Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Kirjandusmuuseumi töötajad täiustasid digioskusi ja testisid Holstre pärimuste matkarada
Jaanipäeva-eelsel reedel, 20. juunil 2025 osalesid kirjandusmuuseumi folkloristid koos teiste sama asutuse kolleegidega õppepäeval Mulgimaal.
Kultuurianalüütik Andres Karjus (Tallinna Ülikool, EBS, Datafigure OÜ) viis läbi töötoa "AI lahendused mäluasutuses. Tekstirobotid, agendid ja analüütika".
Seminari vormis uurisime, kuidas tõhustada sageli sooritatavaid töö etappe, millal põrgatada uusi ideid digitaalsele uurimisassistendile ning kuidas luua esitlusi ja kokkuvõtteid uudsel viisil.
Õppepäeva teine osa ühendas dialoogilise metodoloogia ning koostöö pärimusrühmaga kui folklooriprotsessi osad ja testis kehalise kaasategemise kogemust MTÜ Holstre Külaselts poolt kujundatud Holstre pärimuste matkarajal.
5-kilomeetrisele matkarajale on paigutatud 19 infotahvlit paikkondlike pärimuslugudega. Tegemist ei ole lihtsalt ühe loodusesse rajatud matkarajaga, vaid rajaäärsetelt infotahvlitelt suunatakse külastajaid QR-koodi kaudu kuulama kohamuistendeid, laule ja lugusid kohalike ja laiemaltki tuntud väljapaistvate isikute kohta (rahvalaulik Puru Liisust ja Lepiku-Punabu Jaanist Mihkel Veske ja Juhan Kunderini).
Holstre külaselts pälvis omakultuuri ja ürgset loodust väärtustava pärimusraja kujundamise eest Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna 2025. Auhinnakomisjon tunnustas tegijaid Kirjandusmuuseumi materjalide targa taaskasutamise eest, sest matkarada kosutab nii keha kui hinge.
Kirjandusmuuseumi sõbra auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud kõrgel tasemel teose, korraldanud sündmuse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust.
In memoriam. Ekaterina Anastasova 1962–2025
Lahkunud on Ekaterina Anastasova (1962–2025), silmapaistev etnoloog ja folklorist, Balkani ja Balti riikide koostöö eestvedaja.
Tema uurimishuvid ulatusid rändest ja identiteedist rituaali ja suulise traditsioonini, uurimusi iseloomustas intellektuaalne sügavuse ja inimliku tundlikkus.
Ta oli pühendunud õppejõud Sofia Ülikoolis ja pikaajaline uurija Bulgaaria Teaduste Akadeemia etnoloogia ja folkloori uurimise instituudis koos etnograafia muuseumiga. Ta juhtis instituudi keskseid uurimisosakondi, oli kümnete üliõpilaste ja kraadiõppurite juhendaja. Ekaterina juhtis uurimisgruppe kindlakäeliselt, huumori ja hoolivusega. Paljud peavad tema juhendamist omalaadseks teaduskooli aluseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasena kandis ta tähtsat rolli teadlasvõrgustike loomisel Ida-Euroopas. Rahvusvahelise Balkani ja Balti Uuringute Seltsi asutajana ning selle aastaraamatu toimetajana jätab ta maha püsiva pärandi.
Jääme puudust tundma Ekaterina Anastasova häälest, kohalolust ja headusest.
Põhjamaade etnoloogia ja folkloristika konverentsil
Juunikuu on Euroopa etnoloogia ja folkloristika suurte ning esinduslike konverentside kuu. Eesti erialateadlased olid esindatud ka Turu linnas konverentsisarja NEFK 36. foorumil "Nordic 2.0 and beyond" 11.-14. juunil 2025.
Paneelis, mille ettekanded keskendusid elu võimalikkusele kriiside ajal, esines Anastasiya Fiadotava (Interesting times require interesting solutions: reacting to crisis with humour).
Sessioonil Põhjamaade humanitaaria ajaloolises vaates esinesid Liina Saarlo koos Kati Kallioga (Idealized and Practical Typology: About the Role of Persons and Ideologies in Disputes Concerning the Indexing of Runosongs) ning Art Leete (Ambivalences of the Soviet Estonian Ethnographic Endeavour).
Põhjamaise pärandi paneelis analüüsisid Ave Goršič ja Taive Särg Kirjandusmuuseumis möödunud suvel esitletud interaktiivset näitust (Enter Woodland Spirits: Staging the Values).
Mineviku, oleviku ja tuleviku üleloomulikke olendeid käsitlenud paneelis rääkis Risto Järv 1789. aastal Turus ilmunud teose "Mythologia Fennica" inspireerivast mõjust eesti kultuurile (The Transformation of Mythology and Its Figures in Kr. Ganander's / Kr. J. Peterson's Finnische Mythologie). Andreas Kalkuni ettekanne keskendus talurahva ja mõisnike suhetele haiguste ravi osas (Medical Treatment of Peasants by Landlords: Prejudice and Things Lost in Translation).
Pihla Maria Siim jätkas hargmaisuse uuringutulemuste tutvustamist (ettekanne "Mixed-citizenship couples at the borders of belonging", koos Mimosa Suantamaga) paneelis, mis keskendus sarnasuse ja erisuse kogemisele.
Etnoloogias üha rohkem tähelepanu pälvivale parandamise ja taastamise teemale pühendatud ettekande "Repair: Heritage of care and sustainability" pidas Tenno Teidearu.
Konverentsi infot lähemalt koduleheküljel.
Korraldasid Turu ülikool ja Åbo Akadeemia.
9. juunil kaitstakse etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia õppekava folkloristika magistritöid
Tulge kaasa elama etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia õppekava folkloristika magistritööde ja -projektide kaitsjatele 9.juunil 2025 algusega kell 10.00 Ülikooli 17-220 ja Zoomis.
10.00-11.00 Piret-Oliivia Ütt – “Kust tulid kirjad minule. Regilaulust inspireeritud sõba” (magistriprojekt); juhendaja Tiiu Jaago, oponent Veinika Västrik
11.00-12.00 Alevtina Soldatova “Raamat “Meist vepslastest ja mitte ainult”” (magistriprojekt); juhendaja Madis Arukask, oponent Indrek Jääts
12.00-13.00 Joan Jürgens (magistritöö); juhendaja Kristel Kivari, oponent Maili Pilt
14.00-15.00 Mariliis Miil "Manifesteerimine kui praktika ja selle erinevad tehnikad" (magistritöö); juhendaja Kristel Kivari, oponent Reet Hiiemäe
15.00-16.00 Natali Ponetajev "Labajalg Läänemaa lõõtspillimängijate repertuaaris: stiil ja selle kihistused" (magistritöö); juhendajad: Ergo-Hart Västrik ja Juhan-Henrik Uppin, oponent Krista Sildoja
16.00-17.00 Tanel Torn "Muusika andmeanalüütika rakendamine rahvapillimuusika uurimisel Eesti rahvaluulearhiivi helisalvestuste põhjal" (magistritöö); juhendajad Taive Särg ja Anna Aljanaki, oponent: Hans-Gunter Bruno Erich Lock
Link kopeerimiseks, et osaleda ZOOMi kaudu
https://ut-ee.zoom.us/j/99503922265?pwd=vyuaRYimesggWZ7X9UtfBLOGpvMxaK.1
Teatab Rika Tapper, eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna õppekorralduse spetsialist
Eesti folkloristid ja etnoloogid esinesid SIEFi kongressil huvitavate ettekannetega
3.-6. juunini 2025 kogunesid etnoloogid, folkloristid ja antropoloogid üle maailma Aberdeeni SIEFi (Société Internationale d´Ethnologie et de Folklore) kongressile "Unwriting".
Viisime kogu maailma folkloristide, etnoloogide ja antropoloogideni meie uurimistulemusi mitmest perspektiivist.
Arutleti digitaalsetest nähtustest inspireeritud küsimuste üle, näiteks ühingu digitaalse etnoloogia ja folkloori töörühma paneelis võimumängud digitaalsete meetodite ja andmete vahel. Töörühma juhilt Liisi Lainestelt oli koos Mare Kaldaga meemimetodoloogia ettekanne “Walking with Bill: walk-along method in the online space”. Mare Kalda esines eraldi teises, digitaalse etnograafia häid külgi ning raskusi vaagivas paneelis teemal “Social media spectacles: the playful performance of fake events”.
Eda Kalmre käsitles narratiividele fokuseeritud paneelis uuest vaatenurgast II maailmasõja järgseid kuulujutte ettekandes “Truth and researcher’s ethics in memories of post-war Tartu. Following a cannibalistic rumor”. Katre Kikas on liitunud huvitava teemavaldkonna – külalisraamatu sissekannete uurijatega ja pidas ettekande “I was here (again). Family guestbooks and the field of everyday literacy”.
Mare Kõiva jätkab koostööd ühingu rituaalse aasta töörühmaga ning juhtis Aberdeenis vanade rituaalide linnaoludes jätkumisele pühendatud paneeli “Un-writing and reshaping the old rural ritual year in the new urban setting”.
Inna Lisniak kui oodatud esineja kõneles Ukraina-keskses paneelis teemal “Surviving the occupation: personal stories from Hostomel during the Russian invasion of Ukraine”.
Arhiivide töörühma paneeli “Old archives + new methods? Possibilities to unwrite the archival issues using large digital corpora” üks korraldajatest oli Liina Saarlo (koos Kati Kallioga). Selle paneeli istungitel esinesid korpuspõhise digitaalhumanitaaria teemadel Liina Saarlo /Janika Oras/Tanel Torn/Mia Marta Ruus (“Revisiting gender and age dynamics in the Estonian runosong corpus”), Olha Petrovych (“Archiving tradition: examining provenance and influence in Ukrainan folk song collections”). Paneelis kuulati veel Kati Kallio/ Liina Saarlo/Maciej Janicki/Eetu Mäkela ning Mari Väina ühisanalüüsi (“Similarity recognition as a tool for understanding archival collections and oral poetry”) ning etnomusikoloogilist vaatlust Tanel Tornilt (“Towards enhancing ethnomusicology: identifying similar performances in instrumental folk music recordings through computational methods”).
Keskkonnauuringute paneeli õnnestumisse andis oma panuse Lona Päll ettekandga “Re-storying crisis: place-lore and ontological shift in environmental communication”.
Tartu Ülikooli folklorist Elo-Hanna Seljamaa oli koos Kirsti Jõesaluga korraldanud paneeli "Unwriting through memory activism". Madis Arukask analüüsis visuaalsete uuringute raames katset luua vepsa action-filmi ("The Vepsian action movie "Armastan" as an attempt to tell history").
Anastasiya Astapova pidas ettekande "Conspiracy theories in academia: the case of Russian spy professor Vyacheslav Morozov.
Hästi olid esindatud ka Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli etnoloogid - mitmetel, nii museoloogilistel kui mäletamise teemadega ja poliitikaga seotud teemadel esinesid Art Leete, Aimar Ventsel, Karin Leivategija, Indek Jääts, Pille Runnel, Piret Koosa, Agnes Aljas, Marleen Metslaid
Seekordse, 17. kongressi korraldas Aberdeeni Ülikooli Etnoloogia, Folkloori ja Etnomusikoloogia Elphinstone'i Instituut.
Kava ja lühikesed sisukokkuvõtted on uurimiseks koduleheküljel https://www.siefhome.org/congresses/sief2025/. Kuna osales tuhatkond uurijat, pakub kongressi kodulehekülg rikkalikult informatsiooni uurimise hekeseisudest ja trendidest maailma etnoloogias, folkloristikas ja antropoloogias 2025. aasta suve hakul.
Folkloristika bakalaureusetööde kaitsmine
29. mail 2025 kell 10.15 Tartu Ülikoolis Jakobi 2-113 folkloristika bakalaureusekraadi kaitsmine.
Emma Õnne: “Vägivalla teema käsitlemine tänapäevases eesti pärimusmuusikas kahe ansambli laulude näitel.”
Juhendaja Elo-Hanna Seljamaa, oponent Mari Väina.
Getter Lauk: "1930.aastatel Vana-Võromaalt kogutud tantsupärimuse kaardistamine ja analüüs."
Juhendajad Risto Järv ning Sille Kapper-Tiisler, oponent Andreas Kalkun
Otsused tehakse teatavaks kell 12.30. Kõik on kutsutud kaitsmisi kuulama
Osaleda saab ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/93116099797?pwd=3EiD9f4sntbyLwNUrbZcIdlKRnfFeH.1
Meeting ID: 931 1609 9797
Passcode: 258024
Teate edastas õppekorralduse spetsialist Rika Tapper
ARSi pidulikul koosolekul kuulutati välja folkloristika aastapreemia saaja
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul 22. mail 2025 kell 16.15 esines loenguga “Läks laande lauluga: kaks rahvuslikku müüti” 2024. aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat Taive Särg.
2025. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Marju Kõivupuu.
Žürii hinnangul on tema uurimistöö mõju eesti kultuuri lahtimõtestamisel olnud väga suur ning seejuures on ta ise valdkonda aktiivselt teadustanud läbi rohkete, laiemale avalikkusele suunatud kirjatööde ja esinemiste.
Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli vanemteadur on kultuuriloolane ja folklorist, kelle pikaajaline teaduslik tegevus on seotud uurimisteemadega etnoloogia, folkloristika, kultuuriajaloo ja kultuurigeograafia vallas. Kõivupuu vaatleb kultuuripärandit selle kõige laiemas tähenduses, samuti surmakultuuri, rahva- või pärimusmeditsiini ning inimese ja looduse/maastiku suhteid. Tema hiljutiste publikatsioonide hulka kuuluvad “Rikas härra, rikas vald; vaene härra, vaene vald”, “Intimate embodied rituals of mourning in Estonia: the cases of commemorative tattooing and infertility grief” (koos Reet Hiiemäe ja Jaanika Kelmsaarega), “Inimeste lahkumine. Raamat surma ja kalmistukultuurist”.
Eesti folkloristika aastapreemiat annab Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga välja alates 2011. aastast, et tõsta esile preemia saamisele eelnenud kolme aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Eesti folkloristika aastapreemia komisjonis olid ARSi juhatusest Anastasiya Fiadotava, Enn Kalev Tarto, Mari-Liis Sinilaht ja Ell Vahtramäe. Lisaks neile kuulusid žüriisse Nikolay Kuznetsov, Madis Arukask ja Maili Pilt.
Auhinnale nomineeriti veel suurepäraste teadus- ja populariseerimistulemustega folkloristid Katre Kikas, Mare Kõiva, Pihla Maria Siim ja Liina Saarlo.
Rohkem infot kodulehel
ARSi juhatus
Aruteluseminar teaduskommunikatsioonist
26. mail 2025 kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis vahetame mõtteid selle üle, kuidas meie headest uurimistöö tulemustest veel paremini teada anda.
Teaduskommunikatsioon on suhtlus teadusega seotud teemal, mille eesmärk on tutvustada teadust ühiskonnale ja luua eeldusi selle tihedamaks lõimumiseks ühiskonda. Olulised teemad, mida käsitletakse, on näiteks teaduse toimimise loogika, teadlase töö eripära, teadussaavutused ja nende väärtus jmt. Teaduskommunikatsioon võib olla kas ühe- (nt teadusuudiste edastamine, teadussaavutuste vahendamine avalikkusele) või mitmesuunaline. (Allikas: ETAG)
Vestlusringis räägime läbi, kuidas oleme oma uurimistulemuste tutvustamisega seni toime tulnud, kuidas meie uudised jõuavad laiema avalikkuseni ning mida peaks muutma, eriti rahvusvahelist suhtlust silmas pidades.
Info: mare.kalda@kirmus.ee
In memoriam. Kristin Kuutma 11. VII 1959 – 16. V 2025
Lahkunud on hea kolleeg, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma.
Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja nooruspõlve ning Viimsi poolsaare rannakülades. Lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli, asus ta 1977. aastal õppima inglise keelt ja kirjandust TRÜs. Pärast lõpetamist 1982. aastal töötas Kuutma kirjastuses Eesti Raamat korrektorina ning seejärel toimetajana Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskuses (praegu Eesti Rahvakultuuri Keskus). Tema üks meeldejäävamaid tööülesandeid oli regivärsiliste ballaadide tõlkimine inglise keelde.
Ta tegutses aktiivselt ansamblites Leegajus ja Hellero ning pidas neid „silmaringi avardavaid ja harivaid elamusi oma kujunemise elavaks laboratooriumiks etnoloogia ja folkloristika vallas”.
Kristin Kuutma oli Eesti Folkloorinõukogu eelkäija Eesti Folkloori Seltsi asutajaliige ning aitas välja töötada folklooriliikumise praeguseni püsivaid alustalasid. Panuse eest folklooriliikumisse nimetati ta 2024. aastal Eesti Folkloorinõukogu auliikmeks.
Uus aeg avas uusi uksi. Aastatel 1994–2000 töötas ta tõlkija ja toimetajana Eesti Keele Instituudi folkloristika osakonnas. Kaitsnud 1998. aastal Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal, siirdus ta õppima Washingtoni Ülikooli, kus omandas 1999. aastal magistrikraadi skandinavistikas ning 2002. aastal doktorikraadi. Oma doktoriväitekirjas uuris ta seto eepose „Peko” ja saami etnograafia saamislugu. Töö põhjal ilmus 2005 eestikeelne monograafia „Pärimuskultuurist kultuurisümboliks” ning 2006. aastal ingliskeelne raamat sarjas „Folklore Fellows Communications”.
Pärast Eestisse naasmist töötas Kristin Kuutma Eesti Kirjandusmuuseumis teaduri ja TÜs õppejõuna. Aastal 2007 sai temast kultuuriteaduste erakorraline professor ja 2010. aastal korraline professor. Samal kümnendil kutsuti ta külalisprofessoriks St. Andrewsi Ülikooli.
Kristin Kuutma oli tihedalt seotud 2009. aastal alguse saanud Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haruga. Tema teooriakursused ja töö juhendajana on kujundanud mitme uurijapõlvkonna arusaamu etnograafiast kui kultuurikirjeldusest ning kultuuriteadlasest kui kultuuri kirjeldajast, representatsioonide uurijast ja loojast. Uurimistöös paelusid teda pärimuskultuuri sotsiaalsed rakendused ja muundumine kultuuripärandiks, kultuuripärandi ja identiteedi seosed ning pärandipoliitika. Ta oli koos Skandinaavia ja Balti kolleegidega alustamas rahvusvahelist uurimisprojekti ühislaulmise teemal.
Õpetajana oli Kristin Kuutma ühtaegu nii mõistev ja toetav kui ka nõudlik ja järjekindel. Väga palju tähendasid talle perekond ja lähedased.
Kristin Kuutma elutööks võib lugeda vaimse kultuuripärandi mõiste tutvustamist ja kriitilist analüüsi ning UNESCO mõju ja võimaluste selgitamist kodu- ja välismaal nii teaduslikus kui ka populariseerivas võtmes. Aastatel 2008–2022 oli ta SA UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (ERK) nõukogu juht ning seejärel Kultuuriministeeriumiga liidetud UNESCO ERKi eksperdikogu liige ja täitevkogu juht.
Aastal 2003 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia teadusliku analüüsi ja ülevaate koostamise eest Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude ning Kihnu kultuuriruumi kohta, mille tulemusena kanti need UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Samuti osales ta lugematutel UNESCO konverentsidel ja eksperdikohtumistel, et anda oma panus maailma pärandipoliitika kujundamisse.
Lisaks rahvusvahelisele tööle edendas professor Kuutma vaimse pärandi valdkonda Eestis. Ta kuulus Kultuuriministeeriumi juures tegutsevasse vaimse pärandi nõukogusse, tema juhtimisel alustas Tartu Ülikoolis 2019. aastal tööd vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.
Kristin Kuutma on pälvinud Tartu Ülikooli aumärgi (2014) ja medali (2019), Eesti Teadusagentuuri tänukirja (2014) ning mitmesuguseid teisi preemiaid.
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut
ARSi pidulik kõnekoosolek 22. mail
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekule, mis toimub 22. mail kell 16.15 2025 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas:
1) Möödunud aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat Taive Särg peab ettekande “Läks laande lauluga: kaks rahvuslikku müüti,” milles räägib eestlaste oluliste rahvuslike müütide päritolust ja põimumisest.
2) Eesti folkloristika aastapreemia 2025 kätteandmine.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Rahvaluuleselts kajastab oma olemist ja tegemist ka sotsiaalmeedias ja koduleheküljel (https://www.folklore.ee/ars/).
