Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Konverentsisarja "Balkan ja Baltikum ühendatud Euroopas" kuues kohtumine Sofias
Konverents "Mäed, pühadus ja maagia" (Magic holiness and mountains) peeti 3.-5. oktoobrini 2025 Sofias ja see oli pühendatud Ekaterina Anastasova, projekti Bulgaaria-poolse juhi mälestusele.
Eestit esindasid Mare Kõiva, Nikolai Anisimov, Natalia Ermakov, Tatiana Anisimova, Maria Korepanova, Reet Hiiemäe ja Eva Toulouze.
Ettekanded jagunesid viieks suuremaks teemaringiks, mille raames vaadeldi olulisemaid pühapaikade ja inimese elukaarega seotud probleeme, kasutades erinevat metoodikat ja lähenemisviise.
Tähelepanu all olid rituaalid, palverännakud, ohverdamine ja usufestivalid (kohtadest Tauros, Siinai, Rhodope, Altai ja Karpaadid), mäed kui liminaalne ruum, kus kohtuvad püha ja profaanne, loodus ja üleloomulik; mägedega seotud jumalused, vaimud ja kangelased (nt Altai eezi, Tiibeti mägede jumalad, Kreeka mägede jumalannad, Skandinaavia müütilised olendid).
Teine teemadering vaatles maagia, rahvameditsiini ja rituaalidega seotud valdkondi alates traditsioonilistest ravipraktikatest (kaaniravi, amuletid, ennustamisviisid) kuni maagiliste laulude ja mantrateni (nt bulgaaria ravitantsud, udmurdi kuriskon, budistlikud mantrad) ning maagilisi praktikaid matuse- ja mälestusrituaalides (udmurdi, bessermani, rumeenia, ersa ja setu näiteil).
Kolmandaks jälgiti pühapaikade, kultuurilise mälu ning identiteedi seoseid. Jutuks tulid pühad koopad, mäed, ristimäed, tõotus- ja pühapuud, sealhulgas nende kujutamine ja kasutamine identiteediloomeks kunstis ja rahvuslikes narratiivides. Otsesemalt folkloorile keskendatud ettekandeis käsitleti muinasjutte, uskumusi, legende, nende uusarendusi, rahvalikke laule ja eeposeid Altai, Žemaitija ning Rootsi ainestikus, samuti Vlahi naiste traditsioonilist tätoveerimist Makedoonias. Kõne all oli sakraalsete praktikate kommertsialiseerimine, sotsiaalmeedia rituaalid, uusvaimsus ja spirituaalsus Bulgaarias.
Korraldajad Svetoslava Toncheva, Milena Lyubenova, Maryanka Borisova, Evgenia Troeva jt lõid mõnusa ja töise õhkkonna Bulgaaria Etnograafiamuuseumi hoones. Ühiste välivaatluste raames külastati pühapaiku, nt Heraclea Sintica iidset linnakohta, Melniku kivipüramiide, selgeltnägija Vanga elukohta ja 13. sajandil rajatud Roženi kloostrit.
Seoses publitseeritava väljaandega "The Yearbook of Balkan and Baltic Studies" toimus aastaraamatu toimetajate koosolek täpsustamaks käesoleva ja 2026. aasta plaane.
Mila Maeva algatusel saadi osa Sofia läheduses tegutseva folklooriansambli esinemisest. Udmurdi lauludega tänasid korraldajaid Nikolai Anisimov ja Maria Korepanova.
Konverents oli osa Eesti-Bulgaaria Teaduste Akadeemiate vahelisest koostööprojektist (2024-2025). Järgmine Balkani ja Baltikumi teadlasi kaasav teaduskonverents toimub Vilniuses 2027.
Eesti osalejate seotud uurimistoetused: EKM projekt 8-2/20/3, PRG 2600 ja 1584 ja Eesti Kultuurkapital toetus.
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Sloveenia folkloristide huumoriuurimise ühisseminar Ljubljanas
9. oktoobril 2025 toimus Ljubljanas Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia Teadusuuringute Keskuse (ZRC SAZU) Rahvaluule Instituudis Sloveenia-Eesti ühisseminar „Rahvahuumor argielus“ (Humorous Folklore in Everyday Life).
Räägiti naljast kui keelelise loovuse, mälu ja identiteedi kandjast.
Koostööseminar oli osa samanimelisest koostööprojektist, mida juhivad Saša Babič ja Liisi Laineste.
Seminari peamiseks aruteluküsimuseks oli, kuidas huumor peegeldab ja kujundab meie argielu – kuidas nali toimib nii keelelise loovuse, kogukondliku mälu kui ka ellujäämise strateegiana. Ettekannetes käsitleti huumori eetikat, tundlikkust ja kultuurilisi eripärasid, kohalike naljade kogumist ning erinevaid digihuumori vorme.
Meie folkloristide ettekanded:
Anastasyja Fiadotava: Humour and sensitivity. Approaching controversial topics during and after fieldwork – huumoritundlikkuse piirid välitöödel.
Sergei Troitskiy: Problems and interesting cases of collecting school lore in Estonian Russian-speaking schools – huumor ja koolipärimus mitmekeelses keskkonnas.
Piret Voolaid: The graffiti database as an example of functional community science and international co-creation as well as a research source for comparative studies – graffiti allikaväärtusest kogukonnateaduse raamistikus.
Seminari lõpetas Liisi Laineste töötuba "We love coding: Simple solutions for complex (humanities) data", mis otsis uusi viise, kuidas ainestikku süstematiseerida ja mõista.
Eesti ja Sloveenia koostööprojektiga „Rahvahuumor argielus“ rõhutame, et nali on üks viisidest, kuidas rahvad ja üksikisikud hoiavad sidet oma maailma ja enesetundega ka tõsistel ja kriitilistel aegadel.
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni konverentsi kavas on ka rahvalaulu-uurimused
1.–4. okt. 2025 toimub TÜ peahoones Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 16. rahvusvaheline konverents „World Poetry Today: Production, Translation, Reception“ (Maailmaluule täna: loomine, tõlge, retseptsioon).
Konverentsi nelja päeva jooksul toimub 20 teemasessiooni, kus on fookuses luuletõlge ja -retseptsioon, transmeedialine, multimodaalne ja mitmekeelne luule, kaanonite ja antoloogiate kujunemine, glokaalsus ja linnaruum, soolisus ja naise hääl luules, rahvusliku identiteedi ja luule küsimus jpm. Täpsem kava.
Mõistet maailmaluule kasutades uurime luule üleilmset loomet, kultuuride vahelist levikut, tõlkimist ja vastuvõttu, keskendudes ka digitaalse keskkonna mõjule, tänu millele on esile kerkinud luule uued meediumid ja vormid.
Rahvalaulu-uurijatelt on kavas Tiiu Jaago ettekanne "Inspiration and limitations: interpreters’ views on the old Estonian folk song" ning Mari Väina ja Katio Kallio regilaulukorpuste analüüsitulemused ettekandes "Tracing Formulae and Motifs in Multilingual Runosong Corpus".
Konverentsi kaaskorraldajad on TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, TLÜ humanitaarteaduste instituudi uuringufond ja rektor ning Eesti Kultuurkapital.
Konverents on tasuta, nii teemasessioone kui plenaare on oodatud kuulama kõik luulearmastajad, kirjandus- ja kultuurihuvilised.
Rahvusvaheline seminar kunsti ja folkloori suhetest
Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 14. oktoobril 2025 algusega kell 13.00 seminar „Kunst ja folkloor”, mis paneb ilusa punkti kunstnik Zoja Lebedeva näitusele „…vahel”.
Seminaril käsitletakse kunsti ja folkloori vastastikust mõju – kuidas rahvapärimus ja visuaalne kunst teineteist inspireerivad ning kuidas piirid nende vahel hajuvad.
Ettekannetega astuvad üles uurijad Eestist, Poolast ja Ukrainast.
Arutelujuhid on Liisi Laineste ja Nikolai Anisimov
Päevakava:
13:00–15:00
Elena Kovycheva (Udmurdi ülikool), Current ideas and national traditions in Zoia Lebedeva's work (venekeelne online-ettekanne)
Svetlana Karm (ERM), Etnograafia kui visuaalne teadus. Etnilise kultuuri näitamine muuseumis
Vladimir Vaingort (OÜ Kardis teadusjuht, MTÜ "Uks Kultuuri"), Visualization of Ukrainian Humorous Stereotypes in the Forms of Traditional National Ceramics (ettekanne vene keeles)
Orest Semiotyuk (Poola TA Slavistika Instituut), Dividing the World: from Gillray to Modern Satire: The Power of Visual Analogies
15:00–15:30 sirutuspaus
15:30–16:30
Eda Kalmre (EKM), Graafika ja ajaloolised fotod Tartust propaganda, mälu ja nostalgia teenistuses
Anastasiya Fiadotava (EKM), The art of photography in folklorists' and anthropologists' academic publications, online
16:30–17:00 Tutvumine Zoja Lebedeva loominguga näitusel "...vahel" ning ühepäevanäitusega (autorikleitide kollektsioon)
Korraldajad: Sergei Troitskii ja Emma Lotta Lõhmus
Üritus kuulub kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna arutelusarja, mis uurib rahvaluule ja popkultuuri visuaalseid väljendusviise.
Olete oodatud!
Järgmise Walter Andersonile pühendatud loengu peab professor Dorothy Noyes
W. Andersoni loengusarja järgmine kohtumine toimub 22. septembril 2025 kell 18.00, Ülikooli 16-216.
Loengu "Containment Failures: Supernatural Visitations, Folk Performance, and Europeans on the Edge in Mérimée's Ethnographic Fictions" peab professor Dorothy Noyes.
Loengus vaadatakse uuesti üle põhilised folkloristika märksõnad, arutledes muulhulgas "vernakulaarse" kasutuskõlbulikkuse üle kultuuripraktikate dünaamilisel kirjeldamisel.
Loengu pikem tutvustus TÜ rahvaluule osakonna sotsiaalmeedialehel
Dorothy Noyes (PhD, rahvaluule ja rahvakultuur, Pennsylvania Ülikool) on Ohio Riikliku Ülikooli teadlane, kunstide ja teaduste ning inglise keele professor, võrdleva uurimise professor ja Mershoni rahvusvahelise julgeoleku uuringute keskuse direktor.
Ta uurib Euroopa traditsioonilist avalikku sfääri, poliitiliste kontseptsioonide arengut ning rahvusvaheliste suhete performatiivset ja rituaalset külge.
Raamatuid: „Fire in the Plaça: Catalan Festival Politics After Franco” (Pennsylvania Ülikooli kirjastus, 2003), „Humble Theory: Folklore’s Grasp on Social Life” (Indiana Ülikooli kirjastus, 2016) ja „Sustaining Interdisciplinary Collaboration: A Guide for the Academy” (kaasautorid Regina Bendix ja Kilian Bizer; Illinoisi Ülikooli kirjastus, 2017).
Koos Tobias Willega toimetatud kogumik „Exemplarity in Global Politics” ilmub 2025. aasta novembris Bristol University Pressi kirjastuses. Noyes on Ameerika Folklore Seltsi endine president ja Tartu Ülikooli audoktor (2018).
Kõik huvilised on oodatud kuulama!
Töötuba "Exemplarity in Global Politics" Tartu Ülikoolis rahvaluule osakonnas
22. septembril kell 12.15–13.45 toimub TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas (Ülikooli 16–218) töötuba, mille viivad läbi Dorothy Noyes (Ohio Ülikool) ja Tobias Wille (Goethe Ülikool Frankfurtis).
Diskussioon on ajendatud uues, 2025. aasta novembris ilmuvas koguteoses "Exemplarity in Global Politics" püstitatud küsimustest (ootamatute poliitiliste žestide mõju, sotsiaalne võimendumine, hinnangute andmine, tsiteerimine ja jäljendamine).
Performatiivsed sündmused nagu 2001. aasta 11. septembri rünnakud kaksiktornidele, Greta Thunbergi koolistreik, ühele põlvele laskunud ameerika jalgpallur Colin Kaepernick (1. sept. 2016) või Ukraina esimene vastus Venemaa sissetungile, levivad kaugele väljapoole oma algset aega ja kohta. Sellised hetked võivad esile kutsuda poliitilise orientatsiooni muutusi.
Arutelu märksõnadeks on performatiivsus, meediakajastus, võim ning individuaalne toimimisjõud kujundamas nii hea kui halva eeskuju juhtumeid.
Vt töötoa kohta
Kontakt: Anastasiya Astapova (anastasiya.astapova@ut.ee)
14. rahvusvaheline noorte folkloristide konverents “Tasane teooria ja vernakulaarne väljendusjõud” 25.-26. septembril 2025
14. rahvusvaheline noorte folkloristide konverents toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (W. Struve 1, Tartu) 25.-26. septembril 2025 teemal “Tasane teooria ja vernakulaarne väljendusjõud”.
Inspireerituna Dorothy Noyesi (2016) mõistest humble theory ehk tasane teooria, rõhutab tänavune konverents igapäevaste praktikate ja kohalike häälte rolli teadusliku arusaama kujundamisel folkloristikas. Konverentsil astub üles nelikümmend noort teadlast ning peaesinejad Dorothy Noyes (Ohio State University) ja Mariya Lesiv (Memorial University of Newfoundland).
Ettekannetes käsitletakse teemasid nii digimeediast kui ka sotsiaalsetest ja kultuurilistest kontekstidest, pakkudes põnevat võimalust osaleda aruteludes, mis põimivad etnograafiat, teooriat ja kultuurikogemusi. Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja Tartu Nefa Rühma korraldatud konverents kutsub osalejaid ideid jagama, üksteist inspireerima ning folklooriteaduse tulevikku kujundama.
Konverentsi programm ja teesid on leitavad konverentsi kodulehel
Kutsume nii kuulajaid kui ka esinejaid registreeruma hiljemalt 10. septembriks aadressil https://sisu.ut.ee/youngfolklorists2025/registration-link/
Liisi Laineste analüüsib Umeå Ülikooli seminaride sarjas "Humlab Talk" huumoriskandaale
Eesti folklorist ja huumoriuurija Liisi Laineste on kutsutud esinema Umeå Ülikooli seminarile, kus ta peab ettekande "Humour scandals and humour literacy in the digital world".
Seminar algab 4. septembril 2025 kell 14.15 (kes koha peal, siis Umeås on kell 13.15) ja toimub hübriidvormis.
Liisi lähtub oma ettekandes huumorist kui universaalsest ilmingust kultuuris, mis õilmitseb ka digiruumis. Skandaalidele reageeritakse meemidega, mis ise tekitavad omakorda skandaale. Vaatluse all on poliitiliselt ebakorrektne nali, tühistamiskultuur, huumori määratlemine.
Tutvustamisele tuleb huumorikirjaoskuse mõiste ning vastava uurimisprojekti HUMLIT senised tulemused.
Marie Skłodowska-Curie teadustöömeetmete teadlasvahetuse projekti “Huumorikirjaoskus” (HUMLIT; koordinaator Władysław Chłopicki) eesmärk on uurida ja arendada oskust mõista ja lahti mõtestada huumoriga seotud märke, viiteid ja sõnumeid. See tähendab teadlikkust huumori võimalikest kasuteguritest ja riskidest erinevates kontekstides, nii avalikes kui ka eraolukordades.
Projektiga seotud uurijad kohtusid hiljaaegu, 25. augustil Eesti Kirjandusmuuseumis, et võrrelda eri kultuurides tehtud intervjuude põhjal naljaloojate arusaamu huumori võimaluste ja piiride kohta.
NB! Online-osalemiseks tuleb registreeruda Humlabi sündmuse lehel!
Reet Hiiemäe peab online-loengu BNNi üritustesarjas
5. septembril 2025 kell 18.00 on usundiuurijad ja -huvilised oodatud kuulama Reet Hiiemäe loengut "From the Trajectories of the Plague Spirit to the Spatiality of Recent Health Infodemics: Mental and Narrative Mapping of Environmental Health Crises".
Belief Narrative Network (BNN) on Rahvusvahelise Rahvajutu-uurijate Seltsi raames tegutsev töörühm. Loengusarja 36. kogunemisel analüüsib Reet Hiiemäe katkumuistendite näitel rahvajuttudes kujutatavaid teekondi ning seob oma vaatluse tänapäevase, tervist ähvardada võivate ohtude mentaalse kaardistamise ideede ja praktikatega.
Ettekanne on seotud rahvusvahelise, mitut eriala siduva uurimisprojektiga “Mapping Environmental Health Crises – Public Understanding Through Myths and Science” (HERA-CHANSE), mille tööks on muuhulgas selgitada, kuivõrd rahvajutud võiksid anda väärtuslikku teavet teaduslikku, faktipõhisesse infolevisse. Projektis osalevad folkloristid, geograafid, kartograafid, graafilised disainerid.
Teate edastas töörühma juht Judit Kis-Halas
Sündmusest üksikasjalikumalt, samuti osalemiseks vajaliku lingi leiate ISFNRi lehelt
“Soome-ugri keel ja kultuur Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja arhiiviväljal”
Ootame teid neljapäeval, 21. augustil 2025 kell 16–18 Eesti Kirjandusmuuseumisse tutvuma majaga, kus peituvad ajalooliselt tähendusrikkad salapaigad ja avatud arhiivid. Siin on maailma suurimad eesti rahvaluule, kultuuriloo ja raamatuteaduste arhiivid, aga ka vanemad ja uuemad soome-ugri rahvaluule ja usundi kogud.
Üritus toimub 14. rahvusvahelise fennougristika kongressi (CIFU XIV, 18.–23. august 2025, Tartu Ülikoolis) raames ning pakub ainulaadset võimalust kohtuda soome-ugri pärandi ja tänapäevase loominguga.
Kavas on:
Näitus „Vahel… Between…“ – udmurdi kunstniku Zoia Lebedeva teosed, valminud spetsiaalselt CIFU-14 jaoks.
Näitus „Elu ilu – ilu elu“ – mari disainikunstniku Natalia Lille loodud austusavaldus mari rahvakunstile.
Eksperimentaalne tõlkekohvik SUKK – Krista Ojasaar ja Natalia Ermakov loevad eesti luuleklassikat eesti ja ersa keeles.
Ingliskeelne lühiloeng – ülevaade soome-ugri keelte ja kultuuride uurimissuunast Eesti Kirjandusmuuseumis.
Soome-ugri väljaanded – tutvumine folkloori ja usundi alaste raamatutega; osa saab kohapeal osta, heade tähtede korral ka koostaja autogrammiga.
Kontakt: Mare Kõiva mare.koiva@folklore.ee
Astrid Tuisk astrid.tuisk@folklore.ee
