Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Visuaalse retoorika sümpoosion Viljandis ja Tartus 10. ja 11. oktoobril
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna huumoriuurijad ja Kondase keskus korraldavad 10.-11. oktoobril 2024 sümpoosioni "Visual Rhetorics of Humour:
Using and Forming an Iconography of Stereotypes".
Sündmuse avavad Viljandis (Pikk tn 8) kl 11.10 Mari Vallikivi ja Liisi Laineste. Järgneb Juha Korhose plenaarettekanne "Finland Meets the World: Global Politics and Local Stereotypes in the Satirical Press of the Grand Duchy, 1890s – 1910s"
Teine päev algab Tartus (Vanemuise 42 seminariruumis) kell 10.00 Liisi Laineste plenaarloenguga pahalaste visuaalsetest stereotüüpides online-suhtluses ("Visual Stereotypes of Good and Bad: Villains in Present-day Online Communication").
Ettekanded on inglise keeles.
Korraldajad: Guillem Castañar (TLÜ), Anastasiya Fiadotava ja Sergey Troitskiy (EKM), Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum), Eva Laantee Reintamm ja Mari Vallikivi (Kondase Keskus).
Kava ja ettekannete teesid leiate Kirmus.ee sündmuste kalendris klikkides.
Folkloorikäsitlused ajakirjas METHIS 33
Humanitaaria-ajakirja Methis 33. number (2024) on pühendatud sõjakirjutusele. Ajakirja tegijad kutsuvad huvilisi teemanumbri tutvustusõhtule Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 3. oktoobril algusega kell 16.00.
Kõnelevad Maarja Hollo, Marin Laak ja Anu Kannike.
Interdistsiplinaarne ajakiri sisaldab uurimusi ajaloo, sotsioloogia, etnoloogia, folkloristika ja kirjandusteaduse alalt.
Autorite hulgas on mitu folkloristi. Anu Korb kirjutab oma ema Linda Teesalu (2006–2022) käsikirjalistest mälestustest Teise maailmasõja kohta.
Eda Kalmre artikli teemaks on Nõukogude ajateenijate ning aastatel 2003–2005 Eesti kaitseväes aega teeninud meeste kogemuslood ja kuulujutud. Vene-Ukraina sõja mõjul loodud meeme analüüsivad Sergei Troitskii, Guillem Castañar, Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava.
Ajakiri on lugemisootel.
ARSi sügishooaja avakoosolek 26. septembril
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi sügishooaja avakoosolekule 26. septembril 2024 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas: Keele ja Kirjanduse teemanumbri "Folkloor ja vägivald" esitlus
Folkloori ja vägivalla mitmetahulistest suhetest ning nende suhete käsitlemisest teemanumbri artiklites vestlevad erinumbri koostaja Madis Arukask ning artiklite autorid Ott Heinapuu ja Katre Kikas.
Erinumbri sisuga saab tutvuda.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Koosoleku korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja SA Kultuurileht
Täpsem info: Katre Kikas katre.kikas@folklore.ee
Ott Heinapuu ott@keeljakirjandus.ee.
97 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub 24.IX 2024 kell 16.00 Eesti Kirjandusmuuseumisse oma sünnipäeva tähistama.
Mängime!
Ajakirja Mäetagused 89. numbrit „Me mängime“ tutvustavad erinumbri toimetaja Astrid Tuisk ja autorid.
Kuulame!
Tekste Mall Hiiemäe raamatust „Väike ilmaraamat rahvapärimusest“ ja Anu Korbi raamatust „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“ (mõlemad EKM Teaduskirjastus, 2024) loevad autorid.
Vaatame! Trepigaleriis avatakse näitus Läti Rahvaluule Arhiivi 100 aastat. Kõneleb näituse koostaja Aigars Lielbārdis.
Lähem info: Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee
Soome-ugri kirjanduskohvikus 23. septembril saami luule
23.IX 2024 kell 17.00 loeme Kirjandusmuuseumi saalis Nils-Aslak Valkeapää luuletust "Mu ruoktu lea mu váimmus".
Teosest räägivad TÜ saami keelte nooremteadur Merit Niinemägi ning Keele ja Kirjanduse toimetaja Ott Heinapuu.
Kirjanduskohvikus avastame keeli erinevate meelte abil; osalejad saavad “maitsta” võõrast keelt, lugedes vastavas keeles luuletust.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas.
Vestlust juhivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Kadriorus esitletakse ajakirja Keel ja Kirjandus teemanumbrit Konfliktid ja vägivald folklooris
Tallinna Kirjanduskeskuse korraldataval 8. kirjandustänava festivalil Kadriorus Koidula tänaval esitletakse muude vahvate etteastete seas ka Keele ja Kirjanduse teemanumbrit "Konfliktid ja vägivald folklooris".
Konfliktide ja vägivalla kajastumisest rahvaluules vestlevad teemanumbri koostaja Madis Arukask ning artiklite autorid Ott Heinapuu ja Elo-Hanna Seljamaa.
Ajakirja sisuks on:
Madis Arukask "Folkloor, mis pole tingimata ilus. Vägivallast rahvaluules"
Risto Järv "Vägivaldne surm muinasjuttudes"
Liisi Laineste, Władysław Chłopicki "Huumor ja/kui vägivald? Folkloristlik-lingvistiline lähenemine"
Reet Hiiemäe "Kogemuslugudes kirjeldatud kokkupuuted füüsiliselt agressiivsete vaimolenditega"
Eda Kalmre "Klounid ja teised kurjamid – hirmu ja vägivalla mitu nägu. Ostensioon ja kriminaalsed legendid"
Tiiu Jaago "Esimene teade eestlaste laulmisest – kas ainult?"
Elo-Hanna Seljamaa "Miks laps räägib ehk kuidas kõnelda vägivallast. Regivärsilise ballaadi "Mareta laps" näide"
Katre Kikas ""Aga mis Vana rahvas sest räägib ei jõua keel rääkida Ega käsi kirja panna..." Mõis ja vägivald XIX sajandi lõpu rahvaluulekogujate tekstides"
Ott Heinapuu "Konflikt ja vägivald looduslike pühapaikadega seotud kohapärimuses"
Mari Väina "Vägivald eesti kultuuris: rahvaluulekogud ja kogumisaktsioon"
Esitlus 14.IX 2024 kell 15.00
Kogu kava
Ajakirja tutvustav FB sündmus.
Ljubljanas toimus etnoloogia ja kultuurantropoloogia konverents elavate ja surnute suhtlusest
Ljubljana Ülikoolis 30. augustist 1. septembrini toimunud konverentsil “The Agency of the Dead in the Lives of Individuals: Experience and Conceptualisation” esindasid eesti folkloristikat Mare Kõiva ja Ülo Valk ning soome-ugri uuringuid Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze.
Ülo Valk pidas plenaarettekande “From Peaceful to Restless Afterlife: Encounters with the Dead and Ghosts in Estonia Today’”
Mare Kõiva esines rituaalide uuringutele pühendatud sessioonil teemal “Communication With the Dead Using Lamentations and Prayers”. Samal sessioonil esinesid ka Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze ühisettekandega “Tradition of Occasional Remembrances in Udmurt Culture”.
ERC projecti DEAGENCY plaanidest ja toimunud konverentsist lähemalt vt siit.
Uut lugemist: Kirjandusmuuseumis ilmuv ingliskeelne ajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore 93
Ingliskeelse teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 93. number toob lugejani uute eksperimentide tulemusi, teoreetilisi lahendusi ja tüpoloogiaid.
Ain Haas (Indiana Ülikool) vaatleb viikingiaegse või veel varasemast ajast pärinevat vibukandle ehk rootsikandle päritolu, levikut ja taaselustamisliikumist Skandinaavia ja Baltikumi näitel. Kuigi traditsioonilised häälestusskeemid, mängustiilid ja repertuaar on säilinud ka tänapäeval on instrumendi sotsiaalne funktsioon, pärimuse edasiandmine ja esitusviisid muutunud (nt ansambel Puuluup).
Kenzhegul Bizhanova (Al-Farabi Kasahhi Rahvusülikool) ja kaasautorite uuring „Noorte identiteedi arendamine traditsioonilise kasahhi rahvamuusika alusel“ sedastab, et hip-hop ja räpp on vastajate seas kõige populaarsemad muusikastiilid (42,2%).
Tom Kencis (Läti Ülikool) käsitleb hilissotsialismi perioodi sõnumeid ja strateegiaid artiklis „„Etno-graafika“ Kaljo Põllu, Dzidra Ezergaile ja Birute Žilytė loomingu näitel“.
Anastasiya Fiadotava, Guillem Castañar ja Liisi Laineste (EKM ja TÜ) testivad artiklis „Humoorikad reaktsioonid vastuoludele Eesti avalikkuses 2023. aasta suvel“ suurt tähelepanu pälvinud sündmusi: Wagneri grupi mässu ja Eesti peaministri Kaja Kallase skandaali, osutades kuidas sisu, vorm, huumorimehhanismid ja kommentaarid võivad olla mõjutatud poleemika olemusest ja psühholoogilisest kaugusest poleemikat vallandanud allika suhtes.
Tiiu Jaago (TÜ) vaatleb traumateooria rakendusvõimalusi suulise ajaloo analüüsimisel ja Mariana Čechová (Univerzita Konštantína Filozofa v Nitre) antagonisti arhetüüpe slovaki klassikaliste muinasjuttude ja muude kultuuritekstide näitel.
Andrew Schumann (Rzeszowi Informaatika ja Juhtimise Ülikool), Vladimir Sazonov (TÜ/Kaitseväe Akadeemia) ja Joanna Töyräänvuori (Helsingi Ülikool) kasutavad Boole'i algebrat vana Mesopotaamia ennete vaatlemisel ning Ain Raal ja tema kaasautorid (TÜ, Harkovi Ülikool, EKM) vaatlevad väidetavat täiskuu mõju tänaste apteegikülastajate käitumisele. Hicran Karataşi (Bartıni Ülikool, Türgi) artikkel „Rituaalid, riskid ja oht“ vaatleb Musta mere äärsete antiigiküttide tabusid ja kaitserituaale.
Ergysa Ikonomi arutleb folkloori üle autoriõiguse ja intellektuaalse omandi raamistikus ning analüüsib Albaania näitel, kuidas teatud avalikuks omandiks olevatele domeenidele on siiski tasuline juurdepääs.
Teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996, veebis saab artikleid lugeda aadressil.
Teate edastas Tiina Mällo Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest
Ilmus ajakiri Mäetagused nr 89
Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 89. number, mille põhiosa on pühendatud lastele ja mängude tähtsusele laste elus.
Dagmar Kutsar käsitleb artiklis „Muutuvad arusaamad lastest ja laste uuenduslik energia“ lapse ja lapsepõlve mõistmist eri aegadel, rõhutades, et mäng on elamise harjutamine, mäng sisaldab uuenduslikkust ja kohanevat arengut.
Teemat jätkab Astrid Tuisk artikliga „Trihvaa, uka-uka ja teised peitmismängud Eestis 20. sajandil“.
Reet Bender heidab pilgu minevikku artiklis „Levkoi, Washnik, härra Krokus ja teised. Baltisaksa laste mängu- ja kasvamismaailmad“.
Helena Grauberg tugineb oma artiklis „Mitte ainult mängu asi. Esemeuurimus nukk Lottest museoloogilisest aspektist“ Tartu Mänguasjamuuseumi kogudele.
Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi artikkel „Muinastulede öö“ käsitleb kõnealuse traditsiooni sotsiaal-kultuurilisi tegureid.
Tatiana Agapkina analüüsib artiklis „Loitsude edasiandmise ja esitamise iseärasused idaslaavlastel“ maagiliste teadmiste edasiandmise tingimusi ja reegleid.
Numbri kaks viimast artiklit on Ranus Sadikovilt „Innovatsioonid idaudmurtide preesterkonnas“) ja Natalia Ermakovilt („Mordva materjal Eesti kogudes ja mordva diasporaad Eestis 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses“).
Lugeja leiab ülevaateid toimunud konverentsidest ja raamatututvustusi, samuti artiklitel ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996.
Kõnealune number on juba veebis.
CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris
Kirjandusmuuseumi huumoriuurijad Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava ja Guillem Castañar kutsuvad kõiki CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõtvale konverentsile Kirjandusmuuseumis, 4.-6.septembril 2024. Avamine on 4.IX kell 9.
Tänapäeva meediaühiskonnas on huumor sageli sotsiaalsetes konfliktides kesksel kohal.
Miks on huumori ja sotsiaalse konflikti seose uurimine oluline? Millist huumorit luuakse konfliktiga silmitsi seistes ja kuidas sellisesse huumorisse suhtutakse?
4.-6. septembril toimuv konverents on CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” finaaliks. Jagame oma tulemusi ning ootame tagasisidet sarnastest teemadest huvitatud huumoriteadlastelt ja praktikutelt.
Konverents on tasuta, osaleda võib registreerumata.
Tulge lihtsalt kaasa mõtlema ja arutlema!
Konverentsi programmiga saab tutvuda siin.
