhtles ja kes talle otseselt vanavara saatsid. Tegelikkuses ulatus nende inimeste arv, kes kuidagimoodi vanavara kogumise ja üleskirjutamise juures tegevad olid, 1400ni.
Teadusraamatukogude kataloogist ESTER saame viiteid neljale Vana kandle köitele, mis Jakob Hurt on oma kaastöölistele Jaak Reevitsale, Jaan Pruulile, Eduard Johannes Õunapuule ja Hermann Niggolile saatnud. Nendest raamatutest kaks on EKM Arhiivraamatukogus, üks Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja üks Rahvusraamatukogus. Nendele saab lisada veel Viilip Klaasile lähetatud köite Eesti Rahvaluule Arhiivis.
Näitusel on väljas kõik kolm Tartus asuvat Jakob Hurda kingitud Vana kandle eksemplari, mida täiendavad mitmesugused materjalid kaastööliste kohta ja tsitaadid kirjadest ning aruannetest.
Näituse koostas Rein Saukas, teda abistasid Kärri Toomeos-Orglaan, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Arhiivraamatukogu ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv.
Olete oodatud!
O. Looritsa 125. ja P. Ariste 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents
Oskar Looritsa (9.XI 1900 – 12.XII 1961) 125. ja Paul Ariste (3. II 1905 – 2. II 1990) 120. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents „Mida Loorits ja Ariste alustasid, seda meie uurime edasi“ toimub 25. novembril 2025 Eesti Kirjandusmuuseumis. Korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid, Emakeele Selts j Akadeemiline Rahvaluule Selts
Kavas on:
12.00 Tartu linnapea Urmas Klaas ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid avavad Vanemuise pargis Eesti mütoloogia tõlgendamise suurkuju ja usundiuurija Oskar Looritsa ning maailmakuulsa lingvisti ja Eesti soome-ugri uurimissuuna rajaja Paul Ariste mälestuspingid
12.30 Tervitustee ja muusikaline üllatus kirjandusmuuseumi saalis
12.50 Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma
Emakeele Seltsi president Helle Metslang
13.10 – Ave Goršic (Tartu). Of culture, vitality and (grand) strategies
13.35 – Vasil Baltadzhiev (Sofia). The culture of play: tabletop wargaming as a tool for social integration
13.55 – Risto Järv (Tartu). “I’ve become a blue-winged bird…”: tracing violent deaths in folktales
14.15 – Eda Kalmre (Tartu). Puma hunting in Estonia: wild animals in media and folklore
14.40 – Tee/kohvipaus ja arutelu
15.00 – Tommy Kuusela (Uppsala). Elves and supernatural beings in Swedish folklore
15.25 – Mare Kõiva (Tartu). Aetiologies and thinking animals
15.50 – Nikolay Kuznetsov (Tartu). 'good', 'fish' and 'corpse': the Old Komi alphabet and its letters
16.15 – Anastasya Fiadotava (Tartu). The identity and languages of small Finno-Ugric peoples in internet memes
16.40 – Nikolai Bajuškin (Tallinn). Mälestused Aristest
16.50 – Monika Jõemaa (Kõpu). Kõpu ja Oskar Loorits
17.00 – Ell Vahtramäe (Tartu). Näituse „Kust sa tead, et päkapikud on olemas?“ avamine
Sündmuse sotsiaalmeediainfo
UUS INFO: Ettekandesessioonideks koguneme IV korruse seminariruumi
Seminar rahvakultuuri rakendamisest äärmusparempoolsuse teenistusse Rumeenia näitel
Head seminarihuvilised!
Esmaspäeval, 24. novembril 2025 kell 11.00 ootame kõiki seminarile kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumi.
Ingliskeelse sõnavõtuga "Rahvakultuur kui sümboolse kollektiivse toimetuleku vahend – äärmusparempoolsest identiteedist Rumeenias" esineb külalisuurija Adrian Stoicescu Bukarestist.
Mõistes, et etnonatsionalism ei ole uus ideoloogiline tööriist igapäevapoliitika kujundamisel, on hakatud üha intensiivsemalt ära kasutama selle jõudu kultuuriliste tõsiasjade "painutamiseks" et sobitada kultuurifakte teisesuse loomise strateegiaga.
Rahvakultuur ei jää kõrvale sellest emotsionaalsest, osaliselt tegelikkusega kooskõlas olevast fabritseeritud diskursusest, mida kasutatakse kogukondade lõhestamiseks üksteise suhtes vaenulikeks rühmadeks.
Adrian uurib oma ettekandes rahvakultuuri ärakasutamist (väärkasutust) Rumeenia äärmusparempoolses diskursuses, mis on integreeritud sümboolse kollektiivse toimetuleku raamistikku (Wagner et al. (2002)).
Olenemata sellest, kas rahvalik aines on seotud rahutusi esile kutsunud sündmus(t)ega, integreeritakse see kui arutlusainet pakkuv teave väljakutseid lahendada püüdvasse strateegiasse. Kuigi strateegiliseks kavatsuseks on sotsiaalset rahutust vaigistada, toimivad rahvaliku kultuuri kasutusviisid ebakindlust ja hirmu süvendavalt, mis ainult intensiivistab mitmikkriisi.
Dr. Adrian Stoicescu on etnoloogia kaasprofessor Bukaresti ülikoolis.
Digiantropoloogina uurib ta digitaalse natsionalismi vorme, vandenõuteooriaid, TI abil loodud artefakte; peab loenguid folkloorist, kultuuri- ja digiantropoloogiast.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
Konverents detsembri alguses: Inimuuringute eetika humanitaarteadustes. Anu Korb 75. ARS 100
Konverents "Inimuuringute eetika humanitaarteadustes. Anu Korb 75. Akadeemiline Rahvaluule Selts 100" 2.-3. detsembril 2025 kirjandusmuuseumis
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 19. sügiskonverentsile "Inimuuringute eetika humanitaarteadustes".
Konverentsiga tähistame Eesti Kirjandusmuuseumi emeerituse Anu Korbi 75. sünnipäeva ning Akadeemilise Rahvaluule Seltsi esimese aastasaja täitumist.
Konverentsi küsimusepüstitus on lähtunud tõdemusest, et nüüdseks on ka humanitaarteadusliku uurimistöö osaks saanud uurimiseetika. Kultuuri ja inimtegevuse uurimisel on see küsimus inimeste omavahelistest, samuti uurija ja uuritava, kollektiivi ja indiviidi vahelistest õigustest ja suhetest. See on küsimus teadustöö mõjust uuritavatele ning uuritava valikute ja otsuste osast uurimisprotsessis, samuti sellest mis ja kuidas saab töö käigus talletatud andmetest ja muust materjalist edasi.
Eetikaküsimused läbivad uurimisprotsessi andmete kogumise kavandamisest tulemuste avaldamiseni. Ideaalis võiksid uurija kui uuritava (kogukonna) huvid ja vajadused alluda ühiselt mõistetavatele ja sõnastatavatele printsiipidele - tegelikkus võib aga osutuda teistsuguseks ning tasakaalu leidmine keerukaks.
Konverentsi peaesinejateks on Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja Soome Akadeemia teadur Soome Kirjanduse Seltsi juures Kati Kallio.
Kuuleme veel ühtteist ettekannet, milles erinevate valdkondade humanitaarteadlased arutlevad reaalses teadustöös ette tulnud probleemide ja nende lahenduste üle ning vaatame teemaga haakuvat filmi. Toimub kaks vestlusringi: eetika institutsionaalsest vaatenurgast ning eetika kogukondade vaatenurgast.
Kutsume teid selle kõige üle arutlema, muretsema ja vaidlema.
Konverentsi kava ja peagi ka teesid on leitavad konverentsi kodulehelt.
Lisaks võite jälgida ka konverentsi fb sündmust
KirmusTV kannab üle.
Korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts
Eesti Kirjandusmuuseum
Tartu Ülikool (ARS MORIENDI ESTONIA 2030: meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring elu lõpu ja surmaga seotud teadmiste tõstmiseks (PRG2623), Kuulumine Põhja-Balti muutuvas julgeolekumaastikus)
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Teaduste Akadeemia
Info: Katre Kikas katre.kikas@folklore.ee
14. novembril on Marju Kõivupuu sünnipäev
14. novembril saab 65-aastaseks folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu.
Tallinna Ülikooli vanemteaduri ja kaasprofessori Marju Kõivupuu pikaajaline teaduslik tegevus on seotud uurimisteemadega etnoloogia, folkloristika, kultuuriajaloo ja (kultuuri)geograafia vallas.
Uurimishuvi all on kultuuripärand selle kõige laiemas tähenduses, samuti surmakultuur, rahva/pärimusmeditsiin ning inimese ja maastiku suhted.
Marju on väsimatult seisnud ristipuude ja paljude teistegi pühapaikade eest, juhtides tarmukalt looduslike pühapaikade ekspertnõukogu.
Ta on hinnatud õppejõud ning inspireeriv välitööde juhendaja, aktiivne teadusürituste organiseerija ja teadustulemuste populariseerija. Muuhulgas osaleb ta raadiosaates Mnemoturniir, kuhu toob sageli kaasa oma erialast lähtuvaid küsimusi.
Marju Kõivupuu teadustöö oluliseks väljundiks on rahvakultuuri alaste teadmiste levitamine raamatutes ja ajakirjanduses nii noortele kui ka täiskasvanutele. Tema artiklid toovad esile nii keskkonnateadlikkuse kui ka rahvapärimuse väärtustamise, käsitledes inimese ja looduse vastastikust mõju ning keskendudes sellele, kuidas kultuurilised tavad ja väärtused mõjutavad hoiakuid looduse suhtes.
Kõivupuul on suurepärane jutustamisoskus ning soe võrumeelne huumorimeel. Tema kirjutised on nauditavad lisaks täiskasvanutele ka lastele - nii mitmedki tema väljaanded aitavad kaasa noorte teadusliku maailmapildi kujundamisele.
Palju õnne, Marju!
Aruteluring teaduskommunikatsioonist: kuidas toimida?
Head seminarihuvilised!
17. novembril 2025 kell 11.00 saame Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis kokku teaduskommunikatsiooni teemalises aruteluringis.
Kuidas tutvustada teaduslikku uurimistööd ühiskonnale on küsimus, mis tõusetub ikka ja jälle, isegi kui selle põhieesmärgid on teada ning piiritletud.
Teaduskommunikatsioonis eristuvad tegevustest teatamine ja uudiste edastamine oma tegevusalast väljapoole, samuti teadlaselt teadlasele tasand.
Eesti teadusagentuur korraldab igal aastal teaduskommunikatsiooni konverentse. Sellel sügisel (12. novembril Tallinnas) on peamiseks ajendiks vajadus rääkida teaduse usaldusväärsusest ja teaduskommunikatsiooni rollist ühiskondlike protsesside mõjutamisel.
Oma arutelus kirjandusmuuseumis vaatame teemasse sisse meie, humanitaarerialade uurimistöö eripäradest lähtudes.
Kuidas oleme hakkama saanud uurimistulemusi tutvustades, kuidas leida kontakti veelgi laiema avalikkusega ning mida teha, et meie tööd tuleksid esile rahvusvahelises humanitaarias?
Kõik on oodatud!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seotud teadusprojekt EKM 8-2/20/3
