Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti humanitaarteadlaste esimese rahvusvahelise koroonakonverentsi ettekandeid saab veebis järele vaadata

Augusti lõpus korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti humanitaarteadlaste esimese rahvusvahelise veebikonverentsi "COVID-19 - I. Toimetulekustrateegiad ja kommunikatsioonimudelid".
Avatud online-foorum keskendus COVID-19 pandeemiale - missuguseid tulemusi saavutasime vernakulaarsete protsesside ja praktikate arengu, kohandumise ja loomingulisuse alal. Ettekannetes oli vaatluse all usaldus, tõeväärtus, hullud hüpoteesid ja äärmuslik kontrollimine; käsitleti valdkondi meditsiinifolkloristikast, sekulaarsete ja vaimulike rituaalideni, kujundkõne, sotsiaalmeedia liikumiste jm teemadeni.
Konverentsi ettekannete videosalvestused leiab nüüd kodulehelt http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2020/covid.htm
Konverents toimus projekti EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus, CEES – TK 145) toel.
Info: Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 24. septembril kell 16.15

Akadeemiline Rahvaluule Selts jätkab traditsiooniliste kõnekoosolekute korraldamist. Kui olukord vähegi lubab, siis loodame kohtuda iga kuu viimasel neljapäeval kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis.
Eesti Rahvaluule Arhiivi sünnipäeval, 24. septembril, peab ettekande 2019. aasta folkloristika aastapreemia laureaat Ülo Valk „Mis on religioonifolkloristika?“
Religioon ja folkloor moodustavad olulise osa inimkonna vaimsest kultuuripärandist, mida seovad mitmed ühisjooned nagu tuginemine traditsioonile, tugev mõju individuaalsele ja kollektiivsele maailmapildile ja sotsiaalse identiteedi kujundamine. Mõlema uurimisobjekti defineerimine ja mõtestamine on ajas oluliselt muutunud.
Nii religiooni kui folkloori on peetud kultuuriajalooliselt hääbuvaks nähtuseks, kusjuures mõlema puhul on ennustus osutunud valeks. 21. sajandi maailmas, sealhulgas modernsetes ja näiliselt ilmalikes ühiskondades jätkuvad nii folkloorsed kui religioossed traditsioonid ja kujunevad välja uued. Ettekandes tuleb juttu usundiuurimise ja rahvaluuleteaduse suhetest, samuti folkloristliku religiooniuurimise ajaloost, selle meetoditest ja põhimõistetest.
Ettekandele järgneb 2020. aasta folkloristika aastapreemia laureaadi Piret Voolaiu õnnitlemine.
Mall Hiiemäe esitleb raamatut „Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest“. Väljaandes tutvustatakse uskumusi, teadmisi ja arvamusi Eestimaa looduslikest puu- ja põõsaliikidest Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal (vt väljaannet: http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=109)
Ilmunud on ka populaarse väljaande „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ 3. trükk. (vt uut kujundust: http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=110)
1992. a koolipärimuse kogumisvõistluse põhjal valminud raamatut „Viis ritta. Meie kooliaja mängud“ tutvustavad Astrid Tuisk ja Inge Annom ning mängude kirjeldajad. (vt väljaannet: http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=108)
Kõik on oodatud kuulama!
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee), Risto Järv (risto.jarv@folklore.ee)

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar punkliikumisest Saksamaal

9. septembril kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis seminar punkkultuuri teemal.
Tartu Ülikooli etnoloogia õppetooli vanemteadur ja tippkeskuse assotsieerunud liige Aimar Ventsel tutvustas Ida-Saksamaa punk-skeene erinevaid tahkusid ning äsja Berghani kirjastamisel ilmunud monograafiat Punks and Skins United.Identity, Class and the Economics of an Eastern German Subculture.
Punk pole Saksamaal ainult stiilipõhine muusikakogukond, vaid huvitava kujunemisloo ja oma kindlate väärtustega seltskond. Ventseli uurimus vaatles, kuidas punk peegeldab taasühinemisjärgse Saksamaa suuremaid muutusi ja vastuolusid, nagu sotsiaalne segmenteeritus, ida-lääne vahelised pinged, majanduslangus ja majandamisnipid, varjatud kokkulepped punkarite ja tööandjate vahel, kohalik poliitika nende suhtes. Ida-Saksamaa punk on reaktsioon töölisklassi marginaliseerumisele. Kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku nišina loovad punkarid oma vastuolulise „asendusühiskonna“, et kompenseerida nende madalat staatust peavoolu ühiskonnas. Seminari ilmestasid muusikanäited ja võrdlused Eesti punkmuusikaga.
Äsja trükist ilmunud monograafia leiab veebist aadressil: https://www.berghahnbooks.com/title/VentselPunks/loc Seminar toimub EKM folkloristika osakonna ja Eesti-uuuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute raames.

