Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Seminar mütoloogiliste veeolenditega seotud traditsioonist

Head seminarihuvilised!
26. veebruaril 2024 esineb folkloristika osakonna seminarisarjas Mare Kõiva ettekandega „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse“.
Seminariettekandes tulevad vaatluse alla mütoloogilised veeolendid: kes nad on, kust nad tulevad ning kuidas paigutuvad pärimuspilti.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi saalis koha peal 26. veebruaril 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3

Kirjanduslikul teisipäeval 20. veebruaril arutletakse rituaali ja religiooni üle

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna, Utoopia Raamatupoe ja Kultuuriklubiga Salong teatavad vestlusringist arutlemaks hiljuti ilmunud Roy A. Rappaporti raamatu "Rituaal ja religioon inimsuse saamises" (TÜ Kirjastus 2023, tõlkija Triinu Pakk) üle.
Raamat on mõjukas ja silmapaistev käsitlus rituaalsusest kui inimliku kultuurilis-ühiskondliku toimimise asendamatust alusest ning selle evolutsioonilise arengu lähtekohtadest.
Rappaporti mõttekäikude antropoloogiliste, filosoofiliste, semiootiliste ja religiooniuuringuliste aspektide üle arutlevad Laur Vallikivi, Roomet Jakapi ja Karl Joosep Pihel. Arutelu suunab järelsõna autor Indrek Peedu.
20. veebruaril 2024 kell 18.00 Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong (Vanemuise 19).

Eesti folkloristide talvekonverents 2024 toimub Taevaskoja puhkekeskuses

Alates 2005. aastast peetavate talvekonverentside eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.
22. ja 23. veebruaril toimuv konverents kannab pealkirja „Folkloor ja popkultuur“. Keskendume nende kahe kultuurivaldkonna kokkupuutepunktidele ja sulandumiskohtadesse paigutuvatele loomingulistele otsingutele.
Kava: 10.45 avasõnad
11.00-13.00 Mare Kõiva: Nelja tuule poole
Eda Kalmre: Klounid ja teised kurjad tegelased. Ostensioon ja kriminaalsed legendid
Siim Sorokin: „Juba 26 aastat on nad öelnud, et meie leitut pole olemas“: Estonia,
loominguline umbusk, rahvalik kriminalistika ja kontra-plottimine
Liisi Laineste, Guillem Castañar, Anastasiya Fiadotava: CELSA võrgustiku projekti esmased tulemused: huumor eesti avalikus ruumis
13.00-14.30 lõuna
14.30-15.30 Т. Г. Владыкина, Д. Л. Корнилов: Идея национальной идентичности в деятельности современных центров удмуртской культуры
Н. И. Шутова: Удмуртские фестивали и праздники: традиции и новации
15.30.-16.00 kohvipaus
16.00-18.00 Sergei Troitskii: Populaarne ballett: folkloorimotiivi muutmine sotsiaalseks tegevuseks
Katre Kikas: Rahvaluulekogujad ja fännikirjandus: Hans Anton Schults F. R. Faehlamanni müütide lummuses
Esitlused
Rudolf Põldmäe Rahvaluulekoguja reisuraamatut (2023) esitlevad Mari-Ann Remmel ja
Alo Põldmäe), loomanimede andmebaasi Mare Kõiva.
18.00-19.00 õhtusöök ja kontsert - Kaisa Ling: Hulpides kinniskujundite ookeanis
Kontserdile järgneb Mare Kõivale pühendatud koosviibimine /
Reede, 23. veebruar
9.00-10.30 Ott Heinapuu: Eesti looduslike pühapaikade muutuvad tähendused
Kristel Kivari, Tiina Sepp: Kirna mõisa mungad ja Avaloni vaimud: võrdlevaid tähelepanekuid kummituslugudest uue vaimsuse keskkondades
Ell Vahtramäe: Mida teab põhikoolilõpetaja folkloorist?
10.30-11.00 kohvipaus
11.00-12.30 Taive Särg: Milline regilaul rokib?
Inna Lisniak: Origin and Historical Development of Slavic-Baltic Folk Іnstruments: A Study of Characteristic Features
Savannah-Rivka Powell Border Genres of Yiddishkeit: Navigating Heterotopic Space and Jewish Diaspora by way of Liminal Shtetlach
12.30-13.30 lõuna / lunch
13.30-15.30 Natalia Ermakov: Välitööde eripära - võlu ja valu. Sakraalsed rituaalid ersa kultuuris
Nikolai Kuznetsov: Rahvapidustused ja komi folkloor
Eva Toulouze: Ühe udmurdi palve arengud 10 aasta jooksul
Konverentsi lõpetamine
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseum
Toetab Eesti Kultuurkapital
Registreerimine konverentsile on lõppenud.

Rolf Wilhelm Brednich (8. veebruar 1935 – 30. november 2023)

Möödunud aasta hilissügisel lahkus meie seast saksa folklorist Rolf Brednich, abivalmis ja lahke kolleeg rahvajutu-uurijatele.
Rolf Brednich tundis pisimate detailideni muistendeid ja muinasjutte ning sai kuulsaks oma linnamuistendite koguga Die Spinne in der Yucca-Palme (Ämblik toapalmi peal). Tema käe all ja toimetamisel valmis bibliograafiline suurteos, ta oli üks Enzyklopädie des Märchens (rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia) koostajaid ja toimetajaid ning pikka aega rahvajutu-uurimise ajakirja Fabula toimetaja.
Meenutuseks lugege Ave intervjuud Brednichiga juulist 2005, mil professor Brednich viibis Tartus ISFNRi 14. kongressil.

Liina Saarlol on sünnipäev. Palju õnne!

Liina on järjekindel regilaulu-uurija (doktoritöö "Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus" 2005).
Ta on süvenenud suulise poeesia loomisviisi, uurides, kuidas laulud sünnivad, ajas ja ruumis levides oma kuju muudavad, ja millised on need mõttelised ehituskivid, millest laul igal laulmiskorral taas kokku pannakse.
Liina soov mõista laulikute loomispõhimõtteid ja loomingulise kaose sees peituvat süsteemi on leidnud suurepärase väljundi nii Kodavere ja Laiuse "Vanade kannelde" koostamises kui ka panustamises Eesti regilaulude andmebaasi loomisse.
Regilauluandmebaasi sihikindel arendamine ja korrastamine on laienenud läänemeresoome regilaulukorpuse digihumanitaarseks uurimiseks Soome-Eesti FILTER projekti raames.
Kriitilisest kultuuriuurimusest ja omaenda tundlikust ühiskondlikust närvist ajendatult on Liina süvenenud marginaliseeritud laulikute ja laulude maailma ning arutlenud regilaulu ja üldisemalt eesti vanema suulise traditsiooni tähenduse üle nõukogude ajal, mis edendas ja samas pingestas uurimistööd.
Liina kui kunstiinimese andekas pilk on koos põhjaliku arhiivitundmisega aidanud ilmutada 'ERAterasid' sotsiaalmeedias, panna kokku näitusi ERA fotokogust ja ERMi näituse originaalset regilauluosa.
Kolleegid soovivad heale, hoolivale ja toetavale kaaslasele palju õnne, rõõmsat teekonna jätku ja põnevaid avastusi.

Reeli Reinaus pälvis Eesti Kultuurkapitali folklooripreemia

Pärimuskogumik „Keerdus kadakas ja kadunud haned“ on leidnud mitmekordset äramärkimist 2023. aasta heade tööde hulgas.
Reeli Reinaus pälvis Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali folklooripreemia selle kogumiku koostamise eest ning raamat valiti ka 25 kauneima 2023. aastal ilmunud eesti raamatu hulka.
EKM Teaduskirjastuse kirjastatud väljaande kujundas kaunilt Angelika Schneider, trükkis Tallinna Raamatutrükikoda.
2023. aasta 25 kauneima raamatu žürii koosseisu kuulusid
Karel Korp (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Virge Loo (Eesti Rahvusraamatukogu), Leenu Nigu (Eesti Kirjastuste Liit), Anne Pikkov (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Tiina Põldaru (Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit), Jaan Rõõmus (Eesti Kujundusgraafikute Liit) ja Kaia Rähn (Eesti Kujundusgraafikute Liit).
Raamatu bibliokirje:
Keerdus kadakas ja kadunud haned : Hageri kohapärimus / koostanud Reeli Reinaus ; toimetaja: Helen Kästik ; kujundus: Angelika Schneider ; resümee tõlge: Ene-Reet Soovik ; toimetanud Daniel Edward Allen ; registrid: Valdo Valper, Risto Järv, Reeli Reinaus. Tartu : EKM Teaduskirjastus, 2023. 684 lk. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused = Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae ; 36)

Ilmunud on Balkani- ja Balti-uuringute aastaraamatu uus number

Ilmunud on kuues Balkani ja Balti-uuringute aastaraamat (YBBS), mis uurib looduse ja kultuuri, traditsioonide ja rituaalide probleeme Balkani ja Baltimaade kontekstis.
Artiklite põhirõhk on ökoloogilistel uuringutel ja inimeste arvamustel toimuvatest protsessidest, tammide rajamisega vee alla jäänud külade elanike mälestustel, tutvustatakse vanu ja uusi terviseteemalisi uskumusi ja praktikaid ning elukaare mõtestusi, samuti folkloorinähtuste uurimislugu.
Numbri toimetasid Mare Kõiva ja Sergei Troitskiy, peatoimetaja on Ekaterina Anastasova.
Eesti folkloristidest ja siin tegutsevatest folkloristidest on aastaraamatu autorite seas Mare Kõiva, Sergei Troitskiy, Andrus Tins, Mare Kalda ja Natalia Ermakov.

Rahvaluulearhiivi folklorist Mari Sarv esineb vormelkeele uuringute konverentsil

7.-9. veebruarini 2024 toimub Amsterdamis Huygensi Instituudis konverents "Formulaic Language in Historical Research and Data Extraction: An International Conference".
Konverents kujutab endast ajalooliste uuringute suunitlusega foorumit, kus eri maade uurijad vahetavad nii ametlikes kui egodokumentides, kuid ka kirjanduses korduvate tekstide ja väljendite analüüsi kogemusi.
Mari Sarve jt uurimisrühma liikmete ühisettekande pealkiri on "Distributional criteria for identifying formulas in Finnic oral poetry. Kaasautorid Maciej Janicki, Kati Kallio ja Eetu Mäkelä on Helsingi Ülikoolist.
Kogu kava on tutvumiseks koduleheküljel.

Kirjandusmuuseumi sõber 2024

Eesti kirjanduse päeval 30. jaanuaril kuulutati välja järjekordne Kirjandusmuuseumi sõbra tiitli saaja - projektiteater Must Kast värsslavastusega “Lilli”.
See on originaalne räppmuusikal eesti kirjanikust, ajakirjanikust, haridustegelasest ja naisõiguslasest Lilli Suburgist, tema elust ja ajast.
Auhinnakomisjon tunnustas teatritruppi Must Kast meie kultuuriloolises arhiivis asuvate Lilli Suburgi elu ja loomingut kajastavate materjalide kasutamise eest.
Etenduse truppi kuuluvad lavastaja-dramaturg Kaija M. Külm, värsi- ja viisidramaturg Jaanika Tammaru, näitlejatena astuvad laval ülesse Silvia Pijon (Lilli), Mariann Tammaru, Agur Seim ja Kaarel Kuusk.
Kirjandusmuuseumi sõbra tiitlil on seoseid majakummituse Lilla Daamiga. Nimelt on auhinnaks keraamik Merle Kusma kujundatud Lilla Daami kohvitassid, Lilla Daam osales auhindade üleandmisel ning sündmusele järgnes Lilla Daami giidituur.
Sündmuse kohta vt
Eda Kalmre uurimus on leitav siit.
Pääs virtuaaltuurile

Järgmise Kirjandusmuuseumis toimuva uurijaseminari teemaks on noorte väärtused

Head seminarihuvilised!
Järgmine seminar on pühendatud noorte-uuringutele.
29. jaanuaril esineb folkloristika osakonna seminarisarjas Andu Rämmer, sotsiaalteadlane TÜ Narva kolledžist.
Teemaks on noorte väärtused.
Väärtusi kujundavad esmalt kodukeskkond ja kool ning hilisemal eluteel üha enam religioon, meedia, ühiskonna valitsemisviisid ja seadusandlus.
Ühiste sotsialiseerumiskogemuste tõttu on täiskasvanuks saaval põlvkonnal suur tõenäosus samasuguste väärtushinnangute väljakujunemiseks.
Majandusliku heaolu kasvades on muutunud olulisemateks eneseväljenduslikud väärtused. Rahvusvaheliste väärtusuuringute põhjal kuulub Eesti saavutamist väärtustavate kultuuride hulka.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 29. jaanuaril 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO