Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
2001.SIUG MUIDU URGU EI NÄE, KUI PÄÄST LAKMA PIÄT? Nõgel ja lang - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
2002.SOOJAL PÄÄVAL MÖRAVAD, VIHMAGA ON VAGUSI? Mesilased - 0+1+0+0 = 1 (19) var.
Tür 1888 (M. Tults)
E EM2 123 (1752); Nurmik II 28 (3); Meie aasta (1953) lk-ta (38)
2003.SOLDAT ON MINU SUUR SÕBER, LAISK ON MINU SÖÖMALAUD, VIRK, KES MIND ÄRA TAPAB? Täi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd.vs: EV 5349
2004.SOO SORISEB, NÕMM NÕRISEB, ARU HEIDAB HELLA LEHTI? Vihtlemine - 4+91+21+8 = 124 (199) var.
A1a1.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehti? Vihtlemine
Saa 1889 (J. Tuul)
VNg, Kuu, 4Vän, 2 Saa, 2Vil, Trm - 11 var.
• Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (14)
A1a2.Soo soriseb ja nõmm nõriseb, aru heidab pellalehte? [Lahendus puudub]
Muh 1941 (J. Arike)
A1a3.Soo sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehte? Vihtlemine
Lai 1937 (F. Eichenbaum)
A1a4.Soo suriseb, nõmm nuriseb, aru heidab hella lehta? Mesilase pereheitm[ine]
Jür 1889 (K. Angelus)
A1a5.Nõmm nõriseb, soo soriseb, aru heidab hella lehte? Õlletegemine
Vän 1936 (E. Tammsoo)
Vän, Tor - 2 var.
A1b*.1) Suu sõretab, nõmm nõretab, aru heidab hellarlehte? Lina õitseb
Ksi 1888 (T. Riomar)
2) Soo sõrendab, nõmm nõretab, aru heidab hella lehta? Rukkid
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Saa, KJn, Ksi - 3 var.
A1c.Nõmm nõgiseb ja soo sobiseb, aru heidab hella lehti? Seep keeb
PJg 1889 (H. Lussik)
A1d1.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab haljast lehti? Saunalaba
Tor 1889 (J. Tilk)
3Tor - 3 var.
A1d2*.Soo soriseb, nõmm noriseb, aru heidab haljast lehti? Saunalaval vihtlema
Tor 1889 (M. Ostrov)
3Tor, Pal - 4 var.
A1e.Soo sõriseb, nõmm nõriseb ja aruhein lööb nelja lehta? Mesilasepere
Pai 1892 (Sõnajalg)
A1f1.Soo soliseb ja nõmm nõriseb, aruhein heidab hella lehte? Linnupere
Kos 1930 (R. Viidebaum)
A1f2.Soo sorkab, nõmm nõrgub, aruhein heidab hella lehte? Õlu
Vän 1889 (J. Tammann)
A2a1.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidäb hellälist? Õlletegemine
Saa 1888 (P. Sitzka)
A2a2.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hellale? [Lahendus puudub]
Tor 1888 (A. Martson)
A2b.Soo sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidab lehte? Linnupuu
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A2c.Suu sõretab, nõmm nõretab, aruleht lööb hella pilli? Laps, hoidja ja kätki
Koe 1889 (R. Rapin)
A3a1.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab allerkuuti? Vihtlemine
KJn 1932 (J. Grauberg)
Iis, KJn, Pil, Trm, Tt - 5 var.
• Mötleja 29 ja 54 (120); E EM 143 (1346); E EM2 124 (1759); Nurmik II 13 (7)
A3a2.Suu suriseb, nõmm nõriseb, aru heidab allerkuuti? Vihtlemine saunas
Vil 1937 (A. Mikk)
A3a3.Suu sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidäb allerkuuti? Vihtlemene
KJn 1936 (G. Must)
EMrd II 369
A3a4.Suu sorisõs, nõmm norisõs, aru lüü allõrkuuti? Vihtlõmine
Rõu 1896 (A. Perli)
A3a5.Soo soriseb, nõmm noriseb, aruhein lööb allerkuuti? Saunas vihtlemine
Hlj 1889 (M. Punsel)
A3a6*.Nõmm nõriseb, suo soriseb ja aru heidab allerkuuti? Saunas vihtlemine
VNg 1994 (A. Korb)
Iis, VNg, Hps - 3 var.
A3b.Suu surendab, nõmm nõrendab, aru heidab allerkuuti? Vihtmine
Pst 1889 (H. Henno)
2Pst - 2 var.
A3c1*.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heedab ellerkuuti? Õlut käib
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Iis, Tür, Tor v. SJn, SJn - 4 var.
A3c2.Nõmm nõriseb, suu soriseb, aru heedab ellerkuuti? Vihtlemine
SJn 1894 (H. Raid)
A3d.Soo sorises, nõmm nõrises, aru heit uperkuuti? Vihtmine
Trv 1894 (A. Rull)
A3e1.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab allerkanti? Vihtlemine
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A3e2.Soo sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidab aterpali? Saun, kui viheldakse
Trm 1895 (S. Sommer)
A4.Soo soriseb, nõmm nõriseb, aruheinamaa ajab vett välja? Saunalava
Vln 1927 (V. Metsamärt)
A5.Nõmm nõriseb, soo soriseb, patsud keivad, ükski ei karju? Vihtlemine
LNg 1938 (E. Ennist)
A6.Soo suriseb ja nõmm nõriseb? Vihtlemine
Pil 1931 (R. Viidebaum)
B1a1.Soo sinetab, nõmm nõretab, aru heidab hella lehte? Linapõld
Pal 1888 (M. Saar)
Sim, KJn, Pil, 2Plt, Ksi, Pal, eP - 8 var.
B1a2.Soo sinetab, nõmm nuretab, aru heidab hella lehti? Lina eelitsemine
MMg 1889 (M. Pool)
B1a3*.Soo sinetab ja nõmm nõretab ja aru heidab hella lehte? Lina
Puh 1934 (R. Viidebaum)
Koe, Puh - 2 var.
B1a4.Nõmm nõretab, soo sinetab, aru heidab hella lehte? Lina õitseb
Pil 1888 (T. Sander)
Pil, Ksi - 2 var.
B1b.Soo sinetab, nõmm nõretab ja aruhein heidab hella lehte? Lina õitsmine
Plt 1892/6 (M. Luu)
B2.Soo sinetab, nõmm nõretab, hellapuu heidab lehti? Lina
Trt 1927 (A. Kõrge)
B3a.Soo sinetab, nõmm nõretab, aru heedab ellerkuuti? Lina õitseb, tuul liigutab
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
B3b.Soo sinetab, nõmm nõretab ja aruhein heidab ellerkuuti? Lina õitsmine
Plt 1892/6 (M. Luu)
B4.Soo sinetab, nõmm nõretab? Lina
VMr 1959/60 (M. Priimets)
VMr, Tln - 2 var.
C1a*.1) Suo suitseb, nõmm nõretab, aru heidäb hella lehti? Rukki õitseb
KJn 1898 (C. Sööt)
2) Soo suidseb, nõmm nõrendab, aru heidäb hella lehte? Rügä häidseb
Trv 1890 (A. Rull)
Hls, 2Trv, Pst, Vil, KJn, Äks - 7 var.
RpS nr. 6 (1939) 188
C1b*.Suu suitseb, nõmm norutab, aru heidab allele? Lehma määletus
Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
Tõs, Tt - 2 var.
C2a.Suu suidseb, nõmm nõretab, aru kannab hal'last heina? Rukki õitseb
Trv 1890 (J. Tinn)
Trv, Vil - 2 var.
C2b.Nõmm nõretab, soo suitseb, aruhein heidab haljast rohtu? Või pudru peal
Kse 1889 (K. Karu)
C3.Soo suitseb, nõmm nõretab, aruhein härmes ehtes? Rukis õitseb
Han 1894 (A. Reimann)
Da.Suu suitseb, nõmm nõrendab, mägi mäletab, emalepp heidab hella lehti? Rukis õitseb
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 147 (1388); E EM2 127 (1810); Nurmik II 42 (4)
Db.Soo suetseb, mägi mäletab, emälepp heidab lehe? Rüga õetseb
Pst 1936 (L. Köögardal)
Trv, 2Pst - 3 var.
E1a.Soo suitseb, nõmm nõrendab, ellerhein heidab poja? Linaõied kukuvad maha
Pst 1891 (J. Leppik)
E1b.Soo suitseb, nõmm nõrendab, ahervars heidab poja? Rukis õitseb
Pst 1893 (J. Leppik)
E1c1.Soo suitseb, nõmm nõrendab, ellerman heidab poja? Rüga õitseb
Pst 1887 (J. Kunder)
E1c2.Suu suidseb, nõmm nõrendab, ellerman heidäb poja henge? Rügä häidseb
Pst 1895 (J. Ainson)
E2+.Soo suitseb, nõlu nõrab, hellaleht heidab hinge? Rükki õitseb
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Pst - 2 var.
Fa.Soo suitseb, nõmm nõriseb, kullalehed langevad? Ruki õitseb
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Fb.Soo suitseb, nõmm nõtkub, kullalehed langevad? Rukis õitseb
Jür 1889 (K. Angelus)
G1.Soo sõtkub, nõmm nõtkub, kullalehed langevad? Rukis õitseb
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
G2a.Soos sõtkub, nõmm nõrutab, aruhein lööb lehtpilli? [Lahendus puudub]
VMr 1889 (M. Kampmann)
G2b.Soo sõtkub, nõmm nõretab, aruhein lööb lullapilli? Lapse kiigu, laps sees
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
H*.Soo sinetab, nurm nõretab, aru ehib hella lehte? Lina õitseb
Lai 1904 (J. Ermann)
Hel, Lai - 2 var.
I1.Soo soriseb, maa müriseb, aru heedab hella lehti? Vihtlemine
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
I2a.Soo soriseb, maa müriseb, aru heidab ellerkuuti? Vihtlemine
SJn 1888 (J. Mein)
I2b.Soo soriseb, maa mariseb, aruhein lööb allekuuti? Kusemine
Vil 1873 (H. Leoke)
I2c.Soo soriseb, maa müriseb, helper heidab hellerkuuti? Vihtlemine
Plt 1894 (M. Luu)
J.Soo sinab, maa punab, aru heidab hella lehti? Herne õitsmine
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
K.Soo sinetab, mets nõretab, aruhein heidab lehte? Lina õitsmine
Plt 1894 (M. Luu)
L.Soo suitseb, mets mõrub, hellaleht lööb kella? Rukki õitseb
MMg 1890 (L. Jakobson)
Ma.Nõmm nohiseb, tamm tohiseb, aru heidab hella lehta? Linnupuu
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 99 (1341); Nurmik II 28 (4)
Mb.Nõmm nõretab, tamm taretab, aru heidab helle lehte? Herne
Vil 1889 (J. Köögardal)
N+.1) Soo sõmetab, nõmm nõmetab, oksad tilguvad tina? Rukis õitseb
Saa 1889 (J. Tuul)
2) Mets mühab, meri kuhab, aru heidab pellalehte? [Lahendus puudub]
Muh 1939 (J. Arike)
Muh, Saa, Hel, MMg - 4 var.
Oa.Sõda sõidab ja pea sinetab ja aru heidab hella lehta? Lina õitseb
Kõp 1889 (K. Ojasuu)
Kontam.: = 2092Ga
Ob.Sõda sõdib ja sinetab, arukaasik heidab hella lehte? Lina
Lai 1926 (O. Vilde)
Kontam.: = 2092Gb
P.Nõmm nõriseb ja soo soriseb, alumine ähib ja pealmine vehib? Vihtlemine
Sim 1957/60 (H. Joonuks)
Kontam.: = 38P
2005.SOOLT TULEB SUMBUDES, ARUST AMBUDES, AJAB SUURED SÕNNID MÜRAMA? Veske - 0+3+2+0 = 5 (8) var.
A.Aast tulõb ambudõs, panõb hallid härjäd müräma? Tuul
Khn 1934 (T. Saar)
B1.Arust tuleb ambudes, soost tuleb sumbudes, aab suure sõnni mürama? Tuul ajab veski käima
Tõs 1921 (S. Lind)
B2.Soolt tuleb sumbudes, arust ambudes, ajab suured sõnnid mürama? Veske
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
C.Soost tuleb singudes ja arust tuleb angudes, ajab kõik suured sõnnid sõitma? Vesi, mis veskid jooksma paneb
Aud 1896 (anon)
D.Soost tuleb sumpust, healest tuleb hampust, heal ajab suured sõnnid mürama? Tuul ajab vesked jooks[ma]
Tõs 1893 (M. Kurul)
Vrd.2006
keerdküsimus: Mis tuleb seest sumbudes, arust ambudes? Veske (Tõs)
2006.SOOST TULEB SINGUDES, ARUST TULEB AMMUDES, AAB KÕIK ILMARAHVA KOKKU? Torupill - 0+1+0+1 = 2 (3) var.
Aud 1893 (J. Sauga)
Kuu, Aud - 2 var.
Vrd.1256 1268 2005
keerdküsimus: Mis tuleb seest sumbudes, arust ambudes? Veske (Tõs)
2007.SUO ÜMBER TUA? Samblad seina vahel - 2+36+20+3 = 61 (103) var.
a1.Suo ümber tua? Samblad seina vahel
VNg 1892 (H. Lohk)
Nrv, Jõh, Jõh v. Iis, Iis, VNg, 4Hlj, 3Kad, VJg, Sim, 5Kuu, Juu, Käi, Jäm, Tõs, Tor, 2Saa, Vil, SJn, Lai, 2Äks, Tt - 32 var.
• Helle 370 (107); Willmann 173 (97); Lönnrot2 193 (150); Wied. 287; E EM 143 (1346); KAH EKAl 162 ja 164 (101); E EM2 124 (1762); Metstak2 20 ja 22
a2.Samblesoo ümber toa? Seinasambled
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
b1.Suu ümbre tarõ? Tarõ sammõldõt
Se 1928 (T. Linna)
Saa, Hel, Trv, Pst, Vil, Ran, Vas, 9Se - 16 var.
b2.Suu um ümbre tarõ? Samblõ sainah
Se 1888 (H. Prants)
Vas, 2Se - 3 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (53)
b3.Ümbre tarõ suu? Palkõ vaihhõl sambla
Se 1927 (E. Põllula)
5Se - 5 var.
b4*.Suur suu ümbre tarõ? Samblõ' saina vaihhõl
Se 1956 (V. Pino)
2Se - 2 var.
c.Soo ümbre maja? Sambla saina vahel
Ote 1892 (J. Ainson)
d.Soo lauda takah? Sambla sainah
Räp 1888 (J. Puksov)
Vrd.1863
2008.SUU PIKK JA SOONE PIKÄ, AJA PIKÄ, ARU PIKÄ, ESI PIKK JA PERSE PIKK, ESI MUST JA VISAS KUST? Veske - 1+19+7+3 = 30 (38) var.
A.Suo pikka, Suome pikka, aru pikka, aasa pikka? Ämblik
KJn 1898 (C. Sööt)
B.Soo pikä, soone pikä, esi must ja viskas kust? Vesiveski
Ote 1893 (J. Tammemägi)
C1a1.Suu pikä, soone pikä, aru pikä, aasa pikä, esi must, viskas kust? Vesiveski
San 1940 (I. Novek)
2San - 2 var.
C1a2*.Suu pikk ja soone pikk, aru pikk ja aasa pikk, esi must ja viskap kust? Vesiveski
Ote 1895 (C. Lipping)
Ote, Tt - 2 var.
C1b.Suud pikad, sooned pikad, aiad pikad, harud pikad, ise must, viskab kust? Veski
San 1929 (L. Kuusik)
C1c.Suu pikä, soonõ pikä, aru pikä, hanna pikä, esi must, ei piä kust? Veski
Urv 1888 (G. Seen)
C1d.Suu pika, soone pika, aru pika, ise must, viskas kust? Pilve
Krl 1889 (E. Kornel)
C2a.Aru pikä, aia pikä, suu pikä, soonõ pikä, esi pikk, perse pikk? Veski
Ote 1890 (J. A. Palm)
C2b.Aru pikka, sooned pikad, esi must ja viskas kust? Vesiveske
Kan 1901 (J. Sööt)
Da.Soo pikka, soone pikka, aasa pikka ja aru pikka, ise pikk ja perse pikk, ise must ja viskab kust? Jõgi ja vesiveske
Pär 1888 (M. Lipmann)
Db1.Suu pikk ja soone pikä, aja pikä, aru pikä, esi pikk ja perse pikk, esi must ja visas kust? Veske
San 1889 (M. Lepp)
Db2.Suu pikä, soonõ pikä, aja pikä, arvu pikä, esi pikk, perse pikk, esi pikk ja viskas kust? Veski
Rõu 1896 (A. Perli)
E.Aia' pika', haari' pika', esi pikk ja viskas kust? Vesiveski
Vas 1937 (I. Daniel)
Fa.Sood pikad, saared pikad, arud pikad, aerud pikad, ise pikk ja perse pikk? Udu
Lai 1904 (J. Ermann)
Fb.Soone pika, aro pika, ase pika, esi pikk ja perse pikk? Härm
Räp 1875 (J. Jagomann)
Fc.Suu pikä, soonõ pikä, aia pikä, aro pikä, eis pikk, perse kummõr? Härm
Se 1932 (A. Nurmetu)
G1.Aru pikkä, aasa pikkä, pilu pikkä peenikene, viil pikem pilu vedäjä? Ämlik
KJn 1890 (A. Pihlak)
G2.Ise pikk ja pera pikk ja veel pikem pinuvidaja? Ämblik
Pil 1993 (A. Korb)
Vrd. 385Aa1*
H1*.1) Isi must, viskab kust? Veske
San 1877 (J. Hurt)
2) Esi must ja viskas kust? Pilvine taevas, vihm
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
E EM 50 (294); E EM2 45 (373)
H2.Alt on must ja viskab kust? Vesiveski
KJn dat-ta (E. Asu)
I+.1) Esi must ja viskas kust, vasta tsiapaha ust? Veski
San 1940 (L. Pedajas)
2) Ise pikk ja peenike, seest must ja viskab kust? Pump
Trt 1930 (L. Uibopuu)
Rak, 2Trt, San - 4 var.
J1.Suu pikk, soonõ pikä, aro pikä, aaso pikä, esi pikk, perse pikk, riba-raba raudoga? Härmavõrk
Räp 1891 (S. Keerd)
Kontam.: = 973X1
J2.Riba-raba rauda, esi pikk, hand pikk, suud pite soonõ pikä, haro pikä, aja pikä? Härmävõrk
Räp 1889 (J. Poolakess)
Kontam.: = 973X2
K.Väike meheke, kivine kõhuke, ise must ja viskas kust? Kohvikann
San 1970 (V. Hütsi)
Kontam.: = 1658B
Vrd.385 537 1275 1868 2009
tl: /- - -/ Kilu-Mari, Kilu-Mari, tule sa, / aita siga kaubelda. / Siga oli must ja viskas kust / vasta Kilu-Mari sauna ust. /- - -/ (ERA II 84, 152 (11) < Amb)
2009.SUU PIKÄ, SAARE PIKÄ, ARU PIKÄ, HAINA PIKÄ, PIKÄ-PÄKÄ PÄÄLE LÖÖVA? Tanukirja kudamine - 0+13+2+1 = 16 (23) var.
A.Suun pikkä pedäjä, pikkä-päkkä pääle lüvvä? Kootidega rehepesmine
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ba.Suu pikä, saare pikä, pikä-päkä pääle lööva? Tanukirja kudamine
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Bb.Soo pikä, saare pikä, pikä-päkä pääle jääse? Tanokirju koetas
Urv 1890 (A. Koort)
Ca1.Soo pika, saare pika, aru pika ja haina pika, pika-päka päälekauba? Nooriku tanu
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 142 (1345); E EM2 124 (1758); Nurmik II 162 (2)
Ca2.Suu pikä, saare pikä, aru pikä, haina pikä, pikä-päkä pääle lööva? Tanukirja kudamine
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ote, Kan, Krl - 3 var.
Cb1.Soo pika, saare pika, heina pika, haru pika, pika-päka pääle lüüaks? Tanu valmistamine
Trt 1927 (Pruuli)
Cb2.Suu pikä', saarõ pikä', haina' pikä', haro' pikä', pikä'-päkä' pääle jääva'? Kirjadega moetanu
Plv 1925 (H. Kasvandik)
Cb3.Suu pikä, saarõ pikä, haina pikä, haro pikä, pikä-päka päälegi? Tanokir'a
Kan 1896 (G. Loodus)
Cc.Suu pikä, saare pikä, hao pikä, haena pikä, pikä-paka pääle lüvvä? Tanukirju koetas
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Cd.Suu pikä, saarõ pikä, hanna pikä, haro pikä, pika-päka pääle jääse? Herne
Rõu 1889 (J. Gutves)
Ce.Sood pikad, saared pikad, hännad pikad, viimaks pikad-päkad pääle löödud? Vokk
Vln 1968 (H. Linde)
Cf.Aru pikä, haena pikä, suu pikä, saare pikä, pikä-päkä pääle lüvvä? Tanukirja kudamine ehk üükse (vöökse) kudamine
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Da.Suu' pikä', saarõ' pikä, jõõ pikä, järve pikä, haru pikä, hanna pikä, pikä-päkä pääle panda? Tanukirjä kodamine ehk pilu
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Db.Suu' pikä', saarõ' pikä, jõõ pikä, järve pikä, hiiru pikä', haru pikä', pikä-päkä pääle panda? Tanukirjä kodamine ehk pilu
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.2008
2010.SUUJUUDAKENE SÕIT, A SUU TÕRKS? Lammas, vill - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 125 (23)
2011.SOONE, JOONE JUUSKVA NOORE NOOR'KE PERSEHE? Tii lääva liina - 1+11+0+0 = 12 (16) var.
Aa.Soonõ, joonõ juuskva noorõ noorigu üska? Rahvas lätt kerkuhe
Kan 1895 (G. Loodus)
Ab1.Soone, joone juuskva noore noor'ke persehe? Tii lääva liina
Ote 1895 (E. Palm)
Võn, 2Nõo, 2Ote, Plv - 6 var.
Ab2.Soonõ, joonõ juuskva noorõlõ noorikulõ persse? Tsoog
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ab3.Joone, soone jooseva noore nooriku persen? Suvvale aetas kapla perrä
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ac.Soone, joone juuksva noore naise persele? Vastne kaiv
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ad.Sooned ja jooned jooksevad kõik ühe ämmä persse? Jõed jooksev[ad] järve
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 142 (1344); E EM2 124 (1757)
B.Soone, joone jooseva halli ruuna hanna alla? Kerk
Puh 1889 (D. Arak)
Vrd. 1967
Vrd.639
2012.SOOSÕNNID, MAAVONNID, KÕIK INIMESED SÖÖVAD? Kartohvlid - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
San 1877 (J. Hurt)
E EM 143 (1344); E EM2 124 (1760)
2013.SUIGU-LUIGU NEITSIKE SEI LUIGALINNU ÄRA? Keträmine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1894 (A. Rull)
2014.SULANE LÄTT PEREMIHELE KÄIMÄ, KOLM VÜÜD VÖÖLEN? Linapund viiäs liina - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.1813 2445
2015.SULANÕ TOOSÕ PEREMEHELE PALKA PERSEGA KODO? Lambaniitmine - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1940 (M. Kivisaar)
Vrd.2130Ea*
2016.SULASÕL PALASS SUU ÄR', A PEREMEHEL TIIÄ-ÄI PERSEKI'? Pilak - 0+3+7+0 = 10 (15) var.
Aa*.1) Sulasõ suu palas, peremehe perseki tiia-ai? Tuli pilakeh
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
2) Sulasõl palass suu är', a peremehel tiiä-äi perseki'? Pilak
Se 1935 (J. Mägiste)
Vas v. Se, 4Se - 5 var.
Ab.Sulasõl sulas suuge ar', a peremehel perseke tiiä-äi'? Pilak, pird vaihhõl palas
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Ac.Sulasõl suu sulass ar', a peremehel perse külmäss ar'? Pilak, koh vanal aiga pirt palli
Se 1936 (J. Mägiste)
B.Peremehe perseke palas ar', sulasõ suuge tiiä-äi? Lamp
Se 1930 (A. Nurmetu)
Ca.Sulasõ suu pala, peremehe perseki tiia-ai? Tuli pilakeh
Se 1903 (J. Sandra)
Cb.Sulasõlõ suupala saa, peremiis ei tiiägi? Tuli pilakih
Se 1888 (H. Prants)
2017.SULE OM, EI LENDA, JALA OM, EI KÕNNI, AU OM, SEE OM SULLE, EI MITTE MULLE? Säng - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Sule om, ei lenda, jala om, ei kõnni, au om, see om sulle, ei mitte mulle? Säng
Puh 1889 (J. Loskit)
B.Ja[la] mul om, aga ei või minnä, sule mul om, ei või lennätä, saesa iks oma kotuse pääl paegal? Säng
Rõn 1889 (C. Berg)
Vrd. 1151
2018.SUREB ÄRA JA SURNUD EI OLE? Terve ihu liikmed, kui nad mõnikord ära surevad - 0 (25) var.
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (8)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (8); Mötleja 35 ja 55 (149); ER Kal. (1886) 95; E EM 145 (1371); E EM2 126 (1792); E MM 15 ja 45 (224); E MM2 15 ja 48 (227); E MM3 12 ja 39 (227)
2019.SURNU ELAB, KIRST ELAB, EI ELA TAEVAS EGA MAA PÄÄL? Joonas valaskalas - 0+32+13+7 = 52 (67) var.
A1a*.Surnu elab ja kerst elab? Joonas kala kõhus
Pst 1891 (J. Leppik)
Ans v. Jäm, Trv, 2Pst, Pil, Pal - 6 var.
A1b1.Koolja elli, kirst ka elli? Joonas kala kõtun
Har 1888 (anon)
A1b2.Kirst elas ja kuulja elas? Joonas merekala kõtun
Võn 1894 (J. Suits)
A1c.Surnu elab ja puusärk elab? Joonas valaskala kõhus
VMr 1939 (M. Ross)
A1d.Surnu ja surnukirst elasivad ühekorraga? Joonas vaalaskala kõhtus
Pär 1888 (H. Martinson)
A1e1.Ellav kuulja, ellav kuuljakirst? Joonas merekala kõhus
Plv 1903 (J. Semm)
A1e2.Elav kirst ja elav surnu? Joonas vaalaskala kõhus: Joonas - elav surnu, vaalaskala - elav kirst
Võn 1932 (O. Paris)
A1f.Puusärk hinges, surnu hinges? Joonas kala kõhus
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A2a.Kunas elas surnu ja kirst ühes? Kui Joonas veel kala kõhus oli
Vil dat-ta (H. Leoke)
A2b*.Kunas elli kuulja ja kirst? Joonas merekala kõtun
Võn 1889 (T. Lätti)
2Võn - 2 var.
A2c.Millal elas surnu ja surnukirst? Siis, kui Joonas merekala kõhus viibis
Trt 1962 (A. Vigla)
A2d.Kunas elas kooljakirst ütelisi kolm päiva? Joonas kala kõtun
Puh 1889 (J. Loskit)
A3.Kirst elab, surnu elab, kolm ööd ja kolm päeva? [Lahendus puudub]
Kod 1939 (E. Luigla)
A4.Kirst sõidab mere peal, surnu elab kirstu sees? Joonas vaalaskala kõhus
Trt 1927 (K. Pormeister)
Ba.Haud elas ja surnu elas? Siis kui vaalaskala Joona ära neelas, elas kala ja Joonas
Pal 1889 (L. Arst)
Bb.Elav surnu, elav haud? Joonas valaskala keres
Hlj 1892 (G. Kungur)
Ca1.Surnu elab, puusärk elab, haud elab? Prohvet Joonas
Trv 1898 (A. Anderson)
Ca2*.Surnu eläs, kirst eläs, haud eläs? Joonas kala kõtun
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Trv, Krl - 2 var.
Cb.Haud elab, kirst liigub ja surnu elab? [Lahendus puudub]
Vil 1898 (A. Suurkask)
Cc.Haud liigub, kirst eläb, koolja sehen hengab? Joonas merekala kõtun
Ran 1888 (J. Kivisaar)
Cd.Haud liigus, kuulja eläs, kirst hingäs? Maja
Kan 1896 (G. Loodus)
D.Surm elab, surnu elab, puusärk elab? Joonas kala kõhus
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 145 (1373); E EM2 126 (1794); E MM 15 ja 45 (226); E MM2 15 ja 48 (229); E MM3 12 ja 39 (229)
Ea.Surnu elas, kirst elas, maa liikus, maa kõikus, kõik matjad rabisesid? Joonas
Trv 1888 (M. Jõgi)
Eb.Surnu elle, haud liike, kirst elle ja kik matja värisive? Joonas
Trv 1890 (H. Kallas)
Ec.Surnu elas ja surnukirst elas, haud kiikus ja haud liikus ja kõik matjad vabisesid? Prohvet Joonas kala kõhus
Trv dat-ta (A. Parts)
F.Kuulja eläs ja kirst eläs ja tii om kõvver ja trepp om virrel? Tossumassin
Võn 1888 (J. Jalajas)
2Võn - 2 var.
G1a1*.Surnu elab, kirst elab, ei ela taevas ega maa pääl? Joonas valaskalas
Tõs 1921 (S. Lind)
Jõh, Tõs, Prn, Tt - 4 var.
• Vlg. Lisal. nr. 36 ja 37 (1897) 292 ja 300
G1a2.Surnu elab, kirst elab, ei maa pääl ega taivan? Joonas vallaskala kõhus
Ta 1913 (J. Müür)
G1a3.Surnu elab, kirst elab, ei ole taevas ega maa pääl? Joonas vallaskala kõhtus
Hää 1933 (M. Martinson)
G1a4.Kirst elab, surnu elab, ei ela maas ega vees? [Lahendus puudub]
Jõh 1935 (anon)
G1b*.Surnu elab ja puusärk elab, ei ole maa peal, ei ole taevas? Prohvet Joonas kala kõhtus
Rap v. Mär 1947 (E. Poom)
Rap v. Mär, Trm - 2 var.
G2*.Haud eläb ja surnud eläb, ei õle taevan egä mua piäl? Joonas vaalaskala kõhun
Kod 1937 (H. Tampere)
4Kod - 4 var.
G3*.Surm elab ja kirst elab, ei ela taevas ega maa pääl? Joonas kala kõhus
Pst 1936 (L. Takk)
Kaa, Hls, Pst - 3 var.
H+.Ei ole taevas, ei ole maa peal, ei ole vees, ei ole tules, aga ta on? Joonas kala kõhus
Plt 1878 (K. Moks)
JJn, Plt - 2 var.
Vrd.Piibel: Jn 2, 1-2, 11
2020.SURNU ELÄB, MATJAD MAGAVAD? Jeesus ja temä tapjad - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.Surnu eläb, matjad magavad? Jeesus ja temä tapjad
KJn 1898 (C. Sööt)
2KJn - 2 var.
b.Surnud elab ja matjad magavad? Jeesuse haua hoidjad
Kõp 1894 (J. Laarmann)
2021.SURNU MATAB ELAVAT? Tuld matetas tuhaga kinni - 1+12+1+0 = 14 (31) var.
a1.Surnu niild elävä sisse? Hamet aetas sälgä
Ote 1893 (J. Tammemägi)
a2.Surnu neelab elavat? Särk (hame) aetakse selga
Äks 1893 (P. Sepp)
b1.Surnu matab elavat? Tuld matetas tuhaga kinni
Puh 1888 (J. Kenkmann)
Kuu, Jäm, Tõs, Vän, Hel, Vil, SJn, KJn, Puh - 9 var.
E EM 145 (1376); E EM2 126 (1797); E MM 15 ja 45 (229); E MM2 15 ja 48 (232); Ainelo III 50; Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (8); E MM3 12 ja 39 (232)
b2.Surnud matab elavat kinni? Tuletuhk
Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
b3.Surnu matab elost? Tuli tuha all
Tõs 1893 (J. Öövel)
c.Koolu matab elavad? Hame ja ihu
Ran 1889 (H. Raag)
Vrd.726
2022.SURNU TÕUSEB ELAVAKS, MÕÕDAB HAUA SÜGAVUST, VALAB SILMAPISARAID, SUREB JÄLLE ÄRA? Meessugu - 0+0+4+7 = 11 (13) var.
Aa.Surnud olli, ärkas üles, mõõtis haua sügavust, nuttis paar pisarat, uinus jälle? Meeste "asi"
Hää 1941 (M. Mäesalu)
Ab.Surnud on, elusse tõuseb, mõõdab haua sügavust, nutab paar pisarat ja sureb jälle? Va riistapulk
Vln 1939 (S. Joamets)
Ac.Surnu ärkab eluse, mõedab haua sügavust, nutab mõne pisara ja sureb jälle ära? Kaevuämber
Muh 1949 (S. Lätt)
Ad.Surnu tõuseb elavaks, mõõdab haua sügavust, valab silmapisaraid, sureb jälle ära? Meessugu
Krk 1974 (A. Vari)
Ae.Surnu tõusis üles, mõõtis haua sügavust, valas pisaraid ja suri jälle? Lastele keelatud
Amb 1938 (J. A. Reepärg)
Af.Surm tõuseb ülesse, mõõdab haua sügavuse, siis ta nutab pisaraid ja siis sureb uuesti? Abielukohuste täitmine
Trt 1956 (A. Piir)
B.Surnu tõuseb surnust üles, mõõdab kaju sügavust ja sureb jälle surma? Mehe asi
Mus 1949 (H. Valk)
C.Surnud on, tuleb elusse, nutab haua põhja pisara ja sureb jälle? Inimese ja looma algsaamine
Krk 1936 (M. Sarv)
D+.Oli hauas, tuli välja, oksendas ja suri jälle ära? Sugutusakt
Trm 1927 (B. Sööt)
3Trm - 3 var.
Vrd.1781 2204
2023.SURNUD TOODI KOJU, SELTSIMEES POODI ÜLES? Püss var[nas] - 0 (31) var.
A.Surnud toodi koju, seltsimees poodi üles? Püss var[nas]
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 145 (1375); E EM2 126 (1796); E MM 15 ja 45 (228); E MM2 15 ja 48 (231); Ainelo III 51; Remmel-Ordlik 176 (3); E MM3 12 ja 39 (231)
B.Surm tõmmatakse oksa, surnud tuuakse koju? Kalad, noot
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 145 (1374); E EM2 126 (1795); E MM 15 ja 45 (227); E MM2 15 ja 48 (230); Ainelo III 51; ÜÕÕ 114 (4); E MM3 12 ja 39 (230)
Vrd.mst-jutt: AT 921
2024.SUSI ISTUB SUUREN MÕTSAN, KATE KASEHARU VAHEL? Munn (suguti) - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A.Susi istub suuren mõtsan, kate kaseharu vahel? Munn (suguti)
Pst 1946 (A. Pikamäe)
2Pst - 2 var.
B.Susi ulu suu sehen, karvanuust ümmer kaala? Meesterahva riist
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Vrd. 1791Aa1
2025.SUSI ISTUS, SILMÄ' PILISESE'? Tarõ - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1937 (I. Rohtla)
2026.SUSI NULGAH, SUU AMMULÕ? Ahi - 0+4+14+3 = 21 (52) var.
a1.1) Susi nulgah, suu ammulõ? Ahi
Se 1949 (V. Pino)
2) Susi nulgah, suu ammuli? Ahosuu
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Kan, 16Se, Lut - 18 var.
• LMr 131 (169); SSTT 62; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8; Metstak 11 ja 33 (66); VJr 40 (23); Metstak2 23 ja 25; Eas I 194 (285)
a2.Susi nurgas ja suu ammule? Ahosuu
Se 1930 (O. Paalberg)
a3.Susi istus nulgah, suu ammule? Ahi
Vas v. Se 1896 (J. Sandra)
b.Hunt nukas, suu ammuli? Ahi
Se 1932 (M. Lillemägi)
RpS nr. 6 (1939) 188
Vrd.2029
2027.SUSI OROH UNDAS? Piir - 0+1+7+0 = 8 (9) var.
Aa.Susi undas suurõh oroh? Piir
Se 1933 (A. Tammeorg)
Ab1.Susi undas oroh? Piir
Se 1935 (A. Põhi)
Ab2.Susi oroh undas? Piir
Se 1929 (M. Pihlapuu)
3Se - 3 var.
Ac.Susi oroh huik? Piir, peeretama
Se 1912 (S. Duplevski)
B.Susi huunõh undas? Piir
Se 1934 (M. Peramets)
C.Susi ahoh undas? Piir
Se 1934 (M. Podrätšikov)
Vrd.2420
2028.SUSI PALANU KÜLEGA? Aholaud - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Susi palanu külega? Aholaud
Se 1888 (H. Prants)
b.Susi palava põllõga? Aholaud (vastav plaat, millega ahjusuu suleti)
Se 1912 (S. Duplevski)
2029.SUSI RISTI AIA PÄÄL, SUU AMMULI? Hame - 0+9+2+1 = 12 (26) var.
Aa1.Susi aia otsan, suu ammuli? Hame kuivas aia otsan
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Aa2.Susi aia pääl, suu ammuli? Vikat
Krl 1889 (E. Kornel)
2Urv, Krl, Har - 4 var.
Ab.Susi risti aia pääl, suu ammuli? Hame (särk)
Urv 1890 (J. Teder)
3Urv, Rõu - 4 var.
E EM 145 (1377); E EM2 126 (1798); Metstak 9 ja 32 (25); Metstak2 12 ja 14
Ac.Susi risti aia pääl? Hamõ kuivas aia pääl
Kan 1896 (G. Loodus)
Kan, Rõu - 2 var.
B.Susi suu pääl, suu ammuli? Adõr
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.2026
2030.SUSI SEI HOBESE, JÄTT LUU PERRÄ? Haenakuhi veeti ära - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
Aa.Susi süü suvitse varsa, jäässe maha keeruköüdse? Vemble (humala varre sügisel)
Har 1890 (J. Pähn)
Ab.Susi varsa är sei, inne söä jäi? Hainakuh'a är teid, pesä jäi paika
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (170)
Ba.Susi sei hobese, jätt luu perrä? Haenakuhi veeti ära
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Bb.Hunt sööb hobuse ära, selgroo jääb järele? Heinakuhi viiakse ära
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Vrd.vs: EV 10839
2031.SUSI SITTÕ PALO PÄÄLE? Pada lätt üle - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
Vrd.1521
kk: Susi sittõ suurõ julga tii pääle (mõtel käuma minnä, a tull vipõrus) (Se)
2032.SUSI SUMP SUUD PITEH, KAHR KUIVA PALLO PITEH? Vesi- ja kuivratas - 0+4+14+1 = 19 (25) var.
A1a.Susi sump suud piteh, kahr kuiva pallo piteh? Vesi- ja kuivratas
Se 1888 (H. Prants)
13Se - 13 var.
A1b.Susi surb suud pite, kahr kuiva pallo pite? Vesik ja kuivratas
Vas 1895 (J. Tint)
A1c.Susi sõit suud pitte, kahru käiva palu pitte? Inimese jäle
Ote 1889 (V. Vaher)
A1d.Susi sump suud pitte, kahr käu kuiva pallo pitte? Veskeratta
Vas 1894 (P. Saar)
A1e.Susi sump suud pite, kahr pal'ast pallo pite? Vesiratas ja kuivratas
Se 1929 (V. Savala)
A2.Kahr käu kuiva pallo pide, susi sums suud pide? Petäi kasus palo pääl, a' suu pääl muud olõ-õi ku sammõl ja tuu ommõ tuu
Se 1933 (N. Oinas)
B.Susi sums suud piteh, kahr kuiva mäke piteh? Vari
Se 1933 (A. Põhi)
Vrd.493 2033 2075A1c*
2033.SUSI SUMP SUUD PITI, KÄNGIDSE' SÄLÄH? Hainaritsik - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Vrd.2032
2034.SUSI SUUH, SARVÕ PÄÄH, ISE KÕRTSIH, KÕRVA VÄLÄH? [Lahendus puudub] - 0+0+1+2 = 3 (3) var.
A.Susi suun, sarve pään, esi kükä mäe pääl? Veski
Räp 1933 (R. Viidebaum)
B.Susi suuh, sarvõ pääh, ise kõrtsih, kõrva väläh? [Lahendus puudub]
Vas 1953 (O. Jõgever)
C.Susi suuh, sarvõ' pääh, pikk hand perseh? Leibä pandas lapjuga ahju
Vas 1975 (H. Keem)
Vrd.paj: Hagu, lk. 18-20
2035.SUSI UHUB UHVRIT, KARU VÄÄNAB VÄÄTI, ISE VÄÄDI KESKEL, MUST LAPP PERSES? Uba kasvab - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Vrd.815
2036.SUSISEB JA VUSISEB, KUI HAIGET TEED, SIIS HAMMUSTAB? Uss - 0+2+0+0 = 2 (15) var.
A.Susiseb ja vusiseb, kui haiget teed, siis hammustab? Uss
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 146 (1378); E EM2 126 (1799); Nugis 294 ja 314 (216)
B.Liikab ja lookab, saab ligi, siis suskab? Uss
Plt 1891 (J. Reinthal)
Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (8)
Vrd.1461Fd
2037.SUU AMMULI, SARV OTSAS, LÖÖB NOORT, LÖÖB VANA? Õllevaat - 0 (3) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 146 (1379); E EM2 126 (1800)
Vrd.1890 2361
2038.SUU KUI SIRPI, NÕNA KUI NÕSURINUKKI, JALA KUI MURAKULEHE? Hani - 0+4+1+0 = 5 (9) var.
Aa.Suu kui sirpi, nõna kui nõsurinukki, jala kui murakulehe? Hani
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
RpS nr. 6 (1939) 188
Ab.Nõna nossi, suu sirpi, jala kui murakulehe? Hani
Trv 1889 (J. Käger)
Ac.Jala kui murakulehe, nõna kui nõbi, suu kui sirp? Hani
Hel 1889 (G. Habicht)
B.Nina niki-nokikene, saba tilli-tollikene, jalad kui murakalehed? Hani
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
Kontam.: = 1463D
C.Nina nirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed? Siil
KJn 1926 (S. Köögardal)
Kontam.: = 1466D
Vrd.1437 1463 1543 1648 1879 1977
2039.SUU NELJANURGELINE, KEEL KAHEKSAKANDILINE? Loomakell - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Suu neljanurgeline, keel kaheksakandiline? Loomakell
Hlj 1892 (G. Kungur)
B.Tihane pajussa laulab, suu on neljanurgeline, keel on kaheksakandiline? Kell looma kaelas
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd.1402
2040.SUU OM, SÜLGE EI OLÕ', NÕNA OM, NÕLGÕ EI OLÕ? Pilt - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1940 (M. Kivisaar)
Vrd.1103 1491Ea
2041.SUU PÄÄS, AGA SILMAD PERSES? Vähk ehk vähi - 0+3+0+1 = 4 (5) var.
A.Suu pääs, aga silmad perses? Vähk ehk vähi
Vil 1889 (J. Toss)
B.Punane kuub seljas, valge liha sees, silmad perses? Vähk
Äks 1894 (J. J. Millert)
C.Saksa rätsep kannab kaks paari käärid ligi, omal mõlemad silmad perse pääl? Vähk
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Kontam.: = 1900E
D.Rätsep jões, käärid käes, silmad p[ee]s ja kirjutab punast? Vähk
Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
Kontam.: = 1874D
2042.SUU SUITSEB, HABE VÄRISEB, LÕUAD LODISEVAD, HAMBAD KÄRISEVAD? Singer - 1+0+0+0 = 1 (23) var.
Tt 1660 (H. Göseken)
• Gös. 383; Wied. 288; E EM 146 (1387); Schneider Elusal. Kal. (1905) 23 ja 42 (24); E EM2 127 (1809); Nurmik II 6 (19); Kmpm. EL III10 63; Krikmann 34 (3)
2043.SUU SUUR, SUTT OLÕ-ÕI? Järve' - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
A.Suu suur, sutt olõ-õi? Järveh
Se 1888 (H. Prants)
Ba.Suur soo, sutt ei ole, suur küla, kikast ei ole? Järv ja kabel
TMr 1889 (M. Napp)
Kontam.: = 889Oa
Bb*.Suur mõts soelda, suur küla kikkalda? Matus
Vas 1894 (P. Saar)
Vas, Se - 2 var.
Kontam.: = 889Ob*
2044.SUU SÖÖ, SÖA VÄRISAS, JALA JOOSEVA MÕTSA POOLE? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (H. Nugin)
2045.SUU TEGE LIKAT-LOKAT, KIIL TEGE KIIGAT-KÄÄGAT, AGA OMA KOHUST TÄITVÄ MÕLÕMBA'? Puulukk ja võti - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Plv 1974 (H. Tampere)
2046.SUUST SÖÖB JA SELJAST HINGAB? Ahi - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Vrd.1911 2047
2047.SUUST SÖÖB, SUUST SITUB? Püss - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
a1.Suust sööb, suust situb? Püss
MMg 1889 (K. E. Martinson)
a2.Öhest suust süüb ja situb? Oherd
Hää 1955 (M. Mäesalu)
b.Ühest august sööb ja situb? Pudel
Trv 1889 (J. Käger)
Vrd.1911 2046
2048.SUUR KATEL ILMA KAANETA? Meri - 0+44+53+45 = 141 (242) var.
A1a1.1) Suur katel ilma kaaneta? Meri
SJn 1893 (J. Mein)
2) Suur katel ilma kaaneta? Jõgi
Ksi 1926 (P. Berg)
3) Suur katel ilma kaaseta? Järv
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
4) Suur katal ilma kaaneta? Taevalautus
MMg 1888 (A. Artis)
5Jõh, Iis, 2Hlj, Kad, Rak, 4Sim, 2VMr, 3Amb v. JMd, JJn, 5Kuu, Jõe, 2Tln, Kos, Rap, 2Vig, Mih, Rid, Phl, Rei, Emm, Kär, Ans, Tõs, 2PJg, 2Vän, Tor, Pär, Hää, Saa, 4Hls, 2Hel, 4Trv, 2Pst, Pst v. Pil, Vil, 3SJn, 2KJn, Ksi, Lai, Kod, MMg, 3Äks, TMr, 8Trt, 2Võn, Nõo, Ran, Rõn, 4Ote, 3Kan, 3Urv, 2Krl, Har, 2Rõu, 2Plv, 2Räp, As, Tt - 109 var.
• CRJ KLr I7 132 (2); E EM 146 (1382); Pet. HS I 83; E EM2 126 (1803); Nurmik EKÕr 141; Jürisson 73 (5); Kmpm. EL III10 157; LR nr. 2 ja 3 (1940) 46 ja 70 (1); Nurmik EK III 133 (1); ÜÕÕ 114 (1); Bachman-Vilbok I 162; Hellerma Eü 109; Praakli III 76 (1); Hellerma V-VIII 158; Hiie-Jõgisalu 14; Juhani-Lindsaar-Rosin 82 (11); Hellerma IV-V 22; Metstak2 70 ja 71
A1a2.Suur katal kaaneta? Meri
Hel 1928 (E. J. Kase)
Muh, Hel, Trt, Se - 4 var.
Tander 21
A1a3.Suur katel, aga kaant ei ole? Meri
Plt 1950 (V. Kuut)
A1b.Lai katel ilma kaaseta? Meri
Krk 1892 (J. Hünerson)
A1c.Katal ilma kaaseta? Järv
Pst 1926 (I. Kurrik)
Jõe, PJg, Pst, 2Trt, Ran, Räp - 7 var.
A2.Missugune katel on ilma kaaneta? Meri
Nis dat-ta (E. Martinson)
Muuk-Tedre 52
A3.Suur katel, suvel ilma kaaneta? Meri
Phl 1937 (H. Elmi)
B*.Suur pada ilma kaaneta? Meri
Vil 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
Sim, Vil, San - 3 var.
Säde nr. 68 (1960) 4; Ojasaar 10
C1a1.Suur katel ilma kaaneta, tie tolmuta, hobu ohjata ning mies piitsata? Meri, laev
Khn 1948 (J. Sulengo)
Kontam.: = 247O1a1
C1a2*.Suur katel ilma kaaneta, hobu ohata, mees piitsata, tee tolmuta? Meri, laev merel
Han 1972 (I. Aavekukk)
Rap v. Mär, Han, SJn - 3 var.
Kontam.: = 247O1a2*
C1b.Suur sinine katel ilma kaaneta, hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? [Lahendus puudub]
Kuu dat-ta (Rumberg)
Kontam.: = 247O1b
C2a1.Tee tolmuta, hobu ohjata, mees piitsata, suur katel ilma kaaneta? Laev merel
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
Pöi, Muh - 2 var.
Kontam.: = 247O2a1
C2a2.Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, suur katel ilma kaaneta? Laev, meri
Mar 1923 (E. Labi)
Jõh, Mar, Pst - 3 var.
Kontam.: = 247O2a2
C2a3.Mees piitsata, tee tolmuta, hobu ohjata, suur katel ilma kaaneta? Kapten, meri, laev, meri ilma jääta
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
Kontam.: = 247O2a3
C2b.Hobu ohjuta, tee tolmuta, suur katel ilma kaaneta? Mere peal lae, meri
Muh 1937 (M. Viidalepp)
Muh, Puh - 2 var.
Kontam.: = 247O2b
C2c.Hobu ohjata, mees piitsata, suur katel ilma kaaneta? Paat merel
Pöi 1951 (V. Truumets)
HMd, Pöi - 2 var.
Kontam.: = 247O2c
2049.SUUR KUI RUGA, KEEB KUI PADA? Sepelkapesa - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Räp 1905 (V. Songi)
2050.SUUR TSIRK LENDAS IIN, VÄIKE TAKAN, SUUR EI LIHUNA, VÄIKE LIHUNAS? Ketramine: suur tsirk om voki ratas, väike tsirk om voki pool, lihunamine om kasvamine, pool kasvab seeläbi, et langa temale pääle kedratas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn v. San 1895 (P. Roose)
2051.SUURE KÕTUGA MIIS TANDS JA KIVINE KÜPAR PÄÄN? Kistavarrega ketramine - 0+1+2+0 = 3 (4) var.
A.Suure kõtuga miis tands ja kivine küpar pään? Kistavarrega ketramine
Ote 1888 (V. Vaher)
B.Puine poisikene, kivine kübäräkene? Kistavars
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Vrd. 1711
C.Pissike poiss tantsib laia kübärä all? Kedervars
Khn 1934 (T. Saar)
Vrd. 1711 2356B
Vrd.1659
2052.SUURE PERE MAJAKENE, UST EI AKENT OLE IES, KUNDAMENDIST KÄIVAD SIES? Mesipuu, vanaaegne mesipuu - 0+0+2+2 = 4 (4) var.
Aa.Sir ja murus [sic!] üle aja, kasemetsas veikene maja, uksi-aknaid pole seal ees, kundamendist käidakse sees? Linnupesa
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
Ab.Suure pere majakene, ust ei akent ole ies, kundamendist käivad sies? Mesipuu, vanaaegne mesipuu
Sim 1947 (H. Joonuks)
Ba.Pole ust ei akent ees, vundamendist käidaks sees? [Lahendus puudub]
Iis 1920/1 (P. Amer)
Bb.Ust ega akent pole ies, korstna kaudu käivad sies? Vihusaun
JJn 1965 (L. Briedis)
Vrd.2157 2329
ul: Ats oli aus saunamees, / saun oli paksu metsa sees, / uksi-aknaid polnud ees, / vundamendist käisid sees /- - -/ (RKM II 219, 424 (7) < Tor)
2053.SUURE ÕUNA SUURUNE, PENIKOORMA PIKKUNE? Lõngakera - 4+62+11+11 = 88 (216) var.
A1a1.1) Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? Kera
Vil 1873 (H. Leoke)
2) Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera
Hel 1874 (A. Wahlberg)
3) Suure õuna suurune, penikoorma pikune? Niidikera
Nõo 1889 (J. Tüklov)
4) Suure õuna suurune, penikoorma pitkune? Lõng keras
Pär 1888 (H. Martinson)
5) Suure õõna suurune, penikuorma pitkune? Lõngakera
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
Jõh, Iis, 2Kad, Sim, VMr, JJn, 4Kuu, 2Jõe, HJn, Pld, 2PJg, Vän, 2Tor, Pär, Hää, Saa, 4Hls, 2Krk, Hel, 2Trv, Pst, 5Vil, 3Kõp, 2SJn, Pil, 2Trm, Kod, Äks, Nõo, Vlg, Plv, Tt - 52 var.
• EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (10); Mötleja 35 ja 55 (148); Undritz ELKk II 122 (5); Kruus 41 (3); ER Kal. (1883) 87 ja 93 (8); E EM 146 (1386); E EM2 127 (1808); Nugis 294 ja 314 (217); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (2); ÜÕÕ 111 (4); LS 420; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (19); Aver-Alttoa (1963) 193 (2); Siim-Vallner III 103; Kriisa-Villand 51 (12); Muhel VN 18 ja tagakaas (1); Karlep-Kontor-Nairismägi 149 (4); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (5); Metstak2 17 ja 19
A1a2.Suure õuna suurune ja penikoorma pikkune? Kera
Kos 1930 (S. Veske)
Kos, Kõp - 2 var.
A1a3*.Suure õuna sarnane ja penikoorma pikkune? Lõngakera
Vai 1936 (M. Tarum)
Vai, Jäm - 2 var.
A1a4.Suure ubina suurune, penikoorma pikune? Niidikera
Ote 1888 (H. Nugin)
A1b1.Õuna suurune, penikoorma pitkune? Niidikera
Vai 1889 (H. Masing)
E EM 116 (1043); E EM2 102 (1383); E MM 13 ja 44 (182); E MM2 13 ja 47 (184); Huvit. II 216 ja 224 (32); Tamman 53; Huvit. V Lisa 17 (24); E MM3 10 ja 39 (184)
A1b2*.Õuna suurus, penikoorma pikkus? Lõngakera
Vil 1889 (H. Niggol)
HJn, Vil - 2 var.
A1b3.Ubina suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera
Urv 1958 (A. Reigo)
A1c.Pisike nagu õun, aga penikoorma pitkune? Lõngakera ja lõng
Juu 1890 (J. Trull)
A2*.Õuna suurune ja kilomeetri pikkune? Lõngakera
Tln 1972/4 (R. Viidalepp)
Amb v. JMd, Tln, Krj, Hls - 4 var.
Terri 20 (2)
A3.Ubina suuru', versta piu'? Langakerä
Se 1935 (M. Reinola)
B*.Suure naari suurune, penikoorma pikune? Niidikera
Ran 1889 (A. Tobber)
Võn, Ran - 2 var.
C.Suure ratta suurune, penikoorma pitkune? Silmaring
JJn 1888 (P. A. Pitka)
E EM 146 (1386); E EM2 127 (1808)
D.Suure kera suurune, penikoorma pitkune? Lõngakera
Ans 1891 (J. Magus)
E1a*.1) Kanamuna suurune, penikoorma pikkune? Niidikera
KJn 1973 (M. Kaur)
2) Kanamuna suurune, penikoorma pitkune? Kera
Vai 1893 (anon)
3) Kanamuna suurunõ, pinikuurma pikkunõ? Langakerä
Kan 1895 (G. Loodus)
Vai, Hlj, Rak, Kuu, Rei, SJn, KJn, Võn, Kan, Urv - 10 var.
E1b*.Penikoorma piiu ja kanamuna suuru? Langakera
San 1895 (J. Kuldsep)
Amb v. JMd, San - 2 var.
E1c.Suure muna suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
E1d.Muna suurdune, penikoorma pikkune? Lõngakera
VMr 1890 (J. Reise)
E2.Muna suurune ja virsta pitkune? Lõngakera
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
F.Rusika suurune, penikuorma pikkune? Lõngakera
Jõh 1940 (E. Mets)
Jõh, Pil - 2 var.
2054.SUUREM KUI MAAKERA, PISEM KUI TOLMUTERA, SURNUD TEDA SÖÖVAD JA KUI ELAVAD TEDA SÖÖVAD, SIIS SUREVAD ÄRA? Mitte midagi - 0+0+2+7 = 9 (17) var.
a*.1) Suurem kui maakera, pisem kui tolmutera, surnud teda söövad ja kui elavad teda söövad, siis surevad ära? Mitte midagi
Hel 1979 (H. Kala)
2) Suurem kui ilmakera, veel väiksem kui tolmutera, surnud söövad teda ja kui elusad inimesed teda söövad, siis surevad nemad ära? Mitte midagi
Kad 1947 (J. Valdur)
3) Suurem kui maakera, väiksem kui tolmutera, surnud teda söövad, a kui elus sööb, siis sureb ära? Mitte midagi
As 1993 (A. Korb)
Kad, Hel, Rõn, As - 4 var.
b*.Väiksem kui tolmuterä, suurem kui maailmakerä, surnud tedä söövä, kui eläväd tedä sööksid, siis sureksid nemad ka ärä? Mitte midagi
Urv 1955 (T. Prisko)
KJn, Urv - 2 var.
c.Suurem kui ilmakera, väiksem kui tolmutera, surnud ei söö, elavad söövad ja surevad? Ei ole mitte midagi
Lai 1932 (M. Joonas)
d.Väiksem kui tolmutera, suurem kui ilmakera, kes teda söövad, surevad, kes teda ei söö, on surnud? Mitte midagi
Hls 1939 (A. Karm)
e.Väiksem kui tolmutera, suurem kui maailmakera, kui surnud seda söövad, saavad elavaks, kui elavad seda söövad, surevad ära? See on see, mida polegi olemas
Pha 1972 (A. Kald)
Vrd.keerdküsimus: Mis on suurem kui maailmakera ja vähem kui tolmutera? Õhk (Hls)
2055.SUI LESK, TALVE LESK, SÜGISEL LÄHEB MEHELE? Rehi - 0 (5) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 144 (1359); E EM2 125 (1777)
Vrd.2079Ag
2056.SUI MIND TARVITAD ÜKS KORD NÄDALIS, KUID TALVEL TARVITAD MIND IGA PÄEV? Ahi - 0 (10) var.
J. J. Pulst (1902): omaloominguline tekst
E EM2 125 (1783); E MM 15 ja 45 (220); E MM2 15 ja 48 (223); Ainelo III 64; E MM3 12 ja 39 (223)
2057.SUI SUKKIS, TALVE TAKKIS, KEVADE KEE KOTTIS? Tapud, latid ja humalad - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Sui sukkis, talve takkis, kevade kee kottis? Tapud, latid ja humalad
Pil 1890 (J. Bock)
b.Sui sompus, talve tompus, aga kebade on ketekamres? Sahad
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Vrd.2073
2058.SUI SUPSIB, KEVADE KEPSIB, TALVE MAGAB? Krapp - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Vrd.2059 2075
2059.SUI SÖÖB, TALVE MAGAB? Ader - 0+3+1+1 = 5 (46) var.
A.Sui sööb, talve magab? Ader
Vig dat-ta (M. J. Eisen)
E EM 145 (1367); E EM2 125 (1787); E MM 15 ja 45 (222); E MM2 15 ja 48 (225); Huvit. II3 146 ja 248 (7); Lä 138; Käis EV I5/II 93; E MM3 12 ja 39 (225)
B1.Suvel jookseb, talvel magab? Vesi
Vil 1894 (H. Niggol)
B2.Suvel käib, talvel magab? Vanker
Kam 1959 (A. Relli)
C.Talvel puhkab, sui veereb? Vanker
Käi dat-ta (L. Annus)
D.Talvel seisab, sui jookseb? Vanker
Kos 1896 (T. Wiedemann)
Vrd.2058 2075 2078 2144 2243 2487
2060.SUI TA SUITSEB SUUREL VÄLJAL, TALVEL KÜKITAB KÜLAS? Ägi - 1+3+4+1 = 9 (20) var.
A*.Sui ta suitseb suurel väljal, talvel kükitab külas? Ägi
Pöi 1894 (T. Undritz)
3Pöi - 3 var.
B.Suvel tuiskab suurel väljal, talvel kükitab külatänaval? Äke
Pöi 1951 (V. Truumets)
C.Sui ta suitseb suurel väljal, talvel külmal kükitab? Äke
Kul 1936 (A. Samet)
Da.Sui suitseb suure välja peal, talve kükitab keras? Äke
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 145 (1368); E EM2 125 (1788); Nurmik II 42 (2)
Db.Sui ta suitseb suurel väljal, talvel keras kükitab? Äke
Kul 1936 (A. Samet)
E.Sui suitseb suure välla pial, talve kükitab kärajas? Äke
Muh 1937 (R. Viidalepp)
F.Sui suitseb suure välja peal, talve koos seina ääres? Äke
Kse 1889 (F. Põld)
Vrd.2062
2061.SUI TAPETAKSE, TALVE MAETAKSE? Haokubu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vrd.1284 2115
2062.SUIL HÕISKAB SUURED SOOD, TALVE KÜKITAB TALA OTSA PÄÄL? Kaelakell, hobusekell - 1+4+1+0 = 6 (19) var.
A1a.Suil hõiskab suured sood, talve kükitab tala otsa pääl? Kaelakell, hobusekell
Hel 1874 (A. Wahlberg)
RpS nr. 6 (1939) 190
A1b.Suvel huikab suures soos, talvel kükitab tala otsa peal? [Lahendus puudub]
Trt 1927 (K. Pormeister)
A1c.Suvel hõiskab suures soos, talvel kükitab tala all? Vikat
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A2.Sui kelgib suures metsas, talve kükitab tala otsa pial? Hobusekell
Pil 1888 (T. Sander)
E EM 144 (1361); E EM2 125 (1779)
B.Suvel hüüab suures soos, talvel kükitab ahju otsa peal? Lehmakrapp
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
C.Suvel laulab suures metsas, talvel istub varju all? Lehmakell
KJn 1888 (J. Koit)
Vrd.2060 2075
2063.SUVEL JA TALVEL, AASAL JA NURMEL, KASUK SELJAS? Lammas - 0+0+0+1 = 1 (15) var.
A.Suvel ja talvel, aasal ja nurmel, kasuk seljas? Lammas
H. Karro (1911): omaloominguline tekst
E EM2 127 (1811); Käis EV I4/I 37; Nugis 294 ja 314 (218); Bachman-Janno-Rebane-Salun I 104; Metstak2 40 ja 43
B.Kes on aasal, kasukas seljas? Lammas
Kuu 1973 (P. Kippar)
2064.SUVEL KUUSK, TALVEL LEHM? Kanep - 2+32+1+1 = 36 (59) var.
A1a1.Suvel kuusk, talvel lehm? Kanep
Pst 1891 (J. Leppik)
Hel, 5Trv, 3Pst, Plt?, Nõo, Puh, Rõn - 13 var.
A1a2.Suvel kuuseke, talve lehmäke? Kanep
Puh 1889 (D. Arak)
2Puh, Ote - 3 var.
A1a3.Suvõl kuusõhn, talvõl lehmähn? Kanep
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (38); E EM 147 (1390); Kmpm. KH 47; Kmpm. KLr 359; E EM2 127 (1815); Kmpm. KLr II6 348
A1b.Suvel ku kuus, talve ku lehm? Kanep
Trv 1894 (A. Rull)
2Trv - 2 var.
A1c.Suvel kuusen, talvel lehmä all? Kanep
Krk 1893 (J. Hünerson)
A2a1.Suvel kasvab kui kuusk, talvel lüpseb kui lehm? Kanep
Trv 1889 (J. Käger)
Pöi?, Trv, Tt - 3 var.
E EM 147 (1389); E EM2 127 (1812)
A2a2.Suvel kasvab kui kuusik, talvel nüpsab kui lehm? Kanep
Trv 1890 (V. Mõts)
A2b.Talvel lüpsab ku lehm, suvel kasvab ku kuusk? Kanep
Saa 1889 (J. Tuul)
A3*.1) Talve lehmake, suvel kuuseke? Kanep
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
2) Talvel kuuseke, suvel lehmake? Kanep
Ote 1889 (V. Vaher)
Hls, Rõn, Ote - 3 var.
Ba.Suvel kuusõn, talvõl piiman? Kanep
Rõu 1889 (K. Thom)
Rõu, Vas, Se - 3 var.
Bb.Suvel kuuseke, talve piimäke? Kanep
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C.Suvel kuusen, talvel leevän? Kanep
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
D.Sui kuuse, talve lõõga? Kanep
Saa v. Hls 1988 (E. Leppik)
Ea.Suvel kuusk, talvel lehmäk, liha süvväs, nahka müvväs, luu ei kõlba koeralegi? Kanep
Krk 1890 (J. Kuusik)
Kontam.: = 1547Za
Eb.Suvel mõts, talve piim, liha süvväs, leem juvvas, luud ei laku penigi? Kanep
Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
Kontam.: = 1547Zb
2065.SUVEL KÜLM JA TALVE KUUM? Ahi - 0+7+1+2 = 10 (55) var.
Aa.Suvel külm, talve lämi? Ahi
Pst 1889 (H. Henno)
Ab1*.Suvel külm ja talve kuum? Ahi
Pst 1888 (J. Jaakson)
Khn, Tor, Pst, Võn - 4 var.
E EM 144 (1363); Pet. HS I 18 (1); Tander 32; E EM2 125 (1781); Nugis 293 ja 314 (212); Metstak2 23 ja 25
Ab2.Talve om kõige kuumemb ja suvel om kõige külmemb? Ahi
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Ac.Talve kige soojem, suvel kige külmem? Ahi
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Ta - 2 var.
E EM2 127 (1816)
Ba.Talvel higistab, suvel külmetab? Ahi
Trv 1909 (M. J. Eisen)
E EM2 128 (1837); E MM 15 ja 45 (235); E MM2 15 ja 48 (238); E MM3 13 ja 39 (238)
Bb.Suvel soojaga külmetab, talvel pakasega palavas? Ahi toanurgas
VNg 1946 (A. Krikmann)
Lasteleht nr. 11 (1901) 176 (4); Kuhlbars 5 ja 24 (16); Kuusik KT 213 (27)
Vrd.uk (mõistukink pulmas): Mõistusõnaliselt pruudile kinkima pulmas, nagu: kui sui, siis külm, kui talv, siis soe (Lüg)
2066.SUVEL LEEGIB, TALVEL LEEGIB, IKKA LÄHEB MUSTEMAKS? Katus - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
Aa1.Suvel leegib, talvel leegib, ikka läheb mustemaks? Katus
Saa 1888 (J. Tuul)
Aa2.Sui pleegib ja talve pleegib, aga ika läheb mustemaks? Õlekatus
Vil 1894 (A. Suurkask)
E EM2 125 (1786)
Ab.Suvi leegib, talv leegib, ikka läheb kord-korralt mustemaks? Katus
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
B.Leegib ööd ku päevä, iki lääb mustemas? Katus
Trv 1890 (A. Rull)
Vrd. 1000 2601 2609
2067.SUVEL LOOKAB, TALVEL KÜKITAB? Äke - 2+60+11+6 = 79 (111) var.
A.1) Pääva lookab, ööse kükitab? Äke
Vän 1887 (J. Peterson)
2) Päeval lookab, öössel kükitab? Äge
Mus 1949 (V. Kuut)
E EM 117 (1057); E EM2 103 (1398)
B1a1.Suvel lookab, talvel kükitab? Äke
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Amb, Kuu, Tor, Hls, Pst v. Pil, Vil, SJn, 2KJn, 2Pil, 3Plt, Ta, Lai, Pal, Trt, Räp - 19 var.
B1a2.Suvel lookab, talve kükitab? Oksägel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, KJn, 2Pil - 4 var.
B1a3.Suil lookab, talvel kükitab? Äki
SJn 1889 (T. Köstner)
SJn, KJn, Pil - 3 var.
B1a4.Suve lookab, talve kükitab? Äke
Vil 1895 (J. Täht)
B1a5.Sui lookab, talvel kükitab? Äkked
Tür 1888 (M. Tults)
Pai, Tür, Pil - 3 var.
B1a6.Sui lookab, talve kükitab? Äki
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Rak, Tür, Tür v. Juu, 3Vän, Tor, Vil, 6SJn, 4Pil - 18 var.
E EM 144 (1360); E EM2 125 (1778)
B1a7*.1) Suvel lookab ja talvel kükitab? Äke
KJn 1938 (J. Raidla)
2) Suil lookab ja talvel kükitab? Äke
Sim 1957/60 (H. Joonuks)
3) Sui lookab ja talve kükitab? Äki
SJn 1896 (M. Käär)
Sim, Koe, Vän, Tor, Pst, Vil, SJn, 2KJn, Pil - 10 var.
B1b*.1) Suvel luukab, talvel kükitab? Äke
Ksi 1888 (T. Riomar)
2) Sui luukab, talve kükitab? Äke
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
2JJn, KJn, Ksi - 4 var.
B1c.Suvel lonkab, talve kükitab? Äki
Saa 1888 (P. Sitzka)
Saa, Hel - 2 var.
B1d.Suvel lookleb, talvel kükitab? Äke
TMr 1926 (L. Berg)
B1e.Suvõl loogatas, talvõl kükitas? Äke
Se 1936 (M. Vabarna)
B1f.Sui lookas, talve kükitab? Äke
Plt 1878 (K. Moks)
B1g.Suvel loogeldab üle maa, aga talvel kükitab aia ääres? Äke
Plt 1899 (M. Luu)
B1h.Suvel loogab kui uss, talvel kükitab kui jänes? Pakkäke
Trm 1896 (J. Soodla)
B2*.1) Talve kükitab, suuvel lookab? Ägel
Pst 1888 (J. Jaakson)
2) Talve kükitab, sui lookab? Ägli
Vil dat-ta (J. Täht)
Kuu, Pst, Vil - 3 var.
E EM 148 (1404); E EM2 128 (1839); E MM 15 ja 45 (237); E MM2 16 ja 48 (240); E MM3 13 ja 39 (240)
C.Sui luukab, talve magab? Äki
Hää 1933 (M. Martinson)
D.Suvel küükas, talve kükitap? Ägel
Trv 1889 (H. Kallas)
E.Sui roomab, talvel kükitab? Äke
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
F.Sui jookseb, talvel kükitab? Ägli
SJn 1903 (M. Evert)
G.Suvel kükitab, talvel lakas? Äke
VMr 1890 (A. Elken)
Vrd.2075F2
2068.SUVEL LUGE KIVE-KANDE, TALVEL TAEVATÄHTI? Ägel - 0+7+2+1 = 10 (52) var.
A.Suve kaalub kiva ja kande, aga talve magab ahju taga? Ader
Vil 1894 (A. Suurkask)
Ba.Suve kisub kive ja kande kokku ja talvel loeb tähti taevas? Ägel metsas selipidi maas
Saa 1895 (P. Ramberg)
E EM2 127 (1814); E MM 15 ja 45 (230); E MM2 15 ja 48 (233); Ainelo III 124; Huvit. II3 146 ja 248 (6); Käis EV I5/II 93; Metstak2 59 ja 61; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (8); E MM3 12 ja 39 (233)
Bb.Suvel ajab kiva ja kande kokku, talvel loeb tähti taevast? Ägel
Hls 1893 (J. Stamm)
C1a.Suvel luge kive-kande, talvel taevatähti? Ägel
Krk 1892 (J. Hünerson)
C1b1.Suvel loeb kiva, talvel taevatähti? Äke
Hls 1890 (J. Riiet)
Hls, Trm - 2 var.
C1b2.Suvel loeb kivikesi, talvel taivatähekesi? Äke
Puh 1888 (H. Huik)
C2.Talvel lueb taevast tähti, suvel kivisi ja kände? Ägel
Hel 1891 (J. Lammas)
D*.Suvel uurib maad, talvel taevatähti? Seanina-ader: suvel ta on mulla sees, talvel asetatakse seina ääre, nina ülespidi
Krj 1938 (K. Lepp)
2Krj - 2 var.
Vrd.2443
2069.SUVEL NUTAB, KÕHT ON TÜHI, TALVEL TÄIS, ET OKSENDAB? H[eina]ladu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd.2078
2070.SUVEL PEA SINETAB, TALVEL KUULAB KUUSE ALL? Vene - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Jõh 1888 (N. Otto)
E EM 147 (1394); E EM2 128 (1822)
Vrd.2092
2071.SUVEL RIIDIS, TALVEL ALASTI? Puu - 1+10+7+1 = 19 (80) var.
A1a*.Suvel riidis, talvel alasti? Puu
Tt dat-ta (anon)
Har, Tt - 2 var.
Õpilasleht nr. 19 (1937) 10 (1); Muhel VN 6 ja tagakaas (1)
A1b.Suvel seesab riidis, talve alasti? Puu
KJn 1936 (L. Köögardal)
A1c.Suvel riides, talve ihualasti? Puuleht
Trv 1889 (J. Käger)
A1d.Suvel riides, talvel paljas? Lehtpuud
Kuu 1938 (I. Lehesalu)
A2.Suve rüvüga, talve alasti? Ua'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (172)
B.Sui kuuega, talve alasti? Lehtpuu
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 144 (1362); E EM2 125 (1780); Nugis 293 ja 314 (211); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (11)
C1a.Suvel kasukas seljas, talvel paljas? Mets
Pld dat-ta (A. Klaas)
Säde nr. 36 (1973) 4; AKS 101 (1); Ojasaar 67
C1b.Suvel kasukas seljas, talvel alasti? Puu
Ran 1939 (L. Kallas)
C1c.Küsse [sic!] suvel kand kasukat, talvõl ihualastõ? Kõiv
Krl 1910 (H. Ojansuu)
C2+.Suvel kaskan, talvel katte all? Mõts
Plv 1890 (J. Tobre)
Har, Plv - 2 var.
Lasteleht nr. 10 ja 11 (1935) 160 ja 176
D1.Suvel tanuga, talvel tanuta? Puu lehtes
Lai 1897 (H. Asper)
D2a.Talve tanuga, sui tanuta? Puu
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 148 (1407); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (8); Pet. HS I 55; E EM2 129 (1844)
D2b*.Talve tanuga ja sui ilma tanuta? Puukänd
Kul 1936 (A. Samet)
Kul, Rei - 2 var.
E.Suvel om kübärätä, talvel kübär pääh? Mõts
Räp 1905 (V. Songi)
Fa.Sui palja peaga, talve mütsiga? Puukänd
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 145 (1366); E EM2 125 (1785); Nugis 293 ja 314 (214)
Fb.Talvel mütsügä, suvel ilma mütsütä? Väravapost
Kuu 1980 (E. Lindström)
Õpilasleht nr. 19 (1937) 10 (2)
Vrd.2073 2139 2602
2072.SUVEL SAISAN, TALVE TÜÜS? Regi - 0+4+1+1 = 6 (36) var.
a.Sui magab, talve töös? Regi
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 144 (1364); E EM2 125 (1782); Nurmik II 13 (13); Nugis 293 ja 314 (213); Metstak2 37 ja 38
b.Suvel saisan, talve tüüs? Regi
Rõn 1888 (H. Urb)
c.Suvel makkas, talvel eläs? Tulease
San 1889 (M. Lepp)
d+.Sui puhkab, talvel lohiseb? Regi
Käi dat-ta (L. Annus)
Kos, Käi, As - 3 var.
Vrd.2144 2510
2073.SUVEL SUKKEGA, TALVE PALLASTE JALGEGA? Ader - 4+38+2+0 = 44 (65) var.
Aa*.Suvel sukkega, talve sukketa? Ader
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Nõo - 2 var.
Ab*.Sui sukkes, talve alasti? Adra raudpuu
Vil dat-ta (J. Täht)
Vil, Ran - 2 var.
Ac1.Suuve sukis ja talve paljajalu? Ader
Tt dat-ta (anon)
Wied. 288; E EM 145 (1369); E EM2 125 (1789)
Ac2*.Suvel sukkega, talve pal'laste jalgega? Ader
Pst 1893 (J. Reevits)
Saa, Krk, Hel, 7Trv, 2Pst, Pal, Nõo, 2Puh - 16 var.
Ac3.Suvel suka jalan, talve palja jala? Adra raudpuu
Rõn 1889 (A. Rahi)
Vil, 2Rõn - 3 var.
Ac4*.Suvel kõnnib sukkadega, talvel paljajalu? Ader
Pst 1891 (J. Leppik)
Pst, Tt - 2 var.
Ad.Suvel sukke, pastaldega, talve paljaste jalgega? Ader
Trv 1889 (J. Käger)
3Trv, Tt - 4 var.
E EM 147 (1393); E EM2 127 (1821)
Ae1.Suvel suka, saabastega, talve palja jalgadega? Ader
Pst 1888 (J. Jaakson)
Hls, Trv, Pst - 3 var.
Ae2*.Suve kõnnin sukken ja saabasten, talve olen pal'lajalu? Ader
Hls 1936 (L. Takk)
Hls, Hel - 2 var.
Af1.Suvel raudsaabastega, talvel paljajalu? Ader
Trv 1894 (K. Tober)
Af2.Talvel paljajalu, aga sui saabastega? Ader
Tõs 1892 (G. Anniko)
Ag.Suvel saapis, talve ei ole? Ater
Saa 1888 (P. Sitzka)
Ah+.1) Suvel kingades, talvel kingadeta? Ader
Trv 1909 (M. J. Eisen)
2) Talvõl käü kängätä, suvõl suka jalan? Adõr
Kan 1895 (G. Loodus)
2Trv, 2Pst, Kan - 5 var.
E EM2 127 (1813)
B.Karu kõnnib kallast mööda, suvel sukkis, talvel suketa? Ader
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Kontam.: = 566Ä
Vrd.2057 2071
2074.SUVEL SUUREM KUI SAKS, TALVÕL ALAMP KU SANT? Varblini - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Vrd.kk: Mõni ütleb teisele, et sa nagu suur saks, põle sool tööd teha üht (Mar); Ta oo nii vaene kui sant (Mär)
2075.SUVEL SÕEDAB SUURT TIID, TALVE MAGAB TAMME ALL? Lootsik - 2+25+13+3 = 43 (82) var.
A1a.Susi sõit suvõl suud pitteh, talvõl maka tammõ all? Lootsik
Se 1888 (H. Prants)
2Rõu, Se - 3 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (1)
Vrd. 1971Tb2
A1b.Suvõl sõit suud piti, talvõl tammõlehe all? Lootsik
Se 1937 (M. Reinola)
Vrd. 1449A1k
A1c*.Suvõl sump sood pite, talvõl maka tammõ all? Laiv, loodsik
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
2Se - 2 var.
Metstak2 70 ja 71
Vrd. 2032
A1d.Suvõl sump suud piti, talvõl tammõlehe all? Loodsik
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
A2*.Susi sõit suud müüdä, talvõl makka lepä all? Lootsik
Rõu 1896 (H. Treu)
Rõu, Se - 2 var.
B1a.Suvel sõedab suurt tiid, talve magab tamme all? Lootsik
KJn 1936 (L. Köögardal)
KJn, Kod, MMg, Võn, Kam, Ran, Räp - 7 var.
B1b.Suur sikk, suured sarved, suvel sõidab suurta teeda, talvel magab tamme all? Laev
VMr 1889 (K. Roost)
Vrd. 1971A2b
B1c.Suvõl sõit suurt tiid, talvõl tammõlehe all? Lootsik
Se 1929 (I. Sonts)
B2a.Suvel sõit suurt teed, talvel lesatas lepa all? Lootsik
Võ 1875 (J. Hurt)
E EM 147 (1392); Schneider Elusal. Kal. (1905) 27 ja 42 (32); E EM2 127 (1820); E MM 15 ja 45 (231); E MM2 15 ja 48 (234); Raud KL III 213 (25); Raud VMj 214 (25); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (9); E MM3 12 ja 39 (234)
B2b.Talvel lesib lepa all, suvel sõidab piki teeda? Lootsik
Plt 1950 (V. Kuut)
B3.Suvel reisib pikki teid, talvel puhkab kuuse all? Lootsik
Trm 1937 (H. Kaasan)
C1a.Suvel suppab suuren nurmen, talve magab tamme all? Laev
Trv 1892 (J. Kill)
C1b.Suvel hüppab suuren nurmen, talve magab tamme all? Lootsik
Trv 1889 (H. Kallas)
C1c.Suvel künnäb suure nurme, talve puhkab tammikun? Loodsik, vene
Pst 1893 (J. Reevits)
C2a.Suvel suppab suures nurmes, talve kurdab kuuse all? Ader
Vil 1892 (H. Pihlap)
C2b.Suvel kõnnib suure nurme, talvel kurdab kuuse all? Ader
Pst 1889 (H. Henno)
Trv, Pst - 2 var.
C3a.Suvel künnab suurt nurme, talvel puhkab põõsikus? Vene
Trv dat-ta (A. Parts)
C3b.Suvel sõidab suures nurmes, talvel puhkab põõsikas? Lootsik
Saa 1889 (J. Tuul)
C3c.Talve puhkab põõsikun, suvel sõidab suuren nurmen? Vene või loodsik
Trv 1889 (J. Käger)
D1a.Suvel suure välja pääl, talvel suure tamme all? Lootsik
Vas 1894 (P. Saar)
D1b.Suvõl käüse suurõ välä pääl, talvõl maka tammõ all? Lootsk
Se 1928 (T. Haak)
D2.Suvel künnab suured väljad, talvel magab talve ojas [sic!]? Laev
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
D3.Sui ta suitseb suurel väljal, talve kükitab küla vahel? Lumi
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
E.Suvel sõidab suurtel vetel, talvel lebab lepa all? Paat
Kuu 1964 (S. Mering)
F1.Sui sõidab kõik ilma läbi, talve kössitab lepa all? Lootsik
Hää 1933 (M. Martinson)
F2.Sui sõidab kõik ilma läbi, talve kössitab aia ääres? Lootsik
Hää 1933 (M. Martinson)
Vrd. 2067
F3.Suvel sõitis kõik kohad läbi, aga talvel on maoli? Lootsik
Vän 1937 (E. Tammsoo)
G+.1) Suvel jookseb suisa-saisa, talvel magab hange sees? Vene
Trm 1895 (S. Sommer)
2) Ööl lõkkeb, päeval lõkkeb, pimeda pilve aal lõkkeb, suvel lendab suured laaned, talvel magab tamme all? Lehmakell
Tt 1889 (anon)
Vil, Trm, Tt - 3 var.
Vrd. 1810 2609
H.Tünda-tända torva, punda-panda rauda, suvõl juusk suurõ vii, talvel tassa tammõ alt, juurõ ütte juuskva, ladva ütte langõhusõ? Mõrsja kosilasõga
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Kontam.: = 963K
Vrd.2058 2059 2062 2077
rl: /- - -/ Sui ma soidan sooda mööda, / talve marsin maada mööda, /- - -/ (VK VI:1, nr. 168A < Hlj)
2076.SUVEL SÕIDAB SORINAL, TALVEL TASAHILJUKEISI? Vihm ja lumi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Äks 1889 (K. Blaubrik)
2077.SUVEL SÕIDAB SUKU SELJAS, TALVEL TAMMEPAKU SELJAS? Linakoltsip - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv dat-ta (A. Parts)
Vrd.2075
2078.SUVEL SÖÖB, TALVEL SITUB? Heinaladu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Vrd.2059 2069
2079.SUVEL TÜDRUK, TALVEL NAINE? Känd - 0+34+10+2 = 46 (78) var.
Aa1.Suvel tüdruk, talvel naine? Känd
Pee 1927 (R. Viidebaum)
2Jõh, Sim, VMr, 2JJn, Pee, Tür, Kuu, Rap v. Mär, 4Vän, Hls, Trv, Kõp, SJn, Pal, Trm, MMg, Trt, Ran, San, Kan, Tt - 26 var.
• Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (6); E EM 147 (1395); Schneider Elusal. Kal. (1905) 9 ja 42 (6); E EM2 128 (1823); Metstak2 53
Aa2.Suvel tüdruk, aga talvel naine? [Lahendus puudub]
VMr 1890 (A. Elken)
Aa3.Talve naene, suvel tüdrek? Puukand
KJn 1888 (J. Reial)
Ab.Talvel valge peaga tüdruk, suil musta peaga naene? Känd
Tor 1889 (C. Tults)
Ac*.Suvel tüdruk, talvel noorik? Väravapost, sui palja peaga, talvel lumest müts peas nagu noorikul, ilus valge ja puhas
Rap v. Mär 1954 (E. Poom)
Rap v. Mär, Trm, TMr, Ote, Se - 5 var.
Ad.Sui noorik, talvel naene? Puu
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Ae.Suvõl paaba, talvõl noorik? Känd
Se 1938 (V. Viitkin)
Af.Suuvel noorik ja talvel vanamoor? Kuusepuu
Jõh 1888 (N. Otto)
E EM 147 (1391); E EM2 127 (1819)
Ag.Suvel lesk, aga talvel naine? Lumi postide pääl
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 127 (1817)
Vrd. 2055
Ah.Suvel preili, talvel proua? Lumemütsid postide otsas
Kuu 1939 (H. Martinson)
E EM2 127 (1818)
Ba1.Talve naene, suvel mees? Puukand
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 148 (1405); E EM2 129 (1841)
Ba2.Sui ajal on mees, aga talve ajal naine? Känd
Tõs 1892 (G. Anniko)
Bb.Sui must mees, aga talvel valge noorik? Puukänd
Tor 1888 (A. Martson)
Bc.Talvel mees, suvel naene? Metsapuu
Pal 1889 (E. Uus)
Tor, Pal - 2 var.
Ca.Suvõl susi, talvõl noork? Kand
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Cb.Suvel puu, talvel noorik? Kand
Trv 1892 (J. Kill)
Vrd.2615
2080.SUVEL VIHT, TALVE LUUD? Kasepuu ja muu lehedega puu ka - 0 (2) var.
M. Mäesalu (1939): omaloominguline tekst
Metstak2 53
2081.SUVÕL KATUSÕ ALL, TALVÕL ILMA KATUSÕDA? Lehepuu - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1895 (G. Loodus)
2082.SUVÕL PIIRAK, TALVÕL VATSK? Pini maka - 0+5+20+8 = 33 (37) var.
Aa1.Suvõl piirak, talvõl vatsk? Pini maka
Se 1928 (T. Linna)
2Vas, Vas v. Se, 17Se - 20 var.
Aa2.Suvõl om piirak, talvõl vatsk? Koera magamine
Se 1910 (H. Ojansuu)
3Se - 3 var.
Aa3*.Suvõl om piirak, a talvõl vatsk? Pini
Se 1935 (J. Mägiste)
2Se - 2 var.
Ab1.Talvõl vatsk, suvõl piirak? Pini
Se 1928 (T. Haak)
Vas, 3Se - 4 var.
Ab2.Talvõl kui vatsk, suvõl piirok? Pini
Se 1935 (P. Külaniit)
B+.Suvõl pikäh ku piirak, talvõl rõngah [tekst katkeb?]? Pini
Se 1951 (R. Viidalepp)
3Se - 3 var.
Vrd.2155
2083.SUINE LIND TALISE TEE JAARES, SÜLLASED TIIVAD JA SÜLLASED SARVED JA NELIKÜMMEND JALGA ALL? Vanker - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
A.Suine lind talise tee jaares? Vanker
Koe 1890/3 (H. Schultz)
B*.Suine lind talise tee jaares, süllased tiivad ja süllased sarved ja nelikümmend jalga all? Vanker
Koe 1890/3 (H. Schultz)
2Koe - 2 var.
Vrd.2693Ab
2084.SUVINE POISIKE, SAJAKORDNE KASUKAS? Kapsas - 4+108+53+20 = 185 (390) var.
A1a1.1) Suine poisike, sajakordne kasukas? Humalad
Ann 1929 (R. Viidebaum)
2) Suvine poisike, sajakordne kasukas? Kapsas
Kad 1970 (M. Hiiemäe)
3Jõh, 2Iis, 2Hlj, Kad, 3Rak, VJg, Sim, 2VMr, 2JJn, Pee, Ann, 2Pai, 3Tür, Tür v. Juu, Jõe, Tln, Jür, 2Kos, Rap v. Mär, 2Hag, HMd, Mär, 2Vig, 2Mih, 2Han, Mar, LNg, Käi, Sa, Khk, Kaa, Pöi, Muh, Aud, 2Vän, 5Tor, Pär, Pär?, 3Hls, Krk, 2Hel, Pst, 2Vil, SJn, KJn, Pil, Ta, Lai, Trm, 2Kod, Äks, TMr, Nõo v. Ote, Rõn, 2Ote, Tt - 83 var.
• Helle 370 (108); Willmann 173 (98); Hupel2 173; Lönnrot 160; Ahlqvist 74; Wied. 287; Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (10); Malm 15 (6); Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 59 ja 60 (11); E EM 144 (1365); Tõn. LLr 30 (2); KAH EKAl 162 ja 164 (102); Kmpm. KH 39; Rõuk 36 (14); Elken3 15 (6); E EM2 125 (1784); E MM 15 ja 45 (221); Kmpm. KLr I8 17; E MM2 15 ja 48 (224); Kmpm. EL I9 17; Raud KL III 213 (23); Raud VMj 213 ja 214 (23); Meie aasta (1953) lk-ta (3); Bachman-Rebane II (1955) 22; ÜÕÕ 69 (5); Pioneer nr. 10 (1957) lk-ta; Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (4); Kuut VI (1960) 189 (3); Siim-Vallner III 31 (3); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (7); Hiie-Müürsepp IV/I 27; Metstak2 55 ja 56; E MM3 12 ja 39 (224)
A1a2*.Suvine poisikene ja sadakordne kasukas? Kapsapea
Plt 1892/6 (M. Luu)
VMr, Phl, 2Rei, Plt - 5 var.
A1b1.Suine poiss, sajakordne kasukas? Kapsas
Muh 1888 (T. Kuusik)
Mih, Emm, Hii, Kär, Muh - 5 var.
A1b2.Suine poiss ja sadakordne kasukas? Kapsas
Emm 1938 (E. Ennist)
Vig, Käi, Emm - 3 var.
A1c1*.Suvinõ poisikõnõ, saakõrraline kasuk sällän? Kapstapää
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Jõh, Kir, Tõs, Saa?, Hls, KJn, Pil, Plt, Äks, Rõu - 10 var.
Jürjens 33; Huvit. II3 146 ja 248 (9); Käis EV II/I lk-ta; Huvit. V Lisa 18 (45)
A1c2*.Ise suine poisike ja sajakordne kasukas selgas? Kapstapea
VMr 1891 (C. Mastberg)
VMr, Tln - 2 var.
A1d*.Ühesuine poisike, sajakordne kasukas? Kapsapea
Pär 1902 (J. J. Pulst)
HMd, Var, Pär - 3 var.
Kuusik La 14 (4); Laste prillid I 16 (4)
A1e.Suvinõ poisikõnõ, sada kõrda kaskat ümbre? Kapstapää
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
A2.Suine poisike, tuhandekõrdses kasukas? Kapustapää
Trv 1889 (H. Kallas)
A3.Suvine poisikene, lambanahka kasukas? Kapsas
Hlj 1890 (L. Lepp-Viikmann)
A4a.Suvinõ poisikõnõ, sada kasukat sälähn? Kapstapää
Rõu 1896 (A. Perli)
A4b.Suvine poisike, sada särki sellän? Kapsapea
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
Vrd. 657B2
Ba.Suvine mees, talvine kasukas? Kapsapea
Tt 1888 (A. J.)
Bb.Suvine mees ja taline kasukas seljas? Kaalikas
Plt 1895 (M. Luu)
C1a1.Pooleaastane poisike, sajakordne kasukas? Kapsapää
Pst 1890 (L. Vihvelin)
Tln, Tor, Hls, Pst, Vil, Kõp, 2Pil, Plt, 2Kod, Ran - 12 var.
E EM 125 (1155)
Vrd. 1692
C1a2.Pooleaastane poisike, sadakõrne kasukakene? Kapusapea
Kod 1888 (J. Kook)
Pst, Vil, Kod - 3 var.
C1b1.Pooleaastane poisige, saeakordne kasugas selgas? Kapsas
Phl 1939 (E. Ennist)
Kuu, Jõe, Phl, Pöi?, 2Saa, 2KJn, 2Kod, Nõo, Urv, Har - 13 var.
EMrd IV 228 (123)
C1b2.Pooleaastane poisike ajab sajakordse kaska selga? Kapsapää
Saa 1939 (H. Hõimoja)
C2a.Pooleaastane poiss, sajakordne kuub seljas? Kapsapää
Tõs 1921 (S. Lind)
C2b.Pooleaastane poisike, saakõrdne rüid sällan? Kapust
Ran 1889 (H. Raag)
C2c.Pooleaastane poisike, sajakordne mantlike? Kaastapia
Pär 1888 (H. Martinson)
C2d.Pooleaastane poisike, sajakordne mütsike? Kapstapää
Tt dat-ta (M. Undi)
C2e.Pooleaastane poisikene, saakordne nahk? Kapsas
Kõp 1888 (V. Reiman)
C3a.Pooleaastane poisike [sada] kasukast selges? Kapsapea
Vän 1889 (J. Peterson)
Vän, Tor, Hls, 3Pst - 6 var.
C3b*.Pooleaastene poisike, sada särki sel'lan? Kapustepää
Krk 1936 (M. Sarv)
Vän, Krk - 2 var.
C3c.Pooleaastane poisike, sada vatti sel'las? Kapsas
Vil 1938 (L. Takk)
2Vil - 2 var.
Da.Aastanõ poisikõnõ, saakõrdne kasuk säläh? Kapsas
Vas 1937 (I. Daniel)
Db.Aastane poiss, sajakordne kuub seljas? Kapsapea
Hlj 1932 (P. Olliin, E. Pruhl, J. Vendemann)
E1.Aastavanune mehekene, [kaksteist] kasukat sälah? Kapstapea
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
E2.Aasta mees ja saja-aastane kasuk? Kapsapee
Emm 1938 (E. Ennist)
Fa.Pisikene poisike, sajakordne kasukas? Pähkel
Hii 1928 (M. Meiusi)
2Kuu, Noa v. Hii, Hii, Pil - 5 var.
E EM 124 (1136); E EM2 108 (1497)
Fb*.Pisuke poisike, sadakordne kasuk seljas? Kapsapea
MMg 1889 (A. Vuks)
Jäm, MMg, Se - 3 var.
G.Veike mehikene, sadakordne kasukas? Kapsapea
Aud 1888 (P. Jagor)
Anissimov-Mikkel-Nurmik (1936) 40
H.Vaksapikune mees, sajakordne kasukas? Kaapsas
Hää 1889 (E. Grant)
Vrd. 1613 2354
I.Päkapikku vanamees, saakõrdne kasuk seljas? Kapstas
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
J.Poiskõsõl saakorralinõ kasuk säläh? Kapstapää
Se 1930 (V. Ruusamägi)
K.Üks mehigene ja saeakorne kasugas selgas? Kapsas
Emm 1939 (E. Ennist)
L.Üks naene, sajakordne kasukas selläs? Kapsapiä
KJn 1888 (J. Reial)
E EM 164 (1586); E EM2 142 (1064)
M*.Vanamees moas, sadakordne kasukas seljas? Kapsapea
VMr 1890 (K. V. Lurich)
VMr, Kos - 2 var.
Vrd. 2421
N.Suine lind, sajakordne kasukas? Kuusekäbi
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Oa.Sajakordne kasukas, ilma õmblemata? Kapsas
Lih 1968 (K. Salve)
Kontam.: = 1009Ra
Ob.Sada kasukat üsna ülestikku, ilma kinni hoidmata? Kapsapää
Vil 1895 (H. Niggol)
Kontam.: = 1009Rb
Vrd.636D 1693
2085.SÕA SÕNNI, TRAGUNA HOBÕSÕ, SÖÖVA ÄR SUU SAMBLÕGI? Prussaku - 0+1+1+0 = 2 (8) var.
a.Sõa sõnni, traguna hobõsõ, sööva är suu samblõgi? Prussaku
Se 1888 (H. Prants)
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (3); E EM 143 (1354); E EM2 125 (1771)
b.Sõa sõnni, träguna hobõsõ, sööva suu samblõ? Ritska ja kirgatsi
Se 1934 (N. Oinas)
2086.SÕDA PEETÄS RAUDVASARTÕGA? Kanad nokivad teri - 0+1+0+0 = 1 (18) var.
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (39); E EM 143 (1347); E EM2 124 (1763); Nurmik II 22 (16); Nurmik EKÕr 141; Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (6)
Vrd.nlj: AT 1381
2087.SÕDA SAAREMAAL, SÕNUM MEIE MAAL? Tulekahju - 0 (17) var.
M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 143 (1349); E EM2 124 (1765); Nurmik II 75; Nurmik EKÕr 103
Vrd.242
2088.SÕDA SÕDIB, ODAD ÕLAL? Oder - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Äks 1894 (P. Sepp)
Vrd.2092
2089.SÕDA SÕDIB, PUNANE KUUB JA VALGE MÜTS? Käooras, käolina - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1895 (H. Mikkor)
Vrd.1064Ca 2092
2090.SÕDA SÕEDAB KOLMEPÄESE VARSA SELLES? Jää vee peal - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
a.Sõda sõedab kolmepäese varsa selles? Jää vee peal
SJn 1893 (J. Mein)
Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (2)
b.Kolmepäeväne vars kand kuninge väe? Jää
Krk 1890 (J. Hünerson)
Vrd.2092
2091.SÕDA SÕIDAB, SASI KAELAS? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Amb 1889 (J. Ney)
Vrd.2092
2092.SÕDA SÕIT, PÄÄ SINETAS? Lina häitses - 6+177+61+29 = 273 (345) var.
A1a1.1) Sõda sõidab, pea sinetab? Linaväli
Han 1889 (A. Reimann)
2) Sõda sõidab, pea sinetab? Pilv
Vai 1936 (M. Tarum)
3) Sõda sõidap, pää sinetap? Lina häitsep
Ote 1895 (C. Lipping)
4) Sõda sõit, pää sinetas? Lina häitses
Kan 1888 (J. Väggi)
3Vai, 2Jõh, Jõh v. Iis, 3Hlj, Rak, VJg, 2VMr, JJn v. Koe, Koe, Tür, HJn, Vig, Han, 4Hls, Krk, 3Trv, 7Pst, Pst?, Pst v. Pil, 2Vil, SJn, Plt, 2Lai, Trm, 3Võn, 2Kam, Rõn v. San, 13Ote, San, San v. Urv, 9Kan, 4Urv, Krl, 3Har, Rõu, 2Plv, Räp, 2Vas, 15Se, 2Tt - 104 var.
• Helle 370 (106); Willmann 173 (96); Wied. 287; Tõn. R Tähtr. (1882) 58 (11); Meelej. nr. 38 (1887) 304 (64); E EM 143 (1352); KAH EKAl 162 ja 164 (100); E EM2 124 (1768); Metstak2 60 ja 61
A1a2.Sõda sõidab ja pää sinetäb? Lina õitsmine
Hel 1962 (E. ja H. Tampere)
Hel, Vas - 2 var.
A1a3.Sõda sõit, aga pää sinetäs? Lina häitses
Kan 1963 (R. Praakli)
Kan, Se - 2 var.
A1a4.Sõda sõit, pää' sinetäse'? Lina
Se 1938 (E. Kirss)
Kuu, Võ, Vas, 2Se - 5 var.
A1a5.Sõda sõidab, pää sinäb? Lina häidseb
Trv 1897 (J. Vaine)
Kuu, Rap, Trv - 3 var.
A1a6*.Sõda sõit, pää sinetäs otsah? Lina häitses
Se 1931 (N. Sõrmus)
2Se - 2 var.
A1b1.Sõda sõit, sinine pää otsan? Lina häitses
Rõu 1896 (H. Treu)
5Rõu, Räp, Se - 7 var.
A1b2.Sõda sõit, sinipää otsan? Lina
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
TMr, Rõn - 2 var.
A1b3.Sõda sõit silda mööda, sinine pää otsan? Lina häitseb
Võn 1895 (J. Moodis)
Vrd. 1971
A1b4.Sõda sõidab, sinised pääd otsas? Lina õitseb
Hel 1889 (H. Karolin)
A1b5.Sõda sõit, kõigil sinitse pää otsan? Lina häitses
Rõu 1894 (A. Assor)
A1b6*.Sõda sõit, pää sinine? Lina
Hel 1925 (E. Päss)
Hel, Urv - 2 var.
Juhani-Lindsaar-Rosin 81
A1c1.Sõda sõit, sinnin küpar pään? Lina häitses
Krl 1889 (E. Kornel)
A1c2.Türgü sõda sõit, sinidse kübärä pään? Lina õitseb
Rõu 1894 (P. Kanger)
A1d.Sõda sõit, sinine lipp pää pääl? Õitsev lina
San 1967 (R. Praakli)
A2a1.1) Sõda sõdib, pia sinendab? Lina õiledes
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2) Sõda sõdi, pää sinetes? Lina häitses
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hlj, Rak, Sim, VMr, Kos, 2Vig, 2Saa, 2Hls, 3Hel, 10Trv, 2Pst, 6Vil, Kõp, 7SJn, 7KJn, Pil, Ta, Lai, Pal, Trm, 2Kod, MMg, Äks, 3TMr, Võn, 2Nõo, Ran, Rõn, San, Krl, 3Tt - 69 var.
Wied. 287; E EM 143 (1352); E EM2 124 (1768); EMrd II 368
A2a2.Sõda sõdi ja pää sinents? Lina häitsnemine
Krk 1890 (J. Hünerson)
VJg, Krk, Vil - 3 var.
A2a3.Sõda sõdib, pead sinetavad? Linade õieaeg tuule käes
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
Kos, Pst, Kõp, Ta - 4 var.
A2a4.Sõda sõdib väljal, pead sinetavad? Linad õitsevad
Vän 1933 (M. Hansen)
A2b.Sõda sõdib, pea sinab? Lina õitseb
HJn 1888 (N. Jegorov)
HJn, Vig, Pöi?, Vil, Plt?, Trm, 2Puh - 8 var.
A2c.Sõda sõdib, pea silendab? Linad välja peal
Trm 1896 (J. Soodla)
Hlj, Trm - 2 var.
A2d1.Sõda sõdib, sinine pää otsas? Lina õitseb
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
A2d2.Sõda sõdib, pea sinine? Linad õitsevad
Jür 1890 (J. Põldmäe)
A2e.Sõda sõdi nurme pääl, sinine pää otsan? Lina
Krk 1931 (L. Lepp)
Krk, Hel - 2 var.
A2f.Sinine sõda sõdib nurme peal? Linad õitsevad
Tor 1889 (M. Tilk)
A2g1.Sõda sõdib ja sinetab? Lina õitseb
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
Plt, TMr - 2 var.
A2g2.Sõda sõdides sineldab? Lina õilmitseb
Trm 1895 (S. Sommer)
A3a.Sõda seisab, pea sinendab? Linapõld õitseb
Jõe 1888 (H. Tutar)
Jõh, Rkv, VMr, JJn, 3Jõe, Tor, Rõu, Se - 10 var.
A3b.Sõda seisab, pia sinab? Linad
Ksi 1888 (T. Riomar)
Plt, Ksi - 2 var.
A3c.Sõda seisis nurme pääl, sinised kübarad pään? Linanurm
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 143 (1350); E EM2 124 (1766)
Vrd. 141 566R1b* 1659
A3d.Sõda seisab sauna taga, sinise kübara pääs? Lina
Urv 1927 (O. Sermat)
Vrd. 1878
A3e*.Sõda seisab ja sinetab? Linad õitsevad
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Kuu, Ksi - 2 var.
A4a.Sõda taples, pää sinetas? Lina häitsep
Võn 1895 (H. Mikkel)
A4b.Sõda taples, sinine pää otsan? Lina õitses
Võn 1888 (J. Kripson)
A5.Sõda läheb, pea sinetab? Lina õitseb
Trm 1889 (H. Mann)
Trm, Se - 2 var.
A6*.Sõda tuleb kui sinetab? Lina õitsemine
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
JJn, Plt - 2 var.
A7.Sõda väljal, pea sinetab? Linad õitsevad
Nrv 1902 (M. Russmann)
Nrv, Pil - 2 var.
A8.Siidisõda nurme peal ja sinised kübarad peas? Linanurm
Hls 1965/6 (K. Jõulu)
Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (2)
A9.Sõda õues, pea sinendab? Lina
JJn 1888 (M. Roosileht)
B.Sõda sõidab, pea punendab? Lina õitseb
Vai 1893 (A. Feldbach)
Vai, Pst - 2 var.
C.Sõda sõidab, pea sätendab? Lina õitseb
Kos 1932 (T. Wiedemann)
D.Sõda sõdib, pää õitseb? Lina õitseb
Vil 1936 (L. Takk)
Vil, Ran - 2 var.
E+.1) Sõda õues ja taevas sinetab? Lina õitseb
Ksi 1926 (P. Berg)
2) Vägi sõidab, pea senetab? Linad õitsevad
HJn 1895 (J. Tannenthal)
HJn, Kõp, Ksi, Rõu, Se - 5 var.
F1a.Saks sõidab, pää sinetab? Lina õõvitseb
Saa 1888 (P. Sitzka)
F1b.Saks sõidab nurme mööda, sinine pääke pääl? Lina õitseb
Hls 1894 (J. Riiet)
F2.Saks seisab nurmel, sinine kübar pääs? Lina
Tt dat-ta (M. Undi)
F3.Säks nurme pääl, sinine küpär pähän? Lina
Hel 1889 (G. Habicht)
Ga.Sõda sõidab ja pea sinetab ja aru heidab hella lehta? Lina õitseb
Kõp 1889 (K. Ojasuu)
Kontam.: = 2004Oa
Gb.Sõda sõdib ja sinetab, arukaasik heidab hella lehte? Lina
Lai 1926 (O. Vilde)
Kontam.: = 2004Ob
H.Sõda väljal, sõrmed risti, sinised kübarad pääs? Linapõld
Tt dat-ta (M. Undi)
Kontam.: = 2094F
Vrd.2070 2088 2089 2090 2091 2093 2094B1d 2275K4b*
2093.SÕDA TAPLES, PÄÄ HÕL'LUS? Mõts - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
San 1888 (K. Gross)
Vrd.2092
2094.SÕDA ÕUES, SÕRMED RISTI? Hoonenurgad - 8+185+52+23 = 268 (380) var.
Aa.Sada sõrmed ristis (Hundert Finger Greuzweise oder gefalten)? Ecken an einem hölzern Hause
Tt 1732 (A. Thor Helle)
Puh, Tt - 2 var.
• Helle 369 (99); Willmann 172 (89); Lönnrot2 192 (141); Wied. 286; E EM 136 (1272); KAH EKAl 162 ja 164 (93); E EM2 118 (1661); Muuk-Mihkla I 59
Ab*.Sada õues, sõrmed risti? Hoonenurgad ja paarid
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Pst, KJn, Tt - 3 var.
Ac*.Sada seisub, sormed risti? Toanurgad
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
B1a1.1) Sõda õues, sõrmed risti? Hoonenurgad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
2) Sõda õues, sõrmed risti? Aed
VMr 1889 (M. Kampmann)
3) Sõda õues, sõrmed risti? Katusepaarid
Pär 1888 (M. Lipmann)
4) Sõda õues, sõrmed risti? Taraseaid
Saa 1888 (J. Miländer)
5) Sõda õues, sõrmed ristis? Varbaed
VMr 1890 (J. Reise)
6) Sõda õues, sõrmed ristis? Toakavad
Vai 1893 (J. Sorro)
7) Sõda õues, sõrmed ristis? Kavad
Rak 1888 (M. Tamm)
8) Sõda õvven, sõrmed rissin? Majanukad, koerakaala nukad
Kod 1939 (A. Univere)
Nrv, 4Vai, 4Jõh, 3Iis, 5Hlj, 4Kad, Rkv, 3Rak, VJg, 7Sim, 4VMr, 2Amb, Amb v. JMd, 3JJn, 2Koe, Pde, Pai, 2Tür, Tür v. Juu, 4Kuu, HJn, 2Tln, Jür, 3Kos, 2Juu, Rap, 2Rap v. Mär, Nis, Vig, 2Mih, Var, Kse, Pöi, Muh, 2Khn, 5Tõs, 2Aud, 4PJg, 5Vän, 6Tor, 2Pär, Pär?, Hää, 4Saa, Saa?, Hel, Pst, Pst v. Pil, 3Vil, Kõp, 5SJn, 3KJn, 6Pil, 3Plt, Ta, 2Ksi, 7Lai, 6Pal, 8Trm, 7Kod, 3MMg, 3Äks, 4Trt, Võn, 3Nõo, Ote, Kan, Tt - 179 var.
• Mötleja 29 ja 54 (124); Just Sak. Kal. (1882) 151 (3); Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (7); Nugis 293 ja 314 (209); EMrd IV 228 (123) ja 308 (194)
B1a2*.Sõda õvves ja sõrmed risti? Tuba
Ksi 1926 (P. Berg)
Iis, Hlj, Amb v. JMd, Koe, Tln, Rap, Lih, Khn, Tõs, Tor, Ksi - 11 var.
Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (6)
B1b.1) Sõda seisab, sõrmed risti? Püstandaid
SJn 1893 (J. Mein)
2) Sõda seisab, sõrmed ristis? Katuksehakid
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Jõh, 3Kuu, 4Jõe, 2HJn, 2Jür, Kos, SJn, Plt - 15 var.
B1c.1) Sõda sõdib, sõrmed risti? Varesjalad
MMg 1887 (K. Pedak)
2) Sõda sõdi, sõrme risti? Aianukk
Võn 1889 (T. Lätti)
Jür, Vig, 3Vil, 2SJn, 3Kod, MMg, Võn - 12 var.
Vrd. 2275K4b*
B1d.Sõda sõit, sõrmõ risti? Lina
Kan 1896 (G. Loodus)
Vil, Trm, Kan - 3 var.
Vrd. 2092
B1e.Sõda sõub, sõrmed risti? Katuse haripuud
Hää 1889 (E. Grant)
B1f.Sõda tuleb, sõrmed risti? Maja
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B1g.Sõda vällän, sõrmed risti? Maeanukad
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Vän, Tor, Ksi, TMr, Ote - 5 var.
Metstak2 20 ja 22
B1h.Sõda seisab, sõrmed väljas? Maja
Iis 1938 (A. Hallik)
B1i*.Sõda õues, sõrmed püsti? Ajateibad
Hag 1889 (J. Valdmann)
Hag, 2Hls - 3 var.
B1j.Sõa sõrmõ vaeli? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
B2a1*.1) Sõda õues, sõda toas, sõja sõrmed risti? Tuanurk
VMr 1889 (K. Roost)
2) Sõda õues, sõda toas, sõa sõrmed risti? Seinapalgid
Jõh 1889 (J. Petrovitsch)
Jõh, Hlj, Kad, 2VJg, 4VMr, Kuu, Trm - 11 var.
E EM 143 (1348); E EM2 124 (1764)
B2a2*.Soda tuass, soda ouess, sua sormed risti? Hoone seinanurgad
Kuu 1960 (R. Lilhein)
Hlj, VMr, Kuu, Khn - 4 var.
B2b+.Sõda õues, sõrmed ristis, sõda toas sõrmita? Seinakaba
Iis 1931 (L. Uustalu)
Iis, VMr - 2 var.
B3*.Sõda mere puul, sõda metsa puul, sõjal sõrmed risti? Õlgkatuse harimalgad
Hää 1953 (M. Mäesalu)
Pär, 2Hää - 3 var.
B4+.Sõda siinpool, sõda sealpool, sõa sõrmed risti? Haripuud
Saa? dat-da (anon)
Saa?, Tt - 2 var.
B5.Sõda õues, käed ristis? Lumesadu ja aida seinapalgid risti (aidanurk)
Trm 1937 (M. Särg)
B6.Sõda õues, sarved risti? Katuse haripuud
Muh 1896 (H. Laipmann)
HJn, Muh - 2 var.
Ca.Karu õues, sõrmed risti? Majanurgad
SJn 1895 (H. Mikkor)
Cb.Karu istub kesk õue ja sõrmed ristin? Kaev
Nõo 1897 (A. Koger)
D.Kurat külas, sõrmed risti? Majanurgad
J. Sõggel (1894): omaloominguline tekst
E.Äiä sõrme ristetsiku? Tarenukk
Võ 1895 (J. Schmidt)
F.Sõda väljal, sõrmed risti, sinised kübarad pääs? Linapõld
Tt dat-ta (M. Undi)
Kontam.: = 2092H
2095.TSÕIR ALL, KAIV PÄÄL? Lehm - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Rõu 1936 (A. Raadla)
Vrd.43Da
2096.SÕIDAB, SÕIDAB, TEED EI OLE, LÕIKAB, LÕIKAB, VERD EI OLE? Paat vee pääl - 1+5+12+7 = 25 (69) var.
A1.Vanker veereb ilma ümber, ei iialgi ole jälgi taga? Laev
Kär 1889 (T. Jank)
A2.Saks sõit maa pidi, jälge perrä ei jää? Lootsik vee pääl
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
A3.Sõidab, sõidab, aga ühtegi jälge ei jää järele? Laev
Urv dat-ta (E. Mandel)
Urv, As - 2 var.
Vitka 37
A4+.Tulõ ja lätt, a jälgi ei olõ kongi? Tuul
Krl 1976 (A. Pärsimägi)
Tln, Krl, Se - 3 var.
B1a.Sõidab, sõidab, teed ei ole, lõikab, lõikab, verd ei ole? Paat vee pääl
Vil 1895 (H. Niggol)
E EM2 124 (1770); Vikerk. nr. 2 ja 3 (1922) 64 ja 95 (3); RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 67 (4); Metstak 24 ja 35 (258); Metstak2 70 ja 71
B1b*.Sõida, sõida, jälgi ei jää', lõika lõika, verd ei tulõ'? Loodsiguga sõitminõ
Se 1960 (H. Keskküla)
Nrv, Urv, Se - 3 var.
B2.Läät, jää-äi jälgi, lõika, tulõ-õi verd? Lootsiguga aja, jää-äi jälgi, leibä lõika, tulõ-õi verd
Se 1935 (A. Jänessoo)
AKS 98 (4); Välba VI 51 (10)
B3.Leikab, vade katki ei lähä, jookseb, vade jälgi ei jää? Paat, laev
Kuu 1962 (R. Lilhein)
C1a*.Lätt, jälgi jää-äi, rago, a lasta saa-ai? Lootsiguga sõitminõ
Se 1935 (D. Karnask)
3Se - 3 var.
Kontam.: = 1133T1a*
C1b1.Läät, läät, jälgi olõ-õi, raot, raot, lasta saa-ai? Järvel sõit
Se 1927 (M. Pihlapuu)
5Se - 5 var.
Kontam.: = 1133T1b1
C1b2.Rago, rago, saa-ai lasta, lätt, lätt, jää-äi jälgi? Lootsiku sõudmine
Se 1888 (H. Prants)
Kontam.: = 1133T1b2
C2.Sõida, sõida, jälgi olõ-õi, rao, rao, lasta olõ-õi? Meri
Se 1934 (F. Paloots)
Kuusik KT 214 (39)
Kontam.: = 1133T2
Vrd. 2234B4
D*.Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, läheb võõrale maale, ei ole jälgegi järel? Laev
Han 1937 (L. Uusküla)
Jõh, Han - 2 var.
Kontam.: = 247P*
Vrd.442 912 1783Af 2144
2097.SÕKLANE KOTT NEL'Ä TULBA OTSAHN? Pini - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (168)
Vrd.698 923 1145 1146 1147 2651
2098.SÕLG AIDA USSÕ PÄÄL? Päike - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
A.Sõlg läve all? Kuuvalgus
Se 1929 (V. Savala)
B.Sõlg aida ussõ pääl? Päike
Se 1938 (E. Kirss)
C.Suur, suur sõlg mäe servä all? Päävä nõsing, mineng
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Vrd.832Pc* 2225
2099.SÕRMEPIKKUNE PULK, MIDA ÄNAM SILITAD, SEDA KÕVEMAKS LÄHEB? Lehmanisa - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
HMd 1938 (M. Viidalepp)
2100.SÕRMEPIKKUNE PULK, ÜKS HAMMAS SUUS, KÄÄRIPÄRA TAGA? Võti - 0+1+0+0 = 1 (30) var.
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 144 (1357); E EM2 125 (1774); Nurmik II 4 (1)
Vrd.2332Ac 2628 2629
2101.SÕSAR, MINE SINA SIIST TEED, MINA LÄÄ SÄÄLT TEED, KÜLL ME KÜLA MÄE PÄÄL KOKKU SAAMI? Vööga köitm[ine] - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
2102.SÕSARESE SIRKESSE, SIIDIDSEDE SIIKE, ROSSEKARVA RÄTEKE? Harak - 0+1+0+2 = 3 (5) var.
A.Sõsarese sirkesse, siididsede siike, rossekarva räteke? Harak
Vlg 1903 (J. Undritz)
B*.Minu sõsar tsirgukõnõ, rostõkarva rätikene? Pruunid silmad
Krl 1976 (A. Pärsimägi)
2Krl - 2 var.
Vrd. 2792Kb
2103.SÕSARITSE TSIRGUKÕSÕ, KARVATSIDE KAARTÕ ALL? Silmad - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Krl 1976 (A. Pärsimägi)
2104.SÕDSE SÕÕRK, NABA HÖÖRK? Paakaas - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Võn 1926 (M. Mägi)
2105.SÕERUB, HÕERUB, METSA AJAB MUTAKAID? Lehma saba - 0 (4) var.
M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 143 (1353); E EM2 124 (1769)
2106.SÄRGI HIIT SÄLAST AR, KASKAD EI HIIDÄ KUNAGI? Lammas - 0+1+0+0 = 1 (21) var.
Vas 1903 (J. Jakobson)
ÜÕÕ 26 (9); Mihkla-Tedre 56; Kuut VI (1960) 116 (4); Praakli III 92; Mihkla-Tedre EK9 20
2107.SÄRK ALL, LIHA PEAL? Küünal - 8+139826+11 = 183 (366) var.
Aa1.Särk all, liha peal? Küünal
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2Jõh, 4Hlj, 2VMr, 2Amb, JJn, Koe, Pai, Tür, 2Kuu, 2Jõe, 2HJn, 2Kos, Hag, Vig, Mih, Han, Mar, Phl, Mus, Khk, Kaa, Tõs, Aud, PJg, 3Tor, Pär, Hää, Krk, Vln, 2Vil, Kõp, 2SJn, KJn, 2Pil, 2Plt, 2Lai, Pal, 2Äks, Puh, 2Ran, Rõn, Kan, Krl, Plv, Tt - 63 var.
• Helle 369 (100); Hupel 121; Willmann 172 (90); Lönnrot 160; Nörmann 36 ja 55 (68); Ahlqvist 74; Wied. 286; Mötleja 30 ja 54 (126); Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (47); Liiv LMt 44 (71); Ol. Lisa nr. 14 (1888) 224 (6); Tõn.Tln.Tähtr. (1889) 58 ja 60 (8); KAH EKAl 162 ja 164 (94); Lasteleht nr. 3 (1912) 48 (3); Metstak2 24 ja 25
Aa2.Särk all ja liha pääl? Küinal
Tor 1889 (M. Tohv)
2Hlj, Kad, Pee, Juu, Rap v. Mär, Hag, Kse, Tõs, Tor, Pär, Kõp, KJn, 2Pil, Plt, Ksi - 17 var.
Aa3.Särk all, lihatükk pial? Kukk
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
E EM2 119 (1677)
Aa4.Liha peal, särk all? Küünal
Vän 1889 (J. Tammann)
Vig, Vän - 2 var.
Ab1.Särk all, ihu pääl? Küünal
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
2Iis, Kad, Rak, HJn, 2Vig, Han, Vän, Tor, Hel, KJn, Pal, Nõo, 2Ote - 16 var.
Ab2.Särk all ja ihu pääl? Küünal
Pst 1937 (A. Mikk)
Pee, Rap, Pst, Trt - 4 var.
Ac1.Hame all, liha pääl? Küünal
Ote 1892 (J. Ainson)
Pä, Hls, 2Trv, Vil, TMr, 2Nõo, Puh, 7Ote, 3Kan, Urv, Se - 21 var.
Hupel 121; St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 251 (15); Wied. 286
Ac2.Hameh all ja liha pääl? Küünal
Plv 1893 (J. Tobre)
Kõp, Plv, Räp - 3 var.
Ad1.Hamõ all, ihu pääl? Küünal
Rõu 1896 (A. Perli)
Saa, Hls, Krk, 3Hel, 7Trv, Pst, Vil, Nõo, Puh, Rõu, Se - 19 var.
Ad2.Hame all ja ihu pääl? Küünal
Trv 1894 (J. Liller)
Hls, Trv, Puh, Krl, Tt - 5 var.
Ae.Riie all, liha peal? Küünal
SJn 1889 (J. Tammann)
Koe, Tln, SJn, Plt - 4 var.
Af.Lina all, liha peal (Das Hemde unten, Fleisch oben)? Ein Talglicht
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 366 (56); KAH EKAl 161 ja 163 (53)
Ba1.Särk seespool, liha väljaspool? Küünal
Ris 1889 (J. Holts)
Kos, Ris, Vig, PJg, Vän - 5 var.
Ba2.Särk sees, liha väljas? Küünal
Kuu 1935 (R. Põldmäe)
Ba3.Liha väljaspool, särk seespool (Das Fleisch aussen, das Hemd innen)? Ein Licht
Tt enne 1876 (anon)
Tln, Tt - 2 var.
• Wied. 274; E EM 83 (675); E EM2 73 (863); E MM 11 ja 44 (137); E MM2 11 ja 47 (139); Ainelo III 62; Kmpm. EL III10 119; E MM3 9 ja 38 (139)
Bb1.Särk siespool, ihu välläspool? Küünäl
Vig 1894 (J. Getreu)
2Vig, Phl, 2Aud, Saa - 6 var.
Bb2*.Särk sihes, ihu pial? Küünal
Han 1969 (I. Aavekukk)
Kuu, Han - 2 var.
Bb3*.Ihu väljaspool, särk seespool? Küünal
Tõs 1889 (H. Anniko)
2Tõs - 2 var.
Bb4.Ihu väljas, särk sees? Küünal
Trm 1935 (H. Kaasan)
Bc.Riie seespool, liha väljaspool? Küünal
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 134 (1252); E EM2 117 (1636)
Bd.Rõõvas sihenpuul, liha väljänpuul? Küünal
TMr 1890 (J. Mägi)
C.Liha ümber ja linad keskel? Küünal
Hlj 1888 (J. Linkstein)
Da.Särk all, ihu peal, särgi peal paistab päev? Küünal
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 137 (1287); E EM2 119 (1678); E MM 14 ja 45 (211); E MM2 14 ja 48 (213); Huvit. II 216 ja 224 (26); Tamman 26; Jürisson 178 (20); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (24); Loorits VrP 25 ja 26 (24); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (11); Pioneer nr. 3 (1948) lk-ta (1); Mihkla KlL 75 (22); Pioneer nr. 7 ja nr. 8 (1949) lk-ta (2); Vih. (1950) 82 (22); Meie aasta (1953) lk-ta (18); Aleksejeva IV 94 (11); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Belskaja-Aleksejeva VI 69 (11); Belskaja-Aleksejeva VII4 66 ja 173 (11); E MM3 12 ja 39 (213)
Vrd. 380G*
Db.Särk all, ihu pääl, pää kohal paistab päike? Küünal
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
Dc.Särk all, ihu peal, lagipeal valgus? Küünal
Kuu 1964 (O. Jahe)
Dd.Särk all ja ihu peal ja peas tuli? Küünal
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Ea.Liha peal, särk põues? Küünal
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 380Ha
Eb.Päike paistab pää pääl, särk on tal kõhus, liha väljaspool? Küünal
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
Kontam.: = 380Hb
F.Särk all, liha pial, valged söeb ja musta situb? Küinal
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Krikmann 99
Kontam.: = 2393B
Vrd.1021 1388 1756
2108.SÄÄSEVAKS SÄÄRT, RAUDSÜLD LABAJALGA? Regi - 3+8+0+0 = 11 (22) var.
a1*.Sääsevaks säärt, raudsüld labajalga? Regi
Vän 1889 (J. Tiss)
2Vän, Trv, Pst, SJn, Pil, Tt - 7 var.
Wied. 286; E EM 137 (1286); E EM2 119 (1676)
a2.Raudasülda labajalga, sääsevaksa säärta pikka? Reejalas
Vil dat-ta (J. Täht)
Pai, Vil - 2 var.
b.Üks süld labajalga, sääsevaks säärt? Regi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd. 541
c.Sääsevaks säärt, küünar labajalga? Regi
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 137 (1286); E EM2 119 (1676)
Vrd.2353
2109.SÖÖGITUNNIL TÜÜN, TÜÜTUNNIL PRII? Luits - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1888 (J. Väggi)
2110.SÖÖB ISEENDASE SOOLIKAST, AGA VERD JOOB KORVA ARMUTA? Lamp - 0+2+5+0 = 7 (9) var.
Aa1.Sööb iseendase soolikast, aga verd joob korva armuta? Lamp
Kuu 1911 (K. Viljak)
Schneider Elusal. Kal. (1905) 13 ja 42 (12)
Aa2.Söeb iseenda soolika, joob kõrva verd armuta? Lamp
Kos 1939 (T. Võimula)
Ab.Sööb iseenda soolika ja verd joob peale armuta? Lamp
KJn 1932 (J. Grauberg)
Krk, KJn - 2 var.
B.Vend sööb venna soolikaid, verd joob kõrva armuta? Lamp
Kuu 1939 (H. Martinson)
C.Sulane sööb oma isanda soolikat ja joob ta verd kõrva armuta? Lamp
Rap 1896 (J. Reinthal)
D.Joob isanda vere ja sööb ta soolika? Lamp
Kos 1934 (L. Kukas)
2111.SÖÖB LIHAD, REBIB NAHAD, VIIB RAHAD? Kingsepp - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Kuu 1935 (E. Kruusval)
2112.SÜVVÄ ANNAD, SIS ELÄS, A KU JUVVA ANNAD, SIS ELÄ-ÄI? Tuli - 0+1+3+2 = 6 (6) var.
a.Süvvä annad, sis eläs, a ku juvva annad, sis elä-äi? Tuli
Se 1938 (J. Ilvik)
b.Elä igeväst, kui süü, koole õkva, kui juu? Tuli
Ote 1938 (A. Kroon)
c+.Kui sööb, siis elab, kui joob, siis sureb? Tuli
Hls 1992 (V. Eesalu)
Pld, Hls, Rõn, Ote - 4 var.
Vrd. 1233B
2113.SÖÖDA KUI VENDA, SEO KUI VARAST? Hobune - 1+4+17+36 = 58 (183) var.
A1a1*.Sööda kui venda, seo kui varast? Hobune
Emm 1938 (E. Ennist)
Jõh, Iis, Lüg, 2Sim, VMr, 5Amb v. JMd, 3Kuu, Noa, Emm, Mus, Pha, Aud, Tor, Saa v. Hls, 2Krk, Hel, Vil, Pil, Pal, Kod, Võn, 2Ote, Urv - 32 var.
Huvit. I4 148 (5); Reiman KTr V 26; Käis EV I5/II 32; ÜÕÕ 64 (3); Säde nr. 87 (1956) 4 (5); Mihkla-Tedre 57; Kuut VI (1960) 117 (18); Bachman-Vilbok II 55; Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (5); Hellerma V-VIII 158; Mihkla-Tedre EK9 20; Metstak 16 ja 33 (128); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (1); Hiie-Müürsepp IV/I 49; Metstak2 40 ja 43
A1a2*.Söödad kui venda, seod kui varast? Hobune
Rõu 1957 (O. Jõgever)
Amb, Kuu, Jür, Krk, MMg, Rõu - 6 var.
E EM 144 (1356); Kmpm. KLr 22; Kmpm. KLr I4 23 (48); E EM2 125 (1773); E MM 15 ja 45 (219); E MM2 15 ja 48 (222); Huvit. II 215 ja 224 (14); Kmpm. EL I9 72; Puus. KA I-II 128; Nugis 293 ja 314 (210); Puus. EkÕ II3 98 (4); Janno-Salun III 134; E MM3 12 ja 39 (222)
A1a3.Söödab kui venda, siub kui varast? Hobune
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Rkv, KJn - 2 var.
A1b*.Siud kui varast ja söödad kui venda? Hobune
Var 1968 (E. ja H. Tampere)
Iis, Var, Urv - 3 var.
A2.Hoia kui venda, seo kui varast? Hobune
Rõu 1938 (H. Pill)
Trt, Rõu - 2 var.
Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (1)
Vrd. 258C
A3.Sööda kui venda, hoia kui varast? Hobune
Jür 1896 (J. Saalverk)
Amb v. JMd, Jür - 2 var.
A4.Köida kui varast ja hoia kui venda? Hobune
Ran 1982 (V. Soo)
B*.Söödä ku velje, köüdä ku varast? Hobune rakkes
Rõu 1985 (L. Aaresild)
Võn, Rõu, Se - 3 var.
Ca*.Sööda kui sõpra ja seo kui varast? Hobune
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Han, KJn, Pil, Ran, Plv - 5 var.
Cb.Söödä' ku' sõpra, hoia' ku' varast? Hobune
Rõu 1972 (F. Sillavee)
D.Pessä' ku pinni, köüdä' ku varast, söödä' ku velle, hoia' ku last? Hobune
Urv 1964 (A. Kurg)
Mst-teks on loetud tekstid, mis originaalkäsikirjas paiknevad mst-te hulgas
Vrd.vs: EV 1362
2114.SÜÄ SÜÜD, PÄÄLT RAOT, ELÄS KU ILVESEPOIG, KASUS KU KAALÕVIPOIG? Kand - 0+3+0+0 = 3 (5) var.
A.Süä süüd, päält raot, eläs ku ilvesepoig, kasus ku Kaalõvipoig? Kand
Har 1889 (J. Pähn)
RpS nr. 6 (1939) 190
B.Süä süüd, pää raot, eläs kui Kalevipoig? Mesipuu
Vas v. Se 1900 (J. Sandra)
C.Süa süüt, pää vaut, lätt alevilinna müüra ja kolla? Mehine
Se 1901 (E. Kaiv)
Vrd.1547
2115.SÜGISE SOOLATAS, KEVADE TAPETAS? Lumi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hls 1889 (H. Kase)
Vrd.1284 2061
2116.SÜLEPIKUNÕ OJAKÕNÕ LAINETAS ILMA VIITÄ TAIVAN? Lipp - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1890 (J. A. Palm)
2117.SÜLI VORSTI, KÜÜNAR KÄKKI? Sedolga ja rihm - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 128 (1825)
2118.SÜNDIDES TA LENDAB, ELADES TA LAMAB, SURRES TA JOOKSEB? Lumi - 0+0+3+5 = 8 (27) var.
Aa*.Sündides ta lendab, elades ta lamab, surres ta jookseb? Lumi
Tt 1937 (Vallatu Papagoi)
Kuu, Tor, Tt - 3 var.
• LR nr. 4 (1937) 94; Pioneer nr. 2/3 (1947) lk-ta; Meie aasta (1953) lk-ta (6); Pioneer nr. 5 ja 7 (1954) 31 (7); Kal. (1972) 265 (6)
Ab*.Kui sünnib, siis lendab, kui elab, siis lamab, kui sureb, siis jookseb? Lumi
Muh 1951 (S. Teevet)
Kuu, Muh, Urv - 3 var.
Säde nr. 87 (1956) 4
B*.Kui sünnib, siis lamab, kui sureb, siis jookseb? Lumi
Hää 1970 (E. Maasik)
Hlj, Hää - 2 var.
2119.SÜNDINUD ON, AGA SURNUD EI OLE, MAAILMAS ON, AGA ELUS EI OLE? Loti naine - 0+11+11+3 = 25 (29) var.
Aa*.Kes on sündinud, on ise sünnitanud, pole surnud ja ei ela ometi enam? Loti naine
P. Koit (Meelej. nr. 20 ja 22 (1885) 105 ja 117 (4)): omaloominguline tekst
° Meelej. nr. 20 ja 22 (1885) 105 ja 117 (4)
Ab1.On sündinud ja sünnitanud, surnud ei ole ja siiski ei ela? Loti naene
Trv 1889 (J. Käger)
Ab2.Sündinud on, sünnitanud on, surnud ei ole, ei ela ka mitte? Soolasammas
Trv 1894 (K. Tober)
Ac*.On sündinud, on sünnitanud, on surnud, on alles praegugi? Loti naene
Kod 1948 (H. Nõu)
3Kod - 3 var.
Ad+.Ilma sünde, ilma sünnit, ei elä, ei koole ka? Loti naene, kes soolasambas sai
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Pha, Krl - 2 var.
B.Sündinud on, ristitud ei ole, ei ole surnud ega ela ka? Loti naine
Rõu 1933 (V. Talalajev)
Ca1.Sündinud on ja surnud ei ole, maailmas on ja elus ei ole? Loti naine
J. Reinvald (Sak. Lisa nr. 1 ja 4 (1896) 8 ja 32): omaloominguline tekst
° Sak. Lisa nr. 1 ja 4 (1896) 8 ja 32
Ca2*.Sündinud on, aga surnud ei ole, maailmas on, aga elus ei ole? Loti naine
KJn 1932 (J. Grauberg)
Vil, KJn - 2 var.
Cb*.Sündinud on, surnud ei ole, ilmas ta on, elus ei ole? Loti naise soolasammas
Krk 1936 (M. Sarv)
Hää, Krk, Trt - 3 var.
Cc.Sündind on, aga surnud ei ole, ilmas on, aga hinge ei ole? [Lahendus puudub]
Hls 1938 (H. Kukk)
D.Sündind ta on, surnud ei ole, maa pääl ta on, maetud ta pole? Loti naene
Hel 1928 (E. J. Kase)
E1.Sündinud on, surnud on, aga maetud ei ole? Loti naine
Kad dat-ta (J. Landsmann)
E2.Kes om ära koolnud, aga mitte matetu? Loti naine
Rõn 1889 (C. Berg)
Fa.Sündinu om, koolu ei ole, ei elä ka? Loti naise soolasammas
Võn 1895 (J. Moodis)
2Võn - 2 var.
Fb.Sündind on, surnud ei ole, aga ka ei ela? Loti naene
Pal 1888 (M. Saar)
Fc.Üks inime, kes on sündinud, ei ole surnud ja ei ela ka mitte? Loti naine, mis soolasambaks jäi
Pal 1889 (L. Arst)
Fd.Kes on sündinud, aga ei ole surnud, kuid ei ela ometi? Loti naine
Trt dat-ta (M. J. Eisen)
G+.Inemine ta ei olõ, eläi ta kah ei olõ, koolu ta ei olõ, elläv ta kah ei olõ? Loti naine, kes soolatulp
Kan 1895 (G. Loodus)
Ote, Kan - 2 var.
Vrd.keerdküsimus: Kes on üks kord sündind, aga kaks korda surnud? Laatsarus (Nrv); Kes olli see mees, kes es sünni ning kooli? Aadam (Ran)
Piibel: 1 Mo 19, 24-26
2120.SÜNDÜ, OLÕ-ÕI' RISTET, KUULI AR', JUMMALARMU OLÕ-ÕI' VÕTNU, A KAND ELOIÄ JUMALAT SÄLÄH? Eesli' - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Sündü, olõ-õi' ristet, kuuli ar', jummalarmu olõ-õi' võtnu, a kand eloiä jumalat säläh? Eesli'
Se 1929 (M. Pihlapuu)
b.Sündis, ei ristitud, suri, ei peastetud, aga Jeesust enese peal kand? Eesel
Nrv 1903 (M. Russmann)
Vrd.Piibel: Lk 19, 29-40
2121.SÜNNIB SÜGISE, SUREB KEVADE? Lumi ja jää - 1+2+0+0 = 3 (80) var.
a1.Sünnib sügise, sureb kevade? Lumi ja jää
Tt 1879 (anon)
• Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (49); E EM 147 (1397); Schneider Elusal. Kal. (1905) 13 ja 42 (11); E EM2 128 (1827); E MM 15 ja 45 (233); E MM2 15 ja 48 (236); Huvit. II3 175 ja 248 (7); Käis EV I4/I 32 (11); Käis EV I5/I 39 (3); Seilental I 54 (2); Seilental EkLÕ 78; Bachman-Janno-Rebane-Salun I 52; ÜÕÕ 26 (1); Janno-Salun III 105; Täheke nr. 3 (1960) 5; Kriisa V 65 (1); SSTT 8; Eisen-Hiie 55; Kriisa-Villand 51 (16); Karlep-Vihm-Karu 16 (1); Laur IV 88; Laur III 113; Hiie-Müürsepp III/I 115; Hiie-Müürsepp IV/I 139; E MM3 12 ja 39 (236)
a2.Sügise sünnib ja kevade sureb? Lumi
Sim 1889 (H. Aman)
Metstak2 64 ja 66
b.Ma sünnin iga sügise ja suren iga kevade? Jeä
Vig 1869 (M. J. Eisen)
Vrd.264 1630 2604
2122.HÜTSI SÜÜ, RAUDNAALU SITUS? Sepälõõts ja tuli - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Har 1889 (J. Pähn)
Vrd.2123
2123.SÜSE SÖÖB, AGA TULD SITUB? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1894 (A. Jakobson)
Vrd.1860 2122 2222
2124.SÜÜTÄ NEITSIKE KISUB JEEVITA LINNA MAHA? Tuli palutab maja ärä - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Trv 1897 (J. Vaine)
2125.TAADE TITTI TÕMMATES, TARE TAKA RÖÖGÄTES? Kaeovaldas - 0+8+1+2 = 11 (18) var.
a.Esä titti tõmmatas, kõik rahvas röögatas? Kerkukell
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
2Võn - 2 var.
b.Taade titti tõmmates, tare taka röögätes? Kaeovaldas
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Hel, Ote, Krl, Tt - 4 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
c.Taren titti tõmmati, tare taga röögätäs? Kajovinn
San 1893 (J. Tammemägi)
d.Titti pitti tõmmatas, tare takan röögatas? Kajovaldas
San 1888 (P. Koolmeister)
e.Taren taade tõmmatas, tare taga röögätäs? Kajovinn vai valdas
Ote 1893 (J. Tammemägi)
f.Taati nöörist tõmmatakse, taat tare otsan röögatab? Kirikukella lüüakse
Ote 1956 (T. Landra)
g.Traaditükkü tõmmatas, tarõ pääl röögätäs? Kell
Urv 1958 (A. Reigo)
2126.TAAT ISTUB TOA TAGA, TUHAT AUKU TAADI TAGA? Õlekubu - 0+11+2+0 = 13 (16) var.
A1*.Taat toa taga, vöö vööl ja tuhat auku taadi taga? Õlekubu
Jõe 1888 (H. Tutar)
2Jõe - 2 var.
A2a.Taat tua taga ja tuhat auku taadi taga? Õlekuhi
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
A2b.Taat toa taga, tuhat auku taadi taga? Äke
Kos 1892 (T. Wiedemann)
HJn, Kos - 2 var.
A2c.Taat istub toa taga, tuhat auku taadi taga? Õlekubu
Jõe 1878 (F. Matson)
Kuu, Jõe - 2 var.
A3a.Vanataat on tua taga, tuhat auku taadi taga? Olekubu
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
A3b1.Meie taat tua taga, tuhat auku tema taga? Äke
HJn 1889 (H. Tiidermann)
A3b2.Meie taat oli toa taga ja tuhat auku oli taadil taga? Õlekubu
Kos 1934 (L. Kukas)
Ba.Tua taga talikuke, tuhat auku talikus? Puuriit
Trm 1896 (J. Soodla)
Bb.Tua taga toelikukene, tuhat auku sees? Äke
Lai 1897 (H. Asper)
C.Vana radik tua taga, tuhat auku tema taga? Äke
Kuu 1911 (K. Viljak)
2127.TAAT TAPP TARE PÄÄL HÄRGA, MEMM PUHASTAB KOAN SOOLIKID? Tulekahju - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Taat tapp tare pääl härga, memm puhastab koan soolikid? Tulekahju
Krk 1891 (E. Kitzberg)
b.Taat tapab tare otsa pääl härga, memme harutab aganikus soolikit? [Lahendus puudub]
Puh 1913 (Koni)
Vrd.nlj: Põldmäe 59a
2128.TAAT TIRGUTAB MEMME MULGU PIAL? Kaev - 3+101+44+41 = 189 (248) var.
A1a1.Isane koogutab emase kohtas? Kaevuvinn
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A1a2.Isane nokutab emase kohal? Kaev
SJn 1889 (T. Köstner)
A1b.Isa koogutab ema peal? Kaev
Tor 1889 (J. Tilk)
A2.Isand koogutab emanda vanni kallal? Kaev
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A3.Isane koogutab emase püti kallal? Kaevukook
Tt 1889 (anon)
A4.Isa noogutab emase poti peal, pikk piip suus? Kaeo
Var 1936 (R. Viidalepp)
Vrd. 233
A5a1.Isand nokutab emanda molli kohal? Kaevuvinn
Saa? dat-ta (anon)
A5a2.Isand nokutab emanda molli kallal? Kaev
KJn 1932 (J. Grauberg)
3KJn - 3 var.
A5b*.Isäne nokotab emäse molli piäl? Kajukuuk
KJn 1890 (A. Pihlak)
2KJn - 2 var.
A5c1.Taat mokitab eide molli kallal? Kaukook läheb kause
Tõs 1890 (M. Kirikall)
A5c2.Taat tolgutab eide moldi? Vinnaga kaev
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A5d1*.Taat nokutab memme molli kallal? Kaevukook
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Pär? - 2 var.
A5d2*.Taat mekitab memme molli kallal? Kaju
Saa 1889 (J. Jakobson)
Saa, Pil - 2 var.
A6a.Taadi till nokotab eede molli kohtas? Kaevukook
Khn 1934 (T. Saar)
A6b1*.Taadi till nokutab memme molli kohal? Kaev, kaevukook
Aud 1921 (S. Lind)
2Aud, Hää, Saa? - 4 var.
A6b2*.Taade tillike mökitab memme molli kallale? Kaev, pang
Saa 1888 (J. Miländer)
Tõs, Saa - 2 var.
A6b3.Taadi till koogutab memme molli otsas? Kaev ja vinn
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
A6b4.Taadi till mötsutab memme molli kallal? [Lahendus puudub]
Lai 1897 (H. Asper)
A6b5.Taadi till tiputab memme mollil? Kaev
Saa 1928 (E. J. Kase)
A6b6.Taadi till liigutab memme molli pääl? [Lahendus puudub]
Hää 1939 (M. Mäesalu)
A7a.Äia nokk nolotab ämma möldi? Kaiv ja kaivuvinn
Lüg 1936 (M. Tarum)
A7b1.Toadi nokk norutab eede moldis? Kaevukook
Juu 1945 (L. Rass)
Rak, 2Juu - 3 var.
A7b2.Taadi nokk norutab eide moldi? Kaivuvinn
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
Vai, 4Jõh - 5 var.
A8a.Taat tokutab oma nina memme moldi? Kaev
PJg 1928 (V. Erm)
A8b.Taadi nina nikutab memme molli kohal? Vinnaga kaev
Hää 1936 (L. Kraavik)
A9+.Taadi nonn kokutab eede mollisse? Kaeu
Vig 1948/56 (M. Priimets)
Hlj, 2Vig - 3 var.
A10a.Isa nokutab ema augu pääl? Kaevupang kaevu pääl koogu ots
Võn 1874 (G. Soo)
A10b1.Isane norutab emase augu kallal? Kaev
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 48 (268); E EM2 44 (341)
A10b2*.Esäne nokutap emätse augu pääl? Kaevukook
Pst 1894 (J. Reevits)
Pst, SJn, KJn - 3 var.
A10b3.Isane nolgutab emase augu peal? Kaevuvinn
Jõe 1889 (H. Redlich)
A10b4.Isane nõutab emase augu peal? Kaevu peal pang
Võn dat-ta (J. Pint)
A10b5.Isane konutab emase augu pial? Kaevuvinn
Sim 1940/1 (H. Joonuks)
A10c.Taat nokutas eide augu kallal? Veevõtmine kaevust
Hlj 1938 (J. A. Reepärg)
A10d.Isand sosib emanda itsiauku? Kaovinn
Khn 1889 (A. Lepik)
A11a.Vanamehe tolk ripub eide augu peal? [Lahendus puudub]
Sim 1940 (K. J. Õis)
A11b1.Taadi tolk tolgutab eide augu peal? Vinnaga kaev
Kuu 1964 (M. Heinkriis)
A11b2.Taadi tolk nolgutab eide augu peal? Kaevuvinn
Kad 1896 (J. Sõster)
Kad, Kuu - 2 var.
A11b3.Taadi tolk norutab eide augu pial? Kaevukook
Sim 1892 (T. Franzdorf)
A11b4.Taadi tolk ripub eide augu pääl? Vinnaga kaev
Kuu 1956 (I. Lind)
2Kuu - 2 var.
A11b5.Taadi tolk riputab eide augu peal? Kaevuvinn
Hlj 1888 (J. Linkstein)
A11b6.Taadi tolkar polgutab eide augu pääl? Vinnaga kaev
Kuu 1980 (E. Lindström)
A11c+.Taadi tolk eide augu peal, kui eit annab, siis taat saab, kui eit ei anna, siis taat ei saa? Vee vinnamine kaevust
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
2Hlj, Ote - 3 var.
A12.Taadi tila ripub eide augu kohal? Vinnakaev
Kuu 1964 (S. Mering)
A13a.Isa koogutap emanda mulgu pääl? Kaev
Võn 1895 (P. Rootslane)
A13b.Taat tikutas vanaemä mulgu man? Kaeoling
Võn 1889 (T. Lätti)
A13c1*.Taat koogutab memme mulgu pääl? Kaev
Ran 1939 (L. Kallas)
Nõo, Ran, Rõn, Ote - 4 var.
A13c2.Taat kükitab memme mulgu pääl? Kooguga kaev
Puh 1988 (E. Kalmre)
A13c3.Taat tirgutab memme mulgu pial? Kaev
Ksi 1926 (P. Berg)
Ksi, Äks, 4Ran, Rõn, Tt - 8 var.
A13c4.Taat tiirutas memme mulgu man? Kaost vee tõmbamine
Urv 1890 (J. Teder)
A13c5.Taat töllitap memme mulgu pääl? Kaeuling
Ran 1889 (A. Tobber)
A13c6.Taat tikutab ikka memme mulgu sisse? Kaevust vee väljavõtmine
TMr 1890 (H. Uus)
A13d1*.Isand konutab emanda mulgu man? Kaevukook
Lai 1897 (H. Asper)
Lai, Võn, Nõo, Ran - 4 var.
A13d2*.Esänd koogutas emändä mulgu man? Kaeoling
Võn 1889 (T. Lätti)
2Võn, Puh, Ran, Ote, Har - 6 var.
A13d3.Esänd kumardas emändä mulku? Kaiv
Võn 1888 (J. Jalajas)
A13d4.Esänd asutas imanda mulgu man? Kaivokuuk
Kan 1893 (J. Väggi)
A13d5.Esand urvitas emanda mulgu man? Kajust võetas vett
Ote 1899 (V. Vaher)
A13d6.Esänd nurutes emände mulgu man? Kaiv ja valdas
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A13d7.Emand konutab isanda mulgu man? Kaev
Lai 1897 (H. Asper)
A13d8.Emänd koogutas isändä mulku? Kaev
Har 1934 (K. Meho)
A13d9.Emand istub, esand koogutab emanda mulgu veere pääl? Kaiv
Ran 1890 (A. Tattar)
A13e1*.Esäne koogutas emätse mulgu pääl? Kajuling
Ote 1895 (C. Lipping)
Kod, Ote - 2 var.
A13e2.Esäne urvitas imädse mulgu pääl? Kaost võetas vett
Kan 1895 (G. Loodus)
A13f.Esä tirgutas imä mulgu man? Kaivokaal
Vas 1903 (J. Jakobson)
Ote, Vas - 2 var.
A14.Tilk tilbeles mulgu kotal? Kaavopang ridvä otsas
Räp 1889 (J. Poolakess)
A15.Isane norutab emase reite vahel? Kaevuvinn
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Vän, Tor - 2 var.
A16.Esänd koogutab emändä perse taga? Kaiv
TMr 1888 (P. Birkenthal)
A17.Isa töögerdab ema kolu kallal? Veepompamine
Plt 1894 (M. Luu)
A18.Isane nöögib emase kõhu peal? Kaevust vee võtmine
Kuu dat-ta (J. Abreldal)
B1.Taadi till tilgub emmu tillu sisse? Kaevuvibu
Mus 1909 (O. Liiv)
B2.Moori mokast tilgob vaari moldi? Jungaga kaev
LNg 1891 (G. Ollik)
B3a.Papa till tilgub emme moldi? Ämber tilgub kajuse
Mus 1978 (M. Janson, M. Kuusemets)
B3b.Taadi till tilgub eide molli? Kaevukook
Iis 1956 (Ü. Tedre)
B3c.Taadi till tilgub memme moldi? Kaevutila
Plt 1878 (K. Moks)
Plt, Tt - 2 var.
B3d*.Taadi till tilgub emme molli? Taarinaga
Mus 1939 (K. Lepp)
4Mus, Khk, Pöi - 6 var.
B3e.Isa till tilgub ema molli? Kajukook
Kaa 1889 (J. Koppel)
B3f.Isanda till tilgub emanda moldi? Kaevuämber läheb kaevusse
Kär 1889 (T. Jank)
B4.Isa noll tilgub ema moldi? Kajukoogu otsast tilgub vett tagasi kaaju
Hii 1888 (J. Kõrvne, P. Laane, G. Tikerpuu)
B5a.Isanda nina tilgub emanda molli? Taaritõrs
Krj 1938 (K. Lepp)
Sa, 2Krj, Jäm, Kaa, Pöi, 4Muh, Hel - 11 var.
B5b*.Isa nina tilgub ema moldi? Kajuvibu
Rei 1889 (P. Reikmann)
Kei, Noa v. Hii, Rei, Nõo v. Ote - 4 var.
E EM 48 (269); E EM2 44 (342)
B5c.Isase nina tilgub emase moldi? Kaoämbel kaose
Jaa 1938 (A. Vinkel)
B5d*.Taade nõna silgub memme moldi? Kajokuuk, kae, silga om otsan ja silgub kaivu
Nõo 1957 (H. Keem)
2Jäm, Nõo - 3 var.
EMrd III 237
B5e.Vaari nina tilgub moori moldi? Jungaga kaev
Ris 1889 (J. Holts)
B6*.Taadi nina tsilgus memme potti? Kaev
Plv 1924 (H. Jänes)
Plv, 2Se - 3 var.
B7*.Taat tilgutab emanda mulgu peal? Kooguga kaev
Ote 1982 (M. Kõiva)
Trt, Ote - 2 var.
B8.Titt tsilkus memme mulku? Mahl anumasse
Plv 1903 (J. Semm)
B9.Nõna tsilgus memme mulku? Kaost võetas vett
Kan 1896 (G. Loodus)
B10.Isanda nina tilgub emanda kaussi? Kaevuämber
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
B11.Tütar tilgutab ema augu peal? Kaevupang
Tt dat-ta (anon)
C1a*.Taadi tolk lähäb memme moldi? Kaev
SJn 1893 (J. Mein)
Sim, Tln, Vil, SJn - 4 var.
E EM 147 (1398); E EM2 128 (1828)
C1b*.Taadi tolk lääb eide mölli? Vinnaga kaev
Mär 1931 (J. Piilberg)
VMr, Mär - 2 var.
C2a.Isanda noll lähäb emanda moldi? Kaevukook
Käi 1938 (E. Ennist)
C2b*.Isa noll lääb ema molli? Vinnaga kaevust vett võtma
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Emm - 2 var.
C3.Taadi kolk läheb emme moldi? Kaeoämbel
Ans 1898 (T. Sömer)
C4.Taadi till leheb emme molli? Ämber leheb kaju
Khk 1946 (H. Tarkin)
C5.Isa renn lähäb ema moldi? Kaevust veevõtmine
Rei 1939 (E. Ennist)
C6.Taat pistab tilli eide auku? Kaev
JJn 1965 (R. Veinberg)
Vrd. 118
D1a.Taat vahib eide itsiauku? Kaevukook
Sim 1938 (E. Lippus)
RpS nr. 6 (1939) 189
D1b.Isand vahib emanda itsiauku? Kaev
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, JJn - 2 var.
D2a.Imänd vahts esändä mulku? Kaivuvaldas
Plv 1924 (H. Jänes)
2Plv - 2 var.
D2b.Esane vahis emase mulgu man ööd ja päeva? Kaevukook
Har 1913 (J. Müür)
D3*.Isand vaht emanda mollikse sisse? Kajupang
Trv 1890 (H. Kallas)
2Trv - 2 var.
E.Isand haistab emanda moldi? Raand ehk ämber võtab kaost vett
Muh 1872 (O. T. K.)
Wied. 266; E EM 47 (266); E EM2 43 (337)
F.Mees nuuskab nina naese molli? Kajuvibu
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
G1a*.Taadi tolk eide augu peal? Vinnaga kaev
VJg 1984-1985 (S. Vaikvee)
2Kad, VJg, Kuu, Rap v. Mär, As - 6 var.
G1b.Eit all, taat peal, taadi tolk eide augu peal? Vinnaga kaev
VNg 1994 (A. Korb)
Vrd. 106
G2.Isanda peenike emanda süles? Kaevuroog kaevus
Kär 1890 (J. Mändmets)
H.Taat koogutap eide mulgu pääl, kui sisse lääp, tiip jõnka-jõnka, kui vällä tulep, om tilk otsan? Kooguga kaeo
Rõn 1964 (S. Kaseoru)
Kontam.: = 768D
I.Esänd noogutas, emänd om mulgu pääl, valge vatt vahepääl? Linguga kaiv
Ote 1893 (K. Parts)
Kontam.: = 106N
2129.TAEVAALUNE LEHVITAJA VÕTTIS VALGUSEKUULUTAJA, LÄKS MAATASUJA PEALE JA MÕISTIS TALLE SEAL SURMAKOHUT? Kanakull viis kuke adra peale ja murdis seal ära - 1+14+47+35 = 97 (118) var.
A1a1.Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, viis maatasuja pääle ja mõistis sääl kohut? Kull võttis kuke kinni, viis äkke pääle ja sõi ära
Tt 1932 (A. Sokk)
Jür, Tt - 2 var.
E EM 148 (1399); E EM2 128 (1830)
A1a2.Ma nägin eile hommiku, kuda taevaaluse lehvitaja tuli, valgusekuulutaja kinni võttis, tema maatasuja peale viis ja seal temale kohut mõistis? Taevaaluse lehvitaja - kull, valgusekuulutaja - kukk, maatasuja - äke, kohtumõistmine - nahkapanemine
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
A1a3*.Taivaalunõ lehvitaja tulõ kohut mõistma valgusõkuulutajalõ maatasuja pääl? Kull ründab kukke, kes istub äkkel
Urv 1958 (A. Reigo)
PJg, Urv - 2 var.
A1b*.Taevaalune lehvitaja viis valgusekuulutaja maatasuja peale ja mõistis taale õiget kohut? Kull viis kuke äkke peale ja sõi teda ära
PJg 1876 (J. Reinson)
2PJg - 2 var.
A1c.Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni ja hakkas moatasuja peale kaelakohut mõistma? Kukk
HJn 1890 (H. Tiidermann)
A1d*.Taevaaluse lehvitaja võtab valgusekuulutaja kinni, viib teda maatasojate peale ja mõistab talle seal igavest kohut? Kull võtab kuke kinni, viib äkke pääle, sööb ära
Mih 1928 (R. Viidebaum)
JJn, Mih - 2 var.
A1e.Taevaalune lehvitaja lendas meie valgusekuulutaja kallale, tabas teda kinni, viis ta maatasuja peale ja mõistis talle viimsepäeva kohut? Kull tuli kuke kallale
Mus 1978 (L. Reinert)
A1f*.Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja peale ja mõistis talle seal surmakohut? Kanakull viis kuke adra peale ja murdis seal ära
Vig 1963 (T. Erm, H. Ratnik)
2Tür, Vig, Pöi, 2Muh, PJg, Saa, Vil - 9 var.
Romaan nr. 10 ja 13 (1924) lk-ta
A1g1.Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja piale ja mõistis sial taale surmaotsust? Kull murrab kuke äke peal
Muh 1949 (S. Lätt)
A1g2.Taevaalune lehvitaja tuli maapealse valgusekuulutaja kallale, viis ta maatasuja peale, mõistis seal surmaotsuse? Kull tuli kuke kallale, viis rulli peale ja tappis seal ära
Pst 1970 (L. Briedis, A. Väljaots)
A1h.Taevaalune lehvitaja tuli, võttis meie valgusekuulutaja kinni, viis teda maatasuja peale ja mõistis ta surmanuhtluse alla? Kull, äke, kukk
Mus 1978 (I. Kivistik)
A1i.Taevaalune lehvitaja läks maailma valgusekuulutaja juure ja tappis ta maatasuja taga ära? Kull murdis kuke äkke taga
Rap 1921 (L. Pärt)
A1j1.Taevaalune lehvitaja tuli alla maa peale, võttis maailma valgusekuulutaja kinni, viis maatasuja taha ja sõi seal ära? [Lahendus puudub]
Vän 1925 (E. Männik)
A1j2.Taevaalune lehvitaja sõi valgusekuulutaja ära maatasandaja all? Kull sõi kuke ära äkke all
Hää 1970 (E. Maasik)
A1k.Taevane lehvitaja langes maha, võttis valgusekuulutaja kinni, viis talli taha maatasandaja peale ja hakkas ära näsima? Kull tuli, murdis kuke ära
Jaa 1939 (K. Lepp)
A2a*.Taeva alt tuli lehvitaja, võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja peale kohut mõistma? Lehvitaja on kull, valgusekuulutaja on kukk, maatasuja äke, kus peal kull kuke ära sõi
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Nrv, Rap, Rap v. Mär - 3 var.
A2b.Taeva all lehvitab ja tuleb võtab valgusekuulutaja kinni ja viib maatasuja pääle ja mõistab surmakohut? Kull võtab kuke kinni ja viib äge pääle ning murrab ära
Krj 1938 (A. Toomessalu)
A3a.Taeva all lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, viis alla maalahutaja piale ja mõistis kohut? Kull, kukk, äke
Ksi 1926 (P. Berg)
A3b.Taevaalune lehvitaja tuli maa peale, võttis valgusekuulutaja kinni, viis maalahutaja peale ja mõistis igavest kohut? Kull lendas kuke peale ja sõi äkke peal ära
Kuu 1964 (S. Mering)
A3c.Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni ja mõistis talle surmakohut maalahutaja peal? Kull võttis kuke kinni ja sõi ta ära äkke peal
Amb v. JMd 1937 (A. Kalme)
A4*.Lehvitaja tuli taeva alt, võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maalahutaja pääle ja mõistis talle sääl surmakohut? Kull võttis kuke kinni ja sõi tema äkke pääl ära
Hel 1937 (H. Kirt)
Saa, Hel - 2 var.
A5.Taevaalune lehvitaja tulli ülevelt alla, võttis maapäälse valgusekuulutaja, viis mullalibistaja juure ja mõistis kohut? Kull sõi kuke äkke juures
Hää 1953 (M. Mäesalu)
A6*.Taevaalune lehvitaja lendas maha valgusekuulutaja juurde, viis ta maalibistaja alla, mõistis talle surmakohut? Taevaalune lehvitaja - kull, valgusekuulutaja - kukk, maalibistaja - äke
Tõs 1921 (S. Lind)
Tõs, Aud - 2 var.
A7.Taevaalune lehvitaja võttis kinni valgusekuulutaja, läks maapööraja juure ja sääl mõistis tale kohut? Kull võttis kuke kinni, läks sea tõngermaale ja murdis sääl ära
Krj 1938 (K. Lepp)
A8.Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, läks maarõhuja alla kohut mõistma? Kull võttis kuke kinni, läks äke alla ära sööma
Muh 1976 (R. Rull)
A9.Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kätte, pani maaimeja pääle ja mõistis surmaotsuse? [Lahendus puudub]
Krj 1946 (M. Põlluäär)
A10.Taeva all on lehvitaja, viis meite valgusekuulutaja ära pöllutasuja peele ja möistis talle sääl surmakohut? Kanakull tappis kuke
Mus 1949 (U. Kolk)
A11a.Taevaalune lehvitaja tuleb ja võtab valgusekuulutaja kinni? Kull tuleb ja võtab kuke kinni
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
A11b.Taevalehvitaja võtab valgusekuulutaja kinni ja mõistab surmakohut? Kull murrab kuke ära
Vän 1897 (E. Tetsmann)
B1.Tuulelehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni ja viis maatasuja kohtu ette ja mõistis surma? Kull võttis kuke kinni ja viis äkke juure ja sõi ära
Lai 1939 (P. Tammepuu)
B2a.Tuulelehvitaja tuleb, võtab valgusekuulutaja kinni, viib maalahutaja peale ja mõistab surmakohut? [Lahendus puudub]
Hls 1960 (L. Hoolma)
B2b.Tuulelehvitaja tulli, viis valgusekuulutaja ärä, mõist tal maalahutuse pääl surmanuhtluse? Kull, kukk, äke
Krk 1937 (S. Tanning)
B3.Tuulelehvitaja tuli maha ja võttis valgusekuulutaja kinni ja maaharija juures mõisteti kohut? Kull võttis kuke kinni ja sõi äkke peal ära
Vig 1895 (M. Aitsam)
B4.Tuulelehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maasua peale ja mõistis talle sääl kohut? Kull võttis kuke kinni, viis ta äkke pääle ja sõi sääl ära
Mär 1937 (R. Lundt)
C1a*.Ilmalehvitaja mõistab surmakohut valgusekuulutajale maalahutaja pääl? Kull murdis kuke ägle peal ära
Vil 1913 (J. Müür)
Vil, SJn - 2 var.
C1b.Maailmalehvitaja tuleb, võtab valgusekuulutaja kinni ja mõistab kohut maalahutaja peal? Kull sööb kuke adra peal
Hls 1961 (S. Lätt)
C2.Maailmalehvitaja tuli ja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta mõtsa ja mõistis tema üle surmakohut? Kull ja kukk
Trv 1903 (G. Lipp)
D+.1) Pimeduselehvitaja läheb valgusekuulutaja kallale ja nad lähevad alla maatasuja juurde kohut mõistma? Kull murrab kuke ära
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
2) Õhuslehvija võttis valgusekuulutaja kinni, läks maatasandaja peele kohut mõistma? Kull võttis kuke kinni ja sõi äke peal ära
Emm 1939 (E. Ennist)
Phl, Emm, Kaa, Rõn - 4 var.
E1*.Lehvitaja tuli ülevald ja võttis valgusekuulutaja kinni ja ajas ta maatasutaja peale ja mõistis talle surmakohut? Kull tuli ülevald, võttis kuke kinni, ajas ta maatasuti (äge) peale ja sõi ära
Phl 1954 (R. Viidalepp)
Phl, Kaa - 2 var.
E2.Lehvitaja langes ülevalt, võttis valgusekuulutaja kinni, viis teda maajagaja juure ja mõistis talle surmakohtu? Kull tuli ülevalt, tappis kuke ja viis äkke juure
As 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
E3a.Tull ülevast lehvitaja, võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maalahotaja pääle ja mõistis surmakohtud? Kull tuli, võttis kuke kinni, viis ägli pääle ja sõi sääl ära
Võn 1949 (J. Sulengo)
E3b.Pilve tagant tulli lehvitaja, võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maalahutaja pääle ja sõi ta sääl ära? Kull sõi kuke ära
Kõp 1964 (T. Toomsalu)
E3c.Lehviteje mõistse surmanuhtlust valgusekuulutejele maalahuteje pääl? Kull sei kukke ägle pääl
Hel 1925 (E. Päss)
F+.Öhuvallutaja vöttis valgusekuulutaja kinni, viis maatasuja peale ja mõistis seal kohut? Kull, kukk ja äge; kull sööb äkke peal kukke
Pöi 1956 (S. Lätt)
Pöi, Rõu - 2 var.
G1.Taevaalune lehvitaja võttis homikukuulutaja, viis maalõhkuja juure ja mõistis surmakohut? See on kullist ja kukest
Hää 1964 (M. Mäesalu)
G2.Taevaalune lehvitaja võttis homikukuulutaja, viis maapüüraja juure ja mõistis surmakohut? Kull murdis kuke adra juures
Hää 1969 (M. Mäesalu)
G3.Taevaalune lehvitaja võttis kinni homikukuulutaja, viis ta maatasandaja juurde ja sõi ta seal ära? Kull võttis kuke kinni, viis ta äkke alla ja sõi ta seal ära
Mar 1937 (A. Hiiemägi)
G4.Taevaalune lehvitaja lendas hommikukuulutaja peale ja sõi maapurustaja peal ära? Kull lendas kuke peale ja sõi äkke peal ära
Kuu 1964 (S. Mering)
H1*.Tuulelehvitaja viis hommikukuulutaja maalõhkuja juurde ja mõistis kohut? Kull viis kuke põllule äkke juurde ja sõi seal ära
Nis 1965 (M. Einmann, R. Neimar, A. Rõõm, J. Tammleht)
Nis, Hää - 2 var.
