Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond tähistab 75. sünnipäeva seminariga "Lammas eesti kultuuriloos"

Sellist koondnimetust kandva seminariga tähistab folkloristika alus- ja eksperimentaal-uuringute keskus, praegu Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisus töötav folkloristika osakond oma 75. tegevusaastat 24. jaanuaril Otepääl Kivitalus.
Ettekanded ulatuvad esjaja arheoloogiast tänaste probleemideni – lammas on siiski vaatluste ühiskomponent.
Folkloristika teadusmetoodikas ja suundumustes on 75 aasta jooksul toimunud suuri muutusi – uurimisala on laienenud, kindel suundumus on olnud uute ja eksperimentaalsemate uuringute suunas, siiski säilitades seose klassikaliste valdkondadega.
1990. aastate alguses avanenud võimaluste ja infotehnoloogiliste arengutega seostuvad tehnoloogilised kodulahendused ja arvutianalüüsid, 1996. aastal alustasid maailma esimesed vaba juurdepääsuga humanitaarsed teadusajakirjad. Mitmed innovaatilised suunad jätkavad tänasel päeval väljaspool Eesti piire. Märgiline on kahtlemata asjaolu, et teist korda on osakond humanitaarse teaduse tippkeskuse hoidja ja südamik.
Seminar on osa pikemast humanitaarteaduste populariseerimise sarjast „Teadus on mõnus. Mida mõtlevad metsad ja mida räägib vesi?“, millega tervitatakse kõiki, kes on olnud lühemat või pikemat aega teekaaslased, ja kõiki uudishimulikke.
Seminari veebilehe kava ja teesidega leiate aadressil: https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2021/RockSummer/index.html
Info: Mare Kõiva, mare@folklore.ee
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK-145)
#eestiuuringud
#humanitaariaonoluline

Folklorist Mall Hiiemäe sai Tartu aukodaniku tiitli

Tartu linnavolikogu nimetas 20. jaanuaril uued linna aukodanikud, aukodaniku tiitli sai Mall Hiiemäe!
Mall Hiiemäe on eesti kalendrikombestiku ja usundi, jutustamistraditsiooni ning pärimusliku loodusteadmuse parimaid tundjaid ja mõtestajaid ning tema uurijatee paistab silma publikatsioonide hulga ning kaalukusega. Mall Hiiemäe teaduslik antoloogia „Eesti rahvakalender“ on kõige paremini tuntud rahvakultuuri-alane teos Eestis ning eriti nõukogude ajal oli sellel oluline osa eesti rahvusteadvuse alalhoidmisel. Pikaaegse Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadurina on Mall Hiiemäe kogumisekspeditsioonidelt talletanud Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 20 000 lehekülje kirjapanekuid, lisaks helisalvestusi ja fotosid.
Ettepaneku Mallile aukodaniku tiitel anda tegid Eesti Kirjandusmuuseum ja Kunstiühing Pallas.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek „Ma teen laulust laiad väljad“ – Ottilie Kõiva 90

27. jaanuaril 2022 kell 15 algab Eesti Kirjandusmuuseumis Ottilie Kõiva 90. sünnipäevale pühendatud pidulik ettekandekoosolek „Ma teen laulust laiad väljad“.
Esitletakse Peetri kihelkonna rahvalaulude akadeemilist väljaannet Vana Kannel XIV, mille koostasid Ottilie Kõiva ja Janika Oras (vt lähemalt https://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=115).
Ettekannetega Peetri kihelkonna inimestest 19. sajandil ja kaugemas ajaloos astuvad üles Ülle Tarkiainen Rahvusarhiivist ja Ründo Mülts Järvamaa Muuseumist. Peetri regilaulude väljaandest kõnelevad koostajad ning toimetaja Kanni Labi.
Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebis. Kohapeal osalemiseks palume end registreerida 24. jaanuariks aadressil karri.toomeos@folklore.ee, osalejate arv on piiratud.
Täpsema kava ja osalemise lingi leiate aadressilt https://www.kirmus.ee ja
https://www.folklore.ee/rl/inste/ars.
Lisainfo: Janika Oras (janika.oras@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee).
Üritust korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

Horisondi erinumber eesti pärimusest

Eelmise aastanumbri sees ilmus ajakirja Horisont erinumber, mis kajastab populaarteaduslikus vormis Eesti Kirjandusmuuseumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli folkloristide uurimistulemusi. Tavapärasest mahukam number keskendub eesti pärimusele.
Pärimuskultuuri erinumbri avab Risto Järve ülevaateartikkel „950 aastat pärimuspinnast ja rahvaluulearhiiv“. Seejärel vaatleb Madis Arukask vägimehi ning Mare Kõiva tutvustab üleloomulikke tegelasi. Mall Hiiemäe kirjutab metsast ja metsaelust ning Reet Hiiemäe eesti pärimuse maagilisest haiguskäsitlusest. Noppeid kohapärimusest jagavad Jüri Metssalu, Lona Päll, Reeli Reinaus, Valdo Valper ning Mari-Ann Remmel. Koerad arhiivpildil on kokku kogunud Liina Saarlo, kes tutvustab ka Kirjandusmuuseumi virtuaalset keldrit. Kadri Tamm kirjutab Jakob Hurda ja Mathhias Johann Eiseni kirjavahetusest, Liisi Laineste tutvustab eesti huumorit ning Andreas Kalkun küsib, milleks meile ropp rahvaluule. Taive Särg koos Janika Orasega uurib regilaulu eripära ja elujõudu, Mari Sarv aga regilaulu suhtlusvõrgustikke. Sellest, millest siberi eestlane laulab, annab ülevaate Anu Korb, Mare Kalda uurib peidetud varandusi ning Marju Kõivupuu tutvustab härja tähtsust. Millist vanasõna vajame tänapäeval, kirjutab Piret Voolaid. Astrid Tuisk annab teada, kuidas kujutlusmäng on läbi aegade muutunud. Raamatuarvustused on kirjutanud Janno Simm, Merili Metsvahi ning Aado Lintrop. Intervjuu Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professori Ülo Valguga avab meie rahvausundi tagamaid, kuradist koroonaajani…
Horisondi erinumbri ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).
Vt ka Horisondi lehele https://www.loodusajakiri.ee/horisont-62021

10. jaanuaril toimub seminar üleloomulikest lugudest

Esmaspäeval, 10. jaanuaril algusega kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse veebiseminaril Mare Kalda ettekandega “Maja aknaaugud mustasid tontlikult”. Üleloomulikust kogemusest jutustamine virtuaalses kogukonnas
Sotsiaalmeedias tekib uusi folkloorižanre. Nende kõrval vahendavad näiteks Facebooki kasutajad spetsiaalsetes huvigruppides oma läbielamisi ka traditsioonilistes jutuvormides. Seminaril tulevad vaatluse alla paranormaalsed kogemused ja lood kummitustest, kusjuures tegu on vana žanri, ent täiesti uute narratiividega. Tuge teemale lähenemisel on pakkunud David Huffordi artikkel “Usundiliste lugude kogemuskeskne analüüs. Näide kummitusjuhtumist” (1995) ja Gillian Bennetti raamat “Oh, vaene kummitus. Usundiline traditsioon juttudes”.
Seminar online 10. jaanuaril 2022 kell 11.00
Liitu seminariga
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)

Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital otsustas eraldada tunnustuspreemiad 25 aastat ilmunud teadusajakirja Mäetagused toimetajatele

Ajakiri Mäetagused kuulub maailma esimeste humanitaarsete avatud ligipääsuga e-ajakirjade hulka, vahendades lugejatele teadmisi eesti ja võrdleva folkloristika alal, erinevaid kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia uurimuste tulemusi, vaateid muusika- ja tantsukultuurile. Uuemaid teadustulemusi on saanud vahendada keeleteadlased, psühholoogid ja kasvatusteadlased, filosoofid ja teiste erialade esindajad, ka näiteks meedikud ja rahvameditsiini uurijad, kuid ka reaalteadlased. Alates 1996. aastast on toimetatud, avaldatud ja registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides 81 ajakirjanumbrit, kokku rohkem kui 600 artikliga. Ajakirja valmimisse on panustanud 25 aasta jooksul paljud inimesed, alates toimetajatest ja alustajatest Mare Kõiva, Andres Kuperjanov, üle kümne aasta on abistanud Asta Niinemets, Diana Kahre, Tiina Mällo jt.
Kuidas edasi? – Toimetusel on käsil mitmed uuendused, kindlasti jätkatakse interaktiivsemate vormide ja eksperimentaaltutvustustega, milleks on kirjandusmuuseumil täna hea võimekus.
Ajakirja annab välja Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, see on loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

Esimene laiem ülevaade udmurdi folkloorist ja mütoloogiast inglise keeles

Sator 22 avaldab esimese laiema käsitluse udmurdi folkloorist inglise keeles. Udmurdi folkloristika on suhteliselt pika ajalooga: kultuuri üldist arengumustrit arvestades on see rohkem kui poolteist sajandit. Rahvusvahelise suhtluse kahjuks on see valdavalt vene keeles. See on esimene süstemaatiline katse avada see rikkalik materjal rahvusvahelisele teadlaskonnale.
Aastaraamatu toimetasid Mare Kõiva, Nikolai Anisiomov, Eva Toulouze.
Lugemiseks telli raamat või loe online https://folklore.ee/sator/

25 aastat folkloristika ajakirjasid! Folklore: FEJF 84

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 84. numbri artiklite autorid on pärit üle maailma: Balti riikidest kuni selliste kaugemate paikadeni nagu Etioopia ja Lõuna-Aafrika Vabariik ning ka vabanumbris käsitletavad teemad on väga mitmekesised.
Vladimir Sazonov ja Sirje Kupp-Sazonov keskenduvad kuulsa vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" deemonlike tegelaste võimalikele seostele Akadi ja Sumeri mütoloogia ning Mesopotaamia religioossete tekstidega.
Kaks Indiast pärit autorit, Priyanka Banerjee ja Rajni Singh kõrvutavad Madame Beaumont'i "Kaunitari ja koletist" Emma Donoghue töötlusega "Roosi lugu" ja 2017. aasta Disney versiooni, näidates seoseid soo kultuuriliste konstruktsioonide jt moodsate diskursustega.
Hispaaniast pärit Emili Samper ja Carme Oriol arutlevad 2017. aasta Kataloonia enesemääramisreferendumi probleemide üle. Autorid analüüsivad rahvahääletuse läbiviimiseks vajaliku logistikaga seotud kuulujutte, protsessi võtmeisikuid, seda toetavaid organisatsioone ja meedia tegemisi.
Laima Anglickienė Leedust ja Antra Kļavinska Lätist käsitlevad oma ühisartiklis “Sakslase, poolaka, lätlase ja leedulase kuvandit Leedu ja Läti folklooris” ja vaatlevad identiteeti mõjutavaid etnilisi stereotüüpe, eneseteadvust ja ajaloolisi asjaolusid.
Júlíana Th. Magnúsdóttir Islandilt käsitleb oma artiklis “Women of the twilight: The narrative spaces of women in the Icelandic village Community of the past” mõningaid naiste jutuvestmistraditsioonide ruumilisi tunnuseid Islandi maapiirkondades 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, rõhutades naiste olulist rolli oma kogukonna suulises jutuvestmises.
Šveitsist pärit sõltumatu teadlane Marc Thuillard analüüsib motiivi "Inimene või loom Kuul" ülemaailmset levikut, arutledes motiivi erinevate versioonide üle, kombineerides piirkondlikke uuringute tulemusi iidsete tekstide ja arheoloogiast pärineva teabe struktuural-statistilise analüüsiga.
Marcin Lisiecki Poolast kirjeldab oma artiklis poola rahvajutte elutust loodusest ja atmosfäärinähtustest, rõhutades mustrit "inimene versus loodus".
Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Kennedy C. Chinyowa artikkel “Mängu transformatiivse jõu uurimine Aafrika lastemängudes” näitab, kuidas neid mänge raamis mängu esteetika, jäljendamine, kujutlusvõime, oletus, kordamine, spontaansus ja improvisatsioon. Uurimus näitab, et selliseid mänge võib pidada laste initsiatsiooniks, kuna neil on täiskasvanuks saamise protsessis otsustav roll.
Väljaanne annab ülevaate erialal kaitstud doktoritööst, noorteadlaste konverentsist ning sisaldab raamatuarvustust.
Folklore: EJF on eelretsenseeritav avatud juurdepääsuga akadeemiline ajakiri, mis ilmub alates 1996. aastast ja on saadaval veebis aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol84.
Toimetuse nimel,
Tiina Mällo

Ilmus Balkani ja Balti-uuringute aastaraamatu neljas osa

The Yearbook of Balkan and Baltic Studies neljas number tutvustab vaimsuse, religiooni, identiteedi ja kultuuri uurimist Balti ja Balkani piirkondades ning analüüsib religioossete ja rahvuslike transformatsioonide dünaamikat. Uurimistöö ei hõlma ainult globaalseid protsesse ja spetsiifiliselt Euroopa protsesside dünaamikat, vaid annab ülevaate ka olukordadest, mida Michael Herzfeld on nimetanud kultuuriliseks intiimsuseks ja kuuluvuskohaks. Väljaanne sisaldab neliteist artiklit ja teavet hiljuti ilmunud raamatute kohta.
Selle numbri toimetajad on Inese Runce ja Robert Parkin.

Väljaanne on veebis loetav aadressil: https://www.folklore.ee/balkan_baltic_yearbook/YBBS/issue/view/vol4

Aastaraamat ilmub Balkani ja Balti-uuringutega seotud institutsioonide ja assotsiatsiooni koostööna. Eestit esindab konsortsiumis Eesti Kirjandusmuuseum

Ilmunud on ajakirja Mäetagused number Eesti-uuringute Tippkeskuse teemadest

2021. aasta viimane Mäetaguste number (81) sisaldab eelmise (2020) aasta Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi põhjal valminud artikleid. Ajastukohaselt ei ole siingi mööda pääsetud koroonateemast: numbri avab Margit Sutropi ja Kadri Simmi artikkel „Eetilised valikud COVID-19 pandeemia tingimustes“, mis iseloomustab Covid-19 pandeemia raames enim vaidlusi tekitanud eetilisi küsimusi, keskendudes Eesti haiglate jaoks koostatud kliinilise eetika alaste juhtnööridele. Artikkel annab ülevaate juhtnööride koostamise protsessist, toimunud aruteludest ja õppetundidest tuleviku jaoks, näidates ka, kuidas Eesti dokument paigutub rahvusvahelisse konteksti.
Piret Voolaid otsib artiklis „Kaugõppe kujutamine COVID-19 pandeemia esimese laine meemides: huumor kui toimetulekuviis ja enesekaitsestrateegia“ vastuseid, millised ülemaailmsed ja kohalikud jooned ilmnevad Eesti õpilaste kaugõppemeemides, kuidas on õpilased kasutanud mitmesuguseid kultuuriressursse ning mida kõnelevad meemid laste ja vanemate, samuti õpilaste ja õpetajate suhetest.
Kirjandusteadlased on numbrisse panustanud kahe artikliga: Eve Annuki „Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841-1923) jutustuses „Liina“ (1877)“ ja Kairit Kauri „Tiio, Roosi, Liiso ja Toomas – maakeelseid luuletusi avaldanud Eestimaa autorite otsinguil“.
Ka muusikateadlastelt on numbrisse mahtunud kaks artiklit. Karl Joosep Pihel on artiklis „Narratiiv ja topos Heino Elleri „Sümfoonilises legendis““ keskendunud klassikalise instrumentaalmuusika tähenduslike elementide analüüsile ja tõlgendamisele. Veeda Kala ja Jaan Rossi artikkel kannab pealkirja „Õpimustritest muusikateose omandamisel klaveri algõppes“.
Roomet Jakapi artiklis „Loomislugu filosoofias: hr Berkeley vastus Lady Percivalile“ vaadeldakse Esimeses Moosese raamatus sisalduva loomisloo metafüüsilist käsitlust iiri filosoofi George Berkeley teoses “Kolm dialoogi Hylase ja Philonousi vahel” (1713).
Külli Prillop, Tiit Hennoste, Külli Habicht ja Helle Metslang tutvustavad artiklis „Ei saa me läbi „Pragmaatika“ korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus“ projekti “Pragmaatika grammatika kohal“ arenguid.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr81.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO