Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik
Lihtotsing Täisotsing
Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
1001.LINANE KITS, KIVITSE SÕRA? Kalavõrk - 2+27+10+0 = 39 (62) var.
A1.Hinge hukkaja, rahva ravitsõja? Kalavõrgud ja -noodad
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
A2a.Linane kits, puidse sarve, kivitse jala, loome hukkas, inemisi ravitses? Võrk
Se 1896 (F. Treijal)
A2b.Linanõ kits, kivetse' sõra', puinõ pää, hingi hukkas, rahvast elätäs? Kalavõrk
Se 1938 (E. Kirss)
A2c.Linane kits, kivitse sõra, hingi hukkas, rahvast ravitses? Kalavõrk
Vas 1894 (P. Saar)
A2d.Linanõ kits, savitsõ sõra', hingi hukkas, rahvast ravitsas? Kalavõrk
Se 1928 (T. Linna)
A2e.Linanõ sikk, ravvatsõ sõra, hingi hukkas, rahvast ravtsõs? Kalavõrk
Se 1934 (A. Kits)
A2f.Kivine kits, linanõ sikk, hingi hukkas, rahvast raiskas? Võrk kalapüüdmise man
Se 1888 (H. Prants)
A2g.Kivine kits, linadsõ jala, hingi hukkas, inemisi ravitas? Kallo püvvetäs
Se 1934 (N. Oinas)
A3.Linane sikk, sõmeritse sõra? Kalanuut
Ote 1888 (H. Nugin)
Ote, Urv - 2 var.
A4.Linanõ sikk, kivitse sõra? Kalavõrk
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Räp, Vas v. Se - 2 var.
A5a1.Linane kits, kivitse sõra? Kalavõrk
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Kam, 2Räp - 3 var.
E EM2 73 (875)
A5a2.Linane kits ja kivised sõrad? Võrk, noot
Äks 1893 (P. Sepp)
VMr, Äks - 2 var.
A5a3.Linane kits ja kivitse sõra? Võrk
Räp 1895 (R. J. N. Org)
A5a4.Linane kits ja kivist sõrad? Kalanoot
Tt 1888 (anon)
KJn, Tt - 2 var.
A5a5.Linast kits ja kivist sõrad? Võrk
KJn 1890 (A. Pihlak)
A5b.Linanõ kits, kividse sõra, puidsõ sarvõ? Kivi põhjah lastu, vii pääl kalavõrk
Se 1929 (I. Sonts)
A6.Linanõ kits, ravvadsõ' sõra? Apar
Se 1932 (N. Sõrmus)
A7.Linanõ kits, ravvanõ jalg, puutsõ sarvõ? Voki koonal
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51 ja 52 (1887) 411 (81); E EM 84 (684); E EM2 73 (876)
A8.Valgõ kits, kivitse sõra? Võrk
Räp 1892 (M. Jennes)
B1.Linane susi, kivitse jala, tohutse kõrva, puutse silma, kui mõtsa lätt, om ta tühi, kui kodu tule, om täüs? Kalanoot
Urv 1890 (A. Koort)
B2.Linane susi, kivitse jala, puutse kõrva? Nuut
Kan 1896 (J. Ots)
B3.Linane susi, puutse kõrva, kivitse käpä? Nuut
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
B4.Langane susi, kivitse käpä, puutse kõrva? Kalanoot
Ote 1893 (J. Tammemägi)
B5a.Linane susi, kivitse käpa, kuusitse kõrva? Kalanuut
Ote 1889 (H. Nugin)
B5b.Linane susi, kuusitse kõrva, kivitse käpa? Kalapüüdmise nuut
Ote 1889 (V. Vaher)
B6*.Linane susi, kivist käpad, käbist kõrvad? Kalavõrk
Krj 1938 (K. Lepp)
2Krj - 2 var.
B7.Paklane hunt, kivitse jala? Kalavõrk
Har 1934 (O. Lipstok)
Ca.Linahobune, puust lakk? Kalanoot
Saa 1889 (J. Tuul)
Vrd. 1835
Cb.Linahobu, puulakk, kivijalad? Noot
Plt? dat-ta (anon)
D1.Linast kere, kivised jalad? Võrk
Hää 1889 (E. Grant)
D2.Puust pea, kivist jalg, linast keha? Noot
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 130 (1214); E EM2 114 (1591)
D3.Jalad kivist, kehä kanepist, piä kasekuorukesest? Võrk, noot
Kod 1888 (S. Käär)
E EM 44 (223); E EM2 40 (274); E MM 8 ja 43 (56); E MM2 8 ja 46 (57); Ainelo III 118 ja 124; E MM3 5 ja 37 (57)
Vrd.1709 1763
1002.LIND LENDAS ÜLE JUMALAMAJA JA ÜTLES: KOGOH MU JOUD PALAS? Mehiläne - 1+1+2+1 = 5 (5) var.
a.Üle kiriku katuse lendab leinus üks linnuke, kaebab: pääva ja ööd, põlevad siin minu tööd? [Lahendus puudub]
Tt 1875 (anon)
• EPost. Lisal. nr. 22 (1875) 132 (4)
b.Tsirk lindas üle kerigu: Jumal, Jumal, mu vaib palas? Mehine lindas, vaha palas kerikohn
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (193)
c.Suvilind lindas üle pühakua, ütles: siih mu süämejoud seeh palas? Mehiläne lindas üle kerigu ja kündle kerkoh palasõ
Se 1930 (V. Ruusamägi)
d.Lind lindas üle jumalamaja ja ütles: ka' koh mu joud palas? Mehiläne
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
1003.LIND LENNÄB AASTAS [NELI] KORDA LÄBI LEHTSE METSÄ? Lammaniit - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.Lind lennäb aastas [neli] korda läbi lehtse metsä? Lammaniit
Kõp 1888 (V. Reiman)
Kõp, SJn - 2 var.
b.Lind lennab läbi lihise metsa? Lambaniitmine (pügamine)
Pöi 1894 (T. Undritz)
Vrd.1361
1004.LIND LÕI SABAGA, SULG KATTIS TERVE MAAILMA? Päe veereb - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
Vil 1895 (J. Täht)
Kuusik KT 215 (48); E EM2 74 (883)
1005.LIND LÄHEB LENDU, EI TULE IAL TAGASI? Suits - 0+1+0+1 = 2 (50) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
VNg, Võn - 2 var.
E EM2 73 (878); E MM 11 ja 44 (140); E MM2 11 ja 47 (142); Nurmik II 6 (9); Puus. KH III5 74; E MM3 9 ja 38 (142)
1006.LIND TULES, EI TA PÕLE EGA KÜPSE? Tulesäde - 1+0+0+0 = 1 (5) var.
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 84 (690); E EM2 74 (884)
1007.LINDE SATTAP MAHA TUHANDIT, ÜLES EI LÄÄ ÜTTEKI? Lumme sattap - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
1008.LJÕNN PÕLÕB, RAHVAS JUÕSÕB ÜMBERKAUDU? Sipelgapesa - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Khn 1934 (T. Saar)
1009.LIPP LIPI PEAL, LAPP LAPI PEAL, ILMA NÕELA PISTMATA? Kapsas - 16+317+268+296 = 897 (1253) var.
A1a1.Lipp lipi peal, lapp lapi peal? Kapsapää
Vil 1889 (F. Kuhlbars)
Iis, Lüg, Mär, Kse, Pst, Vln, 2Vil, Plt, TMr, Trt, Nõo, Vas - 13 var.
Rull I 33; Müürsepp-Viisimaa 35
A1a2.Lipp lipi peal ja lapp lapi peal? "Kommunaari" king
Hls 1992 (anon)
A1b.Lipp lapi peal, lapp lipi peal? "Kommunaari" king; kapsas
Han 1992 (R. Toompere)
A1c.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ise nagu kapsas? "Kommunaari" king
Plv 1992 (K. Käärmann)
A2a1.1) Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Kapsas
LNg 1938 (E. Ennist)
2) Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Kapsas või vene sõdur
Tln 1994 (T. Miller)
3) Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Postikana
Kõp 1992 (E. Valk)
4) Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Haapsalu asfalttee
Trt 1992 (T. Teeväli)
5) Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Naisterahva asi
Trt 1991 (R. Hiiemäe)
2Vi, 2Nrv, Vai, 3Jõh, Jõh v. Iis, 14Iis, 2Lüg, VNg, 4Hlj, 2Kad, 2Rak, 9Sim, 3VMr, Amb, 3Amb v. JMd, 6JJn, 4Koe, 3Pee, Pai, 3Tür, 22Kuu, 3Jõe, 3HJn, 12Tln, Jür, 3Kos, 2Juu, 2Rap, Nis, 3Kei, 2HMd, Pld, 6Mär, 4Vig, 2Mih, 11Han, Kse, Lih, Kir, Mar, Hps, LNg, 2Noa, 4Phl, 5Rei, Emm, Khk, Ans, 2Jäm, Kaa, Pha, Pöi, Muh, Khn, 5Tõs, 2Aud, 3PJg, 5Vän, 6Tor, Tor v. SJn, Prn, Pär?, Hää, 2Saa, 8Hls, 5Krk, 2Hel, 2Trv, 3Pst, Vil, 3Kõp, SJn, 3KJn, 2Pil, 4Plt, Ksi, 2Lai, 3Pal, 3Trm, MMg, 2TMr, 9Trt, 6Nõo, Elv, Ran, Rõn, 5Ote, 2San, 2Urv, Krl, Rõu, Räp, 2Se, 5As, 3Tt - 285 var.
• Gös. 262; Lönnrot2 185, 55 (78); Nörmann 35 ja 55 (54); Ahlgvist 73; E EM 85 (695); KAH EKAl 88 ja 90; KAH EKAl 161 ja 163 (54); EkÕ 17 (3); Pet. ELA 53; Okas 75; Pet. Ah3 56 (11); Pet. EüK 56; Kuusik La 14 (3); E EM2 74 (889); Laste prillid I 16 (3); Kmpm. KLr II6 342; Kmpm. KLr I8 137; Nurmik EKÕr 85; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (16); Kask-Vaigla-Veski I Hõ 57; Loorits VrP 25 ja 26 (16); Muuk-Mihkla II 44; Jänes-Parlo EKG I 46; Jänes-Parlo EKG IV 13 ja 160; Mihkla-Sööt 243; Jänes-Parlo Ekõ V 61; Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (6); Sööt V 43 ; Praakli V/I 10; Selmet V (1949) 95 (8); Pioneer nr. 4 ja 8 (1950) lk-ta (5); Meie aasta (1953) lk-ta (39); Kõrgesaar-Lahi II 19; ÜÕÕ 67 (1); Alltoa-Raigna (1958) 85; LS 420; Kriisa V 45 (8); Valgma EKÕ 163 (17); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (8); Mihkla-Tedre EK9 20; Ordlik EKTv 18 (2); Valgma EkHv 59 (17); Metstak 19 ja 35 (198); Karlep-Vihm-Karu 16 (7); Rukki 22 (5); Muhel VN 23 ja tagakaas (2); Säde nr. 80 (1985) 4; Krikmann 34 (2); Metstak2 55 ja 56
A2a2*.Lipp lipi peal ja lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Kapsas
VNg 1994 (K. Ribenis)
VNg, Rkv, Rak, 2Kuu, Käi, Tõs, KJn, Trm - 9 var.
A2a3.Lipp lipi peale, lapp lapi peale, ilma nõela pistmata? Kapsas
Trm 1991 (A. Korb)
Khn, Vän, KJn, Trm - 4 var.
A2a4*.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, kõik ilma nõela pistmata? Kapstapea
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Noa, SJn - 3 var.
A2a5.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, aga ilma nõela pistmata? Kapstapea
Urv 1889 (J. Janson)
Mar, Urv - 2 var.
A2a6.Lipp lipi peal, lapp lapu peal, ise ilma nõela pistmata? Kaapsapea
Rid 1932 (R. Põldmäe)
Kos, Rid - 2 var.
A2a7*.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma niula pisteta? Kapsapää
Jõh 1964 (V. Rünne)
Jõh, Iis, Kad, Kuu, 4Tln, Noa v. Hii, Phl, Saa, 2Trt, Elv - 14 var.
A2a8.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõõlata pistmata (Fahne auf Fahne, Lappen auf Lappen, ohne Nadel gestochen, geneht)? Ein Kohlkopf
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 366 (57); Hupel 120; Willmann 169 (52); Lönnrot 155; Neus 394 ja 390 (16); Körber Uus ABDr 12 (4); Wied. 275; Univer-Laurits IV 26; Sander 70 (2)
A2a9.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela taha pistmata? Kapsas
Kir 1937 (L. Topenberg)
Amb v. JMd, Kir, PJg - 3 var.
A2a10.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, siski ilma nõgla pistmata? Kana
Ote 1888 (V. Vaher)
VMr, Ote - 2 var.
A2a11*.Lipp lipi, lapp lapi piäl, ilma nõela püstmätä? Kaapsapiä
Tõs 1930 (K. Meikop)
Kuu, Tõs, Hel - 3 var.
• Liiv LMt 44 (75)
A2a12+.Lipp lapi peal, lapp lipi peal, ilma nõela pistmata? Kapsas ja "Kommunaari" king
Han 1992 (H. Viita)
2Han, Käi, Lai, Nõo, Har, eP - 7 var.
A2a13+.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, mitte nõela pistetud? Kapsas
Kad 1975 (M. Hiiemäe)
Iis, Kad, Amb v. JMd, Var, Tõs - 5 var.
A2b*.Lapp lapi pääl, lipp lipi pääl, ilma nõgla pistmäte? Kapustepää
Hls 1889 (M. Ilus)
Hää, 2Hls, Pst, Vil - 5 var.
A2c1.Lapp lapi pääl, ilma nõela pistmata? Kapsas
Pld 1927 (L. Leibnig)
Ojasaar 16 (3)
A2c2.Lipp lipi pääl, ilma nõgla pistmata? Kapstapää
Krk 1889 (M. Kõdar)
Mär, Krk, Nõo - 3 var.
A2c3.Lipp lapi peal, ilma nõela pistmata? Kapsas
Noa 1938 (E. Ennist)
Tln, Noa, Nõo - 3 var.
A2d.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõela pistmata, ise kapsapää? [Kapsapää]
Trt 1922 (M. Müür)
A2e.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõgla püstmäde, ilma mulgu tsuskamede? Kapstapää
San 1888 (K. Gross)
A2f.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata, ilma käe katsumata? Kapsapea
Ris 1888 (J. Truusmann)
A2g.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ei ole ühegi nõglaga kinni pistet, iki kurt kinni? Kapsapää
Krk 1889 (J. Kunimägi)
A3a1.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõelasilma pistmata? Kapstapea
Trv 1895 (J. Sams)
Rak, VMr, Koe, Kuu, Rap v. Mär, 2Hag, Nis, Pld, Ris, Kir, Sa, Krj, 2Kaa, Pha?, 2Vll, Jaa, 5Pöi, 9Muh, Khn, 3Tõs, 4Aud, Tor, 3Pär, Hää, 4Saa, Saa?, Saa v. Hls, Hls, 3Krk, 4Hel, 13Trv, 4Pst, SJn, KJn, Pil, Trm, TMr, Nõo, Urv, Rõu, Tt - 86 var.
Kmpm. Kõ 18; Kmpm. EKl I2 142; Nugis 290 ja 313 (127); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (14)
A3a2.Lipp lipi peele, lapp lapi peele, ilma nõõlasilma pistmata? Kaapsupea
Kaa 1889 (D. Jakson)
Kaa, Prn, Räp - 3 var.
A3a3*.Lipp lipi peal, lapp lapi peal ja ilma nõelasilma pistmata? Kapsapea
HMd 1925 (M. Soosaar)
HMd, Tor - 2 var.
A3a4+.Lipp-lapp lapi pääl, ilma nõelasilma pistmata? Kapsapea
Trv 1962 (E. Alver)
Kei, Muh, Pär, Hel, Trv, Tt - 6 var.
A3b.Lapp lapi pääl, lipp lipi pääl, ilma nõelasilma pistmata? Kapsas
Prn 1933 (J. Vaino)
A3c.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma silma pistmata? Kapsas
Tõs 1921 (S. Lind)
A3d.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõglasilmä pistmade seisab kogosen? Kapustapää
Pst 1921 (O. Loorits)
A4*.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma suure nõela pistmata? Kaapsupea
Kär 1898 (T. Sömer)
Rap v. Mär, Var, Krj, 3Mus, Khk, 2Kär, 2Ans, Jäm, Kaa - 13 var.
Kuusik KT 212 (14)
A5.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma pisise nöela pistmata? Kaapsapea
Mus 1978 (M. Rannikmäe, T. Toomsalu)
A6*.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma purjunõõla pistmata? Kapstapea
Kär 1889 (J. Mändmets)
3Kär, Kaa - 4 var.
A7*.Lapp lapi pääl, lipp lipi pääl, ilma nõgla tsuskamalda? Kana
Se 1973 (Ü. Ende, P. Hagu, S. Mägar, A. Mälk, I. Potseps)
Räp, 2Se - 3 var.
A8*.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõelata ja niidita? Kapsapea
Jõh 1967 (E. Kaljurand)
Jõh, Pil - 2 var.
A9*.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela nõelumata? Kapsapea
Sim 1889 (H. Aman)
Sim, PJg - 2 var.
A10.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõelumata, ilma õmblemata? Kapsapea
Tor dat-ta (T. Juurikas)
A11a*.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, a kostki olõ-õi kinni ummõldu? Kapsapea
Vas 1887 (H. Prants)
Urv, Vas - 2 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 384 (10)
A11b*.Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, a nõglaga ummõld ei olõ'? Kapsapea
Rõu 1972 (F. Sillavee)
Käi, 2Rõu - 3 var.
A12a.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, siiski põle terve? Kapsapea
Jür 1890 (K. Põldmäe)
A12b.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, tervet kohta ei ollagi? Asfalt
Trt 1992 (anon)
A12c.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, selget kohta ei ole? Parandatud asfalt
Trt 1988 (R. Hiiemäe)
A13+.1) Lipp lippi pääl, lapp lappi pääl, pual aast[at] vana? Kapsapia
Jõh 1940 (E. Mets)
2) Lipp lapi peal, lapp lipi peal, paari nõelapistega? "Kommunaari" king
Tln 1994 (R. Kakum)
Jõh, Tln, Tõs - 3 var.
B.Likk lipi pääl, lakk lapi pääl, ilma nõglasilmä pistmäde? Kapsas
Hel 1889 (K. Gross)
C.Lipp lapi peal, nipp napi peal, ilma nõela sorkamata? Kapsas
Pal 1922 (R. Tamm)
D.Hilp hilbu pääl, lapp lapi pääl, suure nõõlaga pole pistetud? Kaapsapea
Krj 1940 (O. Grepp)
Vrd. 1009Q
E.Lipp lipi pääl, lapp lapi, paik paiga pääl, ilma nõgla pistm[ata]? [Lahendus puudub]
Har 1921/2 (P. Voolaine)
F1*.Lapp lapi pääl, paik paiga pääl, nõglaga ei ole kostki tsusatu? Kana
Rõu 1889 (K. Thom)
Rõu, 3Se - 4 var.
F2*.Paik paiga pääl, lapp lapi pääl, nõkla ei ole kunagi sisse saanu? Kana
Vas 1895 (P. Saar)
Kan, Vas, Se - 3 var.
ÜÕÕ 26 (7); Kuut VI (1960) 116 (2); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (4); Ordlik EKTv 15 (2)
F3*.Paik paigo pääl, lapp lapi pääl, uma iä olõ-õi nõkla seeh olno'? Kapstapää
Se 1938 (A. Tubli)
4Se - 4 var.
F4.Paik paiga peal, lapp lapi peal, pole ial nõela näind? Sulglind
Plv 1893 (J. Melzov)
F5.Paik paiga pääl, lapp lapi pääl, nõkla olõ-õi sääl? Kana
Se 1976 (S. Madisson)
G1a.Paik paiga pääl, latt lati pääl? Kapsapää
Se 1938 (J. Ilvik)
2Se - 2 var.
G1b.Latt lati pääl, paik paiga pääl? Kanane
Se 1924 (H. Jänes)
G2*.Paik paiga pääl, latt lati pääl, uma iä ole-ei nõglaga tsusat? Kana
Se 1888 (E. Aun)
3Se - 3 var.
Vrd. 2267U
G3*.Paik paiga pääl, latt lati pääl, uma iä nõkla sisse ei saa? Kapsapia
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
G4a1*.Paik paiga pääl, latt lati pääl, eloiä olõ-õi nõkla sisse saanu? Kana
Se 1888 (H. Prants)
3Vas, Vas v. Se, 2Se - 6 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (11)
G4a2*.Latt lati pääl, paik paiga pääl, uma iä olõ-õi nõkla sisse saanu? Kapsas
Se 1961 (E. Normann)
3Se - 3 var.
G4a3*.Paik paiga pääl, latt lati pääl, eloilmahke olõ-õi nõkla sisse saanu'? Kapstapää
Se 1949 (V. Pino)
2Se - 2 var.
G4b.Latt lati pääl, paik paiga pääl, oma iä olõ' nõkla saanu'? Kana
Se 1953 (O. Jõgever)
G4c.Paik paiga pääl, latt lati pääl, nõkla ei kunagi ole saanu manu? Kana, pudsaja'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 130 (138)
G4d*.Latt lati pääl, paik paiga pääl, uma iä olõ-õi nõkla külge saanu'? Kana
Se 1956 (V. Pino)
3Se - 3 var.
G5a1*.Paik paiga pääl, latt lati pääl, eloiä olõ-õi nõkla seeh olnu'? Kana
Se 1927 (P. Voolaine)
6Se - 6 var.
Vrd. 674
G5a2*.Latt lati pääl, paik paiga pääl, uma iäh olõ-õi nõkla seeh olnu'? Kanapudsaja
Se 1929 (V. Savala)
2Se - 2 var.
G5b*.Paik paiga pääl, latt lati pääl, eloiä olõ-õi nõkla küleh olnu? Kana
Se 1930 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
G5c*.Latt lati pääl, paik paiga pääl, eloiä olõ-õi nõkla man olnu? Kapstapää
Se 1934 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
G6a*.Paik paiga pääl, latt lati pääl, uma igä olõ-õi nõkla pääle pant? Kanapudsaja
Se 1912 (S. Duplevski)
2Se - 2 var.
G6b.Paik paiga pääl, latt lati pääl, eloia olõ-õi nõkla külge pant? Kana
Se 1929/30 (V. Ruusamägi)
G7.Latt lati pääl, paik paika pääl, uma eä nõkla olõ-õi läbi käünu? Kanapudsaja
Se 1934 (N. Oinas)
G8.Paik paiga pääl, latt lati pääl, eloaig olõ-õi vaja nõkla sisse panda? Kanapudsaja ja kapstapää
Se 1933 (A. Tammeorg)
G9.Paik paiga pääl, latt lati pääl, oma ea, kuu, pävä ole-es nõkla pääl? Kana
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 125 (19)
Vrd. 1382
G10*.Paik paigo pääl, latt lati pääl, paigatas ja parandadas, uma iä nõkla ka käeh olõ-õi? Katus
Se 1937 (A. Reinola)
2Se - 2 var.
H.Närts närdsu pääl, latt lati pääl, paik paag'a pääl? [Lahendus puudub]
Lut 1936/8 (A. Sang)
I1.Paik paiga pääl, nõkla olõ-õi seeh oma eä olnu? Kanapudsaja
Se 1933 (A. Tammeorg)
I2.Paik paigul pääl, ilma umblõmalda ja nõgla tsuskamalda? Kapstapää
Se 1934 (A. Kits)
J.Litt liti pääl, latt lati pääl, ilma nõela pistmata? Kapstapää
San 1877 (J. Hurt)
San, Vlg, Tt - 3 var.
K1.Lapp all, lapp pääl, nõglaga saa-ai nõklu, sõglaga saa-ai sõklu? Kanasuled
Se 1936 (P. Toomemägi)
K2.Latt all, latt pääl, nõkla ei panda kunagi manu? Kanasulõ
Rõu 1894 (A. Assor)
L1a1.Lipitud, lapitud, ilma nõela pistmata? Kapsas
SJn 1967 (Ü. Tedre)
2Vai, Jõh, Iis, Hlj, Kad, Sim, Amb v. JMd, Tln, Kos, Vig, Lih, Mar, Sa, 2Khn, 3Vän, 5Tor, 2Prn, 3Saa, 2Vl, 2Hel, 4Trv, Vln, 8Vil, Kõp, 8SJn, SJn v. Ote, 4KJn, Pil, Plt, 2Ksi, 4Lai, 2Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, 2Äks, 4TMr, 8Trt, 5Võn, 2Kam, Kam v. Rõn, 5Nõo, 5Puh, 2Ran, 3Rõn, 19Ote, 4San, 8Kan, 2Urv, Krl, Har, 3Rõu, Plv, Räp, As, 4Tt - 157 var.
Meelej. nr. 34 (1887) 272 (28); E EM 85 (696); N. D. UA 9; SSTT 113; EMrd III 236; Hiie-Müürsepp III/I 25; Hiie-Müürsepp IV/I 76
L1a2.Lipitu, lapitu, ilma nõkla pistmädä? Kapstapää
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Kam, Nõo, Ote, Räp - 4 var.
L1a3.Lipitud ja lapitud, ilma nõela pistmata? Kapsas
Pal 1888 (M. Uus)
Nrv, Jõh, Iis, Hlj, 2Rak, VJg, Sim, VMr, Amb, Pee, Jür, Kul, 3Mih, Aud, PJg, 3Tor, 4Prn, Hää, Saa, Vil, SJn, 5KJn, Pil, Plt, Ta, 3Ksi, 6Lai, 9Pal, 2Trm, 3Kod, 6MMg, 2Äks, 7Trt, 2Nõo, 2Puh, 3Ran, VLk, Kan, Rõu, Plv, Räp, 2As, 5Tt - 94 var.
• Mötleja 17 ja 53 (65); EMrd IV 308 (194)
L1a4*.Lipitud ja lapitud, ise ilma nõela pistmata? Kapsapää
Võn 1874 (G. Soo)
Kad, Tür, Äks, Võn, Kan - 5 var.
L1b*.Lipitud ja lapitud, ilma nõela pisteta? Kapsapea
VJg 1889 (J. Ustallo)
Rkv, VJg, KJn, 2Trt, Rõn, Ote - 7 var.
L2a1.Lipitu, lapitu, ilma nõglasilmä pistmede? Kapustepää
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Jõh, Tor, 2Pär, Saa, 5Hel, Pst, Vil, SJn, KJn, Nõo, Ran - 16 var.
L2a2.Lipitud ja lapitud, ilma nõelasilma pistmata? Kapsas
Sim 1929 (R. Viidebaum)
Sim, Pst v. Pil, Vil - 3 var.
L2b*.Lipiti, lapiti, nõglasilmä pistmine? Kapstapää
Plv 1893 (J. Tobre)
Hls, Plv - 2 var.
L3.Lipitu, lapitu, ilma nõgla tsuskmada? Kapstapää
Võn 1894 (J. Suits)
Võn, Vru - 2 var.
L4a.Lipitud, lapitud, korda põle nõelaga pistetud? Kapsas
Han 1929 (H. Tampere)
2Han - 2 var.
L4b*.Lipitud, lapitud, kusagilt pole nõelaga pistetud? Kapsas
Rap 1921 (L. Pärt)
Rap, Räp - 2 var.
L4c.Lipit ja lapit, ei kostki nõglaga tsusat? Kana
Rõu 1890 (M. Jennes)
L5.Lipitü ja lapitu, iälgi ei ole nõkla pääle pantu? Kana
Har 1959 (A. Reigo)
L6*.Lipitu, lapitu, ilma nõgla pistmata õmmeldu? Kapsas
Har 1959 (M. Talts)
Trm, Har, Rõu - 3 var.
L7.Lipitud, lapitud, nõela pistmata kokko pandud? Kaapsas
Hii 1888 (J. Kõrvne, P. Laane, G. Tikerpuu)
2Hii - 2 var.
L8.Lipitud, lapitud, ise terve? Kapsapea
Äks 1964 (O. Laidmaa)
Vrd. 1010 2225Ba1
M.Tikitud, täkitud, lipitud, lapitud, ilma nõela pistmätä? Ussi söödud kapsapiä
KJn 1890 (A. Pihlak)
N*.Lititu, latitu, ilma nõglasilmä pistmäde? Kapsapää
San 1924 (E. Päss)
San, Rõu - 2 var.
O1.Lipiline, lapiline, ilma nõela pistmata? Kapsapea
Kuu 1935 (E. Piibeman)
O2.Lipõlinõ, lapõlinõ, ilma kääri lõikamata, ilma nõgla umblõmata? Kapstapää
Räp 1892 (M. Jennes)
P.Lipikune, lapikune, ilma nõela püstmata? Kapsas
PJg 1928 (V. Erm)
2PJg - 2 var.
Q.Ilpidest, alpidest kokku pandud, ilma nõõla pistmata? Kapsas, sibul
Phl 1939 (E. Ennist)
Vrd. 233Ij 1009D
Ra.Sajakordne kasukas, ilma õmblemata? Kapsas
Lih 1968 (K. Salve)
Kontam.: = 2084Oa
Rb.Sada kasukat üsna ülestikku, ilma kinni hoidmata? Kapsapää
Vil 1895 (H. Niggol)
Kontam.: = 2084Ob
Sa1.Üks sant, sada mäntlit, ilma nõkla pistmata? Der Kohlkopf
Räp 1823/41 (J. F. Heller)
Räp, Tt - 2 var.
• Wied. 291; E EM 165 (1595); E EM2 143 (2076)
Kontam.: = 2762Ka1
Sa2.Sandil sada mantlit säljäs, kohekile ei ole nõglaga tsusat? Kapstapää
Se 1901 (E. Kaiv)
Kontam.: = 2762Ka2
Sb.Sandil sada paika, uma iäl olõ-õi nõkla seeh olnu? Kana
Se 1930 (A. Põhi)
Kontam.: = 2762Kb
Sc.Sada särki sälä[h?], olõ-õi nõkla see[h?] olnu'? Kapstas
Se 1960 (H. Keskküla)
Kontam.: = 2762Kc
Z.Lipp lipi peal, lapp lapi peal ja kõik ilma nõela pistmata, läheb põllu peale, perse siiski paljas? Kana
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Kontam.: = 2267Ä
T.Hani haljas, pea paljas, ilma nõela pistmata? Kapsapea
Amb 1888 (M. Neumann)
Kontam.: = 178K
Vrd.636C 2267V2a* 2413C
kk: Lipitud-lapitud nagu kapsapea (Rak)
1010.LIPITUD, LAPITUD, LÄHEB ÕUE, NÄITAB TUULELE P[ERSE]T? Kana - 0+3+0+0 = 3 (22) var.
A.Lipitud, lapitud, läheb õue, näitab tuulele p[erse]t? Kana
Hlj 1899 (N. Traks)
E EM2 74 (890); Nurmik II 22 (13); Puus. KA I-II 56
B.Tuhat turki, sada särki, siiski näitab tuulele perset? Kana
Plt 1895 (M. Luu)
Vrd. 22 2267
C.Sada särki selläs, siiski näitab tuulele tagaotsa? Kana
KJn 1898 (C. Sööt)
Vrd.1009L8 2414
mst-jutt: AT 921
1011.LIRISEB, LARISEB, ISE SÖÖB SIIDI? Vokk - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
A.Liriseb, lariseb, ise sööb siidi? Vokk
Tt dat-ta (anon)
B.Kiriseb ning põriseb, sööb siidi sisse, ajab välja oheliku? Vokk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
C.Virradi-vurradi hammustab takku, jookseb ja neelatab niiti omal makku? Vokk
Hel 1926 (K. Puusepp)
Vrd.717A1j+ 717C5
1012.LITA ÜTE KÕRVAGA? Kipp - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
a.Üte kõrvaga lorup? Mustkipp, kibu
Har 1934 (O. Lipstok)
b.Lita üte kõrvaga? Kipp
Kan 1963 (R. Praakli)
c.Üte jalaga lita? Kipp
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
1013.LITTERIKKU-LATTERIKKU, LAIA HÄNNÄ LABERIKKU? Kapustepää - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hls 1891 (J. Riiet)
Vrd.56Q1a* 366J3b*
1014.LITTLÄTAKAID TERVE MAAILM TÄIS, KÄTTE EI SAA ÜHTKI? Pilved - 0 (5) var.
M. J. Eisen (u.1888): omaloominguline tekst
E EM 85 (689); E EM2 74 (893)
1015.LITT LITERIDA, TITT TITERIDA, TILL TILLUKE, ULATAB AGA ÜLE MAA JA MERE? [Lahendus puudub] - 0 (4) var.
M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 85 (699); E EM2 74 (894)
1016.LIUK LAUK, MULK KESKEL? Pudel - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 74 (895)
1017.LOODSIK(?) EEHN LÄTT, PERÄHN TEE KISKUS? [Lahendus puudub] - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 129 (99)
1018.LUINE LAUT JA LIHANE LEHM? Suu ja keel - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor 1889 (M. Sahl)
Vrd.987
1019.LUKK ON LUUST, VÕTI PUUST, LIND LÄKS LÄBI, KÜTT SAI HÄBI? Tähendab söömist: lukk - hambad, võti - lusikas, lind - lusikatäis toitu, kütt - käsi - 0+7+3+1 = 11 (33) var.
A.Luust lukk, puust võti? Lusikas suus
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 86 (708); E EM2 75 (905) ja 128 (1833); Kmpm. EL II10 37; Nugis 290 ja 313 (128); SSTT 66; Metstak2 26 ja 27
Vrd. 696
Ba.Lukk on luust, võti puust, lind läks läbi, kütt sai häbi? Tähendab söömist: lukk - hambad, võti - lusikas, lind - lusikatäis toitu, kütt - käsi
Hel 1888 (M. Kampmann)
Hel, Rõu - 2 var.
• Ol. Lisa nr. 6 ja 7 (1888) 96 ja 112
Bb1.Luust lukk, puust võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? [Lahendus puudub]
Rõn 1922 (A. Eichfeld)
Bb2.Luust lukk, puust võti, lind läks läbi, küti sai häbi? Söömine puust lusikaga
Saa 1930 (A. Räägel)
Bb3*.Luust lukk, puust võti, lind läts läbi, kütt sai häbi? Hamba', lohets, süük, käsi tule tühjält tagasi
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Jõh, Lih, Rõn, Krl - 4 var.
C*.Luust lukk ja puust võti, võnter-vänter väänab ümber? Hambad, lusik, keel
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
Kontam.: = 1707H*
Vrd.1390 1780 2492
1020.LUPSAT SISSE, LUPSAT VÄLLA, LUPSAT AUGU ÄÄRE PIALE? Leivasõtkumene - 0+2+6+4 = 12 (15) var.
Aa1.Lupsat sisse, lupsat välla, lupsat augu ääre piale? Leivasõtkumene
Plt 1964 (A. Tamm)
Plt, Trt - 2 var.
Aa2.Lupsat sisse, lupsat välja, lupsat mulgu ääre pääle? Leivakastmine
Trt 1930 (L. Uibopuu)
Ab1.Supsat sisse, supsat välla, supsat augu ääre piale? Leivasõtkumine
VMr 1939 (M. Ross)
Ab2.Supsat sisse, sapsat välla, supsat augu veere pääle? Leivakastmine
Äks 1889 (A. Mauer)
B.Lupsat sisse, lupsat välja? Leivasõtkumine
Kuu 1938 (J. Eplik)
Ca1*.Lupsat sisse, lupsat välja, perse nöögib, töö läheb korda? Leivasõtkumine
Kuu 1938 (H. Martinson)
Kad, Kuu - 2 var.
Kontam.: = 1664Na1*
Ca2.Supsat sisse, supsat välja, perse nüögib, tüö läheb korda? Leivasõtkumine
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
Kontam.: = 1664Na2
Cb.Lupsat sisse, lupsat välla, nikuta perset ja tüö läheb korda? Leivasõtkumine
As 1993 (A. Korb)
Kontam.: = 1664Nb
Cc.Lupsat sisse, lupsat välja, nikutab niudid, vaata imet, töö läheb toime? Leivasõtkumine (kastmine)
Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
Kontam.: = 1664Nc
D.Sisse lähäb lips, välja tuleb lops, alumine sallib, pealmine väsib? Leevasõkkuja
Plt 1889 (J. Raavel)
Kontam.: = 1200N
Vrd.376Cc1
1021.LUU ALL JA LIHA PIAL? Lina - 0+5+0+2 = 7 (11) var.
A1a1.Luu all ja liha pial? Lina
Sim 1960 (H. Joonuks)
Sim, Ris - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 190
A1a2.Luu all, liha peal? Küinal
Amb 1894 (J. Tannenthal)
A1b.Liha pial, luu all? Lina
MMg 1889 (H. Rätsepp)
A2.Luu all, liha pial, kuldne vits kõige pial? Sõrm ja sõrmus
Sim 1947 (H. Joonuks)
B1.Luu all ja särk peal? Lina
Plt 1891 (J. Reinthal)
B2.Luu all, särk pääl, liha pole kusagil? Lina
Võn 1895 (P. Rootslane)
Vrd.727 1388 1756 2107
1022.LUU ALL, LUU PÄÄL, LIHA KESKEL? Helmed - 1+0+0+0 = 1 (15) var.
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 86 (707); E EM2 75 (903); E MM 11 ja 44 (143); E MM2 11 ja 47 (145); E MM3 9 ja 38 (145)
Vrd.727
1023.LUU PÕLEB, LIHA SULAB? Küünal - 0+1+2+0 = 3 (7) var.
A.Luu põleb, liha sulab? Küünal
Hel 1892 (J. Pastarus)
B.Süda põleb, keha sulab? Küünal
Hlj 1929 (E. Tiitsen)
Jõh, Hlj - 2 var.
Laste prillid I 24 (3); Metstak2 24 ja 25
Vrd.1554
1024.LUUKENE LÄVE ALL? Sõlg - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
Ksi 1888 (T. Riomar)
Ksi, Tt - 2 var.
Vrd.832N
1025.LUUST VESKI, LIHAST MÖLDER? Hambad ja keel - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
1026.LÕHU SEINÄ, SAAT HÕBET, LÕHU HÕBET, SAAT KULDA? Kanamuna - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
a.Lõhu seinä, saat hõbet, lõhu hõbet, saat kulda? Kanamuna
Krk 1923 (A. Johanson)
b1.Raod sa müürü, saad sa hõpõt, raod sa hõpõt, saad sa kulda? Kanamuna
Rõu 1895 (A. Perli)
b2.Lüü müürü, saat hõpet, lüü hõpet, saat kulda? Kanamuna
Rõu 1897 (G. Raup)
c.Lüü, lüü luud, lüüt valla hõppe, lüü, lüü hõppet, lüüt valla kulla? Kanamuna
Rõn 1889 (C. Berg)
1027.LÕIKA PEA, VÕTA SÜDA, ANNA JUUA, HAKKAB RÄÄKIMA? Pajupill - 0+5+4+4 = 13 (56) var.
Aa1*.Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima? Pajupill
Tor 1887 (M. Kiisk)
Krj, Tor, Prn - 3 var.
E EM 86 (702); Schneider Elusal. Kal. (1906) 9 ja 13 (14); Kuusik KT 217 (61); E EM2 75 (898); E MM 11 ja 14 (142); Kmpm. KLr I8 13; E MM2 11 ja 47 (144); Kmpm. EL I9 14; Ainelo III 50; Kmpm. EL II10 22; Metstak2 36; E MM3 9 ja 38 (144)
Aa2.Lõika pea, lõika süda, anna juua, hakkab rääkima? Hanesulg
Vän 1922 (L. Pärt)
Aa3.Võta pea, lõika süda, anna juua, hakkab rääkima? Pajupill
Saa 1930 (A. Räägel)
Mär, Saa - 2 var.
Ab1*.Lõika pää otsast, võta süda välja, anna juvva, nakab kõnelema? Hanisulg
Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
Nõo, Rõn - 2 var.
Ab2.Lõika pää otsast, võta süä vällä, anna juvvah, kõnõlõs? Hani-pudsajaga kirotamine
Se 1935 (M. Reinola)
Ba.Pää lõigatakse maha, südä kistakse seest, siis hakkab rääkimä? Hanesulg
Jõh 1964 (V. Rünne)
Bb.Pää otsast lõigat, süa seest võet, a kõneles? Hanisulega kirotam[ine]
Vas v. Se 1902 (J. Sandra)
C+.Lõika puu ja võta süä? Pajupill
Se 1938 (J. Ilvik)
Se, As - 2 var.
Vrd.649 985G1a1
1028.LÄBI LÄTT LEHITSEST LIINAST, LÄBI LÄTT KUNIGA KERKUST? Tuul - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.1361
1029.LÄNIK ILMA KÕRVALDA, ÜTS UATERÄ SEEHN? Küpar päähn - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõu 1896 (A. Perli)
1030.LÜHIKE LÕHMUS LÕIGATAKSE, PITK NIIN KISTAKSE? Vill - 1+8+1+0 = 10 (17) var.
A1a.Lühike lõhmus lõigatakse, pitk niin kistakse? Vill
Pär 1888 (H. Martinson)
Pär, Äks, Se - 3 var.
RpS nr. 6 (1939) 188
A1b.Lühike lõhmus lõigatse ja pikk niin kistakse? Lühike lõhmus on lambavill, pikk niin on lõng
Saa 1895 (P. Ramberg)
A2.Lühike lõhmus ja pikk niin kistakse? Lammavill
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 86 (711); E EM2 75 (908)
Ba.Kõver lõmmus, õige niin? Lambavill
Ksi 1889 (M. Mauer)
Bb.Kõver lõhmus, aga õige niin? [Lahendus puudub]
VMr 1890 (A. Elken)
C.Lühikese puust lõigadakse, pikkä niint kistakse? Lambad, vill
Saa 1888 (P. Sitzka)
Da.Lühkene lõmm raotas, pikk pird kistas? Lambavilla
Se 1933 (A. Põhi)
Db.Lühikeset lommet lüöp, pikkames pirrut kiskup? Villa kehramine, kraasimine
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
1031.LÜHKO UHJA', KAVVÕ KÜNNÜSE? Silmä - 3+21+53+9 = 86 (115) var.
A1a1*.Lühikesed ohjad, kaugele ulatavad? Silmad
Tor 1888 (M. Tilk)
2Tor, 4Trv, Vil, Räp, Se - 9 var.
Beitr. III (1814) 116 (1); Lönnrot 155; Ahlqvist 73; E EM 86 (712); E EM2 75 (909)
A1a2.Lühiksed ohjad, ulatavad ilma? Silmad
Vil 1892 (H. Pihlap)
A1b.Lühikesed ohjad, kaugele juhevad? Silm
Tor 1889 (J. Tilk)
A1c1*.Lühko uhja', kavvõ künnüse? Silmä
Se 1936 (M. Vabarna)
Nõo v. Ote, 4Kan, Vas, Vas v. Se, 16Se - 23 var.
A1c2.Lühkese uhakõsõ, kavvõ künnüse? Silmä
Se 1929 (V. Savala)
Vas, 17Se - 18 var.
A1c3.Lühkese' uh'akõsõ, a kavvõndõhõ künnüse? Silmä
Se 1930 (M. Pihlapuu)
5Se - 5 var.
A1c4.Lühko-lühko uh'akõsõ, kavvendehe künnüse? Silmä'
Se 1927 (E. Põllula)
A1d1.Lühko' uh'a', kavvõ haarusõ? Silmad
Se 1930 (J. Ojavere)
2Se - 2 var.
A1d2.Lühko' uh'akõsõ', kavvõ haarusõ'? Silmä'
Se 1949 (V. Pino)
2Se - 2 var.
A1e.Lühko uhakõsõ, kavvõndõhõ näüse? Inimõsõ silmä
Se 1928 (I. Roostik)
A2a1.Peenkese uh'a, kavvõndõhe künnüse? Nägeminõ
Se 1935 (A. Jänessoo)
2Se - 2 var.
A2a2*.Piinü uh'akõsõ, kavvõtahe küünüse? Silma
Se 1888 (H. Prants)
7Se - 7 var.
A2a3*.Piinü-piinü uh'akõsõ, a' kavvõndõhe küünüse'? Silmä
Se 1928 (T. Linna)
3Se - 3 var.
A2b1.Peenokasõ uhja, kavvõ haarusõ? Silmä
Se 1929 (I. Sonts)
A2b2.Piinü-piinü uh'akõsõ, kavvendõhe haarusõ? Silmäkarva'
Se 1927 (E. Põllula)
A3.Pika oha, kavve küünuse? Silma
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Räp, Se - 2 var.
A4.Väikese ohja, kaugele küüniva? Silma
Vas 1894 (P. Saar)
Ba*.Lühkü uja, kavvõndõhõ künnüse? Silmä'
Se 1953 (U. Mägi)
2Se - 2 var.
Bb.Kats lühkest ujja, kavvõndõhe künnüse'? Silmad
Se 1936 (P. Toomemägi)
Bc.Kaks väikest ujja, kaugõlõ juuskva? Inimese silmad
Se 1938 (N. Lume)
C*.Lühikesed ohjad, kaugele ulatavad, ümber pää ei ulata? Silmad
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, Vru - 2 var.
Kontam.: = 2792M*
1032.MAA ALL, MAA PEAL, EITE-TAATI MAA VAHEL? Tuba - 0 (3) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 87 (713); E EM2 75 (910)
1033.MAA EHIB, MURU LEHIB, ILUS KENA NEITSIKE LÄHAB TÄNA MEHELE? Päike tõuseb - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1889 (M. Jõgi)
Vrd.2701
1034.MAA LAIUNE, LEHE RASKUNE? Päikesepaiste - 0 (9) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 87 (714); Tander 20; E EM2 75 (911); Metstak2 63 ja 66
Vrd.268 675
1035.MAA MULKE TÄIS, KÕIK VAHTVA TAIVA POOLE? Röakors - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn v. San 1890 (P. Roose)
1036.MAA MÄNG, TAIVAS TANDS, VIKAKAAR LÜÜ VIIULIT? Pikne müristas - 0+4+0+0 = 4 (7) var.
A.Taivas tands, maa mürisi, pilve leivä pillakaari? Pikne käü
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B.Maa mäng, taivas tands, vikakaar lüü viiulit? Pikne müristas
Rõu 1889 (K. Thom)
C.Taevas kokko tümmisten, engli kokko hüdisten, vikerkaar lööb viiulit? Hobune sõidab
Urv 1889 (J. Janson)
D.Maa lätt kokku mügisten, engli lääva hüdisten, vikerkaar lööb viiulit? Vankriga sõitmine
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 87 (715); E EM2 75 (912)
Vrd.rl: /- - -/ Taevas tantsis, maa mürises, / taevatähed lõid täringid, / vikerkaar lõi viiulida, / kuu lõi kuldarõngaida, / päev lõi hõbepärrelida (ERlA II:1, nr. 2199 symbol 60 f "Symbol" s 9< Iis)
1037.MAAD OM, INIMESE EI KÄI, VETT OM, LAEVA EI SÕIDA? Raba - 0+1+0+1 = 2 (61) var.
a.Maad om, inimese ei käi, vett om, laeva ei sõida? Raba
Trv 1894 (J. Kuusk)
Lasteleht nr. 11 ja 12 (1906) 176 ja 192 (6); Kuusik KT 211 (8); E EM2 75 (913); Puus. KH III5 64; ÜÕÕ 41 (8); SSTT 171; Kriisa-Villand 51 (2); Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (10); Belskaja-Aleksejeva VI 153 (19); Metstak 24 ja 35 (257); Leht VIII2 54 ja 56 (19); Hiie-Müürsepp IV/II 142; Belskaja-Aleksejeva VII4 145 ja 173 (19); Hennoste 38 (14); Metstak2 70 ja 71; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (9)
b.Vesi om, aga laiva ei sõida? Suu
Kan 1963 (R. Praakli)
1038.MAAS ON, AGA MAHA EI JÄÄ? Vari (vilu) - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Käi 1896/7 (J. Sooster)
1039.MAAST TÕUSEB MANNERPUU, MANNERPUUST KAUSTAPUU, KAUSTAPUUST SUUR METS? Hernes - 10+218+55+21 = 304 (398) var.
A1a.Maast tõusi manterpuu, manterpuust sai kaustapuu? Herne
Krk 1889 (M. Kõdar)
A1b1.Maast kasvab matarpuu, matarpuust kaustapuu? Hernes
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
A1b2.Maast kasvab mannerpuu, mannerpuust lastapuu? Herne
Puh 1889 (S. Sepp)
A2a*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab suur mets? Uba
Pär 1888 (H. Martinson)
VMr, Krj, Pär, Trv - 4 var.
A2b.Maast kasvis mannerpuu, mannerpuust sai suur mets? Herne
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
B1a1.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
Kaa 1889 (D. Jakson)
2Hlj, Tln, Jür, Juu, Lih, Mar, Sa, 2Kaa, Muh, Tõs, Vän, Prn, 2Pär, Hls, SJn, Tt - 19 var.
• Helle 366 (59); Willmann 169 (54); Lönnrot2 186 (84); Wied. 276; KAH EKAl 161 ja 163 (56); Metstak2 55 ja 56
B1a2*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
Vil 1938 (L. Takk)
Vil, Tt - 2 var.
B1a3.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets? Kuusk
KJn 1890 (A. Pihlak)
Jõh v. Iis, Sim, Pai, Pöi, Vil, 2KJn, Trm, Trt, Tt - 10 var.
B1a4.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust tõuseb kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
Kad 1897 (A. K. Kivi)
B1b1.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
Pil 1890 (J. Bock)
JJn, Tür, 2Pil, Trm - 5 var.
B1b2.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? Kartul
Vän 1933 (E. Koppel)
Rak, Vän, Trv, Trm - 4 var.
B1b3*.Maast oli tõusen mannerpuu, mannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mõts? Hernes
Krk 1936 (M. Sarv)
Krk, Vil - 2 var.
B1c*.Maas kasvas mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mõts? Herne
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Pst, Võn, Ran, Ote, Urv, Vas v. Se - 6 var.
B2a*.Maast tõuseb manerpuu, manerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
Jõh 1889 (J. Petrovitsch)
Jõh, Pst, Vil - 3 var.
B2b.Maast tõiseb mannarpuu, mannarpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Herned kasvavad
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, San - 2 var.
B2c.Maast tõuseb manderpuu, manderpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets? Hernes
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
B2d.Maast tõusis manrepuu, manrepuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? Herned
Vil 1888 (J. Toss)
B2e.Maast kasub manterpuu, manterpuust kasub kaustapuu, kaustapuust kasub suur mets? Hernes
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
B2f*.Maast tõseb mannapuu, mannapuust kaustapuu, kaustapuust suur mõts? Rügä
Nõo 1894 (V. Grünstamm)
Hls, KJn, Trm, Nõo, eP - 5 var.
B2g*.Maast aga tõuseb manarpuu, manarpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets? Hernes
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Vän, Tor - 2 var.
B2h.Mõista, mõista mõnnerpuu, mõnnerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mõts? Hernepõld
San 1940 (I. Novek)
B2i.Maast tõuseb mannelpuu, mannelpuust saab kaustapuu, kaustapuust kasvab suur mets? Hernes
SJn 1889 (J. Tammann)
B2j.Maas kasvab mandelpuu, mandelpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Oad-herned
Kul 1932 (O. Loorits)
B2k*.Maast tõuseb mallerpuu, mallerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
Han 1889 (A. Reimann)
Han, Kse, Tõs, Pär, KJn, Nõo v. Ote - 6 var.
B2l.Maast tõusis maalerpuu, maalerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? Herned
Tõs 1893 (J. Öövel)
B2m.Maast kasus mannerinna, mannerinnast suurta mõtsa, suurõst mõtsast kaustapuu? Herne
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B3a.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust kaastapuu, kaastapuust suur mets? Hernes
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
B3b.Maast kasvab mannerpuu, mannerpuust saab kasepuu, kasepuust saab suur mõts? Rüga
Puh 1889 (J. Andresson)
B3c.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kassupuu, kassupuust saab suur mets? Läätsed
Iis 1889 (E. Ellert)
B3d.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaunapuu, kaunapuust saab suur mõts? Herne
Hls 1891 (J. Riiet)
B3e*.Moast kasvab mannerpuu, mannerpuust kasterpuu, kasterpuust suur mets? Herne
Ksi 1888 (T. Riomar)
Trv, 2Pst, Ksi - 4 var.
B3f.Maast tõusub mannerpuu, mannerpuust sai kasperpuu, kasperpuust sai suur mõts? Hernepõld
Trv 1890 (J. Tinn)
B4a.Maast tõuseb manerpuu, manerpuust kaustanpuu, kaustanpuust suur mets? Herned
Vai 1893 (D. Torpan)
B4b.Maast tõuseb mannarpuu, mannarpuust kastapuu, kastapuust suur mets? Hernes
Pst 1936 (L. Köögardal)
B4c*.Maast tõusis manderpuu, manderpuust sai kastepuu, kastepuust sai suur mõts? Kanep
Krk 1937 (S. Tanning)
2Krk - 2 var.
B4d.Maast tõuses manderpuu, manderpuust sai kapstapuu, kapstapuust suur mõts? Herne
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B4e.Maast kasvab manderpuu, manderpuust kausipuu, kausipuust suur mõts? Hernes
Saa 1928 (E. J. Kase)
B4f.Maast touseb mandripuu, mandripuust kasub koostapuu, koostapuust kasub suur mets? Hernes
Jäm 1937 (A. Kukk)
B4g.Mõista, mõista mõnderpuu, mõnderpuust saab kaunapuu, kaunapuust saab suur mets? Herned
Iis 1889 (D. Timotheus)
B4h*.Maalt kasus mannäpuu, mannäpuust kastepuu, kastepuust suur mõts? Herne kasus
Har 1890 (J. Pähn)
Võn, Har - 2 var.
B4i.Maast tõuseb mannapuu, mannapuust saab kostapuu, kostapuust saab suur mets? Herned
Trv 1895 (J. Sims)
B4j.Maast kasvas mannepuu, mannepuust kaunepuu, kaunepuust suur mets? Herne
MMg 1887 (K. Pedak)
B4k.Maast kasvab männerpuu, männerpuust saab kausapuu, kausapuust saab suur mets? Hernes
Prn 1933 (A. Talo)
B4l.Maast tõuses mannelpuu, mannelpuust sai kastelpuu, kastelpuust sai suur mõts? Herne
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
B4m.Maast tõuseb mangerpuu, mangerpuust saab kastapuu, kastapuust saab suur mets? Herne kasv
Tor dat-ta (T. Juurikas)
B4n.Maast kasvab mallerpuu, mallerpuust koastapuu, koastapuust suur mets? Hernes
Muh 1896 (H. Laipmann)
B4o.Maast kasvab malderpuuse, malderpuust kauspuuse, kauspuust suur mets? Herned
LNg 1894 (J. Reimann)
B5a*.Maast tõusis mantepuu, mantepuust sai kaustapuu ja kaustapuust sai suur paks mets? Hernes
Iis 1936 (H. Neumann)
Jõh, Iis - 2 var.
B5b*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab paks mets? Hernevarred
Hää 1889 (E. Grant)
Iis, Rak, Kär, 2Hää, SJn - 6 var.
B5c*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab kaunis mets? Hernes
Hel 1937 (H. Kirt)
Vän, Hää, Hel, 2SJn, KJn - 6 var.
B5d*.Maast kasus margapuu, margapuust kaustapuu, kaustapuust kaanamõts? Herne
Rõu 1893 (P. Kanger)
SJn, Rõu - 2 var.
B5e.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab kallis mets? Herned põllu peal kasvades
MMg 1889 (K. E. Martinson)
B5f.Maast tõusis mandlapuu, mandlapuust sai kauslapuu, kauslapuust sai aus mets? Hernes
SJn dat-ta (J. Landsmann)
B5g.Maast kasvab maripuu, maripuust kaustapuu, kaustapuust kõik see mets? Uba
Vän 1922 (L. Pärt)
B5h.Maast tõuseb mallerpuu, mallerpuust kaustapuu, kaustapuust mets? Herned
Tor 1889 (M. Sahl)
C1a.Enne tõusis männerpuu, pärast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai suur mets? Hernes
Plt 1894 (M. Luu)
C1b.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kannerpuu, kannerpuust saab suur mets? Herned õites
Rap 1895 (J. Reinthal)
C1c.Maast tõuseb mallerpuu, mallerpuust saab kallerpuu, kallerpuust saab suur mets? Hernes
SJn 1958 (V. Lõugas)
C1d.Maast tõuseb manerpuu, manerpuust salerpuu, salerpuust suur mets? Herned
PJg 1889 (H. Lussik)
C1e.Maast tõusis materpuu, materpuust sai vahterpuu, vahterpuust sai suur mets? Hernes
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
C2a.Maast kasvab mannapuu, mannapuust loogapuu, loogapuust suur mõts? Herne kasvab
Puh 1889 (D. Arak)
C2b.Maast kasvas margapuu, margapuust loogapuu, loogapuust suur mõts? Rüga
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
C2c.Maalt tõsse mannelpuu, mannelpuust lausapuu, lausapuust suur mõts? Herne
Krl 1889 (E. Kornel)
C2d.Maast tõuseb margapuu, margapuust saab lillepuu, lillepuust saab suur mõts? Uba
Pst 1889 (A. Luts)
C3a.Maast kasvab mannapuu, mannapuust männapuu, männapuust paks mets? Herne
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
C3b.Maast tõuseb mammepuu, mammepuust tammepuu, tammepuust suur mets? Hernepõld
PJg 1893 (M. Reimann)
C3c.Maast kasvab mannepuu, mannepuust kahrepuu, kahrepuust suur mõts? Tatar
TMr 1888 (P. Birkenthal)
C3d.Mõnnepuu, mõnnepuust suab sahkapuu, sahkapuust suab suur mets? Uba
Pal 1888 (E. Uus)
Kos, Juu, 2Kaa, Pä, SJn - 6 var.
C3e.Maast kasvas mannelpuu, mannelpuust kastehain, kastehainast suur mõts? Herne
Ote 1889 (H. Nugin)
D.Juustapuu, kaustapuu, kaustapuust saab suur mõts? Herne
Trv 1897 (J. Vaine)
E.Kasu, kasu sakapuu, sakapuust saasõ memmepuu, memmepuust saasõ suur mõts? Uba
Plv 1970 (L. Sults)
F1a*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kannerpuu, kannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
SJn 1889 (T. Köstner)
Kos, Juu, 2Kaa, Pä, SJn - 6 var.
F1b1.Maast tõusis mallerpuu, mallerpuust sai kallerpuu, kallerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? Herned
Plt 1895 (T. Kukk)
F1b2.Maast tõuseb mallepuu ja mallepuust saab kallepuu ja kallepuust saab kaustapuu ja kaustapuust saab kallis mets? Herned
Amb 1894 (J. Tannenthal)
F1c*.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust lillerpuu, lillerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai kallis mets? Hernes
Saa 1889 (J. Tammann)
Vän v. Trt, Tor, Hää, Saa - 4 var.
F1d.Maast tõuseb mallerpuu, mallerpuust saab ollerpuu, ollerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets? Hernes
Vil 1889 (J. Meomuttel)
F1e.Maast tõusis mallerpuu, mallerpuust sai tallerpuu, tallerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? Hernes
Trt 1927 (K. Pormeister)
F1f.Maast aga tõusis mannerpuu, mannerpuust tammerpuu, tammerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
PJg 1888 (J. Reinson)
F1g.Maast tõuseb malterpuu, malterpuust palterpuu, palterpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
Mih 1888 (H. Perkson)
Originaalteksti interpunktsiooniline liigendus ilmselt väär; siin korrigeeritud
F1h.Maast kasvab mandalpuu, mandalpuust loogapuu, loogapuust kaustapuu, kaustapuust kaunis mets? Hernepõld
Hää 1933 (M. Martinson)
F2a.Maast kasvab mandripuu, mandripuust kaustapuu, kaustapuust kaunapuu, kaunapuust suur mets? Uba
Rei 1938 (E. Ennist)
F2b.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust kuslapuu, kuslapuust sai suur mets? Herned ja varred
Hel 1874 (A. Wahlberg)
F2c.Maas kasvab manerpuu, manerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab lestapuu, lestapuust saab suur mets? Hernes
Sim 1888 (H. Aman)
F2d.Maast kasvab manelpuu, manelpuust kaustaspuu, kaustaspuust lõstaspuu, lõstaspuust kaunis mets? Herne, mis suvel kasvab põllu peal
Pal 1889 (L. Arst)
F2e.Maast kasvis mannapuu, mannapuust sai kaustapuu, kaustapuust sai sahkapuu, s[ahka]puust sai suur mets? Uba
Pal 1891/2 (H. Maasen)
F2f.Maast aga tõuseb mannerpuu, mannerpuusta kaustapuu, kaustapuusta sõstrapuu, sõstrapuusta suur mets? Hernes
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
F2g.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab veerispuu, veerispuust suur mets? Hernes
Vi 1921 (A. Martinson)
F2h.Maast tõuseb mandelpuu, mandelpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab viigipuu, viigipuust saab suur mets? Herned
SJn 1892 (H. Karell)
F2i.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust kustapuu, kustapuust laialepa, laialepast suur mets? Hernes
Tor 1889 (M. Tilk)
F2j.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur saar, suurest saarest mets? Herned
Lüg 1935 (L. Riisenberg)
F3.Moast kasvab kaustapuu, kaustapuust könnerpuu, könnerpuust männerpuu, männerpuust suur mets? Tapud
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
F4.Maast tõusis mändelpuu, mändelpuust mündelpuu, mündelpuust sai lillepeenar, lillepeendrast sai suur mets? Hernes
Plt 1899 (M. Luu)
F5.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai lilleaed, lilleaiast kasvas kaunispuu, kaunispuust mets? Hernes
Kuu 1935 (E. Piibeman)
F6.Mõista, mõista mõglipuu, mõglipuust sai kastlapuu, kastlapuust sai mannapuu, mannapuust sai suur mõts? Kanep
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
G1.Maast tõusis münderpuu, münderpuust sai manderpuu, manderpuust sai ikkepuu, ikkepuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? Hernes
Plt 1891 (J. Reinthal)
G2.Maast tõusis manderpuu, manderpuust sai munderpuu, munderpuust sai õiepuu, õiepuust sai lestapuu, lestapuust sai kaunapuu, kaunapuust sai mets? Hernes kasvab
Plt 1950 (V. Kuut)
H1.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai karjamets, karjametsast suur mets? Herne
Ksi 1926 (P. Berg)
H2.Maast kasvab mannerpuu, mannerpuust suustrapuu, suustrapuust suur puu, suurest puust suur mets, suurest metsast valge mets, valgest metsast punane mets, punasest metsast hallid puud? Herned
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Ia.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kaostapuu, kaostapuust sai kaonapuu? Herne
KJn 1888 (J. Reial)
Ib.Maast kasvab mannerpuu, mannerpuust saab kannerpuu, kannerpuust saab kaustapuu? Hernes
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Ic.Maast tõusi mandelpuu, mandelpuust sai mundelpuu ja mundelpuust sai kaustapuu? Hernes
Pil 1888 (S. Käär)
Id.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai haarenpuu, haarenpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur puu? Herne
KJn 1930 (J. Rätsepp)
J1a1.Maast kasve mannerpuu ja mannerpuust sai saterpuu, saterpuust sai lillike ja lilliksest sai teräke? Herne
Trv dat-ta (J. Kuusk)
J1a2.Maast tõuseb mannarpuu, mannarpuust saab kasterpuu, kasterpuust saab varreke, varreksest saab lillike, lilliksest saab terake? Hernes
Saa 1889 (J. Tuul)
J1a3.Maast tõusi mannerpuu, mannerpuust sai kasterpuu, kasterpuust sai suur kuus, suurest kuusest saeva lillikse, lillikestest marja? Herne
Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
J1b1.Maast tõseb manerpuu, manerpuust saab satterpuu, satterpuust saab lillike, lilliksest saab kaadilaud? Herne
Trv 1894 (K. Tober)
J1b2.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaadilaud, kaadilauast lillike? Uba
Trv 1888 (H. Utso)
J1b3.Maast tõusub materpuu, materpuust saab saterpuu, saterpuust saab kaardilaud, kaardilauast saab lillike, lillikesest saab pullike? Oa kasumine
Trv 1897 (J. Vaine)
J1c1.Maast tõuseb mallerpuu, mallerpuust lillerpuu, lillerpuust nupp? Jõhvikas
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 87 (721); E EM2 76 (919); Nurmik I 147; Kmpm. EL III10 79
J1c2.Maast tõusis mallerpuu, mallerpuust sai lillerpuu, lillerpuust sai lõks? Hernes
Vän 1894 (E. Tetsmann)
J2.Maast tõuseb mannapuu, mannapuust saab kaustapuu, kaustapuust saab plõks? Hernes
Vän 1889 (J. Tammann)
J3a*.Maast sai margapuu, margapuust kargapuu, kargapuust viirvits, viirvitsast kuldleht? Hernes
Nõo 1889 (J. Tüklov)
3Nõo - 3 var.
J3b.Maast tõuseb manerpuu, manerpuust kanerpuu, kanerpuust kurvits, kurvitsast kuldliblik? Herned kasves
Pal 1888 (M. Saar)
J4a.Maast tõusis mannelpuu, mannelpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur sugu? Hernes
MMg 1889 (H. Rätsepp)
J4b.Maast tõusis matrapuu ja matrapuust sai kaustapuu ja kaustapuust sai suur pere? Herned
Koe 1890/3 (H. Schultz)
J4c.Maast tõõseb mannerpuu, mannerpuust kaastapuu, kaastapuust suur saar? Herne
Kõp 1888 (V. Reiman)
J4d.Maast kasvis millerpuu, millerpuust kodarapuu, kodarapuust sugarapuu, sugarapuust sukavarras? [Lahendus puudub]
Pär 1902 (J. J. Pulst)
J4e.Maast kasvas mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust soormad? Herned
Vil dat-ta (J. Täht)
J5.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust satterpuu, satterpuust kaustapuu, kaustapuust vivi-vavilad? Herned
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 87 (723); E EM2 76 (921)
J6.Maast tõuseb männarpuu, männarpuust kaustapuu, kaustapuust laiad lätid, laiast lätist kukerkännid? Herned
Kär 1898 (T. Sömer)
J7.Maha kukkus manerpuu, manerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai küna, künade sees kerad? Herned
Trm 1896 (J. Soodla)
J8.Maast kasvab mamerpuu, mamerpuust kaustapuu, kaustapuust ilusad saksad, pile-pappi neitsikene? Hernes
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
K1a1*.Maast tõusis männapuu, männapuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets ja suurel metsal marjad küljes? Uba
Lai 1926 (O. Vilde)
Saa, Lai - 2 var.
K1a2.Maast kasvis mannerpuu, mannerpuust sai kannerpuu, kannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai lõustapuu, lõustapuust sai suur mets, metsal kasvid marjad otsas? Hernes
Vil 1889 (H. Niggol)
K1a3.Maas kasvis mannerpuu, mannerpuust koostapuu, koostapuust suur mets, suurel metsal marjad pääl? Herned
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
K1a4*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets, suure metsa marjad magusad? Hernes
Lai 1904 (J. Ermann)
Hls, Pst, 3Lai, Pal, Trm, 2Äks - 9 var.
K1a5*.Maast tõuseb mannelpuu, mannelpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suure metsa marjad magusad? Hernekaanad
Äks 1894 (J. J. Millert)
Hlj, Ksi, 2Äks - 4 var.
K1a6.Maast kasvas maanepuu, maanepuust kastapuu, kastapuust suur mõts, suurel mõtsal makusa marja? [Lahendus puudub]
Ote 1892 (J. Ainson)
K1a7.Maast tõusub mallerpuu, mallerpuust saab kasterpuu, kasterpuust saab suur mõts, suuren mõtsan magusa marja? [Lahendus puudub]
Tt dat-ta (M. Veske)
K1a8*.Maast tõuseb mannepuu, mannepuust saab kannepuu, kannepuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets, suure metsa marjad magusad? Herne
MMg 1890 (L. Jakobson)
2MMg, Äks, TMr - 4 var.
K1a9*.Maast kasvab mannerpuu, mannerpuust loogapuu, loogapuust suur mõts, mõtsan magusa marja? Herne
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
3Ran - 3 var.
K1a10.Maast kasvap mallerpuu, mallerpuust suur mõts, suure mõtsa marja magusa? Herne
Võn 1895 (H. Mikkel)
K1a11.Kiirepuu ja kaarepuu, kaarepuust sai kaustapuu, kaustapuust sai kasemets, kasemetsast mammud magusad? Hernes
Pal 1888 (M. Uus)
K1a12.Maast toiseb manerpuu, manerpuust kaustapuu, kaustapuust pikk mets, metsas on mehed magusad? Herned
VNg 1889 (S. Talo)
K1a13.Maast tõuseb mandrapuu, mandrapuust kaustapuu, kaustapuust suur mets ja suurest metsast suised mammud? Humalad
Mär 1939 (D. Puu)
K1b1*.Maast tõuseb mannelpuu, mannelpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets, suurest metsast mesilased? Herned
MMg 1889 (H. Ostrat)
Lai, Pal, Trm, MMg - 4 var.
K1b2*.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kannerpuu, kannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets, suures metsas mesilased? Herned
Lai 1888 (M. Kolluk)
Lai, MMg - 2 var.
K1b3.Maast kasvis mallerpuu, mallerpuust kaustapuu, kaustapuust kaunis mets ja metsast sai mesipuu? Hernes
MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi)
K1c1.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets, suurest metsast veike mets, veike metsast munad? Hernes
Lai 1888 (J. Remmelg)
K1c2*.Muast tõuseb mannapuu, mannapuust suab kaustapuu, kaustapuust suab suur mets, suurest metsast munad? Herne
Lai 1889 (A. Sommer)
2Lai - 2 var.
K1c3.Maast kasvas mannerpuu, mannerpuust sai marjapuu, marjapuust sai kaustapuu, kaustapuust aga suur mets, suurest metsast muna? Hernes
Trm 1937 (H. Kaasan)
K2.Maast tõuseb mannapuu, mannapuust saab kahvlepuu, kahvlepuust saab suur mõts, suuren mõtsan lai leht, laian lehen linnupesä, linnupesän kanamuna? Herne
Trv 1894 (J. Liller)
Vrd. 2719A2g*
K3*.Maast tõuseb manelipuu, manelipuust saab sakeripuu, sakeripuust saab suur mets, suurest metsast lai leht? Hernes
Trv dat-ta (A. Parts)
Tor, 4Trv - 5 var.
K4.Maast tõusis mammeripuu, mammeripuust sai kaustapuu, kaustapuust lai leht, laiast lehest paks mets, paksust metsast lilleke? Herneõis
Vil 1892 (H. Pihlap)
K5a.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets, suurest metsast suur oks, oksad täisa oravaida, lehed täisa lillesida? Hernes
Tt dat-ta (anon)
K5b.Maast tõuseb kaustapuu, kaustapuust sai suur puu, suurest puust said suured oksad, oksad täisa oravida, lehed täisa lillekeisi? Hernes
Pil 1931 (R. Viidebaum)
K6a.Maasta tõusub mannerpuuda, mannerpuusta kaustapuuda, kaustapuusta suuri metsa, metsast tõusub osjusida, osjud täis oravaid, osjulehed lillekesi? Hernes
SJn 1894 (H. Raid)
K6b.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets, suurest metsast saab oks, oksad täisi oravaida, lehed laululindusida (Aus der Erde steigt ein Festlandsbaum, aus dem F. wird ein Schlittenholz, aus dem S. wird ein grosser Wald, aus dem g. W. wird ein Zweig, die Zweige sind voll Eichhörnchen, die Blätter voll Singvögel)? [Lahendus puudub]
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 276
K6c.Maast tõuses mannerpuu, mannerpuust suur mõts, suurel mõtsal oksa küllen, oksa täus oravid? Herne
Krk 1890 (J. Hünerson)
K6d.Maast kasvi mannapuu, mannapuust sai kapstapuu, kapstapuust sai suur mõts, mõts täis oravid? Herne
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
K6e.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suurel metsal oksad küljes, oksad orjamarja täis? Hernepõld
KJn 1870 (J. Tiedemann)
K7*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets, suures metsas kibin-kabin? Hernekasu
Jür 1888 (M. Petroff)
Jür, Kos - 2 var.
K8a.Maast tõusis mallerpuu, mallerpuust simmerpuu, simmerpuust suur mets, kasumetsas on mõndasugust lindu leida? Inimene, täid
Hel 1893 (J. Karu)
K8b.Maast kasvis timmerpuu, timmerpuust sai tammerpuu, tammerpuust sai suur mets, suuren metsan kõiksugu lindu? Herne, lääts
Hel 1874 (A. Wahlberg)
K9.Maast kasvab manerpuu, manerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suures metsas siad? Hernes
VNg 1892 (H. Lohk)
Vrd. 200B1a1*
K10.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kallerpuu, kallerpuust saab suur mets, suures metsas tera? Hernes
Hls 1889 (E. Kitzberg)
K11.Maast kasvab mannapuu, mannapuust loogapuu, loogapuust suur mets, suurest metsast pastlapaarid? Hernes
Tt 1932 (E. Glass)
K12.Maast kasus manneri, mannerist vanneri, vannerista suurta mõtsa, suurõst mõtsast kärbikunõ? Herne
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
K13.Maast tõuseb mannelpuu, mannelpuust saab kastalpuu, kastalpuust saab suur mets, suurel metsal kaanad ots? Hernevars
Pil 1993 (A. Korb)
K14.Maast tõusis mannarpuu, mannarpuust sai pannarpuu, pannarpuust sai suur mets, metsal oli punane lipp otsas? Hernes
Tt 1907 (M. Rõuk)
• Rõuk 36 (10)
K15a*.Maast tõuseb mandlepuu, mandlepuust kaostapuu, kaostapuust suur mets, suurest metsast süiakse? Herne kasvamine
Tür 1888 (M. Tults)
VJg, Tür - 2 var.
K15b1.Maha kukkus manapuu, manapuust saab kaustapuu, kaustapuust saab kaunis mets, kes mööda lääb, see kummardab? Hernes
VMr 1890 (A. Elken)
K15b2.Maast kasvas malerpuu, malerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai kaunis mets, keegi temast mööda ei lähe, kui ta teda ei kummarda? [Lahendus puudub]
JJn dat-ta (E. M. Welbaum)
K15c.Maast tõuseb mannerpuu ja mannerpuust sai kaustapuu ja kaustapuust sai suur mets ja isi istus ja naeris? Hernes
Tt dat-ta (anon)
La.Maast kasvab mannerga, mannerga, titerga, titerga, pikä pää otsan? Rügä
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Lb.Maa pääl kasvi mannerga, mannerga pääl tsitserga, tsitserga pääl pikk, pikä otsan pää? Rüga
Urv 1958 (A. Reigo)
Ma.Maast kasus margapuu, margapuust sinilill, sinilillist põrkna? Hernes
Plv 1924 (H. Jänes)
Plv, Räp - 2 var.
Mb.Maast kasus markapuuhtõ, markapuust sinelilli, sinelillist hernehe? Herne
Räp 1892 (M. Jennes)
Mc.Maha pandi höörikmuna, höörikmunast sai sinilill, siis sai porgand ja siis õun? Hernes
Urv 1959 (M. Saar)
N+.Tere, tere, tettermanni, tettermannist sain marati, maratest sain mardipilli, mardipillist sain valina, valinast kabula ja kabulast sain suure metsa? Herned
Trm 1895 (S. Sommer)
JJn, Trm - 2 var.
O1a.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab soostarpuu, soostarpuust saab suur mets, suurest metsast saa sukavarrastki? Hernes
Mih 1938 (V. Eenveer)
Kontam.: = 1615R1a
O1b.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust tammerpuu, tammerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suurest metsast ei saa sukavarrastki? Hernekasv
Tor 1889 (M. Tohv)
Kontam.: = 1615R1b
O1c.Maast kasvab sallepuu, sallepuust sugarapuu, sugarapuust suur mets, metsast ei saa sukavarrastki? Herned
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Kontam.: = 1615R1c
O1d*.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suurest metsast ei saa sukavarrastki? Herned
Tor 1888 (T. Tilk)
4Tor, Saa - 5 var.
E EM 87 (722); E EM2 76 (920)
Kontam.: = 1615R1d*
O1e*.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust kakarpuu, kakarpuust suur mets, suurest metsast ei saa sukavarrastki? Herned
Tor 1887 (J. Tilk)
2Tor - 2 var.
Kontam.: = 1615R1e*
O1f*.Maast tõusis mallerpuu, mallerpuust sai suur mets ja suurest metsast sai sukavarras? Hernes
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Tõs - 2 var.
Kontam.: = 1615R1f*
O2.Maast tõuseb mandrepuu, mandrepuust kaustapuu, seest silguvarrast ei saa? Hernes
JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
Kontam.: = 1615R2
O3*.Muass tõusis mannerpuu, mannerpuust sae kannerpuu, kannerpuust sae kaunis mets, metsass ei suanud mitte vorssivarraski? Hernes
Kod 1942 (P. Tammepuu)
3Kod - 3 var.
Kontam.: = 1615R3*
O4+.Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur paks mets, ilma et saaks rihavart? Herned
Juu 1890 (J. Trull)
Juu, Mih, Tõs - 3 var.
Kontam.: = 1615R4+
P.Keerokene-veerokene, läbi lae varsa varas, maast kasus margapuu, margapuust sinilill, sinilillest põrkna? Herne
Plv 1890 (J. Tobre)
Kontam.: = 2219D
1040.MAAST TÕUSEB PÕLLEKE, PÕLLE KÜLLEN VARREKE, VARRE KÜLLEN PULLIKE? Uba - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1894 (J. Liller)
1041.MAAMEES VISKAB MAHA, SAKS PISTAB TASKU? Tatt - 9+134+46+36 = 225 (317) var.
A1.Maamees viskab maha, saks pistab kalitsasse (Der Bauer wirfts weg, der Teutsche steckts in die Tasche)? Unreinigkeit aus dem Haupt
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 366 (58); KAH EKAl 161 ja 163 (55)
A2a.Talumiis viskab maha, saks pistab kulitse? Tatt
Saa 1888 (P. Sitzka)
A2b.Talumees süstab tee ääre, saks pistab kulitu? Tatt
Khn 1889 (A. Lepik)
B.Maamees viskab maha, saks pistab püksi (Der Bauer wirfts weg, der Teutsche steckts in die Tasche)? Unreinigkeit aus dem Haupt
Tt 1732 (A. Thor Helle)
Mar, Rõu, Tt - 3 var.
• Helle 366 (58); Willmann 169 (53); KAH EKAl 161 ja 163 (55)
C1a1.Maamees viskab maha, saks pistab tasku? Tatt
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vai, VJg, 2VMr, Tõs, Vän, Tor, Saa, Krk, Hel, 2Trv, Pst, Vil, Kõp, SJn, 2Ksi, Lai, MMg, TMr, Nõo, Rõn, Urv, Räp, eL - 26 var.
• Hupel 120; Lönnrot 155; Nörmann 35 ja 55 (55); Wied. 276; E EM 87 (718); E EM2 76 (916); E MM 11 ja 44 (144); E MM2 11 ja 47 (146); Ainelo III 130; E MM3 9 ja 38 (146)
C1a2*.Maamees viskab maha ja saks püstab tasku? Tatt
Tor 1889 (M. Tohv)
Hlj, Tor, Har, Võ-Se - 4 var.
C1b1.Maamees viskas maha, saks pand taskusse? Tatt
Hel 1889 (G. Habicht)
2Hel, Trt, Võn, Urv - 5 var.
C1b2.Maamiis viskab maha ja saks paneb taskude? Tatt (saks pühib ju ära ja paneb taskude)
Ran 1988 (A. Korb)
C1c.Maamiis viskap maha, saks tsuskap taskude? Tatt
Ote 1895 (C. Lipping)
Ote, Vas - 2 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 384 (11)
C1d.Maamees viskab maha, saks korjab tasku? Tatt
Kuu 1938 (J. Eplik)
C1e1.Saks pistab tasku, maamiis viskab maha? Tatt
Pal 1888 (M. Uus)
Kad, Tor, Pär, 2Trv, Pst, Vln, Vil, 2Pal, Ran - 11 var.
C1e2.Saks pistäb tasku, aga muamiis viskab maha? Tatt
Kod 1888 (J. Liiv)
Trv, Pal, Kod, Äks - 4 var.
C1f.Saks paneb tasku, maamees viskab maha? Tatt
Trv 1893 (J. Kuusk)
Krk, Trv, Rõn - 3 var.
C2a1.Talupoeg viskab maha, saks pistab tasku? Ninanuuskamine
Vil 1889 (H. Niggol)
Vi, Vai, Jõh, 3Hlj, Amb, Kuu, HJn, Tln, Rap v. Mär, Pld, Han, Hii, Jäm, Kaa, Vll, Pöi, Muh, Aud, Vän, Hää, Pst, Vil, 2Pil, Lai, Pal, MMg, TMr - 30 var.
C2a2*.Talupoeg viskab maha, aga saks pistab tasku? Tatt
VMr 1891 (C. Mastberg)
2VMr, Mih, Tor - 4 var.
C2a3.Mis talupoeg maha viskab, seda pistab saks tasku? Tatt
Var 1888 (M. Karotom)
C2b.Talupoeg viskab maha, saks paneb tasku? Tatt
Jür 1890 (J. Põldmäe)
Kad, Kuu, Jür, Emm - 4 var.
C2c1.Saks pistäb taskude, talupoig viskab maha? Tatt
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Iis, 2Kad, Rak, Koe, Kuu, Rap v. Mär, Kse, 2SJn, Plt, Nõo, Tt - 13 var.
• Wied. 286; E EM 136 (1279); E EM2 118 (1669)
C2c2.Saks pistab tasku, aga talupoeg viskab maha? Tatt
Lai 1941 (P. Tammepuu)
Kuu, Lai - 2 var.
C2c3.Saks pistab tasku, talupoeg viskab metsa? Tatt
Ans 1891 (F. Peters)
C2d.Saks paneb tasku, talupoeg viskab maha? Tatt
Rak 1905 (K. Holm)
Rak, Lai - 2 var.
C2e.Saks tõstab tasku, talupoeg viskab maha? Tatt
Ris 1889 (J. Holts)
C2f.Talupoeg viskab halvalt maha, saks pistab kallilt tasku? Ninanuuskamine
PJg 1888 (H. Lussik)
Sannumetoja VI (1857) 153 (7)
C3a1.Talumiis viskab maha, saks pistab tasku? Tatt
MMg 1889 (H. Ostrat)
Vai, Kuu, Tõs, 2Tor, Saa, Pil, MMg, Tt - 9 var.
• Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (6)
C3a2.Talumees viskab maha, aga saks pistab taskusse? Ninanuuskamine
Saa 1889 (J. Tammann)
Kuu, Saa, Trv - 3 var.
C3b.Talumiis viskap maha, saks pand tasku? Nõnanuuskamine
Võn 1889 (T. Lätti)
Koe, Võn, Kam, Rõn, Krl - 5 var.
C3c1.Saks pistab tasku, talumees viskab maha? Tatt
Pär dat-ta (J. Martinson)
Tln, Tõs, Pär - 3 var.
C3c2+.Suur saks tasku pistab, talumees metsa viskab? Ninanuuskmine
Kos dat-ta (J. Landsmann)
Kos, Vig, Plt - 3 var.
C4a.Mats viskab maha, saks pistab tasku? Tatt
Iis 1976 (H. Jõulmaa)
Iis, Lüg, Nõo, Ote, Tt - 5 var.
C4b.Mats viskab maha, saks paneb tasku? Ninanuuskamine
Tt 1968 (J. Palm)
2Tt - 2 var.
C4c.Mats viskab maha, saks torkab tasku? Mats nuuskab natta maha ja saks aga nuuskab rättiku ja torkab tasku
Jõh 1940 (E. Mets)
C4d.Talumats viskab maha, aga saks kannab taskus? Tatt
Võn 1958 (G. R. Sordla)
C4e.Maamats viskab maha, linnasaks pistab tasku? Tatt
San 1930 (H. Toom)
C4f1.Saks pistab tasku, mats viskab maha? Tatt
Vän 1937 (E. Tammsoo)
2Jõh, Vän - 3 var.
C4f2*.Saks pistab tasku, talumats viskab maha? Tatt
KJn dat-ta (E. Asu)
Muh, KJn, Nõo - 3 var.
C5a.Sant viskab maha, aga saks pistab tasku? Natt
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
C5b1.Sant viskab maha, saks paneb tasku? Tatt
Han 1969 (I. Aavekukk)
Nrv, Kuu, Nis, Han, Pöi, Ote - 6 var.
C5b2+.Mis see on, mis sant maha viskab ja saks tasku paneb? Natt ehk tatt
Trm 1965 (J. Sildvee)
Tõs, Trm - 2 var.
C5c.Saks pistab tasku, sant viskab maha? Tatt
Hls 1939 (S. Pärt)
C5d.Saks paneb tasku, sant viskab maha? Tatt
Jõh 1888 (A. M. Saar)
Jõh, HMd - 2 var.
C6+.Külamees ramutab maad, saks pistab tasku? Tatt
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Rkv, Ote - 3 var.
D1a.Maamees viskas maha, saks pist karmanni? Tatt
Urv 1890 (J. Teder)
Trv, Rõn, Urv, eL - 4 var.
• Hupel2 172
D1b1.Maamiis viskas maha, saks pand karmanni? Nõnanuuskamine
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Puh, Ote, Kan, Urv - 4 var.
D1b2.Maamiis viskas maha, aga saks pand karmani? Tatt
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
D1c.Säks pand karmanni, maamiis viskas maha? Nõnna nättäs
Kan 1896 (G. Loodus)
2Kan - 2 var.
D1d.Saks pist rätige karmanis, maamiis viskas maha? Tatt
Krk 1890 (J. Kuusik)
D2a.Talumees viskab maha, saks pistäb karmanis? Tatt
Hls 1891 (J. Riiet)
D2b.Talumiis viskas maha, saks pand karmani? Tatt
Rõu 1896 (H. Treu)
Nõo v. Ote, 3Rõu - 4 var.
D2c.Talomiis hiit maaha, säks pand karmanihe? Talomiis hiit nõlõ maaha, a säks pand nõnarätiga karmanihe
Se 1933 (A. Tammeorg)
2Se - 2 var.
D2d.Säks pand karmanihe, a' talumiis pill maalõ? Nõlõ
Se 1934 (N. Oinas)
D3.Talopoig viskas maha, saks pand karmanihe? Tatt
Rõu 1896 (G. Raup)
D4.Mats viskas maha, saks pand karmanni? Ninanuuskamine
Rõu 1972 (F. Sillavee)
D5a.Sant viskas maha, saks pist karmani? Tatt
Ote 1892 (J. Ainson)
D5b*.Sant viskas maaha, säks pand karmanihe? Tatt
Se 1927 (P. Voolaine)
4Se - 4 var.
D5c.Säks pand kaarmanni, a sant viskas maaha? Nõnna nuusatas
Se 1928 (T. Haak)
D6.Seto viskas maaha, säks pand karmanehe? Tatt
Se 1937 (I. Rohtla)
E.Mis asja viskab talumees maha, aga härrasmees pistab tasku? Tatt, talumees nuuskab sõrmede abil ja viskab siis tati maha, aga härrasmees nuuskab taskurätikusse ja pistab selle siis tasku
Trt 1976 (A. Sepp)
F1.Maamiis viskas maha, herr pand karmanni? Nõna nuusatas
Se 1937 (P. Tammepuu)
F2*.Herr pand karmanihe, a' sant viskas maaha? Nõlõ'
Se 1935 (M. Podrätšikov)
2Se - 2 var.
G*.Linnamees paneb tasku, maamees viskab maha? Tatt
Vll 1995 (K. Tamm)
Tln, Jäm, Vll, Trt - 4 var.
H.Talumiis pill maaha, liinalinõ pand karmanihe? Nõlõ
Se 1938 (A. Tammeorg)
I1.Talumees viskab maha, rikas paneb tasku? Ninaeritis
Khk 1955/6 (I. Truuväärt)
I2a.Rikas pand tasku, vaene visas tii viirde? Vaesel es ole taskurätti
Vas 1980 (M. Hiiemäe)
I2b*.Vaene viskab maha, rikkas paneb tasku? Nuuskamine
Jõh 1986 (O. Kruusa)
Jõh, Vän - 2 var.
J.Vaene viskas maale, rikas pand karmanihe? Nõled
Se 1929/30 (E. Põllula)
K1a.Mees lähab metsa, viskab tindi tee ääre, säks tuleb taga, pistab tasku? Talupoeg viskab tati maha, saks pistab omal tasku
Tõs 1893 (M. Kurul)
Kontam.: = 1089J1a
K1b.Mees lähab metsa, viskas tindi tee ääre, saks lähab järel, võtab tindi, püstab tasku? Ninad nuuskama: mees viskab maha, saks nuuskab rätiku sisse, püstab tasku
Tor 1889 (M. Ostrov)
Kontam.: = 1089Jb
K1c.Mees lätt mõtsa, pill tinte tee pääle, saks pand taskohe? Ninarätik
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Kontam.: = 1089J1c
K1d.Miis läts mõtsa, pild tinte tii viirde, a säks läts mõtsa, pand karmanihõ? Tatt
Se 1936 (A. Raadla)
Kontam.: = 1089J1d
K2.Mees läks metsa, viskas tilli tee jääre, saks tulli, pisti tasku? Tatti tee äärde visata ja vares tulleb sööb ära
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Kontam.: = 1089J2
K3.Talupoeg läheb, viskab tinti tee ääre, saks läheb taga ja pistab tasku? Nenänuuskamine
Vai 1893 (J. Sorro)
Kontam.: = 1089J3
1042.MAARIK MAKA, AESTAK AIGU ASÕ TUNDA? Tulõasõ - 10+82+77+26 = 195 (320) var.
A1.Talvel magab Maasik-lehm, suvel tuntakse ase? Heinakuhi
Tõs 1921 (S. Lind)
A2a1.Minevaesta Maarik magasi, timahaava tunnus asõ? Tulõasõ
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Vrd. 1217
A2a2.Kon minevaasta Maasik magas, tinavaasta tunnus ase? Puuriit
Kan 1888 (G. Veski)
A2b.Mullu Maarik maganu, tänavu ase tuntasse? Tulease
Trv 1896 (J. Tõllasson)
A2c*.Maas'k makas, tulevaesta ase tutta? Tulease
Kan 1888 (J. Väggi)
Ote, Kan - 2 var.
A2d.Maarik maka, tõise aasta tunnus ase? Kuhjapesa
Plv 1889 (G. Pennert)
A3a1.Maarik makas, aastak ase tunnus? Heinakuhi
Se 1924 (H. Jänes)
Vas, 23Se - 24 var.
A3a2.Maar'k maka, ase aastaga tuns? Tulease
Se 1927 (E. Põllula)
A3a3.Maarik maka, aestak aigu asõ tunda? Tulõasõ
Se 1940 (M. Linna)
Kan, 8Se - 9 var.
A3a4.Maarik makas, aasta pärast tunnusse ase? Kuhjapesä
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Har - 2 var.
E EM 87 (719); E EM2 76 (917)
A3a5*.Maarik maah maka, ajastaga asõ tunnus? Tulõasõ
Se 1888 (H. Prants)
3Se - 3 var.
A3a6.Maarik maka mao pääl, aestak aigu asõ tunda? Tulease
Se 1939 (M. Ilvik)
A3a7*.Kohn Maarik magasi, seo aasta tunnus asõ? Kuh'aase
Rõu 1894 (A. Assor)
Rõu, Se - 2 var.
A3a8.Maarik makas aastek aiga üte aseme pääl? Hainakuhi
San 1888 (K. Gross)
A3a9+.Maarik maka, ase sais ajastaga? Heinakuhi
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Vas v. Se, Se - 2 var.
A3b1.Maasik makas, aastaig ase tunnus? Hainakuhi
Räp 1888 (J. Puksov)
Räp, Se - 2 var.
A3b2.Maasik maka, aastäk aigo asõ tunda'? Hainakuhja asõ
Se 1936 (M. Vabarna)
4Se - 4 var.
A3b3*.Maas'k makas, aasta peräst tunnus ase? Kuhjapesä
Urv 1891 (J. Teder)
Plt?, Ote, Urv, Plv, Räp - 5 var.
A3b4.Maasik maka, aesta peräst asõ tunda? Kuhjapesä
Vas 1905 (O. Jõgeva)
Vru, Vas - 2 var.
A3b5*.Maasik maka maa pääl, aestak aigu asõ tunda? Tulease
Se 1938 (J. Ilvik)
2Se - 2 var.
A3b6*.Maasik maka, asõ jääs aastas perrä? Hainakuhi
Urv 1956 (A. Reigo)
Urv, Se - 2 var.
A3c.Maasõ maka, aestäk aigu asõ tunda'? Hainakuh'al
Se 1927 (M. Pihlapuu)
A3d1*.Mahe magab maa peal, aasta pärast tunnukse ase? Heinakuhi
Rõu 1887 (anon)
2Rõu - 2 var.
E EM 88 (730); E EM2 76 (930)
A3d2.Mahe maka maa pääl, asõ jääs aestagas perrä? Tulõasõ
Rõu 1897 (G. Raup)
A4*.Maarik maka, mitu aestakka asõ tunnus? Tulõasõ
Se 1930 (A. Tammeorg)
2Se - 2 var.
A5a.Maar'k makas, kolme aasta peräst tunnus ase? Tulease
Võn 1889 (T. Lätti)
A5b.Maas'k maka, kolmõ aastaka vana asõ tunda'? Kuh'apesä
Se 1949 (V. Pino)
A6a.Maarik maka, säidse aastat asõ tunda'? Kuhjaasõ
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2Se - 2 var.
A6b.Maas'k maka maa pääl, säidse aestakka asõ tunnus? Tulõasõ
Se 1929 (T. Kõivastik)
A6c.Maarja maka, seitse aastad tunnus ase? Kuhjapesa
Vas 1895 (P. Saar)
A6d.Mahe magab, säidse aastad tunnus ase? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (E. Brücker)
A7a*.Maarik maka, asõ tunda sada aestakka? Kuh'aasõ
Se 1933 (A. Tammeorg)
Kam, 2Se - 3 var.
A7b.Maas'k maka, sada aestaka ase tunda? Tuleasõ
Se 1937 (P. Tammepuu)
2Se - 2 var.
B.Ma-ast [sic!] maka, ei ole asõnd kohki? Hainakuhi
Plv 1910 (H. Ojansuu)
C1.Maarik maka, Saarik sais? Kuhi ja kuh'asaivas
Se 1888 (H. Prants)
C2a.Maarik maka, Saarik sais, aistak aigu asõ tunnus? Hainakuh'a asõ
Se 1935 (A. Põhi)
C2b.Saarik sais, Maarik maka, aasta peräst tunnus asõ? Kohjapesä
Har 1890 (J. Pähn)
C3.Sarik sais, Marik magas, ase ei liigu mitu aastad? Heinakuhi
Ote 1892 (J. Ainson)
C4a1*.Saarik sais, Maarik makas, ase sais [sada] aastat alale? Hoone, ahivars
Kan 1895 (J. Tedder)
San, Kan, Tt - 3 var.
C4a2.Saarik sais, Maarik makas, sada aastat sais ase? Kuhjapesä
San 1893 (J. Tammemägi)
Rõn v. San, Ote, San - 3 var.
C4a3.Maarik makap, Saarik saisap, sada aastat sais ase? Kuhjapesa
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
C4a4.Saarik sais, Maarik makap, sada aastat tunda ase? Kuhjapesä
Ote 1895 (C. Lipping)
E EM2 117 (1652); Nurmik I 67; Ainelo II-III 131
C4b.Maar'k maka, Saar'k saka, asõ tunda sada aastat? Tulõplats
Se 1927 (P. Voolaine)
D.Saarik sais, aesta peräst tunnus asõ? Hainakuhi
Rõu 1896 (H. Treu)
E1a1.Härg magab maas, tuleva-aasta on ase tunda? Tulease
Hel 1874 (A. Wahlberg)
E1a2.Härg maka, tuleva-aasta ase tutta? Tulease
Kan 1896 (J. Ots)
E1b.Härg mineva-aasta magasi, timahava tunnus asõ? Tulõasõ, hainakuh'a asõ
Rõu 1896 (A. Perli)
E2a*.Härg maka, aasta peräst um viil asõ tunda? Kuh'apesä
Kan 1896 (G. Loodus)
Kan, Krl - 2 var.
E2b.Härg magab maas, aasta otsa ase taga? Tulease
Aud 1889 (K. Tarkpea)
E2c.Härg maka, asõ ajastaig paigal? Hainakuhi
Urv 1890 (H. Lellep)
E2d.Härg maka, ütskõrd aastel säetes ase? Haenakuhi
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
E2e.Härg magab ühe päeva, ase seisab aasta aega? Tulease
Hää 1953 (M. Mäesalu)
Metstak2 24 ja 25
E2f*.Härg magab öö aega, ase seisab aasta otsa? Tulease
Pär 1888 (H. Martinson)
Pär, Hel - 2 var.
E3.Härg magab ühe aasta, ase magab mitu aastat? Kuhjalava
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
Pioneer nr. 6 (1958) 32 (9)
E4a.Üks härg magab, seitse aastat ase taga? Tulease
Emm 1928 (M. Meiusi)
E4b1.Härg magab maas, ase seisab seitse aastat? Tulease
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Kir, Sa?, Tõs, Võn - 4 var.
Wied. 264; E EM 38 (156); E EM2 35 (191); E MM 7 ja 42 (42); E MM2 7 ja 45 (43); Ainelo III 64; Nugis 286 ja 313 (36); E MM3 5 ja 36 (43)
E4b2.Härg heidab kord mää peale magama, seitse aastat seisab ase? Tuluke
Pöi 1902 (J. Prooses)
Vrd. 295
E4c*.Härg magab mäel, seitse aastad ase teada? Tuli ja tulease väljal
Muh 1898 (K. Raud)
Kuu, Muh - 2 var.
Vrd. 1947Cb3
E5.Härg magab üks aasta, ase seisab üheksa aastat? Heinakuhi
Äks 1893 (P. Sepp)
Metstak 22 ja 35 (217); Metstak2 59 ja 61
E6a.Aasta härg makas, sada aastat om ase alale? Hainakuhi ja kuhjapesa
Ote 1889 (V. Vaher)
E6b.Härg maka maa pääl, sada aestakka asõ tunda? Kuh'aasõ
Se 1938 (A. Tammeorg)
F1.Rusk härg magab metsas, ase seisab hulga aja (Der braune Ochs schläft im Walde, die Schlafstelle ist lange sichtbar)? Die Feuerstelle im Walde
Sa 1814 (J. W. L. v. Luce)
• Beitr. III (1814) 114 (10); Lönnrot 159; Neus 390 ja 393 (2); Sander 71 (14)
F2.Ruske härg magab mäel, neli aastad ase seisab taga? [Lahendus puudub]
Tt dat-ta (anon)
F3a*.Ruske härg magab, ase seisab seitse aastat? Tuli ja tulease
Kär 1890 (K. Loiken)
Krj, 2Kär - 3 var.
F3b.Ruske härg magab ühe pääva maas, säitse aestad tunta ased taga? Tuli
Rei 1889 (G. Tikerpuu)
F3c.Ruske härg magab [ühe] tunni, ase seisab [seitse] aastat? Tuli põleb
Kär 1890 (J. Mändmets)
F3d.Rusk härg magab maas, seitse aastat ase tunnukse? Eine Feuerstelle
Khk 1817/22 (anon)
Wied. 286
F3e*.Ruske härg magab metsas, seitse aastat seisab ase? Tulease
Kaa 1872 (I. Kallas)
Krj, Jäm, Kaa - 3 var.
Wied. 286
F3f*.Ruske härg magab määl, ase seisab seitse aastad? Tulease
Vll 1890 (M. Kolm)
Sa, Vll, Pöi - 3 var.
F3g.Ruske härg magab mätta pääl, ase seisab [seitse] aastad? Tulease
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (26); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (26)
F3h1.Ruske härg magab põesa ääres, seitse aastat tuntaks ase? Tulease
Ans 1891 (F. Peters)
F3h2*.Ruske härg magab põõsa äeres, seitse aast seisab ase taga? Tuli
Kär 1898 (T. Sömer)
Kär, Ans - 2 var.
F3h3.Ruske härg magab korra põõsa ääres, äga ase seisab seitse aastat? Tulease
Khk 1947 (A. Kannel)
F3i.Ruske härg magab roavi ääres, ase seisab seitse oastat? Tulease
Pöi 1961 (A. Rand)
F3j.Ruske härg magab värava taga, ase seisab seitse aastad? Tulease
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
F3k*.Kus ruske härg magab, sääl ase seisab seitse aastat? Tulease metsas
Kär 1889 (T. Jank)
Sa, Kär - 2 var.
F4a.Kus ruske härg saab üks kord maganud, tunnukse üheksa aastat kohta (Wo ein rother Ochs ein Mal gelegen hat, erkennt man die Stelle neun Jahre)? Eine Feuerstelle
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 273
F4b.Ruske härg magab maas, üheksa aastat seisab ase? Tulease
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
F5.Ruske härg magab maas, ase tunda kümme aastat? Tulekahju
Krj 1940 (O. Grepp)
JJn, Kuu, HMd, Krj - 4 var.
E EM 135 (1262); E EM2 117 (1648); Nurmik II 75; Kmpm. EL II8 88; Nurmik EKÕr 103
F6.Ruske härg magab maas, ase tunda sada aastat? Tulekahi
Hlj 1988 (E. Kaljuvee)
G1.Punane härg makab maas, ase tundetse tulevaasta? Lõke ja selle ase
Han 1969 (I. Aavekukk)
Vrd. 2360A3 2361
G2a.Punane härg magab maas, aasta pärast tuntakse ase? Karjase tulelõkke ase
Han 1889 (A. Reimann)
Lasteleht nr. 14 (1939) 233 (1)
G2b.Punane härg magab maas, ase seisab aasta aega järele? Tulease
Pst 1891 (J. Leppik)
G3.Punane härg makab mäe külle pääl, ase mitu aasted tuttav? Tulekahju
Hls 1930 (E. Sitska)
G4a.Punane härg magab, ase seisab kolm aastat? Tulease
Var 1938 (K. Kaljustik)
G4b.Punane härg magab metsas, ase tunnukse kolme aasta pärast? Tuli ja tulease
Mar 1923 (E. Labi)
G5a.Punane härg magab ja seitse aastat seisab ase järel? Tulease
Emm 1938 (E. Ennist)
G5b1.Punane härg magab maa pääl, seitse aastat tunneb aset taga? Tuli ja tulease
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
G5b2.Punane härg magab maas, ase seisab seitse aastad? Tulease
Rap 1889 (M. Lemmerkänd)
Rap, PJg - 2 var.
G5b3.Punane härg magab maas, seitse aastat ase taga? Tulease
Rei 1889 (P. Reikmann)
G5b4.Ponane härg magab maas, ase jääb seitse aastad järel näha? Tulease
Phl 1889 (J. Mey)
G5c1*.Punane härg magab mää otsas, seitse aastat seisab ase taga? Tulease
Emm 1939 (E. Ennist)
Phl, Emm - 2 var.
G5c2*.Punane härg magab mäe külle pääl, ase seitse aastat näha? Tulease
Kõp 1964 (T. Toomsalu)
Saa v. Hls, Kõp - 2 var.
G5d.Punane härg magab mätta külje pääl, ase seisab seitse aastad? Tuli, tulease
Pst 1888 (J. Jaakson)
G5e.Punane härg magab mäe pääl, seitsme aasta pärast kasvavad karvad pääle? Tulease
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
G6a.Kus punane härg maganud, tuntakse aset [üheksa] aastat? Tulekahju
Mär 1965 (U. Brun, T. Jaanus, R. Põld, H. Rebane)
Tulet. Kal. (1933) 6
G6b.Kus punane härg kord magab, sääl ei kasva [üheksa] aastat midagi? Tulease
Kad 1966 (J. Valdur)
G7.Punane härg makas mäe pääl, ase kümme aastet tunda? Tulease
Krk 1936 (M. Sarv)
E EM 127 (1175); Tander 39; E EM2 111 (1543)
G8.Punane härg magas mäe küljel, ase tuhat aastat tunda? Tulease
Hel 1926 (K. Puusepp)
G9.Punanõ härg magab mäe külje piäl? Tuli
Khn 1934 (T. Saar)
H1.Verrev härg mürra, aasta perast tunnus ase? Tulease
Plv 1890 (J. Tobre)
H2.Verrev härg maka mäe küleh, mitu aestaka asõ tunda? Tuli
Se 1935 (A. Jänessoo)
H3.Verrev härg maka, asõ kümme aastaka tunda? Tulõasõ
Se 1929 (V. Savala)
H4.Verrev härg maka, asõ om tunda' kolmkümmend aastäka? Tulõasõ
Se 1930 (N. Sõrmus)
I1.Hall härg magab määl, seitse aastat seisab ase? Tulease
Krj 1959 (S. Lätt)
Vrd. 2359B5b
I2.Hall härg magab maas, ase seisab eluaja? Kivi
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
E EM 34 (113); E EM2 32 (135)
J.Lame härg magab maas, ase tunda kümme aastat? Tulease
Khn 1948 (J. Sulengo)
K.Suur härg magab maas, ase tunda kümme aastat? Tulease
Tõs 1942 (T. Saar)
L.Punane pullike magab, aga ase on mitu aastat tunda? Tulease
Võn 1959 (G. R. Sordla)
M+.Punane lehm heidab magama, ase seitse aastat näha? Tulease
Var 1970 (E. Maasik)
Kuu, Var, Se - 3 var.
N+.1) Mõtsik makas mõtsan pia aasta aigu? Rüäpõld
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
2) Kuldne kukk, seitsmeaastane ase taga? Tuli
Hää 1889 (E. Grant)
3) Noor'k maka, astak asõ tunda? Kuh'apesä
Se 1912 (S. Duplevski)
Sim, Tõs, Hää, Krl, Räp, Se - 6 var.
Vrd.294A1a1
vs: EV 9886
1043.MADAL EMA, VALGED LAPSED, ELAB MUSTA MÄTTA ALL? Sitik - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 76 (925)
1044.MADALA JALGA, TERAVA KARVA, SABA EI OLE, NOKKA NEETU, ISE LAULAB POPP-POPP-POPP? Siile - 0+3+6+1 = 10 (10) var.
A.Pika terava sulge, hämara käppa, hämara silma, tagu kui riivakotti, ise laulab pss-popp-popp, pss-popp-popp? Siil
Sim v. Koe 1960ndad (H. Joonuks)
B.Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popp-popp? Siile
Vai 1893 (D. Torpan)
C.Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab, teeb pott-pott? Siil
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
D*.Madala jala ja terava sule, saba on, aga nooka neetu? Siil
Jõe 1928 (D. Riikoja)
Jõe, Rap v. Mär - 2 var.
Ea.Saba-i ole, nokka net, ise laulab pst-pst? Siil
Hää 1936 (L. Kraavik)
Eb.Nokka netu, saba netu, teeb popp-popp-popp? Siil
Trm 1937 (H. Kaasan)
Ec.Pead ei ole, jalga netu, ise laulab pott-pott? Siil
Vai 1889 (H. Masing)
F.Alt pehme, pealt terav, ise laulab kott-kott? Siil
SJn v. Pil 1938 (J. Muns)
G.Pugu ees ja kaeru sees, kaela jest ja nokka net? Part
Juu 1890 (J. Trull)
1045.MADALAM KUI REGI, ISE ÜLE MAAILMA? Maantee - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
HJn 1888 (N. Jegorov)
Vrd.1322
1046.MADALAM KUI SIGA, KÕRGEM KUI HOBUNE? Sadul - 4+21+1+1 = 27 (88) var.
A.Kõrgem kui hobune, madalam kui siga, mustem kui karu (Höher als ein Pferd, niedriger als eine Sau, schwärzer als ein Bär)? Sattel
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 364 (37); Hupel 120; Lönnrot 153; Ahlqvist 72; Wied. 271; E EM 70 (521); KAH EKAl 161 ja 163 (35); Jürjens 29/30; E EM2 62 (679)
Ba1.1) Kõrgemb kui hobene, madalamb kui tsiga? Satul
Kan 1896 (J. Ots)
2) Kõrgem kui hobu, madalam kui siga? Sadulas
Saa 1889 (J. Tammann)
HMd v. Ris, Muh, 2Tor, Saa, Vil, Lai, 2Kan, Rõu - 10 var.
Willmann 167 (35); Lindf. (1787) lk-ta (11); Tõn. LLr 54 (3); ÜÕÕ 64 (5)
Ba2*.Kõrgem kui hobune, aga madalam kui siga? Sadul
Pal 1889 (M. Uus)
Tür, Var, 2Vil, Pal - 5 var.
Bb1.Madalam kui siga, kõrgem kui hobune? Sadul
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Tor, Pst, Kõp, 2KJn - 5 var.
Bb2*.Madalam kui siga ja kõrgem kui hobu? Hobuse sadul
Emm 1939 (E. Ennist)
Kuu, Emm, Trv - 3 var.
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (7)
C.Madalam kui hobune ja kõrgem kui hobune? Sadul
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 88 (726); E EM2 76 (924); E MM 11 ja 44 (146); E MM2 11 ja 47 (148); E MM3 9 ja 38 (148)
Da.Korgõmp ku hobõnõ, madalamp ku regi? Harak
Kan 1895 (G. Loodus)
Kontam.: = 1322Wa
Db.Madalam kui regi, kõrgem kui hobune? Sadul
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Kontam.: = 1322Wb
Vrd.1322Ma* 1633Af 1633F 1784A1a1
1047.MADO MÄTTÄS, NENÄ VÄLLÄS? Lapse nenä natas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vai, Jõh - 2 var.
1048.MAGAB KUI KARU, MÜIRAB KUI MARU, HULLUKS TEEB MEHE? Õllevaat - 0 (5) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 88 (728); E EM2 76 (928)
Vrd.kk: Magas kui karu (Trv)
1049.MAKAA HÄRG, KÜLE' ÄR SÖÖDÜ? Tare, hakna' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 129 (103)
1050.MAGUS ROOG ON KÕHU ALL, HEA SUUTÄIS P[ER]SES? Udar, kanamuna - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Äks 1894 (P. Sepp)
Vrd.127 1589
1051.MAGUSAMB KU' MESI? Uni - 7+77+21+28 = 133 (260) var.
Aa.Mis om magusast magusam? Uni
Kär 1889 (J. Mändmets)
Ab.Mis on kõikide inimeste eest kõige magusam? Emapiim
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
E EM 98 (838); E EM2 84 (1068)
B1a.1) Mis on magusam kui mesi? Uni
SJn 1891 (J. Köstner)
2) Mis om magusam kui mesi? Uni
Trv 1924 (J. Rõks)
Nrv, Vai, Hlj, 2Kad, Tür, Kuu, Vig, Kaa, Pöi, Muh, Tõs, Saa, Krk, Trv, SJn, Pil, Pal, TMr, Trt, Kam, 2Puh, Rõn, Ote, San, Kan, Har, Vru, Plv, Räp, 3Se - 34 var.
Gressel Uus ABDr 11 (5); E EM 98 (842); Pet. ELA 38; E EM2 84 (1072); E MM 25 ja 50 (176); E MM2 25 ja 53 (186); Ainelo II-III 73; Taev-Mihkla 51; Mihkla-Tedre 57; E MM3 22 ja 45 (186)
B1b.Magusamb ku' mesi? Uni
Se 1928 (T. Linna)
Amb v. JMd, Tür, Trt, Se - 4 var.
B2a1.Mis magusam mett on (Was süsser als Honig ist)? Muttermilch
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 367 (74); Willmann 170 (69); Lönnrot 157; Ahlqvist 73; Hupel 121; Wied. 279; KAH EKAl 161 ja 163 (71); Ainelo III 69
B2a2.Mes om magusamb mett? [Lahendus puudub]
Räp 1823/41 (J. F. Heller)
Räp, Se - 2 var.
B2a3.Mis magusamb mett? Uni
Se 1912 (S. Duplevski)
B2b*.Mis on meest magusam? Uni
Pär 1888 (M. Lipmann)
Iis, VJg, Pde, Hag, Pär - 5 var.
C.Mis om tugevamb kui lõvi? Surm
Ote 1893 (K. Parts)
Da.Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? Uni
Trv 1936 (J. Veskemäe)
Mär, Trv, Võn, Ote, Räp, Se - 6 var.
Täheke nr. 7 (1962) 3 (4); SSTT 99; Karlep-Vihm-Karu 16 (3); Metstak 8 ja 32 (3); Muhel VN 36 ja tagakaas (2); Metstak2 8 ja 9; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (5); Siirak EKTv VII2 58 (2)
Db1*.Mis om magusamb ku mesi, tugõvamb ku lõvi? Unõkõnõ murd maha'
Har 1948 (A. Kuus)
2Har - 2 var.
Db2.Mis on tugevam kui lõvi ja magusam kui kärjemesi? Uni
Pär 1888 (H. Martinson)
Dc*.Magusam kui mesi, tugevam kui lõukoer? Magamine, uni
Võn 1874 (G. Soo)
Tor v. SJn, Võn - 2 var.
Dd1.Mis on meest magusam ja lõukoerast tugevam? Uni
Äks 1893 (P. Sepp)
Dd2.Mis on lõukoerass tugevam ja medess magusam? Uni
Kod 1939 (A. Univere)
Ea1.Mustem kui süsi, magusam kui mesi? Uni
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Nrv, Vai, Jõh, 2Hlj, Rak, Amb, 4Kuu, Jõe, 2Hag, Vig, Ans, Jäm, Tõs, Tor, 2Trv, Vil, KJn, Pil, Urv, Rõu - 26 var.
Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (15); E EM 104 (904); Neumann 57; E EM2 91 (1199); E MM 12 ja 44 (164); E MM2 12 ja 47 (166); Huvit. II 215 ja 224 (10); Tamman 36; Ainelo II-III 195; Ainelo III 53; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (26); E MM3 10 ja 38 (166)
Ea2.Mustemb kui hütsi, magusamb kui mesi? Uni
Rõn 1888 (A. Andrei)
Rõn, Vas v. Se - 2 var.
Ea3.Mustem kui süsi ja magusam kui mesi? Uni
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Tür v. Juu, Jõe, Jür - 3 var.
Vrd. 1253
Ea4.Magusam kui mesi, mustem kui süsi? Uni
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
VMr, Jõe - 2 var.
Eb1.Mis on mustem kui süsi ja magusam kui mesi? Magamine
Kuu 1891 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Kuu, Kul - 2 var.
Eb2.Mis on magusam kui mesi ja mustem kui süsi? Magamine
Kad 1888 (J. Linkstein)
Ec*.Must kui süsi, magus kui mesi? Uni
Jäm dat-ta (R. Andreas)
Jäm, Kan - 2 var.
F.Mustem kui süsi, magusam kui mesi, kallim kui kuld? Uni
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
G.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, magusam kui mesi? Uni
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
H.Põletab kui tuli, magusam kui mesi? Kallima suudlus
Rkv 1972 (E. Tuisk)
I.Mis om magusamp ku mesi, sügävämp ku meri? Latsõ uni
Urv 1949 (E. Siil)
Ja.Magusam ku mesi, vedelam ku vesi? Piibusuits
Pst 1895 (J. Ainson)
Jb.Veest vedelam, meest magusam? Uni
Trv 1889 (A. Rull)
2Trv - 2 var.
Jc.Magusam kui mesi, valgem kui vesi? Rinnapiim
Kuu dat-ta (J. Abreldal)
Jd.Mis om magusamp ku mesi, mis om vedelämp ku vesi? Uni, inemise miil
Kan 1895 (G. Loodus)
Ka.Magusam kui mesi, tugevam kui karu? Uni
Urv 1958 (A. Reigo)
Kb.Tugõvam kui karu, magusam kui mesi? Uni
San 1954/5 (K. Neevits)
L.Hullem kui hunt, kangem kui karu, ise magusam kui mesi? Uni
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
M.Hullem kui hunt, kangem kui karu, mustem kui süsi, magusam kui mesi? [Lahendus puudub]
Vai 1889 (H. Masing)
Na.Mis om armab immä, mis om magusab mett? Lämmi, uni
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Nb.Mes magusamb kui mesi ja armsamb kui pruut? Uni
Rõn 1889 (C. Berg)
O1a.Mis magusam kui mesi ja tümem kui padi? Emasüle
Vai 1889 (H. Masing)
Kontam.: = keerdküsimus
O1b.Mis on tümem kui padi ja magusam kui mesi? Emasüle ja emapiim
Vil 1894 (A. Suurkask)
Kontam.: = keerdküsimus
O1c.Magus kui mesi, tümem kui padi? Emasüle
Jür 1890 (J. Põldmäe)
Kontam.: = keerdküsimus
O2a1.Midä mete magusemb, midä patje pehmend [sic!]? Memme piim, memme käsi
Hel 1890 (M. Tomp)
Kontam.: = keerdküsimus
O2a2*.Mis on magusam kui mesi ja pehmem kui padi? Emapiim ja ema käed
Ta 1889 (J. Kuusik)
Krj, Ta - 2 var.
Kontam.: = keerdküsimus
O2a3.Mis on pehmem kui padi ja magusam kui mesi? Emasüle, emapiim
Pil 1889 (J. Kärsten)
Kontam.: = keerdküsimus
O2b1.Magusam kui mesi, pehmem kui padi? Ema põlvede peal, uni
Trm 1896 (J. Soodla)
Kontam.: = keerdküsimus
O2b2.Pehmem kui padi, magusam kui mesi? Emasüle, emapiim
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Kontam.: = keerdküsimus
O2b3.Pehme kui padi, magus kui mesi? Uni
Vil dat-ta (J. Evert)
Kontam.: = keerdküsimus
O3+.1) Mis on tümem kui sulg ja mis on magusem kui mesi? Lapsel ema piim ja süle
Ris 1889 (J. Holts)
2) Magusam ku mesi, pehmemb ku padi, mustem ku maa? Uni
Saa 1889 (J. Tuul)
Hlj, Ris, PJg, Saa, Se - 5 var.
Kontam.: = keerdküsimus
Vrd. 1322
P.Noaga ei leigata, lauale ei panda, aga siiski kõige ilma inimeste toit ja magusam kui mesi? Emapiim
Vai 1893 (A. Feldbach)
Kontam.: = 1897Y
Q.Mustem kui süsi, magusam kui mesi, noor tahab, vana ei tarvitagi? Uni
Kad 1896 (J. Sõster)
Kontam.: = 1574Y
Vrd.132 898G 2366
mst-jutt: AT 875
vs: EV 12904
kk: Makus ku mesi (Võn); Tugev kui karu (Rei); Valge kui lumi (KJn); Kallis kui kuld (Rõu); Must kui süsi (Tõs)
Piibel: Ko 14, 18: Siis ütlesid linna mehed temale seitsmendal päeval, enne kui päike oli loojunud: "Mis on meest magusam ja kes on lõukoerast tugevam?" Ja tema vastas neile: "Kui te mu õhvakesega ei oleks künnud, te ei oleks mu mõistatust lahendanud."
1052.MAHLAKASK KAMBRIS, TILK TILA OTSAS? Taaritõruke - 0+1+0+0 = 1 (7) var.
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 88 (731); E EM2 77 (931)
1053.MAJA OM, EI OLE PUUST EGA KIVIST TETT? Tiukarp - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1893 (J. Reevits)
1054.MAJA SAAB VALMIS, VIIS PALKI JÄÄB ÜLE? Sukk - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Maja saab valmis, viis palki jääb üle? Sukk
Kse 1889 (K. Karu)
b.Viie palgiga tettas majja ja kõik viis palki jääb üle? Sukakudamine
Vlg 1903 (J. Undritz)
1055.MAJAL KÕRVA'? Pini - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1937 (I. Rohtla)
Vrd.vs: EV 8564
1056.MAKIL SILMAD, MAKIL KÕRVAD, MAKIL SABA TAGA KA? Kass - 0+2+1+0 = 3 (5) var.
a.Makil silmad, makil kõrvad, makil saba taga ka? Kass
Tür 1931 (R. Viidalepp)
SSTT 136
b.Murgul silmad, murgul kõrvad, murgul toro-loro taga? Kass
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
c.Maugul silmad, maugul kõrvad, maugul piik perses? Kass
Kos 1896 (T. Wiedemann)
Vrd.1437
nlj: ERA II 149, 235 (119) symbol 60 f "Symbol" s 9< Lai
1057.MAMSEL KOLKAS, SEEST SININE? Sinipott - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Plt? dat-ta (anon)
1058.MART MAAS, PART PUUS, TOOMAS TAEVAS, TABA SUUS? Kaju - 1+6+0+1 = 8 (39) var.
Aa1.Kurt puus, Mart maas, Hindrek taevas, sava suus? Pähkel, maasikas, humalas
Vig 1889 (M. Liedenberg)
Aa2.Kärt puus, Mart maas, Hindrek taevas, taba suus? Pähkel, maasikas, humalas
Vig 1889 (H. Redlich)
Ab.Mart maas, part puus, Endrik taevas, taba suus? Kaju
Sa 1891 (E. B. Grepp)
Ac.Mart maas, part puus, Toomas taevas, taba suus? Kaju
Kaa 1889 (J. Koppel)
Ad1.Pärt puus, Mart maas, Tõnis taevas, taba suus? Kaev
Pöi 1902 (J. Prooses)
E EM2 103 (1407); Nurmik II 12 (4); RpS nr. 6 (1939) 189
Ad2.Pärt puus, Mart maas, Tönüs taevas, saba suus? Vibuga kaev
Kuu 1954 (E. Lindström)
Vrd. 699
B.Hendrik taevas, taba lõukas, Mart maas, part suus? Katlakook
Tt dat-ta (anon)
Wied. 264/5; E EM 40 (175); E EM2 37 (216); Nurmik II 162 (5)
C.Andrus taevas ja taba suus? Rott sööb puu otsas pähkelt
Var 1888 (M. Karotom)
Vrd.1748
1059.MEELEKOTT, AGANAKOTT, AHOLUUD JA NELLI MÕLLA? Pini - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1937 (A. Reinola)
1060.MEELIK MÜTSATA, TOALIK TANUTA, HULL HANS ALASTI? Viin - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Meelik mütsata, toalik tanuta, hull Hans alasti? Viin
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
b.Müürike mütsita, taarike tanuta, hull Hans ihualasti? Viinapudel
Vil 1889 (J. Köögardal)
Vrd.314 667N2a
1061.MEES ELAB METSAS, RAIUB KIRVETA, EHITAB MAJASID? Rähn - 0 (23) var.
A.Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab majasid? Rähn
H. Karro (1911): omaloominguline tekst
E EM2 77 (938); Metstak 18 ja 34 (167); Metstak2 47
B.Kes raiub puid ilma kerveta? Rähn
K. Puusemann (1892): omaloominguline tekst
SSTT 42; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (15); Eisen A 81; Karlep-Vihm-Kronberg 10 (7); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4 (5)
Vrd.884
1062.MEES ISTUB MÄTTA OTSAS, SUITSETAB PIIPU, KUI AEGA, SIIS HINGAB? [Lahendus puudub] - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Pöi 1897 (J. Prooses)
E EM2 77 (941)
1063.MEES ISTUB NURKAS, VAIGULATRID PÕLEVAD? Kassi silmad - 0+1+0+1 = 2 (7) var.
A.Mees istub nurkas, vaigulatrid põlevad? Kassi silmad
Käi 1896/7 (J. Sooster)
RpS nr. 6 (1939) 189
B.Vurrud ees, laternad peas, toobripuu püsti seljas? Kass
Kuu 1964 (O. Jahe)
Kontam.: = 1073Q
1064.MEES ISTUB TEE ÄÄRES, VALGE KÜBAR PEAS? Puukänd ja lumi peal - 4+28+3+0 = 35 (78) var.
Aa1.Mees istub tee ääres, valge kübar peas? Puukänd ja lumi peal
Trm 1896 (J. Soodla)
Kuu, Lih, Pöi?, Hel, Lai, Trm, Tt - 7 var.
• Helle 366 (62); Willmann 169 (57); Lönnrot2 186 ja 142 (86); Wied. 277; E EM 89 (739); KAH EKAl 161 ja 163 (59); Jürjens 30; E EM2 77 (942)
Aa2.Mees istub tee ääres, valge kübar pea peal? [Lahendus puudub]
Khk 1817/22 (anon)
Aa3.Miis istus tii veeren, valge küpär pähän? Lumi kannu pääl
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Krl - 2 var.
Ab.Mees metsas, valge kübar peas? Känd
Iis 1888 (A. Valter)
Iis, Pst - 2 var.
Ac.Mees istub kahe mäe vahel, valge kübar pääs? Puukand tee ääres, lumi pääl
Vil 1898 (A. Suurkask)
B.Mees istub metsas, iga talvel uus kübar pääs? Puukänd
VNg 1889 (A. Krikmann)
Ca.Mees seisab tee ääres, valge müts peas? Känd talve ajal
Kär 1890 (J. Mändmets)
Vai, Kär - 2 var.
Vrd. 2089
Cb1.Mees seisab metsas, valge müts pääs? Puukand
Rei 1889 (P. Reikmann)
Cb2.Mees metsas, valge müts peas? Puukänd
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Hlj, Kad - 2 var.
D.Mees metsas, valge lakk peas? Känd
Pöi 1894 (T. Undritz)
E*.Must mees, valge küpar? Kannu otsan lumi
Urv 1890 (J. Teder)
San, Urv, Se - 3 var.
F.Must mees ja valge müts? Känd
Vän 1889 (J. Tammann)
Ga1.Taat istub tie ääres, valge kübar peas? Kand
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Metstak2 53
Ga2.Vanamees tee ääres, valge kübar pääs? Kand lumega
Saa 1888 (P. Sitzka)
Gb.Vanamiis mõtsan, valgõ küpär pään? Puukand
Urv 1888 (G. Seen)
Lai, Urv - 2 var.
Ha.Vanamees istub tee ääres, valge müts peas? Puukänd talve aeg
Pil 1891 (J. Järv)
Tor, Pil - 2 var.
Vrd. 2421
Hb.Vanamees tee ääres, valge müts peas? Puukänd
HJn 1888 (N. Jegorov)
I.Hall vanamees tee ääres, valge müts peas? Känd, kellel lumi otsas on
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
J.Saks istub mõtsa veeren, valge kübar pähan? Saks [sic!]
Trv 1890 (J. Tinn)
K.Vanamemm istub metsas, valge tanu peas? Lumine kand
Saa 1889 (J. Tammann)
L.Mõrs'a mõtsa takah, valgõ tano pääh? Lumi kannu otsah
Se 1888 (H. Prants)
Vrd. 1371
Vrd.562 1612 1624 1748Tf 1929 2229 2324E
1065.MEES KAHETEISTKÜMNE NÄUGA? Aasta ja kuud - 0 (6) var.
J. Abreldal (dat-ta): omaloominguline tekst
Metstak 27 ja 35 (261); Metstak2 72; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (7); Siirak EKTv VII2 58 (8)
1066.MEES KUKIL KÕVERAS, KELL KAELAS? Look - 0 (11) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 89 (742); Tander 31; E EM2 77 (945)
1067.MEES KÄIB TOAS, EI NÄE MEEST EGA MEHE JÄLGI? Soe - 0 (3) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 89 (741); E EM2 77 (944)
1068.MEES KÄIB ÕUES, PUNANE MÜTS PIAS? Kukk - 0+1+3+2 = 6 (7) var.
A1a.Mees käib õues, punane müts pias? Kukk
Aud 1964 (S. Lätt)
A1b.Punase mütsiga poiss läheb pööningul, kott sel'las? Kukk
Hää 1938 (M. Mäesalu)
A2.Mees käib toas, punane lakk peas? Kukk
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
B+.Mees läheb lakka, tanu pea peal? Kukk läheb lakka, hari pea peal
Iis 1955 (H. Kihno, L. Raudsep)
Jõh, Iis, Var - 3 var.
Vrd. 1072
Vrd.1074 1132 1659Bc 1727b
1069.MEES KÜKITAB KÜLA VAHEL, PIITS PEOS? Linguga kaev - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Han 1932 (M. Pärn)
Vrd.1629
1070.MEES KÜNNAB ÖÖD KUI PÄEVAD, EI JÄÄ ELADES VAGU TAHA? Laev - 5+32+20+5 = 62 (174) var.
A1a.Mees künnab ja künnab, aga vagu ei saa? Laev merel
Kuu 1935 (A. Mägi)
A1b*.Mees kündäb, aga vagu ei jää järele? Laev merel
Kuu 1954 (E. Lindström)
Kuu, Käi - 2 var.
A2a*.Miis künd põllul, ei ole elädes vagu taka? Laev merel
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Plv, Tt - 3 var.
• Helle 366 (63); Hupel 120; Willmann 169 (58); Lönnrot 155; Nörmann 35 ja 55 (57); Ahlqvist 73; Wied. 277; KAH EKAl 161 ja 163 (60); Kmpm. KLr I8 121; Kmpm. EL I9 142; Kmpm. EL II10 234
A2b.Mees see künnab mööda põldu, vagu taga tundmata? Laev merel
Saa 1888 (P. Sitzka)
A3.Mees künnab lagedal väljal, aga ilmaski ei jäe vagu taha? Laev
Kuu 1891 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A4a1*.Mees künnab ööd ja päevad, ei saa vagu elades? Laevasõit
Trm 1896 (J. Soodla)
Trm, Puh - 2 var.
E EM 89 (743); E EM2 77 (946); E MM 12 ja 44 (150); E MM2 12 ja 47 (152); Ainelo III 64; E MM3 9 ja 38 (152)
A4a2.Mees künnab ööd kui päevad, ei jää elades vagu taha? Laev
VMr 1890 (A. Elken)
A4b*.Mees künnab ööd ning päevad, ei saa vagu iialgi? Laev
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Jäm, Tor - 2 var.
A4c1*.Mees künnab ööd ja päevad, ilmaski ei ole vagu? Laev
Ris 1896 (J. Niinas)
Ris, Rei, Krj - 3 var.
Wied. 277
A4c2*.Mees künnäb ööd ku päevä, ei saa vagu ilmangi? Laevaga sõitmine
Trv 1890 (A. Rull)
Vig, Tor, Trv - 3 var.
A4c3.Mees künnab ööd kui päevad, ilmaski vagu taha ei jää? Paat merel
Tõs 1921 (S. Lind)
A4d.Mees künnab ööd ja päeva, vagu ei jää kunagi? Vee peal sõitmine
Võn 1926 (M. Blum)
A4e.Mees künnab ööd ja päävad, ei saa vagu siiski? Laev ojub
Pär 1888 (H. Martinson)
A4f.Mees künnab ööd ja päevad, ei saa ühtki vagu? Laevaga purjetamine
Tor 1888 (M. Tilk)
A4g.Mees künnab ööd ja päevad, aga ei saa vagu taha? Laev vees
VMr 1888 (J. Koit)
A4h.Mees künnab ööd ja päävad, vagu taha ei jää? [Lahendus puudub]
SJn dat-ta (J. Landsmann)
A4i.Mees künnab ööd ja päevad, siiski vagu ei jää järele? Paadimees merel
Jõe 1889 (H. Redlich)
A4j1.Mees künnab ööd ja päävad, ilmaski vagu sisse ei saa? Laev purjutab
Tõs 1890 (M. Kurul)
A4j2.Mees künnab ööd kui päevad, aga vagu sisse ei saa? Laev merel
Koe 1960 (M. Ots)
A4k*.Mees künnab ööd ja päävad, vagu taga tundmata? Laev mere pääl purjutades
Tt 1878 (C. E. Malm)
SJn, Võn, Tt - 3 var.
• Mötleja 20 ja 53 (79)
A4l.Mees künnab ööd ja päevad, vagu taga kusagil? [Lahendus puudub]
Vän 1922 (L. Kontus)
A5*.Mees künnab päeva läbi, aga üht vagu ei jää? Laev
Kei 1927 (M. Soom)
Kei, Mar - 2 var.
A6*.Mees künnab alati, vagu ei saa iialgi? Laev
Hls 1889 (H. Kase)
Vai, Hls - 2 var.
A7.Mees künnab elu otsani, ei saa vagu iialgi? Paat, laev
Tor 1889 (M. Tohv)
Ba.Vanamees künnab ööd ja päevad, ei saa vagu elades? Laev
Kär 1899 (K. Loiken)
Bb.Vanamees künnab ööd ja päävad, ilmas vagu järele ei jää? Laev sõidab mere peal
Saa 1894 (M. Tults)
C1*.Must härg künnab, ilmas ei jää vagu järele? Laev
Phl 1897 (J. Pöijal)
Phl, Emm? - 2 var.
C2*.Must härg künnab ööd kui päevad, iialgi vagu järgi ei jää? Laev
Emm 1925 (S. Perv)
Rei, Emm, Kär - 3 var.
D1.Hobu künnab, aga vagu ei saa? Laev
Jäm 1937 (A. Ahurand)
D2.Hobu künnab ööd ja päävad, ei saa vagu elades? Laev
Kse 1889 (M. Reimann)
E1.Ater künnab, aga vagu põle? Laev
Hää 1933 (M. Martinson)
E2.Ader künnab ööd ja päävad, ilmal pole vagu taga? Laev käib mere peal
Krj dat-ta (Tuling)
F1a*.Künnab ja künnab, vagu ei saa? Laev sõidab
JJn 1974 (H. Sammal)
2Jõh, JJn, 2Kuu, Pld, Trt - 7 var.
Õpilasleht nr. 15 (1937) 4 (5); Hiie-Moks II2 85; Hiie-Müürsepp III/II 105
F1b*.Künnab ja künnab, aga vagu järgi ei jää? Paat
Emm 1938 (E. Ennist)
Emm, Hää - 2 var.
Metstak2 70 ja 71
F1c.Künnab, künnab, aga küntud ei saa? Laev merel
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Prn, Hää - 2 var.
F2+.Ööd kui päevad künnab, siiski rohkem kui üks vagu? Jõgi
VMr 1890 (J. Palm)
VMr, Hää - 2 var.
Kmpm. KLr II7 337
G.Mees künnab ööd kui pääva, aga ei saa laastu elades? Laev
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Kontam.: = 1133U
Vrd.1071 1133
1071.MEES KÜNNAB, EI OLE ATRA EGA OLE HOOST? Siga - 0+0+1+0 = 1 (61) var.
a.Mees künnab, ei ole atra ega ole hoost? Siga
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 89 (744); Pet. HS I 35 (15); E EM2 77 (947); E MM 12 ja 44 (151); Kmpm. KLr I8 12; E MM2 12 ja 47 (153); Ainelo III 68; Jürisson 178 (10); Kmpm. EL II10 164; Kmpm. EL III10 25; Terri 32 (1); SSTT 113; Metstak 16 ja 34 (137); Metstak2 40 ja 43; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (6); E MM3 9 ja 38 (153)
b.Mies künnäb, aga hoost ega atra põlõ kusagil? Mees roolib laeva
Khn 1934 (T. Saar)
Vrd.1070
keerdküsimus: Kes künnab ilma adrata? Siga (Pha?)
1072.MEES LÄHEB LAKKA, LIHAVAAGEN PEA PÄÄL? Kukk - 17+263+136+88 = 504 (748) var.
A1*.Mees lähäb lakke, lihavaagen peas (Ein Mann geht /- - -/ auf die Lage, eine fleischerne Schüffel aufm Kopf)? Ein Hahn
Tt 1732 (A. Thor Helle)
Vän, Ote, Tt - 3 var.
• Helle 366 (64); Hupel 120; Willmann 169 (59); Lönnrot 155; Nörmann 35 ja 55 (58); KAH EKAl 161 ja 163 (61); Muuk-Mihkla II 48; Ahlqvist 73
A2a1.Mees läheb lakka, lihavaagen pea pääl? Kukk
Iis 1936 (M. Tarum)
Vi, Nrv, 2Vai, 5Jõh, Jõh v. Iis, 10Iis, Lüg, VNg, 3Hlj, Hlj v. Kad, Rak, Sim, 2VMr, JJn, 2Kuu, 3Jõe, 2HJn, Kos, Khk, 2Tõs, Hel, Kõp, 2Lai, 3Trm, MMg, Trt, 2Elv, Rõn, 10Ote, 2Urv, Tt - 67 var.
Loorits VrP 25 ja 26 (22); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (22); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (11); Selmet V (1945) 142 (2); Meie aasta (1953) lk-ta (17); Sõgel 59 (2); Kriisa V 45 (2)
A2a2.Mees lääb lakka ja lihavaagen pea peal? Kukk
Kos 1934 (L. Kukas)
2Kos - 2 var.
A2a3.Mees läheb lakka, lihavaagen peas? Kukk
Sim 1889 (J. Silbergleich)
Jõh, 2Sim, JJn, 2Kuu, eL - 7 var.
• Hupel2 172; Wied. 277
A2a4.Mees läks lakka, lihavaagen peas? Kukk
Lüg 1935 (A. Pärtman)
A2a5.Mies läeb lakka, lihavaagen pialael? Kukk
Hlj 1947 (E. Tarvel)
4Hlj, Kad, Rak, VMr, Amb, JJn v. Koe, 6Kuu, 2Jõe - 17 var.
A2a6.Miis lähäb lakka, lihavaagen pia kohal? [Lahendus puudub]
Kär 1954 (H. Ploom)
Kär, Ote - 2 var.
A2a7+.Mees läheb lauluga lakka, lihavaagen pea peal? Kukk
Pil 1993 (A. Korb)
Kuu, Pil, Trm - 3 var.
E EM 90 (747); E EM2 77 (943)
A2b1.Vanamies läheb lakka, lihavaagen pia pial? Kukk
Sim 1947 (H. Joonuks)
Sim, Tür v. Juu, Lai - 3 var.
SSTT 62; Metstak2 42 ja 43
A2b2.Vanamees läheb lauldes lakka, lihavaagen pea peal? Kukk läheb lauldes magama
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
A2c.Poiss lääb lakka, lihavaagen suus? Kukk läheb lakka
Kad 1888 (J. Linkstein)
A2d.Isand läheb lakka, lihavaagen pea peal? Kukk
Var 1947/8 (L. Palusalu)
A3a1.Miis leheb laudile, lihavaage pee peel? Kukk
Phl 1938 (P. Palmeos)
Jür, Phl, Emm, Hii, KJn, 2Pil - 7 var.
Vrd. 1074
A3a2.Mees läks laudile, lihavaage oli pee peel? Kukk
Phl 1933 (R. Viidalepp)
A3a3.Mees leheb loudile, lihavaagen pees? Kukk
Emm 1938 (E. Ennist)
5Phl, Emm, Trm - 7 var.
A3a4.Mees läheb laudile, lihavaagnas pea otsas? Kukk
Vän 1889 (A. Lossmann)
3Vän - 3 var.
A3a5.Mees lähäb laudile magama, lihavaagen pea otsas? Kukk
Tor 1888 (M. Tilk)
A3b.Vanamees läheb laudile, lihavaagen peas? [Lahendus puudub]
Ris 1937 (E. Ennist)
E EM 172 (1673); E EM2 149 (2173)
A4a1.Mees läheb parsile, lihavaanas pea otsas? Kukk
Tor 1889 (J. Tilk)
A4a2.Mees parsil, lihavaage pääs? Kukk
Rei 1889 (P. Reikmann)
A4b+.Kuningas parsil, lihavaagen peaja peal? Kukk
Jäm dat-ta (R. Andreas)
2Jäm - 2 var.
A5a1.Mees lähäb toa peale, lihavaagen peas (Ein Mann geht zur Fräncke /- - - /, eine fleischerne Schüffel aufm Kopf)? Ein Hahn
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 367 (69); Hupel 120; Wied. 278; E EM 91 (769); KAH EKAl 161 ja 163 (66); E EM2 79 (974)
A5a2.Mees lähäb toalaele, lihavaagen pealael? Kukk, kukehari
Jür 1890 (K. Põldmäe)
A5b*.Vanamees läheb toa peale, lihavaanas pea peal? Kukk
Vän 1926 (L. Tohver)
Ris, Vän, Tor - 3 var.
A5c.Kuningas läheb tua pääle, lihavaanas pea pääl? Kukk
Pär 1888 (H. Martinson)
A6a1.Mees toa peal, lihavaang peas? Kukk
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
A6a2.Mees karjub tua peal, lihavaagen peas? Kukk
Rap 1889 (J. Vällü)
A6a3.Mees tua peal, lihavaagnas pea peal? Kukk
Mih 1894 (A. Kappak)
Mih, Tõs - 2 var.
A6a4.Mees lähäb toa peal, lihavaagen peas (Ein Kerl geht auf die /- - - / Stube, eine Fleischschüssel auf dem Kopfe)? Der Hahn
eL 1818 (A. W. Hupel)
• Hupel2 172
A6a5.Mees käib tua peal, lihavaang pea peal? Kukk
Aud 1895 (R. Niemann)
A6a6*.Mees kõnnib tua peal, lihavaagen pea peal? Kukk
Hag 1889 (J. Valdmann)
Hag, 5Muh - 6 var.
A6a7.Mees hõiskab tua peal, lihavaagnas pea peal? Kukk
Pär 1902 (J. J. Pulst)
A6b1.Vanamees toa peal, lihavoanas pea peal? Kukk
Juu 1930 (L. Hammermann)
2Pee, 2Juu, Rap, Vig, Kir, Muh, 2Tõs - 10 var.
A6b2.Vanamees kõnnib tua pial, lihauage pia pial? Kukk
Muh 1949 (S. Lätt)
Ris, 4Muh - 5 var.
A6b3.Vanamees huikab tua pääl, lihavaagen pää pääl? Kukk
Tor 1887 (J. Tilk)
A6c.Poiss kõnnib toa peal, lihaoage pea peal? Kukk
Muh 1937 (J. Arike)
A6d*.Peremees kõnnib toa peal, lihavaagen pea peal? Kukk
Muh 1951 (M. Ots)
Kos, Muh - 2 var.
A6e*.Toomas toa peal ja lehavaang pea peal? Kukk
Mih 1948 (V. Noorkõiv)
2Mih - 2 var.
Vrd. 427K 1073H1d
A6f.Tont toa peal, lihavaanas pea peal? Kukk
Tt 1907 (M. Rõuk)
• Rõuk 36 (7)
A7a1.Mees kõnnib mööda tuba, lihavaag pea peal? Kukk
LNg 1895 (J. Prooses)
Rap v. Mär, LNg - 2 var.
A7a2.Mees käib tuba mööda, lihavaage pea peal? Kukk
Jaa 1938 (A. Vinkel)
Jaa, Pär - 2 var.
A7a3.Mees käib tuba kauda, lihavaage pea peal? Kukk
Krj 1959 (S. Lätt)
Sa, Krj, 2Kär, Kaa, Vll, Tõs, Tt - 8 var.
A7a4*.Mees jookseb tuba kaudu, lihavaagnas pea peal? Kukk
Pär 1902 (J. J. Pulst)
Pöi, Pär - 2 var.
A7a5*.Mees käib tuba pidi, lihavaage pea pääl? Kukk
Krj 1940 (O. Grepp)
VMr, 2Krj - 3 var.
A7a6*.Mees käib tuba mööda, lihavaage pääs? Kukk
Rei 1889 (G. Tikerpuu)
Käi, Rei - 2 var.
A7a7.Mees köntsib tuba kaudu, lihavaage pääs? Kukk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A7a8.Mees käib mööda tuba, lihavaagen pea peal, kellegile kätte ei anna? Kukk
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 89 (740); E EM2 77 (943); Jürisson 166 (22)
A7b1.Vanamees kõnnib toas, lihavaage pea pääl? Kukk
Krj 1940 (K. Lepp)
A7b2*.Vanamees kõnnib mööda tuba, lihavaagen pea peal? Kukk
Mär 1928 (R. Viidebaum)
Mär, Mih, Noa v. Hii, Krj - 4 var.
A7b3.Vanamees käib mööda tuba, lihavaan pea peal? Kukk
Kul 1936 (A. Samet)
Rap, 2Kul, Vig, Noa - 5 var.
A7b4.Vanamees kõnnib tuba kaudu, lihavaage pea peal? Kukk
Jaa 1939 (K. Lepp)
Jäm, Jaa, Tt - 3 var.
A7b5.Vanamees kõmbib tuba kaudu, lihavaage pea peel? Kukk
Kaa 1889 (D. Jakson)
A7b6.Vanamees käib tuba kaudu, lihavaagen pea peal? Kukk
Pöi 1961 (O. Kõiva)
2Pöi - 2 var.
A7b7.Vanamees kõnnib tuba kaudu, lihavaagen peas (Ein alter Mann wandelt die Stube entlang, eine Schüssel mit Fleisch auf dem Kopfe)? Der Hahn
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 293; E EM 172 (1674); E EM2 149 (2175)
A7c.Isand tuas, lihavaagen pea peal? Kukk
Tt 1888 (A. J.)
A7d.Kuningas kõnnib tuba pidi, lihavaanas pea peal? Kukk
Hää 1934 (J. Nurme)
A7e1.Jaan käib tuba kaudu, lihavaage peas? Kukk
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
A7e2.Peetrus seerib tuba kauda, lihavaanas pää pääl? Kukk
Hää 1939 (M. Mäesalu)
A8a1*.Mees köntsib ouvet koutu, lihavaage pee peel? Kukk
Jäm 1937 (A. Kukk)
2Rei, Jäm, Muh, Tõs - 5 var.
A8a2.Mies keib õuves, lihavaage pees? Kukk
Khk 1939 (A. Kukk)
Univer-Laurits IV 26
A8a3.Mies kondib oues, lihane vaagan päälael? Kukk
Kuu 1964 (E. Lindström)
A8b.Ise kõnnib õues, lihavaagen pea peal? Kukk
Khk 1927 (T. Kaljo)
A9.Mees läheb metsa, lihavaagen pea peal? Kukk
Pai 1892 (A. Hanson)
Lüg, Koe, Pai, Ote - 4 var.
Vrd. 1080
A10a*.Mees lähäb, lihavaage pea peal? Kukk
Emm 1939 (E. Ennist)
Emm, Pöi, Saa? - 3 var.
A10b.Vanamees kõnnib, lihavaagen pea peal? Kukk
Hps 1923 (V. Lao)
A11+.1) Mees leheb pööningule, lihavaagen pea peal? Kukk
Phl 1938 (E. Ennist)
2) Mees läheb ees, lihavaage pääs, naine läheb taga, rapipiru järel? Kukk ja kana poegadega
Rei 1889 (P. Reikmann)
VMr, LNg, Noa, Phl, Rei, Vän - 6 var.
Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (10)
B1a.Vanamees laulab toa peal, verevaagen pää peal? Kukk
Han dat-ta (J. Lambert)
E EM 172 (1672); E EM2 149 (2172); Nugis 295 ja 315 (249)
B1b.Vanamees tua pial, verevaang pia pial? Kukk
Han 1972 (I. Aavekukk)
B2+.1) Vanamees laulab laudil, verevaang pea peal? Kukk
Han 1937 (L. Uusküla)
2) Vanamees väljas, verevann peas? Kukk
Saa 1888 (P. Sitzka)
Rap, Han, Tõs, PJg, Saa - 5 var.
C1a1.1) Mees läheb lakka, lihaliud pea peal? Kukk
Äks 1894 (J. J. Millert)
2) Miis lätt lakka, lihaliud pää pääl? Kikas
Võn 1895 (H. Mikkel)
VNg, Vil, Kõp, 4Pil, 3Plt, Ta, 4Ksi, 3Lai, 4Pal, Trm, Kod, 3MMg, 3Äks, TMr, Võn - 32 var.
ÜÕÕ 98 (1); Mihkla-Tedre 57; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (6); Pioneer nr. 2 (1964) 22; EMrd II 328; Säde nr. 103 (1965) 8 (3); Mihkla-Tedre EK9 20; Ordlik EKTv 15 (1); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (4)
Vrd. 299
C1a2.Mees lakka, lihaliud pea peal? Kukk
Hel 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
C1a3.Mees läheb lakka, lihaliud peas? Kukk
Pil 1990 (L. Kolk)
Jõh, Kuu, Pil, 2Lai, Pal, Võn - 7 var.
C1a4*.Mees lääb lakka, lehaliud pää otsan? Kukk
Trv 1890 (A. Rull)
VMr, Trv - 2 var.
C1b.Miis läheb lakka, lihaliud kukla peal? Kukk
MMg 1889 (H. Ostrat)
C2a1.Mees lääb laudile, lihaliud pää pääl? Kukk
Hls 1888 (P. Ruubel)
3Hls, Pst, Vil, 2SJn, KJn, Pil - 9 var.
C2a2.Miis lää laudil magame, lihalivvak pää otsan? Kukk
Krk 1889 (J. Kuusik)
C2a3.Mees lähab redelt mööda laudile, lihaliud pää otsas? Kukk
Vil 1894 (H. Jaanson)
C2b1.Vanamees lää laudile, lihaliud pää pääl? Kukk
Trv 1894 (J. Kala)
2Trv, Tt - 3 var.
• Mötleja 34 ja 55 (143)
C2b2.Vanamiis läits laudil, lihaliud pää otsan? Kukk
Hls 1930 (E. Sitska)
Hls, Trv - 2 var.
C3a1.Miis lääb tua pääle, lihaliud pää pääl? Kikas
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Kad, Tür, Hää, Saa, Hls, Krk, Trv, Vil, 2SJn, 3KJn, Trm, Kod, Ran - 16 var.
C3a2.Miis lähäb toa pääle, lihaliud pähän? Kukk
Trv 1897 (J. Vaine)
Kuu, Vig, Tor, Saa, Trv, Kõp, SJn, 2Trt, As - 10 var.
Bergm. 16 (3)
C3a3.Miis lääb tua pääle, lihaliud pää otsas? Kukk
Hel 1962 (E. ja H. Tampere)
Hel, Trv, Plv - 3 var.
C3a4*.Mies lähäb tua piale, lihaliud pias ja isi hõiskab? Kukk
SJn 1889 (P. Johannson)
Tor v. SJn, SJn - 2 var.
C3b+.Naine läheb toa peale, lihaliud pea peal? Kana
Vän 1922 (L. Pärt)
Kos, Vän, Pst v. Pil - 3 var.
C4*.Mees laulab toa peal, lihaliud pea peal? Kukk
Vän 1922 (L. Pärt)
Vän, Hää, Krk - 3 var.
C5a.Mees kõnnib toa lael, lihaliud peas? Kukk
Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa)
C5b.Vanamees toa lae peal, lihaliud pea peal? Kukk
Juu 1889 (P. Talts)
C6.Mees kõnnib tuba mööda, lihaliuda pea pääl? [Lahendus puudub]
Hls 1893 (M. Kuum)
C7.Mees kõnnib ümber toa, lihaliud pää pääl? Kukk
Saa 1888 (P. Sitzka)
C8a1.Miis lätt tare pääle, lihaliud pää pääl? Kikas
Kan 1896 (J. Ots)
Sa, Pöi?, Trv, 2Vil, Kõp, TMr, Trt, Puh, Ran, 2Rõn, Ote, Kan, Rõu, Räp, Tt - 17 var.
• Sak. Kal. (1880) 82 (10)
C8a2*.Miis lätt tare pääle, hoiab lihaliuda pää pääl? Kikas lätt orsile
Ote 1895 (C. Lipping)
Ote, Vas v. Se - 2 var.
C8a3.Mees lääb tare peale, lihaliud peas? Kuke hari
Vil 1889 (H. Niggol)
3Vil - 3 var.
C8a4.Miis lääb tare pääle, lihaliud pää otsan? Kukk
Pst 1895 (J. Ainson)
Pst, Võn, Nõo, Ote - 4 var.
C8a5*.Mees läheb tare poole, lihaliud pää pääl ja ise kukkab? Kukk
Tt dat-ta (anon)
Puh, Tt - 2 var.
C8b*.Peremees lääb tare pääle, lihaliud pää pääl? Kukk
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
2Trv - 2 var.
C9.Mees tuleb tare päält maha, lihaliud pää otsas? Kukk tuleb õrsilt
Hel 1874 (A. Wahlberg)
C10a1*.Mees tare pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Rõn 1888 (H. Urb)
Nõo, Rõn - 2 var.
C10a2.Miis kõnnib tare pääl, lihaliud pään? Kukk
Nõo 1889 (J. Tüklov)
C10a3.Mees istub tare pääl, lihaliud pää pääl? Kukk õrsil
Hel 1889 (H. Karolin)
C10a4*.Miis sais tare pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Ote 1893 (J. Tammemägi)
2Ote - 2 var.
C10a5.Mees hõikab tare pääl, lihaliud pää pääl? Kukk
Pst 1889 (H. Henno)
C10a6.Mees kõnnib tare harjal, lihaliud pea pääl, katsu ei anna kellelgi? Kukk
Vil 1891 (J. Karus)
C10b.Vanamees tare pääl, lihaliud pää pääl? Kukk
Trv 1890 (J. Tinn)
3Trv - 3 var.
C10c.Peremees tarõ pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Urv 1890 (H. Lellep)
C10d.Kuningas tare pääl, lihaliud pää pääl? Kikas õrsil
San 1888 (K. Gross)
C11.Kunigas tulõ tarrõ, lihaliud pää pääl? Kikas
Se 1929/30 (V. Ruusamägi)
4Se - 4 var.
Vrd. 169
C12.Miis kõnd tarrõ pite, lihaliuk pää otsan? Kikas
Urv 1889 (G. Seen)
C13.Kunigas kõnd tare takan, lihaliud pää otsan? Kikas
Võn 1888 (J. Jalajas)
Vrd. 1878
C14a1.Mees kõnd ümber tare, lihaliud pää pääl? Kikas
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
2Pst, Puh, Ote - 4 var.
C14a2.Miis kõnd ümmer tare, lihaliud pää otsan? Kukk
Krk 1890 (J. Hünerson)
Krk, Hel, Pst - 3 var.
• Liiv LMt 45 (90)
C14b*.Peremees kõnd ümbre tare, lihaliud pää otsan? Kikas
San 1895 (J. Kuldsep)
Hls, San, Urv, Tt - 4 var.
C14c.Kuningas kõnd ümbre tare, lihaliud pää otsan? Kukk
Võn 1888 (J. Kripson)
Krk, Võn - 2 var.
C15*.Mees kõnnib ümber maja, lihaliud pää pääl? Kukk harjaga
Hel 1928 (E. J. Kase)
Hel, Pst, SJn - 3 var.
C16a*.Mees lääb üle õue, lihäliud pääs? Kuke hari
Kõp 1888 (V. Reiman)
Kõp, Lai, Trt - 3 var.
C16b.Kuningas kõnnib õues, lihaliud pää pääl? Kukk
Krk 1961 (M. Helimets)
C17a*.Miis lähab müüda nurka üles, lihaliud pia pial? Kukk lähab õrrele
KJn 1939 (J. Raidla)
SJn, 2KJn, Plt, Nõo, Tt - 6 var.
Vrd. 427Pa*
C17b.Vanamies lääb müöda nurka üles, lihaliud pia pial? Kukk
KJn 1898 (C. Sööt)
C18*.Vanamees läheb katusele, lihaliud peas? Kukk
Plt 1917 (M. Palm)
Saa, Plt, Ksi - 3 var.
C19*.Mees läheb õrrele, lihaliud pää pääl? Kukk
Ksi 1937 (M. Viidalepp)
Vil, Ksi - 2 var.
C20.Mees lähab metsa, lihaliud pää pääl? Kukk
Hls 1893 (J. Stamm)
Hls, Hel, Lai - 3 var.
C21a.Mees kõnd muru pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Ote 1893 (K. Parts)
Hls, Ote - 2 var.
C21b.Peremiis kõnd muru pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Rõu 1896 (A. Perli)
C22a1.Miis kõnd mäkke müüdä, lihaliud pään? Kikas
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Vrd. 566K1a* 2420
C22a2.Mees saisab mäe otsas, lihaliud pää otsas? Kukk
San 1877 (J. Hurt)
C22b.Vanamees huikas mäe pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Hel 1889 (G. Habicht)
Vrd. 2420
C23.Mees läheb magama, lihaliud peas? Kukk
SJn dat-ta (J. Landsmann)
Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (6)
C24a1.Miis kõnd, lihaliud om pää pääl? Kukk
Hel 1962 (O. Jõgever)
C24a2.Mees hõikab, lihaliud pää pääl? Kukk
Trv 1894 (J. Sirul)
C24b.Peremees kõnnib, lihaliud pää pääl? Kukk
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
C25+.1) Vanamees lähäb põllule, lihaliud pias? Kukk
Trm 1947 (K. Kuuse)
2) Vanapagan pöönikul, lihaliud pää pääl? Kukk
Hls 1891 (J. Riiet)
Hls, SJn v. Ote, Trm, Se - 4 var.
EMrd IV 55 (28)
D.Miis kõnnib ümmer tare, vereliud pähän? Kukk
Hls 1889 (M. Ilus)
E1*.Mees läheb lakka, lihakauss pää pääl? Kukk
Rak 1905 (K. Holm)
Rkv, Rak, Kuu - 3 var.
Huvit. V Lisa 18 (57)
E2.Mees ronib elu peele, lihakauss lagipeel? Kukk
Kaa 1947 (V. Niit)
E3.Mees läheb laudile, lihakauss peal? Kukk
Trt 1933 (M. J. Eisen)
E4*.Mees käib tua peal, lihakauss pea peal? Kukk
Muh 1898 (K. Raud)
Muh, 2Hls - 3 var.
E5*.Miis käi ümbre tare, lihakauss pää otsan? Kikas
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krl, Har - 2 var.
F.Mees lähab pennile, verekauss pea peal? Kukk
Aud 1889 (K. Tarkpea)
G*.Vanamees kõnnib tua peal, lihapütt pea peal? Kukk
Kse 1889 (M. Reimann)
Kse, Vän, Kam - 3 var.
H1*.Vanamees toa peal, verepütt pea peal? Kukk
Kse 1889 (K. Karu)
2Var, Han, Kse - 4 var.
H2.Taat läheb lakka, verepütt peas? Kukk
PJg 1939 (L. Ojaäär)
H3.Ants ahju peal, verepütt pea peal? Kukk
Var 1938 (L. Roos)
Vrd. 1073K2a
I*.Vanamees kõnnib toa peal, lihataldrik pea peal? Kukk, harjas peal
Muh 1872 (O. T. K.)
Muh, Lai - 2 var.
Wied. 293
J*.Mees läheb lakka ja lihaastja pea peal? Kukk
Lai 1895 (K. Taras)
2Lai - 2 var.
K.Mees läheb lakka, lihatõrs pealael? Kukk
VMr 1890 (J. Reise)
L*.Mies läheb lakka, lihatünner pää pääl? Kukk
Jõe 1950 (G. Vilbaste)
Jõh, 2Kuu, Jõe, Kod - 5 var.
M.Mees läheb lakka, lihavaat pea peal? Kukk
Trm 1927 (B. Sööt)
Jõh, Trm - 2 var.
N.Mees läheb lakka, lihakoorem pea peal? Kukk
Kad 1936 (L. Böckler)
Kad, Rak - 2 var.
O.Mees läheb parsile, lihane lipp peas? Kukk
Hel 1888 (J. Pastarus)
P1*.Vanamees läheb lakka, lihatükk pea pääl? Kukk
Saa 1930 (A. Räägel)
Pee, Saa - 2 var.
Vrd. 1327
P2*.Miis kõnnib tua pääl, lihatükk pää pääl? Kukk
Hls 1887 (M. Järve)
Mih, Hls - 2 var.
Vrd. 1274
P3.Miis mäe otsan, lihatükk pää pääl? Kikas
Rõu 1894 (A. Assor)
2Rõu - 2 var.
P4.Mees läheb väljale, lihatükk pea peal? Kukk
Lai 1936/7 (V. Ivask)
Q1.Mees läheb lakka, lihapank pia pial? Kukk
Rak 1892 (J. Lilienbach)
Q2.Mees huikab ümber tare, lihapatsak pää otsas? Kukk
Saa 1895 (P. Ramberg)
Q3.Poiss lähäb lõsnale, lihapakk pea peal? Kukk
LNg 1938 (E. Ennist)
R+.1) Mees istub õues, lihahunnik pea peal? Kukk
Vln 1942 (P. Alvre)
2) Mees läheb laudile magama, lihakuhi pää pääl? Kukk lääb õrrele
Pst 1889 (J. Henno)
Kuu, Pst, Vln, Lai - 4 var.
S+.Mees lähäb lakka, pudruvoanas pia pial? Kukk lähäb lakka
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Pöi - 2 var.
Z1.Must mees muru pääl, lihaliud pää otsan? Kukk
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Kontam.: = 1274E1
Z2+.Vanamees laulab puu peal, tükk liha turja peal? Kukk
Lih 1968 (K. Salve)
Mär, Lih, Lai, Vas - 4 var.
Kontam.: = 1274E2+
Ta*.Mees läheb lakka, pihutäis peergu p[er]ses ja lihavaagen pealael? Kukk
Amb 1888 (M. Neumann)
VJg, Amb - 2 var.
Kontam.: = 1083Öa*
Tb.Mees läheb laudi pääle, lihavaage pea pääl, naine läheb järge, piutäis piirgu pers? Kukk ja kana
Pöi 1938 (A. Toomessalu)
Kontam.: = 1083Öb
Tc.Vanamees läheb lauta, lihavaagen lae peal, pihutäis peergu tagaotsas? Kukk
Pee 1930 (M. Lauk)
Kontam.: = 1083Öc
Vrd.447 1068B+ 1073 1083B1b 1132 1672A1a
1073.MEES LÄHEB LAKKA, TEIVAS SELJAS? Kass - 5+70+42+7 = 124 (169) var.
A1.Mees lähäb, teivas sel'las? Kass
Pil 1888 (T. Sander)
A2.Miis kõnnib, palk seljas? Kass
MMg 1887 (K. Pedak)
B1a*.Mees läheb metsa, teivas seljas? Kass
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
2Sim, Kuu, Tor - 4 var.
Pet. HS I 35 (21)
B1b.Mees läheb metsa, teivas õlal? Kass
Iis 1888 (A. Valter)
B2*.Mees lääb metsa, mõek selgas? Kass
Vig 1869 (M. J. Eisen)
Vig, Rõu - 2 var.
E EM 90 (752); E EM2 78 (955); Metstak 16 ja 34 (143); Hiie-Müürsepp III/I 102; Metstak2 41 ja 43
B3.Mees läheb metsa, kuusk seljas? Koera saba püsti
Nrv 1904 (M. Russmann)
B4.Mees läheb metsa, lasipuu seljas? Kass
Ksi 1938 (M. Viidalepp)
B5.Mees lääb metse, palk sälges? Kass
Phl 1889 (J. Mey)
C.Vanamees ajab mööda õrsa ja parsa, teivas seljas? Kass
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 172 (1664); E EM2 148 (2163)
D1a1.Mees läheb lakka, teivas seljas? Kass
Lai 1897 (H. Asper)
Vai, 2Jõh, 2Hlj, 2Rak, Sim, 2VMr, Amb v. JMd, Plt, 2Ksi, 2Lai, Pal, 2Trm - 19 var.
E EM2 78 (949)
D1a2.Mees läks lakka, teivas seljas? Kass
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Lüg, VMr - 2 var.
D1b1.Mees läheb lakka, teivas õlal? Kass
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Jõh, Hlj, VMr, JJn - 4 var.
Metstak2 41 ja 43
D1b2.Mees läheb lakka, lihateivas õlal? Kass
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
D1c1.Mees lääb lakkaje, teiväs pihas? Kassi saba
Lüg 1889 (E. Bachmann)
D1c2.Mees lähäb kaba mööda lakka, teivas pihal? Kass
Jõh 1889 (P. Paurmann)
D2.Mees lähab lakka, kaigas seljas? Kass lähab lakka
Plt 1878 (K. Moks)
D3.Mees läheb lakka, ridva seljas? Kass, saba seljas
Kad 1888 (J. Aab)
D4.Mees läheb lakka, lasipuu seljas? Kukk läheb õrrele
Äks 1889 (K. Blaubrik)
D5.Mees läheb lakka, palk järel? Kass
Kuu 1938 (J. Eplik)
D6.Must kurat läheb lakka, toobrepuu seljas? Kass
Plt 1894 (M. Luu)
E1.Mees läheb laudile, latt seljas? Kass
Plt 1895 (M. Luu)
E2a.Mees leheb loudile, toobripuu selgas? Kass
Emm 1938 (E. Ennist)
5Emm - 5 var.
E2b*.Mees läheb laudile, tuargapuu selgas? Kassi saba
Khn 1889 (A. Lepik)
2Khn - 2 var.
E3.Vanamies läheb laudile, teevas õlal? Kass
Kos 1892 (T. Wiedemann)
F1.Miis lähäb tare pääle, puuhalg sällän? Kass
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
F2.Mees lähab tare peale, teibas seljas? Kass
Vil 1875 (H. Leoke)
G.Mees läheb elu peele, tooripuu selgas? Kass
Kaa 1889 (J. Koppel)
H1a*.Mees käib tuba pidi, tooripuu selgas? Kass
Krj 1940 (O. Grepp)
2Krj, Vll - 3 var.
H1b*.Vanamees kõmbib tuba kaudu, tooripuu selgas? Kass
Kaa 1889 (D. Jakson)
Kaa, Jaa - 2 var.
H1c.Vanamees käib toa lage kaudu, toovripuu seljas? Kass
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
H1d.Toomas käib tuba kaudu, toobripuu selgas? Kass
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
Vrd. 1072A6e*
H2a1.Mees kõnnib mööda tuba, teivas seljas? Kass
Tõs 1933 (J. Bachson)
Mih, Tõs - 2 var.
H2a2.Mees keib mööda tuba, teivas selgas, aga kellegist ei löö? Kass
Noa 1927 (P. Ariste)
H2b1.Vanamees käib mööda tuba, teivas selgas? Kass
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, Kul, Rid - 3 var.
H2b2.Vanamees lähäb üle toa, teivas selgas? Kass
PJg 1889 (H. Lussik)
H3a.Mees käib tuba kaudu, roigas seljas? Kassil saba püsti (händ)
Kär 1889 (J. Mändmets)
Sa, Kär - 2 var.
H3b.Vanamees kõnnib mööda tuba, roigas selgas? Kass
Rid 1928 (M. Meiusi)
H4.Mees kõnnib mööda tuba, tümikas selgas? Kass
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
H5.Mees käib tuba mööda, luuavars selgas? Kass
Jaa 1938 (A. Vinkel)
H6*.Mees käib tuba kaudu, pars selgas? Kukk
Rei 1889 (P. Reikmann)
3Rei - 3 var.
I+.1) Mees keib mööda maad, parss selgas? Kass
Rei 1939 (E. Ennist)
2) Vanamees kõnnib põrandal, teivas seljas? Kass
Hps 1923 (V. Lao)
Kos, Hps, Rei, Pöi - 4 var.
J1a.Mees käib tua kaudu, parss perses? Kass
Muh 1898 (K. Raud)
Käi, 2Pöi, Muh - 4 var.
J1b*.Vanamees käib tuba kaudu, pars perses? [Lahendus puudub]
Pöi 1927 (V. Noot)
2Pöi - 2 var.
Vrd. 2433Bc
J2.Mees tuleb tuppa, palk perses? Kass
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
Vrd. 606
J3.Miis leheb laudile, palk perss? Kass
Phl 1938 (P. Palmeos)
J4.Mees läheb elu pääle, palk perses? Kass
Kär 1890 (J. Mändmets)
J5.Vanamees istub ahju äärel, palk perses? Kass
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 172 (1667); E EM2 149 (2167)
K1.Ants aho man, jalakõnõ perseh? Tatt
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Vrd. 657A1a2
K2a.Ants aho pääl, pikk pars perseh? Kass
Se 1973 (Ü. Ende, P. Hagu, S. Mägar, A. Mälk, I. Potseps)
Vrd. 1072H3
K2b1.Andre aho virusil, pikk pars perseh? Kass
Kra 1903 (O. Kallas)
Vas v. Se, Kra - 2 var.
• KMr 124 (1)
K2b2.Andre aho pääl, pikk pars perseh? Kass
Se 1928 (T. Linna)
2Se - 2 var.
K3+.Andri lätt aho pääle, must pass perseh? Kass lätt aho pääle
Vas v. Se 1897 (J. Sandra)
Vas v. Se, Se - 2 var.
L1a*.Annus lähäb ahjo peale, teivas selgas? Der Deckel
Tor 1816 (B. A. F. Offe)
Tor, Rõn - 2 var.
• Beitr. VI (1816) 52 (15); Lönnrot 149; E EM 36 (136); E EM2 34 (167)
L1b*.Hans ahju peal, teivas selgas? Kass
Tor 1889 (J. Tilk)
2Tor - 2 var.
L2a1*.Annus lääb ahju pääle, halg sällän? Kass oma sabaga
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Pld, Võn, Nõo - 3 var.
L2a2*.Hans läks ahju peale, halg seljas? Kass
HMd 1927 (A. Viilas)
HMd, Noa - 2 var.
L2b.Andres aidas, halg seljas? Kass
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, Hls v. Krk, Trv - 3 var.
L2c.Hani lähäb aita, halg seljas? Kass
Tt dat-ta (M. Undi)
M+.Aadu läheb lakka, hang seljas? Kass
Sim 1893 (T. Franzdorf)
Sim, Hel - 2 var.
Na.Poiss lähäb katusele, küinarpuu selgas? Kass
LNg 1938 (E. Ennist)
Nb1.Rätsep läheb katusel, küinarpuu sel'las? Kass
Hää 1942 (M. Mäesalu)
Nb2.Rätsep läheb katusele, küünarpuu jookseb järele? Kass
Saa 1939 (I. Peetrimäe)
Oa.Tädi lähäb, tääk selläs? Kass
KJn 1888 (J. Reial)
E EM 149 (1419); E EM2 130 (1859)
Ob.Tädi läits aita, tääks sällän? Kass
Hel 1962 (S. Lätt)
P.Mees läheb lakka, latt seljas, nodi ees, hiirekamber keskel? Kass
Trm 1935 (R. Jungholz)
Kontam.: = 1481K
Q.Vurrud ees, laternad peas, toobripuu püsti seljas? Kass
Kuu 1964 (O. Jahe)
Kontam.: = 1063B
Vrd.1072 1092 1095 1097
kk: Andres lää, halg sel'län (ütelts, ku kass lää händ sel'län) (Krk)
1074.MEES LÄHEB LAUDILE, MATT PEA OTSES? Kukk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor 1889 (C. Tults)
Vrd.1068 1072A3a1 1132B+
1075.MEES LÄHEB METSA ILMA NUA JA KIRVETA, TEEB KAKS KÜLIMITTU ÜHE HOOBIGA? Pähkel hammustatakse katki - 4+104+23+3 = 134 (195) var.
A1a.Miis lätt mõtsa, tegi kaits külimittu? Pähkmä puremine
Ote 1893 (J. Tammemägi)
2Ote, Kan - 3 var.
A1b1*.Mees lääb metsa, teeb kaks külimitti korraga? Pähklakoore pooled
Vil 1891 (J. Karus)
Jõh v. Iis, Hlj, Rak, VMr, Tür, Ris, Var, Tor, Hää, Saa?, Vil, SJn, Pil, MMg - 14 var.
A1b2*.Mees lätt mõtsa, tegi korraga kaits külümüttü? Pähkmit salvetas katski
Urv 1890 (J. Teder)
KJn, Urv, Krl - 3 var.
A1c*.Mies lääb metsa, lööb ühe hoobiga kaks külimettu? Mies hammustab pähkla pooleks
Hlj 1895 (A. Raid)
2Hlj, Kad, Muh, Lai, Trm, Äks, TMr - 8 var.
A1d.Mees läheb metsa, kaks külimittu käib ühe pauguga? Mees närib pähklid
Pöi 1894 (T. Undritz)
A2.Mees läheb metsa, teeb kirveta kaks kilimittu valmis? Pähkel
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A3.Mees läheb metsa, teeb kerveta külimitu? Pähkel katki hammustada
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
Vrd. 1126B1b2
A4a*.Mees läheb metsa ilma noa, kirveta ja teeb kaks külimittu? Kaks pähklipoolt
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
VMr, Tõs, Tor, Pär, Saa, SJn, TMr - 7 var.
E EM 91 (765); E EM2 79 (970)
A4b*.Miis tiib metsäs ilma nua ja kirveta kaks külümetti korraga? Pähkle salumine
Saa 1889 (J. Jakobson)
HJn, Vän, Saa, SJn, Trm - 5 var.
A4c*.Mees läheb metsa ilma nua ja kirveta, teeb kaks külimittu ühe hoobiga? Pähkel hammustatakse katki
Plt 1891 (J. Reinthal)
Hlj, Pai, Kõp, SJn, Plt, Lai, Tt - 7 var.
• Helle 366/7 (66); Willmann 170 (61); Hupel2 172; Lönnrot 156; Wied. 277; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (3); KAH EKAl 161 ja 163 (63); Jürjens 70
Vrd. 2283B
A5a*.Miis lätt mõtsa, tege kats külümüttü ilma väitse, kirveta? Hammustab pähkli katki
Kan 1924 (A. V. Kõiv)
Trv, Kan - 2 var.
A5b*.Miis lätt mõtsa ilma kirve ja väidseta ja tege ütekõrraga kaits külümüttu? Miis jära pähkme katski
Ote 1888 (V. Vaher)
Trv, Nõo, Ote - 3 var.
A6*.Mees lähab metsa, teeb külimitu ilma noa ja kirveta valmis? Hammustab pähkle pooles
Vil 1893 (J. Täht)
Sim, VMr, Vil - 3 var.
Just Sak. Kal. (1882) 151 (7)
A7.Miis lätt mõtsa ilma kirvõda ja ilma väidseta ja tege külümüttü? Miis lätt mõtsa ja salv pähkme katski
Kan 1895 (G. Loodus)
A8*.Mees läheb metsa, teeb kaks kilimittu ilma kerveta ja kiimita valmis? Pähkla söömine
Hlj 1892 (G. Kungur)
Hlj, Tln - 2 var.
A9.Mees läheb metsa kerveta, kiinita, noata, teeb kaks külimittu korraga? Salvab pähelt
HJn 1888 (N. Jegorov)
A10*.Mees läheb metsa, teeb ilma riistata kaks külimettu valmis? Mees hammustab pähkle pooleks
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Kos, Pil - 2 var.
B.Mees läheb ilma nuata ja kirveta metsa ja teeb külinõu valmis? Hammustab pähkli katki
Hls 1889 (J. Meomuttel)
C.Mees läks metsa ilma nuata ja kerveta, tõi kodu külimittusid ja mattisid? Pähklid tooma
Ksi 1889 (M. Mauer)
D.Mees läheb metsa, teeb ilma terariistata kilimitu ja poole vakka valmis? Pähkla söömine
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
E.Mees läheb metsa, teeb ilma kirveta [kaks] vakka? Hammustab pähkli
Vai 1888 (H. Masing)
F.Mees läheb kirveta metsa, saab kaks halgu ja kaks küna? Pähkel
Mih 1894 (A. Kappak)
G1a.Mees läheb metsa koorest küna tegema? [Lahendus puudub]
Lüg dat-ta (J. Landsmann)
G1b.Mees läheb metsa, teeb küna valmis? Pähkel
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
G1c.Mees läheb metsa, teeb kaks küna ühe löögiga? Hammustab pähkelt
VMr 1890 (A. Elken)
G1d.Mees läheb metsa, tiib minutiga kaks küna? Mees läheb metsa, hammustab pähkli poolest
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
G2*.Mees läheb metsa, teeb ilma kerveta kaks küna valmis? Teeb pähkla pooleks
VMr 1890 (J. Reise)
VJg, Sim, VMr, Koe - 4 var.
G3a*.1) Mees läheb metsa, teeb ilma kirveta küna? Jäled lume pääl
TMr 1888 (P. Birkenthal)
2) Mees läheb metsa, teeb ilma kirveta küna? Jalajäljed
Iis 1936 (M. Tarum)
Nrv, 3Vai, 7Jõh, Iis, Kad, VMr, JJn v. Koe, TMr - 16 var.
E EM2 78 (969); Metstak2 54
G3b*.Mees läheb metsa, teeb küna ilma kerveta valmis? Pähkel pooleks
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Lüg, 2Hlj, JJn - 4 var.
G4*.Mees läheb metsa ilma nuata ja kerveta ning teeb kaks küna? Hammustab pähkli katki
Trm 1895 (S. Sommer)
Sim, Tor, Lai, Trm - 4 var.
G5*.Mees läheb metsa, teeb küna ilma noa ja kirveta? Pähklakoor
Iis 1889 (E. Ellert)
Iis, VMr, Lai - 3 var.
H.Mies lääb metsä ning tuob nuata ning kirvetä künapuu vällä? Pähäl
Khn 1948 (S. Lätt)
I1.Miis lääb mõtsa, tiib kaits ruhvekest valmis, ilma kirvete ja ilma väitsete? Salvab pähkla purus
Hls 1930 (E. Sitska)
I2.Lätsi metsa ilma kirvelda ja ilma saelda, tõi kaks halgu ja kaks ruhekõist, nigu katla põhi, nigu tsirgu nina ja veel naskli otsan? Tammetõhv, tammetõru
Har 1934 (O. Lipstok)
J1.Mees lääb mõtsa, teeb kaits kolmandikku? Mees lööb pähkle katik
Trv 1889 (H. Kallas)
J2*.Mees lähab metsa ilma noata, ilma kirveta, teeb kaks kolmandikku ühe hoobiga? Pähel pooleks teha
Trv 1888 (H. Utso)
Hel, Trv - 2 var.
J3.Mees lää mõtsa ilma kirveta ja väidseta, teeb kaits kolmandikku valmis? Pähel
Krk 1889 (J. Kivisäk)
J4.Mees lääb metsa ja teeb sada kolmandikku ilma kirve ja noata valmis? Mees lääb metsa ja närib pähklid
Saa 1895 (P. Ramberg)
K1*.Mees läheb metsa, teeb kaks kausikest, ei ole nuga ega kirvest? Mees hammustab pähkle lõhki
Lai 1904 (J. Ermann)
Mih, Sa, Lai, Trm - 4 var.
K2.Mees lähäb metsa, teeb kaks kaussi kiinita ja kerveta? Pähklakoored
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
K3.Mees läks metsa ilma noata, ilma kirveta, ilma pöitlita, aga tegi kaks kaussi ühe korraga valmis? Mees hammustas pähkli pooleks
Vil 1888 (J. Toss)
K4.Mees läheb metsa, viskab kaks kaussi tee äärde? Pähklekoored visatakse tee äärde
Lai 1904 (J. Ermann)
L.Mees läks metsa ilma noata, ilma kirveta, ilma pöitlita, aga tegi kaks liuda ühe korraga valmis? [Lahendus puudub]
Vil 1888 (J. Toss)
M1.Mies lääb metsa ilma kiimita ja kerveta, tieb kaks vaagnat korraga valmis? Pähkla katki hammustamine
Hlj 1891 (V. Klaas)
M2.Mees lääb metsa, teeb korraga kaks puuvaagnat valmis? Pähkla hammustamine
Kad 1888 (J. Linkstein)
N1.Mees lähäb metsa, teeb ilma kirveta molli? Jalajäljed
Ta 1889 (J. Kuusik)
N2.Mees läheb metsa, teeb ilma kirveta ja noata molli? Jalajäljed lume sees
Jõh 1889 (P. Paurmann)
O.Mees läheb metsa, teeb vaadi ilma kirveta ja nuata? Lehma kõht
Vän 1896 (E. Tetsmann)
P*.Miis lätt mõtsa ja tege üte hoobiga kats mõõtu? [Lahendus puudub]
Urv 1927 (E. Laurits)
2Urv - 2 var.
Q1.Mees läheb metsa, teeb ilma kirveta karbid? Jäljed
Vai 1893 (A. Feldbach)
Q2.Mees lääb mõtsa, ilma väidseta ja ilma kirveta, aga teeb karbi valmis? Pähkle hammustab katki, pooled on nagu karbi pooled
Pst 1893 (J. Reevits)
Q3.Ilma nuata, kerveta, peitlita, ilma kõigeta tehasse karbid valmis? Pähkel
Äks 1889 (A. Mauer)
R+.Mees läits mõtsa ilma kirveteta ja väitseta, aga tegis kaits nõud valmis? Pähkel
Krk 1889 (J. Kunimägi)
Vig, Tor, Hää, Krk - 4 var.
1076.MEES LÄHEB METSA, ISE VAATAB TAGASI? Kerves selgas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pöi 1888 (J. Trull)
1077.MEES LÄHEB METSA, JALG VASTU TAEVAST? Süllapuu seljas - 0 (4) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 90 (748); E EM2 78 (951)
Vrd.1080 1081
1078.MEES LÄHEB METSA, KAKS KUUD SELJAS? Lähker - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trt 1889 (S. Bergmann)
1079.MEES LÄHEB METSA, KÕHT KODU POOLE? Sääremarjad - 9+205+94+24 = 332 (486) var.
A1a1.1) Mees läheb metsa, kõht kodu poole? Sääremarjad
Iis 1936 (M. Tarum)
2) Miis lätt mõtsa, kõtt kodo poolõ? Jalamar'a
Se 1928 (T. Linna)
Vi, 2Nrv, 2Jõh, 3Iis, 2VNg, 5Hlj, 2Rak, 3VMr, 2Amb, Amb v. JMd, JJn, 4Koe, Tür, 9Kuu, 3Jõe, HJn, 2Tln, 2Jür, 3Kos, 2Rap, 2Rap v. Mär, 3Hag, Nis, HMd, HMd v. Ris, Pld, Ris, 2Vig, Mih, Mar, Hps, Phl, Ans, Jäm, 2Kaa, 3Muh, Tõs, Aud, PJg, 2Vän, Tor v. SJn, Pär, Krk, 2Hel, 6Trv, 3Pst, 2Vil, 3SJn, 2KJn, 2Pil, Plt, Ksi, Pal, Trm, Kod, 2Äks, Nõo, Rõn, 4Ote, 2Kan, Urv, Plv, 12Se, 3Tt, eL - 135 var.
• Helle 366 (65); Willmann 169 (60); • Hupel2 172; Hupel2 172; Lönnrot 156; Neus 394 ja 390 (17); Wied. 277; • Sak. Kal. (1880) 82 (11); E EM 90 (749); KAH EKAl 161 ja 163 (62); Sander 70 (1); Ainelo II-III 73; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (50); Loorits VrP 26 (50); ÜÕÕ 134 (14); Metstak 8 ja 32 (23); Hennoste 38 (3); Metstak2 11
A1a2.Mees leheb metsa, kõht kodu pool? Jalasääred
Emm 1938 (E. Ennist)
Kos, Juu, Ris, Var, 2Han, Kse, Phl, Rei, 3Emm, Kär, Kaa, 2Tõs, 2Vän, 6Tor, Prn, Pär, 2Hää, 2Hls, Krk, Pst, 2Kõp, 5SJn - 39 var.
A1a3.Miis lääb metsä ja kõht kodo puule? Sääremarjad
KJn 1936 (G. Must)
VMr, Kos, Saa, KJn - 4 var.
A1a4.Mees lääb metsä ning kõht koo poole? Sääremarjad
Khn 1948 (S. Lätt)
A1a5*.Mees läks metsa, kõht kodu pool? Jalasääred
Käi 1938 (E. Ennist)
Kuu, Kei, Käi, Khn, Tõs, Vän, Pär?, Hel, SJn, Pil, Se - 11 var.
A1a6*.Mees läheb metsas, kõht kodu poole? Säeremarjad
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
Lüg, Äks - 2 var.
A1b.Mees läheb mõtsa poole, kõtt kodu poole? Sääremarjad
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Phl, Käi, 2Pst, Kod, Se, Tt - 7 var.
• Mötleja 18 ja 53 (73); Jürjens 70
A1c.Miis lätt mõtsa poole, kõtt kõnd kodo poole? Seeremari
Plv 1894 (J. Tamm)
A1d.Miis lätt mõtsa poolõ, kõtt kaes kodo poolõ? Jalamarjad
Se 1934 (A. Kits)
A1e.Mees läheb metsa, kõht on kodu poole? [Lahendus puudub]
Kod 1939 (E. Luigla)
Vän, Kod - 2 var.
A1f.Miis lätt mõtsa, kõtt kaes kodo poolõ? Jala seeremar'a
Se 1935 (D. Karnask)
4Se - 4 var.
A1g.Miis lätt mõtsa, kõtt lätt kodo poolõ? Seeremar'a tagasipoolõ
Plv 1889 (J. Tamm)
A1h.Mees lätt mõtsa, kõtt jääs kodo poole? Seeremarja
Urv 1890 (J. Teder)
A1i.Mees läheb metsa, käänab kõhu kodu poole? Sääremarjad
Äks 1893 (P. Sepp)
A1j.Mees läheb metsa, kõhuke kodu poole? Sääremarjad
KJn 1932 (J. Grauberg)
KJn, Se - 2 var.
A1k.Mees läheb metsa, kõht taaspidi? Sääremarjad
Mus 1890 (T. Palk)
A1l.Mees läeb koju, kõht om metsa poole? Sääremarjad
Kod 1939 (E. Luigla)
A1m*.Mees läheb välja poole, kõht kodu poole? Jalasäär
Kei 1890 (H. Morell)
2Kei - 2 var.
A1n.Mees läks külasse, kõht koju poole? [Lahendus puudub]
Kad 1927 (H. Silberstern)
A1o.Mees läheb, kõht koju poole? Jalasääred
Vän 1922 (L. Pärt)
Kuu, Aud, Vän - 3 var.
A2a1.1) Mees läheb metsa, kaks kõhtu kodu poole? Persekanikad kodu poole
Vil 1893 (J. Evert)
2) Miis lätt mõtsa, kats kõttu kodu poole? Seeremarja
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vai, 2Jõh, Iis, 3Hlj, 4Kad, Rak, 2VJg, Sim, 3VMr, Amb, Amb v. JMd, Pee, Ann, Tür v. Juu, HJn, Jür, Kos, Juu, Ris, Tõs, 2PJg, Tor, Vil, 3KJn, Pil, 2Plt, 2Ksi, 7Lai, 2Pal, 3Trm, 3MMg, Äks, Trt, Võn, Puh, Ote, Krl, Se - 63 var.
Wied. 277; E EM 90 (749); E EM2 78 (952)
A2a2*.Mees lääb metsa, kaks kõhtu koju pool? Jalasääred ja sääremarjad
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, Mih, Vän, Tor, 2Pär, 2Hls, Pst, Plt - 10 var.
A2a3.Mees läheb metsa ja kaks kõhtu koeu poole? Sääremarjad
Tt 1879 (anon)
• Lindf. (1879) 63 (2)
A2a4.Mees läks metsa, kaks kõhtu koju poole? Sääremarjad
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
JJn v. Koe, Pee, Vig - 3 var.
A2b.Miis lätt mõtsa, kaits kõttu kaes kodu poole? Seeremarja
San 1893 (J. Tammemägi)
A2c.Mees lähab metsa poole, kaks kõhtu kodu poole? Sääremarjad
Vil 1894 (H. Niggol)
Noa v. Hii, Pöi?, Vil, Tt - 4 var.
A2d.Mees lähäb, kaks kõhtu koju poole? Jala sääremarjad
VMr 1890 (K. V. Lurich)
A3*.Miis liäb metsä, kõhud kodo poole? Sääremarjad
Kod 1887 (S. Käär)
Kuu, Khk, Tõs, Vln, 2Vil, KJn, Kod, Ote, Rõu, 2Se - 12 var.
A4*.Mehed lähvad metsa, kõhud kodu pool? Jalasääred
Tor 1889 (M. Sahl)
Jõh, Sim, Vän, Tor, Pal - 5 var.
A5*.Kaks meest lähavad metsa poole, kõhud kodu poole? Sääremarjad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Vil, KJn - 2 var.
A6.Mees läheb metsa, lihakotid kodu pool? Jala sääremarjad
Tor 1889 (J. Gerberson)
A7.Mees läheb metsa, kaks lähkrit koju poole? Sääremarjad
VMr 1889 (K. Roost)
B.Vanamees läheb metsa, kõht koju poole? Lähker seljas
Pee 1965 (L. Briedis)
Vai, Pee, Kos, Rap - 4 var.
C*.Naene läheb metsa, kaks kõhtu kodu pool? Jala sääremarjad
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
Var, Pil, Se - 3 var.
D.Selg metsa pool, kõht kodu pool? Jalamari
Saa 1895 (J. Avikson)
E.Miis lätt mõtsa, naane napapiteh säläh ja kõtt kodo poolõ? Kirvõs ola pääl ja jalamar'a
Se 1935 (A. Põhi)
Kontam.: = 1080N
Vrd.1082 1124 1196
1080.MEES LÄHEB METSA, NAINE NABAPIDI SELJAS? Lähker - 12+291+207+112 = 622 (800) var.
A1a1.1) Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? Veelähker
Saa 1933 (J. Seeman)
2) Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? Lähker
Sim 1938 (E. Lippus)
3) Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? Lähker õlal
Ksi 1937 (M. Viidalepp)
4) Mees lähäb metsa, naine nabapidi sel'las? Heinalene lähkriga
Pil 1888 (T. Sander)
5) Mies läheb metsa, naine nabapäidi seljas? Märss
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
6) Mees läheb metsa, naene nabapidi seljas? Piimapütik
Trt 1889 (S. Bergmann)
7) Mees laheb metsa, naene nabapidi seljas? Mees läheb metsa, lähker seljas
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
8) Mees läheb metsa, naine nabapidi selgas? Taarilähker
Kaa 1889 (J. Koppel)
9) Mees läheb metsa, naine nabapidi selgas? Leivakott
Var 1938 (L. Tänav)
10) Mies lähäb metsä, naenõ nabapidi selgäs? Taarilass selgas
Khn 1932 (T. Saar)
11) Mees lääb metsa, naene nabapidi selgas? Leibakott ja lähker
Han 1889 (A. Reimann)
12) Miis läheb metsa, naine nabapidi sel'las? Miis, lähker sellas
Ksi 1888 (T. Riomar)
13) Miis liäb metsä, naene nabapidi seljan? Pütik
Kod 1888 (J. Liiv)
14) Mees lähab mõtsa, naine nabapide seljas? Sahk
San 1877 (J. Hurt)
15) Mees lätt mõtsa, naine napapiti seljas? Mees kirvega
Se 1941 (G. Ränk)
16) Miis lääb mõtsa, naine nabapidi sellän? Mehel lass sellän
Pst 1889 (J. Ainson)
17) Miis lääb mõtsa, naine nabapidi sällän? Piimalähker
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
18) Miis lää mõtsa, naine nabapidi sellän? Taarilass
Krk 1889 (J. Kuusik)
19) Miis lätt mõtsa, naane napapite sälähn? Adõr
Rõu 1895 (A. Perli)
20) Miis lätt mõtsa, naane napapite sälah? Pütt
Räp 1889 (J. Poolakess)
21) Mees lätt mõtsa, naane napapiti säläh? Kirves
Vas 1895 (J. Tint)
2Vi, Vai, 6Jõh, 6Hlj, Hlj v. Kad, 5Kad, Rkv, 2Rak, 2VJg, 6Sim, 4VMr, 3Amb, 2Amb v. JMd, JJn, JJn v. Koe, Pee, 3Tür, Tür v. Juu, 15Kuu, 4Jõe, HJn, 2Tln, Jür, 2Kos, Juu, Rap, Hag, Kei, HMd, 2Ris, Mär, Kul, Vig, 4Mih, Var, Han, Kir, Mar, 2Rid, Hps, LNg, Noa v. Hii, 3Phl, 3Rei, 4Emm, 3Sa, 8Krj, Krj v. Mus, 4Mus, 2Khk, 4Kär, Ans, 5Jäm, 5Kaa, 2Pha, 2Vll, 6Pöi, 7Muh, Pä, 2Khn, 10Tõs, 3Aud, 5Vän, 9Tor, 2Tor v. SJn, 2Prn, 5Pär, 4Hää, 6Saa, Saa?, Saa v. Hls, 8Hls, 5Krk, 5Hel, 17Trv, 9Pst, Vln, 11Vil, Kõp, 6SJn, 8KJn, 9Pil, 5Plt, Ta, 4Ksi, 8Lai, 4Pal, 4Trm, 2Kod, 5MMg, 4Äks, 2TMr, 6Trt, 9Võn, 2Kam, Nõo, 3Puh, 4Ran, 5Rõn, Rõn v. San, 13Ote, 9San, Võ, 5Kan, 6Urv, 2Urv v. Krl, 6Krl, 3Har, 6Rõu, 5Plv, 5Räp, 4Vas, Vas v. Se, Võ-Se, 31Se, As, Lut, 7Tt, eP - 465 var.
• Helle 367 (67); Willmann 170 (63); • Beitr. III (1814) 115 (16); Hupel2 172; Lönnrot 156; Ahlqvist 73; Wied. 277; • Mötleja 19 ja 53 (75); Liiv LMt 44 (86); • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (12); E EM 90 (754); • LMr 129 (106); KAH EKAl 161 ja 163 (64); Jürjens 26; E EM2 78 (958); Põld 39; Nugis 290 ja 314 (132); EMrd II 328 ja 369; EMrd III 236; Metstak2 26 ja 27
A1a2*.Mees läheb metsa, aga naene nabapidi seljas? Mehel on lähker seljas
Trm 1895 (S. Sommer)
Kuu, Khk, Jäm, Khn, Saa, SJn, Trm, Kan, Urv - 9 var.
A1b1*.Mees lääb mõtsa poole, naine om nabapidi sellän? Mehel piimalass seljas
Krk 1961 (A. Vari)
Krk, Rõu, Se - 3 var.
A1b2.Mees lähab metsa heinale, naine nabapidi seljan? Mees kannab lassi
Trt 1890 (anon)
A1c.Miis lätt mõtsa, naane napamüüdä säläh? Miis lätt kirvõga mõtsa
Räp 1892 (M. Jennes)
Har, 2Rõu, Räp - 4 var.
A1d1.1) Mees läks metsa, naine nabapitti seljas? Mees kannab pütikud
MMg 1889 (K. E. Martinson)
2) Mees läks metsa, naene nabapidi selgas? Ankur selgas
Var 1888 (M. Karotom)
3) Miis läits mõtsa, naine nabapidi sellän? Lass sellän
Hls 1889 (M. Ilus)
4) Miis läts mõtsa, naane napapide säläh? Kirvõs ola pääl
Se 1927 (V. Ruusamägi)
VNg, Vig, Var, 2Ans, Kaa, 2Muh, Pär?, 3Saa, 2Hls, Krk, 3Hel, 2Trv, 2SJn, Plt, Ta, 2Lai, Pal, 2Kod, MMg, Äks, 2Rõn, 2Ote, 2San, 3Kan, Krl, Har, 4Rõu, 3Plv, Räp, Vas, 9Se, Tt - 61 var.
A1d2.Mees läks metsa, naine oli nabapidi seljas? Lähker nööripidi seljas
Khk 1947 (A. Kannel)
Khk, Jäm, Khn, Hää, MMg - 5 var.
A1d3.Miis läits mõtsa ja võtse naise nappapiti selgä? Kirves, näet, sellän mehel
As 1996 (A. Jürgenson, A. Tuisk)
A1e.Mees metsas, naine nabatpidi seljas? Lass
Vän 1933 (H. Martinson)
Muh, Vän - 2 var.
A1f*.1) Vanamees lääb metsa, naine nabapidi selgas? Lähker selgas
Han 1960 (I. Aavekukk)
2) Vanamees läheb metsa, naine nabapidi selgas? Piimalass
Prn 1934 (S. Redlich)
Vai, 2Vig, Var, Han, Kse, Phl, Rei, Jäm, Prn, Saa, San, Urv - 13 var.
A2a.Mees läheb metsa, naene nabapidi õlal? Mehel lähker seljas
Iis 1888 (A. Valter)
Iis, VMr, 3Amb v. JMd, 3JJn, 2Pee, Kuu, 2Tln, Jür, 3Kos, Rap v. Mär, HMd, Ris, Kul, Pal - 22 var.
A2b*.1) Mees läheb metsa, naine nabapidi õlal, prunt ülespoole? Lähker mehe seljas
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
2) Mees läks metsa, naine nabapidi õlal? Lähker õlal
Kei 1936 (L. Böckler)
Koe, Kei, HMd - 3 var.
A3.Mees läks metsa, naene nabapidi järele? Lähker
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
2Pee - 2 var.
A4.Mees läheb metsa, naene nabapidi kaelas? Lähker
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
A5.Mees läheb metsa, naine nabapidi vööl? Mehel lähker vööl
Amb v. JMd 1937 (E. Heinamägi)
B.Mees lähäb metsa, naine nappipidi selgas? Lähker mehe seljas
Emm 1938 (E. Ennist)
2Phl, Käi, 2Emm - 5 var.
Ca.Mees läeb metsa, naine sabatpidi selgas? Leivakott, lähker
Kir 1961 (M. Arst, I. Hinn)
Rap, Kir, Võn, Elv - 4 var.
Cb.Miis lätt mõtsa, naane handapitte säläh? Kirvõs
Se 1927 (E. Põllula)
D.Mees lähäb metsa, naine paelapidi selgas? Kaljaankur mehel selgas
Phl 1938 (E. Ennist)
Phl, Pil - 2 var.
E.Mees läheb metsa, naene nööripidi õlal? Lähker, kellega sööma ehk jooma tarvis midagi ühes võetakse
Pal 1889 (L. Arst)
F.Mies läheb metsa, naine kõripidi õlal? Heinaline
Sim 1953 (H. Joonuks)
G.Mees läheb metsa, naine lappipidi õlal? [Lahendus puudub]
Kei 1925 (R. Soom)
H.Mees lääb metsa, naene selgas? Lähker
Vig 1869 (M. J. Eisen)
I.Mees läheb tööle, naine nabapidi seljas? Mees lähkriga
Rak 1888 (M. Tamm)
Ja.Mees lääb välja, naine nabapidi seljas? Lähker seljas
Pal 1889 (J. Varik)
Pal, Trm - 2 var.
Jb.Mees läheb välja, naene nabapidi õlal? Lähker
Kei 1927 (M. Soom)
K.Mees läheb lakka, naine nabapidi seljas? Piimapütt
Vän 1922 (L. Pärt)
L+.Mees seisab, naene nabapidi seljas? Piimapütt
TMr 1889 (J. Tootsi)
Jõe, Tor, TMr, Se - 4 var.
M.Vanamees lätt mõtsa, pild tinte tee veerde, naane nabapidi selän? Pild tatti tee veerde, pütt selän
Räp 1933 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 1089K
N.Miis lätt mõtsa, naane napapiteh säläh ja kõtt kodo poolõ? Kirvõs ola pääl ja jalamar'a
Se 1935 (A. Põhi)
Kontam.: = 1079E
O.Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas, silm vahib kodu poole? Kirves seljas
Kam 1959 (A. Relli)
Kontam.: = 1082C
P.Mees läheb metsa, soolikakimp seljas, mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? Mees kirve ja köiega
Ote 1955/6 (B. Ommuk)
Kontam.: = 1086E
Vrd.164 200Z19+ 1072A9 1077 1081 1084 1089 1090 1096 1118 1123 1124 1125 1361D3
1081.MEES LÄHEB METSA, NINA VASTU TAEVAST? Püss - 0 (6) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 90 (755); E EM2 78 (959)
Vrd.1077 1080
1082.MEES LÄHEB METSA, PALE KOJU POOLE? Kirves seljas - 2+7+7+2 = 18 (35) var.
A1a1.Mees läheb metsa, pale koju poole? Kirves seljas
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Sa, Krj, Kär, Jäm, Kaa - 5 var.
E EM 90 (757); E EM2 78 (961)
A1a2.Mees läks metsa ning pale kuju peel? Mees kirvega
Ans 1937 (A. Ahurand)
A1b.Mees lähäb metsa, pale paistab kojo poole? Ein Arbeiter mit dem Beil, das er im Gehen auf der Schulter trägt
Khk 1817/22 (anon)
Wied. 278
A1c.Mees lihab metsa, pale koitab kojo poole? Kerves öö vahel
Vll 1890 (M. Kolm)
Kaa, Vll - 2 var.
A1d.Mees läheb metsa, pale kolkab koju poole? Kerves õla peal
Mus 1939 (K. Lepp)
Krj, Mus - 2 var.
A2.Mees läheb metsa, pale selja taga? Mees läheb metsa, kirves seljas
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
A3.Mees läheb metsa, pale taaspidi? Kirves selgas
Mus 1890 (T. Palk)
B1a.Mees läheb metsa, silm koju poole? Sukaauk, kirvesilm
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 91 (763); E EM2 78 (967)
B1b.Mees läheb metsa, silmad koitvad kojo poole? Sääremarjad
Muh 1888 (T. Kuusik)
B2.Mees lähäb metsa, silmad sel'la taga? Kuuenööbid selja taga
SJn 1888 (J. Mein)
E EM 91 (762); E EM2 78 (966)
B3.Mees läheb metsa, silm seljas? Mees läheb metsa, kirves seljas
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
C.Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas, silm vahib kodu poole? Kirves seljas
Kam 1959 (A. Relli)
Kontam.: = 1080O
Vrd.1079 1095
1083.MEES LÄHEB METSA, PEOTÄIS PEERGU PERSES? Harakas - 4+102+40+17 = 163 (212) var.
A1a1.1) Mees läheb metsa, peotäis peergu perses? Harakas
Pee 1927 (R. Viidebaum)
2) Mees läheb metsa, peotäis peerga perses? Kiitsakas
Muh 1938 (R. Viidalepp)
VNg, Rkv, 2VMr, 2Amb, 4JJn, Koe, Pee, Ann, Tür, Tür v. Juu, Ha, Kuu, Jõe, Jür, Kos, 2Juu, Rap, Rap v. Mär, Hag, HMd, HMd v. Ris, Mär, 2Vig, Mih, Han, Kse, Jäm, 3Muh, 6Tõs, Aud, PJg, 2Vän, 8Tor, Tor v. SJn, 3Pär, 2Hää, Saa?, Kõp, 6SJn, Pil, Plt, 2Lai, Pal, Trm, Trt - 76 var.
E EM 90 (758); E EM2 78 (962)
A1a2*.Mees läks metsa, piutäis piirgu persis? Kitsharakas
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Kuu, 2Kei, Vig, Var, Jäm, Vän v. Trt, Pär?, Hää - 9 var.
A1b*.Mees läheb metsa, pihutäis peergu taguotsas? Harakas
Vai 1893 (J. Sorro)
Vai, 2Jäm, Vän - 4 var.
A1c.Mies läks metsa, kamalutäis pierga persses? Kiitsakas
Muh 1937 (J. Arike)
A1d*.Mees läheb metsa, pihutäis peergu perse peal? Harakas
Kei 1927 (M. Soom)
Tür, Kei, Tõs, Tt - 4 var.
• Mötleja 19 ja 53 (74)
A1e.Mees lähäb metsa, pihutäis piergu p[erse] all? Harakas
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Vrd. 1480C
A1f.Mees läheb metsa, kimp peerga perse peal? Harakas
SJn 1889 (T. Kuresson)
A1g.Mees laheb metsa, perse peergusid täis? Kukk
Khk 1898 (T. Sömer)
A1h.Mees läheb metsa, piirud perses? Harakas
Rap 1930 (J. Uustalu)
A1i*.Mees läheb metsa, piutäis peerga taga? Kiitsakas
Tõs 1889 (H. Anniko)
Amb v. JMd, Tõs, Hää - 3 var.
A1j.Mees läheb metsa, peotäis peerga seljas? Haraka saba
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Koe, Vän, Pär, KJn - 4 var.
A1k*.Mees läks metsa, kubu pierga seljas? Harak
SJn 1889 (T. Köstner)
Vai, JJn, SJn - 3 var.
A1l.Mees läheb metsa, piirupundar selges? Harakas
Nis 1938 (R. Põldmäe)
Amb v. JMd, Nis - 2 var.
A1m.Mees läheb metsa, piirukimp selgas? Harakas
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
Amb v. JMd, Ris - 2 var.
A1n.Mees läks metsa, peotäis peergusi kaela vahel? Kiitsakas
Muh 1927 (T. Kaljo)
A1o.Mees läheb metsa, peotäis peerga peos? Kiitsakas
Var 1938 (K. Kaljustik)
A2a.Mees lääb metsa poole, peotäis pirde persen? Harak lendab
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A2b.Mees lähab mõtsa, kimp pirde perse pääl? Harak
Pst 1889 (H. Henno)
A3.Mees lähab metsa, peotäis pilpu perses? Kiitsharakas
Tõs 1890 (M. Kurul)
A4*.Mees läks metsa, pihutäis pulki persses? Harakas
Aud 1964 (M. Proodel)
Tõs, Aud - 2 var.
A5.Mees läheb metsa, haupundar selgas? Vares
Tln 1893 (J. Primetz)
B1a.Mies lähäb lakka, peotäis peergu persses? Kukk
Jõh 1964 (V. Rünne)
2Jõh, JJn v. Koe, Lai - 4 var.
B1b.Mees läheb lakka, peerukubu seljas? Kuke saba
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2Hlj - 2 var.
Vrd. 1072
B2.Mees läheb lakka, peotäis pirde tagaotsas? Kukk
Amb v. JMd 1937 (anon)
C.Mees läheb elu peale, peutäis peergu perses? Kukk
Khk 1898 (T. Sömer)
D.Mies läheb põllule, perse piergu täis? Kukk
Amb 1889 (J. Ney)
Vrd. 2137
E.Mees aiasaiba otsan, peotäis pirde persen? Harak
TMr 1888 (P. Birkenthal)
F.Mees käib tuba kaudu, pöotäis piirgusi perss? Kukk
Pöi 1894 (T. Undritz)
G*.Vanamees läheb metsa, peotäis peerga perses? Harakas
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Kos, Ris, Khn, Plt - 4 var.
H*.Vanamees kõntsib tuba kaudu, peutäis pilpaid perss? Kukk
Ans 1891 (F. Peters)
2Ans - 2 var.
I.Vanamees köntsib põranda pääl, peutäis piirgusi perss? Kukk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
J.Vanamees käib ulaalust kautu, püutäis pilpad persses? Kukk
Ans 1891 (J. Magus)
K.Mõrsja lätt mõtsa, peutäis pirde persen? Harak
Hel 1889 (G. Habicht)
Vrd. 1371
L*.Mõrsja lätt üle muru aida poole, peotäüs pirde perseh? Harak
Har 1921/2 (P. Voolaine)
2Har - 2 var.
M.Neitsi lätt mõtsa, peotäis pirde persen? Harak
Võn 1895 (H. Mikkel)
N*.Neitsi lindas üle muru, peotäüs pirdõ persen? Pääsukene
Rõu 1896 (H. Treu)
Har, Rõu - 2 var.
O.Naisterahvas lätt üle nurmõ, peotäus pinda takah? Tsirk lindas
Se 1929 (A. Gehrke)
P.Noorik lätt üle nurmõ, peotäüs pinda perseh? Harakas
Se 1935 (A. Kits)
Vrd. 116 566Za* 1371F1c 1471
Q.Kena noorik keksutab tänavil, pihutäis piirga perses? Harakas
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Vrd. 623A1b
R.Neiu tantsib tänaval, peutäis peerga perses? Harakas
Pal 1897 (H. Karro)
S.Perenaene tantsib tänaval, pihutäis peerga perse all? Harakas
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
Z.Imand lätt liina, peotäüs pirda perseh? Harak lindas
Se 1888 (H. Prants)
T.Naine tuleb tuppa, peotäis piirgu perses? Kana
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
U.Neitsi hulgub küla vahel, pihutäis peergu persses? Harakas
Rak 1931 (A. Okas)
V.Lind laheb metsa, peutäis piirgu perss? Kiitsakas
Krj 1875 (T. Rohke)
Wa.Kiitsa-käätsa aia otsan, peotäüs pirdõ persen? Harak
Urv 1964 (A. Kurg)
Vrd. 192
Wb.Kiitsä-käätsä aidsaiban, peotäus pinde peon? Harak
San 1888 (K. Gross)
Õ*.Eest kui ora, keskelt kui kerä, pihutäüs piirgu päälekauba? Harakas
Kuu 1954 (E. Lindström)
Kuu, Kir - 2 var.
Vrd. 56 1481 1508
Ä.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik ja peotäis peergu persses? Harakas
Tln 1926 (M. Sengbusch)
Kontam.: = 1322Ü
Öa*.Mees läheb lakka, pihutäis peergu p[er]ses ja lihavaagen pealael? Kukk
Amb 1888 (M. Neumann)
VJg, Amb - 2 var.
Kontam.: = 1072Ta*
Öb.Mees läheb laudi pääle, lihavaage pea pääl, naine läheb järge, piutäis piirgu pers? Kukk ja kana
Pöi 1938 (A. Toomessalu)
Kontam.: = 1072Tb
Öc.Vanamees läheb lauta, lihavaagen lae peal, pihutäis peergu tagaotsas? Kukk
Pee 1930 (M. Lauk)
Kontam.: = 1072Tc
Vrd.2433 2446
1084.MEES LÄHEB METSA, SADA SILMA SELJAS? Võrk - 0+0+0+4 = 4 (36) var.
a1.Mees läheb metsa, sada silma seljas? Võrk
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 91 (759); E EM2 78 (963); Nugis 290 ja 314 (133)
a2.Mees läks metsa, sada silma seljas? Võrk
Mär 1992 (K. Jaago)
b.Mees läheb merele, sada silma selgas? Võrgud
Kir 1969 (M. Tuul)
Kir, Hps, Plt - 3 var.
Täheke nr. 7 (1962) 3 (6); SSTT 94; Eisen A 101; Metstak2 52
Vrd.1080 2644
1085.MEES LÄHEB METSA, SILM EES, TEINE TAGA? Kirvesilm - 0+0+1+5 = 6 (44) var.
a.Mees läheb metsa, silm ees, teine taga? Kirvesilm
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
2Kuu - 2 var.
E EM 91 (761); E EM2 78 (965); Nurmik II 13 (8); RpS nr. 6 (1939) 190
b1*.Miiss lääb mõtsa, kats silma iin ja üts silm takan? Kirves õlal
Plv 1966 (L. Briedis)
Kuu, Plv - 2 var.
Metstak2 28 ja 30
b2.Mees lihab metsa, kaks silma ees, üks taga? Kirves õlal
Pöi 1961 (A. Rand)
c.Mees läheb metsa, silmad ees ja silm taga? Mees läheb, kirves seljas
Iis 1960 (P. Kiiver)
1086.MEES LÄHEB METSA, SOOLIKAKIMP SELJAS? Mehel köis seljas - 10+154+70+33 = 267 (320) var.
Aa1.Mees läheb metsa, soolekimp seljas? Köis
Mus 1939 (K. Lepp)
Nrv, 2Jõh, Jõh v. Iis, 4Iis, Lüg, 4Hlj, Kad, Rak, VJg, Juu, Nis, HMd v. Ris, 5Krj, 2Mus, 3Kär, 3Ans, 4Kaa, Pha, 2Vll, Pöi, Hls, Tt - 42 var.
Aa2.Mees läheb metsa, soolikakimp seljas? Mehel köis seljas
MMg 1888 (A. Artis)
Lüg, Amb v. JMd, Kuu, Kos, Rap v. Mär, Vig, Mih, Mar, Hps, Pöi?, 3Tor, Hää, Saa, Hls, 2Krk, 2Trv, Pst, 8Vil, 4SJn, 4KJn, Pil, Ta, 4Ksi, 3Pal, 7Trm, 5MMg, 4Äks, 2Trt, 2Võn, Ran, Rõn, Ote, 3Tt - 72 var.
E EM 91 (764); E EM2 78 (968); Metstak2 29 ja 30
Aa3.Mees läheb metsa, soolikate kimp seljas? Ohjad
Hel 1948 (E. Maasik)
Aa4.Mees lääb metsa, sooliksekimp seljas? Köis seljas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hls, 4Krk, 5Hel, 9Trv, 2Pst, San, Tt - 23 var.
Aa5.Miiss lätt mõtsa, soolikukimp säläh? Kablakera säläh
Plv 1966 (L. Briedis)
2Saa, 3Hls, 2Pst, KJn, 2TMr, Trt, 3Võn, 3Puh, 2Ran, Rõn, 5Ote, Plv, Räp - 27 var.
Meelej. nr. 33 (1887) 263 (13)
Aa6*.Mees lääb metsa ja soolikukimp seljas? Mehel köis seljas
Saa 1895 (P. Ramberg)
Saa, Hel, Tt - 3 var.
Wied. 277
Aa7.Miis läits mõtsa, sooliksekimp sellän? Miis lää töösse, ohja sellän
Hel 1962 (S. Lätt)
Saa, Hls, 2Hel, Lai, Pal, TMr, Ran, Ote - 9 var.
Ab*.Miis liäb metsä, kimp soolikid seljän? Köied seljas
Kod 1887 (S. Käär)
SJn, 2Trm, 3Kod, MMg, Võn - 8 var.
Ac.Mees läheb metsas, soolikad kimbus seljas? Mees köiega
Vai 1895 (F. Feldbach)
Ad+.Mees käib metsas, soolikakimp selgas? Mehel köis seljas
Sa 1904 (A. Valtin)
Sa, Trt, Tt - 3 var.
Ae1*.Mees läheb metsa, soolikakimp õlal? Mees kannab köit
Plt 1895 (T. Kukk)
Pai v. Tür, Kuu, Kos, Vln, KJn, Plt - 6 var.
Ae2*.Miis lätt mõtsa, sool'kukimp õla pääl? Köis õlal
Kam 1888 (J. Siimus)
Kos, Tõs, Kam, Nõo - 4 var.
Af1*.Mees läheb metsa, soolikakimp ree peal? Köied ree peal
Lai 1897 (H. Asper)
2Lai, Võn - 3 var.
Vrd. 2333
Af2.Miis sõit mõtsa, soolikokimp riih? Köüds riih
Vas 1888 (C. Lenzius)
Ag.Mees lähäb metsa, soolekimp pihul? Köiering pihal
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ah.Mees läheb metsa, soolekimp kaenlas? Köis kaenlas
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ai.Mees läheb metsa, soolikakimp käes? Ohjad
Pst 1889 (H. Henno)
Aj.Mees läheb metsa, soolekimp p[ers]e all? Köis ree peal
Amb 1894 (J. Tannenthal)
Vrd. 1689
Ak.Mees seisab, soolikukimp kaelas? Köis varnan
TMr 1889 (J. Tootsi)
Al.Miis lätt mõtsa, pund soolikid sällän? Keids sällän
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
2Hel, Ote, 4San, 3Urv, Urv v. Krl, Krl, Rõu, Tt - 14 var.
• Liiv LMt 44 (85)
Am*.Miis lätt mõtsa, puut soolikit sällän? Miis lätt mõtsa, ka hainale, köüds sällän
Ote 1939 (A. Kroon)
Ote, Rõu - 2 var.
An*.Mees läeb metsa, soolikapundar seljas? Mees läheb köiega metsa
Plt 1950 (H. Pärkma)
Sim, Mar, 2Pil, 4Plt, 2Lai, Trt - 11 var.
Ao.Mees läheb metsa, pundar soolikaid seljas? Ohjad
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Krl - 2 var.
Ap.Mees lääb metsa, soolikapundar õlal? Köis sellas
Plt 1889 (J. Raavel)
Koe, Tln, Plt - 3 var.
Aq.Mees läheb metsa, soolevõru selgas? Mees köiepuntraga
Emm 1938 (E. Ennist)
Phl, 3Emm - 4 var.
Ar.Mees läheb mõtsa, kera soolikid seljas? Mehel kabel seljas
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
As*.Miis lätt mõtsa, sooligu sälähn? Mehel köüds sälähn
Rõu 1896 (A. Perli)
Sa, Saa, Kõp, Lai, Trm, TMr, Trt, Rõn, Urv, Rõu - 10 var.
Az.Mees läheb metsa, soolikad rüpes? Mehel ohjad käes
Trm 1896 (J. Soodla)
At.Miiss lätt mõtsa, sooliku-mao sällän? Kablakerä
San 1888 (K. Gross)
Ba.Vanamees läheb metsa, soolikakimp selgas? Köied selgas
Han 1929 (H. Tampere)
2Han, PJg - 3 var.
Bb.Vanamees läheb metsa, soolekimp õlal? Köis õlal
Vai 1936 (M. Tarum)
Bc.Vanamiis lätt mõtsa, pund soolikit selän? Köüds
Urv 1933 (R. Viidebaum)
San, Urv - 2 var.
Bd.Vanamiis lätt mõtsa, sooligu üsäh? Miis lätt mõtsa, kabla kaalah
Vas 1903 (J. Jakobson)
C.Talupoeg läheb metsa, soolekimp seljas? Talupoeg läheb metsa, köis seljas
Hlj 1899 (N. Traks)
D.Mies lähäb metsä, suoled rüppis ja viskap tinti tie ääres? Õhjad, natt
Lüg 1938 (H. Reitsnik)
Kontam.: = 1089L
E.Mees läheb metsa, soolikakimp seljas, mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? Mees kirve ja köiega
Ote 1955/6 (B. Ommuk)
Kontam.: = 1080P
1087.MEES LÄHEB MÕTSA, VEAB KANGED KARU JÄREL? Äke - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1895 (J. Sams)
1088.MEES LÄHEB METSA, VESI EES, SILD TAGA? Ämblik - 0+0+0+1 = 1 (9) var.
a.Mees läheb metsa, vesi ees, sild taga? Ämblik
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 91 (767); E EM2 79 (972)
b.Mees läks metsa, sild taga? Ämblik
Sim v. VMr 1965 (P. Kippar)
1089.MEES LÄHEB METSA, VISKAB TINDI TEE ÄÄRE? Ninanuuskamine - 2+76+47+2 = 127 (158) var.
A1*.Vanamees läheb metsa, viskab tinti tee äärde? Ninanuuskamine
Vai 1936 (M. Tarum)
Vai, Trm - 2 var.
A2a1.Mees läheb metsa, viskab tinti tee ääre? Tatt
JJn 1888 (M. Roosileht)
2Jõh, 2Iis, Hlj, 2Kad, Rak, Sim, VMr, JJn, Kuu, Jür, Vän, Ksi, Lai - 16 var.
A2a2.Mees läheb metsa, viskab tindi tee ääre? Ninanuuskamine
VJg 1889 (J. Ustallo)
Vai, Lüg, VNg, 2VJg, Sim, 4VMr, Koe, Pee, Kuu, Tln, 2Hag, Nis, 2Vig, 2Kse, 2Mar, Tõs, Aud, PJg, 5Vän, 4Tor, Plt, Ta, 2Ksi, Lai, Pal, Trm, Trt - 43 var.
E EM 91 (768); E EM2 79 (973)
A2a3.Mees läheb metsa ja viskab tinti tee äärde? Nuuskab nina
Jõh 1935 (anon)
A2a4.Mees läks metsa, viskas tindi tee äärde? Ninanuuskamine
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
Kad, JJn v. Koe, Kei, Lai - 4 var.
A2a5.Mees läheb ja viskab tinti tee ääre? Tubakeine sülge
Tln 1940 (G. J. Kallus)
A2a6.Miis läheb metsa, viskab tindi tii viire? Sülitab
MMg 1888 (G. Tenter)
Kod, MMg, Äks - 3 var.
A2a7.Mees läheb metsa ja viskab tindi maha? Ninanuuskamine
Var 1938 (L. Tänav)
A2a8*.Mees läheb metsa, viskab tindipoti tee ääre? Nuuskab nina
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Tür, Kuu, Tõs - 3 var.
A2b.Mees läheb metsa, paneb tindi tee ääre? Tati nuuskamine
Juu 1890 (J. Trull)
Juu, Trm - 2 var.
A2c.Mies läheb metsa, jätab tindi tie ääre? Nuuskab
Rak 1892? (J. Lilienbach)
A2d.Mees läheb, teeb tindi tee veere? Mees sülgab tee veere
Äks 1926 (P. Berg)
A2e1.Mees läheb metsa, pildub tinta tee äärde? Mees viskab tatti tee äärde
Ris 1892 (J. Holts)
Ris, Tõs, Vil - 3 var.
A2e2.Miis lätt mõtsa, pill tinte tii viirde? Nõnanuuskamine
Se 1888 (H. Prants)
12Se - 12 var.
A2e3*.Miis lätt mõtsa pite ja pill pääle tinte maaha? Mees nuuskab nina
Se 1938 (J. Ilvik)
5Se - 5 var.
A2e4.Miis lätt tiid pite, pilli tinte tii viirde? Nõlg
Vas 1895 (J. Tint)
Räp, Vas, 3Se - 5 var.
A2e5.Miis lätt tiid piteh, pill tinte tiiviiri piteh? Nõlgi pill maaha
Se 1935 (A. Põhi)
A2e6.Miis lätt, pill tinte tii viirde? Nõnna nuusatas
Se 1940 (N. Koplimägi)
Ba.Mees läheb metsa, viskab tilli tee ääre? Ninanuuskamine
Trm 1889 (H. Mann)
VMr, 2Lai, 2Trm, Tt - 6 var.
Bb.Miis läheb, viskab tilli tii viire? Nuuskab nina
MMg 1889 (H. Rätsepp)
C.Miis läheb metsa, viskab tilga tii jeare? Nuuskab nina
MMg 1890 (G. Jürgenson)
D.Mees lääb metsa, viskab tolgu tee jaare? Nuuskab nina
Koe 1890/3 (H. Schultz)
E.Lätt mees teed pide, pill tingä tee veerde? Lätt ja sülgäs
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (91)
F.Miis lätt mõtsa, pill hõpõtengi tii viirde? Miis sülgäs
Har 1889 (J. Pähn)
G.Mees läheb teed mööda, viskab hõbeda maha? Sülg
Ote 1930 (A. Aavik)
H.Miis lätt mõtsa ja esi pill hõpõtsid raudnaklu tii viirde? Miis sülgäs
Kan 1896 (G. Loodus)
I.Mees läheb metsa, viskab juustu tee ääre? Tatt
VMr 1889 (K. Roost)
J1a.Mees lähab metsa, viskab tindi tee ääre, säks tuleb taga, pistab tasku? Talupoeg viskab tati maha, saks pistab omal tasku
Tõs 1893 (M. Kurul)
Kontam.: = 1041K1a
J1b.Mees lähab metsa, viskas tindi tee ääre, saks lähab järel, võtab tindi, püstab tasku? Ninad nuuskama: mees viskab maha, saks nuuskab rätiku sisse, püstab tasku
Tor 1889 (M. Ostrov)
Kontam.: = 1041K1b
J1c.Mees lätt mõtsa, pill tinte tee pääle, saks pand taskohe? Ninarätik
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Kontam.: = 1041K1c
J1d.Miis läts mõtsa, pild tinte tii viirde, a säks läts mõtsa, pand karmanihõ? Tatt
Se 1936 (A. Raadla)
Kontam.: = 1041K1d
J2.Mees läks metsa, viskas tilli tee jäärde, saks tulli, pisti tasku? Tatti tee äärde visata ja vares tuleb sööb ära
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Kontam.: = 1041K2
J3.Talupoeg läheb, viskab tinti tee ääre, saks läheb taga ja pistab tasku? Nenä nuuskamine
Vai 1893 (J. Sorro)
Kontam.: = 1041K3
K.Vanamees lätt mõtsa, pild tinte tee veerde, naane nabapidi selän? Pild tatti tee veerde, pütt selän
Räp 1933 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 1080M
L.Mies lähäb metsä, suoled rüppis ja viskap tinti tie ääres? Õhjad, natt
Lüg 1938 (H. Reitsnik)
Kontam.: = 1086D
Vrd.1080
1090.MEES LÄHEB METSA, ÕENES PUU ÕLAL? Kütt - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
Vrd.1080
1091.MEES LÄHEB TEIST MEEST ABIKS, JÄÄB ISE HÄDASSE? Vardad - 0+2+2+0 = 4 (8) var.
A.Mees läheb teist meest abiks, jääb ise hädasse? Vardad
Käi 1896/7 (J. Sooster)
SSTT 123; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (3)
B.Viis venda, üks päästab teise lahti, isi jääb kinni jälle? Vardakudumine
Emm 1939 (E. Ennist)
C.Neli miist vangimajan, viies lätt neid välla pästmä, jääp aga esi sisse? Sukka kudama
Rõn 1889 (C. Berg)
D.Neli õde vangin, viies lätt välja päästma, ise jääb vangi? Sukakudumine
Har 1934 (O. Lipstok)
1092.MEES LÄHEB METSA, ODAD PEAS? Loomal sarved peas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nrv 1904 (M. Russmann)
Vrd.1073
1093.MEES LÄHÄB METSA, NABA KOJU POOLE? Ein Arbeiter mit dem Trinkgeschirr auf dem Rücken - 1+0+0+0 = 1 (8) var.
Khk 1817/22 (anon)
Wied. 277; E EM 90 (753); E EM2 78 (957)
1094.MEES LÄHÄB METSA, TEEB ILMA VARDATA KUHJA? Sittahunnik - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Mees lähäb metsa, teeb ilma vardata kuhja? Sittahunnik
Jõh 1889 (P. Paurmann)
b.Mees läheb metsa, teeb ilma hanguta kuhja? Situb
Vai 1888 (H. Masing)
1095.MEES LÄÄB METSA, KÕVER KAIGAS SELGAS? Koer - 1+1+1+0 = 3 (15) var.
A.Mees lääb metsa, kõver kaigas selgas? Koer
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 90 (750); Pet. HS I 34 (8); NP 9; E EM2 78 (953); Jürisson 178 (11)
Ba.Mees kõnnib, ratas seljas? Koer
Hls 1893 (M. Kuum)
Bb.Mees käib, rõngas seljas? Koer
VLk 1935 (A. Verlis)
Vrd.1073 1082
1096.MEES LÄÄB METSA, NOPIB KIVA TEE ÄÄREST PÕUE? Kukk - 0 (7) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 90 (756); E EM2 78 (960)
Vrd.1080
1097.MEES LÄÄB MÕTSA, SELG TEIBID TÄIS? Siga - 3+18+4+0 = 25 (76) var.
A1a1.Mees lääb mõtsa, selg teibid täis? Siga
Trv 1890 (A. Rull)
VMr, Amb, Kos, Juu, Han, Phl, Emm, Hää, Hel, Trv, Pst, KJn, Plv, Tt - 14 var.
• Helle 367 (68); Willmann 170 (64); Hupel2 172; Lönnrot 156; Ahlqvist 73; Wied. 278; E EM 91 (760); KAH EKAl 161 ja 163 (65); Pet. HS I 35 (16); NP 5; E EM2 78 (964); Jürisson 166 (17); Nugis 290 ja 314 (134); Metstak 16 ja 34 (136); Metstak2 40 ja 43
A1a2.Miis lätt mõtsa, sälg saibit täüs? Tsiga
Kan 1889 (J. Väggi)
Hel, Kan, Urv - 3 var.
A1a3.Mees lähteb metsa, teiväd seljes? Siga harjastega
Kuu 1899 (C. Salström)
Kuu, Kse - 2 var.
A1b.Mees läheb metsa, teibarida seljas? Siga
Kuu 1935 (E. Piibeman)
A1c.Miis lääb metsä, teibavirn selläs? Siga
Saa 1888 (P. Sitzka)
A2.Mees läheb väljale, teibad seljas? Siga
Iis 1889 (E. Ellert)
A3.Mies läheb metsa, särk teivaid täis? Siga
Tür 1894 (J. Johannson)
A4.Vanamies lääb metsa, selg teibid täis? Siga
KJn 1898 (C. Sööt)
B.Mis loom see on: sada paari teivaid seljas? Siga
Iis 1936 (M. Tarum)
Vrd.1073
1098.MEES MAAS JA HOBU OJAS JA KOTT KÜLA KOERTE KÄES? Vesiveske - 0+5+1+1 = 7 (27) var.
A1a1.Hobu ojas, mees majas, kott külakoerte ees, lass külalaste käes? [Lahendus puudub]
VMr dat-ta (J. Landsmann)
A1a2.Hobu ojas, mees maas, kott külakoerte käes, lass külalaste käes? [Lahendus puudub]
Vil 1894 (H. Niggol)
A1b.Mees maas ja hobu ojas ja kott külakoerte käes? Vesiveske
Vil 1894 (A. Suurkask)
E EM2 79 (975); Nurmik II 44 (5); Meie aasta (1953) lk-ta (37)
A1c.Hobu ojas, mees maas, kott külakoerte käes? [Lahendus puudub]
Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
A1d.Hobu ojas, kott külakoerde käes? Terade jahvamine vesiveskis
Hää 1939 (M. Mäesalu)
A2.Hobune ojas, mees maas, kaabu koertel pureda? Kooguga kaev
Pst 1962 (I. Elias)
B.Hobu ojas, mees majas, vealsak väljal koerte kää, kolm pead ja kaheksa jalga, kaks ühte kandvad? Kaks varest väljal sur[nud] põrsa kal[lal]
Muh 1898 (K. Raud)
Kontam.: = 1222E
Vrd.vs: EV 1379
kk: Mees maas, hobu ojas, kott külakoerte käes, lass külalaste käes (öeldakse mahakukkunud lapsele) (Hää)
1099.MEES MAAS, KÜBAR PEAS? Võilill - 0+1+1+3 = 5 (34) var.
A.Mees maas, kübar peas? Võilill
Pal 1911 (H. Karro)
E EM2 79 (976)
B.Mees maas, kuldkübar peas? Võilill
Vln 1942 (P. Alvre)
Vln, Trt, Nõo, Urv - 4 var.
Nurmik I 166; Nurmik EKÕr 141; Huvit. V Lisa 18 (66)
Vrd. 1748U
Vrd.1659Be+
1100.MEES MAULI MAAS, NAINE SELILI SELJAS, KÕHT KÖRTI TÄIS? Leivaküna - 0+1+0+0 = 1 (8) var.
Rak 1888 (C. M. Redlich)
E EM 91 (770); Schneider Elusal. Kal. (1905) 27 ja 42 (30); E EM2 79 (977)
1101.MEES MUST, MEEL TARK, RAHAKUKUR KUULUS, JAHUVAKK VALGE (DER MANN IST SCHWARZ, DER SINN KLUG, DER GELDBEUTEL BERÜHMT, DER MEHLSCHEFFEL WEISS)? Ein Baum - 1+0+0+0 = 1 (4) var.
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 278; E EM 92 (773); E EM2 79 (980)
Vrd.vs: EV 3587Ga
1102.MEES NURGAS, TULINE SÜDÄ SEES? Püss - 0+15+2+1 = 18 (30) var.
A.Kurat kolgan, tuline süda sees? Reheahi
Trt 1962 (A. Vigla)
Ba1.Must mees nurgas, tuline süda sees? Püss
KJn 1926 (S. Köögardal)
2Vil, KJn - 3 var.
Ba2.Must miis nukan, tuline süä sihen? Püss
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Bb1.Mees nurgas, tuline südä sees? Püss
KJn 1888 (J. Reial)
2Pst, 2Vil, 2KJn, Pil - 7 var.
E EM 92 (775); NP 11; E EM2 79 (981); Jürisson 178 (12)
Bb2.Mees nukan, tuline süda sehen? Püss
Puh 1889 (S. Sepp)
Pst v. Pil, Puh - 2 var.
Bc1.Vanamees nurgas, tuline süda sees? Püss
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pst, Plt - 2 var.
Bc2.Vanamees nukan, tuline süda sisen? Piip
Ran 1889 (A. Tobber)
C.Mees varnas, tuline süda sees? Püss
Saa 1888 (P. Sitzka)
1103.MEES OM, MEELT EI OLE, KÕTT OM, SOOLIKSID EI OLE? Pilt - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1895 (J. Liller)
Vrd.2040
vs: EV 6486
1104.MEES PIDŽAAMAS, KÄIB MAAS IGAS JAAMAS? [Lahendus puudub] - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Trt 1964/74 (I. Sarv)
1105.MEES SEISAB PÜSTI, KÄED-JALAD RISTI, NELI KÜLGEKONTI? Käärpuud - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Lai 1898 (J. Ermann)
E EM2 79 (983)
Vrd.2397
1106.MEES SÕIDAB SAANIGA, AGA ISE VEAB? Kelguga liugulaskmine - 0 (2) var.
J. Sams (1895): omaloominguline tekst
E EM2 80 (989)
1107.MEES SÖÖB NELI KORDA AASTAS, KAKS KORDA AGANAST LEIBA JA KAKS KORDA PUHAST LEIBA? Lambarauad - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
A.Mees sööb neli korda aastas, kaks korda aganast leiba ja kaks korda puhast leiba? Lambarauad
Ris 1888 (J. Truusmann)
B.Raudne poisike saab neli kord aastas pehmet leiba süia? [Lahendus puudub]
LNg 1895 (J. Prooses)
Vrd.1233
1108.MEES TAHAB MIND, SIISKI AJAB TA MIND ÄRA, MIDA ENAM TA MIND AJAB, SEDA KANGEMAKS MA LÄHEN?
Aa1.Mees tahab mind, siiski ajab ta mind jälle ära, aga seda enam ta mind ajab, seda kangemaks ma jään? Habe
Anonüümne autor (Gressel (1809) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1809) lk-ta; Holtz 213 (12); Lönnrot2 187 (94); Wied. 278; ER Kal. (1883) 91 (23); E EM 92 (781); E EM2 80 (990); Jürisson 196 (10); Nugis 290 ja 314 (135)
Aa2*.Mees tahab mind, siiski ajab ta mind ära, mida enam ta mind ajab, seda kangemaks ma lähen? Habe
Pil 1888 (S. Käär)
VMr, Han, Tõs, Hls, Hel, Pil - 6 var.
Aa3.Mõni mees tahab mind, mõni ajab mind ära, aga mida enam mind ära aetakse, seda kangemaks ma lähen? Habe
Hää 1889 (E. Grant)
Aa4.Mees tahab mind küll ajada, mida rohkem ta mind ajab, seda kangemaks ma lähen? Habe
Vil 1889 (J. Köögardal)
Ab.Esiti mees mind tahab, saab mind saama, ajab mind ära, mida enam ta mind ajab, seda hullemaks ma lähen? Habe
Hää 1933 (E. Kurm)
Ac.Iga mees mind küll tahab, aeab mino ka vahest ära, mida enam ta mino aeab, seda kurjemaks ma lähan? Habemeaeamine
Trv 1896 (J. Tõllasson)
Ad.Poiss mind tahab, mees mind ajab, mida enam ta mind ajab, seda vastikumaks lähen? Habe
Vai 1893 (H. Masing)
Ae1*.Miis taht minnu, ta aja minnu ärä, midä enämb ta minnu aja, sedä ligembele ma tüki? Habene
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Kos, Krl - 2 var.
Ae2.Mees mind ajab küll ära, aga mida enam ta ajab, seda ligemale ma tikun? Habe
SJn 1888 (J. Mein)
B*.Mees tahab teda, aga ajab ära, mida enam ta teda ära ajab, seda enam ta tuleb? Habe
KJn 1932 (J. Grauberg)
Tln, KJn, Tt - 3 var.
• Mötleja 18 ja 53 (71)
C.Mees ajab teda ära, mida enam ajab, seda enam tagasi tuleb? Habemeajamine
Saa 1894 (M. Tults)
E EM2 77 (939); E MM 12 ja 44 (149); E MM2 12 ja 47 (151); Metstak 8 ja 32 (19); Metstak2 11; E MM3 9 ja 38 (151)
D*.Mees mind armastab, aga ära ka ajab? Habe
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2Hlj - 2 var.
E+.1) Mida rohkem mees mind ajab, seda kangemaks ma lähen ja rohkem ma kasvan? Habe
Kos 1891 (J. Härg)
2) Kui mul teda ei ole, siis ma tahan teda, kui teda on, siis ma ei taha, ja kui teda ära ajan, siis seda rohkem saan teda? [Lahendus puudub]
Hlj 1940 (J. A. Reepärg)
3) Mees minu tahab, ise aab ära, aga lään ühes hauda? Habe
Pst 1889 (H. Henno)
Hlj, Kos, Jäm, Muh, Pst, SJn - 6 var.
1109.MEES TANSIB, NAINE MAGAB, NAINE NABAPIDI MEHESSE NIUTUD? Veskikivid - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Amb 1894 (J. Neublau)
E EM2 80 (991)
1110.MEES TASSIB MAJA SELJAS? Tigu - 0+3+1+3 = 7 (78) var.
a.Mees tassib maja seljas? Tigu
Vln 1942 (P. Alvre)
Pioneer nr. 6 (1958) 32 (7); Metstak 18 ja 34 (181); Õunapuu 146 (3); Metstak2 52
b.Mees käib maad mööda, elumaja seljas? Tigu
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
c.Kes kand oma maja selja pääl? Kalakarp
Har 1934 (O. Lipstok)
Säde nr. 95 (1958) 4
d.Kes läts majaga käülema? Gliimes [= tigu (< läti k.)]
Lei 1911 (H. Ojansuu)
e.Kes veab reisule minnes oma elumaja ühes? Tigu
Kuu 1964 (O. Jahe)
f.Mees läheb külasse, võtab maja kukile? Tigu
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 90 (746); E EM2 78 (950)
g.Kes kõnnib ümberkaudu, ilma majast ära minemata? Nälkjas
Anonüümne autor (Gressel (1809) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1809) lk-ta; Holtz 213 (8); Lönnrot2 181 (42); Wied. 268; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (10); E EM 59 (398); Lasteleht nr. 6 ja 7 (1902) 96 ja 112 (12); Kuhlbars 17 ja 25 (90); E EM2 53 (508); E MM 9 ja 43 (89); E MM2 9 ja 46 (91); Raud KL III 213 (17); Raud VMj 213 ja 214 (17); Nugis 288 ja 313 (86); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (6); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (26); Metstak2 52; E MM3 7 ja 37 (91)
1111.MEES TEE ÄÄRES, SEDA SAKSAD AUSTAVAD, KURJAD KUULAVAD? Kirik - 0 (9) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 93 (782); E EM2 80 (992); E MM 12 ja 44 (154); E MM2 12 ja 47 (156); E MM3 9 ja 38 (156)
1112.MEES TEEB UUT TUBA, NAENE JÄEB NABAPIDI VAHELE? Lähker - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Juu dat-ta (J. Valdt)
E EM 93 (783); E EM2 80 (993)
1113.MEES TEEL, EI PÄÄSE ETTE EGA JÄÄ MAHA? Vari - 0+1+0+0 = 1 (10) var.
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 93 (784); Lasteleht nr. 2 (1909) 32 (4); E EM2 80 (994)
1114.MEES TULE TAREST VÄLLÄ, PIST PÄÄ TARE PÄÄLE? Suits - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1895 (P. Teckel)
Vrd.169
1115.MEES ÕUES, SILMAD TOAS? Kuu, päike - 0 (19) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 92 (776); E EM2 79 (982); E MM 12 ja 44 (152); E MM2 12 ja 47 (154); RpS nr. 6 (1939) 191; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (3); E MM3 9 ja 38 (154)
Vrd.289I 2596
kk: Silmad jäid õue (Kuu)
1116.MEES, SEE OLI MAETUD, SÜGAVUSIS KAETUD, HAUD EI SEISNUD RAHU KA, VAID JOOKSIS ÜMBER RAHUTA, SEE MAETUD EP OLNUD MAAS, EP OLNUD TA KA TAEVAS, SEE MEES SIIS HAUDA NIMETAS, KES OLI TA, ÜTLE SA? Joonas - 0+18+15+12 = 45 (58) var.
Aa.Üks mees, see oli maetud ja sügavuses kaetud, ta haud ei seisnud rahule, vaid jooksis ümber rahuta, see maetud ep olnud maas, ep olnud ta ka taevas, nüüd meest ja hauda nimeta, kes olid nemad, ütle sa? Prohvet Joona kala kõhtus
G. F. Lorenzsonn (PPost. nr. 34 ja 36 (1864) 272 ja 288): omaloominguline tekst
° PPost. nr. 34 ja 36 (1864) 272 ja 288
Ab*.Mees, see oli maetud, sügavusis kaetud, haud ei seisnud rahu ka, vaid jooksis ümber rahuta, see maetud ep olnud maas, ep olnud ta ka taevas, see mees siis hauda nimetas, kes oli ta, ütle sa? Joonas
Tõs 1921 (S. Lind)
Tõs, Tt - 2 var.
B*.Üks mees, see olli maetud ja sügavasse kaetud, ta haud ei seisnud rahul seal, vaid rändas ilma rahuta, mees, sa hauda nimeta ja ütle, kes ta olli ka? Piibliloost Joonas kala kõhus
Kõp 1965 (E. Laur, E. Liivaste)
Kõp, Tt - 2 var.
• Saarl. nr. 14 ja 15 (1887) lk-ta
C.Üks mees, see õli maetud ja sügavasse kaetud ja haud ei seisnud paigalgi, vaid ümber jooksis alati, kes oli siis sii miis? Joonas kala kõhus
Kod 1948 (K. Kuuse)
Da1*.Üks mees, see oli maetud ja sügavuses kaetud, ta haud ei olnud taevas ja ei ka olnud maas, vaid rändas alati? Joonas kala kõhus
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Trm, Har, 2Rõu - 4 var.
Da2.Üks mees, kes oli surnud ja maha maetud, ta haud ei olnud taevas ega maas, vaid joosis alati ümber? Joonas merekala kõhus
Har 1960 (T. Kaevando, K. Kõivumägi)
Da3.Mees sai maha maetud, haud sügavale kaevetud, auk polnud maas ega taevas, haud rändas ilma otsata? [Lahendus puudub]
Trv 1936 (J. Veskemäe)
Db1*.Kes sai maha matetud, haud sai kinni katetud, es ole taevas, es ole maa, haud läks ümber rahuga? Joonas valaskala kõhus
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
Krl, Har - 2 var.
Võro-Seto tähtr. (1994) 57
Db2.Kes sai maha matetus, surmaund sai katetus, es olõ taivas, es olõ maa, haud läts ümbre rahuga? Joonas vaala kõtun
Krl 1959 (A. Reigo)
Dc*.Üks mees sai maetud ja sügavasse kaetud, ta haud ei seisnud mitte rahul, vaid rändas ümber otsata, ta haud ei olnud mitte taevas ega maa peal? Joonas kala kõhtus
Pöi 1888 (J. Trull)
Kir, Pöi, Prn - 3 var.
E1a1*.Üts miis om maha matetu ja sügävähe kaevetu, ta haud ei saisa rahule, käüp alati iks rahuta? Joonas, merekala kõtun
Võn 1889 (T. Lätti)
Vig, Jaa, Tõs, Tor, Pst, Kod, Võn - 7 var.
E1a2.Üks mees sai elusalt maetud ja sügavusse kaetud, kuid haud ei seisnud paigal, vaid liikus edasi? Joonas valaskala kõhus
Pöi 1939 (A. Truu)
E1b.Mees on sügavale maetud, aga kirst rändab ühest teise? Joonas valaskala kõhus
Kod 1948 (U. Mägi)
E1c.Katõtu ja matõtu, ta haud ei saisa paigal? [Lahendus puudub]
Rõu 1896 (A. Perli)
E2.Üks mees oli ära surnud ja sügavusse maetud, ta haud ei seisnud paigal, vaid käis ühest paigast teise? Joonas kala kõhus
Trt 1930 (L. Uibopuu)
F1a1*.Üks miis, sii olli maetud ja sügävasse kaetud, ta haud ei olnud maas ei taevas? Joonas valaskala kõhus
KJn 1936 (L. Köögardal)
Aud, KJn, Trt - 3 var.
F1a2.Mees sai maha maetud, haud sai kinni kaetud, aga ei maas ega taevas? Joonas, kes oli valask[ala] kõhtus
Rap 1928 (R. Viidebaum)
F1b.Kis oli maetud ja sügavuses kaetud, ei olnud teda maas, ei olnud teda taevas? Joonas, kes oli kolm päeva kala kõhus
Pil 1938 (J. Raidla)
F2a*.Üts miis sai maha matetus ja sügavale katetus, ta haud ei ole maan ei taivan, ta siski elab ilma pääl? Joonas merekala kõtun
Urv 1967 (L. Briedis)
Kse, Urv, Rõu - 3 var.
F2b.Üks mees on maetud, sügavasse kaetud, ei ole vees, ei ole maas, aga siiski elab? Joonas vaalaskala kõhus
Lih 1949 (Ü. Kreek)
F2c.Ehk sind küll hauda maeti ja sügavasse kaeti, see haud ei olnd ei maa pääl ega meres, ei maa all ega taevas? Joonas
Trv 1893 (J. Kuusk)
Ga*.Üks mees oli maetud, sügavase kaetud, ta haud ei seisnud rahu sees? Joonas vallaskala kõhus
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
Tõs, Vas - 2 var.
Gb.Üks mees sai merde maetud ja laenetega kaetud, ta haud ei paigal seisnud? Prohvet Joonas
Tõs 1889 (M. Kampmann)
H1.See haud, kus olid surenud, ei olnud maas, ei taevas, vaid liikus ilma rahuta? Joonas vaalaskala kõhus
Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht)
H2.Ei löüdä maan ei taivan, haud käü ümbre mõiratõn? Joonas vaalaskala kõtun
Rõu 1936 (A. Raadla)
H3.Üks inimene oli maailmas, ei surnud, ei elanud, ei olnud taevas, ei maa peal, tema haud käis temaga ühes? Joonas kala kõhus
Plt 1891 (J. Reinthal)
I.Üits miis, kes olli rändämän, ta rännäs rannast rannani, ei elä, ei ole koolu, ei ole maan, ei taivan? Joonas merekala kõtun
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Vrd.Piibel: Jn 2, 1-2, 11
1117.MEHELE PARAS, ISE MUST JA PUNASED LÕUAD? Must kuub, nöörid ääres - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hää 1889 (E. Grant)
1118.MIES LÄEB METSA KÄNDU JUURIMA, JÄTAB KÄNNU METSA JA TOOB AUGU KOJU? Asjale läheb - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Muh 1938 (M. Viidalepp)
1119.MIIS KÄSILDA JA JALOLDA, TAHT HAMÕHT SÄLGÄ? Padi - 0+1+7+6 = 14 (38) var.
A1a1.Miis kässilda ja' jalolda', taht hamõht sälgä? Padi
Se 1928 (T. Linna)
A1a2.Kässi-jalgo olõ-õi, a' hamõt ka' taht sälgä? Padi
Se 1929 (A. Gehrke)
A1a3.Ilm käsildä', ilm jalolda ja hammõkaist taht? Kompvek
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
A1a4.Kes käsildä ja jalolda hamõt taht? Padi
Se 1972 (A. Kuldma, K. Ligi, E.-K. Simmermann)
A1b1.Eis jalolda, eis käsilda, hamõht küsüs sälgä? Padi
Se 1929 (V. Savala)
A1b2.Õi olõ käsi õga jalgu, hamõht ka küsüs? Padi
Se 1934 (M. Peramets)
A2a*.Ei ole käsi, ei ole jalgu, aga särki tahab selga? Padi
Räp 1961 (A. Org)
Rõu, 2Räp - 3 var.
A2b.Olen ilma käteta, ilma jalgadeta, aga särki tahan iga laupäev vahetada? Padi
As 1967 (M. Kaasik, G. Kallasto)
A2c.Ilma käteta, ilma jalgadeta, aga särki palub? Kampsun
Sim 1953 (H. Joonuks)
A2d.Käsitu, jalutu, aga särki kannab? Padi
Vig 1948/56 (M. Priimets)
A2e.Ei ole kätt ega jalga, aga paneb särgi selga? Padi
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 30 (58); E EM2 29 (72); E MM 6 ja 42 (20); E MM2 6 ja 45 (20); Ainelo III 123; Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (7); Ordlik EKTv 15 (3); E MM3 4 ja 36 (20)
B.Meeleldä ja keeleldä, a rõivast taht sälga? Padi
Se 1935 (A. Jänessoo)
Vrd.334Da 427Qa4
1120.MIIS LAKK PERST? Linaropsimisel rabajaga vastu pukki - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938 (J. Ilvik)
Vrd.924 1298
1121.MIIS LÄTS TIID PITTEH, TITT TII VIIRT PITTEH? Ruusk - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
A.Miis läts tiid pitteh, titt tii viirt pitteh? Ruusk
Se 1927 (M. Pihlapuu)
B.Koer jookseb teed mööda, saba tee äärt mööda? Piits
Urv 1958 (anon)
1122.MIIS LÄTT MÕISA POOLE, OINA NÜHK OLA PÄÄL? Kask - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1893 (J. Tammemägi)
1123.MIIS LÄTT MÕTSA, HABÕNA KODO POOLÕ? Hobõsõ jala' - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.Miis lätt mõtsa, habõna kodo poolõ? Hobõsõ jala'
Se 1930 (V. Ruusamägi)
b.Miis lätt mõtsa poolõ, habõna' kodo poolõ? Hopõn, hand kodo poolõ
Se 1929 (V. Savala)
Vrd.1080
1124.MIIS LÄTT MÕTSA, LADVA KODU POOLÕ? Tsiga, har'asõ - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Räp 1892 (M. Jennes)
Vrd.1079 1080
1125.MIIS LÄTT MÕTSA, ÜSÄTÄÜS PÕISI? Sooliku kõtun - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.1080
1126.MIIS LÄÄB MÕTSA, PISTÄB TIKU TII VIIRI? Situb - 6+63+49+10 = 128 (154) var.
Aa1*.Miis lääb metsä, pistäb tiku tii ääre? Inime lääb kükitämä
KJn 1936 (G. Must)
Pst, 2Vil, 2KJn, 3Pil, Plt, Ksi - 10 var.
Aa2.Vanamiis lääb metsa, pistab tiku tii ääre? Situb
Pst 1936 (L. Köögardal)
Aa3.Miis lääb mõtsa, pistäb tiku tii viiri? Situb
Hls 1889 (M. Ilus)
Hls, Hel, 2Trv, TMr, Ote, Tt - 7 var.
Ab.Miis lätt mõtsa, tsuskas tiku tii viirde? Situs
San 1888 (K. Gross)
Ac1.Mees läheb metsa, paneb tiku tee ääre? Toimetab asja
SJn 1889 (T. Köstner)
2Hää, 4SJn, KJn, Kod, Kam, San, Tt - 11 var.
Ac2.Miis lätt mõtsa, pand tiku tii viirde? Mees sittus
Kan 1896 (J. Ots)
2Hls, Krk, Kam, 2Ote, 2Kan, Urv, Räp, Tt - 11 var.
Ad1.Mees lääb metsa, teeb tiku tee ääre? Situb
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Trv, 2Pst, Ksi - 5 var.
Ad2.Mees lääb mõtsa, teeb tiku tee veeri? Situb
Hls 1888 (P. Ruubel)
Hls, Pst - 2 var.
Ae1.Mees lääb metsa, lööb tiku tee ääre? Situb
Saa 1891 (J. Tiitus)
Ae2.Miis lätt mõtsa, lüü tiku tii viirde? Miis püksel
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Pal, Ote, Krl - 3 var.
Ae3.Vanamiis lätt mõtsa, lüü tiku tii viirde? Lää omale asjale
Urv 1933 (R. Viidebaum)
Af*.Miis lää mõtsa, viskas tiku tii viiri? Situs
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Hel, Trt - 2 var.
Ag.Miis lätt mõtsa, pill tikke tii viirde? Nõnna nuuskas
Ote 1895 (E. Palm)
Ah*.Mees läheb metsa, jätab tikukese tee äärde? Mees situb
San 1929 (L. Kuusik)
Nõo, San - 2 var.
B1a*.Mees läheb metsa, paneb vaja tee ääre? Mees püksil
Krj 1889 (V. Mägi)
Tln, Vig, 2Emm, 4Krj, Mus, 2Kär, 2Jäm, Vll, Pöi? - 15 var.
B1b1*.Mees läheb metsa, lööb vaia tee ääre? Kuseb
Pde 1927 (R. Viidebaum)
Hlj, Sim, Pde, Vig, Rei, Emm, Pöi, PJg, 3Vän, Tor, San, Tt - 14 var.
• Wied. 277; E EM 90 (751); E EM2 78 (954)
B1b2.Mees lääb metsa, lööb vaia tee jaare ilma kerveta? Mees oma as'sal
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Vrd. 1075A3
B1c*.Mees lääb metsa, taub vaia tee äärde? Situb
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Kos, Tor - 2 var.
B1d.Mees läks metsa, jättis vaia tee ääre? Looduslik püksipuhastus
Kär 1890 (J. Mändmets)
Krj, Kär, Ans - 3 var.
B1e.Mees läheb metsa, viskab vaia tee ääre? Läheb püksierile
Mus 1939 (K. Lepp)
B1f.Mees läheb metsa, vennab vaia tee ääre? Situb
VMr 1890 (A. Elken)
B2.Mees läheb metsa, lööb lepase vaia tee ääre? Rojahunnik
Jäm 1929 (A. Kuldsaar)
3Jäm - 3 var.
B3*.Mees läheb metsa, paneb vaia põõsa? Püksieri
Mus 1939 (K. Lepp)
Mus, Pöi - 2 var.
B4.Mees lähab metsa, pistab vaia maha? Sitahunik
Plt 1878 (K. Moks)
B5.Mees läheb teed mööda, lööb vaia tee äärde? Sittumine
Ris 1892 (J. Holts)
B6a.Miis lätt mõtsa, pillup vak'ku tii viirde? Situp
Ote 1895 (C. Lipping)
B6b.Miis lätt mõtsa, pess vak'ko tii viirde? Situs
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B6c.Miis lätt mõtsa, pess vak'ko maa sisse? Miis situs
Se 1938 (A. Tubli)
C.Mees läheb metsa, paneb vaja, talva tee ääre? Mehe roja
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
D*.Mees läheb metsa, paneb tulba tee äärde? Mees situb
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Vän, Tor - 2 var.
E.Mees läheb metsa, teritab teiba tee äärde? Väljaheide
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
F*.Miis leheb metsa, pistap kepi pöösa? Mees leheb metsa, kosep pöösa
Phl 1938 (P. Palmeos)
Phl, Vän - 2 var.
G.Vanamees läheb metsa, paneb pulga tee äärde? Junn
Ran 1939 (L. Kallas)
H.Mees läheb metsa, paneb kännu tee ääre? Kükitas
As 1889 (K. Vehm)
I.Mees läks metsa, pani kupatsi tee äärde? Sitt
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
Ja.Mees läheb metsa, pistab tina tee äärde? Kuseb tee äärde
Saa 1928 (E. J. Kase)
Jb.Mees lähäb metsa, viskab tinatügi tee ääre? [Lahendus puudub]
Kuu enne 1922 (J. & J. Kilström)
Ka.Mees läheb metsa, paneb pudru tee äärde? Mees õiendab asja
Trm 1906 (M. Sild)
Kb.Mees läheb metsa, teeb pudruvaagna tie äärde? Kükitab
Sim 1892 (T. Franzdorf)
L.Mees läheb metsa, jätab küpse kaalika tee ääre? Situb tee ääre
Rak 1892 (J. Lilienbach)
M.Mies läheb metsa, paneb vahi tie ääre? Hunnik
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
Hlj, 3Kuu, Kos - 5 var.
Na.Mees läheb metsa, teeb tite tee äärde? Sittumine
Kuu 1938 (J. Eplik)
Nb.Mees lähäb metsa, viskab titte tee äärde? Sittahunnik
Jõh 1889 (P. Paurmann)
O*.Miis lähäb mõtsa, tiib tiku tii viirde, looga viskap lumme? Miis situp tii viirde ja kusep kah
Nõo 1957 (H. Keem)
Vil, Nõo - 2 var.
Kontam.: = 1127F*
Vrd.1127
1127.MIIS LÄÄB MÕTSA, VESKAB LOOGA LUMME? Miis kuseb - 1+33+9+2 = 45 (61) var.
Aa1.Miis lääb mõtsa, veskab looga lumme? Miis kuseb
Hel 1889 (J. Keernik)
Vän, Hls, Krk, 3Hel, 10Trv, 6Pst, Vil, KJn, Trm, Rõn - 26 var.
Aa2.Mees lääb mõtsa, viskab looga lume pääle? Kuseb
Trv 1890 (J. Tinn)
Aa3.Miis läits mõtsa, visas looga lumme? Kusemine
Trv 1895 (P. Teckel)
Hel, Trv, Pst, Tt - 4 var.
Ab1.Mees lääb metsa, viskab looga tee ääre? Kuseb lume peale
Tõs 1889 (H. Anniko)
Ab2.Miis lätt mõtsa, viskas looga tii viirde? Inimene "kükitas"
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ab3.Miis läts mõtsa, visas looga üle tii? Miis kusõs
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Krk, Pst, Se - 3 var.
Ba.Mees läheb metsa, paneb köiehuniku tee ääre? Ajab oma asju
Krj 1926 (G. Ränk)
Bb.Mees läheb metsa, viskab köve põesa? Mees kuseb
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
Krj, Krj v. Mus - 2 var.
C.Mees läheb metsa, pistab vitsa põõsa? Kuseb
Hii 1891 (G. Tikerpuu)
Rei, Hii - 2 var.
D.Mies läeb metsä, pistab piitsa põesa? Kuseb
Muh 1938 (M. Viidalepp)
E.Mees läheb metsa, viskab ussi põesa? Kuseb
Vai 1888 (H. Masing)
F*.Miis lähäb mõtsa, tiib tiku tii viirde, looga viskap lumme? Miis situp tii viirde ja kusep kah
Nõo 1957 (H. Keem)
Vil, Nõo - 2 var.
Kontam.: = 1126O*
Vrd.1126
1128.MIIS MAA ALL, HABÕNA' MAA PÄÄL? Ritk - 1+17+35+17 = 70 (121) var.
A1a1.Miis maa all, habõna' maa pääl? Ritk
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Kuu, Kei, Mär, 2Han, Prn, Räp, Vas, 10Se - 18 var.
ÜÕÕ 70 (7); Alttoa-Raigna (1958) 85; Bachman-Vilbok I 143; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (11); Siim-Vallner III 31 (5); Hiie-Jõgisalu 48; Hiie-Müürsepp III/I 25; Hiie-Müürsepp IV/I 27
A1a2*.Miis maa all, habõna omma maa pääl? Ritk kasvab
Se 1935 (A. Kits)
Han, Ote, Se - 3 var.
A1a3*.Miis maa seeh, habõna maa pääl? Naaris
Se 1888 (H. Prants)
Iis, Trm, Nõo, 9Se - 12 var.
A1b.Paljas mees maa sees, habe maa peal? Porgand
Krj 1995 (M. Hiiemäe)
A1c*.Mees magab maa all, habe kasvab maa pääl? Ritk
Rõu 1938 (H. Pill)
Rõu, Vas v. Se - 2 var.
A2*.Vanamiis maa all, habõna maa pääl? Ritk
Se 1888 (H. Prants)
Hel, Se - 2 var.
A3*.Vana teedakõnõ maa all, habõna maa pääl? Põrkna
Se 1927 (P. Voolaine)
3Se - 3 var.
A4.Papp all maa, habe peal maa? Kartohvel
Võn 1896 (J. Juhkam)
E EM2 102 (1394)
A5.Vindlane maa pääl, hapõn maa seehn? Kaal
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 134 (236)
A6.Pitre maa all, habena' maa pääl? Ritk
Se 1924 (H. Jänes)
A7.Andres all maa, habe pääl maa? Kaal
Hls 1894 (J. Riiet)
Hls, Hel - 2 var.
A8a*.Märt maa all, habõna maa pääl? Ritk
Se 1937 (F. Ilvik)
7Se - 7 var.
A8b*.Märtkene maa seeh, habõn om maa pääl? Verev naars
Kra 1903 (O. Kallas)
Se, Kra - 2 var.
• KMr 124 (9)
A9.Markus maa all, habõna' maa pääl? Batvin
Lut 1927/32 (P. Voolaine)
Ba*.Vanamees hauan, habe väljän? Kaal
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Ran, Krl, 4Har, Rõu - 8 var.
E EM 172 (1665); E EM2 149 (2165)
Bb.Vanamees aukus, habe väljas? Kaal, naeris kasvab
Har 1895 (J. Reimann)
Ran, Har - 2 var.
Bc1.Vanamiis havvan, habene havva perve pääl? Kaal kasvas
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Bc2.Vanamiis hauan, habõna haua veere pääl? Porgan
Har 1890 (J. Pähn)
Vrd.287 551 1129 1130 2442
1129.MIISS MAA PÄÄL, HABÕNÕ MAA ALL? Kaal - 0+1+3+2 = 6 (7) var.
a1.Miiss maa pääl, habõnõ maa all? Kaal
Se 1934 (A. Tammeorg)
2Se, As - 3 var.
a2.Mees maa peal ja habe maa sees? Porgand
PJg 1995 (V. Klaar)
a3.Vanamiis maa pääl, habemed maa all? Rida juured ning üleüldse kogu ritk
Se 1938 (N. Lume)
b.Vanamees maka maa pääl, habena kasusõ maa all? Ritk
Vas 1888 (C. Lenzius)
Vrd.1128 2442
1130.MIIS MAA PÄÄL, TÜRÄ' MAA ALL? Kartohkah - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
a.Miis maa pääl, türä' maa all? Kartohkah
Se 1934 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
b.Ise maa pial, aga munn maa sies? Rohi
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Vrd.1128 2310
1131.MIIS MEELELDÄ, HOPÕN JALOLDA'? Häll - 1+21+50+10 = 82 (115) var.
A1a1.Miis meeleldä, hopõn jalolda'? Häll
Se 1956 (V. Pino)
Ote, 2San, Rõu, 6Räp, 3Vas, 47Se, Lut - 61 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (65); E EM 92 (771); • LMr 129 (107); E EM2 79 (978); ÜÕÕ 133 (1); Kuut VI (1960) 214 (1); Praakli III 76 (6); Metstak2 29 ja 30
A1a2.Mees ilma meeleta, hobene ilma jalata? Lats hällüs
Kan 1888 (G. Veski)
Kan, Rõu, Vas v. Se - 3 var.
A1a3*.1) Mehekene meeleldä', hobõsõkõnõ jalolda'? Til'lo latsõkõnõ
Se 1949 (V. Pino)
2) Miis om meeleldä, hopen om jalolda? Lats, häll
Se 1910 (H. Ojansuu)
Vän, 3Se - 4 var.
A1b*.Miis om meeleldä, hopõn om jalulda, aa iks lätt kah? Latsõ häll
Se 1936 (A. Raadla)
3Se - 3 var.
A1c.Miis meeletu ja hobene ilma jalata, lätt kui vuhisas? [Lahendus puudub]
San 1889 (M. Lepp)
A1d.Miis meeletü, hõbõnõ jalotu, sõit kui hurisas? Häll
Rõu 1894 (A. Assor)
A1e*.Miis meelelda, hopõn jalolda ja sõit? Lats hällüh
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Plv, Se - 2 var.
A2.Miis meeleldä, hobõnõ uhjolda? Lats hällüh
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B.Miis meeleldä, hopõn jalolda, aiaja uhõlda ja sõit ka? Latsõ häll
Se 1935 (A. Jänessoo)
C1a.Mees om meeleldä, hopen jalolda, tee tolmulda? Lats hälloh
Se 1953 (S. Lätt)
C1b.Miis meeleldä', hobõnõ jalolda', tii tolmolda', alati sõit? [Lahendus puudub]
Plv 1925 (H. Kasvandik)
C1c.Miis meeleldä, hopen jalolda, lätt nigu tiigi tolma-ai? Laps, häll
Se 1924 (H. Jänes)
C2.Miis meeleldä', hobõnõ ohjõlda', tii tolmulda? Jõgi
Se 1968/9 (K. Tarend)
C3.Hobune ohjata, tee põrmuta, mees meeleta (Ein Pferd ohne Zügel, ein Weg ohne Staub, ein Mann ohne Sinn)? Ein Schiff
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 282; E EM 41 (194); E EM2 38 (238)
Vrd.247
kk??? Miis mieletu, hobu jalotu; vanemad lakkusid nina täis, et kõrtsi põrand laenetas (Kod)
1132.MIIS MÄE OTSAN, VERREV KAUSS PÄÄ OTSAN? Kikas - 0+1+0+3 = 4 (4) var.
A.Miis mäe otsan, verrev kauss pää otsan? Kikas
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B+.Mees ronib lakka, punane vaagen peas? Kukk
Kuu 1992 (T. Genergard)
Sim, Kuu, Pha - 3 var.
Vrd. 1074
Vrd.566K2a* 1068 1072 1659C
1133.MIIS RAIUB ÜÜD JA PÄEVAD, EI SAA LAASTU ELADES? Kell - 8+198+139+85 = 430 (663) var.
A1a1*.Miis raiub ööd ja päevad, aga laastu ei saa? Kell
KJn 1937 (J. Raidla)
Jõe, Krj, Hel, Vil, KJn, Lai, Äks, Räp - 8 var.
A1a2*.Mees raiub ööd ja päevä, aga ei saa laastut? Tunnikell
Hls 1888 (P. Ruubel)
Kuu, Hls, Pst - 3 var.
St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (9)
A1a3*.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa aga laastugi? Kell
Saa 1933 (J. Seeman)
Muh, Vän, Saa, Trm - 4 var.
A1b.Mees raiub puid ööd ja päevad, aga ei saa laastugi? Seinakell
VMr 1890 (J. Palm)
A2a1.Miis raiub üüd ja päevad, ei saa laastu elades? Kell
Ksi 1926 (P. Berg)
Koe, Kuu, Jür, Kos, Juu, Ris, Mih, Han, Sa, Vän, Tor, Pär, 3Trv, Pst, Vln, 2Vil, 2SJn, Pil, Ksi, Lai, 2Trm, Tt - 27 var.
• Helle 367 (70); Hupel 120; Willmann 170 (65); Lönnrot 156; Nörmann 35 ja 55 (59); Ahlqvist 73; Borm Prn. Er Kal. (1879) 4; Gressel Uus ABDr 11 (3); KAH EKAl 161 ja 163 (67); Muuk-Mihkla I 86
A2a2*.Mees see raiub ööd ja päävad, ei saa laastu elades? Seinakell
Pär 1888 (M. Lipmann)
Vig, Pär, Hel - 3 var.
A2a3*.Mees raiub ööd ja päevad, laastu ei saa elades? Kellu
Tõs 1889 (H. Anniko)
Pde, 2Tõs, Tor - 4 var.
A2a4.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu eladeski? Kell
Hää 1934 (J. Nurme)
E EM 92 (778); E EM2 79 (985)
A2b*.Mees rajub ööd ja päävad, laastud ei saa eladeski? Tunnikell
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Pil, Trt - 3 var.
A3a1.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi? Tunnikell
Var 1888 (M. Karotom)
Jõh, Sim, 3Kuu, Jõe, Ris, Var, Krj, Kär, Vän, Vän v. Trt, Tor, 2Saa, Saa?, Vil, SJn, Plt, Plv - 20 var.
Tõn. LLr 54 (8); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (8); Leht 8 (7); Juhani-Tammoja 13 (7); Metstak 12 ja 33 (93); Leht VIII2 54 ja 56 (6); Metstak2 28 ja 30; Müürsepp-Viisimaa 73
A3a2*.Mees küll raiub ööd ja päeväd, ei saa lassu iiälgi? Kell
Kod dat-ta (E. Normann)
Khk, Jäm, Tor, Kod - 4 var.
A3a3*.Mees rajub ööd ja päävad, laastu ei saa iialgi? Kellu
Krj 1940 (O. Grepp)
Kuu, Vig, Sa, Krj, Khk, Tor, Krk, Pst, Trm, MMg - 10 var.
A3b*.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa iialgi laastu? Kella trikkel
Trm 1894 (S. Sommer)
Trv, Vil, Trm - 3 var.
A4a1.Mees ragu ööd ja päeva, laastu ei saa kunagi? Kell
Võn 1895 (J. Moodis)
Ksi, Trt, 2Võn, Rõn, 2Ote, Kan - 8 var.
Meie aasta (1953) lk-ta (26)
A4a2*.Mees raiub ööd ja päevad, aga laastu ei saa kunagi? Kell
Ksi 1926 (P. Berg)
Vln, Ta, Ksi, Nõo, Rõu - 5 var.
A4a3*.Mees ragu ööd ja päiva, ei saa lastu kunagi? Kell
Kan 1895 (J. Tedder)
Khk, Pil, Kod, Võn, 3Kan - 7 var.
OM nr. 6 (1886) 204
A4b.Mees ragu ööd ja päiva puid, kunagi ei saa laastu? Kell
Kan 1888 (G. Veski)
A5a*.Mees raiub ööd ku päevä, ei saa laastid ilmangi? Seinäkell
Trv 1890 (A. Rull)
Tõs, 2Hls, 2Trv - 5 var.
A5b*.Mees raiub ööd ja päävad, aga laastu ei saa ilmas? Kell
Mar 1937 (E. Ennist)
VMr, HJn, Mar - 3 var.
A6.Mees raiub ööd kui päevad, aga laastu ei saa millalgi? Seinakellu
Hää 1889 (E. Grant)
A7.Mees rago ööd ja päiva, ei saa laste kohegi? Kell
Kan 1888 (J. Väggi)
Ote, Kan - 2 var.
A8a*.Mees raiub ööd ja päevad, aga ei saa laastugi kätte? Seinakell
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Iis, 2Rap, Tõs, Vil - 5 var.
A8b*.Mees raiub ööd ja päevad, aga laastu kätte ei saa? Kell
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Jõh, Rkv, Amb v. JMd, Käi, Tõs, Vän, Pil - 7 var.
A9a.Mies raiub üöd ja päevad, ilmaski ei saa laastu käde? Kell
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
Jõe, Mär, Jaa - 3 var.
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (19); Loorits VrP 25 ja 26 (19); Mihkla KlL 75 (25); Pioneer nr. 7 ja 8 (1949) lk-ta (1); Vih. (1950) 82 ja 83 (25)
A9b*.Mies raiub üed kui päiva, luastud sua ilmaskid käde? Tunnikell
Khn 1948 (S. Lätt)
Tür, Kos, Khn - 3 var.
A10*.Mees raiub ööd ja päevad, aga ialgi laastu kätte ei saa? Tunnikell
Hag 1889 (J. Valdmann)
Hag, Vig, Krj, Vän - 4 var.
A11.Mees raiub ööd ja päävad, ei saa siiski elades laastugid kätte? Seinakell
Ris 1892 (J. Holts)
A12*.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa ühtegi laastu kätte? Kell
Tür 1967 (Ü. Tedre)
Tür, Kos - 2 var.
A13*.Mees raiub ööd ja päävad puid, aga ei saa laastugi küllest kätte? Seinakell
Saa 1894 (M. Tults)
Saa, Trt - 2 var.
A14a1.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu küljest? Kell
Sim 1964 (M. Sepping, M. Vaarmann)
A14a2*.Mees raiub ööd ja päevad, aga siiski laastu küllest ei saa? Seinakell
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Iis, Jõe, Kos - 3 var.
A14a3.Mees raiub ööd ja päiväd, aga laastu ei saa külistki? Kell tiksub
Kuu 1954 (E. Lindström)
A14a4*.Mees raiub ööd-päevad puid, aga ei saa laastu küljest ära? Kell
Tõs 1952 (U. Kolk)
Hlj, Kuu, Tõs, Vän, Lai - 5 var.
A14b*.Mees raiub ööd ja päevad, laastu ei saa küllest ära? Seinakell
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Kuu, Vil - 3 var.
A15a.Mees raiub ööd kui päevad, ei saa elades laastu küllest? Kell
VMr 1890 (A. Elken)
A15b.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa iialgi laastu küllest ära? Seinakell
SJn 1892 (H. Karell)
A15c.Mees raiub ööd kui päevad, ei saa ilmaski laastu küllest ära? Seinakell
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
A16*.Mees raiub ööd ja päävad, ei saa laastugi lahti? Seinakell
SJn 1889 (T. Köstner)
Hlj, Jõe, SJn - 3 var.
A17*.Mees rajub ööd kui päevad, laastu ei saa lahti iialgi? Kell
Iis 1889 (E. Ellert)
Jõh, Iis, Noa v. Hii, Pst v. Pil, Tt - 5 var.
• Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (7)
A18*.Miis ragu üüd ku päevä, ei saa üttegi lastu valla? Kell
Krk 1890 (J. Hünerson)
Krk, Trv - 2 var.
A19a*.Miis ragu üü' ja päävä', ei saa' ütte lastugi? Tunnikell
Urv 1964 (A. Kurg)
Hls, 3Hel, Trv, Pst, Pal, Kan, Urv - 9 var.
A19b*.Mees raiub ööd kui päevad, ühtki laastu ei saa? Kell
Hel 1948 (E. Maasik)
Khk, Hel, Trm, Vas - 4 var.
A20a.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa ühte laastu elades? Seinakell
Tür 1930 (R. Viidebaum)
A20b.Miis raiub üüd ja päevad, aga ühtki laastu ei saa kunagi? Kell
KJn 1938 (J. Raidla)
A21.Mees raiub ööd ja päävad, ei saa laastu iial välja? Looma kaelakell
Sa? dat-ta (anon)
Wied. 278
A22.Mies raiub üöt ja päiväd, laastu ei saa paigastki? Kell, seinäkell
Kuu 1978 (M. Must, P. Raud)
A23.Mees ragu puid ööd ja päivä ja hamba tsuski lastu ei saa? Kell
Ote 1893 (K. Parts)
A24*.Mees rago üüd ja päivä, laste ei ole? Kell
Plv 1966 (S. Lätt)
MMg, Rõn, Plv - 3 var.
A25.Mees raiub ööd ja päeva, ei laastu olemaski? Tunnikell
Hls 1930 (E. Reichenbach)
A26.Mees raiub ööd ja päevad, aga ühtegi laastu ei ole? Kell
Plt 1942 (P. Alvre)
A27a1*.Mees raiub ööd ja päävad, aga laastu põle kuskil? Kell
Emm 1938 (E. Ennist)
Emm, Vän, Krk, TMr, 3Võn, Ran, Ote, Kan, Räp, 2As, Tt - 14 var.
Kmpm. EL III10 41
A27a2*.Mees raiub ööd ja peevad, aga mette üks laast äga tomp pole kusse? Kell
Phl 1938 (P. Palmeos)
Phl, Trt, Võn, Krl - 4 var.
A27b*.Miis ragu puid öö ja päiva, laste ei ole konnegi? Kell
Ote 1888 (V. Vaher)
TMr, Võn, Ote, Rõu - 4 var.
A28a*.Mees raiub küll ööd ja päevad, aga ühtegi laastu ei tule? Seinakell
KJn 1926 (S. Köögardal)
2KJn - 2 var.
A28b*.Mees raiub ööd ja päevad, ilmaski laastu ei tule? Tunnikell
Lai 1897 (H. Asper)
Lai, Rõn v. San, Ote - 3 var.
A29*.Miis ragu üüd ja päivä, laste ei näe konnegi? Kell käib
Ote 1889 (J. Kivisaar)
SJn, KJn, Ote, Urv, Räp - 5 var.
A30*.Mees raiub ööd-päevad, laastud maha ei lange? Seinakell
Hel 1928 (E. J. Kase)
Hel, Lai - 2 var.
A31*.Miis ragu üüd kui päivä, lastu ei lange iialgi? Kell
Ote 1895 (E. Palm)
Krj, Krj v. Mus, Pst, Ote, Rõu - 5 var.
A32*.Mees ragu päävä ja öö otsa, lastu ei langõ koheki? Kell
Ote 1889 (G. Wulff)
Hel, Puh, Ote - 3 var.
Meelej. nr. 33 (1887) 263 (19)
A33*.Miis ragu üü-päeva üttekokku, lastu ei lange sukugi? Saenakell
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Trv, Krl - 3 var.
• Liiv LMt 45 (93)
A34*.Mees raiub ööd ja päevad, aga ühtegi laastu ei lange? Kell
Vln 1942 (P. Alvre)
Tln, Pöi, Vln, Trt - 4 var.
A35*.Mees raiub ööd ja päävad, laastud taga langemata? Tunnikell tiksub
SJn 1890 (H. Kuresson)
SJn, Ksi - 2 var.
A36*.Mies raiub üöd ja päeväd, laastu ei kuku kunagi? Tunnikell
KJn 1898 (C. Sööt)
Vl, KJn - 2 var.
A37.Mies raiub üöd ja päevad ilma laastu kukkumatta? Kell
Jõe 1950 (G. Vilbaste)
A38a*.Mies raiub üöd ja päiväd, puu ei kukku, last ei lange? Kell
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Iis, 2Kuu - 3 var.
A38b.Mees raiub ööd ja päevad, kuusk ei kuku, laast ei lange? Seinakell
Kuu 1891 (T. Uustalu)
A39*.Mees ragu ööd ja päivä, lasta ei saa koheki? Tunnikell
Ote 1890 (J. A. Palm)
2Ote, Kan, Rõu - 4 var.
A40.Miis ragu üü' ku päävä', ei saa lastu lindama? Kell
Urv 1956 (A. Reigo)
A41*.Miis raiub üüd ja päeväd, laastid ei jää järele? Tunnikell
Hls 1889 (M. Ilus)
Nrv, Amb v. JMd, Pee, Hls - 4 var.
A42*.Üits miis raob üüd ja päivä, lastugi ei jää taade? Kell
Rõn 1949 (L. Pedajas)
Hää, Rõn - 2 var.
A43*.Miis raiub üüd ja päävad, luastu ei jää kunagi? Seinakell
Ksi 1888 (T. Riomar)
Kõp, Ksi, TMr - 3 var.
A44.Miis rago üüd ja päivä, ei rao üttegi lastu? Kell
Rõu 1897 (G. Raup)
A45.Miis ragu öösi ja pääva, lastu ei karga koheki? Kell
Krl 1889 (E. Kornel)
A46a*.Mees raiub üöd ja päevad, tükki küljest ei saa? Kell
VMr 1978 (A. Korb)
VMr, Kuu - 2 var.
A46b*.Mies raiub ööd ja päävad, puu küljest tükki kätte ei saa? Seinakell
Muh 1938 (M. Viidalepp)
Muh, Pst - 2 var.
A46c.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa ilmaski tükki kätte? Kell
Nis 1938 (R. Põldmäe)
A47a*.Mees raiub ööd ja päävad, ei saa kildu kunagi? Kell
Vig 1896 (H. Laipmann)
Jõh, VMr, Vig, Trt - 4 var.
A47b.Miis raiub üüd ku päevä, ei saa laastu kiltugi lahti? Seinäkell
Trv 1892 (J. Kill)
A48a*.Mees raiub ööd ja päävad, ei saa siiski puud maha? Seenakell
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Hlj, Sim, Vig, Plt, Pal - 5 var.
A48b.Miis ragu puud päävä ja üü otsa, ei saa kunagi maha raotus? Kellä tikutamine
Rõu 1890 (M. Jennes)
A49.Mees raiub ööd kui päevad, aga ei saa puud katki? Tunnikell
Pil 1887 (S. Käär)
A50.Mees raiub ööd kui päevad, aga sületäit puid ei saa? Seinakell tiksub
Amb 1894 (J. Tannenthal)
A51.Mees raiub ööd ja päiväd, ei saa süldä süllä korva? S[eina]kell
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
A52.Mees rajub puid ööd ja päevad, puurajumisel pole vahed iialgi? Seinakell
Hel 1889 (H. Karolin)
B*.Mees taub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi? Kell
Lih 1933 (H. Tampere)
Lih, Tõs, Hel, SJn - 4 var.
C.Mees lõhub ööd ja päevad, aga laastugi ei saa? Kell
Trt 1955 (J. Viidalepp)
D1*.Vanamees raiub ööd ning päevad, ei saa laastu iialgi? Tunnikell
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Han, Mus, 3Jäm - 5 var.
D2*.Vanamees raiub ööd kui päivä, ei saa laastu kunagi? Kell
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Trv, TMr, Se - 3 var.
D3.Vanamees raiub ööd ja päävad, ei saa laastu ilmaski? Tunnikell
Kos 1888 (J. Pikkel)
Kos, Jäm - 2 var.
D4.Vanamees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu elades? Tunnikell
Kär 1899 (K. Loiken)
Rap, Kär - 2 var.
D5*.Vanamees raiub ööd kui päevad, aga laasta kätte ei saa? Kell tiksub
Rid 1928 (M. Meiusi)
Rap, Kei, Mih, Mar, Rid, Khn - 6 var.
D6*.Vanamees raiub ööd ja päevad, ep saa laastu iial küljest ää? Tunnikell
Mus 1939 (K. Lepp)
Krj, 2Mus - 3 var.
D7*.Vanamees raiub üöd kui päevad, ei saa laastu välja? Tunnikell
Muh 1949 (S. Lätt)
Muh, Tõs - 2 var.
D8*.Vanamees raiub ööd ja päävad, ei saa laastu iial lahti? Kell
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Kuu, Lih - 2 var.
D9*.Vanamiis raiub ööd ja päevä, ilma et ütte laastut saas? Seinäkell
Trv 1897 (J. Vaine)
Sim, Hls, Trv - 3 var.
D10a*.Vanamees raiub ööd ja päevad, aga pole laaste? Kell käib
Krj 1939 (V. Fuchs)
Krj, Urv - 2 var.
D10b*.Vanamees raub ööd ja päeva, laaste ei ole koskil? Kell
San 1967 (S. Lätt)
Võn, 2San, Kan, Rõu, Vru - 6 var.
D10c*.Vanamiis rago üüd ja päivä, ei lasta kohki? Kell
Räp 1889 (J. Poolakess)
2Räp - 2 var.
D11*.Vanamees raiub ööd kui päeva, laastu ei tule kostkilt? Seinakell
Plv 1939 (J. Kelt)
Vän, Hls, Rõu, Plv, Se - 5 var.
D12*.Vanamiis raob üüd kui päivä, aga laste ei ole konnegi nätä? Kell
Rõn 1971 (K. Käppa)
Võn, Rõn - 2 var.
D13.Vanamees rajub ööd ja päevad, aga laast puu küljest ei lange? Kell
HMd 1927 (O. Niimann)
D14*.Vanamees raiub ööd ja päevad, laast ei lange, puu ei kuku? Kell
Sim 1929 (R. Viidebaum)
2Sim, Trm - 3 var.
D15.Vanamees raiub ööd ja päevad, aga puu ei lange maha? Seinakell
Vän 1897 (E. Tetsmann)
D16.Vanamees raiub ööd kui päevad, aga tükki küljest kätte ei saa? Kell
Tõs 1939 (A. Valtenberg)
D17.Vanamees raiub nurgas ööd kui päävad, ei saa kildu puu küllest ära? Seinakell
PJg 1888 (H. Lussik)
D18+.Vanamees raob ega päiv ku öö nukan puid? Tunnikell
Puh 1888 (J. Kenkmann)
Prn, Puh - 2 var.
E.Töömees raop ööd ja päiva, laste ei levva koskilt? Sainakell
Rõn 1888 (A. Andrei)
Fa.Kirves raob ööd ja päiva, lastu ei saa konagi? Kell
Puh 1889 (J. Loskit)
Fb.Kervega raiub ööd ja päevad, laasta välja ei saa? Seinakell
Sim 1929 (R. Viidebaum)
G1*.Raiub ööd ja raiub päävad, aga laastu ei saa? Seinakell
Vai 1889 (H. Masing)
Vai, Mar, Prn - 3 var.
G2.Üüse ja päivä rago, kunagi lasta saa-ai? Kell
Se 1939 (P. Toomemägi)
Meelej. nr. 23 ja nr. 24 (1887) 184 ja 192 (1)
G3*.Raiub ööd ja päävad, aga laastu kätte ei saa? Kell
Käi 1938 (E. Ennist)
Amb v. JMd, Mär, Käi, Vän - 4 var.
G4a.Raiub ööd ja päiväd, aga lastud ei lange? Kell
Kuu 1955 (G. Vilbaste)
G4b.Raiub üüd ja raiub päivä, lastu ilma langemede? Sainakell
Nõo 1926 (E. Päss)
G5+.Raiun, raiun ööd ja päevad, aga laastu lahti ei saa? Seinakell
As 1967 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Vil, As - 2 var.
H+.Teeb tööd ööd ja päevad, aga laastu kätte ei saa? Kell
Pld 1927 (P. Klein)
Pld, Trt - 2 var.
Ia*.Mees raiub aasta otsa, ei saa laastu elades? Kirikukell
Han 1889 (A. Reimann)
Han, Puh, Räp - 3 var.
Ib.Mees taob aasta otsa, tükki küljest ära ei saa? Kell
Tõs 1921 (S. Lind)
Ic.Mees raiub aasta otsa, ei saa siiski puud maha? Kell
Kse 1889 (K. Karu)
J.Mees raiub puid päev otsa, aga laastu ei lange? Kell käib
Pal 1896 (M. Kitznik)
K1*.Mies raiub iga päe, ei saa laastu lahti elades? Tunnikell
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Tür, Tor - 2 var.
K2a.Iga pääv raiub, ei saa ialgi laasto kätte? Tunnikell
Pha? dat-ta (anon)
K2b.Ega päiv rago, lasta kunagi? Sainakell
Räp 1889 (K. Tamberg)
L1a.Miis ragu puid ütepuhku, laste ei tule üttegi? Tunnikell
Krk 1889 (J. Kuusik)
L1b.Miis raiub üttelugu, aga ei saa ütte laastutki? Tunnikell
Pst 1889 (J. Ainson)
L2.Vanamiis ragu puud ilmast ilma, aga maha raotus ei saa kunagi? Kellä tiksmine
Ote 1939 (A. Kroon)
L3.Üttepuhku raotas, laste konnegi ei ole? Kell
Urv 1890 (J. Teder)
Ma.Mees raiub meeletumalt, laastud siiski langematta? Tunnikell
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 18 ja 53 (72)
Mb.Mees raiub väsimata, laastud siiski langemata? Kell
Võn 1897 (P. Rootslane)
N*.Mees raiub puud, laaste ei ole kuskil? Seinakell
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Hlj, Kad, MMg, 2Trt, Nõo - 6 var.
E EM 92 (779); E EM2 79 (986); Nurmik II 4 (6); Puus. KH III5 74; Bachman-Vilbok II 130
O1.Vanamees raiub puid, aga laaste pole kusagil? Kell
Prn 1933 (J. Vaino)
Rkv, Prn - 2 var.
O2*.Miis rago ütte puud, aga ei rao kunagi maha? Kell
Rõu 1897 (G. Raup)
2Prn, Rõu - 3 var.
O3*.Vanamiis lahk puid, ei saa kunagi lastu? Kell tiks[ub]
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
HMd, Urv v. Krl - 2 var.
P+.Vanamees raiub lepikus, äi saa laastu puu küljest ära? Kell
Mus 1939 (K. Lepp)
Vai, Amb v. JMd, Mus - 3 var.
Qa*.Miis rago, a lasta olõ-õi kohki õi? Kellapendel käimisel
Se 1938 (J. Ilvik)
VMr, Kuu, Kei, Pöi, 2Se - 6 var.
Qb*.Mees raiub ja raiub, aga laastu pole kusagil? Kell
Kuu 1935 (A. Mägi)
Kuu, Trt - 2 var.
Ra.Vanamees raiub ja raiub, kuid laastusid ei tule? Kell
Amb v. JMd 1937 (L. Aalde)
Rb.Vanamehekene rago, rago, a lasta kunage saa-ai'? Kell
Se 1938 (A. Tubli)
S*.Raiub, raiub, aga laastu ei saa? Kell
Mar 1961 (H. Maasing)
JJn, Kuu, Rap v. Mär, Mar, 2Se - 6 var.
Z+.Taob, taob, aga tükki küllest ära ei saa? Kell
Kuu 1935 (S. Huusmann)
JMd, Kuu - 2 var.
T1a*.Lätt, jälgi jää-äi, rago, a lasta saa-ai? Lootsiguga sõitminõ
Se 1935 (D. Karnask)
3Se - 3 var.
Kontam.: = 2096C1a*
T1b1.Läät, läät, jälgi olõ-õi, raot, raot, lasta saa-ai? Järvel sõit
Se 1927 (M. Pihlapuu)
5Se - 5 var.
Kontam.: = 2096C1b1
T1b2.Rago, rago, saa-ai lasta, lätt, lätt jää-äi jälgi? Lootsiku sõudmine
Se 1888 (H. Prants)
Kontam.: = 2096C1b2
T2.Sõida, sõida, jälgi olõ-õi, rao, rao, lasta olõ-õi? Meri
Se 1934 (F. Paloots)
Kuusik KT 214 (39)
Kontam.: = 2096C2
U.Mees künnab ööd kui pääva, aga ei saa laastu elades? Laev
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Kontam.: = 1070G
Vrd.1070 1134 1872D
1134.MIIS RAOP ÜÜD JA PÄIVÄ, EI SAA PAIGAST KOHEGI? Kell - 0+3+2+1 = 6 (36) var.
a.Vana mees raiub ööd ja päevad, ei saa paikast ära? Tunnikell
Trv 1903 (G. Lipp)
b.Miis raop üüd ja päivä, ei saa paigast kohegi? Kell
Võn 1895 (H. Mikkel)
c.Raiub ööd ja päevad, kuid ei pääse paigast? Seinakell
Hls 1939 (L. Sakk)
d.Ragu üüd ja päivä, ei liigu miis paigastki? Kell
Urv 1954/5 (K. Neevits)
e.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa sammu edasi? Uur
Vil dat-ta (H. Leoke)
f.Raiub ööd ja päävad, edasi ei saa sammugi? Kell
Emm 1938 (E. Ennist)
Vrd.610 648 878 1133 1703 2205Cc
1135.MIIS SÕIT SIIRU-SAARU, ÜTLES: "LAKU PERST, PLESSPÄÄ, MINNO ESIKI MEHELE VIIÄS"? Regi - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Se 1960 (H. Keskküla)
Vrd.872A16
kk: Laku perset, lauluräästas, ma saan muidugi mehele (Vil)
1136.MEID ON SEITSE VAPRAT VENDA, SEITSE ÜHE EMA POEGA, KÕIK ON ÜHENÄULISED, ÜHESARNATSED SALEDAD, KUUS NEIST VALJUD VALITSEMA, RIIKI HOOLSALT OHJAS HOIDMA, ÜKS AGA ON NII ÜLEHELDE, ET EI SUNNI ÜHTEGI TÖÖLE? [Lahendus puudub] - 0+1+0+1 = 2 (16) var.
a1.Meid on seitse vaprat venda, seitse ühe ema poega, kõik on ühenäulised, ühesarnased saledad, kuus meist valjud valitsema, riiki hoolsalt orjas hoidma, üks aga on nii ülihelde, et ei sunni ühtki tööle? Nädalapäevad
J. Järv (Virul. Lisa nr. 21 ja 24 (1888) 335 ja 383): omaloominguline tekst
° Virul. Lisa nr. 21 ja 24 (1888) 335 ja 383; Laste Maailm 128; Ronk nr. 22 ja 23 (1924) 535 ja 560; Õpilasleht nr. 24 ja 27 (1934) 7 ja 10
a2.Meid on seitse vaprat venda, seitse ühe ema poega, kõik on ühenäulised, ühesarnatsed saledad, kuus neist valjud valitsema, riiki hoolsalt ohjas hoidma, üks aga on nii ülehelde, et ei sunni ühtegi tööle? [Lahendus puudub]
Kuu 1948 (A. Hameri)
b.Meid oli seitse vaprat venda, seitse ühe ema poega, kuus meid valjut valitsema, riiki hoolsast orjas hoidma, üks on nõnda helde, et ei sunni ühtegi tööle? Päevad
Trv 1903 (G. Lipp)
1137.MEIE KARI, TEIE KARI LÖÖVA KOKKU POKST? Hamba - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
Nõo 1875 (J. Kerg)
Vrd.1603
1138.MEIE MAAL ÜKS MARJAS MEES, ISE TEMA KÄNN ON KÄTKI SEES, MÄNGIB RAUDRIISTAGA? Käi - 0+2+1+3 = 6 (6) var.
a1.Meie maal üks marjas mees, ise tema känn on kätki sees, mängab raudriistaga? Käi
Pöi 1937 (M. Viidalepp)
a2.Meie maal on möuras mees, ise tema känn on kätki sees, mängib rauast riistaga? Käi
Pöi 1956 (O. Jõgever)
a3.Meite maal üks mõuris mees, ise täma känn magab kätki sihes, vahel tä mängab raavast riistaga? Käi
Khk 1947 (A. Kannel)
b.Meie maal on mauris mees, ise tema känn on kätki sees, mängib rauast asjaga? Käiamine, käi
Muh 1951 (S. Teevet)
c1.Üks mäuris mees on meie maal, ise ta känn on kätki sees, ise ta mängib rauaga? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
c2.Üks mõuras mees on meie maal, ise tema känn on kätkis veel ja võitleb kangest rauaga? Käi
Pöi 1894 (T. Undritz)
1139.MEIE TUA TAGA KASVIS ÜKS SUUR TAMM, SEE TAMM OLI SEEST ÕÕNES, SEAL SEES OLI [SEITSE] PUUDA SÄÄSKA, NEED KEERUTASID KAERAKÕRTEST KÖIT KUNNI MAAST TAEVANI? Sõna, mis ei ole tõsi - 0+2+0+0 = 2 (11) var.
A.Meie tua taga kasvis üks suur tamm, see tamm oli seest õõnes, seal sees oli [seitse] puuda sääska, need keerutasid kaerakõrtest köit kunni maast taevani? Sõna, mis ei ole tõsi
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 93 (790); Schneider Elusal. Kal. (1905) 7 ja 42 (1); E EM2 80 (1000); Nugis 290 ja 314 (136)
B.Minu isa tare taga oli suur tamm, seitse puuda sääska oli otsas, tegivad kaeralipetest köie taeva, seda mööda lasti [kolm] meest maha, esimene põlvine, teine niudeni, kolmas üle pää? [Lahendus puudub]
Vil dat-ta (H. Leoke)
Vrd.nlj: AT 1889, 1960 (D ja E)
1140.MEIL MUST, TEIL MUST, IGAS PERES ISE MUST? Pada - 2+30+1+2 = 35 (81) var.
A1a1.Meil must, teil must, igas peres ise must? Pada
Pär 1888 (M. Lipmann)
Jür, Juu, Kul, Han, Tõs, Tor, Pär, Hää, 2Võn, Rõu - 11 var.
E EM 93 (791); E EM2 80 (1001); E MM 12 ja 44 (156); E MM2 12 ja 47 (158); Nugis 290 ja 314 (137); ÜÕÕ 45 (2); E MM3 9 ja 38 (158)
A1a2.Meil on must, teil on must, igas peres isi must? Pada
Trv 1928 (E. Treu)
Tor, Saa, Trv, Pal, Tt - 5 var.
• Wied. 276/7
A1a3.Teil must, meil must, igas peres isi must? Pada
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
A1a4*.Meil must, teil must, igas peres ikke must? Pada
Lai 1888 (M. Kolluk)
Plt, Lai - 2 var.
A1a5.Meil must, teil must, igas peres must? Pada
Lai 1897 (H. Asper)
Mih, Lai - 2 var.
A1b.Meil must, neil must, igas peres ise must? [Lahendus puudub]
Urv 1992 (anon)
A1c*.Meil mustik, teil mustik, ikka igas peres mustik? Pada
Plt 1891 (J. Reinthal)
2Plt - 2 var.
A2a.Teil must, meil must, egan talon esi must? Pada
Plv 1888 (J. Tamm)
A2b.Meil must, teil must, egäl talol esi must? Pada
Kan 1888 (J. Väggi)
2Kan - 2 var.
A3.Teil must, meil must, kõigil külal must? Pada
Vig dat-ta (M. J. Eisen)
E EM 150 (1426); E EM2 130 (1868)
A4.Meil must, teil must, iga külas ise must? Pada
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
A5.Meil must, teil must, igas tares isi must? Pada
Vig 1896 (H. Laipmann)
A6.Meil must, teil must, egän majan must? Pada
Urv 1888 (G. Seen)
A7.Meil om must, teil om must, igan paigan esi must? Pada
San 1889 (P. Koolmeister)
A8.Teil must, meil must, igalühel ise must? Pajad
Aud 1893 (J. Sauga)
A9.Teil must, meil must, ega päivi esi must? Pada
Ote 1889 (V. Vaher)
B.Üks must meil, kaks musta teil ja kaks musta kõigel külal? Ahjuroop, luud ja labidas
Pil v. Pst 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Kontam.: = 2170C
Vrd.1141 2170
1141.MEIL RADA, TEIL RADA, KÕEGE KÜLAL RADA? Räästatilked - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Vrd.1140 2170
1142.MEILE TULLI MEELIVÕÕRAS, MEELIVÕÕRAS, KEELIVÕÕRAS, IGA PÄIVA KÄNGA JALAN, KARUPÄIE KASUK SÄLLAN? Vasik - 2+74+8+9 = 93 (167) var.
A1a.Igä päivä kängä jalan, karupäis kask sällän? Lammas
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
Rõn, Räp - 2 var.
A1b.Karvapooli kask säläh, õga päivi kängä jalah? [Lahendus puudub]
Se 1927 (Linnasaar)
A2*.1) Kiitsa-käätsa känga jalahn, karvupidi kasuk sälähn? Lehm
Rõu 1896 (A. Perli)
2) Kipsas ja kapsas kõõ käü kängä jalah ja karvopooli kask säläh? Lammas
Se 1934 (N. Oinas)
San, Rõu, Se - 3 var.
B.Venelase tuleva kiidsa-kaadsa, karvupidi kaska sälan? Lamba
Plv 1932 (M. Torop)
C.Igas majas neitsid, kingad jalas ja karuspidi kasukad selgas? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
D1.Meile tuleva külälise, karupäide kaskalidse? Karja kodutulek
Ote 1893 (J. Tammemägi)
D2.Meile tulli külaline, kes konagi kingu jalast ja karupäidi kaskat sällast ära ei viska? Vask
Ote 1889 (V. Vaher)
Ea.Külaline meile tullu Siiteverest, Tiiteverest, karupidi kasuk sel'lan, iga päev kengad jalas? Vasikas
Trv 1896 (J. Tõllasson)
Eb.Küläline tuleb meile niite veerest, tiike veerest, ega päev tal kenga jalan, karupidi kasuk sellän? Lehm, elajas
Trv 1897 (J. Vaine)
Ec.Meile tulli külaline siita päält ja niite päält, ega päivi känga jalan, karupäidi kask täl sällan? Vasikas (vask)
Rõn 1888 (A. Andrei)
F1.Meile tuli eila võeras, keeletu ja meeletu, karupidi kasukas seljas, elupõlised kingad jalas? Vasikas
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
F2.Meile tuli võeras Võnnumaalt, kesse iga päe kõnnib kingad jalas ja karvapidi kasuk seljas? Härg
Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
G1.Meile tulli Meelimaalt ja teile tulli Teelimaalt imeline loomakene, tal pahurpidi kasuk seljas, igavetse kinga jalas? Talleke
Võn 1895 (P. Rootslane)
G2a.Teile võeras, meile võeras, karvupidi kask sällän, igavese kinga jalan? Lehm ehk lammas
Võn 1958 (G. R. Sordla)
G2b.Teile võeras, meile võeras, igapäevased kingad jalas, vana kasukakrobi seljas? Lammas
Lai 1897 (H. Asper)
H1a1*.Meile tuleb meelivõõras, meelivõõras, keelivõõras, iga päe kingäd jalas, karupidi kasuk selläs? Lehm
Vil 1936 (L. Köögardal)
Pst, Vil - 2 var.
H1a2.Meile tulli meelivõõras, meelivõõras, keelivõõras, iga päiva känga jalan, karupäie kasuk sällan? Vasik
Krl 1889 (E. Kornel)
Võn, Krl - 2 var.
H1a3*.1) Meile tuleb meelivõeras, meelivõeras, keelivõeras, iga päe tal kingad jalgas, karupidi kasuk seljas? Lammas
Vil 1894 (A. Suurkask)
2) Meile tuleb meelest võõras, meelest võõras, keelest võõras, iga päev tal kingad jalas ja karvupidine kasuk seljas? Lammas
Vil 1891 (J. Karus)
3Vil - 3 var.
H1a4.Meele tulid niilivõerad, niilivõerad, kiilivõerad, neil iga pääv kingad jalas, karvupidi kasuk sel'las? Lehm
Äks 1890 (A. Mauer)
H1b1*.1) Meile tuleb meelivõeras, meelivõeras, keelivõeras, igapäevase kinga jalas, karvupidi kasuk seljas? Elajas
Trv 1894 (J. Sirul)
2) Meile tuleb meelivõrs, meelivõrs ja keelivõrs, igapäevased kingad jalas ja karupidi kasukas seljas? Hobune
Trv dat-ta (A. Parts)
Juu, 2Trv - 3 var.
H1b2*.Meile tuli meelivõeras, meelivõeras, keelivõeras, karvane kasukas seljas, igapäised kingad jalas? Lehm
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Tt - 2 var.
H1c1.1) Meile tulli meelivõõras, meelivõõras, keelivõõras, igävetse kängä jalan, karupidi kasuk sällan? Lammas
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2) Meile tulli meelivõõras, meelivõõras, keelivõõras, igävedse kängä jalan, karupäie kaska sällän? Lehmäl poig
San 1889 (M. Lepp)
3San, Kan, Krl - 5 var.
RpS nr. 6 (1939) 189; ÜÕÕ 98 (11)
H1c2.Meeli tulli meelivõõras, keelivõõras, igavetse känga jalan, karupodi kask sälän? Vasik
Võn 1888 (J. Kripson)
H1c3.Meile tuleb meelevõõras ja keelevõõras, karopidi kask sälän ja igävetse kängä jalan? Vasikas sünnib
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
H1c4.Meile tuli meer võõras, egapäivitse kenga jalan, karupäide kask sällän? Lammas
Ote 1892 (J. Ainson)
H1d.Meile tulli meelivõõras, meelivõõras, keelivõõras, pühapäiva küpar pään, kõrvupäie kask sällan, igavetse känga jalan? Kui vask om sündunu
Ote 1895 (J. Kukrus)
H1e.Meile tuli miilivõeras, miilivõeras, kiilivõeras, kiililaga kingad jalas, karvupidi kasuk seljas? Lammas
Äks 1894 (J. J. Millert)
H2a.Meile tuli meelivaras, meelivaras, keelivaras, igavetse känga jalan, karupäide kask sälän? Vask
Rõn 1935 (R. Viidalepp)
H2b.Meile tulli miilevaras, kiilevaras, igävetse känga jalan, karupäide kask sällän? Lehm
Ote 1895 (C. Lipping)
H2c.Meile tuleb meelivaras, keelivaras, ega päiv känga jalan ja karupidi kask sällan? Vask
Kam 1889 (A. S.)
H3.Meile tuleb meeli veerest, meeli veerest, kiili veerest, igapäevsed kingad jalgas, karupidi kasuk seljas? Lehm
Pal 1891/2 (H. Maasen)
H4.Meele tule meelijala, keelijala, ega päivi karvopidi kask sälan? Lehm
Plv 1890 (J. Tobre)
H5a*.1) Meele tulõ meeliline, meeliline, keeliline, ega päiv tal kängä jalah, karvopäädi kask täl säläh? Lammas
Plv 1903 (J. Semm)
2) Meile tulep meeliline, meeliline, keeliline, ega päiva kängä jalah, kask karvupäide sälah? Lammas
Plv 1889 (G. Pennert)
Ote, 3Plv, Se - 5 var.
Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (4); Mihkla KlL 74 (4); Vih. (1950) 81 ja 82 (4); Terri 20 (1); Metstak2 40 ja 43; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (4)
H5b.Meele tule meeleline ja keeleline, ega päiv kängä jalah, karvapäidi kask säläh? Lammas
Räp 1875 (J. Jagomann)
H5c.Meile tuleb iga päev meeleline, keeleline, kinga' jalah, karvupidi kasuk säläh? Lehm, toob iga päev piima
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
H5d.Meile tule meeleline, ega pääva känga' jalah, karvapädi kask sälah? Lammas
Plv 1933 (R. Viidebaum)
I1.Eelijäs, meelijäs, iga päivä kängad jalas, karvupäidi kasukas seljas? Lehm
San 1877 (J. Hurt)
E EM 28 (44); Schneider Elusal. Kal. (1905) 17 ja 42 (15); E EM2 28 (54)
I2.Heeli-meeli meile tuled, igävedse kängä jalan? Vasikas
San 1888 (K. Gross)
I3.Eeli tulli, meeli tulli, karvopidi kaska sällän? Lammas
Plv 1888 (J. Tamm)
Ja.Mees ja tuli meesiast, tuli kaema keesiast, igalühel kingad jalas, karvupooli kasuk seljas? Kahr
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Jb.Mees see tuli meesias, tuli, tuli keesias, karvupidi kasuk seljas, igavesed kingad jalas? Karo
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
K.Meele tulle meeste tsõtsõ, meeste tsõtsõ, naaste nado, naaste nado, ega päiv känga jalah, karvopäidi kask säläh? Lammas
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
L1a1.1) Tuleb meile Meerimaalt, Meerimaalt ja Keerimaalt, igavesed kingad jalas, karupidi kasuk seljas? Karu
Hel 1879 (J. Liiv)
2) Tule meile Meerimaalt, Meerimaalt ja Keerimaalt, igävese kängä jalan, karupidi kasuk sällän? Vasik
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Krl - 2 var.
• Liiv LMt 45 (89); E EM 158 (1519); E EM2 137 (1976); Nurmik I 67
L1a2*.Meile tulli Meerimaalt, Meerimaalt, Keerimaalt, karupäide kask sällan, igävetse kängä jalan? Lehmavask
Rõn 1888 (H. Urb)
2Rõn - 2 var.
L1b1.Meile tuleb Meerimaalt ja Keerimaalt, igavesed kingad jalas, karupidi kasuk seljas? Karu
Trv 1888 (H. Utso)
L1b2.Tulle meiele Meerimaalt ja Keerimaalt, egapäivätse kängä jalah, karvopädi kaska säläh? Kahr
Plv 1890 (J. Tamm)
L1c.Tuleb meile Meerimaalta, Meerimaalta merda mööda, igavesed kingad jalas, karupidi kasuk seljas? Karu
Trv 1889 (J. Käger)
L1d.Meile tulnud meerima, meerivast tulnud seeriva, igapäevased kingad jalas, karuspidi kasukas seljas? Vasikas
Pär 1888 (H. Martinson)
L1e.Tuleb meile Meerimaalt, Meerimaalt, igavesed pätad jalges, karupidi kasukas selges? Karu
Tor 1889 (C. Tults)
L1f.Kis tuleb Keerimaalt, karupidi kasukas selläs, kulumata kengäd jalas? Karu
Saa 1888 (P. Sitzka)
L2a.Meile tulli Meeri mõisast, külaline Keeri mõisast, egäl päeväl kängä jalan, karupidi kask sellän? Karu
Trv 1894 (A. Rull)
L2b.Meile tuli muri mõisast, kuri mõisast, egapäise kinga jalan, karune kasuk sel'lan? Karu
Trv 1894/1901 (J. Kala)
E EM2 81 (1005)
L3a.Meile tulep Meeri vallast, Meeri vallast, Keeri vallast, egäpäine võhivõõras, karupidi kask sälän, egäpäivä kängä jalan? Lehm
Võn 1889 (T. Lätti)
L3b.Meeri vallast, Keeri vallast, karupäien kask sällän, igävedse kängä jalan? Sündünü vask
Ote 1893 (J. Tammemägi)
L4.Meerias ja Keerias, iga päeva tal kingad jalgas, karuspidi kasukas selgas? Vasikas
Tt 1888 (A. J.)
L5a*.1) Meile tulli meeri-keeri, ega päevi känga jalan, karupäidi kasuk säljan? Lammas
Puh 1889 (J. Loskit)
2) Meile tulli meeri-keeri, ega päiv om kängäd jalan, karupäädi kask om sällän? Hobene
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
Puh, 3Ran - 4 var.
L5b*.Meile toodi meeri-keeri, igal päival kingad jalas, karupäidi kasukas seljas? Sikk
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Nõo, Puh - 2 var.
M1a.Meile tuleb mererikas, iga päev om ilmarikas, karupäie kasuk sel'lan, iga päe om kinga jalan? Lehm
Hel 1962 (H. Kokamägi)
M1b.Meile tulli meririkas, karupäidi kask sälän, egäpäivi kängä jalan? Vasikas
Ote 1889 (G. Wulff)
Meelej. nr. 33 (1887) 263 (11); E EM 94 (794); E EM2 81 (1005)
M1c.Meile tulli mererikas, käbärigu känga jalan, karupäidi kasuk sällän? Vask
Ote 1889 (J. Kivisaar)
M2.Meile tulli meelerikas, egä päivä hengerikas, karupäidi kask olli sällän, egäpäivatse känga jalan? Vask
Ote 1889 (H. Nugin)
N.Meile toodi meki-keki, iga pääv kingad jalas, karvupidi kasuk seljas? Sikk
Äks 1893 (P. Sepp)
O.Meile toodi totter-lotter, kiitsa-käätsa kängä jalan, karvupidi kask sällän? Lammas
Võn 1909 (J. Moodis)
P.Semekene-kemekene, käu egä päivi saapa jalan ja karvupäädi kask sälän? Voonakene
Kan 1888 (J. Väggi)
Q1a.Meil tuleb meeleline, iga päev maailma rikas, särk seljas selipidi, kasuk kaalan karupidi? Lehm
Trv 1889 (J. Käger)
Q1b.Meile tuleb meeleline, iga päev ta ilmarikas, särk seljas selipidi, kasuk seljas karupidi? Lambatall
Saa 1889 (J. Tuul)
Q2.Võõras tuli ilma, kask karvupite, särk sälipite? Voonake sünnis
Kan 1888 (G. Veski)
Q3.Särk sällän sälüpäidi, kask sällän karupäidi? Lammas
Ote 1890 (J. A. Palm)
R.Kipsut-kapsut kengä jalan? Lammas
Võn 1950 (L. Kilk)
1143.MERDE MAHUB, METSA EI MAHU? Äke - 0+11+2+0 = 13 (19) var.
A1a.Mis metsa ei mahu? Äki
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vän, Kod - 2 var.
A1b.Mis ei mahu metsa? Ägel
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
A2.Mõtsast tuuas, mõtsa ei mahu? Ägel
Trv 1890 (J. Tinn)
Trv, Vil - 2 var.
A3.Pisuke on ja metsa ei mahu? Äke
Hls 1894 (J. Riiet)
Ba.Merde mahub, metsa ei mahu? Äke
Trm 1896 (J. Soodla)
VJg, Trm - 2 var.
E EM2 81 (1008)
Bb.Merde sünnib, metsa ei sünni? Äke
Lai 1937 (P. Tammepuu)
C.Lagedale mahub, metsa ei mahu? Ägel
Vil 1895 (A. Suurkask)
D.Metsa ei mahu, peenrale mahub? Äke
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 95 (802); E EM2 81 (1015)
E.Nigiseb ja nagiseb, üle aia ei saa ega metsa ta ei mahu? Äke
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 1454Ü
Vrd.1149 1794
1144.MERE PÄÄL KOL' KULLATSÄUKA? Lihavõõdõ, suvistõpühä, talsipühä - 0+6+3+0 = 9 (9) var.
A.Kol pihlapuu tsalka kest merd? Talse-, lihavõte-, suvidsepühi'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (70)
B.Üts tamm kesket merd, kolm kullast sauka sisen? Aaste, kolm suurt pühi
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd. 2727A6c
Ca.Mere pääl kol' kullatsäuka? Lihavõõdõ, suvistõpühä, talsipühä
Se 1929 (V. Savala)
Cb1.Kolm tsäuka mere pääl? Pühi': talse-, suvistõ- ja munapühi
Se 1932 (N. Sõrmus)
Cb2.Kolm säuku meren? Kolm suurt püha aastas
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, 2Trv, Vil - 4 var.
Cb3.Merel kolm tsäuka? Pühi'
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
1145.MERI KOLME TULBA OTSAH? Tõrdu - 0+2+5+2 = 9 (21) var.
a.1) Meri kolme tulba otsah? Tõrdu
Se 1924 (H. Jänes)
2) Meri kolmõ tulba otsah? Mõskmõtõrdo
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Vas, 6Se - 7 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
b*.Meri kolmõ jala pääl? Tõrdo
Se 1934 (F. Paloots)
2Se - 2 var.
Vrd.698 923 1146 1147 2097
1146.MERI NELJA TULBA PÄÄL? Taevas - 1+0+0+0 = 1 (11) var.
Tt dat-ta (anon)
Wied. 277; E EM 94 (801); E EM2 81 (1014)
Vrd.698 923 1145 1147 2097 2651
1147.MERI VIIE TULBA OTSAN? Taarikapp - 0+2+1+1 = 4 (7) var.
A.Kirik viie tulba peal? Taarikann käe peal
Saa 1889 (J. Tuul)
RpS nr. 6 (1939) 189
Ba1.Meri viie tulba otsan? Taarikapp
Puh 1889 (J. Andresson)
Ba2.Meri viie tulba pääl? Veenõu viie sõrme peal
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
Bb.Meri viie tulba otsah, sisse satat, ar' ka uput? Viinanaps
Se 1932 (N. Sõrmus)
Vrd.698 923 1145 1146 2097
1148.METS LIHAMÄE PÄÄL? Juuksed - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 82 (1025)
1149.METSA MAHUB JA MERDE EI MAHU? Linnusulg - 0+2+0+0 = 2 (7) var.
a.Metsa mahub ja merde ei mahu? Linnusulg
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
RpS nr. 6 (1939) 191
b.Merde ei mahu, metsa mahub? Põis
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Vrd.1143 1795
1150.METSAN SÜNDÜNU, METSAN KASVANU, TULE KODU PUTRU SÖÖMA? Puulusik - 0 (10) var.
O. Lipstok (1934): omaloominguline tekst
SSTT 66; Metstak 12 ja 33 (81); VJr 39 ja 40 (14); Metstak2 26 ja 27
Vrd.1152
1151.METSAS ELAB, METSAST TUUAKSE, VAHEL SEES ÜKS HING, VAHEL KAKS, MÕNIKORD KOLM KA? Voodi - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
A.Metsas elab, metsast tuuakse, vahel sees üks hing, vahel kaks, mõnikord kolm ka? Voodi
Rap 1921 (L. Pärt)
B.Küün om, põhku ei kanna', neli jalga om, loom ei olõ', rõivit kand, inemine ei olõ', sulgi kand, lind ei olõ', vahel om üts hing siseh, vahel om kats hinge? Voodi
Plv 1949 (J. Sulengo)
Vrd.1157, 2017
1152.METSAS MA KASVASIN, RANNAL MA SÜNDISIN, VEE PÄÄL MA ELAN, TULES MA SUREN, ÜTLE, MIS MA OLEN? Laev - 2+43+17+7 = 69 (164) var.
Aa1*.Metsas ma kasvasin, rannal ma sündisin, vee pääl ma elan, tules ma suren, ütle, mis ma olen? Laev
Tt 1871 (J. Hurt)
VMr, Krk, MMg, Tt - 4 var.
• EPost. Lisal. nr. 8 ja 11 (1871) 48 ja 66 (7); Mötleja 21 ja 53 (85); ER Kal. (1883) 86 ja 93 (2)
Aa2.Metsas kasvis, rannas sündis, vees elab, tules sureb? Laev
Vai 1889 (H. Masing)
Vai, Hää - 2 var.
Aa3.Mõtsah ta kasus, rannah sünnüs, viih eläs, tuleh kooles? Laiv
Plv 1889? (J. P.)
Ab1*.Metsas ma kasvasin, rannal ma sündisin, vee peal ma elan, tuules ma suren? Laev
VMr 1890 (J. Reise)
VMr, Jõe, Kos, Hel, SJn - 5 var.
Ab2*.Metsas kasvab, randas sünnib, vee peal elab, tuulde sureb? Laev
Tõs 1890 (M. Kirikall)
JJn, Tõs - 2 var.
Ac.Metsas kasvab, rannas sünnib, vees elab, tormis sureb? Laev
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
San, Krl - 2 var.
Pioneer nr. 7 (1955) 24 (13); Janno-Salun III 212; Siim-Vallner III 46; Hiie-Moks II2 85; Hiie-Müürsepp III/II 105
Ad*.Metsas ma kasvin, rannas ma sündisin, meres ma elasin ja tuules ma surin? Laev
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Tor, KJn - 2 var.
Ae1*.Metsas kasvab, rannal sünnib, meres elab, tules sureb? Laev
Nis 1938 (R. Põldmäe)
Nis, Hii, Tor - 3 var.
Ae2.Metsas ma kasvasin, rannas ma sündisin, meres ma elan ja tules ma suren? Laev
Rap 1926 (A. Hamburg)
Af.Metsas kasvab, meres elab, rannal sünnib, rannal sureb? Laev, paat
Hää 1941 (M. Mäesalu)
Ag.Metsas kasvab, rannal sünnib, tuules elab, vees sureb? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 95 (804); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (6); E EM2 81 (1018); E MM 12 ja 44 (157); E MM2 12 ja 47 (159); Puus. KH III5 76/77; Ainelo III 62; Huvit. II3 113 ja 248 (10); Nugis 290 ja 314 (138); E MM3 9 ja 38 (159); Mihkel nr. 7 (1995) 54 (5)
Ah.Metsas ma kasun, mere ääres ma sünnin, vees ma elan ja tuules ma suren? Laev
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Ai.Suos ma sündsin, laanes ma kasvsin, vees ma elasin, tules ma suren? Lootsikas
KJn 1898 (C. Sööt)
Aj.Metsas ta sündis, randas ta kasvis, meres ta elas ja tuules ta suri? Laev
Tor 1889 (C. Tults)
Ak1*.Metsas ma sündisin, rannal ma kasvasin, vee peal ma elan ja tules ma suren? Laev
Muh 1888 (T. Kuusik)
Vig, Muh - 2 var.
Ak2.Metsas ta sünnib, rannas kasvab, vees elab, tules sureb? Laev
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Al.Metsas sünnin, metsas kasvan, meres elan, merde suren? Laev
Hel 1955 (H. Sillaste)
Säde nr. 104 (1967) ja 9 (1968) 8 (4)
B.Metsas kasvab, rannal sünnib, tuules elab, vees upub? Purjelaev
Tln 1926 (M. Sengbusch)
Ca.Metsas sündind, mere ääres kasvand, vee pääl elab, tules põleb? Laev
Rei 1889 (P. Reikmann)
Cb.Mõtsan ma sündse, rannan ma kasve, meren ma elä ja tulen ma pala? Laev
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Cc.Mõtsan kasvab, rannan sünnib, vii pääl eläb, tulen palab? Lootsik
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
D.Mõtsah ma kasvi, rannah ma sündi, vee pääl ma ela, tuule[h] ma liigo? Laiv
Vas 1888 (C. Lenzius)
E.Metsas ma kasvasin, rannal ma sündisin, vees ma käin ja tormis ma suren? Laev
KJn 1930 (J. Rätsepp)
Fa.Laandes olen ma kasvand, randas olen ma sündind ja meresse ma surin? Laev
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Fb*.Metsas kasvab, rannal sünnib, merde sureb? Laev
Kuu 1909 (A. Ploompuu)
Kuu, Emm - 2 var.
Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (1)
Fc.Metsas kasvab, randas sünnib, vees sureb? Laev
Krj 1938 (K. Lepp)
Emm, Krj - 2 var.
Fd.Metsas on kasvanud, mere ääres on sündinud ja tuules on surnud? Laev
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Fe+.Rannan ma sündsi, viin ma kasvi, tulle suresi? Laiv
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Jõh, Võn - 2 var.
Ga.Laanen ma sündi, meren ma elli, tuulde ma surri? Laiv
Kan 1892 (J. Väggi)
Gb*.Kuival maal sündisin, vees ma elan, tules ma suren? Vene
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Tln - 2 var.
Gc.Metsas ma sündisin, vees ma elasin, tules ma suresin? Laev
Pst 1888 (J. Jaakson)
Ha.Metsas mina sünnin, rannas mina kasvan, meres mina elan? Laev
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Hb.Mõtsan sündü, rannah kasvi, viin elas, tuld ei pelgä? Laiv
Rõu 1894 (A. Assor)
Hc.Metsas sündind, metsas kasvand, vees elab? Paat
Kir 1937 (A. Kiindok)
Metstak2 70 ja 71
Hd.Metsas kasvab, rannas sünnib ja vees elab? Laev
Trt 1949 (O. Hildebrand)
He.Metsas kasvab, maa peal sünnib, meres elab? Laev
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
I*.Metsas kasvab, rannas sünnib, vee pääl liigub? Laev
Kär 1889 (J. Mändmets)
Kär, Hää - 2 var.
Ja*.Metsas ta kasvab, meres ta elab ja tuules ta sureb? Laev
Tor 1889 (M. Tohv)
Tor, Hls - 2 var.
Jb.Puis kasvas, veel elab, mais sureb? Laev
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
K.Metsas ta kasvab, meres ta elab ja randas ta seisab? Paat ehk ruup
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
L.Metsas kasvab, rannal sünnib? Laev
Var 1938 (A. Pärnpuu)
M.Metsas kasvab, meres sureb? Laev
Hlj 1890 (J. A. Rehberg)
N*.Maal sünnib, merel sureb? Laev
Kuu 1938 (J. Eplik)
Kuu, Saa, Ote - 3 var.
O.Vee peal elab ja tuuldes magab? Lootsik
Tor 1889 (C. Tults)
P.Vees elab, tuules sureb? Laev
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Q+.Metsas ta kasvab, meres ta elab, tuul teda purustab? Laev
Hää 1889 (E. Grant)
2Hää - 2 var.
Vrd.1150 1157 1158 1159
1153.METSAS RAIUTAKSE, KODU KUULUKSE? Püssilaskmine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
JJn 1888 (M. Roosileht)
1154.METSES MUST, TEE PEAL LAUK, KODU VALGE? Palk (metsas koorega, tee peal ots kooritud ja kodu kõik kooritud) - 0+33+1+2 = 36 (50) var.
Aa1*.Metses must, tee peal lauk, kodu valge? Palk (metsas koorega, tee peal ots kooritud ja kodu kõik kooritud)
Tor 1888 (M. Tilk)
2Sim, JJn, 4Tõs, 2Tor, Lai - 10 var.
E EM 95 (805); E EM2 82 (1019); RpS nr. 6 (1939) 191
Aa2*.Metsas must, tee pääl lauk ots, kodus valge? Palk
Kõp 1903 (M. Evert)
Pst, Kõp - 2 var.
Aa3*.Metsäs must, tie pääl lauk, saab kuo, koguni valge? Palk
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Kuu, Tõs - 2 var.
Ab.Mees metsas must, tee peal lauk, saab kodu, siis üsna valge? Pärnapuu
Saa 1889 (J. Tuul)
B.Mees läheb metsa, on must, tuleb kodo, on lauk otses? Mees tuleb, niine seljatäis selges
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ca1.Metsas must, tee pääl päits, kodus valge? Palki veetas
Plv 1894 (H. Huik)
Tõs, Pst, Plv - 3 var.
Ca2*.Metses must, tie peal päits, kodu üsna valge? Palk
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Tür, Pär, SJn - 3 var.
Cb.Mõtsan must, tee pääl päits, kotun lumivalge? Palk
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
Cc.Enne on kogoni must, on tee peal, siis päits, aga saab ta kodo, siis kogoni valge? Puu seljast võetakse koort
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Da1.Mõtsas must, tee pääl päitspää, kodus valge? Palgiots
Tt dat-ta (anon)
Da2*.Mõtsan must, tii pääl päitspääge, kodun koguni valge? Palk
Pst 1895 (J. Ainson)
Pst, Vil - 2 var.
Db.Metsas must, tee peal päitspää, saab kodu, siis lumivalge? Puu
Trv 1888 (H. Utso)
E.Metsas on mustik, tee peal on päitsik, kui kodu saab, siis on vaalik? Lõhmus
Saa? dat-ta (anon)
F.Metsas must, kodus päitspää? Puu, mis maha raiutakse
Saa 1889 (J. Tuul)
G.Metsas päits, kodu valg? Niinepuu
Äks 1888 (J. Järveots)
H.Metsas hall, tee pääl lauk, kui koju saab, siis valge? Puu
Tõs 1942 (T. Saar)
I.Metsas must, tee peal lauk, kodu pugal? Puu
JJn 1888 (M. Roosileht)
J.Pugel metsas, kirjes tee peal ja vaalik kodu? Maha raiutud puu
Pär 1902 (J. J. Pulst)
K.Metsas must, tee peal kirju, kodu valge? Lõhmus, suapuu
Tor 1888 (G. Volmerson)
L.Metsas must, küit, tee peal valge? Lõhmus
Lai 1890 (A. Sommer)
1155.MÕTSA LÄTT KIRBUKÕNÕ, KODU TULÕ KUUSEKÕNÕ? Kanep - 0+2+1+0 = 3 (5) var.
a.Mõtsa lätt kirbukõnõ, kodu tulõ kuusekõnõ? Kanep
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ote, Urv - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
b.Metsa läheb kui kirp, koju tuleb kui kuus? Kanep
San 1929 (L. Kuusik)
Vrd.676 2519Fa*
1156.MÕTSA LÄÄT, KODO KAES, KODO TULET, MÕTSA KAES? Kirves perse pääl - 0+3+4+8 = 15 (45) var.
A1a.Mõtsa läät, kodo kaes, kodo tulet, mõtsa kaes? Kirves perse pääl
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
A1b1.Lätt mõtsa, vahis kodo, tule kodo, vahis mõtsa? Puuragojal kirves ola pääl
Vas 1897 (K. Sikk)
A1b2.Lääd mõtsa, vahis kodu, lääd kodu, vahis mõtsa? Rehe või vigel
Ote 1982 (E. Tampere)
A1c*.Läheb metsa, vaatab koju, läheb koju, vaatab metsa? Kirves või sääremari
Tln 1992 (D. Tiitsaar)
Tln, Trt - 2 var.
SSTT 99; Kivi-Roosleht I 62; Kivi-Roosleht II/2 14
A1d+.Läheb metsa, vaatab kodu poole, tuleb kodu, vaatab metsa poole? Kirves
Jõh 1935 (anon)
Jõh, Trt, Vas - 3 var.
RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 14 (6)
A2a.Läheb metsa, vaatab kodu poole, tuleb metsast, vaatab metsa poole? Kirves
Sim 1978 (E. Liiv)
A2b.Ku lätt mõtsa, kuu' kaes, a ku mõtsast, mõtsa kaes? Kirvõs
Lut 1925 (P. Voolaine)
2Lut - 2 var.
Ba.Mees läheb metsa ja vaatab kodu poole, mees läheb koju ja vaatab metsa poole? Kirves
Lai 1992 (A. Korb)
Bb.Miis lätt mõtsa, pää vahis kodu, miis tulõ kodu, pää vahis mõtsa? Riha hainalise sälän
Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
Ca.Poiss lätt mõtsa, siis kotto kais, ku lätt kuu, siis mõtsa kais? Mees, kirves
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (152)
Cb.Poiss lätt mõtsa, kaõs kuu', tulõ kuu, kaõs mõtsa? Kirves
Lut 1937 (A. Sang)
1157.MÕTSAH MA OLÕ SÜNDÜNÜ JA KASUNU, KOTOH MA OLÕ, NELI JALGA MUL ALL OM? Säng - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Plv 1893 (J. Tamm)
Vrd.1151 1152 2693
1158.MÕTSAN SÜNDINU, MÕTSAN KASUNU, NURME PÄÄLE TULEB KÄRISEMÄ? Karuägli - 1+2+1+1 = 5 (9) var.
Aa.Mõtsan sündinu, mõtsan kasunu, tule vällä pääle tiirutama? Ägel
Rõn 1889 (C. Berg)
Ab.Metsan sündünu, metsan kasvanu, tule välja pääle kurja tegema? Puuäkl
Har 1934 (O. Lipstok)
Ba.Mõtsan sündinu, mõtsan kasunu, nurme pääle tuleb kärisemä? Karuägli
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Bb.Metsas sündinud, metsas kasvanud, tuleb nurmele maad segama? Äke
Elv 1976 (S. Arras)
Bc.Metsas üles kasvanud, nurme pääle tuleb rookima? Karuägel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.1152
1159.MÕTSAN SÜNNIS, MÕTSAN KASVAS, VÕETES KÄTE PÄÄLE, NAKKAS IKMA? Viiul - 0+5+0+0 = 5 (9) var.
a.Metsas sündinud, metsas kasvanud, tuleb kodu, väga nutab? Viiul
Mih 1894 (A. Kappak)
b.Mõtsan sünnis, mõtsan kasvas, võetes käte pääle, nakkas ikma? Viiul
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
c.Mõtsan om kasunu, mõtsan om sündinu, laste käen vingub? Puu
Ote 1895 (C. Lipping)
Vrd. 1188
d.Metsas sündinud, metsas kasvanud, nüüd nutab mehe põlvel? Kannel
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 95 (808); E EM2 82 (1022)
e.Metsas sündinud, metsas kasvanud, inimeste käes nutab? Viiul
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 95 (808); E EM2 82 (1022)
Vrd.1152
1160.MÕTSAN UM JA MÕTSA EI NÄE? Puu süa - 0+5+1+0 = 6 (23) var.
a1.Metsas on, aga metsas ei näe? Puu süda
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 95 (806); Kas. Talur. Kal. (1895) 64; E EM2 82 (1020); E MM 12 ja 44 (158); E MM2 12 ja 47 (160); E MM3 9 ja 38 (160)
a2.Mõtsan um ja mõtsa ei näe? Puu süa
Kan 1895 (G. Loodus)
Pal, Kan - 2 var.
a3.Mõtsahn um, mõtsa ei näe? Puu süda
Rõu 1897 (G. Raup)
a4.Metsa sees on, aga metsa ei näe? Puu süda
Lai 1895 (K. Taras)
b.Mõtsan ta eläs ja mõtsan ta om, mõtsan tedä ütski ei näe? Puu süda
Nõo 1926 (E. Päss)
1161.MÕTSAST TUU MÕÕDUPUU, TII VEEREST TOOMEPUU, MISKA OSA OIETES, MISKA JAGU JAETES? Pästli - 0+3+0+3 = 6 (88) var.
Aa.Mõtsast tuuas mõõdipuu, tii veerest tammepuu, minga osa mõõdetas, minga pala paigale pandas? Vakk (viljamõõt)
Har 1888 (anon)
E EM 95 (809); E EM2 82 (1023)
Ab1.Mõtsast tuu mõõdupuu, tii veerest toomepuu, miska osa hoietes, miska jagu jaetes? Pästli (päsmär)
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ab2*.1) Mõtsast tuudi mõõdupuu, tii veerest toomõpuu, seega jagu jaidas ja paigalõ pandas? Siik vai vakk
Har 1948 (S. Nigol)
2) Mõtsast tuuas mõõdipuu, tii veerest toomõpuu, minga pala paigallõ pandas, minga jagu jaetas? Siik (külimõõt)
Har 1890 (J. Pähn)
3Har - 3 var.
B.Mõtsast tuuas mõõdupuu, saab kodu osa jagaja? Kulp
Pst 1946 (A. Pikamäe)
Vrd.1340
1162.MÕTSAHÜLLI, MÕTSAHÄLLI, MÕTSA VAABATU VANEMBA? Kõivud - 0+1+0+0 = 1 (6) var.
Nõo 1888 (J. Tüklov)
RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.ns: Metsa hulli, metsa halli, / metsa ilusa isanda, /- - -/ (ERlA III:3, nr. 6941symbol 60 f "Symbol" s 9< Amb)
1163.MIKI-KIKI MÄE PÄÄL, TSIASITT KÄE PÄÄL? Tatt (porovik) - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1927 (P. Voolaine)
Vrd.1913 1969
1164.MIKIT-MUKIT MÄE OTSAS, NELI SARVE PEAS? Tuulingi - 1+2+8+2 = 13 (68) var.
Aa1.Mikk-mäkk mäe otsas, neli sarve pääs? Pukktuulik
Krj 1938 (K. Lepp)
Aa2.Mekk-mäkk mäe otsas, neli sarve peas? Tuuling
Sa dat-ta (anon)
Wied. 277; E EM 94 (795); E EM2 81 (1007); Metstak 11 ja 32 (64); Metstak2 22; Siirak EKTv VII2 58 (11)
Ab1.Mikit-mukit mäe otsas, neli sarve peas? Tuulingi
Pöi 1888 (J. Trull)
2Var, Pöi - 3 var.
E EM 96 (820); E EM2 83 (1037); Nurmik II 44 (1); Nurmik EKÕr 141 (5); Meie aasta (1953) lk-ta (13)
Ab2.Mikid-mukid mäe peal, neli sarve peas? Tuuleveski
Sim 1938 (E. Lippus)
Ac.Mikit-mökit mäe otsas, neli sarve peas? Veski
Khn 1948 (J. Sulengo)
Ad.Mikit-mäkit mäe otsas, neli sarve pääs? Veski
Kuu 1935 (H. Meimer)
Kuu, Ote - 2 var.
ÜÕÕ 58 (11); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (8); Hiie-Müürsepp IV/I 32
Ae.Nikit-näkit mäe piäl, neli sarvõ piäs? Veski
Khn 1934 (T. Saar)
Af.Miki-mäki mää pääl, neli sarve peas? Tuuling
Krj 1940 (O. Grepp)
Ag.Köki-möki mäe pääl, nelli sarve pää pääl? Tuulõveske
Se 1938 (A. Tubli)
B.Kits mäe peal, neli sarve peas? Tuuleveski
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Vrd.657 658 2725
1165.MA ELAN ÜLEVAL KÕRGES MAJAS, KUI MA ISE MAHA KUKUN, SIIS LEIAN MA OMA HAUA, KUI TEISED MIND VÄLJA PEKSAVAD, SIIS SAAB MINUST KÕIGE MAAILMALE? Rukis - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
A.Ma elan üleval kõrges majas, kui ma ise maha kukun, siis leian ma oma haua, kui teised mind välja peksavad, siis saab minust kõige maailmale? Rukis
Tor 1888 (M. Tilk)
B.Kui mina kõigun teiste seas, saab minust ilmale, kui mina maha kukun, siis leian ma haua? Rukis
Tor 1889 (J. Tilk)
C.Üks maja seisab posti otses, mis isi ennast ehitab, vaatab aknast välja, varssi leiab oma haua? Viljakõrs
Tor 1889 (C. Tults)
1166.MA HAKKAN IGAST KOHAST JA LÕPEN IGASSE KOHTA JA OLEN SIISKI KÕIGE PIKEM MAAILMAS? Tee - 1+5+0+0 = 6 (54) var.
a1.Ma hakkan igast kohast ja lõpen iga kohta ja olen siiski kõige pitkem asi maailmas? Tee
Tt 1809 (anon)
• Gressel (1809) lk-ta; Holtz 212 (7); Lönnrot2 185 (80); Wied. 275; Lasteleht nr. 3 (1912) 48 (4); Kmpm. KLr I8 111; Kmpm. EL I9 137; Metstak2 37 ja 38; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (21)
a2.Ma hakkan igast kohast ja lõpen igasse kohta ja olen siiski kõige pikem maailmas? Tee
Äks 1894 (P. Sepp)
a3.Ma hakkan igast kohast ja lõpetan igast kohast ja olen kõige pikem asi maa pääl? Tee
Hls 1894 (J. Riiet)
b.Hakkab ja lõpeb, aga on ometi kõige pikem? Tee
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 34 (104); E EM2 32 (125); E MM 7 ja 42 (34); E MM2 7 ja 45 (34); Ainelo III 118 ja 123; E MM3 4 ja 36 (34)
c1.Hakkab igast kohast ja lõpeb igasse kohta? Tee
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
c2.Igalt poolt hakkab, igale poole lõpetab? Tee
Jür 1889 (J. A. Ruutopõld)
1167.MA ISE OLEN HABEMIK JA SEISAN PEIDUS HÄBELIK, KUI KEEGI VAATAB MINU SUUD, EI NÄE SEAL ÜHTKI HAMBALUUD, AGA KÕVEMA KUI KONDI, TEEN PEHMEMAKS KUI LONDI? Naissugu - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A.Ma ise olen habemik ja seisan peidus häbelik, kui keegi vaatab minu suud, ei näe seal ühtki hambaluud, aga kõvema kui kondi, teen pehmemaks kui londi? Naissugu
Krk 1974 (A. Vari)
B.Ma olen ilmas imelik ja seisan varjul häbelik, suu mul on, aga mitte üks, hambaluu teeb siiski kõva kondi pehmeks? Kodunemine
KJn dat-ta (E. Asu)
Ilmselt väär lahendus, mis pärit teksti ümberkirjutajalt (N. Repän)
C.Sa oled väike, häbelik ja elad peitus salalik? [Lahendus puudub]
Trv 1905 (A. Anderson)
1168.MA KANNAN KOORMAD ÜLE VEE, KÄIN ÜHEST ÄÄREST TÕISE? Sild jõe pääl - 0+4+0+0 = 4 (57) var.
a.Ma kannan koormad üle vee, käin ühest kaldast teise juure ja seisan seegipärast ikka ühe paiga peal? Sild
O. R. Holtz (Holtz 212 (6)): omaloominguline tekst
° Holtz 212 (6); Lönnrot2 185 (81); E EM2 50 (449)
b+.1) Kes kannab koormat üle jõe ja ei liigu paigast? Sild
Har 1888 (anon)
2) Ma kannan koormad üle vee, käin ühest äärest tõise? Sild jõe pääl
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Jür, Hää, Har - 4 var.
E EM 60 (401); E EM2 54 (512); E MM 9 ja 43 (91); E MM2 9 ja 46 (93); Huvit. II 216 ja 224 (42); Tamman 21; Ainelo III 62; Nugis 288 ja 313 (87); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (25); Mihkel nr. 7 (1994) 57 (3); E MM3 7 ja 37 (93)
1169.MA KASVAN SELGE NAHK JA LUU, SIISKI SIRGE NAGU PUU, PEENIKE ON MINU KEHA, AGA MUL ON PALJU TEHA, MINA VINNAN, MINA VEAN, VIIMA, TOOMA MINA PEAN, ELUS INIMESI KATAN, PÄRAST SURMA HAUDA MATAN? Lina - 1+54+49+35 = 139 (166) var.
Aa1.Kasvan selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, peenikene on mo keha, siiski paljo minul teha, seon, sõlmin, vinnan, vean, viima, tooma mina pean, elos inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (20)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (20); Mötleja 16 ja 53 (60); ER Kal. (1883) 88 ja 93 (11)
Aa2*.Ma kasvan selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, peenike on minu keha, aga mul on palju teha, mina vinnan, mina vean, viima, tooma mina pean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Kuu, Kos, Tõs, SJn, KJn, Lai, Nõo - 7 var.
Aa3.Ma olen paljas nahk ja luu, ja ise sirge nii kui puu, peenike on minu keha, siiski palju mul on teha, seon, sõlmin, vinnas vean, viinavooris käima pean, elus inimesi katan, pärast surma maha matan? Lina
Vil 1895 (H. Äniline)
Aa4.Ma kasvan nagu nahk ja luu, siiski sirge nii kui puu, pikk ja peenike mo keha, siiski palju tööd mul teha, sõlmin, seon, veon, neon, ja vihma katma mina pean, ilmas inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Mih 1938 (V. Eenveer)
Ab*.Ma kasvan üles nii kui puu, mul pole muud kui nahk ja luu, peenikene minu keha, siiski palju tööd mul teha, seon, neon, vinnan, vean, palju tegema ma pean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Mih 1928 (R. Viidebaum)
Mih, Hää - 2 var.
Ac.Olen nii kui nahk ja luu, aga siiski sirge nagu puu, ehk küll pailu tööd mool teha, siiski sirge minu keha, siun, sõlmin, vinnan, vean, viima, tooma mina pean, elus inimesi ma katan, pärast surma hauda matan? Lina
Mus 1938 (A. Toomessalu)
Ba*.Kasvan selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, peenike on minu keha, siiski on mul palju teha, mina sõlmin, vean, vinnan, elus inimesi katan, viimaks surnud hauda matan? Lina
Pai 1934 (H. Neumann)
Koe, Pai, Phl, 2Krk - 5 var.
Bb.Pikk ja sirge nagu puu, kasvan muudkui nahk ja luu, peenike on minu keha, siiski palju minul teha, sidun, sõlmin, vinnan, vean, elus inimesi katan, pärast surnu hauda matan? Lina
MMg 1889 (A. S.)
Ca*.Kasvan selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, ikka on mul pal'lu tehä, siun, viän, sõlmin, vedin, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
KJn 1936 (L. Köögardal)
KJn, Vlg - 2 var.
Cb*.1) Olen selge nahk ja luu, kasvan sirge nagu puu, siiski on mul palju teha, viima, tooma mina pean, inimesi elus katma ja pärast surma hauda matma? Lina
Mar 1961 (A. Sooba)
2) Ma olen nagu nahk ja luu ja peenike kui metsapuu, kuid siiski on mul palju teha, vean, vinnan, katan, pärast surma hauda matan? Lina
Hel 1955 (H. Sillaste)
Tür, Mar, 2Hel - 4 var.
D*.1) Kassab üles nahk ja luu, pikk ja peenike ta keha, siiski on tal palju teha, siub, viab, vinnab, heina tooma piab, elus inimesi katab, pärast surma hauda matab? Lina
Ksi 1926 (P. Berg)
2) Mina kasvan nahk ja luu, peenike on minu keha, mina sõlmin, mina siun, mina vinnan, mina vean, pärast surma siis ma matan? Lina
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Mih, Krj, Vil, Ksi - 4 var.
Ea.Seisan sirge nii kui nahk ja luu, siiski on mul palju teha, siun, sõlman, vinnan, vean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Pär 1964 (L. Briedis)
Eb.Maast mina tõusen luu ja nahk, seon, sõlmin, vean, vinnan, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Trv 1893 (J. Kuusk)
Ec.Ise luu ja nahk, siiski elan, liigun, koormat kinni köidan, elusaid inimesi katan, viimse hauda matan? Lina
Hls 1889 (H. Kase)
Fa*.1) Kasvan üles nahk ja luu, siski sirge nagu puu, seon, sõlmin, vinnan, vian, tooma mina pean, elun inemisi katan, perast surma hauda matan? Lina
Rõn 1888 (A. Andrei)
2) Kasvab üles nahk ja luu, ise nagu metsapuu, veab ja vinnab, viib ja toob, elus inimesi katab, viimati neid hauda matab? Lina
Pst 1935 (S. Kutti)
Sa, Pst, Vil, Kõp, Plt, Nõo, Rõn, Kan - 8 var.
Fb*.1) Kasvan sirge nii kui puu, pole muud kui nahk ja luu, sõlmin, seon, vinnan, vean, viina tooma mina pean, inimese mina katan, pärast surma maha matan? Lina
JJn 1923 (P. Havik)
2) Olen sirge nagu puu, kasvan ise nahk ja luu, seon ja sõlmin, vinnan, vean, viima, tooma mina pean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? [Lahendus puudub]
Pst 1971 (A. Luik)
JJn, JJn v. Koe, Krj, Saa, Pst, Vil - 6 var.
Fc*.Kasvab paljas nahk ning luu, ise sirgem veel kui puu, seob, sõlmib, vinnab, veab, tuult ja vihma vastu peab, hinges inimessi katab, pärast surma mulda matab? Lina
Khk 1946 (H. Tarkin)
Khk, Pöi, 3Muh - 5 var.
Ga*.1) Kasvan selge nahk ja luu, ise sirge nagu puu, seon, sõlmin, vinnan, vean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
2) Kasvas üles nahk ja luu, pikk ja peenike ku puu, veap, venip, seap, sõlmip, mõnda inimest ta katap, mõnda surma hauda matap? Lina, mis kasvab
Krk 1936 (M. Sarv)
Koe, Krk, Trv, Võn, Nõo, Räp, 2Vas, Tt - 9 var.
Gb*.1) Kasvan sirge nagu puu, siiski olen nahk ja luu, seon, sõlmin, vean, vinnan, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
2) Sa seisad sirge nii kui puu, sul pole muud kui nahk ja luu, sind seon sõlme ja vean vinna, sa esiteks mind katad ja viimaks surma haudas matad? Lina
Vil 1895 (J. Täht)
3) Sirge kui puu, kasvab kui luu, veab ja vinnab, hinges inimeseid katab, surnud ka viimaks hauda matab? Lina
Mus 1909 (O. Liiv)
Tür, Mus, Muh, PJg, Vil, Trt, 2Nõo, 2Krl - 10 var.
Gc.Üks võsa tõusis mullapinnast, ta kasvis üles kui üks puu, aga siiski paljas nahk ja luu, tema siub, sõlmib, vinnab, veab ja hinges inimesi katab, viimaks surnud hauda matab? Lina ehk kanep
Krj 1938 (K. Lepp)
Vrd. 2736La
H.Kasvab selge nahk ja luu, saisab sirge nagu puu, vinnas veab, elus ja surmas inemisi katab? Lina
Ote 1889 (E. Brücker)
I.Ma seisan nii kui luu ja nahk ja ise sirge kui puu, tooma, viima pean mina, elus inimeisi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Tt 1889 (anon)
Ja*.Olen selge nahk ja luu, siski sirge nagu puu, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Pal 1889 (J. Varik)
Hää, Pal, Ote - 3 var.
Meelej. nr. 34 (1887) 272 (27)
Jb1.Kasvan sirge nii kui puu, ise paljas nahk ja luu, inimesed kõik mina katan, peale surma maha matan? Lina
Muh 1937 (L. Uusküla)
Jb2.Esi pikk nagu puu, pole muud kui nahk ja luu, kõrtsis joodab, elus katab, viimaks surnuaeda maha matab? Lina
Pst 1888 (J. Jaakson)
Jc.Mina olen peenikene mees, kasvan üles nii kui puu, pole muud kui nahk ja luu, elus inimisi katan, perast surma hauda matan? Linad
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jd.Sirge ku puu, õgev ku luu, sinine pää, valge pääliha, siin ilman inemisi katap ja peräst surma hauda matap? Lina
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd. 443Ee
K.Maast om tõusnud luu ja liha, peenike om tema keha, seun, sõlmin, vean, vinnan, inimesi ilman katan ja ka pärast mulda matan? Lina
Trv 1894 (K. Tober)
L.Olen pikk ja seisan sirge, peenike on minu keha, aga mul on palju teha, mina künnan, mina vean, viima, tooma mina pean, elusaid inimesi mina katan, pärast surma hauda matan? Lina
HJn 1912 (G. Sillam)
M*.1) Ma kasvan pikk ja sirge nagu puu, peenike on mu keha, siiski on mul palju teha, vinnan, vaon, sõlmin, seon, elus inimesi katan, peale surma hauda matan? Lina
MMg 1983 (M. Kõiva)
2) Olen sirge nagu puu, peenike on minu luu, seon, sõlmin, vinnan, vean, viina tooma mina pean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
Iis 1955 (Ü. Tedre)
Iis, Vig, Hls, MMg, Urv, Har - 6 var.
N*.Peenike on minu keha, aga siiski palju teha, seon, sõlmin, vinnan, vean, viima, tooma mina pean, elus inimesi katan, viimaks surmahauda matan? Lina
Kuu 1939 (A. Allemann)
2Kuu, Kos, Käi - 4 var.
O*.1) Pikk ja peenike mu keha, siiski on mul palju teha, vinnan, vean, sõlmin, seon, elus inimesi katan, surnuid hauapõhja matan? Lina
Trt 1930 (L. Birnbaum)
2) Minu kiha on pikk ja peenike, kuid siiski on mul pal'lu tööd teha, vean, vinnan, seon, sõlmin, inimest elus katan, pärast surma maha matan? Lina, mis põllul kasvab
Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht)
Sim, Mär, Mar, PJg, Ksi, Trt, Ran - 7 var.
Pa*.Peenike küll on mu keha, siiski on mul palju teha, vean veod, seon sõlmed, viimaks surnu hauda matan? Lina
Äks 1983 (A. Korb)
Jõh, Kuu, Pal, Äks - 4 var.
Pb.Alt ma terrav, päält ma lai, peenikene om minu keha, siski palju minul teha, elust inemist mina kata, perast surma hauda mata? Lina
Võn 1894 (J. Suits)
Vrd. 1556E1a
Q*.1) Siun, solmin, vinnan, vean, veemä, tooma mina pean, elus inimesi katan, peräst surma hauda matan? Lina
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
2) Siun, sõlmin, vinnan, vean, tooma, viima mina pean, kõik maailma mina katan, viimaks hauapõhja matan? Lina
VJg 1889 (J. Ustallo)
VJg, 2Kuu, Juu, Var, Khk, SJn, KJn, Plt, Lai, Ran - 11 var.
R*.1) Seon, sõlmin, vinnan, väan, hinges inimesi katan, hauda pärast surma matan? Linase riide tegemine
Kär 1889 (J. Mändmets)
2) Seon, sõlmin, vinnan, vean, elusaid ma katan, surnuid hauda matan? Lina
Emm 1928 (M. Meiusi)
3) Vedän, vinnan, sidon, sõlmin, elon inimeisi katan, perass surma hauda matan? Lina
Kod 1940 (S. Tanning)
Sim, VMr, Lih, Emm, Kär, Vän, 2Trv, KJn, Pil, Plt, Kod, Kam v. Rõn, Ran - 14 var.
EMrd IV 228 (123)
S*.Vinnab, piäb, sõlmab, seob, perast surma hauda matab? Lina
Ran 1964 (A. Tamm)
Pld, Ran - 2 var.
Z*.Kasvab üles nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, seon, sõlmin, vinnan, vean, viima, tooma mina pean? Lina
Trv 1889 (J. ja J. Viira)
Trv, Plt - 2 var.
T+.1) Olen selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, peenike on minu keha, siiski mul on palju teha, seon, sõlmin, vinnan, vean, viima, tooma mina pean? Lina
Hel 1964/5 (A. Kaarmäe)
2) Ma kasvan üles nahk ja luu ja siiski sirge minu keha? Kanep
Tt dat-ta (anon)
Iis, JJn, Vän, Hel, Tt - 5 var.
U*.Seon, sõlmin, vinnan, vean, viinä tooma mina pean? Lina
Pst 1921 (O. Loorits)
Pst, Tt - 2 var.
1170.MA LÄKSIN JA TULIN JA LEIDSIN ÜHE PEA, SEAL OLI [KÜMME] KEELT, ÜKS LENDAS ÄRA JA [ÜHEKSA] JÄI SISSE? Linnupesa - 0+12+3+1 = 16 (17) var.
Aa.Veike laps ma olin, ma läksin, ma käisin, kümme keelt ma leidsin, üks läks, üheksa jäi? Laps leiab linnupesa, lind lendab, munad jäävad
Koe 1895 (O. Hintzenberg)
Ab.Metsa läksin, tagasi tulin, sealt ma leidsin kümme keelt, üks läks, üheksa jäi? Linnupesa
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Ac.Edasi ma läksin ja tagasi ma tulin, kümme keelt oli, üks läks ära ja üheksa jäi? Lind ja poead pesas
Pil 1891 (J. Järv)
B.Ma läksin ja käisin ja leidsin üks pesa, seal sees oli kümme keelt, üks läks ja üheksa jäi? Linnupesa
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
C1a*.Ma läksin ja tulin ja leidsin ühe pea, seal oli [kümme] keelt, üks lendas ära ja [üheksa] jäi sisse? Linnupesa
Kad 1899 (A. K. Kivi)
2Kad, Vän - 3 var.
C1b*.Ma läksin, ma käisin, ühe pia ma leidsin, kümme keelt ma kuulsin, üks läks, üheksa jäi? Linnupesa
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Hlj, SJn, Trm - 3 var.
C2.Pääl oli kümme keelt, üks lendas ära, üheksa jäid järele? Linnupesa
Lai 1897 (H. Asper)
Da.Läksin-läksin, käisin-käisin, leidsin ühe pialuu, sial sies oli kümme kielt, üks läks ää ja üheksa jäi? Linnupesa
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Db.Üht teed ma käisin ja pealuu ma leidsin, kümme keelt sääl oli, üks läks ära ja üheksa jäi? Linnupesa
Vai 1936 (M. Tarum)
Dc.Tulin ja läksin, pealuu leidsin, kümme asju, keigil elu sees? Linnupesa munadega
Vai 1893 (H. Masing)
Ea.Tütar ma olin, emaks ma sain, ühe pealuu ma leidsin, kümme keelt sel oli, üks läks ära, üheksa jäi? Kanapojad
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Kontam.: = mst-jutt AT 927
Eb.Ma läksin, ma tulin, [kümme] keelt leidsin, üks läks, üheksa jäi, tütar ma olin, emaks ma sain? Tütar käis iga päev oma isa vangis imetamas ja leidis teelt linnupesa, lind lendas pesalt ära, üheksa poega jäivad pessa
HJn 1895 (J. Tannenthal)
Kontam.: = mst-jutt AT 927
Vrd.mst-jutt: AT 927
1171.MA OLEN LOODUD KARUNE, EI SIISKI KARVU KANNA MA? Lehma keel - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Tor 1889 (C. Tults)
Metstak 16 ja 34 (133); Metstak2 40 ja 43
1172.MA OLEN PUUST JA ILMA MEELETA, MU SÜDA RÄÄGIB ILMA KEELETA? Pliiats - 0+0+2+0 = 2 (7) var.
a.Ma olen puust ning ilma meeleta, mu süda räägib ilma keeleta? Pliiats
F. Kuhlbars (Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (5)): omaloominguline tekst
° Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (5); Kuhlbars 4 ja 24 (7); Metstak2 34 ja 35
b.Ma olen puust ja ilma meeleta, mu süda räägib ilma keeleta? Pliiats
Vai 1930 (A. Aavik)
Vai, VJg - 2 var.
1173.MA OLEN SÜNDIND TAIMESOOST JA ELAN PAARIKAUPA KOOS, ÜKS RAHVA TÖÖRIIST OLEN MA, MINUTA JU ÜKSKI LÄBI EI SAA, MA TEEN NII HÄÄD KUI SANTI TÖÖD, MIS SUL ON TARVIS NII PÄEV KUI ÖÖL, NÜÜD KATSU JÄREL MÕTELDA, MIS NIME VÕID MUL ÜTELDA? Linast tehakse kangeniied - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
A.Ma olen sündind taimesoost ja elan paarikaupa koos, üks rahva tööriist olen ma, minuta ju ükski läbi ei saa, ma teen nii hääd kui santi tööd, mis sul on tarvis nii päev kui ööl, nüüd katsu järel mõtelda, mis nime võid mul ütelda? Linast tehakse kangeniied
Phl 1937 (H. Elmi)
B.Eest otsast kolmandamas reas, teeb nii head kui ka santi tööd? Kanganiied
Käi 1938 (E. Ennist)
1174.MA OLEN VEIKE, MADAL MIIS JA TILL MUL SEESÄB KIKKIS IIS, EI LASE NEIUD MAGADA, VAID PIÄVÄD VARA ÄRKÄMÄ, NAD ÜHTELUGU MIND KATSUVAD JA REITE VAHELE TOPIVAD? Lüpsik - 0+1+13+6 = 20 (21) var.
Aa*.Ma olen veike, madal miis ja till mul seesäb kikkis iis, ei lase neiud magada, vaid piäväd vara ärkämä, nad ühtelugu mind katsuvad ja reite vahele topivad? Lüpsik
KJn 1936 (G. Must)
2KJn, Plt - 3 var.
Ab.Ma olen väike, madal mees, mu asi hästi trammil ees, ma neiud üles äratan, ei lase kaua magada, nad tihti mind katsuvad ja jalgade vahele seadavad ja pärast headust tunnevad? Lüpsipang
Lai 1935 (E. Siepermann)
Ac.Ma olen väike, madal mees, mul ikka trammil ees, ma tihti neiud äratan, ei lase teda magada, nad jalge vahet säädavad ja pärast headust tunnevad? Lüpsik
Lai 1932 (A. Pall)
Ad.Ma olen väike, madal miis, mul till on ikki õieli iis, ma nasterahvi tülitan ja vara unest äratan, nad minu tilli katsuvad ja reite vahel säevad? Lüpsik
Hää 1933 (M. Martinson)
Ae.Ma olen väike, madal mees, mu till on alati pinguli ees, ma tihti neidusid tülitan ja unest neid ülesse äratan, kuid siiski nad mind meeles peavad ja oma jalgade vahele seavad? Vanaaegne tibaga lüpsik
Vln 1968 (H. Linde)
Af.Ma olen üks väike, madal mees, mu asi on alati trammil ees, ku hommikul neiud tõusevad, siis minu asja katsuvad ja jalge vahel säädavad? Lüpsik
Lai 1935 (D. Vool)
Ag.Ma olen väike, madal mees ja toruke mul tiklid ees, kui neiud hommikul ärkavad, siis ruttu mind nad katsuvad, nad lauda juurde ruttavad ja mind reite vahele topivad? Kilgid
KJn dat-ta (E. Asu)
Ilmselt väär lahendus, mis pärit teksti ümberkirjutajalt (N. Repän)
Ah.Ma olen maa pial madal mies, mu munn on aina pingul ies, ma võtan piigad piinata, ei lase kaua magada, nad piavad üles tõusema ja minu munni katsuma? Lehmalüpsik
Sim 1940/1 (H. Joonuks)
Ai.Ma olen väike, madal mies ja pudrunui on toru sies, ei tüdrukud saa magada, vaid peavad tõusma ülesse ja pudrunuia mudima? Lüpsik
Sim 1978 (E. Tampere)
B1.Ei tüdrukud saa magada, vaid peavad üles tõusema ja minu munni katsuma? Lüpsik (toruga)
Koe 1931 (R. Viidebaum)
B2.Kui naised hommikul ärkavad, siis jalge vahele torkavad? Lüpsik, lehmi lüpsma
Plt 1964 (A. Tamm)
Ca*.Ma olen väike miis, mul tibi otsa iis, mind naised tihti katsuvad ja reite vahele litsuvad? Lüssik
Pst 1946 (A. Pikamäe)
Pst, Pal - 2 var.
Cb.Ma olen väike, madal mees ja suu mul üsna trammil ees, päevas kolm kord katsutaks ja jalge vahel seisavad ja pärast aastat kinni on? Lehmalüpsmine
Lai 1935 (H. Kaasan)
Cc.Ma olen lühike ja jäme mees ja till on ala õiel ees ja naisterahvast pealegi ma kiusan kolm korda päevas? Lüpsik
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Cd*.Väike, madal mees, pill tal püsti ees, naise jalge vahel näed, iga päev tal vaja läeb? Toruga lüpsik
Rap 1974 (M. Hiiemäe)
Rap, As - 2 var.
Ce.Ma olen väike, madal mees, mul toru ala pingul ees, mind naised võtvad armasta, ei mehed või mind sallida? Lüpsik
Sim 1938 (E. Lippus)
Vrd.1423
1175.MA OLEN ÜKS VEIKE LOOM JA KEIGE HALVEM TEISTE SEAS NING ALATI ISTUN KOHTULAUDAS? Hanesulud - 1+0+1+0 = 2 (2) var.
A.Ma olen üks veike loom ja keige halvem teiste seas ning alati istun kohtulaudas? Hanesulud
Krj 1875 (T. Rohke)
B.Piklik, ümarik, allotsas pragu, sees hapukas, must magu, kirjatundjatega ja kohtumõistjatega istub tema lauas ja kõik otsus tuleb tema käest? Kirjutussulg
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
Kontam.: = 2713F
1176.MA RIPPUN TUTTIPITI LAES, MO KEEL RIPPUB ÄRA MO SUUST, MA POLE LIHAST EGA LUUST, SAAN VANAKS, MITTE HALLIKS, SEE MO ÜLEM TÖÖ, ET KUTSUN NOORI JA VANU, KES MINU KUTSUMIST KUULEB, SEL POLE MITTE PIME ÖÖ? Kerikukell - 1+14+8+7 = 30 (41) var.
A1.Ma ripun tuttipidi palkis, mu keel see ripub välja suust, saan vanaks, aga mitte halliks, ma pole ka ei lihast, luust, see on mu kõige ülem töö, et noort ja vana kutsun ma, neil pole enam pime öö, kes võtvad seda kuulda ka, kui oled mees, siis ütle sa nüüd usinast, kes olen ma? Sind tunnen ma, mind usu sa, kes tutis kõlgub palkis, sa oled vask, mis kumiseb, ja kelluke, mis heliseb
Anonüümne autor, pseudonüüm "-e-" (PPost. nr. 37 ja 39 (1864) 295/6 ja 311): omaloominguline tekst
° PPost. nr. 37 ja 39 (1864) 295/6 ja 311
A2.Ma ripun tuttipidi palgis, keel mul ripub välja suust, ma lähen vanaks, mitte halliks, ma pole mitte lihast-luust, ma noori-vanu kutsun kokku, kes minu kutsmist võtvad kuulda, neil pole mitte pime öö? Kirikukellad
KJn 1973 (M. Kaur)
A3*.Ripub tuttipidi palgis, ta keel see ripub välle suust, ta pole lihast ega luust, ta hüieb noort ja hüieb vana, kes tema kutsmist kuulda votab, sel pole enam pime öö? Kirikukell
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
2Jõh - 2 var.
A4.Ma rippun palkist tuti otsas ja minu suust käib välja keel, ma lähen vanaks, mitte halliks, ma pole mitte lihast-luust, see on mu kõige ülem töö, et noort ja vana kutsun ma? Kirikukell
Han 1968 (L. Briedis)
A5.Ta ripub tuttipidi palgis ja keel tal välja ripub suust, ta läheb vanaks, mitte halliks, kuid see on ta kõige ülim töö, et noort ja vana kutsub ta? Kirikukell
Muh 1954 (U. Liik)
A6.Ripun tuttupiti palgih, mu keel käib välja suust, see on mo kõige parem töö, et noori-vannu kutsun ma? Kerikokell
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
A7.Ma ripun tuttipidi palgis ja mu keel on mu suust väljas ja vanaks ma lähan, aga halliks ei läha, ja mu hääl kutsub küll noort ja vana? Kirikukell
Vil 1894 (A. Suurkask)
A8.Mees ripub tuttipidi palgi küllen, ta saab vanaks, ometi mitte halliks, ta kutsub noori ja vanu ende manu? Kirikukell
Trv 1894 (J. Kuusk)
E EM2 79 (987)
A9a1.Ripub tuttipidi palgi küljes, keel ulatab välja, kutsub noori ja vanu? Kirikukell
TMr 1930 (E. Schmidt)
A9a2.Tuttipidi ripub ta palgis, keel tal väljas, kutsub noort ja vana? Kirikukell
Plt 1932 (A. Zimmermann)
A9b.Ma ripu tuttupitti palgin, keel ripnes suust väljan ja egä kõrd, kui ma hüüä, siss kuuld noor ja vana? Kirikukell
Hel 1889 (G. Habicht)
A10.Nupp tuttipidi palkis, kutsub iga päev hingeleisi oma juurde? Kergukell
Emm 1891 (J. B. Mäns)
A11.Tuttipidi palkis ripub, keel tal suust välja tolgub? Kirikukell
Pär 1888 (H. Saat)
A12+.Ma ripun nagipidi palgis, mu keel on hammaste vahelt väljas, mu laulu võtvad kõik rahvas kuulda, ma saadan noored ja vanad igavesse kodu? Kirikukell
Trm 1991 (A. Tuisk)
Lai, Trm, Kan - 3 var.
B1a.Ma ripun tukkapidi puus ja keel mul ripub aga suus, ma kutsun noort ja vana, ma lähen küll ka vanaks, ei lähe mitte halliks? Kirikukell
Krk 1888 (J. Mägi)
B1b1.Ma tuttipidi ripun puus ja kiil mul ripub välja suust, ma lähe küll vanass, aga mitte halliss, ma hõika nuurt ja vanna? Sainakell
As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe)
B1b2.Tuttupidi ripun puus, keel on mul suus, ma lähen küll vanaks, aga mitte halliks, hõigun ikka noort ja vana? Kirikukell
Nõo 1924 (L. Rosenberg)
B2.Ta ripub tukkapidi puus, ei ole ta lihast, luust, ei maast, kuulutab uudist nii noorele kui vanale? Kirikukell
Puh 1933 (L. Saar)
B3*.Ma ripun tuttipidi puus ja kiil mul välla ripub suus, vanaks ma lään, aga hallis ei läha? Kirikukell
KJn 1936 (L. Köögardal)
Vil, KJn, Urv - 3 var.
B4a.Ripub puu otsas, kutsub noori, kutsub vanu? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 134 (1257); E EM2 117 (1642)
B4b.Külgub puu otsas, kutsub noori ja vanu? Kirikukell
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 69 (516; E EM2 62 (671)
C1.Ma rippun tuttipiti laes, mo keel rippub ära mo suust, ma pole lihast ega luust, saan vanaks, mitte halliks, see mo ülem töö, et kutsun noori ja vanu, kes minu kutsumist kuuleb, sel pole mitte pime öö? Kerikukell
Vai 1936 (M. Tarum)
C2.Ma ripun tottipedi laes, mul keel on kistu vällä suust, mu kõige ülem töö on see, et rahvast kutsun kokko ma? Kerikukell
Lüg 1889 (E. Bachmann)
D1.Ma ripun kui üks tutike ja keel mul ripakile suus ja igaüks mind kuulatab, kas olen kaugel või ligi? Kell
Amb 1894 (J. Neublau)
D2.Läheb vanaks, ei mitte halliks, keel tal ripub suust väljas, kutsub noori, kutsub vanu, kõik sinna ruttavad, ei seal pole pime aega? Kirkukell
Tõs 1890 (M. Kirikall)
D3.Keel on, aga ei saa rääkida, vanaks lähen, aga haleks [sic!] ei jää? Kirikukell
Nrv 1904 (M. Russmann)
1177.MA TAHAN SIND NIKKERNILLIDA, SU KOHT PIAB SUUREKS MINEMA? Leivä vaalimine - 0+9+0+9 = 18 (23) var.
Aa1*.Ma tahan sind nikkernillida, su koht piab suureks minema? Leivä vaalimine
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
Hlj, Kuu, HJn, Jür, Krk - 5 var.
Aa2.Ma tahun sinu nikkerdusnellidä, sinu koht pidäb suureks paisuma? Leivasõtkumine
Kuu 1980 (E. Lindström)
Ab1.Ma tahan sind nikkernillida, su koht piab korgeks kasvama? Leivasotkimine
Jõe 1950 (E. Tael)
EMrd V 73 (13)
Ab2.Ma tahan sind niberniilida, su kõht peab kõrgeks minema? Leiva veeretamine
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Ab3*.Ma tahan sind nii kaua nikkernillida, kui sinu koht korgeks saab? Leiva hierdamine, vaalimine
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
2Kuu - 2 var.
Ab4.Nii kaua nikkernillib, kui kõht kõrgeks tõuseb? Leivategemine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Ac.Ma tahan sind kikernillida, et sinu kõht peab kerkima? Leivasõtkumine
HJn dat-ta (E. Normann)
Ad.Nii kaua tahun mina sinu nikernillidä, kui sinu koht kobejaks saab? Leiväsotkimine
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Ae.Tahan sind nikkernillida, nii kaua kui su kõht täis saab? Leiva vaalimine
Hlj 1892 (J. A. Rehberg)
Ba.Ma tulen su otsa, tallan sind, teen sulle nikerdinilli ja su kõht saab suureks paisuma? Leib kerkib
Pil 1993 (A. Korb)
Bb.Ma tulen su juurde, ma rõhun su pääle, ma tahan sind nikkernillida nii kaua, kui kõht suureks paisub? Leiva vaalimine
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
Bc.Ma tulen su juure, rehun su pääle, tahan nikkernillida, kuni su koht saab kerkima? Leivasotkimine
Kuu 1965 (E. Art)
Bd.Ma tulen su ligi, ma tükin su ligi, ma tulen sind nikernillima, su kõht peab kõrgeks kerkima? Leivasõtkumine leivaastjas
Sim 1978 (A. Korb)
1178.MA TEAN ÜHT KAMMERT, KUS [KOLMKÜMMEND KAKS] HAAMERT, EI VIHMA SEAL OLE EGA LUND SINNA TULE, AGA MÄRG ON SEAL IKKA JA LEIAN LUMETÜKKA? Suu, hambad, ila - 0+6+2+4 = 12 (30) var.
Aa1.Ma tean üht kammert, kus kolmkümmend kaks haamert, ei vihma seal pole ega lund sinna tule, aga märg seal on ikka, kust leian neid tükka? Hambad suus
Anonüümne autor (ER Kal. (1881) 102 (6)): omaloominguline tekst
° ER Kal. (1881) 102 (6); ER Kal. (1889) 103 (7); E EM 89 (735); E EM2 77 (935); Jürisson 208 (12); Nugis 290 ja 314 (131); Metstak2 10 ja 11
Aa2*.Ma tean üht kammert, kus [kolmkümmend kaks] haamert, ei vihma seal ole ega lund sinna tule, aga märg on seal ikka ja leian lumetükka? Suu, hambad, ila
Pai 1934 (H. Neumann)
Pai, HJn - 2 var.
Ab*.Ma tean seda kamert, kus [kolmkümmend kaks] haamert, ei lund seal ole, ei vihma seal saja, aga märg on alati? Hammad suus
Pil 1894 (H. Keller)
Noa v. Hii, Pil, Pal - 3 var.
Ac.Mul on üks kammer, kus kolmkümmend kaks haamert, ei külma seal ole ega lund sinna tule, aga alati ta niiske on? Suu
Kuu 1964 (O. Jahe)
Ad.Mul on üks kammer, kus [kolmkümmend kaks] haamert sees on, alati on ta märg, vihma ei saja seal ilmaski? Hambad suus
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Ae.Väike kambrike, [kolmkümmend] vasart sees, vihma pääle ei sada, aga märjad nad alati? Hambad suus
Vil 1895 (H. Nigul)
Ba.Üks kammer, kolmkümmet kaks huamrid ühtepuhku taovad, alate märjäd? Hambad
Kod 1942 (S. Tanning)
Bb.Üks kamber, [kolmkümmend kaks] haamert? Suu ja hambad
LNg 1895 (J. Prooses)
Ca.Kolmkümmend kaks haambrid, aga kuiba seal põle, vihma seal koa põle, aga märg oo tä ikke? Suu ja hambad
Mar 1938 (E. Põldre)
Cb.Kaks haamrid, vihma sõnna ei tule, aga märg oo seal ikke? Suu, vihma tule sõnna mette
Mar 1942 (E. Põldre)
1179.MA TUNNEN ÜHTE MAJA, MIS HÄSTI EHITUD, TA HÄÄLT JA RAMMUKAJA JU IEMALT KOSTAB KÕRVU MUL, TAL TUHAT VÕERAST MÄNGVAD SIES, EI ÜKSKI KUULE NENDE HÄÄLT, NII MAADEST MAASSE LIIGUB TA JA TEMA VÕERAD TEMAGA? Meri, kalad (kalad on võerad, kes ei tie häält) - 0+1+3+2 = 6 (8) var.
a1.Kas tunned üht maja, mis kindlast on tehtud, ta hääl ja rammu on kaugele nähtud, küll palju võõraid mängib seal, ei ole kuulda nende häält, küll maadest maasse liigub ta ja tema võerad temaga, mis on see maja nimi? Meri
Pld 1927 (A. Grep)
a2.Üks maja, mis on hästi tehtud, ta hääl ja rammu kaugel nähtud, ja palju võeraid mängvad sääl, ei iial kuuldud nende häält, küll maadest maasse liigub ta ja tema võerad temaga, mis on see maja nimi? Maja on meri ja võerad on kalad
Vil 1894 (A. Suurkask)
b.Kas tunned üht maja, mis hästi on tehtud, ta hääl ja rammu on kaugelt ju nähtud, ja sinagi näinudki teda, küll palju võõraid mängivad seal, ei ükski kuule nende häält, ta maadest maale rändab ka, kõik tema võerad temaga, mis on see maja nimi? Meri ja temas elavad loomad ja kalad
Han 1932 (M. Pärn)
c1.Üks maja, mis hästi tehtud, kelle häält ja rammu kaugel nähtud ja sina kuuled seda, küll palju võõraid mängvad sääl ja sina kuuled seda häält, küll maadest maasse liigub ta ja tema võõrad temaga, mis on selle maja nimi? Meri, lainete kahisemine, kalad
Pai 1930 (E. Trautman)
c1.Üks maja, mis hästi tehtud, ta hääl ja ramu kaugelt nähtud, ka sina kuulud sedä, küll palju võõraid mängvät sääl, ei siiski kuule nende häält, küll maadest maasse liigub ta ja tema võõrad temägä, mis on see maja nimi? Laev merel
Pst dat-ta (E. Normann)
d.Ma tunnen ühte maja, mis hästi ehitud, ta häält ja rammukaja ju iemalt kostab korvu mul, tal tuhat voerast mängvad sies, ei ükski kuule nende häält, nii maadest maasse liigub ta ja tema voerad temaga? Meri, kalad (kalad on voerad, kes ei tie häält)
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
1180.MA VAESTE VAEVA VÄHENDAN JA RIKAST TIHTI HIRMUTAN, SUL VÕIN MA ROOSILILLEKS OLLA, SIND PÕRGUPIINA TUNDMA PANNA, SEST ELA HELLALT MINUGA, TEE ÕIGUST LIGIMESEGA /- - - Vt. red. Aa/ - 1+1+0+1 = 3 (6) var.
Aa.Ma vaeste vaeva vähendan ja rikast tihti hirmutan, sul võin ma roosililleks olla, sind põrgupiina tundma panna, sest ela hellalt minuga, tee õigust ligimesega (Ich vermindere die Last des Armen und schrecke oft den Reichen, dir kann ich eine Blume sein und der Hölle Qual dich fühlen lassen, darum lebe zart mit mir, thu Recht dem Nächsten)? Das Gewissen
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 276; ER Kal. (1883) 90 ja 93 (22)
Ab.Ma vaest ta vaevas vähendan ja rikast tihti hirmutan, sul võin ma roosililleks olla, sind põrgupiina tundma panna, sest ela hellast, tee õigust ligimesega? Südametunnistus
Ris 1888 (J. Truusmann)
B.Ma vaeste vaeva vähendan ja rikast tihti hirmutan, ma võin sul roosiks, lilleks olla ja sind põrgupiina tundma panna? Südametunnistus
Mar 1961 (A. Sooba)
1181.MINA KÕNDSE MÄKKE PITTI, JÄNES JUKERD JÕKKE PITTI? Inimese vari - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
1182.MINA MEES MÄRGUTU, MUL ON SEITSE PERSET, KAHEKSAS OLI KARVAAUK; KUI ÜHTE LIIGUTAN, SIIS TEISED KÕIK RÖÖGATAVAD? Torupill - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
Vrd.2670D4*
1183.MINA PANEN VALGE KÕHU MUSTA KÕHU PEALE, MINA LASEN VALGE RIISTA MUSTA AUKU POOMA (ICH LEGE EINEN WEISSEN BAUCH AUF EINEN SCHWARZEN BAUCH, LASSE EIN WEISSES GERÄTH IN EIN SCHWARZES LOCH HÄNGEN)? Ein gepichtes Fass und dem Zapfen - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 278
1184.MIND SAGEST PALUTAKSE JA OODETAKSE, NÄITAN, SIIS JOOKSEVAD EEST ÄRA? Vihm - 0+1+1+4 = 6 (34) var.
A*.1) Mind sagest palutakse ja oodetakse, näitan, siis jooksevad eest ära? Vihm
Vil 1895 (J. Täht)
2) Mind väga oodatakse, mind palutakse, ma olen inimestele väga vajalik, kui ma ilma tulen, siis jookstakse minu eest ära? Vihm
Tt 1961 (S. Lätt)
Lasteleht nr. 6 (1909) 96 (7); Kuusik KT 215 (45); E EM2 83 (1052); Nugis 291 ja 314 (144); Laur IV 22
B+.1) Kõik oodavad ja loodavad, aga kui ma tulõ, juuskva kõik pakku? Vihm
San 1940 (I. Novek)
2) Mind nad aina ootavad ja kui tulen ma neile külla, siis minu eest nad põgenevad? Vihm
Kad 1971 (J. Valdur)
Kad, Kuu, Trt, San - 4 var.
Rahva Lõbul. nr. 6 (1900) 379; Lasteleht nr. 10 (1905) 160 (2); AKS 99 (2); Välba VI 50 (7)
1185.MINU RAGU, SINU RAGU, PUU RAGU, PINU RAGU? Tuisk - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vai 1893 (D. Torpan)
1186.MINUL ON KAUNIS KOJAKE, KULLAST EHITUD KAUNAKE, HÕBEDAST EHITUD HOONEKE, KUS MA HOMMIKUST ÕHTUNI TALLITAMAS ORJATÖÖD /- - - Vt. red. Aa/ - 0+7+0+6 = 13 (18) var.
Aa.Minul on kaunis kojake, kullast ehitud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus ma hommikust õhtuni tallitamas orjatööd, väsimata ikka valvan, uneraasukest ei rüüpa, tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuida käsi ruttu käimas, süda mul sala kutsumas, pane tähele, mis ma teen, olgu ma väike ja võimatu, siiski on mul suured sõbrad: kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tutvad, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane, mõista, mis see on? Taskukell
Anonüümne autor (EPost. Lisal. nr. 20 ja 21 (1875) 120 ja 126 (1)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 20 ja 21 (1875) 120 ja 126 (1); ER Kal. (1886) 96 ja 101 (7)
Ab.Mul on üks kaunis kojake, kullast tehtud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus hommikust ma õhtuni orjatööd tegemas, ikka valvan, une raskusest ei rüppa [sic!], tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuda mul süda ruttu käimas, süda tasa tuksumas, pane tähele, mis ma teen, olen veike võimetu, siiski mul on suured sõbrad, kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tütred, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane? Taskukell
VMr 1888 (J. Koit)
B.Minul on kaunis kojakene, kullast ehitud hooneke, kus ma hommikust õhtuni tallitamas orjatööd, väsimata ikka valvan, uneraasukest ei rüüpa, tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuda käsi ruttu käimas, süda mul tasa tuksumas, pane tähel, mis ma teen, olen veike ja võimatu, siiski mul on suured sõbrad, kuu on minu külaline, päike minu vana vend, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane? Taskukell
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
C.Mul on kaunis koeakene, kullast ehitud hooneke, kus ma õhtust hommikuni orjatööd väsimata vältan, uneraasukest ei rüüpa, tuleb mind vader vaatama, läbi akna vahtima, kuida mu käsi ruttu käimas, süda sala tuksumas, mul on palju sõbru, kuu on mu külaline, päike mu perisvend, taevatähed minu tutvad, iga kuningas mu ori, mõni suurem sulane? Taskukell
Vil 1893 (J. Pihlap)
D.Mul on hõbedast hooneke, kullast ehitud kambrike, kus ma hommikust õhtuni oma talitusi teen, tule, sõber, mind vaatama, läbi akna mind sihtima, kuda käsi mul hästi käib ja kuda süda mul tuksub, kuu on minu külaline, tähed minu tutvad, päike minu vana vend, iga kuningas mu ori ja iga sant mu sulane? Kell
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
E*.Mul on üks väike majake, hõbedast tehtud hooneke, kullast tehtud kaunake, kus ma väsimata ööd ja päevad töötan, uneraasukest ei rüüpa, kuu on minu külaline, taevatähed minu tutvad, päike minu vanem vend, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane, tule mind, vader, vaatama, läbi akna katsuma? Taskukell
Trv 1946 (G. Kaljuvee)
Trv, Trt - 2 var.
F.Mul on hõbedast hooneke, kullast tehtud kambrike, päike on minu vana vend, kuu on minu külaline, tähed on kõik minu tuttavad, tule sõber mind vaatama, läbi akna mind sihtima, kudas ma oma igapäivasi tallitusi teen, kuda minu süda tuksub, iga kuningas mu ori, iga sant minu sulane? Kell
Kuu 1970 (R. Kravtsov)
G.Mul on kaunis kojake, kullast ehitud kaunike, kui ma õhtust homikuni, talitan mo orjatööd, siis on mul suured sõbrad, kuu on minu külaline, päike minu vanem vend, taevatähed minu tutvad, iga sant mo sulane? Taskukell
Pil 1894 (H. Keller)
H.Tule, sõber, mind vaatama, läbi akna mind sihtimä, kuidas minu käsi käib, süda sala tuksumas, mina olen küll väike ja väetike, aga siiski on mul suured sõprad, kuu on minu küläline, tähed minu tutvad, päike minu vana vend, igä kuningas mu ori, igä sant mu sulane? Uur, käekell vai niisugene väikä uur
Kuu 1974 (A. Kask, M. Must)
I.Tule, sõber, mind vaatama, läbi akna mind sihtima, kuda ma oma igapäevasi tallitusi teen, kuula, kuda mu süda tuksub, päike on minu poolvend, kuu on minu külaline, tähed on kõik minu tuttavad, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane? Kell
Kuu 1977 (R. Kravtsov)
J.Tule mind, vader, vaatama, läbi akna vahtima, kuidas mina oma tööd edasi teen viibimata, ühtegi kübet aega ei viida, uneraasugi ei raiska, sulasel ma olen kuri, peremehel pärisori? Kell
Hel 1962 (P. Kippar)
K*.Mul om lavvust kambreke, ajanumrist palgike, astun sammu aigamööda, kuldne kukk mul sugulane, esi mulle muidu tutva? Seinakell
Rõn 1888 (A. Andrei)
2Rõn - 2 var.
1187.MU EMA SÜNNITAS MIND JA PIA SÜNNITAN MA EMA? Jää - 1+8+0+1 = 10 (51) var.
A1*.Ema ollit mulle, emas saa ma jälle sulle? Vesi olli jäele ema ja jäest sai jälle vesi
Tt 1843 (anon)
Hlj, Trm, Tt - 3 var.
• Schünm. Mr Kal. (1843); Lönnrot2 178 (5); E EM 32 (88); E EM2 31 (108); E MM 6 ja 42 (31); E MM2 6 ja 45 (31); Ainelo III 123; Kmpm. EL II10 97; Käis EV I5/II 65; ÜÕÕ 26 (4); SSTT 8; Kriisa-Villand 51 (1); Hiie-Müürsepp IV/I 134; E MM3 4 ja 36 (31)
A2a1.Mu ema sünnitas mind, aga pea sünnitasin ma ema? Jää
Tt 1880 (anon)
• Is. Kal. (1880) 85 (8); E EM2 83 (1053)
A2a2*.Mu ema sünnitas mind ja pia sünnitan ma ema? Jää
Pst 1891 (J. Leppik)
Trv, Pst - 2 var.
A2b.Pea sünnitab mind emä, pea sünnitan ma emä? Jõevesi
Saa 1888 (P. Sitzka)
A2c.Vahel sünnita ma ema, vahel ema minu? Vesi ja jää
Kan 1895 (J. Tedder)
A2d.Ema sünnitas mind, mina ema? Jää ja vesi
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
B.Emäst sünnib poig, pojast sünnib emä? Jää
Ote 1889 (J. Kivisaar)
1188.MU SÜDA MU SEES VÄÄNATUD JA PALJAS NAHK VEEL JÄETUD, MU SUU ON VILTU LÕIGATUD JA AUGUD SELGA TÄRGITUD, MA VINGUN TOORELT LASTE KÄES JA KORTSUN KOKKU KUIVA KÄES, KUI MAHLA HAKATAKSE JOOMA, SIIS MINNAKSE MIND METSAST TOOMA? Pajupill - 6+81+23+9 = 119 (147) var.
A1a*.1) Mo süda mo seest väänetud ja paljas nahk mul jäetud, mo suu on vilti leigatud, mul augud selga tergitud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokko kuiva käes, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Pajopill
O. W. Masing (Maarah. Nädalal. nr. 5 ja 11 (1821) 38 ja 88 (5)): omaloominguline tekst
2) Mu süda mu sees väänatud ja paljas nahk veel jäetud, mu suu on viltu lõigatud ja augud selga tärgitud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokku kuiva käes, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Pajupill
Vil 1889 (J. Meomuttel)
Vi, Vig, Mus, 2Hls, 2Vil, Trm, MMg, Trt, Puh, Räp - 12 var.
° Maarah. Nädalal. nr. 5 ja 11 (1821) 38 ja 88 (5); Wied. 279/80; Mötleja 21 ja 53 (86); ER Kal. (1884) 94 ja 97 (19); Lasteleht nr. 6 ja 7 (1906) 96 ja 112
A1b*.Kui kased mahla jooksevad, siis minnakse mind metsa tooma, mu süda ära käändakse ja nahk mul seljast võetakse, siis suu mul viltu lõigataks ja augud selga torgataks, ma vingun toorelt laste suus ja kuivan kokku kuiva käes? Pajupill
Hää 1889 (E. Grant)
Hää, Vil, KJn - 3 var.
A2.Mu süä seest käänetäs ja paljast nahka jäetäs, mu suu om viltu lõigatu ja prunti ette topitu, mu sälg om katski tsärgitü, ma vingu tuuralt lastõ käen ja kuiva kortsu tuulõ käen, ku mahla nakatas juuma, sõs mindäs minno mõtsast tuuma? Pajupill
Kan 1937 (H. Keem)
B1*.Mo süda seest on väänatud ja suu on viltu leigatud, mul augud selga tärgitud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokku kuiva käes, kui mahla hakatakse jooma, siis mind minnakse metsast tooma? Pajovile
Sim 1889 (J. Silbergleich)
Sim, Trv, KJn - 3 var.
B2.Ise pikk ja peenikene, süda välja vääneti, suu viltu leigati, selga augud trükiti, toorelt vingun laste suus, kortsus kuivan laste käe, kui mindi mahla jooma, siis mindi mind metsast tooma? Vile (pajupill)
Mih 1889 (H. Perkson)
B3.Kui kevade mahla joosevad, siis minu kodu tuvvasse, söand välla vääneti, pal'las nahk mul jäeti ja augud selga tärgiti, toorelt vingun laste käen, kortsun seisan päeva käen? Pajupill
Trv 1890 (V. Mõts)
B4.Kui mindi mahla jooma, siis mindi mind ka tooma, mu süda mu seest kääneti ja augud selga torgati, nii paljas nahk must üle jäi ja liha tuleroaks sai, ma kiuksun-viuksun laste käes ja kuivan kokku sooja sees? Pajuvile
Pär 1888 (M. Lipmann)
B5.Mu süda on seest väänatud ja paljas nahk mul jäetud, mu suu on viltu lõigatud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokku kuiva käes, ku mahla hakatasse juuma, sis minnasse mu mõtsast tuuma? Pajupill
Pst 1946 (A. Pikamäe)
B6.Mo südä sisest väänati ja paljast nahka jäeti, mo suu om vilto lõigato ja prundi ette topiti, mo jalg om katki torgito, ma vingun toorelt laste käen ja kuiva kortse tuule käen, kui mahla hakatas jooma, siis hakatas minno metsest tooma? Paiopill
Räp 1875 (J. Jagomann)
C1*.Mo liha mo seest väänetud ja paljas nahk mul jäetud, mul augud selga torgitud, mo suu on vilta lõigatud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokku kuiva käes? Pajuvile
Aud 1888 (P. Jagor)
Koe, Aud, Vän, Har - 4 var.
C2*.Mu süda mu seest väänatud ja paljas nahk mul jäetud, ma vingun toorelt laste käes ja kuivan kortsu päeva käes, kui mahla hakataks jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Pajopill
Kaa 1889 (M. Kallas)
Kaa, Lai - 2 var.
C3a*.Mo suu om viltu lõigatu, mo sälg om katski torgitu, kui mahla nakatas juuma, sis nakatas minnu mõtsast tuuma, ma vingu tuurelt laste käen, kui kuiva käätsä tuule käen? Pajopill
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Hlj, Kos, Lai, Ote - 4 var.
C3b*.Kui mahla hakatakse jooma, siis mind mindakse metsast tooma, siis suu mul viltu lõigataks ja augud selga torgitaks, ma vingun toorelt laste suus ja kuivan kortsu tuule käes? Pajupill
SJn 1890 (E. Saabas)
Iis, Kse, Tor, Saa, Hel, Trv, SJn - 7 var.
C4.Mu nahk mu sel'last võetaks ja augud selga tärgitaks, ma kiunun, karjun laste käe ja kuevan kokku kueva käe, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Paeopill
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
C5.Mu suu om viltu lõigutu ja tropi ette topitu, kui kuiva kärdsu tuulõ käen, kui toorõlt vingu lastõ käen, kui mahla nakatas juuma, sis mindäs minnu mõtsast tuuma? Pajopill
Ote 1890 (J. A. Palm)
C6*.Ma toorelt vingun laste käes, kuni kokku kuivan päiva käes, mu suu on viltu lõigatu ja sälg on ära haavatu, mu süda välja pööretu ja keskelt katski lõigatu? Pajupill
San 1962 (H. Kukk)
Kos, 2San - 3 var.
C7.Kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma, mo süda välja väänati ja augud jalga torgati, siis vindun toorelt laste käe ja kortsen kokku päeva käe? Pajuvile
Pal 1888 (H. Maasen)
2Trv, Pal - 3 var.
C8.Kui haketi mahla juuma, siis mindi metsast tuuma, mu süda seest väentud ja tühi nahk mul jäetud, ma olen kuivand päeva ees ja tuorelt vingun laste käes? Pajupill
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
C9.Kui mahla hakkas joosma, siis mindi metsest tooma, siis suu tal lõhki leigati ja süda tal välla veanati, ta vingub toorelt laste kää ja kuivab kokku pääva kää? Pajupuuvile
Koe 1890/3 (H. Schultz)
C10.Mindi mahla jooma, tuldi mindo tooma, ihu, hinge vääneti, augud selga kääneti, toorelt anti laste kätte, kuivalt kokku kortsuti? Pajupill
Tor 1887 (M. Kiisk)
C11.Kui mahla hakati jooma, siis mindi metsast tooma, mo süda seest siis käänati ja laste kätte anti, siis kiunusin ma laste käes ja kortsin kokku kuiva käes? Pajupill
Plt 1878 (K. Moks)
C12.Kui mahla hakatie jooma, siis metsäst mennä mind tooma, mul suu saab viltu lõigetu ja selg saab kiriks torgitu, ma kiunun, vingun laste kääs ja kortsun kokko sooja väes? Pajopill
Lüg 1889 (E. Bachmann)
C13.Kui kevade mahla juuasse, sõs miu mõtsast tuuasse, sõs liha mul luu pääl lapites ja augu selga tärgites, sõs vingu, toores latse kähen ja seisa körtsun päeva ehen? Puukoorest pill
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
C14.Kui mind mindi tooma, siis mahla hakkas jooksma, ihu, hing sai võetud, augud selga torgitud, mis toorelt vääksub lapse suus ja kuivalt kokku kortsutab? Vile
Mih 1920 (A. Leppik)
D1.Süda mul välla väänatud, punn mul rindu peksetud, tärked selga tärgitud, vingun ära laste käe, kuivan ära kuiva käe? Puukoorest tehtud vile
Mih 1938 (V. Eenveer)
D2.Süda mul välja väänetakse, suu mul viltu pööretakse, silmad selga käänetakse, kiunun toorelt laste käes, kuivan kokku pääva käes? Paeupill
Vil 1872 (H. Leoke)
D3.Mu suu um viltu lõigatu, mu sälg um ärä haavatu, mu südä vällä pööretü, ma kiitsu-käätsu lastõ käen ja kuio ärä päävä käen? Paiupill
Räp 1892 (M. Jennes)
D4.Mindie mõnda mõtsast tooma, söänd mul seest kääneti ja suud mul viltu lõigati, ma vingun toorelt laste käe ja kuivan kortsu kuiva käe? Puukoore pill
Trv 1894 (K. Tober)
D5.Mind metsast koju toodi, sial suu mul viltu lõigati ja augud piale tärgiti, ma toorelt vingun laste käes ja kuivan kokku kuiva käes? Pajuvile
Pal 1888 (M. Uus)
D6*.Mul suu on viltu lõigatud ja augud selga tärgetud, ma vingun toorelt laste käes, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Vile
Trm 1889 (H. Mann)
Trv, Trm - 2 var.
E1.Mul süda on seest väänatud, mul paljas nahk on jäetud, mul suu on viltu lõigatud, mul auk on selga tärgitud? Pajupill
VMr 1888 (J. Koit)
E2*.Mu süda seest käänati ja paljas nahk mul jäeti, ma kiunun, käunun laste kääs ja kuivan kokku tuule ees? Pajupill
MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi)
Mar, Lai, MMg, Kan - 4 var.
E3*.Mu suu on viltu lõigatu, mu süda vällä väänätu, ma vingun toorelt laste käes ja ära kuivan päeva ees? Pajupill
Vas 1980 (M. Hiiemäe)
Räp, Vas - 2 var.
E4.Süä mul vällä pööretu, suu mul viltu lõigatu, karjalatsõ räägutasid ja sis võssa ära visksid? Paiopill
Vas 1903 (J. Jakobson)
E5*.Nahk mul seljast võetakse ja augud selga tärgitakse, toorelt vingun laste käe ja kortsun kogu kuivaga? Pajuvile
PJg 1889 (H. Lussik)
PJg, KJn - 2 var.
E6*.1) Suu on viltu lõigatud, augud selga torgitud, ta vingub tuurelt laste kää ja kortsub kokku pääva kää? Pajupill
Ksi 1888 (T. Riomar)
2) Suu om viltu lõigatu, sälg om rassõst haavatu, toorõlt laulap lastõ suun, peräst kuiup pääva käen? Pajupill
Har 1927 (H. Seim)
3) Mu kiil um viltu lõigatu, mu sälg um ära haavatu, ma kuiu ärä päävä käen ja vilgu sõski latsõ käen? Paiupill
Rõu 1891 (A. Jennes)
Jõh, VNg, Jõe, Pha, Pst, Vil, Ksi, 3Lai, Rõn, Urv, Krl, 2Har, Rõu, Vas v. Se - 17 var.
E7*.Suu sul lõhki lõigati, nina sul viltu veeti, augu selgä torgiti, tuulen vingud laste kähen? Pajuvilispill
Pst 1889 (J. Ainson)
2Pst - 2 var.
E EM 146 (1380); Schneider Elusal. Kal. (1905) 19 ja 42 (18); E EM2 126 (1801)
E8*.Suu mul viltu lõigatu, punni ette topitu, kuiva kortsu päevä käen, vingu tuulen laste käen? Paeopill
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Kam - 2 var.
E9*.Ma vingun toorelt laste käes ja kuivan kokku päeva käes, kui mahla hakatakse jooma, siis mind mindakse metsast tooma? Pajupill
Pil 1889 (J. Kärsten)
Pil, Trm, Trt - 3 var.
E10.Mind viidi mahla jooma, mind viidi mahla tooma, suud päha viltu lõigati ja auku sisse torgiti? Pajuvile
Tõs 1890 (M. Kirikall)
E11.Mõtst minti tooma, naksi välla aama, sai säpp sisse lõigatus ja mulk sisse puuritus? Pill
Nõo 1889 (J. Tüklov)
E12*.1) Kui mahlad metsas juuakse, siis mind ka metsast tuuakse, toorelt kiunun poiste käes, kuivan, närtsin pääva ees? Puukoorevile
Pöi 1894 (T. Undritz)
2) Kortsub kokku kuiva käes, vingub toorelt laste käes, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Pajupill
KJn 1924 (M. Sander)
Sa, Pöi, KJn, Tt - 4 var.
• EPost. Lisa nr. 5 ja 6 (1894) 40 ja 48
E13+.Metsast mind kodu tuuakse, nahk mul selläst nüllitakse, toorelt vingun laste käes, kuivan kortsu kuuma käes? Pajukoorest pill
Saa 1889 (J. Jakobson)
JJn, Saa - 2 var.
F1.Kiil om liuhka lõigatu, kihä kokku kuiunu päävä käen, latsõ' tedä kiidsutasõ? Pajopill
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
F2.Kui maikuus mahlad juuakse, siis mind ka metsast tuuakse, siis kiunun, karjun poiste suus? [Lahendus puudub]
Pöi 1927 (V. Noot)
F3+.Südä välla pööretü, sälg ära haavatu, nägu välla lõõgatu, kavvõdahõ kuulus, heledähe helises? Pajupill
Rõu 1896 (A. Perli)
Tür, SJn, Rõu - 3 var.
G1.Kiil om liuhka lõigatu, kihä ärä klopitu? Pajopill
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
G2*.Toorelt vingub laste kää, kortseb kokku kuivaga? Vile
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, Sa, Hls, Rõu, Se - 5 var.
Ha.Vissi-vassi virelivassi, kui mahla nakatas jooma, sis nakatas minnu kodu tooma? Pajopill
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 1348Ba
Hb.Virelivissi, varelivassi, mahla nakat jooma, kodu tooma? Pajupill
Ote 1889 (V. Vaher)
Kontam.: = 1348Bb
I.Tuhat-tuhat tuuliauku, sada sandi sitaauku, kortsub kokku pääva kääs, vingub karjapoiste kääs? Pajupill
Võn 1874 (G. Soo)
Kontam.: = 2272Ö
Vrd.1159c 1544
1189.MUL EI OLE SEDA JA MINA EI TAHA SEDA KA MITTE, AGA KUI SEE MUL OLEKS, SIIS EI ANNAKS MINA SEDA MITTE TUHAT RUBLA EEST ÄRA? Üks ainus silm - 1+4+1+0 = 6 (8) var.
a1.Mul ei ole seda ja mina ei taha seda ka mitte, aga kui see mul oleks, siis ei annaks mina seda mitte tuhat rubla eest ära? Üks ainus silm
Tt 1869 (C. Körber)
• Körber VRMK 48 (7)
a2*.Seda mul ei ole, seda mina ei taha ka, aga kui ta minul oles, siis ei annas ma teda tuhante rubla eest ära? Üks silm
Rõu 1898 (A. Suurkask)
Krj, Vil, 2Rõu - 4 var.
b.Mul ei ole seda ja ma ei taha ka seda, aga kui mul see oleks, siis ei müüks ma seda ühegi hinna eest ära? Üks silm
Kaa dat-ta (anon)
1190.MUL NELI, SUL NELI, IGALÜHEL NELI? Käed ja jalad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Vrd.2170
1191.MUL ON KENA LAULUSUU, NÄGU PIKK JA PUHAS LUU, OSALT OLEN ÕPETAJA, OSALT UNE LÕPETAJA, JUMAL ANNAB MULLE KUUE, IGA AASTA JÄLLE UUE? Kukk - 0+8+9+2 = 19 (32) var.
Aa*.Mul on hele laulusuu, nägo pitk ja puhas luu, osast olen õpetaja, osast une lõpetaja, Jumal ise andis kuue, tema käest saan ka uue? Kukk
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (18)): omaloominguline tekst
Mar, Hel - 2 var.
° EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (18); Mötleja 20 ja 53 (83); ER Kal. (1883) 86 ja 93 (5)
Ab*.Mul on kena laulusuu, nägu pikk ja puhas luu, osalt olen õpetaja, osalt une lõpetaja, Jumal annab mulle kuue, iga aasta jälle uue? Kukk
Rap 1928 (M. Puusepp-Soo)
Rap, Trv, Võn, Rõn - 4 var.
Ac*.Mul on hea laulusuu, nägu pikk ja kõver luu, Jumal andis mulle kuue, tema käest veel saan ka uue, olen rahva ärataja, varane päikese teretaja? Kukk
Trm 1930 (J. Hinno)
Trv, Trm - 2 var.
Ad.Osast olen õpetaja, osast une lõpetaja, mul on hele laulusuu, nägu pikk ja puhas luu, Jumal esi annab kuuvve, temä käest ma saan ka uuvve? Kukk
Pst 1931 (O. Loorits)
B.Mul on hele lauluhääl, nägu pikk ja puhas luu, osast une lõpetaja, Jumal annud mulle kuue, tema käest saan jälle uue? Kukk
Vlg 1930 (L. Uibopuu)
C.Mul on hele laulud suus, nägu pikk ja puhtast luust, Jumal ise andis kuue, temä käest saan jälle uue? Kukk
Hel 1955 (H. Sillaste)
D*.Mul on hele laulusuu, nägu pikk ja paljas luu, ma osalt olen õpetaja ja osalt une lõpetaja? Kukk
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Kos, Pst, San - 3 var.
E*.Otsast olen õpetaja, otsast une lõpetaja, Jumal andis mulle kuue, tema käest saan jälle uue? Kukk
HMd 1925 (M. Soosaar)
HMd, Võn, Vlg - 3 var.
F.Osaks olen õpetaja, osaks une lõpetaja, nägu pikk ja puhas luu? Kukk
Nrv 1893 (A. Valts)
G.Vahest olen õpetaja, vahest olen une lõpetaja? Kukk
Lai 1936/7 (E. Vinkel)
1192.MUL ON LIBE SUU JA LIBE KEEL, ENNE MA EI LAULA, KUI MIND LÜIAKSE? Kirikukell - 1+11+0+0 = 12 (46) var.
A1a1.Mul on sile suu ja sile keel, aga enne ma ei laula, kui mind lüüakse? Kell
Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 214 (27); Lönnrot2 188 (109); Wied. 280
A1a2.Mul on sile suu ja sile keel, enne ma ei laula, kui lüiakse? Kirikukell
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A1b.Sile suu, sile keel, muidu ei hüia, kui ei lööda? Kirikukell
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A2a1.Mul on libe suu ja libe keel, enne ma ei laula, kui mind lüiakse? Kirikukell
Pöi 1894 (T. Undritz)
Pöi, Tt - 2 var.
Wied. 280; ER Kal. (1884) 94 ja 97 (16); E EM 103 (894); E EM2 90 (1183)
A2a2.Libe mu suu ja libe mu keel, aga enam ma ei laula, kui mind lüiakse? Kirikukell
VMr 1890 (A. Elken)
A2b.Mul libe keel ja libe suu, aga enna ma ei laula, kui hüütakse? Kirikukell
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
A2c.Mul on libe suu ja libe keel, aga enne ei laula, kui kästakse? Kirikukell
Mih 1888 (H. Perkson)
A2d.Libe keel ja libe suu, siiski enne ei laula, kui lüvvas? Kirikukell
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 72 (841); E MM 11 ja 44 (132) ; E MM2 11 ja 47 (134); Ainelo III 124; E MM3 8 ja 38 (134)
Ba.Enne ma ei laula, kui mind lüüakse? Kirikukell
Rap 1895 (J. Reinthal)
Lasteleht nr. 4 (1905) 64 (4); Kuhlbars 20 ja 26 (127)
Bb.Kui mind lüiakse, siis ma hüian? Kell
VMr 1888 (J. Koit)
C.Tiksub-täksub ööd ja päevad, muidu ei laula, kui lüiakse? Kell
Trv 1896 (J. Vaine)
Vrd. 878 2205
Vrd.2786
1193.MUL UM SÄÄNE SULANÕ, INNE EI LÄÄ MINEMÄ, KUI KÜLGLUIE VAHELE TSUSKA? Vokk - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Mul um sääne sulanõ, inne ei lää minemä, kui külgluie vahele tsuska? Vokk
Vas 1902 (J. Jakobson)
B.Hobu een, uhja pääl, enne ei lää minema ku tsuska sõrmega läbi küleluie? Voki jooksma panemine
Rõu 1898 (A. Suurkask)
1194.MULLE ANNAB SUUD, SULLE NÄITAB PERSET? Jooginõu - 0+9+1+1 = 11 (22) var.
a*.Mulle annab suud, sulle näitab perset? Jooginõu
Trv 1889 (H. Kallas)
Juu, Tor v. SJn, Saa, Saa?, 2Trv, Pst, Plt - 8 var.
E EM 103 (893); Schneider Elusal. Kal. (1906) 7 ja 32 (11); E EM2 90 (1182)
b.Minul annab suud, teisel näitab perset? Toop joomise ajal
Saa 1888 (P. Sitzka)
c.Ütele and suud, tõsele näütäs perst? Joogiannum, ku juut
Rõu 1936 (A. Raadla)
d.Ühel annab suud, üheksal näitab persset? Taarikann, kui juuakse
SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.2584
1195.LJÄTT MAAKUNIGAS, KÜSÜS KIVIKUNIGA KÄEST, KAS VÕI MÖÖDA AHUKUNIGAT ÄR MINDA SÖÖMÄ? Hiirekene küsüs kikkalt, ke jahvekivi pääl söö, kas või mööda kassi minna, ke ahu pääl makas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128/9 (98)
1196.LÄHEB VEELE, KÕHT JÄÄB KOJU (ES GEHT ZUM WASSER, DER BAUCH BLEIBT ZU HAUSE)? Eine Kissenüberziehe - 1+0+0+0 = 1 (4) var.
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 274; E EM 81 (646); E EM2 71 (830)
Vrd.1079
1197.LÄTT LUMPI, LOBAHA-AI, LÄTT MÕTSA, KÕSAHA-AI? Vari - 0+4+8+3 = 15 (22) var.
A1.Miis lätt mõtsa, ei kõsaha, lätt lumpi, ei lobaha? Var'o
Se 1927 (P. Voolaine)
A2*.Lätt lumpi, lobaha-ai, lätt mõtsa, kõsaha-ai? Vari
Se 1938 (E. Kirss)
2Se - 2 var.
Ba.Lätt mõtsa, kõsaha-ai', lätt vette, molaha-ai'? Inemisõ vari
Se 1935 (J. Orusaar)
Bb.Metsa läheb, ei kõssata, vette läheb, ei sulpsata? Vari
Se 1960/1 (anon)
Ca.Vett piteh lätt, mulaha-ai, maad piteh lätt, kõsaha-ai? Vari
Se 1888 (H. Prants)
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (20)
Cb.Maa pääl lätt, kõsaha-ai', vii pääl lätt, mulaha-ai'? Vari
Se 1968/9 (K. Tarend)
D.Vett pitten lätt, ei vulisa, tiid pitten lätt, ei kõsisa? Vari
Rõu 1896 (H. Treu)
Ea.Lätt vette, molaha-ai, lätt pahma, kõsaha-ai? Inimese vari
Se 1934 (M. Peramets)
Eb.Puhma lätt, ei kõsaha, vette lätt, ei valaha? Vari
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
F.Kui võssa lätt, ei kõsata-ai, kui vette lätt, ei mulata-ai? Vari
Kan 1981 (B. Ilver)
G.Lätt vette, vipsaha-as, lätt suuhu, ei sopsaha? Varjo
Se 1937 (P. Tammepuu)
H.Lätt kõlksõhe, ei kõsahta, tulõ vällä, ka-i kõsahta? Inemise vari
Se 1930 (A. Nurmetu)
I.Lätt suuho, ei sobahta', lätt ruugo, ei robahta'? Vari
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
J.Vette lätt, vesi ei liigu, ruugu lätt, ruug ei kõhise, tulle lätt, tuli ei paluta? Vari
Ote 1892 (J. Ainson)
Kontam.: = 206H 2490P
1198.MINE PUUSSE, MINE KIVISSE, IKKA NÄEB? Jumal - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.vs: EV 9572
1199.MINEVA-AASTASED LUUD, AGA TÄNAVUNE LIHA? Heinakuhi - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Mineva-aastased luud, aga tänavune liha? Heinakuhi
Rõn 1889 (C. Berg)
b.Mineva aasta luu, see aasta keha? Heinakuhi
Har 1934 (O. Lipstok)
1200.MIDA ENAM ISAND PISTAB, SEDA ENAM EMAND SALLIB? Leivasõtkumine - 2+35+11+3 = 51 (66) var.
Aa1.Mida rohkem sorgib, seda enäm sallib? Leivakastmine
Trv 1936 (L. Köögardal)
Aa2.Mida änam torgid, seda änam sallid? Lebakastmine
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Ab1.Mida enam tambitakse, seda enam tahetakse? Leivakastmine
Vil dat-ta (J. Täht)
Ab2.Mida enam sõtkutakse, seda enam tahetakse? Leivakastmine
Vil dat-ta (J. Täht)
B.Medä enämb esä torgip, sedä enämb ema tahap? Leiba kastetas
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
C.Midä enämb emätsele pistät, sedä enämb emäne sallip? Leevakastmine
Võn 1889 (T. Lätti)
Da1.Mida enam isane pistab, seda enam emane sallib? Leivakastmine
Ksi 1926 (P. Berg)
Da2*.Isane sallib, emane pistab? Leivasõtkumine
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Plt, Pal - 2 var.
Db1.Isane pistab nii palju, kui emane tahab? Kaev
SJn 1893 (J. Mein)
Db2.Mida enam emane pistab, seda enam isane tahab? Leivategemine
Äks 1926 (P. Berg)
Ea1.Mida enam isand pistab, seda enam emand sallib? Leivasõtkumine
Trm 1894 (S. Sommer)
Tln, 2Kos, Trv, Pst, Pil, Trm, Äks - 8 var.
Ea2*.Mida rohkem emand pistab, seda rohkem isand sallib? Leivakastmine
Trm 1895 (S. Sommer)
Ksi, Trm - 2 var.
Ea3.Emand pistab, isand sallib? Leivasõtkumine
Lai 1897 (H. Asper)
Eb1.Mida enam emand pistab, seda enam isand tahab? Leivasõtkumine
Lai 1888 (M. Kolluk)
Eb2.Mida enam emand tahab, seda enam isand pistab? Leivasõtkumine
Pal dat-ta (H. Maasen)
Ec.Mida enam isand pistab, seda enam emand laseb? Leivakastmine
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Ed.Mida enam emand tipib, seda enam isand tahab? Leiba kastma
MMg 1889 (A. S.)
F.Mida enam prouat torgitakse, seda enam proua torki tahab? Leivatainas
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Ga.Mida rohkem herra torgib, seda rohkem proua tahab? Leib
Tt dat-ta (anon)
Gb*.Mida rohkem härra sorgib, seda rohkem rouva tahab? Leivakastmine
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Pst, Ta - 2 var.
Gc1.Mida änam härra pistab, seda änam proua tahab? Levakastmine
Vil 1893 (J. Täht)
Pst, Vil - 2 var.
Gc2.Mida enam proua pistab, seda enam härra tahab? Leivataigna sõtkumine
Vil 1891 (J. Karus)
H.Prelli ei jõua nii palju pista, kui proua tahab? Lebasõkkumine
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
I.Kümme pistab, pehme tahab, mida rohkem kümme pistab, seda rohkem pehme tahab? Leivakastmine
Vil 1894 (A. Suurkask)
E EM2 66 (742)
Ja.Päälmine pistab, pistab, alumine tahab, tahab, päälmine väsib ära, alumine tahab veel? Leivasõkkumine
Puh 1939 (V. Puidak)
Jb*.Alumine ähib, pealmine puhib, alumine tahaks, pealmine ei jaksa? Leivasõtkumine
VNg 1994 (A. Korb)
VNg, VJg - 2 var.
Vrd. 38A2a*
Jc.Alumine sallib, pealmine väsib? Leivasõtkumine
Kos 1897 (T. Wiedemann)
Jd.Pealmine väsib ära, alumine tahab veel? Leivasõtkumine
Ans 1891 (J. Magus)
Je.Alumine tontis-tantis, päälmine es jõvva enamb? Leiba kastetas
Nõo 1889 (J. Amberg)
Ka.Sisse pista ja välja võtta, alumine sallib ja pealmine väsib, perse jupsib ja parem tuleb? Leivasõtkumine
HJn 1888 (N. Jegorov)
E EM 142 (1340); E EM2 123 (1751)
Kontam.: = 1664Pa
Kb1.Nikuta perst, tüü lähäp kõrda, alumane sallip, päälmäne väsip? Leeväkastmine
Nõo 1957 (H. Keem)
EMrd III 236
Kontam.: = 1664Pb1
Kb2.All ähib, peal puhib, tagumik vehib, töö läheb korda? Leivasõtkumine
Jõh 1935 (anon)
Kontam.: = 1664Pb2
La.Puuruhike ja luutitt, mida enam pistad, seda enam tahab? Leivakastmine
Hel 1928 (E. J. Kase)
Kontam.: = 1780Ga
Lb.Luine ja puine, mida enam pistab, seda rohkem armastab? Leivasõtkumine
Vai 1893 (H. Masing)
Kontam.: = 1780Gb
Lc*.Puine puts ja lihane türa, mida param härra nikutab, seda param proua tahab? Leivasõtkumine
Tür 1926 (A. Palm)
Pde, Tür - 2 var.
Kontam.: = 1780Gc*
M.Puust puts, luust türa, pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid, mida rohkem sa sõtkud, seda enam ta tahab ja seda parem ta on? Leivasõtkumine
Pil 1894 (T. Saks)
Kontam.: = 437F 1664S 1780I
N.Sisse lähäb lips, välja tuleb lops, alumine sallib, pealmine väsib? Leevasõkkuja
Plt 1889 (J. Raavel)
Kontam.: = 1020D
O.Alomane nõvvab, päälmine väsib, mis enamb torgib, seda paremb saab? Leivakastmine
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 437D