Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi tantsukoosolek tulekul
28. septembril 2023 kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikumisaastale pühendatud kõnekoosolek.
Ettekannetega astuvad üles rahvatantsu-uurijad Sille Kapper-Tiisler ja Getter Lauk.
Sille Kapper-Tiisler võtab ettekandes "Pärimustants lavale - miks ja kuidas?" fookusesse küsimused, millega loovuurimuslik pärimustantsu analüüsi ja õppimise protsess kohtub selles etapis, kus hakatakse keskenduma väljundile.
Tehes valikuid ja fikseerides kokkuleppeid selleks, et mõnd ideed kogukonnavälise publiku jaoks rõhutada, eemaldume vabalt voolavast improvisatsioonist ehk kaotame eheduses. Küllap see on üldjoontes paratamatu lõiv tantsu funktsiooni muutuse eest, ent ühtlasi kutsub just see tõsiasi lähenema liikumisele nüansirikkamalt. Pärimustants kui liikumiskeel (kunstiline väljendusvahend) pakub täiendavaid vahendeid igas inimühiskonnas ajast aega üles kerkivate probleemide käsitlemiseks. Plaan on kõnelda peamiselt ühe töösoleva lavastusprotsessi põhjal, tuues ehk abistavaid videonäiteid varasemast.
Getter Lauk räägib teemal "Soostereotüübid eesti rahvatantsus".
Lavarahvatants ning tantsupidude traditsioon on eestlaste seas armastatud ja hoitud. Nii nagu ühiskond meie ümber, on aastate jooksul muutunud ka tantsupidude roll, populaarsus ja sisu. Kui palju on tantsupidude pika ajaloo jooksul muutunud tantsude sisu ja sõnum, jutustatav lugu? Millisena kujutame rahvatantsuga tegelevaid inimesi, eelkõige noori? Kas ja kui palju tänapäevaseid väärtusi ja tõekspidamisi meie tantsust leiab?
Ettekanne uurib, kuidas ja millised soostereotüübid ja -normid on rahvatantsus kajastunud ning kui sageli kohtab neid tänapäevastel tantsupidudel.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Täpsem info Katre Kikas (katre.kikas@folklore.ee)
EELTEADE: ARSi järgmine kohtumine toimub 18. oktoobril, kui on plaanis konverents "Välitööd kui põlvkondade dialoog".
Antropoloogilistele filmidele keskenduv konverents "Traditsiooniline kultuur kaameraläätses" 2
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Udmurdi uurimiskeskuste folkloristid ning antropoloogid kutsuvad osa võtma rahvusvahelisest veebinarist "Traditsiooniline kultuur kaameraläätses" 21. septembril kell 9-15 TEAMSi keskkonnas.
Veebinaril arutletakse visuaalse jäädvustamise ja traditsiooniliste rituaalide näitamise problemaatika üle udmurdi, eesti, seto ja neenetsi kultuuri kontekstis. Žanrilt erinevate filmide ja klippide näitel püütakse probleemi vaadelda nii seest- kui väljastpoolt. Veebinaril osalejate filmimise ja vaatlemise kogemus avab ja selgitab kultuurikonteksti nüansse, aitab leida vastuseid vastuolulistele küsimustele ja/või tuvastada uusi, selgitada pärimuskultuuri seisu, määrata visuaalse salvestamise piire ja ressursse.
9.00 avavad konverentsi Piret Voolaid, EKMi direktor ja Ljudmila Bekhtereva, Udmurdi Uurimiskeskuse sotsiaal- ja humanitaarsuundade direktori asetäitja
09.30 – 12:00 Mark Soosaar (Pärnu) “Kihnu naine” (1974) 48:33 min.
Kihnu on väike saar Riia lahes. Põllulapid, männitukad, kadakased karjamaad - 16 ruutkilomeetrit, 700-800 elanikku. See on ainus paik Eestis, kus naised käivad ringi rahvariietes ja kõlavad rahvalaulud. Peredes kasvab palju lapsi ja nagu kihnlased ütlevad - armastuseta sellel tuulisel ja vaesel maalapil elada ei saa.
Elu sunnib neid naisi paadiga merele minema, kõikvõimalikke töid tegema,alati saatjaks laul ja armastus ilu vastu.
Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum) “Maarjapäev Petseris” (2018) 44:26 min.
Sündmus on jäädvustatud nii, nagu seda püha (Jumalaema uinumise püha) on viimastel aastatel näinud üle kontrolljoone käinud setod. Olulised momendid on lilledest tee tegemine kloostris püha eelõhtul, ikooni viimine Jumalaema Uinumise kiriku eest Mihhaili kirikusse, järgmisel päeval aga ristikäik koos Jumalaema uinumise ikooniga ümber Petseri kloostri. Pärast seda on aastaid toimunud seto festival “Perride kokkotulõk” (Семейные встречи) Radaja külas. Filmi lõpetavad kaadrid Kulje kirikust ning surnuaiast ja Jatsmani kooli asupaigast. Eraldi tuleb märkida seto delegatsiooni kohtumist uue kloostriülema Tihhoniga (Georgi Ševkunoviga) 27. augustil.
13:00-14:30 Eva Toulouze, Liivo Niglas (Pariis – Tartu, INALCO – TÜ) “Jumala tegemine Pariisis” (2013) 24:00 min.
Juri Vella (1948-2013), metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja, luuletaja ja aktivist käis Pariisis mõned kuud enne surma. Ta käis Jumalaema kirikus ja unenäos sai käsu sinna tagasi minna. Ta ostis sealt naisele ikooni ja otsustas teha rituaali, et ikoon muutuks jumalaks. Film jälgib Vella külaskäiku Jumalaema kirikusse ja sellele järgnevat rituaali, millesse kaasab aktiivselt filmitegija Liivo Niglas.
Eva Toulouze, Liivo Niglas (Pariis – Tartu, INALCO – TÜ) “Элен вӧсь” (Kaama-taguste udmurtide ühispalvus) (2013) 46:00 min.
Permi krais Kueda piirkonna Kirga külas filmitud antropoloogiline film kaamataguste udmurtide ühest ühispalvusest. Palvus taastati 2008. aastal ja see ühendab tänapäeval kõiki kaamataguste udmurtide traditsioone.
14:45-15:00 Anastasia Šumilova (Iževsk, videokool “Tamga”; “PUS” Udmurdi klipikujunduse labor).
“Ныл келян гур» (Tüdruku ärasaatmise laul) 4:20 min.
“Post-dukes – куно пумитан” (Post-dukes – külaliste vastuvõtmine) 3:18 min.
“Традиционный женский костюмный комплекс центральных удмуртов | Айшон Куара” (Kesk-udmurtide traditsiooniline naiste kostüümikompleks | Aišon Kuara) Udmurdi kostüümi labor Aišon) 2:15 min.
“Азвесям – Пукро гур” (“Azvesjam – Sügisese sanditamise laul”) 3:08 min.
Videoklipid “TAMGA” udmurdi videokoolist (2021) ja “PUS” Udmurdi klipikujunduse laborist (2022, 2023).
Link veebinarile avaneb enne sündmust.
Korraldajate kontaktid: mare@folklore.ee
nikolai.anisimov@folklore.ee
Eesti Huumorimuuseumi andmebaase tutvustav seminar
Head seminarihuvilised!
25. septembril kell 11.00 esineb nädalaseminaril Priit Koppel, kes demonstreerib Eesti Huumorimuuseumi andmebaaside võimalusi.
Eesti Huumorimuuseum on seadnud eesmärgiks koondada oma andmebaasi teabe, millised museaalid neil on ja kuidas neid vajadusel leida. Kasutatavad filtrid lubavad tulevikus saada kiire ülevaate, milliseid raamatuid või ajakirju oleks vaja täiendamiseks juurde saada või mis esemed nende kollektsioonis juba olemas on.
Museaalideks pole ainult karikatuurid ja raamatud, vaid ka humoorikad helikandjad, postkaardid, skulptuurid jms.
Andmebaasi täiendamisel on plaanis mitmesuguseid paralleeltegevusi. Huumorimuuseum soovib kaardistada kõik karikaturistid läbi aegade (hetkel andmeid 600 karikaturisti kohta). Andmebaasi kantakse kõik väljaanded, kus on avaldatud Eesti karikaturistide töid (mitte ainult huumori- ja satiiriajakirjad, vaid teisedki huumorinurki sisaldanud väljaanded, nt Noorus, Nõukogude Naine, Õhtuleht, Eesti Päevaleht jne).
Museaalid märgendatakse ja seostatakse autoritega ning väljaannetega. Tekivad lingid (seosed) väljaannete ja karikaturistide vahele ning saab vaadelda, missugustes väljaannetes konkreetne karikaturist on oma naljapilte avaldanud ja ka vastupidi: kelle töid avaldas see või teine ajakiri.
Luuakse trükistele ühtne digilehitsemise võimalus.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 25. septembril 2023 kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
25. septembril kirjandusmuuseumis Eesti looduspärimuse veebiantoloogia tutvustus
25. septembril kell 15.00 üritus loodus- ja pärimushuvilistele!
Tutvustatakse uut Eesti looduspärimuse antoloogia veebilehte. Eesti Kirjandusmuuseumi projekt "Metsavaimud masinas" on osa Tartu 2024st.
"Metsavaimud masinas" avab vanade pärimuste tähendust. See on korraga Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest koostatud looduspärimuse veebiantoloogia ning ka rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus.
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid on kogunud kokku pärimusühiskonna inimese ja looduse suhteid kajastava teksti-, heli-, pildi- ja videokogu. Antoloogia on mõeldud kõigile veebis kasutamiseks.
Projekti teine osa sünnib koostöös Põhjamaade kunstnikega. Näitus “Metsavaimud masinas” avatakse juulis 2024. aastal ning keskendub järgmisele küsimusteringile: kuidas tehnoloogilise kunsti kaudu maailma mõtestada? Mil moel saab värskendada rahvatarkuste ideid? Kuidas teha täna tajutavaks looduse hingestatust?
Selle näituse inspiratsioon tuleb salapärasest vanast pärimusest ning muutub seisundiruumideks. Näitusel on võimalus kogeda ootamatutes kohtades tipptasemel tehnoloogilist kunsti, mis jutustab meie looduspärimusest. See kogemus saab olema liigutav ja mõtlemapanev.
Projekti eestvedajad: Taive Särg, Ave Goršič, Evelyn Raudsepp, Henri Hütt
Koostajad: Mathilda Matjus, Taive Särg, Maarja Villandi-Reiljan
Disain ja tehniline teostus: Ilona Kolossova
Kommunikatsioonijuhid: Agnes Neier (2022), Krista Ojasaar (2022), Heidi-Maarja Melts (2023)
Inglise keele tõlge ja toimetamine: Adam Cullen, Kai Veispak-Rawlings, Craig Rawlings, Maarja Villandi-Reiljan, Taive Särg, Les Wilson.
Võro keel: Urmas Kalla
Tegijad tänavad Risto Järve, Janika Orast, Astrid Tuisku, Andreas Kalkunit, Tiina Gilli, Päiv Dengot.
Avalehekülg asub siin.
Noored folkloristid 12. korda Riias
13.-15. septembrini 2023 toimub Riias rahvusvaheline noorte folkloristide konverents, mille põhikorraldaja on Läti folklooriarhiiv ja mille keskseks teemaks on välitööd 21. sajandil.
Ettekanded peavad noored humanitaarid mitmelt maalt, sealhulgas Tartu Ülikooli folkloori- ja etnoloogia doktorandid.
Näiteks Danila Rygovskiy jätkab vanausuliste uurimist ("Writing as a Self-Transformative Spiritual Practice in a Female Old Believer Monastery").
Alina Oprelianska käsitleb soo aspekte ukraina folklooris, Michele Tita aga välitöid Itaalia Alpides pandeemia ajal.
Andrus Tins, kes on ka Eesti Kirjandusmuuseumi nooremteadur ja on alustanud huvitava valdkonna - tehnoloogiafolkloori analüüsimist, peab ettekande "Stories and Narrations about Artificial Intelligence: An Estonian Case Study".
Rahvaluulearhiivi töötajad ütlesid sõna sekka Mäluasutuste suveseminaril
7. septembril käisid Risto Järv, Mari Sarv ja Kadri Vider Rahvusraamatukogu poolt korraldatud seminaril Pärnus. Arutlusel olid digiturvalisus ning kasutajasõbralikud digilahendused.
Küsimusteks olid: Kuidas mäluasutused saavad kriisidega hakkama saamist ette valmistada? Mis on need praktilised tegevused?
Kas viimased paar aastat on mõistele “kriis” andnud teistsuguse tähenduse kui varem?
Kuidas teiste õnnetusest õppida: Kirjandusmuuseumi näide.
Rahvaluule ilulugemine. Folkloristid teevad kaasa üle-eestilisel lugemistunnil. Vaata KirmusTV!
1906. aastal kirjutas Jakob Hurt toonases meedias artikli "Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda". Seda pisut parafraseerides saame öelda, et on saabunud aeg rahvaluulet ilulugeda.
Folkloristid loevad ette üle-eestilise lugemistunni raames 8. septembril 2023 kell 11.00. KirmusTV vahendusel on võimalik vaadata, kes Vanemuise 42 kohale ei jõua.
Loevad
Mathilda Matjus: Kohtumised metsloomadega
Reet Hiiemäe: Pärimuslikud märgid ja sümbolid
Mall Hiiemäe: Virumaa vanad vaimujutud
Mari-Ann Remmel: Aada Aasa asjade otstest
Eda Kalmre: Kriimani kriimud lood
Reiniku kooli VIIIa noored esitavad vanasõnu
Helle Maaslieb: „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on: tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma-rahwale“ 1848-1849
Kanni Labi: Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus
Sirje Olesk: Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991.
Maarja Hollo: Bernard Kangro „Jäälätted“
Nikolay Kuznetsov – Betti Alver komi keeles
Head kuulamist-vaatamist!
18. septembril konverents tänapäevafolkloorist, kuulujuttudest ja muistenditest (Keelest meeleni 10)
18. septembril 2023 kell 11 kutsume kõiki huvilisi Eesti Kirjandusmuuseumi saali konverentsile „Tõlgendus, tõde ja tunded. Muistendid ja kuulujutud kultuuris“.
Konverents on inspireeritud Eesti kõige asjatundlikuma tänapäevafolkloori uurija Eda Kalmre sünnipäevast, kuid ühtlasi annab ainet, et tõlgendada tänapäevaseid rohujuuretasandi kultuuriprotsesse ning arutleda tõe ja tunnete üle nende väljendustes.
Kava:
11.00 konverentsi avamine
11.15 - 11.45 Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel (Tartu Ülikool), "Kes kardab vandenõuteooriaid?"
11.45 - 12.15 Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Anastasiya Fiadotava (Eesti Kirjandusmuuseum / Jagiełło Ülikool), "Vastandlikud, kuid sarnased: Vene ja Valgevene valitsusevastane ja -meelne poliitiline huumor"
12.15 - 12.35 Kohvipaus
12.35 - 13.05 Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum), Kurat Noa laevas (ATU 825) varieerumisest ja tõeotsingutest
13.05 - 13.35 Alexander Panchenko (Tartu Ülikool), "The Devil Baby Legend: between 'Traditional' and 'Modern'"
13.35 - 14.05 Astrid Tuisk (Eesti Kirjandusmuuseum), „Sootuks helgem maailm". Välismaised filmid 1950. aastatel kasvanute mälestustes.
14.05 - 14.30 Kokkuvõttev arutelu
Teesikogumik on ilmunud, tutvuge!
Info ja kontaktid: mare.koiva@folklore.ee, mare.kalda@folklore.ee
Soome-ugri kirjanduskohvik: mari
18. septembril kell 17.00 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis mari kirjanduskohvik.
Sel korral "maitseme" mari luulet. Tähelepanu keskmes on mari luuletaja Sergei Tšavaini looming. Just tema kirjutas 1905. aastal esimese marikeelse luuletuse, mis kandis pealkirja "Oto" ehk Salu.
Eesti keeles on Tšavaini luulet ilmunud kogumikus "Enne koitu" (1996).
Kirjanduskohviku idee on selles, et teisi keeli avastatakse erinevate meelte abil. Sama kirjandusteos kõlab eri keeltes ja nii saavad osalejad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes, sest keel ilmutab end täies kordumatuses ja unikaalsuses. Iga kord on lugemisel üks soome-ugri kirjandusteos ja selle tõlked teistesse keeltesse.
Kohtumised kord kuus kuni detsembrini.
Modereerib Sergei Troitskii. Kõik huvilised on teretulnud.
Soome-ugri kirjanduskohvikut toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programm (projekt “Soome-ugri kirjanduskohvik SUKK”).
Piret Voolaid on plenaaresineja Ljubljanas vanasõnauurimise ja digihumanitaaria kokkupuudete konverentsil
7.-9. septembrini 2023 toimub Ljubljanas Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia Etnoloogia Instituudis rahvusvaheline konverents parömioloogia, folkloristika ja digihumanitaaria (DH) kokkupuutepunktidest läbi uute uurimisperspektiivide ja -meetodite.
Digifolkloristika (DF) hõlmab digitaalsete võimaluste ja analüüsimeetodite kasutamist nii folkloori kogumisel, arhiveerimisel ja säilitamisel kui ka uurimises või teaduslikus mõtestamises.
Eestit esindab konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid, kes kutsutud plenaaresinejana teeb sissevaate lühivormiuurimise ja DH suhetest ehk digiparömioloogiast Eestis.
Ettekandes tuleb juttu nii 1960. aastatel loodud parömioloogia töörühma varasemast tegevusest kui ka 1990. aastate keskpaiku eesti folkloristikas suurt võidukäiku teinud digipöördest, sh pika perioodi vältel kogutud materjalil põhinevatest mahukatest tekstikorpustest ja digiväljaannetest.
Ühtlasi on tähelepanu all eesti folkloristide käimasolevate DF-projektide uurimistulemused (keele- ja kõnetuvastuse rakendamine folklooritekstidel, tekstikaeve, statistiline analüüs ja teemamudelite loomine jpt uued meetodid) ning rahvusvaheline koostöö DF/DH/DP alal.
Vt kava ja teese konverentsi kodulehel.
