Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
In memoriam. Kristin Kuutma 11. VII 1959 – 16. V 2025
Lahkunud on hea kolleeg, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma.
Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja nooruspõlve ning Viimsi poolsaare rannakülades. Lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli, asus ta 1977. aastal õppima inglise keelt ja kirjandust TRÜs. Pärast lõpetamist 1982. aastal töötas Kuutma kirjastuses Eesti Raamat korrektorina ning seejärel toimetajana Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskuses (praegu Eesti Rahvakultuuri Keskus). Tema üks meeldejäävamaid tööülesandeid oli regivärsiliste ballaadide tõlkimine inglise keelde.
Ta tegutses aktiivselt ansamblites Leegajus ja Hellero ning pidas neid „silmaringi avardavaid ja harivaid elamusi oma kujunemise elavaks laboratooriumiks etnoloogia ja folkloristika vallas”.
Kristin Kuutma oli Eesti Folkloorinõukogu eelkäija Eesti Folkloori Seltsi asutajaliige ning aitas välja töötada folklooriliikumise praeguseni püsivaid alustalasid. Panuse eest folklooriliikumisse nimetati ta 2024. aastal Eesti Folkloorinõukogu auliikmeks.
Uus aeg avas uusi uksi. Aastatel 1994–2000 töötas ta tõlkija ja toimetajana Eesti Keele Instituudi folkloristika osakonnas. Kaitsnud 1998. aastal Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal, siirdus ta õppima Washingtoni Ülikooli, kus omandas 1999. aastal magistrikraadi skandinavistikas ning 2002. aastal doktorikraadi. Oma doktoriväitekirjas uuris ta seto eepose „Peko” ja saami etnograafia saamislugu. Töö põhjal ilmus 2005 eestikeelne monograafia „Pärimuskultuurist kultuurisümboliks” ning 2006. aastal ingliskeelne raamat sarjas „Folklore Fellows Communications”.
Pärast Eestisse naasmist töötas Kristin Kuutma Eesti Kirjandusmuuseumis teaduri ja TÜs õppejõuna. Aastal 2007 sai temast kultuuriteaduste erakorraline professor ja 2010. aastal korraline professor. Samal kümnendil kutsuti ta külalisprofessoriks St. Andrewsi Ülikooli.
Kristin Kuutma oli tihedalt seotud 2009. aastal alguse saanud Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haruga. Tema teooriakursused ja töö juhendajana on kujundanud mitme uurijapõlvkonna arusaamu etnograafiast kui kultuurikirjeldusest ning kultuuriteadlasest kui kultuuri kirjeldajast, representatsioonide uurijast ja loojast. Uurimistöös paelusid teda pärimuskultuuri sotsiaalsed rakendused ja muundumine kultuuripärandiks, kultuuripärandi ja identiteedi seosed ning pärandipoliitika. Ta oli koos Skandinaavia ja Balti kolleegidega alustamas rahvusvahelist uurimisprojekti ühislaulmise teemal.
Õpetajana oli Kristin Kuutma ühtaegu nii mõistev ja toetav kui ka nõudlik ja järjekindel. Väga palju tähendasid talle perekond ja lähedased.
Kristin Kuutma elutööks võib lugeda vaimse kultuuripärandi mõiste tutvustamist ja kriitilist analüüsi ning UNESCO mõju ja võimaluste selgitamist kodu- ja välismaal nii teaduslikus kui ka populariseerivas võtmes. Aastatel 2008–2022 oli ta SA UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (ERK) nõukogu juht ning seejärel Kultuuriministeeriumiga liidetud UNESCO ERKi eksperdikogu liige ja täitevkogu juht.
Aastal 2003 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia teadusliku analüüsi ja ülevaate koostamise eest Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude ning Kihnu kultuuriruumi kohta, mille tulemusena kanti need UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Samuti osales ta lugematutel UNESCO konverentsidel ja eksperdikohtumistel, et anda oma panus maailma pärandipoliitika kujundamisse.
Lisaks rahvusvahelisele tööle edendas professor Kuutma vaimse pärandi valdkonda Eestis. Ta kuulus Kultuuriministeeriumi juures tegutsevasse vaimse pärandi nõukogusse, tema juhtimisel alustas Tartu Ülikoolis 2019. aastal tööd vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.
Kristin Kuutma on pälvinud Tartu Ülikooli aumärgi (2014) ja medali (2019), Eesti Teadusagentuuri tänukirja (2014) ning mitmesuguseid teisi preemiaid.
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut
ARSi pidulik kõnekoosolek 22. mail
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekule, mis toimub 22. mail kell 16.15 2025 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas:
1) Möödunud aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat Taive Särg peab ettekande “Läks laande lauluga: kaks rahvuslikku müüti,” milles räägib eestlaste oluliste rahvuslike müütide päritolust ja põimumisest.
2) Eesti folkloristika aastapreemia 2025 kätteandmine.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Rahvaluuleselts kajastab oma olemist ja tegemist ka sotsiaalmeedias ja koduleheküljel (https://www.folklore.ee/ars/).
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi arutelu: "Kuhu pöörab ontoloogiline pööre?"
EAUS võtab kevadises akadeemilises aruteluringis 30. mail 2025 Ülikooli 18-228 kell 15.30 algaval koosolekul vaatluse alla ontoloogilise pöörde temaatika.
Millega siis ikkagi tegu on? Kas pööre toimus või mitte? Mida see tähendab filosoofiliselt, mida empiirilise uurimistöö raames?
Kuidas peaksid sellesse suhtuma need, kes ei tunne, et pööre on nende jaoks oluline?
Diskussiooni juhatab sisse Erki Linnu loeng "Kas ontoloogiline pööre toimus?".
Kell 16.20 jätkub arutelu, kus põhisõnavõtjad on Erki Lind, Margus Ott, Reet Hiiemäe ja Ott Puumeister.
Vestlust juhib Indrek Peedu (indrek.peedu@ut.ee).
Pärast arutelu EAUSi aastakoosolek.
Seminar noorte kirjutatud põnevusjuttudest
Head seminarihuvilised!
12. mai seminaril keskendume Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF) raames toimuva põnevusjuttude konkursi tööde vaatlusele.
Jutuvõistluse võitjad on välja kuulutatud ning korraldajad andsid meedias teada, et laekus rekordarv töid – tervelt 236 juttu.
Seminaril peab Eda Kalmre ettekande "Trendid ja traditsioon. Jutu-uurija tähelepanekuid HÕFFi õudus- ja fantaasialugude võistlustelt".
Kogenud folkloristi pilguga vaadates torkavad silma tegevuskohad – kummitavad kohad, kuid ka kool, klassiõhtu, kelder, kodu, surnuaed. Rakendatakse õuduslugude klassikast pärit unenäolisust, kurje peegleid ja pilte, kurjaks võivad osutuda inimesed ja esemed, kellest ja millest seda ei ootaks.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 12. mail 2025 kl 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Uus: Folklore. Electronic Journal of Folklore 95
Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 95. number sisaldab põnevaid ja mitmekeseiseid eri piirkondade kultuuride käsitlusi, hõlmates sünni- ja pulmakombeid, traditsioonilise muusika esitamist ja õpetamist, samuti vanasõnu sõnaraamatutes, väljarändajate kevadrituaalide sooritusi ning näkimütoloogiat.
Autoriteks on Louise S. Milne (naissoost veeasukad võrdlevalt keldi ja Põhja-Euroopa folkloorsetes allikates), Laurent Sébastien Fournier ja Lia Giancristofaro (usurituaalide roll ümberasujate kohanemisel), Matej Meterc (vaade fraseologismide selgitustele sloveenia sõnaraamatutes), Inna Lisniak ja Tetiana Cherneta (duumade, varieeruva värsimõõduga stroofiliste ukraina rahvalaulude, esitamise problemaatika), Tattigul Kartaeva ja Saltanat Ashimova (kasahhi pulmakombestik), Aktoty Mukhan koos Kenzhekhan Matyzhanovi, Zhanna Bugybayeva ja Akedil Toishanulyga (samuti kasahhi pulmatraditsioonid), Emine Atmaca koos Reshıde Gözdaşi ja Atila Kartaliga (karai türklaste siirderituaalid), He Cao koos Qian Xu ja Yang Liga (hiina rahvamuusika põimimine kooliõpetusse) ning Pinqi Zhang ja Jin Gao (juhtumiuuring ühe rahvalaulu, „Mo Li Hua” mõjust tänapäevasele hiina muusikale).
Lugeja leiab lisaks ka erialaseid lühiuudiseid ning konverentsiülevaate
Eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996
Ajakiri e-lugemiseks
Head avastamist!
Kirjandusmuuseumi vanemteadur Ave Goršič pälvis Postimehe Fondi raamatugrandi
Ave Goršič (Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur) on saanud Postimehe Fondi grandi raamatu "Arhiivi võim. Eesti Rahvaluule Arhiiv 100" kirjutamiseks.
Ave koostatav monograafia keskendub rahvaluulearhiivi kujunemisele ja kujundamisele erinevates ideoloogia- ja identiteediprotsessides ning rahvusvahelises akadeemilises kontekstis 20. sajandil.
Raamat otsib vastuseid küsimusele, kas ERA väärtus seisneb ainult seal säilitatavate kogude vanuses või ka arhiivi panuses kultuurilisse ja rahvuslikku julgeolekusse, näitlikustades ERA kogumis-, uurimis- ja avaldamistegevuse mõju nii akadeemiale kui ühiskonnale erinevatel ajajärkudel.
Valmiva raamatu eesmärk on luua kaasaegne käsitlus ERA ajaloost Eesti teadusajaloo kontekstis, käsitledes juba olemasolevaid distsipliiniajaloolisi publikatsioone allikakriitiliselt ja refleksiivselt.
Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi teised raamatugrandi saajad 2025 on Andra Siibak ("Lapsed tehisaru(tus) maailmas"), Reili Argus ("Eesti keele omandamine"), Lea Altnurme ("Soome-ugri päritolumüüdi teke ja teisendused") ning Martin Ehala ("Valgustuse valu ja XXI sajandi väärtused").
Postimehe Fondi raamatugrandi eesmärk on toetada autoreid laiale lugejale mõeldud eestikeelse monograafia kirjutamiseks, et aidata mõtestada Eesti ühiskonda 21. sajandi maailmas.
Kolleegid soovivad Avele palju õnne ning rohkelt inspiratsiooni ja kannatlikkust väärika teose koostamisel.
Uus: ajakiri Mäetagused 91
2025. aasta aprillis ilmunud Mäetaguste number on pühendatud Narva linnale ja selle elanikele erinevate sotsiaalpoliitiliste muutuste ajal. Artiklid põhinevad Narvas 19.–21. oktoobrini 2023. aastal korraldatud konverentsi „Koha kultuuriline maine ja mentaalne kaart: Narva“ tulemustel.
Erinumbri avaartikli „Narva noorte väärtused ja identiteet“ on eelnenud ulatusliku uuringu toel kirjutanud sotsioloogide uurimisrühm koosseisus Andu Rämmer, Maria Žuravljova, Anne Kivimäe, Maria Anderson.
Enamik Mäetaguste 91. numbris avaldatud kirjatöid viib ajas tagasi: näiteks vaadeldakse venekeelse ajakirjanduse põhjal 1990. aastate poliitilis-majanduslikke ideid ja nende kajastusi meedias (autor Elena Popova). Vladimir Vaingortilt on kirjutis Balti elektrijaama ehituse aegsest Narva mainest. Jelena Nõmm ja Anna Troitskaya analüüsivad kahes eraldi artiklis Narva linna kuvandiloomet venekeelsetes nõukogude-aegsetes turismibrošüürides.
Olga Burdakova ja Jelena Nõmm on vaadanud läbi 1923–1929 Narvas ilmunud venekeelseid ajalehti ning üritavad rekonstrueerida, kuidas Narva venelased 1920. aastatel piiritlesid kesklinna.
Mare Kõiva intervjuu Alar Madissoniga jätkab Narva ja Virumaa temaatikat, heites pilgu piirkonnale 1990. aastate eesti-saksa fotosessioonide, ühisprojektide ja näituste vahendusel.
Ajakiri annab ülevaate toimunud teadussündmustest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996
Ajakirjanumbriga tutvuma.
Ajakirja sisu vahendas Asta Niinemets EKM Teaduskirjastusest
Noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled“ 2025
Traditsioonilise kevadkonverentsi korraldajad ERMist, kirjandusmuuseumist, rahvaluulearhiivist, TÜst ja Tartu Nefa rühmast kutsuvad osa saama kultuuriuuringute noorteadlaste uurimistööde esitlustest.
Sel aastal toimub konverents „Noorte hääled“ 29. aprillil algusega kell 10.00 Eesti Rahva Muuseumis.
Konverents pakub noortele uurijatele võimaluse mõttevahetuseks antropoloogia, etnoloogia, folkloristika jt lähedastel teemadel. Kavas on nii eesti- kui ingliskeelseid ettekandeid.
Sisukad esitlused on keskendatud maastikumärkide tähendustele, pillimeeste ja regilauluteadjate repertuaarile, suitsusaunale, rahvatantsudele, sotsiaalmeediauuringutele, erinevatele kommetele linnas ja maal ning lähedal ja kaugel.
Sündmusest lähemalt ERMi kodulehel. Programmi leiad SIIT
Lisainfo: Tiina Kull, tiina.kull@erm.ee (ERM)
Vahetud korraldajad: Tiina Kull, Piibe Nõmm, Liisi Jääts, Kristel Kivari, Ester Bardone, Mia Marta Ruus, Mathilda Matjus
Uute kogumike „Mitut usku Eesti“ VI ja VII esitlus 23. aprillil
Humanitaarteaduslike artiklite sarja „Mitut usku Eesti“ kahe uue kogumiku esitlus toimub 23. aprillil 2025 kell 15.45 Tartu Ülikooli kohviku Rõdusaalis.
Lea Altnurme, Reet Hiiemäe ja Marko Uibu tutvustavad kahte värsket väljaannet:
„Mitut usku Eesti VI. Tervis“ käsitleb religiooni, alternatiivmeditsiini ja tavameditsiini põimumist Eesti kontekstis. Artiklites analüüsitakse muu hulgas Luule Viilma ja rahvaravitsejate tegevust, paastumise erinevaid tähendusi eestikeelses õigeusu traditsioonis, terviseteemasid sotsiaalmeedias ning kehakäsitlusi uues vaimsuses.
Vaadeldakse ka hingehoidu kui teenust sekulaarsetes institutsioonides ja religiooni rolli vaimse tervise valdkonnas.
„Mitut usku Eesti VII. Loodus“ vaatleb, kuidas loodusest saab tänapäeva inimese jaoks vaimne ja tähenduslik keskkond.
Artiklid käsitlevad looduslike pühapaikade tüüpe, rituaalmaastikke, maausku ja indiaanilaagreid, Mauri põliskodude küla, samuti hingeloomade temaatikat ja šamaanitrummi kasutust Eestis.
Veebiseminar "Folkloori säilitamine modernses arhiivis: välitööde ja dokumenteerimise küsimused Euroopa praktika kontekstis"
25. aprillil 2025 kell 9.30 kuni 15.00 toimub veebiseminar "Folkloori säilitamine modernses arhiivis: välitööde ja dokumenteerimise küsimused Euroopa praktika kontekstis".
Seminar keskendub modernse folklooriarhiivi tegevustele: pärimuse kogumine, säilitamine, uurimine ja taaskasutamine muutuvas ajaloolises kontekstis.
Arhiiviallikatel on mõõtmatult suur roll kultuurilise identiteedi loomisel, mineviku mõistmisel ja tänapäeva mõtestamisel, sealjuures ka ühise rahvusliku kultuuripärandi kujundamisel ja säilitamisel. Arhiivimaterjalide säilitamise teema on eriti esile kerkinud alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal. Seminari üks keskseid eesmärke on tutvustada Ukraina folkloristide tegevust eriti käimasoleva sõja ajal, kuid samuti vähetuntud materjale nii eesti kui ukraina pärimuskogudest, heita valgust eesti ja ukraina kultuurisidemetele ja luua ka uusi teaduskontakte.
Seminar toimub Ukraina Teaduste Akadeemia M. Rylsky nimelisest Kunstiuuringute, Folkloristika ja Etnoloogia Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi 2024. aastal sõlmitud koostöölepingu raames
Korraldajad: Inna Lisniak, Taive Särg, Mari Väina
Seminari töökeel on inglise keel.
Koosoleku link
