Eesti mõistatused - EM-lugemik

1601.	PIHLAPUU PIIRI PÄÄL, SARAPUU SAARÕ PÄÄL, KOLM KULLAST TSAUKA KÜLEH? Talsipühi ja lihavõõdõ' ja suvistõpühi - 0+0+2+1 = 3 (4) var.
a.	Pihlapuu piiri pääl, sarapuu saarõ pääl, kolm kullast tsauka küleh? Talsipühi ja lihavõõdõ' ja suvistõpühi Se 1949 (V. Pino) 2Se - 2 var.
b.	Pihlapuu piiri peal, sarapuu saare peal, kolm kullast tsäuka otsah? Kolm pühhi aastagah Se 1929/30 (E. Põllula)
Vrd.	963H+ 1600
1602.	PIHLAPUU TSÄUK KEST MERD? Pääväkene - 0+7+5+1 = 13 (14) var.
Aa.	Pihlapuu tsäuk kest merd? Pääväkene Lut 1894 (O. Kallas) Vas, Lut - 2 var. • LMr 130 (146)
Ab.	Pihletsäuk kesk merd? Päiv Kan 1895 (J. Tedder)
Ac.	Pihlamarja tsäugukene keset merd? Päiv lätt ärä Ote 1891 (V. Vaher)
Ad.	Verrev pihlapuu tsauk keset merd? Päev taevas Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Ae.	Pihlõ tsäuk mere pääl? Samavaar Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Ba*.	Keset merd marjatsäuk? Päiv Vas 1902 (J. Jakobson) SJn, TMr, Vas, 2Se - 5 var.
Bb.	Väikene mar'atsäugakõnõ kest maailma merd? Taivasõgõl Se 1934 (A. Kits)
C.	Kurõmari kest vett? Päike Se 1938 (A. Suvi)
Vrd.	573 622 640 793 957 2288 2550
1603.	PIIKARA, PISTAKARA, NAAKARA, NAISTEKARA, TULI ÜKS MEESTEKARA, LÕI KINNI KLÕPS? Kangakudumine - 1+178+72+25 = 276 (334) var.
A₁a.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, toodi tuppa meestekara? Kangaspuud JJn 1897 (J. A. Rehberg)
A₁b.	Piikala, pistekala, naakala, naistekala, üle ukse meestekala? Kangasteljed Lai 1904 (J. Ermann)
A₂a.	Piikala, pistekala, naakala, naistekala, metsast tuli meestekala, läks läbi siuh, takka tegi prauh? Kangakudumine Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
A₂b.	Pustkara ja pistukara, nastkara ja naistekara, tuli vastu meistekara, viskab läbi vilguti, lüüb piale klõpsti? Kangakudumine MMg 1888 (G. Tenter)
A₃a*.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks miestekara, läks läbi lipsti, lõi kinni klõpsti? Kangakudumine Rak 1893 (J. Lilienbach) VNg, Hlj, Kad, Rak - 4 var.
A₃b.	Piikaradi, pistekaradi, naakaradi, naestekaradi, vahest hulka meestekaradi, pistis läbi lipsti, tõmbas kinni krõpsti? Kangast kuduma Jür 1889 (K. Angelus)
A₃c.	Piikara ja pistekara, naakara ja naistekara, tuli vasta meestekara, tõukas sisse ja lei kinni klõpsti? Kudumine Jõh 1891 (A. Tõnurist)
A₄.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, see läks läbi lipsti? Kangakudumine VNg 1889 (A. Krikmann)
A₅a₁.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli vastu meestekara, lõi kinni klõpsti? Kudumine Jõh 1935 (anon) 2Jõh - 2 var.
A₅a₂.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni klõpsti? Kangakudumine Vai 1889 (H. Masing) Vai, Iis, Trm, Tt - 4 var.
A₅a₃.	Piikara, pistukara, naakara, naestekara, tuli hulka meestekara, lõi kinni klõpsti? Kangakudumine Kuu 1891 (J. Ploompuu, H. Rebane) 2Kuu - 2 var.
A₅a₄.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli vastu meestekari, lõi kinni klõpst? Kangakudumine Plv 1924 (H. Jänes)
A₅a₅*.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni klõps? Kangakudumine Sim 1963 (A. Krikmann) Jõh, Rak, Sim, Hag - 4 var.
A₅a₆.	Piiakala, pistakala, naistekala, napakala, tuli üks meestekala, lõi kinni klõps? Kangakudumine HJn 1895 (J. Tannenthal)
A₅a₇.	Piikara, pistakara, noakara, naistekara, tule hulka meestekara, lõi kinni krupsti? Kangakudumine Kuu 1907 (L. Ploompuu)
A₅a₈*.	Piikarva, pistakarva, naakarva, naestekarva, tuli vastu meestekarva, lõi kinni krõpsti? Kangakudumine VMr 1890 (A. Elken) 2Jõh, VMr - 3 var.
A₅a₉*.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, kord tuli meestekara, lõi kinni krõps? Kangas VMr 1889 (M. Kampmann) Rkv, VJg, VMr, Koe - 4 var.
A₅a₁₀.	Piikara, piiakara, naakara, naistekara, tuli üks miestekara, leiki nii [sic!] krapsti? Kankakutomine Vai 1935 (H. Reitsnik) Vai, Jõh - 2 var.
A₅a₁₁.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni karlõpsti? Kangakudumine VJg 1889 (J. Ustallo)
A₅a₁₂*.	Piikara, pistukara, naakara, naistekara, tuli hulka meestekara, lõi kinni klopsti? Kangakudumine Iis 1956 (R. Viidalepp) Iis, Kad, Kuu - 3 var.
A₅a₁₃.	Piiskara, pistakara, naaskara, naestekara, tuli tagast meestekara, lei kinni lopst? Kangast koetas Ran 1889 (A. Tattar)
A₅a₁₄.	Pistakara, piiakara, naistekara, naljakara, tuli vasta meestekara, lõi kinni lõksti? Kangakudumine KJn 1924 (M. Sander) 3KJn - 3 var.
A₅a₁₅.	Piikora, pistikora, nagakora, naistekora, tuli hulka meestekora, lõi kinni klimm-klõmm? Kangaspuud Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A₅b*.	Piikara, piiakara, naakara, naestekara, tuleb üks meestekara, lööb kinni kropsti? Kangakudumine VNg 1892 (H. Lohk) Jõh, VNg, Jõe - 3 var.
A₅c*.	Piiskara, pistakara, naaskara, naestekara, päräst tulli meestekara, pani kinni parplauhti? Kangas, kotspool, nitse, sualaat Hel 1889 (G. Habicht) Jõh, Hel - 2 var.
A₅d.	Piikara, pistukara, naakara, naestekara, tuli meile meestekara, võttis kinni karlopsti? Kangakudumine, suga, süstik Vig 1889 (M. Liedenberg)
A₅e.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, läks läbi meestekara, tuli kinni klõmm? Kangakudumine Hlj 1932 (P. Olliin, E. Pruhl, J. Vendemann)
A₅f*.	Piikara, pistakara, niikara, naistekara, läks vasta meestekara, läks kinni krõpsti? Kangakudumine VMr 1890 (J. Reise) VMr, Jõe - 2 var.
A₆a₁*.	Pinakara, pistakara, naistekara, nabakara, tuli vasta meistekara, leie kokko klõpst? Kangakudamine Plv 1910 (H. Ojansuu) Hlj, Plv - 2 var.
A₆a₂.	Piikara, pistäkara, naakara, naestekara, tulli üits meestekara, lei kokku lopsti? Kangast koetas Ote 1889 (J. Kivisaar)
A₆a₃*.	Piiskara ja pistakara, naaskara ja naestekara ja tuli tagant meestekara, lõi kokku plõksti? Kangast koetakse Trv 1894 (K. Tober) 3Trv, KJn - 4 var.
A₆a₄.	Piiskara, pistakara, naaskara, naestekara, tuli tagat meistekara, lei kokku liksat-lõksat? Kangakudamine Trv 1897 (J. Vaine)
A₆a₅*.	Piikara, pistikara, naakara, naistekara, tulli vasta meistekara, leie kokku lõkst? Kangakodamine Ote 1888 (V. Vaher) Trv, Ote - 2 var.
A₆a₆*.	Piikara, pistakara, naakara, naestekara, tuli vastu meestekara, lõi kokku krõpsti? Kangakudumine Jõe 1889 (G. Kivikangur) Kuu, Jõe - 2 var.
A₆a₇*.	Piikora, pistukora, naakora, naistekora, tuli tuppa meestekora, lõi kokku kopsti? Kangasteljed Koe 1925 (A. V. Kõrv) Vai, Koe - 2 var.
A₆a₈.	Piikara, pistekara, naakara, naistekara, tuli mees tuppa, lõi kokku kropsti? Kangakudumine VMr 1890 (K. V. Lurich)
A₆a₉.	Piikinna, pirrakinna, naakanna, naestekanna, tulle vasta meestekarra [sic!], leie kokku kõmpst? Telle Võn 1889 (T. Lätti)
A₆a₁₀.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli metsast meestekara, lõi kokku krõmm? Kangakudumine Kad 1930 (O. Paalberg)
A₆a₁₁.	Piskara, pistakara, naaskara, nastakara, tuli tagat meestekara, lõi kokku lõks ja lõks? Kangatelje Trv 1889 (H. Kallas)
A₆a₁₂.	Piikara, pistakara, naakara, naestekara, tuli üks meestekara, lõi kokku pliks ja plaks? Kangakudumine Sim 1892 (T. Franzdorf)
A₆a₁₃.	Piistkara, pistikara, naaskara, naestekara, tulli takast meestege, lei kokku parlikst? Kangast koetes Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₆a₁₄*.	Piitskara, pistakara, naatskara ja naestekara, tuli vastu meestekara, lõi kokku karlõksti? Kangast kududes Hls 1894 (J. Riiet) Saa, Hls - 2 var. Vrd. 1361F
A₆a₁₅.	Pistäkara, piiäkara, naestekara, nal'lakara, tulli vasta meestekara, lõi kokko karapliits? Kangakudumene KJn 1890 (A. Pihlak)
A₆b₁.	Piikara, naistekara, tuleb üks meestekara, lööb kokku karplõksti? Kangasteljed Äks 1933 (P. Lukk)
A₆b₂.	Piitskari, pistukari, naatskari, naistekari, tagat tuleb meestekari, lööb kokku pliuh-plauh? Kangakudumine Pst 1888 (J. Jaakson)
A₆c.	Piikara, piskara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, tõmmas kokku klõmm? [Lahendus puudub] Rak 1890 (anon)
A₆d.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tulli üts meestekara, karas kokku kramps? Kangakudamine Puh 1889 (D. Arak)
A₇a*.	Pihikara, pistakara, nahakara, naestekara, tuli vastu meestekara, läksid kokku pliks ja plaks? Kangakudumine Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu) 3Trm - 3 var.
A₇b.	Pirakara, pistakara, nal'lakara, naistekara, tuli vastu meistekara, käis kokku ploksti? Kangast koetas Trv 1890 (J. Tinn)
A₇c.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuleb üks meestekara, lööme karad kokku? Kangateljed, kudumine JJn 1896 (J. A. Rehberg) Hlj, JJn - 2 var.
A₈a.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks ja meestekara, lõi kokku kummardagi [sic!], kel on võti, tehku lahti? Kangaspuud JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
A₈b.	Pee-pee pistakara, naa-naa naestekara, tuleb üks meestekara, lööb kokku kummardama? Kangakudumine Var 1888 (M. Karotom)
A₉.	Piikara, pistekara, naakara, naestekara, tuleb üks meestekara, lööb kinni kõik need karad? Kangakudumine JJn 1888 (M. Roosileht)
A₁₀.	Puukara, pistakara, naakara, naistekara, tuli vasta meestekara, lõi vasta naestekara? Kangaspuud Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
A₁₁.	Pii-pii pistakara, naa-naa naistekara, tagast tuleb meestekara, lööb maha naistekara? Kangakudumine Pst 1925 (S. Lõhmus)
A₁₂*.	Tiikala, pistakala, naakala, naistekala, tulli suur meestekala, lei kokku naistekala? Kangakudumine Hel 1962 (O. Jõgever) Hls, Hel, Pil - 3 var.
A₁₃a₁*.	Piikara, pikk kara, lai kara, naestekara, takka tuli meestekara, lõi kinni naestekara? Kangakudumine Tor 1887 (J. Tilk) 2Tor - 2 var. E EM 120 (1097); E EM² 106 (1492)
A₁₃a₂.	Piikala, pistakala, naakala, naistekala, tulli pikkä meestekala, lei kinni naistekala? Kangakudamine Krk 1936 (M. Sarv)
A₁₃b.	Piikara ja pistakara, laikara ja naistekara, meestekara lööb naistekara kinni karakõpsti? Kangakudumine Mär 1928 (R. Viidebaum)
A₁₃c.	Piikära, pistakära, laikära, naistekära, tuleb takka meestekära, lööb naistekära kinni kärts-kõmm? [Lahendus puudub] Trt 1927 (K. Pormeister)
A₁₃d.	Püikala, püstekala, naikala, naistekala, takka tuli meistekala, lõi naestekala kinni kalõksti? Kangateljed, süst, sualaed Pär 1888 (M. Oiderman)
A₁₄a₁*.	Pii-pii pistakara, naa-naa naistekara, tuli vasta meestekara, napsas kinni naistekara? Kangakudumine Lai 1938 (P. Tammepuu) Iis, Amb, Kuu, 3Lai, Pal, 2Trm, Trt - 10 var. Vrd. 1342
A₁₄a₂.	Piikara, pistekara, naakara, naistekara, tuli metsäst miestekara, nalpas ärä naistekara? Kangakudumine Kuu 1892 (M. Odenberg)
A₁₄a₃.	Piikara, pistekara, naakara, naistekara, tuli metsast meestekara, nalpsas ära naistekara? Kangakudumine Kuu 1891 (T. Uustalu)
A₁₄a₄.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli vasta miestekara, nabas kinni naistekara? Kangakudumine VJg 1925 (B. Sööt)
A₁₄a₅.	Piikara, pistakara, naakara, naestekara, tuleb üks meestekara, krapsib kinni naestekara? Kangakudumine Sim 1908 (V. Rosenstrauch, H. Siimer)
A₁₄b₁.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli vastu meestekara, napsis kinni naistekara napsti ja napsti? Kangakudum[ine] VJg 1921 (M. Jürna)
A₁₄b₂.	Piikara, pistokara, naakara, naistekara, tuli vastu meistekara, napsas ära naistekara karaklõps? Kangakudumine Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
A₁₄b₃.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli vasta meestekara, napsas kinni naistekara, lõid kokku pliks ja plaks? Kangakudumine Trm 1927 (B. Sööt)
A₁₅.	Piikara, pistekara, naakara, naistekara, tuli metsäst miestekara, naljas ära naistekara? Kangakudumine Kuu 1891 (M. Odenberg)
A₁₆a*.	Piikara, pistukara, naikara, naistekara, metsast tuli meestekara, pistis kaks naistekara? Kangakudumine Hls 1889 (J. Meomuttel) 2Sim, Hls, SJn - 4 var.
A₁₆b.	Piikara, pistikara, naakara, nastikara, tuli üksi meestekara, kargas kaksi naistekara? Kanganiied ja soalaed ja suga Koe 1890/3 (H. Schultz) Koe, Plt - 2 var.
A₁₆c.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuleb üks meestekara, lööb kaks naistekara? Kangakudumine Pee 1931 (R. Viidebaum)
A₁₆d₁.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, pistis ära naistekara, lõi kinni klopsti? Kangakudumine Pee 1927 (R. Viidebaum)
A₁₆d₂.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üksi meeste seasta, pistis kaksi naiste seasta, läks kinni klõmm? [Lahendus puudub] Hlj 1932 (P. Olliin, E. Pruhl, J. Vendemann)
A₁₇.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, läheb vasta meestekara, teeb tirniks? Kangasteljed Iis 1936 (H. Neumann)
A₁₈a.	Naakara, naistekara, piikara, pistakara, tuli vasta meistekara, napsas kinni naistekara? Kangasteljed ja kudumine, meestekara on soapealsed, napsab lõnga kinni Lai 1888 (M. Kolluk)
A₁₈b.	Naestekara, nal'lakara, piiakara, pistakara, tuli vastu meestekara, lõi kinni lõksti? Kangakudamine Pst 1894 (J. Reevits)
B₁a.	Peekõra, piikõra, nahakõra ja naestekõra, tuli üks meestekõra, lõi karlõksti? Kangakudumine Plt 1891 (J. Reinthal)
B₁b.	Piikom, piistakom, naakom, naistekom, tuli üks meestekom, lõi kokku kõmdi? Kangaspuud Trm 1929 (R. Viidebaum)
B₁c.	Pikk kala, pistikasti, nahkkala, nastikasti, tull üte meestekala, lei kala krõuhti? Kangast koetes Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
B₂.	Piikara, maakara, Narvaküla naistekara, tuli üks meistekara, lõi kinni lõksti, pani kinni plaksti? Kangakudumine MMg 1889 (A. Vuks)
C₁.	Piikara ja pistikara, naikara ja nastikara, pistis üksi pistikara, võttis kaksi kastikara? Kangakudumine Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
C₂.	Piikara, pistikara, naakara, naistekara, tulli üts pistikara, pand karakramps? Kangakudamine Ran 1889 (H. Raag)
C₃a*.	Piikara, pistäkara, naakara, naistekara, tuleb üks poistekara, lööb kinni plaksti? Kangakudumine Kuu 1963 (A.-M. Salström) Vai, Kuu - 2 var.
C₃b.	Naakara, naistekara, piikara, pistukara, tuli väike poistekara, läks läbi lipsti, tõmbas kinni krõpsti? Kangakudumine Kuu 1937/8 (I. Lehesalu)
C₄.	Piikara, pistakara, naakara, nastekara, läheb vene karaga kokku tõrr ja lõks? Kangakudumine Ksi 1889 (M. Mauer)
C₅a₁.	Piiakara, pistakara, naestekara, napikara, tuli võeras kara, pani kara kinni krõps? Kangakudumine Tor 1887 (J. Tilk) E EM 120 (1098); E EM² 106 (1453)
C₅a₂.	Piiakara, pistakara, naisekara ja kapikara, võeras kara läheb sisse, lööb kinni kalups? Kangakudumine Tor 1889 (J. Tilk)
C₅a₃.	Peakara ja pistakara, naestekara ja napikara, tuli üks võeras kara ja lõi teiste karad kinni kalõks? Kangakudumine Tor 1889 (M. Tohv)
C₅b.	P[ee]kara, pistakara, naakara, napakara, tuleb taga tõiste kara, käivad kokku liks-laks? Kangakuduja Saa 1895 (P. Ramberg)
C₆a₁.	Piikara ja pistekara, tuli vastu naistekara, lõi karaplõks? Kangakudumine Lai 1938 (P. Tammepuu) 2Lai - 2 var.
C₆a₂.	Piikara, pistukara, tuli tuppa naistekara, lõi kokku kopsti? Kangasteljed Koe 1925 (A. V. Kõrv)
C₆a₃*.	Piiakara ja pistakara, naistekara ja napakara, löö kokku lõks? Kangakudumine Kod 1948 (U. Mägi) 2Kod - 2 var.
C₆a₄.	Piikara, pistakara, naakara, naistekara, see läheb klõpsti kokku? Kangaspuud Koe 1931 (R. Viidebaum)
C₆a₅.	Piikara, pihkakara, nookara, naestekara, karas kinni krapst? Kangakudamine Ran 1964 (A. Tamm)
C₆b₁*.	Piikara, pistekara, naakara, naistekara, läks läbi lipsti, tõmbas kinni karkõpsti? Kangakudumine Muh 1954 (U. Liik) Hlj, Lä, Muh - 3 var.
C₆b₂.	Piikera ja pistukera, maakera ja naestekera, läks läbi siuh, takka tegi krauh? Kangatellid Juu 1890 (J. Trull)
C₆b₃.	Piikara, pistakara, naakara, naestekara, läks läbi lipsti, tegi taga lõksti? Kangakudumine HJn 1889 (H. Tiidermann)
C₆c.	Pii-pii pistikara, tuli vasta naistekara, lõi lahti laksti, pani peale plaksti? Teljed (kangasteljed) Pil 1889 (J. Kärsten)
C₆d.	Nahkkara, naestekara, pikk kara, pistakara, pista kokku plauh? Teljed, peeled, kangakudu Plv 1894 (H. Huik)
Da*.	Piikara, pinnakara, tulli vasta meestekara, lei kinni kõmm? Sualaat Võn 1894 (J. Suits) Sim, Võn - 2 var.
Db.	Peekara, pistukara, tuli üksi meestekara, pani kinni, paugatab, lõi kinni, lõksatab? Kangakudumine Vil 1872 (H. Leoke)
E₁a.	Piikara, pistekara, naakara, naistekara, nalpas ärä naistekara? Kangakudumine Kuu 1903 (J. Mikiver)
E₁b.	Pii-pii pistakara, naa-naa naistekara, tuli vasta naistekara, napsas kinni meestekara? Surnukas Lai 1890 (A. Sommer)
E₁c.	Piikara, pistakara, tuli vastu naistekara, napsas ära meestekara karlaksti? Kangakudumine Äks 1894 (J. J. Millert)
E₁d.	Piikara, pistikara, takka tolli naestekara, kinni lõi meestekara? Telledega kudumine Tor 1889 (C. Tults)
E₂a.	Piikara, pistekara, meekara, meestekara, tuli üks naistekara, lõi kinni lõksti? Kangastelled Ksi 1888 (T. Riomar)
E₂b*.	Piikala, pistakala, tagant tuleb meestekala, lööb maha naistekala? Kangakudamine Pst 1935 (R. Viidalepp) Hls, Hel, Pst - 3 var.
E₃a₁.	Niikõra, naakõra, piikõra, pistukõra, tuli taga mestikõra, lõi kinni krõpsti? Kangasjalad Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Jür, Kos - 2 var.
E₃a₂.	Niikara, naakara, piikara, pinnakara, tuli üks mestekara, lõi kinni laksti? Kangakudumine Võn 1960 (L. Järvemäe, I. Sarv)
E₃b.	Niikera, naakera, piikera, pistukera, läheb kinni klõps? Kangaspuud Jür 1888 (M. Petroff)
Fa.	Meekara, mestekara, piikara, pistakara, sis kara kokku kramps? Telle Puh 1889 (J. Loskit)
Fb.	Peikära, pista[k]ära, muukära, meestekära, tuleb ükskord suur kära, lööb kinni kõmm? Kangakudumine VMr 1889 (K. Roost)
Fc.	Püikara, laikara, lastekara, tuli takka meestekara, lõi kinni naestekara? Kangakudumine Tõs 1889 (M. Kampmann)
Fd.	Pee-pee pistakara, tee-tee teistekara, tuli vastu meestekara, napsas kinni naistekara karlips? Kangakudumine Vän 1888 (T. Tetsmann)
Fe.	Piikara, pistakara, tookara, torkakara, tuli vastu naestakara, käis kokku karaplaksti? Kangakudumine Äks 1893 (P. Sepp)
Ff.	Tsiskara, tsistikara, piiskara, pistikara, tulli takast tark, leie kokku lõksti? [Lahendus puudub] Krl 1976 (A. Pärsimägi)
G.	Eest oli istekara, tagant naistekara, tuli kokku ja lõi parpliks, parpliks? Kangateljed Vln 1968 (H. Linde)
H+.	1) Eetaru, innutaru, naatara, naistetara, tuli hulka meestetara, läks läbi viuh? Kangakudumine Mär 1928 (R. Viidebaum) 2) Puukõra, luukõra, nahakõra, naestekõra, tulli kord üks meestekõra, lõi karalõks? Kangakudumine SJn 1893 (J. Mein) Rap v. Mär, Mär, Hää, Pst, SJn - 5 var. • Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (18)
Ia*.	Teekara, tõistekara, neekara, naestekara, tuli üks meestekara, lõi kokku lõksti? Kangasteljed Trm 1889 (H. Mann) Kuu, Trm - 2 var.
Ib.	Tiikara, teistekara, naakara, naestekara, puukara, poistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni lõksti? Kangakudumine Pal 1888 (M. Uus)
J.	Tiikara, maakara, Nabaküla naistekara, lei kinni lõkst, pand kinni plaks? Kangakudumine teljedel Rõn 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
Ka.	Tiikara, maakara, naestekara, nal'lakara, Puistle vana meestekara, kara kokko kromps? Telled KJn 1890 (A. Pihlak)
Kb.	Teekala, meestekala, maakala, naestekala, tulli missi meestekala, pistis kaks naestekala? Kangakudumine SJn 1893 (J. Mein)
L.	Tiikara, niikara, niikara, naestekara, tuli üks meestekara, lõi kokku kliksa-klaksa? Kangasjalad Trm 1895 (S. Sommer)
M*.	Tiikara, tipsikara, naakara, naistekara, tuli vastu meestekara, võttis kinni naistekara? Kangakudumine Trm 1935 (H. Kaasan) Trm, MMg - 2 var.
Na.	Teekara, tissikara, veekara, tulli vasta mestekara, lööb kinni lõksakara? Kangakudomene Tt 1889 (anon)
Nb.	Teekara ja tissikara, veekara ja vissikara, tuli välja visserikust, lõi kinni lõkakara? Kangasteljed Plt 1895 (E. J. Õunapuu)
Nc.	Tiikara, tissikara, viikara, vissikara, tuli vissite, vissite v[ii]lt, lõi kinni laksakara? Kangakudumine Saa 1888 (J. Miländer) E EM 152 (1450); E EM² 132 (1895); Nurmik II 78 (16)
O₁a.	Teekara ja tiksakara, leekara ja liksakara, viis aga visterikku, lõi aga kinni lõksti? Kangakudumine Plt dat-ta (J. Reinthal)
O₁b.	Teekõra, tiksakõra, löökõra, lõksakõra, tuli üks naistekõra, lõi kinni lõksati, pani kinni paugati? Kangakudumine SJn 1892 (H. Karell)
O₁c₁.	Tiikara, tiksakara, löökara, lõksakara, tulli vastu meestekara, lõi kinni karlõksti? Kangakudumene SJn 1894 (H. Raid) SJn, KJn - 2 var.
O₁c₂*.	Teekära, tiksakära, löökära, lõksakära, tuli vastu meestekära, lõi kinni naistekära? Naiste teljed Plt 1889 (J. Lillak) Plt, Pal - 2 var.
O₂*.	Tiikara, tikskara, lai kara, lakskara, tuleb küla neitsike, lööb kinni laksati, paneb kinni paugati? Kangakudumine Tor 1963 (A. Krikmann) Aud, Tor, Tt - 3 var. • Rõuk 36 (4)
P+.	Tuukara, tustikara, naakara, naestekara, tuli tuppa meestekarja, lõi kinni klõmpsti? Kangakudumine Vi 1921 (A. Martinson) Vi, Räp - 2 var.
Q.	Siiakala, miiakala, naesekala, nabakala, tuleb üks mehekala, lööb kinni klõmsti? Kangakudumine Tür 1888 (M. Tults) E EM² 122 (1725)
Ra.	Siirkara, viirkara, tuli vasta meestekara, lõi kokku lõksti, pani kokku plaksti? Kangakudumine MMg 1888 (G. Tenter) E EM 140 (1322); E EM² 122 (1721); Nurmik II 189 (6)
Rb.	Niikala, piikala, niikala, naisterahvas, viska läbi vilksti, tõmba kinni klõmpsti? Kangakudumine Pai 1934 (H. Neumann)
Rc.	Siikala, piikala, viskas läbi lips, tõmmas läbi klõps? Kangasteljed Pai 1936 (H. Neumann)
S₁a.	Niikara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni krõpsti? Kudumine Vai 1889 (H. Masing)
S₁b.	Niikara, naakara, naistekara, pistukara, taga tuli meestekara, läks kinni krõpsti? Kangakudumine HMd 1938 (M. Viidalepp)
S₁c.	Niikara, naakara, metsast välla meestekera, läheb kinni klõps? Kangakudumine Ann 1929 (R. Viidebaum)
S₁d.	Niikara, niitekara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, tõmbas kinni krapsti? Kangakudumine JJn 1897 (J. A. Rehberg)
S₂*.	Niikera, naakera, naestekera, meestekera, lähvad kokku karlõpsti? Kangakudumine Tor 1889 (K. Kirschbaum) Vai, Tor, Prn, Hls, 2Plt, Tt - 7 var. Meelej. nr. 5 ja 6 (1880) 159 ja 192 (1)
S₃.	Niikara, naakara, naestekara, meestekara, kargas hulka, karaklop kinni? Kangakudumine Pai 1894 (A. Hanson)
S₄.	Niikara, naakara, naistekara, napsas kinni meestekara? Kangakudumine VMr 1888 (J. Koit)
Za.	Niikera, naakera, nistakera, nastakera, tuleb hulka süstakera, läheb kinni klõpsti? Kangakudumine Kuu 1964 (O. Jahe)
Zb.	Niikara, niistakara, naikara, naistekara, läks kinni lipsti, tõmmas kinni klõpsti? Kangakudumine Tür 1930 (R. Viidebaum)
Zc.	Niikera, naakera, pistukera, tuli metsast, läks kinni krõps? Telled ehk kangaspuud Mih 1889 (H. Perkson)
Zd.	Niikara, naakara, viska läbi lupskara, tõmba peale klõmmkara? Kangakudumine Kos 1891 (J. Härg)
Ta.	Nigadi-nagadi naistekerad, meestekerad, lähevad kokku karnaksti? Kangasteljed Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Tb.	Niikari, naakari, naistekõra, tuleb ükskord meestekõra, lööb karkõksti? Kangakudumene Plt 1964 (A. Tamm)
Ua.	Naistetara, nabatara, tuli vastu meestetara, löövad kokku klõps? Kangakudumine Urv 1961 (E. Kõuhkna)
Ub.	Naakara, naistekara, tuli vastu meestekara, napsas kinni naistekara? Kangakudumine Lai 1935 (E. Velling) Lai, Trm - 2 var.
Uc.	Naaberkarku, naestekarku, säält tulli meestekara, see pistis naestekara? Telle Võn 1889 (T. Lätti)
V₁a.	Meekara, meestekara, naakara, naistekara, tulle vasta meestekara, leie kinni lõksti? Kangakudumine Võn 1950 (L. Sööt)
V₁b.	Meegas meekara, naagas naakara, tulepüks [sic!] ja meestekõra, lööb kinni kõpsti? Kangasteljed ja suga LNg 1937 (E. Ennist)
V₁c.	Meekaradi, meestekaradi, naakaradi, naistekaradi, poiss läks lipsti, tõmbas kinni klõpsti? Kangakudumine Trt 1934 (K. Kirss)
V₂a.	Miikala, miistekala, niikala, naistekala, tulõ kokku, lüü kokku klõkst? Kangakodamine Har 1890 (J. Pähn)
V₂b.	Piikala, pistäkala, miikala, meestekala, tulli takast naistekala, leie kokku klõkst ja klokst? Kangakodamine Har 1890 (J. Pähn)
V₂c.	Meekara, miestekara, naakara, nastekara, käivad kokku pliks ja plaks? Kangakudumine Trm 1937 (A. Hallik)
V₂d.	Mee-mee mestekara, naa-naa naestekara, tuli kokku plarts? Kangast koetas TMr 1890 (M. Napp)
V₂e.	Nana-nana naestega, meme-meme meestega, läheb naeste kõrva kokku kärtsti? Kangasteljed Plt 1891 (J. Reinthal)
V₃.	Mee-mee meestekara, naa-naa naestekara, napsas kinni naestekara, tuli vastu meestekara? Kangakudumine Trm 1895 (S. Raud, S. Sommer)
V₄.	Naakera, naistekera, meekera, meestekera, tuli tuppa meeste abil, lõid käed kokku naiste abil? Kangasteljed Rap 1928 (R. Viidebaum)
V₅.	Miikarva, meestekarva, niikarva, naistekarva, tulli külast tõist karva, leie kokku plakst? Telle, suga, nitse Ote 1889 (H. Nugin)
W₁.	Toodi tuppa meestekära, löödi kokku naistekära, läks läbi lipsti, tõmmas kinni klopsti? Kangakudumine Kos 1934 (L. Kukas)
W₂a.	Meestekana, naistekana, tõmbad kinni klõks? Kangakudumine HJn 1912 (G. Sillam)
W₂b.	Meestekara, naestekara, meestekara läheb kinni krapsti? Kangakudumine Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
W₂c.	Meestekara käib vastu naistekara, läheb kinni piliks? Kangakudumine Jõh 1935 (E. Block)
W₃a.	Nastekara, meestekara lööva kokku klapst? Kangakudumine Trt 1934 (H. Senka)
W₃b.	Meestekaro ja naistekaro, tuli vasta m[eeste]k[aro], leie kokko klõpst? Peele' (telle') Plv 1910 (H. Ojansuu)
W₃c.	Nikergune ja näkergune, naistekera ja meestekera, läheb kogu karlõmm? Kangaspuud Krj 1938 (K. Lepp)
W₄a.	Tuleb üks meestekara, kapsib kinni naistekara? Piiraga tautakse, kudutakse kangast Jõh 1889 (P. Paurmann)
W₄b.	Tuli üks mesukõra, tõi kaks nasukõra, mesukõra tagus nasukõra ära? Teljed Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
W₄c.	Tuuakse tuppa meestekera, lüüakse kokku naestekera? Kangasteljed Rap 1895 (J. Reinthal)
Õ.	Naiste suga, meeste suga, kokku löövad plaks? Kangakudumine San 1929 (L. Kuusik)
Äa*.	Meiste riista, naiste riista, käiva kogu tirr ja lõkst? Peele (telle) Kan 1896 (J. Ots) 2Nõo, Ran, 3Ote, Kan - 7 var. Vrd. 1765A₇d
Äb*.	Naste riista, meste riista, lääva kokku lõks? Taosse Puh 1890 (P. Kalk) Nõo v. Ote, Puh - 2 var.
Äc+.	1) Piiririista, pistiriista, meeste riista, mängoriista, naaste riista, naljariista, käävä kokko kopst? Peeled (telled) Plv 1903 (J. Semm) 2) Naiste nahk ja meeste nahk käivad kokku lirts ja larts? Kangakudumine Trm 1926 (L. Paigaline) Trm, Võn, Ran, Urv, Plv - 5 var.
Öa.	Läks läbi lipsti, tõmba kinni krõpsti? Kangatellid Juu 1890 (J. Trull)
Öb.	Metsast tuli, metsa läks, läks läbi lipsti, tõmbas kinni klõpsti? Kangakudumine Juu 1890 (J. Trull)
Üa.	Meekara, meestekara, naakara, naistekara, mede keeli külakara, libe all, libe pääl, libe kala keskel? Kangastelled Äks 1898 (E. Tomberg) Kontam.: = 459Ra
Üb.	Libe all, libe pial, libe kala keskel, läks läbi lipsti, tõmmas kinni klõpsti? Kangakudumine Kos 1892 (T. Wiedemann) Kontam.: = 459Rb
X.	Puust tettu puta-pata, niinest tettu nika-naka, saab kokku, teeb tirr ja lärst? Kangatelle Ote 1889 (E. Brücker) Kontam.: = 1769Õ
Vrd.	1137 1350
1604.	PIIMA PUDUS PÕRMANDALE, RASVA SATTUS SEINADELE, EI VII SEDA VESI ÄRA EGA RAIU KIRVES ÄRA? Päeva-, kuupaiste - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 120 (1100); E EM² 106 (1455)
1605.	PIIMANE JÕGI, HAINATSE PERVE? Silma - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Har 1888 (anon) E EM 120 (1099); E EM² 106 (1454)
Vrd.	992 1606 2159
1606.	PIIMÄNE JÄRVEKE, JAHUTSE PERVE? Sake jahupudru kastus - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõn 1888 (H. Urb)
Vrd.	1605
1607.	PIITS LAKSUB, TEE TOLMAB? Püss - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Pst 1889 (H. Henno)
1608.	PIKA PALGEGA MIIS LÄÄB URVITAJA LINNA ALLA? Siga - 0+0+1+0 = 1 (1) var. KJn 1925 (A. Kruus)
Vrd.	kk: Pika palge mees (siga) (Plt)
1609.	PIKEM KUI KIRIKUTORN, PEENEM KUI KARJAVITS? Vihm - 0+0+1+0 = 1 (23) var. Rõu 1938 (H. Pill) Täheke nr. 6 (1965) 16 (3); SSTT 121; Eisen A 119; Metstak 23 ja 35 (242); Hiie-Müürsepp IV/II 150; Metstak² 64 ja 66
Vrd.	kk: Pikk ku Oleviste kiriku torn (Krk); Ta om peenike nigu kar'avits (hästi peenike inimene) (Plv)
1610.	PIKEM PUIST, PIKEM MAIST, MADALAM KUI MAAROHI? Tee - 13+282+107+72 = 474 (701) var.
A₁.	Pikem kui puu, kõrgem kui mägi, madalam kui rohi? Tee Tor dat-ta (T. Juurikas) Vrd. 1322K
A₂.	Pikem puust ja mäest, madalam maarohust? Tee Pöi? dat-ta (R. Kallas)
A₃a.	Pikem puist, pikem muist, madalam kui maarohi? Harakas Jõh 1891 (A. Tõnurist) Jõh, Kod, Kan - 3 var.
A₃b*.	Pikem puist, pikem muist, madalam maarohtudest? Maantee Äks 1992 (E. Leek) Hää, Hel, Äks, eP - 4 var.
A₄a.	Pitkemb puid, pitkemb maid, madalamb maarohto? Ein Fuszpfad Tt 1693 (J. Hornung) • Hornung 113; Helle 369 (92); Hupel 121; Willmann 172 (83); St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 251 (19); Lönnrot 158; Ahlqvist 75; E EM 121 (1104); KAH EKAl 162 ja 164 (86); KAH EKAl 120; E EM² 106 (1459); Mihkla LEKÜ 13; Mihkla 69 (4); Mihkla EK I 21; Krikmann 38
A₄b.	Pitkem puida, pitkem maida, madalam maarohust? Tee Krj dat-ta (C. Allas)
A₄c*.	Pitkem puida, pitkem maida, madalam kut maarohi? Tee Kaa 1889 (J. Koppel) Tln, Kaa, Vll, Tt - 4 var.
A₄d₁.	1) Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi? Tee Lai 1888 (M. Kolluk) 2) Pitkem puista, pitkem maista, madalam kui maarohi? Tee KJn 1889 (J. Saks) Vai, Jõh, Iis, Hlj, Sim, 2VMr, Koe, Kuu, Jõe, 2Tln, Juu, Rap, 2Vig, 4Han, Hps, Sa, Krj, Krj v. Mus, 3Mus, Ans, Kaa, Pöi, 8Muh, 2Khn, 3Tõs, PJg, Tor, Pär, 2Hää, Saa, Saa?, Hls, Hel, Trv, Pst, 4Vil, 3Kõp, SJn, 3KJn, 2Pil, 3Plt, Ta, Ksi, 2Lai, 2Pal, Trm, Äks, Kan, Tt - 80 var. Wied. 284; • Ol. Lisa nr. 35 ja 36 (1883) lk-ta; ER Kal. (1885) 95 ja 100 (17); ÜÕÕ 64 (7); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (9); Säde nr. 64 (1966) 8 (5); Kriisa-Villand 51 (7); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (1)
A₄d₂.	Pikkem puist, pikkem maist, aga madalam kui maarohi? Tee Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) Jõe, Han, Kõp - 3 var. Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (51); Loorits VrP 26 (51); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (22); Pioneer nr. 2 ja 3 (1950) lk-ta (2); Leht 8 (13); Juhani-Tammoja 13 (13); Metstak 14 ja 33 (121); Leht VIII² 54 ja 56 (10); Nahkur 46/7 (8); Metstak² 37 ja 38
A₄d₃*.	Pikem puist ja pikem maist ja madalam kui maarohi? Tee Mus 1938 (A. Toomessalu) Mus, Tõs, Hää, Hls, 2KJn, Pil - 7 var.
A₄d₄*.	Pikem puudest, pikem maadest, ise madalam kui maarohi? Maantee Vll 1995 (A. Korb) Jür, Vll, Tõs, Nõo - 4 var.
A₄d₅.	Pikem puust, pikem maast, madalam kui maarohi? Maantee Hlj 1888 (K. Leetberg) Hlj, Tor, Saa, SJn - 4 var.
A₄d₆.	Puist pitkem, maist pitkem, madalam kui maarohi? Tee Mus 1890 (T. Palk) 2Mus, Saa - 3 var.
A₄d₇.	Pikem maadest, pikem puudest, madalam kui maarohi? Tee Vl 1932 (A. Zimmermann)
A₄d₈+.	Pitkem puust, kõrgem maast, madalam kui maarohi? Maantee Kos 1888 (J. Pikkel) Kuu, Kos, Pöi, Saa - 4 var.
A₄e₁*.	1) Pikem puust, pikem maast, madalam maarohust? Teerööbe Pär 1888 (M. Lipmann) 2) Pitkem puist, pitkem maist, madalam maarohtudest? Tee Muh 1937 (R. Viidalepp) VMr, Kuu, Kei, Var, Muh, Pär, Krk, 3KJn - 10 var. Säde nr. 87 (1956) 4 (2)
A₄e₂.	Mis on pikem puist, pikem maist, madalam maarohust? Maantii Äks 1889 (A. Mauer) Vän, Äks - 2 var.
A₅.	Pikem puist, pikem maist ja madalam kui mururohi? Maantie Kos 1892 (T. Wiedemann)
A₆a.	Pitkem puid, pitkem maid, madalam rohtu (Länger als Bäume, länger als Felder, niedriger als Gras)? Der Weg Tt enne 1876 (anon) • Wied. 284
A₆b.	Pitkem puist, pitkem maist, madalam kui rohi? Süld ehk maantie Muh 1872 (O. T. K.) Vig, Khk, Muh, Trm - 4 var. Meie aasta (1953) lk-ta (15); Eisen EKTv 9 (3)
A₇a.	Pikem puid, madalam maid, madalam kui maarohtu? Maantii Saa 1889 (J. Jakobson)
A₇b*.	Pikem puist, madalam maist, madalam maarohust? Tee Hls 1893 (J. Stamm) Rap v. Mär, Kaa, Hls, Tt - 4 var. • Mötleja 24 ja 54 (100)
A₇c₁*.	Pikem puist, madalam maist, madalam kui maarohi? Jalgrada Kär 1889 (J. Mändmets) JJn, Mih, Mus, 3Kär, Jäm, Vän, Tor, Vil, SJn, KJn, Ksi, Tt - 14 var.
A₇c₂.	Puust pikem, moast madalam, madalam kui moarohi? Maantee Pai 1894 (A. Hanson)
A₇d.	Pikem kui puu, madalam kui maa ja madalam kui maarohi? Maantee Lüg 1935 (L. Riisenberg)
A₇e.	Madalam puudest, madalam moadest, madalam moarohtudest? Tee Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
B₁a₁.	Pikem kui puu, madalam kui rohi? Teeroobas VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich) VMr, Tür, Tln, Pil, Nõo, Urv - 6 var.
B₁a₂.	Madalam kui rohi, pikkem kui puu? Tee Jõh 1889 (A. Tõnurist) Mih - 1 var.
B₁b.	Puust pitkem, rohost madalam? Tee Tõs 1890ndad (M. Kurul) Taev-Mihkla 51
B₂a.	Pitkem puid, madalam maarohtu (Länger als die anderen Bäume, niedriger als das Gras des Feldes)? Der Weg Tt enne 1876 (anon) Ote, Tt - 2 var. • Wied. 284
B₂b₁.	Pikem ku puu, madalam ku maarohe? Tii Vän 1889 (J. Peterson) Vai, 2Hlj, Rak, JJn, Tln, Jür, Kär, Vän, Trv, SJn, San - 12 var. Ol. Lisa nr. 15 (1888) 240 (17)
B₂b₂.	Pitkem kui puu ja madalam kui maarohi? Tee Sim 1892 (T. Franzdorf) VJg, Sim - 2 var.
B₂b₃.	Kõrgem kui puu, madalam kui maarohi? Harakas Vai 1889 (H. Masing) Vai, Vig - 2 var.
B₂c.	Pikem puist, madalam maarohust? Teerada SJn 1888 (J. Mein) Hää, SJn - 2 var. Põld 49
B₂d.	Puu pikkune, aga madalam kui maarohe? Maantee Tor 1889 (C. Tults) Pioneer nr. 5 ja 7 (1954) 31 (6) Vrd. 1610E₄g 1759
B₃.	Madalam kut rohi, pikem jälle kut keik metsapuud? Teerada Rei 1938 (E. Ennist)
B₄a*.	Madalamad maarohtu ja pitkemaid metsapuid? Jalgtee Emm 1931 (S. Soosaar) Emm - 3 var.
B₄b.	Madalam maarohtu, pikem kui metsapuud? Tee Emm 1938 (E. Ennist)
B₄c₁*.	Madalam kui maarohi, pitkem kui metsapuu? Suurtee Jäm 1906 (H. Usin) 3Kuu, Vig, Käi, Phl, 3Jäm - 9 var.
B₄c₂*.	Pikkem kui metsapuut ja madalam kui maarohi? Tie Kuu 1974/6 (M. Must) Kad, Kuu, Käi, Trv, Pst, MMg - 6 var.
B₄c₃+.	Pikk kui metsapuu, madal kui maarohi? Tee Kad 1898 (A. K. Kivi) Kad, HJn - 2 var.
B₄d*.	Pitkem metsapuudest ja madalam maarohtudest? Tee Rei 1889 (P. Reikmann) Rei, MMg, Äks - 3 var.
B₅a₁.	Madalam kui maarohi, pikem kui ükski puu? Tee Rõu 1938 (H. Pill) E EM 88 (727); E EM² 76 (926); E MM 11 ja 44 (147); Songi² 35; E MM² 11 ja 47 (149); Ainelo II-III 195; E MM³ 9 ja 38 (149)
B₅a₂.	Pikem kui ükski puu, madalam kui maarohi? Teeroobas VMr 1888 (J. Puurmann) VMr, Urv - 2 var.
B₅b.	Pikem kui ükski maailma puu ja madalam kui maarohi? Tee Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
B₆*.	Pikem kui kõik puud, madalam kui maarohi? Maantee Trm 1895 (S. Sommer) Kos, Noa v. Hii, Trm, Äks - 4 var.
B₇*.	Pitkem kui kõik muud puud, ise madalam kui maarohi? Maantee Hlj 1895 (A. Raid) Hlj, Kuu, Jõe, Urv - 4 var.
B₈a.	Pikem muid puid, madalam maarohtu? Maantee Plv 1893 (J. Melzov) Vi, Plv - 2 var. Wied. 284; Ainelo III 53
B₈b₁*.	Pikkemb kui muud puud, madalamb kui maarohi? Tee Kuu 1899 (C. Salström) 5Kuu, Jõe, Jür, Trm - 8 var.
B₈b₂*.	Pikem kui muu puu ja madalam kui maarohi? Tee, kus peal käiakse Kad 1888 (J. Linkstein) Kad, Amb - 2 var.
B₈c.	Pikem muist puiest, madalam moarohust? Tee Pal 1891/2 (H. Maasen)
B₉.	Pikem kui muu puu, madalam kui mururohi? Muantii Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
B₁₀.	Pitkem kui puuladu, madalam kui maarohi? Teerada Trv 1894/1901 (J. Kala)
C₁*.	Madalam kui maarohi ja pitkem kui maailm? Tee Sim 1889 (H. Aman) Sim, Ris, Kod - 3 var.
C₂*.	Kõrgem kui taevas ja madalam kui maarohi? Tee Vi 1894/5 (K. Raud) Vi, Ksi - 2 var.
C₃a.	Madalam kui maarohi? Tee Tür 1927 (R. Viidebaum) Tür, Trt - 2 var.
C₃b₁.	Madalam kui maarohi, ulatab üle ilma? Tee Kei 1927 (M. Soom)
C₃b₂.	Madalam kui muarohi, jookseb üle ilmamua? Tie Amb 1889 (J. Ney)
D₁a.	Madalap maahaina? Tii Se 1927 (P. Voolaine)
D₁b.	Mis om madalab maahaina? Teerada Se 1939 (M. Ilvik) 2Se - 2 var.
D₂.	Pikem kui mõts ja madalam kui hein? Suurtee Krk 1889 (M. Kõdar)
D₃.	Pikemb kui keaki ja madalamb kui maahain? Tee Rõn 1889 (J. Martin)
D₄.	Nii pikk kui maailm, aga madalam kui ütski maahain? Tee Trt 1967 (A. Poltan)
D₅.	Pikep tarrõ, madalap maahaina? Tii Se 1937 (I. Rohtla)
D₆*.	Pikem ku pilliroog, madalam ku maahein? Tee, kus sõidetakse Saa 1889 (J. Tuul) Saa, Krk, San, Plv - 4 var. Vrd. 2132B
E₁.	Pikem kui puusüda, madalam kui muruhein? Tee Plv 1894 (H. Huik)
E₂a*.	Madalap maahaina, korgep puulatva? Vihm, pilve Se 1927 (E. Põllula) 2Se - 2 var.
E₂b*.	Pikemb mõtsalatva, madalamp maahaina? Tii Räp 1889 (J. Poolakess) Trt, Puh, Räp - 3 var.
E₃a.	Pikemb ku muu maa puu, madalamb ku maahain? Tii Har 1959 (A. Reigo) Har, Rõu - 2 var.
E₃b.	Pikemb ku muu maa puu, madalamb ku muu maa hein? Suurtee Trv 1896 (J. Tõllasson)
E₃c.	Pikem ku muu maa puu, madalam ku mii maa hain? Tee Har 1888 (anon)
E₃d*.	Madalap ku maa hain, pikemb ku muu maa puu? Tee, mida mööda sõidetakse Rõu 1894 (P. Kanger) 2Rõu - 2 var.
E₄a₁.	Pikemb muud puud, madalamb maahaina? Tii Har 1890 (J. Pähn) TMr, 4Har, Räp, Vas, 18Se, Lut - 26 var. • LMr 130 (147)
E₄a₂.	1) Pikembät muud puud, madalamb maahaina? Tee Se 1953 (E. ja H. Tampere) 2) Pikemät muud puud, madalambat maahaina? Suurtee Kam 1891 (C. Komms, H. S.) Võn, Kam, 2Se - 4 var.
E₄a₃*.	Pikemb muud puud ja madalamb maahaina? Tii Har 1943 (H. Zernant) Har, 3Se - 4 var.
E₄a₄*.	Mis om pikemb muud puud ja madalap maahaina? Tii Se 1956 (V. Pino) Puh, 3Se - 4 var.
E₄a₅.	Pikemp muid puid, madalamp maahaina? Tii Räp 1953 (S. Kaarheit) Krl, 5Räp, 2Vas, Se - 9 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (17)
E₄a₆*.	Mis om pikemb muid puid, madalamb maahaina? Tee Se 1961 (E. Normann) Võn, 2Se - 3 var. Ainelo III 53
E₄a₇.	Pikep muud puud, madalap maahaina, teretäs eka tallo? Huulits Se 1936 (M. Vabarna) Vrd. 2186
E₄b*.	Pikemb muid puid, madalamb kui maahain? Tee Vas v. Se 1894 (J. Sandra) TMr, Vas v. Se, Se - 3 var.
E₄c₁.	Pikeb ku muu puu, madalap ku maahain? Tii Vas 1975 (H. Keem) 2Võn, 2Ote, Vlg, Kan, Krl, Vas - 8 var.
E₄c₂*.	Pikemp kui muu puu ja madalamp kui maahain? Tii Kan 1910 (H. Ojansuu) San v. Urv, Kan, Vas - 3 var.
E₄c₃*.	Madalamb kui maahain, pikemb kui muu puu? Suurtii Rõu 1894 (A. Assor) 2Võn, Urv, Rõu - 4 var.
E₄d.	Pikemb muist puist, madalamb kui maahain? Suurtii Rõu 1896 (H. Treu)
E₄e*.	Pikem muist puist ja madalam maaheinast? Maantee Pst 1894 (J. Reevits) Pst, Võn, Se - 3 var.
E₄f₁.	Pikemb muist puist, madalamb maaheina? Tee Räp 1959 (I. Sarv) Plv, Räp - 2 var.
E₄f₂*.	Mis om madalamb maahaina ja pikemb muist puist? Vikatkaar Vas 1910 (H. Ojansuu) Võn, Vas - 2 var.
E₄g.	Muu puu piukõnõ, madalamb maahaina? Tii Se 1912 (S. Duplevski) Vrd. 1610B₂d 1759A₁₀a₂*
E₅*.	Pikemb kõigist muist puist, madalamb maahaina? Suurtii Räp 1892 (M. Jennes) 2Räp - 2 var.
E₆*.	Pikemb kõigist puist, madalamp maahainast? Tee Plv 1890 (J. Tobre) Krl, Plv, Vas - 3 var.
E₇a*.	Madalap maahaina, pikemb ku ütski puu? Suurtee Rõu 1896 (G. Raup) Rõu, Se - 2 var.
E₇b₁.	Pikemb kui ütski puu, madalamb kui maahain? Suurtii Rõu 1894 (A. Assor) Kam, Kan, 2Urv, Rõu, Plv - 6 var.
E₇b₂*.	Mis um pikkemb ku ütski puu ja madalap ku maahain? Maantee Rõu 1953 (H. Ploom) Krl, Rõu - 2 var.
E₇b₃*.	Madalamb kui maahain, pikemp kui ütski puu? Tii Ote 1895 (C. Lipping) 2Ote, Se - 3 var. Meelej. nr. 37 (1887) 304 (70)
E₇c₁.	Pitkem igaühest puust ja madalam maaheinast? Posttee Har 1895 (J. Reimann)
E₇c₂+.	Madalam kui maahain, pikem kui muu puu, kõveram kui kõojuur? Tee Kan 1888 (G. Veski) Kan, Se - 2 var.
E₈.	Kõrgem kui ükski puu, madalam kui niiduhein? Teerada Urv dat-ta (M. Raudnael)
E₉a.	Madalamb kui hain, pikemb kui ütski maailma puu? Tee Plv 1889 (G. Pennert)
E₉b.	Madalamb ku hain, pikemb ku ütski puu? Tii Rõu 1963 (K. Kalkun)
E₁₀.	Madalamb ku maahain, om pikõmb ku ütski mõtsapuu? Tii Rõu 1936 (A. Raadla)
E₁₁a*.	Madalamad maaheinä, pikemad mõtsapuud? Tii Pst 1889 (J. Ainson) Trv, 5Pst, Võn, Ote, Plv - 9 var. • Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (3)
E₁₁b.	Pikembad mõtsapuud, madalamba kui maahaina? Tee Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
E₁₁c₁*.	Pikem ku mõtsapuu, madalem ku maahein? Tii Hls 1889 (M. Ilus) 2Hls, Krk, Hel, Trv, Ta, San - 7 var.
E₁₁c₂*.	Madalap ku maahain, pikemb ku mõtsapuu? Suurtee Rõu 1891 (A. Jennes) Hls, 2Pst, Urv, Rõu - 5 var.
E₁₁d.	Pikemb mõtsapuust, madalamb maahaina? Tii Se 1937 (P. Tammepuu)
E₁₂a₁*.	Pikembät puud, madalamat maahaina? Tee Rõn 1889 (P. J. Tamm) 2Rõn, 2Se - 4 var.
E₁₂a₂.	Pikemb puud, madalamb maahaina ja küünüs kõgõ kavvõmbale? Luud Se 1937 (N. Ress)
E₁₂b.	Pikem puid ja madalamb viil kui maahain? Tii Se 1931 (N. Sõrmus)
E₁₂c₁.	Pikemb ku puu, madalemb ku maahein? Teerada Trv 1895 (P. Teckel) Pär, 3Trv, Pil, Lai, 2Nõo, Nõo v. Ote, Puh, Ote, San, Har, Rõu, 2Se - 16 var.
E₁₂c₂.	Pikem kui puu ja madalam kui maahein? Teerada Trv 1903 (G. Lipp) Trv, Kan - 2 var.
E₁₂d*.	Pikem on puust, madalam on maaheinast? Tee Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Trm, Se - 2 var.
E₁₃a*.	Pikemb ku puu, madalamb ku hein? Tee Trv 1894 (J. Kuusk) Trv, Ran, 2Se, Tt - 5 var.
E₁₃b.	Pikem puud, madalap kui hain? Tee Se 1924 (H. Jänes)
F₁*.	Pikemb puudest, pikemb maadest, madalamb kui maahain? Meretii Ran 1964 (A. Tamm) Pst, Puh, Ran, Har, Tt - 5 var. • Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (1)
F₂.	Maa piku, metsa piku, madalam kui maahain? Tee Nõo 1888 (P. Unt)
F₃.	Pikep puud ja muud, madalap maahaina? Tii Se 1927 (P. Voolaine)
G₁.	Pikem puist, pikem muist ja madalam maist? Teeroobad Plt 1895 (M. Luu)
G₂.	Pikem puist, pikem maist, madalam kui moaroist? Moantii Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
G₃*.	Madalam kui maa, pitkem kui kõige pitkem puu? Tee Urv 1889 (J. Janson) Ote, Urv - 2 var.
G₄a₁*.	Pikkem kui puu, madalam kui maa? Vankriroobas Iis 1888 (A. Valter) 2Iis, PJg, Trv, Ran, Har - 6 var. Vrd. 1322L₂*
G₄a₂.	Pikem kui puu, madalam kui maa, ilmaski ta otsa kätte ei saa? Tie Hlj 1893 (I. Lootus) 2Hlj - 2 var.
G₄b*.	Puist pikem, maist madalam? Tee Var 1888 (M. Karotom) Sim, Var, SJn, Trt - 4 var.
G₅.	Madalam kui maa, pikem kui maailma metsad? Tee Pee 1928 (R. Viidebaum)
G₆.	Mis on maast madalam, penikoormast pikem? Tee JJn 1888 (P. A. Pitka)
G₇.	Pikem kui puu, madalam kui muu? Tee Kan 1924 (A. V. Kõrv)
G₈.	Pikemb kui puu, madalamb kui muru? Tee Ran 1889 (A. Tobber)
G₉.	Pikemb muid puid, madalamb kui aid? Tee Ote 1893 (K. Parts)
G₁₀a.	Pikem puist, pikem maist? Maantee Iis 1956 (M. Proodel)
G₁₀b.	Pikem puist, pikem maist, ulatab ilma otsani? [Lahendus puudub] Vil dat-ta (H. Leoke)
H₁a.	Pikem puist, pikem maist, madalam kui maaregi? Tee Trt 1922 (J. Liiman) Kontam.: = 1322Õ₁a
H₁b.	Pikemb kui üitski puu ja madalamb kui regi? Tii Ote 1893 (J. Tammemägi) Kontam.: = 1322Õ₁b
H₂.	Pikemb ku puu, kõrgemb ku kirik, madalamb ku maahein? Tii Trv 1897 (J. Vaine) Kontam.: = 1322Õ₂
I*.	Vinklik ja vänklik, üle metsa heitlik, madalam kui maarohi ja pitkem kui metsapuud? Tee Käi 1948 (V. Kukk) 3Käi, Vln - 4 var. Kontam.: = 2540G*
J.	Pikem kui puu, madalam kui maahein, üle ilma ulatab, ümber pää ei ulata? Tee Jõh 1889 (P. Paurmann) Kontam.: = 2792N
K.	Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi, möirgab kui härg, tustib kui siga? Sitikas KJn 1932 (J. Grauberg) Kontam.: = 958W
L.	Tiiliba, maasuga, pikembät muud puud, madalampa maahaina? Tee, maantee Kam 1888 (J. Siimus) Kontam.: = 2165Ö
M.	Pitkem puist, pitkem maist, heinus kõnnib, ei kõbise? Vari KJn dat-ta (I. Kampus) Kontam.: = 206E
Vrd.	757D 1322E₁a₁* 1635H₂
1611.	PIKK MA OLEN KUI ÜKS LAEV, AGA MO SEES ON ÜKS KAEV, SEISAN ISE LIIKUMATTA, OMETEGI KIIKUMATTA, MITMED KÕNDIDA EI SAA, KES SIIT VÕTVAD RÜÜBATA, JÄI MO SISSE MÕNI HÄRG, KADUS SIIA MÕNI PÄRG JA ON PALJU HUKKA LÄINUD, KES SIIN LUSTI PÄRAST KÄINUD? Kõrtsi - 1+21+2+4 = 28 (42) var.
A₁.	Pitk ma olen kui üks laev, aga on mo sees üks kaev, kes sealt liiast märga võtab, rumal kodo poole tõttab, seisan isi liikumata, õmetige kiikumata mitmed kõndida ei saa, kes siin võtvad rüübata, jäi mo sisse mõni härg, kadus siin ka mõni pärg, ja on paljo hukka läinud, kes siin lusti pärast käinud? Kõrts O. W. Masing (Maarah. Nädalal. nr. 45 ja 52 (1821) 360 ja 416): omaloominguline tekst ° Maarah. Nädalal. nr. 45 ja 52 (1821) 360 ja 416; Mötleja 26/7 ja 54 (111); Is. Kal. (1879) 64 ja 67 (3)
A₂.	Pikk ma olen kui üks laev, aga mo sees on üks kaev, seisan ise liikumatta, ometegi kiikumatta, mitmed kõndida ei saa, kes siit võtvad rüübata, jäi mo sisse mõni härg, kadus siia mõni pärg ja on palju hukka läinud, kes siin lusti pärast käinud? Kõrtsi Trt 1888 (S. Bergmann)
A₃.	Pitk ma olen kui üks laev, aga on mu sees üks kaev, kes säält liiast märga võtab, rumal kodu poole tõttab, kaob vahest mõni härg, jäeb vahest mõni kord, liikumata, kõikumata, kodu poole see ei saa? [Lahendus puudub] Aud 1874 (A. Peet)
A₄.	Pikk ma olen nii kui laev, aga mo sees on üks kaev, kes sealt liiast märga võtab, rumal kodu poole tõttab, jäi mu sisse mõni härg, kadus siis ka mõni pärg, jäi ma üksi liikumata, ometigi piikumata? Kõrts VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
A₅.	Olen pikk kui üks laev, minu sisen on kaev, siin ma seisan liikumata, ommeti ka kõikumata, siia kadus mõni härg, siia jäi ka mõni pärg, kes siin tihti lustil käivad, need kõik viimad [sic!] hukka läevad? Kõrts Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht)
A₆a.	Suur ma olen kui üks laev ja mau sees on ka üks kaev, kes säält rohkest märga võtab, rumal kodu poole tõttab, kus on jäänud mõni härg, ehk ka kadund mõni pärg? Kõrts Plt 1893 (M. Luu)
A₆b.	Pitk ma olen kui üks laev, aga mo sees on üks kaev, kes siit liialt märga võtab, rumal koju poole tõttab, külab jääb mõni pärg, pärast kaub mõni härg? Kõrts Pär 1888 (H. Martinson)
A₇a.	Mina olen suur kui üks laev, minu sees on suur kaev, kes säält rohkesti märga võtavad, need rumalad koju poole tõtvad? Kõrts Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras)
A₇b*.	Mina pikk kui üks laev, minu sees on üks kaev, kes sealt rohkest märga võtab, rumal koju poole tõttab? Kõrts Tõs 1894 (A. Niemann) Sa, Tõs, Hls - 3 var.
A₇c.	Ma olen väike laevuke, mu sees on väike kaevuke, kes sealt liiga märga võtab, rumal koju poole tõttab? [Lahendus puudub] Äks 1930 (A. Palu)
A₇d.	Ma olen üks suur laev ja minu sees on kaev, kes säält seest vett võtab, see rumalast pääst kodu tõttab? Kõrts Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
A₈.	Ma olen pikk kui üks laev, kes seal liiast märga võtab, rumal koju poole tõttab, oma vara kaotab? Kõrts Lai 1895 (K. Taras)
B₁a.	Tee veeren laev, laeva sehen kaev, kes sest kaevust küll siin maitseb, see küll pia tunda saab, et kiikudes ja kõikudes ta kõndida ei saa? Kõrts, liianimega abipõrgu Trv 1893 (J. Kuusk)
B₁b.	Tee veeren laev, laeva sehen kaeo, kes säält kaost kaeda saab, küll see pea tunda saab, et tal jalad teed ei käi, kiikuden, kõikuden, kõndi ta ei soa? Kõrts Trv 1895 (J. Liller)
B₁c.	Tii ääres laev, laeva sehen kaev, kes säält küll nüüd maitseb, küll ta pea tunda saab, et ta jalad tiid kiikudes ja kõikudes kõndida ei saa? Kõrts Vil 1937 (A. Mikk)
B₁d.	Tee ääres on laev, laevas on kaev, kes säält kaevust maitsta saab, kiikudes ja kõikudes kõndida ei saa? Kõrts Hls 1894 (J. Riiet)
B₂a.	Päält kui laev, seest kui kaev, kes sealt seest märga võtt, see ei suuda kõndi? Kõrts Trv 1894 (J. Sikk)
B₂b.	Mina olen laev, mino sees on mõni kaev, mõni rumal joob, kõndida ei saa? Kõrts Ksi 1889 (M. Mauer)
B₃.	Kiikude[s] kõikude[s], kõndi ei saa, mõni härg ja mõni pärg sinna sissi ära uppus? Kõrts, joomine Trv 1894 (J. Sikk)
C₁a.	Mina suur kui laev, minu sees on kaev, kes siit iial märga võtab, rõõmsalt koju poole tõttab, musse jäänud mõni härg, kadunud ka mõni pärg? Kõrts Äks 1983 (A. Korb)
C₁b.	Siin on suur kui üks laev, sääl on üks kaev, kes säält liiast märga võtab, senna sureb mõni härg ja ka kaob mõni pärg? Kõrts Äks 1889 (A. Mauer)
C₂a.	Mina olen kui üts laev, minu sees on ka üts kaev, minu sees mitu märga, minu sees on mitu härga? Kõrts Trv 1890 (J. Tinn)
C₂b.	Oli laev, laevas oli kaev, sinna uppus mitu härga, mitu särga, mitu vaesemehe vasikad? Kõrts KJn 1969 (A. Seep)
C₃a.	Mina lag'a kui laiv, minu sisen om ka üits kaiv, kes sest kaivust märja võtab, see ka minu juure tõttab? Kõrts Ote 1889 (V. Vaher)
C₃b.	Pikk kui laev, selle sees on kaev, kes sealt liialt võtab, tuikudes ja kukkudes kodu poole ruttab? Kõrts Vil 1895 (J. Sims)
C₃c.	Pikk ma olen kui üks laev, aga mu sees on üks kaev, kes sest liiast märga võtab, oma elu ära sittab? Kõrts Saa? dat-ta (anon)
C₄.	Üks laev ja laeva sees on kaev, kes rohkeste joob, see maha jääb? Kõrts Trv 1889 (J. Käger)
1612.	PIKK MEES, AGA VÄIKE MÜTS? Kirikutorn - 0+1+0+0 = 1 (8) var. Tt 1879 (anon) • Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (43); E EM 121 (1107); E EM² 107 (1463)
Vrd.	562 1064 1398
1613.	PIKK MEES, VALGE KASUKAS SELJAS? Kask - 0+3+0+0 = 3 (4) var.
A.	Pikk mees, valge kasukas seljas? Kask Lai 1897 (H. Asper)
B.	Mees seisab mäe pääl, alati valge kasukas seljas? Veski Jõh 1889 (P. Paurmann)
C.	Ööd ja päevad seisab, valge kasukas seljas? Kask Rak 1902 (A. K. Kivi)
Vrd.	431 1659Bd 2084H
1614.	PIKK METS PINU TAGA, LAI LEHT RAAMATUS, KUTSUB KOKKU KÜLALAPSI, MURULE JA ARULE JA OMA PATTU PARANDAMA? Humalad - 0+0+2+0 = 2 (2) var. Pee 1927 (R. Viidebaum) 2Pee - 2 var.
1615.	PIKK METS, PAKS METS, SIEST EI SOA SILGUVARRAST? Hobuse saba - 2+104+25+7 = 138 (184) var.
A₁a*.	Pikk mets, peenike mets, siist ei saa silguvarrastki? Juuksed Vil 1937 (A. Mikk) 2Hlj, Vil, SJn - 4 var.
A₁b.	Pitk mets ja peenike mets, silguvarrast sealt ei saa? Rukkiväli Tür 1888 (M. Tults)
A₁c.	Pikk ja peenike mets, siiski silguvarrast ei saa? Hobuse saba SJn dat-ta (M. Kielas)
A₂.	Mets paks, pikk ning peenike, ei saa silguvarrastki? Juuksed, viljakõrred VMr 1888 (K. J. Haus)
A₃a*.	Pikk mets, paks mets, siest ei soa silguvarrast? Hobuse saba Jõe 1888 (H. Redlich) Vai, Iis, Hlj, 2Kad, Sim, 2JJn, 2Pee, Pai, 4Kuu, 2Jõe, HJn, Tln, Kos, Juu, Kei, Vig, 2Pil, 2Plt, Lai, Tt - 29 var. E EM 121 (1108); E EM² 107 (1464); Metstak² 40 ja 43
A₃b.	Pikk mets, paks mets, sealt ei saa silguvarrast? Hobuse saba Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₃c.	Pikk mets, paks mets, ei saa siiski silguvarrast? Naiste juuks Pil 1888 (S. Käär)
A₃d*.	Pikk mets ja paks mets, aga silguvarrast ei saa? Hobuse saba Amb 1888 (A. Redlich) VMr, Amb, Tür v. Juu, Kuu, Kos, Hag, Võ - 7 var.
A₃e.	Pitk mets ja paks mets, mine sisse, ei saa silguvarrastki? Hobuse saba HJn 1888 (N. Jegorov) Amb, HJn, Kos - 3 var.
A₃f*.	Pikk mets, paks mets, silguvarrast seest ei leia? Hobuse saba HJn 1895 (J. Kirschbaum) Jõh, Iis, Kad, Koe, 2Jõe, HJn, Pst - 8 var. ÜÕÕ 64 (4); Leht 8 (3); Juhani-Tammoja 13 (3)
A₃g*.	Metsa pikka, metsa paksu, silguvarrast seest ei saa? Hobuse saba Jõh 1888 (A. M. Saar) Jõh, JJn, Trv, Trt, Tt - 5 var. • Ol. Lisa nr. 1 ja 2 (1883) lk-ta; E EM 95 (803); E EM² 81 (1017)
A₄.	Suur mets, paks mets, silguvarrast sealt ei saa? Pilliroog Jõh 1889 (P. Paurmann)
A₅.	Pisike mets, paks mets, must mets, aga mine metsa, ei saa silguvarrast? Juuksed Kos 1892 (T. Wiedemann)
A₆.	Paks mets, ei sua läbi, aga silguvarrast ei sua? Hobuse saba Pil 1888 (T. Sander)
A₇.	Tihe mets, silguvarrast ei saa? Juuksed Hlj 1947 (E. Tarvel) Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Metstak 8 ja 32 (17); Metstak² 10 ja 11
A₈.	Pikk pihlakane mets, aga silguvarrast seest ei saa? Juuksed Rap 1921 (L. Pärt) Vrd. 1619C₄b
B*.	Pikk mets, paks mets, seest ei saa silguora? Hobuse saba Mih 1888 (H. Perkson) Rap, Mih - 2 var. E EM 121 (1108); E EM² 107 (1464)
C.	Paks mets, aga ei saa räimeorkigi? Juuksed PJg 1893 (M. Reimann)
Da*.	Pikk mets, paks mets, ei saa kiisavarrastki? Hobuse saba Lai 1897 (H. Asper) Jõh, Lai, 2Pal - 4 var.
Db.	Pikk mets, paks mets, ladvad kasvavad alaspidi, ei saa kiisavarrastki? Juuksed Pil 1889 (J. Kärsten) Vrd. 938
E*.	Pikk mets, paks mets, ei saa kalavarrastki? Hobuse saba Äks 1888 (H. J. Treifeldt) Pal, 2Trm, 2Äks - 5 var.
Fa.	Pitk mets ja paks mets ja kalaora ei saa? Hobuse saba Ris 1888 (J. Truusmann)
Fb.	Pikk mets, paks mets, ilmas ei saa kalaora puud? Hobuse saba Ris 1889 (J. Holts)
G₁a*.	Pikk mõts, paks mõts, vorstivarrast mitte ei saa? Juusse Kan 1894 (J. Saarva) Pal, Kod, TMr, Kam, Kan, Tt - 6 var. • Lasteleht nr. 8 ja 10 (1906) 128 ja 160 (3)
G₁b.	Pikk mõts, paks mõts, vorsti valada varrast ei saa? Linanurm Ote 1891 (V. Vaher)
G₂*.	Suur mõts, paks mõts, vorsti valamise varrast ei saa? Lina Ote 1895 (C. Lipping) Võn, Ote - 2 var.
H₁*.	Pitk mets, paks mets, ei saa praevarrastki? Hiuksed Jõe 1888 (H. Tutar) JJn, Jõe, HJn, Kos, Räp - 5 var.
H₂.	Pikk mõts, peene mõts, ei saa praadivarrastki? Juusse Plv 1889 (G. Pennert)
I₁*.	Pikk mets, paks mets, aga värtnevarrast ei saa? Hobuse saba Vai 1893 (D. Torpan) Vai, Hlj, VMr - 3 var.
I₂.	Pikk mets pihlakane, ei saa värtnavarrastki? Hobuse saba VMr 1889 (K. Roost) Vrd. 1619C₄b
J.	Pikk mets, paks mets, ei saa piibuvarrast? Uba VMr 1890 (A. Elken)
K*.	Pikk mets pienikene, aga piibuvart saa? Habe; hobuse saba Jõh 1940 (E. Mets) Jõh, Hlj - 2 var.
L*.	Peenükene mõts, kostki ei saa piitsavart? Rügä Rõu 1897 (G. Raup) Jõh, Hlj, 2Kuu, 2Rõu - 6 var. Vrd. 1619C₄b
M*.	Pikk mõts, paks mõts, ütte rooviroodastki saa-ai? Hobese hand Räp 1888 (J. Puksov) Räp, 2Se - 3 var.
N.	Pikk mõts ja paks mõts, ei saa roovivarbagi? Hius (juus) Räp 1889 (K. Tamberg)
O.	Pikk mets ja paks mets ja ikka ei saa rihavart? Hobuse saba Juu 1890 (J. Trull)
P.	Padi, padi palgimõts, a pliinikäpä vartki saa-ai? Kanep Se 1927 (E. Põllula)
Q+.	Pikk mõts, paks mõts, ku läbi läät, ei pulkagi? Hobõsõ hand Kan 1896 (G. Loodus) Plt, Kan - 2 var.
R₁a.	Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab soostarpuu, soostarpuust saab suur mets, suurest metsast saa sukavarrastki? Hernes Mih 1938 (V. Eenveer) Kontam.: = 1039O₁a
R₁b.	Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust tammerpuu, tammerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suurest metsast ei saa sukavarrastki? Hernekasv Tor 1889 (M. Tohv) Kontam.: = 1039O₁b
R₁c.	Maast kasvab sallepuu, sallepuust sugarapuu, sugarapuust suur mets, metsast ei saa sukavarrastki? Herned Tõs 1890 (M. Kirikall) Kontam.: = 1039O₁c
R₁d*.	Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suurest metsast ei saa sukavarrastki? Herned Tor 1888 (T. Tilk) 4Tor, Saa - 5 var. E EM 87 (722); E EM² 76 (920) Kontam.: = 1039O₁d*
R₁e*.	Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust kakarpuu, kakarpuust suur mets, suurest metsast ei saa sukavarrastki? Herned Tor 1887 (J. Tilk) 2Tor - 2 var. Kontam.: = 1039O₁e*
R₁f*.	Maast tõusis mallerpuu, mallerpuust sai suur mets ja suurest metsast sai sukavarras? Hernes Var 1888 (M. Karotom) Var, Tõs - 2 var. Kontam.: = 1039O₁f*
R₂.	Maast tõuseb mandrepuu, mandrepuust kaustapuu, seest silguvarrast ei saa? Hernes JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe) Kontam.: = 1039O₂
R₃*.	Muass tõusis mannerpuu, mannerpuust sae kannerpuu, kannerpuust sae kaunis mets, metsass ei suanud mitte vorssivarraski? Hernes Kod 1942 (P. Tammepuu) 3Kod - 3 var. Kontam.: = 1039O₃*
R₄+.	Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur paks mets, ilma et saaks rihavart? Herned Juu 1890 (J. Trull) Juu, 2Mih, Tõs - 4 var. Kontam.: = 1039O₄+
S.	Pikk vits pihlakane, üle õue õõnapuine, ei saa piitsavarrastki? [Lahendus puudub] Pal 1891/2 (H. Maasen) Kontam.: = 1619P
Vrd.	1616 1761
1616.	PIKK MÕTS, HELE MÕTS, ÜLE ILMA KOOLIMÕTS? Kerk - 0+14+0+0 = 14 (17) var.
A₁.	Pikk mõts, peenü mõts, üle ilma illus mõts? Hiusõ Rõu 1896 (H. Treu) Hel, 2Har, 2Rõu - 5 var.
A₂.	Pikk mõts, piinu mõts, üle ilma illus mõts, üle pikä pedästiku, üle kõrge kuusistiku? Kirikutorn Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Vrd. 2220Bb
B₁a.	Pikk mõts, hele mõts, üle ilma koolimõts? Kerk Ote 1890 (J. A. Palm) Ote, Rõu - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 188
B₁b.	Pikk mõts, paks mõts, üle ilma koolimõts? Matus Ote 1879 (J. Vuks)
B₁c.	Pikk mõts, peeni mõts, üle ilma koolimõts? Kabel (matuseaid) Ote 1892 (J. Ainson)
B₂.	Hilpu-halpu inemise mõõdipuu, pikk mõts, helle mõts, üle ilma koolimõts? Kerik Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
C.	Pikk mõts, helle mõts, üle ilma koolimaea? Päiv (päike) Urv 1887/9 (J. ja P. Einer) 2Urv, Urv v. Krl - 3 var.
Vrd.	1615
1617.	PIKK PEENAR, PEHME HAIN? Lammas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Plv 1889 (G. Pennert)
1618.	PIKK PEENÜ JALAKÕNÕ, VERREV TSÕÕRIK PÄÄKENE? Upin-ninn (kullerkupp) - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Har 1889 (J. Pähn)
1619.	PIKK VITS PIHLAKANE, ÜLE VÄLJA TOOMINGANE? Vikerkaar - 7+104+16+4 = 131 (186) var.
A.	Kiivits-kaavits, pihelgane pikk vits? Põllupeenar Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 64 (454); E EM² 57 (586)
B₁a.	Pihelgane vits käib üle maailma? Vikerkaar Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM² 120 (1096); E EM² 106 (1451)
B₁b.	Pihlapuune vits üle ilma? Vikerkaar Trv 1894 (J. Sikk)
B₁c.	Pehelgane vits paistab üle ilma? Vikerkaar Hag 1889 (J. Valdmann)
B₂a.	Pihelgane pikk vits, kael üle muude puude? Vikerkaar Mih 1888 (H. Perkson)
B₂b.	Pikk vits pihelgane, üle ilma hõikab? Vikerkaar Ris 1896 (J. Niinas)
B₂c.	Pihelgane pikk vits, ilma üle üks vits? Vikerkaar Vig 1896 (H. Laipmann)
B₃.	Pikk vits pihlakane, üle ilma ümmargune? Vikerkaar Lai 1888 (M. Kolluk)
B₄.	Pikk vits pihlakane, üle õue ümargune? Vikerkaar Jür 1889 (K. Angelus)
C₁a₁.	1) Pikk vits pihlakane, üle välja toomingane? Vikerkaar HJn 1888 (N. Jegorov) 2) Pikk vits pihlikane, üle välla to[o]mikane? Vikerkaar MMg 1888 (G. Tenter) 3) Pitk vits pihelgane, üle välja toomilgane? Põllupeenar Pil 1888 (S. Käär) Iis, 4Sim, Tür, 2Jõe, HJn, 2Tõs, Tor, 4Pil, 2Lai, Trm, MMg, Äks, Võn, Tt - 23 var. • Beiträge VI (1816) 51 (II); Neus 393 ja 390 (7); Ahlqvist 74; Sander 71 (10)
C₁a₂.	Pikk vits pihlakale, üle välja toomingale? Välk KJn 1870 (J. Tiedemann)
C₁a₃.	Pikk vits pihlakas, üle välla toomingas? Põllupeenar Trm 1939 (P. Tammepuu)
C₁a₄.	Pikk vits pihlakas, üle välja toomikas? Vikerkaar Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
C₁b.	1) Pikk vits pihlakane, üle metsa toomikune? Vikerkaar Pst 1888 (J. Jaakson) 2) Pikk vits pihlane, üle mõtsa toomine? Vikatkaar Trv 1890 (V. Mõts) 4Trv, Pst - 5 var.
C₁c.	Pikk vits pihlakane, üle mere toomingane? Vikerkaar Hls 1894 (J. Riiet)
C₁d₁.	Pikk vits pihelgane, üle ilma tomingane? Vikerkaar Pil 1894 (H. Keller) Pil, Äks - 2 var.
C₁d₂.	Pikk vits pihlakane, toomingane üle ilma? Vikerkaar MMg 1889 (H. Rätsepp)
C₁e.	Pikk vits pihlakast, ülevalt otsast toomingas? Põllupeenar Trm 1895 (S. Sommer)
C₂a₁.	Pikk vits pihlapuune, üle mõtsa toomine? Vikerkaar Trv 1889 (H. Kallas) 6Trv, Tt - 7 var.
C₂a₂.	Pikk vits pihlapuine, üle metsa toomingas? Vikerkaar Trv 1888 (H. Utso)
C₂b.	Pikk vits pihlapuune, üle ilma toomine? Vikerkaar Saa 1889 (J. Tuul) Saa, Trv, Pst, Vil - 4 var.
C₃.	Pihelgane vits, tomingane vits, üle ilma üks vits? Vikerkaar Amb 1895 (J. Tannenthal)
C₄a.	Pitk mets pihlakane, üle välja toomingane? Vikerkaar HJn 1888 (T. Kuusik)
C₄b.	Pikk mets pihlakane, üle ilma tomingane? Vikerkaar Pai 1896 (A. Hanson) Vrd. 1615A₈ 1615I₂ 1615L*
C₅.	Pikk piits pihlakane, üle välja toomingane? Vikerkaar MMg 1888 (G. Tenter)
C₆.	Pikk uss pihlakane, üle välja toomingane? Põllupeenar Lai 1888 (J. Remmelg)
C₇.	Suur pikk pihlapuune, üle ilma toomine? Vikerkaar Trv 1888 (H. Utso)
C₈.	Pitk pihlakas ja üle mere toomingas? Vikerkaar Vai 1888 (H. Masing)
D.	Pikk vits pilvine, üle ilma toomine? Vikerkaar Hel 1874 (A. Wahlberg)
E₁.	Pikk tomingane vits üle välja? Vikerkaar Jõe 1889 (H. Pahlberg) Jõe, HJn - 2 var.
E₂.	Esi pikk ja peenikene, üle nurme toomikene? Põllupeenar Võn 1894 (J. Suits) Vrd. 404
F.	Pitk vits pihelgane, üle õue õiskane, tua taga toomgane? Vikartkaar Muh 1937 (R. Viidalepp)
G₁a₁.	Pikk vits pihelgane, üle ilma õispuune? Vikerkaar Tõs 1889 (J. Weltmann) 3Tõs, Tt - 4 var. • Wied. 284; E EM 121 (1110); E EM² 107 (1467)
G₁a₂.	Pikk vits pihelgane, üle ilma õispuu? Vikerkaar Tõs 1889 (M. Kampmann) Kos, 6Tõs - 7 var.
G₁a₃*.	Pihelgane pikk vits, üle ilma õispuu? Vikerkaar Vän 1889 (J. Tammann) Kse, Vän - 2 var.
G₁a₄.	Pikk vits pihlakane, üle ilma õilispuune? Vikerkaar Kad 1896 (J. Sõster)
G₁b₁.	Pikk vits pihelgane, üle õue õispuine? Välk PJg 1888 (H. Lussik) PJg, Vän, Tor, Pär, Saa?, KJn, Tt - 7 var. • Mötleja 24 ja 54 (98)
G₁b₂.	Pikk vits pihelgane, üle õue õispuu? Vikerkaar Kos 1892 (T. Wiedemann)
G₁c.	Pitk vits pihelpuu, üle aia õispuu? Vikerkaar Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 284; E EM 121 (1110); E EM² 107 (1467)
G₁d.	Pikk vits pihlakane üle välja õispuu? Vikerkaar Hlj 1936 (J. A. Rehberg)
G₂.	Pihelgane raadvits, üle ilma õispuu? Vikerkaar Vän 1922 (L. Pärt)
G₃.	Pikk piits pihlakane, üle ilma õispuune? Vikerkaar Koe 1925 (A. V. Kõrv)
G₄.	Pikk mets pihlakane, üle ilma õispuu? Vikerkaar Plt 1889 (Ülempaalalane)
G₅a.	Pikk puu pihlakane, üle ilma õispuune? Vikerkaar Jür 1890 (K. Põldmäe)
G₅b.	Pikk puu pihlakane, üle õue õitspuu? Põllupeenar Lai 1904 (J. Ermann)
H.	Pilliroog pitk vits, üle ilma õispuu? Puusüda PJg 1893 (M. Reimann)
Ia.	Pihlakane pikk vits, üle õue õrspuu? Vikerkaar Kuu 1891 (T. Uustalu)
Ib.	Pihlakane pikk vits, üle ouve orspuu? [Lahendus puudub] Kuu enne 1922 (J. & J. Kilström)
Ic.	Pihlajane pikk puu, üle oue orspuu? Vikerkaar Kuu 1937 (R. Põldmäe)
J₁a₁.	Pikk vits pihlakane, üle õue õunapuune? Vikerkaar Hlj 1897 (A. Klaas) Jõh, Lüg, 3Hlj, Kad, Sim, Nis, Trm, TMr - 10 var. ÜÕÕ 16 (3); Hiie-Müürsepp IV/II 150
J₁a₂.	Pikk vits pihlakal, üle õue õunapuul? Vikerkaar Vil 1894 (A. Suurkask)
J₁b₁.	Pikk vits pihlakane, üle aia õunapuune? Vikerkaar Kuu 1938 (J. Eplik)
J₁b₂.	Pikk pihlakane vits üle õunapuuaia? Vikerkaar Vai 1893 (H. Masing)
J₁c.	Pikk vits pihlakane, üle ilma ounapuine? Vikerkaar Kuu 1903 (J. Mikiver)
J₂.	Pitk metsa pihlakane, üle õue õunapune? Vikerkaar Hlj 1889 (J. A. Rehberg) 2Hlj, Kos - 3 var.
J₃.	Pikk piits pihlakane, üle õuve õunapuune? Vikerkaar Jõh 1891 (A. Tõnurist)
K.	Pikk vits pihlakane, üle õue õunapuine, üle väila vahtrapuine? Vikerkuar Amb 1889 (J. Ney)
L.	Pihlakas pitk vits, üle maailma roos? Vikkerkaar Jõh 1889 (P. Paurmann)
M.	Pikk vits üle õuemaa? Vikerkaar VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
N.	Üle ilma pihlakene, läbi tuule toomingane? Vikerkaar Pil 1888 (T. Sander) Kontam.: = 2778C
O.	Üle õue õunapuune, kena kirju luogakene? Vikerkuar Amb 1889 (J. Ney) Kontam.: = 2777C
P.	Pikk vits pihlakane, üle õue õõnapuine, ei saa piitsavarrastki? [Lahendus puudub] Pal 1891/2 (H. Maasen) Kontam.: = 1615S
Q₁.	Pikk vits pihlakane, üle välja tomingane, aga ümber pea ei ulata? Oma silmadega ei näe kukla taha Sim 1938 (J. Arro) Kontam.: = 2792O₁
Q₂a.	Pikk mets pihlakane, üle ilma tomingane, ümmer ilma ulatab? Vikerkoar Koe 1890/3 (H. Schultz) Kontam.: = 2792O₂a
Q₂b.	Pikk vits pihlakane, üle ilma ulatab? Vikerkaar Kuu 1938 (J. Eplik) Kontam.: = 2792O₂b
R.	Pitk vits pihlakane, üle õue õunapunane, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? Pruut ja peig Vai 1889 (H. Masing) Kontam.: = 963J
S.	Pimedane pihlapuu, üle õue õitsepuu, lähen lookas üle maa, kätte keegi mind ei saa? Vikerkaar Plt 1894 (M. Luu) Kontam.: = 1210D
Vrd.	2778
1620.	PIKKA SÄÄRDE, LAIA LEMME, KIVIDE KIRI, VAGUDE VARI, ISE KUI HAAVIKUEMAND? Läätsed - 0 (4) var. M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst E EM 121 (1105); E EM² 106 (1460)
1621.	PIKÄ HANNAGA HARAK LUU MÄE SISSE MUNNÕ? Leibä pandas ahju - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Pikä hannaga harak luu mäe sisse munnõ? Leibä pandas ahju Rõu 1896 (H. Treu) RpS nr. 6 (1939) 190
b.	Harak luu savitsõ mäe sisse muna? Leevä ahohn Rõu 1897 (G. Raup)
Vrd.	193 1622 1996
1622.	PIKÄ HANNAGA HARAK LÄTS AHJO? Leiba pandase ahjo - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Se 1937 (P. Tammepuu)
Vrd.	1621
1623.	PILL HÜÜAB, SAAJA TANTSIB? Mesilane - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Pst 1925 (S. Lõhmus)
Vrd.	2587 vs: EV 8842B kk: Pane pill hüidma (Kse)
1624.	PILLIROOST POISIKENE, VALGE MÜTS PÄÄS? Lubjapintsel - 1+0+0+0 = 1 (2) var. Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.	1064 2324E
1625.	PIME HOBENE KÄI ILMA OHJETE? Lootsik - 0+2+0+0 = 2 (2) var. Trv 1894 (A. Rull) 2Trv - 2 var.
Vrd.	244 247
1626.	PIME NÄGI JÄNEST, JALUTU VÕTTIS KINNI, ALASTI PISTIS TASKU? Tühi jutt - 5+18+12+24 = 59 (100) var.
Aa.	Pime nägi jänese, jalutu võttis ta kinni, alasti pistis ta tasku ja hambutu sõi ta ära? Vale Krj 1959 (O. Kõiva)
Ab.	Pime nägi jänest, jalutu püüdis, paljas pistis taskusse, ilma suuta sõi ära? Vale Tln 1991 (A. Kägu)
B₁a₁.	Pime nägi jänese, jaluta püüdis kinni, alasti pani tasku? [Lahendus puudub] Ote 1957 (H. Samuel) E EM 121 (1111); E EM² 107 (1469); Nurmik I 108; Nurmik EKÕr 86; Ajusp. Mag. nr. 4 (1934) lk-ta
B₁a₂.	Üks pime nägi üht jänest joosvad, üks jalutu vöttis ta kinni ja üks alaste pistis ta tasku - mis see on? See on üks vale Kaa dat-ta (anon)
B₁a₃*.	1) Pime nägi jänest, jalutu võttis kinni, alasti pistis tasku? Tühi jutt Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom) 2) Pime nääb jänest, jalutu võtab kinni, alasti pistab tasku? Püss, kuul, käsi Ann 1889 (K. Preisberg) Ann, Rap v. Mär, Kär - 3 var.
B₁b₁.	Üks pime nägi jänest jooksvad, üks jalutu hüppas järele ja üks alasti pistis tasku - mis see on? Üks vale Tt 1868 (G. C. Nörmann) • Nörmann 34 ja 54 (28)
B₁b₂*.	Pime nägi jänest, jalutu jooksis ta järele, alasti inimene pistis ta tasku? Vale Kad 1947 (J. Valdur) Kad, Khk - 2 var. Saarl. nr. 12 ja 13 (1888) lk-ta
B₁b₃.	Pümme näge jänese, jalota võtt kinni, alastõ pand kotte? Püss, kuul ja käsi Se 1936 (M. Vabarna)
B₁c*.	1) Pimme näge, jalotu võtt kinni, ihoalastõ pand umma taskuhe? Püss ja püssikuul Võn 1931 (L. Unt) 2) Pime nägi, jalutu joosis, alasti pistis tasku? Vale Tür 1961 (M. Männik) Jõh, Tür, Muh, Võn - 4 var.
B₁d.	Pime näeb, alasti püstab tasku, jalutu võtab kinni? Vale Pär 1902 (J. J. Pulst)
B₂a*.	1) Pime nägi jänest, jalutu püüdis kinni, paljas pani taskusse? Vale Käi 1992 (M. Mesikäpp) 2) Pime nägi jänest, jalutu pidas kinni, paljas pistis taskusse - mis see on? Vale Trm 1991 (M. Hiiemäe) 3) Pime näeb jänese, jaluta võtab kinni, paljas pistab kulita? Püss on pime, tuul jaluta, käsi paljas, kui suhu pistab Tt 1878 (C. E. Malm) Tln, Käi, Trm, Tt - 4 var. • Mötleja 24 ja 54 (99); Kal. (1990) 235 ja 239 (8)
B₂b₁.	Pime nägi jänekse, jalutu kargas jänekse järel ja paljas pistis jänekse oma tasku - mis see on? See on vale jutt Tt 1861 (anon) • Mönnus Kal. (1861) lk-ta (24)
B₂b₂.	Pime nääb, jalutu võtab kinni, paljas pistab kotti? Püss Pil 1894 (H. Keller)
B₃a.	Pime nägi jänesse, lomak [sic!] võttis kinni, alaste pistis taskusse? Vale Tln 1895 (J. Salme)
B₃b.	Pime näeb jänest jooksvad, lugur jookseb järel, võtab kinni, alasti pistab tasku? Vale Nrv 1903 (M. Russmann)
B₄a.	Üks pime nägi jänest jooksvad, jaluta võtab kinni, käsita pistis tasku? Vale Vil 1871 (H. Leoke)
B₄b.	Pime nägi, jalutu jooksis järele, käteta võttis kinni? Vale Kuu 1964 (O. Jahe)
C+.	Pime nägi jalutut jooksmast, alasti pistis oma tasku? Tühi jutt Kuu 1963 (A.-M. Salström) Kuu, Trt, Se - 3 var.
D₁.	Jänes jookseb, pime näeb, jalutum jookseb järele, käsitum võtab kinni, alasti pistab tasku? Päike tõuseb VMr 1890 (J. Reise)
D₂.	Vile läheb üle tee, lombakas jookseb järele, pime võtab kinni, alasti pistab tasku? Jänes lähäb üle tee, koer jookseb järele, kütt laseb püssiga, kuul võtab kinni, kütt sööb ära alasti PJg 1888 (H. Lussik)
E*.	1) Pime, jalutu ja alasti läksid mööda teed; üks jänes jooksis üle tee; pime nägi, jalutu püüdis kinni ja alasti pistis tasku? Vale Hää 1933 (M. Martinson) 2) Kolm meest istuvat teekäänaku pääl: üks pime, üks alasti, üks jalutu; pime näeb, jänes jookseb, alasti pistab tasku, jalutu võtab kinni? Vale Krk 1961 (A. Vari) 3) Kolm meest metsas: üks jalutu, üks pime ja üks alasti; pime nägi jänest, jalutu jooksis järele ja alasti pistis tasku? Veskikivi Jõh 1935 (anon) Jõh, Vän, 2Hää, Krk - 5 var.
F.	Tuline tõld tuleb mäge mööda alla, seal peal istub jalutu, pime ja alasti; jänes juhtub neile ette, pime näeb teda, jalutu võtab kinni ja alasti paneb oma põue (Eine feurige Kutsche kommt am Berge herab, darauf sitzt ein Fussloser, ein Blinder, ein Nackter; ein Hase begegnet ihnen, der Blinde sieht ihn, der Fusslose fängt ihn und der Nackte steckt ihn in den Busen)? Die untergehende Sonne, die Nacht, die Morgenröthe, der Mond Tt enne 1876 (anon) • Wied. 290
G₁.	Jõe pääl olid kolm reisijad: üks oli pime, tõine jalutu, kolmas alasti; korraga jooksis jänes üle jõe, pime nägi, jalutu võttis kinni, alasti pistis põue? Püss, kuul, käsi Võn 1888 (J. Hannus)
G₂.	Suur kivi ujus vee peal, pime nägi, jalutu tõi ära, kuulmata andis üles? Vale Nrv 1904 (M. Russmann)
G₃a.	Kolm meest läksivad veskikiviga sõitma, üks oli pime, teine jalutu ja kolmas ihualasti; pime nägi jänest, jalutu võttis jänese kinni ja alasti mees pistis ta taskusse - mõistke, mis see on? Vale, sest pime ei või näha, jalutu ei saa jänest kinni ja alasti inimesel ei ole taskut Tt 1908 (J. A. Hermann) • Lasteleht nr. 5 ja 6 (1908) 80 ja 96
G₃b*.	Kolm meest läksivad veskikiviga mäest alla, üks oli pime, teine jalutu ja kolmas alasti; pime nägi jänese, jalutu tõi ära ja pime püstis tasku? Vale Tor 1889 (J. Tilk) Tor, Hää - 2 var.
G₃c*.	1) Veskikivi ujus jõe pääl, tema pääl olivad kolm meest: pime, jalutu ja alasti; jänes jooksis neist mööda, pime nägi jänest, jalutu jooksis temale järele, alasti võttis ja pani tasku - kes olivad nüüd need kolm? Veskikivi: veskikivi silm on pime, kuid näeb viljatera - jänest; kivi on jalutu, kuid saab vilja kinni ja jahukolu on alasti, kuid paneb jahu taskusse - kotti Lai 1902 (J. Remmelg) 2) Jõkõ pitte ojos veskikivi alla, selle pääl istuse kolm inemist: üts om pimme, nägi jänese jooksvad; tõine om ilma jalota, joosk jänessele järgi, võts kinni; ja kolmas om ihoalaste, tuu pist jänese omma karmanni - kes neo omma? Seo om võls jutt, mis nii kõneltas, midä oleman ei ole Vas 1897 (K. Sikk) 3) Tori jõgi kada läks veskikivi alla ja seal peal olli kolm miist: pime, jalutu ja alasti; pime nägi jänest, jalutu püidis kindi ja alasti pistis tasku? Paat, püss, kuul ja käsi Hää 1960 (M. Mäesalu) 2Kuu, Hää, Lai, Vas, Tt - 6 var. • Sannumetoja VI (1857) 166 (1); • Uus Aeg nr. 2 ja 8 (1902) 16 ja 48; LS 422
G₃d.	Kolm meest läksid veskekiviga allavett: üks oli pime, teine alasti, kolmas jalutu; pime nägi jänest, jalutu võttis kinni ja alasti pistis tasku? Vale Pil 1888 (S. Käär)
G₃e*.	1) Üks veskikivi ujus vii piäl, kolm miist õli piäl: pime, jalutu ja alastine; kõrraga nääb pime jänest juuksma, jalutu lähäb võtab kinni ja alastine paneb tasku? Veskikivi one mua, mille piäl jahimiis käis, püss one pime, kuul one jalutu, käsi one alastine, paneb tasku Kod 1942 (P. Tammepuu) 2) Veskikivi ujub vee peal, sellel on kolm inimest: üks on pime, üks on jalutu ja üks on alasti; pime nägi jänest, jalutu püüdis kinni ja paljas pani tasku - mis see on? Vale Kei 1992 (J. Vasjuk) Kei, 3Kod - 4 var.
G₃f*.	Kolm miist sõidavad veskikiviga järve pial: üks jalutu, üks pime, üks alasti; jänes jookseb üle järve, pime näeb, jalutu võtab kinni, alasti pistab põue? [Lahendus puudub] Tln 1958 (V. Lõugas) Tln, Kul - 2 var.
G₄+.	Jõevee peal oli veskikivi, veskikivi peal istusivad [neli] inimest: üks oli pime, teine käsita, kolmas jaluta ja neljas alasti; pime ütleb jalutule: vaata, jänes jookseb jõe kaldal, jookse järele, võta kinni; jaluta jooksis järele, võttis jänese kinni ja andis käsita inimese kätte; käsita inimene andis jänese alasti inimese kätte ja alasti inimene pani jänese oma tasku? Tühi jutt Alu 1904 (J. Peedo) Alu, SJn - 2 var.
G₅.	Kolm miist läksid pähklikoorega merele sõudma: üks oli pime, teine oli jalutu ja kolmas oli alasti; üks jänes läks sedasama tiid müüda; pime nägi kõige enne, jalutu püidis kinni ja alasti püstis tasku - mis see tähendab? Vale Tor 1963 (E. ja H. Tampere)
G₆.	Kolm meest sõidavad paadiga vastuvett üles: [üks] pime, [üks] jalutu, [üks] alasti; jänes jookseb mööda, pime näeb, jalutu võtab kinni ja alasti pistab taskusse? Vale Vil 1970 (P. Kippar)
1627.	PIME TUBA, VALGE LINA, POOLTEIST TUNDI MÕNU? Kino - 0+0+0+17 = 17 (19) var.
Aa₁*.	Pime tuba, valge lina, poolteist tundi mõnu? Kino Tln 1991 (A. Loodus) 3Tln, Kei, Trt - 5 var. Kodu nr. 2 (1928) 64 (6)
Aa₂*.	Mis on pime tuba, valge lina, poolteist tundi mõnusalt? Kino Urv 1992 (E. Jallai) Pär, Urv - 2 var.
Aa₃.	Pime tuba, valge lina, poolteist tundi mõnulejaid? Kino Urv 1992 (E. Hainas)
Ab*.	Pime tuba, valge lina, [poolteist] tundi mõnusat olemist? Kino PJg 1985 (K. Türk) Mär, PJg - 2 var.
Ac.	Mis on pime, valge lina, [poolteist] tundi mõnusat olemist? Kino Vig 1992 (M. Kreuz)
Ad.	Pime tuba, valge lina, paar tundi mõnusat olemist? Kino Elv 1976 (H. Eichelmann)
B₁a.	Mis on [kaks] tundi mõnu valgel linal? Kino Pal 1991/2 (U. Lainesaar)
B₁b.	Mis on poolteist tundi ja valge lina? Kino Käi 1992 (M. Haljaste)
B₁c.	Mis on [poolteist] tundi pikk ja valge lina? Kino Lai 1992 (M. Ojamets)
B₂.	Valgel linal pimedust, tund aega nõmedust? Kino Trm 1991 (M. Hiiemäe)
1628.	PIME VILLEM, VIIS VEDAJAD? Pime Villem = munn - 0+0+0+2 = 2 (2) var. Trm 1957 (P. Tammepuu) 2Trm - 2 var.
Vrd.	709 904N
1629.	PIME ÕUES, PIITS PIHUS? Kaevukook - 0+5+5+1 = 11 (46) var.
Aa.	Pime õues, piits pihus? Kaevukook Lai 1897 (H. Asper) Mih, Muh, Saa, Lai, Plv - 5 var. Kmpm. EL II⁸ 2; Kmpm. EL III¹⁰49; Metstak² 70 ja 71
Ab*.	Pime õues, piits kääs? Kaevusammas Lai 1888 (J. Remmelg) Vi, Kad, 2Lai, Trt - 5 var. E EM 122 (1112); E EM² 107 (1470); Nurmik II 12 (1); Nurmik EKÕr 141
B.	Pime vanamiis, piits pius? Kaju Hää 1939 (M. Mäesalu)
Vrd.	1069 vs: EV 4259 kk: Pime õues ja piits käes, kes maha kukub, see matsu saab (Hlj)
1630.	PIMEDAS SÜNDIS, TULEGA SUREB? Vaha - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
a.	Pimedas sündis, tulega sureb? Vaha Nrv 1903 (M. Russmann) E EM² 107 (1468)
b.	Pimmen sünnis, tule man kistus? Vaha Rõn 1889 (C. Berg)
Vrd.	264 1800 1802 2121 2604
1631.	PIRINAL JA PARINAL, KÕIGE PERE PAREMAL? Lusikad, vaagnad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Amb 1894 (J. Tannenthal)
Vrd.	1632
1632.	PIRINAL-PARINAL, ORAVAHAND OTSA IIN? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kan 1896 (G. Loodus)
Vrd.	1 1631
1633.	PISEM KUI KIRP, RASKEM KUI HÄRG? Tulesäde - 5+41+11+6 = 63 (121) var.
Aa₁.	Vähämb ku kirp, rassõmb ku härg? Tulõkipõn Kan 1895 (G. Loodus) VMr, Pld, Muh, 2Hls, Pst, Kod, Võn, San, 2Kan, 2Rõu, Plv, 2Tt - 15 var. • Helle 371 (124); Hupel 122; Willmann 121 (114); Lönnrot 162; Körber VRMK 41 (23); Ahlqvist 75; Wied. 294; SKS, Eisen 52 (240); Tõn. LLr 31 (6); KAH EKAl 163 ja 164 (118); Laug. Vestr. 179 (4)
Aa₂*.	Vähem kui kirp ja raskem kui härg? Tulesäde Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Jäm, Hls - 2 var. Jürjens 30
Aa₃.	Vähem kut kirp, raskem kut härg, ükski ei saa teda üles tõsta? Tulesäsi Pöi 1888 (J. Trull) E EM 153 (1458) ja 176 (1716); E EM² 133 (1905) ja 152 (2222); E MM 17 ja 46 (274); E MM² 17 ja 49 (277); Ainelo II-III 197; Ainelo III 119; E MM³ 14 ja 40 (277) Vrd. 907F 1635S₁
Ab₁.	Väiksem kui kirp, raskem kui härg? Tulesäde Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Vai, Kad, HMd, Trm - 4 var.
Ab₂.	Veiksem kui kirp ja raskem kui härg? Tulesäde Plt 1895 (M. Luu) Kos, Plt - 2 var.
Ac₁.	Pisem kui kirp, raskem kui härg? Tulesäde Kär 1889 (T. Jank) Vi, Vai, Jõh, Koe, Juu, Rid, Kär, 3Kaa, Pöi, Saa?, 2Hel, Trv, SJn, 2Äks, Võn, Tt - 20 var. Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 59 ja 60 (12)
Ac₂.	Pisem kui kerp, aga raskem kui härg? Tulesüsi Kaa 1889 (A. Pea) Jõh, VMr, Tln, Kaa, Tt - 5 var.
Ad.	Kirbust pisem, härjast raskem? Tulesäde VMr 1890 (K. V. Lurich)
Ae.	Tillem ku kirp, raskem ku härg? Tulesäde KJn 1888 (J. Reial)
Af.	Pisem kui kirp, kõrgem kui härg? Tulesäde Vil 1889 (F. Kuhlbars) Vrd. 1046
Ag.	Kergemp kui kirp, rasetamp kui härg? Tulekipen Plv 1890 (J. Tobre) Hlj, Noa, Muh, Plv - 4 var. Vrd. 629
Ah.	Väiksem kui kirp, kurjem kui härg? Tulesäde Saa 1930 (A. Räägel)
B.	Vähämb ku ting, suurõ här'a jõud? Tulõkipõn Rõu 1896 (A. Perli)
Ca.	Kergemb kirpu, rasõhõmb rauda? Tulõkipõn Se 1929 (V. Savala)
Cb.	Pisem kut kerp, äga raskem kut rauatükk? Säde Pöi 1961 (A. Rand)
D.	Vähemb kui kirp, valusamb kui vits? Tulekippen Vas 1894 (P. Saar)
E.	Vähämb kui kirp, suuremb kui maja? Tuli Kam 1888 (J. Siimus)
F.	Vähemb ku kirp, aga salvab ku kuri koer? Tulesäde Trv 1896 (J. Tõllasson) Vrd. 1046
1634.	PISEM KUI SÄÄSK, MUSTEM KUI SÜSI? Kirp - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vrd.	1322 kk: Must kui süsi (Tõs)
1635.	PISEMB KUI HIIREPESA, ENAMB AKNAID KUI KUNINGAKOJAL? Sõrmkübar - 8+172+39+12 = 231 (327) var.
Aa.	Pisem kui kärbsepesa ja rohkem aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar Koe 1939 (L. Priks)
Ab.	Kärbsepesa suurune, enam aknaid kui kuninga majal? Sõrmkübar Iis 1889 (E. Ellert)
B₁a₁*.	Pisem kui hiirepesa, rohkem aknaid ees kui kuningakojal? Sõrmkübar Vän 1889 (J. Tammann) Koe, 2Kuu, Vän - 4 var.
B₁a₂.	Pisem kui hiirepesa, aga rohkem auka kui kuningakojas aknaid? Sõrmkübar Tln 1926 (M. Sengbusch)
B₁a₃*.	1) Pisemb kui hiirepesa, enamb aknaid kui kuningakojal? Sõrmkübar Hlj 1890 (K. Leetberg) 2) Pisem kui hiirepesa, aga änam aknid kui kuningakojal? Sõrmkübar SJn 1893 (J. Mein) Hlj, Kuu, Juu, 2Pöi, 2SJn, Pil, Tt - 9 var. • Mötleja 25 ja 54 (102); E EM 122 (1123); E EM² 108 (1482)
B₁a₄*.	Vähem ku hiirepesa, rohkem akni iis ku kuningakojal? Sõrmkübar Hää 1933 (M. Martinson) Phl, Hää - 2 var.
B₁a₅*.	Vähem kui hiirepesa, enamb aknit kui kuningakoal? Sõrmkübar Vas 1894 (P. Saar) Hää, 2Vas - 3 var.
B₁b₁*.	Pisem kui hiirepesa, rohkem aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar Kad 1890 (F. Krass) Kad, Pst - 2 var.
B₁b₂.	Väiksem kui hiirepesa, aga aknaid enam kui kuningalossil? Sõrmkübar Trm 1895 (S. Sommer)
B₁b₃.	Tillep ku hiirepesä, rohkep aknaid ehen ku kuningelossil? Sõrmkübär Krk 1892 (J. Hünerson)
B₁b₄*.	Pisem kui hiirepesa, enam auka sehes kui kuningalossis? Sõrmkübar Plt 1878 (K. Moks) Juu, Plt - 2 var.
B₁b₅*.	Rohkem on hiirepesas aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar Trv 1895 (J. Sims) Jäm, Trv - 2 var.
B₁c₁*.	Pisem kui hiirepesa, rohkem aknaid ees kui kuninga tual? Sõrmkübar Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Hlj, VJg, JJn, Kuu, Jõe - 5 var.
B₁c₂.	Pisemb kui hiirepesa, enam auka sees kui kuninga toal aknid ees? Sõrmkübar KJn 1889 (J. Saks)
B₁d*.	Pisemb kui hiirepesa, rohkemb aknaid ees kui kuninga majal? Sõrmkübar Kad 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kad, Rak, Sim, 2Kuu, Pst - 7 var.
B₁e.	Pisem kui hiiripesa, änam aknid ees kui mõisamajal? Sõrmkübar Tür 1888 (M. Tults)
B₁f.	Vähem kui hiirepesa, rohkem aknaid kui kuninga mõisal? Sõrmkübar Kir 1969 (M. Tuul)
B₁g.	Pisem kui hiirepesa ja enämb akunu kui kuningal? Sõrmkübar Kuu 1963 (A.-M. Salström)
B₁h.	Tuba pisem kui hiirepesa, aga sada akant ees? Sõrmkübar Kad 1896 (J. Sõster)
B₂a₁*.	Pisem kui hiiriauk, enam aknaid kui kuningakojal? Sõrmkübar JJn 1888 (M. Roosileht) JJn, Jõe, San - 3 var.
B₂a₂.	Hiiremulgust väiksem, aknit inämb ku kuningakoal? Sõrmkübar Urv 1958 (A. Reigo)
B₂b.	Veikem kui hiireauk, rohkem aknaid ees kui kuningalossil? Sõrmkübar Hlj 1899 (N. Traks)
B₂c.	Pisem kui hiireauk, rohkem aknaid kui keisrilossil? Sõrmkübar Jõh 1888 (N. Otto)
B₂d*.	Pisem kui hiireauk, aga rohkem aknaid ees kui kuninga toal? Sõrmkübar Kad 1899 (J. Dania) Kad, Jõe, Kos, Lai - 4 var. Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (49); Loorits VrP 26 (49); Mihkla EK I 20; Meie aasta (1953) lk-ta (23); Nahkur 46/7 (14)
B₂e*.	Väiksem kui hiireauk, rohkem aknaid kui kunige majal? Sõrmküper Hel 1889 (G. Habicht) Hlj, Sim, Hel - 3 var.
B₂f*.	Pisem kui hiireauk, aknu rohkem kui kuningal? Sõrmküber Jõh 1892 (A. Tõnurist) Jõh, Sim v. Koe- 2 var.
B₃.	Vähäp ku hiire oosõkõnõ, inäbä aknit iih ku kuningal varetsäl? Ummõlusõ sõrmus Se 1934 (J. Orusaar)
B₄.	Vähämb kui hiireurg, enam aknid kui kuninga majan? Sõrmkübar Nõo 1875 (J. Kerg)
B₅.	Veiksemb kui hiireuderik, aga rohkemb aknaid kui kuninga tual? Sõrmkübär Jõh 1964 (V. Rünne)
B₆a*.	Veikem kui hiire hoone, enam aknaid ees kui kuningakojal? Sõrmkübar Hlj 1889 (I. Lank) Hlj, Tln - 2 var.
B₆b.	Pisem kui hiire hoone, rohkem aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar Sim 1938 (E. Lippus)
B₆c₁.	Pisem kui hiire hoone, aga enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Amb 1894 (J. Tannenthal) Amb, Pal - 2 var.
B₆c₂.	Veiksem kui hiire hoone, enam aknid kui kuninga tual? Sõrmkübar MMg 1889 (H. Rätsepp) 2MMg - 2 var.
B₆d*.	Pisem kui hiire hoone, rohkem aknaid kui kuninga majal? Sõrmkübar VMr 1888 (J. Koit) Kad, VMr - 2 var.
B₆e.	Pisikene hiire hoone, enam aknaid kui kuninga hoonel? Sõrmkübar VMr 1890 (A. Elken)
B₆f₁*.	Pisem kui hiire hoone, enam aknaid kui kuningal? Sõrmkübar HJn 1889 (H. Tiidermann) 2Sim, VMr, HJn, Khn, Lai - 6 var.
B₆f₂.	Veike hiiri hoone, enam on aknaid kui kuningal? Sõrmkübar VMr 1889 (M. Kampmann)
B₆g.	Üks hiire hoone, tuhat akent sees? Sõrmkübar Sim 1929 (R. Viidebaum)
B₇a*.	Tillem kui hiire tuba, änäm auka ku kuningakoal aknid? Sõrmkübär Vil 1894 (H. Niggol) 2Vil - 2 var.
B₇b.	Pisem kui hiire tuba, aga enam aknaid ees kui kuningalossil? Sõrmkübar Kuu 1937 (R. Põldmäe)
B₇c*.	Pisem kui hiire tuba, rohkem aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Kuu u. 1890 (J. Einstruck) 2Kuu - 2 var.
B₇d.	Pisem tuba kui hiirel, rohkem aknaid kui kuningal? Sõrmkübar Kuu 1938 (H. Martinson) 2Kuu - 2 var.
B₈a.	Pisem maja kui hiirel, rohkem aknaid kui kuninga majal? Sõrmkübar Sim 1953 (H. Joonuks)
B₈b.	Väikem kui hiire maja, aga rohkem aknaid kui kuningal? Sõrmkübar VJg 1921 (M. Jürna)
B₉.	Pisem kui hiire kelder, enam aknaid ees kui kuningalossil? Sõrmkübar Nis 1888 (M. Neumann)
B₁₀.	Pisukene hiirekoobas, enam uksi ja aknaid kui kuningal? Puupinu Iis 1888 (A. Valter)
C₁.	Hallem kui hiir, enam aknaid sees kui kuninga tuas? Sõrmkübar Saa 1889 (J. Tuul) Vrd. 1321
C₂a₁*.	Pisem ku hiir, aga enam auke siis ku kuningakojal aknid? Sõrmkübär Pst 1946 (A. Pikamäe) 2Pst, Plt - 3 var.
C₂a₂*.	Tillem kui hiir, aga enam aknaid kui kuningakojal? Sõrmkübar Pst 1889 (H. Henno) 2Pst - 2 var. E EM 176 (1714); E EM² 152 (2220); E MM 17 ja 46 (273); E MM² 17 ja 49 (276); Ainelo II-III 197; Jürisson 190 (14); E MM³ 14 ja 40 (276)
C₂b.	Väiksem kui hiir, enam aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar Trt 1927 (K. Pormeister)
C₂c.	Vähamb kui hiir ja rohkemb aknid kui kuninga majal? Sõrmkübar Räp 1895 (R. J. N. Org)
C₂d*.	Pisem kui hiir, enam aknaid kui kuningal? Sõrmkübar Juu 1888 (J. Valdt) Juu, Noa v. Hii, San - 3 var.
C₃.	Pisem kui hiir, suurem kui hiir, aga enam auke sees kui kuningakoas aknaid? Sõrmkübar Urv 1889 (J. Janson)
D₁a₁.	Pisem kui hiir, suurem kui kilk, aga rohkem aknid kui kuningakojal? Sõrmkübar Pil 1888 (S. Käär) Vrd. 907F
D₁a₂*.	Pisem kui hiir, suurem kui kilk, enam auka sees kui kuningakojal aknaid? Sõrmkübar Äks 1889 (A. Mauer) Vän, Tor, Äks - 3 var. Tõn. R Tähtr. (1887) 57 (1)
D₁a₃*.	Veiksem kui hiir, suurem kui kilk, rohkem auka kui kuningakojal aknaid? Sõrmkübar Vän 1897 (E. Tetsmann) Vän, Tor - 2 var.
D₁a₄.	Suurem kui kilk, pisem kui hiir, enam auka sees kui kuningakojal aknaid? Sõrmkübar SJn 1889 (J. Tammann) Vän, SJn - 2 var.
D₁b.	Väiksem kui hiir, suurem kui kilk ja auka nagu linnal aknaid? Sõrmkübar Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 176 (1715); E EM² 152 (2221)
D₂*.	Vähemp ku hiir, suuremp ku ritsik, aga rohkemp auke sehen ku kunigakojal aknid? Sõrmkübär Hls 1891 (J. Riiet) Hls, Trv - 2 var.
D₃a.	Pisem kui hiir ja suurem kui kirp, aga enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Vil 1888 (J. Toss)
D₃b.	Suurem kui kirp, vähem kui hiir, enam aknaid kui kuninga majal? Sõrmkübar Jür 1890 (J. Põldmäe)
D₄.	Pisem kui hiir, suurem kui täi, enam aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar Vil dat-ta (J. Täht)
E₁a.	Pisem kui rott, suurem kui kirp, enam aknu kui kirikumõisal? Sõrmkübar Tõs 1948 (T. Soonets)
E₁b.	Vähem kui rott, suurem kui kirp, on rätsepa südamesõber? Sõrmkübar Võn 1895 (P. Rootslane)
E₁c.	Pisem kui rott, suurem kui kirp? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
E₂.	Vähem kui rott, suurem kui rohuritsik, enam mulke sees kui kuningakojal aknaid? Sõrmkübar Puh 1888 (H. Huik)
F.	Kõrgem kui sääsk, madalam kui sääsk, rohkem auka sees kui kuningakojal aknaid? Puuriit Tor 1887 (J. Tilk) E EM 70 (523); E EM² 62 (681)
G.	Tillemb ku hiir, madalamb ku puu, enämb aknit sisen ku kuniga maeal? Sõrmküpär Võn 1889 (T. Lätti)
H₁.	Vähem kui hiir, suurem kui hein, rohkem aknid kui kuninga majal? Sõrmkübär Kod 1888 (J. Liiv)
H₂.	Madalam kui maahain, inämb aknit kui kuninga tarel? Sõrmküpär Rõu 1894 (A. Assor) 2Rõu - 2 var. Vrd. 1610
H₃a*.	1) Pisem kui hiir, haljam kui hein, enam auka sees kui kuningakojal aknaid ees? Sõrmkübar Trm 1889 (H. Mann) 2) Tillem ku hiir, hal'lam ku hein, aga enamb aknid ihen kui kuningakojal? Sõrmkübar Pst 1893 (J. Reevits) Tor, Pst, Pst v. Pil, Plt, Ksi, Trm - 6 var. Vrd. 132Bb*
H₃b.	Tillem kui hiir, haljem kui hein, enam aknaid kui kuningaloss[il]? Sõrmkübar Trv 1894 (K. Tober)
H₃c₁*.	Pisem kui hiir, haljam kui maahein, rohkem aknid kui kuninga tual? Sõrmkübar TMr 1889 (P. Birkenthal) Lai, TMr - 2 var.
H₃c₂*.	Pisem kui hiir ja haljam kui hein, enam aknaid ees kui kuninga tual? Sõrmkübar Pal 1891 (H. Maasen) Kõp, Ksi, Pal, Trm, MMg - 5 var.
H₃c₃.	Pisem kui hiir, haljam kui hein, enam auka kui kuninga toal aknaid? Sõrmkübar MMg 1888 (A. Artis)
H₃c₄.	Tillem ku hiir, hal'lam ku hein, rohkemb aknit ku kuninga toal? Sõrmkübar Trv 1897 (J. Vaine)
H₃c₅*.	Tillemb kui hiir, haljamb kui hain, enämb aknit sees kui kuninga toal? Sõrmkübar Räp 1875 (J. Jagomann) Ksi, Räp - 2 var.
H₃c₆.	Haljam kui hein, tillem kui hiir, rohkem auka kui kuninga tual aknaid? Sõrmkübar Pst 1888 (J. Jaakson)
H₃d.	Haljam kui hein, tillem kui hiir, rohkem aknaid kui härra toas? Sõrmkübar Pil 1927 (A. Tensing)
H₃e.	Pisem kui hiir, haljam kui hein, enam aknid ees kui tual? Sõrmkübar Tor 1889 (J. Tilk)
H₃f.	Peenemb kui hiir, haljendab kui hein, enam aukusi sees kui kuninga majal aknu ees? Sõrmküber Jõh 1889 (A. Tõnurist)
H₃g.	Pisemb kui hiir, haljemb kui hein, enamb aknaid kui kuningal? Sõrmkübar Hlj 1897 (A. Klaas)
H₃h.	Pisem kui hiir, haljam kui hein, enam auke sies kui taevas tähta? Sõrmkübar Tür 1894 (J. Johannson) Vrd. 120
H₃i.	Tillem kui hiir, hal'lem kui hein? Sõrmkübar Hel 1874 (A. Wahlberg)
H₄.	Pisem kui rott, haljam kui hein, enam auka sees kui kuninga tual aknid ees? Sõrmkübar Tor 1889 (C. Tults)
H₅.	Tillem kui tui, hal'lem kui hein, enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Vil 1895 (J. Täht)
H₆.	Haljam kui hein, enam auka sees kui kuninga toal aknaid? Sõrmkübar Trt 1927 (K. Pormeister)
Ia.	Tillemb kui hiir, haljamb kui hõbe, enamb aknaid kui kuningakojal? Sõrmkübar Ran dat-ta (H. Raag)
Ib.	Pisem kui hiir, haljem kui hõbe, enam aknaid ees kui kuningalossil? Sõrmkübar Trm 1895 (J. Tihane)
Ic.	Tillem kui hiir, haljam kui hõbe, enam aknaid kui kuningal? Sõrmkübar San 1927 (A. Gross)
Ja*.	Kõrgem kui sitik, madalam kui hiir ja enam aknid kui kuninga toal? Sõrmkübar Tt dat-ta (anon) Vil, Tt - 2 var. Wied. 271; ER Kal. (1888) 100 ja 103 (11); E EM 70 (524); E EM² 62 (682)
Jb.	Madalam kui hiir, kõrgem kui sitikas, änam aknaid kui kuninga tual? Sõrmkübar Vig 1889 (A. K. Saalist)
Ka.	Esi sitiku suurune, aga aknid täüs ku kunigaloss? Sõrmkübär Hls 1888 (P. Ruubel)
Kb₁.	Sitikasugune, enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Hag 1890 (H. Raudvere)
Kb₂.	Pisem kui sitikas, änam auka sees kui kuninga toal aknid? Sõrmkübar Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Kc.	Sitika suurus, enam auka sees kui saksa toal aknaid? Sõrmkübar SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
L₁a.	Suurem kui sitik, vähem kui varblane, rohkem auka sees kui kuningalossil aknid? Sõrmkübar Vil 1896 (H. Maaten) E EM 146 (1381); E EM² 126 (1802); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (2)
L₁b₁.	Suurem kui sitikas, vähem kui varblane, enam akni kui kuninga toal? Puuriit Lüg 1935 (L. Riisenberg)
L₁b₂.	Suurem kui sitikas, vähem kui varblane ja enam auka sees kui kuninga tual aknaid? Sõrmkübar KJn 1870 (J. Tiedemann)
L₂.	Suurem kui parm ja vähem kui varblane ja änam auka kui kuninga majas aknaid? Sõrmkübar Kos 1934 (L. Kukas)
M.	Vähemp ku varbline, aga rohkemp auke sehen ku kunigakojal aknid? Sõrmkübar Hls 1891 (J. Riiet)
Na.	Tillem kui tihane, vähem kui varblane, rohkem aknaid ees kui kuningalossil? Sõrmkübar Hls 1939 (M. Alliksaar) 3Hls - 3 var.
Nb₁*.	Vähem kui varblane, tillem kui tiane, enam aknaid sees kui kuninglikul toal? Sõrmkübar Hls 1893 (M. Kuum) Saa, Hls - 2 var.
Nb₂*.	Tillem kui tihane, vähem kui varblane, rohkem aukusid sees kui kuninga tual aknid ees? Sõrmkübar Hls 1889 (J. Meomuttel) Saa, 3Hls - 4 var.
Nc.	Vähem kui varblane, tillem kui tiane? Sõrmkübar Saa 1888 (P. Sitzka)
O*.	Tillem kui tihane, rohkem auke kui kuninga tual aknaid? Sõrmkübar KJn 1895 (J. Koord) Saa, KJn - 2 var.
P.	Väikese linnu pesa, aga rohkem aknaid ees kui kuninga toal? Sõrmkübar Vän 1933 (K. Pärman)
Qa*.	Pisem kui piibukolu, enam aknaid ees kui kuningakojal? Sõrmkübar Jõe 1889 (H. Pahlberg) 3Jõe - 3 var.
Qb₁*.	Pisem kui piibukolu, enam aknaid kui kuninga tual? Sõrmkübar HJn 1888 (N. Jegorov) Kuu, HJn - 2 var.
Qb₂.	Pisem kui piibuvask, enam aknaid ees kui kuninga toal? Sõrmkübar Jõe 1878 (F. Matson)
R₁.	Pisem kui sõrm, valgem kui kuld ja rohkem aknaid ees kui kuningakojal? Sõrmkübar Pil 1888/9 (T. Kiimann)
R₂a.	Ise pole peidla pikune, enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Vil 1872 (H. Leoke)
R₂b.	Pisem kui peial, änam aknaid kui mõnes mõisas? Sõrmkübar Jür 1890 (K. Põldmäe)
R₃.	Pisem kui pöial, suurem kui kirp, rohkem aknaid kui kuningakojal? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
S₁.	Suurem kui kirp, vähem kui härg, aga enam aknaid peal kui kuningakojal? Sõrmkübar Muh 1888 (T. Kuusik) Vrd. 1633Aa₃
S₂*.	Väiksem kui kirik, suurem kui kirp, rohkem aknaid pääl kui kuningakojal? Sõrmkübar Emm 1925 (S. Perv) 2Emm - 2 var.
Z.	Pisem kui sealaut, rohkem aknaid ees kui kuninga tual? Sõel Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
T.	Seasilma suurune, enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Jõh 1935 (V. Võhman)
U₁*.	1) Pisem kui saun, aga rohkem aknu kui kuningalossil? Sõrmkübar Jõh 1889 (P. Paurmann) 2) Üks saun ja enam aknaid kui kuninga tual? Sõrmkübar Tor 1889 (M. Tohv) Jõh, Tor, Pal, Trt - 4 var.
U₂.	[Üks] tuba, rohkem aknaid ees kui kuningakojal? Sõrmkübar Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 167 (1610); Okas 63; E EM² 144 (2093); E MM 17 ja 45 (264); E MM² 17 ja 49 (267); E MM³ 14 ja 40 (267)
U₃.	Pisikene ka[mbr]ikene, enam aknaid kui mõnes mõisas? Sõrmkübar Kos 1888 (J. Riesenkampf)
U₄a.	Pisuke hütike, aga rohkem aknu kui kuniga maeal? Sõrmkübar Aud 1889 (K. Tarkpea)
U₄b.	Pisikene hütikene, enam aknaid kui mõnel mõisal? Sõrmkübar Rak 1888 (M. Tamm)
U₅+.	1) Tilluke majake, enam aknaid ees kui kuningakojal? Sõrmkübar Hel 1874 (A. Wahlberg) 2) Üks pisike maja, änam aknaid ees kui kuninga majal? Sõrmkübar Tür 1930 (R. Viidebaum) Tür, Tln, Hel, Trv, Vas v. Se - 5 var. Vrd. 2569 2573L₂b
U₆.	Pisikene mõis, rohkem aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar VMr 1889 (K. Roost)
Va.	Väikene liinakõnõ, inämb ussi ja aknid ku kuningakojal? Sõrmküpar Rõu 1896 (A. Perli) Vrd. 2573C₂a₁*
Vb.	Tillu-lillu liinakene, enämb aknit kui kuningal? Sõrmküpär Puh 1889 (D. Arak) 2Puh - 2 var.
W.	Pisike poisike, enam aknaid ees kui mõisal? Sõrmkübar VJg 1889 (J. Ustallo)
Õ.	Kiilgab ja hiilgab, enam aknaid kui kuningalossil? Sõrmkübar Trm 1895 (S. Sommer)
Äa₁.	Kellel on rohkem aknid kui kuningakoeal? Sõrmkübär Saa 1888 (P. Sitzka)
Äa₂.	Enam aknaid kui kuningakojal? Puuriit Pal 1908 (H. Karro)
Äa₃*.	Enam auka sees kui kuningakojal aknaid? Sõrmkübar Pär 1888 (M. Lipmann) PJg, Vän, 2Pär, Plt - 5 var.
Äb₁.	Enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar Tt 1901 (A. Raudkell)
Äb₂.	Rohkem auku sies kui kuninga tual aknaid ies? Sõrmkübar Kuu 1956 (I. Lind)
Äc.	Enamb auke sehen kui kuninga kambrel? Sõrmkübar Hel 1889 (J. Keernik)
Äd.	Keisri tuba, palju auka? Sõrmkübar Kei 1890 (H. Morell)
Ö.	Pisem kui rott, suurem kui kilk, mürab kui härg, tustib maad kui siga? Sitikas Vän 1889 (J. Tammann) Kontam.: = 958Ö
Ü.	Pisikene piberdaja, ilmarahva rakendaja, enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar JJn 1896 (J. A. Rehberg) Kontam.: = 1651R
Vrd.	kk: Veiksed nagu hiirepojad (Vil); Kerge ku kirp (Rõu); Pisike kut kerp, aga ise terav (väikese elava iseloomuga lapse kohta) (Pöi)
1636.	PISIKE AIDAKE MÄEL, KULDRAHA TÄIS? Orava pesa - 0 (16) var.
A.	Pisike aidake mäel, kuldraha täis? Orava pesa M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 123 (1125); E EM² 108 (1484)
B.	Pisike aidake mäel, risu-ränka täis, hulk inimesi sees? Linnupesa M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 123 (1126); E EM² 108 (1485); Nurmik I 103
Vrd.	773B 2573Pb*
1637.	PISIKE HÄRG VÕIDAB SUURE HÄRJA? Kirstuvõti - 1+1+0+0 = 2 (4) var.
a.	Pisike härg võidab suure härja? Kirstuvõti Pha? dat-ta (anon)
b.	Pisuke härg ajab suure ümber? Lukk ja võti Kär 1890 (K. Loiken)
Vrd.	vs: EV 8893, 14468 kk: Väike on suure ümber lükanud, s.o. lapse sündimise järel ema lamab (Hää) nlj: AT 1525P
1638.	PISIKE MEES, HALL HABE? Linased - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Pisike mees, hall habe? Linased Ann 1929 (R. Viidebaum)
b.	Pisike liller mehike, hall habe suus? Linnas, odra, rukki, ka veel maged Kad 1896 (J. Sõster)
Vrd.	146 162 169Ka 1646 2356
1639.	PISIKE MUSTUKE, KIVIST KÕHUKE? Toomingamari - 2+17+0+2 = 21 (62) var.
A.	Ise must ja kivine kõhuke? Die Faulbaumbeere Tor 1816 (B. A. F. Offe) • Beitr. VI (1816) 50 (3); Lönnrot 151; Ahlqvist 72; E EM 50 (293); Rätsep Koduk.² 40; E EM² 45 (372); Metstak 19 ja 34 (188); Metstak² 54
Ba.	Pisike mustuke, kivist kõhuke? Toomingamari Trm 1894 (E. J. Õunapuu) 2Tor, Pär, Trm, Äks - 5 var.
Bb.	Pisuke mustuke, kivist kõhuke, saba tilli-tolluke? Tomingamari Tor 1888 (T. Tilk) Vrd. 1463 1648D₄b₃*
Bc.	Väike mustuke, kivist kõhuke? Tomilgamari PJg 1876 (J. Reinson)
Ca*.	Must mehekene, kivine kõtukene? Toomemari Ote 1888 (V. Vaher) Kod, Ote, Kan - 3 var.
Cb.	Must miis, kivinõ kõtt? Toomemari Kan 1895 (C. Lipping) Puh, Ote, Kan - 3 var. Meelej. nr. 37 (1887) 295 (52)
Da*.	Must mutike, kivine kõhuke? Toomingamari Tln dat-ta (L. Toome) Tln, Lai - 2 var.
Db₁*.	Must mutt, kivine kõht? Tomingamari Lai 1898 (J. Ermann) Koe, Lai - 2 var. E EM² 94 (1246)
Db₂.	Must mutt, kivi kõhus? Toomingamari Plt 1891 (J. Reinthal)
Dc.	Must mutike, savisel'lake, kivikõhuke? Toomingamari Pil 1888 (T. Sander)
E.	Must poiss, kivine kõht? Tomilgamari Tor 1889 (C. Tults)
Vrd.	624 1642 1658 1693E₁a* 1711
1640.	PISIKE PAAKE, MAGUS ROAKE? Pähkel - 1+24+8+7 = 40 (93) var.
Aa₁.	1) Pisike paake, magus roake? Pähkel Hls 1889 (H. Kase) 2) Pisuke pajake, magus roake? Pähkel Tor 1888 (T. Tilk) Kuu, Tln, Vig, Kir, Khn, PJg, 3Tor, Hää, Hls, 2Kõp, 5SJn, Plt, Pal - 20 var. E EM 123 (1132); Kmpm. KLr I-III 357; Kmpm. KLr 34; Rätsep EEH II 41; Kmpm. KLr I⁴ 34; E EM² 108 (1492); RpS nr. 6 (1939) 191; ÜÕÕ 120 (3); Kuut VI (1960) 189 (10); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (8)
Aa₂.	Pisikene pajakene, aga magus roakene? Pähkel Trt 1934 (K. Kirss)
Aa₃.	Pisike pajake, aga magusam roake sees? Pähkel Tor 1888 (A. Martson)
Ab₁.	Veike paake, magus roake? Pähkletuum Vil dat-ta (J. Täht) Vil, Ksi, Se - 3 var.
Ab₂.	Veike pada magust rooga täis? Pähkel Tor 1889 (C. Tults)
Ac.	Tsillo-tsillo paakõnõ, väega makus ruvvakõnõ? Kanepiterä Se 1888 (E. Aun)
Ba.	Pisuke paeake, magus pudruke? Pähkel Vil 1891 (J. Karus)
Bb.	Pisike pada, magust pudru täis? Pähkel Nis 1938 (R. Põldmäe) Metstak² 54
Ca.	Pisike potike, magus pupuke? Pähkel Var 1968 (E. ja H. Tampere)
Cb.	Pisike potike, magus kui pupuke? Pähkel Hag 1934 (H. Mesikäpp)
Cc.	Pisike pott ja magus pupukene? Pähel Kos 1892 (T. Wiedemann)
Da.	Pisuke potike, magus pudruke? Pähel HJn 1888 (N. Jegorov)
Db.	Pisike pott ja magus pudru? Pähkel Var 1888 (M. Karotom) 2Var - 2 var.
Dc.	Kindel pott, aga magus pudru? Pähel Noa 1927 (P. Ariste)
E.	Pisuke potike, magusad täis? Pähkel Jür 1888 (M. Petroff)
F.	Pisukene paigake, magus roake? Pähknes (pähkel) Kuu 1911 (K. Viljak)
G₁.	Tuules tuhenas, päevas pahenas, uudes hoones, kindlas kambris, pisikene pojakene, magus roake? Pähkel Tor 1889 (J. Tilk) Kontam.: = 2296W₁
G₂.	Tuules, tormis, suures saares, pisikene potikene, magusat rooga täis? Pähkel HJn 1895 (J. Kirschbaum) Kontam.: = 2296W₂
Vrd.	1643 vs: EV 8896
1641.	PISIKE PILU JA PEHME PULK, HÄSTI SÄTID, SIIS LÄHEB SISSE? Niit läheb nõelasilma - 0+0+0+4 = 4 (4) var.
Aa.	Pisike pilu ja pehme pulk, hästi sätid, siis läheb sisse? Niit läheb nõelasilma Plt 1993 (M. Hiiemäe)
Ab.	Pehme pulk läheb läbi pisikese prigu? Niidi ajamine nõela taha Pil 1993 (M. Hiiemäe)
Ac.	Tule siia, mõrsja piluke, säeme sisse tiluke? Niidi ajamine nõela taha Trt 1963 (A. Vigla)
B.	Hoia auk otse, tee märjaks ja suska sisse? Niidi nõela taha ajamine Äks 1992 (M. Hiiemäe)
Vrd.	1372
1642.	PISIKE PUNANE POISIKE, KIVINE KÕHUKE? Lillakas - 0+2+0+0 = 2 (7) var. Vän 1889 (J. Peterson) Vän, Tor - 2 var. E EM 124 (1139); E EM² 109 (1500)
Vrd.	1639 1711
1643.	PISIKE PÜTIKE, MAGUS MIMMIKE? Meekärg - 0+4+1+1 = 6 (10) var.
a.	Pisikene pütikene, magus piimakene? Mesikärg Tõs 1889 (M. Kampmann)
b₁.	Pisike pütike, magus mimmike? Meekärg Tõs 1921 (S. Lind) 3Tõs - 3 var. Metstak² 49 ja 50
b₂.	Pisike pütike, memme mimmike sees? Mesilase kärg Tõs 1890 (M. Kurul)
c.	Pisukene potikene, magus supikene? Mesikärg Kse 1889 (F. Põld)
Vrd.	1640
1644.	PISIKE UNNIKE, SENNA SISSE SITUTAKSE, RIKAS LISTIB LEIBA? Linnupuu - 0 (4) var. M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst E EM 124 (1143); E EM² 109 (1504)
1645.	PISIKENE MEES, HALL VATT SELJAS, PAHA TEEB KUI VANAPAGAN? Hiir - 0 (4) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 108 (1487); Metstak² 41 ja 43
1646.	PISIKENE MEES, PIKK HABE SUUS, KES TA PEALE VAATAB, SEE NUTAB? Sibul - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
A.	Pisikene mees, pikk habe suus, kes ta peale vaatab, see nutab? Sibul Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) Metstak² 55 ja 56
B.	Lühikene mees, pikk habe suus, kuldkuub seljas, kui kuue seljast ära võtab, siis nutab kõik ta ees? Sibul HJn 1895 (J. Kirschbaum) Bachman-Vilbok II 28; Kuut VI (1972) 105; Hiie-Müürsepp III/I 25
Vrd.	1638
1647.	PISIKENE MUSTUKENE, KÕIGE KÜLA TÄKUKENE? Kirp - 1+36+5+4 = 46 (61) var.
A₁a.	Pisikene mustukene, kõige küla täkukene? Kirp Vän 1889 (J. Tammann) Jõh, 2Hlj, Kad, VJg, Sim, Tür, 2Kuu, Tln, Mus, Vän, Trt - 13 var.
A₁b.	Tilluke mustake, kige külä täkuke? Kirp Krk 1890 (J. Hünerson) 2Krk - 2 var.
A₁c.	Isi must ja pisuke, kõige küla täkuke? Kirp MMg 1888 (G. Tenter)
A₁d.	Meie mustake, kõige küla täkuke? Kirp Trt 1889 (S. Bergmann)
A₂a*.	Pisikene mustukene, üle küla täkukene? Kirp Kuu 1909 (A. Ploompuu) Kuu, Tor - 2 var.
A₂b*.	Isi mustuke, isi pisuke, aga üle küla täkuke? Kirp Tor 1889 (M. Sahl) PJg, Tor - 2 var.
A₂c.	Ise väike mustuke, üle küla täkuke? Kirp Prn 1901 (A. Gärtner)
A₃a.	Pisikene mustakene, kõige ilma täkuke? Kirp Jür 1890 (J. Põldmäe)
A₃b.	Pisikene mustukene, ise ilma täkukene? Kirp Kse 1889 (M. Reimann) Amb, Kse - 2 var.
A₃c.	Pisike mustuke, maailma täkuke? Kirp Mih 1920 (A. Leppik)
A₃d.	Ise pisikene must, aga kõige maailma inimeste täkk? Kerp Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
B.	Pisikene must poisikene, keige ilma täkokene? Kirp Jõh 1889 (P. Paurmann)
C.	Pisikene mehikene, kõige küla täkukene? Kirp Tõs 1890 (M. Kirikall)
D.	Kõrvike, ruunake, kõige küla täkuke? Kirp Vän 1897 (E. Tetsmann)
E.	Pisukene suksukene, kõige küla täkukene? Kirp Juu 1888 (J. Valdt)
Fa₁.	Pisikene mustukene, iga küla siksukene? Kirp Aud 1926 (R. Pikner)
Fa₂.	Pisikene mustukene, keige küla siksukene? Kirp Kse 1889 (F. Põld)
Fb.	Pisikene mustukene, kõik maailma suksukene? Kirp Pär 1888 (M. Lipmann)
G.	Pisikene mustukene, kõige küla tutukene? Kerp Kos 1891 (J. Härg)
Ha.	Pisikene mustukene, kõige pere pätsukene? Kirp Jäm 1937 (A. Ahurand) Sa, 2Jäm - 3 var.
Hb.	Pisike mustuke, kõige küla pätsuke? Kirp Jäm 1906 (H. Usin)
I.	Pisikene mustukene, kõige küla koerukene? Kerp Kuu dat-ta (J. Abreldal)
J.	Must väikene rakikene, kõige küla koerakene? Kirp KJn 1888 (J. Koit)
K₁.	Pisukene mustukene, kõige küla täkukene, silmad kui sibulakesed, kõrvad kokulokukesed, saba trillitrallikene? Kirp VMr 1888 (J. Koit) E EM 123 (1131); E EM² 108 (1491); Nurmik II 189 (9) Kontam.: = 1648N₁
K₂.	Pisukene mustukene, kõrvad kokulokukene, pale paistekakukene, saba trillitrallikene, kõige küla täkukene? Kirp Vi enne 1883 (F. W. Ederberg) Kontam.: = 1648N₂
K₃*.	Pisikene mustukene, kõige küla täkukene, kikkis kõrvad, kiilus silmad, kõverad jalad ja lullis saba? Kerp Hlj 1895 (A. Raid) Hlj, Rak - 2 var. Kontam.: = 1648N₃*
K₄.	Väike mustuke, kõige küla riksuke, kõrvad peas kiki-viki, saba taga rill-rall? Kirp Var 1965 (R. Kotkas) Kontam.: = 1648N₄
Vrd.	1651J₁
1648.	PISIKENE MUSTUKENE, KÕRVAD KIKIVIKILISED, SABA TILLITOLLIKENE? Kirp - 2+41+14+4 = 61 (88) var.
A.	Tillukene mustukene, ise trillitrallikene? Kirp TMr 1890 (J. Mägi) Vrd. 1651E₁
B₁a.	Ise pisi mustuke, saba tillitolluke? Kirp Pal 1890 (H. Maasen)
B₁b.	Isi must kui mutikas, saba tillitollike? Kirp KJn 1890 (A. Pihlak)
B₂.	Muri, muri must, kõri, kõri krõmps, saba tillitallikene? Kerp VJg 1921 (M. Jürna)
Ca.	Pisike mustuke, kõrvad kikilikilesed? Kirp Vig 1869 (M. J. Eisen) Vig, Lai - 2 var. E EM 123 (1130); E EM² 108 (1490); Nurmik I 79
Cb₁.	Isi pisi mustuke, kõrvad kikivikilised? Kirp Vil 1889 (J. Meomuttel)
Cb₂.	Isi pisike mustukene, kõrvad kirtsikortsulesed? Kirp Var 1890 (M. Ostrov)
Cc.	Ise must kui mudilane, kõrva kõkilõkikesi? Kirp Puh 1913 (Koni)
D₁.	Ta ise väike loomuke, kõrvad kikkis kekukesed, saba taga tillukene? Kirp Tõs 1889 (M. Kampmann)
D₂.	Veike must härjakene, kõrvad kökulökukesed, saba veike trullikene? Kirp Äks 1893 (P. Sepp) Vrd. 1648J₂
D₃a₁.	Hobu tilu mustuke, saba tilutöluke, kõrvad kikkis lätuke? Kirp Vil 1894 (A. Suurkask) E EM² 39 (250); Nurmik II 189 (8)
D₃a₂.	Hobu tillu mustukene, saba tillutollukene, kõrvad kikilutukesed? Kirp Vil 1875 (H. Leoke)
D₃b*.	Hobu tilli mustake, saba tillitöllike, kõrva kiki-nikikse? Kirp Pst 1887 (J. Kunder) 3Pst - 3 var.
D₃c*.	Hobu tilli mustake, kõrvad kiki-nikiksid, saba tillitullike? Kass Hls 1889 (M. Ilus) 2Hls, Pst - 3 var.
D₃d.	Hobu väike mustake, kõrva kirki-nikikse, saba tillitöllike? Kirp Pst 1889 (J. Ainson)
D₄a₁.	Ise pisike mustuke, kõrvad kikivikilised, saba trillitralliline? Kirp Var 1888 (M. Karotom)
D₄a₂.	Ise pisike mustukene, kõrvad kikikakikesed, jalad tillitollikesed? Kirp HJn 1889 (M. Neumann)
D₄a₃.	Ise pisi mustukene, kõrvad kikikokikesed, saba tillitöllikene? Kirp Ris 1896 (J. Niinas)
D₄b₁.	Pisigene mustugene, körvad kikilikilised, saba rillirallikene? Kirp Mus 1949 (V. Kuut)
D₄b₂*.	Pisukune mustukene, saba tillitalliline, kõrvad kikikakilised? Kirp HJn 1888 (N. Jegorov) HJn, Mär - 2 var.
D₄b₃*.	Pisikene mustukene, kõrvad kikivikilised, saba tillitollikene? Kirp Vän 1889 (J. Tammann) Kos, Vän - 2 var. Vrd. 1639Bb
D₄b₄.	Pisukene mustukene, kõrvad kikkis kiki-viki, saba trilli-trallile? Kirp Han 1889 (A. Reimann)
D₄b₅.	Pisikene mustakene, kõrvad kõksilõksikesed, saba trillitrallikene? Kirp Lai 1940 (P. Tammepuu)
D₄b₆.	Pisikene mustukene, kõrvad kikikaki[ke]sed, händ o tihnitähniline? Kirp Muh 1888 (T. Kuusik)
D₄c.	Tillikene mustukene, kõrvad kõkilõkikesed, saba trillitrallikene? Kerp Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
D₄d₁.	Meie väike mustuke, saba trilli-tralli, kõrva kikilikikese? Kirp Kam 1889 (A. S.)
D₄d₂.	Mul on väike mustukene, kõrvad kikivikilised, saba tillitolliline? [Lahendus puudub] Vän 1925 (A. Milvek)
D₅.	Enne musta mutikest, saba tillutallekest, kõrvad peas kõtikesed? Kirp Plt 1936 (L. Köögardal)
D₆.	Musta mutilutikene, kõrvad kitilitikene, saba tillitallikene? Kirp Lai 1889 (A. Sommer)
D₇.	Ise murumustukene, saba tillitallekene, kõrvad kõtilõtilised? Kirp Vän 1889 (M. Jaason)
D₈.	Ise musta muisukene, saba trillitrallikene, kõrvad peanaha kossukene? Kirp MMg 1889 (K. E. Martinson)
D₉.	Iseviisi mustuke, kõrvad kikikoogike, saba tallelälleke? Kirp SJn 1893 (J. Mein)
E.	Saba tillitöllike, kõrva kikki mustake? [Lahendus puudub] Hls 1939/40 (S. Lätt)
F.	Ise muss kui mutuke, jalad trillitrallike, kõrvad piän kui koesuke? Kirp Kod 1939 (A. Univere)
G.	Esi must kui mudsokõnõ, jala' all kui tillõtallõkõsõ, silmä pääh kui sitka sõrmogõsõ? Kirp Se 1929 (T. Kõivastik)
Ha.	Ise pisi mustukene, silmad sibulikesed, kõrvad kõtilõtikesed? Kirp Pee 1927 (R. Viidebaum)
Hb.	Isi tilli mustake, silmad kui sibulad, kõrvad kui kikiksed? Kirp KJn 1898 (C. Sööt)
I.	Silmä kui sigara, kõrva ku' kägura, jala all ku' trilli-tralli? Kirp Rõu 1895 (A. Perli)
J₁a.	Veikene mustukene, silmad kui sibulikesed, kõrvad kikinikikesed, saba taga rillit-rallit? Kirp Pil 1891 (J. Järv)
J₁b.	Pisike mutuke, silmad kui sibulad, kõrvad kõkilõkikesed, saba trillitrallikene? Kirp Äks 1894 (P. Sepp)
J₁c.	Ise must kui mutikene, silmad kui sibilakesed, kõrvad kikilikikesed, saba trillitrallikene? Kerp Ksi 1926 (P. Berg)
J₂.	Ise pisi pipeldaja, saba tillitolline, kõrvad tutilutikesed, silmad nii kui sibulased? Kerp Sim 1978 (E. Tampere) Vrd. 1648D₂ 1651C₄
J₃.	Musta härja mukikese, kõrva kõkilõkikese, saba trillitrallikene, silma kui muil mudilasil? Kirp Puh 1889 (D. Arak) Vrd. 1651C₄
K.	Silmad kui sibilakesed, kõrvad kikilikikesed, saba trillitrollikene? Kirp Ksi 1922 (I. Schlossmann)
L.	Tillikene, tallikene, tilli-lalli lallikene, kõrvad kõkinõkikesed, silmad kui sibulakesed, paled pakuotsakesed? Kirp Ksi 1933 (A. Lübek)
M.	Tillikene, tallikene, tilla-lalli lalakene, kõrvad kikilikikesed, pale pakuotsakene? Kerp Ksi 1926 (P. Berg)
N₁.	Pisukene mustukene, kõige küla täkukene, silmad kui sibulakesed, kõrvad kokulokukesed, saba trillitrallikene? Kirp VMr 1888 (J. Koit) E EM 123 (1131); E EM² 108 (1491); Nurmik II 189 (9) Kontam.: = 1647K₁
N₂.	Pisukene mustukene, kõrvad kokulokukene, pale paistekakukene, saba trillitrallikene, kõige küla täkukene? Kirp Vi enne 1883 (F. W. Ederberg) Kontam.: = 1647K₂
N₃*.	Pisikene mustukene, kõige küla täkukene, kikkis kõrvad, kiilus silmad, kõverad jalad ja lullis saba? Kerp Hlj 1895 (A. Raid) Hlj, Rak - 2 var. Kontam.: = 1647K₃*
N₄.	Väike mustuke, kõige küla riksuke, kõrvad peas kiki-viki, saba taga rill-rall? Kirp Var 1965 (R. Kotkas) Kontam.: = 1647K₄
O.	Pisukene pukikene, saba tillitallikene, kõrvad kikilokikesed, jookseb ümber lihase paku? Kerp Sim 1892 (T. Franzdorf) Kontam.: = 1236R
P.	Pisikene mustukene, saba tillitallikene, kõrvad kikivikikesed, käib kõik muud puud, ei soa kahe kännu otsa? Sipelgas, kuu ja päeva otsa VMr 1890 (K. V. Lurich) Kontam.: = 2559B
Q.	Isi tillu mutikene, kõrvad kõkurõkukesed, saba tillutallike, õlis kõnnib, ei kõbise? Kirp Ksi 1889 (H. Paap) Kontam.: = 206G
Vrd.	1437 1463 1879 1977 2038
1649.	PISIKENE PILLA-PALLA, LÜHIKENE LÜLLA-LALLA, KÕIGE PAREM PERENAENE? Kulp - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kad 1896 (J. Sõster)
Vrd.	1661Ab
1650.	PISIKENE PIMBULAINE, RANNA RAKU KUERUKENE, LAS NEMAD VÕIDU VUPSITAVAD, KAKSIPIDI KRAKSUTAVAD: PUU PUHTAKS, LAUAD LAGEDAKS? Lähkrikivid - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Pisikene pimbulaine, ranna raku kuerukene, las nemad võidu vupsitavad, kaksipidi kraksutavad: puu puhtaks, lauad lagedaks? Lähkrikivid Hlj 1890 (K. Leetberg)
b.	Pisikesed pimbulased, ranna rakk [sic!] koorukesed, korjavat koti koputajaks, ripu-rapu raputajaks: pühi puhtaks? Lähkri pesemine Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
1651.	PISIKENE PIPERDAJA, KÕIGE RAHVA RAKENDAJA? Nõel - 12+142+40+17 = 211 (332) var.
A₁a₁.	Ise keeletu, ise meeletu, ise ilmamaa rakendaja (Für sich stumm, für sich dumm, für sich (dennoch) aller Welt Ausflicker)? Eine Nehnadel Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 363 (22); Hupel 119; Willmann 166 (21); Gressel (1808) lk-ta (8); Holtz 214 (22); Lönnrot 151; Ahlqvist 71; Wied. 266; ER Kal. (1889) 102 ja 103 (5); E EM 50 (291); KAH EKAl 160 ja 163 (21); E EM² 45 (367)
A₁a₂*.	1) Keeletu, meeletu, ise ilmamaa rakendaja? Nõel Saa 1889 (J. Tuul) 2) Keeletu, meeletu, ise ilmamaa rakendaja? Päsmer Vil 1895 (J. Täht) Ann, 2Vig, Tor, Saa, Saa?, Hel, 2Vil, SJn, KJn - 11 var. E EM 60 (407); E EM² 54 (519); Metstak² 17 ja 19
A₁a₃.	Keeletu ja meeletu, isi ilmamaa rakendaja? Margapuu Vig 1889 (A. K. Saalist) Vig, Tor, Tt - 3 var. • Mötleja 12 ja 52 (42)
A₁a₄.	Miiletu, kiiletu, isi ilmamaa rakendaja? Nõel SJn 1894 (H. Raid) Ilmjärv Uus ABDr (1888) 41 (5)
A₂a₁.	Ise keeletu, ise meeletu, ise maailma rakendaja? Nõel Muh 1938 (R. Viidalepp) Jäm, Muh, Tt - 3 var. • Nörmann 35 ja 54 (41)
A₂a₂.	Keeletu, meeletu, ise maailma rakendaja? Nõel Pst 1888 (J. Jaakson) 2Jür, 2Tõs, 2Trv, Pst - 7 var.
A₂b*.	Keeletu, meeletu, aga ise maailma rakendaja? Nõel Trv 1889 (H. Kallas) Var, 2Trv - 3 var.
A₃a₁*.	Keeletu ja meeletu, ise ilma rakendaja? Margapuu, päsmar Pst 1888 (J. Leppik) Pöi?, Tõs, Pst, Vil - 4 var.
A₃a₂.	Meeletu, keeletu, ise ilma rakendaja? Nõel Vil 1871 (H. Leoke)
A₃b.	Ise ilma keeleta ja ka ilma meeleta, ise ilma rakendab? Margapuu Jür 1888 (K. Põldmäe)
A₄a*.	Keeletu, meeletu, ilmamaa rakendaja? Nõgel Rõn 1888 (H. Urb) Vai, MMg, TMr, Rõn, Räp - 5 var.
A₄b.	Meeleto ja keeleto, ilmamaa rakendaja? Pässul Räp 1875/7 (J. Jagomann) CRJ Uar 29 (2); Org 57 (6); Tõn. ABDr12 38; Mäesepp K 40 (2); Pet. EüK 76
A₅.	Keeleto, meeleto, maailma rakkendaja? Nõel Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Tt - 2 var. • Wied. 269
A₆.	Keeletu, meeletu, kõige ilma rakendaja? Margapuu Kuu 1938 (H. Martinson)
A₇.	Keeleta, meeleta, üle ilma rakendaja? Nõel Iis 1890 (J. Pikkat)
A₈+.	1) Kieletu ja mieletu, aga isi ilmamaa rakeldaja? Nõel SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem) 2) Meeletu, keeletu, käib maailmast läbi? Nõel Tor 1887 (J. Tilk) 2Tor, SJn, Plv - 4 var.
B₁a.	Ise ime, ise pime, ise ilma rakendaja? Nõel Muh 1937 (L. Uusküla) Sa, Kaa, Muh - 3 var.
B₁b.	Oh sa ime, ise pime, ise ilma rakendab? Nõel Jür 1888 (K. Põldmäe) Vrd. 1391B₁
B₂.	Ise ime, ise pime, ise ilmamaa rakendaja? Nööl Kär 1889 (J. Mändmets) HJn, Käi, 2Kär, Kaa - 5 var.
B₃.	Ise ime, ise pime, ise maailma rakendaja? Nööl Sa dat-ta (C. Allas)
B₄.	Ise ime, ise pime, ise maailma laterdis? Nööl Krj 1959 (S. Lätt)
C₁a₁.	Pisukene piperdaja, kaanikene kakerdaja, ise rahva rakendaja? Nõges Tt 1840ndad (C. G. Fick) JJn, Tt - 2 var. Wied. 284; ER Kal. (1884) 94 ja 97 (17); E EM 124 (1134); E EM² 108 (1494)
C₁a₂*.	Pisikene piperdaja, kaunikene kaperdaja, ise rahva rakendaja? Nõges Ksi 1889 (M. Mauer) 2Ksi - 2 var.
C₁a₃.	Pisikene piserdaja, kaunikene kakerdaja, ise rahva rakendaja? Nõges Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
C₁a₄.	Pisikene pillerdaja, kaunikene kakerdaja, ise rahva rakendaja? Nõel Jür 1888 (M. Petroff)
C₁b.	Pisikene piperdaja, kaunikene kakerdaja, kõige rahva rakendaja? Nõges VJg 1889 (J. Ustallo) Rak, VJg - 2 var.
C₁c+.	1) Pisikene piperdaja, kaunikene kakerdaja, kõige ilma rakendaja? Nõel VMr 1889 (K. Roost) 2) Pisikene piperdaja, kaunikene kakerdaja, isi isa-ema rakendaja? Nõges Mär 1948 (V. Kukk) 3) Pisikene piperdaja, kaunikene kakerdaja, kõige rahva virgutaja? Kirp Tür 1962 (M. Männik) VMr, Tür, Mär, Muh - 4 var.
C₂a₁.	Pisikene piperdaja, isi ilma rakendaja? Nõel Pal 1889 (M. Uus) Sim, VMr, Pai, 2Lai, Pal, 2Trm, Trt - 9 var.
C₂a₂.	Pisikene piperdaja, ise maailma rakendaja? Nõel Koe 1960 (M. Ots)
C₂b.	Pisukene piperdaja, üle ilma rakendaja? Nõel Trm 1889 (H. Mann) 2Sim, 2Amb v. JMd, Koe, Trm - 6 var.
C₂c.	Pisikene piperdaja, kõige ilma rakendaja? Nõel Jür 1890 (J. Põldmäe) Amb v. JMd, Jür, Pal, Tt - 4 var.
C₂d.	Pisukene piperdaja, kõik maailma rakendaja? Nõel MMg 1890 (L. Jakobson) Sim, Kos, Lai, Trm, MMg - 5 var.
C₂e.	Pisikene piperdaja, maailma rakendaja? Nõel Jõh 1889 (A. Tõnurist) Jõh, Rak, Lai - 3 var.
C₂f.	Pissikene piperdaja, ilmarahva rakendaja? Nõel JJn 1889 (J. Piber) JJn, KJn, Plt - 3 var.
C₂g.	Pisukene piperdaja, ise rahva rakendaja? Nõges Sa 1888 (F. W. Ederberg)
C₂h₁.	Pisikene piperdaja, kõige rahva rakendaja? Nõel Iis 1888 (A. Valter) Vi, Jõh, 2Iis, Hlj, Kad, VJg, 3Sim, 3VMr, JJn, Tõs - 15 var. ÜÕÕ 45 (10)
C₂h₂.	Üks pisikene piperdaja ja kõige rahva rakendaja? Nõel VJg 1921 (M. Jürna)
C₂i.	Pisike piperdaja, ilma naiste rakendaja? Nõel Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
C₂j.	Pisike piperdaja, suure rahva rakendaja? Nõel VMr 1888 (J. Koit) Säde nr. 64 (1966) 8 (6)
C₃.	Pisikene piiberdaja, ise ilma rakendaja? Nõel VMr 1889 (M. Kampmann)
C₄.	Pisikene pipeldaja, isi ilma rakendaja? Nõel Ksi 1888 (T. Riomar) Vrd. 1648J₂ 1648J₃
C₅*.	Pisikene pimberdaja, ise ilma rakendaja? Õmblusnõel Jõe 1889 (H. Pahlberg) Kad, Jõe - 2 var.
C₆.	Pisikene pillendaja, ise ilma rakendaja? Nõel Pil 1889 (J. Kärsten)
C₇a*.	Pisikene pillerdaja, ise ilma rakendaja? Õmblusnõel Hlj 1888 (M. Falk) Hlj, Kuu, HJn, Tln, 2Plt - 6 var.
C₇b.	Pisikene pillerdaja, ise maailma rakendaja? Nõel Jõe 1940 (M. Haavel) Kuu, Jõe, Lai - 3 var.
C₇c.	Pisikene pillerdaja, üle ilma rakendaja? Nõel Äks 1889 (A. Mauer)
C₇d₁*.	Pisikene pillerdaja, kõige ilma rakendaja? Nõel Kuu 1891 (T. Uustalu) 2Kuu, Vl - 3 var.
C₇d₂.	Pisukene pillardaja, kõik maailma rakendaja? Nõel Plt 1878 (K. Moks)
C₇e.	Pisukene pillerdaja, ise ilmamaa rakendaja? Nõel Lai 1904 (J. Ermann) Jõe, Lai - 2 var.
C₇f*.	Pisukene pillerdaja, ilmarahva rakendaja? Nõel Jõe 1878 (F. Matson) Kuu, 2Jõe, Pil, Lai - 5 var.
C₇g.	Pisikene pillerdaja, kõige rahva rakendaja? Nõel Amb 1889 (J. Ney) 2Hlj, Amb, HJn, Pal - 5 var.
C₇h+.	1) Pisukene pimbulane, kõige rahva rakendaja? Nõel Lüg 1921 (M. Jürna) 2) Pisikene piparperse, suure pere rakendaja? Nõel Koe 1890/3 (H. Schultz) Lüg, VJg, Koe, 2Kuu - 5 var. Vrd. 1661C
D.	Tilluke tillerdaja, kõige asja tallitaja? Nõel MMg 1887 (K. Pedak) E EM 153 (1464); E EM² 133 (1914)
E₁.	Isi tillu-tillukene, kõige ilma ehitaja? Õmmelusnõgel Nõo 1888 (P. Unt) 2Nõo - 2 var. Vrd. 1648A
E₂.	Tilikene tibikene, kõige ilma ehitaja? Nõgel Räp 1889 (K. Tamberg)
Fa.	Tillikõnõ tallikõnõ, kõgõ ilma ehitäjä? Nõgõl Ote 1890 (J. A. Palm) 3Ote, Urv, Rõu - 5 var.
Fb.	Tillekene tallõkõnõ, kõgõ ilma ülespidäjä? Nõgõl Kan 1895 (G. Loodus)
Fc.	Tillekene tallekene, üle ilma ehitaja? Nõgel Ote 1889 (V. Vaher) Vrd. 2215 2219 2275N₄
Ga.	Tillike ja teravik, ise ilmamaa rekendaja? Nõel Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Gb₁.	Tilluke teräseke, isi ilma ehitäjä? Nõel KJn 1890 (A. Pihlak) KJn, Ran - 2 var.
Gb₂.	Tilluke teravike, ise maailma ehitaja? Kirves Hls 1939 (L. Sakk)
Gc₁*.	Tillokõnõ ja teräväkene, maailma ehitäjäkene? Masinanõel Se 1939 (M. Ilvik) 2Räp, Se - 3 var. E EM² 133 (1913); E MM 16 ja 45 (245); Songi² 35; E MM² 16 ja 48 (248); Meigas LLL 19 (2); Meigas LKA 22; Metstak 10 ja 32 (42); Metstak² 17 ja 19; E MM³ 13 ja 40 (248) Vrd. 2700
Gc₂.	Tillokõnõ teräväkene, ilmamaa ehitajakene? Nõgõl Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Gd₁.	Tillakõne teräväkene, maailma ehtija? Nõgõl Se 1937 (P. Tammepuu) Rõu, Se - 2 var.
Gd₂*.	Tillukene teravakene, kõige maailma ehtija? Nõel Rõu 1955 (Õ. Orro) Rõu, Se - 2 var.
Ge.	Tillokanõ ja teräväkäne, kõõ ilma ehitäs? Nõglaga ummõldas Se 1929 (I. Sonts)
Gf.	Tillokõnõ teräväkene, kõõ ilma ehitäs, kõõ valla valmistas? Nõgõl Se 1930 (N. Sõrmus) Vrd. vs: EV 12012 Vrd. kk: Tillokõnõ ja terräv, väikene ja väle (Räp) Vrd. rl: /- - -/ tilluke terävekene, / ulluke, usinakene (VK IV, nr. 474 < Krk)
Ha*.	Pisuke poiss, maailma rakendaja? Margapuu Aud 1889 (K. Tarkpea) Rak, Aud - 2 var.
Hb*.	Pisukene poisikene, keige ilma rakendaja? Niula Vai 1893 (J. Sorro) 2Vai, Sim - 3 var.
Hc*.	Pisikene poisikene, ilma rahva rakendaja? Nõel Lüg dat-ta (J. Landsmann) Jõh, Lüg - 2 var.
I.	Pisike peebuke, isi ilma rakendaja? Nõel MMg 1889 (H. Rätsepp)
J₁.	Pisikene mustukene, kõik maailma rakendaja? Nõel Trm 1906 (M. Sild) Vrd. 1647
J₂.	Tillukene mustakene, üle ilma ehitaja? Nõgel Ote 1888 (V. Vaher)
K*.	Pisuke asjake, ise on maailma ehitaja? Nõel Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Har - 2 var.
L.	Veike mees, ise maailma rakkendaja? Nõel Jõh 1888 (A. M. Saar)
M+.	1) Pisikene, peenikene, ise rahva rakendaja? Nõel Äks 1889 (K. Blaubrik) 2) Pisikene, tillukene, maailma ehtija? Nõel Räp 1959 (H. Rebane) Äks, 2Ote, Räp - 4 var.
N+.	Väikene preilikene, kõige ilma ehitaja? Nõel Rõn 1930 (J. Aab) Iis, Pil, Rõn - 3 var.
O+.	1) Nikerdaja, nakerdaja, kõige rahva ragendaja? Nõel Hlj 1889 (M. Punsel) 2) Piperdab ja paperdab, ise ilma üles peab? Nõel Pal 1896 (M. Kitznik) 3) Pisikene tipeldaja, nipeldaja, üle ilma rakendaja? Nõel As 1993 (A. Korb) Hlj, Kuu, Pal, As - 4 var.
P₁.	Ühe silmaga tüdruk, rakendab terve ilma ära? Nõel Plt 1894 (M. Luu) Kontam.: = 2316B₁
P₂.	Esi keeletu, esi meeletu, esi üte silmaga, ent siski kõige ilma abimees? Nõgel Plv 1890 (J. Tobre) Kontam.: = 2316B₂
Q.	Pisikene piperdaja, maailma rakendaja, käib kõik kannud ära, aga kahe kannu otsa ei saa? Sipelgas ei saa kuu ega päikese otsa Trm 1896 (J. Soodla) E EM² 108 (1495) Kontam.: = 2559C
R.	Pisikene piberdaja, ilmarahva rakendaja, enam aknaid kui kuninga toal? Sõrmkübar JJn 1896 (J. A. Rehberg) Kontam.: = 1635Ü
Vrd.	1491 1654 1777
1652.	PISIKENE POISIKENE, PIIP OLI SUUS, PAMP OLI SELJAS, ISE LAULIS SAKSA KEELI: KIBUVITSA VILLEM SURND? Kell - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.	Pisikene poisikene, piip oli suus, pamp oli seljas, ise laulis saksa keeli: Kibuvitsa Villem surnd? Kell Sim 1938 (E. Lippus)
b.	Musta piaga valge poiss, piip on suus, paun on sel'las, ise laulab saksa kieli: Kibuvitsa Villem surnd? Seinakell Sim 1953 (H. Joonuks)
1653.	PISIKENE PRUUDIKENE, TAL ON KINDEL KIRSTUKENE, EI TEDA VÕTA VÕTI LAHTI EGA MUUGI MUUKRAUD LAHTI, KUI LÄEB KATKI, SIIS SAAB KÄTTE? Kanamuna - 4+166+91+47 = 308 (446) var.
A₁a₁*.	Pisike pruudike, tal on kindel kerstuke, ei teda veta võti lahti ega murra muukraud lahti, kui läheb katki, siis saab kätte? Kana ja ta muna Phl 1938 (E. Ennist) Ris, Noa v. Hii, 2Phl, Käi, Plt, Puh - 7 var. Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (24); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (24); Metstak² 43
A₁a₂*.	Pisikene pruudikene, tal on kindel kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läeb katki, siis saab kätte? Kanamuna VNg 1892 (H. Lohk) Jõh, VNg, 2Sim, VMr, Amb, JJn, Pee, Ann, Pai, Tür, 2Kuu, Rap, HMd, Ris, Han, Plt, Plv - 19 var. Lindf. (1879) 63 (4)
A₁a₃*.	Pisikene pruudikene, tal oli kindel kirstukene, ei teda võtnud võti lahti ega muu muugiraud, kui läks katki, siis sai kätte? Muna Lai 1897 (H. Asper) Hlj, Lai, Trm, Plv - 4 var.
A₁a₄.	Pisikene pruudikene, tel olli kindla kirstukene, es ka võta võti valla, es ka kääna muukraud kinni, kui lätt katski, sis saat kätte? Kanamuna San 1888 (P. Koolmeister)
A₁a₅.	Pisikene pruudikene, tal on kindel kirstukene, mis ei muugi muukraud lahti, ega tee võti lahti, kui teed katki, siis saad kätte? Kana ja muna Iis 1956 (M. Proodel) 2Iis - 2 var.
A₁a₆*.	1) Pisukene pruudikene, sel on kindel kirstukene, seda ei murra muukraud lahti ega vääna võti lahti, kui läheb katki, siis saab kätte? Kanapoeg munas Hel 1893 (J. Karu) 2) Pisikene pruodikene, tal oli kindel kirstukene, ei saanud muukraud lahti, ega kierand võti lahti, kui läheb katki, siis soab kätte? Kanamuna Jõe 1888 (H. Redlich) Jõe, 2Hel - 3 var.
A₁b₁*.	Pisikene pruudikene, kindel tema kerstukene, ei teda võta võtmed lahti ega muugi muukraud lahti, kui lääb katki, siis lääb lahti? Kanamuna Hlj 1893 (I. Lootus) 4Hlj, VMr, 2Kuu, Juu - 8 var.
A₁b₂*.	Pisikene pruudikene, tal oli kindel kirstukene, ei seda võtnud võti lahti ega murdnud muukraud lahti, kui läks katki, siis läks lahti? Kanamuna Ksi 1889 (J. Pruuli) Jür, Plt, Ksi - 3 var.
A₁b₃*.	Pisikene pruudikene, sel on kindel kerstukene, ei seda võta võti lahti, kui läheb katki, siis läheb lahti? Kanamuna Amb 1890 (J. Freimann) Kad, Amb - 2 var.
A₁c*.	Pisikene pruudikene, tal on kindel kirstukene, kui läheb katki, siis saab kätte? Kanamuna Kei 1927 (M. Soom) Kad, Kos, Kei - 3 var.
A₁d₁*.	Pisikene pruudikene, tal oli kindel kerstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti? Kanamuna Jõe 1889 (G. Kivikangur) Lüg, 2Kuu, Jõe, Lai, Vlg - 6 var.
A₁d₂.	Pisikene pruudikene, kindrine kirstukene, keda ei võta võti ega muukraud vallali, enne kui lahu? Kanamuna Plv 1924 (H. Jänes)
A₂a.	Pisikene pruudikene, sellel on kindel karbikene, ei seda muugi muukrid lahti ega keera võtmed lahti, kui läheb katki, siis saad kätte? Pähkel Kad 1947 (J. Valdur)
A₂b.	Pisikene pruudikene, sel on kindel kampsikene, ei seda võtta võtti lahti ega muugi mungraud lahti, aga siis kui läheb katki, siis saab lahti? Muna Kuu 1935 (E. Kruusvall)
A₂c.	Pisike pruudikene, aga tal on kindel kohvrike, ei seda võta muukraud lahti ega keera võti lahti, kui läheb katki, saad kätte? Kanamuna HJn 1912 (G. Sillam)
A₃a₁*.	Pisikene pruudikene, sel oli kena kerstukene, ei seda võtnud võtmed lahti ega muukind muukrid lahti, läks katki, siis sai kätte? Kana, muna Kuu 1891 (T. Uustalu) VJg, Kuu, Rid - 3 var. Leht VIII² 54 ja 56
A₃a₂.	Pisikene pruudikene, sel oli kena kirstukene, ei seda võta võti lahti, kui lääb katki, sis saab kätte? Kanapoeg munas Kod 1947 (U. Mägi) 2Kod - 2 var.
A₃b*.	1) Pisukaine pruudikaine, kennikene kirstukaine, ei seda keerand vodi lahti, ei seda muukind muukraud lahti, kui läks maha, siis läks lahti? Muna Kuu 1911 (K. Viljak) 2) Pisikene pruudikene, ilus kena kerstukene, ei teda võta võti lahti ega keera keegi lahti, kui lääb lõhki, siis lääb lahti? Muna Pil 1891 (J. Järv) Kad, Kuu, Tln, Mär, Pil - 5 var. E EM 124 (1138); E EM² 109 (1499); Metstak² 32 ja 33
A₃c₁.	Pisikene pruudikene, pruudil kena kirstukene, kirstul kena lukukene, kui on võti, võta lahti, kui lääb lahti, siis lääb katki? Kanamuna SJn 1893 (J. Mein) SJn, Plt - 2 var.
A₃c₂.	Pisikene pruudikene, pruudil kena kirstukene, kirstul kena võtmekene, kui lääb lahti, siis lääb katki? Kanamuna Plt 1895 (M. Luu)
A₃c₃.	Pisikene pruudikene, temal kena kirstukene, keski võti ei tee lahti, kes teeb lahti, see teeb katki? Kanamuna Juu 1890 (J. Trull)
A₃d₁.	Pisikene pruudikene, tal on kena kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti? Kanamuna LNg 1895 (J. Prooses) VJr 39 ja 40 (9)
A₃d₂.	Pisikene pruudikene, temal kena kirstukene, ei seda võtta võtti lahti ega murra muukraud lahti? Kanamuna Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Pal - 2 var.
A₄*.	Pisukene pruudikene, tämäl oli vähikäne kirstukane, ei sidä oda vodi lahti ega muugi muukraud, kui lähteb katki, siis saab käde? Kanamuna Kuu 1963 (A.-M. Salström) Kad, Kuu - 2 var.
A₅.	Pisikene pruudikene, pruudil veikene kastikene, mis ei võta võtmed lahti, mis ei muugi muugid lahti, kui läheb lahti, siis läheb katki? Muna Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
B₁a*.	Pisikene neitsikene, kindel tema kirstukene, ei seda võta võtmed lahti ega muugi muukmed lahti, kui läheb katki, siis on lahti? Kanamuna VJg 1930 (E. Serm) VJg, Sim, Kuu, As - 4 var.
B₁b.	Üks pisikene neitsike, tal kindel kerstuke, ei teda murra muugid lahti ega teda võta võti lahti? Kanamuna Sim 1950 (V. Murumaa, Ü. Tedre)
B₂.	Pisikene neiukene, tal on kena kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kes teeb katki, see saab kätte? Kanamuna Pil 1938 (P. Tammepuu)
B₃.	Veikene neitsikene, temal veike kerstukene, seda võta võtmed lahti ega keera muugid lahti? Kanamuna Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
Ca.	Pisukane poisikane, sel oli kindel kirstukane, ei sidä oda votimed lahti ega muugi muukraud, kui lähteb lahti, siis lähteb katki? Pähkel Kuu 1903 (J. Mikiver)
Cb.	Pisikene poisikene, sel oli väikene kirstuke, ei teda võtnud võti lahti ega muukind muukirauda? Kanamuna Juu 1889 (P. Talts)
D+.	1) Pisukene noorikukene, enesel kindel kerstukene, ei teda võta võtmed lahti ega teda kääna muugid lahti, kui läheb katki, siis saab lahti? Kanamuna Rak 1931 (A. Okas) 2) Pisukene piigakene, temal oli kena kirstukene, ei seda võtnud võti lahti ega muukind muukraud lahti? Kanamuna Rak 1905 (K. Holm) Jõh, 2Rak, Trt - 4 var.
E*.	1) Ilus, kena pruudikene, pruudil kena kerstukene, kerstul kena lukukene, ükski võti lahti ei tee, kukub maha, läheb isegi lahti? Muna Äks 1894 (P. Sepp) 2) Oli ilus pruudikene, temal kena kerstukene, ei seda võta võtmed lahti ega muugi muukraud lahti? Muna VJg 1889 (J. Ustallo) Hlj, VJg, Äks - 3 var.
F.	Kena väike neitsikene, sees tal valge kirstukene, ei teda võta võti lahti ega keera keegi lahti, kui läheb lõhki, siis läheb lahti? Kanamuna Kad 1930 (O. Paalberg)
G+.	Üks noor ja elus neitsike, tal on kena kerstoke, ei seda võta võti lahti ega seda murra muukraud lahti, kui teed katki, siis saad kätte? Kanamuna LNg 1891 (G. Ollik) LNg, Lai - 2 var.
H₁a₁*.	1) Mul on üks kena pruudike ja temal kena kirstuke, ei teda tee võtmed ega muukrauad lahti, kukub maha, läheb ise katki? Muna Rap 1928 (M. Puusepp-Soo) 2) Mul om üits kena pruudike, tal om üits kena kirstuke, ei teda võta võtmed, ei muukrauad lahti, kukus maha ja isi läks lahti? Kanamuna Trv 1894 (J. Sikk) Rap, HMd, Vig, Kär, Tor, 2Trv - 7 var. Is. Kal. (1879) 65, 67 (4); Borm Prn. Er Kal. (1879) 6
H₁a₂*.	1) Mul oli kena pruudike, pruudil kena kirstuke, ei seda võtnud võtmed lahti ega murdnud muukraud lahti, kukkus maha ja esi läks lahti? Muna Lih 1961 (M. Arst, I. Hinn) 2) Mul oli kena pruudike ja pruudil kena kirstuke, ei teinud keegi võtmed ja muukrauad lahti, kukkus maha, läks ise lahti ja ei pannud enam keegi kinni? [Lahendus puudub] Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu) Var, Lih, Vän, Saa, Hls, Trm, Rõu, Tt - 8 var.
H₁a₃.	Minul kena kirstuke, temal kena pruudike, ei võta lahti muukrauad ega võtmed, kukub maha, läheb ise lahti? Kanamuna Vän 1889 (J. Tiss)
H₁b₁*.	Mul olli kena pruudike, tal olli kena kirstuke, ei tend võtnud võti lahti, kukkus maha, läks isi lahti? Kanamuna Hää 1939 (M. Mäesalu) Muh, Hää, Hls - 3 var.
H₁b₂*.	Mul oli kena pruudike, sel oli kena kirstuke, ei seda võtnud lahti ükski muukraud, kukub maha ja lähab lahti? Muna SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Hls, SJn - 2 var.
H₁c₁*.	Mul oli kena pruudeke, tal oli kena kirstuke, ei seda võta võti ega muugi muukraud lahti, kui läheb katki, siis saab kätte? Kanamuna Mih 1889 (H. Perkson) Kuu, Rap v. Mär, Mih, Mar - 4 var.
H₁c₂.	Mul oli kena pruudikene ja pruudil kena kirstukene, mis ei murra muukraud lahti, ega vääna võti lahti, kui lahti läeb, siis igaveste ilma jäen? Kanamuna Kos 1898 (J. Mõsikepp)
H₁c₃.	Mul oli üks kena pruudike ja tal oli kena kirstuke, ei teda muugi muuker lahti ega keera keegi lahti, kukub maha, läheb lahti ka? Kanamuna Hlj 1938 (J. A. Reepärg)
H₁d*.	Mul üks kena pruudike, tal üks kena kirstuke, keda ükski võti ega muukraud lahti ei võta? Kanapoeg ja muna KJn 1938 (J. Raidla) SJn, 2KJn - 3 var.
H₂.	Mul on üks kena pruudike, tal on üks kena kastike, ei võtnud võti lahti tad, kukub maha, lääb isi lahti? Muna SJn 1890 (E. Saabas)
I₁a.	Mul oli ilus pruudike, pruudil kena kirstuke, ükski võti teda ei keeruta, kukub maha, läheb katki kalopsti? Kanamuna Vän 1897 (E. Tetsmann)
I₁b*.	Mul on üks ilus pruudike ja pruudil kena kirstuke, ei tee võtmed ega muukrauad lahti, kukub maha, läheb lahti? Kanamuna Mih 1920 (A. Leppik) Mih, 2Tor - 3 var.
I₁c.	Mul oli ilus pruudikene, pruudil kena kirstukene, sieda ei murra muugid lahti iga vääna võtmed lahti, kui läheb lõhki, siis läheb lahti? Pähkel Jäm 1925 (T. Kaljo)
I₂.	Mul oli ilus pruudikene, tal oli ilus kirstukene, ei teda võtnud võti lahti ega teda muukind muukraud lahti ega ole võtit, kes teeb lahti? Kanamuna Tt 1901 (A. Raudkell)
I₃.	Mul oli ilus pruudike ja pruudil tore kirstuke, kirstul kena kaaneke, ei teind seda lahti ükski võti, kui aga kukkus maha, siis läks lahti? Kanamuna Var 1947/8 (L. Palusalu) Mihkla-Tedre 56
I₄.	Mul on ilus pruudikene, pruudil ilus kastikene, ei võta teda võtmed ega muukrauad lahti, kukub maha, läeb lahti kaplõkst? Kanamuna Vil 1889 (J. Meomuttel)
I₅.	Mul oli ilus pruudike, pruudil kena kohvrike, ei seda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, muidu ei saa kätte, kui löö katki? Kanamuna Mar 1936 (A. Iisberg)
Ja.	Mul on üks väike pruudike, sel on kindel kirstuke, ei seda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läheb katki, siis saab kätte? Kanamuna Kuu 1972 (A. Hussar, R. Saukas)
Jb.	Mul oli pisike pruudike, sel oli kindel kirstuke, ei seda teinud võtmed ja muugirauad lahti, kui läheb katki, siis läheb lahti? Kana ja kanamuna JJn 1966 (O. Lalli)
Jc.	Mul pisikene pruudike, sel on kivist kirstuke, mis ei muugi muukmed lahti ega võta võtmed lahti, kui teed katki, siis saad lahti? Pähkel Hag 1889 (J. Valdmann)
K.	Mul on üks armas pruudike ja temal kena kirstuke ja ükski võti seda valla ei võta, aga kui kukub maha, läheb iseenesest lahti? Kanamuna Trv 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
L₁a*.	Mul on ka üks pruudike, temal kena kirstuke, ei tee võtmad ega muukraud lahti, kukub maha, läheb ise lahti? Kanamuna Hel 1937 (H. Kirt) Mus, Muh, Hel - 3 var.
L₁b*.	Mul üks pruudike, tal üks kenä kirstuke, ükski võti egä muukraud lahti ei võta ? Kanamuna KJn 1936 (G. Must) VMr, KJn - 2 var.
L₂*.	Mul on pruudike ja pruudil on kirstuke, ei teda võta võti lahti ega murra muukraud lahti, kui teed katki, siis saad kätte? Muna, kui on terve koor Nõo 1964 (A. Tosso) Koe, Vän, Nõo - 3 var.
Ma.	Mul on kena naisuke, naisel kena kirstuke, ei sida võta võtmed lahti ega murra muugid lahti, aga kui maha langeb, läheb ise lahti? Kanamuna Kuu 1957 (H. Kokamägi)
Mb.	Mul oli kena naisuke, tal oli väike kirstuke, ei teda võtnud võti lahti ega muukind muukraud lahti, kukub maha, ongi lahti? Kanamuna Trm 1937 (H. Kaasan)
N.	Mul olli kena tutike ja temal kena kirstukene, kirstu ei võtnud ei võtmed ega muukrauad lahti, kukkus maha, lahti kalõksti? Kanamuna Vil 1937 (A. Mikk)
Oa.	Meil on kena pruudikene, pruudil kena kerstukene, ei tie võtmed ega muukrauad lahti, kukub maha, läheb ise lahti? Muna Rak 1893 (J. Lilienbach) E EM 94 (793); E EM² 81 (1004)
Ob.	Meil on väike pruudike, sel on kindel kirstuke, ei seda võta võti lahti ega muukraud, kui läheb lahti, siis saab kätte? Kanamuna Koe 1938 (L. Priks)
P+.	Meil oli väike neitsikene, sel oli kena kirstukene, seda ei võtnud võti lahti ega teinud muukraud lahti, kui läks katki, siis läks lahti? Muna Sim 1978 (E. Liiv) Sim, Amb v. JMd, Kos, Kul, Lai, Kan - 6 var.
Q₁.	Punane puppis poisike, sellel kena naesuke, naesel kena kirstuke, seda ei võta muugad lahti, seda ei võta võtmed lahti, kui maha kukub, lähäb ise lahti? Kanamuna Muh 1949 (S. Lätt)
Q₂.	Peigmel kena pruudikene, pruudil kena kastikene, ükski võti ega muukraud ei võta lahti, kukub maha, läheb lahti kalopsti? Muna SJn 1889 (T. Köstner)
Q₃.	Mina kena peiuke, sina kena neiuke, meil on veike kastike, mis ei võta võtmed ega muukraud lahti, kukub maha, läheb isegi lahti? Kanamuna Vil 1960 (Ü. Puusep, K. Uibo)
R₁a*.	Pruudil oli kena kirstuke, äi seda vetnd vöti lahti ega keernd muukroud lahti, kut läks katki, siis läks lahti? Kanamuna Emm 1931 (S. Soosaar) Iis, Emm - 2 var.
R₁b.	Pruudil kena kirstukene, ei teand keegi võtit ega saanud lahti, kui läks katki, siis läks lahti? Kanamuna Rap 1895 (J. Reinthal)
R₂a.	Pruudil kindel kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui lääb katki, siis saab kätte? Kanamuna Pee 1894 (O. J. M.) Pee, Kuu - 2 var.
R₂b.	Pruudil oli kindel kirstukene, ei seda muukind muugid lahti ega tehend võti lahti, kui läks lahti, siis läks katki? Muna Kad 1888 (J. Linkstein)
R₃.	Mu pruudil ilus kirstuke, ei seda võta keegi lahti ega võti lahti, kui maha kukub, läheb katki? Kanamuna Hää 1936 (L. Kraavik)
R₄.	Pruudil oli veike kerstukene, ei teda muukind muugid lahti ega teda teinud võtmed lahti, kui läheb katki, siis saab kätte? Kanamuna Sim 1929 (R. Viidebaum)
S₁.	Kena neitsi kirstukene, ei seda võta võti lahti ega muugi muugiraud, lõhu katki, siis saad kätte? Kanamuna Pal 1892 (M. Uus) Vrd. 1574C₂a₂
S₂.	Neitsil kindel kirstuke, ei võta teda lahti muukrauad ega võtmed, aga kukub maha, läheb lahti? Muna, linnumuna niisamma Mih 1938 (V. Eenveer)
S₃.	Neitsikesel on valge rist, seda ei võta lahti võtmed ega mutred, kui hoobi saab, läheb ise lahti? Kanamuna PJg 1939 (N. Lillemäe)
S₄.	Neiukesel oli kerstuke, kerstukesel oli lukuke, ei seda võtnud võti lahti ega muukind muugirauda, kui läks katki, siis läks lahti? Kanamuna Ann 1956 (A. Kagovere)
Z₁.	Mu tütrel kena kirstuke, ei võta teda võtmed ega muukrauad lahti, aga kukub maha, lähab isi lahti? Muna Saa 1981 (E. Leppik)
Z₂.	Väike tüdruk, väike kirst, ei seda kirstu võta võti lahti ega tee tungraud lahti, kui läheb, läheb ise lahti? Kanamuna Emm 1925 (S. Perv)
Z₃.	Muistest oli tüdruk, tüdrukul oli kerst, kerstul oli lukk, ei seda vetnud veti lahti ega murdnud muukraud lahti, kui ta läks lahti, siis ta läks katki, kui ta läks katki, siis ta läks lahti? Muna Emm 1891 (J. B. Mäns)
T.	Minu emal oli kirst, aga ükski võti ega muukraud teda lahti ei võtnud, kukkus maha ja läks lõhki kalopsti? Kanamuna Tor 1889 (M. Tohv)
U₁a.	Mul oli kindel kirstuke, kindel kirstu lukuke ega seda võtnud võtmed lahti ega murdnud muukrauad lahti, kukkus maha, siis läks lahti? Kanamuna Kse 1889 (F. Põld)
U₁b.	Mul on kindel kirstuke ja kirstul kindel kaaneke, ei tee muud asjad ega rauvad lahti, kukub maha ja laheb katki? Muna Mus 1920ndad (M. Kaasik)
U₁c.	Mul on kindel kirstuke, ei seda võta võtmed lahti ega murra munkraud lahti, kukub maha, ise läheb lahti? Muna Ans 1891 (F. Peters)
U₁d.	Mul oli kindel kirstukene, seda ei teinud ükski võti lahti, kukkus maha, ise läks lahti? Muna Tõs 1889 (M. Kampmann)
U₂a.	Mul on kena kerstukene, ei seda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läheb katki, siis saad kätte? Kanamuna Pee 1927 (R. Viidebaum)
U₂b*.	Mul on üks kena kirstuke, ei ükski võti ega muukraud teinud lahti, kukkus maha, läks ise lahti? Kanamuna Tõs 1921 (S. Lind) Tõs, PJg, Hls - 3 var.
U₃.	Mul on kena karbike, kena kindel kirstuke, ei seda keera võti lahti ega keera munkraud lahti, kui läheb katki, siis läheb lahti? Muna Jaa 1953 (L. Lember)
U₄.	Mul oli väike ankur, keda ei murdnud muukraud lahti ega keerand võtmed lahti, aga kui kukub maha, läheb ise lahti? Kanamuna Lai dat-ta (M. Toommägi)
V₁a₁.	Pisikene kirstukene, ei tee lahti võtmekene ega muugirauakene? Kanamuna Vän 1889 (J. Tammann)
V₁a₂.	Üks pisukene kirstukene, ükski võti võta lahti, kui lähab katki, siis lähab lahti? Kanamuna Tõs 1890 (M. Kurul)
V₁b₁.	Tilloke kirstuke, ütski võti vallale ei võta? Kanamuna Vas 1897 (K. Sikk)
V₁b₂.	Tillukene kirstukene, muidu ei saa lahti, kui löö katki? Muna MMg 1888 (A. Artis)
V₁c*.	Tilluke kirstuke, ei võta võti ega pästä päst, muudkui lüü katik? Linnumuna Trv 1890 (A. Rull) 2Trv - 2 var.
V₁d.	Veike kirstuke, nuga ei lõika, võti ei kääna, muudkui löö katki? Kanamuna Vil 1893 (J. Evert)
V₁e*.	Valge kirst, võtit ei ole, kui maha kukub, lahti läheb? Muna Kuu 1964 (S. Mering) Kuu, Jür, Mär - 3 var. Pioneer nr. 7 (1955) 24 (9)
V₁f₁.	Üks pisikene valge kirst, ei võta võti ega muukraud lahti, muidu kui kukub maha, lähäb ise lahti? Muna Tür 1888 (M. Tults)
V₁f₂.	Pisike valge kirst, ükski võti ei tee lahti? Kanamuna Tln 1926 (M. Sengbusch)
V₁g*.	Väike valge kirstukene, mis ei võta võti lahti ega muugi muukar lahti, kui läheb katki, siis läheb lahti? Muna Koe 1960 (M. Ots) Koe, Lai - 2 var.
V₁h*.	Kena valge kirstukene, võti lahti ei tee, kukub maha, läheb ise lahti? Muna Tõs dat-ta (A. Raavik) Kuu, Tõs, Prn, Ote - 4 var. Kmpm. EL I⁹ 34
V₁i₁.	Küll on ilus kirstukene, kel on võti, võtab lahti, siis läeb katki? Kanamuna Pil 1888 (S. Käär)
V₁i₂.	Ilus kena kirstukene, ükski võti ei võta lahti, kui läheb katki, siis läheb lahti? Kanamuna Pil 1889 (J. Kärsten)
V₁i₃.	Kena kirstuke, ei võta teda võtmed ega muukrauad lahti, aga kukub maha, lähab isi lahti? Muna Saa v. Hls 1988 (E. Leppik)
V₁j₁.	Pisike kindel kirstuke, ei need võtmed võta lahti, kui läheb katki, siis läheb lahti? Kanamuna Tõs 1921 (S. Lind)
V₁j₂.	Pisikene kindel kerstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukrauad, kui kukub maha, siis saab lahti? Kanamuna Pai 1892 (A. Hanson)
V₂a*.	Pisikene kastikene, ei teda võta võtmed lahti ega muugi muugid lahti, lähab katki, siis saab lahti? Kanamuna Hlj 1895 (A. Raid) Hlj, Tln - 2 var. Jürisson 89 (2)
V₂b.	Väike kastike, võti ei võta, käsi ei kääna, mudu ei saa, kui lõhu ärä? Kanamuna Pst 1889 (J. Ainson)
V₂c.	Üks kast on, keda ükski lahti ei võta, kukub maha, läheb lahti kalõksti? Muna Pil 1888/9 (T. Kiimann)
V₃a.	Pisikene karbikene, ei teda muugi muukraud lahti ega teda keera võti lahti, hammusta katki, siis saab lahti? Pähkel Kos 1888 (J. Riesenkampf)
V₃b.	Väike kindel karbike, ei tee teda muukraud lahti, ei tee teda ükski võti lahti, kui katki teed, siis saad kätte? Muna Ksi 1922 (L. Sepp)
V₃c.	Ilus ja kena karp, ükski võti ei võta teda lahti? Kanamuna Pai 1896 (A. Hanson)
V₃d.	Kinnised karbid, kui lahti teed, läheb lõhki? Muna Juu 1890 (J. Trull)
V₄+.	Pisikene ümmargune, ei teda võta võti lahti ega muugi muukrauad lahti, kui kukub maha, siis läheb katki? Kanamuna Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Kuu, Kos, Jäm, Pil - 4 var.
W₁a₁*.	Tillikene kirstuke, Ristikene nimi, võti ei võta, pästäi ei pästä, muidu kui lahu ära? Kanamuna Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Hel, Vil, Nõo, Elv - 4 var. Vrd. 2213
W₁a₂*.	Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võti ega pästä pästjä, muudku löö katik? Muna Trv 1890 (A. Rull) Hls, Krk, 2Trv - 4 var.
W₁a₃.	Tillike kirstuke, Ristuke nimi, ei võta tedä võti ega pästä pästja, kukub maha, esi lääb lahti? Kanamuna Trv 1897 (J. Vaine)
W₁b₁*.	Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võtja ega pästa pästja, mudu ku lüü katik? Kanamuna Trv 1892 (J. Kill) Saa, 4Trv - 5 var.
W₁b₂*.	Tillike kirstuke, Ristuke nimme, ei võta võtai ega pästä pästäi, muudkui lahu ära? Kanamuna Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Trv, Krl, Tt - 3 var.
W₁c₁.	Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võtja ega pästa pästja? Muna Trv 1895 (J. Liller) 2Trv - 2 var.
W₁c₂.	Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võti ega pästa pästja? Kanamuna Trv 1889 (J. Käger) 2Trv - 2 var.
W₁d₁.	Veike kirstuke, Ristuke nime, ei võta võti ega pästa pästja, mudu kui murra katski? Kartohvel Vil 1873 (H. Leoke)
W₁d₂.	Väike kirstuke, Ristuke nimi, võtja ei võta, pästja ei pästa, muudkui lõhu ära? Kanamuna Trv 1903 (G. Lipp) Trv, KJn - 2 var.
W₁e.	Pisuke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võti ega pästa pästai, muidu lahti ei saa, kui lõhu ära? Muna Hel 1874 (A. Wahlberg)
W₂a*.	Tillike kirstuke, Ristuke nimi, käändai ei kääna, võti ei võta, mudu ei saa valla, kui lõhu ära? Kanamuna Trv 1894/1901 (J. Kala) Hel, Trv - 2 var.
W₂b*.	Väike kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võti, ei kääna käändja, muudkui lõhu puruks? Kanamuna Trv 1895 (J. Sams) Hel, Trv - 2 var.
W₂c.	Veike kirstuke, Ristuke nimi, kedä ei võta võti valla egä käänä käämer valla, muidu kui lahu ära? Kanamuna Hel 1889 (G. Habicht)
W₃a*.	Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, võti ei võta ega käsi ei kääna, muudkui lõhu ära? Kanamuna Pst 1888 (J. Jaakson) Pst, Pst v. Pil - 2 var. E EM 153 (1461); E EM² 133 (1910)
W₃b.	Tilluke kirstuke, Ristike nimi, ei võta võti, ei kääna käsi? Kanamuna Vil 1889 (H. Niggol)
W₄a.	Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võti, ei kääna taba, muudkui lõhu ära? Kanamuna Pst 1889 (H. Henno)
W₄b.	Tilluke kirstuke, Ristuke nime, ei tee võti ega muukraud lahti, kukub maha, läheb lahti? Kanamuna Vil 1894 (G. Karu)
W₄c.	Tilluke kirstuke, Ristike nimi, võti ei võta, murdja ei murra, muidu ei saa manu, kui lõhu ärä? Kanamuna Hel 1955 (H. Sillaste)
W₅a*.	Tilluke kirstuke, Kristuke nimi, üitski võti tad valla ei võta, mudu ku lõhu ära? Pähel Krk 1936 (M. Sarv) Krk, Pst - 2 var.
W₅b.	Väike kirstuk, Ristuk nimi, ükski võti lahti ei keera, muidu kui lõhu ära? Pähkel Krk 1939 (V. Kuut)
W₆a*.	Tilluk kirstuk, Ristuk nimi, mudu valla ei saa, kui lõhu ärä? Muna Krk 1923 (A. Johanson) 3Krk, 2Trv, 2Pst - 7 var. Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (14)
W₆b*.	Tillike kirstuke, ristike otsas, Jukuke nimi, muidu ei saa lahti, kui löö lõhki? Kanamuna Äks 1889 (A. Mauer) 2Äks - 2 var.
Õ₁a.	Ei võta võtja egä pästä pästja, muudkui lahu ära? Kanamuna Puh 1889 (D. Arak)
Õ₁b.	Ei võta võtja egä pästa pästja, muudkui murra katik? Kanamuna Trv 1894 (J. Liller)
Õ₁c.	Võti ei võta, päst ei pästa, küüneksed lääve manu, võtave valla ku lõkstigi? Süvvõs Hls 1889 (M. Ilus)
Õ₂.	Käsi ei kääna, võti ei võta, muidu ei saa, kui lõhu ära? Kanamuna Hls 1896 (H. Reissar)
Õ₃*.	1) Ei see võta võti lahti ega võta muukraud lahti, kui lähäb katti, siis saad kätte? Muna Mar 1938 (E. Põldre) 2) Ükski muukraud ega võti ei võta lahti, viska maha, läheb ise lahti? Kanamuna Vän 1933 (M. Hansen) Kuu, Mar, Vän, Saa?, Võn - 5 var.
Õ₄*.	1) Võtmed lahti ei tee, kukub maha, läheb ise lahti? Muna Plv 1929 (Musto) 2) Ükski võti ei keera lahti, kukkub maha, läheb ise lahti? Muna Kuu 1935 (A. Mägi) Jõh, Amb v. JMd, Kuu, Plv - 4 var.
Õ₅+.	Ei saa võtmega ega naelaga lahti, kukub maha, läheb katki? Kanamuna As 1970 (R. Ottesson) Jõh, As - 2 var.
Äa*.	Ei mind võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kukun, ise lähan lahti? Muna Tor 1985 (L. Rohtla) Kuu, Tor, Tor v. SJn - 3 var. E EM 29 (54); E EM² 29 (68); E MM 5 ja 42 (12); E MM² 5 ja 45 (12); Nugis 284 ja 312 (7); Ordlik EKTv 18 (8); E MM³ 3 ja 36 (12)
Äb*.	Ei mind muugi muukmed lahti ega võta võtmed lahti, kui teed katki, siis saad lahti? Kanamuna Hag 1889 (J. Valdmann) VMr, Hag, Khk - 3 var.
Ö+.	Neitsikene noorukene, istub oma kambri sees, ei võta võtmed ega muukrauad lahti, siis kui aeg täis, tuleb ise välja? Kanamuna JJn 1974 (H. Sammal) Vai, JJn, Tõs, PJg - 4 var.
Üa.	Üks vaat, kahtesugu õlu, keegi raud ei võta lahti, kukub maha, läheb ise lahti? Muna Tor 1888 (T. Tilk) Kontam.: = 2735Pa
Üb.	Pisikene puntsukene, kahtesugu õlut sees, ei seda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läeb katki, siis saad kätte? Muna VMr 1888 (K. J. Haus) Kontam.: = 2735Pb
Üc.	Ei võta muukrauad lahti, ei võta võtmed lahti, kui läheb katki, siis saab lahti, [kah]tesugo õlot sees? Kanamuna Ris 1890 (J. Veber) Kontam.: = 2735Pc
X₁.	Väike valge aidake, ei ole võtit, mis lahti teeb, kukub maha - läheb ise lahti? Muna Muh 1954 (I. Sarv, E. Veskisaar) Kontam.: = 2573R₁
X₂.	Uus saun, ei ole ust ega akent ees, kui lähäb katki, siis saab kätte? Kanamuna LNg 1938 (E. Ennist) Kontam.: = 2573R₂
X₃.	Kivine ait, ei ole ust, ei akend, kraam om sisen, muidu ei saa kätte, kui pead lahkma? K[ana]muna Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Kontam.: = 2573R₃
X₄.	Valge maja, ei ole ust ega akent ees, kui maha kukub, siis katki läheb? Muna Nõo 1992 (L. Nagel) Kontam.: = 2573R₄
Vrd.	89 2296O₁ 2296P
1654.	PISIKENE PÜNDELANE, KÕIGE PERE PERSEVAHT? Uksekünnis - 0+7+4+0 = 11 (12) var.
a₁.	Pisukane pille-rille, vähikäne välle-rälle, kaige pere persevaht? Uksekünnüs Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
a₂.	Pisukene pillerane, kaike perhe p[erse]vaht? Uksekünnüs Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
a₃.	Pisükäne pülleräne, kaige pere persevaht? Uksekünnüs Kuu 1891 (M. Odenberg)
a₄.	Pisikene pündelane, kõige pere persevaht? Uksekünnis Kuu 1891 (T. Uustalu)
a₅.	Pisukene pünrane, keige pere persevaht? Uksekünnis Kuu 1892 (H. Lohk)
a₆.	Pisikene pimpulane, kõige pere perset vahti? Uksepakk Kuu 1938 (J. Eplik)
a₇.	Pisukane punderikku, kaige pere persevaht? Ukseläve Kuu 1903 (J. Mikiver)
b.	Pisikene puukene, kogu pere perssevaht? Uksekünnis Jõe 1940 (T. Võimula) Jõe, Kos - 2 var.
c.	Ühe pere poisikene, ühe pere tagumikuvaht? Uksepakk Kuu 1939 (H. Martinson)
d.	Pisukene pillerane, kaike perhe üllevane? Uksekünnüs Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Vrd.	1651 1661
1655.	PISIKENE, ÜMMARGUNE, KEIK MAAILMA LÄBI KÄIB? Raha - 0+1+0+0 = 1 (9) var. Hlj 1890 (K. Leetberg) Kuusik KT 217 (60)
Vrd.	2559A₁
1656.	PISIKESES KAMBRIS AETAKSE PILLI, KÕIK KIHELKOND KUULVAD? Kirikukella löömine - 0+2+0+0 = 2 (10) var.
a.	Pisukeses kamris aetakse pilli, nii et kõik kihelkonna rahvas kuulevad? Kellatornis Anonüümne autor (Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (42)): omaloominguline tekst ° Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (42); E EM 124 (1142); E EM² 109 (1503)
b.	Pisikeses kambris aetakse pilli, kõik kihelkond kuulvad? Kirikukella löömine Pöi 1894 (T. Undritz)
c.	Väikses kamris puhutakse pilli, nii et kõik kihelkonna rahvas kuuleb? Kirikukellasi lüüakse Nõo 1888 (V. Grünstamm)
1657.	PISKE POISS JA PAUN SELGAS? Ämblik - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Tõs 1889 (H. Anniko)
1658.	PISUKE POISIKE, KIVINE SÜDA? Pähkel - 0+3+0+2 = 5 (7) var.
Aa.	Suine poiss ja kivine süda? Ploom Tor 1970 (E. Maasik)
Ab.	Pisuke poisike, kivine süda? Pähkel Pal 1896 (M. Kitznik)
Ac.	Pisikene poisikene, kivine kõhukene? Pähkel Pär 1888 (M. Lipmann) VMr, Pär - 2 var.
B.	Väike meheke, kivine kõhuke, ise must ja viskas kust? Kohvikann San 1970 (V. Hütsi) Kontam.: = 2008K
Vrd.	1639
1659.	PISUKE POISIKE, LAI KÜBAR PÄÄS? Seen - 1+6+7+5 = 19 (125) var.
A.	Mees tõuseb mulla alt ja leiab mütsi eest? Seen Tln 1888 (H. Stein) E EM 93 (786); E EM² 80 (996); Plmp. LõK² 45; Jürisson 178 (13); Bachman-Janno-Rebane-Salun II 35; Bachman-Rebane II (1954) 35; Belskaja-Aleksejeva VI 26 (5); Inno 175; Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 31 ja 173 (5); Metstak² 57; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (16)
Ba.	Kes tulõ läbi maa, verrev kübäräkene pääh? Porovik Se 1927 (V. Ruusamägi)
Bb.	Pikäpäku vanamees, verrev küpär pään? [Lahendus puudub] Ote 1889 (G. Wulff)
Bc.	Pisike poisike sambla sees, punane kübar peas? Seen Trv 1964 (A. Lättemäe) Vrd. 624 1068
Bd.	Vanamees metsapõues, valge kasukas selgas ja lai ilus punasekirju kübar peas? Kärbseseen Emm 1938 (E. Ennist) Lasteleht nr. 8 (1905) 128 (6); Kuhlbars 21 ja 27 (155) Vrd. 93A₁ 1613 2163
Be+.	1) Ütelge, kes on see mees, kes sääl istub metsa sees, pääs tal punane mütsike? Seen Trt 1930 (L. Birnbaum) 2) Pisuke poisike, lai kübar pääs? Seen Vil 1895 (H. Niggol) 3) Känd maas, kübar peas? Seen Rap v. Mär 1938 (E. Poom) Rap v. Mär, 2Prn, Vil, Trt, Tt - 6 var. Kuusik KT 212 (13) Vrd. 1099
Bf.	Vana istõ mäe pääl, kullanõ küpär pääh? Siin? [käekiri raskesti loetav] Se 1927 (M. Pihlapuu) Vrd. 566J₂a*
C.	Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas? Tatikas (seen) Rak 1888 (C. M. Redlich) Rak, Krk - 2 var. E EM 173 (1685); E EM² 150 (2187); Bachman-Janno-Rebane-Salun II 35; Bachman-Rebane II (1954) 35; Kõrgesaar-Lahi II 19; Bachman-Vilbok II 23; Säde nr. 104 (1967) ja 9 (1968) 8 (2); Hiie-Jõgisalu 44; Metstak 20 ja 35 (212); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (4); Maanso-Niit IV 5; Metstak² 57; Siirak EKTv VII² 58 (5) Vrd. 1132
D₁a.	Pisikene poisikene, ühe jala pääl seisab ja lokike pääs? Seen Tt dat-ta (anon) Wied. 285; E EM 124 (1137); E EM² 109 (1498); Kmpm. EL III¹⁰65; Bachman-Janno-Rebane-Salun II 35; Bachman-Rebane II (1954) 35; Maanso-Rukki V³ 44 (2) Kontam.: = 657Ü₁a Vrd. 2627
D₁b.	Üte jalaga poisike, lopike pään? Siin San 1893 (J. Tammemägi) Kontam.: = 657Ü₁b Vrd. 2629
D₂*.	Ühe jalaga mees, kaapkübar pääs? Seen Hää 1953 (M. Mäesalu) Tln, Hää - 2 var. Metstak² 57 Kontam.: = 657Ü₂*
D₃.	Vanamees seisab ühe jala peal, vihmasirm pea kohal? Seen Rap 1993/4 (K. Jõulu) Kontam.: = 657Ü₃
Vrd.	141 436 692 1536 1727b 1748M₁c 2051 2092A₃c 2579
1660.	PISUKE SAUNAKE, KAKS KAUBAMEEST SEES? Leatsikaun - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Amb 1888 (M. Neumann)
1661.	PISUKENE PILLE-RILLE, MADALUKE MALLE-RALLE, ISTUB SOOS KÜNKA OTSAS, PAISTAB KÜLGE VASTU PÄEVA? Jõhvikas - 0+9+2+0 = 11 (28) var.
Aa.	Tillukene tillo-rillo, madalam kui malle-ralle, istub metsas künka otsas? Jõhvikas LNg 1938 (E. Ennist) Vrd. 1769Z+
Ab.	Pisikene pilla-rilla, madalamb kui malla-ralla, istub suokünka otsas? Pohl Rak 1893 (J. Lilienbach) 2Rak - 2 var. Vrd. 1649
Ac.	Pisikene pille-lille istub soos künka ots? Soomuraka As 1889 (K. Vehm)
Ba*.	Pisukene pille-rille, madaluke malle-ralle, istub soos künka otsas, paistab külge vastu päeva? Jõhvikas Pil 1888 (S. Käär) Rak, 3Pil, Plt - 5 var. E EM 123 (1133); E EM² 108 (1493); Nurmik I 147; Ajaviiteleht nr. 1 (1933) 8
Bb.	Pisikene pille-rille, madaluke malle-ralle, istub mättal, künka otsas, paistab külge vastu päeva? Pohl Sim 1929 (R. Viidebaum)
C.	Pisukene pille-rille, madaluke malle-ralle, istub soos mätta otsas, kümme küitu kiskumesse? Kuremari SJn 1890 (E. Saabas) Vrd. 1651C₇h+
Vrd.	1654 2735M+
1662.	PISUKENE RIIST, AGA PALJU VARANDUST MAHUB SISSE? Rahakott - 0+1+0+0 = 1 (6) var. VMr 1888 (J. Koit) E EM 124 (1141); E EM² 109 (1502) ja 152 (2233)
1663.	PISTA SISSE, EI TEE PAHA, TÕMBA VÄLJA, AUK JÄÄB TAHA? Leivasõtkumine - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Pha 1947 (A. Sepp)
Vrd.	769B₁c 1664
1664.	PISTA SISSE, TÕMBA VÄLJA, NIKUTA PERSET, TÖÖ LÄHEB KORDA? Leivasõtkumine - 4+154+149+75 = 382 (455) var.
A₁a₁.	Pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid, töö lähäb toime? Leivakastmine Vil 1938 (L. Takk) Jõh, Amb, Kuu, Hps, 2Hls, 3Trv, Pst, Vil, Kõp, KJn, Pil, Tt - 15 var. • Mötleja 25 ja 54 (103); E EM 124 (1144); E EM² 109 (1506)
A₁a₂.	Pistab sisse, tõmmab välla, nikutab niudeid ja tüü lääb toime? Leivategemine SJn 1936 (L. Köögardal) Trv, Vil, SJn, Plt - 4 var.
A₁a₃.	Pistab sissi, tõmbab välla, nikutab vahel niudid, töö lääb toime? Leivakastja Trv 1894/1901 (J. Kala)
A₁a₄+.	Pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid ja asi läheb toime? Leiba kastetakse Pst 1891 (J. Leppik) Pst, Tt - 2 var.
A₁b₁.	Pista sisse, tõmma välja, nikuta niudeid, töö läeb toime? Leivasõtkumine Amb 1965 (M. Proodel) Amb, JJn, Pee, Tür v. Juu, Mih, Jäm, Krk, SJn - 8 var.
A₁b₂*.	Pissä sisse ja tõmba väljä, nikuta nihussid, lääb tüü toime? Leeväkasmine Kod 1942 (S. Tanning) Trm, Kod, Trt - 3 var.
A₁c.	Pistab sisse ja võtab välja, nikutab niudid ja töö lääb toime? Leiba sõtkuma Kse 1889 (M. Reimann)
A₁d.	Pistä sissi, võta vällä, niudid nikutes, töö läits toime? Leväkastmine Trv 1895 (P. Teckel)
A₁e.	Sirkab sisse, tõmbab välja, nikutab niudeid, vaata järgi, töö lääb toime? Leivakastmine Vil 1894 (A. Suurkask)
A₁f.	Sips sisse, sops välja, nikutab niudeid ja töö läheb toime? Leivasõtkumine Vän 1897 (E. Tetsmann) Vrd. 1664A₂f 1664B₈b 1664B₁₆a 1664B₃₁b 1664B₃₈g
A₁g.	Tsuska sisse, võta vällä, nikuta nimesist, kääna käsi käätsu, siis lätt tüü hästi toime? Leiva kastma Rõn 1920 (E. Ahas) Vrd. 1363Dc
A₁h.	Pistäb, pistäb, kastab, kastab, nikutab niudid, töö lääb toime? Leväkastmine Trv 1890 (A. Rull)
A₁i.	Vussa-vulla, sisse-välja, nikuta niudeid, töö lääb toime? Leivasõtkumine Tür 1926 (A. Palm) Vrd. 1664B₃i 1664M₂a
A₁j₁.	Nikuta niudid, siis lääb töö toime? Leiba kastetas Trv 1890 (J. Tinn)
A₁j₂.	Perenaine nikutab niudeid, töö läheb toime? Sõtkub leiba Rap 1928 (R. Viidebaum)
A₂a₁.	Pistap sisse, tõmbap vällä, nikutap niudi, töö lätt kõrda? Leivakastja Ran 1889 (A. Tobber) Tor, Hls, 2Vil, Kõp, Pal, 2Ran, Krl - 9 var.
A₂a₂.	Pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudeid, vaata imet, töö läheb korda? Leivasõtkum[ine] Vän 1922 (L. Pärt)
A₂b₁.	Pista sisse, tõmba välja, nikuta niudeid, töö läheb korda? Leivasõtkumine JJn 1888 (M. Roosileht) JJn, Ann, Tln, Mus, Vän, 2Tor, KJn - 8 var.
A₂b₂*.	Pista sisse ja tõmba välja, nikuta niudid, siis läheb töö korda? Leivasõkkumine Plt 1917 (M. Palm) Kos, Plt - 2 var.
A₂b₃.	Pista sisse, tõmba välja, nikuta niudeid, tegu läheb korda? Leivataina sõtkumine Krj 1940 (O. Grepp)
A₂c.	Lükka sisse, tõmba välja, nikuta niudeid, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kad 1897 (A. K. Kivi) Kad, Muh, SJn - 3 var.
A₂d.	Suska sisse, tõmba välla, nikuta niudeid, töö lääb korda? [Lahendus puudub] Puh 1939 (V. Puidak)
A₂e.	Torka sisse, tõmba välja, nikuta niudest, töö läheb korda? Leivasõtkumine Iis 1889 (E. Ellert)
A₂f.	Lips sisse, saps välja, nikuta niudeid, töö läeb korda? Leivategemine Kuu 1935 (E. Piibeman) Vrd. 1664A₁f 1664B₈b 1664B₁₆a 1664B₃₁b 1664B₃₈g
A₃*.	Pista sisse, tõmma välla, nihuta niudeid, töö lähäb korda? Leivasõtkumine Mar 1937 (E. Ennist) Mar, Hls, Krk - 3 var.
A₄a*.	Püstab sisse, tõmbab välja, liigutab niudeid, töö läheb toime? Leivasõtkumine Vän 1933 (H. Martinson) Rkv, Vän - 2 var.
A₄b.	Lükka sisse, tõmma välja, liiguta niudid, töö lääb korda? Leivasõkumine Pil 1894 (H. Keller)
A₅.	Kikerdi, nikerdi niusi keero, sisse pista, välja võta? Leivasõtk[umine] Phl 1924 (A. V. Kõrv)
B₁.	Sesse ja välla, perse tegi jupsa-jupsa? Leibasõtkumine Rap 1930 (J. Uustalu)
B₂a.	P[er]se teeb nika-naka, töö läheb siis paremini korda? Leivasõkkumine Plt 1899 (M. Luu)
B₂b*.	Läheb sisse, tuleb välja, taguots teeb nöka-nöka? Leivasõtkumine Trm 1935 (H. Kaasan) 2Trm - 2 var.
B₃a₁.	Pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Var 1888 (M. Karotom) Vi, Jõh, Hlj, JJn v. Koe, 3Koe, HJn, Kos, Var, Pöi, Khn, 4Tõs, 2Tor, Hää, SJn, Pil, Lai, Pal, 2Trm, As - 26 var.
B₃a₂*.	Püsta sisse, tõmma välja, nikuta perset, töö läeb ikka korda? Levasõtkumine Aud 1964 (M. Proodel) Jõh, 2Pee, Aud, Hää, Trm - 6 var.
B₃a₃*.	Pista sisse ja tõmba välja, nikuta taguotsa, töö läheb korda? Leivasõtkumine Rak 1934 (E. Tamson) Rak, Vän - 2 var.
B₃b₁.	Pistan sisse, tõmban välja, nikutan perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kad 1962 (K. Rannu, A. Rõõm, K. Torop) Hlj, Kad, PJg, Saa, Lai - 5 var.
B₃b₂.	Pistab sisse, tõmbab vällä, nikutab perset, töö läheb tunni peal korda? Leivasõtkumine Pil 1993 (A. Korb)
B₃c₁.	Lükka sisse, tõmma välja, nikuta perset, töö lääb korda? Leivasõtkumine VMr 1889 (K. Roost) Hlj, VJg, Sim, VMr, Kei, 2Tor, Prn, Lai - 9 var.
B₃c₂*.	Lükka sisse, tõmba välja, nikuta perset ja töö läheb korda? Taigna kastmine Kod dat-ta (O. Loorits) VMr, Koe, Noa, Kod - 4 var.
B₃c₃*.	Lükka sisse, tõmba välja, nikuta taguotsa, töe läheb korda? Leivasõtkumine Sim 1938 (J. Arro) VJg, Sim - 2 var.
B₃d₁.	Torka sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Vai 1889 (H. Masing) Vai, Trm - 2 var.
B₃d₂.	Torka sisse, siputa, tõmba välja, raputa, nikuta perset, töö läheb kõrda? Leivategemine As 1994 (A. Korb, M.-A. Remmel, A. Tuisk) Vrd. 1664M₃a
B₃e*.	Tonka sisse, tõmba välja, nikuta perset ja töö läheb korda? Leivakastmine Trm 1895 (S. Sommer) VNg, Trm - 2 var.
B₃f.	Sonka sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? Leivategemine Lai 1937 (P. Tammepuu)
B₃g.	Tsuska sisse, võta vällä, nikuta perst, asi lätt korda? Leiba kastetas Räp 1888 (J. Puksov)
B₃h.	Pista sisse, võta välja, perset nikuta ja töö läheb korda? Leivasõtkumine MMg 1890 (L. Jakobson)
B₃i.	Vussa-vunna sisse-välja, nikuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Pai 1892 (A. Hanson) Vrd. 1664A₁i
B₃j.	Nikuta pers[e]t, töö lähäb korda? Leivasõtkumine VMr 1890 (K. V. Lurich)
B₄*.	Püsta sisse, tõmma välla, nikuta perset, siis töö lähäb toime? Leivasõtkumine Var 1890 (M. Ostrov) Kos, Var, Vän, Tor - 4 var.
B₅a.	Vajuta sisse, tõmba välja, nikuta p[er]set, küll on hea? Leivasõkkumine Plt 1895 (M. Luu)
B₅b.	Pistä käsi tonni, tõine tõmba vällä, pistä käsi sisse, tõine tõmba vällä, nikute perset, sis saab hää? [Lahendus puudub] Hls 1965/7 (A. Akerberg)
B₅c.	Eest pistab, takka nikutab, supsi sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb hästi? Leivategemine, ahju laskmine Tõs 1889 (M. Kampmann)
B₆.	Sisse panda, vällä võtta, nikuta perst, om valmis? Leeväkastmine Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B₇+.	1) Pista sisse, tõmma välla, nikuta perset? Leväsõtkumene Tõs 1930 (K. Meikop) 2) Tõsta kätt ja kasta kätt, ise nikuta perset? Leivasõtkumine Trm 1906 (M. Sild) HMd, Kul, Tõs, 2Trm - 5 var.
B₈a*.	Pistä sisse, tõmba vällä, nihuta perset, töö lääb edäsi? Leiba sõtkuma Lüg 1889 (E. Bachmann) Lüg, 2Rap v. Mär - 3 var.
B₈b.	Vilk sisse ja vurt välja, nihuta perset ja töö jõuab? Leivasõtkumine Mar 1923 (E. Labi) Vrd. 1664A₁f 1664A₂f 1664B₁₆a 1664B₃₁b 1664B₃₈g
B₉a₁*.	Pista sisse, tõmba välja, nökuta persega, töö läheb korda? Leivasõtkumine Krj 1959 (O. Kõiva) Krj, Mus, Kod - 3 var.
B₉a₂.	Pista sisse, tömba välja, näkuta perset pliks-plaks, töö läeb korda? Leivategemine Jäm 1976 (P. Peetsalu)
B₉b₁.	Lükka sisse, tõmba välja, nõtkuta perset, töö läheb toimi? Talunaine sõtkub leiba Hag dat-ta (H. Mesikäpp)
B₉b₂.	Lükka sise, temba välja, nokkuta perset, sie läheb toime? Leivasõtkumine Jõe 1950 (G. Vilbaste)
B₉c.	Pista sisse, tösta välja, nötkuta perset ka? Tainasötkumine Mus 1978 (M. Schreiber)
B₁₀.	Lükka sisse, tõmba välja, nooguta perset, töö läheb korda? Leivataigna sõtkumine Vil 1992 (K. Jõulu)
B₁₁.	Pane sisse, tõmba välja, jõkuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Jaa 1939 (K. Lepp)
B₁₂a*.	Pista sisse, tõmba välja, kiputa perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Krj 1938 (K. Lepp) Rei, Krj, Ans, Jäm, Kaa, Pöi - 6 var.
B₁₂b.	Pistan sisse, võtan välja, kiputan perset, töö lähäb korda? Leivasõtkumine Phl 1939 (E. Ennist) Phl, Hii - 2 var.
B₁₂c.	Torka sisse, tõmba välja, kiputa perset, töö läeb korda? Leivasõtkumine Muh 1976 (R. Rull)
B₁₃a.	Pista sisse, tõmma välja, kiputa perset, liks ning laks? Leivasõtkumine Ans 1937 (A. Ahurand)
B₁₃b.	Pista sisse, tömma välja, kipute perset? Levasötkumine Jäm 1977 (U. Parveots)
B₁₄*.	Pista sisse, tõmma välja, perse kipub, töö leheb korda? Levasõtkumine Khk 1946 (H. Tarkin) Rei, Krj, Khk - 3 var.
B₁₅.	Läheb sisse, tuleb välja, siputab perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Vai 1893 (H. Masing)
B₁₆a.	Silks sisse, välks välja, sikuta perset ja töö läheb toime? Leivasõtkumine Tln 1926 (M. Sengbusch) Vrd. 376Cc₁ 1664A₁f 1664A₂f 1664B₈b 1664B₃₁b 1664B₃₈g
B₁₆b.	Lükka sisse, tõmma välla, sikuta tagumikku, tüö läheb korda? Tehti koduleiba Trt 1993 (A. Korb) Vrd. 376Cc₁
B₁₇.	Pista sisse, tõmba välja, las aga perse hästi käia? Leivasõtkumine Ans v. Jäm 1947 (M. Kolk)
B₁₈a* .	Pista sisse, tõmba välja, kõiguta perset, töö läheb korda? Leibasõtkumine Pha 1947 (A. Sepp) Emm, Pha, Pöi - 3 var.
B₁₈b.	Sisse pista, välja võta, kõiguta perset, töö lääb hästi? Leibasõtkuja Han 1889 (A. Reimann)
B₁₉.	Torkab sisse, tõmbab välja, kiigutab perset, lueb kõrda? Leivasõtkumine Trm 1937 (A. Hallik)
B₂₀.	Pista sisse, tõmba välja, perse kõigub, töö läheb korda? Leivataigna sõtkumine Krj 1941 (K. Unger)
B₂₁.	Pistab sisse, tõmbab välja, perse jõngub, töö läheb korda? Leivasõtkumine KJn 1926 (S. Köögardal)
B₂₂*.	Pista sisse, tõmba välja, kergita perset, siis töö käib korda? Levasõtkumine Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig) Kaa, Pöi - 2 var.
B₂₃*.	Pista sisse, tõmba välja, vääna perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Tür 1928 (R. Viidebaum) VMr, Tür - 2 var.
B₂₄.	Tõuka sisse, tõmba välja, hõeru perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kuu 1964 (E. Ploompuu)
B₂₅.	Elajas rangis, perse pungis, kiha toorest liha täis, pista sisse, tõmba välja, värista perset? Leivaasten, tainas ja sõtkuja Muh 1898 (K. Raud) Vrd. 2323
B₂₆.	Pane sisse, võta vällä, perse väriseb, töö lähäb kõrda? Leivakastmine Ran 1939 (L. Kallas)
B₂₇*.	Torkan sisse, tõmban välja, vaarutan per[s]et takka, siis töö läheb korda? Leivasõtkumine Sim 1892 (T. Franzdorf) Sim, Kuu, Mih - 3 var.
B₂₈a*.	Püsta sisse, tõmma välja, keeruta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Vän 1888 (T. Tetsmann) Kul, Khk, Vän - 3 var.
B₂₈b*.	Sips sisse, sops välja, keerutab p[er]set, töö läheb korda? Leivasõtkumine Vän 1889 (A. Lossmann) 2Vän - 2 var.
B₂₈c*.	Touka sisse, temba väljä, kiera perset, tüö läheb kerda? Leivasõtkumine Kuu 1964 (J. Art) JJn, 2Kuu, 3Rei - 6 var.
B₂₉.	Pistäb sisse, tõmmab vällä, pööräb perset, töö lähäb korda? Lebäsõtkumine Vig 1894 (J. Getreu)
B₃₀*.	Lükka sisse, tõmba välja, perse nöögib, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kuu 1938 (I. Lehesalu) Hlj, Kuu - 2 var.
B₃₁a.	Pista sisse, tõmba välja, perse töögib, töö läheb korda? Leivasõtkumine Pee 1927 (R. Viidebaum) Pee, Äks - 2 var.
B₃₁b.	Supsat sisse, supsat välja, perse töögib, töö läeb korda? Leivasõtkumine Kad 1896 (J. Sõster) Vrd. 1664A₁f 1664A₂f 1664B₈b 1664B₁₆a 1664B₃₈g
B₃₂.	Pistab sisse, tõmbab välja, perse tüürib, töö lääb korda? Leivakastja SJn 1889 (J. Tammann)
B₃₃*.	Suska sisse, tõmba välja, perse kitab, töö lääb korda? Leiba kastetas Puh 1890 (P. Kalk) Hlj, Muh, KJn, 2Puh - 5 var.
B₃₄.	Pista sisse, tõmma välla, perse kiidab: töö on hia? Leivategemine KJn 1936 (L. Köögardal)
B₃₅.	Pista sisse, tõmba välja, perse ütleb: töö lääb korda? Leivakastmine Trt 1930 (L. Uibopuu)
B₃₆a₁*.	Pista sisse, tõmma välla, liiguta perset, tüü lääb korda? Levasõkkumine Hää 1933 (H. Tampere) Juu, Mar, LNg, 2Krj, 2Muh, Hää, Lai - 9 var.
B₃₆a₂*.	Pista sisse, tõmba välja, liiguta taguotsa, siis töö läheb hästi korda? Leivasõtkumine Juu 1987 (M. Hiiemäe) Juu, Var - 2 var.
B₃₆b.	Pistab sisse, tõmbab välja, liigutab perset, töö läheb korda? Leivakastmine Pst 1895 (H. Lensin)
B₃₆c*.	Lükka sisse, tõmba välja, liiguta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine Nis 1990 (E. Tampere) 2Nis, Kir - 3 var.
B₃₆d*.	Tsuska sisse, tõmba ussõ, liiguta perst, tüü lätt kõrda? Leeväkastmine Har 1890 (J. Pähn) Har, Rõu - 2 var.
B₃₆e.	Torka üht kätt, torka tõist kätt, liiguta perset, tüö lähäb korda? Leivasõtkumine käib sedäsi Lüg 1964 (A. Källo)
B₃₇+.	1) Pista sisse, tõmba välja, liiguta perset ja pööra jälle? Leivasõtkumise kõhta Trm 1958 (P. Tammepuu) 2) Tsuska sisse, tõmba välja, tsuska sisse, tõmba välja, liiguta perst, perst ei liiguta, asja ei saa? Leivakastmine kahe käega Plv 1985 (H. Kõiveer) Hls, Krk, Trm, Rõu, Plv - 5 var.
B₃₈a*.	Pistä sisse, tõmma vällä, perse liigub, tüü lähäb korda? Leväkastmene KJn 1936 (G. Must) Hlj, Sim, Vil, 5KJn, 2Äks - 10 var.
B₃₈b*.	Pistan sisse, tõmman välja, perse liigub, töö läeb korda? Leivasõtkumine Lai 1904 (J. Ermann) Hlj, 2Lai - 3 var.
B₃₈c.	Lükka sisse, tõmba välja, perse liigub, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kuu 1963 (J. Olev) Jõh, Kuu - 2 var.
B₃₈d*.	Torka sisse, tõmma vällä, perse liigub, töö lähäb kõrda? Leivasõtkumine Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Lüg, Plt, Ote - 4 var.
B₃₈e*.	Tsuska sisse, tõmba vällä, perse liigus, tüü lätt kõrda? Leibä kastetes Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Ran, Kan, Krl, Räp - 4 var.
B₃₈f.	Suska sisse, võta vällä, perse liigub, tüü lähäb korda? Leiba kastetas Nõo 1888 (J. Tüklov)
B₃₈g.	Supsak sisse, teine välja, perse liigub, töö läeb korda? Leivasõkkuja Pil 1933 (P. Otto) Vrd. 1664A₁f 1664A₂f 1664B₈b 1664B₁₆a 1664B₃₁b
B₃₉*.	Tsuska sisse, tõmba vällä, perse liigus, tüü om hää? Leiväkastmine Räp 1937 (D. Lepson) Trv, Har, Räp - 3 var.
B₄₀a*.	Tsuska sisse, tõmba välla, höörata perst, tüü lätt kõrda? Leiba kastetas Võn dat-ta (J. Kihu) Võn, Rõu - 2 var.
B₄₀b.	Pista sisse, tõmba välja, höörita perset, see läheb korda? Levasõtkumine Mus 1939 (K. Lepp)
B₄₀c*.	Tsuska sisse, tõmba vällä, höörüdä perst, korda lätt? Leibä kastõtas Se 1930 (A. Põhi) 7Se - 7 var.
B₄₁*.	Tsuska sisse, tõmba vällä, höörüdä perst, hüä saa? Leibä kastõtas Se 1934 (A. Tammeorg) 7Se - 7 var.
B₄₂a.	Pista sisse, tõmba välla, perse höörib, tüü lääb korda? Leivasõkkumine Pst 1894 (J. Reevits)
B₄₂b.	Tsuska sisse, tõmba vällä, perse takah kõõ' höörüteles? Leivakastmine Se 1935 (A. Kits)
B₄₃a.	Tsuska sisse, tõmba vällä, perse tege töörä-töörä? Leiväkastmine Ote 1895 (E. Palm)
B₄₃b.	Pista sisse, võta välla, tagomik tiib hööra-häära? Astjas leivataigna segamine Plv 1970 (L. Sults)
B₄₄.	Tsuska sisse, tõmba välla, perä hel'os, tüü lätt kõrda? Leevakastmine Se 1888 (E. Aun)
C.	Pista sisse, tõmma vällä, pinguta pihta, nikuta niudid, ennäe, tüü lääb korda? Leivakastmine Pst 1936 (L. Takk)
D.	Pista sisse, tõmba välja, liiguta pehta, töö lääb korda? Naene sõkub leiba Sa 1889 (V. Mägi)
E.	Pista sisse, tõmba välja, nikuta niudeid, kergita keha, tee hästi, siis töö lääb korda? Leiba sõtkuma Pee 1894 (O. J. M.)
Fa*.	Pista sisse, tõmma välla, keha liigub, töö lähäb korda? Leivasõtkumene Koe 1890/3 (H. Schultz) 2Lüg, Koe, Hls - 4 var.
Fb.	Sips sisse ja sops välja, keerab keha ringi ja töö valmis? Leivataigna sõtkumine Jä 1930 (L. Birnbaum)
G₁.	Pista sisse, tõmba välja, kiputa keret, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kaa 1946 (V. Niit)
G₂.	Pista sisse, tõmba välja, keera keret, töö läheb korda? Leiba sõtkuma Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
H.	Pead nõkutada ja perset nõkutada, sisse lükata ja välja tõmmata? Leivasõtkuja Rap 1896 (J. Reinthal)
I*.	Pistab sisse, tõmbab välja, nikutab peaga, töö lääb korda? Leivasõtkumine VJg 1889 (J. Ustallo) VJg, Kuu, Pöi - 3 var.
J*.	Tsuska sisse, tõmba välla, liiguta ennäst ja asi kõrran? Leivasõtkumine Võn 1950 (H. Suits) JJn, Võn - 2 var.
K+.	1) Pista sisse, tõmba välja, nikuta põlvi, töö läheb korda? Leivasõtkum[ine] VMr 1890 (A. Elken) 2) Pista sisse, tõmba välja, kiputa käsi, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kär 1889 (J. Mändmets) 3) Pistäb sisse, tõmmab vällä, händä höörib, töö läheb korda? Leväkastmene KJn 1890 (A. Pihlak) VMr, Rap, Phl, Krj v. Mus, Kär, KJn - 6 var.
L₁a.	Pista sisse, tõmba välla, sikuta ja tüe läeb korda? [Lahendus puudub] Sim 1957/60 (H. Joonuks)
L₁b.	Pista sisse, tõmba välja, nikuta, töö läheb korda? Leivasõtkumine VMr 1888 (J. Koit)
L₁c.	Lükka sisse, tõmba välja, nihuta natukene, töö läheb korda? Leivasõtkumine Iis 1956 (H. Kihno)
L₁d.	Lükka sisse, tõmba välja, liiguta keha, töö läheb korda? Leivasõtkumine PJg 1939 (M. Jaaniste)
L₁e.	Tsuska sisse, tõmba välja, höörita ümbre, töö lähap häste kõrda? Leiba kastetas Rõn 1888 (A. Andrei)
L₁f.	Tsuska sisse, võta välla, höörödä ümbre, kae õt hüa om? Leiba kastõtas Se 1929 (V. Savala)
L₁g.	Suska, tõmba niksu-näksu, litsa-lätsa, töö lääb kõrda? Leivakastmine Võn 1909 (J. Moodis)
L₂a₁.	Pista sisse, tõmma välja, köögib, nöögib, töö lääb korda? Leivategemine Kad 1888 (J. Linkstein)
L₂a₂.	Pistab sisse, tõmmab välja, töögib, nöögib, töö lääb korda? Leivasõtkumine Hlj 1889 (M. Punsel)
L₂b.	Lükkab sisse, tõmbab välja, nöögib, nöögib, tüö läheb korda? Leivasõtkumise kohta VNg 1994 (A. Korb)
L₂c.	Töögib ja nöögib, aga töö läheb korda? Leivasõtkumine Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
L₃a.	Pista sisse, tõmba välja, tütarlapse töö läheb korda? Leivasõtkumine Vai 1888 (H. Masing)
L₃b*.	Pista sisse, tõmba vällä, töö läheb toime? Leivakastmine Krk 1956/7 (A. Toompalu) Jäm, Krk, Ote - 3 var.
M₁a*.	Tsuska sisse, tõmba vällä, esi tege uhha-uhha? Leeväkastmine Ote 1939 (A. Kroon) 2Ote - 2 var.
M₁b.	Sisse lükkab ja välja tõmbab, ise kaalub ühtelugu? Leivakastmine KJn 1870 (J. Tiedemann)
M₁c.	Pistab sisse, tõmbab välja, ise kiidab pirtsat-partsat? Leivakastmine Vil 1896 (H. Maaten)
M₂a.	Pista sisse, võta välja, ussa-vunna, vussa-vunna? Leivasõtkumine Pde 1930 (H. Neumann) Vrd. 1664A₁i
M₂b.	Läheb sisse vissa-vässa, tuleb välja lups? Leivasõtkumine Pal 1890 (H. Maasen)
M₃a.	Pista sissi, siputa, tõmma välla, raputa? Levakastmine Vil 1893 (J. Täht) Vrd. 1664B₃d₂ 1664M₃b
M₃b.	Pista sisse, riputa, tõmba välja, raputa, vastu kõhtu koputa? Aidauks keeratakse lukku ja võti pannakse tasku Plt dat-ta (J. Reinthal) Vrd. 768Ab₂ 1664B₃d₂ 1664M₃a 1664M₃b
M₄.	Pista sisse, tõmba välja? Leivasõtkumine VNg 1892 (H. Lohk)
Na₁*.	Lupsat sisse, lupsat välja, perse nöögib, töö läheb korda? Leivasõtkumine Kuu 1938 (H. Martinson) Kad, Kuu - 2 var. Kontam.: = 1020Ca₁*
Na₂.	Supsat sisse, supsat välja, perse nüögib, tüö läheb korda? Leivasõtkumine Kuu 1957 (H. Kokamägi) Kontam.: = 1020Ca₂
Nb.	Lupsat sisse, lupsat välla, nikuta perset ja tüö läheb korda? Leivasõtkumine As 1993 (A. Korb) Kontam.: = 1020Cb
Nc.	Lupsat sisse, lupsat välja, nikutab niudid, vaata imet, töö läheb toime? Leivasõtkumine (kastmine) Tor v. SJn 1963 (P. Kippar) Kontam.: = 1020Cc
O₁a.	Lükka sisse, tõmba välja, auk teeb taga liksa-laksa? Leivasõtkumine Jür 1889 (K. Angelus) Kontam.: = 763D₁a
O₁b.	Pista sisse, tõmma välla, auk tiib vasta niks ja naks? Levakastmene Hää 1933 (M. Martinson) Kontam.: = 763D₁b
O₂a.	Pista sisse, tõmma välja, auk läheb kinni lipsa-lapsa, nikuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine JJn 1966 (O. Lalli) Kontam.: = 763D₂a
O₂b.	Pista sisse, tõmba välja, auk jäeb taha liksa-laksa, keera selga, töö läheb korda? Leivasõtkumine Rak 1888 (C. M. Redlich) Kontam.: = 763D₂b
Pa.	Sisse pista ja välja võtta, alumine sallib ja pealmine väsib, perse jupsib ja parem tuleb? Leivasõtkumine HJn 1888 (N. Jegorov) E EM 142 (1340); E EM² 123 (1751) Kontam.: = 1200Ka
Pb₁.	Nikuta perst, tüü lähäp kõrda, alumane sallip, päälmäne väsip? Leeväkastmine Nõo 1957 (H. Keem) EMrd III 236 Kontam.: = 1200Kb₁
Pb₂.	All ähib, peal puhib, tagumik vehib, töö läheb korda? Leivasõtkumine Jõh 1935 (anon) Kontam.: = 1200Kb₂
Q₁.	Liksub, laksub, mida enam sisse pistad ja välja tõmmad, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine Phl 1897 (T. Wiedemann) Kontam.: = 437C₁
Q₂.	Pista sisse, tõmba välja, mida enam teed, seda parem saad? Leivakastmine Pst 1889 (H. Henno) Kontam.: = 437C₂
Q₃.	Perse öörab-töörab, töö läheb korda, nikuta, nikuta, parem saab? Leivategemine Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Kontam.: = 437C₃
Q₄a.	Nikerda niusi, kikerda keha, änam sa nikerdad, paremaks ta läheb? Leivategemine, leivataina sõtkumine Käi 1979 (E. Tampere) Kontam.: = 437C₄a
Q₄b.	Nikerda niusi, kikerda keha, änam sa sisse pistad ja välja võtad, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine Phl 1938 (E. Ennist) Kontam.: = 437C₄b
R₁a.	Puust puts ja luutürä, pista sisse, tõmba vällä, niku niudid, tüü lääb kõrda? Leivasõtkumine Pst 1940 (J. A. Reepärg) Kontam.: = 1780E₁a
R₁b₁.	Puust p[u]ts, luust t[ür]a, pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läeb korda? Leivasõtkumine Tln 1967 (J. Sildvee) Kontam.: = 1780E₁b₁
R₁b₂*.	Puust puts ja luust türa, tõrka sisse, tõmma välla, keeruta perset, töö läheb korda? Leivakastmine Kul 1929 (H. Tampere) 2Kul - 2 var. Kontam.: = 1780E₁b₂*
R₁b₃.	P[ut]s puine ja türa luine, pistab sisse ja tõmbab välja, perse kiidab ja töö läheb korda? Leivasõtkumine Pee 1940 (L. Böckler) Kontam.: = 1780E₁b₃
R₂.	Puine puts ja luine türa, perse töögib, töö läheb korda? Leivategemine Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Kontam.: = 1780E₂
R₃.	Puurenn, luupulgad, üleskäändud käiksed, liiguta kintse, küll saa hää? Inimene kastab leiba Har 1934 (O. Lipstok) Kontam.: = 1780E₃
S.	Puust puts, luust türa, pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid, mida rohkem sa sõtkud, seda enam ta tahab ja seda parem ta on? Leivasõtkumine Pil 1894 (T. Saks) Kontam.: = 437F 1200M 1780I
Z.	Kahe rattaga kaarik, läheb sisse, tuleb välja, perse teeb taga jonkat-jonkat? Levasõtkumine Trm 1935 (H. Velt) Kontam.: = 475F
T.	Nigadi-nägadi nahka mööda, kigadi-kägadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna, lükkab sisse, tõmbab välja, kohendab ennast, töö on korras? Leivasõtkumine Trm 1939 (P. Tammepuu) Kontam.: = 741G
Ua*.	Puust puuliluulike, niinest nipsukepike, sauest tatsvaa, lükka sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö lähäb korda? Leivategemine Tor 1888 (M. Tilk) 2Tor - 2 var. E EM 131 (1219); E EM² 114 (1597) Kontam.: = 1769Öa*
Ub.	Puust punder, savist sander, niinest nigulas, keerutab perset ja töö lähab korda? Leivategemine Saa 1889 (J. Tammann) Kontam.: = 1769Öb
V.	Piälmine vuhib, alumene ähib, niuded nikuvad, tüö lääb korda? Vihtlemine KJn 1898 (C. Sööt) Kontam.: = 38O
Vrd.	491Ea₄ 769 1301E 1663 2227
1665.	PISTA, PISTA, TORGI, TORGI, KUI EI SAA, LAKU, LAKU? Nõelasilma panemine - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
a.	Pista, pista, torgi, torgi, kui ei saa, laku, laku? Nõelasilma panemine Hlj 1888 (K. Leetberg)
b.	Pistä, pistä, topi, topi, kui ei lähä, laku otsa? Niidi nõgla perrä aamine Ran 1964 (A. Tamm)
1666.	PISUT ON, KES TEDA ARMASTAVAD, JA PALJU VIHKAVAD TEDA, SIISKI AUSTAVAD TEDA KÕIK? Vagadus - 1+0+0+0 = 1 (22) var. Tt 1807 (anon) • Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (33); Lönnrot² 190 (129); Wied. 285; ER Kal. (1884) 93 (3); E EM 125 (1146); Schneider Elusal. Kal. (1905) 25 ja 42 (28); E EM² 109 (1508)
1667.	PLIKA-PLAKA, KRANTS HAUK SANNA TAKAN? Rõivid mõstas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
1668.	PLIKSUB EDEST, PLIKSUB TAGAST, TÄÄDÄB MITME NEIO IHA? Kangasjalad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kod 1888 (J. Liiv)
1669.	PLITSUB JA PLÄTSUB PERENAISE JALGE VAHEL? Võitegemine - 0+4+6+0 = 10 (13) var.
A₁.	Liksub ja laksub iga lauba perenaese kintste vahel? Võitegemine kausis KJn 1936 (L. Köögardal)
A₂a.	Plitsub ja plätsub perenaise jalge vahel? Võitegemine VMr 1888 (J. Koit) E EM 125 (1147); E EM² 109 (1509)
A₂b.	Plirtsub, plärtsub perenaise jalge vahel? Võitegemine Ran 1939 (L. Kallas)
A₂c.	Liksub, laksub perenaese jalge vahel? Võitegemisel koorekirn KJn 1925 (A. Kruus)
A₃a.	Pliksub ja plaksub perenaise reite vahel? Võikern Hlj 1936 (J. A. Reepärg) Hlj, Jaa - 2 var.
A₃b.	Pirtsub, partsub perenaise reite vahel? Võikirn Hlj enne 1917 (H. Länts)
A₃c.	Litsub ja lötsub perenaise reite vahel? Võitegemine VMr 1890 (K. V. Lurich)
B₁.	Litsub ja lätsub vanaeide reite vahel? Võitegemine Vi 1921 (A. Martinson)
B₂.	Virtsub ja vartsub vanamoori reite vahel? Või sõtkudes Hlj 1888 (K. Leetberg)
Vrd.	2324A₁
1670.	POJA PULLILULLIKESE, EMA ILLUS ESIKI? Ruat ja kuhi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Võn 1895 (H. Mikkel)
1671.	POJAD TOOVAD ISA ILMALE? Heinakuhi - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Pojad toovad isa ilmale? Heinakuhi Hag 1890 (H. Raudvere)
b.	Pojad sünnitavad ema? Heinasaatudest tehakse kuhi Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vrd.	1674
1672.	POISIKE LÄÄB PÄÄ PÄÄL TREPIST ÜLES? Saapanael - 0+24+7+1 = 32 (38) var.
A₁a.	Mees läheb lakka, pea alaspidi, jalad ülespidi? Saapanael Jür 1889 (K. Angelus) Vrd. 938 1072
A₁b.	1) Poisike lääb pää pääl trepist üles? Saapanael Kod 1896 (K. Ader) 2) Mees läheb pää pääl trepist üles? Päähari Vil 1891 (J. Meomuttel) 3) Mees lähäb trepist ülesse, pea alaspidi? Saapa apsati nael Vig 1889 (A. K. Saalist)
A₂a₁.	Kes läheb pea peal trepist üles? Saapanael Amb 1895 (J. Tannenthal) Jõh, Hlj, Amb, Rap v. Mär, MMg, Võn, Tt - 7 var. • ER Kal. (1881) 103 (5)
A₂a₂.	Kes käib pea pääl trepist ülesse? Nael saapa sees Vai 1889 (H. Masing)
A₂b₁*.	Kes läheb trepist üles, pia alaspidi? Saapanael Pil 1888 (S. Käär) Hag, Pil - 2 var.
A₂b₂.	Mis käib trepist üles, pea alaspidi? Saapanael Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
A₂c.	Kes tuleb trepist alla, pea alaspidi? Saapanael Vän 1936 (E. Tammsoo)
A₂d.	Kes läheb pea peal kartsast kaada üles? Saapanael Tõs 1889 (H. Anniko)
A₂e.	Kelle pea peal minnakse trepist ülesse? Saapanaela pea peal Lai 1895 (K. Taras)
A₃.	Jalad ülespidi, pää alaspidi, läheb treppisid kaudu üles? Saapakorgi nael Kär 1890 (J. Mändmets)
B.	Kes läheb pea peal kirikusse? Saapanaelad Vlg 1895 (J. Reimann) Vlg, Har - 2 var.
C₁.	Ma' ja' muu' ka' käu päie pääl? Saapa päie pääl Se 1929 (A. Gehrke)
C₂a.	Kes käib pää pääl? Saapanael (kontsas) Pst 1888 (J. Jaakson) Pst, Vil, Plt? - 3 var. Lasteleht nr. 3 ja 4 (1908) 48 ja 64 (3)
C₂b*.	Kes käib elupäevad pää peal? Hobuseraua nael Trv dat-ta (A. Parts) Trv, Rõu - 2 var.
C₂c*.	Kes kõnd pää pääl? Saapakundsa nagla Kan 1895 (G. Loodus) KJn, Kan - 2 var. Lasteleht nr. 9 ja 10 (1902) 144 ja 160
C₃*.	Pää pääl kõnnib? Hobese nagel Trv 1890 (A. Rull) Prn, 2Trv - 3 var.
Vrd.	keerdküsimus: Kudas sa võid pia pial tantsida? Otsi põranda sees naelapia ja tantsi selle pial, sest põle ju öeldud, mis pia pial (SJn)
1673.	POISKÕNÕ KUSES, TÜTARLATS MAN KAES? Taari lastas - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Rõu 1936 (A. Raadla)
1674.	POISID NÄEVAD ISA RISTIMIST? Heinakuhi - 0+0+1+0 = 1 (21) var. Kod 1937 (E. Luigla) Kmpm. KLr I⁸ 81; Kmpm. EL I⁹ 100; Kmpm. EL II¹⁰ 186
Vrd.	928 929 933 1671
1675.	POISID ÕUES, MUNNID PÕUES? Kartulikuhi - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Pil 1929 (K. Leichter)
Vrd.	816
1676.	POISS ON PIKK JA PEENIKE, KÕHT KUI KLAASIST KAUSIKENE, KÕRI ON TAL KÕVAST KARRAST, HAMBAT PUHA VALGEST VASEST, ESI ISTUB VÕRU PEAL, KAAPKÜPAR ON TAL PEAS, PUUVILJA TEMA SÖÖP, ÖÖSE MEILE VALGUST TOOP, ÜTLE MEILE, KES TA ON, KÜLL TA SIIS SUL NÄGU NÄITAP? Laelamp - 0+4+1+0 = 5 (6) var.
A.	Poiss on pikk ja peenike, kõht kui klaasist kausikene, kõri on tal kõvast karrast, hambat puha valgest vasest, esi istub võru peal, kaapküpar on tal peas, puuvilja tema sööp, ööse meile valgust toop, ütle meile, kes ta on, küll ta siis sul nägu näitap? Laelamp Urv 1895 (I. Mikkal)
B.	Poiss oli pikk ja peenike ja klaasist kõtt tal kausike, istub tema traadi pääl, kaabukübar tema peas ja vasest hambad tema suus, sapiäädikat ta joob ja öösel meile valgust toob? Lamp Trv 1896 (J. Tõllasson)
C.	Pikk peenike poisike, kõht kui klaasist napake, esi istub võru pääl, kaabukübar temal peas, kui ma ütlen, näita nägu, siis ta näitas mulle nägu? Laualamp MMg 1887 (K. Pedak)
D.	Poiss oli pikk ja peenike, kõtt tal laasist kausike, ise istub poti pääl, sapiäätikat ta joob, öösel meile valgust toob? [Lahendus puudub] Trv 1924 (E. Tamm)
E.	Pisikene poisikene, tal on klaasist kõhukene, poomvilla tema sööb, öösel meile valgust toob? Lamp TMr 1888 (P. Birkenthal)
1677.	POISS SÕI JA SÕI JA MIDA ENAM TA SÕI, SEDA ROHKEM SAI, VIIMAKS SAI TA ISU TÄIS JA TA VISKAS TERVE HUNIKU AKNAST VÄLJA, MIS TA SÕI? Pähklid ehk vähki - 1+9+0+0 = 10 (25) var.
A₁.	Poiss sõi ja sõi ja mida enam ta sõi, seda rohkem sai, viimaks sai ta isu täis ja ta viskas terve huniku aknast välja, mis ta sõi? Pähklid ehk vähki Hel 1879 (J. Liiv) Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (57); • Liiv LMt 43 (70); Meelej. nr. 16 ja 17 (1887) 128 ja 136 (5)
A₂.	Poiss sõi ja sõi, mida enam ta sõi, seda rohkem ta sai, viimaks viskas ta kõik aknast välja? Poiss sõi pähklid Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
A₃.	Poiss sõi, poiss sõi, mida enam ta sõi, seda enam ta sai? Pähklate söömine Kär 1890 (J. Mändmets)
B₁.	Mees sõi ja sõi, mida enam ta sõi, seda enam ta sai, viimaks visas suure huniku aknast välja? Vähja-, pähklisöömine Hls 1893 (J. Stamm)
B₂.	Mees sööb ja sööb, mida enam ta sööb, seda enam koori ta saab? Pähklasöömine Pst 1888 (J. Jaakson)
C₁.	Mida enam ma söön, seda enam ma saan, viimaks saab kõht täis, viskan kõik läbi akna välja? Pähklikoored Hls dat-ta (J. Riiet)
C₂a.	Mida änam neid sööd, seda änam neid saab? Pähkel ja koored Aud 1888 (P. Jagor)
C₂b₁.	Mida enamb sööt, seda rohkem üle jääb? Pähkmesöömine Kam 1889 (A. S.)
C₂b₂.	Mida rohkem sööd, seda rohkem jääb järele? Vähk ehk pähkel Rak 1905 (K. Holm)
C₂c.	Mida enam sa sööd, seda rohkem kasvab? Pähkelt süüakse Vil 1873 (H. Leoke)
1678.	POLE SISU SEES EGA KOORT ÜMBER? Aevastus - 0 (7) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 30 (61); E EM² 29 (76)
1679.	POOL LEIVA AIDA TAGA? Kuu - 1+0+0+0 = 1 (8) var. Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 125 (1156); E EM² 110 (1521)
Vrd.	957 2225
1680.	POOL MEEST JOONUD, POOL TARK? Õllevaadi pulk - 0+5+1+0 = 6 (8) var.
a₁.	Pool meest joonud, pool tark? Õllevaadi pulk KJn 1888 (J. Reial) E EM 126 (1157); E EM² 110 (1522)
a₂.	Pool miist tarka ja pool miist joonud? Pudelipunn KJn 1936 (L. Köögardal)
a₃.	Pool joonud, pool tarka? Õllevaadi pulk Pil 1889 (J. Kärsten)
b.	Pool meest joobnut ja pool kainet? Viinavaadi prunn Äks 1894 (P. Sepp)
c.	Pool meest purjus, pool kaine? Viinavaadi pulk Pil 1888 (S. Käär)
d.	Pool meest purjus, pool meest tarka? Õllevaadi punn Plt 1917 (M. Palm)
Vrd.	1681
1681.	POOL MEEST KÜLMAS, POOL SOJAS? Uksepulk - 0+6+3+0 = 9 (18) var.
a.	Mees teenib mõndagi, aga omal alati ja ikka pool keha külmas, pool soojas? Uksepulk ja käeraud Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 19 ja 53 (78); E EM 93 (785); E EM² 80 (995)
b*.	Puul miist sehes, puul miist välläs? Uksepulk KJn 1936 (G. Must) 2KJn - 2 var. EMrd II 369
c₁.	Pool meest külmas, pool sojas? Uksepulk KJn 1888 (J. Reial)
c₂.	Puul miist külmä, puul suuja? Uksepulk KJn 1890 (A. Pihlak) KJn, Plt - 2 var.
d₁.	Pool külma, pool sooja? Uks Vän 1897 (E. Tetsmann) Vän, KJn - 2 var.
d₂.	Pool soojas, pool külmas? Ukselink Pil 1889 (J. Kärsten)
Vrd.	1680 1684 1686 1687
1682.	POOL MUSTA, POOL VALGET? Suvi ja talve - 1+4+6+5 = 16 (22) var.
Aa.	Pool musta, pool valget? Suvi ja talve Vil 1872 (H. Leoke) Vig, Vil - 2 var.
Ab.	Pool valget, pool musta? Kukesitt Mus 1909 (O. Liiv)
B+.	Üks isä, kakstoist poiga, igäl pojal neli naist, igäl naisel seitse poiga, igäl pojal üks külg must, toine valge? Aasta, kuu, nädal, päev ja öö Kuu 1954 (E. Lindström) Kuu, Prn - 2 var.
C₁a₁*.	Üks tamm, [kaksteist] haru, igal harul [neli] pesa, igas pesas [seitse] muna, igal munal üks pool must, teine valge? Aasta VJg 1984-1985 (S. Vaikvee) Hlj, VJg, 2Kuu, Mär, Hää - 6 var. Huvit. II 216 ja 224 (45) Kontam.: = 2727E₁a₁*
C₁a₂.	Üts tamm, tuul [kaksteist] ossa, õgah ossah [neli] pessä, õgah pesäh [seitse] munna, õgal munal [üks] puul valgõ, tõõnõ must? Aasta, [kaksteist] kuud, kuus [neli] nädalat, nädalas [seitse] p[äeva], päeval on öö ja päev Se 1938 (J. Ilvik) Kontam.: = 2727E₁a₂
C₁b.	Üks tamm, kaksteist haru, igal haarul neli pesa, igas pesas seitse muna, üks külg musta, teine valget, igal munal ise nimi? Aasta, kuud, nädalad, ööd-päevad Sim 1938 (E. Lippus) Kontam.: = 2727E₁b
C₂a.	[Üks] puu, [kaksteist] oksa, igas oksas [neli] pesa, igas pesas [seitse] muna, igas munas [pool] musta, [pool] valget? [Lahendus puudub] Har 1921/2 (P. Voolaine) Kontam.: = 2727E₂a
C₂b.	Üks puu, kakstoist haara, igäl haaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge? Aasta, kuu, nädal ja ööpäev Kuu 1980 (E. Lindström) Kontam.: = 2727E₂b
C₃.	Üks saar, kaksteistkümmend haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal isi nimi, igal munal üks pool valge, teine must? Aasta, kuud, nädalid ja päevad Rap 1895 (J. Reinthal) Kontam.: = 2727E₃
Vrd.	1562 piltmõistatus: RKM II 331, 657 (10) < Trt mst-jutt: H II 48, 72/3 (16) < Krk kk: Tema juttu ka! See on nagu kanasitt, pool musta, pool valget (Hlj)
1683.	POOL PUUD, POOL RAUDA, EEST KITSAS, TAGAST LAI, KESKELT KÕVER? Sirp - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Äks 1894 (J. J. Millert)
Vrd.	1556C₂*
1684.	POOL SEAST, POOL ODRAST? Vorst - 0+3+0+6 = 9 (27) var.
a.	Pool seast, pool odrast? Vorst Tor 1889 (J. Tilk) 3Tor - 3 var.
b₁.	Pool siga, pool otra? Verivorst Trt 1992 (M. Kõiva) Trt, 4Nõo - 5 var. E EM 126 (1159); E EM² 110 (1524); SSTT 48; Metstak 13 ja 33 (105); VJr 39 ja 40 (1); Metstak² 32 ja 33
b₂.	Pool siga ja pool otra? Verivorst Trt 1992 (M. Kõiva)
Vrd.	1681 1687
1685.	POOL SIRKEL JA POOL VINKEL? Sia tuhnimine - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Plt 1894 (M. Luu) Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (4)
Vrd.	vs: EV 6709Ba₅
1686.	POOL SOOD SULA, TEINE KÜLM? Sammal seinas - 0+1+2+4 = 7 (54) var.
Aa₁.	Pool sood sula, teine külm? Sammal seinas Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 126 (1160); Lasteleht nr. 3 (1901) 48 ja 64; Kmpm. Kõ 60 (1); E EM² 110 (1525); E MM 14 ja 45 (198); E MM² 14 ja 48 (200); Kmpm. A⁶ 58 (1); Ainelo II-III 121/2; Kmpm. EL II¹⁰92; RpS nr. 6 (1939) 191; E MM³ 11 ja 39 (200)
Aa₂.	Üks pool soodu sula, teine pool külmetand? Sammal seina vahel Kuu 1964 (O. Jahe)
Ab*.	Pool sood sula, pool külmetand? Sammal seina vahel Hää 1934 (J. Nurme) Sim, Hää, Kan - 3 var.
B.	Pool suud om külmanu, pool suud om sula? Saan'a vahel om sammel, tareh om sula, vällan om är külmanu Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
C.	Üts puul külmänü, tõnõ puul sula? Tarõ saina talvõl Se 1935 (A. Jänessoo)
Vrd.	1681
1687.	POOL TSIGA, POOL KUUSKE? Päähari - 1+6+0+0 = 7 (36) var.
a.	Pool tsiga, pool kuuske? Päähari Võn 1895 (H. Mikkel) Pöi?, Vil, 2KJn, Äks, Võn - 6 var.
b.	Pool siga, pool puud? Piähari KJn 1888 (J. Reial) E EM 126 (1158); E EM² 110 (1523); Nurmik II 6 (17); Metstak² 15 ja 16
Vrd.	1681 1684
1688.	POOLEST SANDIK KÄÄRITAKSE NAHK PÄÄLT ÄRA JA SIIS HAKKAB SISSEPANEMINE? Inimene käärib käised künarnukist saadik ära ja hakkab leiba sõtkuma - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Kaa 1937 (A. Toomessalu)
Vrd.	733
1689.	POOLEAASTANE POISIKE ISTUB KIVI AHERVARRE OTSAN, PEOTÄÜS HEINU PERSE ALL? Munakott - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Hls 1888 (P. Ruubel)
Vrd.	475 982c 1086Aj
1690.	POOLEAASTANE POISIKE ISTUB UMBISE POTI SEES? Pähkel - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 125 (1152); E EM² 110 (1516)
Vrd.	2296L₄d 2296L₅d
1691.	POOLEAASTANE POISIKE KÕRGEN KEPI OTSAS? Pähkel - 0+2+1+0 = 3 (4) var.
Aa.	Pooleaastane poisike kõrgen kepi otsas? Pähkel Hls 1889 (M. Laarman)
Ab.	Väike poisike istub kõrgel kepi otsas? Pähkel Tt 1932 (A. Sokk)
B.	Pooleaastane poesike, istus mõtsan pikä kepi otsan, kivine kask sällän? Pähel Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 1693X
1692.	POOLEAASTANE POISIKE, AGA KOLM KÜLLELUUD? Tatar - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.	1693 2084C₁a₁ 2397 2678
1693.	POOLEAASTANE POISIKE, KIVIKASUKAS SELJAS? Pähkel - 10+125+41+26 = 202 (425) var.
A₁a₁*.	Pooleaastane poisike, kivikasukas seljas? Pähkel Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Kuu, Kos, Kei, Vig, 2Var, Rid, Rei, Emm, Vän, Krk, Hel, TMr - 13 var. E EM 125 (1154); E EM² 110 (1519); Nurmik II 22 (2); Huvit. II 216 ja 224 (37); Tamman 22 ja 37; Puus. EKGr 31; Huvit. V Lisa 18 (70); Säde nr. 104 (1967) ja 9 (1968) 8
A₁a₂.	Pooleaastane poisike, kivist kasuk sellän? Pähkel Pst 1946 (A. Pikamäe) HMd v. Ris, Saa, Krk, Trv, 3Pst, Pil, Äks, Ote - 10 var. Täheke nr. 10 (1963) 4; Laur IV 83
A₁a₃.	Pooleaastane poisike, kivine kasuk sel'lan? Pähkel Pst 1889 (A. Luts) Kos, Pöi?, Tor, Pst, 2Vil, KJn, Pal, Urv, Räp - 10 var. Lasteleht jõuluks (1900) 15 (4); Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas
A₁b*.	Pooleaastane poisikane, kivine kasugakane? Pähkel Kuu 1963 (A.-M. Salström) Tür v. Juu, 3Kuu, Pld, Hls, Pst - 7 var. ÜÕÕ 120 (7); Täheke nr. 7 (1960) 11 (3); Kuut VI (1960) 189 (8); Säde nr. 33 (1967) 6 (5); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (4); Metstak² 54
A₁c.	Poisike kasvab pool aastad, kivist kasukas seljas? Pähkel PJg dat-ta (J. Landsmann)
A₁d.	Pooleuastane poosikene, kahekõrne kivikasukakene? Pähel Kod 1888 (J. Liiv)
A₁e.	Pooleaastane poisike, kivinahka kasukas? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
A₂.	Pooleaastane poisikene, kivikamson seljas? Pähkel Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) Jõe, Juu - 2 var.
A₃.	Pooleaastane poisikene, kivikuub seljas? Pähkel Kuu 1939 (H. Martinson)
Ba*.	Suine poisike, kibikasokas? Pähäl Ris 1890 (J. Veber) 2Vai, Iis, VNg, VJg, Kuu, Ris, Emm, Vän, Tor, TMr, Ote, Plv - 13 var.
Bb*.	Suvine poisike, kivine kask sällän? Pähi Ote 1893 (J. Tammemägi) Jõh, Ann, Lai, Ote - 4 var.
C.	Suvine mehike, kivine kasukas? Pähel Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
D*.	Kevadine poisikene, kivist kasukas? Pähkel SJn 1889 (J. Tammann) Kuu, 2SJn - 3 var.
E₁a*.	Pisikene poisike, kivine kasukas? Pähkel MMg 1888 (A. Artis) VNg, Hlj, VMr, Amb, Tür, Noa v. Hii, Krj, Tõs, 3Pst, Vil, SJn, Trm, MMg, Puh, Tt - 17 var. Wied. 285; E EM 124 (1135); E EM² 108 (1496) Vrd. 1639
E₁b*.	Pisikene poisikene, kivine kasukas sällas? Pähi San 1888 (P. Koolmeister) Amb, Jäm, San - 3 var.
E₁c.	Pisikene poisikene kivist kasuka sees? Pähkletuum Tür 1888 (M. Tults)
E₂.	Pisike poisike, kivine kuueke? Pähkel Vän 1889 (J. Peterson)
F₁a*.	Väike poisike, kivist kasuk? Pähel Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Jõh, Kad, VMr, Kos, Hel, Kan - 6 var.
F₁b*.	Väikene poisikene, kivine kasukas seljas? Pähkel Kõp 1896 (J. Laarmann) Kuu, Hel, Kõp, SJn - 4 var.
F₂.	Veike poisike, kivine kuueke? Pähkel Tor dat-ta (T. Tilk)
Ga*.	Pisuke mies, kivine kasugas? Pähkel Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) Tür, Jõe, Khk, Pöi, PJg, Tor, KJn, MMg, Tt - 9 var. • Helle 369 (91); Willmann 172 (82); Hupel² 173; Lönnrot 158; Körber VRMK 40 (18); Ahlqvist 74; Körber Uus ABDr 12 (4); Wied. 285; KAH EKAl 162 ja 164 (85); Loorits VrP 25 ja 26 (39); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (39); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (18); Pioneer nr. 11 ja 12 (1949) lk-ta (4); Meie aasta (1953) lk-ta (31)
Gb.	Pisikene mees, kivikasukas selgas? Pähkel Han 1889 (A. Reimann) Han, Võn - 2 var.
Ha*.	1) Väike miis, kivine kask? Vähk Kan 1888 (J. Väggi) 2) Veike mees, kibist kasukas? Pähel Rap 1889 (M. Lemmerkänd) Vai, Rap, Vän, Hls, Krk, Hel, Pst, Vil, Kõp, Pil, MMg, 2Ote, Kan, Krl, 2Rõu, Plv - 18 var. Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (10)
Hb.	Vähike mehike, kivine kasukas selgas? Pähis Muh 1896 (H. Laipmann) Muh, Võn - 2 var.
I*.	Punane poisike, kivine kassukas? Pähkel Lai 1895 (V. Ervart) Muh, Lai - 2 var.
J.	Ümmargune poisikene, kivine kasukas? Pähkel Pil 1889 (J. Kärsten)
K.	Vaikne mees, kivine kasukas? Pähkel Pee 1930 (M. Lauk)
L.	Väike vana mehikene, kivine kasukake? Pähkel Räp 1933 (E. Zirnak)
M₁*.	Pooleaastane poisike, raudkasuk sellän? Pähel Trv 1890 (A. Rull) Kos, Rap v. Mär, Vig, Hps, LNg, Noa v. Hii, Emm, Khn, Hel, 5Trv, Lai, Trm, Tt - 17 var.
M₂*.	Pooleaastane poisike, raudkuub seljas? Pähkel Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Kuu, Noa, Trm - 3 var.
M₃.	Pooleaastane poisikene, raudkamsol selgas? Pähkel Tõs 1889 (M. Kampmann) Kul, Tõs - 2 var.
M₄.	Pooleaastane poisikene, raudrüüd seljas? Pähkel JJn 1965 (L. Briedis)
Na.	Suvine poisike, raudne kasuk? Pähkel Hls 1889 (J. Meomuttel) Tor, Hls - 2 var.
Nb*.	Suvine poiss, raudkasukas seljas? Pähkal VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich) VMr, LNg - 2 var.
Oa*.	Pisike poiss, raudne kasukas? Pähkel Phl 1924 (A. V. Kõrv) Hag, Phl, Khk, Tõs - 4 var.
Ob*.	Pisine poiss ning raudne kasuk selgas? Pähes Ans 1891 (J. Magus) Mar, Ans, Vil - 3 var.
P.	Veikene poisikene, raudkasuk seljan? Pähkme Kan 1888 (G. Veski)
Q.	Vaksapikkune poisike, raudkasukas selgis? Pähäl Ris 1927 (J. Inglist)
R*.	Pisikene mees ja raudne kasukas? Pähkel Iis 1889 (E. Ellert) Jõh, Iis, Tt - 3 var. • Wied. 285; E EM 123 (1128); E EM² 108 (1488)
S₁*.	Väike mees, raudne kasukas? Pähel Trv 1889 (H. Kallas) Sa, Trv, Har, Tt - 4 var.
S₂.	Väikene mehekene, rauane särk sälän? Karjakrapp Kan 1924 (A. V. Kõrv) Kan, Se - 2 var.
Z.	Tilluk miis, raudkasuk sellän? Pähel Krk 1889 (J. Kuusik)
T.	Väike vanamees, rauane kasukas sälän? Pähkel Kan 1966 (R. Praakli)
U.	Päkapikkune vanamees, raudriie seljas? Pähkel Rak 1888 (M. Tamm)
V*.	Pooleaastene poisike, luust kaskake sel'lan? Pähen Trv 1895 (P. Teckel) 2Trv - 2 var.
W.	Kena saksa poisikene, luine kasukas seljas? Pähkel Hel 1874 (A. Wahlberg)
Õa.	Veikene mehikene, aga endal luine kasukas seljas? Pähkel Plt 1899 (M. Luu)
Õb.	Tillukene mees, luune kasukas seljas? Pähkel Pil 1888 (S. Käär) E EM 153 (1463); Tander 15; E EM² 133 (1912)
Ä₁.	Väikene mehekene, puunõ kasuk sälän? Pähkmäs Rõu 1896 (H. Treu)
Ä₂.	Pisukaine mies ja puune kuube seljäs? Pähkel Vai 1927 (E. Roos)
Ä₃.	Pooleaastane poisikene, puust särk seljas? Pähkel Pal 1958 (J. Karma)
Ö+.	Pooleaastane poisike, kasuk selläs? Kaal Kõp 1888 (V. Reiman) Kuu, Kõp - 2 var.
Ü₁a.	Tuules, tormis, päävas pärnis, kindlas kambris, kivine kasukas selges? Pähkel Tor dat-ta (T. Tilk) Vän, Tor - 2 var. E EM 159 (1527); E EM² 138 (1987) Kontam.: = 2296Õ₁a
Ü₁b.	Tuules, tormis, kitsas kambris, kivine kasukas? Pähkel Hel 1893 (J. Karu) Kontam.: = 2296Õ₁b
Ü₂a.	Tuules tuhinas, päevas pahinas, veikene poisike, kivine kasukas? Pähkal JJn 1897 (J. A. Rehberg) Kontam.: = 2296Õ₂a
Ü₂b.	Tuule tuhinas, taeva tahinas, veike mehike ja kivine kasukas? Pähkel Tt 1889 (anon) Kontam.: = 2296Õ₂b
Ü₃.	Pooleaastane poisike, tuule tuhinal, taeva tahinal? Pähel Trv 1890 (J. Tinn) Kontam.: = 2296Õ₃
X.	Pooleaastane poesike, istus mõtsan, pikä kepi otsan, kivine kask sällän? Pähel Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 1691B
Y.	Hark all ja paun peal, hargi peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa all sead, pooleaastane poisikene, kivikasukas seljas, ajab metsast sead välja? Inimene ja peahari ajab täid välja Hag 1889 (J. Valdmann) Kontam.: = 200U
Vrd.	810 1313 1466B 1692 1694 1695 1696 1697 2084 2561
1694.	POOLEAASTANE POISIKE, KÄHARPÄÄ OTSAS? Viljapää - 0+1+0+0 = 1 (17) var. Trv 1894/1901 (J. Kala) E EM² 110 (1517); Nurmik II 42 (6)
Vrd.	280Bc 1693
1695.	POOLEAASTANE POISIKE, LÜÖB VANAMEHE MAHA? Humal - 0+1+0+0 = 1 (1) var. KJn 1898 (C. Sööt)
Vrd.	1693
1696.	POOLEAASTANE POISIKE, MUST LAPP PERSES? Uba - 0+22+9+6 = 37 (54) var.
A₁a.	Poiss om pooleaastane, vagu otsa een? Uba Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
A₁b₁.	Pooleaastane poiss, must täpp otsas? Oatera Hää 1953 (M. Mäesalu)
A₁b₂.	Pooleaastane poisike, must täpp otsa een? Uba Ran 1889 (A. Tobber)
A₁c.	Pooleaastane poisike, must lauk otsa ees? Uba Prn 1933 (J. Vaino)
A₁d₁*.	Poolõaestanõ poiskõnõ, must lapp otsa iin? Uaterä Kan 1895 (G. Loodus) Vai, Jõh, VNg, Emm, Vän, Tor, Trt, Ote, Kan, Räp - 10 var.
A₁d₂*.	Pooleaastane poiss, must lapp otsa ees? Uba Vän 1888 (J. Karlson) Rap v. Mär, Vän, Pal, Rõu - 4 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (7); Metstak² 55 ja 56
A₂.	Pooleaastane poisike, must lapp pea peal? Uba Pär 1902 (J. J. Pulst)
A₃.	Pooleaastane poiss, must lapp põhjas? Uba Vän 1922 (L. Pärt)
A₄.	Pooleaastane poisike, must lapp taga? Uba Sim 1957/60 (H. Joonuks)
A₅*.	Pooleaastane poisike, must lapp perses? Uba Juu 1890 (J. Trull) 2Juu, Ris, Noa, Vän, 3Tor, Trm - 9 var.
B.	Kolmekuine poisike, must lapp perses? Uba Tor 1887 (J. Tilk) E EM 67 (490); E EM² 60 (636)
C.	Kolmeaastane poisike, must lapp perses? Uba Tor 1887 (J. Tilk)
D*.	Pisike poisike, must lapp perses? Uba Vil 1889 (J. Meomuttel) Vil, Äks - 2 var.
E₁.	Suvine poisike, must lapp otsa een? Upa Ote 1892 (J. Ainson)
E₂.	Suvine poisike, must lapp perses? Uba Trt 1927 (K. Pormeister)
F.	Kolmekuune tütar, must müts kubes? Uba Tõs 1892 (J. Weltmann) E EM² 60 (636)
Vrd.	815 1693 2373
1697.	POOLEAASTANE POISIKENE, KALE KASUKAS SELJAS? Talv - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Pst 1888 (J. Leppik) E EM 125 (1153); E EM² 110 (1518); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (9)
Vrd.	1693
1698.	POET KÖÜDETÜT LÖÖ? Kuut, vihu' - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (151)
1699.	PREILI TARÕN, PLETI VÄLÄN? Porgand - 0+9+5+21 = 35 (122) var.
A₁.	Tüdrik tarõh, koss väläh? Ahi ja truba Se 1930 (A. Põhi) 3Se - 3 var.
A₂.	Sõsar pimeheh, a koss valgõh? Põrkna Se 1933 (N. Oinas)
B₁a.	Preili tarõn, pleti välän? Porgand Ote 1889 (G. Wulff) Kam, Ote - 2 var. Meelej. nr. 36 (1887) 287 (45); E EM 127 (1170); E EM² 111 (1536); Kmpm. EL II¹⁰79
B₁b.	Preili liinan, pleti väljan? Võti Kan 1888 (G. Veski)
B₂.	Provva taren, pleti vällan? Põrkna Kan 1896 (J. Ots)
B₃.	Imand taren, pleti välän? [Lahendus puudub] Kan 1888 (J. Väggi)
C₁.	Vindläne kooban, hiusõ välan? Põrknas Rõu 1896 (H. Treu)
C₂a.	Neitsi tuas, juuksed väljas? Porgand Võn 1897 (P. Rootslane)
C₂b.	Neitsi toas, juuksed õues? Porgand Kuu 1992 (R. Lepp) SSTT 42; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (3); Metstak 29 ja 34 (201); Metstak² 55 ja 56
C₃a.	Neiu tuas, juuksed väljas? Porgand Nõo 1992 (T. Baranina)
C₃b.	Neiu maas, juuksed väljas? Porgand Iis 1992 (E. Rebina)
C₃c.	Neiu vangis, juuksed väljas? Suits Kod 1939 (E. Luigla)
C₄a.	Tüdruk on nurkes, juuksed on tänakus? [Lahendus puudub] Kär 1954 (H. Ploom)
C₄b.	Tüdruk toas, juuksed õues? Suits Iis 1992 (A. Pärnpuu) Iis, Trt - 2 var. Eisen A 119
C₄c.	Tüdruk toas, juuksed väljas? Porgand Trt 1992 (M. Kõiva) Nrv, Kuu, Han, Trt, Nõo - 5 var.
C₄d*.	Tüdruk sees ja juuksed väljas? Porgand Trt 1988 (M. Hiiemäe) Nrv, Trt - 2 var.
C₄e*.	Tüdruk maa sees, juuksed maa peal? Porgand, peet, kaalikas jne. TMr 1992 (V. Leib) TMr, Nõo - 2 var.
C₅.	Poiss maa sees, aga juuksed maa peal? Porgand Nõo 1992 (K. Kamenjuk)
C₆.	Naine maa sees, juuksed maa peal? Porgand Tln 1992 (O. Kaljo)
C₇.	Mees mullas, juuksed väljas? Naeris; kaalikas Pil 1888 (S. Käär) E EM 92 (772); E EM² 79 (979); Metstak 20 ja 35 (200); Mihkla-Valmis 158; Metstak² 55 ja 56
C₈.	Juuksed maa peal, ise maa all? Porgand Mär 1992 (K. Kaljuma)
C₉.	Pea toas, juuksed väljas? Porgand San 1982 (A. Väljaots) Trt, Nõo, San - 3 var.
D.	Mees mullas, tukk tuules? Naerelehed Rap 1889 (M. Lemmerkänd) Meie aasta (1953) lk-ta (34); Säde nr 40 (1958) 3; AKS 100 (1); Välba VI 50 (4)
Vrd.	1409 2442
1700.	PTUH, ME SE UM? Pliini küdsätäs - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (154)
1701.	PUDRUPADA METSAS, KÜLALAPSED ÜMBER? Sipelgapesa - 0+1+3+2 = 6 (22) var.
a.	Pudrupada metsas, külalapsed ümber? Sipelgapesa Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 127 (1172); E EM² 111 (1538); Jürisson 166 (19)
b.	Pudrupada padrikun, külalapsed ümber? Mesipuu Kod 1926/7 (O. Lindpere) Rkv, Pst, Kod - 3 var. Pet. Ah 38; Ronk nr. 19 ja 20 (1924) 463 ja 487 (2); RpS nr. 6 (1939) 190
c*.	Pudrupada lepikus ja külalapsed ümber? Roojahunik Hag dat-ta (H. Mesikäpp) Kuu, Har - 2 var.
Vrd.	1521A₅a*
1702.	PUGU PUID, LUGU LUID, KOLMAS PAASI, NELJAS KLAASI? Kirik - 0 (10) var. M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 127 (1173); E EM² 111 (1539); RpS nr. 6 (1939) 188; Eas I 194 (285)
Vrd.	973
1703.	PUHIB JA ÄHIB, AGA PAIGAST EI PÄÄSE? Sepalõets - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VJg 1889 (J. Ustallo)
Vrd.	431 610 648 707 878 1134 2205Cc
1704.	PUINE EMIS, KÜLIMIT PÕRSAD, PÕRSASTEL TEINE KÜLG PUNANE, TEINE VALGE? Õunpuu ja õunad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ris 1889 (J. Holts)
Vrd.	1771A₂a*
1705.	PUINE MAA, LUINE ATR, KÕUKOOREST SEEME SAA? Tsirk ragu kõukoort - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (157)
Vrd.	695
1706.	PUINE MAA, RAUANE MÕTS? Linahari - 0+2+0+0 = 2 (2) var. Vas 1895 (J. Tint) Vas, Vas v. Se - 2 var.
Vrd.	695
1707.	PUINE PISTAB, LUINE SALVAB, VIIDER-VÄÄDER VÄÄNAB KOKKU, VISKAB ALLA KELDRIAUKU? Söömine - 8+183+61+18 = 270 (364) var.
Aa.	Puu annab, luu salvab, kända-vända käänab ümmer, kägaskaela alla keldreauku? Süümine puulusikaga Hää 1969 (M. Mäesalu)
Ab.	Puine saadab, luine salvab, viider-vääder väänäb kokku, saadab alla keldreauku? Süümine: lusik, hamba' ja kiil Pst 1946 (A. Pikamäe)
Ac.	Puu viskab ja luu salvab, vinder-vänder väänab ümber, viskab alla keldripõhja? Inimene sööb MMg 1890 (L. Jakobson)
B₁a₁*.	1) Puine pistab, luine salvab, vinta-vänta väänab kokku, viskab alla keldriauku? Sööja Vil dat-ta (H. Leoke) 2) Puine pistab, luine salvab, vintadi-väntadi väänab kokku, viskab alla keldriauku? Söömine Vil 1889 (H. Niggol) 3) Puine pistab, luine sälvab, vintab, väntab, väänab kokko, viskab alla keldreauku? Söömine Pil 1888/9 (T. Kiimann) 4) Puine pistab, luine salvab, virder-värder väänäb kokko, viskab alla keldreauku? Inimene sööb Trv 1896 (J. Tõllasson) 5) Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla keldriauku? Söömine Pst 1891 (J. Leppik) 6) Puine pistab, luine salvab, vintel-väntel väänab sisse, saadab alla kelderissa? Lusikaga sööma Tt dat-ta (anon) 7) Puine pistab, luine salvab, känter-vänter väänab kokku, viskab alla keldriauku? Söömine Vil 1889 (J. Meomuttel) 8) Puine pistab, luine salvab, käntab, väntab, väänab kokku, viskab alla keldreauku? Inimene sööb Vil 1872 (H. Leoke) Tln, Hel, Trv, Pst, 4Vil, Pil, Ran, 2Tt - 12 var. • Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (14)
B₁a₂*.	Puine pistab, luine salvab, kiverid-käverid käänab kokku, viskab tühja keldre sisse? Lusk, hambad, kiil ja kõtt Ran 1889 (H. Raag) SJn, Ran, Ote - 3 var.
B₁a₃*.	Puine pistab, luine salvab, kinter-kanter kannab kokku, saadab alla keldriauku? Söed Ksi 1923 (H. Korp) Tln, Ksi - 2 var.
B₁a₄.	Puu pistab, luu salvab, kända-vända käänab alla, pimedasse keldreauku? Süümine Hää 1933 (M. Martinson)
B₁a₅.	Puine pistab, luine salvab, liha väntab väänapusse, saadab alla keldrisse? Söömine Vil dat-ta (J. Täht)
B₁b.	Puune pistab, luune sallib, vinder-vänder väänab kokku, viskab tühja keldrisse? Lusikas, hambad, keel ja kõht Rak 1888 (M. Tamm)
B₁c₁*.	1) Luine võtab, puine pistab, vinter-vänter väänab kokku, viskab kuuma keldrisse? Leeva ahjupanemine MMg 1889 (H. Rätsepp) 2) Puine pistab, luine võtab, vinder-vänder väänab kokku, viskab alla keldrisse? Inimene sööb lusikaga Trv 1889 (J. ja J. Viira) VMr, Hel, Trv, MMg, Tt - 5 var. • Ol. Lisa nr. 34 ja 35 (1883) lk-ta
B₁c₂.	Puine pistab, luine võtab, viide-vääde väänab kokko, viskab alla keldriauku? Lusikaga söömine Trv 1889 (J. Käger)
B₁c₃*.	Puine pistab, luine võtab, känta-vänta käänab kokku ja viskab tühja keldrisse? Söömine: puine = lusik, luine = hambad jne. Hel 1893 (J. Karu) Pär, Hel - 2 var.
B₁c₄.	Luune võtt, puune pist, vinder-vänder veeres kokku, viskas alla keldrehe? Inimene sööp Urv 1890 (J. Teder)
B₁d.	Puine pistab, luine lõhub, vintel-väntel väänab kokku, viskab alla keldriauku? Inimene sööb Hel 1874 (A. Wahlberg)
B₁e*.	Puine pistab, luine litsub, vinter-vänter väänab kokku, saadab alla keldriauku? Puulusik, hambad, keel ja kõht, supi söömine Pst 1888 (J. Leppik) 2Trv, Pst - 3 var.
B₁f.	Puine pist, luine päst, vintrik-väntrik väänd kokku, viskas tühjä keldreauku? Lusk, hamba, keel, söömise man Trv 1895 (P. Teckel)
B₁g.	Puu söö, luu ragu, vintas, väntäs, väänäp kokku, viskap alla keldrehe? Söömine: lusik, hambad jne. Ote 1889 (G. Wulff) Meelej. nr. (1887) 280 (31); E EM 130 (1212); E EM² 114 (1589)
B₁h.	Puu veab, luu sööb, vinter-vänter viskab keldri? Inimene Jõh 1935 (anon)
B₁i.	Punane pistab, luune salvab, vinder-vander väänab kokku, viskab keldreauku karsumm? Inimene sööb Puh 1888 (J. Loskit)
B₁j.	Luust sarv, puust hand, vinder-vänder väänäb kokku, viskas tühjä keldride? Hamba, lusk, keel, kõtt Hel 1889 (G. Habicht)
B₁k.	Luine luiskab, puine peksab, vinter-vänter väänab kokku, viskab alla tühja keldri? Söömine Jõe 1888 (H. Redlich) Lasteleht nr. 13 (1938) 207
B₁l₁.	Vintsles, väntsles, käänd kokku, viskas alla keldreauku? Inimene söö Trv 1894 (A. Rull) 2Trv - 2 var.
B₁l₂*.	1) Vinger-vänger väänas kokku, viskas alla keldrenukka? Inimene sööb San 1932 (S. Vellner) 2) Viinab, väänab, käänab kokku, viskab alla keldriauku? Süümine Vil 1893 (J. Täht) Jõh, Rak, Hls, Krk, Vil, KJn, San - 7 var.
B₁l₃.	Vinta-vänta, punta-änta, vääna kokku, alla keldriauku? [Lahendus puudub] Kam 1922 (I. Paal)
B₂a.	Puine pistab, luine jahvatab, kentsa-ventsa kierab kokku, lähäb rotiaugust alla? Lusikad ja vuagnad, kiel Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
B₂b.	Puine pistäb, luine salvab, vinter-vänter väänäb kokku, viskab alla koobaauku? Inimene süüb Nõo 1888 (J. Tüklov)
B₂c.	Puine pistab, luine sälvab, vinta-vänta vändast ümber, kuukste alla, kõrge auku? Lusikas, hambad, keel, kõri Plt 1878 (K. Moks)
B₂d.	Puine pistab, luine salvab, vinka-vänka viskab august alla? Suu Pil 1929 (K. Leichter)
B₂e.	Vintädi-väntadi väänäs kokko, viskab alla augu sisse? Söömine Trv 1888 (H. Utso)
B₂f.	Vintadi-väntadi, supsti auku? Jahvatamine, käsikivi Tõs 1890 (M. Kurul)
B₃a₁*.	Puine pistab, luine salvab, vindert-vandert väänab kokku, pistab aganekotti? Inimene sööb Hls 1889 (M. Laarman) Hls, Trv, 3Pst - 5 var.
B₃a₂.	Puine pistab, luine astub, vintlik-väntlik väänab kokku, viskab alla aganakotti? [Lahendus puudub] Vil 1928 (H. Tõnson)
B₃a₃.	Puine pistab, luine litsub, kiimer-käämer aab alla aganet kotti? Inimene sööb Hls 1889 (M. Ilus)
B₃b.	Puine pistab, luine salvab, aab alla aganakotti? Söömine Hls 1889 (J. Meomuttel) 2Hls - 2 var.
B₃c.	Puine pistab, luine võtab, lihane litsub ja veeretab ning viskab tühja keldrise? Lusik, hambad, keel Trv 1889 (A. Rull)
B₃d.	Puune pist, luune salu, viskas tühjä keldrisse? Lusk, keel, kõht Hel 1889 (G. Habicht)
B₃e.	Puuga pistab, luuga võtab, lihaga keerab nahakase keldri? Inimese söömine Vai 1889 (H. Masing)
B₄.	Puune pistäb, luune salvab, vinder-vänder väänäb kokku ja saadab alla? Süümine Trv 1892 (J. Kill)
B₅.	Liha tõstab, puu pistab, luu võtab vastu, vingerdi-vängerdi paneb paigale? Söömine Trv dat-ta (A. Parts)
B₆a₁*.	1) Puu püstab, luu sälvab, kinda-kända käänab kokku? Söömine Tor 1889 (M. Tohv) 2) Puine pistab, luine salvab, käänab kokku känta-vänta? Inimene sööb Vän 1889 (J. Tammann) Vän, Tor, Pst v. Pil, 3SJn, Pil, Äks - 8 var.
B₆a₂*.	Puine pistab, luine salvab, vindel-vändel väänab kokku? Inime sööb Kõp 1889 (K. Ojasuu) Trv, Pst, Kõp, SJn, Pal - 5 var.
B₆a₃.	Puune pistäp, luune salvap, vinder-vänder viäp kokku? Lusk, hamba ja kiil Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
B₆a₄*.	Puine pistab, luine salvab, kinta-känta käänab alla? Lusikas, hambad, keel Pil 1889 (J. Kärsten) KJn, Pil - 2 var.
B₆a₅*.	Puu pistab, luu salvab, känta-vänta väänab alla? Söömine Hää 1889 (E. Martinson) Hää, Pst, Plt - 3 var.
B₆a₆.	Puine püstab, luine salvab, känta-vänta käänab sisse? Söömine Tõs 1890 (M. Kirikall)
B₆a₇.	Puu pistäb, luu salvab, vinder-vänder väänäb sisse? Söömene KJn 1890 (A. Pihlak)
B₆a₈.	Puusse pist, luusse salu, lihavänt väänd ümmer? Luskage söömine Trv 1894 (A. Rull) 2Trv - 2 var.
B₆a₉.	Puine pistab, luine sälvab, keerab alla keeruline? Lusikas JJn 1888 (M. Roosileht)
B₆b₁.	Puune võttab, luune sallib, keerab alla vinta-vänta? Söömine Jõh 1892 (T. Wiedemann)
B₆b₂*.	Puine pistab, luine sallib, vintab, väntab, vianab alla? Süemine, nigu vanasti süedi puulusikaga, kiel ajab alla Sim 1947 (H. Joonuks) VJg, Sim - 2 var.
B₆b₃*.	Puine pistab, luine sallib, känta-vänta väänab sisse? Söömine VMr 1889 (K. Roost) VMr, Kaa - 2 var.
B₆b₄*.	Puine pistab, luine sallib ja kinta-vänta käänab sisse? Söömine KJn 1938 (J. Raidla) Krk, KJn - 2 var. Lasteleht jõuluks (1900) 15 (2)
B₆b₅*.	Puine pistab, luine sallib, käia-väia käntab sisse? Söömine: lusikas, hambad, keel Vig 1889 (H. Redlich) 3Vig - 3 var. E EM² 111 (1540)
B₆b₆*.	Puine pistab, luine sallib, känt-vänt käänab kohe? Lusikaga söömine Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Trm, Trt - 2 var.
B₆b₇*.	Puune pistab, luune sallib, vintsa-väntsa võtab vastu? Söömine JJn 1897 (J. A. Rehberg) JJn, Plt - 2 var.
B₆c*.	Puine pistab, luine salvib, vinta-vänta väänab sisse? Söömine puulusikaga Rak 1903 (G. J. Jürjev) 2Rak, KJn - 3 var.
B₆d*.	Puine pistab, luine sälgab, känta-vänta keerab alla? Söömine Amb 1902 (K. Kuusik) Amb, Vil - 2 var.
B₆e*.	Puine pistab, luine saadab, vänta-vänta käänab kokku? Lusikas, hambad, keel Pär 1888 (H. Martinson) Pär, Saa - 2 var.
B₆f₁*.	Puine pistab, luine litsub, vender-vonder väänab alla? Linamasin KJn 1870 (J. Tiedemann) Hää, Saa, Hls, KJn - 4 var.
B₆f₂.	Puine pistäb, luine litsub, vinder-vänder veereteb ümmer? Söömine: lusik, hamba ja kiil Hls 1951 (A. Utt)
B₆g+.	1) Puine pistäb, luine võtab, vinder-vänder väänäb kokku? Puulusikuga söömine Pst 1893 (J. Reevits) 2) Puine püstab, luine tõmmab, käntab, väntab, väänab sisse? Lusikas, hambad, kiel söömise juures Var 1890 (M. Ostrov) 3) Puune pistab, luune keerab, kõnda-kändä käärib sisse? Söömine Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Hlj, Var, Vän, Hls, Pst - 6 var.
B₆h+.	1) Puine annab, luine sallib, känduvändukene käänab? Lusikaga söömine MMg 1888 (A. Artis) 2) Puise püstab läbi luise aja, kintskänsakas jääb paigale? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann) 3) Puist ja luist, kälda-välda käänab? Leemelusik käes Hää 1889 (E. Grant) Vän, Pär?, Hää, Pst, MMg - 5 var. Vrd. 1720
C₁*.	Luine lumpab, puine pumpab, kinse-känse käänab kokku? Suu söömisel Saa 1933 (J. Seeman) 2Saa - 2 var.
C₂.	Puu pumpab, luu lõikab? Puulussikuga söömine Hls 1930 (E. Sitska)
C₃a.	Puu pumpab, luu lõikab, kuninga mõõk võtab vastu? Suu sööb Hls 1889 (J. Lepik)
C₃b.	Puu veab, luu seab, kuninga mõõt paneb paigale? Lusikas, hambad ja suu Tor 1888 (K. Kirschbaum) E EM 131 (1225); E EM² 115 (1603)
D+.	Puu topib, luu tambib, lihane keerab ümber? Inim[ese] söömine Sim 1888 (H. Aman) Sim, Trm - 2 var.
Ea.	Puine pistab, luune salvab? Inimene sööb Trv 1894 (K. Tober) Hls, Trv - 2 var. Vrd. 1708
Eb.	Puine pistab, luine maitseb? Lusikas ja hambad Pal 1888 (M. Saar)
F₁a.	Puu viab, luu raub, angerjas käänab ümmer? Inimese söömine Hel 1889 (J. Keernik) Krk, Hel - 2 var. Vrd. 2771
F₁b.	Puu veab, luu raob, angerjas ajab hagu kokku? Lusikas, hambad ja keel Hel 1928 (E. J. Kase)
F₂*.	Puuhobune veab, luukerved raiuvad, vana Hindrek lööb hilpu? Söömine Ksi 1889 (M. Mauer) Hlj, 2Ksi - 3 var.
F₃a.	Puu pist, luu salu, Hendrik heit ümbre? Inimene sööp Rõn 1889 (A. Rahi)
F₃b.	Puune pistab, luune viab, vana Hendu viskab hilpu? Mees sööb lusikaga TMr 1889 (J. Mägi)
F₃c.	Puu puudap, luu luudap, vana Hindik lööb hilpu? Söömine Räp 1895 (R. J. N. Org)
F₄a.	Puu veab, luu murrab, libe Hendrik keerdleb ja veerdleb ja saadab mäest alla? Inimene sööb Ran 1895 (J. Palu)
F₄b.	Puu väeb, luu tambib, Hendrek keerab keskel? Puulusikaga söömine Tõs 1890 (M. Kirikall)
F₄c.	Puu vidä, luu tsälgutas, Hindrik käänd ümber? Puu vidä - lusikas, luu tsälgutas - hamba, Hindrek - keel Räp 1905 (V. Songi)
F₄d.	Puu veab, luu seab, Hendrik heidab ümbre? Söömine Ran 1889 (A. Tattar)
F₅a*.	Puu veab, luu raiub, veike Indrik keerab all heinamaal ümber? Söömine MMg 1889 (K. E. Martinson) 2Pal, MMg - 3 var. Vrd. 1748Ca
F₅b.	Puukene viab, luukene raob, vana Endrik aja ümbre? Lina ajamise masin Ote 1889 (O. Grossschmidt)
F₅c.	Puu veda, luu rago, Hindrik käänd ümbre? Luits, hamba ja keel Räp 1875 (J. Jagomann)
F₅d.	Puu veab, luu raob, Hindrik pöörab ümber? Lusik, hambad ja keel Plt? dat-ta (anon)
F₅e*.	Puu veab, luu raob, Hendrik heidab ümbre? Söömine Puh 1889 (D. Arak) Kam, 4Puh, Ran - 6 var. E EM 131 (1224); E EM² 115 (1602)
F₅f.	Puu veab, luu raob, Endrik heidab ette? Lusk, hamba, keel Nõo 1875 (J. Kerg)
F₅g.	Puu veab, luu raiub, vana Hendrik heidab hilpu? Lusik, hambad, keel TMr 1889 (J. Tootsi)
F₅h.	Puu veab, luu raiub, vana Endrek viskab hilpu? Söömine TMr 1888 (P. Birkenthal)
F₅i*.	Puu viap, luu raop, vana Endrik lööp lippu? Luits, hamba ja keel suun keerlep Võn 1894 (J. Suits) 2Võn - 2 var.
F₆a*.	Puu vedä, luu tsaga, Hendrik heit ümbre? Söömine Rõn 1889 (P. J. Tamm) Kam, Rõn, Ote, Se - 4 var.
F₆b*.	Puunõ vidä, luunõ tsaga, Hindrik hiit viiri? Luits, inemise suu, kiil Rõu 1891 (A. Jennes) Kan, Rõu, 2Plv - 4 var.
F₇*.	Puu vidä, luu tsaga, Vidrik käänd viiri? Söömine Plv 1939 (J. Kelt) Plv, Räp - 2 var.
F₈a*.	Puu veab, luu purustab, vana Andri keerab aia taga kuppo? Söömine Rõu 1955 (Õ. Orro) Rõu, Se - 2 var.
F₈b*.	1) Puu pand, luu tsaga, vana Andre käänd ümbre? Luits, hamba, kiil Se 1929 (I. Sonts) 2) Puu heit, luu tsaga, vana Andri käänd aia takah ümbre? Inemine söö Vas 1895 (J. Tint) 3) Puu jaga, luu tsaga, vana Andres käänd aia tagan ümbre? Lusik, hamba, keel Har 1888 (anon) 4) Puu käänd, luu tsaga, Andri käänd aia taga hakko? Puuluitsaga söömine Rõu 1957 (O. Jõgever) Har, 4Rõu, Vas, Se - 7 var.
F₈c₁*.	Puuga vidä, luuga tsaga, Andri tuu mutku käänd ümbre õnnõ? Söömine Rõu 1896 (G. Raup) Rõu, Se - 2 var.
F₈c₂*.	1) Puu vidä, luu tsaga, Andri käänd aia takan ümbre? Puulusikaga süüäs Kan 1964 (M. Meho) 2) Puu veab, luu sagab, Andres käänab aia taga ümber? Söömine: lusik, hambad, keel Hel 1888 (J. Pastarus) Hel, Kan, 2Urv, 2Rõu, 5Se - 11 var.
F₈c₃.	Puu vida, luu tsaga, vana Andri käänd kuppu, verutas mäest alla? Söömine Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
F₈c₄*.	Puu vidä, luu tsaga, vana Andre käänd aia takah kuppo? Söömine Vas 1887 (H. Prants) Rõu, Vas, 2Se - 4 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (18)
F₈c₅*.	Puu vidä, luu tsaga, Andri käänd aia takah hako? Süümine Se 1928 (T. Linna) Vas, 9Se - 10 var.
F₈c₆*.	1) Puune vedä, luune tsaga, vana Andres käänd aia taga kokku? Luits, hamba, kiil Ote 1893 (J. Tammemägi) 2) Puu vida, luu tsaga, Andrus aja aia taka kokku? Söömine Kan 1888 (G. Veski) Ote, 2Kan, Plv, Räp - 5 var.
F₈c₇.	Puu vida, luu tsaga, Andrus aja aia takan kokku ja vii alla? Inimene sööb, vanast söödi puulusikaga Ote 1982 (M. Hiiemäe)
F₈c₈.	Puu vidä, luu tsaga, Andre aja aia taadõ? Söömine Kan 1924 (A. V. Kõrv) Vrd. 2252C
F₈c₉.	Puu vidä, luu tsaga, Andres viskas veert? Söömine Võn 1895 (J. Moodis)
F₈d₁.	Puu vidä, luu rago, Andre käänd hakko aia takah? Luits, hamba' ja situs Se 1930 (A. Tammeorg)
F₈d₂.	Puu vidä, luu rago, Andre käänd aia takah kuppu? Luits, hamba, kiil Se 1934 (A. Kits)
F₈d₃*.	Puu veab, luu raub, vana Andres käänab aja taga ümber? Lusik, hambad, keel TMr 1889 (M. Napp) TMr, Se - 2 var.
F₈e.	Puu vidä, kivi tsaga, Andrus käänd aia takah kütüst ümbre? Süümine Vru 1903 (G. Sandra) 2Vru - 2 var.
F₉a.	Vana Andre aia takah, käänd hako ümbre? Kiil käänd hako [sic!] ümbre Se 1930 (V. Ruusamägi)
F₉b.	Andrõ rago aia takah? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
F₁₀a.	Haade käänd aia takah hako, kua ku är' käänd, tuu lask orgo? Inemine süü suutäie är' ja tuu lask orgo Se 1991 (K. Jõulu)
F₁₀b.	Hade käänd aia takah hako? Kiil suuh Se 1935 (A. Põhi)
F₁₁.	Puu vidä, luu tsaga, hall Martin käänd ümbre? Luits vidä, hamba' tsagava ja kiil käänd ümbre Se 1927 (M. Pihlapuu) Kuusik KT 217 (57)
F₁₂.	Puu veda, luu tsaga, vana Peeter käänap kuppu? Inemine sööp Ote 1889 (E. Brücker)
F₁₃.	Puu viib, luu raob, Mari heedab ümber? Lusikas, hambad, inimese keel Puh 1888 (H. Huik)
F₁₄.	Puu veda, luu tsaga, Toomas käänd aia takan ümbre? Söömine Vas 1894 (P. Saar)
F₁₅.	Puu vidä, luu rago, Semmen sääd ala? Luits, hamba', kiil Se 1928 (T. Haak)
F₁₆a.	Puu vida, luu tsaga, vanamees käänd kuppo? Söömine Rõu 1887 (anon) E EM 131 (1226); E EM² 115 (1604)
F₁₆b.	Puuga vidä, luuga tsaga, vanataat käänd kuppu, saat jõkõ pite alla? Inimene süü Rõu 1895 (A. Perli)
F₁₆c.	Puu veab, luu tsaab, vanamees ajab nahatsele kotti? Söömine Urv 1889 (J. Janson)
F₁₇a*.	Puu vedä, luu tsaga, Kalevipoig heit ümbre? Luits, hamba, kiil Ote 1893 (J. Tammemägi) 2Ote - 2 var.
F₁₇b.	Puu vedä, luu tsaga, kalevitükk käänd ümbre? Süümine Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
F₁₈.	Puu vidä, luu tsaga, verrev kuningas käänd ümbre? Süümine Rõu 1896 (H. Treu) 2Rõu - 2 var.
F₁₉.	Puu veab, luu seob, kubjas punases kuues käänab valge aia taga kuppu? Söömine Tt 1907 (anon) • Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (3)
F₂₀a*.	Puu vedä, luu tsaga, liha heit viiri? Süümine Har 1889 (J. Pähn) San, Kan, Har - 3 var.
F₂₀b*.	Puu vidä, luu tsaga, liha käänd ümbre? Süümine Võn 1889 (T. Lätti) Võn, 2Se - 3 var.
F₂₀c.	Puu vedä, luu tsaga, lihane labidas käänd ümbre? Süümine Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
F₂₀d.	Puu vedä, luu tsaga, lapju käänd ümbre? Sööp puulusikaga Krl 1976 (A. Pärsimägi)
F₂₁+.	1) Puu vidä, luu tsaga, mölri-malri käänd ümbre? Süügi man Se 1927 (M. Pihlapuu) 2) Puu vidä, luu tsaga, lätt kõttu nigu klõpsatas õnõ? Puu vidä ommõ luits, luu tsaga ommõ hamba, lätt kõttu klõpsatas Se 1933 (N. Oinas) Hel, San v. Urv, 2Se - 4 var.
G+.	1) Puu vidä, luu tsaga? Luits vii süüki suu mano, a' hamba' tsälkvä' Se 1940 (M. Linna) 2) Puu viab, luu lõikab? Söömine Puh 1888 (J. Kenkmann) Puh, Krl, Plv, Se - 4 var.
H*.	Luust lukk ja puust võti, võnter-vänter väänab ümber? Hambad, lusik, keel Hls 1889 (J. Meomuttel) 2Hls - 2 var. Kontam.: = 1019C*
1708.	PUINE TEEB JA LIHANE SÖÖB? Kartuhvipuder - 0 (2) var. A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst E EM² 111 (1541)
Vrd.	1707Ea
1709.	PUUNE KITS, KIVITSE SÕRA? Ait - 0+20+4+0 = 24 (42) var.
Aa₁*.	Puukits, kivisõrad? Ait Hlj 1897 (A. Klaas) Hlj, Trv, Pil - 3 var. E EM² 113 (1576)
Aa₂*.	Puune kits, kivitse sõra? Ait Kan 1888 (J. Väggi) 2Võn, Nõo v. Ote, Kan, Räp - 5 var.
Ab*.	Puune kits, kivitse jala? Maja Urv 1890 (J. Teder) MMg, Urv, Plv - 3 var.
Ac.	Puune kits, kivist sarvõ'? Maja Rõu 1938 (L. Raudsepp)
Ad.	Kits puust, sõra rauast? Ader Võn 1896 (P. Rootslane) E EM² 58 (611)
B.	Punane kits, kivised sõrad? Ait Urv 1887 (J. Paap) E EM 127 (1177); E EM² 111 (1546)
Ca₁.	Mõtskits, kivitse jala'? Ait Rõu 1896 (A. Perli) 3San, Kan, Rõu - 5 var. E EM 95 (810); E EM² 82 (1024)
Ca₂.	Mõtskits ja kivitse jala? Saksamaa adõr San 1924 (E. Päss) Pär, 2San - 3 var.
Cb.	Mätskitsel kivitse jala? Tare Räp 1875/7 (J. Jagomann)
D.	Puust kits ja kibist sõrad, nahast nibid-nabid? Tuba LNg 1891 (G. Ollik) Kontam.: = 1765L
Vrd.	693 1001 1763
1710.	PUUNE LAEV, LINANE MERI? Kangalõimed, puust surnukas - 0+0+1+0 = 1 (8) var. Tln 1940 (G. J. Kallus) SSTT 12
1711.	PUUNE POISIKENE, KIVINE SÜDA? Pliiats - 0 (15) var. M. Tõnisson (1893): omaloominguline tekst E EM² 113 (1578); Käis EV I⁴/I 20 (2); Käis EV I⁵/I 12 (2); Täheke nr. 6 (1970) 16; Täheke nr. 12 (1973) 15
Vrd.	1639 1642 2051B 2051C
1712.	PUUNÕ EMÄ, RAUDNE ISA, VÄIKSE', VÄIKSE' LATSÕKÕSÕ', KÕIK OMMA' VEREJUUJA'? Püss - 0+2+2+0 = 4 (4) var.
A.	Esä puunõ, imä rauanõ, latsõ vereimejä? Püss Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Ba.	Ravvast esä, puust emä, ahne latse imese verd? Püss Rõn 1889 (C. Berg)
Bb.	Raudne esä, puune imä, ümmargutse latse, kõik vereimeja? Püss Har 1934 (O. Lipstok)
Bc.	Puunõ emä, raudne isa, väikse', väikse' latsõkõsõ', kõik omma' verejuuja'? Püss Rõu 1932 (H. Tampere)
1713.	PUUNÕ PUURIKÕNÕ, LUUNÕ LUURIKÕNÕ, SÕMÕRANÕ SÕIRAKÕNÕ? Mesipuu - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Puunõ puurikõnõ, luunõ luurikõnõ, sõmõranõ sõirakõnõ? Mesipuu Rõu 1896 (H. Treu)
B.	Puust purju-jurjukõnõ, seest kirju karjukõnõ? Mesiläste pakk Rõu 1896 (A. Perli)
Vrd.	1765 1766 1769B₁c₂
1714.	PUUTSE PEELE, LIHANE VEE, JÕHVIKOE, ARMAS TA HELÜ? Viiol - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vas 1888 (C. Lenzius)
1715.	PUISEMINE PUISE, LUISEMINE LUISE, HEINÄTSE IDI-VIDITSE, NELI SILMÄ MULKIJAANI, KATSI HÄNDÄ UISKASIDA? Härgadega kündma - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.	Puisemine puigu, luisemine luigu, neli silma mulkijaani, kaitsi hända uiskisiida? Härgega kündmine Trv 1896 (J. Tõllasson)
b.	Puisemine puise, luisemine luise, heinätse idi-viditse, neli silmä mulkijaani, katsi händä uiskasida? Härgadega kündma Trv 1896 (J. Tõllasson)
c.	Uidepea uide, luidepea luide, heinatsed idi-vidimed, kaitsi kandi uiski, nelli silmipaari? Härgadega künnetas Trt 1895 (A. Rühka)
1716.	PUKK-PUGADI, LAKK-LAGADI? Tuuleveski - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kad 1897 (A. K. Kivi)
1717.	PUNANE HOBUNE, MUST SABA? Tuli ja suits - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Tt 1932 (A. Sokk) Metstak² 23 ja 25
1718.	PUNANE HÄRG JA PUSIJAD SARVED? Jõhvikas - 1+4+1+0 = 6 (14) var.
A.	Punane härg ja pusijad sarved? Jõhvikas Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 127 (1174); E EM² 111 (1542); Nurmik I 147
Ba.	Ruske lehma, rutilad sarved, magab heinakütkes? Jõhvikas VNg 1892 (H. Lohk) Kontam.: = 1733Pa
Bb.	Ruske härg, rusinad sarved, magab leinakütkes? Jõhvikas Kad 1888 (J. Linkstein) Kontam.: = 1733Pb
Bc.	Rusk härg, rüsajad sarved, seisab jõhvikütke otsas? Kuremari Lai 1890 (A. Sommer) Kontam.: = 1733Pc
Bd.	Ruske härg, rudilad sarved, seisab sõimekütkessa? Jõhvikas Hlj 1888/1902 (I. Lank) Kontam.: = 1733Pd
Be.	Ruske härg, rusinas sarved, magab heinasõime sees? Jõhvikas Kuu 1937/8 (I. Lehesalu) Kontam.: = 1733Pe
Vrd.	1236Ba₁*
1719.	PUNANE JUPSIB MUSTA? Tuli paja all - 0+21+12+3 = 36 (44) var.
A.	Kollane jupsib musta? Tuli vasta pada käib Sim 1938 (J. Arro)
Ba₁.	Punane jupsib musta? Tuli paja all Lai 1904 (J. Ermann) Khn, 3Lai, Trm - 5 var. E EM² 111 (1545)
Ba₂.	Punane jõpsib musta? Tuli käib vastu katlapõhja Kaa 1937 (A. Toomessalu)
Ba₃.	Punane jumsib vasta musta? Tuli poti vastu Vai 1893 (H. Masing)
Bb.	Punane lupsib musta? [Lahendus puudub] Ta 1929 (R. Viidebaum)
Bc.	Punane peksab musta? Tuli käib vastu pada Pde 1927 (R. Viidebaum)
Bd₁.	Punane puksib musta? Pada ja tuli Sim 1889 (J. Silbergleich) 2Sim, VMr, 2Lai - 5 var.
Bd₂.	Punane puksib vastu musta? Tuli pada all Trm 1895 (M. Reisenpuk)
Be₁.	Punane muksib musta? Tuli paja all VMr 1890 (A. Elken) Sim, 2VMr, JJn, Koe - 5 var.
Be₂.	Punane müksib musta? Tuli pliidi all Lai 1932 (M. Lääne)
Bf.	Punane kopsib musta? Tuli paja all VMr 1888 (J. Koit)
Bg.	Punane sopsib musta? Tuli paja all VMr 1888 (J. Koit) E EM 128 (1193); E EM² 112 (1564)
Bh₁.	Punane vapsib musta? Tuli paja all Iis 1889 (E. Ellert)
Bh₂.	Punane vopsib musta? Tuli paja all VMr 1890 (J. Reise)
Bi.	Punane turgib musta? Tuli ja pada Kos 1892 (T. Wiedemann)
C.	Must ajab punast? Tuli põleb Kos 1896 (T. Wiedemann)
D.	Punane täkk nooleb musta mära? Tuli ja pada Trm 1935 (R. Jungholz) E EM 129 (1194); E EM² 112 (1565)
E.	Must hobune tallis ja punane peksab? Pada tulel MMg 1888 (A. Artis)
Fa.	Must ripub, punane peksab? Pada tulel Pal 1889 (M. Uus) Pai, Kos, Pal - 3 var.
Fb.	Must ripub, punane popsib? Pada, tuli Lai 1897 (H. Asper)
Fc.	Must ripub ja punane pressib? Pada tulel Noa 1927 (P. Ariste)
Vrd.	1563 1973H₁a
1720.	PUNANE KOER HAUGUB LÄBI LUISE AIA? Keel - 12+250+116+72 = 450 (704) var.
A₁a₁.	Punane koer haugub läbi luise aia? Keel Kõp 1903 (M. Evert) Vai, 2Jõh, 2Iis, 2Hlj, Kad, Rak, 2Amb v. JMd, 2Koe, 2Pee, Pai, 3Kuu, 3Jõe, 3Tln, 2Kos, Rap, Kei, Kul, 2Vig, 3Han, Kse, Lih, Kir, Noa v. Hii, Phl, 2Sa, Krj, Jäm, 2Tõs, PJg, 2Vän, 3Tor, Tor v. SJn, 2Prn, 2Pär, Krk, Hel, Vil, Kõp, SJn, 3Plt, Ksi, Lai, 2Trm, Kod, MMg, Trt, 2Ote, Urv, Har, Rõu, Plv - 78 var. Tõn. LLr 30 (3); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (18); Loorits VrP 25 ja 26 (18); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (7); LR nr. 4 ja 5 (1940) 94 ja 119 (4); Meie aasta (1953) lk-ta (11); SSTT 48; Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Metstak 8 ja 32 (13); Metstak² 10 ja 11
A₁a₂.	Üts punane koer haugub läbi luutse aia? Kiil Plv 1966 (O. Kõiva)
A₁a₃*.	Punane koer haugub läbi luuaja? Keel ja hammad Nis 1938 (R. Põldmäe) Nis, Trm, Ote, Kan - 4 var.
A₁a₄.	Punane koer haugub läbi luiest aiakese? Keel Äks 1890 (A. Mauer)
A₁a₅*.	Punane koerake haugub läbi luise aia? Kiil Hls 1887 (M. Järve) Hls, Trv, SJn v. Ote, MMg, 2Trt, Ote, Urv, Krl, Har, As - 11 var. Mihkla-Tedre 56
A₁a₆*.	Punane koer haugub luise aia taga? Keel HMd 1925 (M. Soosaar) Iis, Sim, Kuu, HMd, Hls, Ote - 6 var.
A₁b₁*.	Punane koer vahib läbi luise aa? Inimese suu, keel Muh 1937 (J. Arike) Mär, 2Muh, Aud, Vän - 5 var.
A₁b₂.	Punane koer vahib läbi luuaia välja? Keel hammaste vahelt Hel 1888 (J. Pastarus)
A₁b₃.	Punane koerake vahib läbi luutse aia? Keel taga hammaste Vil 1892 (H. Pihlap)
A₁c.	Punane koer vaatab läbi luise aa? Keel suus Pöi 1933 (J. Riim) Pöi, Saa - 2 var.
A₁d.	Punane koer pureb läbi luise aia? Keel Vai 1893 (anon)
A₁e.	Punane koer luutse aia tagan? Keel Har 1934 (O. Lipstok)
A₂.	Punane koer haugub läbi kondise aja? Keel, hambad Kär 1890 (T. Jank)
A₃a₁.	Punane koer hauk valge aia taka? Kiil Hel 1925 (E. Päss) Jõh, Pha, Hää, Hel - 4 var.
A₃a₂.	Punane koerake haugub valge aia taga? Keel Trv 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
A₃a₃.	Punane koer haugub läbi valge aia? Keel Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Rkv, Jäm, Urv - 4 var.
A₃a₄.	Punane koerake haugub läbi valge aja? Keel Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
A₃b.	Punane koer vahib läbi valge aia? Keel Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Kuu, Trm - 2 var.
A₃c.	Punane koer jookseb valge aia taga? Keel Ta 1913 (J. Müür)
A₃d*.	Punane koer vahib kahe valge aia vahelt? Keel Kod 1889 (O. Grossschmidt) Hel, Kod - 2 var.
A₃e.	Punane koer haugub valge püstaia taga? Keel Äks 1894 (J. J. Millert)
A₄.	Punane koer vahib läbi valge luise aja? Keel ja hambad JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
A₅.	Punane koer haugub läbi lossiaea? Keel Mih 1929 (H. Tampere)
A₆.	Punane koer haugub läbi kahe kiviaia? Keel suus Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A₇.	Punane koer vahib läbi tihtsa aja? Keel hammaste vahel Hlj 1888 (J. Linkstein)
A₈.	Punane koer haugub läbi aja? Keel Mih 1889 (H. Perkson)
A₉a*.	Veike punane koerakene haugub läbi luutse aia? Keel Koe 1931 (R. Viidebaum) Koe, Vän, Vil, Rõu - 4 var.
A₉b*.	Pisike punane koer haugub läbi luise aia? Keel Saa? dat-ta (anon) Rid, Saa? - 2 var.
A₉c*.	Veikene verev koerakene haugub läbi luudse aia? Hambad Urv 1889 (J. Janson) Ote, Urv - 2 var.
A₁₀.	Lits koer haugub läbi luise aa? Keel Pöi 1894 (T. Undritz)
A₁₁*.	Lihane koer haugub läbi luutse aia? Keel Hel dat-ta (A. Wahlberg) Hel, Pal, San - 3 var.
A₁₂a₁.	Koer haugub läbi luise aia? Keel Hls 1888 (P. Ruubel) Vi, Vai, Hlj, VMr, Koe, 2Pee, Tln, Vig, Ans, Muh, Tõs, Hls, Vl, Trv, Vln, Vil, SJn, 2Pil, Plt, Lai, Pal, Võn, 2Nõo - 26 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (7); E EM 66 (485); E EM² 59 (628); Kmpm. EKl I² 141; Nugis 289 ja 313 (99); Leht VIII² 54 ja 56
A₁₂a₂*.	Koer haugub läbi luuaja? Keel Äks 1933 (P. Lukk) Pal, Äks - 2 var.
A₁₂b.	Koer vahib läbi luise aia? [Lahendus puudub] Lai 1932 (V. Saar)
A₁₃+.	Koer haugub läbi valge luise aia? Inimese keel TMr 1926 (L. Berg) Plt, TMr, As - 3 var.
B₁a₁*.	Punane rakatskoer haugub läbi luise aia? Inimese keel Hää 1936 (L. Kraavik) Tür v. Juu, Jõe, Vän, 3Tor, Hää, Vil - 8 var.
B₁a₂.	Punane rakikoerake haugub läbi luise aa? Keel Lai 1888 (M. Kolluk) Ksi, Lai, Äks - 3 var.
B₁b.	Verev rakakoerakõnõ hauk läbi luutsõ aiakõsõ? Keel Ote 1890 (J. A. Palm)
B₂.	Pisuke punane rakikoer haugub läbi luise aja? Keel HJn 1888 (N. Jegorov) HJn, Tõs - 2 var.
B₃.	Väike rakakoerakene haugub läbi luuaia? Keel Rõn v. San 1889 (P. Roose)
B₄*.	Rakikoer haugub läbi luise aia? Keel suus SJn 1888 (J. Mein) Saa, SJn, Trm, Rõu - 4 var.
B₅a₁.	Punane rakk haugub läbi luise aia? Keel Vil 1891 (J. Karus) Koe, 2Ann, Tür, Juu, Rap, Han, Hps, Vll, Hää, Vil, SJn, Tt - 13 var. • Wied. 285; E EM 128 (1192); Kmpm. Kõ 60 (9); E EM² 112 (1562); Kmpm. KLr I⁸ 77; Kmpm. A⁶ 59 (9); Kmpm. EL I⁹ 97
B₅a₂.	Punane rakk haugub läbi luust aja? Keel läbi hammaste Rid 1937 (E. Ennist) HMd v. Ris, Rid, LNg, Noa - 4 var.
B₅a₃.	Punane raks haugub läbi luise aa? Keel ja hambad Pöi 1961 (A. Rand) Pöi, Pil - 2 var.
B₅a₄.	Punane raka haugub läbi luise aja? Keel Hää 1889 (E. Grant)
B₅a₅*.	Punane rakats haugub läbi luise aia? Keel suus Saa 1888 (P. Sitzka) Saa, Vil, KJn, 2Pil - 5 var.
B₅a₆.	Punane rakk haugub luise aia läbi (Ein roth Hündchen bellet durch einen knöchern Zaun)? Die Zunge Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 369 (95); Hupel 121; Willmann 172 (86); Lönnrot 159; Nörmann 36 ja 55 (66); Ahlqvist 74; KAH EKAl 162 ja 164 (89)
B₅a₇*.	Punane rakake haugub läbi luust aia? Keel Saa 1889 (J. Tuul) Pöi?, PJg, Hää, Saa, 3Hls, Hel, 6Trv, 3Pst, KJn, Pal, Äks, Nõo, San, Tt - 23 var.
B₅a₈*.	Punane rakk haugub luise aja taga? Keel Amb 1889 (M. Neumann) Amb, Trv, Vil, Trm - 4 var.
B₅b.	Punane raki klahvib luise aia taga? Keel Kuu 1964 (O. Jahe)
B₅c.	Punane rakk vahib läbi luise aia? Keel läbi hammaste Vll 1890 (M. Kolm) Pee, Kuu, Vll - 3 var.
B₅d.	Punane rakk vahk läbi luie aia? Keel Krk 1936 (M. Sarv)
B₅e₁.	Verrev rakake hauk läbi luitse aia? Keel Rõn 1888 (P. Grünfeldt) Rõn, Ote, 4Rõu, Se, Tt - 8 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (10)
B₅e₂*.	Verrev rakakõne hauk läbi luutse aiakõse? Kiil San 1888 (K. Gross) Puh, San - 2 var.
B₆a*.	Punane rakake haugub läbi valge aia? Keel Trv 1890 (J. Tinn) Hää, Trv - 2 var.
B₆b.	Punane rakakene, valge aiakene? Keel Vil 1898 (A. Suurkask)
B₇.	Punane rakike haugub läbi puuse aia? Keel suus Plv 1894 (H. Huik)
B₈.	Punane rakk haukub läbi aja? Keel Kuu 1894 (J. Abreldal)
B₉*.	Rakike haugub läbi luise aia? Keel Vil 1894 (G. Karu) Hlj, Vil, Kan - 3 var.
B₁₀a₁.	Veike punane rakike haugub läbi luise aia? Keel SJn 1889 (H. Mikkor) Saa, SJn, Trt - 3 var.
B₁₀a₂*.	Pisike punane rakk haugub üle luise aja? Suu hammastega VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich) VMr, Saa? - 2 var.
B₁₀b₁.	Väike verev rakakene haugup läbi luutse aia? Keel suun Rõn 1889 (A. Rahi) 2Trt, Nõo, Ran, 2Rõn - 6 var.
B₁₀b₂.	Väike verev rakikene haugub luise aia taga? Keel Ran 1889 (H. Raag)
B₁₀c.	Väike verev rakike paistab läbi luutse aia? Keel Tt 1932 (E. Glass)
B₁₁a₁.	Pisikene rakukene haugub läbi luise aja? Keel Hlj 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kõp - 2 var.
B₁₁a₂.	Väike rakk hauk läbi luutse aia? Keel Hel 1889 (G. Habicht)
B₁₁b.	Väike rakake vahib läbi luitse aia? Keel Trv 1890 (A. Rull)
B₁₂.	Tillukene rakakene haugub läbi aia? Keel suun Puh 1888 (J. Loskit)
B₁₃*.	Lihane rakike haugub läbi luise aa? Keel ja hammad Muh 1938 (R. Viidalepp) Amb, HJn, Muh, Hää - 4 var.
B₁₄.	Verrev rakepeni hauk luutse aia takan? Keel Võn 1909 (J. Moodis)
B₁₅.	Väike verrev rakapenikene hauk läbi luutse aia? Kiil San 1924 (E. Päss)
B₁₆.	Veike rakapinikene hauk läbi luutse aia? Keel Kan 1888 (G. Veski)
B₁₇*.	Rakapenikene hauk läbi luutse aia? Keel Urv 1890 (J. Teder) Kan, Urv - 2 var.
C₁a₁.	Verev peni hauk läbi luudse aia? Keel Urv 1890 (A. Koort) 3Ote, San, Urv, Rõu - 6 var. Meelej. nr. 32 (1887) 255 (5)
C₁a₂.	Verrev pinikene hauk läbi luutse aia? Keel Rõu 1957 (O. Jõgever) San, 2Urv, Urv v. Krl, 2Krl, 4Har, 7Rõu, 2Se, Tt - 20 var.
C₁a₃.	Verrev pinikene hauk luutsõ aia takan? Kiil Urv 1940 (I. Novek) Urv, 2Se - 3 var.
C₁b.	Verrev pinikene luudse aia takan? Kiil Rõu 1894 (A. Assor)
C₁c*.	Punane peni hauk läbi luust aia? Kiil Hel 1889 (G. Habicht) 2Hel, Rõn, Urv - 4 var.
C₁d.	Punane peni vaht läbi luutse aia? Keel ja hambad San 1932 (S. Vellner)
C₂.	Verrev pinikene hauk läbi valgõ luudsõ aiakõsõ? Kiil, hamba' Rõu 1932 (H. Tampere)
C₃a.	Verrev pini hauk läbi valgõ aia? Kiil Vru 1906 (J. Samson)
C₃b.	Verrev pinikõnõ valgõ aia takan? Keel hammaste taga Krl 1976 (A. Pärsimägi)
C₃c.	Punane peni haugub läbi valge aia? Keel ja hambad Hel 1928 (E. J. Kase)
C₄*.	Verrev pinigene hauk läbi varbulise aia? Kiil suun Vas 1902 (J. Jakobson) 2Vas, Se - 3 var.
C₅.	Verrev pinikäne hauk läbi aia? Päiv Se 1930 (A. Nurmetu) Vrd. 2485
C₆a.	Väikene verrev pinikene hauk läbi luudse aia? Keel Rõu 1957 (O. Niinemägi) 2Võn, Urv, 2Rõu - 5 var.
C₆b.	Väikene verrev pinikene hauk luutsõ aia takan? Keel Urv 1964 (A. Kurg)
C₇.	Ilma karvalda pinkene hauk läbi luitsõ aia? Keel Se 1936 (P. Toomemägi)
C₈.	Kuri pini hauk läbi luidsõ aia? Keel Se 1940 (M. Kivisaar)
C₉.	Peni haugub läbi luiest aia? Kõnelemine Puh 1888 (J. Kenkmann) Võn, Puh, Ran, San, Kan, Plv, Räp - 7 var.
C₁₀.	Pini hauk läbi pistilise aia? Keel Vas 1888 (C. Lenzius)
C₁₁.	Peni hauk läbi aia? Inemise keel Vas 1894 (P. Saar)
C₁₂.	Verrev pinikene hauk, kunagi vallalõ päse-ei? Kiil Se 1939 (A. Reinola)
D₁.	Verrev litakõnõ hauk läbi luutsõ aia? Keel Ote 1889 (G. Wulff) Ote, Kan, Krl, Rõu - 4 var.
D₂.	Lita hauk läbi luutsõ aia? Kiil Har 1946 (P. Ariste) Ote, Har - 2 var.
E₁.	Verrev hatt hauk läbi varbulidse aia? Kõnelemine Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
E₂*.	Hatakõnõ hauk läbi luudsõ aia? Kiil Har 1889 (J. Pähn) Aud, Ote, Har - 3 var.
F₁a₁*.	Punane kutsikas haugub läbi luise aja? Keel Iis 1889 (E. Ellert) Iis, Tln, Juu, 2 Saa, 2Lai, 2Pal, TMr, San - 11 var.
F₁a₂.	Punane kutsikas haugub luuaja taga? Keel Pil 1888/9 (T. Kiimann)
F₁b*.	Verev kutsakene haugub läbi luutse aia? Keel Ote 1892 (J. Ainson) 2Ote - 2 var.
F₂.	Punane kutsikas haugub läbi valge luise aia? Keel suus MMg 1888 (A. Artis)
F₃.	Punane kutsikas haugub läbi valge aea, aga välja ei saa? Keel Pil 1891 (J. Järv)
F₄.	Punane kutsikas haugub raudaja taga? Keel Pil 1929 (K. Leichter)
F₅.	Punane kutsikas lärtsub läbi pulkadest aia? Keel (inimesel, loomal) Vän 1937 (E. Tammsoo)
F₆a.	Pisike punane kutsikas haugub läbi luise aia? Keel SJn 1889 (J. Tammann)
F₆b.	Veike punane kutsik haugub läbi luise aia? Keel Võn 1895 (P. Rootslane)
F₇.	Pisike kutsike haugub läbi luise aja? Keel JJn 1888 (M. Roosileht)
F₈.	Lihane kutsikas vahib läbi luuse aia? Suu Trm 1992 (E. Tamm)
F₉.	Kutsikas haugub iga päev läbi luise aia? Keel (rääkimine) Trm 1889 (H. Mann)
G+.	Punase krants koer haugub läbi luust aea? Keel suus Ris 1889 (J. Holts) Kuu, Ris - 2 var.
H₁*.	Punane kuer haukub luust plangi taga? Kiel Kuu 1892 (M. Odenberg) Kuu, 2Var, Lih, Käi, Urv v. Krl - 6 var.
H₂.	Punane koer haugub läbi valge plangu? Keel ja hambad Rap 1938 (E. Poom)
H₃.	Punane koer haugub läbi lankaia vällä? Keel Krk 1889 (J. Kivisäk)
H₄*.	Lihane koer haugub läbi luise plangi? Rääkimine LNg 1938 (E. Ennist) LNg, Käi, Rei - 3 var.
I₁*.	Punane koer haugub läbi luise värava? Keel Hag 1889 (J. Valdmann) Kos, 2Hag, Kul, Tor, Trv, VLk - 7 var.
I₂.	Punane koer haugub läbi valge värava? Keel suus Han 1969 (I. Aavekukk) Han, PJg - 2 var.
I₃*.	Koer haugub luust värati taga? Keel Pst 1892 (J. Leppik) PJg, Pst - 2 var.
I₄.	Koer haugub läbi raudvärava? Inimene räägib Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 270; E EM 66 (485); E EM² 59 (628)
I₅*.	Punane rakake haugub läbi luise värati? Keel Saa 1928 (E. J. Kase) Mus, Saa - 2 var.
I₆.	Lihane rakk haugub läbi luise väravate? Keel Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
I₇*.	Raki haugub läbi luise värava? Keel Ris 1896 (J. Niinas) Ris, Hls - 2 var.
I₈.	Punane kutsikas haugub läbi luise värava? Keel Hag 1890 (H. Raudvere)
Ja*.	Punane rakuke haugub läbi luise augu? Kiil MMg 1888 (G. Tenter) Pär, MMg, Tt - 3 var.
Jb.	Verev rakakene haugub läbi luutse mulgu? Keel Puh 1888 (A. Mõts)
K₁*.	Punane pull vahib läbi luise aia? Keel Saa 1888 (J. Miländer) Saa, Trv - 2 var. E EM 128 (1191); E EM² 112 (1561); E MM 14 ja 45 (201); E MM² 14 ja 48 (203); E MM³ 11 ja 39 (203)
K₂a.	Punane härg möirab läbi valge aia? Keel VMr 1888 (J. Koit) E EM 127 (1176); E EM² 111 (1544)
K₂b.	Punane härg vahib läbi valge aia, vahest tehakse küll aiavärav lahti, aga härg ei saa siiski välja? Keel, hammad, suu Plt 1892/6 (M. Luu)
La.	Punane kukk laalab läbi luise aa? Kiel suus Khn 1948 (S. Lätt) Rei, Khn - 2 var.
Lb.	Punane kukk vahib läbi luust aa? Keel Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Ma.	Pisikene punane põrsas haugub läbi luise aja? Keel VJg 1889 (J. Ustallo)
Mb.	Punane põrsas valge aja taga? Keel Prn 1933 (H. Talts)
Na.	Punane poisike haugub aja taga? Keel suus Kuu 1964 (S. Mering)
Nb.	Pisukene poisike vahib läbi luise aja? Keel suus Rkv 1888 (A. Heraklides)
O.	Lihane luisk lõksub luise aja taga? Keel Mih 1888 (H. Perkson) E EM 82 (665); E EM² 72 (853); Nurmik I 78
P+.	1) Punane kont vahib läbi luise aia? Keel Rid 1928 (M. Meiusi) 2) Punane kukk rähvitseb läbi raudkarsa? Keel Kär 1889 (J. Mändmets) Vai, JJn, Tür, Rap v. Mär, Rid, Kär, Muh, Tõs, Vil - 9 var. Jürisson 166 (13)
Vrd.	666 740 970 1707B₆h+ vs: EV 5826
1721.	PUNANE KOER MAGAB JAHUKERSTUS? Tuluk leedes - 0+3+9+0 = 12 (31) var.
A₁a.	Punane koer magab jahukerstus? Tuluk leedes HMd 1887 (A. Treumann) HMd, Noa, Mus, Muh, Tor, Pal, Puh - 7 var. E EM 127 (1178); Lasteleht nr. 3 (1901) 48 (5); Kmpm. Kõ 60 (3); E EM² 111 (1547); Kmpm. A⁶ 58 (3)
A₁b.	Punane koer magab jahukastis? Tuli JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
A₁c.	Punane koer magab jahukotis? Tuli leedes Rap 1921 (L. Pärt)
A₁d.	Punane koer magab jahuvakas? Tuli Trt 1927 (K. Pormeister)
A₂.	Verrev pini jauhukarbih? Tuli ahoh Se 1938 (A. Tubli)
B.	Punane hiir magab jahuastas? Tuli leedes Ris 1889 (J. ja T. Asper)
1722.	PUNANE KOERAKE RAKSUB RAUDRIIDES? Tuli - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Pst 1891 (J. Leppik)
Vrd.	1298A₁
1723.	PUNANE KUKK KATUSEL? Tulekahi - 0+0+7+7 = 14 (19) var.
A₁a.	Punane kukk katusel? Tulekahi Kad 1967 (J. Valdur) Jõh, Kad, Koe, Kuu, Var, Noa, Sa - 7 var. Nurmik EK III 106; Bachman-Vilbok II 87
A₁b.	Punane kukk kõnnib katust mööda? Tulekahju Hää 1954 (M. Mäesalu) Metstak² 24 ja 25
A₁c₁.	Punane kukk laulap tare harjan? Tulekahju Krk 1961 (A. Toompalu)
A₁c₂.	Punane kukk laulab maja katusel? [Lahendus puudub] Kir 1969 (M. Tuul)
A₁d.	Punane kukk lehvitab enda siibu maja katusel? Maja põleb Kod 1933 (K. Kütt)
A₁e.	Punane kukk vehib tare harjas? Tulekahju Hel 1926 (K. Puusepp)
A₂.	Verrev kikas katusõ pääl? Tulõkah'o Se 1968/9 (K. Tarend)
B.	Verrev härg katusõ pääl? Tulõkahjo Se 1960 (H. Keskküla) Mst-teks on loetud tekstid, mis originaalkäsikirjas paiknevad mst-te hulgas
Vrd.	kk: Pani punase kuke katuksele (süütas hoone põlema) (Jür)
1724.	PUNANE LIHA, VALGED SOOLIKAD? Vahrakamari - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vil dat-ta (J. Täht)
1725.	PUNANE LINA JA VIIS PAARI HAAKA, ARVUTA KOKKU - SAAB ÜKS PRAAD? Keedetud vähk - 0 (2) var. H. Joonuks (1939): omaloominguline tekst Metstak² 52
1726.	PUNANE MEES, PUUST KASUKAS, VÕTAB MEELE MEESTE PEASTA, NAPSAB ARU NAESTE PEASTA, RIISUB MÄRGU POISTE PEASTA? Õllevaat - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 127 (1180); E EM² 111 (1549)
Vrd.	366S₄c vs: EV 14129 kk: Viin võttis meele pääst ära (Saa) rl: /- - -/ Võtan meele meeste peasta, / tanud targa naiste peasta, / pooled meeled poiste peasta. /- - -/ (ERlA I:2, nr. 1213 < Hlj)
1727.	PUNANE MÜTSIKE, VALGE PÄÄKE? Vahrakamarjapuu - 1+2+0+0 = 3 (12) var.
a.	Punane mütsike, valge pääke? Vahrakamarjapuu KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 128 (1182); E EM² 111 (1551); Metstak 19 ja 34 (194); Metstak² 54
b.	Valge pääg poisike, punane müts pääs? Vaarikmari Hls 1889 (H. Kase) Vrd. 1068 1659
c.	Valge poiss, punane müts? Küünal VMr 1889 (M. Kampmann)
Vrd.	1307
1728.	PUNANE PEEGEL SEINA PEAL? Päike - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Jõh 1888 (A. M. Saar) E EM 128 (1185); E EM² 112 (1554)
1729.	PUNANE POISIKE MAGAB ROHELISE PALAKA PÄÄL? Murakas - 0+0+3+0 = 3 (6) var.
a.	Punane poisike magab rohelise palaka pääl? Murakas KJn 1938 (J. Raidla) 2KJn - 2 var. EMrd II 369
b.	Poisike magab rohelise palaka peal? Murakas KJn 1932 (J. Grauberg)
1730.	PUNANE POISIKE MUSTA ASEMA SEES? Porgand - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
a.	Punane poisike musta asema sees? Porgand Trv 1889 (J. Käger)
b.	Tõmba punane välja, jääb must auk taha? Porgand Iis 1889 (E. Ellert)
c.	Mis on punane musta augu sees? Porgand mullas Se 1992 (Ü. Talo)
Vrd.	keerdküsimus: Kuidas saab punasega musta peale valget laiku teha? Tuleb neegrile pooleks lõigatud redis tagumikku pista (Trt)
1731.	PUNANE POISS, ROHELISED JUUKSED? Porgand - 0+3+15+11 = 29 (42) var.
Aa.	Punane mees, rohiline habe? Porgen Har 1934 (O. Lipstok) Vrd. 1280
Ab.	Punane mees, roheline habe ees? Porgand Mus 1920ndad (M. Kaasik)
Ac.	Punane mehikene, roheline habeke? Põrgan Rõn 1889 (C. Berg)
B.	Punane mees ja rohelised juuksed? Porgand Plt 1896 (M. Luu)
Ca₁.	Punane poiss, rohelised juuksed? Porgand Rap 1921 (L. Pärt) Iis, Koe, 2Kuu, Tln, Rap, Sa - 7 var. Ojasaar 16 (2)
Ca₂*.	Punane poiss ja rohelised juuksed? Porgand Sim 1947 (H. Joonuks) Sim, Koe, 2Kuu, Kaa, Muh - 6 var. Kuusik La 14 (2); Laste prillid I 16 (2); Metstak² 55 ja 56
Ca₃*.	Punane poiss ja rohelised juuksed pias? Porgand Sim 1957/60 (H. Joonuks) Sim, Vän - 2 var.
Cb₁.	Punane poisike, rohelise juukse? Porgand Trt 1927 (I. Kalk) Rap, Kõp, 2Trt - 4 var. Inno 35
Cb₂.	Punane poisike, rohelised juuksed peas? Porgand või punane peet Kõp 1992 (E. Valk)
Cb₃.	Punane poisike istub peenral, rohelised juuksed väljas? [Lahendus puudub] Jõh 1935 (anon)
D+.	Punane poiss, roheline nupp? Porgand Trt 1927 (K. Pormeister) Iis, Vil, 2Trt - 4 var. Täheke nr. 6 (1972) 15; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (11)
Vrd.	1732 2374
1732.	PUNANE PREILI JA ROHELINE KÜBAR? Porgand - 0+0+4+1 = 5 (5) var.
A*.	Punane preili ja roheline kübar? Porgand Mih 1938 (V. Eenveer) Mih, Tor - 2 var.
B+.	Punane poisike, roheline mütsike? Porgand Trm 1937 (H. Kaasan) Rkv, 2Trm - 3 var.
Vrd.	1731
1733.	PUNANE PULL KASTEHEINA KÜTKES? Jõhvikas - 0+57+19+8 = 84 (136) var.
A*.	Punane pullike kasteheina küljes? Jõhvikas Jõh 1935 (anon) 2Jõh - 2 var.
Ba₁.	Punane pull kasteheina kütkes? Jõhvikas Hlj 1888 (K. Leetberg) Jõh, Iis, 2Hlj, Rak, Sim, 2VMr, Vi, Amb, JJn, JJn v. Koe, 2Kuu, 2Jõe, HJn, Juu, LNg, Käi, Emm, Vän, Plt, Lai - 24 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (12)
Ba₂.	Punane pull ja kasteheina kütkis? Jõhvikas Kuu 1911 (K. Viljak) Kuu, Mih - 2 var.
Ba₃.	Punane pullike kasseheenä kütkmel? Kuremari Kod 1889 (O. Grossschmidt) 4Iis, VJg, 2Kuu, Pil, Kod, MMg - 10 var.
Ba₄*.	Punane pull kasteheina kütke otsas? Maasik Tõs 1889 (M. Kampmann) Kos, Tõs - 2 var. E EM 128 (1188); E EM² 112 (1558)
Bb.	Punane härg kasteheina kütkes? Kuremari Lai 1897 (H. Asper) Vrd. 153Dc
Bc.	Punane mullikas kasteheina kütkes? Jõhvikas Tln 1892 (K. Puusemann) E EM² 112 (1558)
Bd.	Punane pump kasteheina kütkes? Jõhvikas Jõh 1888 (A. M. Saar) Jõh, Kuu - 2 var. E EM 128 (1188); E EM² 112 (1558)
Ca*.	Punane härg heinses kütkes? Jõhvikas Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Hlj - 2 var.
Cb.	Ruske härg heinakütkes? Jõhvikas Kad 1888 (J. Aab)
Cc.	Ruske härga, ruduperse, magab heinakütkes? Jõhvikas VNg 1892 (H. Lohk)
Cd.	Ruske härg seisab soos, heinakütke peas? Jõhvikas Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Ce.	Ruske härg seisab ööd ja päevad heinakütkes? Jõhvikas Amb 1888 (A. Redlich) E EM 135 (1263); E EM² 117 (1649); Nurmik IV 36
Da.	Pisike punane pullike jõhvist kütme otsas? Jõhvikas Aud 1921 (S. Lind)
Db₁.	Ruske härg on ruibuskaine, seisab jovises kütkes suved ja talved? Jõhvikas Vi 1921 (A. Martinson)
Db₂.	Rusk häärik ruituskaine, seisab joovises kütkes, suvet ja talvet ja kesakünni ajal? Joovikas VNg 1926 (M. Kampmann) Vrd. 303Bb
Dc.	Punane lehm ja jõhvises kütkes? Jõhvikas As 1889 (K. Vehm)
E.	Punane mullikas välja peal kütkes? Maasikas VMr 1890 (J. Reise) 2VMr - 2 var. E EM 127 (1181); E EM² 111 (1550)
F+.	1) Punane pull muldse kütke otsas? Kuremari Lai 1897 (H. Asper) 2) Punane pull kütkes kinni? Jõhvikas Kos 1888 (A. G. Eriksohn) 3) Punane pullikene, magab leinakütkes? Pohl Hlj 1947 (E. Tarvel) Jõh, Hlj, Kos, Tõs, Lai - 5 var.
G.	Härg laetumas laudas, ühe johviga kinni? Jõhvikas Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 35 (185); Nugis 286 ja 313 (34)
H.	Punane mullikas, jõhv suus? Jõhvikasmari Pär 1902 (J. J. Pulst)
Ia*.	Verrev lehmäkene, lühko, jõhvidsõ lõiakõsõ otsah? Kurõmari Se 1937 (I. Rohtla) 2Se - 2 var.
Ib.	Punane pullike jõhvist lõha ots? Jõhvikas Lai 1895 (K. Taras)
Ja.	Punane pullike ripub lõja ots? Kuremari Plt 1936 (L. Köögardal)
Jb.	Punane pull, sündmisest saadik lõegas? Jõhvikas Tor 1889 (J. Tilk) Vrd. 1736A₁a₁₀
Ka.	Punane lehm tee ääres köides? Maasikas LNg 1895 (J. Prooses)
Kb.	Punane pullike väljal köies? Maasikas VMr 1889 (K. Roost)
L.	Pune härg köie otsas kinni? Jõhvikas Kad 1966 (J. Valdur)
M.	Punane poisikene heinasaadu külles kinni? Jõhvikas mättal VNg 1889 (A. Krikmann)
Na.	Pisike punane poisike nabatpidi peenikese niidiga kinni? Jõhvikas Vän 1887 (J. Peterson) E EM 124 (1140); E EM² 109 (1501); Maanso-Ordlik-Rukki 67 (4); Maanso-Rukki V 53 (4); Maanso-Niit IV 5
Nb.	Punane poisike istub soos mätta otsas, nabapidi peenikse niidiga kinni? Jõhvikas Mus 1949 (V. Kuut) Mihkla-Tedre 57; Metstak 19 ja 34 (191); Metstak² 54; Siirak EKTv VII² 58 (6)
Nc.	Punane täkk siidiniidi otsas? Kuremari ehk jõhvikas Saa 1889 (J. Tammann)
O+.	Punanõ pullikõnõ mättä pääl? Kuremari Se 1960 (H. Keskküla) Hlj, 2Kuu, Se - 4 var.
Pa.	Ruske lehma, rutilad sarved, magab heinakütkes? Jõhvikas VNg 1892 (H. Lohk) Kontam.: = 1718Ba
Pb.	Ruske härg, rusinad sarved, magab leina kütkes? Jõhvikas Kad 1888 (J. Linkstein) Kontam.: = 1718Bb
Pc.	Rusk härg, rüsajad sarved, seisab jõhvikütke otsas? Kuremari Lai 1890 (A. Sommer) Kontam.: = 1718Bc
Pd.	Ruske härg, rudilad sarved, seisab sõimekütkessa? Jõhvikas Hlj 1888/1902 (I. Lank) Kontam.: = 1718Bd
Pe.	Ruske härg, rusinas sarved, magab heinasõime sees? Jõhvikas Kuu 1937/8 (I. Lehesalu) Kontam.: = 1718Be
1734.	PUNANE PULL, SEEST SAPPI TÄIS? Jõhvikas - 0 (6) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 128 (1190); E EM² 112 (1560)
1735.	PUNANE PULLIKE JUUSK SAINA MÜÜDÄ ÜLES? Tulikahju - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Urv 1958 (A. Reigo)
Vrd.	427Ab₂*
1736.	PUNANE PULLIKE, JÕHVIST LÕAKE? Kuremari - 9+211+160+105 = 485 (658) var.
A₁a₁.	Punane pullike, jõhvist lõake? Kuremari Trv 1890 (J. Tinn) Vi, Tür, Jõe, Tln, Juu, Han, Sa, Pöi?, Pä, PJg, 5Vän, 5Tor, Tor v. SJn, 2Pär, Pär?, 2Hää, 6Saa, Saa v. Hls, 8Hls, Krk, Vl, 10Hel, 17Trv, 8Pst, Pst?, Vln, 9Vil, Kõp, 9SJn, SJn v. Ote, 9KJn, 6Pil, 4Plt, 3Ksi, Lai, 4Pal, Trm, 2MMg, 4Äks, 4Trt, 2Ote, Kan, Har, Rõu, As, Tt - 145 var. Kündja nr. 21 (1885) 111 (36); E EM 128 (1187); Rätsep Koduk. 66 (1); Lasteleht nr. 8 ja 10 (1906) 128 ja 160 (1); E EM² 112 (1557); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (8); Loorits VrP 25 ja 26 (8); Puus. EkT IV lk-ta; Huvit. V Lisa 18 (69); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (6); Pioneer nr. 8 ja 9 (1949) lk-ta (4); Meie aasta (1953) lk-ta (5); Täheke nr. 10 (1963) 4; Mihkla-Tedre EK⁹ 20; Metstak 19 ja 34 (190); Laagus-Õunapuu 168
A₁a₂.	Punane pullik ja jõhvist lõjak? Jõhvikas Pil 1920 (E. Valdmann) Tor, Pil, Äks - 3 var. • Beitr. VI (1816) 51 (5); Lönnrot 159
A₁a₃.	Punane pullike, jõhvine lõake? Kuremari Nõo 1926 (E. Päss) Vai, Ris, Tõs, Hää, Saa, 2Hls, 5Krk, 3Hel, 3Pst, SJn, Ta, 2Ksi, Lai, Pal, Kod, 4TMr, 4Trt, 5Võn, 2Kam, Kam v. Rõn, 7Nõo, 3Puh, Ran, 2Rõn, 7Ote, 3San, 5Kan, 5Urv, Krl, 2Har, 4Rõu, Vru, Plv, 3Räp, As, 2Tt - 89 var. • Liiv LMt 45 (100); Meelej. nr. 37 (1887) 296 (53); ÜÕÕ 120 (2); Praakli V 70 (3); Kuut VI (1960) 189 (11); EMrd III 237; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (5)
A₁a₄.	Punane pullikene ja jõhvine lõakene? Kuremari San 1925 (E. Päss)
A₁a₅*.	Punane pullike, jõhve lõake? Jõhvikas Tor 1888 (M. Tilk) 2Tor - 2 var.
A₁a₆.	Punapullike, jõhvist lõake? Kuremari KJn 1870 (J. Tiedemann)
A₁a₇*.	Punane pullike, jõhvist lõõg? Kuremari MMg 1889 (H. Rätsepp) Tür, Hää, Saa, Krk, MMg, 2Ote - 7 var.
A₁a₈*.	Jõhvine lõiakõnõ, punane pullikõnõ? Kuremari Rõu 1977 (E. Tampere) Rid, Har, Rõu - 3 var.
A₁a₉*.	Väike punane pullike ja jõhvist lõake? Jõhvikas Saa 1895 (P. Ramberg) Saa, Urv - 2 var.
A₁a₁₀.	Punane pullike, jõhvist lõake, sündimist saadik lõegas, sõnis ku sureb? Jõhvikas SJn 1963 (E. ja H. Tampere) Vrd. 1733Jb
A₁b₁.	Verrev pullike, jõhvine lõiake? Kuremari Ote 1888 (V. Vaher) Trt, Puh, Rõn, 3Ote, Kan, Urv, Har, 4Rõu - 13 var.
A₁b₂.	Väike verev pullike, jõhvist lõake? Kuremari Ran 1889 (A. Tobber)
A₁b₃.	Jõhvine lõiakene ja verrev pullikene? Prussak As 1996 (A. Korb)
A₂a*.	Punane härg, jõhvine lõakene? Kuremari Har 1895 (J. Reimann) Rõn, San, Kan, Har, Rõu - 5 var.
A₂b*.	Verrev härjäkene, jõhvine lõjakõne? Kuremari San 1888 (K. Gross) San, Räp - 2 var.
A₂c.	Pisike härjakene, jõhvist lõakene? Jõhvikas Pil 1888 (S. Käär)
A₃.	Pisikene punukene, jõhvist lõakene? Jõhvikas Tor 1888 (A. Martson)
A₄a₁*.	Punane pullike, jõhvine lõake, esi kuremarjake? [Kuremarjake] Hls 1930 (E. Sitska) 2Hls, 2Krk, Vln, Nõo, Krl, Tt - 8 var.
A₄a₂*.	Punane pullike, jõhvine lõjake, ise kui kuremarjake? [Kuremarjake] Ote 1930 (A. Aavik) Jõh, Tln, Vln, Trt, Võn, 3Nõo, Elv, 7Ote, 2Tt - 18 var. Metstak² 54
A₄a₃*.	Punane pullike, jõhvist lõake, ise nagu kuremarjake? Jõhvikas Sim 1978 (E. Lips) Sim, Ran - 2 var.
A₄a₄*.	Punane pullike, jõhvine lõake, ise justkui kuremarjake? [Kuremarjake] Võn 1960 (L. Järvemäe, I. Sarv) Võn, VLk - 2 var.
A₄a₅*.	Punane pullike, jõhvist lõake, kuremarjake mättä pääl? Kuremari ongi Pst 1921 (O. Loorits) Hel, Pst, Har - 3 var.
A₄b₁*.	Punane pullike, jõhvist lõake, ise kuremarjaterake? [Kuremarjaterake] Vil 1970 (O. Kõiva) 2Vil, Ksi, 3Trt - 6 var.
A₄b₂*.	Punane pullike, jõhvist lõake, isi justku kuremarjateräke? [Kuremarjateräke] KJn 1923 (M. Sander) Vil, Kõp, 3KJn, Äks, Trt - 7 var.
A₄b₃.	Punane pullike, jõhvist lõake, kuremarjaterake? [Kuremarjaterake] Pil 1993 (A. Korb) Trv, SJn, Pil, Tt - 4 var.
A₄c+.	Verrev pullikõnõ, jõhvinõ lõiakõnõ, kurõmarjakõnõ? [Kurõmarjakõnõ] Rõu 1932 (S. Tanning) Hls, Rõu - 2 var.
A₅a₁.	Verrev lehmäkene, jõhvine lõiakõnõ? Kurõmari Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Võn, Ote, Kan, 2Urv, Urv v. Krl, 4Krl, 9Har, 10Rõu, Vru, 4Plv, 2Räp, 5Vas, Vas v. Se, 50Se, Lut - 93 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (49); • LMr 133 (231-232)
A₅a₂*.	Verrev lehmäkene, a' ihvinõ lõiakene? Kurõmari Se 1935 (A. Kits) Krl, Se - 2 var.
A₅a₃.	Õhvinõ lõiakõnõ, verrev lehmäkene? Kurõmari Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
A₅a₄*.	Verrev, verrev lihmäkene, jiuhkõnõ lõiakõnõ? Kurõmar'akõnõ Lut 1927 (P. Voolaine) Se, Lut - 2 var.
A₅a₅.	Verrev lehm, jõhvine lõig? Kuremari Ote 1895 (E. Palm) Ote, Kan, 3Plv, 2Räp, Tt - 8 var. • Wied. 294; E EM 178 (1734); E EM² 153 (2248)
A₅b₁*.	Punanõ lehmäkene, jõhvinõ lõiakene? Kuremarja' Plv 1966 (E. ja H. Tampere) Trm, Kan, Har, Rõu, 2Plv, Se - 7 var.
A₅b₂.	Punane lehmake ja ihvanõ lõiakõnõ? Kurõmari Se 1938 (V. Uibomägi)
A₅b₃.	Punane lehm, jõhvine lõig? Kuremari Räp 1895 (R. Kirotof)
A₆.	Verrev õhvakõnõ, jõhvinõ lõiakõnõ? Kurõmari Se 1929 (V. Savala) Kan, 6Se - 7 var.
A₇.	Väike verrev vasikake, jõhvine lõiake? Kuremari Võn 1889 (T. Lätti)
A₈+.	Kirriv linnukõnõ, jõhvinõ lõiakõnõ? Kuremari Rõu 1896 (G. Raup) PJg, San, Rõu - 3 var.
B.	Verev lehmäkene, šolgane lõiakene? Kurõmari Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (230)
C.	Punane punnik ja nahkne lõake? Jõhvikas Tõs 1890 (M. Kirikall)
D.	Verrev lehmäkene, hal'as lõiakõnõ? Kurõmari Se 1935 (A. Jänessoo)
E.	Verrev lehmõkõne, kullane lõjakõne? Kuremari Se 1937 (P. Tammepuu)
F.	Punane härg, hall lõõg? Jõhvikas Hää 1889 (E. Grant)
G.	Verrev lehmäkene, must lõiakõnõ? Kurõmari Se 1936 (A. Tammeorg)
H.	Verrev lehmäkene, valge lõiakõnõ? Kuremari Se 1950 (R. Viidalepp)
I.	Punane pull, kasteheinast lõõg? Jõhvikas Pil 1888 (S. Käär)
Ja.	Verrev õhvakõ, jõhvine hand? Kuremari Vas 1888 (C. Lenzius)
Jb.	Verrev lehmäkene, jõhvine hannakõne? Kuremari San 1925 (E. Päss) San, Rõu - 2 var.
Jc.	Punane pullikene, jõhvine hannakene? Kuremari Ote 1931 (A. Okas)
Jd.	Punane pullike, jõhvine sabake? Kuremari Ta 1932 (L. Zirk)
Je.	Punane pullike, jõhvine sabake, kuremarjaterake? Jõhvikas As 1993 (A. Tuisk)
K.	Punane härjake, jõhvine nöörike? Jõhvikas Amb v. JMd 1937 (S. Aio)
L.	Punane pullike, jõhvist vaiake? Kuremari Trt 1930 (M. Sika)
M*.	Punane pullike, jõhvist kütke? Kuremari Pal 1896 (M. Kitznik) Kuu, 2Lai, Pal, 4Trm - 8 var.
N*.	Punane härg ja kasteheinast kütke? Jõhvikas Tür 1888 (M. Tults) Tür, Kos - 2 var.
O.	Punane pull ja kasteheina kütkes? Jõhvikas Mih 1888 (H. Perkson)
P.	Verrev lehmakene, jõhvinõ lõiakõnõ, süü läbi aia läätsi? Päiv paistus läbi aia Se 1933 (A. Tammeorg) 2Se - 2 var. Kontam.: = 2485D
Vrd.	1230 2486Fa
1737.	PUNANE PUPPIS POISIKE, SÜLI SAIAKAKKA TÄIS? Kibusemari - 0+2+3+2 = 7 (7) var.
a*.	Punane puppis poisike, süli saiakakka täis? Kibusemari Muh 1949 (S. Lätt) Jäm, Muh - 2 var.
b.	Pisike punane puppis poiss, seest saiakakku täis? Kibuvitsamari Muh 1954 (U. Liik)
c.	Suur punane pullis poiss, seest saiakakkusi täis? Kibuspuumari Kaa 1937 (A. Toomessalu)
d.	Pisike valge pappis poiss, seest saiakakku täis? Pähes (pähkel) Kaa 1937 (A. Toomessalu)
e.	Puna puppis poiss, seest valget kakka täis? Kibuvitsamari Muh 1936 (L. Uusküla)
f.	Punane puppis poisike, sihest s[itt]a täisikene? Kibusemari HMd 1895 (A. Melsas)
Vrd.	2431G₁a
1738.	PUNANE PUU, ROHILTSED HARUD? Purgant - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Hls 1888 (P. Ruubel)
1739.	PUNANE PÕLD, MUSTAD VEERED? Vammus - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vil 1892 (H. Niggol)
Vrd.	1740
1740.	PUNANE PÕLD, VALGE KARI? Suu ja hambad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VMr 1890 (J. Reise)
Vrd.	1739 1995 2385H₁a
1741.	PUNANE SÄRK, MUST IHU, VEDEL SÜDA? Tuli, pada, vesi - 0 (4) var. J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst Metstak 12 ja 33 (79); Metstak² 26 ja 27; E EM² 112 (1563)
1742.	PUNANE VAANAS, SIIDIKERA SEES? Maan - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Punane vaanas, siidikera sees? Maan Tor 1889 (C. Tults)
b.	Sinine vaanas, siidikera sees? Maanilill Tor 1889 (J. Tilk)
1743.	PUNANE VIHKAB MUSTA, MUST VIHKAB PUNAST, ÜHED VIHAMEHED MÕLEMAD? Tuli ja vesi - 0 (2) var. J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst E EM² 112 (1567)
1744.	PUNANE ÕRS VALGEID KANU TÄIS? Hambad - 3+67+26+34 = 130 (208) var.
A₁a₁.	Punane õrs valgeid kanu täis? Hambad Tor 1889 (M. Tohv) Hlj, Jõe, Vig, Han, Lih, Phl, Kaa, Pha?, 2Tõs, Aud, 2Vän, Tor, 3Pär, 2Hää, Saa, 3Hls, Krk, Trv, Pst, Vil, 3SJn - 30 var. E EM 128 (1183); E EM² 112 (1552); Loorits VrP 24 ja 26 (4); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 24 ja 26 (4); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (4); Taev-Mihkla 51; Pioneer nr. 11 ja 12 (1949) lk-ta (3)
A₁a₂.	Punane õrs ja valgid kanu täis? Hambad Hls 1893 (M. Kuum) Tor v. SJn, Hls - 2 var.
A₁a₃.	Punane õrreke valgid kanu täis? Igime ja hamba Hls 1887 (M. Järve) Hls, Pst - 2 var.
A₁a₄.	Punast õrred valgeid kanu täis? Hambad Pär 1888 (M. Oiderman)
A₁b₁.	Valged kanad punasel õrrel? Hambad Lai 1897 (H. Asper) Iis, 2Rak, Sim, VMr, JJn, Kuu, 4Tln, Vig, Tõs, Tor, Saa, Krk, 2Hel, 3Trv, Vil, SJn v. Ote, KJn, Pil, 4Lai, 2Pal, Trm, 4Trt, Kam, Ote, 2As - 40 var. Bergm. 17 (6); E EM 169 (1634); E EM² 147 (2126); ÜÕÕ 133 (6); Mihkla-Tedre 57; Praakli V 70 (2); Kuut VI (1960) 214 (4); Mihkla-Tedre EK⁹ 21; Hiie-Müürsepp IV/I 77 ja 80 (5)
A₁b₂*.	Valged kanad punase õrre peal? Hammad Vig 1889 (A. K. Saalist) Rkv, Vig, Pal - 3 var.
A₁c*.	Valged kanakesed magavad punasel õrrel? Hambad Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann) Tõs, Pst v. Pil, Trt - 3 var.
A₁d.	Mitu valget kana ühe punase õrre peal? Hambad suus TMr 1926 (L. Berg)
A₁e₁*.	Punane õrs, valged kanad? Hambad Han 1889 (A. Reimann) Han, Tõs, 2Hel, Tt - 5 var.
A₁e₂*.	Punane õrs ja valged kanad? Hambad ja hambaigemed Aud 1893 (J. Sauga) Aud, Pär, Pst, Pil - 4 var.
A₁f.	Valged kanad, punased õrred? Hambad Lai 1926 (H. Nigul) Lai, Trm - 2 var.
A₂a₁*.	Punane kõrend valgeid kanu täis? Hambad suus Trv 1889 (J. Käger) Iis, Sim, JJn, Tor, 3Trv - 7 var.
A₂a₂.	Punane kõrendik valgeid kanasi täis? Hambad Pst 1936 (L. Köögardal)
A₂b.	Kõver punane kõrent valgeid kanu täis? Hambad Vil 1894 (A. Suurkask)
A₃+.	Valged kanad punasel pennil? Hambad Kuu 1974/6 (M. Must) Kuu, Pha?, Tõs, Hls - 4 var.
B₁a.	Punane õrs valgeid lambaid täis? Hambad ja igemed PJg dat-ta (anon)
B₁b.	Valged lambad punasel õrrel? Suu Kuu 1935 (H. Meimer)
B₂.	Punane kõrend valgeid lammid täis? Hammad suus Vil 1894 (H. Niggol)
B₃*.	Punane laut, valgeid lambaid laut täis? Suu ja hambad Jäm 1977 (A. Tõnnson) Jäm, Saa - 2 var. Lasteleht nr. 2 (1907) 32 (2) Vrd. 987
Ca.	Kaks punast õrt valgi kanu täis? Igemed ja hambad Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Vig, Aud, Tor, 3Saa, Pst, Vil, 2SJn, KJn, Äks - 13 var. Metstak 8 ja 32 (12); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (6); Metstak² 10 ja 11 Kontam.: = 533Ja
Cb.	Kaks punast kõrendat valgeid kanu täis? Hambad Vän 1889 (J. Tammann) Kos, Sa, PJg, Vän - 4 var. Kontam.: = 533Jb
Cc.	Kaks punast ort valgid hanne täis? Hambad Nõo 1888 (P. Unt) Kontam.: = 533Jc
1745.	PUNASELT PANED VETTE, MUSTALT VÕTAD VÄLJA? Tuline süsi - 0+10+0+0 = 10 (30) var.
A₁a.	1) Punaselt paned vette, mustalt võtad välja? Tuline süsi Vän 1889 (J. Tammann) 2) Pane vette punane, võta välja must? Tulesüsi Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Kuu, Vän, Saa - 3 var. E EM² 112 (1570)
A₁b.	Punaselt visatakse vette, mustalt võetakse välja? Süsi Vai 1889 (H. Masing)
A₁c.	Punaselt pista sisse, mustalt tõmma välja? Pistetakse tuletukk vette Rak 1892 (J. Lilienbach)
A₁d.	Punaselt pistad sisse, mustalt võtad välja? Süsi JJn 1897 (J. A. Rehberg)
A₂a*.	Punaselt pannakse vette, võetasse vällä, must kui muld? Tulesüsid Jõh 1891 (A. Tõnurist) Redlich 106 ja 107 (34)
A₂b.	Visatakse vette punane kui kuld, võetakse välja must kui muld? Süsi Trv 1893 (J. Kuusk)
B.	Punaselt viiakse välja, mustalt tuuakse tagasi? Tulesüsi VMr 1888 (J. Koit) E EM 129 (1197); Kmpm. KH 44; Kmpm. KLr 359; E EM² 112 (1569); Kmpm. KLr II⁶ 348; Remmel-Ordlik 176 (2); Hellerma V-VIII 115; Õunapuu VII 19 (4) Vrd. 2519A₁a₃
C.	Läheb vette punane, tuleb välja must? Vähk Prn 1901 (A. Gärtner)
Vrd.	1301
1746.	PUNAST SÖÖB JA MUSTA SITUB? Piip - 1+1+1+0 = 3 (4) var.
A.	Punast sööb ja musta situb? Piip Hel 1874 (A. Wahlberg)
B+.	Puust härg, vasked sarved, rusked sööb ja musta situb? Piip Khk 1937 (L. Köögardal) Khk, Jäm - 2 var.
1747.	PUNDA IST OSSA PÄÄL, MUNDA LÄÄ SÖÖ ÄRÄ? Lumi, vihm - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hel 1889 (G. Habicht)
1748.	PUNDER PUUS, MANDER MAAS, HINDREK ALL HEINAMAAL? Pähkel, maasik ja heinputkes - 4+77+19+7 = 107 (139) var.
A.	Purk puus, Mart maas, Andres all aaikus [sic!], köster kõrge mäe otsas? Viljakuhela valmistamise ajal Ksi 1889 (H. Paap)
B.	Purk puun, mark maan, kiider-kaader kaasmann, Hendrik üles liik-look? Tuli, suits, külm, soe Pst 1889 (H. Henno)
Ca.	Märk maas, purk puus, Hindrik all heinamaal? Puu, pähkel, heinputk Pal 1888 (H. Maasen) Vrd. 1707F₅a*
Cb.	Purk puus, mark muas ja Indrek all heinamaal? Pähkel, maasikas, putk Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
Cc.	Purk puus, murk maas, Hindrek üksi heinamaal? Leht, maasik, kuhi Pil 1889 (J. Kärsten)
Da.	Mart maas, Peeter puus, Hindrek ripub taevas? Tapuvääne Pai 1893 (A. Hanson)
Db.	Mart maas, Peeter puus, Hindrik hilpub taeva all? Humal JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ea.	Purt puus, Mart maas, Hendrek tikub taevasse? Humalas Vän 1897 (E. Tetsmann)
Eb.	Mart maas, part puus, Hendrek üksi heinamaal? Maasikas, pähkel, heinputk Tõs 1890 (M. Kirikall)
Fa₁.	Purke puuh, marke maah, Hindrik taivah? Orav, huss ja kuu Se 1938 (A. Tubli) 5Se - 5 var.
Fa₂.	Purk puus, mark maas, Indrek lips taevas? Puuleht, rohi, tuul KJn 1890 (A. Pihlak)
Fa₃.	Purke puuh, marke maah, Hindrik hella taivah? [Lahendus puudub] Se 1937 (P. Tammepuu)
Fb.	Marke ommõ maah, purke ommõ puuh, Hindrik taivah üleveh? Sammõl, orrav ja kuu taivah üleveh Se 1934 (A. Kits)
Ga.	Purge puuh, marge maah ja Toomas taivah? Orrav, pini, täht Se 1912 (S. Duplevski)
Gb.	Purge puuh, marge maah, Toomas torre taivah? Orav, äke, kuu Se 1924 (H. Jänes) 2Se - 2 var.
H.	Purge puuh, margõ maah, vana Tanno lüü taivah tandsu? Kägo, vagel ja kuu Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
I.	Marge maah, purge puuh, Mats maka maa pääl? [Lahendus puudub] Se 1927 (P. Voolaine)
J.	Pudilad puus, madilad maas, Peeter pitka heinamaal? Pähal, lehed, heinputke Muh 1888 (T. Kuusik) E EM 127 (1171); E EM² 111 (1537); Nurmik II 22 (3)
K.	Punder puus, mander maas, Hans all heinamaal? Pähkel, maasikas ja heinputk Kos 1892 (T. Wiedemann)
L.	Punder puus, mander maas, tinder-tander taevas, Hindrik all heinamaal? Tähed taevas, heinputk VMr 1890 (J. Palm)
M₁a₁.	1) Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal? Pähkel, maasikas, kullerkupp JJn v. Koe 1928 (K. Böckler) 2) Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal? Heinputk HJn 1888 (N. Jegorov) 3) Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal? Pähkel, maasik ja heinputkes Kuu u. 1890 (J. Einstruck) 4Jõh, Rak, VJg, JJn v. Koe, 2Kuu, Jõe, HJn, HMd v. Ris, MMg - 13 var.
M₁a₂*.	1) Punder puus ja mander maas, Hindrek all heinamaal? Heinaputk Jõe 1888 (H. Tutar) 2) Punder puus ja mander maas, Indrik all heinamaal? Pähkel on puus puntras, mantsikad maas, Indrik all heinamaal on heinputk Lüg 1939 (M. Koppel) Vi, 2Lüg, VNg, Rak, Kuu, Jõe, Vig, TMr - 9 var.
M₁a₃.	Punder puus, mander maas, Hindrek alasti heinamaas? Pähkel, maasikas, heinputk Juu 1888 (J. Valdt)
M₁b.	Mander maas, pinder puus, Hindrek all heinamaal? Maasikas, pähel, heinputk Hlj 1890 (J. A. Rehberg)
M₁c.	Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal, kaapkübar pääs? Pähkel puus, maasik maas, heinaputk all heinamaal Rak 1905 (K. Holm) Vrd. 692 1659
M₂.	Punder puus, mander maas, linder all heinamaal? Pähkel Lüg 1935 (A. Pärtman)
M₃.	Punder puis, mander mais, Indrikson all heinamaiks [sic!]? Heinputk Lih 1949 (Ü. Kreek)
M₄a.	Pundre puun, mandre maan, Hendrik hainamaa pääl? Orrav, siug, hainakuhi Rõn 1888 (A. Andrei)
M₄b.	Pundre puun, mandre maan, Hendrik istus hainamaal? Ubin, mari, hainakuhi Ote 1892 (J. Ainson) Ote, Räp - 2 var.
N₁a₁.	Pundrik puus, mandrik maas, Hindrek all heinamaal? Pähkel, maasikas ja heinapill Jõe 1878 (F. Matson) 2Jõh, 3Hlj, Rak, 2Jõe, Tln, MMg, Võ? - 11 var.
N₁a₂.	Pundrik puun, mandrik maan, vana Endrik hainamaal? Pähkme, maasik, pütsik Nõo 1889 (J. Amberg)
N₁b₁.	Mantrik maas, puntrik puus, Hindrek all heinamaal? Maasikas, pähkel, heinputk Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
N₁b₂.	Hindrik kesket heinamaad, Pundrik puus, mändrik mäes? Heinputk, pähkel, maasikas Juu 1890 (J. Trull)
N₂.	Pudrik puus, matrik maas, Hindrik all heinamaal? Urb puu otsas, madu maas ja heinakuhi heinamaal MMg 1889 (A. Vuks)
N₃.	Puntrik puus, matar maas, pikk Hindrik all heinamaal? Pähklikobar puus, uss muas ja heinputk Trm 1967 (J. Sildvee)
Oa.	Pundel puus, mandel maas, Hindrek all heinamaal? Heinputk Kuu 1909 (A. Ploompuu) Sim, Kuu, Vig, Äks - 4 var. E EM 129 (1198); E EM² 112 (1571)
Ob*.	Pundel puus ja mandel maas, Indrek all heinamaal? Pähkal, maasik ja heinakuhi Hlj 1893 (I. Lootus) Hlj, Koe - 2 var.
P.	Puntsik puus, mantsik maas, Hindrek all heinamaal? Pähkel, maasikas, heinputk Hlj 1899 (N. Traks)
Q.	Punglid puus, manglid maas, pikk Hindrek all heinamaal? Pähklid, maasikad ja heinputk Kuu 1937/8 (I. Lehesalu)
Ra.	Peeter puis, maater mais, Hendrek all heinamaal? Pähkel, maasikas ja heinaputk Tõs 1893 (J. Öövel)
Rb.	Peder puus, mader maas, Hendrek all heinamaal? Putk Tõs 1889 (M. Kampmann)
S.	Munder muus ja mander maas, Hindrek all heinamaas? Moolokas, maasikas ja heinputkes Ris 1889 (J. ja T. Asper)
Z₁a.	Purge puuh, marge maah? Orrav pedäjäh, huss pedäjä all Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Z₁b.	Marge maah, purge puuh? Pini ja orrav Se 1888 (H. Prants)
Z₂.	Punter puus, manter maas? Pähkel, maasikas HJn 1889 (H. Tiidermann)
Z₃.	Pundrik puus ja mandrik maas? Heinaputke Vai 1889 (H. Masing)
Ta.	Hindrik all heinamaal? Heinasaat Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Tb.	Pikk Hindrik heinamaal? Heinputk Trm 1896 (E. Soodla)
Tc₁.	Alasti Hindrek all heinamaal? Kuhjaora (= emapuu) Mih 1889 (H. Perkson)
Tc₂.	Endrik alasti heina sees? Heinputk Muh 1896 (H. Laipmann)
Td.	Hidrik all heinamaal kähara juustega? Putk Iis 1888 (A. Valter)
Te.	Hindrek all heinamaal, tops pealael? Heinputkes Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Tf.	Endrik istub hainamaal, kaabukübär pään? Hainaküin Ote 1889 (J. Kivisaar) Vrd. 1064
Tg.	Endrik sais küüräkile, küpär pään? Pütsk San 1893 (J. Tammemägi)
U.	Väikene Hans saisab hainamaa pääl, kuldkübar pään? Pütsk San 1888 (P. Koolmeister) Vrd. 1099B
V₁.	Kukrik kuusikus, taprik tammikus, hele kell põõsa sees, Hendrek üksi heinamaal? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann) Kontam.: = keerdküsimus
V₂.	Pudrik puus, madrik maas, vilepill põõsas, kilep kuusikus, Hindrik all heinamaal? Pähkel, maasikamari, madu, siin, putk MMg 1889 (H. Rätsepp) Kontam.: = keerdküsimus
V₃a₁.	Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal, kire pill põesas? Pähkel, jõhvikas, heinputk, maduuss Kad 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kad - 2 var. Kontam.: = keerdküsimus
V₃a₂.	Punder puus, mander maas, Hindrik all heinamaal, vilepill põõsa all? Pähkel, maasikas, putk, uss MMg 1889 (H. Ostrat) Kontam.: = keerdküsimus
V₃a₃.	Mander maas, punder puus, sirepill põesas, Hindrik all heinamaa[l]? Rohi, leht, uss ja hunt Kad 1897 (A. K. Kivi) Kontam.: = keerdküsimus
V₃b.	Punder puus ja matter maas, vilepill põõsas ja Hindrik all heinamaal? Pähkel, mari, uss, putk MMg 1888 (A. Artis) Kontam.: = keerdküsimus
V₃c.	Pundar puus, madrik maas, vilepill põõsas, Hindrik all heinamaal? Pähkel, marjatera, maduuss ja heinputk Pal 1889 (E. Uus) Kontam.: = keerdküsimus
V₃d.	Mandel maas, pundel puus, Hindrek all heinamaal, sile saba silla all? Rohi, lehed, putk ja kala Kad 1899 (A. K. Kivi) Kontam.: = keerdküsimus
V₄a.	Indrik all heinamaal, vilepill põõsas? Putkrohi, uss põõsas Äks 1980 (A. Korb) Kontam.: = keerdküsimus
V₄b.	Keega-kääga põõsas, Hendrik istub heinamaal? Uss ja vikat Pil 1888/9 (T. Kiimann) Kontam.: = keerdküsimus
W.	Hindrik heenamaal, vilepill põesas, kanamuna kannu ots? Hindrik heinamaal on putke, vilepill põõsas on uss, kanamuna kannu ots on seen Äks 1888 (H. J. Treifeldt) Kontam.: = 2221L keerdküsimus
Vrd.	1058 1508
1749.	PUNNSILM PUUOKSTE VAHEL? Meesterahva asi - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Pil 1993 (M. Hiiemäe)
1750.	PUNTJAD PALED, NONJAS NINA, HARVA HINGAB? Perse - 0+1+0+0 = 1 (1) var. PJg 1888 (J. Reinson)
1751.	PUPSAKAD PALGED JA PAHA HINGEHAIS? [Lahendus puudub] - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Jõh 1937 (A. Hallik)
Vrd.	nlj: AT 1456
1752.	PUTS MAAS, TÜRA KESKEL? Kuhjalava - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Krk 1936 (M. Sarv)
Vrd.	1753 1780
1753.	PUTS PÕRANDAL, TÜRAD TÜKIVAD KALLALE? Supikauss ja lusikad - 0+8+5+0 = 13 (14) var.
A₁.	Puts istukille maas, türad töögivad kallal? Supikauss ja lusikad Kos 1892 (T. Wiedemann)
A₂.	Puts põigiti maas, türad torgivad sisse? Kausis lusikad Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A₃a*.	Puts põhjuli maas, türad tongivad sees? Supi söömine kausist Pee 1927 (R. Viidebaum) 2Pee - 2 var.
A₃b.	Puts põhjuli moas, türad tõõgivad sees? Lusikad käivad söögi aeg kausis Koe 1890/3 (H. Schultz)
A₄a.	Puts põrandal, türad tükivad kallale? Supikauss ja lusikad Äks 1926 (P. Berg)
A₄b.	Üits puts põrmandul, kaks türa töökivad? Kirve ihumine tahu peal Kuu 1892 (H. Lohk)
A₄c.	Puts põrmandal, türad jooksevad ümber? Kauss ja lusikad VMr 1888 (J. Koit)
A₄d.	Puts põrandal, vaesed türad vahivad juures? Kauss ja lusikad Ksi 1926 (P. Berg)
A₄e.	Üks puts põrandal ja kõik saevad sisse? Leemekauss Kos 1892 (T. Wiedemann)
A₄f.	Üks v[it]t põrandal, kõik m[unni]d sees? Lusikad, vaagnad HJn 1895 (J. Tannenthal)
B.	Kõik türad tüögivad ühte auku? Pudrusilma kastmine Rak 1892? (J. Lilienbach)
C.	Üks puts, üheksa türa? Vaagen ja lusikad Jõe 1889 (H. Redlich)
Vrd.	1752 1822
1754.	PUTSITÄÜS SUURMIT? Maagõ kukk - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1930 (V. Ruusamägi)
1755.	PUTUKAS RONIB PUHTA PEAL, PUNASED SUOLED KÕHTUS? Triikraud - 0 (2) var. A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst E EM² 113 (1572)
Vrd.	2439
1756.	PUU ALL, LIHA PÄÄL? Sängüh maadas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Puu all, liha pääl? Sängüh maadas Vas 1903 (J. Jakobson)
b.	All on puu, pääl on liha? Inimene istub tooli pääl Saa 1896 (J. A. Kangur)
Vrd.	728 1021 1388 1757 2107
1757.	PUU ALL, PURRE PEAL? Prees - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ksi 1889 (M. Mauer)
Vrd.	106A7a 459N* 1756 2785
1758.	PUU KUMULI TARE LÄVE ALL? Kõht - 1+0+0+0 = 1 (3) var. Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.	832Gb₁ 1295Nb
1759.	PUU PIKKUNE, PILLIROO JÄMEDUNE? Puu süda - 10+245+95+25 = 375 (531) var.
A₁a₁.	1) Puu pikkune, pilliroo jämedune? Puu süda Ksi 1926 (P. Berg) 2) Puu pikkune, pilliroo jämedune? Tapud PJg 1928 (V. Erm) 3) Puu pikune, pilliroo jämune? Puu süda Trv 1889 (J. Käger) Vai, Lüg, Hlj, VJg, 3Sim, 5VMr, Amb, 3JJn, Koe, 3Pee, 2Tür, Tür v. Juu, Kuu, HJn, 2Jür, Juu, Kei, 3Vig, Mih, Var, Lih, Vll, Muh, 2Tõs, 2PJg, 2Vän, 5Tor, 4Pär, Saa, Hel, 7Trv, Pst, Kõp, 2SJn, 2KJn, Pil, 3Ksi, Lai, Trm, Kod, 3MMg, Äks, TMr, 2Trt, Rõn, San, Tt - 84 var. Beitr. III (1814) 116 (2); Lönnrot 159; Ahlqvist 74; E EM 129 (1204); E EM² 113 (1581); Nugis 293 ja 314 (197); ÜÕÕ 120 (6); Metstak² 53
A₁a₂.	Puu pikune ja pilliroo jämune? Puu süda Saa 1930 (A. Räägel) Iis, Kad, Amb, JMd v. Amb, Kul, Ans v. Jäm, Muh, Tõs, PJg, Vän, 2Tor, Prn, 2Saa, Pil, Plv - 17 var. • Beitr. VI (1816) 51 (7); Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (16)
A₁b₁.	Pilliroo jämedune, puu pikkune? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
A₁b₂.	Roo jämune, puu pikkune? Tapuvene Kär 1889 (J. Mändmets)
A₁c₁.	Puu pikkus, pilliroo jämedus? Puu süda Lai 1904 (J. Ermann) Vi, 2Vai, 5Jõh, 4Iis, Hlj, JJn, 5Kuu, Ris, Var, Pöi?, Tõs, Krk, Pst, 3Vil, 4SJn, 5KJn, 4Pil, 2Plt, Ta, 5Lai, Pal, 2Trm, 2Äks, Ran, Vlg, Tt - 57 var. Wied. 285; • Mötleja 24 ja 54 (101); Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (16)
A₁c₂*.	Puu pikkus ja pilliruo jämejus? Puu süda Kuu 1937 (R. Põldmäe) VJg, 2Kuu, Hää, Pst v. Pil, Vil, Plt, Trm - 8 var.
A₁d.	Pilliroo jämedus ja puu pikkus? Puu süda Jõh 1892 (T. Wiedemann)
A₁e*.	Puu pikku, pilliroo jämmu? Puu süda Pil 1888 (T. Sander) Saa, 2Hel, 2Trv, Pil - 6 var.
A₁f+.	1) Pikk kui puu, jäme kui pilliroog? Puu süda HJn 1889 (H. Tiidermann) 2) Puu pikkus, pilliroo peenus? Puu süda Hlj 1895 (A. Raid) 3) Puu pikune, pilliroo arvoline? Puu süa Plv 1890 (J. Tobre) 2Hlj, HJn, Vl, Plv - 5 var.
A₂.	Pika puu pikune, pilliroo jämune? Puu süda Rõn 1930 (J. Aab) Kuu, Rõn - 2 var.
A₃.	Suure puu pitkune, pilliroo jämedune? Puu süda Muh 1888 (T. Kuusik)
A₄.	Mitme puu pikkune, pilliroo jämedune? Puu süda Tõs 1921 (S. Lind)
A₅a.	Igä puu pikku, pilliruu jämmu? Puu süä San 1888 (K. Gross) Sim, Muh, San - 3 var.
A₅b.	Pilliroo jämedune, iga puu pikkune? Puu süda Kos 1891 (J. Härg)
A₆a*.	Mõtsapuu pikune, pilliruu jämune? Puu süä Pst 1889 (J. Ainson) Hää, 8Hls, 4Krk, Hel, 2Trv, 7Pst, 2Nõo, Tt - 26 var. Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (7)
A₆b.	Pilliruu jämmune, mõtsapuu pikune? Puu südä Hls 1887 (M. Järve) 2Hls, Krk, Pst - 4 var.
A₆c.	Pilliroo jämedus, metsapuu pikus? Puu süda Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A₇*.	Metsa pitkune ja pilliroo jämedune? Puu süda Ris 1888 (J. Truusmann) JJn, Ris - 2 var.
A₈.	Kõikide puude pitkune, pilliroo jämedune? Puu süda Muh 1949 (S. Lätt) Kad, Han, Muh - 3 var.
A₉.	Teiste puude pikkune, pilliroo jämedune? Puu süda Kse 1889 (K. Karu) Kse, Võn - 2 var.
A₁₀a₁*.	Muude puie piiunõ, pilliruu jämmune? Puu süä Räp 1889 (J. Poolakess) Pär, 2Saa, Saa?, Plv, 2Räp - 7 var.
A₁₀a₂*.	1) Muu puu pikune, pilliruu jämune? Puu süda Ote 1889 (J. Kivisaar) 2) Muu puu piiune, pilliruu jämmüne? Puu südä Võn 1889 (T. Lätti) 3) Muu puu piu', pilliruu jämmü'? Puu südä Räp 1953 (S. Kaarheit) Jõe, Hää, 2Saa, 3Trv, Kod, 2TMr, 8Võn, 3Kam, Nõo v. Ote, Puh, Rõn v. San, 5Ote, 3San, 6Kan, 5Urv, Urv v. Krl, 3Krl, 2Har, 5Rõu, Räp, 2Vas, 3Se, Tt - 61 var. Vrd. 1610E₄g
A₁₀b.	Pilliroo jämmune, muu puu piiune? Puu südä Urv 1890 (J. Teder) Rõn, Urv - 2 var.
B₁a*.	1) Muu puu pitunõ, kistavarre jämmüne? Puu süda Rõu 1896 (G. Raup) 2) Muu puu pitukõnõ, kistavarrõ jämmekene? Puu süä Rõu 1896 (H. Treu) 3) Muu puu piukõnõ, kistavarrõ jämmükene? Puu süä Se 1977 (P. Hagu) Võn, 6Rõu, 3Vas, Vas v. Se, 37Se, Lut, Kra - 50 var. • LMr 129 (117); • KMr 125 (14)
B₁b.	Muu puu piutus, kistavarrõ jämmütüs? Puu süä Se 1932 (A. Nurmetu)
B₂.	Kõiki puie pikune, kistavarrõ jämmükene? Puu süä Se 1927 (V. Ruusamägi)
B₃.	Nii pikk om, ku pikä puu innõ omma, aga kistavarrõ jämmukene? Puu süä Se 1936 (A. Raadla)
B₄.	Muude puude pitkune, kettervarre jämedune? Puu süda Khn 1889 (A. Lepik)
C₁.	Teiste puude pitkune, õmmuslõnga jämmune? Puu süda Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 288; E EM 151 (1436); E EM² 131 (1878); E MM 16 ja 45 (244); E MM² 16 ja 48 (247); Raud KL III 214 (27); Raud VMj 214 (27); E MM³ 13 ja 39 (247)
C₂.	Muude puude pikune, õmmuslõnga jämune? Humalas Pöi 1902 (J. Prooses) E EM² 95 (1258)
C₃.	Kiikidä puudä pekkos, õmbloslõnga jämos? Puu süda Phl 1889 (J. Mey)
D₁a₁.	Hiirehänna jämus, kõikide puude pikkus? Puu süda Emm 1939 (E. Ennist) Rei, 2Emm - 3 var.
D₁a₂.	Hiirehänna jämus ja kõikide puude pikus? Puu süda Emm 1939 (E. Ennist) Käi, 2Emm - 3 var.
D₁b.	Kõikide puude pikkus, hiirehänna jämus? Puu süda Phl 1937 (E. Steinberg) Phl - 2 var.
D₁c.	Hiirisaba jämune, keige puu pitkune? Puu süda Kaa 1889 (J. Koppel)
D₂.	Hiirehänna jämus ja metsapuude pikus? Puu süda Emm 1939 (E. Ennist)
E₁a.	Rotihänna jämune, keikide puude pitkune? Puu süda Kär 1890 (J. Mändmets)
E₁b.	Rotisaba jämus, kõikide puude pikkus? Puu süda Käi 1896/7 (J. Sooster)
E₂.	Mis on peenem kui roti saba ja pikem kui kõik metsapuud? Puu süda Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 119 (1084); E EM² 105 (1433); E MM 13 ja 44 (190); E MM² 14 ja 47 (192; E MM³ 11 ja 39 (192)
F₁.	Puu pitkune, kõrre jämune? Puu süda Kär 1898 (T. Sömer) HMd v. Ris, Kär - 2 var.
F₂.	Õlekõrre jämune, keikide puude pitkune? Puu süda Kär 1890 (J. Mändmets)
F₃.	Õlekõrre jämune, iga puu pikkune? Puu süda Sa 1904 (A. Valtin)
F₄.	Pikk kui puu, peenike kui õlekõrs? Puu süda Rõn 1949 (L. Pedajas)
G.	Puu pitkunõ, ruõ jämedunõ? Puu südä Tõs 1890ndad (M. Kurul)
H.	Puu pikune, kasteheina jämedune? Puu süda Lai 1895 (K. Taras)
Ia.	Puu pitkune, pilliroo jämune, ilmas pääv pääle ei pasta? Puu süda Jõe 1878 (F. Matson) Kontam.: = 2775Ca
Ib.	Puu pikkune, pilliroo jämedune, aga ilmaski päikesevalgust ei näe? Puu süda (säsi) Kuu 1964 (O. Jahe) Kontam.: = 2775Cb
Vrd.	1610B₂d
1760.	PUU PÕHJAL LINAKUHI, VASKISE VARDAGA? Koonlalaud, koonal ja varras - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Pst 1888 (J. Leppik) E EM 130 (1205); E EM² 113 (1582)
1761.	PUU TA ON, AGA VARRAST TAAST EI SAA? Humalas - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Hää 1889 (E. Grant)
Vrd.	1615
1762.	PUUST LUUDEL NAHK PEAL, HING SEES? Lõõts - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vän 1894 (E. Tetsmann)
1763.	PUUST MEES JA RAUDSED SUKAD? Ader - 0+5+0+1 = 6 (57) var.
A.	Puine inimene, ravadsõ' jala'? Atr Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (156)
Ba*.	Puust mees ja raudsed sukad? Ader Trt 1895 (A. Rühka) 2Trt - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 188; ÜÕÕ 14 (4); Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Metstak 22 ja 35 (213); Metstak² 59 ja 61; Eas I 194 (285)
Bb.	Puune poiss ja raudsed saapad? Adra VMr 1890 (A. Elken) Vrd. 2356
C.	Puused jalad, raudsed sukad? Adra rauapuu Amb 1889 (J. Ney)
D.	Puust puusad, rauast küüned? Sahk Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 131 (1221); E EM² 114 (1599); Puus. KH 5; RpS nr. 6 (1939) 188; Metstak² 59 ja 61; Eas I 194 (285)
Vrd.	1001 1709 2356B
1764.	PUUST PADA, HEINTEST ROOG? Piip - 0 (23) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 130 (1213); E EM² 114 (1590); E MM 14 ja 45 (202); E MM² 14 ja 48 (204); RpS nr. 6 (1939) 191; Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (20); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (17); E MM³ 11 ja 39 (204)
1765.	PUUST PUKUTIMID, LUUST LUKUTIMID, NAHKSED NIBI-NABINAD? Härjaike - 7+168+73+37 = 285 (363) var.
A₁a₁*.	Puust puigutimid, luust luigutimid, nahksed nibi-nabinad? Härjaike Pil 1993 (A. Korb) Han, Hls, Pst, SJn, 2KJn, Pil, Plt, MMg - 9 var.
A₁a₂*.	Puust puigutimid, luust luigutimid, nahksed on nibu-nabunad? Härg on ikkes KJn 1925 (A. Kruus) JJn v. Koe, Khn, Pst v. Pil, KJn, Lai - 5 var.
A₁a₃*.	Puust puiguti, luust luiguti, nahksed nibid-nabid? Härjaike Var 1938 (L. Roos) Kuu, Var, KJn, Pal - 4 var.
A₁a₄*.	Puust puiguti, luust luiguti, nahast nipunobinad? Härjaike Tor 1889 (M. Tohv) Vai, VMr, Tln, LNg, Tor - 5 var. Metstak² 40 ja 43
A₁b.	Puust puigutumad, luust luigutumad, nahast nibi-nabina rihmad? Ikked JJn 1888 (M. Roosileht)
A₁c.	Puisid puigutemed, luisid luigutemed, nahksid naputemed, tamme takka värava? soll ein Ochsen-Joch oder Backtrog seyn; die Wörter sind meistens fingirt Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 369 (96); KAH EKAl 162 ja 164 (90)
A₂*.	Puust puigud, luust luigud, nahast nipud-napud külgis? Härjad ikkes Mar 1937 (E. Ennist) 2Kuu, Jür, Mar - 4 var.
A₃*.	Puist puigat, luist luigat, nahkine tibu-täbu? Härjäike Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Han, Tor, Äks, Krl - 4 var.
A₄*.	Puust puik, luust luik, nahast nibinad-nabinad? Härjaike Hää 1889 (E. Martinson) Kuu, Mih, PJg, Hää - 4 var. E EM 131 (1216); E EM² 114 (1593)
A₅*.	1) Puust puginad, luust luginad, nahast nigi-naginad? Härjaike MMg 1889 (K. E. Martinson) 2) Puust puginad, luust luginad, nahksed nibi-nabinad? Puulusikad, hambad ja mokad (huuled) KJn 1930 (J. Rätsepp) Kad, VMr, Kuu, Jõe, Trv, Pst, KJn, 3Lai, 2Trm, MMg, Trt, Nõo, Puh, Tt - 17 var. • Ol. Lisa nr. 9 ja 10 (1883) lk-ta
A₆*.	Puust tettu pugunits, luust tettu lugunits, nahk nibi-nabina küllen? Härjaike Nõo 1875 (J. Kerg) Pai, 2Ksi, Nõo - 4 var.
A₇a₁*.	Puust teen pukatimid, luust teen lukatimid, nahast teen nibu-näbisid? Härjäike Kõp 1888 (V. Reiman) Rap, Kõp, 4SJn, SJn v. Pil, Plt - 8 var.
A₇a₂*.	Puust pukutimid, luust lukutimid, nahksed nibi-nabinad? Härjaike SJn 1889 (H. Mikkor) Rak, Tür, Vig, Muh, Tor, Saa, Hls, 4Vil, Kõp, 7SJn, 2KJn, Pil, 2Ksi, Trm, Ote, 2Tt - 28 var.
A₇a₃*.	Puust pukutimned, luust lukutimned, nahksed nibu-nabunad? Härjad ikkes Plt 1889 (G. Seen) VJg, Kei, Pha, Muh, 2Vil, KJn, 6Pil, 2Plt, Trt, Nõo - 17 var.
A₇a₄*.	Puust pukutimid, luust lukutimid, nahast nibu-nabulad? Vokk Pal 1888 (M. Saar) Amb v. JMd, JJn, Koe, Pde, Prn, Pil, 3Plt, Pal, MMg, Ote, 2Tt - 14 var. • Mötleja 25 ja 54 (104); E EM 130 (1207) ja 131 (1217); Rõuk 36 (3); E EM² 113 (1584)
A₇a₅*.	Puust pukuti, luust lukuti, nahast nika-nakati? Kangruteljed PJg 1876 (J. Reinson) VJg, Amb, Tln, Kos, Rap, Pld, Vig, Tõs, PJg, Hls, 2Äks - 12 var.
A₇b*.	Puust pukuti, luust lukuti, emanahast nikuti? Härjaike VNg 1892 (H. Lohk) VNg, HMd v. Ris, Saa - 3 var.
A₇c.	Puist pukatimed, luist lukatimed, nahkadest kokku nabitud? Härjaike Vil 1891 (J. Karus)
A₇d.	Puust pukutimid, luust lukutimid, nahksed nibi-nabinad, käivad kokku kabinal? Härjad ikkes KJn 1888 (J. Koit) Vrd. 1603Äa
A₈.	Puust pukutud, luust lukutud, nahksed nibi-nabinad? Vokk Vil 1936 (L. Köögardal) Vil, KJn - 2 var.
A₉.	Puust pukuke, luust lukuke, nahkest nipenäpeline? Härjaike Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₁₀*.	Puust pukikese, luust lukikese, nahkadse nibinabilise? Vokk Krl 1889 (E. Kornel) Hel, Pst, Äks, Nõo, 4Puh, Krl - 9 var.
A₁₁a*.	Puust puksid, luust luksid, nahk nigunäguline? Voki Tor 1887 (M. Kiisk) PJg, Tor - 2 var. E EM 130 (1215); E EM² 114 (1592)
A₁₁b.	Luised luksid, puised puksid, nahksed venitsed? Kangateled Saa 1939 (M. Lensment)
A₁₂.	Puust tehas puka-paka, luust tehas luka-laka, nahksed nibinad-nabinad? Härjaike TMr 1889 (J. Tootsi) Vrd. 1769B₁a₃
A₁₃*.	Puupoogatsi, luuloogatsi, nahk nibunabulitsi? Härjaike Kan 1888 (J. Väggi) Hls, 2Kan - 3 var.
A₁₄*.	Luust lukutid, puust pulgutid, nahast nibi-nabinad? Kangasuga ja niitsed Juu 1890 (J. Trull) HJn, Juu, Muh, Tor - 4 var.
A₁₅+.	Puust kolgotid ja luust lolgotid, nahast nibi-nabinad? Härjakütke Trm 1895 (J. Tihane) Hlj, Rkv, Trm - 3 var.
A₁₆a₁*.	Puust pulguti, luust lulguti ja nahkaset nipi-napinat? Vergu kutumine: pulguti on käpi, luust lulguti on luust kalts, kus vergusilma suurus vuetta, ja näpput on nie nipi-napinat Jõe 1950 (E. Tael) VMr, Amb, JJn, Jõe, KJn, Ksi, 2MMg - 8 var. EMrd V 73 (13)
A₁₆a₂*.	Luust lulgutimad, puust pulgutimad, nahast nibid-näbid külles? Ike HJn 1889 (H. Tiidermann) Hlj, 2Kuu, HJn, Jür, 3Kos, KJn, eP - 10 var.
A₁₆a₃*.	Puust pulgutid, luust lulgutid ja nahast nigi-naginad? Härjaike Võn 1874 (G. Soo) VJg, 2Sim, VMr, 2Lai, Trm, Võn - 8 var.
A₁₆a₄*.	Puused pulgutimed, luused lulgutimed, nahkased nidi-nadimed? Kangajalad Jõh 1889 (A. Tõnurist) Jõh, Sim, Amb, Krk - 4 var.
A₁₆b*.	Puust pulgutimad, luust lulgutimad, niga-naga nahksed paelad? Ikkejutad ja härja sarved Jõe 1888 (H. Tutar) 2Jõe - 2 var.
A₁₆c.	Puust pulgutimad, luust lulgutimad, nigadi-nagadi nahksed rihmad? Hobuse rakendamine As 1993 (A. Korb)
A₁₇*.	Puust pulgutud, luust lulgutud, nahast lipe-lapitud? Härjaike Trm 1896 (E. Soodla) 2Trm, Trt - 3 var.
A₁₈*.	Puust pulgakesed, luust lulgakesed, nahka nibi-nabinad? Härg ikkes Pal 1888 (M. Uus) Kos, 2Lai, Pal - 4 var.
A₁₉.	Puupulguke, luujulguke, nahkised nide-nädemed? Härjaike Pär 1888 (H. Martinson)
A₂₀*.	Puised pulgad, luised julgad, nahksed nigi-naginad? Härjad, jutad Jür 1889 (K. Angelus) 2Jür - 2 var.
A₂₁.	Luust lulgud, puust pulgud, kaks nahknest nipi-näpi? Härjaige ja pinu Rei 1889 (P. Reikmann)
A₂₂.	Puust pulk, luust julgad, nahksed neupaelad? Härjaike Vän 1889 (J. Tammann)
A₂₃.	Puust pulk ja luust lulk, tagant nahkne nibi-nobiga? Torupill Saa 1888 (P. Sitzka)
A₂₄*.	Puust pulbutsid, luust lulbutsid, nahksed nibi-nabinad? Härjaike MMg 1890 (L. Jakobson) Lai, 2MMg - 3 var.
A₂₅a*.	Puused pullikad, luused lullikad, nahksed nipi-napinad? Härjad ikkes Trm 1895 (S. Sommer) VJg, Trm - 2 var.
A₂₅b*.	Puust puluksed, luust luluksed, nahksed niupaelad? Ike, sarved ja jutad Ris 1896 (J. Niinas) Ris, 3Vän, Tor - 5 var.
A₂₆+.	Puuplukatsi, luulukatsi, nahatse nipi-napi? Härjaike Ote 1895 (C. Lipping) Iis, Ote, San - 3 var.
A₂₇a*.	Puust pudemed, luust ludemed, nahast nidi-nädinäd? Härg ikkes Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Kse, Trm, MMg - 4 var.
A₂₇b.	Luust ludimed, puust pudimed, nahksed vedimed? Härg ja härjaike Ta 1889 (J. Kuusik)
A₂₇c.	Puu pudilõid, luu ludinõid, nahk lidi-ladinaid? Vokk Har 1921/2 (P. Voolaine)
A₂₈*.	Puust pupsud, luust lupsud, nahk nigina nook-naak? Härjaike Pär 1888 (M. Lipmann) Tln, Pär, Saa - 3 var. Vrd. 1769E₂
A₂₉.	Puust puputid, luust luputid, nahast nibingid-nabingid? Härjaike Jür 1896 (A. Suurkask)
A₃₀.	Puust pubinad, luust lubinad, nahksed nibi-nabinad? Söömine Vil 1889 (J. Meomuttel) Vil, Lai - 2 var.
A₃₁*.	Puust pusarad ja luust lusarad ja nahk lidi-lädi? Leiva-astas Mär 1928 (R. Viidebaum) Mär, 4Tõs, Pär - 6 var. Lasteleht nr. 5 (1905) 80 (7)
A₃₂a*.	Puust pusimus, luust lusimus, nahk lidinäd ja lädinäd? Vokk Aud 1931 (H. Tampere) 2Aud - 2 var.
A₃₂b*.	Puune puska, luune luska, nahkne niburits? Härjäike San 1893 (J. Tammemägi) Rõn, San - 2 var.
A₃₂c.	Puune pusi, luune lüsi, nahatse nibinä-näbinä? Vokk Rõn 1967 (A. Mankin)
A₃₃+.	Puust paugutid, luust laugutid, nahast nigi-naginad? Härjaike Sim 1897 (V. Rosenstrauch) Hlj, Sim, Rap, Kei, Kõp, Tt - 6 var.
B*.	Puust pulgakesed, luust lulgakesed, niinest nigi-naginad? Härjaike Lai 1938 (P. Tammepuu) Pai, Lai - 2 var.
Ca.	Puupulgoti, luululgoti, niga-naga nolgoti? Härjo üksik [sic!] Iis 1889 (J. Pikkat)
Cb.	Puust pudemed, luust ludemed, niksat-naksat naburitsid? Härjaikked MMg 1889 (H. Rätsepp)
D*.	Puust pulgutumad, luust lulgutumad, ise nigi-näginad? Looma päitsed Koe 1925 (A. V. Kõrv) 2Koe - 2 var.
E*.	1) Puust pukerdaja, nahast nakerdaja? Vart Amb 1889 (J. Ney) 2) Puustimmit ja pukutimmit, emanahka näkutimmit? Härjad ikkes Noa v. Hii 1888 (J. Lievoh) 3) Puu pugudi-lugudi, nahk nibudi-nabudi? Härjaike Kul 1932 (O. Loorits) Amb, Kul, Noa v. Hii, Lai, Trm, Trt - 6 var.
F.	Puust pukutis, luust lukutis? Härja ike ja härja sarved Kul 1940 (V. Eenveer)
G+.	1) Luust lukutu, puust pukutu, vasknibu vahel? Härjäike Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek) 2) Puised-puised pulgutimad, luised-luised lulgutimad, ilvessed saavad eest vedama? Äästamine? Tt 1901 (A. Raudkell) Trt, Nõo v. Ote, Tt - 3 var.
H₁.	Kaks pead, kaheksa jalga, puust puik, luust luik? Härjad ikkes Vän 1896 (E. Tetsmann) Kontam.: = 580M₅
H₂.	Karu tuleb kalda'asta, [kaks] pääd, [kaheksa] jalga, neli silmä pöllükillä, neli korva kuulatavad, luust luigud ja puust puigud, nahkased nibu-nabulad? Paaris härjäd Kuu 1891 (M. Odenberg) Kontam.: = 580M₁
H₃.	Karu tuleb Kaanemetsast, kaks piad ja kaheksa jalga, puised pulgutid, luised lulgutid, nahkased nigi-näginad? Paar härgi ikkes Hlj 1889 (V. Klaas) Kontam.: = 580M₂
H₄.	Kaks pead, kaheksa jalga, neli silma siiluvad peas, puust pulgutid, luust lulgutid, nahkased nigi-naginad? Härjad ikkes Vai 1889 (H. Masing) Kontam.: = 580M₃
H₅.	Kahte piad ja nelja silma, kaheksat jalga mulda-malda, puust pulgutid, emanahka nakatsid? Paar härgi künnavad Jõh 1937 (A. Hallik) Kontam.: = 580M₄
I₁.	Pund puud, raasike rauda, nahkised nibunabunid? Vokk Pst 1936 (L. Köögardal) Kontam.: = 973Ä₁
I₂.	Puust pukutimed, luust lukutimid, nahk nips-nalii, natuke nahka, nael rauda? Voki Prn 1901 (A. Gärtner) Kontam.: = 973Ä₂
J₁.	Mõista ära, mõlle-rõlle, mõlle-rõlle mõkutimid, kõlle-rõlle kõkutimid, nahknahatsid, puupugatsid? Vokk Vil 1894 (A. Suurkask) Kontam.: = 1364Q₁
J₂.	Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutimid kõlle-rõlle, puust pukatimid, luust lukatimid, nahksed nibu-nabunad? Kangatelled KJn 1961 (A. Seep) Kontam.: = 1364Q₂
Ka.	Puust pulgutimad, luust tulgutimad, sõsaratest sõnn-põnn, näsiniintest traksman? Adra Tln 1889 (G. G.) Kontam.: = 1769Wa
Kb.	Puune pulk, luune lulk, nahkasta nidi-nädina, sõmerasta rääskopp? Härg ja härjaike Jõh 1963 (I. Sarv) Kontam.: = 1769Wb
L.	Puust kits ja kibist sõrad, nahast nibid-nabid? Tuba LNg 1891 (G. Ollik) Kontam.: = 1709D
M.	Luised luisad, puised pulgad, kaks karust vastastikku, pikk ja sile vahel? Härja sarved, ike, härjad ise ja ader Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 86 (706); E EM² 75 (902) Kontam.: = 1533J
Vrd.	973 1349 1713 1780
1766.	PUUST PULLU-LULLUKE, KIVIST KENÄ URUKE? Kirik - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Puust puuri-luurikene, kivist kegre [sic!] urukene? Sann Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.	Puust pullu-lulluke, kivist kenä uruke? Kirik Trv 1894 (A. Rull)
Vrd.	1713 1769Td
1767.	PUUST PUNN, RAUAST RAKSMANN? Kiim - 0 (4) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 130 (1208); E EM² 113 (1585)
1768.	PUUST PUURITUD, VITSUST VÄÄNETUD, SEES ELAVAD VAGAD KUI INGLID, VÄLJAS KURJAD KUI KURADID? Linnupuu - 1+0+0+0 = 1 (6) var. KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 131 (1220); E EM² 114 (1598)
1769.	PUUST TETTU PUKA-PAKA, NIIDSIST TETTU NIKA-NAKA, SÕMERINE RÄÄTSKOP? Leivamõhk, sõgel, ahi - 10+201+79+30 = 320 (432) var.
A₁a₁.	Puunõ puka-paka, savinõ sika-saka, nitsine nika-naka? Mõhk, ahi, sõkl Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Har, Rõu - 2 var.
A₁a₂.	Puune puka-paka, niidsine nika-naka, savine sika-saka? Leivaküdsämise riista: mõhk, sõel, ahi Har 1888 (anon)
A₁a₃*.	Savinõ sika-saka, puunõ pika-paka, niidsinõ nika-naka? Ahju, levävann, sõgõl Rõu 1932 (H. Tampere) Har, Rõu - 2 var.
A₁a₄*.	Niidsine nika-naka, puunõ puka-paka, savinõ suka-saka? Sõgõl, leevämõhk, ahi Rõu 1895 (A. Perli) Har, Rõu, Vas - 3 var.
A₁a₅.	Niinest tehti nika-naka, puust tehti puka-paka? Sõel Kod 1887 (S. Käär) Kod, Võn - 2 var. E EM 111 (995); E EM² 98 (1324)
A₁a₆*.	1) Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-naka? Sari Vil 1893 (J. Evert) 2) Puust tettu puka-paka, niitsepinnust nika-naka? Sõgel Rõn 1889 (A. Rahi) 3) Puust pika-paka, niinest nika-naka? Sõel Kod 1889 (J. Moisa) Vil, Lai, Kod, Äks, Rõn - 5 var.
A₁a₇.	Rauast tehti rika-raka, puust tehti puka-paka? Püss Kad 1896 (J. Sõster)
A₁a₈.	Niinest tehtud niga-naga? Sõel Kad 1888 (J. Aab)
A₁b₁.	Puust tettü puhka-pahka, niidsist tettü nihka-nahka? Sõgel Võn 1889 (T. Lätti)
A₁b₂*.	Puunõ puhka-pahka, niidsene nihka-nahka, savine sihka-sahka? Leivanõu, sõel, ahi Krl 1959 (A. Reigo) Krl, Rõu - 2 var.
A₁b₃.	Puunõ puhka-pahka, savinõ sihka-sahka, niidsinõ nihka-nahka, pikk hand hiit, must suu võtt? Leeväannum, ahi, sõgõl, leevälapju, ahusuu Har 1959 (A. Reigo)
A₁b₄.	Savinõ lihka-lahka, puunõ plihka-plahka, leeväne lihka-lahka? Leib ja lapja ja ahu Krl 1910 (H. Ojansuu)
A₁c₁.	Puinõ pukõr-pakõr, savinõ sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr? Vasna, ahi ja sõgõl Se 1934 (M. Peramets) 3Se - 3 var.
A₁c₂*.	Puinõ pukri-pakri, niitsine nikri-nakri, savinõ sikri-sakri? Leivävasna, sõgel, tarõahi Se 1935 (A. Kits) 2Se - 2 var.
A₁c₃*.	Siker-saker savine, piker-puker puune, niker-näker niidsine? Ahi, leivamõhk, sõgel Urv 1890 (J. Teder) Urv, Rõu - 2 var.
A₁c₄.	Savine sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr, puunõ pukõr-pukõr? Leivatahas, sõgõl, leivamõhk Ote 1890 (J. A. Palm) Ote, Se - 2 var.
A₁c₅*.	1) Niker-naker niidine, puker-paker puine, siker-saker savinõ? Sõel Se 1937 (N. Ress) 2) Niitsinõ nikõr-nakõr, puinõ pukõr-pakõr, savinõ sikõr-sakõr? Sõgõl, vasna ja leeväkohetus Se 1930 (V. Ruusamägi) TMr, 5Se - 6 var.
A₁c₆*.	Puune pukõr-pakõr, savine sikõr-sakõr? Leevämõhk ja sõkõl ja ahju Se 1901 (E. Kaiv) 2Se - 2 var.
A₁c₇.	Puust tehtud pukker-pakker, niinest tehtud nikker-nakker? Viisk Lai 1888 (M. Kolluk)
A₁c₈.	Siidine sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr, puinõ pukõr-pakõr? Sõgil Se 1940 (N. Koplimägi)
A₁d₁.	Puust pikerdud-päkerdud, savist sikerdud-säkerdud, niinest nikerdud-näkerdud? Maja, ahi, viis Hls 1891 (J. Riiet)
A₁d₂.	Niidsine nikõrd-näkõrd, puinõ pikõrd-pakõrd, savinõ sikõrd-sakõrd? Niidsine sõgõl, puinõ leevävasna, savinõ ahi Se 1928 (T. Linna)
A₁e.	Nikel-näkel niinest tehtud, pikel-pukel puust tehtud? Maja, ahi, korsten Pöi 1894 (T. Undritz)
A₂a.	Kupõr-kapõr kuusinõ, nipõr-napõr niidsinõ, jamps üle jaahumäe ja sõit üle sõmmerpalo? Sõgõl Räp 1949 (J. Sulengo)
A₂b.	Niidest tehtud nipa-napa? Sõel Tt 1907 (anon) • Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (11)
A₂c.	Niinest nippi-nappi? Sõel JJn 1897 (J. A. Rehberg)
A₂d.	Kivine kimbel-kambel, niitsine nimbel-nambel, puune pumbel-pambel? Ahi, sõgel, leivamõhk Urv 1990 (A. Koort)
A₂e.	Niidsist tettu niper-naper, puust tettu pomber-pamber? Sõgel, leivaanum Võn 1950 (L. Kilk)
A₂f.	Savine siker-saker, puine puper-paper, niidsine niker-näker? Ahi, leivamõhk, sõel Se 1924 (H. Jänes)
A₂g.	Puust tehtud punder-pander, niinest tehtud niker-naker? Sõel VMr 1889 (K. Roost) Hlj, VMr - 2 var.
B₁a₁.	Puust tehtud puka-päka, niinest tehtud nika-näka, sõmerane räästik? Sõel MMg 1887 (K. Pedak) E EM 131 (1223); E EM² 114 (1601)
B₁a₂*.	Puust tettu puka-paka, niidsist tettu nika-naka, sõmerine räätskop? Leivamõhk, sõgel, ahi Ote 1888 (H. Nugin) Kod, TMr, Võn, 2Nõo, Puh, Ote, Plv, Tt - 9 var.
B₁a₃.	Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-näka, sõmerane rääskup? Sõel Äks 1926 (P. Berg) Vrd. 1765A₁₂
B₁a₄.	Puust tettu pikka-poka, niidsest tettu nikka-noka, sõmerane rääskop? Sõel TMr 1890 (J. Mägi)
B₁a₅.	Puust tettü pika-peka, niidist tettü nika-naka, sõrmiline rääskukene? Sõgel ehk sari Ote 1889 (O. Grossschmidt)
B₁b*.	Niidsist tehtud nika-naka, puust tehtud pika-paka, sõmerine rääskuk? Sõel, mõhk, ahi Hel 1874 (A. Wahlberg) Hlj, Hel, Võn, 2Kam, Nõo - 6 var.
B₁c₁.	Puust tehtud puka-paka, savist tehtud sika-saka, niidsene rääskop? Leivaküpsetamise ahi, sõel eP 1889 (J. Pint)
B₁c₂.	Puust tetäs pika-paka, luust tetäs luka-laka, sõmerane rääskop? Härjäike Võn 1889 (T. Lätti) Vrd. 1713
B₁d.	Puust tettu puka-paka, niitsepinnest nühka-nähka, sõmerine rööskopp? Annum, anuma mõskmise tuust ja anumamold Rõn 1888 (A. Andrei)
B₁e*.	1) Puust tettu puhka-pahka, niidsist tettu nihka-nahka, sõmerine räätskukene? Maja, katus, ahi Ote 1895 (C. Lipping) 2) Puust tehtud puhka-pähka, niinepinnast nühka-nähka, sõmerine räästik? Riistapesemise nuustik Lai 1897 (H. Asper) Lai, 2Ote - 3 var.
B₁f₁.	Puune pukker-pakker, niidine nikker-näkker, sõmerine rääskop? Leivämõhk, sõgel, ahi Ote 1892 (J. Ainson)
B₁f₂.	Niidsist tetas niker-näker, sõmerine rääskopp? Sõgel Ote 1889 (V. Vaher)
B₁f₃*.	Niidsist tettu niker-näker, puust tettu puker-paker, sõmerist tettu räädskopp? Viis, levämõhk, ahi Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Hel, Ote - 2 var.
B₁g*.	Niitsist tettu niker-naker, puust tettu punker-panker, sõmerist tettu räätskopp? Viis, leivamõhk, ahi Võn 1895 (H. Mikkel) 2Võn - 2 var.
B₁h.	Niidist tettas nikku-nakku, puust tettas pukku-pakku, sõmerine rääskop? Sannan käimine Kan 1896 (J. Ots)
B₁i.	Nigiseb, nagiseb, prigiseb, pragiseb, sõmerane rääsiskupp, otsa ei ole ega tule? Kangakudumine TMr 1926 (L. Berg)
B₂a.	Puust tehtod pupä-päpä, niinest tehtod nipä-näpä, suab kokko suur rääsikopp? Sõul Kod 1888 (J. Liiv)
B₂b*.	Niidist tehtud nipa-napa, puust tehtud pumba-pamba, söömalinnu rääskopp? Sõõl, levanõu, ahi Saa 1889 (J. Tammann) Vig, Saa, Pst, Ote - 4 var. Meelej. nr. 33 (1887) 263 (16); E EM 111 (994); E EM² 98 (1322)
B₂c₁.	Puune pumber-pamber, närune nimber-namber, sõmerine räätskopp sisen? Saun, viht ja keris Võn 1895 (P. Rootslane)
B₂c₂.	Puust oll tettü pumbõr-pambõr, niitsist tettü nimbõr-nambõr, sõmõrinõ vääskop? Leivavann, sõel, ahi Urv 1958 (A. Reigo)
B₂d.	Niitsist nimbõrdi-nambõrdi, puust pumbõrdi-pambõrdi, sõmerene rääskopp? Sõgõl, leevamõhk, ahi Räp 1889 (J. Poolakess)
B₂e.	Niidist tettu niperdi-naperdi, puust tettu pomberdi-pamberdi, sõmerine rääskopp? Sõgel, leevämõhk ja ahi Kan 1889 (J. Väggi)
B₂f.	Puune pummerdi-pammerdi, niidsine nimmerdi-nämmerdi, sõmerine rääsk? Leivaküdsämise riista: mõhk, sõel, ahi Har 1888 (anon) E EM 129 (1203); E EM² 113 (1579)
B₂g*.	Niidsist nipõrdi-näperdi, sõmõrine räädsigukõnõ? Sõgõl, ahi Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Kan, 2Rõu - 3 var.
B₂h.	Niitsest tetas niper-naper, puust tetas pommer-pammer, sõmerane rääskopp? Sõgel, levamõhk, ahi Plv 1933 (R. Viidebaum)
B₂i*.	Niidsist tehtas niper-naper, puust tehtas pumber-pamber, sõmerine räästkop? Sõgel, leivamõhk, ahi Urv 1887 (J. Paap) Kan, Urv, Plv - 3 var.
B₂j₁.	Niidile niper-naper, sõrmele rääskop? Sõrmkübar Plv 1893 (J. Melzov)
B₂j₂*.	Niidine nipper-näpper, puune pupper-papper, sõmõrane rääskopp? Sõgel, mõhk, ahi Plv 1924 (H. Jänes) Kan, 3Plv - 4 var.
B₂k*.	1) Nipõr-napõr niitsine, kupõr-kapõr kuutsinõ, sõmõrine rääskupp? Sõkl (sõel) Räp 1892 (M. Jennes) 2) Kuperdi-kaperdi kuusine, niperdi-naperdi niitsine, sõmerine rääskopp? Sõel Räp 1908 (H. Heering) Urv, Plv, 8Räp, 2Se - 12 var.
B₂l.	Nibadi-nabadi, sibadi-sabadi, sõmerane rääsiskupi? Niied TMr 1926 (L. Berg)
B₂m₁*.	Nipet-näpet niitsepinda, sõmerast sai räätskopp? Varessapesa Trv 1889 (H. Kallas) 2Trv - 2 var. E EM² 99 (1329)
B₂m₂.	Nipet-näpet niidsekott, sõmerest sai räädskott? Pääsukesepesa ehk jahusõel Trv 1895 (P. A. Meil)
B₃a.	Niidist tettäs nika-naka, puust tettäs pupa-papa, sõmerine räätskopp? Sõel, labidas, ahi Võn 1926 (M. Blum)
B₃b.	Puust tettu piker-põker, niitsepinnest niper-näper, sõmerist räätspulgake? Leivamõhk, sõel, keres Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
B₃c.	Niidsist tetäs niker-naker, puust tetäs, pomber-pamber, kivist tetäs sõmerkop? Sõgel, mõhk, ahi Ote 1889 (J. Kivisaar)
B₃d.	Puine pomber-pamber, nitsine nikerpuu, sõmõrine rääskopp? Leevämõhk, sõgõl, ahi Võn 1926 (M. Blum)
B₃e.	Niidsist tettu nikker-näkker, puust tettu pommer-pammer, sõmerine rääskop? Sõgel, leivamõhk ja ahi Kan 1895 (J. Tedder)
B₃f.	Puust tetas pomberdi-pamberdi, niidsist tetas nikerdi-nakerdi, sõmerine rääskopp? Leivamõhk, sõgel, ahi Ote 1889 (V. Vaher)
B₃g.	Puust tettu pukerdi-pakerdi, niidsepinnust niperdi-näperdi, sõmerest sai räädskop? Ägel, sõgel, ahi Trv 1895 (P. Teckel)
B₄a.	Puust pundsa-pandsa, niidsist nikerdi-näkerdi, sõmerist räätskull? Leevämõhk, viis ja sannakeres Rõn 1889 (P. J. Tamm)
B₄b.	Puust on tehtu pungerid, niinist nidi-nadinad, somerist on rääskop? Leivaasti, soel, ahi VNg 1889 (S. Talo)
B₅a.	Puust tehtud puta-pata, niitest tehtud nipa-napa, sõmerine rääskopp väikseid mune täis? Leivaküna, sõel, ahi Võn 1926? (anon)
B₅b*.	Puust punder-pander, niinest niper-naper, sõredast rääskop? Sõel Ta 1889 (J. Kuusik) Ta, Plv - 2 var.
B₅c.	Puust punder-pander, niinest nipper-napper, sõrmedega ress, lähker ja heinakess? [Lähker ja heinakess] Muh 1937 (R. Viidalepp)
B₆a*.	Puust tehtud punderika, niinistä nidi-nädinä, sõmerista rääskoppi? Siul (sõel) Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Hlj - 2 var.
B₆b*.	Puust tehtüd punderigu, niidist tehtüd nigä-nägä, someradi, someradi raspun? Vergü meresse laskemine Kuu 1892 (M. Odenberg) 3Kuu - 3 var.
B₆c*.	Puust on tehtud punderikku, niinest nibi-nabina, solmerusta rääskoppi? Niinest sõelapõhi ja sõel VNg 1946 (A. Krikmann) Jõh, VNg - 2 var.
B₆d*.	Puust on tehtud punderiku, maast on tehtud manderiku, niinist nirbe-näberiku, sumerist reiskopp? Leiva küpset[amine] Lüg 1921 (M. Jürna) Jõh, Lüg - 2 var.
B₇*.	Puust pullulullukene, niinest nipperkoodikene, sõmerane räädsakene? Ahjuluud Hel 1893 (J. Karu) 2Saa, Hel - 3 var. Vrd. 1769E3b* 1769Td
B₈a.	Kuusinõ kupli, savinõ sakri, sõmõranõ räätskulp? Tare, ahi, sõel Se 1938 (E. Kirss)
B₈b.	Puinõ pokri, nidsine nikri ja sõmõrinõ räätskop? Mõhk, sõgõl, ahi Se 1935 (D. Karnask)
B₈c.	Puine pukri, savine sakri, sõmõrinõ raaskupp? Kistavars Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C.	Puust tehtud punder-pander, niinepuust nikker-nakker, sõmerist press? Siul (sõel) Jõh 1890 (N. Otto)
D₁a.	Niinest nikerted, puust pokerted, sõmerest sai natsva? Sõõl Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus)
D₁b*.	Puust tehtud piker-poker, niinest tehtud niker-naker, sõmerikust tatsvaar? Sõel Pil 1888/9 (T. Kiimann) Trv, Vil, Pil - 3 var.
D₁c.	Puust tehtud pinker-punker, niinest tehtud nikker-nukker, sõmeraist staar? Lähker, märss, leib MMg 1890 (L. Jakobson)
D₂*.	Puust pimber-pomber, niitsist niper-näper, sõmerist tatsvaar? Annum ehk pütt Rõn 1888 (A. Andrei) Trv, Pst, Rõn - 3 var.
D₃a.	Puust tehti punder-pander, niinist tehti nika-naka, sõmerist sõtsvar? Lähker, leevamärss, ahi Ksi 1888 (T. Riomar)
D₃b.	Puu punter-vunter, niines nikker-näkker, sõmeras tutsvaar? Piimapütik, leivamärss ja leib MMg 1891 (G. Puus)
D₃c.	Puust tehtud punder-pander, niinest tehtud nikker-nakker, sõmerik tatvaar? Viisk, mis jalgas on karjastel KJn 1870 (J. Tiedemann)
D₃d.	Puust punder-pander, niinest nikker-näkker, sõrmes sõtsvaader? Puust punder-pander on lähker, niinest nikker-näkker on märss, sõrmes sõtsvaader on lusikas Pal 1890 (L. Arst)
D₃e.	Puust punder-pander, niinest nister-naster, sõmerast atsva? Pütt, märss ja leib Kod 1889 (O. Grossschmidt)
D₄.	Matska tirka paskraud, sõmerikust tatsvaar? Villkraasid, ahi KJn 1870 (J. Tiedemann)
E₁a.	Puust tehtud pukker-pakker, kivist tehtud kikker-käkker, savist tehtud tätsvaar? Ahi Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
E₁b*.	Puust puker-paker, niinest niker-näker, sauest satsvaar? Lähker, köis, ahi VJg 1889 (J. Müllerbeck) VJg, Pai, Tür - 3 var.
E₁c.	Niist nikker-nakker, puust pukker-pakker, suust sukker-sakker, sauest satsvaar? Ahi Pai 1934 (H. Neumann)
E₁d₁.	Puust tehtud puka-paka, niidsist tehtud nika-naka, savist-kivist satsvaar? Tuba, sõel, ahi Hel 1874 (A. Wahlberg)
E₁d₂.	Niitsest tetti nika-näka, savist-kivist tatsvaar, puust tetti puntsel-pantsel? Maja Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
E₂.	Puust pupsike, luust lupsike, niinest nipsike ja sauest tatsvaar? Lebategu Tor 1889 (M. Sahl) Vrd. 1765A₂₈*
E₃a.	Puust puuliluulikene, sauest tatsva? Leivanõu ja ahi Vän 1896 (E. Tetsmann)
E₃b*.	Puust puuliluulike, niinest tipsinipsike, sauest tatsvaa? Leivaküna, sõel ja leib künas Tor 1888 (A. Martson) 4Tor - 4 var. Vrd. 1769B7* 1769Td
Fa.	Puust puka-paka, niinest nika-näka, saab valmis, siis on üks tutsvaar? Sõel Vän 1889 (J. Tammann)
Fb.	Puust tehtaks putter-patter, niinest tehtaks nipper-napper, käed teevad tatsva? Jahusõel ja sõelumine Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 131 (1222); E EM² 114 (1600)
G.	Puust tehtud punderlass, näsiniinest näksmann, sauest taga tatsvader? Maja õlest katukse ja sauest ahjuga Hlj 1895 (A. Raid)
H₁.	Rauast tehtud raksumunni? Kell, kara Kad 1888 (J. Aab)
H₂*.	Niiest tehti nika-naka, puust tehti puka-paka, rauast tehti raksmann? Sõel, lähker ja kirves Kad 1897 (A. K. Kivi) Kad, Kuu - 2 var.
H₃a.	Puust tehti puksmann, rauast tehti raksmann, niker-naker niinepuust? Vokk Kos 1892 (T. Wiedemann)
H₃b.	Niinest tehtud nika-naka, puust tehtud panderaka, rauast tehtud raksmann? Sõel Kad 1888 (J. Linkstein)
H₄a.	Puust tehti punderlassi, näsarikust näksmann, sõsarikust sõnnpunn? [Lahendus puudub] Rak 1888 (C. M. Redlich)
H₄b.	Puust tehtud punderlassi, niinest tehtud nika-naka, rauast tehtud rakskell? Lähker, sõel, pada Hlj 1890 (K. Leetberg)
I*.	1) Puust tehtud punder-pander, niinepuust nika-naka, rauapuust ratsahobune? Kangaspuud Hag 1937 (H. Mesikäpp) 2) Niinest tegin nika-naka, puust tegin punda-panda, rauast tegin ratsahobuse? Sõel, lähker, pada HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) Tln, Kos, Hag, HMd v. Ris - 4 var.
J.	Puust tehti punder-pander, niinepuust tehti niter-nater, peale pandi raudpulk? Aam Muh 1888 (T. Kuusik)
K*.	Puust tehtud punter-panter, niinest tehtud nipper-näpper, vahterast vähikrõbinad? Lähker, märss ja karbid Sim 1892 (T. Franzdorf) 2Sim - 2 var.
L.	Puust tehti puka-paka, niinest tehti nika-naka, karvajalg sai mooduks? Päternas, viisk MMg 1889 (H. Ostrat) 2MMg - 2 var.
M.	Nikker-nakker niintest tehtud, pukker-pakker puudest tehtud, sõmerast ja sauest tehtud? Sõõl ja ahi JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
N.	Poger-pager puust tehtud, niger-nager niinest tehtud, sagaraug [sic!] oli sauest tehtud? Tuba Juu 1888 (J. Valdt) E EM 125 (1148); E EM² 109 (1511)
O₁a.	Pika-paka puust tehtud, nika-naka niinest, sokusari sauest tehtud? Elumaja, ahi Sa? dat-ta (anon) Sa, Sa? - 2 var. Wied. 284
O₁b*.	Nikel-nakel niinist tehtud, pikel-pukel puust tehtud, sokusarved olid sauest tehtud? Elumaja Kaa 1889 (A. Pea) Kaa, Tõs - 2 var.
O₁c₁*.	1) Pikker-päkker puust, nikker-näkker niinist, sokusari sauest? Levalõime, sööl, korsnas Ans 1891 (J. Magus) 2) Pikker-pukker puust tehtud, nikker-näkker näpuga tehtud, sokusari sauest? Majakatus, seinad, kosnas Ans 1891 (F. Peters) Kse, Kär, 2Ans - 4 var.
O₁c₂*.	Niker-näker niinist tehtud, piker-päker puust tehtud, sokusari sauest tehtud? Elumaja: katus, seinad, ahi Kär 1890 (J. Mändmets) Kse, Rei, 2Kär, Vll, Tt - 6 var. Wied. 282
O₁d₁*.	Nikerdi-näkerdi niinest tehtud, pikerdi-pukerdi puust tehtud, sokusari oli sauest tehtud? Maja Kär 1960 (A. Sepp) Kär, Ans, Jäm - 3 var.
O₁d₂*.	Nikkeldi-nikkeldi niinist tehtud, pukkeldi-pukkeldi puust tehtud, sokusari oli sauest tehtud? Viht, saun, saunaahi Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp) 2Jäm - 2 var.
O₁e.	Niinest nikerdud, puust pukerdud, sokusari sauest tehtud, kaks auku pääl? Ahi Jäm 1896 (A. Kuldsaar) E EM² 98 (1323)
O₂a.	Nipper-näpper nahast tehtud, pinter-panter puust tehtud, sokusari sauest tehtud? Lõõts (pill), leivanõu, ahi Han 1937 (L. Uusküla)
O₂b.	Nisser-nasser niinest tehtud, pukker-pakker puust tehtud, sokusarved sauest tehtud? Niineköis, lähker, korsnas Han 1894 (A. Reimann)
Pa₁.	Niinest niker, puust puker, rohust tehtud rusman taha? Heinakoorm Vig 1889 (M. Liedenberg)
Pa₂.	Niinest nikel, puust pukel, rohust tehti roosman pääle? Heinakoorem Phl 1924 (A. V. Kõrv)
Pb.	Niinest nikel, puust pukel, rohust kabi ja roosmen pääl? Heinakoorem Tt dat-ta (anon)
Q₁*.	Puust pundrik, savist sandrik, niidsest nikanakakene? Leivämõhk, ahi, sõgel Ote 1893 (J. Tammemägi) Tõs, Äks, Puh, Ote - 4 var.
Q₂.	Puust pundrike, sauest sandrike, niinepuust nigulas? Leivalõim, ahi, sõel Pär 1902 (J. J. Pulst)
R₁a*.	Puust punder, savist sander, nitsest nikanakake? Leivamõhk, ahi, sõgel Rõn 1889 (J. Martin) Ran, Rõn, Ote - 3 var.
R₁b*.	Puust punder, sauest sander, niinepuust nigadi-nagadi? Leivaküna, ahi, sõel JJn 1888 (M. Roosileht) Sim, JJn, Pee, PJg - 4 var.
R₂*.	Puust punder, savist sander, niinepuust nibu-nabu? Leivaküna, ahi, sõel Plt 1878 (K. Moks) Koe, Pee, Plt - 3 var.
R₃a.	Puust puutrike, sauest sautrike, niinepuust nigulas? Leivalõime, ahe ja sõel Aud 1895 (R. Niemann)
R₃b*.	Puust punder, sarvist sander, niinepuust nigul? Tuba, ahi, kestel KJn 1890 (A. Pihlak) VMr, Pee, Pst v. Pil, KJn, Tt - 5 var.
R₄*.	Puust punder, sauest sander, nigulast nibulas? Leivanõu, ahi ja leivalabidas Vän 1933 (A. Michelis) Tür, Tõs, Vän - 3 var.
R₅a.	Puust punder, niinest ninder, sauest sander? Leibalõime, sõel, ahe PJg 1888 (J. Reinson) E EM 131 (1218); E EM² 114 (1595)
R₅b.	Puust punder, savist sander, nahkne nabadine neiuke? Maja Amb v. JMd 1937 (anon)
R₅c.	Puust punder? Leivaaste JJn 1897 (J. A. Rehberg) 2JJn - 2 var.
S₁a.	Puust punts, savist sants, niintest nibu-nabumid? Leivakirn, ahi ja sõel Plt 1894 (M. Luu) E EM² 114 (1596)
S₁b.	Niinepuu nigul, savist sants, puust punts? Sõel, ahi, leivakern Plt dat-ta (J. Reinthal)
S₂.	Kivist kints, sauest saks, puust oli tehtud pummerlats? Maja Jäm 1896 (A. Kuldsaar) E EM² 59 (620)
Z+.	Savist sakerdud, puust pokerdud, istub kõrge künkä otsas? Maja Saa 1888 (P. Sitzka) VMr, Koe, Khk, Saa, MMg - 5 var. Vrd. 1661Aa
Ta.	Puust puuliluuliline, niinest nipsitipsiline? Sõel Tor 1888 (A. Martson)
Tb.	Puust pullu-lulluke, niinest nipukoodike? Lehmalõõg Hel 1891 (J. Lammas)
Tc.	Puust pulju-luljuke, niinest nipermannike? [Lahendus puudub] Hls 1895 (M. Mõrd)
Td%.	Puust pullu-lulluke, niinest nikumannike? Sõel Hls 1893 (M. Kuum) Vrd. 1766 1769B₇* 1769E₃b* Vrd. ns: ns: Nikker-näkker niinist tehtud, / sekker-säkker sauest tehtud. / Narr, sa narrid mind ühe korra, / ma narri sind üheksa korda (ERA II 275, 371 (34) < Mus)
U₁a₁*.	Puinõ pukri, savinõ sakri, niidsine nikri? Vasna, ahi, sõgil Se 1934 (J. Orusaar) Vas, 9Se - 10 var.
U₁a₂.	Puupukri, savisakri, nitsõnikri? Leevävasna, ahi, sõgõl Se 1927 (E. Põllula) 3Se - 3 var.
U₁b₁.	Puinõ pukri, niidsine nikri, savinõ sakri? Levämõhk, sõgõl, ahi Se 1931/3 (H. Tampere)
U₁b₂.	Puune pukri, niitsene nikri, savine sakri, kullane kukri? Leivamõhk, sõkl, ahu, leeväpäts Krl 1889 (E. Kornel)
U₁c₁*.	Savinõ sakri, puinõ pukri, niidsine nikri? Ahi, leevamõhk, sõgõl Vas v. Se 1903 (J. Sandra) Vas v. Se, 4Se - 5 var.
U₁c₂.	Savisakri, puupukri, niidsenikri? Ahi, mõhk, sõgõl Se 1937 (A. Reinola) 3Se - 3 var.
U₁d.	Savinõ sakri, niidsine nikri, puinõ pukri? Ahi, sõgõl ja huhmõr Se 1937 (I. Rohtla) 2Se - 2 var.
U₁e₁*.	Niitsine nikre, savinõ sakre, puinõ pukre? Sõgõl, ahi, leevämõhk Se 1937 (F. Ilvik) 6Se - 6 var.
U₁e₂.	Niidse nikri, savisakri, puupukri? Sõgel, ahi, leevaanum Se 1953 (O. Jõgever)
U₁f*.	Niidsinõ nikri, puinõ pukri, savinõ sakri? Sõgõl, leeväannom, pada (pott) Se 1953 (U. Mägi) 3Se - 3 var.
U₁g.	Savinõ sakri, puinõ pukri ja tinanõ tikri? [Lahendus puudub] Se 1939 (A. Kõrgekuhi)
U₂a.	Puunõ puhkri, savinõ sahkri, niitsene nihkri? Leivavann, ahi, sõel Urv 1958 (A. Reigo) Urv, Urv v. Krl, Rõu, Se - 4 var.
U₂b.	Puune puhkri, niidsine nihkri, savine sahkri? Mõhk, viis, ahi Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Krl, Har - 2 var.
U₂c.	Niidsene nihkri, savinõ sahkri, puune puhkri? Sõkl, ahi, leevävann Rõu 1936 (A. Raadla)
U₂d.	Niitsene nihkri, puune puhkri, savine sahkri? Leväannum ja ahu (ahju) Krl 1909 (J. Sööt)
U₂e₁.	Savine sahvrikõne, niisene nihkrikene, puunõ puhkrikõnõ? Ahi, sõgõl, leeväannum Rõu 1894 (A. Assor)
U₂e₂.	Punane puhkri, savine sahkri, niitsine nihkri? Leivamõhk, ahi, sõel San 1929 (L. Kuusik)
Va.	Niidsine nika-naka, puune puka-paka, savine sika-saka, imä pikk, esä lag'a, tütre tündse, puja pundsõ? Sõkl, puu, ahu, leevälapju, mõhk ja leeväpätsikese Har 1889 (J. Pähn) Kontam.: = 366Üa
Vb.	Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, pojad punnipannikesed, tütred tünnitännikesed, sõmerane rääskopp? Leivalabid, mõhk, pätsid, kokergid, ahi TMr 1889 (J. Tootsi) Kontam.: = 366Üb
Wa.	Puust pulgutimad, luust tulgutimad, sõsaratest sõnn-põnn, näsiniintest traksman? Adra Tln 1889 (G. G.) Kontam.: = 1765Ka
Wb.	Puune pulk, luune lulk, nahkasta nidi-nädina, sõmerasta rääskopp? Härg ja härjaike Jõh 1963 (I. Sarv) Kontam.: = 1765Kb
Õ.	Puust tettu puta-pata, niinest tettu nika-naka, saab kokku, teeb tirr ja lärst? Kangatelle Ote 1889 (E. Brücker) Kontam.: = 1603X
Ä.	Puust tett punger-panger, kivist tett kinger-kanger, peio võta, muutska perse? Käsikivi Kan 1866 (J. Weitzenberg) Kontam.: = 2554D
Öa*.	Puust puuliluulike, niinest nipsukepike, sauest tatsvaa, lükka sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö lähäb korda? Leivategemine Tor 1888 (M. Tilk) 2Tor - 2 var. E EM 131 (1219); E EM² 114 (1597) Kontam.: = 1664Ua*
Öb.	Puust punder, savist sander, niinest nigulas, keerutab perset ja töö lähab korda? Leivategemine Saa 1889 (J. Tammann) Kontam.: = 1664Ub
Vrd.	973 1472
1770.	PUUST, KOLMEKANDILINE, VIGA-VAGA VASKSED PEAL? Kannel - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Vrd.	719G
1771.	PUUEMIS, PUGALAD POJAD? Mesipuu, mesilased - 1+29+0+1 = 31 (44) var.
A₁*.	1) Puuemis, pugalad pojad? Mesipuu, mesilased Tor 1889 (K. Kirschbaum) 2) Puuemis, pugalad pojad? Lepaurvad Lai 1904 (J. Ermann) 3Vän, 4Tor, 2Lai - 9 var. E EM 129 (1200); E EM² 113 (1574)
A₂a*.	1) Puuemis, pugalad põrsad? Vaagen, lusikad Hlj 1890 (K. Leetberg) 2) Puust emis, pugalad põrssad? Mesipuu PJg 1888 (J. Reinson) Jõh, 3Hlj, 4Kad, Rak, Sim, 2VMr, Mih, PJg, Trm, Äks - 16 var. Vrd. 1704
A₂b.	Puune emmis, punased põrsad? Mesilastaru Plv 1966 (L. Briedis)
B.	Hall emis, pugalad põrsad? Mesipuu ja mesilased Rap 1895 (J. Reinthal)
C.	Ramm emmis ja pügalad pojad? Mehistepuu Võn 1874 (G. Soo)
D₁.	Puust siga ja pugalad pojad? Mesipuu Tõs 1890 (M. Kirikall)
D₂.	Puusiga, pugalad põrssad? Mesilased VMr 1890 (A. Elken)
E.	Puuema, pugalad põrsad? Linnupuu VMr 1891 (C. Mastberg)
Vrd.	1779 uk (mõistukink pulmas): Puuemis ja pugalad põrsad (VJg)
1772.	PUUJÜRÄJE POOLEL TAEVAL, MAAPÜÜRDSE PIKÄLI MAAL, SÄITSE ENGLID LAULVA MAN? Sikk, emmis põrstega - 0+15+4+2 = 21 (32) var.
Aa.	Ilm uiskab, taevas tuiskab, muapüeraja küined püsti? Siga rukkijahukoti kallal Kos dat-ta (J. Mõsikepp) E EM² 41 (301); Nurmik I 41
Ab.	Ilm tuiskab, ilm möllab, maa pöörab ja pöiad püsti? Siga tustib Rap 1889 (J. Vällü)
B₁a.	Köverik läks üle maapööra ja maapöör aas sussid püsti? Mees viskas siga loogaga, siga kukkus seliti, jalad püsti Pöi 1956 (O. Jõgever)
B₁b.	Kõverik käis üle maapööraja ja neli posti püsti? [Lahendus puudub] Rõn 1924 (E. Tomingas)
B₂.	Maapööraja lõi neli posti püsti? Siga Ote 1955/6 (H. Luht)
C₁.	Põllumiis maka, küpär tõsõ küle pääl? Tsiga Kan 1895 (G. Loodus)
C₂.	Maapöörja maha sadanu, kübar üte külle pääle vajunu? Siga magab Trv 1893 (J. Kuusk)
C₃.	Kuu kubitseb, päike sabitseb, maapöörja magab maas, kübar ühe külje pääl? Ader, kukk Hls 1893 (J. Stamm)
C₄.	Puukuurje poolest ilma, maapüürje makkas maha, kübär üte külle pääl? [Lahendus puudub] Krk 1892 (J. Hünerson)
D₁.	Maapöörja maha lööd, seitse inglid ikkeve? Emis maha lööd Trv v. Rõu 1895 (M. Siipsen)
D₂a.	Maatuuraja pikale maan, säidse englid laulva man, puujüraja poolen ilman? Emmis imetas põrsid, kits Kan 1896 (J. Ots)
D₂b.	Puujüräi poolest ilma, maapööräi maha sadanu, seitse ingelt ikeve all? Kits, emmis, põrsad Trv 1895 (P. Teckel)
D₂c.	Puujüräje poolel taeval, maapüürdse pikäli maal, säitse englid ikva man? Sikk, emmis põrstega Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
D₂d.	Puujüräje poolel taeval, maapüürdse pikäli maal, säitse englid laulva man? Sikk, emmis põrstega Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
D₃.	Kuu kupendab ja päev sapendab, maapöörja magab maas, seitse hingelist laulavad selja taga ja puunärija saab poolest ilma? Üks voorimees oli kõrtsi sea maha löönud, kes tema koorma ära oli lõhkunud, siga oli maapöörja, seitse hingelist on põrsad, puunärija on kits, selli oli ta penni külge üles poonud ja päev oli looja läinud ja kuu tõusnud Saa 1895 (P. Ramberg)
E.	Puujüräje poolest taevast, maajüräje maha lüüd? [Lahendus puudub] Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
F.	Ilm hõiskab, taevas tuiskab, vana roonapas külili maas? Surnud siga Mär 1939 (D. Puu)
Ga.	Kuu kupitseb, päe sapitseb, maapöörja magab? Seatapmine Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Gb.	Kuu kubitseb, päev sabitseb, maha pöörab, maha sadab? [Lahendus puudub] Saa 1889 (J. Tuul)
H.	1) Kuuda kupatsi, pääda päkatsi, maaküdi neli lala ülespidi, lõugati ristati üti külje peal? Hiidlane tappis sea ja kitse kõrtsi hoovis Mär 1939 (D. Puu)
I.	Pää päklitsa, kuu ku[k]litsa, körtö-lörtö külje päält? Siga mudas pöhördab Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vrd.	vs: EV 4721 nlj: ERA II 56, 308 (64) < Lih
1773.	PUUKIRIK, RAUDKÖSTER KESKEL? Höövel - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
A.	Puukirik, raudköster keskel? Höövel Muh 1898 (K. Raud)
B.	Piske puukirguke, raudtorn teise otsa pääl, raudköster keskel? Höövel Muh 1949 (S. Lätt)
Vrd.	1778
1774.	PUUMAA, NAHKPÕLD, RAUDSEEME? Villakaared - 0+2+0+0 = 2 (5) var. Tor 1887 (M. Kiisk) 2Tor - 2 var. E EM 129 (1202); E EM² 113 (1577)
Vrd.	695
1775.	PUUN PADA, SÄIDSE KIRIVÄT KIVVI SISEN? Tsirgupesä - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Võn 1889 (T. Lätti)
1776.	PUUNINAGA HANI HÜPPAB PUUD PIDI, ISE RÄÄGIB: TO-TO-TO, TO-TO-TO? Haamer - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.	Puuninaga hani hüppab puud pidi, ise räägib: to-to-to, to-to-to? Haamer As 1973 (R. Ottesson)
b.	Hahe' lindas[õ], tammitsõ vasara ja' es tegevä: totomõ, totomõ, totomõ? [Lahendus puudub] Se 1927 (Linnasaar)
1777.	PUUPIA, RAUDPIA, AGA ISE KÕIGE ILMAASJADE ÕIENDAJA? Kirjutusesulg - 0 (7) var. T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst E EM² 113 (1580); Käis EV I⁴/I 20 (7)
Vrd.	1651
1778.	PUUPULK, KÕVA RAUD, MEES OTSAN? Naaskel - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Trv 1894 (J. Kuusk) E EM² 114 (1594)
Vrd.	200Z19+ 1773
1779.	PUUPURU, VITSAVÕRU, TAMMETÕRU, HELLAD EMMISED, KURJAD KULDID, PUGALAD PÕRSAD? Mesipuu - 0+29+5+3 = 37 (49) var.
A.	Puupuru, levämuru, tammetõru, vitsavõru, kurja kundi elämest [sic!] ja pugalad persed? Linnupuu Pst 1895 (J. Reevits)
B.	Puupinu, vitsavõru, tammetõru, hellad emised, kurjad kuldid, pügelad põrsad? Mesipuu Pal 1897 (H. Karro)
C₁.	Puupuru, tammetõru, vitsavõru, kurjad kuldid, hellad emiksed, pugalad põrsad, küidud kesikud? Mesipuu Sim 1929 (R. Viidebaum)
C₂a₁*.	Puupuru, vitsavõru, tammetõru, hellad emmised, kurjad kuldid, pugalad põrsad? Mesipuu Äks 1889 (A. Mauer) 2MMg, Äks - 3 var.
C₂a₂.	Puupuru, tammetõru, vitsavõru, kurjad kundid, hellad emmised, pugalad põrsad? Mesipuu Kod 1889 (O. Grossschmidt)
C₂a₃.	Puupuru, vitsavõru, tammetõru, kurjad kuldid, hellad emiksed, pugalad põrssad? Mesipuu ja mesil[innud] Sim 1929 (R. Viidebaum)
C₂b.	Puupuru, vitsavõru, tammetõru, seal sees kurjad kuldid, hellad emised, punase peaga põrsad? Sipelgapesa MMg 1895 (K. E. Martinson)
C₂c.	Puupuru, tammetõru ja vitsavõru, sial sees on kurjad kuldid, hellad emmised ja punase persega põrsad? Mesipuu Pal 1889 (M. Uus)
D₁a₁.	Puupurud, vitsavarud, hella emmisse, kurja kundi, punatse pugalküljega põrsakse? Mesilased ja nende puu Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 130 (1209); E EM² 113 (1586); Nurmik II 28
D₁a₂*.	Puupuru, vitsavaru, kurja kundi, hella emmisse, punatse pugalkülle põrsa? Mesipuu, mesilased Pst 1889 (H. Henno) 2Pst - 2 var.
D₁b.	Puupuru, vitsavaru, kulla kundi, hellä emmisse, punatse pugalküllega põrsa? Linnupesa Pst 1893 (J. Reevits)
D₁c.	Puupuru, vitsavaru, kurja kundi, helle emise, pugalkülega põrsa? Kusirautske pesa Rõn 1889 (J. Martin)
D₁d.	Puupuru, vitsavõru, kirju kult ja kuri emmis, aga pugalad põrssad? Mesilased Koe 1890/3 (H. Schultz)
D₁e.	Õlepuru, vihavõru, kurjad kuldid, hellad emiksed ja pugalad põrsad? Õlgedest põimitud taru koos mesiperega Sim 1961 (V. Viirmann)
D₂a.	Puupuru, vitsavõru, hellad kui emised, kurjad kui kuldid? Mesilased VMr dat-ta (anon)
D₂b.	Puupuru, vitsavaru, kurja kundi, hella emissa? Mesilase Pst 1935 (R. Viidalepp)
D₂c.	Puupuru, vitsavaru, kuri kunt, vaga emmis? Mesipuu heidab Hls 1889 (M. Laarman)
D₃a.	Puupuru, vitsavõru, kurjad kuldid, pügalad persed? Herilasepesa ja herilased Plt 1895 (T. Kukk)
D₃b.	Puupuru, vitsavõru, kirju kult ja pügalad põrssad? Mesipuu Tt 1901 (A. Raudkell)
D₄.	Puupuru, vitsavaru, hele emmis, pugalküllega põrsa? Kusirautske pesa Rõn v. San 1889 (P. Roose)
E₁a₁.	Puupuru, tammetõru, kurjad kuldid, hellad emmised, pugulad põrsad? Mesilaste pere Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
E₁a₂.	Puupuru, tammetõru, hellad emiksed, kurjad kuldid, pugalad põrsad? Mesilinnud VJg 1921 (M. Jürna)
E₁b.	Puupuru, tammetaru, seal siis on hellad emised, kurjad kuldid, pugalad põrsad? Linnupuu Lai 1890 (A. Sommer)
E₂.	Puupuru, tammetõru, hellad emmised ja kurjad kuldid? Mesilased Plt 1895 (M. Luu)
E₃+.	1) Puupuru, tammetoru, pügelised põrssad? Mesipuu Amb 1889 (J. Ney) 2) Puupuru, tammetõru, sääl om sihen kurja looma? Mesipuu Hel 1889 (G. Habicht) 3) Puupuru, tammetõru, vöödilesed vinniskundid? Linnud (mesilased) KJn 1925 (A. Kruus) Amb, Hel, KJn, Trm, Rõu - 5 var.
Fa.	Tammetõru ja vitsavõru, hellad emissed ja pugalad põrsad? Mesipuu (kõige oma täiusega) Trm 1896 (E. Soodla) E EM² 129 (1851)
Fb.	Tammetõru, vitsavõru, hall emmis, pugalad põrsad? Mesipuu Lai 1897 (H. Asper)
G.	Puupuru, vitsavaru? Korv Vil 1894 (A. Suurkask)
H.	Vitsavõru, tammetõru? [Lahendus puudub] Trm 1906 (M. Sild)
Vrd.	1771
1780.	PUUPUTS JA LUUTÜRA? Leivasõtkumine - 0+26+22+9 = 57 (69) var.
A₁a₁*.	Puuputs ja luutüra? Leivasõtkumine Lai 1966 (A. Tamm) Trv, KJn, Pil, Lai - 4 var.
A₁a₂.	Kaks luust türa nikuvad ühte puust putsi? Leivasõtkumine Phl 1898 (T. Wiedemann)
A₁b.	Puust p[u]ts ja luust m[un]n? Leivaküna Pil 1888 (S. Käär)
A₁c.	Puine puts, luine liha? Leivaastja ja leivasõtkumine Tln 1926 (M. Sengbusch)
A₁d.	Puutuss ja luumunn? Leivaastja VNg 1930 (R. Põldmäe)
A₂a.	Puts puu, türa luu, kui nikub, siis laksub? Leivataigna sõtkumine Krj 1941 (K. Unger)
A₂b*.	Puust puts, luust türa, käib sissi sipsa-sopsa? Leiba kastetas Trv 1890 (J. Tinn) Trv, KJn - 2 var.
A₂c.	Puust ja luust, käivad sisse klipsat-klopsat? Leivasõtkumine MMg 1983 (M. Hiiemäe)
A₂d.	Üks puualus, kaks luust nuia, lähvad sisse lips ja lops? Leivasõtkumine Ris 1937 (E. Ennist)
A₂e₁.	Luine luts, puine puts, soaniline sorituspuu? Leivasegamine Kuu 1965 (E. Art) 2Kuu - 2 var.
A₂e₂.	Luine luik, puine puik, suoniline sorjuspuu? Võrgu kudumise kalsi, kuersi ja käbü Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
B₁a*.	Puust puts ja lihast türa? Leivaastjas Rid 1928 (M. Meiusi) Sim, Kos, Rid, Mus, Hel - 5 var.
B₁b.	Puust puts, kaks lihavad munni sees? Leivasõtkumine Mar 1936 (A. Hiiemägi)
B₁c₁*.	Puust puts ja lihast nui? Leivasõtkumine Vai 1888 (H. Masing) Vai, Jäm - 2 var.
B₁c₂.	Puust puts ja lihast nuiad? Leivasõtkumine Käi dat-ta (L. Annus) Han, Käi - 2 var.
B₁c₃.	Puust puts ja kaks lihast nuia taga? Leivasõtkumine Krj 1938 (K. Lepp)
B₁d.	Puunõ puts ja lihanõ titt? Leevamõhk ja käsi Urv 1889 (G. Seen)
B₁e.	Puine puts ning lehased pulgad? Leivakastmine Khk 1937 (L. Köögardal)
B₁f.	Puune tomp, lihane tömp? Leivamõhk (küna) Võn 1895 (K. Mäekala)
B₁g.	Üks puust ema, kaks lihast isa? Leivasõtkumine Noa 1926 (L. Berg)
B₂.	Puhune puts ja lihane türa lähvad teineteise vastu ja teevad liksat-laksat? Naine sõtkub leiba Mus 1949 (V. Kuut)
Ca.	Puust p[ut]s ja nahksed nuiad? Leivasõtkumine Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Cb.	Puine pütt ning nahksed nuiad? Leivasõtkumine Kär 1889 (J. Mändmets)
Cc.	Puust puts ja nahast kell? Leivasõtkumine Krj 1938 (K. Lepp)
D.	Puust punts? Leivakern Plt dat-ta (J. Reinthal)
E₁a.	Puust puts ja luutürä, pista sisse, tõmba vällä, niku niudid, tüü lääb kõrda? Leivasõtkumine Pst 1940 (J. A. Reepärg) Kontam.: = 1664R₁a
E₁b₁.	Puust p[u]ts, luust t[ür]a, pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läeb korda? Leivasõtkumine Tln 1967 (J. Sildvee) Kontam.: = 1664R₁b₁
E₁b₂*.	Puust puts ja luust türa, tõrka sisse, tõmma välla, keeruta perset, töö läheb korda? Leivakastmine Kul 1929 (H. Tampere) 2Kul - 2 var. Kontam.: = 1664R₁b₂*
E₁b₃.	P[ut]s puine ja türa luine, pistab sisse ja tõmbab välja, perse kiidab ja töö läheb korda? Leivasõtkumine Pee 1940 (L. Böckler) Kontam.: = 1664R₁b₃
E₂.	Puine puts ja luine türa, perse töögib, töö läheb korda? Leivategemine Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Kontam.: = 1664R₂
E₃.	Puurenn, luupulgad, üleskäändud käiksed, liiguta kintse, küll saa hää? Inimene kastab leiba Har 1934 (O. Lipstok) Kontam.: = 1664R₃
Fa.	Puust puts, kui pistad, siis piriseb, kui torkad, siis toriseb? Leevasõkkumene Ksi 1888 (T. Riomar) Kontam.: = 763Ea
Fb.	Puune puts ja lihane türa, kui vaotad, siis viriseb, kui tõstad, siis toriseb? Leivasõtkum[ine] Noa v. Hii 1889 (J. Lievoh) Kontam.: = 763Eb
Ga.	Puuruhike ja luutitt, mida enam pistad, seda enam tahab? Leivakastmine Hel 1928 (E. J. Kase) Kontam.: = 1200La
Gb.	Luine ja puine, mida enam pistab, seda rohkem armastab? Leivasõtkumine Vai 1893 (H. Masing) Kontam.: = 1200Lb
Gc*.	Puine puts ja lihane türa, mida param härra nikutab, seda param proua tahab? Leivasõtkumine Tür 1926 (A. Palm) Pde, Tür - 2 var. Kontam.: = 1200Lc*
H₁a.	Puupukk, luulukk, mida enam sorgitakse, seda paremaks lähab? Leiba kastma Trv 1888 (H. Utso) E EM 130 (1206); E EM² 113 (1583) Kontam.: = 437E₁a
H₁b*.	Puuvitt, luutüra, midä enämb sorgit, sedä paremb saap? Leiba kastetas Rõn 1888 (H. Urb) Krk, Rõn - 2 var. Kontam.: = 437E₁b*
H₁c.	Puust puts ja luust türä, medä rohkemb sa pistäd, sedä parembas lähäb? Leiväkastmine Ran 1964 (A. Tamm) Kontam.: = 437E₁c
H₁d.	Luine ja puine, mida enam pistab, seda sitkem seisab? Leivasõtkumine Vai 1893 (H. Masing) Kontam.: = 437E₁d
H₂.	Puuputs ja nahktüts, mida enam sa pistad, seda magusamaks läheb? Leivasõtkum[ine] Rap 1928 (R. Viidebaum) Kontam.: = 437E₂
I.	Puust puts, luust türa, pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid, mida rohkem sa sõtkud, seda enam ta tahab ja seda parem ta on? Leivasõtkumine Pil 1894 (T. Saks) Kontam.: = 437F 1200M 1664S
Vrd.	1019 1752 1765 ul: /- - -/ Puts oli puust ja türa oli luust, / sitaauk oli saarepuust. /- - -/ (ERA II 10, 745 < Trt)
1781.	PUUSEPP PUUB MIND KOHE ÜLES, MÕÕDAB ÄRA MERE SÜLE? Luut - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Urv 1932 (H. Tampere)
Vrd.	2022
1782.	PUUTÖÖD TEEB, ISE SEST SÖÖB? Rähn - 0+1+0+0 = 1 (10) var. VMr 1888 (J. Koit) E EM 132 (1228); E EM² 115 (1606); Nugis 293 ja 314 (198); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (6); Metstak² 47
1783.	PÕDER KARGAB PÕLLU PEAL, JALAD MAHA EI PUUDU? Kätki - 0+2+15+6 = 23 (89) var.
Aa*.	Põder kargab põllu peal, jalad maha ei puudu? Kätki M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest Mus, Khn, KJn, Har, Se, Tt - 6 var. E EM 126 (1161); Lasteleht nr. 3 (1901) 48 (2); Kmpm. Kõ 60 (2); E EM² 110 (1526); Kmpm. A⁶ 58 (2); SSTT 29; Metstak 12 ja 33 (98); Metstak² 28 ja 30
Ab.	Põdõr kargas põllu pääl? Latsõ häll Se 1937 (I. Rohtla)
Ac.	Põder karjub põllu peal, jalad maha ei puutugi? Kiik Rap 1921 (L. Pärt) Rap, Trt - 2 var.
Ad.	Põder hüpäs põllo pääl, jala es putu mahha? Tuulispask Se 1932 (L. Telk) Vän, Se - 2 var.
Ae*.	Põder jookseb üle välja, jalad ei puutu maha? Tuul Saa 1928 (E. J. Kase) Kad, Mär, Saa, Trt - 4 var. SSTT 123; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (5); Kuut VI (1972) 105 ja 111 (6); Eisen A 119; Metstak 23 ja 35 (235); Valmet-Uuspõld-Turu 234; Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (8); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 2 ja 4 (3); Metstak² 63 ja 66
Af.	Põder jooseb mööda põldu, aga jälgi ei jäe järele? Vanaaegne lapsehäll KJn 1969 (A. Seep) Vrd. 2096
B*.	Kits kargab põllu pääl, jalad ei puudu maa pääle? Häll Trt 1930 (M. Sika) Vän, Pal, Trt - 3 var.
C+.	Härg sais, putu-ui jalaki maa külge? Häll Se 1931 (T. Uiboaed) Kod, Rõn, 2Se - 4 var.
Vrd.	2458
1784.	PÕDER MAGAB HIIRE PESAS? Sagaraga uks - 2+89+8+5 = 104 (163) var.
A₁a₁.	Kõrgemb kui hobene, makkab hiire asemel? Tareuss Kan 1896 (J. Ots) Vän, 2Tor, Saa, Trv, Kõp, SJn, Pil, 2Kan, Krl - 11 var. Vrd. 1046
A₁a₂.	Kõrgem kui hobene ja magab hiire asemel? Uks SJn 1893 (J. Mein) JJn, Tür, SJn, Tt - 4 var. • Helle 364 (36); Hupel 120; Willmann 167 (34); Lönnrot 153; Ahlqvist 72; Wied. 271; E EM 69 (520); KAH EKAl 161 ja 163 (34); E EM² 62 (677)
A₁a₃.	Korgemb kui hobene, aga makkab hiire asemel? Uss (uks) Ote 1892 (J. Ainson) VJg, Vig, 2Vil, Pal, 2Äks, Ote - 8 var. Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (3)
A₁a₄*.	Kõrgem kui hobone, ise magab hiire asemel? Uks hingede pääl Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Hlj, Juu - 3 var.
A₁b*.	1) Kõrgem kui hobune, magab hiire augus? Uks Lai 1897 (H. Asper) 2) Kõrgem kui hobune, magab hiire augu sees? Toauks Ran 1895 (J. Palu)
A₁c.	Kõrgemp ku hobene, aga makkab hiire pesän? Sagarege uss Hls 1891 (J. Riiet)
A₁d.	Kõrgem kui hobu, aga seisab hiire asemel? Aiateibas Võn 1896 (P. Rootslane)
A₁e.	Hobuse kõrgune, magab hiire asemel? Uks Sim 1889 (H. Aman)
A₁f.	Hobusekõrgone loom, magab hiire asämel? Uks Rei 1889 (G. Tikerpuu)
A₁g.	Hobuse kõrgus, hiire asemel magab? Uks Hlj 1888 (J. Linkstein)
A₂a₁.	Suurem kui hobune, magab hiire asemel? Värav Rak 1893 (G. J. Jürjev) Jõh, Rak, 2Trv, Plt, Plv - 6 var.
A₂a₂.	Suurem kui hobune, hiire aseme peal magab? Uks hingede peal Lai 1904 (J. Ermann)
A₂b.	Hobuse suurune ja magab hiire asemel? Uks Iis 1889 (E. Ellert)
A₂c.	Hobuse suurune, sõedab hiiri asemel? Tõmmata[v] uks Vig 1894 (J. Getreu)
Ba₁.	Hobune magab hiire asemel? Püstiaed Trm 1896 (J. Soodla) Pst v. Pil, KJn, Trm - 3 var.
Ba₂.	Hobu magab hiire aseme peal? Uks hingedes Plv 1893 (J. Melzov) Pär, Plv - 2 var.
Bb.	Hobu jookseb hiiri asemel? Uks Muh 1896 (H. Laipmann)
Ca.	Härg magab hiire asemel? Uks Jõh 1964 (V. Rünne) Jõh, Pst - 2 var. • Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (10)
Cb.	Härg magab hiire pesäs? Uksesagar KJn 1936 (G. Must) 2KJn - 2 var. EMrd II 369
D₁a.	Põder magab hiire pesas? Sagaraga uks SJn 1894 (H. Raid) 2Iis, Jõe, Var, 2Tõs, Vän, 4Hls, 4Krk, 6Trv, 3Pst, Kõp, 3SJn, 2Pil, Ksi, Trm, Kod, Äks, Ran, Kan, Räp, Tt - 38 var. E EM 126 (1163); E EM² 110 (1528); Loorits VrP 26 (55); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (55); Metstak² 20 ja 22
D₁b.	Põder hingab hiire pesas? Uksehinged Saa 1888 (P. Sitzka)
D₁c.	Põder hiire pesas? Sagaraga uks Kse 1890 (M. Reimann) Kse, SJn - 2 var.
D₁d.	Põder makas hiire pesän, sarve mõtsan? Sagarege uss Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Vrd. 289
D₁e.	Põdrasuuru elajas, hiiresuuru ase? Tareuss Vas 1894 (P. Saar)
D₂a.	Põder magab hiire asemel? Uks Saa 1895 (P. Ramberg)
D₂b.	Põder hiire asemes? Uks Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
D₃.	Põder makab roti pesan? Sagaraga uss Ran 1889 (H. Raag)
D₄.	Põder magab kirbu pesas? Uks Vil 1891 (J. Meomuttel)
E.	Hobuse kõrgus, põdranaha laius, jookseb hiiri rada mööda? Tõmmatav uks SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Fa.	Karu magab hiire pesas? Toauks Saa 1928 (E. J. Kase)
Fb.	Karu hiire asemel? Uks Kõp 1888 (V. Reiman)
G.	Magab hiire asemel? Uks Äks 1992 (M. Hiiemäe)
H.	Suur magab tilikse asema sees? Uss Trv 1889 (J. Käger)
Vrd.	222 346
1785.	PÕHI ALL ON, AGA VETT EI PIDÄ? Sõul - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Kod 1940 (A. Univere)
Vrd.	1391 2322
1786.	PÕHK PUNATSID PÕRSID TÄUS? Kolle - 4+60+19+11 = 94 (171) var.
Aa.	1) Põhk punasid põrsid täis? Söed koldes Saa 1889 (J. Tuul) 2) Põhk punatsid põrsid täus? Kolle Pst 1895 (J. Ainson) Tor, 2Saa, Hls, Krk, Vl, 3Trv, 4Pst, Vil, Nõo, Krl, Tt - 17 var. E EM 126 (1165); E EM² 110 (1530); Kmpm. EL II¹⁰25; ÜÕÕ 58 (8); Metstak 11 ja 33 (70); Metstak² 23 ja 25
Ab₁.	Põhk verevit põrsit täis? Tuli tuhkhavvan Puh 1889 (D. Arak)
Ab₂.	Põhutäis verevit põrsit? Tulitse hüdse Ote 1893 (J. Tammemägi) Rõn, Ote - 2 var.
Ac.	Laut punaseid põrsaid täis? Söed ahjus Pld 1927 (L. Johanson) Siim-Vallner III 95 (4)
Ad.	Kopel punaseid põrsaid täis? Tulesöed ahjus Rid 1928 (M. Meiusi)
B+.	Laut täis punaseid lambaid? Söed Vän 1889 (J. Tammann) Vän, Rõu - 2 var. Vrd. 533F₂a 943 945 946 947 2255Õ*
C₁a₁*.	1) Laut punasid põrsaid täis, must siga läheb lauta, ajab kõik välja? Söed ja roop Pst 1888 (M. Juurik) 2) Punased põrsad laudas ja must vana siga läheb ja ajab põrsad laudast välja? Roobiga tõmmataks süsa ahjust välja Kod 1933 (K. Kütt) Sim, Tür, Tor, Pst, Kod - 5 var. Kontam.: = 1302Ü₁a₁*
C₁a₂.	Pesa punatsid põrsid täus, must siga aab punatsid põrsid ahjust välla? Tulesöe: süsed t[õm]mate ahjust välla Krk 1889 (J. Kivisäk) Kontam.: = 1302Ü₁a₂
C₁a₃.	Põhk punasid põrsid täis, must siga lääb lauta, ajab kõik punased põrsad välja? Roop ja tulised söed Hel 1874 (A. Wahlberg) Kontam.: = 1302Ü₁a₃
C₁b*.	Laut punassi lambud täis, must siga ajab neid säält välja? Roobiga tõmmetesse ahjust süsi Khk 1947 (A. Kannel) Khk, Nõo - 2 var. Kontam.: = 1302Ü₁b*
C₂a₁*.	Laut punasid põrsid täis, must emis lähäb ajab välla? Söed ahjus, roop Hää 1934 (J. Nurme) Amb, Käi, Hää - 3 var. Kontam.: = 1302Ü₂a₁*
C₂a₂*.	Laut punasid põrsid täis, must emmis toob välja? Ahjuroop toob söed välja MMg 1888 (G. Tenter) Krj, MMg - 2 var. Kontam.: = 1302Ü₂a₂*
C₂b.	Pal'lu põrssaid on lautas, must emis lähäb sisse ja aeab kõik välla? Söed, roop Noa 1938 (E. Ennist) Kontam.: = 1302Ü₂b
C₃.	Laut punasid põrsaid täis, must põrsas ajab välja? Ahi ja tulised söed ja roop Tor dat-ta (T. Juurikas) Kontam.: = 1302Ü₃
C₄a.	Laut punasid pullikesi täis, must pullike laheb ja puseb kõik välja? Ahi tulisid süsi täis, roop kisub kõik välja Pär 1911 (A. Karu) Kontam.: = 1302Ü₄a
C₄b.	Laut um verevid pullõ täus, üts must pull lätt sisse ja aja kõik välla? Ahoruup ja hütse Vru 1906 (J. Samson) Kontam.: = 1302Ü₄b
C₅a*.	1) Laut punaseid härgi täis, must härg ajab kõik välja? Roop tõmbab sööd ahjust välja Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann) Hlj v. Kad, Vil, Trt, Tt - 4 var. • Helle 365 (51); Hupel 120; Willmann 168 (47); Lönnrot 154; Nörmann 35 ja 55 (51); Ahlqvist 73; Wied. 273; E EM 81 (642); KAH EKAl 161 ja 163 (48); Jürjens 26; E EM² 71 (826) Kontam.: = 1302Ü₅a*
C₅b.	Laudatäüs verevid härgi, üts must härg lätt sisse, aja kõik vereva välja? Roop Kan 1888 (G. Veski) Kontam.: = 1302Ü₅b
C₅c.	Rusked härjad lautas, must härg lihab aab välja? Sööd ahjus, roop tõmmab välja Vll 1890 (M. Kolm) Kontam.: = 1302Ü₅c
C₅d.	Üits laut punatsit pulle täüs, must härg lää sisse, aa na puha välla? Ahjust roogitakse süse välja Krk 1889 (J. Kuusik) Kontam.: = 1302Ü₅d
C₅e*.	Verevit lehmi kik laut täüs, üts must härg lätt sisse, aase kiik väljä? Ahjoroop Räp 1875 (J. Jagomann) Rõn, Räp - 2 var. Kontam.: = 1302Ü₅e*
C₅f+.	Punane laut ja punased loomad, must härg läheb sisse ja aeab kõik välja? Ahi, söed, roop Käi 1938 (E. Ennist) Käi, Ote - 2 var. Tõn. LLr 31 (7) Kontam.: = 1302Ü₅f+
C₆.	Tallitäüs verevid sõnne, mustakõnõ, kõverakõnõ ajaa verevä' sõnni' usse tallist? Kuuk kisk hüdsi' usse ahost Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (174) Kontam.: = 1302Ü₆
C₇a*.	Tall punaseid hobuseid täis, must läheb sisse ja ajab kõik punased välja? Ahjuroop ajab süsi välja TMr 1930 (E. Schmidt) TMr, Trt, Võn, Kan - 4 var. Kontam.: = 1302Ü₇a*
C₇b₁*.	Tall verevid hobõsid täüs, üts must hobõne lätt sisse ja aja kõik vällä? Aholuvvaga pühitäs ahju Kan 1896 (G. Loodus) Kan, Rõu - 2 var. Kontam.: = 1302Ü₇b₁*
C₇b₂*.	Tallitäüs verevid hobõsõid, üts must lätt aja kõik ussõ? Ahust kistas roobiga hütsi ussõ Har 1890 (J. Pähn) Võn, Ote, Har, Rõu - 4 var. Kontam.: = 1302Ü₇b₂*
C₇b₃.	Tall verevit hobesit täis, üts must hobene aja kõik välla? Ahjuroop ja tulitse hüdse Rõn v. San 1889 (P. Roose) Kontam.: = 1302Ü₇b₃
C₇b₄*.	Tall verevid hobesid täis, must aab kõik neid välja? Hütse ahjun, roobiga tõmmatas välja Puh 1888 (J. Loskit) Puh, Kan - 2 var. Kontam.: = 1302Ü₇b₄*
C₈a₁.	Tall punatsit hobesi täis, üts must kompajalg lätt sisse, aja tõise kõik välja? Roobiga kistas hütsi ahjust välja Kan 1888 (J. Väggi) Kontam.: = 1302Ü₈a₁
C₈a₂.	Tallitäüs punatsit hobõsit, üts haigõ jalaga aja kõik välja? Söed ja roop Urv 1958 (A. Reigo) Kontam.: = 1302Ü₈a₂
C₈a₃.	Tallitäis punaseid hobuseid, üks must kõvera jalaga hobune ajab kõik välja? Söed ja ahjuroop Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane) Kontam.: = 1302Ü₈a₃
C₈b₁.	Ahutäüs verevit hobõsit, üts kukajalaga lätt, aja kõik välja? Ahjuluud pühk hüdse välja Rõu 1889 (K. Thom) Kontam.: = 1302Ü₈b₁
C₈b₂.	Tallitäüs verevid hobõsid, üts must krõnksjalaga lätt sisse, aase kõik vällä? Hütse ja ahoruup Räp 1889 (J. Poolakess) Kontam.: = 1302Ü₈b₂
C₈b₃.	Tallitäüs verevet hobõset, läts üts kungajalaga hobõnõ, aase kõik tallist vällä? Ahotäüs kistas vällä hütsikooguga Se 1929 (I. Sonts) Kontam.: = 1302Ü₈b₃
C₈b₄.	Tallitäüs verevit hobõsid, üts kõvver krõntsikõnõ aja kiik vällä? Ahjuroop ja süed Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (21) Kontam.: = 1302Ü₈b₄
C₈b₅.	Tallitäis verevid hobesid, üts must krõntsikene aja kõik välja? Ahjuroop Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Kontam.: = 1302Ü₈b₅
C₈b₆.	Suur tall täüs verevit hobõsit, must kungajalaga aja kõik vällä? Hüdse tõmmatas roobiga vällä Urv 1956 (A. Reigo) Kontam.: = 1302Ü₈b₆
C₉.	Verevid hobesid üts tallitäüs, üts lätt, aase kõik vällä? Ahjo pühitas luvvaga hüssi vällä Plv 1893 (J. Tobre) Kontam.: = 1302Ü₉
C₁₀a.	Tallitäüs punatsid hobõsid, üts must täkk lätt aja kõik vällä? Roop ajab-kisub söed ahjust välja Vas 1938/9 (E. Sõrmus) Kontam.: = 1302Ü₁₀a
C₁₀b.	Tall verevit täkke täüs, must täkk lätt sisse ja aase tõõse kõik vällä? Roobiga hüdse välläkiskmine Võn 1888 (J. Jalajas) Kontam.: = 1302Ü₁₀b
C₁₁.	Tallitäüs verevit t'akkõ, üts limbajalaga lätt sisse, pess kõik vällä? Hütsi kistas ahjust vällä Urv 1888 (G. Seen) Kontam.: = 1302Ü₁₁
C₁₂.	Laut lammaid täis, üks must läheb keskele, ajab teised kõik välja? Roobiga tõmmatakse söed ahjust Pee 1927 (R. Viidebaum) Kontam.: = 1302Ü₁₂
C₁₃a₁.	Laut lambaid täis, kohuoinas ajab kõik välja? Roobiga kistakse süsa Tõs 1889 (H. Anniko) Kontam.: = 1302Ü₁₃a₁
C₁₃a₂.	Laut lambit täis, üts keräsarviga oinas pess vällä? Ahjuroop Kam 1891 (C. Komms, H. S.) Kontam.: = 1302Ü₁₃a₂
C₁₃b.	Tall verevit hobesit täis, kerasarviga oinas lätt aa kõik vällä? Hüdse ahjun ja roop Ote 1893 (K. Parts) Kontam.: = 1302Ü₁₃b
C₁₄*.	Laut punaseid lambaid täis, must lammas läheb sisse ja ajab punased välja? Roop ja sööd Plt 1891 (J. Reinthal) Plt, Se - 2 var. Kontam.: = 1302Ü₁₄*
C₁₅a+.	Punased põrsad laudas, must mees läheb ajab põrsad laudast välja? Põlenud söed ahjus ja ahjuroop Kaa 1946 (O. Toombu) Kontam.: = 1302Ü₁₅a
C₁₅b.	Tallitäüs verevid hobesid, kõvera jalaga mees aase kõik vällä? Kook Räp 1888 (J. Puksov) Kontam.: = 1302Ü₁₅b
C₁₆a*.	Laut punaseid põrssaid täis, must poisike ajab laudast põrssaid välja? Roobiga ahjust süte väljavõtmine Äks 1992 (E. Leek) Vig, MMg, Äks - 3 var. Kontam.: = 1302Ü₁₆a*
C₁₆b₁.	Laut punaseid lammaid täis, must poiss ajab lammad välja? Süte väljaajamine ahjust Hlj 1947 (E. Tarvel) Kontam.: = 1302Ü₁₆b₁
C₁₆b₂.	Laut kuldlammaid täis, must poiss lähäb lauta, aab välla? [Lahendus puudub] Juu 1930 (L. Hammermann) Kontam.: = 1302Ü₁₆b₂
D.	Punaseid lammaid laut täis, kõik ilma sabata, must poisike ajab laudast välja? Söed, roop tõmbab välja Kos 1888 (J. Pikkel) Kontam.: = 947I 1302X
Vrd.	200Z₂c
1787.	PÕLEB, AGA EI PAISTA? Lubi - 0+4+1+0 = 5 (35) var.
a.	Põleb, aga ei paista? Lubi Rei 1889 (P. Reikmann) Kos, Rei, Trv - 3 var. ° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (9); Mötleja 26 ja 54 (110); ER Kal. (1883) 86 (3); E EM 126 (1166); Lasteleht nr. 3 (1901) 48 ja 64; E EM² 110 (1531); E MM 14 ja 45 (199); E MM² 14 ja 48 (201); E MM³ 11 ja 39 (201)
b.	Põleb, aga ei nää? Lubi Tln 1940 (G. J. Kallus)
c.	Põleb ja ei põle? Lubi Võn 1895 (P. Rootslane)
1788.	PÕNN TÕUSEB JA PÕIS VAJUB? Taku- ehk paklakoonalt kedratakse - 1+0+0+0 = 1 (1) var. Võn 1874 (G. Soo)
Vrd.	776B₈a₁
1789.	PÕRGU PIISAD, TULE TILGAD, HULLUD PIISAD, HULLUD TILGAD? Viin - 0 (2) var. M. J. Eisen (E EM 126 (1167)): omaloominguline tekst ° E EM 126 (1167); E EM² 110 (1532)
1790.	PÕRGU PULST PAJA PÄÄL? Kass - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kan 1895 (J. Tedder)
1791.	PÕRILIND PÕESAS, KAKS MUNA KURGU ALL? M[u]nn - 0+16+6+5 = 27 (29) var.
Aa₁.	Pärelind põesas, must krants kaelas, kaks muna kurgu all? Munn Kos 1892 (T. Wiedemann) Vrd. 2024B 2305Ta* 2305Tc
Aa₂.	Pirilind põõsas, kaks muna kurgu all? Poisikese tilts Iis 1964 (M. Proodel) 3Iis - 3 var.
Aa₃.	Porilind põesas, kaks muna kurgu all? Mieste värk VNg 1994 (A. Korb) VNg, Hää - 2 var.
Aa₄.	Pöörilind põõsas, kaks muna kurgu all? [Lahendus puudub] Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
Aa₅*.	Põrilind põesas, kaks muna kurgu all? M[u]nn Vig 1896 (H. Laipmann) Hlj, VJg, Vig - 3 var.
Aa₆.	Puurilind poesa all, kaks muna kurgu all? [Lahendus puudub] Hlj enne 1917 (H. Länts)
Aa₇.	Põrits vahib põõsast, kaks muna kurgu all? [Lahendus puudub] Kse 1890 (M. Reimann)
Ab.	Võrilind põõsas, kaks muna kurgu all? Meeste teatud koht KJn 1971 (E. Liiv) VMr, KJn - 2 var.
Ac.	Nürilind põõsas, kaks muna kurgu all? Mehe suguelund Iis 1938 (A. Hallik)
Ad₁.	Kurilind põesas, kaks muna kurgu all? M... HJn 1889 (H. Tiidermann)
Ad₂.	Kõõrulind põõsas, kaks muna kurgu all? Munad Saa 1892 (H. Langholts)
Ae₁.	Sirulind põõsas, kaks muna kurgu all? Meesterahva suguelund SJn 1937 (G. Bakhoff)
Ae₂.	Sirilind põesas, kaks muna kurgu all? Munn VJg 1921 (M. Jürna)
Ae₃.	Siirilind põõsas, kaks muna kurgu all? Munn Trm 1957 (P. Tammepuu)
Af.	Lind istub põesas, kaks muna kurgu all? [Lahendus puudub] Hlj 1890 (K. Leetberg)
Ag.	Kadakalind kadakapõesa ääre all, kaks muna kurgu all? Meeste asjad Kaa 1938 (T. Õunpuu)
Ah.	Urblinnuke põõsas, kaks muna kaala all? Monn Vil 1891 (J. Karus)
Ba.	Lepalind ja kaks muna kurgu all? Munn Kos 1892 (T. Wiedemann)
Bb.	Kuldne kukk, kaks muna kurgu all? M[unn] VMr 1890 (K. V. Lurich)
C.	Tirikara põesas, kaks kul'lust kaelas? Mehe riist Vai 1893 (H. Masing)
D.	Porilind põesas, tust heinu turja peal ja kaks teemanti sees? Inimese kusemise toru Jür 1889 (K. Angelus) Kontam.: = 283D Vrd. 475
Vrd.	700 737B 2707
1792.	PÕRS PÕHUN, PÕLVE VÄLLAN? Adraga künnetas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1895 (C. Lipping)
Vrd.	kk: Nagu põrsad põhus (KJn)
1793.	PÕRSAS JOOKSEB, PÕNN TÕUSEB? Värten - 10+243+155+50 = 458 (613) var.
A₁a₁.	1) Põrsas jookseb, põnn tõuseb? Värten Amb 1888 (M. Neumann) 2) Põrsas jooseb, põnn tõuseb? Vokipool Aud 1889 (K. Tarkpea) 2Hlj, 5Sim, 4VMr, 2Amb, Amb v. JMd, JMd, 3JJn, JJn v. Koe, 2Koe, 4Pee, 2Pai, 2Tür, 2Kuu, Jõe, HJn, Tln, Jür, 5Kos, 2Juu, Rap, HMd, Kul, Mih, 5Var, 3Han, Kse, Hps, Phl, 3Jaa, Muh, 7Tõs, 2Aud, 3PJg, 8Vän, 11Tor, 2Pär, 5Saa, Vl, Pst v. Pil, Kõp, 8Pil, Plt, 6Lai, Pal, Trm, MMg, Äks, TMr, 2Trt, As - 125 var. E EM 126 (1168); Pet. ELA 46; E EM² 111 (1533); Metstak² 18 ja 19
A₁a₂.	Põrsas jookseb ja põnn tõuseb? Värten Ris 1888 (J. Truusmann) Iis, Hlj, Amb, Koe, Tür, Ris, Mih, LNg, Noa v. Hii, 3Tõs, 2Tor, Pär - 15 var.
A₁b.	Põrsas tõuseb, põnn tõuseb? Vokkipool Kuu 1935 (E. Piibeman)
A₁c.	Põnn tõuseb, põrsas jookseb? Voki Prn 1933 (J. Jürvetson)
A₁d.	Põrsas sõidab, põnn tõuseb? Voki Tor 1888 (M. Tilk)
A₂a₁.	1) Põrsas jookseb, põnn paisub? Värten JJn 1888 (M. Roosileht) 2) Põrss juusk, põnn paisus? Vokk ja puul Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2JJn, Tür, 2Kuu, Jäm, Pöi?, Saa, 2Hls, Krk, 3Trv, Pst, Vln, 5Vil, 2Kõp, 2SJn, KJn, 2Plt, Plt?, 2Lai, 4Pal, 2Trm, Võn, San, Kan, Krl, Tt - 42 var. • Mötleja 26 ja 54 (106); Meelej. nr. 5 ja 6 (1880) 159 ja 192 (2); Lasteleht nr. 7 ja 8 (1910) 112 ja 128 (5)
A₂a₂.	1) Põrsas jooseb ja põnn paisub? Vokipool Tt dat-ta (anon) 2) Põrsas jookseb ja ponn paisub? Vokk Lai 1966 (A. Tamm) Kuu, Hää, Saa, Vil, SJn, Plt, Lai, Tt - 8 var.
A₂b.	Põrss sõidab, põnn paisub? Vokipool Saa 1895 (P. Ramberg) 2Saa - 2 var.
A₂c.	Põrss kuseb, põnn paisub? Okipuul Hls 1930 (E. Sitska)
A₃*.	1) Porsas jooseb, ponn üleneb? Vokivärten KJn 1888 (J. Reial) 2) Põrsas jooseb ja põnn üleneb? Värten KJn 1936 (L. Köögardal)
A₄.	Põrsas jooseb, põnn kerkib? Okipooli pääl lõng Krj 1940 (O. Grepp)
A₅.	Võrradi võtab villa-võlla, põrsas jookseb, põnn kasvab? Vokk Hää 1944 (M. Mäesalu)
A₆a.	Põrsas juõsõb, rohkõm põnni lähäb? Vokipool Khn 1934 (T. Saar)
A₆b₁.	Mida enam põrsas jooseb, seda enam põnni lähab? Lõngapool SJn 1888 (J. Mein) SJn, Trt - 2 var.
A₆b₂.	Mida änäm põrsas jooseb, seda änäm põnni jäeb? Värten, pool SJn 1889 (P. Johannson) Tür, SJn - 2 var.
A₆c.	Mida rohkem põrsas jooseb, seda põnnimas ta lähab? Okk ja okipuul Vil 1937 (A. Mikk)
A₇a.	Põrsas jookseb nii kaua, kui põnn täis saab? Vokkivärten Jõh 1889 (P. Paurmann)
A₇b.	Põrsas jookseb põnn-põnn senikaua, kui kõht täis saab? Värten (voki) Hlj 1888 (J. Linkstein)
A₇c.	Põrsas jooseb põnn-põnn, kui kõht täis saab, siis seisab? Vokipool Aud 1889 (K. Tarkpea)
A₈a₁.	1) Põrsas jookseb, põnnike tõuseb? Vokipool KJn 1926 (S. Köögardal) 2) Põrss joosk, põnnike tõses? Vokipool San 1893 (J. Tammemägi) 2Hel, 2Trv, KJn, San - 6 var.
A₈a₂.	Põrss jookseb ja põnnike tõuseb? Pool San 1967 (R. Praakli)
A₈b.	Põrsake jooseb, põnnike tõusub? Okipuul Trv 1892 (J. Kill) 3Trv, KJn - 4 var.
A₈c.	Mida rutem põrsas jooseb, seda enam põnnike tõõseb? Värten Pil 1888 (T. Sander)
A₉a.	1) Põrsas jookseb, põnnike paisub? Okipool Vil 1889 (J. Köögardal) 2) Põrss juusk, põnnikõnõ paisus? Kedratas Rõu 1896 (H. Treu) Krk, Hel, Trv, Pst, Vil, Pil, Plt, Võn, 2Nõo, 2Puh, Rõu - 13 var.
A₉b₁.	Põrsake jooseb, põnnike paisub? Okiga ketramine Trv 1894 (J. Liller) 5Trv, 2Pst, Trt, Ran - 9 var.
A₉b₂.	Põrsakene jooseb ja põnnikene paisub? Värtin ja siivuline Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
B₁a.	Põrsas jookseb, põrn tõuseb? Vokivärten VJg 1960 (E.-R. Ennuse) VJg, Tln - 2 var.
B₁b.	Porsas juoksep, paun tõusep? Kehräämise värten Kuu 1907 (H. Schulzenberg) Vi, Tür, Kuu - 3 var.
B₁c.	Põrsas jookseb, punn tõuseb? Värten jookseb ringi Ris 1892 (J. Holts) Amb v. JMd, Kuu, 3Ris - 5 var.
B₁d.	Põrsas jookseb, põrin tõuseb? Vokivärten Ris 1896 (J. Niinas)
B₁e.	Põrsas jooseb, põnt tõuseb? Vokk Rid 1941 (E. Poom)
B₁f.	Põrsas käib ja põnt tal tõuseb? Kederus saab lõnga täis Käi 1928 (M. Meiusi)
B₁g.	Põrsas jookseb, põmm tõuseb? Vokipool SJn 1889 (T. Köstner) 2SJn - 2 var.
B₁h₁.	Põrsas jookseb, kõht tõuseb? Vokivärten Nrv 1904 (M. Russmann) Nrv, Juu, Trv - 3 var.
B₁h₂.	Põrsas jookseb ja kõht tõuseb? Vokivärken TMr 1889 (M. Napp)
B₂a₁.	Põrsas jookseb, põis paisub? Värten Sim 1888 (H. Aman) Sim, Saa, Pst, TMr - 4 var.
B₂a₂.	Põrsas jooseb ja põis paisub? Vokk Ksi 1926 (P. Berg) Pee, Ksi, Äks - 3 var. EMrd II 328
B₂b₁.	Põrsas jookseb, punn paisub? Värten Lai 1890 (A. Sommer) 2Lai, Trm - 3 var.
B₂b₂.	Põrss jooseb ja punnike paisub? Värdan saab täis Puh 1939 (V. Puidak)
B₂c.	Põrsas jookseb, põrn paisub? Vokivärten Vlg 1930 (L. Uibopuu)
B₂d.	Põrsas jookseb, põu paisub? Ketramine Iis 1920/1 (P. Amer)
B₂e.	Põrsas sõidab, poiss paisub? Oki Prn 1934 (S. Redlich)
B₂f₁*.	Põrsas jookseb ja kõht paisub? Värten kedramise aega Lai 1895 (K. Taras) Lai, Ote - 2 var.
B₂f₂.	Põrss kõnd, kõtt paisus? Vokipool Ote 1889 (H. Nugin)
B₂g.	Põrss juusk, magu paisus? Vokipuul kedräten Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
B₃.	Põrsas jooseb, kõht kasvab? Värten KJn 1898 (C. Sööt)
C₁*.	1) Siga joosep, põnn paisup? Vokivärtna Tt dat-ta (anon) 2) Siga jookseb ja põnn paisub? Vogivärtän Kuu 1935 (V. Haksalu) 3Kuu, Tt - 4 var.
C₂.	Siga süüb ja punn paisub? Keträmene KJn 1936 (G. Must) EMrd II 369
C₃.	Siga jooseb, kõht tõuseb? Vokipool SJn 1893 (J. Mein)
D₁.	Kult jookseb, munad paisuvad? Värten Trm 1895 (M. Reisenpuk)
D₂a.	Ups jookseb, kerad kasvavad? Vokiratas jookseb, kedervars kasvab Hii 1957 (J. Kreos)
D₂b.	Ups jooseb, munn kasub? Vokk Phl 1897 (J. Pöijal)
D₂c.	Ups jooseb, munn läheb suuremaks? Vokikederus Käi 1896/7 (J. Sooster)
D₃.	Änam sa kihudad, suuremaks munn lähäb? Vokivärten Käi 1938 (E. Ennist)
E₁*.	1) Lind lendab, muna kasvab? Värten HJn 1889 (M. Neumann) 2) Lind lennab ja muna kasvab? Kedramine Kei 1927 (M. Soom) Vai, Jõh, VMr, 2Koe, 2Jõe, 2HJn, Kos, Kei, 2Kul, Trm - 14 var. E EM 84 (686); E EM² 73 (879)
E₂.	Kana lendab, muna kasvab? Vokk JJn 1888 (J. Piber)
E₃a₁.	Lind lendab, pugu tõuseb? Vokk, värten Jõe 1888 (H. Redlich) Kuu, Jõe, 2HJn - 4 var.
E₃a₂.	Lind lendab ja pugu tõuseb? Vokivärten Jür 1888 (M. Petroff)
E₃b.	Mida enam lend lendab, seda enam pugu tõuseb? Vokk Jõe 1878 (F. Matson)
E₄.	Lind lennab, pugu paisub? Pool Vil 1871 (H. Leoke) 5Pst, 2Vil, Tt - 8 var. • Wied. 275; E EM 84 (687); E EM² 74 (880); Kmpm. EL II¹⁰233; Käis EV II/II lk-ta
E₅a.	Lind lennab ja pooke paisub? Pool (voki) Tt dat-ta (anon)
E₅b.	Linnuke lendab, puuke paisub? Vokipuul Pst 1895 (J. Ainson)
E₆.	Värvuke lendab, puuke paisub? Vokivärten Pal 1888 (M. Uus)
E₇*.	1) Linnuke lendab, kõhuke paisub? Vokk KJn 1932 (J. Grauberg) 2) Linnuke lendäb ja kõhuke paisub? Vokk KJn 1936 (G. Must) EMrd II 368
E₈.	Linnuke lendäb, kõhuke kerkib? Värten KJn 1898 (C. Sööt)
E₉a.	Linnuke lennab, ise täidab koormat? Ein Spinnrocken Tor 1816 (B. A. F. Offe) • Beitr. VI (1816) 52 (16); Lönnrot 155; Ahlqvist 73; E EM 85 (692); E EM² 74 (886)
E₉b.	Lind lendäb, kuurmad täedetässe? Keträmene KJn 1890 (A. Pihlak)
E₁₀*.	1) Kullike lendab, koormad täidetse? Vokiluht ja pool Kõp 1894 (J. Laarmann) 2) Kullike lendab ja koormat täidetakse? Vokiluht KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 74 (568); E EM² 66 (738)
E₁₁.	Mida enam linnuke lendab, seda raskemaks koorem läheb? Värten KJn 1932 (J. Grauberg)
E₁₂.	Mida rohkem linnuke lendab, seda rohkem koormad kogub? Vokk (ketramine) KJn 1961 (A. Seep)
E₁₃.	Lind lendab, esi kogub pesa? Voki siivuline Ran 1889 (H. Raag)
F₁.	Änam hobune jookseb, seda pikemaks tee lähäb? Kehramine Jür 1890 (K. Põldmäe)
F₂a.	Hobene sõit, kuurma kasvas? Vokki kedratas Kan 1888 (J. Väggi) Vrd. 246
F₂b₁.	Mida rohkem hobu sõidab, seda rohkem koorm kasvab? Okk Muh 1938 (R. Viidalepp)
F₂b₂.	Mida enam hobu sõidab, seda enam koorm kasvab? Vokipool Muh 1937 (L. Uusküla)
F₂c₁.	Änam hobone jookseb, suuremaks koorm kasvab? Vokivärkel LNg 1891 (G. Ollik)
F₂c₂.	Midä rutubahe hopõn juusk, sedä rutuba kuurma kasus? Präädetäs, vokipuul Se 1940 (A. Tammeorg)
F₂d₁.	Mida enam hobu kargab, seda enam koorm kasvab? Okk Muh 1938 (R. Viidalepp) 2Muh - 2 var.
F₂d₂.	Mida hobu rohkem kargab, seda rohkem koorm kasvab? [Lahend puudub] Vor 1947 (N. Jaaniste)
F₃a.	Hobu jooseb, kõht tõuseb? Vokipool SJn 1893 (J. Mein)
F₃b.	Hobune jookseb ja kõht kasvab? Ketramine Mus 1958 (E. ja H. Tampere)
F₃c.	Mida enam hobu jookseb, seda enam kõht kasvab? Ketramine Tt 1897 (A. Suurkask)
Ga.	Talleke tantsib, kõht paesub? Vokk Vil 1896 (H. Maaten) Vil, Rõu - 2 var.
Gb.	Talleke tantsib, kõhuke paisub? Vokk Nõo 1888 (V. Grünstamm) Rei, Tõs, SJn, 2Nõo, Puh, Tt - 7 var. E EM 148 (1403); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (7); E EM² 128 (1836); E MM 15 ja 45 (234); E MM² 15 ja 48 (237); E MM³ 13 ja 39 (237)
H₁.	Põdra jookseb, põrn seisab? [Lahendus puudub] Vän 1897 (E. Tetsmann)
H₂.	Poiss jookseb, põnn paisub? Vokipool Hls 1893 (M. Kuum)
I₁a*.	1) Mida põrss enamb joosep, seda ramusemaks lääp? Vokki kedratas Kam 1889 (A. S.) 2) Midä inäb põrsa' juuskva', tuu ramsabast nää läävä'? Vokipooli Se 1927 (M. Pihlapuu) MMg, Kam, Vas, Se - 4 var.
I₁b*.	Mis põrss rohkõp juusk, tuu rohkõp lätt ramsapast? Puul Se 1932 (A. Nurmetu) 2Se - 2 var.
I₁c*.	Midä enamb põrss ümbre tare joosk, seda rammumpahe lätt? Vokipool Kan 1895 (J. Tedder) 2Kan - 2 var. Vrd. 221A₅b
I₁d.	Väikene põrsakõnõ, miä inäbä virotat, tuu lätt ramsabast? Lang pooli pääl, mis inäbä präätät, tuu lätt jämehebist Se 1933 (A. Tammeorg)
I₂a₁*.	Põrss mia inaba juusk, tuu jämehabast lätt? Puul, ku präätas Se 1930 (V. Ruusamägi) MMg, Se - 2 var.
I₂a₂.	Mida rohkõm põrss juusk, sedä jämembäs ta lätt? Vokipool Ote 1890 (J. A. Palm)
I₂b.	Põrsas juokseb küla vahel ja ikka läheb jämedamaks? Uokipuol Khn 1948 (J. Sulengo)
I₂c.	Väikene põrsakõnõ juusk palo poolõ ja lätt kõõ jämehebäst? Puul Se 1930 (A. Tammeorg)
I₂d₁.	Väikene põrsakõnõ juusk ümbretsõõri, kõõ lätt jämedamaks? Kedratakse lõnga pooli pääle Se 1959 (A. Relli)
I₂d₂.	Miä põrss voori ümbre tarõ juusk, tuu jämehempäst lätt? Langapuul Se 1938 (A. Tubli)
I₂e.	Põrsakõnõ ümbre tarõ käu, kõõ lätt jämehebäs, lätt är otsani jämmest, seen kui lätt lahki ar? Langaga puul Se 1927 (P. Voolaine)
I₃a.	Põrss juusk, esi lihones? Vokk ja pool Se 1924 (H. Jänes)
I₃b.	Põrsake juusk, kõõ lätt lihavabast? Vokipuul ketramisel Se 1928 (E. Põllula)
I₃c.	Põrsas jooseb, mida rohkem ta jooseb, seda lihavamaks ta läheb? Lõngavärten Äks 1894 (J. J. Millert)
I₃d*.	1) Mis põrss enämb juusk, lihavambas lätt? Pooli kerimine Kam 1891 (C. Komms, H. S.) 2) Põrsagõnõ mia inämb juusk, tuu lätt lihavabast? Prääteh puul Se 1929 (V. Ruusamägi) Kam, Ote, Se - 3 var.
I₃e.	Põrsakene juusk ümber tsõõri ja kõgõ lihonõs? Vokipuul, timä juusk ümber ja aigamööda saa' tävvest Se 1935 (A. Kits)
I₃f.	Põrsakõnõ juusk ümbre tarõ, kõõ lätt lihavabast? Puul Se 1934 (F. Paloots)
I₃g.	Miä põrsakõnõ ümbre tarõ juusk, tuud inäp tä lihonõs? Vokipuul Se 1937 (I. Rohtla)
I₄a.	Väike valge põrsake, kui jooseb, sis tävvembas lätt? Vokipool Ote 1889 (E. Brücker)
I₄b.	Põrsakõnõ juusk külä poole, kõõ lätt tävvebäst? Vokipuul Se 1935 (P. Külaniit)
I₄c₁.	Põrsakõnõ joostõlõs pääl ümbre tarõ, kõgõ saa kõtt tävvel? Vokipuul Se 1927 (P. Voolaine)
I₄c₂.	Mida põrss rohkem ümbre tarõ juusk, toda kõtt tävvembäs saa? Vokipool Kan 1924 (A. V. Kõrv)
I₄d.	Põrsakõnõ käüse ümbre tarõ, kõõ lätt kõtt tävvembäs? Lang poolil Se 1929 (P. Voolaine)
I₅a.	Meda enamb põrss jooseb, seda suurembas ta lääb? Vokivärden Ran 1889 (H. Raag)
I₅b.	Väikene põrsakanõ, mis inämbä juusk, tuu suurõmbast kasus? Langapuul voki pääl Se 1930 (N. Sõrmus)
I₅c*.	Põrss juusk ümbre ja kasv suurõst? Okk (vokk) Se 1949 (R. Viidalepp) Kan, Se - 2 var.
I₅d.	Kuuenädäline põrsas juusk ümbre maja, kõtt lätt kõrd-kõrrast suurembas? Langa kerimine Urv 1955 (T. Prisko)
I₆a*.	Mis põrss inäbä juusk, tuu lätt paksõbast? Vokipuul Se 1936 (M. Vabarna) MMg, Võn, Se - 3 var.
I₆b.	Veike valge põrsake, mida rohkemb jookseb, seda paksembaks läheb? Vokipool Räp 1895 (R. J. N. Org)
I₇.	Mes põrsas kõvemast jookseb, sedä tugevamast liäb? Vänter Kod 1888 (J. Liiv)
I₈.	Põrsas joosep, esi kasvap? Langapool Ran 1889 (A. Tobber)
J₁a*.	1) Mida tsiga inämb juusk, toda inämb lihonõs? Langa kedratas Räp 1889 (J. Poolakess) 2) Tsiakõnõ miä inäbä juusk, tuu lätt lihavambast? Vokk präätätedäs Se 1934 (N. Oinas) Räp, 2Se - 3 var.
J₁b₁.	Tsiga juusk voori ümbre tarõ, kõõ lätt lihavambas? Lang poolil Se 1929 (P. Voolaine)
J₁b₂.	Miä tsika ajadõ' ümbre tarõ inämbä, tuu lätt tsiga lihavapas iga kõrra aigu? Prääditämise man pooli tävvest saamine Se 1932 (J. Ojavere)
J₁c.	Meä tsiga inämbä sõit, tuu rohkõb lihonõs? Vokipuul Se 1935 (D. Karnask)
J₁d.	Mida enam siga sööb, seda enam liha saab? Ketramine KJn 1888 (J. Koit)
J₁e.	Siga sõidab pahemale poole, mida enam sõidab, seda enam lihuneb? Pooli ketramine Har 1925 (S. Lõhmus)
J₂a.	Tsiga juusk nii kaua, kui rammu lätt? Vokipool Kan 1924 (A. V. Kõrv)
J₂b.	Tsiga mis kavvõmbahe juusk, sedä ramsabast lätt? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
J₂c.	Tsiga juusk ümbre tarõ, kõrd-kõrralt lätt rammõmbas? Vokipuul Urv 1956 (A. Reigo)
J₂d.	Tsiga sõit ja lätt iks rammutsembas? Langa keritas Võn 1889 (T. Lätti)
J₂e.	Mis tsik[a] rohkemb virot, too ramsambas lätt? Vokipool Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
J₃a.	Siga jookseb ümber toa, ikka läheb jämedamaks? Lõngakera Se 1932 (M. Lillemägi)
J₃b.	Tsiakõnõ mia ümbre käänd, tuu lätt jämehembäst? Vokipuul Se 1935 (T. Uiboaed)
J₄a.	Mia tsiga juusk, tuu lätt suurõbas? Vokipuul, präätedäs Se 1934 (A. Tammeorg)
J₄b.	Valgõ tsiakõnõ juusk ümbre, kõõ lätt suurõmbast? Pool Se 1937 (N. Ress)
J₄c.	Mia tsiakõnõ inäbä tsung, tuu suurõbast kasus? Prääteh puul lätt suurõmbast Se 1927 (V. Ruusamägi)
J₅a.	Tsiakõnõ juusk ümbre tarõ, kõtt kõõ saa tävvebast? Präätedäs Se 1934 (M. Podrätšikov)
J₅b.	Tsiga käuse ümbre paha, kõtt lätt kõõ tävvembäst? Vokipuul Se 1935 (M. Reinola)
J₆a.	Siga jookseb aja vahel, ikka läheb paksemaks? Vokipool Tõs 1942 (T. Saar)
J₆b.	Tsiga juusk ümbre tarõ, midä inämb juusk, tuud paksõmbas lätt? [Lahendus puudub] Plv 1925 (H. Kasvandik)
J₇a.	Mia tsiga juusk, tuu lätt vähämbäst? Puuli aetakse langalõimele Se 1959 (A. Relli)
J₇b.	Mia tsiga lätt, tuu jääs vähäbäst? Langa aetas langalõimõlõ Se 1934 (A. Tammeorg)
J₇c.	Om väikene tsiakõnõ, süü kõtu tävvest, lätt suurõst, ku lätt kõtt tühäst, lätt väikost? Vokipuul Se 1960 (H. Keskküla)
K.	Mida rohkem ruigam jookseb, seda paksemaks ta läheb? Värten Trt 1980 (T. Kukk)
L₁a.	Midä tulisameni hobene jooseb, seda rammusamas ta lähäb? Vokivärten KJn 1888 (J. Reial) E EM 96 (818); E EM² 82 (1035)
L₁b₁.	Mida rohkem hobu sõidab, seda rammusamaks läheb? Okk Muh 1938 (M. Viidalepp)
L₁b₂.	Mida enam hobune sõidab, seda ramusamaks ta läheb? Pooli pääle kedratakse lõnga Pär 1888 (H. Martinson)
L₁b₃.	Hobõnõ miä inäbä sõit, tuu ramsapast lätt? Vokipuul Se 1938 (A. ja M. Reinola)
L₂a.	Mida rohkem hobune jookseb, seda lihavamaks lähäb? Vokk Ta 1889 (J. Kuusik)
L₂b.	Mia hoppen juusk inämbä ümbre, tuu lihavabast lätt? Puul präätamisel Se 1927 (E. Põllula)
M.	Mida rohkem täkk kargab, seda rammusamaks ta läheb? Ketrus, mida rohkem kedratakse, seda suuremaks kasvab pool Muh 1936 (L. Uusküla)
N.	Pisike jääras, palju jookseb, vähe sööb, mida rohkem ta jookseb, seda jämedamaks ta läheb? Vokipool Kär 1960 (A. Sepp)
O*.	Mida enam linnuke lennab, seda lihavamaks lähab? Lõngapool SJn 1888 (J. Mein) 2SJn - 2 var.
P.	Mida enamb sirk lendab, seda lihavamaks läheb? Kedratakse San 1877 (J. Hurt) E EM 96 (814); E EM² 82 (1029)
Q₁a₁.	Enam ta jookseb, rammusamaks läheb? Lõngapool LNg 1895 (J. Prooses)
Q₁a₂.	Mida enam jookseb, seda rammusamaks läheb? Vokivärten Juu 1890 (J. Trull)
Q₁b.	Mida enam sõidad, seda rammusamaks läheb? Okk Pöi 1894 (T. Undritz)
Q₂a.	Jookseb ringi ja kord-korralt läheb paksemaks? Vokipool Plv 1978 (M. Adel)
Q₂b.	Mida rohkem ma ennast keerutan, seda paksemaks mina lähen? Vokipool Trv 1905 (A. Anderson) E EM² 82 (1033)
Q₃*.	Mia inämbä sõit, tuu inämbä lihonõs? Kedratakse Se 1934 (M. Peramets) 2Se - 2 var.
Q₄.	Miä inämbä juusk, tuu suurõmbast kasus? Vokipuul Se 1929 (V. Savala)
Q₅.	Enam sa sõidad, priskemaks läheb? Vokiga kedrates kederus (värtel) lähab täis Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Q₆.	Aa ringi ja kõht tõuseb? Värten Kos 1930 (R. Viidebaum)
R+.	1) Põrsa' ümbre imise juustelese, põrsil lätt kõtt tühäst, imsel tävvest? Langa lõim ja pooli Se 1927 (E. Põllula) 2) Pisukene kui põnn, ühtepuhku kasvab suuremaks? Vokivärten (lõngaga) Trm 1889 (H. Mann) Kir, Kaa, Trm, Rõn, Se - 5 var.
S.	Lind lennab, pugu paisub, [kümme] kitsi kuhja kallal? Koonal Pöi? dat-ta (R. Kallas) Kontam.: = 900Ü
Z.	Istup kui herr, sõit kui saks, mis rohkem sõit, see ramsamas lätt? Ketramine Vas 1895 (P. Saar) Kontam.: = 416G
T.	Üks oli üürapuu, teine küürapuu, kolmas üsna kõverik, neljas neitsi auk, viies viiburiauk, kuues kusimisepulk, seitsmes sõbraauk, kaheksas karvapard ja mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? Vokiga ketrad, vanamutt on seal voki taga As 1991 (A. Korb, A. Tuisk) Eas I 31 (41) Kontam.: = 2670H
Ua.	Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? Vokk As 1991 (A. Korb, A. Tuisk) 2As - 2 var. Eas I 131 (192) Kontam.: = 2324Ga
Ub.	Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rutem hobu jookseb, seda rutem kõht tõuseb? Voki ketramine As 1992 (A. Korb) Kontam.: = 2324Gb
1794.	PÕUE EI MAHU, MERELE MAHUB? Põis - 0+2+3+0 = 5 (5) var.
A.	Põue ei mahu, merele mahub? Põis Vän 1897 (E. Tetsmann)
Ba.	1) Merde mahub, pihku ei mahu? Põis TMr 1888 (P. Birkenthal) 2) Merde mahub, pihu ei mahu? Tulesädä Jõh 1940 (E. Mets)
Bb.	Merde mahub, aga pihku ei mahu? [Lahendus puudub] HMd dat-ta (L. Vilmann)
Bc.	Merde mahub, kätte ei mahu? Vesi Trt 1927 (K. Vindi)
Vrd.	1143 1795
1795.	PÕUE MAHUB, MERRE EI MAHU? Põis - 4+88+12+5 = 109 (197) var.
A₁a₁.	Põue mahub, merre ei mahu? Põis KJn 1870 (J. Tiedemann) 2Jõh, VMr, Kuu, 2Vän, Hää, Saa, 2Trv, Pst, 3Vil, 2SJn, KJn, Pal, Trt, Ran, Krl, Tt - 22 var. • Kas. Talur. Kal. (1881) 40 (15); E EM 126 (1169); Tõn. LLr 31 (5); E EM² 111 (1535); Metstak² 11
A₁a₂.	Põue mahub, aga meresse ei mahu? Põis Tor 1889 (J. Tilk) VJg, Sim, Vig, Kär, Tor, Pär, Hls, 2Trv, Vil, Kõp, SJn, Pil, Plt, Äks, Tt - 16 var. • Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (9); Rõuk 36 (9)
A₁a₃*.	Põue mahub ja merde ei mahu? Põis Saa 1895 (P. Ramberg) Var, Saa, KJn - 3 var.
A₁b*.	Merre ei mahu ja põue mahub? Põis Vil 1937 (A. Mikk) Vig, Vil - 2 var.
A₂a₁.	1) Puhu mahub, merde ei mahu? Põis Hls 1889 (J. Meomuttel) 2) Puuhu mahus, merde ei mahu? Kussõm Räp 1889 (J. Poolakess) Saa, 3Hls, 3Hel, 2Trv, Ran, 2Ote, 2Kan, Räp - 15 var.
A₂a₂.	Puhu mahub, ei mahu meresse mitte? Eine Blase Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 369 (93); Willmann 172 (84); Lönnrot² 191 (131); KAH EKAl 162 ja 164 (87)
A₂a₃*.	Puhu mahub, aga merre ei mahu? Pillipõis Krk 1889 (M. Kõdar) Krk, Trv - 2 var.
A₂b.	Merde ei mahu, puhu mahub? [Lahendus puudub] Hls 1895 (M. Mõrd)
A₂c.	Puhu sünnip, merde ei sünni? Kusem Võn 1894 (J. Suits)
Ba₁*.	1) Pihusse mahub, meresse ei mahu? Suled Kuu u. 1890 (J. Einstruck) 2) Piiu mahub, merre ei mahu? Põi Trv 1890 (J. Tinn) VNg, Hlj, Kad, 2Kuu, Pöi?, Hel, 3Trv, 7Pst, Lai, Puh - 19 var. Wied. 284; • Kündja nr. 21 (1885) 111 (27); E EM 122 (1117); E EM² 107 (1475); E MM 14 ja 44 (193); Nurmik I 43; E MM² 14 ja 48 (195); Ajusp. Mag. nr. 4 (1934) lk-ta; E MM³ 11 ja 39 (195)
Ba₂.	Piusse mahub, aga meresse ei mahu? Põis Jõe 1889 (G. Kivikangur) 2Jõh, Jõh v. Iis, Kad, Rkv, Rak, VMr, Pee, 2Jõe, Ris, Trv, Trm - 13 var. RpS nr. 6 (1939) 191
Ba₃*.	Pöosä mahob, aga merrä ep maho mettä? Härjavets Phl 1889 (J. Mey) Pee, Phl - 2 var.
Ba₄.	Pihuse mahub ja merde ei mahu? Rakk Sim 1888 (H. Aman) Hlj, Sim, Trv - 3 var.
Bb.	Meresse ei mahu, aga piusse mahub? Põis Kos 1892 (T. Wiedemann) Sim, Kos - 2 var.
Bc.	Pihuse sünnib, merde ei mahu? Põis Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Bd*.	Pihku sünnib, aga merde ei sünni? Põis (rakk) Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, VMr - 2 var.
C.	Üskä mahus, merde ei mahu'? Kussõm (põis) Urv 1932 (H. Tampere)
D.	Pihta mahus, merde ei mahu? Sia kussem Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
E.	Pangi mahus, merde ei mahu? Kussem Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
F.	Jõõkukk ja ossasikk, merde ei mahu, puhu mahus? Tsea kussem (põis) Räp 1933 (R. Viidebaum) Vrd. 2165N₂
Vrd.	1149 1598 1794 1926
1796.	PÕÕSAS MAAS, TEIVAS SEES? Luud - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Kaa 1947 (E. Reinart)
Vrd.	45 1472
1797.	PÄEVA ALASPIDI, ÖÖSE ÜLESPIDI? Habe - 0+1+1+0 = 2 (7) var.
a.	Päeva alaspidi, ööse ülespidi? Habe Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 116 (1054); E EM² 102 (1395); Metstak² 11
b.	Päiva om allapoolõ, üüse om ülespoolõ? Habõna Se 1936 (M. Vabarna)
Vrd.	938 1541
1798.	PÄEVA MAAS, ÖÖSE MAAS JA TAEVAS? Söel - 0 (13) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 117 (1058); E EM² 103 (1399); E MM 13 ja 44 (185); E MM² 13 ja 47 (187); Metstak² 26 ja 27; E MM³ 11 ja 39 (187)
Vrd.	1462
1799.	PÄEVA TOLKUS JA ÜÖSI AUKUS? Ukseramp - 0+0+0+16 = 16 (18) var.
Aa.	Päeva ripub ja öösse läheb auku? Aknapolt As 1991 (A. Korb, A. Tuisk) Eas I 31 (42)
Ab.	Päeva ripnes, a ööses pantasse auku? Usseramp As 1996 (A. Korb)
Ac.	Päeva aal ripub, aga ööseks torgatakse auku? Uksehaak Kuu 1963 (J. Olev)
Ad.	Päeval ripub, öösel on aukus? Uksehaak Tln 1992 (J. Preegel)
Ae.	Öösel augus, päeval ripub? Haak Kuu 1992 (S. Sandström)
Ba₁.	Päeva tolkus ja üösi aukus? Ukseramp Khn 1948 (J. Sulengo)
Ba₂.	Päeva tolkos ning ööse aukus? Ukseramp Khn 1955 (O. Niinemägi)
Ba₃.	Päeval tolkus, öösel aukus? Ramp Hää 1954 (M. Mäesalu) 2Hää - 2 var.
Bb.	Üese aukus, päävä tolkos? Uksekramp Khn 1971 (S. Saar)
Ca.	Päeval teeb ligadi-logadi, öösel läheb auku? [Lahendus puudub] PJg 1979 (I. Raist)
Cb.	Päeval kõlksub ja jõlksub niisama, öösel pistetakse auku? Uksehaak Kei 1992 (T. Järv)
Cc.	Pääväl teeb tinkä-tänkä, öösel pannakse kinni? Uksehaak Urv 1955 (T. Prisko)
Cd.	Päiva lask tilla-talla, öösse susatass mulku? Usseramp As 1996 (A. Korb)
D.	Töllendab, töllendab, ööseks torgatakse auku? Uksehaak Pal 1992 (U. Lainesaar)
E.	Päeval tilgendab, õhta tolgendab ja öössse pannakse sisse, vahepeal liigutatakse ja hommikul võetakse vällä ja jääb päevaks seisu? Uksel haak, ennevanasti oli haak küljes VJg 1984 (T. Tammo)
1800.	PÄEVAEG ELAB, ÖÖSE SURNUD? Inimene - 0+1+0+0 = 1 (13) var. MMg 1887 (K. Pedak) E EM 117 (1055); E EM² 103 (1396); RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.	1630 1802