Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
25.-27. novembrini toimub Eesti Kirjandusmuuseumis 14. traditsioonilise laulu konverents
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub laulukonverentsile 25. ja 26. novembril 2024 Eesti Kirjandusmuuseumis.
Esimene konverentsipäev algab kell 9.30, teisipäevased istungid kell 9.00
Ettekannetes uuritakse põnevaid seoseid traditsioonilise laulmise, pillimängu ja tantsu vahel, keskendudes vastastikustele mõjudele ja kaasaegsetele praktikatele.
Konverentsi peamised teemad on:
Laulu, pillimängu ja tantsu vastastikused seosed pärimusmuusikas ning nende mõju esitusstiilile
Rahvalaulu ja -pillimuusika põimumine ning muusika väljendusvahendite rikastumine
Terviklike pärimusmuusika-kultuuride elujõulise säilitamise, jäädvustamise ja taaselustamise strateegiad. Muusika varieerimise uurimine elava traditsioonilise esituse põhjal
Rahvalaul ja -pillimuusika kui rahvamuusiku tegevus ja looming oma aja kontekstis. Muusiku repertuaari kujunemine ja kunstilised taotlused dialoogis pärimusliku ja uuenduslikuga
Pärimusmuusika seaded ja töötlused. Vanema pärimuse mõju tänapäeva muusikažanridele; pillisaate osa traditsioonilise laulu säilitamisel, eriti selle populaarsuse suurendamisel noorema põlvkonna seas
Uute kogukondade ja ökokogukondade muusikatraditsioonid. Rahvalaulu ja rahvapillide kasutamine tänapäeva etenduskunstides ja festivalidel. Mõtteid pärimuslike žanride ja stiilide arengusuundade, kultuuride vastastikuse mõju ning muusikatraditsioonide globaalse ühtlustumise põhjuste kohta
Soouurimuslikke vaateid pärimusmuusikale. Naiste ja meeste esindatus ning osa rahvalaulu- ja pillimuusikas. Soorollide kajastumine tantsimise traditsioonides
Rahvalaulutekstid muusikakultuuri uurimise allikana: teemad, sõnavara, suhtumised, kontekstid jm.
Konverentsipaneel „Pärimuslik laul, pillimäng ja tants turismis“ on pühendatud pärimuspraktikate mõjule turismisihtkohtadele.
Rahvusvahelise konverentsi The Symbiosis of Singing, Playing and Dancing in Traditional Music: Historical and Contemporary Perspectives ettekanded on inglise keeles.
Kavaga saab tutvuda siin.
Mare Kõivat ja Marju Kõivupuud tunnustati teaduse populariseerimise eest
Eesti Teadusagentuuri konverentsil “Teaduskommunikatsiooni järelkasv: kust tulevad ja kuhu kaovad teaduskommunikaatorid?” 15. novembril 2024 Tartus anti õhtupoolikul, pärast ettekandeid, üle Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja eripreemiad.
Kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" said II preemia Marju Kõivupuu populaarteaduslikud publikatsioonid, mis suunavad inimesi mõtlema looduskeskkonna ja kultuuripärandi koostoime üle.
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul sai Mare Kõiva. Seltsi esimees Priit Ennet tõi välja, et Mare Kõiva on oma valdkonnas, folkloristikas kõrvuni sees, orienteerub selles üliladusalt ega jäta oma nakkavat vaimustust ka ajakirjanduses vahendamata. Tal on annet ühendada oma juttudes teaduslikkus ja ja rahvalik pärimus haaravaks tervikuks.
Palju õnne tunnustuse saajatele!
Uudisest üksikasjalikumalt Novaatoris.
Sõnumit Mare Kõivast kui teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saajast vt siit.
Hans-Jörg Utheri loeng Andersoni loengusarjas
Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond kutsub kuulama sellesügist Andersoni loengut 20. novembril 2024 kell 16.15 peahoones (Ülikooli 18) auditooriumis 228.
Hans-Jörg Utherit kuulama on oodatud kõik, keda huvitab eri rahvaste mütoloogia ja viisid, kuidas maailma ja inimese rolli maailmas mõtestatakse.
Loengus uuritakse lähemalt, kuidas kujutatakse pimedaid inimesi rahvajuttudes, milline suhtumine juttudes kajastub ja missuguseid paralleele on eri rahvaste mütoloogiates. Laiemalt on vaatluse all puudega inimeste roll juttudes, samuti küsimus, milliseid uskumusi ja ideoloogiaid sellega seostatakse. Loeng lähtub Euroopa rahvajuttudest.
Hans-Jörg Uther, tunnustatud folklorist ja kirjandusteadlane Göttingenist on tuntud eelkõige oma töö poolest rahvusvahelise rahvajuttude indeksi ATU ja vendade Grimmide muinasjutukäsiraamatu (Handbuch zu den „Kinder- und Hausmärchen“ der Brüder Grimm) autorina.
Ta on toimetanud sarja Die Märchen der Weltliteratur ja ajakirja Fabula ning on andnud olulise panuse mahuka muinasjutuentsüklopeedia (Enzyklopädie des Märchens) koostamisse.
Andersoni loengute kohta vt siit. Mõned loengud on ka järelvaadatavad.
Teate edastas eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna õppekorralduse spetsialist Rika Tapper
15. novembril kirjandusmuuseumis "Maailmade vahel" II
Kutsume kõiki huvilisi seminarile seto kultuuri ja ajaloo teemadel.
Hea teadusraamat võib tervendada ja olla inspiratsiooni allikas, hea rahvaluulekoguja avab meie ees maa ja taeva, igapäevaelu ja selle pühama poole.
Seminar "Maailmade vahel 2" kutsub seto kultuuri ja keele sõpru 15. novembril 2024 kella 16ks Eesti Kirjandusmuuseumi.
Õhtut modereerib Anti Lillak.
Esinevad Jüvä Sullõv (Mõnõq keele poolõst põnõvõq löüdmiseq Kirsi Ello koŕatuist setokiilsist tekstest), Mare Kõiva (Uurmaaker ja pühakud), Kalle Lõuna (Petserimaa ja setod muutuste tuules 1920–1940), Karl Pajusalu (Seto keelerikkustest), Kärri Toomeos-Orglaan (Jutud ja jutustajad Ello Kirsi kogus).
Avatakse Hiie Ivanova näitus.
Moonika Siimaetsa lavastuses (Ello Kirsi kogutu põhjal) astuvad üles Evar Riitsaar, Kauksi Ülle, Terje Lillmaa.
Seminar on pühendatud kirjandusteadlase ja rahvaluulekoguja Ello Sääritsa 130. sünniaastapäevale.
Kontakt: asta@folklore.ee
ARSi koosolek: Annelinna eri
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekule 31. oktoobril 2024 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
Kavas:
Liisa Nurme “Lapsepõlvemälestustest “Annelinna lugudeni”. Kuidas bakalaureusetöö kõrvalsaadusena valmis lasteraamat”.
Oktoobri keskel ilmus lasteraamat “Annelinna lood” (kirjastus Sinisukk, Kätriin Säde illustratsioonid). Kõik raamatu kümme juttu põhinevad Liisa suve hakul kaitstud bakalaureusetöö informantide lapsepõlvemälestustel. Ettekandes räägib Liisa raamatu ja kraaditöö idee tagamaadest, tutvustab põgusalt oma bakalaureusetööd “Lapsepõlv paneelmajade vahel: 2000. aastate alguse Annelinn intervjuudes”, esitleb raamatut ja kirjeldab pärimuse põhjal ilukirjanduse kirjutamisega seotud rõõme-muresid.
Kõik on oodatud!
Tundeid saab väljendada siin
ARSi juhatus
Kirjandusmuuseumi soome-ugri uurijad ja TÜ etnoloogid korraldavad Arvo Valtonile pühendatud konverentsi
Kirjandusmuuseumis toimub 29. oktoobril 2024 kell 13.00 Arvo Valtonile, inimesele, kirjanikule, metseenile, tõlkijale, teekaaslasele pühendatud eksperimentaalne konverents "Salapärased keelemetsad ja tundmatud keelerajad".
Jätkame rännakut keele- ja ajaloo metsades, loome sinna uusi radu, leiame uusi liike - kõik on iseloomulik olnud siinsele filoloogiale ja Arvo Valtonile.
Kavas:
Jaak Prozes – Kuidagi ootamatult ilmusid metsadesse udmurdid
Valdur Mikita – Arvo Valton ja ökoloogiline aktivism
Indrek Park – Arvo Valtoni „Kirsioks“
Natalia Ermakov – Kaunimad eesti luuletused ersa keeles. Koostöö Arvo Valtoniga
15.15–15.30 Muusikaline paus. Esineb Milana Fayzullova Eestimaa Rahvuste Ühenduse Noortekoja liige, Ülenurme Muusikakool (õpetaja Ursel Oja)
Ott Heinapuu – Kuidas ugrimugri ilmas sihipäraselt rännata
Eva Toulouze, Laur Vallikivi – Arvo Valtoniga reisides
Jaak Prozese raamatu “Soome-ugri rahvad muutuvas ajas” (Ilmamaa 2024) esitlus
Näitame hõimukalendrit 2025. aastaks ja soome-ugri kirjanduskohvikute veebikeskkonda.
Ürituse korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, soome-ugri uurimisrühm ja Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudi etnoloogia osakond
Kontakt: Mare Kõiva mare@folklore.ee
Andres Kuperjanov kõneleb planetaariumietenduse "Eestlaste tähistaevas" esilinastusel
Ahhaa teaduskeskus kutsub avastama eestlaste tähistaeva saladusi.
Uus planetaariumietendus "Eestlaste tähistaevas" toob vaatajateni rahvaastronoomia ja tähistaeva tõlgendused. Esilinastuse erikülaline 22. oktoobril 2024 kell 17.30 ja 18.00 on Andres Kuperjanov. Modereerib tähegiid Hillar Uudevald.
Andres Kuperjanov, Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist (magistritöö "Eesti taevas. Uskumused ja tõlgendused" 2002), on ka Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja- ja tegevliige.
Etendusel tutvustatakse Eesti rahvapärimuses olulisi tähtkujusid, selgitatakse vanasõnade ja rahvakalendri seoseid astronoomiliste nähtustega ning antakse ülevaade ajast, mil eestlaste taevas ei säranud veel Põhjanael. Millised tähed ja tähtkujud olid meie esivanematele olulised? Kuidas pidasid vanad eestlased aega ja kalendrit enne tänapäevaseid tehnoloogilisi abivahendeid? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastatakse visuaalselt haaravas planetaariumietenduses.
Piletitega.
Vt ürituse kohta siit.
Soome-ugri kirjanduskohvik: mansi
Järgmine soome-ugri kirjanduskohviku õhtupoolik Kirjandusmuuseumis on 28. oktoobril 2024, algus kell 17.00.
Loeme mansi kirjaniku Juvan Šestalovi luuletust "Макем ат" ning kuulame Müncheni Ülikooli doktorandi ja mansi keele uurija Daria Žorniku kommentaare.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Kirjanduskohvik kaasab eksperte, kes räägivad teose tekkimisloost ja selle tõlkimise iseärasustest, teksti mõistmise raskustest ja tõlgendamisest.
Vestlust juhivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Tagasiside kohalikule rahvale. ERA teadurid Kärstna mõisas jutusõõril
Mulgi nädala raames koguneti 10. oktoobril 2024 Kärstna mõisasse jutusõõrile. Jutusõõr on eriline Mulgi formaat arutamaks, kuidas asjad maailmas on.
Teemaks oli "Tähelepanekit Eesti Rahvaluule Arhiivi sellesuvistelt välitüüdelt Mulgimaal".
Kõnelesid Astrid Tuisk, Kärri Toomeos-Orglaan, Enn Kalev Tarto jt.
Möödaläinud suvel, 12. augustist kuni 16. augustini kogusid ERA töötajad ajaloolise Tarvastu ja Helme kihelkonna aladel lapsepõlvemeenutusi ja mänge. Arhiivis leiduvad mängukirjeldused said juurde andmeid, kuidas inimesed neid mänge mängisid.
Jutusõõri korraldasid EKMi Eesti Rahvaluule Arhiiv („Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus“), Mulgi Kultuuri Instituut ja Kärstna mõis.
Väike-Maarjas tähistati konverentsiga H. Joonuksi ja E. Leppiku 100. sünniaastapäeva
Igaüks, kes on töötanud rahvaluulearhiivi tekstidega, on kokku puutunud Helmut Joonuksi ja Eduard Leppiku poolt kogutud rahvaluulega ning muistendikohtadest tehtud piltidega.
H. Joonuksi sünniaastapäev oli 10.I 2024, E. Leppikul 11.X 2024.
Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts oli oktoobrikuisele sündmusele kutsunud esinejateks ka Ave Goršiči ja Tõnno Jonuksi kirjandusmuuseumist.
Ave rääkis teemal „Helmut Joonuks ja Eduard Leppik rahvaluulekogujatena". Tõnno ettekanne „Tööst ja kujunemisest arheoloogiks ning uurijaks" oli pühendatud koduloo ja arheoloogiatöö eripärale ja seostele oma isaga.
Üksikasjalikum uudis on Väike-Maarja valla kodulehel.
