Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Traditsioonilise laulu konverents "Meeleheitest lootusesse – kooslaulmise mõju ja tähendused" 29.–30. novembril

29.–30. novembril 2022 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) 12. traditsioonilise laulu konverents "Meeleheitest lootusesse – kooslaulmise mõju ja tähendused" (From Desperation to Hope: The Meanings and Effect of Group Singing), mida kantakse üle Microsoft Teamsis.

Konverents jätkub 1. detsembril UNESCO vaimse kultuuri pärandisse kuuluva seto leelo teemalise väljasõiduseminariga. Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.
2000. aastal alanud läänemeresoome regilaulu-uurijate teaduslikud kogunemised laienesid 2018. aastal traditsioonilise laulu konverentsiks, kaasates uurijaid erinevatest piirkondadest ja avardades fookust arhailiselt laulupärimuselt tänapäevase muusikalise eneseväljenduseni.
Seekordsel konverentsil on osalejaid kokku 11 riigist, kõige rohkem teadlasi on Eestist ja Soomest, esindatud on USA, Rootsi, Läti, Poola, Ukraina, Ungari, Sloveenia ja Iisrael. Mitmed institutsionaalselt suurte riikidega seotud teadlased räägivad aga väikerahvaste ja diasporaa laulutraditsioonidest, mistõttu on esindatud tunduvalt rohkem muusikakultuure. Osalejate seas on erineva taustaga teadlasi – folkloriste, etnomusikolooge ja antropolooge –, samuti traditsioonilise laulu praktikuid.
2022. aasta konverentsi teemaks on kooslaulmine ning selle mõjud. Viimaste aegade sündmused on esile tõstnud koos loomise ja laulmise tähtsuse. Korraldajad meenutavad, kuidas me paarkümmend aastat tagasi laulsime end vabaks, koroonakriisi ajal laulsime koos rõdudel ja veebikeskkonnas, ning Ukraina sõja puhkedes laulsime taas, lootes leida uut jõudu ning oma laulu abil maailma muuta. Laulmisel on eriline jõud kogukondi luua ja koos hoida, lisaks toetavad vanemad kohalikud laulutraditsioonid identiteedi, juurte ja järjepidevuse tunnet.
Konverentsi 31 ettekandes arutatakse kooslaulmise ajendite ja praktikate, psüühilise, kehalise ja sotsiaalse mõju üle. Uuritakse, kuidas seostub laulmine – nii selle sõnaline, muusikaline kui esituslik külg – kriiside, tugevate emotsioonide ja afektiivsusega. Tähelepanu all on suuremad või väiksemad koos laulvad või ka ühe laulja ümber koondunud rühmad.
Konverents on avatud ja kättesaadav kõigile huvilistele. See toimub hübriidvormis, enamik esinejaid on kohal, veebi kaudu tehakse 5 ettekannet. Konverentsi saab jälgida ka reaalajas internetis. Ettekanded salvestatakse ja tehakse kättesaadavaks Kirjandusmuuseumi kodulehel.
Konverentsi toetavad Eesti Teadusagentuur (PRG1288), Tartu Ülikool, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning Eesti Kultuurkapital
Kontaktisikud: Janika Oras, janika.oras@folklore.ee; Liina Saarlo, liina.saarlo@folklore.ee
Rohkem infot ja kava asub ürituse kodulehel https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2022/.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 17. novembril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis

ARSi kõnekoosolek toimub tavapärasega võrreldes nädal varem, 17. novembril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Ettekande peab Danila Rygovskiy teemal „Surmakarikas: suremise kirjeldused Siberi vanausuliste kaasaegses kirjanduses“.
Vene vanausulised on akadeemilises maailmas tuntud oma kirjaliku pärimuse poolest. Nad on suutnud säilitada unikaalseid ja haruldasi vanaaegseid käsikirju ja trükiseid ning lisaks loonud ja arendanud ka oma kirjalikku traditsiooni vene keskaegse kirjanduse olemuslikke omadusi säilitades.
Ettekanne puudutab väikest osa vanausuliste kirjandusest.
Vaatluse all on kaks käsikirja, mis pärinevad Siberi jõe Dubtšesi kallastel asuvatest vanausuliste kloostritest. Käsikirjad on loodud 1930. aastatest kuni 2000. aastateni. Dubtšesi kloostrid asutasid tšasovennõje vanausulised, kes põgenesid repressioonide eest 1930. aastatel Uurali mägedest ja Lääne-Siberist. Kloostrites hakati kirjutama tšasovennõje ajaloolist ja hagiograafilist kogumikku nimega „Võlusündmuste jutt“ („Повесть чудесных событий“). Suurelt osalt koosneb kogumik erinevates tšasovennõje kloostrites elanud munkade ja nunnade elulookirjeldustest. Teine käsikiri, „’Novoselje’ kloostri päritolu“ („Генеалогия обители ‘Новоселье’“), kujutab endast samasugust hagiograafilist kogumikku, mis on pühendatud vaid ühele Dubtšesi nunnakloostrile.
Ettekandes tutvustatakse suremise protsessi kirjeldustes leiduvaid motiive vaatluse all olevates vanausuliste käsikirjades. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas neis tekstides peegeldatakse religioosseid praktikaid.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema!
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee)

Seminar folklooriprotsessist ja transmeediamaailmadest

Esmaspäeval, 14. novembril algusega kell 11.00 esineb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis folkloristikaseminaril Mare Kalda ettekandega "Folklooriprotsess, ühenduvuskultuur ja transmeediamaailmad."

Uurijaseminaride algusaegadel (alates 1999) toimusid istungid eelkõige selleks, et tutvustada jagamisväärseid teooriaid ning arutleda nende üle; vt https://www.folklore.ee/seminar.
14. nov. on päevakorras taas kirjanduse tutvustus: Susana Tosca ja Lisbeth Klastrupi raamat "Transmedial Worlds in Everyday Life. Networked Reception, Social Media and Fictional Worlds", New York: Routledge 2020. Tausta- ja alusteadmisi meenutame, toetudes Lauri Honko artiklile Folkloreprosessi (Sananjalka 32, 1, 1990, lk 93–122; eesti keeles Honko, L. 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused 6, lk 93–119), mis esitab folkloori protsessuaalse mõistmise aabitsatõdesid. Ühenduvuskultuurist arusaamiseks on abiks Katrin Tiidenbergi uurimus sotsiaalmeedia toimimisest ning selle seotusest ühiselu ja tähendusloomega Ihu ja hingega internetis. Kuidas mõista sotsiaalmeediat? Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus 2017.

Seminar 14. novembril 2022 kl 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.

Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee

Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid esinevad ettekannetega Taviras toimuval vanasõnakonverentsil

6.-13. novembrini toimub Lõuna-Portugali Algarve piirkonda kuuluvas väikelinnas Taviras rahvusvaheline vanasõnade alane teadusüritus 16th Interdisciplinary Colloquium on Proverbs (ICP22) (koduleht https://www.colloquium-proverbs.org/icp/en/colloquium).
Rahvusvahelise Parömioloogia Assotsiatsiooni (International Association of Paremiology, AIP-IAP) korraldatud ainulaadse teadusfoorumi eesmärk on ühendada maailma eri piirkondade vanasõnauurijaid (peamiselt lingvistid, folkloristid, ajaloo- ja sotsiaalteadlased), aidata leida ühist keelt, arendada sarnaseid mõistete definitsioone ja ühist metodoloogiat.
Peale temaatiliste paneelide leiavad aset kitsama temaatikaga sümpoosionid ning avalikud foorumid, millel osalemine on suure tähtsusega ka Eesti esindajatele – seda nii meie viimaste aastate uurimistöö tutvustamise kui uute kontaktide loomise eesmärgil.
Konverentsist võtab osa üle 100 delegaadi üle 30 riigist, nädala vältel on võimalus kuulata üle 50 ettekande vanasõnadest. Kollokviumil osalevad ka Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid (It’s a Struggle to Grow Old but Life Is Good in Old Age. Representations of the Autumn Years and the Elderly in Estonian Proverbs: Proverbs in the Service of Cultural Gerontology ‘Vaev on vanaks saada, hea vanana elada: Elusügise ja eakate kujutamine eesti vanasõnades ehk vanasõnad kultuurigerontoloogia teenistuses’) ja Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv (Are Eggs Smarter than Chickens – or are they not? Contrasting opinions in Proverbs ’Kas munad on targemad kui kanad? Vastuolulised seisukohad vanasõnades’). Eestit esindab kollokviumil ka kolmas esineja – Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessor Jonathan Roper (Anything that’s the ‘Something of the Something’ isn’t Really the Anything of the Anything“: Placenames and the ‘Something of the Something’-Structure ‘Kõik, mis on miski millestki, ei ole tegelikult midagi millestki: Kohanimed ja miski millestki – struktuur’).
Kollokviumil esitletakse järjekordset aastaraamatut, milles ilmus Piret Voolaiu artikkel alkoholi ja alkoholitarvitamisega seotud vastuoludest eesti vanasõnades. Nimelt on Rahvusvahelisel Parömioloogia Assotsiatsioonil on tava igaks kollokviumiks anda välja aastaraamatuna ilmuv artiklikogumik eelmisel aastal peetud ettekannete põhjal.
Aastaraamatutes on avaldatud ka eesti folkloristide, näiteks Anneli Barani, Arvo Krikmanni, Jonathan Roperi ja Piret Voolaiu vanasõna-alaseid uurimistulemusi.
Rahvusvahelise Parömioloogia Assotsiatsiooni aastaraamatutes 2008.–2021. aastani ilmunud artiklite bibliograafiaga on võimalik tutvuda veebilehel https://www.folklore.ee/rl/fo/koostoo/tavira/proceedings.htm

7. novembril alustab uus seminarisari "Sõjaseminarid". Esimene ettekanne "Vastuoluliseks muutunud Bulgakov"

Kirjandusmuuseumi seminaride raames algab Sergei Troitski initsiatiivil tavaliselt korra kuus toimuv uus online seminaride sari "Kultuurid sõjas" (lähemalt vt https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2022/cultures/index.html).
Esimene seminar on 7. novembril 2022 kell 14.00–16.00.
NB! Sõjaseminaride kellaaeg varieerub ja seminarile pääseb allpool toodud lingi kaudu.
Järgmisel nädalal toimub seminar Ukraina sõja taustal puhkenud diskussioonidest Bulgakovi loomingu ja hoiakute üle Larisa Fialkova peab ingliskeelse ettekande "Mihhail Bulgakov ja Ukraina: tekstid ja kontekstid" / "Mikhail Bulgakov and Ukraine: Texts and Contexts".
Aleksandr Puškin ja Mihhail Bulgakov kui kaks vene kultuskirjanikku on viimasel ajal tõusnud Ukraina kultuurilahingute keskmesse.
Larisa Fialkova küsib oma ettekandes, kas Bulgakovi ümber puhkenud kired on tingitud praegusest sõjast või on tegu vana kultuuridevahelise konflikti uue eskalatsiooniga. Kas süüdistused Bulgakovi Ukraina-vastases hoiakus tulenevad tekstidest või on need konteksti ja spekulatsioonide kurikuulsad tulemused?
Diskussiooniks vt Oksana Dovgopolova pikemat käsitlust "The Two Russias: a Variety Turn at the Mariupol Drama Theatre" Heinrich Bölli Sihtasutuse kodulehel https://ua.boell.org/en/2022/07/07/two-russias-variety-turn-mariupol-drama-theatre
Kõik on oodatud liituma!
Click here to join the meeting
Meeting ID: 377 058 957 335
Passcode: gYiGA7
Info: mare@folklore.ee
sergei.troitskii@folklore.ee
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

31. oktoobril toimub seminar liitreaalsusest õpetajaõppes

Esmaspäeval, 31. oktoobril algusega kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas Olha Petrovych ingliskeelse ettekandega "Liitreaalsuse tehnoloogiate kasutamine kirjanduse õpetamise metoodika õpetajaõppes".
Seminaril käsitletakse liitreaalsuse (AR) tehnoloogiate loomise ja praktilise rakendamise iseärasusi Vinnõtsja Riikliku Pedagoogikaülikooli filoloogia- ja ajakirjanduse teaduskonnas kirjanduse õpetamise metoodika kursuse raames individuaalse ja rühmatöö korraldamisel.
Kirjeldamisele tuleb algoritm liitreaalsuse loomiseks mobiilirakenduses Unite ja sellesse sisu lisamine ukraina keele ja kirjanduse õpetajate koolitamiseks. Üksikasjalikumalt saame teada, kuidas filoloogiaüliõpilased kirjanduse õpetamise metoodika aine raames omakoostatud e-andmemapi "Incredible Lesya Ukrainka" ja lauamängu Fantaziarium (Imaginarium) jaoks visualiseerisid hariduslikku sisu animatsiooni, juhiste, linkide, video, illustratsioonide jms abil.
Seminar 31. oktoobril 2022 kell 11.00 Kirjandusmuuseumis 4. korrusel
Kõik on oodatud!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3, samuti Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 27.oktoobril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 27.oktoobril kell 16.15 peab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ettekande Kristel Kivari teemal „Pühad pargid kaasaja Eestis: loodus, rituaalid ja arhitektuur“.
Kristel Kivari ettekanne põhineb 2022. aasta suvel tehtud välitöödel kolmes vaimse keskuse territooriumile rajatud pargis: Elulille park Lilleoru keskuses, Arhailiste Traditsioonide Keskus ning Kirna mõisa aed.
Ettekanne keskendub küsimusele, kuidas tõlgendatakse nendes parkides inimvälist, transformeerivat jõudu, seda pühadust, mida erinevate tegevuste kaudu on võimalik neis paigus kogeda. Samuti tuleb vaatluse alla see, kuidas need tegevused kirjeldavad erinevaid suundumusi kaasaegses vaimsuses ning pööratakse tähelepanu arhitektuurilisele, kehalisele ning esitluslikule aspektile uue vaimsuse keskkondade loomisel.
Ootame kõiki kuulama!
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee)

Eesti Rahvaluule Arhiiv tähistab kolletamispäeva konverentsiga 95. sünnipäeva

14. oktoobril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis kolletamispäeva konverents, mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi 95. sünnipäevale.
Ettekannetega esinevad Risto Järv, Kristi Metste, Tiiu Jaago, Katre Kikas, Taive Särg, Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava ning Mall Hiiemäe. Esitletakse viimastel kuudel ilmunud nelja rahvaluulearhiivi materjalidel põhinevat väljaannet ning avatakse näitus „Kes tugevam oli... Mäng ja mängulisus Eesti Rahvaluule Arhiivi fotodel“ Kirjandusmuuseumi trepigaleriis (koostanud Enn Kalev Tarto). Päeva lõpetab Ülemakstud Rentslihärrade kontsert.
KAVA:
13.00. 95 minutit arhiivist ja ajast. Juhatab Mari Sarv
Avamine ja tervitused. Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes
Risto Järv: Kolletamispäev ja arhiivide ajaring
Kristi Metste: Miks kirjandusmuuseum? Pilguheit meie lähiajalukku
Tiiu Jaago: Argielu - arhiiv - uurimine
Katre Kikas: Arhiivist ja vaikusest
Fotonäituse tutvustus. Enn Kalev Tarto "Kes tugevam oli... Mäng ja mängulisus Eesti Rahvaluule Arhiivi fotodel“
15.15. 95 minutit arhiivist ja elust. Juhatab Astrid Tuisk
Taive Särg: Metsalaulupidu: regilauluga looduse kaitsel
Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava: Üleilmne, kuid kohalik: Ukraina meemid Eestis
Mall Hiiemäe: Rahvakalender ilmaprognoosi vahendajana
Raamatuesitlused:
Mall Hiiemäe: Väike putukaraamat rahvapärimusest
Mari-Ann Remmel: Konnad Eesti rahvapärimuses
Maailmade vahel. Ello Kirsi Setomaal kogutud lood, 1938-1940
Ingrid Rüütel: Viljandimaa laule ja lugusid
16.45. Väike kontsert. Ülemakstud Rentslihärrad

Hõimupäevad 2022: Udmurdi rahvalaulik Džako apaj – 90 aastat sünnist

13.oktoobril kl 18.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis helge ja südamlik õhtu armastatud udmurdi rahvalauliku ja paljude folkloristide teejuhi Olga Solovjova (1932–2018) ehk Džakõ apaj (tädi Pasknäär) mälestuseks.
Kontsertõhtu programmis on lauliku elu ja tööd tutvustav fotonäitus, dokumentaalfilm “Hoidja” (Хранительница, 2017) ja CD-plaadi “Džakõ apaj” esitluskontsert. Lavale astub teiste hulgas ЕМТА vaba improvisatsiooni õppetooli professor Anne-Liis Poll, kes tundis Džakõ apajd isiklikult. Kontserdil kõlavad ka Džakõ apaj loodud marikeelsed laulud.
Laulavad ja improviseerivad:
udmurdi lauljad-folkloristid Maria Korepanova ja Nikolai Anisimov;
eesti muusikud Anne-Liis Poll (hääl, improvisatsioon), Kristi Mühling (kromaatiline kannel), udmurdi juurtega Anna Lebedeva (vokaal);
mari laulja Anna Makeev.
Vaba sissepääs!
Käesoleva aasta oktoobris saanuks udmurdi rahvalaulik ja udmurdi kultuuri kandja Olga Nikolajevna Solovjova (1932-2018) 90-aastaseks. Ta sündis Karamas-Pelga (udmurdi keeles Uddjadi) külas Kijasovo rajoonis Udmurdimaal ning oma rahva hulgas hüüti teda hellitavalt Pasknääri-tädiks ehk Džakõ apaj.
Sellele väiksele varesetüüpi linnule viitaval nimel on samuti traditsiooniline taust. Nimelt hakatud iidse udmurdi pärimuse järgi inimesi linnu, looma või taime nimega kutsuma pärast seda, kui tema peres suri järjest mitu sülelast või olid väiksed lapsed muidu põdura tervisega. Olga Nikolajevna peres just nii juhtus ja seetõttu hakkasid vanemad teda pasknääriks – Džakõ – kutsuma1.
Noorelt orvuks jäänud Olga kasvatas sõja-aastate raskustest hoolimata üles oma väikevenna. Hiljem abiellus ta samast külast pärit leskmehega ning kasvatas üles ka tema kuus last, armastades neid kõiki kui enda omi.
Džakõ apaj roll udmurdi kultuuris on unikaalne – tema kui värvika isiksuse juurde korraldasid ekspeditsioone nii Venemaa kui ka välismaa teadlased, teda külastasid sageli nii tudengid kui ka rahvamuusikud. Kohalike hulgaski oli tal oluline roll, sest temalt küsiti sageli nõu. Tema oli see, kes teadis, kuidas esitada iidseid rahvalaule ja viia läbi rituaale. Džakõ apaj innustas ka oma pärandit väärtustavaid noori udmurte ja õpetas neile palju.

Eesti digihumanitaaria konverents 5.-7. oktoobril 2022 Tallinnas

8. Eesti digihumanitaaria konverents, mis keskendub keele- ja kultuurimuutuste analüüsile arvutuslike meetodite abil, toimub juba järgmisel nädalal, 5.-7. oktoobril 2022 Tallinna Ülikoolis. Kaks esimest konverentsipäeva on pühendatud keele, kultuuri, ajalooainese analüüsile, humanitaarandmekogude loomisele ning kasutatavusele, samuti veebisuhtluse dokumenteerimis- ja analüüsivõimalustele.
Rahvapärasele veebikasutusele ja folkloorsetele veebinähtustele keskendub rahvusvahelise etnoloogide ja folkloristide organisatsiooni SIEF (Société Internationale d´Ethnologie et de Folklore) digikultuuri töörühma eripaneel 6. oktoobril. Kolmas päev on kolme tööpaja päralt, kus omandatakse praktilisi meetodeid digihumanitaaria uurimistöös.
Plenaarettekandeid peavad Maximilian Schich (Tallinna Ülikool), Barbara McGillivray (King’s College London) ja Coppélie Cocq (Umeå University).
Soodushinnaga registreerimine (tudengitele tasuta!) on avatud kuni esmaspäevani aadressil: https://dh.org.ee/events/dhe2022/registration
Plenaarettekandeid ning SIEFi paneeli on võimalik jälgida ka veebiülekandes.
Konverentsi korraldab Eesti Digitaalhumanitaaria Selts koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi, Tallinna Ülikooli, Eesti uuringute tippkeskuse ning SIEFi digikultuuri töörühmaga. Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.
Konverentsi koduleht: https://dh.org.ee/events/dhe2022
Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/3103279096588860
Kommentaarid Twitteris: #DHEstonia
Küsimuste puhul kirjuta aadressile conference@dh.org.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO