Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Folkloor ja mõttekaaslased, 25. märtsi kokkusaamine
Seminarisarja Folklore and Friends / Folkloor ja mõttekaaslased korraldajad kutsuvad järgmisele sündmusele 25. märtsil 2026 kell 14.15 Ülikooli 16–103.
Mõttekaaslane on seekord Roomet Jakapi, kes arutleb välitööde tähenduse üle religioonifilosoofile ("What Is the Value of Fieldwork for the Philosopher of Religion?").
Seminar: Allikad kui liminaalsed sõlmpunktid
Head seminarihuvilised!
Järgmine seminar käsitleb allikaid kui liminaalsed üleminekukohti
Esmaspäeval, 23. märtsil 2026 kell 11.00 esineb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal ERA doktorant Kristo Villem ettekandega "Allikakohtadest kui liminaalsetest sõlmpunktidest inimeste ja vaimumaailma vahel kohapärimuslugude alusel"
Kristo doktoriväitekirja teema on "Hingekujutelmad Eesti kohapärimuses" ja teda juhendavad Madis Arukask, Heiki Valk ja Lona Päll.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
9. märtsi seminar kirjandusmuuseumis: kõneleb Indrek Ojam
Head seminarihuvilised!
Tulemas on kirjandusseminar interdistsiplinaarse uurimise kogemustest (Kobe Ülikooli näitel)
Esmaspäeval, 9. märtsil 2026 kell 11.00 kõneleb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teadur Indrek Ojam oma külastusest Kobe Ülikooli interdistsiplinaarsesse Atmosfääriuuringute Keskusesse (KOIAS).
Jutuks tulevad ka üldisemad tähelepanekud Jaapani elu-olust ja kultuurist, tuginedes eriti Kobe linna muuseumite külastamisele.
Indrek viibis selles interdistsiplinaarses uurimiskeskuses kuuajalises lähetuses, pidas ettekandeid ja omandas uurimiskogemusi.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
2. märtsil kirjandusmuuseumis seminar tätoveerimiskultuurist
Head seminarihuvilised!
Esmaspäeval, 2. märtsil 2026 kell 11.00 toimuval seminaril kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal esineb Oskar Poll ettekandega "Tätoveerimise professionaliseerumine Eestis".
Tätoveerimine on Eestis populaarsem kui kunagi varem ning on nähtav nii tänavapildis, töökohtades kui ka digikeskkonnas.
Seminar käsitleb tätoveerimise arengut Eestis ajaloolises perspektiivis ning uurib, millised ühiskondlikud ja kultuurilised muutused on mõjutanud selle praktika kujunemist. Eraldi tähelepanu pööratakse küsimusele, millal ja millistel tingimustel saab rääkida tätoveerimise professionaliseerumisest ning kes olid esimesed professionaalsed tätoveerijad Eestis ja kuidas kujunes välja tänapäevane tätoveerimismaastik.
Kohtume 2.III kell 11.00 IV k.
Kõik on oodatud kuulama ja sõna sekka ütlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Lona Päll pälvis doktoritöö eest Lennart Meri teadustöö auhinna
Rahvaluulearhiivi teaduri Lona Pälli doktoritöö "Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication" (Semiootiliste ühenduste taastamine: ökosemiootiline vaade kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides) tunnistati Lennart Meri teadustöö auhinna vääriliseks.
Lona uuris 2025. aastal kaitstud doktoritöös viimastel kümnenditel Eestis esile kerkinud keskkonnakonflikte alates metsasõjast ja tselluloositehase vaidlustest kuni linnalooduse, soode taastamise ja looduslike pühapaikade kaitsmiseni.
Tema töö keskmes oli küsimus, kuidas kujunevad need konfliktid kommunikatiivselt ja kultuuriliselt ning miks jõuavad ühiskondlikud arutelud sageli ummikusse.
TÜ Sihtasutusele antud intervjuus ütles Lona, et auhinna saamine on suur au: "Lennart Meri tegutses mitmekülgselt, luues sildu eri valdkondade vahel. Ka need väljakutsed, millega me täna silmitsi seisame ning mida käsitlesin oma doktoritöös, eeldavad koostööd eri teadusvaldkondade ja ühiskonna eri gruppide vahel. Olen väga tänulik oma dialoogipartneritele nii teaduses kui väljaspool seda."
Saadud preemia võimaldab tal jätkata uurimist, milliseid aruteluvorme ja kaasamisviise me tulevikus kõige enam vajame.
Õnne tunnustuse puhul ja edu edaspidiseks!
SIEFI Rituaalse aasta töörühma vastlapäeva-veebinar
19. veebruaril 2026 kell 16.00 kutsub SIEFi rituaalse aasta töörühm kuulama, kaasa mõtlema ja kommenteerima järjekordset, vastlapäeva traditsioonidele pühendatud online-seminari.
Ettekanded
Guillem Castañar Rubio — Shrovetide customs in Catalonia and Spain (Vastlapäevakombestikust Kataloonias ja Hispaanias)
Eva Toulouze — Perspectives from France (Vaade Prantsusmaalt)
Arūnas Vaicekauskas — Shrovetide traditions in Lithuania (Vastlapäevatraditsioonist Leedus)
Oodatud on täiendavad näited kohalikest kultuuridest.
Seminar keskkonnas TEAMS koostöös kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga
Kõik on oodatud osalema!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek veebruaris
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekule 26. veebruaril 2026 kell 17.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu)
Kavas on Žanna Pärtlase "Seto leelo viisitüpoloogia" – teadusliku veebiväljaande esitlus ja lauldes testimine.
Koosoleku esimeses osas tutvustab Žanna Pärtlas etnomusikoloogilist uurimust ja veebiandmekogu "Seto leelo viisitüpoloogia".
Väljaande teaduslik eesmärk on anda võimalikult ammendav ülevaade seto leelo viisidest ning esitada neid mõtestatud süsteemina, mis näitab laulutraditsiooni ajaloolisi stiilikihte ja seoseid erinevate viisitüüpide vahel.
See annab edaspidi võimaluse selgitada leelo päritolu ja ajaloolist arengut.
Teiseks eesmärgiks on anda praktiseerivatele muusikutele juurdepääs laiemale viisirepertuaarile. Veebirakenduses on kirjeldatud 132 viisitüüpi, iga viisitüübi puhul on toodud (võimalusel) mitu viisivarianti – tüpoloogia sisaldab 259 helisalvestust koos autori noodistustega, lisatud on ka hulganisti viiteid samade viiside teistele esitustele.
Nende materjalide abil saavad lauljad laiendada oma repertuaari ja rikastada seda uute põnevate variantidega.
Esitluse teises pooles uurime koos seto leelokooridega, kus nende poolt välja pakutud viisid tüpoloogias asuvad, mida uut me nende kohta väljaandest teada saame ja millised on nende viiside varasemad salvestused.
Koosoleku korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Veebiandmekogu "Seto leelo viisitüpoloogia" leiate siit.
Näitus "Mütoloogia ja materjali dialoogid" Kirjandusmuuseumis
Eesti Raamatu Aasta raames on Eesti Kirjandusmuuseumis alates 6. veebruarist 2026 vaatamiseks näitus "Mütoloogia ja materjali dialoogid. Balti pärimuslugude taassünd teisel pool maakera".
Näitusel on Leedu juurtega Austraalia graafiku ja pedagoogi Jazmina Cininase autoritehnikas loodud kunstiraamatud ning laagerfonid.
Oluline osa Cininase loometöös on seotud Eestiga. 2017. aastal viibis ta kolm kuud Tartus Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi (tänase TYPA) residentuuriprogrammi külaliskunstnikuna, uurides Eesti rikkalikku libahundifolkloori.
See kogemus jättis autorile sügava jälje ning järgnevatel aastatel on ta Eestit korduvalt külastanud, süvenedes siinsesse kultuuri- ja pärimusruumi.
Näituse kunstkäsitööraamatud on loodud kollaažitehnikas, kasutades nõukogudeaegseid entsüklopeediaid, trükiseid ja pakendeid, mida kunstnik kogus nii residentuuri ajal kui ka hilisematel Eesti-külastustel. Iga teos on valminud ainueksemplarina ning raamatuvormis kunstiteosed mõtestavad Balti pärimusmotiive hübriidsuse, moondumise, eneseleidmise ja rände teemade kaudu.
Lisaks raamatutele eksponeeritakse näitusel valikut laagerfone – Balti loodusmotiividega kaunistatud traditsioonilisi Austraalia löökpille, mille valmistamisel kasutatakse õllepudelikorke. Melbourne’is tegutseva Leedu folkgrupi The Lost Clog / Pamesta Klumpė liikmena alustas Cininas nende pillide valmistamist algselt visuaalsete rekvisiitidena, eneseiroonilise viitena grupi hübriidsetele kultuurijuurtele. Näitusel on väljas nii Austraalias kui ka 2024. aastal Leedus, Kaunase Pildigalerii residentuuris loodud laagerfonid.
Jazmina Cininas on Melbourne’is tegutsev kunstnik ja õppejõud, kes on ligi kolm aastakümmet õpetanud graafikat ja raamatukunsti Kuningliku Melbourne’i Tehnoloogiainstituudi (RMIT) Kunstiülikoolis. 2014. aastal kaitses ta samas doktorikraadi uurimusega „The Girlie Werewolf Hall of Fame“, mis keskendus naislibahuntide kujutamisele kultuuriloos.
Näitus on teoks saanud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiviga ning jääb avatuks kuni maikuu lõpuni.
Jazmina Cininase loominguga saab lähemalt tutvuda:
https://www.jazminacininas.com/art-projects.html
Seminar Äänisjärve neoliitilistest kaljujoonistest ja Eesti Muinastaideseltsi rollist nende uurimisel
Head seminarihuvilised!
Esmaspäeval, 9. veebruaril 2026 kell 13.00 kutsume kuulama (ja vaatama) seminari Äänisjärve kaljujoonistest ja Eesti Muinastaideseltsi rollist nende uurimisel.
1982. aastal alustas Äänisjärve kaljujoonistest inspireerituna tegevust Eesti muinastaidehuviliste töörühm, millest mõned aastad hiljem moodustus Eesti Muinastaideselts (EMTS). Samal aastal algas kaljujooniste süstemaatiline uurimine: fotografeerimine, mõõdistamine, kopeerimine ja propageerimine.
Pärast rohkete joonistega, seni tundmata leiukoha avastamist 1986. aastal umbes 22 km pika kaljujooniste ala põhjapoolses servas, otsustati kõik leiuala joonised avaldada kolmeköiteosalise mahuka kataloogina, mis ilmus ajavahemikus 1998-2021. Teadusliku tegevuse kõrval on seltsi ekspeditsioonidel valminud rohkesti kunstipäraseid koopiaid, mida on imetlenud kümnete näituste külastajad Eestist, Soomest, Venemaalt ja mujaltki.
Suur huvi põneva ja esteetiliselt nauditava esiajaloolise kunsti vastu ning seltsi liikmete soov seda püsivalt eksponeerida ajendasid otsima võimalusi vastava galerii loomiseks. Mõte sai teoks: Palmses asub Muinastaide koda – kiviaegsete kaljujooniste ja -maalingute näitusepaik-muuseum.
Äänisjärve kaljujoonistest on valminud ka pooletunnine videofilm, mis annab ülevaate kogu kaljutaide alast, jooniste temaatikast, erisustest ja Eesti Muinastaideseltsi tegevusest nende dokumenteerimisel, propageerimisel ja eksponeerimisel.
Vestlusringis arutleme selle neoliitilise kultuurimälestise olulisuse ja dokumenteeritud materjali kasutusvõimaluste üle.
Esinevad Väino Poikalainen ja Enn Ernits.
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
NB! Algusaeg erineb tavapärasest: alustame kell 13.00.
Tutvuge ka Eesti Muinastaideseltsi koduleheküljega https://muinastaideselts.ee/et ning lugege kaljujooniste kataloogi põhjalikku arvustust Luigeliug läbi kuue aastatuhande Sirbis 7. juunil 2019 Taisto-Kalevi Raudalaiselt (siis oli veel ilmumata kataloogi 3. osa).
Seminar on osa teadusajakirjade Mäetagused ja Folklore: EJF 30. sünnipäeva tähistavast ja folkloristika osakonna uurimissuundi propageerivast teadussündmuste sarjast.
Kõik huvilised on oodatud!
Riigipea tunnustab teenetemärgiga Kadri Tamme ja Marin Laaki
Kirjandusmuuseumi rahvas tunneb uhkust, et 2026. aastal saavad presidendi teenetemärgi EKLA vanemteadur Marin Laak (Valgetähe V klass) ja ERA peaarhivaar Kadri Tamm (Valgetähe V klass)!
Teenetemärgi pälvis ka ehtekunstnik ja teadlane, kultuuritraditsioonide hoidja ja edendaja Kärt Summatavet (Valgetähe III klass).
Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kes oma töö ja pühendumisega on aidanud Eestil saada vaimult suuremaks ja paremaks, targemaks ja hoolivamaks, kindlamaks ja ettevõtlikumaks. Sel aastal saavad riigi teenetemärgi 203 inimest Eestist ja välismaalt.
"Teenetemärgid on tunnustus erinevate elualade inimestele kodumaal ja meie sõpradele ning toetajatele välisriikides sihikindluse ja hoole eest nende kutsetööl või kogukonnas," kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.
Vt presidendi kantselei pressiteadet
Soovime õnne!
