Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

XVI Seto Leelopäevaks valmis koduleht seto laulupärimusest

Koduleht on 2009. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi teadlase Triinu Ojamaa teadusgrandi raames valminud lehe uus, põhjalikult täiendatud versioon. Koostajateks olid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlased Janika Oras ja Andreas Kalkun, Žanna Pärtlas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Setomaalt Lummo Kati leelokoori liikmed ja seto leelo õppelaagrite eestvedajad Meel Valk, Mari Kaisel ja Triin Vissel. Kodulehel on kasutatud originaalmaterjali Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest.
Lehel leidub laulusõnu, arhiivisalvestusi, leelo noote ning põhjalikke selgitusi leelo viisidest, mitmehäälsusest, sõnade loomisest ja värsirütmist. Ülevaade antakse nii vanematest kui uuematest lauludest, meeste ja naiste leelost, seto laulutraditsioonist Siberis ja seto kirikulaulust. Lehele on koondatud suur osa seto leelo teemalistest saadetest, klippidest ja filmidest läbi aegade, mis loovad võimaluse vaadata, kuidas leelot lauldi ja kuidas leelost kõnelesid lauluemad aastakümneid tagasi. Üks põnevamaid osi kodulehest on ehk seto leelode mitmekanalisalvestused, mis lubavad kuulata koori eri hääli ükshaaval. Nende abil saab katsetada ise koos kooriga laulmist. Koduleht muudab leelo õppimise lihtsamaks ja kättesaadavamaks, igaüks saab selle abil avastada seto leelo põnevat maailma.
Koduleht: https://laul.setomaa.ee/

4.-6. juulil toimub Kirjandusmuuseumis konverentsisarja konverentsisarja Plotting Poetry viies osa

4.-6. juulil toimub Eesti Kirjandusmuuseumis luule ja poeetika arvutuslikule analüüsile pühendatud konverentsiseeria "Plotting Poetry" viies konverents alapealkirjaga "Popular Voices". Konverentsi fookuses on mitmesugused poeetilisel kujul rahvapärased eneseväljendused ning ka poeetilise teksti esitus. Konverentsi peaesinejateks on Chris Mustazza USA Pennsylvania ülikooli PennSound arhiivist, kuhu on kogutud luuletajate endi esitatud luulesalvestised ning Maciej Janicki Soomest Helsingi Ülikooli digihumanitaaria keskusest, kus ta töötab arvutiteadlasena läänemeresoome regilaule uurivas FILTER projektis ning on loonud regilaulude jaoks mitmekülgse analüüsikeskkonna Runoregi.

Ürituse kava: https://www.plottingpoetry.org/conference/2022tartu/programme
Konverentsi korraldamist rahastavad Eesti-uuringute tippkeskus, PRG 1288 ja Baseli Ülikool.
Lähem info: Mari Sarv mari.sarv@folklore.ee

Alina Oprelianska e-raamat Kiievi legendidest

Alina Oprelianska e-raamat kutsub tutvuma tuntud Kiievi legendidega. Pealkirja "From History to Folklore and Back: Legends and Visual Narratives of Kyiv" (Vaateid ajaloost folkloorini ja folkloorist ajalooni. Kiievi legendid ja visuaalsed narratiivid") kutsub meid jälgima Kiievit vanemast ajaloost ja legendidest uusimate pildiliste väljunditeni. Sümboolsete väärtuste diskursused, sõna ja pildi koosmõju, heroilisus ja huumori registrid on mõned iseloomulikud märksõnad. Eraamatu leiate aadressil: https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/kiiev
Alina Oprelianska on Tartu Ülikooli folkloristika doktorant. Alina tegevusest loe lähemalt: https://www.etis.ee/CV/Alina_Oprelianska/est?tabId=CV_EST
Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga.

Baburam Saikia doktoritöö kaitsmine 21. juunil kell 14.00 (Ülikooli 16-212)

21. juunil kell 14.00 kaitseb Baburam Saikia folkloristika erialal doktoritööd „Contradictions in(side) the tradition: lived religion, ritual and change with reference to Majuli sattras“ („Vastuolud traditsioonis: elatud usund, rituaalid ja muutused Majuli satrates“).
Juhendaja: prof Ülo Valk, Tartu Ülikool
Oponent: prof Lidia Guzy, Corki Ülikool (Iirimaa)
Väitekiri põhineb Indias Assamis tehtud välitöödel ja intervjuudel ning keskendub hinduismile kui elatud usundile. Selles käsitletakse suulist pärimust ja rituaale, mis seostuvad satratega. Need on mungakloostrid, millele pani aluse Šankaradeva (1449-1568) – usu- ja ühiskondliku elu reformaator, kes arendas assami kirjandust ja kuulutas õpetust, mis peab ülimaks jumal Višnut ja tema maiseid kehastusi ning järgib religioosse pühendumuse (bhakti) põhimõtteid. Mõned vanimad satrad asuvad Majuli saarel keset Brahmaputra jõge ja neist on saanud võimsad religioossed keskused. Lisaks on satrad lastekodud ning haridusasutused. Nad sümboliseerivad assami etnilist ja kultuurilist identiteeti ja kannavad edasi olulisi traditsioone, nagu näiteks klassikaline sattriya tants.
Tänapäeval on elu satrates muutumas. Kuigi nende autoriteet põhineb usul muutumatust traditsioonist, satub see üha enam vastuollu tegeliku eluga – seda eriti satrates elavate noorte mungaõpilaste jaoks. Nende jaoks on üha raskem järgida rituaalse puhtuse nõudeid, mis on tsölibaatsetes satrates olnud ülimalt olulised. Kättesaadav tehnoloogia ja kõikjale ulatuv sotsiaalmeedia hoiavad nad tihedalt seotud ilmaliku eluga väljaspool satraid. Vastuolud ettekirjutatud ja elatud religiooni vahel muutuvad üha tugevamaks. Silma torkab ka vastuolu Šankaradeva kuulutatud võrduse õpetuse ja poliitiliste vaadete vahel, mida järgivad satraülemad, kes toetavad braahmanite ülemvõimu ja kalduvad hinduistlikku natsionalismi ning parempoolsusse. Et väitekirja autor on elanud pikka aega ühes Majuli satratest, aitab tema uurimus heita valgust satrakultuurile pärimuse kandja vaatepunktist.
Doktoritöö kaitsmine toimub Ülikooli 16-212.

6. juunil folkloristika magistritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriõppekaval folkloristika magistritöö kaitsmine (inglisekeelne töö):
6. juunil kell 12.15 (Ülikooli 16-212) kaitseb magistritööd
Yi Wang: TAIMENG NARRATIVE ONLINE AS A MAGICAL ACT: HANDLING UNCERTAINTY AND UNMANAGEABILITY (Taimeng jutustused Internetis Maagilise Tegevusena: Ebakindluse ja juhitamatuse käsitlemine)
Juhendaja - Alevtina Solovyeva
Oponent - Kikee Doma Bhutia

Ilmunud on suurteos „Eesti kõnekäänud III”

Rõõm on teatada, et Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannetesarjas „Monumenta Estoniae Antiquae“ on ilmunud Asta Õimu koostatud allikapublikatsioon „Eesti kõnekäänud III: Indeks". Akadeemiline suurteos "Eesti kõnekäänud" I-II ilmus 2020. aastal ja osutus nii erialaspetsialistide kui ka laiema üldsuse hulgas menukaks. Põhikoostaja Asta Õim pälvis monumentaalväljaande "Eesti kõnekäänud I-II" koostamise eest 2021. aastal Eesti folkloristika aastapreemia.
Kolmanda köite ehk kõnekäändude indeksi eesmärk on hõlbustada konkreetse väljendi leidmine kahest mahukast köitest. Kõnekäändude indeksiköide ei ole aga pelgalt teatud viisil korraldatud ja tähestikulises järjekorras esitatud kõnekäänuloend. Seda saab kasutada iseseisva teosena eeskätt seetõttu, et igale kõnekäänule on lisatud lühisõnastuses kirjeldav seletus või osutav vihje tähendusele, murdekeelse sõna juures on vajadusel kirjakeelne vaste ning kriitilistel juhtudel, iseäranis murdelise materjali korral ka väljendisisene tähendusvihje. Tänu tähendusselgitustele on väljaanne mõeldud laiemale lugejaskonnale, see on oluline ja vajalik lisamaterjal üldharidus- ja kõrgkoolide õppeprogrammidele, kuid ka ajakirjanikele, tõlkijatele ja igale keeletundlikule kasutajale.
Väljaande valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojekt EKM 8-2/20/3 “Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid”, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK 145).
Raamatut on võimalik tellida Eesti Kirjandusmuuseumist e poest (https://pood.kirmus.ee/) soodushinnaga 20 eurot, millele lisanduvad saatekulud.

Folkloristide 16. talvekonverents “Anomaaliad folklooris ja kultuuris” 2.–3. juunil 2022 Mooste mõisas

2.-3. juunil toimub Mooste mõisas folkloristide 16. talvekonverents “Anomaaliad folklooris ja kultuuris”. Kuna seekordne üldteema keskendub anomaaliatele, on ka selline toimumisaeg päris paslik.
Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas on folklooris anomaaliaid ja anomaalseid kogemusi mõtestatud, kas üleloomulik on alati anomaalne, kas anomaaliaid saab näha ka teooriates jne.
Kahepäevasel väljasõidukonverentsil saab kuulata 18 ettekannet folkloristidelt, usundiuurijatelt ja etnoloogidelt. Konverents algab teoreetilisemate käsitlustega, mis otsivad vastuseid küsimustele, mismoodi mõtestada anomaalset ja üleloomulikku ning millal sai alguse tänapäevane arusaam „anomaalsest“.
Enamik ettekannetest tugineb esineja enda kogutud välitööde materjalidele. Kuulaja saab teada nii Põhja-Ameerika põlisrahvaste uskumustest tulnukatesse kui ka krati-taolistest uskumusolenditest Kirde-India hõimurahvaste seas. Arutletakse nii Siberi eestlaste seast kogutud uskumuste kui ka vepsa naise surmalähedase seisundi kirjelduse üle. Samuti ei jää tähelepanuta Eesti temaatika alates ilmalinnu kujutelmast eesti regivärsilistes loomislauludes, lõpetades tätoveerimise ajalooga.
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, korraldajad TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ja Akadeemiline Rahvaluule Selts. Konverentsi toetavad Eesti Teadusagentuur (PRG670), Eesti Kultuurkapital ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts.
Konverentsi teesid ja kava
Lähem info/more information: Helen Kästik (helen.kastik@ut.ee) ja/and Merili Metsvahi (merili.metsvahi@ut.ee)

30. mail toimub Eesti Kirjandusmuuseumis huumoriuuringute seminar

Esmaspäeval, 30. mail algusega kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas Sergei Troitski ettekandega "Huumoriuuringute institutsionaliseerimine konverentside kaudu Nõukogude järgses ruumis: Ukraina ja Venemaa juhtum" / "Институализация юмористических исследований посредством конференций на постсоветском пространстве : случай Украины и России".
Sergei räägib kahe konverentsisarja (Odessa, Peterburi) ajaloost, tänu millele kujunes Ukrainas ja Venemaal positiivne pilt huumoriuuringutest. Linnadest, kus need üritused toimusid, said kohalikud huumoriuuringute keskused. Lisaks keskendutakse postsovetliku teaduse eripäradele, mis mõjutavad Vene ja Ukraina diskursuse konfiguratsiooni naeru ja huumori kohta. Põhiettekanne on vene keeles.
Ka Teamsi ühendus on avatud: Click here to join the meeting
Info: mare.kalda@folklore.ee
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)

Rahvusvahelises kevadkoolis uuritakse meelte rolli läbi aja

Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatavate sügiskoolide sarja võtab kokku kevadkool, mis toimub 26.-27. mail 2022 Toila Spa Hotellis pealkirjaga “Dialogues with the Senses”.
Humanitaarteaduste doktorantidele suunatud interdistsiplinaarse rahvusvahelise kevadkooli raames vaadeldakse meelte rolli kultuuris. „See on väga meeliavardav teema – mõelda mitte ainult nägemismeele, puutemeele, haistmise, kuulmise ja kompimise rolli üle, vaid ka selle üle, milliste meeltega kogeme mitteverbaalset teavet või vaikust, kuhu paigutuvad intuitsioon ja n-ö seitsmes meel,“ märkis ürituse korraldaja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe.
Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina. Ettekandeid-töötube pakuvad lisaks Eesti asjatundjatele ja doktorantidele valdkonna tunnustatud eksperdid mujalt, näiteks Kathryn Linn Geurts (USA) toob näiteid ebatavalistest Aafrika meelemaastikest ning Frog (Soome) arutleb šamanistlike ja muude rituaalsete kogemuste näitel, kuidas kultuurilised praktikad mõjutavad inimeste tajuviise. Kirjandusmuuseumi iga-aastaste doktorantidele suunatud ürituste eesmärk on luua teadlasi ja doktorante kaasates dialooge erinevate ühiskonnas olulist kõlapinda omavate teemadega.
Lähem info: Reet Hiiemäe, reet.hiiemae@folklore.ee
Ürituse koduleht: https://folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2022
Ürituse toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM), see on seotud ka Eesti-uuringute Tippkeskusega.

2022. aasta Eesti folkloristika preemia kätteandmine

Tänavune preemiasaaja kuulutatakse välja 26. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42). Preemia väljakuulutamisele eelneb Asta Õimu ettekanne „Kõnekäänud meie igapäevakeeles“.
Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmise aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis keeleteadlane Asta Õim monumentaalväljaande „Eesti kõnekäänud I-II“ koostamise eest. Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: Reet Hiiemäe ja Mari Sarv.
Reet Hiiemäe on hinnatud usundiuurija, kelle uurimused loovad silla varasema ja tänapäevase usundilise maailmatunnetuse vahele. Tema viimase aasta uurimused ulatuvad eesti pärimuse maagilisest haiguskäsitlusest pandeemiaperioodil kogutud ainestiku mõtestamiseni. Mari Sarv on regilaulude uurija, kes kasutab uudseid digihumanitaaria vahendeid regilaulu meetrika uurimisel. Ta on aastaid juhtinud digihumanitaaria alast tegevust Eestis ning lisatud 2020. a-l naistippteadlaste portaali AcademiaNet.
Preemia üleandmisele järgneb näituse „Staged Otherness“ avamine. „Staged Otherness“ on Poola teadlaste Dagnosław Demski ja Dominika Czarnecka poolt kureeritud näitus teisesuse kujutamisest Kesk- ja Ida-Euroopas. Näitus keskendub erinevatele teisesuse representatsiooni viisidele 19. ja 20. sajandi etnograafilistel etendustel ning reaktsioonidele, mis need tekitasid kohalikus publikus.
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri.toomeos@folklore.ee (55571447)

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO