Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
SIEFi 16. kongressil on Eesti etnoloogia ja folkloristika hästi esindatud
7.-10. juunini peetakse Brnos Masaryki ülikoolis Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folklooriühingu (Société Internationale d´Ethnologie et de Folklore) 16. kongress.
Ühendavaks teemaks on seekord elu ebakindlates oludes.
Eesti rahvuskultuuri uurivate asutuste ning ülikoolide humanitaarteadlased on koostanud mitu sisukat paneeli, osalevad diskussantidena ning ettekannetega. Liisi Laineste (koos Coppélie Cocqiga) on kokku pannud digitaalseid eluavaldusi uuriva ploki, kus Anastasiya Fiadotava peab ettekande poliitilistest meemidest Eestis aastal 2022. Samas paneelis astub üles ka Marju Raju Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Ta jagab oma tähelepanekuid eesti Facebooki-grupi Daily Poirot põhjal.
Hiljaaegu Eesti folkloristika aastapreemiaga pärjatud Anastasiya Astapova on poliitiliste kriiside ajastu kuulujutu-uuringute paneeli üks korraldajatest. Tema ühisettekanne koos Maili Pildiga on pühendatud vandenõuteooriate paljastamisele sotsiaalmeediagrupis.
Ajalooliste kultuuriuuringute rahvusvahelisse töögruppi kuulub Eestist Katre Kikas, kes räägib Brnos modernsest ebakindlusest ning 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujate moraalsetest dilemmadest. Samas töörühmas annab Ave Goršič ülevaate folklooriarhiivist muutuste tuules saja aasta jooksul.
Mitu paneeli on pühendatud arhiividele ning nii kogude kui arhiivitöö uuele mõtestamisele. Mari Sarv räägib rahvaluulearhiivi toetuseks organiseeritud laulupeost 2020, Liina Saarlo digitaalarhiivi üksikkasutajatest ja kogukondadest, Risto Järv ja Astrid Tuisk aga ukraina meemide kogumiskeskkonnas toimuvast.
Mare Kõiva, kes juba pikka aega kuulub ühingu rituaalse aasta töörühma, arutleb puudega seotud uskumuste ja rituaalide üle. Koos Andres Kuperjanoviga on neilt ettekanne ka posthumanismi uuringute plokis.
Usundiuurijate ettekandepakkumistest on korraldajad moodustanud mitu paneeli, kus peavad ettekanded Tartu Ülikooli usundiuurijad. Ülo Valk käsitleb lugusid raskestiseletatavatest kokkupuudetest, Alexander Panchenko vaatleb apokalüptilist ontoloogiat vene õigeusu näitel postsovetlikes oludes ning Art Leete ja Valeri Sharapovi ühisettekande teemaks on komi animism.
ERMi kogumistööd ja teadust vahendavad Brnos Indrek Jääts, Marleen Metslaid ja Tenno Teidearu. Toidu-teemalises paneelis on ettekanne Ester Bardonelt ja Anu Kannikeselt.
Lähemalt kongressi koduleheküljel.
Soome-ugri kirjanduskohviku 3. üritus
Soome-ugri kirjanduskohviku kolmas kohtumine toimub 12. juunil kell 17.00 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
"Maitsmisele" tuleb Sándor Petőfi luuletus "Nemzeti dal" (Rahvuslaul).
Kirjanduskohvikus avastame teisi keeli erinevate meelte abil, loeme sama teost mitmes keeles et igaüks saaks tunda muidu võõra keele maitset.
Iga kord loeme ühte soome-ugri luuleteost ja selle tõlkeid.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Kirjanduskohvik kaasab eksperte, kes räägivad teose tekkimisloost ja tõlkimise iseärasustest, teksti mõistmise raskustest ja tõlgendamisest.
Vestlust modereerib Segei Troitski.
Kõik huvilised on teretulnud.
“Soome-ugri kirjanduskohvikut” toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programm (projekt “Soome-ugri kirjanduskohvik SUKK”).
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pressiteade folkloristika aastapreemia 2023 kohta
2023. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessorile Anastasiya Astapovale.
Žürii tõstis esile, et Anastasiya Astapova on rahvusvaheliselt tunnustatud, viljakas teadlane, kes laiendab folkloristikateaduse piire nii Eestis kui väljaspool seda.
Anastasiya Astapova sünteesib oma uurimustes loovalt folkloristika, huumoriuuringute ja sotsiaalteaduste meetodeid, analüüsides ja mõtestades folkloori ja võimu vahekorda. Tema töö iseloomu on kujundanud viimastel aastatel ühiskonda mõjutanud kriisid. Just neis on esile kerkinud folkloori, vandenõuteooriate ja huumori ühendav roll, millele autor keskendub oma Eesti Teadusagentuuri finantseeritud teadusgrandis „COVID-19 pandeemiaga seotud vandenõuteooriad: sisu ja vorm, levikukanalid ning sihtrühmad“ (PSG729).
Anastasiya Astapova viimaste aastate töödest väärib erilist esiletõstmist 2021. aastal ilmunud ingliskeelne monograafia Humor and Rumor: Everyday Life in the Post-Soviet Authoritarian State. See on terviklik kokkuvõte autori pikaaegsest tööst poliitilise huumori, uskumuste, kuulujuttude ja vandenõuteooriate kohta.
Tunnustust väärib ka Anastasiya Astapova töö artiklikogumike toimetajana ning folkloristliku suuna esindajana rahvusvahelistes uurimisprojektides. Muude aktuaalsete teemade kõrval on Anastasiya Astapova akadeemiliselt reflekteerinud oma eesti keeleõppe kogemust ja keele kohta käibivaid stereotüüpe artiklis An Estonian-Russian Language Club as a Venue for Grassroots Ethnic Integration. Teemade päevakajalisus Anastasiya Astapova teadusloomes on toonud tema isiku kaudu esile folkloristika kui aktuaalse ja ühiskondlikult panustava distsipliini.
Eesti folkloristika aastapreemiat annab Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga välja alates 2011. aastast. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud kolme aasta (2020-2022) jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Eelmisel aastal pälvis preemia Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mari Sarv.
Eesti folkloristika aastapreemia komisjonis olid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi juhatusest Mare Kalda, Katre Kikas, Helen Kästik, Pihla Maria Siim, ja Enn Kalev Tarto. Lisaks osalesid hindamisel Reet Hiiemäe Eesti Kirjandusmuuseumist ning Aivo Põlluäär Saaremaa Muuseumist.
Akadeemiline Rahvaluule Selts
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna lõputööde kaitsmised 2023 kevadel
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna lõputööde kaitsmised 1. juunil 2023 Ülikooli 16-212 ja Zoomis
Join Zoom Meeting
Meeting ID: 930 2316 9956
Passcode: 834543
Kodulehel on tööde pdf-failid.
Bakalaureusetööd:
Kell 12.15 Laura Prii: Neiust naiseks. Identiteedi leidmine eluloolistes intervjuudes
Juhendaja: kaasprofessor Merili Metsvahi
Oponent: kaasprofessor Tiiu Jaago
Magistritööd:
Kell 14.00 (täistund) Kristiina Siig: Kristjan Toropi töö (pärimus)tantsu uurijana – mõjurid ja väljundid
Juhendaja: professor Kristin Kuutma
Oponent: külalislektor (eesti ja üldkeeleteaduse instituut) Juha-Matti Aronen
Kell 15 (täistund) Haozhen Li (EFRA õppekavalt): Xian Belief from Animal Worship towards Urban Shamanism:The Transformation of a Folk Belief in Contemporary Northeast China (Loomade austamisest linnašamanismi: Xian-uskumuste muutumine tänapäeva Kirde-Hiinas; töö ja kaitsmine inglise keeles)
Juhendaja: professor Ülo Valk
Oponent: teadur Alevtina Solovyeva
Õnnitleme Andres Kuperjanovit 65. sünnipäeva puhul
22. mail tähistab 65. sünnipäeva Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Andres Kuperjanov.
Andres on erialalt füüsik, kellele meeldivad tähed, planeedid, taevalaotus ja kõik astronoomiaga seonduv.
2002. aastal kaitses ta Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalteaduste instituudi juures filosoofiamagistri kraadi teemal "Eesti taevas. Uskumused ja tõlgendused".
Enne muuseumisse tulekut töötas Andres Tõravere Observatoorimis ning jätkas alates 2000. aastast folkloristikas etnoastronoomia ja astraalmütoloogia uurimissuundadega.
Olles Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutajaliige, tegeleb ta astronoomia populariseerimisega.
Folklore.ee soovib Andresele õnne ja tervist.
ARSi koosolek: Mari Sarv folkloorsest varieeruvusest ja 2023.a. preemiasaaja väljakuulutamine
Head ARSi liikmed, kolleegid ja sõbrad!
25. mail kell 16.15 toimub Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek.
Kavas:
1) Möödunud aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat Mari Sarv peab ettekande "Folkloorse varieeruvuse jälil: arvutuslikke vaatlusi"
2) Eesti folkloristika aastapreemia 2023 kätteandmine.
Alates 2011. aastast on ARS koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud kolme aasta (2020-2022) jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Eelmisel aastal pälvis preemia EKMi vanemteadur Mari Sarv.
Sel aastal esitati preemiale Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Liina Saarlo. Mõlema kandidaadi viimased kolm aastat on olnud viljakad ja mitmekülgsed.
Anastasiya tööd on kujundanud ühiskonda mõjutanud kriisid. Ta on oma uurimuses loovalt sünteesinud folkloristika, huumoriuuringute ja sotsiaalteaduste meetodeid, analüüsides ja mõtestades folkloori ja võimu vahekorda. Erilist esiletõstmist väärib monograafia Humor and Rumor: Everyday Life in the Post-Soviet Authoritarian State (2021) - terviklik kokkuvõte pikaaegsest tööst poliitilise huumori, uskumuste, kuulujuttude ja vandenõuteooriate kohta. Tunnustust väärib Anastasiya töö artiklikogumike toimetajana ning folkloristliku suuna esindajana rahvusvahelistes uurimisprojektides.
Liina Saarlo mitmekülgselt tegusate aastate teadustööd ehib 2020. aastal ilmunud artikkel „The Dog Goes to Tend the Herd... On Contextualization of the Estonian Child-Lore Collections“ ajakirjas Tautosakos Darbai, milles ta käsitles eesti lastelaulude kogude kujunemist suurkoguja Priidu Tammepuu elutöö näitel ning selgitas, kuidas isikute vahelised suhted ja konfliktid mõjutavad lisaks valitsevatele teooriatele ning ideoloogiatele arhiivikogude kujunemist. Liina on korraldanud sisukaid erialaüritusi, populariseerinud teadustulemusi ning teinud kogukonnatööd Eesti Rahvaluule Arhiivi sotsiaalmeedias ja vanemate rahvaluulekogude failihoidla KIVIKEse ümber koondunud kasutajatega.
Kõik on oodatud kirjandusmuuseumi saali ARSi üritusele!
Lisainfo: Katre Kikas (katreki@folklore.ee)
P.S. Akadeemilisel Rahvaluule Seltsil on nüüd ka Facebooki lehekülg - olete oodatud seda jälgima!
2. juunil lahendavad folkloristid ja usundiuurijad vernakulaarse religiooni ja rahvausu terminiprobleemi
Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts teatab kevadüritusest.
Läbivaatamiseks võetakse vernakulaarse religiooni kontseptsioon, mis viimasel ajal ja eriti Eesti religiooniuuringutes on omajagu tähelepanu saanud ja rakendust leidnud.
Millega ikkagi on tegu? Kuidas aitab see kontseptsioon lahendada uurimisprobleeme? Või kas hoopis leidub küsitavusi ja probleeme kontseptsiooni endaga? Millisel viisil suhestub see teiste kaasaegsete lähenemisviisidega?
Nendele ja teistele küsimustele keskendumegi aruteluringil, mille juhatab sisse Ülo Valgu ettekanne.
Üritus toimub 2. juunil kell 16 Tartus, Ülikooli 16-212. Olete kõik oodatud!
Ajakava:
16:00-16:10 - Avasõnad
16:10-16:40 - Ülo Valk "Vernakulaarne religioon või rahvausk?"
16:40-18:10 - Aruteluring vernakulaarse religiooni teemal. Osalevad Ülo Valk, Lea Altnurme, Indrek Peedu ja Reet Hiiemäe.
18:10-18:40 - EAUSi infokoosolek
Üritusele järgneb koosolemine TÜ kohviku ruumides seltsi liikmetele.
Info: Indrek Peedu
8. sõjaseminar meemidest 22. mail Teamsis
Head seminarihuvilised!
22. mail kell 16.00–18.00 toimub online-seminaride sarja "Kultuurid sõjas" 8. kohtumine "Huumor sõjas" ("Humor in the conditions of the war").
Guillem Castañar, Anastasiya Fiadotava ja Liisi Laineste peavad ühise ingliskeelse ettekande "Meemide mõjujõud" / "The Power of memes".
Meemid pakuvad teravaid kommentaare vastuseks ühiskondlikele probleemidele. Neis luuakse konfliktide üle diskuteerimiseks vägivallavaba ja demokraatlik aruteluruum. Ettekandes uuritakse Ukraina sõja meeme, mis levivad Ida-Euroopas (Venemaal, Eestis ning Valgevenes) ja Lääne-Euroopas (Hispaania näitel).
Esinejad analüüsivad kuidas neis maades esitatakse peamisi meemitegelasi, missugused on globaalsed, missugused aga lokaalsed viisid neid kujutada. Näitame, et konflikti puudutavate humoorikate meemide levik korreleerub ühe või teise riigi emotsionaalse kaasatuse määra ja sõjakolde geograafilise kaugusega.
Seminarist ja esinejatest lähemalt
Eesti Kirjandusmuuseumi online-seminar 22. mail 2023 kell 16.00-18.00
Kõik on oodatud liituma!
Microsoft Teams meeting
Info: mare@folklore.ee
sergei.troitskii@folklore.ee
Seminari toetab Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Eesti-uuringute Tippkeskus tunnustas nelja noorteadlaste konverentsi esinejat
11. ja 12. mail toimus Tartu Ülikoolis noorte kultuuriuurijate konverents “Noorte hääled” 15 ettekandega.
Eesti-uuringute Tippkeskuse esindajad kuulasid hoolega tulevaste kolleegide sõnavõtte ning otsustasid anda välja neli ettekandeauhinda. Tunnustuse pälvisid:
Lodewyk Barkhuizen (Tartu Ülikool) The Figure of the Dog: Using the Other-Than-Human to Unfold Socio-Political and Belief Dynamics in Southern Africa — A Bungoma Perspective.
Hadar Berelowitz Levin (Tartu Ülikool, Jeruusalemma Heebrea Ülikool) Shaatnez: Fantastic Judaism.
Natali Ponetajev (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum) Vigala ja Kirbla kihelkonna lõõtspillimuusika 20. sajandil Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal.
Kärt Pärnat Jäärja kandi kohapärimus: paigamälu ja selle muutumine viimaste põlvkondade jooksul.
Palju õnne auhinnasaajatele!
Rahvusvahelise naeru-uurimise konverentsi kava on välja kuulutatud
15. rahvusvaheline teaduskonverents "Laughter and Its Features. On the Nature of Laughter" peetakse 18.–20. mail Eesti Kirjandusmuuseumi suures saalis ning 21. mail Eesti Huumorimuuseumis Purku külas.
Plenaarloengutega esinevad Władysław Chłopicki (Jagiełło ülikool) - huumorist ja kujundkõnest ning Anna Krasnikova (Milaano katoliiklik ülikool) - keelekasutusest karnevalirongkäigus.
Ettekannetes uuritakse nalja olemust ja avaldumisvorme, samuti vahetatakse mõtteid huumori rolli üle sõja ajal: mille üle tohib nalja teha, mis on huumori eksistentsiaalne väärtus, kus on piir huumori ja solvangu vahel?
Kolmes ümarlauadiskussioonis tuleb vaatlusele iroonia ja protesti vahekord, eesti huumori eripära ning huumori psühholoogilised aspektid eksistentsiaalse kriisi kontekstis.
Konverentsi programmi vt siit.
Sündmust toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kultuurkapital.
