Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Soome-ugri kirjanduskohvik: liivi
Esmaspäeval, 29. aprillil kell 17.00 Eesti Kirjandusmuuseumi suures saalis loeme soome-ugri kirjanduskohvikus liivi luuletaja Baiba Damberga luuletust "Kahe keelega ma sündisin…"
Autorist räägivad ja tema teost kommenteerivad Karl Pajusalu ja Valts Ernštreits.
Kirjanduskohvikus avastatakse teisi keeli erinevate meelte abil. Sama kirjandusteos kõlab eri keeltes, osalejad saavad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Vestlust modereerivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Kõik on oodatud!
29.4 seminar hiina keelte geograafilistest ja kultuurilistest erisustest
Head seminarihuvilised!
29. aprillil kell 11.00 algaval seminaril kirjandusmuuseumis IV korruse seminariruumis
kuulame Zhenyu Wangi eestikeelset ettekannet „Mis on hiina keel ning kuidas geograafilised ja kultuurilised erinevused iseloomustavad keeli?"
Zhenyu Wang õpib TÜ-s eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppekaval ja ühtlasi teeb praktikat muuseumis.
Jutuks tuleb:
Kas hiina keel on tõesti olemas? Kuidas hiina keelte eristamine on seotud geograafiliste erinevustega?
Mis on mandariini keel? Kas mandariini keel on murre? Miks mandariini keeles on ka murdeid?
Millised on kuus lõunahiina murret, mis on lõunamandariini murded?
Kuidas keelte erinevused peegeldavad kultuurilisi erinevusi?
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Ilmus ajakiri Mäetagused 88
Väljaannete toimetaja Asta Niinemetsa teatel on just ilmunud ajakirja Mäetagused uus number!
Lugeda saab Sloveenia kaduvatest järvedest (Barbara Ivančič Kutin), vepsa Šimjärve piirkonna kabelitega seotud pärimusest (Irina Vinokurova); Ivan Julma ja Krimmi khaani Devlet-Girei diplomaatilistest suhetest pärast Molodi lahingu kaotamist (Sirje Kupp-Sazonov ja Vladimir Sazonov).
Põneva sissevaate Abhaasia eestlaste rändenarratiividesse ja identiteediloome kesksetesse motiividesse heidab Aivar Jürgenson. Saame teada, kui olulisel kohal on vanal kodumaal valitsenud rasked majanduslikud olud ning kuri ja vägivaldne saksa mõisnik, kes rõhus asunike esivanemaid ja ajendas kodumaalt lahkuma 1880. aastatel.
Tutvustatakse laialdaste uurijahuvidega uralisti Aleksei Burõkinit (Szilárd Tibor Tóth) ning muuseumite ja keskkonnahariduskeskuste õppeprogrammide juhendajate tegevust seitsme fookusrühma näitel (Helene Uppin ja Inge Timoštšuk).
1996. aastast järjepidevalt ilmuv teadusajakiri sisaldab erialaste ürituste kroonikat, Aimar Ventseli intervjuud Mare Kõivaga ja Eda Kalmre retsensiooni teaduspreemia pälvinud M. Madissoni, A. Ventseli ja M. Lotmani monograafiale „Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm.“
Ajakirja veebiversioon
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek 25. aprillil
Head ARSi liikmed ja kõik rahvaluulehuvilised!
ARS kutsub osa võtma koosolekust Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 25. aprillil 2024 kell 16.15
Kavas on:
Polina Holitsyna ettekanne “Authenticity in subcultural studies: an example of metal-lore in extreme metal subcultures”
ARSi üldkoosolek:
1. ARSi juhatuse aruanded
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Aegunud volitustega juhatuseliikmete tagasikutsumine
4. ARSi assotsieerumine Teaduste Akadeemiaga. Ootame kõiki kaasa mõtlema, kas selle idee võiks teoks teha ning mida meil oleks TAle pakkuda.
Selts võtab lahkelt vastu avaldusi ARSi liikmeks astumiseks.
Kestab kandidaatide esitamine Eesti folkloristika aastapreemiale (tähtaeg 3. mai)
Seltsi tegevusest ja Polina ettekandest lähemalt ARSi kodulehel.
„Noorte hääled” 2024 23. ja 24. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis
Noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled” kutsub kõnelema ja kaasa mõtlema!
23. aprill 10.00-11.15 Konverentsi avamine ja Shawn Rowlandi plenaarettekanne Urban Mythologies of Bhutan
11:30-13:30 Session I. Space, Sound and Environment
11:30-12:00 Elisa Kusuma Dewanti: Space, Identity, and Resilience: Navigating the Liminal Landscape of Yogyakarta City
12:00-12:30 Lucya Passiatore: Can We Hear Climate Change? Exploring the Role of Soundscapes in the African Hebrew Israelite of Jerusalem Community
12:30-13:00 Robertho Miguel Paredes Coral: Visual Narratives of the Forest and Tambopata Amazonian Cosmovision
13:00-13:30 Michele Tita: Imagining Wilderness: Engagement with a Non-Perceivable Environment
14:30-16:00 Session II Living Knowledge (Chair: Polina Holitsyna)
14:30-15:00 Jason S. Cordova: Walking the Spirit Road and the Stars of Decision: Exploring Native American Cultural Astronomy and Star Lore of the American Southwest
15:00-15:30 Baobao: An Investigation of the Omen System of Eastern Minyag in Tibet
15:30-16:00 Lodewyk Barkhuizen: Living Knowledge: The Inzuza Spirit as a Particular Domain of Knowledge within South African ‘Traditional’ Healing Practices
16:15-17:45 Session III Ancestry and Belonging (Chair: Siarhiej Makarevich)
16:15-16:45 Digne Ūdre: Added Value or Trivialization of Traditions? Commodification and Folk Culture
16:45-17:15 Adedeji Adeniyi: If You’re Black, No Way Back?
17:15-17:45 Ekaterina Praks: Memories etched in Soil: Mustvee Cemetery's Spatial Tapestry
17.45-17.50 Päeva kokkuvõte
24. aprill
10.00-11.30 Sessioon IV Elulood kui allikad (juhib Anni Leena Kolk)
10-10.30 Marilyn Mägi: “Kus sa, kurat, hoorasid?“: perevägivalla- ja konfliktide kirjeldused eesti naiste elulugudes
10.30-11 Liisa Nurme: Annelinn 2000. aastate alguses sündinud annelinlaste lapsepõlvemälestustes
11-11.30 Arabella Antons: "Meil nagu ei olnudki muud midagi valida peale spordi” ehk Eesti naissportlase enesemääratlus elulugudes aastatel 1945–1960
11.45-13.45 Sessioon V Traditsioonilise kultuuri tõlgendused
(juhib Päiv Dengo)
11.45-12.15 Mathilda Matjus: Jahijuttude eripära ja muutumine
12.15-12.45 Getter Lauk: 1930. aastatel kogutud Vana-Võromaa tantsupärimus Eesti Rahvaluule Arhiivis
12.45-13.15 Tiina Kull: Kammelati seelik oli vikerkaare värviline (Ambla)
13.15-13.45 Kadi Prii: Regilaulud “Vihm, üle vaeslapsest” Sangaste kihelkonnas
14.45-16.15 Sessioon VI Tänapäeva kultuurilised hoiakud (juhib Natali Ponetajev)
14.45-15.15 Marja Järv: Gümnaasiumiõpilaste suhtumine humanitaarainetesse ja -teadustesse
15.15-15.45 Mia Marta Ruus: Eesti rahvarõivaste kandmine ja nende eksistentsiaalsed aspektid
15.45-16.15 Selinda Marie Rosalie Särev: Klatš noore Eesti naise elus
16.15-16.30 Lõpusõnad ja tänamine
Noorteadlaste kevadised konverentsid said alguse 1974 Keele ja Kirjanduse Instituudis. Esimene Kirjandusmuuseumi noorteadlaste kevadsessioon toimus 1978. Nende kahe foorumi folklooriosast kujunes igakevadine Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud konverents umbes 20 folkloori ja naabervaldkondade ettekandega eri teadusasutuste kuni 30-aastastelt uurijatelt. 2006 kevadel ühendasid noored folkloristid oma hääled ERMi noorte etnoloogidega ühisürituseks.
Konverentsi saab jälgida ka MS Teams'i vahendusel.
Lisainfo: natali.ponetajev@folklore.ee Natali Ponetajev
Korraldajad: Astrid Tuisk, Mathilda Matjus, Natali Ponetajev, Liisi Jääts, Anni Leena Kolk, Kristel Kivari, Polina Holitsyna, Saara Mildeberg (EKM, ERA, TÜ, Tartu Nefa Rühm, ERM, Tallinna Ülikool).
15. aprillil kirjandusseminar: Vahingu isikuarhiiv
Head seminarihuvilised!
15. aprilli seminaril peab Indrek Ojam oma senise töö põhjal Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Vahingu isikuarhiivi korrastamisel ja uurimisel ettekande "Vaino Vahingu isikuarhiiv ja Vahingu loomingu uurimise hetkeseis ".
Vaatluse keskmes on isiksus, kelle kohta Indrek kirjutab uusimas ajakirja Horisont numbris:
„Vahingu isikumüüt rõhutab psühhiaatrist kirjaniku pidevaid eneseületuspüüdlusi, piirsituatsioonide otsimist ja eelkõige lihtsalt kannatamist kirjandusloomingu nimel.
Oma isikumüüdi kujunemist saab inimene ainult osaliselt kontrollida.
Suures osas vastutavad selle tekkimise eest teised, kes oma soovid ja ihad inimesele üle kannavad. Psühhoanalüüsi teooria tundjana oli Vaino Vahingule niisugune nähtus hästi teada.“
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 15. aprillil 2024 kell 11.00.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Kontakt: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/22/1
Seminar Kihnu looduskultuurist
Head seminarihuvilised!
8. aprilli seminaril kõneleb Raivo Kalle teemal "Kihnu looduskultuur ja kohalik teadmine: eripärad ja rakendamine".
Kui turist läheb Kihnu, näeb ta muuseumi, tuletorni, kirikut, sadamat, käsitööpoode, rahvariietes naisi jne.
Oma lühiloengus näitab Raivo, mis peitub selle fassaadi taga ja tutvustab selliseid aspekte, mida pole varem nii kõrgetasemeliselt teaduslikult uuritud ja mis on olnud seni laiema publiku eest peidus.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 8. aprillil 2024 kell 11.00.
Kõik seminarihuvilised ning Kihnu kultuuri sõbrad on oodatud!
Kontakt: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Uued folkloristide juhitud soome-ugri uuringute projektid
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon on otsustanud 2024. aastal toetada nelja teadus- ja arenguprojekti. Neist kahe juhid on folkloristid.
Rahastuse said „Ersa ainestik Eesti arhiivikogudes: Ersa pärlid“ (Mare Kõiva) ja „Läänemeresoome rahvausund pärimustekstides“ (Madis Arukask).
Toetuste andmist rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammist hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme kaudu. Hõimurahvaste programmi tegevust korraldab Eesti Keele Instituut.
Hõimurahvaste programmi teadus- ja arendusprojektide meetme kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride teaduslikku uurimisse ja arendamisse.
Jõudu tegijaile!
11. aprillil peab katalaani külalisuurija Aleida Bertran kirjandusmuuseumis ettekande läti ja katalaani folkfestivalidest
11. aprillil 2024 tuleb Tartusse katalaani festivalitraditsiooni uurija Aleida Bertran, kes peab siin ettekande "International folk festivals, nation-building and transnationalism: A comparative study between Latvia and Northern Catalonia" / "Rahvusvahelised rahvapidustused, rahvuse ülesehitamine ja transnatsionalism. Läti ja Põhja-Kataloonia võrdlev uurimus".
Loengu keskmes on paralleelsed arengud rahvuskultuuride arengus Läti ja Põhja-Kataloonia näitel 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil.
Kahe kultuuri võrdlus annab ainet mõistmaks tänapäeval toimuvaid folkfestivale, näiteks Baltica ja sardana tantsupidu Céretis.
Ettekanne põhineb Läti Kultuuriakadeemias 2018–2021 doktoritöö jaoks tehtud välitöödel ja arhiivimaterjalidel.
Sündmus toimub Kirjandusmuuseumi saalis 11. aprillil algusega kell 16.00
Kõik on oodatud!
Info: Liisi Laineste (liisi@folklore.ee)
Guillem Castañar (gcastanar@gmail.com)
23. aprillini saab esitada kandidaate Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnale
Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 25. juulil 2024. aastal 33. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks Põlvamaal oma tegevusega silma paistnud isikule.
Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.
Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud.
Selleks tuleb 23. aprilliks 2024 saata Jakob Hurda nimelisele Põlva Rahvahariduse Seltsile aadressil hurdaselts@gmail.com (või Kesk 16, 63308 Põlva) vabas vormis esildis, milles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.
Üksikasjalikumalt Põlva Rahvahariduse Seltsi kodulehel