H2.Tuulelehvitaja võtab hommikukuulutaja kinni, viib maapööraja ette ja hakkab kohut mõistma? Kanakull võtab kuke kinni ja viib adra ette ning hakkab sulgi kakkuma
Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
H3.Tuulelehvitaja võttis hommikukuulutaja kinni, viis maatarga ette ja mõistis talle sial kohut? Kull võttis kuke kinni, viis adra ette ja sõi ta ära
VMr 1939 (M. Ross)
I.Õhulehvitaja võtab hommikukuulutaja kinni, viib maapööraja ette ja hakkab kohut mõistma? Kanakull võtab kuke kinni ja viib adra ette ning hakkab sulgi kakkuma
Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
J1.Taevaalune lehvitaja võttis koidukuulutaja, viis maapööraja juurde ja mõistis ta piale surmakohut? Kull, kukk, ader
Hää 1960 (M. Mäesalu)
J2.Taevalehvitus süeb koiduseletuse mualahutuse pial ära? Kull süeb kuke äkke pial
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
K.Taevaalune lehvitaja tulli ja võttis maatasuja pealt päevakuulutaja kinni ja sõi ära? Kull tuli, võttis äkke pealt kuke kinni ja sõi ära
SJn 1969 (T. Jaanus, K. Jüriado)
L*.Tuulelehvitaja võttis päevakuulutaja kinni, viis maalahutaja alla, mõistis surmakohut? Tuulelehvitaja kull, päevakuulutaja on kukk ja maalahutaja on äkke, kull võttis kuke kinni, viis äkke alla ja tapis ära
Lüg 1962 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Lüg, Nis - 2 var.
M*.Taevaalune lehvitaja tuli ja võttis öörohveti kinni ja läks maatasuja juure kohut mõistma? Kull ja kukk
Krj 1938 (A. Toomessalu)
2Krj - 2 var.
N.Õhus lähvitaja tuli ja võttis öökuulutaja kinni ja mõistis talle maalahutaja peal surmakohut? Kull, kukk, äke
Han 1894 (A. Reimann)
O*.Taevaalune lehvitaja mõistis ilma ettekuulutajale maatasandaja peal surmakohut? Kull murdis äkke peal kukke
Tõs 1939 (S. Mardi)
Tõs, Tor - 2 var.
P*.Tuulelehvitaja võttis ilmakuulutaja kinni, viis ta maalahutaja ette ja mõistis talle kohut? Kull võttis kuke kinni, viis ta vedru juurde ja sõi ära
Sim 1938 (E. Lippus)
2Sim - 2 var.
Q.Taevaaluse pööre tuli alla maatasuja peale ja lõpetas ilmakuulutaja elu? Äkkel istub kukk, kull sööb selle ää
Mär 1948 (V. Kukk)
R.Lehvitaja tuleb taeva alt, võtab ilmaärataja kinni, viib maalahutaja pääle ja mõistab sääl talle surmakohut? Kull viib kuke äkke pääle ja sööb ära
Hls 1894 (J. Riiet)
S.Tuulelehvitaja võttis ajakuulutaja kinni ja sõi maalahutaja peal ära? Kull, kukk, äke
Pal 1958 (J. Karma)
Z.Tuulelehvitaja võttis pereärataja kinni, läks maalibistaja juure ja mõistis surmakohut? Kull võttis kuke kinni, viis äkke juure ja sõi ära
Mih 1920 (A. Leppik)
T.Lehvitaja lehvitas taeva all ja kuulutaja kõndis maa pial, lehvitaja võttis kuulutaja kinni ja hakkas kohut mõistma maasoa pial? Kull võttis kuke kinni ja sõi tema äkke pial ära
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 71 (835)
U+.Taevaalune tuulelehvitaja tuleb maatasandaja alla kohut mõistma? Kull murrab linnu ära
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Kuu, Kos, Noa, Jäm - 4 var.
V.Õhukuningas tulli maakuninga juure, sõi koidukuulutaja ära? Kull sõi kuke adra juures
Hää 1943 (M. Mäesalu)
Vrd. 233B6a*
Vrd.mst-jutt: RKM II 358, 214 (16) < Plt
2130.TAEVAS EI OLNUD, MAA PÄÄL EI OLNUD, SULANE ANDIS OMA PEREMEHELE SEDA, MIS TAL OMALGI EI OLNUD? Johannes ristis Jeesust - 0+13+8+0 = 21 (32) var.
Aa1*.Taevas ei olnud, maa pääl ei olnud, sulane andis oma peremehele seda, mis tal omalgi ei olnud? Johannes ristis Jeesust
Saa 1928 (E. J. Kase)
Tln, Saa - 2 var.
Aa2.Taevas ei olnu, maa pääl ei olnu ja sulane andis isandal, mis tal omalgi ei olnu? Jeesuse ristimene
Hää 1933 (M. Martinson)
Ab*.1) Maa peäl ei olnd ja taevas ei olnd ja sulane andis sedä peremehele? Juhannes ristis Jeesust
LNg 1891 (G. Ollik)
2) Ei olnud maas ega taevas, aga sulane andis peremehele? Johannes ristib Jeesust
Mih 1889 (H. Perkson)
Ba.Maailmas pole, kunningal pole, sulasel pole, sulane võttis ja andis kunningale? Jordani ristimine
Jaa 1939 (K. Lepp)
Bb.Maailmas ei olnud, ega sulasel ei olnud, ega peremehel ei olnud, aga sulane võttis ja andis peremehele? Johannes ristis Jeesust
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Bc.Kuskil pool pole olnd, ilma peal pole olnd, järsku sulane võttis ja andis peremehele? Eesuse ristimine Johannese poolt
Jaa 1938 (A. Vinkel)
Bd.Ühe asja, mida ilmas enne polnud, andis üks sulane oma isandale ja sulasel polnud ka seda, mida ta andis oma isandale? Johannes ristib Jeesust
Hää 1933 (E. Kurm)
Be.Mis ilmas ei olnud, ühelgi ei olnud, seda andis sulane peremehele, ja sulasel omal ka ei olnud? Ristija Johannes ristib Jeesust
Tõs 1921 (S. Lind)
C.Kuningal ei olnud, peremehel ei olnud, läks sulase juure, sealt sai? Jeesuse ristimine
Trv 1895 (J. Sims)
2Trv - 2 var.
D.Mitte ühelgi inimesel pole teda olnd; elasid peremees ja sulane, siiski kord sulane võttis ja andis teda peremehele, ja nüüd on teda sestsandik? Ristija Johannes ristis Jeesuse
Jaa 1939 (A. Toomessalu)
Ea*.Sulane and peremehele seda, mida enne veel ilman es ole? Johanes rist Jeesust
Trv 1896 (J. Sikk)
3Trv - 3 var.
E EM2 126 (1791); E MM 15 ja 45 (223); E MM2 15 ja 48 (226); E MM3 12 ja 39 (226)
Vrd. 2015
Eb*.Sulane annab peremehele, mis tal omalgi ei ole? Johannes ristib Jeesust
Pär 1888 (H. Martinson)
VJg, Pär, Hää, Ote - 4 var.
F.Sulasõl um, peremehel ei olõ, Jummal ei anna, juudas ei võta? Ristmine
Rõu 1894 (P. Kanger)
Vrd.Piibel: Mt 3, 13-17; Lk 3, 21-22
2131.TAEVAS SELGE, ÄÄRED PILVES? Põrand - 1+13+3+2 = 19 (21) var.
A1a*.Taevas keskelt selge, ümberringi pilves? Kui tuba üksi keskelt puhas
HJn 1890 (H. Tiidermann)
HJn, Vil - 2 var.
E EM2 55 (550)
A1b.Ümber pilves, keskel selge? Toa pühkimine
Vai 1889 (H. Masing)
A2a1.Taevas selge, ääred pilves? Põrand
SJn 1891 (J. Köstner)
2SJn - 2 var.
A2a2*.Taevas keskelt selge, ääred pilves? Tuba pühkides
Vän 1922 (L. Pärt)
Vän, Pär - 2 var.
Vrd. 1815Bb
A2a3*.Kesktaevas selge, ümber ääred pilves? Põrand halvasti pühitud
KJn dat-ta (E. Asu)
KJn, Pil - 2 var.
A2b1*.Keskelt selge, aga ääri mööda pilves? Tua pühkimine
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Vil - 2 var.
A2b2.Keskelt selge, ääred pilised? Halvasti pühitud tuba
Kaa 1976 (A. Matt)
A3a.Taivas keskest selge, veerist pilven? Tuba keskest puhas, mudu purune
Rõu 1894 (P. Kanger)
A3b.Kesset taivast selge, viiri pitte pilvehn? [Lahendus puudub]
Võ 1895 (J. Schmidt)
A3c.Taevas ümber veere pilvine, keskelt selge? Tuba
Ksi 1926 (P. Berg)
A4a*.Kespaiga taevas selge, viiri müüdä ummene? Kespaigast om põrmat är pühit, viirimüüdä purune
Hls 1951 (A. Utt)
Hls, Trv - 2 var.
A4b.Kestpaigast selge, viirt müüdä ummen? Laisa inimese pühit põrmat
Krk 1892 (J. Hünerson)
B.Äärest robalik, keskelt üsna selge? Taevas
Ans 1891 (F. Peters)
Vrd.kk: Keskelt selge, ümmerringi pilves, ööldakse selle kohta, kui tuba on keskelt puhtaks pühitud, aga nurgad prügi täis on (Kos); Taeva ääred on pilves, põrandal ääred pühkimata (Vil)
nlj: Põldmäe nr. 375b
2132.TAIVANI KÜÜNÜS, A MAAST EI NÄE? Vihm - 0+2+1+0 = 3 (5) var.
A.Taivani küünüs, a maast ei näe? Vihm
Vru 1903 (G. Sandra)
Metstak2 64 ja 66
B.Peenikene kui pilliruug ja küündüs pilvini? Vihõm
Plv 1888 (J. Tamm)
Vrd. 1610D6*
C.Pikk ja peenike, kaose är', keegi ei näe? Vihm
Se 1937 (P. Tammepuu)
2133.TAGAST SÖÖP, EEST SITUP? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
2134.TAGAOTS ON MOLLIKE JA KÜLLE PIAL ON RENNIKE, TUNNI PIAL TA SIRISEB JA KARVAD ON TAL OTSA SIIS? Lüpsik - mollike, rennike - urv, karvad - kadakaoks urvas - 0+0+2+0 = 2 (3) var.
a.Tagaots on mollike ja külle pial on rennike, tunni pial ta siriseb ja karvad on tal otsa siis? Lüpsik - mollike, rennike - urv, karvad - kadakaoks urvas
KJn 1938 (J. Raidla)
b.Tagaots mul mollike ja külje peal on tõruke, tunni peal ma sirisen, karvastest läbi nirisen? Kell
KJn dat-ta (E. Asu)
Ilmselt väär lahendus, mis pärit teksti ümberkirjutajalt (N. Repän)
2135.TAUB KAHE KIVI VAHEL KATKI JA VISKAB PIMEDA KELDRI? Söömine - 0+3+0+0 = 3 (9) var.
Aa.Taub kahe kivi vahel katki ja viskab pimeda keldri? Söömine
Rak 1892 (J. Lilienbach)
E EM2 129 (1855); Nugis 294 ja 314 (222)
Ab.Karjapoiss taub leiba kahe kivi vahel katki ja viskab koldest alla? Söömine
Vai 1893 (J. Sorro)
B.Kolmekümne kahe kivi vahel tambitakse leiba katki ja aetakse labidaga auku? Sööd leiba ja neelad alla
Pär 1888 (H. Martinson)
2136.TALLEKE LÄTT ÜLE PENDRE RÜKKA? Tatt tule nõnast - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Talleke lätt üle pendre rükka? Tatt tule nõnast
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
B.Talleke tuleb värist välla, murrab jalaluu katki? Nina pühkimine
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Vrd.1878B37a
kk: Pühi oma nenä, nenä nattas, talleke tuleb juo lautast vällä (Lüg)
2137.TALLEKE TAGA VÄRÄTI, PERSE PINDE TÄIS? Ägel - 0+20+0+1 = 21 (28) var.
A1a1.1) Tallekene taga värava, perse pindusid täis? Äke
MMg 1887 (K. Pedak)
2) Talleke taga väräti, perse pinde täis? Ägel
Trv 1890 (A. Rull)
3) Talleke taka väräjä, perse pinde täis? Ägel
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Saa, Hls, Krk, 9Trv, 2Pst, MMg, Nõo - 16 var.
E EM 148 (1402); E EM2 128 (1835)
A1a2.Talleke taga värävä välläs, perse pindusi täis? Äki
Saa 1888 (P. Sitzka)
A1b.Talleke taga värava, perse piirge täis? Karuägli
Vil 1895 (A. Suurkask)
A2.Talleke taga värati, pugu pinde täus? Ägel
Hls 1889 (M. Laarman)
Ba.Talleke aia taga, perse pinde täis? Karuägli
Vil 1894 (H. Niggol)
Bb.Talleke taga aia, perse pilpaid täis? Ägli
Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.1083D 1878B37a 2446 2645C
2138.TALUDES MIND TARVITAKSE, POODIDES EI PÕLATA, MINUST MAITSTA ANTAKSE, MAITSVAD MÄRGA VAHUGA? Kann - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 32 ja 54 (136)
2139.TALVE PALJAS, SUI HALJAS? Puu - 0+2+0+0 = 2 (16) var.
a.Talve paljas, sui haljas? Puu
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 148 (1406); EkÕ 11; Pet. HS I 55; E EM2 129 (1842); Metstak 19 ja 34; VJr 39 ja 40 (11); Metstak2 53
b.Suvel haljas, talvel paljas? Lehepuu
Võn 1895 (P. Rootslane)
Vrd.177 178 2071
2140.TALVE TUNTAKS IGA PÄE, SUI AINULT SUURTE PÜHADE AEG? Ahe - 0 (5) var.
M. Martinson (1933): omaloominguline tekst
Metstak2 23 ja 25
2141.TALVEL EI KÜLMA, SUVEL EI SULA? Olekõrs - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
Trv 1895 (J. Sams)
E EM2 128 (1840); E MM 15 ja 45 (238); E MM2 16 ja 48 (241); E MM3 13 ja 39 (241)
2142.TALVEL KAHED PRILLID, SUVEL POLE ÜHTEGI? Aknad - 0+0+2+3 = 5 (76) var.
a1.Talvel kahed prillid, suvel pole ühtegi? Aknad
M. J. Eisen (1909): omaloominguline tekst
E EM2 128 (1838); E MM 15 ja 45 (236); Kmpm. KLr II7 337; E MM2 15 ja 48 (239); Nugis 294 ja 314 (219); E MM3 13 ja 39 (239)
a2.Talvõl ommava' kate' prilli', a suvõl olõ-õi üttegi? Akna'
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
a3.Talvel kahed prillid ees, suvel pole ühtegi? Aken
Var 1947/8 (L. Palusalu)
Huvit. II 216 ja 224 (28); Huvit. II3 175 ja 248 (9); Huvit. V Lisa 17 (13); Käis EV I5/II 70; Seilental I 112; Säde nr. 104 (1967) ja 9 (1968) 8 (3); Metstak2 20 ja 22
b1.Talvel kahed prillid, suvel ühed prillid? Aken
Lai 1935 (E. Voimann)
b2.Suvel ühed prillid ees, talvel kahed? Aknad majal
Urv dat-ta (M. Raudnael)
b3.Suvel kannab ühe-, talvel kahekordseid prille? Aken
Tln 1992 (J.-L. Amjärv)
° Truu lk-ta; Bachman-Vilbok II 94; Aver-Alttoa (1963) 84 (3)
2143.TALVEL RAMMUS, SUVEL VAENE? Kaevukook - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Talvel rammus, suvel vaene? Kaevukook
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
b.Talve lih[ub?], sui kuiab? Kaevukook
Pil 1895 (H. Keller)
Vrd.2607f
2144.TALVEL SÖEB JA SUVEL MAGAB, IHU SOE, AGA VERD EI OLE? Ahi - 0+2+1+2 = 5 (60) var.
a1.Talvel söeb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? Ahi
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 129 (1843); E MM 16 ja 45 (239); E MM2 16 ja 48 (242); Raud KL III 213 (26); Ainelo III 68; Huvit. II3 175 ja 248 (10); Käis EV I/II nr. 7; Raud VMj 214 (26); Nugis 294 ja 314 (220); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (20); E MM3 13 ja 39 (242)
a2.Talvel sööb, suvel magab, ihu soe, aga verd pole? Ahi
Khk 1946 (L. Tarkin)
b.Talvel sööb, suvel magab, keha on soe, aga verd ei ole? Ahi
Rõn 1889 (C. Berg)
c.Talvel süüb, suvel magab, ihu on ja verd ei ole? Ahe (ahi)
Hää 1969 (M. Mäesalu)
d.Talvel sööb ja suvel suigub, ihusoojust on tal küllalt, siiski soontes veri ei tuksu? Ahi
Vän 1922 (L. Pärt)
Vrd.1325 2059 2072 2096 2487
2145.TALVÕS RIISVA, SUVÕS EHISE? Lehepuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.2583
2146.TAMM METSA VEEREL, KULDLITREID TÄIS? Mesipuu - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Vln 1942 (P. Alvre)
Vrd.11
2147.TAMM MÄE OTSAS? Naba - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Tamm mäe otsas? Naba
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
B.Naber mäe külle pääl? Naba
Krk 1892 (J. Hünerson)
Vrd.634
2148.TAMM SIIN, TAMM SEAL, TAMME KÜLLES ÜKS OKS, OKS SIIN, OKS SEAL, OKSA KÜLLES ÜKS PESA, PESA SIIN, PESA SEAL, PESA KÜLLES ÜKS MUNA, MUNA SIIN, MUNA SEAL, MUNA KÜLLES MUST TIPP? Uba - 0+13+3+0 = 16 (34) var.
A1a.Siin on tamm, seal on tamm, tamme külles on [üks] oks, oksa külles on üks pesa, pesa sees on üks muna, muna peal must märk? Uba
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 140 (1321); E EM2 121 (1720)
A1b.Siin üks tamm, seal üks tamm, tamme külles on üks oks, oksa külles on üks pesa, pesa sees on neli muna, muna ots on must märk? Uba
VMr 1890 (J. Reise)
A2a1.Tamm siin, tamm seal, tamme külles üks oks, oks siin, oks seal, oksa külles üks pesa, pesa siin, pesa seal, pesa külles üks muna, muna siin, muna seal, muna külles must tipp? Uba
Sim 1929 (R. Viidebaum)
ÜÕÕ 69 (1); Kuut VI (1960) 189 (7)
A2a2.Siin üks tamm, seal üks tamm, tamme külges on üks oks, siin üks oks, seal üks oks, oksa külges on üks pesa, siin üks pesa, seal üks pesa, pesa sees on üks muna, siin üks muna, seal üks muna, muna külges on üks tipp? Uba
VMr 1890 (M. Kurul)
A2b.Siin tamm, seal tamm, isa õues ka tamm, igal tammel [seitse] pesa, igas pesas [seitse] muna, igal munal must tipp? Uba kasvamas
Hag 1889 (J. Valdmann)
A3a.Meie õues kasvis tamm, siilist tamm ja saalist t[amm], tammedel olid oksad külles, siilist oksad, saalist oksad, oksadel olid munad sees, siilist munad, saalist munad? Uba
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Vrd. 2727A1d1
A3b.Meie õues oli tamm, siin tamm, sääl tamm, iga tammes oli oks, iga oksas oli pesa, siin pesa, sääl pesa, igas pesas oli muna, siin muna, sääl muna? Uba
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A3c.Minu isa õues kasvab tamm, tamm siin, tamm seal, tamme külles on oks, oks siin, oks seal, oksa peal on pesa, pesa siin, pesa seal, pesa sees on muna, muna siin, muna seal? Uba
Pal 1890 (H. Maasen)
A4.Isa õues on üks tamm, tamme külges on üks õks, õksa külges õilme ja õilme külles must täpp? Uba
Kos 1892 (T. Wiedemann)
B.Siin saar, seal saar, igas saares ise pesa, igas pesas ise muna, iga munal must täpp? Uba
Jür 1888 (M. Petroff)
Ca.Puu siin, puu sääl, oksad siin, oksad sääl, pesad siin, pesad sääl? Oakaunad
Lai 1897 (H. Asper)
Cb.Puu siin, puu seal, pesa siin, pesa seal, oks siin, oks seal, muna siin, muna seal? Uba
Lai 1932 (U. Kask)
Cc.Siin üks puu, seal teine puu, igal puul ise muna, igal munal ise mekk, igal mekil ise magu? Uba
Pai 1894 (A. Hanson)
D1.Minu esal oli üits aid, silits aid, sälits aid, aia sehen üits uibu, silits uibu, sälits uibu, uibu otsan oli üits upin, silits upin, sälits upin, ubina sehen seeme, silits seeme, sälits seeme? Herne kasvab
Puh 1889 (J. Loskit)
D2.Minu esäl olli üits uibu, siilits uibu, säälits uibu, uibu küllen olli üits oss, siilits oss, säälits oss, ossa küllen olli üits upin, siilits upin, säälits upin, ubina sehen olli üits seeme, siilits seeme, säälits seeme? Lääts
Ote 1889 (J. Kivisaar)
E.Siin on üks taim ja sial on üks taim, siin on üks lill ja sial on üks lill, siin on üks häll ja sial on üks häll, siin on üks laps ja sial on üks laps? Herne
MMg 1888 (G. Tenter)
Vrd.2719
2149.TAMMÕ ALLA VIIAS KÜTSIT MARJU NI TUURIT? Matukseaida viiakse vanu ja noori inimesi - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (84); E EM 148 (1408); E EM2 129 (1845)
2150.TAMMELAAST MERE PÕHJAS, EI IDANE, EI MÄDANE? Keel - 6+145+38+16 = 205 (239) var.
A1a1*.Tammine last tare läve all, ei idane, ei mädane? Keel
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
2Hel, 4Trv - 6 var.
A1a2*.Üits tammine lastuke tare läve all, temä ei idane, ei mädäne? Kiil
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Hel, San - 2 var.
A1a3.Tammine lastuke tare läve all, tilgub ja kõlgub, ei idane, ei mädane? Keel suus
Hel 1926 (K. Puusepp)
A1a4*.Tammine lastuke tare läve iis, ei idane, ei mädane? Kiil
Hel 1889 (J. Keernik)
3Hel, Nõo, Rõu, Tt - 6 var.
A1a5.Tammine laast tare lävel, ei idane ega mädane? Keel suus
Hel 1879 (J. Liiv)
• Liiv LMt 44 (77)
A1b1*.Tammine laast läve all, ei idane, ei mädäne? Kiil suus
KJn 1890 (A. Pihlak)
Hls, KJn - 2 var.
A1b2.Tammine laastuke läve ees, ei idane, ei mädane? Inimese keel
Hel 1948 (E. Maasik)
A1c.Tammine laastuke tare läve ehen, ei edene ega mädane? Keel
Trv 1889 (H. Kallas)
A1d*.Tammelast tare läve taka, ei ligune ega ei mädane? Keel
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
2Hel, Rõn - 3 var.
A1e*.Tammine laastuke tare läve ihen, ei märkä ega mädäne? Keel
Trv 1894 (J. Sikk)
Hel, 2Trv - 3 var.
A1f*.Tammelast tare läve all, ei mädäne, ei kuiva? Kiil
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Elv, Kan - 3 var.
A1g.Tammelast läve all, ei mädane, ei kahane? Kiil
Ote 1889 (H. Nugin)
A1h1.Tammine last tarõ lävel, ei mädäne? Kiil
Rõu 1897 (G. Raup)
A1h2.Tammine laast tare läve all, ei mädäne ilmast ilma? Kõne, keel
Trv 1890 (A. Rull)
A1h3.Tammelast tare läve all like, liigus, ei mädäne ilmaski? Kiil
Võn 1888 (J. Jalajas)
A1i*.Tammine laastuke tare läve all? Keel suun
Trv 1890 (V. Mõts)
5Trv, Vil, Plv - 7 var.
A2a1.Tammelaast mere põhjas, ei idane, ei mädane? Keel
Pst 1936 (L. Köögardal)
Hel, 4Pst, Vil, Pal, TMr - 8 var.
A2a2*.Tammelaast mere põhjas, ei mädane, ei idane? Kiil
SJn 1894 (H. Raid)
2Hls, 2Vil, SJn, Trm - 6 var.
A2a3*.Tammelastukene kesk merd, ei idane, ei mädane? Kiil (keel)
San 1888 (P. Koolmeister)
Kuu, San - 2 var.
A2b*.Tammelaast mere põhjan, ei liguna, ei mädäna? Kiil
Pst 1889 (J. Ainson)
4Pst, Plt - 5 var.
A2c*.Tammelast mere põhjan, ei pudene ega ei mädäne? Keel
Krk 1890 (J. Kivisäk)
Hls, Krk - 2 var.
Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (1)
A2d*.Tammelaast mere põhjas, ei kuiva ega mädane? Keel
Ksi 1889 (M. Mauer)
Plt, Ksi, Tt - 3 var.
A2e1*.Tammelaast mere põhjas, elades ei mädane? Keel
Tt dat-ta (anon)
Trv, Pst, Tt - 3 var.
Wied. 288; E EM 148 (1409); E EM2 129 (1846)
A2e2*.Tammelast mere põhjan, ilmaski ei mädane ärä? Inemise keel
Räp 1875 (J. Jagomann)
Jõh, Krk, Räp - 3 var.
A2e3.Tammine laast mere põhjan, ei mädane ära konagi? Kiil
Ran 1889 (H. Raag)
A2e4.Tammelaast meres ei mädane? Keel
Tõs 1894 (A. Niemann)
A2f.Tammelaast mere põhjas? Põrn
KJn 1936 (G. Must)
Krk, Trv, Vil, 3KJn - 6 var.
EMrd II 369
A3a1.Tammelast lombin, ei idane, ei mädäne? Kiil
San 1888 (K. Gross)
A3a2*.Tammene laastukõnõ lontskoh, ei idane, ei mädäne? Keel suuh
Plv 1895 (J. Tamm)
Kan, 2Plv - 3 var.
A3b*.Tammine lastukõne lombin, ei ligune, ei mädäne? Kiil
San 1925 (E. Päss)
San, Rõu - 2 var.
A3c1*.Tammõlast landsiku, ei märgne, ei mädäne? Inimese keel
Lut 1894 (O. Kallas)
2Lut - 2 var.
• LMr 131 (177); • LMr 132 (178)
A3c2*.Tammõlast lantskoh, õi märtne, õi mädäne'? Kiil suuh
Se 1928 (T. Linna)
Vas, 2Se - 3 var.
A3c3.Tammelast lombin, ei mätse, ei mädane? Kiil
Ote 1892 (J. Ainson)
A3d.Tammõlast lumbihn, ei mädäne, ei kuiu? Kiil
Rõu 1896 (A. Perli)
A3e1.Tammelast lombikõsõn, kunagi ei mädäne? Keel
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
A3e2.Tammelast lombikun, ei ta mädane ja sais illus? Keel
Har 1959 (M. Talts)
A3f.Tammõlast lombih, kunagi ei ligonõ? Kiil
Räp 1889 (J. Poolakess)
A3g.Tammõlast landsikun? Keel
Kan 1895 (J. Tedder)
A4a*.Tammelaastuke lätte põhjan, ei idane ega mädäne? Inimese kiil
Hls 1889 (M. Ilus)
Pöi?, 3Hls, Krk, Pst, Nõo v. Ote, Ote - 8 var.
A4b*.Tammelaast lätten, ei idäne egä mädäne? Keel
Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus)
2Hls, Hls v. Pst, 2Hel, Pst - 6 var.
ÜÕÕ 133 (9); Kuut VI (1960) 215 (7); Ordlik EKTv 18 (3)
A5a*.Tammelaastu allikun, ei idane egä mädäne? Keel suus
Hls 1936 (L. Takk)
2Tor, Hls - 3 var.
A5b+.Tammelaast sooja vee allikas? Keel
Kse 1889 (F. Põld)
Kse, Pär - 2 var.
A6a*.Tammene laast kajus, ei idane ega mädane? Keel
SJn 1890 (E. Saabas)
Hää, Saa, SJn, Pil - 4 var.
A6b*.Tammelaast ei mädane kaevu põhjas? Inimese nimi
Tõs 1921 (S. Lind)
Kse, Noa, 2Tõs, PJg, Tor, Pär - 7 var.
A6c.Tammõluast kao põhjas? Keel suus
Khn 1934 (T. Saar)
2Khn - 2 var.
A7.Tammõlast vii seen, ei mädäne kunagi ärä? Keel suus
Võn 1931 (L. Unt)
2Võn - 2 var.
A8a.Tammeluast soomaas, ei mädane ega kuiva? Keel
Lai 1897 (H. Asper)
A8b.Tammine laast soo peal? Keel
Kad 1896 (J. Sõster)
A9+.Tammene laast tiigi põhjas, aga iialgi ei mädane? Keel suus
Tõs 1892 (G. Anniko)
2Tõs, Vän - 3 var.
A10.Tammelaastuke, lidiseb ja lädiseb, aga ilmaski ei väsi? Keel
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 149 (1410); E EM2 129 (1847)
Vrd. 431
A11a*.Tammelaastuke, ei idane ega mädane? Keel
SJn 1893 (J. Mein)
Kär, 2Saa, 2Trv, Pst, 2SJn, Pil, Ksi, Plv - 11 var.
A11b.Üts tammõlastukõnõ, alati likõ ja är ei kuio? Kiil
Vru 1904 (O. Jõgeva)
B.Tõrvalast lontskun, ei märtna, ei mädane? Kiil suun
Ote 1895 (E. Palm)
C1.Lepalast länikus, eluajal ei kuiva ega mädane? Inimese keel
TMr 1890 (M. Napp)
C2.Leppäne last meres, ei mädäne? Keel
Kuu 1903 (J. Mikiver)
C3.Leppane laast, jões ei mädane? Keel suus
Kuu 1891 (T. Uustalu)
D1.Lastukõne vii veeren, ei ligune, ei lagune? Keel
Har 1888 (anon)
E EM 78 (618); E EM2 69 (797); E MM 11 ja 44 (126); E MM2 11 ja 47 (128); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (4); E MM3 8 ja 38 (128)
D2a.Lastukõnõ londikun, ei mädäne, ei märkne? Kiil
Har 1889 (J. Pähn)
D2b.Last lumbin, ei mädäne, kunagi ei kolene? Kiil suun
Rõu 1894 (A. Assor)
D3.Laast mere põhjas, ei idane, ei mädane? Keel
Vil 1872 (H. Leoke)
D4a.Lastuke tare läve een, ei idene, ei mädane? Keel
Rõn v. San 1890 (P. Roose)
D4b.Laastuke läve all, ei märku, ei mädane? Kaelaraha
Trv dat-ta (A. Parts)
D5+.Laastu lätte põhjan? Kiil
Hls 1887 (M. Järve)
Koe, 2Hls, Se - 4 var.
E1a1.Tammeleht lootsikun, ei määrdi, ei mädane? Keel
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 149 (1412); E EM2 129 (1849)
E1a2*.Tammeleht lombin, ei märdne ega mädäne? Kiil
Ote 1889 (J. Kivisaar)
2Ote, Se - 3 var.
E1b*.Tammeleht lombin, ei ligune, ei mädane? Keel
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
Võn, Rõn v. San - 2 var.
E1c+.1) Tammeleht lombin, ei mädäne, ei idane? Kiil suun
Võn 1889 (T. Lätti)
2) Tammõleht lontsikun, ei närvü, ei mädäne? Kiil
Urv 1888 (G. Seen)
Võn, Urv, Se - 3 var.
E2*.Tammeleht kaevu põhjas, aga ilmaski ei mädane? Keel
Hää 1889 (E. Grant)
Vän, Hää - 2 var.
E3+.1) Tammõleht mere põhahn? Kala
Rõu 1896 (A. Perli)
2) Tammeleht tare läve all? Keel suus
Võn 1896 (P. Rootslane)
Kod, Võn, Rõu - 3 var.
F1a.Lõmmeleht lontskun, ei märgne, ei mädane? Kiil
Ote 1888 (V. Vaher)
2Ote - 2 var.
Meelej. nr. 34 (1887) 272 (26); E EM 86 (704); E EM2 75 (900)
F1b.Lõmmeleht lontsakun, ei mädane ega ligune? Keel
Urv 1890 (J. Teder)
F1c.Lõmmeleht lontskun, ei närbü, ei mädane? Keel
Ote 1894 (K. Koppel)
F1d.Nõmmeleht lontskun, ei mädäne kunagi? Kiil
Ote 1939 (A. Kroon)
F1e.Lõmmeleht lontsikun? Kiil
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
2Kan - 2 var.
F2a.Lõmmeleht lätten, ei idane, ei mädane? Keel
Puh 1889 (D. Arak)
F2b.Lõmmeleht lättes, ei ligune, ei mädane? Keel
Plt? dat-ta (anon)
F2c.Lõmmeleht lätten, ei haljenda, ei mädane? Keel
Puh 1888 (H. Huik)
F2d*.Lõmmeleht lätten? Keel suus
Puh 1889 (J. Andresson)
Puh, Ote - 2 var.
G+.1) Lepäleht lontskun, ei mädäne kunagi? Keel
Kan 1888 (J. Väggi)
2) Kõoleht lundsikun, ei mädänä kunagi ära? Kiil
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
2Kan, Urv v. Krl - 3 var.
E EM2 70 (808)
H1*.Tammelaud lontskon, ei mädane, ei idane? Keel suus
Võn 1889 (J. Kripson)
2Võn - 2 var.
H2.Tammelauakene ei mädane iialgi soos ära? Keel
Rõn 1889 (C. Berg)
H3.Lätte põhjan tammine lavvakene, kunagi ära ei mädane? Keel
Urv 1890 (J. Teder)
H4.Tamne laud meres, ilmas ei mädane? Keel
HJn 1889 (M. Neumann)
H5.Tammepuulaud jõe põhjas? Inimese keel
Tt 1889 (anon)
Vrd. 1381
I1.Laud vee sees, ära ei mädane? Keel suus
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 80 (639); E EM2 70 (823); Metstak 8 ja 32 (14); Metstak2 10 ja 11
I2+.Lauake lontsikus, aga millalgi ei mädane? Keel
TMr 1889 (J. Tootsi)
TMr, As - 2 var.
J+.Tammine tõlvake, elädeski ei mädäne? Kiil
Krk 1896 (J. Hünerson)
Amb v. JMd, Krk, TMr, Se - 4 var.
Vrd.2490
2151.TAMMÕPAKK, PÄIV PAIST ÜMBRE? Katla - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Rõu 1895 (A. Perli)
2152.TAMMEPÕÕSAS PÄÄL, KIVIVARE ALL? Kardoled - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Saa 1888 (P. Sitzka)
Vrd.588C
2153.TANNO KAATSA TALA PÄÄL? Viha orsil - 0+3+27+2 = 32 (35) var.
A1.Tan'no kaadsa taiva pääl? Tolm
Se 1938 (J. Ilvik)
A2a.Tanno kaatsa tala pääl? Viha orsil
Se 1888 (H. Prants)
22Se - 22 var.
A2b.Tanno kaatsa' üle tala? Tolm
Se 1924 (H. Jänes)
A3a.Tan'no kaatsa tala pääl, Ordi kaatsa orrõ pääl? Kats orrõtäut vihta
Se 1935 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
A3b.Tan'no kaatsa tala pääl, Ode kaatsa orrõ pääl? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
B1.Matsi kaadsa tala pääl? Nõgi saina pääl
Se 1934 (M. Peramets)
B2.Matsi kaadsa saina pääl? Tolm
Se 1912 (S. Duplevski)
Vas, Se - 2 var.
C.Saksa kaadsa saina pääl? Nõgi, sau tarõh
Se 1930 (V. Ruusamägi)
D.Itse kaatsa saina pääl? Kellä'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Vrd.ll: Tai, tai Tannokõnõ! / Tanno kaadza' tala pääl /- - -/ (ARS 2, 361 (128) < Se)
2154.TARE LÄÄB AKNAST VÄLJA, RAHVAS JÄÄB SÕA KÄTTE? Kalapüüdmine - 0+31+5+3 = 39 (64) var.
A1.Tarõ lätt aknõst vällä, pere jääs sisse vangi? Kala nuuta
Vru 1904 (G. Sandra)
A2a.Tuba läks aknast välja, pere jäi vangi? Noot
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 156 (1496); EkÕ 11; Schneider Elusal. Kal. (1905) 11 ja 42 (9); E EM2 135 (1952); E MM 16 ja 45 (247); E MM2 16 ja 48 (250); Ainelo III 62; E MM3 13 ja 40 (250)
A2b*.1) Tuba läheb aknast välja, aga pere jääb vangi? Vesi ja võrgusilm ja kalad
Kuu 1911 (K. Viljak)
2) Tuba läheb aknast välja, pere jääb sisse vangi? Kalad ja mõrd
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Kuu, San - 3 var.
ÜÕÕ 114 (6); Kriisa-Villland 51 (13); Hiie-Jõgisalu 8
A3.Pere lihab aknast välla, tuba jääb sesse vangi? Kalad mõrras
Jaa 1921 (V. Jõgever)
B1a1.Tare lääb aknast välja, rahvas jääb sõa kätte? Kalapüüdmine
Trv 1889 (H. Kallas)
3Trv, 2Vil, KJn, Trm - 7 var.
E EM2 129 (1856)
B1a2.Tare lääb aknest vällä ja rahvas jääb sõa kätte? Noodavedu
Pst 1893 (J. Reevits)
B1a3.Tare lähab aknest välja, rahvas jäävad sõa kätte? Kalapüüdmine noodaga
Vil 1892 (H. Pihlap)
B1a4.Tare lätt läbi akne välla ja rahvas jääs sõa kätte? Kalapüüdmine võrguga
Kan 1895 (J. Tedder)
B1b.Tare lää aknist vällä, rahvas jääse sõa kätte? Tare - jõgi, akne - mõrrasilma, rahvas - kala
Trv 1894 (A. Rull)
3Trv - 3 var.
B1c.Tare läits aknest vällä, rahvas jäie sõa kätte? Noodaga kalapüidmine
Trv 1895 (P. Teckel)
B2.Maja lääb aknast välja, rahvas jääb sõja kätte? Nooda vedamine, vesi lääb aukudest välja, kalad jäävad inimeste kätte
Trv 1894 (J. Sirul)
B3a.Tuba lähäb aknast välja, rahvas jäävad sõa kätte? [Lahendus puudub]
Tt 1882 (anon)
• Just Sak. Kal. (1882) 151 (10)
B3b.Tuba läheb aknast välja, rahvas jäeb sõa kätte? Noodad, kala
Äks 1893 (P. Sepp)
Äks, Ote - 2 var.
B4.Tuba läheb aknast välja ja viib inimesed sõja kätte? Kalanoot
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
B5.Tuba läheb aknast välja, lapsed jäävad sõa kätte? Vesi ja kalanoot
Võn 1895 (P. Rootslane)
C1a1.Tare lääb aknest vällä, rahvas jääb röövlite kätte? Nooda vedamine
Hls 1889 (M. Laarman)
C1a2.Tare lätt aknast vällä, rahvas jääva röövlide kätte? Kalla püüdas
Kan 1888 (J. Väggi)
C1b.Tare pakes aknast välja, jätt rahva rüüvlide kätte? Kalapüidmine
Kan 1896 (J. Ots)
C1c.Tare läheb aknast välja, rahvas jääb röövijate kätte? Vesi jookseb järvest ära, kalad jäävad inimeste kätte
Pst 1888 (M. Juurik)
C1d.Tarõ lätt aknast vällä, rahvas jääse rüüvli kätte? Kalapüidmine: vesi lätt noodast ära, kala kätte
Kan 1895 (C. Lipping)
C1e.Kui tare aknast välja lääb, siis rahvas röövli kätte jääb? Kui vesi ära jookseb, kalad pori pääle jäävad
Trv 1894 (K. Tober)
C2.Tuba läheb aknast välja, rahvas jäeb röövlite kätte? Järv lastakse maha, kalad püütakse kinni
Pst 1891 (J. Leppik)
D.Maja lätt aknõst väljä, maja inemise jääse mõrtsukide kätte? Kalamõrd
Rõu 1897 (G. Raup)
E.Tuba läheb akendest välja, inimesed jäävad varga kotti kinni? Tuba - vesi, varga kott - noot, inimesed - kalad
Aud 1921 (S. Lind)
F.Mets mühiseb, pererahvas on vait, tulevad inimesed, püüavad pererahva kinni ja maja läheb aknast välja? Kalapüük võrguga
Jõh 1955 (M. Tiitsmaa)
G.Tare lääb aknast vällä, inimese jääve sissi? Noodaga püünetasse kalu
Trv 1896 (J. Tõllasson)
H.Miis lätt tarrõ, tarõ lätt läbi akna vällä? Kallu püüdäs
Se 1934 (F. Paloots)
I.Maja läheb läbi akna välja? Võrguga püütakse kalu
Hel 1964/5 (A. Kaarmäe)
2155.TAREH OM VATSK, USSE LÄTT PIIRAK? Suits vällä - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Tareh om vatsk, usse lätt piirak? Suits vällä
Vas v. Se 1900 (J. Sandra)
b.Tarõh [sõna oletamisi loetav] lootsik, ussõh piirak? Sau
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.2082
2156.TARRÕ TULÕ, TERETÄ-ÄI, VÄLLÄ LÄTT, JUMALAGA JÄTÄ-ÄI? Külm ja lämmi - 0+0+3+0 = 3 (3) var.
a.Tarrõ tulõ, teretä-äi, vällä lätt, jumalaga jätä-äi? Külm ja lämmi
Se 1929 (V. Savala)
b.Tere tämbäs [sic!], lätt vällä, jätä-äi jumalaga? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
c.Tulles ei tereta, ära minnes ei jäta jumalaga? Varas
Hää 1933 (M. Martinson)
2157.TARÕ RAHVAST TÄÜS, ÕI OLÕ USSI, ÕI OLÕ AKNIT? Ugurits - 0+8+21+10 = 39 (88) var.
A1a.Kerik rahvast täüs, olõ-õi ust õi akõnd seeh? Kurk
Se 1938 (J. Ilvik)
A1b.Õi aknit, õi ussi ja kerik rahvast täüs? Ugurits
Se 1935 (A. Jänessoo)
A1c.Väikene kerik, ei ust, ei akend, ent rahvast täüs? Kurk
Vas 1894 (P. Saar)
A2.Kergu täüs rahvast, olõ-õi lävve õga ust? Ugurits
Se 1934 (F. Paloots)
A3.Hal'as kerik rahvast täus, ei olõ lävve, ei paia? Ugurits
Se 1888 (H. Prants)
A4a1.Kerik rahvast täüs, kohki olõ-õi lävve? Kurk
Vas 1895 (J. Tint)
A4a2.Kerikutäus rahvast, lävve ole-ei kohki? Ugurits
Se 1888 (E. Aun)
A4b.Rahvast kerik täüs, lävve olõ-õi? Ugurits
Se 1935 (T. Uiboaed)
A5.Hal'las kerk rahvast täüs, ole-ei läve, koskelt vällä saas? Kurk
Se 1972 (K. Salve)
B1a1*.Tarõ rahvast täüs, õi olõ ussi, õi olõ aknit? Ugurits
Se 1928 (T. Haak)
2Se - 2 var.
ÜÕÕ 69 (4); Alttoa-Raigna (1958) 85; Terri 10; Kuut VI (1960) 189 (4); Siim-Vallner III 31 (2); Hiie-Jõgisalu 48; Säde nr. 35 ja 44 (1971) 8 (6); Rukki 64; Hiie-Müürsepp III/I 25; Hiie-Müürsepp IV/I 27
B1a2.Tarõ täüs rahvast, usse-aknet olõ-õi', a elase? Uguritsa siimne'
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B1b*.Ei olõ' usse, ei aknet, tarõ rahvast täüs? Ugurits, uguritsa siimne' omma' rahvas
Se 1949 (V. Pino)
4Se - 4 var.
B2.Tarõ täüs rahvast, ust olõ-õi? Uguritsa siimne
Se 1934 (A. Tammeorg)
B3.Tarõl olõ-õi üttegi akõnd ja tarõ kõik inemisi täüs? Ugurits
Se 1935 (T. Uiboaed)
B4.Olõ-õi ussi, ei paju, a tare täüs rahvast? Ugurits
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 130 (135)
B5.Tarõ täis velitsit, ei söö, ei situ, ei paia, ei lävve? Ugurits
Se 1941 (G. Ränk)
C1a1.Maja inemisi täüs, ai olõ üttegi ust, õi akõnd? Ugurits
Se 1931 (T. Uiboaed)
Ojasaar 16 (1)
C1a2.Maja täis peret, kus ei ole ust ega akend? Kurk
Se 1937 (M. Lillemägi)
C1b+.Õi olõ ust õi akõnd, a maja rahvast täüs? Kurk
Se 1939 (M. Ilvik)
Amb v. JMd, Kir, 3Se - 5 var.
C2.Üts maja, aknid õga lävve kohki õi olõ, ja pereh seeh eläs? Kanamuna
Se 1935 (P. Külaniit)
C3.Maja ilma aknilda, inemise' seeh eläse'? Ugurits
Se 1935 (M. Reinola)
Da*.Toatäis rahvast, akent ega ust ei ole? Kurk
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Vai, Räp - 2 var.
Db.Ilma uksteta, ilma akendeta, inimesi tuba täis? Kõrvits
Urv 1927 (O. Sermat)
Lasteleht nr. 8 ja 10 (1921) 128 ja 160; Ronk nr. 19 ja 20 (1925) 456 ja 480 (3)
E.Olõ-õi ust õga aknit, koorints kõik rahvast täüs? Ugurits
Se 1934 (J. Orusaar)
F.Inemisõ seeh eläse, ei lävve, ei akõnd? Ugurits (kurk)
Se 1912 (S. Duplevski)
Ga*.[Üks] maja, [sada] elanikku, uksed-aknad puuduvad? Kurk
Nõo 1992 (E. Matsman)
2Nõo - 2 var.
Kontam.: = 2692Ca*
Gb*.Ühtegi ust ega akend, sada elanikku sees? Kurk
TMr 1992 (K. Muuli)
TMr, Trt - 2 var.
Kontam.: = 2692Cb*
Gc.Majal pole ust ega akent ees, aga sees on sada meest? Hernes; kurk; kõrvits
Iis 1992 (E. Kase)
Kontam.: = 2692Cc
Vrd.2052 2329 2571Db 2573
nlj: RKM II 421, 63 < Tln
2158.TASKU TAEVA KÜLJE PÄÄL? Kuu - 1+3+0+0 = 4 (25) var.
Pst 1888 (J. Jaakson)
Hls, Hel, 2Pst - 4 var.
E EM 149 (1417); E EM2 50 (454); E EM2 130 (1857); RpS nr. 6 (1939) 190; Nugis 294 ja 314 (223); Metstak2 63 ja 66
2159.TATRATANGU MÄGI, RÕÕSA PIIMA JÕGI? Naise nisad - 0+6+1+0 = 7 (8) var.
A.Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi? Naise nisad
Ksi 1888 (T. Riomar)
Ksi, Äks, San - 3 var.
Ba.Kiislatsõ perve, rõõsapiimane oja? Paaba nisa
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Bb.Jõgi juusk rõõska piimä, kislatsõ perve? [Lahendus puudub]
Rõu 1891 (A. Jennes)
Bc.Kiik maail[m] joosk rõõska piima, kiislatse veere? Jõgi
Plv 1890 (J. Tobre)
C.Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi, saks sööb ja maamees, nuaga ei lõigata ja laua pääle ei panta? Laps imeb
Äks 1889 (A. Mauer)
Kontam.: = 1897Ö
Vrd.1605
2160.TEDRED LÄHEVAD KUDRUTADES MERESSE? Herned pannakse patta - 0+5+4+0 = 9 (14) var.
a.Haned lähevad kudrutades meresse? Herned patta
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 36 (128); E EM2 33 (159)
b1.Tedred lähevad kudrutades meresse? Herned pannakse patta
Vän 1889 (J. Tammann)
Rap, 3Vän, Pst v. Pil - 5 var.
b2.Tedre läheb kudrutes merde? Palav kivi vette
JJn 1888 (M. Roosileht)
JJn, Trt - 2 var.
c.Kured lähevad kuuritades merre? Oad
Trm dat-ta (A. Tamm)
Vrd. 2275Qa
2161.TEE PIKKUNE, PÕRSA PAKSUNE? Lõngakera - 0+3+2+1 = 6 (7) var.
a1.Tee pikkune, põrsa paksune? Lõngakera
Kuu 1960 (R. Lilhein)
a2*.Tie pikkus, porsa paksus? Lankakera
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
2Kuu - 2 var.
b.Sea paksus ja tee pikkus? Lõngakera
Kuu 1939 (H. Martinson)
c.Tee pikkus, põrsa jämedus? Vankriroobas
Iis 1888 (A. Valter)
d.Ilma pikkus, põrsa paksus? Teeroobas
Lai 1897 (H. Asper)
Vrd.2162
2162.TEE PIKKUNE, SÕRME SUURUNE? Köis - 0 (14) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 150 (1425); E EM2 130 (1866); RpS nr. 6 (1939) 190; Metstak2 29 ja 30
Vrd.2161
2163.TII VEEREN VALGE MIHEKE? Siin - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.1659Bd
2164.TEEDAKÕNÕ MERE VEEREH, KATS PIIPU SUU VEEREH? Kilok - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1930 (V. Ruusamägi)
2165.TEELIBA, MAASUGA, METSAKUKK, MERESIKK, RANNA VALGEPÄÄ VASIKAS? Regi, ägli, kägu, kala, vaht - 15+344+115+53 = 527 (691) var.
A1a1*.Tiiliba, maasuga, metsakukk, meresikk? Regi, äke, kägu, vähk
Ksi 1926 (P. Berg)
Iis, Rid, Saa, Vil, Ksi, TMr, 4Võn, Nõo, 2Rõn, Rõn v. San, 7Ote, 4San, 2Kan, Krl, 2Har, 4Rõu, 5Plv, 3Vas, Vas v. Se, As, Lut, 2Tt - 47 var.
Meelej. nr. 35 (1887) 280 (39); • LMr 132 (181); EMrd III 237; Metstak2 37 ja 38
A1a2*.Teeliba ja maasuga, meresikk ja mõtsakukk? Regi, ossägel, vähk, kägo
Räp 1949 (J. Sulengo)
Iis, Sim, Saa, Krk, Hel, Vil, Ta, 2Nõo, 2Ote, 3Kan, Urv, 2Har, 2Rõu, 3Räp - 22 var.
A1a3.Meresikk, metsakukk, teeliba, maasuga? Vähk, kägu, saan, äke
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Kuu, Kaa, KJn, 2Tt - 5 var.
• Helle 366 (61); Hupel 120; Willmann 169 (56); Lönnrot 156; Nörmann 37 ja 56 (89); Ahlqvist 73; Wied. 277; E EM 94 (800); KAH EKAL 161 ja 163 (58); Kmpm. Kõ 18; E EM2 81 (1013)
A1a4*.Tiilibe, maasuga, mõtsakukk ja meresikk? Regi, ägel, kägu, vähk
Nõo 1958 (P. Tammepuu)
Ris, Vig, Nõo - 3 var.
A1a5.Tiilidu, maasuga, meresikk, mõtsakukk? Ader, ägel, vähi, mäger
Rõu 1898 (A. Suurkask)
A1b*.Tiitiba, maasuga, meresikk, mõtsakukk? Regi, ägil, kusk ja kägo
Se 1927 (J. Orusaar)
6Se - 6 var.
A1c.Tiiliba, maasuga, merekits, metsakukk? [Lahendus puudub]
Urv 1959 (M. Saar)
A1d*.Teeliba, maasuga, metsakukk, merehärg? Regi, äke, kägu, vähk
TMr 1929 (R. Viidebaum)
2Sim, Pä, Pal, TMr - 5 var.
A1e*.Tiilibu, maasuga, mõtsakukk ja meretsiga? Regi, ägel, kägu, vatt
Võn 1895 (H. Mikkel)
Sim, Tln, Võn, Ote - 4 var.
A1f*.Maasuga, teeliba, metsakukk ja merelukk? Äke, regi, kägu ja iates
Kos 1890 (J. Härg)
Iis, Kos - 2 var.
A1g+.1) Metsasokk, merekukk, maasuga, teeliba? Puu, laev, ägi ja regi
Krj 1938 (A. Toomessalu)
2) Teeliba, maasuga, merekukk, mõtsasikk? Regi, ägel, vähk, konn
Ote 1892 (J. Ainson)
3) Teejuga, maasuga, metsakukk ja merehiir? Regi, ader, kägu, laev
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Hlj, Rei, Krj, Vän v. Trt, Nõo, Ote, Vas - 7 var.
A2a1*.Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ranna valgepää vasikas? Regi, ägli, kägu, kala, vaht
Vil 1889 (J. Köögardal)
Pee, HJn, Vän, Hls, Vil, Lai - 6 var.
A2a2*.Teeliba, maasuga, meresikk, metsakukk ja laane valge peaga vasikas? Regi, äke, heering, kägu ja jänes
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Hlj, JJn, Trt - 3 var.
A2a3.Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, laane valge vasik? Regi, ägel, kägo, vähk, jänes
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
A2a4.Tiiliba, maasuga, mõtsakukk, meresikk, suurõ laanõ valgõ vasik? Regi, ägel, susi, vähi, jänes
Rõu 1895 (A. Perli)
A2a5*.Tiiliba, maasuga, metsakukk ja meresikk, liina valge pääga hani? Regi, ägel, hainakuhi, kerik
Nõo 1889 (J. Amberg)
Nõo, Ote - 2 var.
A2a6.Meresikk ja metsakukk, teeliba ja maasuga, Tallinna valge vahakivi? Laev, kägu, regi, äke, sool
VMr 1890 (J. Palm)
A2b1*.Tiiliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja ranna valgepia vasikas? Regi, äke, vähk, kägu ja merevaht
SJn 1894 (H. Raid)
SJn, Pal, Trm - 3 var.
A2b2*.Teeliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja laane valge peaga vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, jänes
MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi)
JJn, Koe, Pee, Kuu, Ksi, 2MMg - 7 var.
A2b3.Tiiliba, maasuga, metsakukk, merehärg, metsa valgepea vasikas? Regi, äke, kägu, vähk, jänes
Sim 1929 (R. Viidebaum)
A2b4*.Tiiliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja linna valgepää vasikas? Lumi, äke, räim, kägu ja sool
Pst 1894 (J. Reevits)
Pst, Pst v. Pil - 2 var.
A2c*.Teeliba, maasuga, meresiga, metsakukk, laane valge peaga vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, veevaht
Ksi 1889 (M. Mauer)
Ksi, Pal - 2 var.
A2d.Teeliba, maasuga, merekull ja metsakukk, Tallina valge peaga vasikas? Regi, äke, laev, kägu, sool
Kad 1888 (J. Linkstein)
A2e1.Merelukk, metsakukk, teeliba, maasuga, ranna valgepea vasikas? Merejää, kägu, regi, äkke, merevaht
Jõe 1878 (F. Matson)
A2e2.Teeliba, muasuga, metsakukk, merelukk ja linna valgepea hani? Regi, äke, kägu, jää ja laev
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
A2e3.Merelukk, metsakukk, teeliba, moasuga, Tallinna valge vahukivi? Jõgi, kägu, regi, äke, sool
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
A2f*.Teeliba, maasuga, meremomm, metsakukk, laane valgepea vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, jänes
VJg 1889 (J. Ustallo)
VJg, 2Sim, Plt - 4 var.
A2g.Teeliba, maasuga, meremikk, mõtsakukk ja linna valgepää hani? Lumi, äke, silk, kägu, sool
Pst 1893 (J. Reevits)
A2h1.Teeliba, maasuga, meretikk, metsakukk, Tallinna valgepea vasikas? Regi, äke, laev, kägu, sool
JJn 1888 (M. Roosileht)
A2h2.Teeliba, maasuga, merehelm, metsakukk, laane valgepea vasikas? Regi, äke, laev, kägu, jänes
Amb 1894 (J. Neublau)
A2h3.Teeliba, maasuga, meresiig, metsakukk, ranna valgepea vasikas? Regi, äke, paat, kägu ja merevaht
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
A2h4.Teelippa, maasuga, merehiir, metsakukk, linna valgepea vasikas? Regi, äkke, silk, kägu, sool
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
A2i*.Metsakukk, meremumm, laane valgepea vasikas, teelida, maasuga? Kägu, vähk, jänes, regi, äke
Sim 1888 (H. Aman)
Sim, Koe - 2 var.
A2j1*.Meremikk ja mõtsakukk, tiilibe ja maasuga ja Riiä valge pääga hani? Räim, kägu, lumi, ägel ja sool
Trv 1897 (J. Vaine)
2Trv - 2 var.
A2j2.Teelibe ja maasuga, meremikk ja metsakukk ja valge piaga hani? Regi, äke, heering, kägu, sool
TMr 1890 (H. Uus)
A2k.Tiilibi [sic!], maasuga, merehärg, metsakukk ja laane valge peaga vasikas? Teelibe on meri, maasuga on riha, merehärg on valaskala, metsakukk on kägu ja laane valge peaga vasikas on jänes
MMg 1887 (K. Pedak)
A2l1.Tiitiba, maasuga, metsakukk, meresikk, suure laane valge vasikas? Ader, äke, kägu, vähk, lumi
Pst 1970 (L. Briedis, A. Väljaots)
A2l2*.Tiitiba, maasuga, mõtsakukk, meresikk, laanõ valgõ vasigõkõnõ? Regi, ägil, kägo, vähk ja jänes
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
A2l3.Tiitiba, maasuga, meresikk, mõtsakukk, talvõ valgõ vasik? Regi, ägel, silk, kägo, orrav ja jänes
Se 1940 (M. Linna)
A2l4.Teeliba, maasuga, metsatukk, meretikk, ranna valge rahu tükk? Laev ja laeva tegemine
Emm 1931 (S. Soosaar)
A2l5.Teeliba, maasuga, metsatikk, merekukk ja ranna valge vahukivi? Laev
Emm 1938 (E. Ennist)
B.Tiiliba, maasuga, mõtsakits? Atr, äkl, hobene
Har 1888 (anon)
C1.Tiitiba, maasuga, meresikk? Vankri, ägil, vähk
Se 1912 (S. Duplevski)
C2a.Teeliba, maasuga, meremamm, laane valgepea vasikas? Regi, äkke, laev, jänes
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
C2b.Teeliba, maasuga, merehiir, linna valgepea vasikas? Regi, äkke, süsi, kägu ja sool
Iis 1939 (E. Luht)
C2c.Teelibe, maasuga, merelukk, Tallinna valge vasikas? Regi, äkke, jäätus, sool
Hlj 1897 (A. Klaas)
C2d.Tiitiba, maasuga, meresikk, laanõ valgõ vasik? Adõr, ägil, vähk, jänes
Se 1937 (F. Ilvik)
D.Meresikk, metsakukk, tee lillemaa suga? Äkke
Kuu 1935 (H. Meimer)
E1.Merehärg, maasuga, metsakukk? Vähk, äke, kägu
Trm 1895 (S. Sommer)
E2.Muasuga, metsakukk ja meresiga, Tallinna linna valge pääga vasikas? Teter, kala, sool
Trm 1908 (M. Sild)
F1a*.1) Teeliba, maasuga? Regi ja ägel
Ote 1889 (E. Brücker)
2) Teeliba ja maasuga? Äke
Pär 1888 (M. Lipmann)
VNg, Pai, Kos, Käi, 2Rei, Sa, Jäm, 3Tor, Pär, Krk, Trv, Vil, SJn, Äks, Nõo, Puh, Ote, Plv - 21 var.
F1b.Teelibe, maasuga? Lumi ja ägel
Trv 1894 (J. Vaine)
Trv, Kan, Rõu - 3 var.
F1c.Teeleba, maasuga? Äke
Pil 1888 (S. Käär)
F1d.Tiitiba, muasuga? [Lahendus puudub]
Kod 1887 (S. Käär)
F1e.Tiiriba, maasuga? [Lahendus puudub]
Rõu 1890 (M. Jennes)
F1f.Teelibe, maakova? [Lahendus puudub]
Lüg dat-ta (J. Landsmann)
F2a1*.Teeliba, maasuga, laane valgepea vasikas? Regi, äke, kasekänd
Amb 1888 (M. Neumann)
Amb, PJg, Vän, Ran - 4 var.
F2a2*.Teeliba, maasuga, laane valge vasikas? Regi, äke, jänes
Rõu 1937 (H. Mõtus)
Rõu, Vru, Vas - 3 var.
F2a3*.Teeliba, maasuga ja ranna valge peaga vasikas? Regi, äke, merevaht
Han 1889 (A. Reimann)
Rak, Kuu, 3Jõe, Han, Kse, Jaa, Pöi, Muh, TMr, Tt - 12 var.
F2a4.Teeliba, maasuga, ranna valge vasikas? Regi, ääs, veevaht
MMg 1889 (K. E. Martinson)
F2a5*.Teeliba, maasuga, mere valge peaga vasikas? Regi, äke, vaht
Äks 1894 (J. J. Millert)
SJn, Äks - 2 var.
F2a6.Teeliba, maasuga, linna valgepia vasikas? Regi, äke, sool
KJn 1895 (K. Aint)
F2a7.Teeliba, maasuga, linna valge pääga hani? Regi, ägel, sool
Trv 1889 (H. Kallas)
Trv, Pst, Puh - 3 var.
F2a8.Teeliba, maasuga, Tallinna valge vahukivi? Regi, hobune, lumi
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
F2b.Teelibe, maasuga, valge peaga vasikas? Regi, äkke, härg
Nrv 1893 (F. Valts)
F2c1.Tiiliba, maasoga, ranna valgepää vasikas? Tiiliba on jää, maasoga on, ku jää puruks, sopsuks läheb, aga ku tormama hakkab, vahtu randa ajab, sis on sii valgepää vasikas
Hää 1939 (M. Mäesalu)
F2c2.Tiiliba, maasoga, linna valge pääge hani? Regi, ägel, kõrts
Hls 1895 (J. Riiet)
F2d*.Teeliga, maasuga, linna valge peaga vasikas? Lumi, äke, sool
Plt 1891 (K. Moks)
2Plt - 2 var.
F2e.Tiitiba ja maasuga ja laanõ valgõ vasik? Adõr, ägil ja jänes
Se 1938 (I. Rohtla)
G.Maasuga, mõtsakukk? Ägel, kägu
Krk 1890 (J. Hünerson)
H.Meresikk, maakukk? Vähk, koer
Plv 1903 (J. Semm)
I1a*.Mõtsakukk, meresikk? Kägu, vähi
Rõu 1889 (K. Thom)
SJn, Rõu, Räp - 3 var.
I1b.Metsasikk, merekukk? Tuul
Pär 1888 (M. Lipmann)
I1c.Merekell, metsakukk? Laev ja kägu
Rak 1905 (K. Holm)
I2a1*.Meresikk, metsakukk, ranna valgepia vasikas? Vähk, teder, vaht
MMg 1888 (G. Tenter)
Sim, Kuu, Pär, 2Vil, KJn, MMg - 7 var.
I2a2.Metsakukk, meresikk, ranname valgepea vasikas? Kägu, laev ja merevaht
Lai 1939 (P. Tammepuu)
I2a3*.Metsakukk, meresikk, laane valge vasikas? Kägu, vähk, jänes
Har 1956 (H. Kokamägi)
Tür, Har - 2 var.
I2a4*.Meresikk, metsakukk, valge pääga linna hani? Vähi, kägu, suhkur [või] sool
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Nõo - 2 var.
I2a5.Meresikk ja metsakukk, Tallina valge vahukivi? Laev, kägu, seep
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
I2b1.Meremikk, mõtsakukk, linna valge pääga hani? Räim, kirves, sool
Trv 1895 (J. Liller)
Trv, 2Pst - 3 var.
E EM 94 (797); E EM2 81 (1010)
I2b2*.Meremikk, mõtsakukk, Riia valge päägä hani? Räim, kägu ja sool
Trv 1890 (A. Rull)
Saa, 6Trv, Pst, Trt - 9 var.
I2c1.Meretikk, metsakukk, ranna valge peaga vasikas? [Lahendus puudub]
Jaa 1922 (S. Russ)
I2c2.Metskukk, meretikk, ranna valge vahutükk? Laev
Emm 1938 (E. Ennist)
Rei, Emm - 2 var.
I2d1.Merelukk, metsakukk, laane valgepea vasikas? Hülge, mõtus, jänes
Tor dat-ta (T. Tilk)
Koe, Vän, Tor - 3 var.
E EM 94 (796); Pet. ELA 60; E EM2 81 (1009)
I2d2*.Metsakukk, merelukk, Tallina valge vahukivi? Jänes, jää ja sool
MMg 1895 (K. E. Martinson)
VMr, MMg - 2 var.
E EM2 81 (1016)
I2d3*.Metsakukk, merelukk, Tallinna valge vahakivi? Kägu, jää, sool
Kad 1900 (A. K. Kivi)
Kad, VMr - 2 var.
I2e1.Merenukk, metsakukk, ranna valge pääga vasik? Kardon (tongrite maja)
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
I2e2.Meres nukk, metsas kukk, linnas valgepea vasikas? Laiva, kuhi, suhkrupea
Vai 1890 (A. Tõnurist)
I2e3.Merenukk, metsakukk, valgem kui vahaküünal? Ein Schiff
Khk 1817/22 (anon)
Wied. 277; E EM 94 (799); E EM2 81 (1012)
I2e4.Merenukk, metsakukk, valgem kui vahakivi? Kerk (kirik)
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
E EM 94 (798); E EM2 81 (1011)
I2f.Merehukk, metsakukk, linna valgepää vasikas? Laev meres
VNg 1889 (S. Talo)
I2g*.Metskukk, meretitt, ranna valge peaga vasikas? Kägu, hülge, merevaht
Tõs 1921 (S. Lind)
3Tõs - 3 var.
I2h.Metsakukk, meretipp, ranna valge peaga vasikas? [Lahendus puudub]
Tor 1888 (T. Tilk)
I2i1.Metskukk, meremumm, laanepea valge vasikas? [Lahendus puudub]
Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu)
I2i2.Metsakukk, meremumm ja laeva valgepia vasikas? Kägu, vähk ja järv
Sim 1892 (T. Franzdorf)
I2j1*.Merehärg, metsakukk, laane valge peaga vasikas? Vähk, kägu, jänes
Lai 1897 (H. Asper)
2Lai - 2 var.
I2j2*.Merehärg, metsakukk ja linna valge peaga vasikas? Silk, kägu, sool
KJn 1903 (L. Kuuskler)
2KJn - 2 var.
I2k.Metsakukk, merekits, ranna valge pääga vasikas? Kägu, hülges, merevaht
Hää 1889 (E. Grant)
I2l.Metsanukk, merekukk, maa valge vahaküinal? Paak (tuletorn)
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
I2m1.Metsatikk, merekukk, ranna valge vassikas? Kergutorn, laev, merevaht
Kaa 1889 (D. Jakson)
I2m2*.Metsatikk, merekukk, ranna valge vahukivi? Paat
Emm 1939 (E. Ennist)
2Emm - 2 var.
I2m3.Metsatikk, merekukk, valgem kui vahukivi? Kerik
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
I2n.Metstikk, rannakukk, mere valge vahutükk? Harakas
Phl 1938 (E. Ennist)
I2o.Metstikk, merepukk, ranna valge vahukivi? Hunt, laev, kirik
Käi 1896/7 (J. Sooster)
I2p.Meresikk, metsakits, ranna valgepea vasikas? Vaht
KJn 1870 (J. Tiedemann)
I2q.Metsapukk, merenupp, linna valgepea vasikas? Heinakuhi, laev ja linnatorn
Vai 1893 (J. Sorro)
I2r.Meremumm, metsapukk, linna valgepea vasika? Kuhi, hunt, sool
VNg 1892 (H. Lohk)
J1.Tiiliba? Regi
Krk 1890 (J. Hünerson)
Krk, Räp - 2 var.
J2.Maasuga? Äke
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Nõo, Räp - 2 var.
J3.Mõtsakukk? Kägu
Krk 1937 (S. Tanning)
J4.Mis on meremumm? Merevaht
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
J5.Meresikk, Riia valge pääga hani? Vähi
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
K1a1*.Ranna valgepea vasikas? Merevaht
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Jõe, Hää - 2 var.
Metstak2 70 ja 71
K1a2.Ranna valge vasikas? Paat
Jür 1889 (K. Angelus)
K1b.Valge peaga vasikas mere keskel? Vaht
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
K1c*.Laane valge vasikas? Jänes
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Vor, Rõu - 3 var.
K2a.Linna valge pääga hani? Suhkrupää
Hel 1982 (S. Tibbing, Ü. Valk)
K2b.Riia valge pääga hani? Sool
Trt 1956 (A. Piir)
L+.1) Teeliba, maasuga, kivitikk ja metsatukk? Ägi
Tõs 1890 (M. Kirikall)
2) Teeliba, maasuga, ranna valge? Regi, äke, vaht
HJn 1889 (H. Tiidermann)
3) Kõtutaba, tiitiba, maasuga? Naba, regi, ägel
Krl 1942 (J. Sööt)
4) Tiiliba, maasuga, palo valgõ vask? Tiiliba ommõ regi, maasuga ommõ ägel, palo valgõ vask ommõ jänes
Se 1934 (N. Oinas)
Rak, 2VMr, HJn, Ris, Phl, Tõs, Hel, Pil, Krl, Räp, 2Se - 13 var.
M1.Meresikk, metsakukk, teeliba, maasuga, alt maa kribe? Vähi, kägu, regi, ägel, ader
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Vrd. 26
M2.Tiiliba, maasuga, alt maa kruu-kraa? Maad künnetäs
Rõu 1896 (H. Treu)
M3a*.Tiiliba, maasuga, alt rööbaste rebäne? Regi, ägel, tii
Se 1888 (E. Aun)
Plv, Se - 2 var.
M3b.Tiiliba, maasuga, alt maa käija rebane? Regi, ägel, ader
Puh 1888 (J. Kenkmann)
M3c.Teetiba, maasuga, alt kuupa repäne? Äkl
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (183)
M3d.Tiitiba, maasuga, rosto rebäne? Adõr, ägel, vähk
Se 1931 (N. Sõrmus)
Vrd. 26 1876
N1a*.1) Tiiliba, maasuga, mõtsakukk, järvesikk? Adõr, ägli, kägu, vähk
San v. Urv 1888 (G. Seen)
2) Tiiliba, maasuga, järvesikk, mõtsakukk? Regi, äke, vähk, nõgikikas
Urv 1964 (A. Kurg)
San v. Urv, 5Urv, Krl, 8Se - 15 var.
N1b*.Teetiba, maasuga, järvesikk ja mõtsakukk? Vankri, ägil, vähk, kägo
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
6Se - 6 var.
N1c.Maatsiga, tiiliba, järvesikk, mõtsakukk? Äke, atr, kala, orrav
Krl 1889 (E. Kornel)
N1d.Tiiliba, maasuga, mõtsakukk, järvesokk, laanõ valge vaskakõnõ? Regi, ägli, kägu, vähk, jänes
Urv 1956 (A. Reigo)
N2.Teeliba, maasuga, jõesikk, metsakukk? Regi, äki, vähk, kägu
Plv 1939 (M. Edu)
Vrd. 1795F
N3a.Teeliba, maasuga, meresikk ja järvekukk? Regi, vähk ja järve lill
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
N3b.Tiiliba, maasuga, meresikk ja järvekukk, Riia valgepää hani? Mees äestab äklega
Trv 1890 (J. Tinn)
N4.Tiitiba, maasuga, kodokukk, järvesikk? Ägil, kikas, kala, kusikuklanõ
Se 1949 (S. Lõhmus)
N5.Järvesikk, kodukukk, maasuga ja laanõ valgõ vasikõnõ? [Lahendus puudub]
Se 1939 (A. Kõrgekuhi)
N6.Kodokukk, mõtsatilk, järvesikk? Kodokukk om pini, a' mõtsatilk om susi ja järvesikk om vähk
Se 1934 (N. Oinas)
N7.Järvesikk, mõtsakukk? Vähi, kägu
Har 1921/2 (P. Voolaine)
O1a.Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ussaia tölk? Regi, ägel, kägu, vähk, peni
Võn 1895 (J. Moodis)
O1b.Meresikk, mõtsakukk, teeliba, maasuga, ussaia hannatolk? Vähk, kägu, regi, ägel, koer
Võn 1888 (J. Kripson)
O1c*.Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ussaia kuni, liina valge peaga hani? Regi, ägel, ader, hobune, peni, suul
Puh 1889 (J. Andresson)
Puh, Ran - 2 var.
O2.Teeliba, veeliga, maasuga, ussaia hannatölp? Regi, lootsik, ägel, koer
Võn 1889 (J. Pint)
O3a*.Tiiliba, maasuga, ussaia hannatölk? Regi, äkel, pini
Plv 1889 (J. Tamm)
Võn, 2Plv - 3 var.
O3b1.Tiiliba, maasuga, ussaia kuni, liina valge hani? Regi, ägli, koer, sool
TMr 1888 (P. Birkenthal)
O3b2*.Teeliba, maasuga, ussaia kuni, liina valge pääga hani? Regi, ägel, peni, suhkrupää
Ran 1889 (A. Tattar)
Võn, Puh, 2Ran - 4 var.
O3b3.Tiiliba, maasuga, liina valge pääga hani, ussaia kuni? Regi, äke, suul, peni
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
KJn, Ran - 2 var.
O3b4.Ussaia kuni, liina valge pääga hani, maasuga, reeliba? Peni, sool, äke, lumi
Puh 1889 (D. Arak)
O4.Liina valge pääga hani, ussaia kuni? Suhkrupää, koer
Puh 1888 (J. Kenkmann)
P1.Teelibä ja veelibä, maasuga, õuetölp, meresikk, metsakukk ja ranna valge peaga vasikas? Regi, laev, koer, äke, kerves ja veevaht
LNg 1891 (G. Ollik)
P2.Teeliba, maasuga, veeliba, õuekolk ja tänavanolk? Regi, äke, lootsik, koer, siga
Rid 1941 (E. Poom)
P3a*.Teeliba, veeliba, maasuga, õuetelk? Regi, ruup, äke, koer
Kul 1895 (J. Reinson)
Tln, Rap, 3Kul, Vig, 2LNg - 8 var.
P3b.Teeliba, veeliba, õuekolk, maasuga? Regi, vene, koer, äke
Mih 1889 (H. Perkson)
P3c.Teeliba, veeliba, maasuga, õuenuga? Regi, lootsik, äke ja koera hammas
Tln 1888 (H. Stein)
P3d.Veetiba, teeliba, maasuga, õuetilk? Laeb, vanker, äke, koer
Ris 1890 (J. Veber)
P3e.Teelibu, veelibu, õuvekolk ja maasuga? Regi, vene vai lotja, koer ja äkke
Jõh 1891 (P. Paurmann)
P3f.Teeleba, veeleba, õuetelg ja maasuga? Regi, lootsik või vene ja koer ja äke
Kul 1940 (V. Eenveer)
P4*.Maasaga, veeliba, kambrekass, õuetelg? Äke, uup, võti, koer
Vig 1869 (M. J. Eisen)
2Vig - 2 var.
E EM 88 (724); E EM2 76 (922)
P5.Maasuga, vieliba, metsavälk? Äkä, laiv ja kirves
Jõh 1940 (E. Mets)
P6.Veeliba, maasuga, õuekell? Laev, äge, koer
Vig 1889 (M. Liedenberg)
P7.Veeliba, õuekell, metskukk? Laev, koer, uss
Phl 1897 (J. Pöijal)
P8*.Veeliba, maasuga? Laev, äke
Ris 1937 (E. Ennist)
Jõh, Ris - 2 var.
P9.Veelibu, merehelm? Päiväpaiste kirkab mere pääl
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Q1.Tiitiba, maasuga, mõtsasikk, kodokukk, talvõ valgõ vasik? Adõr, ägil, orrav, pini ja jänes
Se 1928 (T. Linna)
Q2.Tiitiba, maasuga, kodokukk? Piitsk, ägül
Se 1929 (A. Gehrke)
Q3.Kodokukk, nurmõnukk? Kägo, kuhi
Se 1888 (E. Aun)
Q4a1.Kodokukk, nurmõnukk, laanõ valge pääga vasik? Pini, kivi, jänes
Se 1931/3 (H. Tampere)
2Se - 2 var.
Q4a2*.Nurmõnukk, kodokukk, laanõ valgõ vasik? Kuhilik, pini, jänes
Se 1937 (A. Reinola)
3Se - 3 var.
Q4a3*.Kodokukk, nurmõnukk, laanõalosõ valgõ vask? Kodokukk om kikas, nurmõnukk om nurmkana ja laanõalusõ valgõ vask om jänes
Se 1938 (J. Võsu)
2Se - 2 var.
Q4b1*.Kodokukk, nurmõnukk, mõtsa valgõ vasik? Kikas, rüäkuhi, jänes
Se 1933 (A. Tammeorg)
2Se - 2 var.
Q4b2.Kodokukk, nurmõnukk, mõtsa vana valgõ vasik? Kikas, hainakuhi, jänes
Se 1934 (A. Kits)
Q4c*.Nurmenukk, kodokukk, palo valge vasike? Kuhi, pini, jänes
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, Se - 2 var.
Ra1.Nurmes nukk, vees viht, linnas valge pääga hani? [Lahendus puudub]
Tt 1880 (anon)
• Sak. Kal. (1880) 82 (15)
Ra2.Nurmes nukk, vees viht, linnas valge hani? Lina
Trv 1889 (J. Käger)
Ra3.Nukk nurmeh, vihk viih, liinah valge hani? Linapund
Vas 1888 (C. Lenzius)
Rb.Nurmen nupp, veen viht, liinan valge päägä hani? Lina
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Tt - 2 var.
S1.Nurmenukk, metsakukk, meresikk, taevatäkk, teeliba, maasuga? Naber, teder, vähk, kuu, regi, ader
Hls 1893 (M. Kuum)
S2.Nurmenukk, mõtsakukk, teeliba, maasuga, lävetölk? Naber, kuhi, regi, ägel, peni
Trv 1895 (P. Teckel)
S3.Teeliba, maasuga, nurmenukk, metsakukk, meresikk, linna valgepää hani? Regi, ägel, trull, hainakuhi, vähk, lumi
Rõn 1888 (A. Andrei)
S4a*.1) Teeliba, maasuga, nurmenukk, metsakukk? Ader, ägel, naber, kuhi
Hel 1926 (K. Puusepp)
2) Teeliba, maasuga, mõtsakukk ja nurmenukk? Ader, ägel, hainakuhi ja rüäkuhilik
Ote 1893 (J. Tammemägi)
VMr, 3Krk, 8Hel, Pst, Vil, Trm, Nõo, 2Ote, Urv v. Krl - 19 var.
• Liiv LMt 44 (88)
S4b*.Teeliba, maasuga, nurmenupp, metsakukk? Regi, ägel, naber ja heinakuhi
Hel 1888 (J. Pastarus)
Jõh, 2Hel - 3 var.
S4c*.Teelibe, maaasoga, nurmenukk ja metsakukk? Regi, ägel, naber, kuhi
Trv 1889 (J. Käger)
Trv, Trt - 2 var.
S4d.Teeriba, maasuga, nurmenukk, metsakukk? Regi [või] trull, ägel, naber, kuhi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
S5.Teeliba, maasuga, nurmenukk, metsakakk ja laane valge pääge lammas? Regi, äke, naber, kuhi, känd
Hel 1937 (H. Kirt)
S6.Teelima, nurmesuga, meresikk, metsakukk, linna valgespää hani? Lumi, ägli, räim, kägu, sool
Vil 1894 (H. Niggol)
S7.Teeliba, maasuga, nurmenukk, niidukukk? Regi, äke, naber, kuhi
Trv 1894/1901 (J. Kala)
S8.Nurmenukk, metsakukk ja meresiga, linna valgepia vasikas? Heinakuhi, kägu, silk, sool
Kos 1892 (T. Wiedemann)
S9*.Nurmenukk, metsakukk? Rukkihakk ja heinakuhi
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls, Trv - 3 var.
S10*.Metsakukk, nurmenukk, Riia valge peaga hani? Kägu, rukkihakk, kirik
Tln 1961 (A. Kask)
Tln, Saa - 2 var.
S11.Nurmenukk? Naber
Krk 1890 (J. Hünerson)
Z1.Nurmenukk, metsakukk, sootölar, laane valge vasikas? Rukkikuhi, heinakuhi, hunt, jänes
TMr 1889 (M. Napp)
Z2.Küläkükk, nurmenukk, soosukk? Rõuk, naber, kuhi
Hls 1889 (M. Ilus)
Z3.Soosukk, nurmenukk, linna valge pääge hani? Heinakuhi, rüanaber, sool
Krk 1889 (M. Kõdar)
Krk, Hel - 2 var.
T1.Taevatäkk, põllupõkk, nurmenukk, meresikk? Müristamine, oder, naber, laev
Hel 1891 (J. Lammas)
T2.Nurmenukk, põllupõkk, linna valge pääge hani? Röähakk, viljarõuk, sool
Hls 1891 (J. Riiet)
U1.Teeliba, maasuga, õuetelg, merenukk, metsakukk? Regi, äke, koer, laev, kägu
JJn 1889 (J. Piber)
U2a.Tieliba, maasuga, õuetelled, metsakukk, meresikk ja ranna valgepia vasikas? Regi, äki, koer, kägu, vähk ja merevaht
SJn 1889 (T. Köstner)
U2b.Teeliba, moasuga, metsakukk, meretikk, ranna valgepea vassikas, õuetelg? Regi, ägi, kerves, aer, rannavaht, koer
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
U2c.Teeliba, maasuga, merehärg, metsakukk, õuekõlk ja laane valge peaga vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, koer, jänes
Pil 1889 (J. Kärsten)
U2d.Tiiliba, maasuga, metsakukk, merehärg, ranna valge pääga vasikas, kodutõlk? Regi, ägil, kägu, vähi, vaht, koer
SJn 1948 (A. Ratas)
U3a.Teeliba, maasoga, õuetõlk ja metsakukk? Ägel
Hls 1939 (L. Pukits)
U3b.Tiiliba, maasuga, õuehelk, metsakukk? Regi, äke, koer, kägu
SJn 1958 (V. Lõugas)
U3c.Tiiliba, muasuga, metsäkukk ja õvvelukk? Lumi, äes, kägo, väräv
Kod 1888 (J. Liiv)
U3d.Teeliba ja maasuga, õuekukk ja metsalukk? Regi
PJg 1889 (H. Lussik)
U4a.Teeliba, maasuga, metsakukk, õuehelk, ranna valge peaga vasikas? Regi, äke, kägu, koer, merevaht
SJn 1893 (J. Mein)
U4b.Teeliba, maasuga, õuetelk, metsakukk, ranna valge peaga vasikas? Regi, äki, koer, kägu ja merevaht
SJn 1963 (E. Raudsepp)
U4c.Õuetelk, metsakukk, teeliba, maasuga, ranna valge peaga vasikas? Koer, teder, regi, ägli, merevaht
Kõp 1903 (M. Evert)
U4d.Teeliba, maasuga, mere valge peaga vasikas, õuehõlk, metsakukk? Regi, äke, vaht, koer, teder
Vän 1889 (J. Tammann)
U5.Teeliba, maasuga, õuekolk, metsakukk, laane valge vasikas, mere punane pullike? Regi, äke, koer, kägu, jänes, vähk
Lai 1897 (H. Asper)
2Lai - 2 var.
U6.Toarull, õuekoll, teeliba, maasuga? Kass, koer, regi, äke
Jür 1896 (J. Saalverk)
U7.Teeliba, maasuga, õuvehelk, ajatelk? Regi, äke, koer, siga
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
U8.Aiahelp, õuetulp, meresikk, metsakukk? [Lahendus puudub]
Rak 1890 (anon)
U9.Merehelm, metsakukk, õueoda, vällatelk? [Lahendus puudub]
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Vrd. 2592
U10.Jõelima, maasuga, metsakukk, õuetelg, ranna valge peaga vasikas? Jõevaht
Tor 1889 (J. Tilk)
U11a.Teeliba, maasuga, õuetell? Regi, äke, koer
Vän 1897 (E. Tetsmann)
U11b*.Teeliba, maasuga, õuetelk? Regi, äkel, koer
Pst 1895 (H. Lensin)
Mar, Tor, Pst, Kõp - 4 var.
Vrd. 2313 2592
U11c.Teeliba, maasuga, õuetelg? Regi, äke, koer
PJg 1888 (J. Reinson)
Tür, Käi, Hii, Tõs, 2PJg, SJn - 7 var.
U11d.Teeliba, maasuga ja õuetulp? Regi, äke, koer
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
U11e.Teeliba, maasuga, õuetönn? Regi, tee, koer
Tor 1889 (A. Juurikas)
U11f.Maasuga, tieliba ja õueoda? Äki, regi ja teibas
SJn 1889 (P. Johannson)
U11g.Teeluda, maasuga ja õuekolk? Regi, äke ja koer
Vän 1889 (M. Jaason)
U11h.Taliliba, maasuga, õuvetölp? Regi, äke ja koer
KJn 1888 (J. Reial)
U12.Meretikk, metsakukk, õuetelk ja ranna valgepia vasikas? Näkk, metsis, koer, merevaht
Kos 1894 (T. Wiedemann)
U13.Õuetelg, maasuga? Koer, äkke
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
U14.Õueoda, nurmesuga, laane valge vasikas? Koer, äke ja lumi
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
U15.Õueteng? Koer
Vil dat-ta (H. Leoke)
Va.Tiiliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja tarevähk? Regi, äke, vaalaskala, kägu, laps
Trt 1889 (A. Puusep)
Vb.Toavähk, õuetölp, ranna valgepää vasikas, meresikk, metsakukk? Laps, koer, merevaht, vähk, kägu
Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
Vc.Tiiliba, maasuga, õuetölp ja tuavähk? Regi, äke, koer ja laps
Äks 1889 (A. Mauer)
Vd.Tuavähk, õuetölp? Laps ja koer
Ksi 1889 (M. Mauer)
Ve.Õuekenks ja koduvähk? Koer ja laps
Äks 1894 (P. Sepp)
W1.Õuehilp, tanumatulp, teeliba ja maasuga? Koer, väratitulp, regi, äki
Vil 1895 (H. Äniline)
W2.Maasuga, tänavatrull, õueõnn, laane valge pääga vasikas, metsakukk ja merelukk? Äke, vanker, koer, jänes, kägu, jää
Plt 1891 (J. Reinthal)
W3.Õuetrull, tänavaull, merehärg ja metsakukk? Koer, julk, kala, teder
Plt 1899 (M. Luu)
W4*.Õueull, tänavatrull, laane valge piaga vasikas, merehärg, metsakukk? Koer, siga, jänes, vähk, kägu
Plt 1964 (A. Tamm)
Pil, Plt - 2 var.
E EM 115 (1042); E EM2 102 (1382)
W5.Õueõnn, tänavatrull, metsakukk ja majalukk? Koer, siga, teder ja perenaine
Plt 1894 (M. Luu)
W6.Tanumitont, ussehunt? Värat, koer
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 149 (1416); E EM2 129 (1854); Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (3)
W7.Ussaia kuni, valge liina hani, õueutt, tanumitulp? Peni, sool, perenaene, peremees
Nõo 1889 (J. Amberg)
Õa.Teeliba, maasuga, heinanilp, keelekilp, ussetõlk, meresikk, mõtsakukk, mere valge pääge vasik? Regi, ägel, vikat, uisk, koer, vähi, kägu, merevatt
Krk 1936 (M. Sarv)
Õb.Teelibe, maasuga, uksetõlk? Lumi, ägel, koer
Pst 1889 (H. Henno)
Õc.Tiiliba, maasuga, ussetõlk? Regi, vanker, koer
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Äa.Põllutõuk, maasuga, väravaveat, aidauss, kambrikass, teeliba? Ader, ägi, koer, võti, perenaene, vanker
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Äb.Teeliba, maasuga, aidauss, põllutõuk, väravavaht? Regi, äke, aidavõti, ader, koer
Tõs 1921 (S. Lind)
Ö.Tiiliba, maasuga, pikembät muud puud, madalampa maahaina? Tee, maantee
Kam 1888 (J. Siimus)
Kontam.: = 1610L
Ü.Ööpikk, maakukk, valge väli, kiri kari, tark karja kaitsja (Eine Nachtigall, ein Landhahn, ein weisses Feld, eine bunte Herde, ein kluger Hüter der Herde)? Orgel, Küster, Kirche, Gemeine, Prediger
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 283; E EM 114 (1028); E EM2 101 (1363)
Kontam.: = 2385N
X.Mõtsakukk, järvesikk, uru oinas, laanõ lammas? Kägu, haug, vähi, uss
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Kontam.: = 1509C
2166.TEEN KÕVAKS, TEEN PEHMEKS, TEEN RIKKAKS, TEEN VAESEKS, MIND KURJASTE KARDAD, OTSID JA OSTAD, ELATAN ELU JA SOETAN SURMA? Tuli - 1+1+2+0 = 4 (12) var.
A.Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind sallid ja soovid, mind otsid ja ostad, mind kurjaste kardad, mind valjuste varid, ma elatan elu ja soetan surma? Tuli
Tt 1871 (J. Hurt)
• EPost. Lisal. nr. 13 ja 15 (1871) 78 ja 90 (24); Mötleja 32 ja 54 (134); ER Kal. (1883) 87 ja 93 (7)
Ba.Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind ostad ja otsid, mind kurjaste kardad, ma elatan elu ja soendan surma? Tuli
Iis 1920/1 (P. Amer)
Bb.Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind kurjaste kardad, otsid ja ostad, elatan elu ja soetan surma? Tuli
Vig 1896 (H. Laipmann)
C.Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind otsid ja ostad, mind kurjasti kardad, valjusti valdad? Tuli
Krk 1939 (V. Kuut)
2167.TEEN SURNU ELÄVES JA ELÄVE SURNUSS? Unenägu - 0+0+1+0 = 1 (77) var.
A.Ma panen elavaid surema ja surnuid elama, teen vaesed rikkaks ja rikkad vaeseks ja iga mees jääb ometi, mis ta oli? Unenägu
Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (28); Lönnrot2 186 (83); Wied. 276; ER Kal. (1883) 90 (21); E EM 145 (1372); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (2); E EM2 126 (1793); E MM 15 ja 45 (225); E MM2 15 ja 48 (228); Kmpm. KLr I8 118; Kmpm. EL I9 141; Ronk nr. 6 ja 7 (1925) 142 ja 168; Raud KL III 214 (24); Ainelo III 124; Jürisson 89 (4); Kmpm. EL II10 239; Raud VMj 214 (24); Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (1); Nugis 293 ja 314 (215); E MM3 12 ja 39 (228)
B.Teen surnu eläves ja eläve surnuss? Unenägu
Krk 1937 (M. Sarv)
2168.TEHA JÕUAD, LUGEDA EI JÕUA? Linakolge - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Vrd.556
2169.TETEN IKÕT, SÜVVEN KITÄT? Sibul - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Rõu 1953 (H. Ploom)
Vrd.ul: Rätsepad on lollakad, / nad lakuvad ja prassivad, / nad joovad viimsed kopikad / ja omal kiisku ostavad. / Nad kiisku söövad, kiidavad, / kui situvad, siis nutavad (RKM II 156, 476 (33) < Sim)
2170.TEIL [KOLM], MEIL [KOLM], KÕIGEL KÜLAL [KOLM]? Ahjuroop, labidas, luud - 1+46+8+1 = 56 (70) var.
A1a1.Kolm meil, kolm teil, kolm kõigel külal? Roop, leivalabidas ja ahjuluud
Jõe 1888 (H. Tutar)
Hlj, Rak, VJg, 2Jõe - 5 var.
E EM 67 (492); E EM2 60 (638)
A1a2.Meil kolm, teil kolm, kigel küläl kolm? Ahjuroop, ahjuluud, levälapi
Hls 1891 (J. Riiet)
Tür, Hls, Ksi - 3 var.
A1a3.Teil [kolm], meil [kolm], kõigel külal [kolm]? Ahjuroop, labidas, luud
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
2Jõe, Kos, Kei, 3Plt, Ksi, Äks - 9 var.
Metstak2 28 ja 30
A1a4*.Meil on kolm, teil on kolm, üle küla keigil kolm? Roop, luud ja labidas
Hlj 1892 (G. Kungur)
3Hlj, Tt - 4 var.
A1a5.Meil kolm, teil kolm, tervel külal kolm? Ahjuluud, labidas ja roop
Trt 1927 (F. Suits)
A1a6*.Meil kolm, teil kolm, egäl külal kolm? Ahjuluud, roop, levälapi
Trv 1894 (A. Rull)
Hls, Trv, Pst - 3 var.
A1b*.Meil kolm, teil kolm, külal ka kolm? Ahjuroop, luud ja labidas
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Ris, Lai, MMg - 3 var.
A2a1.Meil kolm, teil kolm, igas peres kolm? Ahjuluud, roop ja leivalabidas
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
Jõh, 2Amb v. JMd - 3 var.
A2a2*.Teil kolm, meil kolm, igas peres kolm? Ahjuroop, luud ja lasn
HJn 1888 (H. Tiidermann)
Tür, Tür v. Juu, HJn, Kos, Rid, PJg - 6 var.
A2b*.Teil on kolm, meil on kolm, igas peres ise kolm? Ahjuroop, labidas ja luud
Ksi 1889 (M. Mauer)
Plt, Ksi, Lai - 3 var.
A3a1*.Teil kolm, meil kolm, igal talul kolm? Ahjuhark, luud ja roop
Pst 1888 (J. Leppik)
2Pst, 2KJn, TMr, Rõn - 6 var.
A3a2*.Teil kolm, meil kolm, igas talus isi kolm? Ahjuluud, roop ja leivalabidas
Äks 1894 (P. Sepp)
Äks, Puh - 2 var.
A3b*.Meil kolm, teil kolm, kõigil talul kolm? Luud, labidas, ahjuroop
Äks 1894 (J. J. Millert)
Pst, 2Äks, Rõn - 4 var.
A4.Meil om kolm, Koigal kolm, egal kuhal kolm? Leivalapi, ahjuroop ja leivaküna
Pst 1893 (J. Reevits)
A5.Kolm meile ja kolm teile, kolm igaühele? Ahjuroop, luud ja lasn
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
B.Meil üks, teil üks, igal perel üks? Ahjuroop
Juu 1888 (J. Oras)
C.Üks must meil, kaks musta teil ja kaks musta kõigel külal? Ahjuroop, luud ja labidas
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Kontam.: = 1140B
Vrd.1140 1141 1190
2171.TEINE POOLT HALJAS JA TEINE POOLT HALJAS, PUU-PEETER KESKPAIGAS? Aken - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Teine poolt haljas ja teine poolt haljas, Puu-Peeter keskpaigas? Aken
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
b.Teine poolt haljas, teine poolt haljas, Puu-Peeter keskel? Ake
Pöi 1894 (T. Undritz)
2172.TEINE RIDA MEHI TEINEPOOL MÄGE, VARRAS NINASÕÕRMETEST LÄBI? Katuse harimalgad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Han 1889 (A. Reimann)
Vrd.503Ü6+
2173.TEINE TIINE, TEINE AHER, ÜHES POEGIVAD MÕLEMAD? Rukid, odrad - 4+21+2+0 = 27 (71) var.
Aa1*.1) Kaits lehmä, tõine tiinä, tõine aher, ühtlasi poegevad mõlemad? Rügä ja kesu
Trv 1890 (A. Rull)
2) Kaks lehma, üks tiine ja teine aher ja ühtlasi poegivad? Sui- ja talverukis
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Han, Trv, Lai, Tt - 5 var.
• Helle 363 (24); Willmann 166 (23); Hupel2 170; Lönnrot 152; Ahlqvist 72; Wied. 267; E EM 53 (331); KAH EKAl 160 ja 163 (23); E EM2 48 (418)
Aa2.Kaks lehma, tõine tiine, tõine aher, ühteaegu pooginevad? Otra ja rukkis
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Aa3.Kaks lehma, üks aher, teine tiine, aga ligistikku poegivad? Rukid ja odrad
Hlj 1895 (A. Raid)
Aa4.Kaks lehma, teine aher, teine tiine, seltsis poegevad? Rukis ja odr
Jür 1890 (K. Põldmäe)
Aa5*.Aher lehm ja tiine lehm, ühtlasi poigevad mõlemad? Tali- ja suivili
Tor 1889 (M. Sahl)
Tor, Hel - 2 var.
Aa6.Teine tiine, teine aher lehm, ühtlasi poegivad mõlemad? Rukis ja oder
HJn 1888 (N. Jegorov)
Aa7.Teine aher lehm, teine tulnd lehm, ühtlasi poegivad mõlemad? Talirukis ja oder
LNg 1937 (E. Ennist)
Ab.Kaks lehma, teine tiine, teine aher, seltsis kandvad? Sui- ja talivili
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Ac*.Teine aher lehm, teine tiine lehm, ühel ajal tulevad piima? Oder, rukis
Kad 1888 (J. Linkstein)
Hlj, Kad - 2 var.
Ad*.Aher ja tiine lehm, hakkavad ühekorraga lüpsma? Odrad ja rukkid
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Tõs, Rõn - 2 var.
B.Hobu tiine, teine aher ja ühtlase kannavad? Rukkioras, oder
Tt 1839 (anon)
• Gressel (1839) lk-ta; Wied. 283; E EM 42 (201); E EM2 38 (245)
Ca*.Teine tiine, teine aher, ühes poegivad mõlemad? Rukid, odrad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Trv, KJn, Pal - 3 var.
Cb.Tõine tiine, tõine aher, pojad toovad ühekorraga mõlemad? Rukis, tõug
Nõo 1888 (P. Unt)
Cc.Tiin ja aer, ühtlasi poegevad? Rukis ja ohr
Kuu 1894 (J. Abreldal)
E EM2 132 (1896)
D.Üks tiine, teine aher, kolmas karata? Oras, kesa, ohrapõld
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Jõe, HJn - 2 var.
E.Kaits lehma nüssava, kolmas om aher? Kaits viljanurme om vilja all, kolmas - kesanurm om aher
Rõn 1888 (A. Andrei)
F.Esa pikk ja ema lai, ütelisi poigeva mõlemba? Rüga ja kesi
Ote 1895 (C. Lipping)
Kontam.: = 366Ö
Vrd.2324 2607
2174.TEISES ILMAS RAIUTASE, LAASTAD KUKUVAD SIIA ILMA? Lumi sadab - 7+159+91+36 = 293 (516) var.
A1a1.Teises ilmas raiutakse, laastud langevad siia? Lumi
Pld 1925/6 (L. Gering)
E EM 151 (1433); E EM2 131 (1875); Jürisson 208 (14)
A1a2.Teises ilmas raiutakse, laastud kukuvad seie? Lund sadab
Lai 1897 (H. Asper)
A1a3.Teises ilmas raiutakse, laast kargab seie? Välk, müristamine
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A1b1.1) Teises ilmas raiutakse, lastud langevad siia ilma? Müristamine
Räp 1959 (I. Link)
2) Teises ilmas rajutakse, laastud langevad seia ilma? Lumesadu
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Käi, KJn, Räp, Tt - 4 var.
Kmpm. KLr 40; Kmpm. KLr I4 54 (2); Freymann 238; Kmpm. EL I9 68; Kmpm. EL II10 91; Seilental II 66
A1b2.Teises ilmas raiutase, laastad kukuvad siia ilma? Lumi sadab
Tt dat-ta (anon)
Vil, Tt - 2 var.
Wied. 288
A1c1.Teises ilmas raiutakse, laastud langevad siia maale? Lumesadu
TMr 1930 (E. Schmidt)
A1c2.Teises elmas raiotakse, laastud kukuvad seia moale? Lumi saab
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
A1c3.Tõisen ilman raiutes, laastu kargave siia maale? Lumi, rahe, vihm
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv, Vil - 3 var.
A1d1.Teises ilmas raiutakse, laastud langevad meie maale? Lumesadu
Krj 1937 (L. Böckler)
Nis, Krj - 2 var.
A1d2.Teises ilmas raiutakse, lastud kukkuvad meie maale? Lumesadu
Muh 1938 (M. Viidalepp)
A1e.Teises ilmas raiutakse, laastud langevad meile? Lumesadu
Sim 1953 (H. Joonuks)
A2a1.1) Teises ilmas raiutakse puid, siia kargavad laastud? Lund sadab
Saa 1889 (J. Tuul)
2) Teseh ilmah raotas puid, siia' kargase lastu'? Piksemüristamine ja välgolöömine
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Saa, Trv, Võn, Plv - 4 var.
A2a2.Tõõsõh ilmah raotas puid, siia kääva laastu? Lummõ satas
Räp 1892 (M. Jennes)
Ran, Räp - 2 var.
A2a3*.Tõisel ilmal raiutes puid, siia sadave laastu? Lumesadu
Hel 1889 (J. Keernik)
Hel, Trt - 2 var.
A2b1.1) Tõisen ilman raiutas puid, siiä ilma kargava laastu? Lumesadamine
Trv 1890 (A. Rull)
2) Tõises ilmas raiutasse puid, siie ilma kargavad laastud? Välgulüümine
MMg 1889 (H. Rätsepp)
2Trv, Pst, MMg, San - 5 var.
• Kündja nr. 21 (1885) 111 (33)
A2b2.Tõisen ilman raiutas puid, laastu kargave siia ilma? Lume sadab
Trv 1890 (J. Tinn)
Hls, 2Trv, Rõn - 4 var.
A2b3*.Tõisen ilman raiutas puid, siia ilma langeve laastu? Lumet sadab
Trv 1897 (J. Vaine)
Trv, Ote - 2 var.
A2c*.Teisen ilman raotakse puid ja teise ilma langevad laastud? Lumi
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Amb v. JMd, Trt - 2 var.
A2d1*.1) Tõises ilmas raiutakse puid, laastu kargave siia maale? Välk
Pst 1888 (J. Jaakson)
2) Tõisen ilman raiutas puid, siia maale kargava laastu? Lume sadab
Trv 1890 (V. Mõts)
Trv, 2Pst - 3 var.
A2d2*.Tõisen ilman raiuts puid, siia maale käüve lastu? Lumesadamine
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Hls, Hel - 2 var.
A2d3*.Tõises ilmas raiutaks puid, laastud langevad siia maale? Lumi
Hel 1888 (J. Pastarus)
Hel, San - 2 var.
A2e1*.Teises ilmas raiutakse puid, aga laastud kargavad meie maale? Lumesadamine
Hää 1936 (L. Kraavik)
Amb v. JMd, Hää - 2 var.
A2e2*.Teises ilmas raiutakse puid, laastud langevad meie maale? Lumesadu
Ote 1930 (A. Aavik)
Jõh, Koe, Vig, Ote - 4 var.
A2e3*.Teises ilmas raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? Lumi
Trt 1934 (K. Kirss)
Rap, Trt - 2 var.
A2f.Teises ilmas raiutakse puid, laastud kukuvad meile? Välk
Amb v. JMd 1937 (A. Kalme)
A2g.Tõisen ilman raiutas puid, lastu kargave laiali? Lumesadu
Trv 1894 (J. Liller)
A3.Tõsen ilman ragutakse tamme ja siia karkse lastu? Välk
Plv 1939 (M. Edu)
A4.Teismaailmas raiutakse, laastud tulevad meie maale? [Lahendus puudub]
Aud 1964 (S. Lätt)
A5.Teises maailmas raiutakse puid, laastud lendavad meile? Pikne
Plv 1978 (M. Adel)
B1.Seoh ilmah raotas, tuuhu ilma karglõs lastu? Jummal mürstas
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
B2.S'ooh ilmah raotas puid, tuuhu ilma karglõs lastu? Mürstas ja pälki pill
Se 1938 (A. Tammeorg)
B3.S'oo ilma raotas tammõ, tuuhu ilma tsilgusõ lastu'? Pälki pill
Se 1933 (N. Oinas)
C1.Seal ilmas raiutasse, laastud kukuvad siia maal? Lume sadab
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
C2a.Sääl ilman raotas puid, siia ilma kargas last? Lumesadu
San 1924 (E. Päss)
C2b.Sääl ilman raotes puid, siiä ilma lendäse lastu? Lumesadu
Hel 1925 (E. Päss)
C2c.Sääl ilman raotas puid, siia ilma tuleva lastu? Lumesadu
Ote 1892 (J. Ainson)
D1a*.Tuuh ilmah raotas, s'ooho ilma kargasõ laastu? Lummõ satas
Se 1935 (A. Jänessoo)
2Se - 2 var.
D1b.Tuuh ilmah raotas, s'ooho ilma tsilgusõ lastu? Pälki pill
Se 1935 (A. Põhi)
D1c.Tuuh ilmah rago, s'oohõ ilma pillusõ' lastu'? Müristas, lüü välku ja vihma satas
Se 1939 (P. Toomemägi)
D1d*.Tuuh ilmah raotas, lastu satasõ s'ooho ilma? Lund sajab
Se 1938 (J. Ilvik)
3Se - 3 var.
D2a*.Tuohn ilmahn puid raotas, suohn ilmahn lastu' kargase'? Vanaesä, pälk
Lut 1894 (O. Kallas)
Se, Lut - 2 var.
• LMr 132 (194)
D2b*.Tuuh ilmah raotas puid, s'oohtõ ilma satasõ lastu? Lummõ satas
Se 1937 (F. Ilvik)
3Se - 3 var.
D3.Tuuh ilmah lasta raotas, siiä ilma lastu satasõ? Lumi
Se 1937 (N. Ress)
D4a1.Tuuh ilmah raotas tammõ, s'ooho ilma tsilgusõ lastu? Pälki pill
Se 1932 (A. Tammeorg)
2Se - 2 var.
D4a2.Tuuh ilmah raotas tammi, s'ooho ilma tsiugõlõsõ lastu? Lummõ satas
Se 1934 (F. Paloots)
D4a3.Tuuh ilmah tammõ raotas, s'ooho ilma lastu karglõs? Jummal müristäs
Se 1929 (P. Podrätšikov)
D4a4.Tuuh ilmah raotas tammõ, a s'ooho ilma tulõva lastu'? Lummõ satas
Se 1929 (A. Gehrke)
D4b1.Tuuh ilmah raotas tamme, seole maale tuleva lastu? Lumme satas
Se 1972 (K. Salve)
D4b2.Tuuh ilmah raotas tammõ, siiä' karglõsõ' lastu'? Pälke pill
Se 1927 (J. Orusaar)
E1.Kui ühes ilmas raiutie, siis tõise laastud kargavad? Lund sadamaie
Lüg 1889 (E. Bachmann)
E2.Ühes ilmas lõhutakse puid, teise ilma kargavad laastud? Lumesadu
Krl 1930 (L. Uibopuu)
F.Tõsõ ilma veereh raodas puid, seo ilma tsilgusõ' lastu'? Lummõ satas
Se 1931/3 (H. Tampere)
G.Üteh ilma veereh raotas tammõ, tõistõ veerde lindasõ laastu'? Pikne ja välk
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 48 (1887) 384 (23); Leoke Vv Tähtr. lk-ta (16)
H1.Tuul maal raotas, s'oolõ maalõ lastu' kargasõ'? Lummõ satas
Se 1934 (M. Podrätšikov)
H2a*.Tuul maal puid raotas, s'uule maale lastu karglese'? Lumi satas
Lut 1894 (O. Kallas)
Har, Lut - 2 var.
• LMr 132 (195)
H2b.Tuuh maal puid raotas, s'oohõ ilma tsilgusõ lastu? Pälki pill
Se 1933 (N. Oinas)
H3a.Tuul maal tammõ raotas, seolõ maalõ lastu tsilgusõ? Rahategemine
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (80); E EM 159 (1524); E EM2 137 (1983)
H3b*.Tuul maal raotas tammõ, s'oolõ maalõ karglõs lastu'? Pälki pill
Se 1927 (M. Pihlapuu)
5Se - 5 var.
H3c*.1) Tuul maal tammõ raotas, s'oolõ maalõ lastu tulõva'? Kir'a'
Se 1956 (V. Pino)
2) Tuul maal raotas tamme, s'oolõ maalõ tuleva lastu? Lumme satas
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, 3Se - 4 var.
I1a.1) Sääl maal raotas puid, siiä kargava lastu? Välk
Nõo 1888 (J. Tüklov)
2) Sääl maal raotas puid, siiä kargasõ laastu? Lumõ satas
Rõu 1894 (A. Assor)
Pst, Nõo, Rõu, Tt - 4 var.
I1b*.1) Sääl maal raotes puid, siiä maale kargase lastu? Müristemine, räüss (rahe)
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2) Sääl maal raiutakse puid, laastu kargave siia maale? Lund sadab
Pst 1889 (H. Henno)
Pst, 2San, Urv, Krl, Har - 6 var.
I1c.Sääl maal raotas puid, siiä maale satase laastu? Lund sajab
San 1932 (S. Vellner)
I1d.Sääl maal raiutakse puid, laastud langevad seie maale? Lumi sadab
Äks 1893 (P. Sepp)
I2a.Seal maal raiutakse tamme, siia kargavad laastud? Lumesadu
TMr 1889 (J. Tootsi)
I2b.Sääl maal raodas tamme, siia maale kukus last? Välk
Räp 1875 (J. Jagomann)
I2c.Siin maal raotas, sinna maale jooksva laastu? Kirjasaatmine
Kan 1888 (G. Veski)
J1.Siin maal lahutas puid, lastu lendäse tõsele maale? Müristas ja välku lüü
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
J2.Siin maal lahutas puid, sinna maale lendas laast? Äike
Urv 1967 (M. Saavel)
K.Ühel maal raiutakse puid, teisele maale kargavad laastud? Rässasadu
Vru 1925 (J. Kont)
L1a.Muial maal raotas, siiä maalõ kargas last? Pikne
Rõu 1891 (A. Jennes)
L1b.Muul maal raotas, s'oolõ maalõ lastu' tsiugõlõsõ'? Pikse ja välk
Se 1928 (T. Haak)
L2a1.Muial maal raotas puid, siia kargas last? Lumme satas
Urv 1890 (H. Lellep)
Urv, Rõu - 2 var.
L2a2.Muial maal raotas puid, siiä tulõva lastu? Raha
Rõu 1936 (A. Raadla)
2Rõu - 2 var.
L2b1*.1) Mujal maal raiutas puid, lastu kargave siia maale? Lume satas
Krk 1889 (M. Kõdar)
2) Muul maal raodass puid, seele maalõ karglõsõ lastu'? Sõda, laastud olevat kirjad
Har 1944 (S. Tanning)
Saa, 2Krk, Hel, Ote, 3Har, Se - 9 var.
L2b2.Muial maal raotas puid, lastu tulõva seolõ maalõ? Raha tetas
Rõu 1889 (K. Thom)
San, Rõu - 2 var.
L2b3.Muial maal raotas puid, siia maale satasse lastu? Lumme satas
Kan 1895 (J. Tedder)
L2b4.Muil maal puid raotas, lastu' siiä' maalõ langõsõ'? Pikõne
Lut 1925 (P. Voolaine)
L2b5.Muial maal raiuts puid, laastu lendäve siia maale? Müristeb, lööb välku
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
L2c.Muial maal raiutas puid, meie maal langevad lastud? Lumesadu
San 1967 (S. Lätt)
ÜÕÕ 26 (3)
L2d.Muil mail raiutakse puid, meie juure langevad laastud? Lund sajab
Pär 1888 (M. Lipmann)
L3a.Muul maal raotas tamme, siia tuleva lastu? Lumesadamine
Vas 1894 (P. Saar)
L2b*.Tamme raiuts muial maal, lastu kargas siiä maale? Lume satas
Krk 1889 (J. Kuusik)
2Hls, Krk, Urv v. Krl - 4 var.
M1a.Võõral maal raotas, siiä maale kargase lastu? Lumesadu
Ote 1893 (J. Tammemägi)
M1b.Võeral maal raiutakse, laastud kukuvad seie maale? Lumesadu
Tor 1888 (T. Tilk)
M2a1*.Võõral maal raiutas puid, siia kargavad lastud? Kirjad
Urv 1887 (J. Paap)
2Urv, Räp - 3 var.
M2a2.Võõral maal raotas puid, siia käiva laastu? Pikne
Räp 1933 (R. Viidebaum)
M2a3.Võõral maal puid raotase, lastu siia langese? Lumme satas
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
E EM 181 (1767); E EM2 156 (2289)
M2a4.Võõral maal raotas puid, laastu lendava siia? Räüsäsadu (rahe)
Ran 1889 (A. Tobber)
Ran, Ote - 2 var.
M2b1*.1) Võõral maal raotas puid, siiä maalõ kargasõ laastu? Lumõsadu
Rõu 1896 (H. Treu)
2) Võõral maal raotas puid, siia maalõ kargas last? Välk
Urv 1888 (G. Seen)
Kuu, Hää, Krk, Pst, Trm, Kam, Ote, Kan, Urv, Urv v. Krl, 2Rõu - 12 var.
M2b2*.Võõral maal raiutakse puid, laastud käivad seie maal? Välko pillub
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Võn, Puh, Kan - 4 var.
M2b3*.Võõral maal raotes puid, siiä maale satasse lastu? Lumesadamine
San 1888 (K. Gross)
Trv, San, Rõu - 3 var.
M2b4*.Võõral maal raiutakse puid, siia maale langeva lastu? Lume sadab
TMr 1890 (J. Mägi)
Kuu, TMr, Trt - 3 var.
M2c.Võõral maal raotas puud, umalõ maalõ kargasõ laastu? Välk
Rõu 1895 (A. Perli)
M2d1.Puud raiud võeral maal, laast kargab meie maal? Kiri
Hää 1889 (E. Grant)
M2d2.Võõral maal raiutse puud, laastud käivad meie maale? Välk
Vil 1893 (J. Täht)
M2d3.Võõral maal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? Äikesevihm
Urv 1955 (K. Antsov)
M2e.Võõral maal raotas puid, lastu käivä üle mere? Lumesadu
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
M3.Võõral maal raiutakse tamme, siia maale karglevad laastud? Välgulöömine
Se 1932 (M. Lillemägi)
N1.Venemaal raiutakse, laastud lendavad meite maale? Raha
Kos 1892 (T. Wiedemann)
N2*.Vennemaal raotas puid, lastu tuleva siia maale? Lumme satas
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Se - 2 var.
N3.Vinnemaal raotas tammõ, s'oolõ maalõ laastu' kargasõ'? Pälk (välk)
Se 1937 (I. Rohtla)
O+.Saksamaal raotas puid ja Eestimaalõ kargas last? Lumõsadu
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Ote, 2Krl, Se - 4 var.
Pa.Tartu liinan raotas puid, lastu kargasõ meie poole? Lumme satas
Võn 1909 (J. Moodis)
Pb.Tartoh tammõ rajotas, lastu siia kargasõ? Raamatutrükkimine
Räp 1889 (J. Poolakess)
Pc.Tartus raiutakse tamme, laastud kukuvad siia maale? Lumesadu
PJg 1928 (V. Erm)
Q+.1) Säälpool raodas puid, siiapoole tuleva lastu? Lumme satas
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
2) Mees raiub puud, laastud käivad siia maale? Lumesadu
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Nõo, Krl, Räp, Se - 4 var.
Hiie-Müürsepp IV/I 134
R.Moskvas raiutakse, laastud lendavad meie maale? Kiri
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Sa.Mies raiub sääl maal ja laastud lendavad seia maale? Lumesadu
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
Sb*.Seal maal raiutakse, laastud kargavad siia maale? Lumesadu
Jõh 1888 (A. M. Saar)
2Jõh - 2 var.
Sc.Siäl mual raiutasse, siie käävad luastud? Välku lüüb
Kod 1888 (J. Liiv)
Š.Mees raiub võõral maal, laastud kargavad meie maal? Lund sadab
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Z1.Riiamaal raiutakse, siia laastud langevad? Lumekibemed
Vai 1889 (H. Masing)
Z2a.Soomemaal raiutakse puid, laastud kargavad siia? Lund sadab
KJn 1888 (J. Koit)
E EM 142 (1343); E EM2 124 (1756); Nugis 293 ja 314 (208); Metstak 24 ja 35 (250)
Z2b.Soomemaal raotas puid, lastu tuleva siia maal? Lumme satas
Võn dat-ta (J. Kihu)
Pet. HS I 79
Ž1a.Mees raiub Hiiumaal, lastud tulevad seia? Rahet saab
Plt 1878 (K. Moks)
Ž1b1.Mees raiub Hiiumaal, laast kukub seia maale? Rahe
Tt 1868 (G. C. Nörmann)
• Nörmann 36 ja 56 (83)
Ž1b2.Mees raiub Hiiumaal, lastud käivad siia maale? Lund sadab
Ran 1886 (P. Nõgges)
• OM nr. 6 (1886) 204
Ž1b3.Mees raiub Hiiumaal, laastud langvad siia maale? Merelained
Kaa 1889 (J. Koppel)
Ž1b4.Mees raiub Hiiomaal, laastud lendavad siia maale? Lumesadu
Tor 1889 (M. Sahl)
Ž1c1.Mees raiub Hiiumaal puid, laastud lendavad meie maale? [Lahendus puudub]
Vän 1937 (U. Riiel)
Vän, Pil - 2 var.
E EM 92 (777); E EM2 79 (984); E MM 12 ja 44 (153); E MM2 12 ja 47 (155); Ordlik EKÕ (1968) 15 (3); E MM3 9 ja 38 (155)
Ž1c2.Mees raiub Hiiumaal, laastud lendavad meie maale? Lumesadu
Jäm 1906 (H. Usin)
Ž1c3.Mees raiub Hiiumaal, loastud langevad meie moale? Välk, köueke
Jaa 1938 (A. Vinkel)
Kuu, Sa, Jaa, Pst v. Pil - 4 var.
Metstak2 64 ja 66
Ž1c4.Mees raiub Hiiumaal, laastud kukvad meie maale? Rahesadu
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Ž1c5.Mees raiub Hiiumaal, laastud kargavad meie maale? Välk
Hls 1893 (M. Kuum)
Ž1d1.Mees raiub Hiiumaal, laastud langvad Läänemaale? Rahe ja lumi
Han 1889 (A. Reimann)
Ž1d2.Mees raiub Hiiumaal, laastud lendavad Läänemaale? Lumi
LNg 1895 (J. Prooses)
Ž2.Vanamees raiub Hiiumaal, laastud langevad meie maal? Lume- ehk rahesadu
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 33 ja 55 (142); E EM 173 (1684); E EM2 150 (2185); Käis EV I4/I 32 (2)
Ž3a.Hiiumaal raiutakse, laastud tulevad siia? Lumi
Tõs 1889 (M. Kampmann)
2Tõs - 2 var.
Ž3b.Hiiumaal raiutakse, laastud lendvad siia? Lumesadu
Krj 1940 (O. Grepp)
Ž3c.Hiiomaal raotas, lastu kukusõ siiä? Müristäs
Kan 1896 (G. Loodus)
Ž3d.Hiiumaal raiutakse, laastud kargavad seie maale? Rahe
VMr 1888 (J. Puurmann)
Ž3e.Hiiumaal raotas, lastu käivä siiä maale? Lume satab
Puh 1889 (D. Arak)
Ž3f.Hiiumaal taotakse, laastud langevad meie maale? Lumesadu
Tõs 1952 (U. Kolk)
Ž3g.Hiiumaal raiutasse, laastud tulevad saare otse? Lumesadu
Khk 1937 (L. Köögardal)
Ž4a1.Hiiumaal raiutakse puid, laastud lendavad siia maale? Lumesadu
Urv 1955 (M. Reisma)
Ž4a2.Hiiumaal raiutakse puid, lastud kargavad seie maale? Pitkne
Hel 1889 (H. Karolin)
Ž4a3.Hiiu metsan raotas puid, laastu käävä siia maale? Lumesadu
Võn 1895 (J. Moodis)
Ž4b1*.Hiiumaal raiutakse puid, meie maale kukuvad laastud? Lumesadu
Võn 1874 (G. Soo)
Pal, Võn - 2 var.
Ž4b2.Puid raiuts Hiiumaal, lastu kargas meie maale? Välgutab
Krk 1889 (J. Kunimägi)
Ž 4b3.Puid raiuta Hiiumaal, laastud langevad meie maale? Vihmasadu
Tln 1940 (G. J. Kallus)
Ž 4b4.Hiiumaal raiutakse puid, laastud satuvad meie maale? Lumesadu
Sa 1932 (E. Rossner)
Ž 5a.Hiiumaal tautse tamme, laastud kukuvad siia maale? Müristamine ja rahesadu
KJn 1895 (J. Koord)
Ž 5b.Hiiumaalt raiutakse laastu ja laastud lendavad seia? Kirjad
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
T1a.Mees raiub Muhumaal, laastud kargvad seie maale? Välk
Hag 1889 (J. Valdmann)
Hag, Mih - 2 var.
T1b.Mees raiub Muhumaal, laastud paistvad meie maale? Välk
Emm 1939 (E. Ennist)
E EM 92 (777); E EM2 79 (984); E MM 12 ja 44 (153); E MM2 12 ja 47 (155); Huvit. II3 113 ja 248 (6); Täheke nr. 6 (1965) 16 (1); SSTT 121; Metstak 23 ja 35 (237); Hiie-Müürsepp III/I 12; Metstak2 64 ja 66; E MM3 9 ja 38 (155)
T2a.Muhumaal raiutakse, laastud langevad meie maale? Pikne
Var 1938 (A. Karotom)
T2b.Muhumaal puid raiutakse, laastud langvad meie maale? Vihm; rahe
Pär 1888 (M. Oiderman)
U1a.Mees raiub Saaremaal, laastud lendavad siia maale? Lumi
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
U1b.Mees raiub Saaremaal, laastud kukuvad siia maale? Lumesadu
Var 1888 (M. Karotom)
U1c.Saks raiub Saaremaal, laastud kukuvad suure maale? Lumesadu
Var 1938 (L. Roos)
U2a.Saaremaal raiutakse, laastud langevad meie maale? Lumesadu
Tln 1938 (H. Martinson)
U2b.Saaremaal rajutase, laastud tulevad meie maale? [Lahendus puudub]
Kir 1969 (M. Tuul)
V+.Mees raiub Läänemaal, laastud põrkavad siia maale? Lumesadu
Vän 1889 (J. Tammann)
Vig, Vän, Plt - 3 var.
Wa.Mees raiub muial maal, laastu kargav siiä maal? Välk
Hls 1888 (P. Ruubel)
Wb.Miis raiub muial maal, laastud langvad siiä maale? Välk
Saa 1888 (P. Sitzka)
Õ1a.Mees raiub kaugel maal puid, laastud kargavad siia maale? Rahe
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Õ1b.Mehed kaugel raiuvad, laastud meile langevad? Raha
Tor dat-ta (T. Tilk)
Vän, Tor - 2 var.
E EM 93 (789); E EM2 80 (999)
Õ2a.Kaugel maa raiutakse, laastud langevad siia maale? Lumesadu
Jõh 1888 (N. Otto)
Õ2b1.Kaugel maal raiutakse puid, lastud käivad seie maale? Rahesadu, lumi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Õ2b2.Kaugõl maal raodas puid, s'oolõ maalõ tulõva lastut? Lumõ satas
Vas 1902 (J. Jakobson)
Õ2b3.Kaugel raiutakse puid, laastud langevad meie maale? Lumesadu
Äks 1992 (E. Leek)
Ä1.Tõsõl maal raotas puid, siia satassõ lastu? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (G. Wulff)
Ä2a.Tesel maal raotas puid, siia maale kargas last? Pikne
Har 1934 (O. Lipstok)
Ä2b.Teisel maal raiub puid, laastud kukuvad siia maale? Lumi
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Ä3a.Tõõsõl maal lahotas puid, lastu käüva me maalõ? Lumesadu
Võn 1931 (L. Unt)
Ä3b.Teisel maal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? Lumesadu
Kuu 1935 (E. Silberberg)
Kuu, Mar - 2 var.
Ä3c.Teisel maal raiutakse puid, laastud langevad meie maale? Lumesadu
Ta 1932 (L. Zirk)
Ö1a.Mees raiub mere taga, laastud langevad meie maale? Lumesadu
KJn 1932 (J. Grauberg)
Ö1b.Mees raiub üle mere metsas, laastud tulevad siia? Lumesadu
Tõs 1921 (S. Lind)
Ö2a.Mere taga raotasõ, lastu' lindasõ' mii maalõ? Lumesadu
Plv 1966 (E. ja H. Tampere)
Ö2b.Teinepool merd raiutakse puid, laastud langevad meie maale? [Lahendus puudub]
Kuu dat-ta (Rumberg)
Ö2c.Üle mere raiutakse tamme, laastud kukuvad siia maale? Lumesadu
Tor 1889 (M. Tilk)
Ü1.Mees raiub metsas, laastud kukuvad siia maale? Lund sajab
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ü2*.1) Taivahn raotase, lastu siia kargase? Pälk
Lut 1894 (O. Kallas)
2) Taevas tamme raiutakse, meie maale sadavad laastud? Lumesadu
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Pst v. Pil, Trm, Lut - 3 var.
• LMr 131 (173); E EM2 128 (1832)
X1*.Mere taga hööveltaks laudu, laastud lendavad meie maale? Lumesadu
KJn 1961 (A. Seep)
Jõh, KJn - 2 var.
X2*.1) Tõises ilmas ehitakse hoonet, siia käivad laastud? Lund sadab
Trv 1889 (J. Käger)
2) Teises ilmas tehakse tuba, laastud kargavad seie maale? Lume- ehk rahesadu
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Kuu, Trv - 3 var.
X3+.1) Võõral maal raotas tammõ, a s'oolõ maalõ pilva' helgi' vasta? Pälki hiit
Se 1973 (P. Hagu)
2) Siin maal haava raotas, sinna lehe libisese? Kiri
Räp 1888 (J. Puksov)
Y1a.Mees raiub Hiiumaal, hääl kuuldaks siia maale? Müristmine
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
Kontam.: = 242Q1a
Y1b.Hiiumaal raiutse puid, hääl kuuleb meie maale? Müristamene
Saa 1966 (R. Viidalepp)
Kontam.: = 242Q1b
Y2.Vanamees taob kaugel maal, mürin kostab meie maal? Pikne
Mar 1937 (E. Ennist)
Kontam.: = 242Q2
Vrd.2177 2240 2555
2175.TEIST NÄRIB, ISE KISENDAB? Saag - 0+2+21+28 = 51 (128) var.
Aa1.Teist närib, ise kisendab? Saag
Saa 1930 (A. Räägel)
Kad, Sim, VMr, Krj, 2Mus, Vän v. Trt, Saa, Ran, Plv, 2Räp - 12 var.
Kmpm. Kõ 60 (4); Kmpm. KLr I8 51; Kmpm. A6 58 (4); Kmpm. EL I9 78; Kmpm. EL II10 141; Taev-Mihkla 51
Aa2*.Teist närib ja ise kisendab? Saag
Muh 1938 (M. Viidalepp)
Amb, Vig, Mih, Muh, Vän, Trt, Ote, Se - 8 var.
Ab1.Teist närib, ise karjub? Oherd
Pöi 1961 (A. Rand)
Mär, Noa, Pha, Pöi - 4 var.
Mihkla-Tedre 56; Pioneer nr. 2 (1964) 22; Säde nr. 104 (1967) ja 9 (1968) 8 (5); Mihkla-Tedre EK9 19; Metstak 12 ja 33 (87); Laagus-Õunapuu 168; Hennoste 38 (6); Metstak2 28 ja 30; Müürsepp-Viisimaa 39
Ab2*.Teist närib ja isi karjub? Saag
Käi 1948 (V. Kukk)
Sim, Käi, Kaa, Pha - 4 var.
Ac*.Esi rüük, tõist näri? Puulõikamine, saag
Urv 1958 (A. Reigo)
Elv, Urv, Räp - 3 var.
Ad*.Teist närib, ise vingub? Saag
Ote 1957 (T. Landra)
Pil, 2Ote - 3 var.
Ba.Teist süüb, isi kisendab? Puur
SJn 1948 (A. Ratas)
Kuu, SJn - 2 var.
Bb1.Teist sööb, ise karjub? Saag
Muh 1976 (R. Rull)
Amb v. JMd, Noa, Muh, San - 4 var.
Janno-Salun III 114; Säde nr. 80 (1985) 4
Bb2*.Sööb teist ja ise karjub? Höövel, kui hööveldad
Sim 1938 (J. Arro)
Sim, Tor - 2 var.
Pioneer nr. 7 (1955) 24 (6); Säde nr. 70 (1959) 4 (2)
Bc.Tõist sööp, esi röögip? Saagimine
Krk 1936 (M. Sarv)
Bd.Eis tõist sööse ja tänitäs ka'? Saag lõikas puud
Se 1938 (A. Tubli)
Be.Teist sööb, ise mürab? Saag
Hls 1939 (L. Ilbak)
Ca.Isi karjub ja teist hamustab? Saag
Mih 1894 (A. Kappak)
Cb.Ise hammustab ja karjub? Saag
Hää 1934 (J. Nurme)
D*.Tõisi ta pureb, aga ise röögib? Saag
Rõn 1889 (C. Berg)
Rõn, Har - 2 var.
E.Teist kisub, ise karjub? Tuul
Khk 1955/9 (anon)
F.Teist lõhub, ise vingub? Saag
Ta 1932 (L. Zirk)
2176.TÕISEL SAAB TEHA, OMAL EI SAA? Surnukirstu - 0+1+0+0 = 1 (7) var.
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 150 (1431); Kmpm. KH 43; E EM2 130 (1873)
Vrd.851
2177.TÕISEN ILMAN MÕSTAS RÕÕVIT, SIIA ILMA KÄÜVE PISARE? Vihmasadu - 1+4+2+0 = 7 (9) var.
A1a.Tõisen ilman mõstas rõõvit, siia ilma käüve pisare? Vihmasadu
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
A1b.Teises ilmas mõstakse rõõvid, aga pisarad tulevad meie maale? Vihm
Trv 1889 (A. Rull)
A1c.Teises ilmas pestakse riideid, pisarad kargavad siia? Vihma sadab
Saa 1889 (J. Tuul)
A1d.Teises ilmas pestakse pesu, pisarad käivad meie maale? Vihm
Trv 1895 (J. Sams)
A2.Võõral maal mõstakse rõõvid, pisarad käivad seie maal? Vihma satab
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B.Tuul maal iketas, siia tule silmävesi? Vihma satas
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C.Petserin pestäs last, veretsilga tuleva siiä maale? Vihma satas
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.2174
2178.TÕISI KUTSUB SISSE, ISE LÄHAB VÄLJA? Kirikukell - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Tõisi kutsub sisse, ise lähab välja? Kirikukell
Pst 1889 (H. Henno)
b.Palju kutsub teisi sisse, ise jääb ometi välja? Kirikukellad
Vil dat-ta (H. Leoke)
2179.TÕNÕ TEGE HÄÄLT, ESI KULLÕS PÄÄLT? Viiul - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kam 1888 (J. Siimus)
2180.TÕSÕL POOL MÄKE LUVVAS KUHJA, TÕSÕL POOL SATAS VIHMA? Sittumine ja kusemine - 0+17+19+10 = 46 (50) var.
A1.Vihma satas, kuhja luvvas? Sitmine
Rõu 1936 (J. Gutves)
Lai, 2Rõu - 3 var.
A2*.Ees sajab vihma, taga teeb kuhja? Pissimine ja kakamine
Pde 1988 (S. Kesküla)
Nrv, Pde, Räp - 3 var.
A3*.Eesõues sajab vihma, tagaõues tehakse kuhja? Püksieri
Mus 1939 (K. Lepp)
2Krj, 2Mus, Jaa, Hää - 6 var.
A4.Toa ees sajab vihma, toa taga tehakse kuhja? Inime loomulikkude asjade õiendamisel
Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
A5.Elu ees sajab vihma, elu taga luuakse kuhja? Inimene toimetab loomulikke vajadusi
Kaa 1947 (E. Reinart)
A6.Ukse ees sajab vihma, toa taga tehakse kuhja? Äkamine
Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
A7.Ütel pool majal sate vihma, teisel pool maja loodi kuhja? Ütel pool maja pissud, teisel pool teed mustust
Ote 1982 (T. Tammo)
A8a1*.Ühel pool mäke satas vihma, teisel pool luvvas kuhje? Väljaheited
Rõu 1937 (H. Mõtus)
2Rõu, Vas v. Se, 2Se - 5 var.
A8a2*.Tõsel pool mäke satas vihma, tõsel pool mäke luvvas kuhja? Inemine "kükitäs"
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vil, 2Ote, San, Kan, Plv - 6 var.
A8b1*.Ütel puul mäke luvvas kuhja, tõsõl puul mäke satas vihma? Sitt ja kusi
Rõu 1932 (H. Tampere)
Vil, 2Rõu, Se, As - 5 var.
A8b2*.Tõsõl pool mäke luvvas kuhja, tõsõl pool satas vihma? Sittumine ja kusemine
Ote 1889 (G. Wulff)
3Ote, Kan, 2Urv - 6 var.
B.Tõspuul mäke satas vihma, tõspuul mäke luvvas kuhja, kuhja kotal müristes? Miis püksel
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C*.Taga tare müristab, ehen tare sadab vihma? Püksikõrral käimine
Pst 1946 (A. Pikamäe)
2Hel, Pst - 3 var.
D*.Ees tare sadab vihma, taga tare laseb laksu? Vee- ja pussulaskmine
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Pst - 2 var.
E.Siinpuul mäke satas vihma, tõsel puul mäke raotas puid? Müristamine
Vas 1936 (A. Raadla)
F.Ukse ees sajab vihma, toa taga võetakse loogu? Kusemine
SJn 1937 (G. Bakhoff)
Kontam.: = 2252D
Vrd.2252
2181.TA JOOB, AGA EI SAA KUNAGI TÄIS? Maa - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
A.Ta joob, aga ei saa kunagi täis? Maa
Rõn 1889 (C. Berg)
B.Kes joob, joob, aga joonuks ei saa? Maa
PJg 1989 (A. Kritt)
2182.TA LIPIP JA LAPIP, SISKI ÜITS SILM PÄHÄN? Nõgel - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Krk 1890 (J. Kivisäk)
2183.TEDÄ TARVITAVA KÕIK, TEDÄ ARMASTAVA KÕIK, TEDÄ KARDAVA KÕIK? Tuli - 0+0+0+1 = 1 (55) var.
a.Kõik armastavad teda ja ükski temata ei või elada ja siiski kardavad teda kõik? Tuluke
Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (31); Lönnrot2 181 (41); Wied. 270; ER Kal. (1888) 100 ja 103 (10); E EM 68 (508); E EM2 61 (660); E MM 10 ja 43 (107); Songi2 35; E MM2 10 ja 46 (109); Ainelo III 50; Jürisson 190 (5); Nugis 289 ja 313 (103); Belskaja-Aleksejeva VI 127 (17); Belskaja-Aleksejeva VII4 120 ja 173 (17); Metstak2 23 ja 25; E MM3 7 ja 37 (109); Mihkel nr. 6 (1995) 54 (4)
b.Tedä tarvitava kõik, tedä armastava kõik, tedä kardava kõik? Tuli
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
2184.TEUMEHED TEHTI TEIVASTEST, AETI KOKKU HARKIDEST? Aed - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 151 (1437); E EM2 131 (1880); Metstak 11 ja 32 (62); Metstak2 20 ja 22
2185.TERÄV ÕTS, KOTID LÕHUB JA MUA SISSE LÄHÄB? Hiir - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Kod 1939 (A. Univere)
2186.TERE TEELE, TERE MEELE, TERE EGALÕ TALOLÕ? Tiirada - 1+29+39+13 = 82 (152) var.
A1a1.Tere meile, tere teile, tere igale talule? Jäljed
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
Kuu, Ris, 3Räp, Se - 6 var.
E EM 151 (1438); E EM2 131 (1882); Nurmik II 13 (15); Kmpm. EL II8 39; Nugis 294 ja 314 (225); ÜÕÕ 94 (6); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (18); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (2)
A1a2.Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ? Tiirada
Se 1938 (A. Tubli)
Räp, Pst?, 11Se - 13 var.
Metstak2 37 ja 38
A1a3*.Tere teele, tere meele, tere, tere tõõsõ talolõ? Tiirada
Se 1929 (T. Kõivastik)
2Se - 2 var.
A1b1.Tere tii poolõ, tere mii poolõ, tere õgalõ talolõ? Teerada
Se 1985 (M. Parksepp)
2Se - 2 var.
A1b2.Tere, tere mii poolõ, tere, tere, tii poolõ, tere õgalõ talolõ? Tii
Se 1977 (P. Hagu)
A1c.Tereh sinnä', tereh tännä', tereh õgalõ talolõ? Tiirada
Se 1928 (T. Haak)
4Se - 4 var.
A2a.Tere teele, tere meele, tere õgalõütele? Tiiharo'
Se 1929 (V. Savala)
5Se - 5 var.
A2b.Tere sullõ, tere mullõ, tere egalõütele? Tiirada
Se 1888 (H. Prants)
Ba.Tirk teile, tirk meile, tirk igale talole? Taluteed
Se 1941 (G. Ränk)
Bb.Türk sinnä', türk tännä', türk egalõ talolõ? Tii
Se 1927 (P. Voolaine)
C1a1.Rebo teele, rebo meele, rebo egale talole? Tee
Plv 1890 (J. Tobre)
Plv, Vas v. Se, Se - 3 var.
C1a2.Teile rebo, meile rebo, egäle talolõ esi rebo? Tiirada
Kan 1888 (J. Väggi)
C1a3.Rebo meile, rebo teile, rebo igale talole? Tee
Kan 1888 (G. Veski)
Trt, 2Kan, Se - 4 var.
C1b.Rebo sul, rebo mul, rebo egal talol? Teerada
Võn 1926 (M. Blum)
C1c1*.Rebo sinnä, rebo tännä, rebo õgale talole? Tee
Se 1928 (E. Põllula)
9Se - 9 var.
C1c2.Rebo sinna, rebo siiä, rebo õgalõ talolõ? Tiiraa'
Se 1934 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
C2.Rebu meile, rebu teile, rebu egal majale? Teeraa
Plv 1889 (G. Pennert)
C3.Rebu meile, rebu teile, rebu kõigele külale? Teeradad
Lai 1888 (M. Kolluk)
C4.Räbo ütte, räbo tõstõ, räbo käü kõiki paiko? Teerada
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (70); E EM 134 (1248); E EM2 116 (1630)
D*.Teele lätt ka' lebo, meele tulõ ka' lebo, lebo lätt egalõ talolõ? Tii lätt eka tallo
Se 1934 (A. Kits)
2Se - 2 var.
E.Moor'a meele, moor'a teele, moor'a egalõ talolõ? Tii, jalgrada
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
F1*.Rida meile, rida teile, rida egalõ talulõ? Tii
Rõu 1896 (H. Treu)
Rõu, Plv - 2 var.
F2*.Rida meile, rida teile, rida kõigile külale? Teerada
Äks 1893 (P. Sepp)
Jõh, Äks - 2 var.
E EM2 116 (1634)
Ga.Reku sinna, reku tänna, reku tõisele talule? Tee
Puh 1889 (D. Arak)
2Puh - 2 var.
Gb.Reku meile, reku teile, reku teise talusse? Tiiraad
Ksi 1926 (P. Berg)
Gc.Reikul sinna, reikul tänna, reikul teisele talule? Teerada
Plt? dat-ta (anon)
H.Tiku meile, tiku teile, tiku teisele talule? Teeradad
MMg 1889 (A. Vuks)
I.Tipu meile, tipu teile, tipu teisele talule, tipu kõigile külale? Teerada
MMg 1888 (G. Tenter)
2MMg - 2 var.
J.Tiiru mulle, tiiru sulle, tiiru tõisele talule? Teerada
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 152 (1451); E EM2 132 (1897)
K*.Riba meile ja riba teile, riba kõigile külale? Teeradad
MMg 1888 (A. Artis)
Pil, MMg, Äks - 3 var.
E EM 134 (1250); Lasteleht jõuluks (1900) 15 (3); Schneider Elusal. Kal. (1905) 17 ja 42 (17); E EM2 116 (1632); Puus. KH II5 100
L.Liba teile, liba meile, liba kõigele külale? Tee
Kod 1895 (K. Ostra)
M.Köisi meil, köisi teil, köisi kõige linnale? Teed
Pal 1891 (H. Maasen)
N.Tibu meile, tibu teile, tibu igasse peresse? Teed
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 151 (1439); E EM2 131 (1883)
O+.Käip sinna, käip tänna, käip tõesili talule? Teerada
Ote 1889 (V. Vaher)
Ote, Se - 2 var.
Vrd.1610E4a7
2187.TIBU JOOKSEB MÖÖDA TEED, TIBU TIIVAD LOHAKILLE? Heinakoorm - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
Vrd.181A12
2188.TIBU KEIB TEED KAUDU, TIBU JALAD TÕRVASED? Rattad - 0+5+4+0 = 9 (9) var.
A.Kiga-käga käib, tõrvased jalad all? Äge
Käi 1939 (E. Ennist)
Ba1.Tibu käib teeda kauda, tibu jalad tõrvatud? Laev
Muh 1938 (R. Viidalepp)
Ba2.Tibu keib teed kaudu, tibu jalad tõrvased? Rattad
Pöi 1894 (T. Undritz)
Jäm, Pöi - 2 var.
Bb1.Tibu jookseb teeda kaudu, tibu jalad tõrvased? Laev meres ujub
HMd 1895 (A. Melsas)
HMd, Pöi - 2 var.
Bb2.Tibu jookseb teeda mööda, tibu jalad tõrvased? Rattad
Pöi 1902 (J. Prooses)
C.Tigu lennab teesid kauta, tõrvast jalad all? [Lahendus puudub]
Jäm 1937 (A. Ahurand)
D.Tanda istub tanda pääl, tanda vats on varssa täis, tanda jalad tõrvatud? Tõld
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Vrd.1971C1a1* 2230
2189.TIHANE TIKSUB LIHASE LINNA ALL? Lehmakell - 1+34+10+3 = 48 (81) var.
A1a1.Tihane tiisub lihase linna all? Kell lehma kaelas
Tor 1888 (M. Tilk)
A1a2.Tihane tiitab lihase linna all? Kell veikse kaelas
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Vän, Tor, Vil - 3 var.
A1a3.Tihane teetab lihase linna all? Veisekell
Tor dat-ta (T. Tilk)
A1a4.Tihane tiitsub lihase linna all? Kul'lus looma kaelas
Vil 1889 (J. Meomuttel)
Vän, 3Tor, Tor v. SJn, Vil, 2SJn, Tt - 9 var.
• Mötleja 31 ja 54 (130); E EM 151 (1443); Pet. HS I 35 (13); E EM2 131 (1888); Nurmik I 38
A1a5.Tihane titsutab lihase linna all? Hobusekell kaelas
Lai 1897 (H. Asper)
A1a6.Tihane tiutsub lihase lina all? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
A1a7.Tiane tiuksub lihase linna all? Kelluke lehma kaelas
Saa 1888 (P. Sitzka)
A1a8.Tihane tiiksub lihase linna all? Veisekell
Vän 1889 (J. Tammann)
A1a9.Tihane tiksub lihase linna all? Lehmakell
Tor 1887 (J. Tilk)
Rkv, Tür, Mih, 2Vän, 2Tor, Saa, Pil, Ksi - 10 var.
A1a10.Tihane tiksutab lihase linna all? Lehmakell
Pär dat-ta (J. Martinson)
A1a11.Tihane tikutab lihase linna all? Kell hobuse kaelas
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Pöi?, Trm, Nõo - 3 var.
Metstak2 40 ja 43
A1a12.Tihane tiliseb lihase linna all? Lehma kaelas kell
Vän 1888 (T. Tetsmann)
A1a13.Tihane tillutab lihase linna all? Kell elaja kaelas
Pal 1888 (M. Saar)
A1a14.Tihane siitsub lihase linna all? Looma kaelakell
Tor 1963 (A. Krikmann)
A1b.Tihane liigub lihase linna all? Kell looma kaelas
Tor 1888 (A. Martson)
A1c.Tinane tihane tiksub lihase lina all? Kell lehma kaelas
Pal 1890 (H. Maasen)
A2.Tihane tiksub lihaliua all? Kell hobuse kaelas
Trm 1889 (H. Mann)
Jä, Trm - 2 var.
A3.Tihane tiksub lihase lõua all? Lehmakell
Pee 1927 (R. Viidebaum)
A4.Tihane tiliseb lihase rinna all? Lehmakell
Kuu 1935 (H. Meimer)
A5.Tihane laalab lihase silla all? Lehmakell
Pil 1931 (R. Viidebaum)
ÜÕÕ 98 (10)
A6a.Tihane tiidsub lihase välja all? Peeratamine
Pst 1894 (J. Reevits)
A6b.Tihane tiksub lihäse vällä all? Südä
KJn 1898 (C. Sööt)
A7*.Tihane tihkub lihase mäe all? Kell looma kaelas
Ris 1892 (J. Holts)
Ris, Pil - 2 var.
B.Tiksutaja tiksutab lihase linna all? Kell lehma kaelas
Pai 1930 (E. Trautman)
C.Lind laulab lihase linna all? Kell looma kaelas
Aud 1921 (S. Lind)
Vrd.782 1872 2190
2190.TIHANE TIKSUB RAUDSE LINNA ALL? Kell loomal kaelas - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Tihane tiksub raudse linna all? Kell loomal kaelas
Mih 1929 (H. Tampere)
b.Tihane tilsub raudse linna all? Lehmäkell
KJn 1898 (C. Sööt)
Vrd.1872 2189
2191.TIHANE TUTTIPIDI TAEVAS? Kaelaraha - 2+28+2+0 = 32 (52) var.
Aa1.1) Tihane tuttipidi taevas? Kaelaraha
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2) Tihane tuttipidi taevas? Kell lehma kaelas
Tor 1888 (A. Martson)
3) Tigane tuttipidi taivan? Pähen
Ote 1889 (J. Kivisaar)
4) Tigane tuttupiti taivan? Päiv
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Tür, Kos, Vän, 2Tor, Vil, 3SJn, KJn, Pil, Trm, Nõo v. Ote, Ote, Urv - 15 var.
E EM 151 (1444); E EM2 131 (1889); Metstak2 15 ja 16
Aa2.Tihane ripub tuttipidi taevas? Venelase rist
Lai 1897 (H. Asper)
Ab1.Tihane titipidi taevan? Lättepang
Krk 1936 (M. Sarv)
2Krk - 2 var.
Ab2.Tigane ti[tti]pidi taeva all? Piip
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Ac.Tihane nokkapidi taevas? Raha kaelas
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Ad.Tiane rippus küüdsipidi taevan? Sõlg
Krk 1890 (J. Hünerson)
Vrd. 1841
Ae.Tigalene taiva küüdsin? Sõlg rinnan
San 1888 (K. Gross)
Rõn v. San, Ote, San, Tt - 4 var.
B.Tuvi tuttupidi taevan? Kaalaraha
Pst 1893 (J. Reevits)
Trv, 2Pst - 3 var.
E EM 160 (1532); Pet. Ah 38; E EM2 138 (1993)
C.Lõoke küüsipidi taevas? Sõlg, prees ees
Hls 1894 (J. Riiet)
D.Kihulane kintsupide taeva külge hanku jaenud? Priis
Urv 1889 (J. Janson)
E.Tikk ühe küünega kivi külges kinni? Sõlg
Pöi 1894 (T. Undritz)
F.Tihane tuttipidi taevas ja silmad tilguvad vett? Tilgad vinnaga kaevukougu ots
Hlj 1893 (I. Lootus)
Kontam.: = 181V
2192.TIHTI OLEN MINA HÄRJAPÕLVENE, SIIS JÄLLE KOLJATI SUURUNE; JOOKS JA KEERLEMINE ON MINU ÜLEM TÖÖ, SIISKI EI OLE MUL JALGU EGA SELJAROODU, HARUD ON MUL KÜLL, AGA ILMASKI KÄSI; MINU IHUS ELAVAD TUHANDED ÜÜRILISED, AGA ÜKSKI EI MAKSA MULLE KROSSIGI /- - - Vt. red. A/ - 1+3+4+0 = 8 (22) var.
A.Tihti olen mina härjapõlvene, siis jälle Koljati suurune; jooks ja keerlemine on minu ülem töö, siiski ei ole mul jalgu ega seljaroodu, harud on mul küll, aga ilmaski käsi; minu ihus elavad tuhanded üürilised, aga ükski ei maksa mulle krossigi (Oft bin ich zwerghaft, dann wieder so gross wie ein Goliath; Laufen und Drehen ist meine Hauptarbeit, und doch habe ich weder Füsse noch Rückgrat, Zweige habe ich wohl aber niemals Hände; in meinem Leibe leben Tausende von Miethern, aber keiner zahlt mir auch nur einen Groschen)? Ein Fluss
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 288/9; ER Kal. (1884) 95 ja 97 (20); E EM 152 (1445); Schneider Elusal. Kal. (1905) 15 ja 42 (13); E EM 132 (1890); Ronk nr. 19 ja 20 (1924) 463 ja 487
B.Tihti olen ma härja põlveni, siis jälle Koljati kõrgune; jooks ja keerlemine on mu ülem töö, siiski ei ole mul jalgu ega selgroodu; mu sees elavad tuhanded üürilised, aga ükski ei maksa mulle krossigi? Jõgi
Lüg 1935 (H. Teetlaus)
C.Tihti olen mina härjapõlvene, siis jälle Koljati suurune; jooks ja keerlemine on mo ülem töö, siiski ei õle mul õlemas käsi; minu ihus elavad tuhanded üürilised, üüri ei maksa keski mul krossigi? Jõgi
Jõh 1889 (P. Paurmann)
D*.Tihti olen ma härjapõlveline, jälle üürikese pärast Koljate suurune; minul jooksmine on keerlemine, on kõige ülem töö; minu sees elavad mitu tuhat üürilist, ükski ei maksa krossigi? Jõgi
Ta 1892 (J. Trull)
Ta, TMr, Trt - 3 var.
E.Kiirel jooksmine on minu ainus töö, kässi mul ei ole, jalgu ja sel'laroogu mul ei ole, harod on mul pikad küll, tuhat ja sada on mo üürilised, aga ükski mulle krossi ei anna? Jõgi
LNg 1937 (E. Ennist)
F.Mina olen üks mees, minu majas on tuhanded üirilised, aga ükski ei maksa mulle kopikatki? Jõgi
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 157 (1499); E EM2 136 (1956)
2193.SIIBITA LENNAB JA JALUTA VÕTTAB KINNI? Aed võttab lumesao kinni - 0+1+0+0 = 1 (10) var.
Jõh 1888 (N. Otto)
E EM 140 (1324); E EM2 122 (1724); RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.2194
2194.SIIVUTA LINDAS, HAMBIDA PURÕ? Püss - 6+79+18+7 = 110 (150) var.
A1a.Siivuta lendab, hambuta pureb, kui pureb, siis sureb? Püssikuul
TMr 1890 (J. Mägi)
TMr, Võn - 2 var.
A1b.Siivata lindas, ku purõ, sõs purõ nii, et koolõt? Püssäkuul
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A1c.Ilma siivalda lindap, ilma hambilda pure, pure nii, et kooled? Püssikuul
Vas 1895 (P. Saar)
A1d.Siivuta lendab, hambeta pureb nii kaua, kui koolus jääp? Püss
Kam 1922 (I. Paal)
A1e.Siivolda tsirk lindas, hambilda purõ, a purõ nigu lõpõt? Püssäluut
Se 1888 (H. Prants)
A2a.Juusk jalunda, puree hambinda, nii ärägi puree surmani? Püsaluut
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (33)
A2b.Jaluta juusk, hammuta pure, pure niikui lõpet? Püss
Plv 1939 (M. Edu)
B1a1*.Siivuta lindas, hambida purõ? Püss
Ote 1890 (J. A. Palm)
Pär, Trv, Plt?, 2Kam, Nõo, Nõo v. Ote, 2Ran, 6Ote, 3Kan, 2Urv, Rõu, Plv, Räp, 3Se - 25 var.
Metstak2 44
B1a2*.Ilma siivuta lendäs, ilma hambita pure? Püss
Ote 1893 (J. Tammemägi)
TMr, Võn, 2Ote, San, 5Se - 10 var.
B1a3.Lindas ilma siivuta, purõ ilma hambita? Haavliterä
Vas 1902 (J. Jakobson)
Rõu, 2Vas, 2Se - 5 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (79)
B1b.Ilma hambida pure, ilma siivata lendas? Püssikuul
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Krl - 2 var.
B1c1.Kes lindas ilma siivuta ja pure ilma hambita? Püssikuul
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
B1c2.Mis ilma siibolda' lindas, ilma hambilda' purõ? Püssaluut
Se 1929 (M. Pihlapuu)
B1c3.Mis lindas ilma siivada', purõ ilma hambita? Püssäkuul
Rõu 1895 (A. Perli)
B1d+.Hambid ei ole ja pure, siivu ei ole ja lendas? Püss
San 1888 (P. Koolmeister)
San, Se - 2 var.
B2.Jalute juusk, hambide pure? Püss
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Rõn, Kan, Urv, Krl - 4 var.
B3.Silmata näeb, siivita lendab, hambata pureb? Püssikuul
Puh 1888 (H. Huik)
B4a.Ilma silmildä kaess ja hambilda' purõ? Püss
Se 1934 (J. Mägiste)
B4b.Silmitä näge, hambita purõ? Püssükuul lätt külge, täl ei olõ' silmi ega hambit, a purõ, püss omge tuu, mis silmitä näge
Räp 1953 (S. Kaarheit)
Ca*.Siibuge lendes, hammastege pure? Püss
San 1895 (J. Kuldsep)
Rõn, Ote, San, Rõu, Tt - 5 var.
Cb.Siibuta lendab, hammastega pureb? Püssilaskmine
Puh 1888 (J. Kenkmann)
D1a1*.Tiivata lendab, hambata salvab? Püss
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Tor, KJn, Plt, Trm, Tt - 5 var.
• Beitr. VI (1816) 51 (II); Lönnrot 161; Ahlqvist 74; Undritz ELKk II 121 (1); E EM 153 (1454); E EM2 132 (1901); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (16)
D1a2*.1) Siivita lendab, hambida salvab? Püss
Trv 1889 (J. Käger)
2) Siivuta lendäp ja hambita salvab? Püssikuul
Nõo 1957 (H. Keem)
Pär, Saa, 2Trv, 3Pst, Vil, Trt, 2Võn, Nõo, Kan, Tt - 14 var.
Wied. 287; E EM 140 (1323); E EM2 122 (1723); E MM 15 ja 45 (215); E MM2 15 ja 48 (218); EMrd III 237; E MM3 12 ja 39 (218)
D1b.Ilma tiivuta lendab ja ilma hammasteda salvab? Püssikuul
Trv 1905 (A. Anderson)
D1c.Hammita salvab, siivita lendab? Püssikuul
Vil 1894 (H. Niggol)
D2.Jalgeda jooseb, siiveda lendäb, hambida salvab? Püss
Trv 1890 (A. Rull)
D3.Jalgeta jookseb, hambuta salvab? Püssikuul
Pär 1888 (M. Oiderman)
Ea1.Siibuta lendan, hammata hammustan? Püssikuul
SJn 1889 (T. Köstner)
Trv, SJn, 2KJn, Urv, Rõu - 6 var.
Ea2.Lendab ilma tiivadeta, hammustab ilma hammasteta? [Lahendus puudub]
Trt 1922 (E. Lint)
Eb.Siivu tal ei ole, aga lennab, hammid tal ei ole, aga hammustab? Tulesäde
SJn 1893 (J. Mein)
2SJn - 2 var.
Ec.Isi ta hammustab, hambid ei ole, isi ta lendab, tiivu ei ole? Püss, haavlid
Saa 1888 (P. Sitzka)
F1.Tiivata lindab, hammata murrab? Püssinool ehk kuul
Koe 1890/3 (H. Schultz)
F2.Jaluta jooseb ja hammuta murrab? Püssikuul
Aud 1892 (K. Tarkpea)
G.Siivuta lendäb, hambita järäb? Püssikuul
Nõo 1888 (J. Tüklov)
H.Siivulda lindas, hambilda haukas? Püssäkuul
Rõu 1897 (G. Raup)
I.Tiivuta lendab, hammuta suskab? Püssikuul
Lai 1898 (H. Asper)
J.Siiveta lendas, hambida süü? Püssi lastas
Kan 1888 (J. Väggi)
K.Ilma tiivuta lendab? Püssikuul
Trv 1888 (H. Utso)
L.Must mees, murdja sehest, siivuta lendab, hammasteta järäb? Püss
Nõo 1875 (J. Kerg)
Kontam.: = 1273B
M.Siivuta lindas, hammasteda pure, poig verejuuja? Püss
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Kontam.: = 2284E
Vrd.176 334 861 2193
2195.TIIVAD TAL ON, AGA LIND TA EI OLE? Ingel - 0+3+0+0 = 3 (10) var.
a*.Tiivad tal on, aga lind ta ei ole? Ingel
Pst 1888 (J. Jaakson)
Hlj, Pst - 2 var.
E EM 152 (1453); E EM2 132 (1900); Jürisson 166 (14)
b.Tiivad tal on, aga ei ole lind? Liblikas
Rak 1888 (M. Tamm)
Metstak2 49 ja 50
Vrd.958A1f3*
2196.TIIDE KARVA TII PÄÄL? Hainakoorma - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1888 (J. Väggi)
Vrd.2221 2229
2197.TIIDU KÄIB TEEDA KAADA, TIIDU KARVAD KOHEVIL? Heinakoorem - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
A.Tiidu jooseb mööda õuet, Tiidu karvad kohisevad? Heinakoorem
SJn 1888 (J. Mein)
Ba.Tiidu käib teeda kaada, Tiidu karvad kohevil? Heinakoorem
Tõs 1921 (S. Lind)
Bb.Tiila jookseb teeda kaada, tiilal karvad kohevile? Heinakoorm
Pä 1895 (J. Kukrus)
Bc.Tits läheb teeda mööda, titsu karvad kohevil? Heinakoorm
Pär 1888 (M. Lipmann)
C.Siil jookseb teeda kaada, siili okkad kohevil? Heinakoorem
Tõs 1921 (S. Lind)
Vrd.1971C1a1*
2198.TIIRU JOOKSEB MÖÖDÄ TIEDÄ, SÕÕRU SÕSTERAD PERÄNÄ? Emmis põrsastega - 2+18+0+0 = 20 (38) var.
A1a1.Tiiru jookseb möödä tiedä, sõõru sõsterad peränä? Emmis põrsastega
Kod 1887 (S. Käär)
3Kod - 3 var.
E EM 152 (1449); Pet. HS I 35 (18); E EM2 132 (1894); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (6); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (6); Mihkla KlL 74 (6); Vih. (1950) 81 ja 82 (6)
A1a2.Tiiru-tiiru jookseb mööda teeda, sõõru sõstrad järele? Veetooja toob vett, tilgad kukuvad maha
Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu)
A1b.Tire jookseb teeda mööda, sõre sistarad taga järele? Emis põrsastega
VNg 1894 (M. Kampmann)
A1c.Tiirutele, taarutele, sõreda sõsterite järele? Siga poegadega
MMg 1889 (H. Rätsepp)
A2.Siilu sõidab müödä tieda, siilul sõsterid järel? Emmis põrsastega
KJn 1898 (C. Sööt)
A3a1.Sõeru sõidab teeda mööda, sõerul sõsarad järel? Emmis lääb põrsastega metsa
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
A3a2.Sõiru sõidab teeda mööda, sõirul sõstrad järel? Emis poegiga
Vil 1875 (H. Leoke)
A3a3.Sooru sõidab teeda mööda, soorul sõsarad järel? Emis ja põrsad
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A3b.Sõõrud teile, sõõrud meile, sõõrul sõsterid järele? Siga põrsastega
Pal 1889 (M. Uus)
A4a.Pere jookseb mööda teeda, sõõru sõitvad järele? Emmis läheb põrsastega
Trm 1896 (J. Soodla)
A4b.Pere jookseb teeda mööda, sõre sõsterad järele? Põrsad emmisiga
Vil 1891 (J. Karus)
B1.Tira joosk teed möödä, seili sepiva takah? Emis poigega
Räp 1875 (J. Jagomann)
B2.Toora lätt tiid pitte, sesseri sebivä takah? Immis põrsitega
Räp 1891 (S. Keerd)
C1.Tepu kõnnib teeda mööda, Tepul tiirelid järel? Emis põrsastega
Kuu 1909 (A. Ploompuu)
E EM2 131 (1879)
Vrd. 1971Ha1
C2.Tiiu sõedab teeda mööda, ajab aru aeda mööda, Tiiul tillerid järele? Siga põrsastega
Kos 1892 (T. Wiedemann)
C3.Tiidu jookseb teeda mööde, Tiidu tüterad järele? Siga, põrsad
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
Vrd. 1971C2a1 1971Ha1
D.Tiiu kõnd teed mööda, nasiseja takan? Emmis poegega
Plv 1889 (G. Pennert)
E.Tiidu kõnnib teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi, Tiidul tillerid järel? Emis põrsastega
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Kontam.: = 1971W
2199.TIIRUD-TÄÄRUD, TILL JA LÕKS? Usselink - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Puh 1890 (P. Kalk)
Vrd.611R+
2200.TIIRUTIMID-TAARUTIMID, NAHKATUPE TOORUTIMID? Püksid - 0+19+1+0 = 20 (29) var.
a1.Niirutimid-naarutimid, nahkatupe toorutimid? Püksid
KJn 1890 (A. Pihlak)
a2.Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid? Püksid
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
SJn, Plt - 2 var.
a3.Tiirutimit-taarutimit, nahatuped ja toorutimit? Püksid
TMr 1890 (J. Mägi)
b.Tuurutimu-taaritimu, nahkatuppe topitu? Taosse hobesel
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
c1.Tirutimmi-tarutimmi, nahkatussu luttutimmi? Nahkpüksid
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
c2.Tiirutimmed-taarutimmed, nahkatussu toorutimmed? Härjaike
Rak 1888 (C. M. Redlich)
E EM 152 (1452); E EM2 132 (1898); RpS nr. 6 (1939) 191
d1.Tiirutimid-taarutimid, nahkatopsu toorutimid? Püksid
Ksi 1926 (P. Berg)
d2.Tiirutimed-taarutimed, nahktotskud toorutimed? Nahkpüksid
Hlj 1892 (G. Kungur)
d3.Turutimmi-taratimmi, nahkalotti torotimmi? Nisad
Lai 1897 (H. Asper)
d4.Tuurutimid-taarutimid, takukoti toorutimid? Mees laseb pussu
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
e1.Tiirutimmid-taarutimmid, nahkatoru rootsutimmid? Vanaaegsed nahkpüksid
Äks 1893 (P. Sepp)
e2.Tiiritimmid-taarutimmid, nahk ja toru rootsutimmid? Püksid
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
f.Tiirutimmid-taarutimmid, nahkasossi soorutimmid? Lehmalüpsmine
MMg 1889 (H. Ostrat)
2MMg - 2 var.
g.Tirutamid ja tarutamid, nahka pialt vorutimid? Püksid
TMr 1890 (H. Uus)
h.Piirutimed-paarutimed, nahkat soorot voorotimed? Nahkpüksid
Kad 1888 (J. Aab)
E EM 121 (1101); E EM2 106 (1456)
i.Pilgutimad-palgutimad, nahkaooru sorutimad? Hobusevaljad
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
j1.Keerutimmed-kaarutimmed, nahkavoru vossutimmed? Nahkpüksid
Rak dat-ta (C. M. Redlich)
j2.Kiirutimed-kaarutimed, nahkavoru vortsutimed? Roomad
VJg 1889 (J. Ustallo)
Vrd.1348