Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
15. novembril kirjandusmuuseumis "Maailmade vahel" II
Kutsume kõiki huvilisi seminarile seto kultuuri ja ajaloo teemadel.
Hea teadusraamat võib tervendada ja olla inspiratsiooni allikas, hea rahvaluulekoguja avab meie ees maa ja taeva, igapäevaelu ja selle pühama poole.
Seminar "Maailmade vahel 2" kutsub seto kultuuri ja keele sõpru 15. novembril 2024 kella 16ks Eesti Kirjandusmuuseumi.
Õhtut modereerib Anti Lillak.
Esinevad Jüvä Sullõv (Mõnõq keele poolõst põnõvõq löüdmiseq Kirsi Ello koŕatuist setokiilsist tekstest), Mare Kõiva (Uurmaaker ja pühakud), Kalle Lõuna (Petserimaa ja setod muutuste tuules 1920–1940), Karl Pajusalu (Seto keelerikkustest), Kärri Toomeos-Orglaan (Jutud ja jutustajad Ello Kirsi kogus).
Avatakse Hiie Ivanova näitus.
Moonika Siimaetsa lavastuses (Ello Kirsi kogutu põhjal) astuvad üles Evar Riitsaar, Kauksi Ülle, Terje Lillmaa.
Seminar on pühendatud kirjandusteadlase ja rahvaluulekoguja Ello Sääritsa 130. sünniaastapäevale.
Kontakt: asta@folklore.ee
ARSi koosolek: Annelinna eri
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekule 31. oktoobril 2024 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
Kavas:
Liisa Nurme “Lapsepõlvemälestustest “Annelinna lugudeni”. Kuidas bakalaureusetöö kõrvalsaadusena valmis lasteraamat”.
Oktoobri keskel ilmus lasteraamat “Annelinna lood” (kirjastus Sinisukk, Kätriin Säde illustratsioonid). Kõik raamatu kümme juttu põhinevad Liisa suve hakul kaitstud bakalaureusetöö informantide lapsepõlvemälestustel. Ettekandes räägib Liisa raamatu ja kraaditöö idee tagamaadest, tutvustab põgusalt oma bakalaureusetööd “Lapsepõlv paneelmajade vahel: 2000. aastate alguse Annelinn intervjuudes”, esitleb raamatut ja kirjeldab pärimuse põhjal ilukirjanduse kirjutamisega seotud rõõme-muresid.
Kõik on oodatud!
Tundeid saab väljendada siin
ARSi juhatus
Kirjandusmuuseumi soome-ugri uurijad ja TÜ etnoloogid korraldavad Arvo Valtonile pühendatud konverentsi
Kirjandusmuuseumis toimub 29. oktoobril 2024 kell 13.00 Arvo Valtonile, inimesele, kirjanikule, metseenile, tõlkijale, teekaaslasele pühendatud eksperimentaalne konverents "Salapärased keelemetsad ja tundmatud keelerajad".
Jätkame rännakut keele- ja ajaloo metsades, loome sinna uusi radu, leiame uusi liike - kõik on iseloomulik olnud siinsele filoloogiale ja Arvo Valtonile.
Kavas:
Jaak Prozes – Kuidagi ootamatult ilmusid metsadesse udmurdid
Valdur Mikita – Arvo Valton ja ökoloogiline aktivism
Indrek Park – Arvo Valtoni „Kirsioks“
Natalia Ermakov – Kaunimad eesti luuletused ersa keeles. Koostöö Arvo Valtoniga
15.15–15.30 Muusikaline paus. Esineb Milana Fayzullova Eestimaa Rahvuste Ühenduse Noortekoja liige, Ülenurme Muusikakool (õpetaja Ursel Oja)
Ott Heinapuu – Kuidas ugrimugri ilmas sihipäraselt rännata
Eva Toulouze, Laur Vallikivi – Arvo Valtoniga reisides
Jaak Prozese raamatu “Soome-ugri rahvad muutuvas ajas” (Ilmamaa 2024) esitlus
Näitame hõimukalendrit 2025. aastaks ja soome-ugri kirjanduskohvikute veebikeskkonda.
Ürituse korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, soome-ugri uurimisrühm ja Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudi etnoloogia osakond
Kontakt: Mare Kõiva mare@folklore.ee
Andres Kuperjanov kõneleb planetaariumietenduse "Eestlaste tähistaevas" esilinastusel
Ahhaa teaduskeskus kutsub avastama eestlaste tähistaeva saladusi.
Uus planetaariumietendus "Eestlaste tähistaevas" toob vaatajateni rahvaastronoomia ja tähistaeva tõlgendused. Esilinastuse erikülaline 22. oktoobril 2024 kell 17.30 ja 18.00 on Andres Kuperjanov. Modereerib tähegiid Hillar Uudevald.
Andres Kuperjanov, Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist (magistritöö "Eesti taevas. Uskumused ja tõlgendused" 2002), on ka Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja- ja tegevliige.
Etendusel tutvustatakse Eesti rahvapärimuses olulisi tähtkujusid, selgitatakse vanasõnade ja rahvakalendri seoseid astronoomiliste nähtustega ning antakse ülevaade ajast, mil eestlaste taevas ei säranud veel Põhjanael. Millised tähed ja tähtkujud olid meie esivanematele olulised? Kuidas pidasid vanad eestlased aega ja kalendrit enne tänapäevaseid tehnoloogilisi abivahendeid? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastatakse visuaalselt haaravas planetaariumietenduses.
Piletitega.
Vt ürituse kohta siit.
Soome-ugri kirjanduskohvik: mansi
Järgmine soome-ugri kirjanduskohviku õhtupoolik Kirjandusmuuseumis on 28. oktoobril 2024, algus kell 17.00.
Loeme mansi kirjaniku Juvan Šestalovi luuletust "Макем ат" ning kuulame Müncheni Ülikooli doktorandi ja mansi keele uurija Daria Žorniku kommentaare.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Kirjanduskohvik kaasab eksperte, kes räägivad teose tekkimisloost ja selle tõlkimise iseärasustest, teksti mõistmise raskustest ja tõlgendamisest.
Vestlust juhivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Tagasiside kohalikule rahvale. ERA teadurid Kärstna mõisas jutusõõril
Mulgi nädala raames koguneti 10. oktoobril 2024 Kärstna mõisasse jutusõõrile. Jutusõõr on eriline Mulgi formaat arutamaks, kuidas asjad maailmas on.
Teemaks oli "Tähelepanekit Eesti Rahvaluule Arhiivi sellesuvistelt välitüüdelt Mulgimaal".
Kõnelesid Astrid Tuisk, Kärri Toomeos-Orglaan, Enn Kalev Tarto jt.
Möödaläinud suvel, 12. augustist kuni 16. augustini kogusid ERA töötajad ajaloolise Tarvastu ja Helme kihelkonna aladel lapsepõlvemeenutusi ja mänge. Arhiivis leiduvad mängukirjeldused said juurde andmeid, kuidas inimesed neid mänge mängisid.
Jutusõõri korraldasid EKMi Eesti Rahvaluule Arhiiv („Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus“), Mulgi Kultuuri Instituut ja Kärstna mõis.
Väike-Maarjas tähistati konverentsiga H. Joonuksi ja E. Leppiku 100. sünniaastapäeva
Igaüks, kes on töötanud rahvaluulearhiivi tekstidega, on kokku puutunud Helmut Joonuksi ja Eduard Leppiku poolt kogutud rahvaluulega ning muistendikohtadest tehtud piltidega.
H. Joonuksi sünniaastapäev oli 10.I 2024, E. Leppikul 11.X 2024.
Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts oli oktoobrikuisele sündmusele kutsunud esinejateks ka Ave Goršiči ja Tõnno Jonuksi kirjandusmuuseumist.
Ave rääkis teemal „Helmut Joonuks ja Eduard Leppik rahvaluulekogujatena". Tõnno ettekanne „Tööst ja kujunemisest arheoloogiks ning uurijaks" oli pühendatud koduloo ja arheoloogiatöö eripärale ja seostele oma isaga.
Üksikasjalikum uudis on Väike-Maarja valla kodulehel.
Pimeduse-tumeduse teema inspireerib noori folkloriste
13. rahvusvaheline noorte folkloristide konverents "Dark side of folklore & folkloristics" peetakse Vilniuses 9.-11. oktoobrini 2024.
Pimedusse looritatud sõnad, teod ja soovid, must maagia, needus, ebaõnn ja kahju osutusid teemadena nii inspireerivaks, et noortefoorumil on lausa kolm paralleelset istungit. Infot konverentsi kohta, nagu ikka, leiab kodulehelt, kus on lugemiseks teesikogumik.
Konverentsist võtavad osa ka noored eesti tumefolkloori uurijad ja TÜ kraadiõppurid. 10. oktoobri hommikul esineb plenaarloenguga üleloomulikest kokkupuudetest Ülo Valk: "Supernatural Encounters and Storytelling Framing the Unknown"
Kavas on veel:
Ilja Magin: Wolf, Policeman, and Other Adults: Tartu Jewish Teenagers React to a Folklore Inquiry in 1930
Michele Tita: Fearful Searches, Sighting Experiences, and Interpretations of the Sasquatch/Bigfoot
Natali Ponetajev, Fights at the Pub, Thefts, and Immoral Lifestyles. Diatonic Accordion in the 19th Century Estonian Parish Court Records
Anastasiya Fiadotava: “We Only Joke With Each Other in a Kind Way” vs “We Respect Black Humor”: Reflecting on the Dark Side of Humor
Mathilda Matjus: “Hunting as the Art of Silence”: Hunters as Storytellers and the Dynamics of Estonian Hunting Tales.
Läti Rahvaluule Arhiivi 100. aastapäeva konverents Riias
29.–31. oktoobrini 2024 toimub Riias rahvusvaheline konverents “Archives of Traditional Culture: 100 + 10”. Konverents on üheks sündmuseks arhiivi 100. sünnipäevale pühendatud ürituste sarjas. Üheskoos arutletakse rahvaluulearhiivide rolli üle minevikus ja vaadatakse tuleviku poole, nii 10 aasta perspektiivis.
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid osalevad konverentsil sisukate arhiivitööle ja arhiivikogudele pühendatud ettekannetega:
Ave Goršič: Do You Know Who You Are? A Memory Institution’s Role and Vision a Century Ago
Natali Ponetajev: From a Hundred-year-old Crackling Phonograph Recording to the Present Day. Distribution and Possibilities of Using Instrumental Folk Music Recorded on Wax Cylinders Today Based on the Materials of the Estonian Folklore Archives
Getter Lauk: Tracing Footsteps: Exploring the Dance Heritage of Old Võromaa
Kati Kallio, Maciej Janicki, Mari Sarv, Eetu Mäkelä: Digital Explorations of Collections of Oral Poetry
Liina Saarlo ja Helina Harend: We Need to Explain and Discuss a Lot: the Possibilities of Verifying the Results of the Authenticity Check Using Digital Humanitarian Methods
Konverentsi kohta lähemalt kodulehel
Konverentsi saab striimida.
Tartu Nefa käis sügiskoolis
21.–22. septembril 2024 toimus Tartu Nefa VIII sügiskool Turgi käsitöö- ja tervisetalus.
Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia tudengeile ja õppejõududele mõeldud kahepäevase konverents-väljasõidu fookuses oli eepos “Kalevipoeg”.
Osalejad külastasid Kalevipoja muuseumi, Mari-Ann Remmel pidas ettekande “Kalevipoja jäljed maastikul ja rahvaluulearhiivis”.
Sügiskooli õppurite ettekanded käsitlesid erinevate kultuuride tahke (esinejad Chimi Baobao ja Marjana Svarnõk), Merle Karusoo fenomeni teatrimaastikul (Saara Jaanisk), põhja konna kui jututegelast (Liisa Nurme), Robert Burnsi loomingut (Kadi Prii), vilepilli-pärimuse albumi "Tule lill tudu" refleksiooni (Katariina Tirmaste).
Loovkirjutamise õpitoas (Päiv Dengo) loodi uusi tekste, Kalevipoja-alased teadmised pandi proovile viktoriinis.
Toetasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikool.
