Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
11. detsembril kaitseb Maili Pilt folkloristika doktoritööd
11. detsembril 2023 kell 12.00 kaitseb Maili Pilt Tartu Ülikooli Senati saalis (Ülikooli 18) doktoritööd „Kogemuslood ja koosloome: sissevaateid jutustamispraktikasse sotsiaalmeedias ja selle uurimise metodoloogiasse“.
Juhendajad: Ergo-Hart Västrik (TÜ) ja Mare Kõiva (EKM)
Oponent: Piret Paal (Paracelsus Medical University, Austria).
Väitekirja keskmes on kaks omavahel seotud teemat.
Esiteks keskendub väitekiri jutustamispraktikale eriilmelistes sotsiaalmeedia keskkondades, mis võimaldavad naistel jagada oma kogemuslugusid emaks saamisest ja olemisest ja selle teekonnaga seotud raskustest.
Vaatluse all on küsimused, millist rolli mängib sedalaadi kogemuslugude jagamine teemakohaste veebikogukondade moodustumisel ning toimimisel ning mil viisil mõjutavad veebikogukond ja selle suhtlusruumi iseärasused seda, mida ning kuidas naised oma lugudes jagavad. Ühtlasi ilmnevad laiemad sotsiaalkultuurilised põhjused, miks jagatakse tundliku sisuga isiklikke lugusid sotsiaalmeedias.
Teiseks keskendub väitekiri uurimismetodoloogiale. Vaatluse all on sotsiaalmeedia loomulike jutustamissituatsioonide ja delikaatse sisuga kogemuslugude folkloristlikule uurimisele sobilikud välitöö- ning analüüsimeetodid ning uurimisvälja piiritlemist, uurimismaterjali salvestamisviise ning uurijaeetikat puudutavad küsimused.
Seminaril 4. XII kuulame Emma Lotta Lõhmuse ettekannet “Üksindus kirjanduses ja kirjutamises”
Head seminarihuvilised!
4. detsembril esineb folkloristika osakonna seminarisarjas Emma Lotta Lõhmus ettekandega “Üksindus kirjanduses ja kirjutamises”.
Esineja võtab kokku paar aastat tagasi kirjutatud uurimistöö teemal “Üksindus Milan Kundera “Olemise talumatus kerguses”, Bohumil Hrabali “Liiga valjus üksinduses” ja Mati Undi “Sügisballis””.
Kompamise pinnalt küsib Emma Lotta edasi uusi küsimusi: kas tekstis saab olla üksi? Millistel alustel? Või saaks tekst, eriti poeetiline, tuua kokku? Ettekanne ei pretendeeri raudkindlate vastuste andmisele, küll aga püüab kaardistada võimalikke lähenemisi.
Seminar algab Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 4. detsembril 2023 kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Hiite Maja sihtasutuse fotovõistluse jaoks pildistati looduslikke pühapaiku
Hiite Maja sihtasutus annab teada 16. korda toimunud hiitepildistamise aktsiooni lõppemisest.
Kokku jagati välja 20 auhinda, millest enamik läks Eesti fotograafidele. Võidupiltidel võib näha peaaegu kõigi maakondade looduslikke pühapaiku.
Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid fotograaf Arne Ader, loodusajakirjanik Helen Arusoo, kunstnik Epp Margna ja fennougrist Patrick O`Rourke.
Võitis Kaido Haageni allveefoto Äntu Ugurimäe pühast allikast. Sama fotograafi foto Venetsueelas asuvast Kerepakupai-merú joast pälvis aga Maailma pühapaiga auhinna.
Uurali rahvaste auhinnad võitsid Marimaa fotograaf Vadim Madijarov (foto “Kaotatud tõdede valu”) ja udmurdi folklorist Nikolai Anisimov (foto “Esivanemate kostitamine”). Soome pühapaiga auhinna võitis Sagalundi muuseumi direktori John Björkmani foto “Silmävuori”.
Noorte peaauhind läks varem teistelgi võistlustel kuulsust kogunud Tamme Gümnaasiumi õpilasele Evalotta Zacekile Allikukivi koopa foto eest.
Võitjate pidulik autasustamine toimub 2. detsembril 2023 algusega kl 12 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võru Instituut, Fenno Ugria, Maavalla Koda, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Tihuse hobuturismitalu, Tagavälja talu, Hiiepaik, LüüTürr, Tartu Parmupilliaktiiv jt.
"Eesti keele teetähised" (Keelest meeleni XII) Eesti Kirjandusmuuseumis 27. XI
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Emakeele Selts kutsuvad keelehuvilisi ettekandepäevale “Eesti keele teetähised” Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 27. novembril 2023 algusega kell 11.00
Sündmus toimub EKM folkloristika osakonna konverentsisarja “Keelest meeleni” raames.
Akadeemilise üritusega tähistame Asta Õimu 80. sünnipäeva.
Asta Õimus põimuvad keeleteadlase ja rahvaliku kujundkõne uurija erakordne pühendumus ja süsteemsus keele sõna- ja väljendivara analüüsimisel ja kasutamisel.
Tema koostatud suursõnaraamatud pärssisid nõukogulike mõttemallide imbumist ühiskonda ning aitasid kaasa eesti keele positsioonide taastamisele. Asta Õim on eesti keele uuringute järjepidevuse hoidja keeleseaduse ühe koostajana ja Eesti Keele Instituudi omaaegse juhina. Sõnavara tähendussuhete põhjalikust käsitlemisest sündisid nii sünonüümide, antonüümide kui ka fraseoloogiasõnastik. Krooniks tema tööle on suurväljaanne “Eesti kõnekäänud”.
Päevakavas
Ettekanded
Natalia Ermakov (Eesti Kirjandusmuuseum): “Mee ja vaha kasutamine ersa kultuuris”
Nikolai Kuznetsov (Eesti Kirjandusmuuseum/Tartu Ülikool): “Kuidas komi keeles hellitatakse?”
Ene Vainik (Eesti Keele Instituut): “Kuidas me mõtleme keelest?”
Raamatuesitlus. “Eesti keele teetähised” / koostaja Asta Õim ; toimetaja Jüri Valge. Tallinn: EKSA, 2023, 272 lk
Asta Õim on koostanud suurepärase ja parimas mahus ülevaate keeleloo märgilise tähendusega sündmustest ning eesti keelt mõjutanud uurimustest-ettevõtmistest.
Väikese kõnelejaskonnaga eesti keel on tänapäeval arendatud rikkaliku sõnavaraga ja viimistletud struktuuriga kogu ühiskonna vajadusi rahuldavaks kultuurkeeleks.
“Eesti keele teetähised” on kirjutatud teadmises, et keel on meie kõigi asi ja et emakeelt on prestiižikas tunda. Raamat on jõukohane lugemine, pakub nii üldisemaid keeleloo teadmisi kui ka osutab radadele, mida mööda minnes pääseb süvenenumate käsitlusteni.
Heade sõnade ütlemine
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum ja Emakeele Selts
Info: Mare Kalda (kalda@folklore.ee)
Mare Kõiva (mare@folklore.ee).
Regilaulukonverents „Pärimusliku laulu elujõust ja tähendustest“
30. novembril ja 1. detsembril 2023 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis regilaulukonverents „Pärimusliku laulu elujõust ja tähendustest“.
Konverents on pühendatud folklorist ja etnomusikoloog Janika Orase 60. sünnipäevale.
Konverents keskendub eelkõige läänemeresoome vanemale laulutraditsioonile, kuid selle teemaring on vastavalt sünnipäevalapse huvialadele ning tutvuskonnale avar.
Neljateistkümnes ettekandes saab kuulda regilaulude keelest, viisidest ja tähendustest, kogumis- ja avaldamislugudest, kuid ka regilauluga külgnevatest ja põimuvatest laulutraditsioonidest ning tänapäevaste laulupraktikute kogemustest.
Kavas on aruteluring regilaulu mõjust kaasaegsetele ühislaulutavadele ning film regilaulmisest tänapäeva Kihnu pulmas.
Konverents tipneb neljapäeva õhtul rahvalaulude kontserdiga, kus astuvad üles seto, eesti ja ukraina lauljad.
Ettekanded on eesti ja soome keeles. Konverentsi algus on mõlemal päeval kell 10.00.
Konverentsi kannab üle KirmusTV
Kava ja teesid: vt kodulehelt
Lähem info:
Konverentsi korraldavad Eesti Rahvaluule Arhiiv ning Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Konverentsi korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.
Info: liina.saarlo@folklore.ee
andreas.kalkun@folklore.ee
29. novembril kaitseb Danila Rygovskiy doktoritööd folkloristika erialal
29. novembril kaitseb Danila Rygovskiy folkloristika erialal doktoritööd „Women in Russian old belief: religious practices and public imagination on the example of Siberian and Estonian old believer communities“
(„Naised vene vanausuliste kultuuris: religioossed praktikad ja avalikud ettekujutused Siberi ja Eesti vene vanausuliste kogukondade näitel“).
Kaitsmine toimub Tartu Ülikooli senati saalis Ülikooli 18
29. novembril 2023 kell 12.00
Juhendas Ergo-Hart Västrik (TÜ)
Oponendid on Elina Kahla (Helsingi ülikool) ja Jeanne Kormina (École pratique des hautes études (EPHE).
Uurimus käsitleb üldisemalt naiste kasvavat rolli vene vanausuliste religioossetes praktikates ja kirikuelu juhtimises, keskendudes vanausulistele nii Eestis kui ka Siberis. Tähelepanu keskmes on pomoorlaste ja fedossejevlaste (Eestis) ning tšasovnilike (Siberis) vanausuliste kogukonnad.
Vanausk on konservatiivne religioon oma karmide reeglitega soopõhise jaotuse kohta. Näiteks ei tohi vanausulised naised esineda kirikujuhi ega sõnakuulutaja rollis. Ometi on aga nii, et naised täidavad meestele pandud kohustusi.
Lisaks eelnevale on vanausuliste hulgas keskmiselt rohkem naisi kui mehi, eelkõige just Eestis ja mõnes üksikus Siberi piirkonnas. Selle kõigega seoses on uurimise eesmärgiks erinevate allikate (välitöömaterjalid, ERMi kogud ja arhiividokumendid Venemaal, vanausuliste käsikirjad) analüüs, et kirjeldada, mille abil ja millistel asjaoludel leiab erinevates tegevustes (st jumalateenistuse läbiviimine, kirjutamine, välise vagaduse nõudmiste täitmine jmt) ellu viidud naiste agentsus väljapääsu vanausu konservatiivsest usuväljast. Kuidas erinevad sümboolsed ja sotsiaalsed hõõrumised (mis ilmnevad naiste rolli suurenemisel vanausuliste kogukondade elus) naiste agentsust ümber kujundavad ja usupraktikaid mõjutavad? Kuidas nõukogude antireligiossne poliitika, kultuuri ja majanduse moderniseerimine mõjutas vanausuliste kombeid?
Selgus, et mida suurem mõju oli, seda rohkem muutus sooline tasakaal vanausuliste külades ebavõrdseks.
Tasakaal on säilinud vanausuliste külades, kus majapidamine langeb suures osas naiste õlgadele, sest mehed tegelevad jahinduse, kalapüügi ja teiste sarnaste tegevustega.
Korraldaja: Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituut.
Koostöökonverents "Globaalsed ja lokaalsed elemendid eesti ja ungari tänapäeva folklooris" ja raamatuesitlus
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (koha peal!) toimub 21. novembril 2023 algusega kell 12.00 Eesti ja Ungari folkloristide koostöökonverents “Global and Local Elements in Contemporary Folklore in Hungary and Estonia” ning Sándor Petőfi luule tõlkeväljaannete esitlus.
Konverentsi ettakanded on inglise keeles, raamatututvustus eesti ja ungari keeles.
Ühisprojekt “Globaalsus ja lokaalsus Eesti ja Ungari tänapäeva folklooris” keskendub kultuurilise mitmekesisuse ajalooliste ja tänapäevaste trajektooride uurimisele. See jätkab varasemate projektide käigus püstitatud uurimisülesannete (narratiivid, religioossus, kujundkõne, huumori aspektid, rahvaluule eri vormide uurimine tüpoloogiate ja andmebaaside kaudu) ning teisalt tänapäevaühiskonnas viimasel ajal esile kerkinud nähtuste käsitlemist. Vt ka
Kavas on:
12.00‑12.20 Avasõnad
12.30 Eda Kalmre: An insight into the tradition of male military legends
13.00 Mariann Domokos: Interpretations of Hungarian folktales from mid-20th-century to the present. Examples of political, educational and commercial usages
13.30 Liisi Laineste: “New funny dance challenge!”: Humour in TikTok dance fads
14.30 Éva Mikos: How to differentiate legends? Contemporary legends and their ancestors
Mare Kõiva: "When We All Fall Asleep, Where Do We Go?" 3. The case of schoolchildren
Anna Szakál ja Katalin Vargha: The ARP data repository and an experiment in archiving contemporary folklore
Reet Hiiemäe: Ecocultural bonds with the non-human: from soul animals to the fly mushroom.
Pärast konverentsi , kell 17.20 esitletakse kahte värsket tõlkeväljaannet – Sándor Petőfi poeemi “Sangar János” ning luulekogumikku “Nagu lind, kes paigast teise tõtleb”.
Raamatud on Eesti Kirjandusmuuseumi, Lizsti Instituudi ning Ungari saatkonna koostöö tore tulemus. Ungari kirjandusest räägivad Piret Norvik, Szilárd Tibor Tóth ja Siiri Erm-Nairismägi.
Info: Mare Kalda (kalda@folklore.ee)
Mare Kõiva (mare@folklore.ee)
Toetab Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojekt EKM 8-2/22/4.
Ottilie-Olga Kõiva 6.2.1932 – 9.11.2023
Viimane tuli tarena, viimane pirdu pihina…
9. novembril 2023 lahkus igavikuteele Ottilie-Olga Kõiva.
Ottilie-Olga Kõiva, tuttavate ringis Olli, sündis 6.02.1932 Järvamaal Anna vallas. Laulu- ja luulelembesest kodust, kus ema pidas päevikut ja vahetas kirju Lilli Suburgiga, viis tee Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, mille Olli lõpetas 1954. a folkloori erialal. Seejärel töötas ta Eesti Rahvaluule Arhiivi, toonase nimega Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna teadurina, olles aastatel 1966—1977 osakonnajuhataja. Folkloristitööd tegi Olli Kõiva pühendunult ka pärast pensionile jäämist 1993. aastal: ilmusid „Vana kannel X. Paide ja Anna regilaulud“ (2014), „Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal“ (2014), „Vana kannel XIV. Peetri regilaulud“ (2021).
2022. aastal pälvis Ottilie-Olga Kõiva Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia.
Olli Kõiva huvi ja armastus regivärsilise rahvalaulu vastu sai alguse ülikoolipõlves, 1952. aastal Kihnu saarel välitöid tehes. Tekkis soe kontakt naislaulikutega, Olli võeti omaks, lauldi koos.
Läbi elu jäid Olli Kõiva uurimisteemadeks laulikuisiksused ja nende loomisviisid, lauluteemade seos kohaliku keskkonna ja isikliku elukäiguga, laulud pulmarituaalis ning Kihnu laulukultuur tervikuna. Ilmus rida artikleid (alates 1957. aastast), kandidaadiväitekiri „Regivärsilise rahvalaulu traditsioon Kihnu saarel“ (1965) ning akadeemilise regilauluväljaande „Vana kannel“ Kihnu köited, koostatud koos Ingrid Rüütliga (I 1997, II 2003).
Olli Kõiva tegi kõike südamega. Lastele koostas ta rahvalauluvalimikud “Sõnakera” (1961) ja “Sinikirja linnukene” (1971), oli Eesti Raadio saatesarjade “Laula, laula, suukene” ja “Rahvaloomingu varasalvest” paljude saadete autor; ajatu on koos Herbert ja Erna Tamperega välja antud heliplaatide antoloogia “Eesti rahvalaule ja pilliligusid” ning selle juurde kuuluv tekstide ja kommentaaride vihk (1970, nüüdseks ilmunud ka CD-väljaande ja võrguteavikuna).
Olli Kõivat tuleb pidada pärimuse suurkogujaks. Lisaks Kihnule on ta eriti rikkalikult talletanud rahvaluulet oma kodukandist, innustades sellele tööle ka teisi. Ta on organiseerinud mitmeid kogumismatku ka mujale peale oma „lemmikpiirkondade“, näiteks Võnnu, Nõo, Sangaste, Põlva, Karula, Urvaste, Rõuge, Hargla kihelkonda. Kogumismatkadel käis kaasas inimesi väljastpoolt, sealhulgas näiteks Veljo Tormis, kellega jäid sidemed püsima aastakümneteks, viisikogujad-tudengid konservatooriumist ning inimesi teistest kõrgkoolidest.
Endale omase põhjalikkuse ja vastutulelikkusega juhendas Olli Kõiva arhiivi korrespondente, konsulteeris ja abistas kõiki arhiivi külastanud uurijaid õpilastest ja koduloolastest professoriteni. Ta jagas alati sooja tähelepanu ja toetust kõigile, eriti noortele kolleegidele.
Tänu selle kõige eest!
Tunneme leinas kaasa Olli lähedastele.
Olli Kõiva ärasaatmine toimub reedel, 24. novembril algusega kell 11.00 Tartu Pauluse kirikust.
6. soome-ugri kirjanduskohvik: ersa luule
Esmaspäeval, 13. novembril 2023 kell 17.00 loeme soome-ugri kirjanduskohvikus kirjandusmuuseumi saalis üheskoos raske saatusega ersa luuletaja Jakov Kuldurkajevi luuletust Ermez.
Jakov Kuldurkajev (1884-1966) oli ersa kirjanik. Ta lõpetas 1912. aastal Saranski reaalkooli ning töötas seejärel arveametnikuna, 1915. aastal võeti noormees sõjaväkke, Venemaa kodusõja ajal teenis ta Punaarmees.
Lõpetanud raamatupidamiskursused, töötas ta raamatupidajana ning revidendina. Juba varases nooruses tundis ta huvi rahvaluule vastu, mida püüdis ka üles kirjutada. Lasteluule ning -juttude kõrval kirjutas rahvaluule ainetel poeemi "Ermez" (1935). See lugulaul pajatas mordvalaste kaugest minevikust.
1938. aastal Kuldurkajev arreteeriti ning tema raamat hävitati kõikidest raamatukogudest. Luuletaja pidas ligi kakskümmend aastat vastu Gulagi laagrites Komis, Kasahstanis ja mujal ning rehabiliteeriti alles 1958. aastal.
Kirjandusliku tunnustuse on ta pälvinud tagantjärele alles nüüd.
Luulest räägib Natalia Ermakov.
Kirjanduskohvikus avastatakse teisi keeli erinevate meelte abil; sama kirjandusteos kõlab eri keeltes ja nii saavad osalejad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes.
Kõik huvilised on teretulnud.
Soome-ugri kirjanduskohvikut toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programm.
Loenguid sarjast "Keeled ühendavad" Kirjandusmuuseumis novembris ja detsembris
Erinevate keelte ja kultuuride eripära väljatoomiseks ja tutvustamiseks on Integratsiooni Sihtasutuse toel käima läinud loengusari "Keeled ühendavad".
7. novembril pidas loengu ukraina kirjandusest Olha Petrovych.
Novembri teisel nädalal tuleb koguni mitu loengut järjest:
Teisipäeval, 14. novembril 2023 kell 17.00 algab Kirjandusmuuseumi saalis Inna Lisniaki ettekanne ukraina folkloorist.
Kolmapäeval, 15. novembril kõneleb samas paigas Sergei Troitskii teemal "Võõras, kes sa oled?" (algus 17.00)
Neljapäeval, 16. novembril peab ingliskeelse ettekande “Catalan Celebrations” Guillem Castañar. See sündmus leiab aset IV korruse seminariruumis, algus nagu ikka kell 17.00. Guillem peatub pikemalt katalaani tähtsamatel pidustustel, sealhulgas jõulude tähistamisel katalaanide kombel.
Guillem jätkab loengutega samal kellajal samas kohas ka 23. novembril, 7. detsembril ja 14. detsembril.
23. novembril on teemaks "Catalan Folklore", kus rohkem tähelepanu saavad kaks näidet: 'castellers' - inimtornide püstitamise pidustus ja rahvatants 'sardana'.
7. detsembril tuleb juttu keelest kui katalaani identiteedi markerist (“Catalan Linguistic Worldviews”), 14. detsembril aga usundite mitmekesisusest Kataloonias (“Religion(s) in Catalonia”).
Ootame osalema!
