Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

26. jaanuaril toimub ERMi teadusseminar „Kuidas uurida soome-ugri rahvaid ja usundeid sõja ajal?“

26. jaanuaril kell 15 toimub ERMi teadusseminar: „Kuidas uurida soome-ugri rahvaid ja usundeid sõja ajal?“
Esineb Art Leete (Tartu Ülikool, etnoloogia professor)
2022, napilt enne Venemaa kallaletungi Ukrainale, algas Eesti Teadusagentuuri rahastatav TÜ ja ERMi ühisprojekt soome-ugri rahvastest Venemaal. Algne uurimisplaan põhines andmete kogumisel etnograafiliste välitööde käigus. Art Leete: „Sõda paiskas meie metoodilise kava prügikasti. Samas muutus ka uurimisväli ise ja meie suhted välitööde partneritega polnud enam inimlikus plaanis samad. Kavatsen ettekandes analüüsida tunnetuslikke, poliitilisi ja inimlikke väljakutseid, mida käimasolev sõda on meie uurimisgrupile pakkunud.“
Ettekandele järgneb akadeemiline arutelu.
Kõik huvilised on väga oodatud!
Üritus toimub hübriidvormis ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ja veebis MS Teamsi vahendusel.
Link MS Teamsi koosolekule: https://bit.ly/3CFraFA
Kontakt:
Tenno Teidearu
teadur
Eesti Rahva Muuseum
tenno.teidearu@erm.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 26.jaanuaril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis

Ootame kõiki huvilisi 26. jaanuaril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saali Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekule.
Ettekande peab Jüri Metssalu teemal „Ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjektid kohalike kaitsealade loomisel: Härgla ja Hagudi".
2022. aastal kaardistas Jüri Metssalu Rapla Vallavalitsuse tellimusel Härgla lubjakivimaardla alal ja sellest 1 km raadiuses ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjekte, et toetada kohaliku kaitseala loomist. Koos teiste allikatega kasutas ta Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavaid kohapärimuslikke materjale ja intervjueeris piirkonna elanikke. Samasugune töö on tänavu kavas Hagudi raba alal. Ettekandes tutvustab Jüri Metssalu mõiste „ajaloolis-kultuuriline väärtus“ tähendusi ja suhet kohapärimuse mõistega, Härgla uuringu tulemusi ja sissejuhatavalt ka Hagudi uuringuala.
Ettekandele järgevad esitlused.
Aastaraamatu „Pühad allikad“ (Paar sammukest XXVII) trükiversioon.
Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatu „Paar sammukest“ kaua küpsenud XXVII number „Pühad allikad“ on pühendatud kohapärimusele ning inimese ja maastiku omavahelist seost avavale ainesele. Artiklite autorid on Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu, Mall Hiiemäe, Merili Metsvahi ning Melika Kindel, väljaande on koostanud Risto Järv.
Liina Saarlo ja Kristi Salve esitlevad videoloenguid „Laiuse lood I–II“.
2022. aasta oktoobris käisid Kristi Salve ja Liina Saarlo mööda Laiuse kihelkonda ja rääkisid lugusid huvitavatest kohtadest, inimestest ja nähtustest. Videoloengu esimene, tuulise päeva osa, sai valmis detsembris ja on näha ERA YouTube'i kanalilt. Nüüd on valminud ka teine, päikselisel päeval salvestatud osa. Kõik jutud on Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest ning avaldatud raamatus „Laiuse lugusid“. Loengu filmis üles ja lõikas parajaks Janno Simm.
Vt isutekitajat: https://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv/videos/534316421996945
https://www.facebook.com/events/1147597812573517/?ref=newsfeed
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee)

23. jaanuaril veebiseminaride sarja IV koosolek

23. jaanuaril kell 15.00–18.00 toimub online-seminaride sarja "Kultuurid sõjas" neljas kohtumine "Kultuur kui võitlusväli ja relv" ("Culture as a battlefield and a tool of warfare").
Kuulame 3 ettekannet:
Anna Verschik (Tallinna Ülikool) arutleb teemal "Keele valik ja (tagasipöörav) keelemuutus Ukraina kirjanike näitel" ("Language choice and (reversing) language shift, with a discussion of examples of some Ukrainian poets and writers"). Ettekandes vaadeldakse juba pärast 2014. aasta Maidani sündmusi alanud ja üha enam hoogu koguvat keelevahetusprotsessi varasemalt ukraina keelelt vene keelele üleminekust uuesti ukraina keele kasutuselevõtule. See puudutab nii laiemat publikut kui luuletajaid jt kirjanikke (nt Volodymyr Refeenko, Alex Averbuch, Iya Kiva).
Mark Lipovetsky (Columbia Ülikool) peab ettekande "Kas uus ametlik stiil?" ("A new official style?). Professor Lipovetsky on võrrelnud Venemaal pärast 2014. aastat linastunud filme ja teleseriaale viimase aja propagandavideotega ning määratleb nn ametliku stiili tunnused. Sotsialistlik realism 2.0 surub aktiivselt peale nõukogude perioodi nostalgiat, homofoobiat, seksismi, rassismi ja natsionalismi.
Maja Soboleva (Marburgi Philippi Ülikool) süveneb kultuuri väärtusfilosoofiasse inspireerituna sententsist "Kui kõnelevad kahurid, siis muusad vaikivad" ("While the guns are firing, the muses are silent"). Vaatluse all on mõiste kultuur kaks tähendust (kultuur kui norm ning kultuur kui tähendusloome), kultuuri väärtusaspektid (väärtuste naturalisatsiooniprotsess tänapäeva Venemaal) ning retropoliitika.
Vaata lähemalt: link
Teamsi link kirmus.ee uudistes
Kõik on oodatud
Info: mare@folklore.ee, sergei.troitskii@folklore.ee
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

Lahkus tuntud folklorist ja kirjanduskriitik Aleksandr Belousov (10. VIII 1946 - 5. I 2023)

Teatame kurbusega tuntud folkloristi ja kirjanduskriitiku Aleksandr Belousovi lahkumisest.
A. Belousov sündis 10. augustil 1946 Riias. 1970. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli vaimulikele värssidele pühendatud diplomitööga. Kraadiõppe läbis ta Tartu Ülikoolis J. M. Lotmani juhendamisel. Tema väitekiri „Vanavene kirjanduspärand Baltikumi vanausuliste suulises rahvapärimuses“ põhines Eesti ja Läti vanausulistelt kogutud ainestikul ning tuli kaitsmisele 1980. aastal. Tema tööd oponeerisid tuntud teadlased B. Uspenski ja A. Panchenko. Töötanud lühemat aega Tartu Ülikoolis, õpetas ta aastail 1977–1990 Tallinna Pedagoogilises Instituudis (tänane TLÜ) ja jätkas alates 1990. aastast tööd Peterburis Vene Kirjanduse Instituudile (Puškini maja), millele järgnesid aastad Peterburi Ülikoolis ja Kultuuriinstituudis.
Belousov tõi vene folkloristikasse mitmed uued suunad: linna-, kooli- ja lastefolkloori ja näiteks kaasaegse anekdoodi uurimise. Tema tänapäeva folkloori käsitlused olid hinnatud ka eesti folkloristide poolt ja nende pinnalt arenes viljakas dialoog. Samas tegutses ta vene provintsikultuuri uurijana, vaatles seminaristide kuvandit kirjanduses ja käsitles kirjanik Leonid Dobychini loomingut. Aleksandr Belousov suri 5. jaanuaril 2023 Peterburis. Sügav kaastunne lähedastele ja kolleegidele! - Kuld jääb jälgedesse.

Folkloristide 17. talvekonverents "Mängimine ja mängulisus folklooris" 2.-3.märtsil 2023 Kuremaal

2.-3. märtsil toimub Kuremaa lossis folkloristide 17. talvekonverents, kuhu oodatakse ettekannetega esinema folkloriste, naabererialade teadlasi ja tudengeid-kraadiõppureid.
Konverentsi teema on "Mängimine ja mängulisus folklooris". Lähtume hollandi kultuuriajaloolase Johan Huizinga ideest, et mängulised situatsioonid - kultuuri oluliste elementidena - eristuvad tegelikust elust, mängides luuakse oma maailm, kuhu sukeldudes on muuhulgas võimalus tegelikkust unustada ning paremini taluda. See teeb mängulisusest olulise mõiste tänapäeva kriisiderohkes ühiskonnas. Mängulisust vaatleme selle laiemas tähenduses, keskendudes erinevatele mängulistele tegevustele folklooris.
Konverentsil käsitlemine järgnevaid küsimusi:
Mängimise väljendused ja tähendused traditsioonilistes ja tänapäeva kultuurides
Mängu ja mängulisuse osa folklooris: tähtsus ja ülesanne Mängulised maailmad eri folkloorinähtustes, -žanrides ja registrites
Mängimine, hobid, rituaalid, tähtpäevad ja teised mängulist elementi sisaldavad tegevused
Mäng ja mängimine lapsepõlves ning täiskasvanueas, mängimine elektrooniliste vahendite abil
Ettekande pealkirja ja teese (100-200 sõna) ootame 30. jaanuariks 2023. Konverentsi töökeeleks on eesti keel, huvi korral moodustatakse ka inglisekeelseid paneele.
Folkloristide seitsmeteistkümnenda talvekonverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Akadeemiline Rahvaluule Selts, konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti-uuringute Tippkeskus.
Kontakt ja info:
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee
Ave Goršič, ave.gorsic@folklore.ee

Teadusajakirja Mäetagused 84 peateema on maastik

Mäetaguste detsembri alguses valminud erinumbris on esindatud läbilõige Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse (loodi 23. jaanuaril 2007) viimase aja uurimisteemadest. Keskuse üks põhiteema on olnud rurbaansus – maalise ja linnalise keskkonna kokkusulamine ja selle väljendus maastikes. Linnalisus ja maalisus ei tähenda ainult füüsilisi struktuure ja nende ruumilist paiknemist, vaid ka vastavaid mõtte- ja käitumismustreid, elustiile ja keskkon(dade)ga hakkamasaamist.
Raili Nugin vaatleb neid suhteid mobiilsuse mätta otsast („Liikuvus maal – läbi kriiside hübriidse võrgustunud ruumi poole“), Kadri Kasemets ja Hannes Palang läbi argikohtade („Mobiilne kuuluvustunne kui toimetulekuviis 1950. aastate argielus: ühe pere lugu“). Tarmo Pikner näitab artiklis „Poliitilised ökoloogiad ja antropotseen urbaansuse pingeväljade maastikes“, kuidas linnaloodus muutub poliitiliseks; Tauri Tuvikene ja Aleksandra Ianchenko toovad kokku ühistranspordi, kunsti, maastiku ja õhustiku artiklis „Olematud trammiteed linnamaastikus: atmosfäärialased kunstiprojektid Turus ja Tallinnas“.
Saara Mildeberg ja Anu Printsmann uurivad, kas tööstuspärand on elujõulisem maal või linnas („Koostöö ja konkurents tööstuspärandil põhinevas turismis Ida-Virumaal“). Marju Kõivupuud huvitas, kuidas tekst kleepub maastikule ehk kuidas pärimus arhiivist tagasi maastikku lasta („Maastikule kleepuv tekst: põrgupärimus“), ning Hannes Palang mängib maastikuga – maastik on töötegemise kohast muutunud geopeituse mänguväljakuks, kus kehtivad oma reeglid („Maastik kui mänguväljak“).
Mänguteemaga haakub Mare Kalda artikkel Facebooki libasündmustest, millega lõbustati ennast Eestis oktoobrist 2018 veebruarini 2019. Aivar Jürgenson aga heidab pilgu ajalukku: „Gruusia-Abhaasia sõja (1992–1993) retseptsioon eesti meedias sõja ajal ja järel“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr84.

15.-16. detsembril 2022 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis 66. Kreutzwaldi päevade konverents „Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja ajaloos“.

Kui käesoleva aasta veebruaris puhkes Vene-Ukraina sõda, muutus Eesti ühiskonnas taas aktuaalseks Teise maailmasõja meenutamine, ohvrite mälestamine ning sõja tagajärgede, mõju ja tähenduste vaagimine eri mälukogukondade jaoks. Konverentsiga tahame kõigepealt tõstatada küsimuse, milline on kahe maailmasõja jätkuv mõju ja tähendus eesti kultuuris, kirjanduses ja ajalookirjutuses. Lisaks küsime, millised jäljed on jätnud käimasolev sõda meie ühiskonnale ja kuidas kajastub see sõda praeguse aja eesti kultuuris. Ettekannetega esinevad ajaloolased, kirjandusteadlased, folkloristid, etnoloogid ja mitme teise eriala teadlased, kes käsitlevad Ukraina sõja mõjusid ja selle kajastusi sotsiaalmeedias, Esimese ja Teise maailmasõja kujutamist kirjanduses, Esimese ja Teise maailmasõja kogemuste vahendamist autobiograafilistes tekstides – päevikutes, mälestustes ja kirjades, sõjast naasmisega seotud probleeme, sõjateemat filmis ja muusikas, sõja kajastamist folklooris ning naiste rolli ja karjäärivõimalusi Teise maailmasõja ajal tegutsenud institutsioonides.
Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuusemi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, toimumist toetavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).
Kava, teesiraamat ning link veebiülekande vaatamiseks asuvad Eesti Kirjandusmuusuemi kodulehel https://www.kirmus.ee/et/uudised/tana-ja-homme-toimub-66-kreutzwaldi-paevade-konverents-soda-eesti-kultuuris-kirjanduses-ja.
Kontakt: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee ja Anu Raudsepp, anu.raudsepp@ut.ee

9. detsembril toimub EAUSi talvekonverents „Hing ja hingestatus usundiloos, rahvausus ja folklooris“

Koostöös TÜ rahvaluule osakonna ja korporatsioon Vironiaga korraldataval Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverentsil on sel korral tähelepanu all hinge ja hingestatuse teemad. Tähelepanu leiavad hinge ja hingestatusega seonduv nii antiigis, uusajal kui ka tänapäeval, nii piiblis, filosoofias kui ka rahvausundis. Üritus toimub korporatsioon Vironia ruumides. Kõik huvilised on oodatud!
Ajakava:
13:00 Tervitussõna korp! Vironia esindajalt
13:05 Konverentsi avasõnad
EAUS president Madis Arukask
13:10-13:40 Ain Riistan - Vaim, hing ja ihu Uues Testamendis
13:40-14:10 Roomet Jakapi - Henry More’i hingekäsituse eripärad 17. sajandi filosoofia kontekstis
14:10-14:40 Haozhen Li - Šamaanid ja loomavaimud tänapäeva Kirde-Hiinas: rahvausu dünaamika
14:40-15:10 Reet Hiiemäe - Hingeloomad eesti nüüdisusundis
15:10-15:40 Kohvipaus
15:40-16:10 Merili Metsvahi - Hing modernismieelses ja
-aegses maailmas rahvalaulude ja konstellatsiooniteooria näitel
16:10-16:40 Ülo Valk - Kummitavad hinged: tähelepanekuid eesti rahvausundi hingefenomenoloogiast
16:40-17:25 Vestlusring „Hingeuskumustest tänapäeva Eestis“.
Juhatab Ain Riistan
17:35-18:05 EAUSi infokoosolek ja arutelu
Ettekannete lühikirjeldused ja muu lisainfo: https://eaus.ee/et/9-detsembril-2022-toimub-eausi-tu-eesti-ja-vordleva-rahvaluule-osakonna-ja-korporatsioon-vironia-uhine-talvekonverents-hing-ja-hingestatus-usundiloos-rahvausus-ja-folklooris/
Üritust korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös TÜ rahvaluule osakonna ning korporatsioon Vironiaga.

Muinasjutuseminar 9. detsembril Kodavere Pärimuskeskuses

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm koostöös Kodavere Pärimuskeskusega korraldavad reedel, 9. detsembril kell 12 Kodavere Pärimuskeskuses Palal seminari „Moenasjutuss pajatusseni Kodavere nukan ja mõjal“ (Muinasjutust pajatuseni Kodavere kandis ja mujal).
Ettekannetes vaadeldakse erinevaid rahvajutte muinasjuttudest pajatusteni, käsitledes muuhulgas lühivorme ning sõjateema kajastumist meie muinasjuttudes.
Muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud alates 2010. aastast. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt. Kodaverest talletatud rahvaluulest on esinduslik ja mitmekülgne valik leitav Kirjandusmuuseumi infosüsteemi (https://kivike.kirmus.ee/) kogukonnaportaali Kodavere veebiväravas. 2021. aastal tegi muinasjuttude töörühm veebiväravas kättesaadavaks Kaarel Jürjensoni juttude valiku. Suurjutustajalt Kaarel Jürjensonilt on folklorist Richard Viidalepp kogunud üle 540 lehekülje pärimust, sellest on enamik nüüd veebis kättesaadav nii pildina originaalkirjapanekus kui teksti kujul.

Seminari esimese poole lõpetab folkloristide Kristi Salve ja Liina Saarlo videoloengu „Laiuse lugusid“ esitlus. Videoloengus räägitakse Laiuse kihelkonna paikade ning inimestega seotud lugusid ning see on vaadatav Eesti Rahvaluule Arhiivi veebikanalilt. Päeva teises osa lõpus esitletakse näituse „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel aastatest 1925–1941“ teist osa.
Teatele on lisatud seminari kava, vaata varasematest muinasjutuseminaridest lähemalt http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid.
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ning Kodavere Pärimuskeskus, toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.
Rohkem infot: Risto Järv 51 904 371 (risto.jarv@folklore.ee), Ergo-Hart Västrik 5553 8703 (ergohart@gmail.com).

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO