Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Katre Kikase doktoritööd tunnustati üliõpilastööde konkursil 2024
Üliõpilaste teadustööde selleaastasel riiklikul konkursil märgiti ära folkloristika osakonna teaduri Katre Kikase konkursitöö „Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal“ (kaitstud augustis Tartu Ülikoolis, juhendaja: Risto Järv).
Palju õnne Katrele, palju õnne Ristole!
Üliõpilaste teadustööde riiklikust konkursist lähemalt
Kõikide preemiasaajate nimekirjaga saab tutvuda siin.
Teaduste Akadeemia allkirjastab assotsieerumislepingu Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga
Kolmapäeval, 4. detsembril 2024 algusega kell 11 toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu istung.
Päevakavas on ka assotsieerumislepingute allkirjastamine kahe erialaühinguga - Akadeemilise Rahvaluule Seltsi (ARS) ja Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsiga (EAÕS).
TA-ga assotsieerunud seltsi staatus loob rahvaluuleseltsile uusi võimalusi sisukaks koostööks.
ARSi esindas juhatuse liige Helen Kästik
Uudis Teaduste Akadeemia kodulehel.
Tartu Nefa eelkäijate õhtu: Gustav Ränk
Tartu Nefa kutsub kõiki huvilisi ja sõpru, õppejõude ja tudengeid 9. detsembril 2024 kell 18.00 traditsioonilisele eelkäijate õhtule Eesti Kirjandusmuuseumi, kus mälestame iga aasta üht Eesti folkloristi või etnoloogi, kes on andnud olulise panuse kultuuriteaduse arengule.
Sel aastal keskendume Tartu ülikooli esimese etnoloogiaprofessori Gustav Ränga elutööle.
Samuti saavad uued liikmed anda vande. Palume kõigil pidulauale kaasa võtta meelepärast sööki ja jooki.
Korraldajad paluvad kinnitada oma osaluse FB sündmuse juures oleval lingil, vt sündmust.
Seminar 1940. aastate ühiskonnakriitilistest anonüümkirjadest
Head seminarihuvilised!
9. detsembril kell 11.00 algaval seminaril kirjandusmuuseumis kuulame Anu Raudsepa ajalooteemalist, arhiividokumentidele toetuvat ettekannet
"EKP Võrumaa Komiteele saadetud Stalini-aegste anonüümkirjade allikakriitiline analüüs."
Seminaris analüüsitakse ja tõlgendatakse Võrumaa inimeste (talunikud, metsavennad jt) ühiskonnakriitilisi anonüümkirju ajaloolises kontekstis.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 9. detsembril 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
2025 folkloristide talvekonverents ootab ettekandepakkumisi
Tulemas on folkloristide XIX talvekonverents "Paralleelmaailmad ja paralleelpärimused".
Korraldajad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast, ARSist ja Eesti Akadeemilisest Usundiloo seltsist ootavad 10. jaanuariks 2025 paralleelmaailmade ja paralleelpärimuste märksõnadest inspireeritud ettekannete teese.
Aeg ja koht: 20.-21. märts 2025 Kadrina mõisa külalistemajas Peipsiääre vallas Tartumaal.
Konverentsi töökeeled: eesti ja inglise keel
Folkloor kui nähtus ja folkloristika kui distsipliin põhinevad arusaamal kultuurilisest mitmehäälsusest ja ühtse autoriteedi küsitavusest või selle puudumisest. Nii ei ole rahvaluuleteadlaste jaoks teadmises pärimuse muutlikkusest ja varieeruvusest samas kultuurilises aegruumis palju uut.
Aegade algusest on eri elualade, rahvuste ning muude rühmade pärimus olnud erinev, omavahel nii dialoogis kui vastuolus, tekitades nii ühendavat huvi kui kummastust.
Folkloor ning selle erinevad liigid kajastavad tihti erinevate maailmade, tegelikkuste või arusaamade vahelisi nihkeid. Siin on mängus nii kujutluse jõud kui ka teadlikud teadvuse seisundi muutused. Nihked ja nihkumised ühest võimalikkusest teise iseloomustavad nii muinasjutukangelast kui regilaululauljat, nii šamaani kui rollimängurit, nii süžeed kui praktikat, muiste ja nüüd.
Postmodernne pärimusruum üha arenevate tehnoloogiliste vahendite ning hajusate identiteetidega on siin osas võimalusi ja võimalikkust vaid suurendanud.
Kutsume ettekandeid pidama ja mõtlema teemade üle, mis puudutavad pärimuslikke paralleelsusi või üleminekuid ühest reaalsusest, tähendus- või kultuuriruumist teise. Vaagima minekuid ja tagasitulekuid, mis iseloomustavad folkloori poeetikat, praktikat või usundit. Küllap on just teisesuse taju, olgu see kas utoopiline või päris käegakatsutav, väljamõeldud või kogemuslik, midagi sellist, mis rahvaluulet kogu aeg on iseloomustanud.
Konverents toimub Kadrina mõisa külalistemajas ainult koha peal.
Teesid (200-300 sõna) palume saata 10.01.2025 aadressile conference.folkloristics@ut.ee.
Teeside vastuvõtmisest anname teada hiljemalt 24.01.2025.
Iga ettekande pikkuseks on umbes 20 minutit, millele järgneb arutelu.
Konverentsi osalustasu on Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmele 15 eurot ja teistele 25 eurot.
Kontaktid: Madis Arukask (madis.arukask@ut.ee)
Pihla Maria Siim (pihla.siim@ut.ee)
Tegijad esitlevad soome-ugri kirjanduskohviku tõlkeraamatut
2. detsembril 2024 kell 17.00 Eesti Kirjandusmuuseumis võtame kokku kireva soome-ugri kirjanduskohviku aasta ning esitleme soome-ugri luule verivärsket tõlkeraamatut.
Raamatut tutvustavad Nikolai Kuznetsov ja Sergei Troitskii.
Soome-ugri autorite originaalluuletusi loevad Jaak Prozes, Piret Voolaid, Mare Kõiva, Gerson Klumpp, Madis Arukask, Janika Kronberg, Natalia Ermakov, Anna Venchakova jt.
Soome-ugri kirjanduskohvikus avastatakse teisi keeli erinevate meelte abil, osalejad “maitsevad” võõrast keelt seda kõneldes.
25.-27. novembrini toimub Eesti Kirjandusmuuseumis 14. traditsioonilise laulu konverents
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub laulukonverentsile 25. ja 26. novembril 2024 Eesti Kirjandusmuuseumis.
Esimene konverentsipäev algab kell 9.30, teisipäevased istungid kell 9.00
Ettekannetes uuritakse põnevaid seoseid traditsioonilise laulmise, pillimängu ja tantsu vahel, keskendudes vastastikustele mõjudele ja kaasaegsetele praktikatele.
Konverentsi peamised teemad on:
Laulu, pillimängu ja tantsu vastastikused seosed pärimusmuusikas ning nende mõju esitusstiilile
Rahvalaulu ja -pillimuusika põimumine ning muusika väljendusvahendite rikastumine
Terviklike pärimusmuusika-kultuuride elujõulise säilitamise, jäädvustamise ja taaselustamise strateegiad. Muusika varieerimise uurimine elava traditsioonilise esituse põhjal
Rahvalaul ja -pillimuusika kui rahvamuusiku tegevus ja looming oma aja kontekstis. Muusiku repertuaari kujunemine ja kunstilised taotlused dialoogis pärimusliku ja uuenduslikuga
Pärimusmuusika seaded ja töötlused. Vanema pärimuse mõju tänapäeva muusikažanridele; pillisaate osa traditsioonilise laulu säilitamisel, eriti selle populaarsuse suurendamisel noorema põlvkonna seas
Uute kogukondade ja ökokogukondade muusikatraditsioonid. Rahvalaulu ja rahvapillide kasutamine tänapäeva etenduskunstides ja festivalidel. Mõtteid pärimuslike žanride ja stiilide arengusuundade, kultuuride vastastikuse mõju ning muusikatraditsioonide globaalse ühtlustumise põhjuste kohta
Soouurimuslikke vaateid pärimusmuusikale. Naiste ja meeste esindatus ning osa rahvalaulu- ja pillimuusikas. Soorollide kajastumine tantsimise traditsioonides
Rahvalaulutekstid muusikakultuuri uurimise allikana: teemad, sõnavara, suhtumised, kontekstid jm.
Konverentsipaneel „Pärimuslik laul, pillimäng ja tants turismis“ on pühendatud pärimuspraktikate mõjule turismisihtkohtadele.
Rahvusvahelise konverentsi The Symbiosis of Singing, Playing and Dancing in Traditional Music: Historical and Contemporary Perspectives ettekanded on inglise keeles.
Kavaga saab tutvuda siin.
Mare Kõivat ja Marju Kõivupuud tunnustati teaduse populariseerimise eest
Eesti Teadusagentuuri konverentsil “Teaduskommunikatsiooni järelkasv: kust tulevad ja kuhu kaovad teaduskommunikaatorid?” 15. novembril 2024 Tartus anti õhtupoolikul, pärast ettekandeid, üle Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja eripreemiad.
Kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" said II preemia Marju Kõivupuu populaarteaduslikud publikatsioonid, mis suunavad inimesi mõtlema looduskeskkonna ja kultuuripärandi koostoime üle.
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul sai Mare Kõiva. Seltsi esimees Priit Ennet tõi välja, et Mare Kõiva on oma valdkonnas, folkloristikas kõrvuni sees, orienteerub selles üliladusalt ega jäta oma nakkavat vaimustust ka ajakirjanduses vahendamata. Tal on annet ühendada oma juttudes teaduslikkus ja ja rahvalik pärimus haaravaks tervikuks.
Palju õnne tunnustuse saajatele!
Uudisest üksikasjalikumalt Novaatoris.
Sõnumit Mare Kõivast kui teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saajast vt siit.
Hans-Jörg Utheri loeng Andersoni loengusarjas
Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond kutsub kuulama sellesügist Andersoni loengut 20. novembril 2024 kell 16.15 peahoones (Ülikooli 18) auditooriumis 228.
Hans-Jörg Utherit kuulama on oodatud kõik, keda huvitab eri rahvaste mütoloogia ja viisid, kuidas maailma ja inimese rolli maailmas mõtestatakse.
Loengus uuritakse lähemalt, kuidas kujutatakse pimedaid inimesi rahvajuttudes, milline suhtumine juttudes kajastub ja missuguseid paralleele on eri rahvaste mütoloogiates. Laiemalt on vaatluse all puudega inimeste roll juttudes, samuti küsimus, milliseid uskumusi ja ideoloogiaid sellega seostatakse. Loeng lähtub Euroopa rahvajuttudest.
Hans-Jörg Uther, tunnustatud folklorist ja kirjandusteadlane Göttingenist on tuntud eelkõige oma töö poolest rahvusvahelise rahvajuttude indeksi ATU ja vendade Grimmide muinasjutukäsiraamatu (Handbuch zu den „Kinder- und Hausmärchen“ der Brüder Grimm) autorina.
Ta on toimetanud sarja Die Märchen der Weltliteratur ja ajakirja Fabula ning on andnud olulise panuse mahuka muinasjutuentsüklopeedia (Enzyklopädie des Märchens) koostamisse.
Andersoni loengute kohta vt siit. Mõned loengud on ka järelvaadatavad.
Teate edastas eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna õppekorralduse spetsialist Rika Tapper
15. novembril kirjandusmuuseumis "Maailmade vahel" II
Kutsume kõiki huvilisi seminarile seto kultuuri ja ajaloo teemadel.
Hea teadusraamat võib tervendada ja olla inspiratsiooni allikas, hea rahvaluulekoguja avab meie ees maa ja taeva, igapäevaelu ja selle pühama poole.
Seminar "Maailmade vahel 2" kutsub seto kultuuri ja keele sõpru 15. novembril 2024 kella 16ks Eesti Kirjandusmuuseumi.
Õhtut modereerib Anti Lillak.
Esinevad Jüvä Sullõv (Mõnõq keele poolõst põnõvõq löüdmiseq Kirsi Ello koŕatuist setokiilsist tekstest), Mare Kõiva (Uurmaaker ja pühakud), Kalle Lõuna (Petserimaa ja setod muutuste tuules 1920–1940), Karl Pajusalu (Seto keelerikkustest), Kärri Toomeos-Orglaan (Jutud ja jutustajad Ello Kirsi kogus).
Avatakse Hiie Ivanova näitus.
Moonika Siimaetsa lavastuses (Ello Kirsi kogutu põhjal) astuvad üles Evar Riitsaar, Kauksi Ülle, Terje Lillmaa.
Seminar on pühendatud kirjandusteadlase ja rahvaluulekoguja Ello Sääritsa 130. sünniaastapäevale.
Kontakt: asta@folklore.ee