Ilmunud on ajakirja Mäetagused erinumber vaikimisest

Olete oodatud lugema ajakirja Mäetagused 77. numbrit, mis on keskendunud vaikimisele kui omalaadsele suhtlusvormile. Reet Hiiemäelt kui koostajalt pärineb teoreetiline sissevaade koos nüüdisaegsete vaikimisega seotud, ent ootamatult aktualiseerunud ja tuliseid seisukohavõttusid põhjustavate nähtuste analüüsiga.
Vaikus on alati informatiivne, märgivad erinumbri ühe artikli („Vaikimine, rääkimine ja muud traditsioonilised kõneteod vepsa rahvakultuuris kultuuridevahelises võrdluses“) autorid Madis Arukask ja Eva Saar. Artiklist ilmneb, kui suurel määral võivad inimeste vaikimistavad ja nende tõlgendamine sõltuda konkreetsest kultuurist: läänelikus linnakultuuris kaldutakse vaikimist pidama vaenulikkuse märgiks, seevastu vepsa ja mõnes teises soome-ugri kultuuris esineb olukordi, kus vaikimisse suhtutakse hoopis kui lugupidamise akti.
Ajakirja avaartiklis „Konfliktipelglik ja kõneosav vaikimine: kõrts kui kommunikatsiooniruum Saksa keisririigis“ tutvustab Pariisi 3. Ülikooli (Sorbonne Nouvelle) ajalooprofessor Armin Owzar uudse uurimisallikana Saksa salapolitsei valveraportite kogu, kirjeldades kõrtsisuhtlust 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Hamburgis. Owzar järeldab ligi 20 000 valveraporti analüüsi põhjal, et erinevate ühiskonnasegmentide vahel ei toimunud toona peaaegu mingit kommunikatsiooni. Suhtluses välditi tavaliselt poliitikat, identiteeti või uskumusi puudutavaid teemasid või katkestati nende pinnal tekkinud lahkarvamuste korral vestlus. Artiklis osutatakse sellise käitumise põhjustele (isolatsioonihirm, hirm poliitiliste repressioonide ees, soov vältida pingeid) ning vaikimise rollile ühiskondlike konfliktidega toimetuleku moodusena.
Samalaadsele käitumismudelile viitab ka Pille Kippari ülevaade praeguste pensioniealiste põlvkonna mahavaikitud ja tabuks peetud jututeemadest.
Teabe hääbumisest või fragmenteerumisest mäletajate kadumise, aga ka elatusalade, maastiku või elupaikade muutumise tõttu räägitakse Mari-Ann Remmeli artiklis “Vaiksed kohad“.
Sellest, kuidas erinevate uurimisalade esindajate vaade võib tingida ühes ja samas keskkonnas tehtud välitööde käigus vägagi erineva materjali väljaselekteerimise ja selle presenteerimise omavahel peaaegu võrreldamatute väljundite näol, pakub juhtumianalüüsi Elo-Hanna Seljamaa artikkel „Etnograafilised välitööd kunsti peeglis“.
Piret Voolaiu ja Liisi Laineste artikkel „Tabust saab kommunikatsioon: dopinguteemaline huumor kultuuride dialoogis“ võrdleb reaktsioone kahele rahvusvahelise mõõtmega dopingujuhtumile (Lance Armstrong 2012 ja Eesti suusatajad 2019).
Taavi Koppeli ülevaade kirjeldab Harjumaa Muuseumi 2019. aasta mälestuste kogumise võistlusele laekunud armastuse teemalisi mälestusi ning analüüsib vastava kogumisvõistluse korraldamist, et näitlikustada, kuidas isegi kogumisüleskutse sõnastusel võib olla oma roll selle juures, milline materjal laekub ja millistest aspektidest vaikitakse.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest, koroonatraditsiooni kogumisest-uurimisest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996.
http://folklore.ee/tagused/nr77/

Humanitaar- ja sotsiaalteadlased vaagivad mobiilsuse privileege ja varjukülgi

Äsja ilmus ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore kaksiknumber „On the Move: Migration and Diasporas“. Külalistoimetajate Leena Kurvet-Käosaare ja Triinu Ojamaa sõnutsi näitavad numbrite kaastööd, et mobiilsusprotsesside sujuvus on vahetult seotud võimega hoida inimsuhteid ning luua ja arendada suhtevõrgustikke.
Ületades kultuuride ja rahvuste piire, on neis eristatavad ka kosmopoliitsuse tunnusjooned selle mõiste kaasavas ehk mitte-elitaarses tänapäevases tähenduses. Euroopa eri piirkondade rändeuurijad toovad esile, et kaasajas domineerivate digitaalsete diasporaade kontekstis sõltub suhtevõrgustike toimimine nii virtuaalse ja füüsilise maailma kokkusulamisest kui põrkumisest. Kaksiknumber esindab ka migratsiooniuuringutes viimasel ajal esile kerkinud huvi rändlevate üksikisikute emotsionaalse maailmataju vastu. Uusrände kontekstist lähtudes analüüsivad Dainius Genys, Ilona Strumickienė ja Ričardas Krikštolaitis eri ühiskonnagruppide emotsionaalset ebavõrdsust suhestumisel päritolumaaga. Maarja Hollo käsitlus keskendub II maailmasõja aegsete pagulaste sisekonfliktidele oma läände põgenemise kogemuse traumaatilise mõju vahendamisel. Desislava Pileva ja Tanya Matanova artiklid avavad digitaalse diasporaa kontekstis esile kerkinud kaaskohalolul põhinevaid uusi identiteedivõimalusi, mille edukust aga määravad ühelt poolt inimese digitaalne võimekus ja teisalt virtuaalse suhtluse piiratus võrreldes tavapärase näost-näkku suhtlemisega. Elina Mikkilä kirjanikuna ja Kari Korolainen koomiksikunstnikuna toovad erinumbrisse ja migratsiooniuuringutesse laiemalt sisse loovisiku kogemusel põhineva uudse lähenemise mobiilsusprotsessidele.
Eelretsenseeritavat teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folkore annab välja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Erinumbrite ilmumist on toetanud Eesti Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus); esimene osa on veebis loetav aadressil https://www.folklore.ee/folklore/vol78/ ja teine https://www.folklore.ee/folklore/vol79/

Magistritööde kaitsmised Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakenduste õppekaval 24. augustil 2020

24. augustil algusega kell 11:00 toimub Eesti Rahva Muuseumi Maailmafilmi saalis Tartu Ülikooli rahvusvahelise magistriõppekava „Folkloristika ja pärandirakendused“ lõputööde kaitsmine.
Kaitsmisele tuleb kaks magistritööd ja kaks magistriprojekti:
kl 11:00-12:00
Victorina Soyan
magistritöö „Belief Narratives Relating to the Supernatural in the Nomadic Pastoralist Context of Encounters (on the Social Network Material of a Tyvan-Speaking Group)“ („Usundilised narratiivid tõvakeelses sotsiaalvõrgustikus: üleloomulikud kohtumised pastoraal -nomaadlikus keskkonnas“)
juhendaja prof. Ülo Valk (TÜ)
retsensent Alevtina Solovyeva (TÜ)
kl 12:00-13:00
Theang Teron
magistritöö „The Mosera Epics in Karbi Ritual: Documentation and Problem of Textualization“ („Mosera eeposed Karbi rituaalides ja suulises traditsioonis: dokumenteerimine ja tekstualiseerimise probleem“)
juhendaja Margaret Lyngdoh (TÜ)
retsensent Laura Siragusa (Helsingi ülikool)
kl 13:30-14:30
Larissa Marie Brigitte Leiminger
magistriprojekt „Issues of Access and Context of Archival Folklore Materials: Presenting the Manuscript Collection of the Learned Estonian Society in an Explorative Database“ („Arhiveeritud folkloorimaterjali ligipääsu ja konteksti küsimused: Õpetatud Eesti Seltsi kogude esitlemine uurimusliku andmebaasi vahendusel“)
juhendajad Ergo-Hart Västrik (TÜ), Aija Sakova (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv)
retsensent Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv)
kl 14:30-15:30
Nichole Michelle (Pono) Weimer
magstriprojekt „Culturing Goat Milk: Estonian Goat Milk Farming and Artisanal Made Products“ („Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“)
juhendajad Ester Bardone (TÜ), Karin Leivategija (ERM)
retsensent Marika Alver (MTÜ Fenno-Ugria Asutus)
Hajutamise nõuet järgides mahutab Maailmafilmi saal 25 inimest.
Kaitsmiste ajal on võimalus külastada Pono Weimeri näitust „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“ ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuses. Näitus on osa autori magistriprojektist ja jääb avatuks 11. septembrini.
Larissa Leimingeri magistriprojekti raames valmisid Õpetatud Eesti Seltsi saksakeelsete käsikirjakogude otsitav andmebaas ja veebileht „Õpetatud Eesti Seltsi kogud“: https://galerii.kirmus.ee/GEG/

Anastasiya Fiadotava doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

26. augustil kell 16.15 kaitseb Anastasiya Fiadotava videosilla vahendusel doktoriväitekirja "Family Humour in Contemporary Belarus: Forms, Practices and Vernacular Reflections" („Tänapäeva valgevene perehuumor: väljendusvormid, tavad ja rahvapärased vaated“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.
Juhendajad:
teadur Anastasiya Astapova, Tartu Ülikool
vanemteadur Liisi Laineste, Eesti Kirjandusmuuseum
Oponent:
prof. Elliott Oring, California State University, Los Angeles (USA)
Kokkuvõte:
Doktoritöös uuritakse huumori rolli Valgevene pereelus. Uuring põhineb suulistel intervjuudel ja veebiküsitlusel. Andmekogu sisaldab näiteid suulisest ja digitaalsest huumorist, mida minu uurimistöös osalejad pereringis jagavad, samuti nende mõtteid selle kohta, kuidas ja miks nad huumorit peresuhtluses kasutavad. Huumorinäidete analüüs osutas, et perekonna humoorikas folkloor koosneb paljudest teemadest ja vormidest, kuid suulise folkloori populaarseimad žanrid on vestluslikud naljad ja humoorikad lood, mis põhinevad perede isiklikel kogemustel. Seega pole humoorikas folkloor perekondlikus suhtluses kunagi impersonaalne ja seda kohandatakse tavaliselt perekontekstiga. Perehuumori ja emotsioonide tugev seos muudab selle riskantseks ettevõtmiseks.
Ühelt poolt suudab huumor oskusliku kasutamise korral täita mitmesuguseid funktsioone, mitte ainult esinejaid ja nende publikut lõbustades, vaid aidates neil ka konfliktiga toime tulla, pakkudes neile alternatiivset viisi pereliikmete kritiseerimiseks ning grupisiseste ja - väliste piiride kinnitamiseks. Vernakulaarsed lood huumori kasutamisest peresuhtluses tunnistavad ja rõhutavad huumori kasutamise positiivseid külgi. Perehuumori heatahtlikuna tajumine on tihedalt seotud ideaalse perekonna paradigmaga, sh pereliikmete eest hoolitsemise vajadusega. Teisest küljest võivad mõned huumori ilmingud olla seotud tõsise agressiooniga. Piir huumori ja agressiooni vahel on sageli hägune: huumori agressiivsuse või heatahtlikkuse tingib kontekst, milles seda kasutatakse.
Ehkki minu uuringutulemused põhinevad Valgevene perekondadelt saadud materjalil, on neil paralleele teiste kultuuridega ja need kajastavad suundumusi, mis on levinud maailma eri paigus. Seetõttu võib käesolevas doktoritöös käsitletud juhtumianalüüs olla mudeliks, mida saab edaspidi testida teistes sotsiaalkultuurilistes oludes. Korraldaja:
Hille Roots
Toimumiskoht:
Videosilla vahendusel
URL: https://dspace.ut.ee/handle/10062/68369

Veebikonverents "COVID-19 - I. Toimetulekustrateegiad ja kommunikatsioonimudelid" 18. augustil keskkonnas Microsoft Teams

Oleme osalised suurima jäädvustuste arvuga pandeemias, millest meditsiini andmete kõrval on uurijate käsutuses hiiglaslik salvestatud kogemuste ja praktikate hulk. Uute raviviiside, tehnoloogiate ja majandusanalüüside kõrval on kujunenud mitmeid vernakulaarseid praktikaid ja käitumismustreid, kuidas kriisisituatsioonides toimida.
Neid toetab terve hulk erinevaid vernakulaarseid teooriaid, mille tõsiseltvõetavaus sõltub igast konkreetsest inimesest eraldi. Olgu selleks kasvõi tõdemus Twitteri vestluste usaldusväärsusest ja abist COVID-19 leviku ja puhangute prognoosimisel, kui muud usaldusväärsed juhtnäitajad pole saadaval (Singh, et al. 2020). Thomas McLaughlini (1996) sõnul moodustavadki mitteakadeemikute, näiteks asjatundjate, aktivistide, fännide või visionääride esitatud teoreetilised käsitlused rahvapärased teooriad, mis lähtuvad püüdest selgitada oma avastusi ja teadmisi.
Avatud online-foorum keskendub COVID-19 pandeemiale – missuguseid tulemusi saavutasime vernakulaarsete protsesside ja praktikate arengu, kohandumise ja loomingulisuse alal. Vaatluse all on usaldus, tõeväärtus, hullud hüpoteesid ja äärmuslik kontrollimine; käsitletavad valdkonnad ulatuvad meditsiinifolkloristikast, sekulaarsete ja vaimulike rituaalideni, kujundkõne, sotsiaalmeedia liikumiste jm teemadeni.
Konverents toimub 18. augustil 2020 online, vajalik on eelregistreerimine, ettekanded toimuvad inglise, vene ja eesti keeles.
KAVA
11.00-11.10 Avasõnad
11.15-11.45 Piret Voolaid (Tartu, ELM DF) Proverbs as Powerful Devices for Conveying Messages in Official and Vernacular Crisis Communication: The Case of Estonia
11.45-12.15 Mare Kalda (Tartu, ELM DF) Sense and Sensibility in Estonian Corona Memes
12.15-12.45 Angelina Ilieva (Sofia, BAS, IEFS EM), The General and His Fandom
12.45-13.15 Reet Hiiemäe (Tartu, ELM DF). Media Representations of Alternative Medicine in the Time of COVID-19 Crisis
13.15-13.45 Ave Goršič (Tartu, ELM EFA). Resisting the Glass Cupboard
13.45-14.15 Mare Kõiva (Tartu, ELM DF) Pandemic-Driven Citizen Philantropy
14.15-14.45 Nikolai Anisimov (Tartu, ELM DF; Izhevsk, UIHLL UdmFRC UB RAS, Russia); Galina Gluhhova (Izhevsk, F USJ,USU, Russia). COVID-19 и традиционная культура удмуртов / COVID-19 and Udmurt’s Traditional Culture
14.45-15.15 Tatsiana Volodina (Minsk, BNA,). Пандемия и актуализация архаических схем преодоления кризисной ситуации / Pandemic and Actualization of Archaic Schemes for Overcoming a Crisis Situation
15.15-15.45 Anastasiya Fiadotava (Tartu, ELM DF) As a Lifelong Slutsk Fan of 8 Days Now, I Can Safely Say This is not a Fleeting Love”: FK Slutsk Worldwide Facebook Page Between Ironic and Genuine Football Fandom
15.45-16.15 Eda Kalmre (Tartu, ELM DF) Nature is Coming Back: Dolphins and Dinosaurs. Fake News and Photoshop – From Legend to Doomsday Imaginations
16.15-17.15 Valentina Haritonova (Moscow, IEA DM; AMA, Russia) – COVID-19 – Medical Anthropology Seminars in Moscow
Palume registreeruda 17. augustiks meiliaadressil
corona2020@folklore.ee.
Teese oodatakse hiljemalt 14. augustiks.
Konverentsi kava ja ettekannete teesid leiab kodulehelt http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2020/covid.htm
Korraldaja: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond
Info: Mare Kõiva, mare@folklore.ee
Konverentsi toetavad projekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, CEES – TK 145).

Valgevene humoristlik folkloor perekonna kokkamistraditsioonide kohta

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarja seekordses loengus võrdleb nooremteadur Anastasiya Fiadotava Valgevene humoristlikku folkloori perekonna kokkamise traditsioonide kohta veebi ja intervjuude näitel (NB! loeng on inglise keeles). Uuritakse kahte erinevat tüüpi folkloorset teksti: Interneti-naljad ja välitöödel kogutud perekonna õhtusöögilauas esitatud anekdoodid toiduvalmistamise kohta. Kahte tüüpi huumorit võrreldakse, et jälgida mil määral peegelduvad autori intervjuudes avalduvad väärtused ja hoiakud Interneti-naljades. Uuringud näitavad, et kuigi nende kahe huumoriliigi vahel võib olla mõningaid paralleele, erinevad nende vormid, teemad ja funktsioonid suuresti ning kajastavad Valgevene toidukultuuri erinevaid aspekte.
Anastasiya Fiadotava loeng on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarjas kahekümne esimene.
Seni on ilmunud loengud nii eesti, vene, inglise keeles kui ka komi ja udmurdi keeles. Loengud katavad teemasid koroonafolkloorist usundini ja huumorist kuni soome-ugri rahvaste tavade uurimiseni.
Loeng on vaadatav aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/Cooking_lecture.mp4

Loengu valmimist on toetanud projekt EKM 8-2/20/3 ja EU regionaalarengu fond Eesti-uuringute Tippkeskuse (CEES – TK 145) vahendusel.
Kõik Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud on leitavad aadressil: https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud

Udmurtide surnuaiakultuurist ehk kohtumised surnute ja elavate küla vahel

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarjas ilmus teadur Nikolai Anisimovi videoloeng surnuaedade rollist udmurtide kultuuris.
Surnuaiad, mida nimetatakse ka surnute külaks, on udmurtide kultuuris olulisel kohal. Anisimovi sõnul usuvad udmurid, et surnud jätkavad surnute külas neidsamu tegevusi, mis kuulusid nende igapäeva juurde elavate külas. „Olulisel kohal on surnuaiapühadel toimuvad surnute rituaalsed toitmised, kus surnuaial süüakse koos lahkunutega,“ selgitas Anisimov.
Veel on huvitav teada, et viimati surnud ja maetud inimest nimetavad udmurdid tema sõnul surnuaia väravavahiks. „Tema ülesanne on vahendada elavate ja surnute maailma vahel ning see pole sugugi kerge ülesanne,“ ütles Anisimov.
Nikolai Anisimov, kes kaitses mõned aastad tagasi Tartu Ülikooli juures doktoritöö „“Maailmadevaheline dialoog“ udmurtide kommunikatiivse käitumise maatritsis“", töötab alates 2017. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas. Tema teadlasetööd iseloomustavad tihe koostöö udmurdi uurijatega ning arvukad välitööd. Udmurdina on ta ka Eesti hõimuliikumise aktiivne osaline, tutvustades oma kultuuri siinses kultuuriruumis. Teadlase elu kõrval on Anisimov tunnustatud laulja. Alates 2012. on ta Tartu linna udmurdi rahvalaulu ansambli Jumšan Gur liige, millega on tutvustanud udmurdi laulukultuuri paljudes Eestimaa paikades.
2018. aastal pälvis Anisimov Lennart Meri Veelinnurahva rahastu stipendiumi udmurdi muusika ja laiemalt rahvakultuuri edendamise eest, sh ansambli AR-GOD tegevusega. 2019 pälvis ta Uurali rahvaste rahvusteaduste auhinna, mida jagab haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm.
Nikolai Anisimovi loeng on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarjas üheksateistkümnes videoloeng. Seni on ilmunud loengud nii eesti, vene, komi, udmurdi kui ka inglise keeles. Loengute teemad katavad valdkonna koroonafolkloorist kuni soome-ugri rahvaste tavade uurimiseni.
Nikolai Anisomovi videoloeng udmurtide surnuaiakultuurist on venekeelne ja kuulatav aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/Kalmistu.mp4
Loengu valmimist on toetanud EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kõik Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud on leitavad aadressil: https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO