Eesti Rahvaluule Arhiivi uudised ja kroonika


CFP: Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing
/ Lauluks vormitud kogemused: laulmistraditsioonide isiklikud ja kogukondlikud tahud

November 7-9, 2018, Estonian Literary Museum, Tartu.

Singing is a universal cultural practice that includes processing of personal feelings and experiences as well as various individual and communal aims in the framework of poetical-musical tradition into a creative, voiced, bodily performance. Hereby the Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum is pleased to invite you to participate in a conference devoted to traditional singing with its various personal and communal aspects. We invite you to discuss how songs reflect the mentalities and life of different time periods and have been functioning throughout the times as support for emotional and practical needs of individuals and communities.

The possible topics in this area include, but are not limited to:

  • processing of the real/imaginary into a poetic text
  • reflections of time vs timeless experience in traditional singing
  • cross-cultural interactions and variability in text, music and other features of singing
  • singing as voiced, melodic and rhythmic bodily action
  • gender- and age-based approaches to singing
  • functions of singing: ritual, magic, processing of experiences, guidance, creative expression, strengthening of group identity etc.
  • singing as psychotherapy and as resistance: struggle with injustice, violence, trauma
  • singing as (auto)communication; imagined and real, human and nonhuman, audiences and partners
  • singer's personality
  • documentation of singing as a complex cultural phenomenon, sources of song research and its critical reading

    This conference is the tenth in a series of biennial conferences, currently expanding its focus from Finnic runosongs to the singing traditions of the whole world. Please send your abstracts by the 30th of June [extended deadlline!] to efa.conference[at]folklore.ee! You will receive notifications of acceptance by the 5th of July 2018.
    The conference has no participation fee.
    Homepage http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
    Organizing team: Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Taive Särg
    Estonian Folklore Archives
    Estonian Literary Museum
    Vanemuise 42, Tartu Estonia
    efa.conference[at]folklore.ee

    ***

    Regilaulukonverents 7.-9. novembril 2018 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis
    Laulmine on universaalne kultuuriline praktika. Lauldes vormitakse elamused ja kogemused poeetilis-muusikalise traditsiooni toel olukorrasidusaks esituseks, lähtudes isiklikest ning kogukondlikest eesmärkidest.
    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil on hea meel paluda teid osalema konverentsil, kus uuritakse laulmistraditsioonide mitmesuguseid tahke. Kutsume teid arutlema selle üle, kuidas laulud väljendavad eri aegade elu- ja mõtteviise ning toetavad inimeste ja kogukondade emotsionaalseid ja elulisi vajadusi.
    Inspiratsiooniks esitame valiku võimalikest teemadest:

  • tegeliku ja kujuteldava loominguline vormimine poeetiliseks tekstiks
  • ajaliku ja ajatu kogemuse kajastumine pärimuslikus laulus
  • kultuuridevahelised mõjud ja variatiivsus laulutekstis, -viisis ja kõiges muus laulmisega seonduvas
  • laulmine kui muusika, hääle ja kehalise tegevuse kooskõla
  • laulmise soolised ja ealised aspektid
  • laulmise funktsioonid: rituaal, maagia, kogemuste vahendamine, loominguline eneseväljendus, rühmaidentiteedi tugevdamine jne
  • laulmine kui psühhoteraapia ja vastupanu: võitlus ebaõigluse, vägivalla, traumaga
  • laulmine kui (auto)kommunikatsioon: suhtlemine kujuteldavate või tegelike, inimestest või mitteinimestest kaaslastega
  • laulja isiksus
  • laulmise kui keerulise kultuurinähtuse jäädvustamine, laulu-uurimise allikad ja nende kriitiline analüüs

    Konverents on järjekorras kümnes 2000. aastal alguse saanud regilaulukonverentside seerias ning selle ümmarguse numbri täitumise puhul oleme laiendanud konverentsi uurimisala läänemeresoome regilaulult kogu maailma laulutraditsioonidele.
    Palume saata teesid 30. juuniks [pikendatud tähtaeg!] e-posti aadressile efa.conference[ätt]folklore.ee, osalemise otsuse saadame 5. juuliks.
    Konverentsil ei ole osavõtutasu. Konverentsi peamine töökeel on inglise keel.
    Veebileht: http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
    Korraldajad: Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Taive Särg
    Eesti Rahvaluule Arhiiv
    Eesti Kirjandusmuuseum
    Vanemuise 42, Tartu
    efa.conference[ätt]folklore.ee

    3.04.2018


    Kroonika 2018

    6. jaanuaril tutvustas Anu Korb Ida-eestlaste Seltsi jõuluüritusel Harjumaal Koplimadise talus ERA Siberi välitööpäevikute põhjal koostatud raamatut „Kohtumised Siberis“.

    19. jaanuaril pidas Andreas Kalkun Jakob Hurda nimelises Põlva Rahvahariduse Seltsis ettekande „Jakob Hurt ja Eesti Rahvaluule Arhiiv“.

    20. jaanuaril alustas Jüri Metssalu Raplas kolmandat hooaega Eesti Kohapärimuse Keskuse loengusarjas kogukondadele, kohalikele uurijatele, õpilastele, õpetajatele, turismi- ja kultuuritöötajatele.

    25. jaanuaril esines Janika Oras vestlusõhtul Tartu Folgiklubis Sisevete saatkonnas.

    1. veebruaril esitles Ingrid Rüütel Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul raamatut „Pärnumaa laule ja lugusid“ ning pidas ettekande „Mis on jäänud jälgedesse folkloristide välitöödel Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alale 1960.–1970. aastatel“.

    2. veebruaril esines Mall Hiiemäe MTÜ Loomemõis teemaõhtul Tartumaal Juula külas loenguga „Muinaskalendri jäljed küünlapäeva pärimuses“.

    3. veebruaril tutvustas Mall Hiiemäe kultuurireiside programmi raames seoses Võhma küünlavabriku ja Põltsamaa lossi külastusega rahvakalendri kombestikku ettekandes „Küünlapäev kui aastajaotustähis ja rahvakalendri püha“.

    8. veebruaril toimus Eesti Rahvusraamatukogus konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2017“ lõpuüritus. Kaunimate raamatute hulka valiti ka EKM Teaduskirjastuse ja MTÜ Sõmerlased koostööväljaanne, Mari-Ann Remmeli raamat „Vennaste ja vete vald“. Raamatu kujundaja oli Angelika Schneider, selle trükkis Tallinna Raamatutrükikoda.

    9. veebruaril Pärnu Muuseumis Ingrid Rüütli Pärnumaa laulude ja lugude raamatu tutvustusüritusel pidas Mari Sarv ettekande „Pärnumaa regilauludest“ ning Ingrid Rüütel ettekande „Mis on jäänud jälgedesse folkloristide välitöödel Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alale 1960.–1970. aastatel“.

    10. veebruari ajalehes Õhtuleht ilmus Sirje Presnali intervjuu Ingrid Rüütliga „Olen hoidnud sellest kinni, mis mul on“, teemadeks väljaanne „Pärnumaa laule ja lugusid“, pärimuskultuur minevikus ja tänapäeval, rahvuse tulevik jm.

    12. veebruarist 16. märtsini oli Andreas Kalkun stipendiaadina Beninis Soome-Aafrika kultuurikeskuses Villa Karo.

    13. märtsil avati Grand-Popo külas Villa Karo Lissa Gbassa auditooriumis näitus seto naiste peakatetest (La Coiffe des Femmes en Pays Seto).

    13. veebruaril pälvis loengusari „ERA tuleb külla“ Tartu kultuurikandja auhinna rahvakultuurikandja kategoorias.

    14. ja 28. veebruaril viis Janika Oras Tallinnas läbi õpitube seto mitmehäälsusest ansamblile Siidisõsarad.

    20. veebruaril andis Eesti Vabariigi peaminister Haapsalus riigi teaduse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest folklorist Mall Hiiemäele. Samal päeval eetris olnud teaduspreemiatele pühendatud ETV saates andis Mall Hiiemäe ülevaate oma tööst folkloristina.

    23. veebruaril tutvustas Mall Hiiemäe Eesti Raadio teadussaates „Eesti teaduse fenomen“ Eesti Rahvaluule Arhiivi ning tõi esile selle 90. aastapäeva kui tähendusrikka teadussündmuse.

    24. veebruaril toimus Jüri Metssalu juhtimisel MTÜ Ulmulised talimatk Kuimetsa, Oblu ja Tamsi külas.

    26. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev. Eluloopäeval esitleti uut, kahe arhiivi ühise elulugudevõistluse põhjal koostatud raamatut „Minu elu ja armastus“, mille autorite seas on ka mitmeid rahvaluule arhiivi kaastöölisi. ERA kaastööliste päeval tehti kokkuvõtteid möödunud aastast, oma kogumistegevusest kõnelesid Urve Buschmann, Vaike Hang, Ene Lukka-Jegikjan ja Rasmus Mägi, Lembitu Twerdjanski pöördumise luges ette Helen Kõmmus. Joon tõmmati alla eelmise aasta kogumisvõistlustele „Imelik nimi“ ning „Loomariik ja inimene“, nende läbiviijad Valdo Valper ja Mall Hiiemäe tutvustasid laekunud töid. Avati Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud fotonäitus „Lilled käes“ ning kuulutati välja alanud pärandkultuuri aastaks lastele ja noortele suunatud kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki!“ (http://kratt.folklore.ee/vanaema/). Oma loo saavad saata ka täiskasvanud, neile on suunatud võistlus „Minu (vanaema) lugu“. Järgneval aktusel andis Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid üle presidendi rahvaluulepreemiad 2018.

    1. märtsil tutvustas Mari Sarv kogumisaktsiooni „Püüa vanaema lugu purki“ Kuku raadio hommikuprogrammis.

    2. märtsil Trad.Attacki kontserdil Kuressaare Kultuurikeskuses esitleti Ingrid Rüütli veebiväljaannet „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“. Väljaande on toimetanud Janika Oras ja Kadi Sarv, veebilahenduse tegi Lorem Ipsum.

    7. märtsil esines Ave Goršič ettekandega ERA viimase aja digitaalsetest arengutest (Recent developments in the Estonian Folklore Archives) Helsinkis Põhjamaade digihumanitaaria konverentsil DHN2018, pärimusarhiivide ja digitaalhumanitaaria kokkupuuteid käsitlevas paneelis „Tradition Archives meet Digital Humanities“.

    8.–9. märtsil Nelijärve puhkekeskuses folkloristide 13. talvekonverentsil „Kas sugu loeb?“ pidasid ERA folkloristidest ettekanded Aado Lintrop (Millega on seotud intsesti motiiv obiugri rahvaluules), Janika Oras (Enne lõplikku vaikimist. Eakad naised eesti laulutraditsioonis) ning Kärri Toomeos-Orglaan (Kirjaosku(setu)se soolisest aspektist Setomaa näitel).

    13. märtsil tegi Astrid Tuisk Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna kogumisaktsiooni „Koolipärimus 2018“ koolituspäeval „Tapjaklounid, kaitseinglid ja youtuberid: koolipärimus 2018“ ülevaate pilootprojekti käigus laekunud mängudest „Õpilaste mängud muutuste tuules“.

    14. märtsil pidas Risto Järv XII Eesti mäluasutuste talveseminaril Kääriku spordikeskuses ettekande „Kirjandusmuuseumi traditsioonilised ja uued hoidised“.

    21. märtsil rääkis Andreas Kalkun Vikerraadio „Huvitaja“ saates murdekeelsest luulest.

    22. märtsil pidas Lona Päll koos meediasemiootik Mari-Liis Madissoniga Tallinna loomaaias toimunud looduskultuuri seminaril „Loodushoiu sõnumid“ ettekande „Keskkonnakonfikti elust (sotsiaal)meedias Haabersti hõbepaju juhtumi näitel“.

    24. märtsil Eesti Folkloorinõukogu 25. aastapäeva konverentsil „Folk-looritatud pilgul minevikust, olevikust ja tulevikust“ Tallinnas Hoperi majas esitles Ingrid Rüütel raamatut „Pärnumaa laule ja lugusid“ ning CD-d „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid“, samuti veebiväljaandeid „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“ ning „Saaremaa laule ja lugusid“.

    24. märtsil esines konverentsil „Meie kodukant rahvaluules ja kirjanduses“ Kehra jaamahoones Mari-Ann Remmel ettekandega „Raudteepärimusest Harjumaal ja kaugemal. Teie mitte ajap see raudtee siit üle minu põllu...“

    Jaanuarist märtsini esinesid ERA folkloristid kultuuripärandi aasta raames Vikerraadio kolmapäevastes „Huvitaja“ saadetes pärimusteemaliste lühilõikudega: Janika Oras ja Liina Saarlo tutvustasid rubriigis „Päritud laul“ Liisa Kümmeli, Anne Vabarna, Eliise Juntsi, Anna Lindvere ja Elfriede Räpi loomingut. Risto Järv tutvustas rubriigis „Vanasõnad on kuldsed sõnad“ erinevaid vanasõnu. Esinejaid küsitles Krista Taim.

    2. aprillil esines Mari-Ann Remmel Järvamaa muuseumide päeval Koeru kultuurimajas ettekandega „Mõisate pärimus Järvamaalt“.

    3. aprillil pidas Andreas Kalkun ettekande seto leelost Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeval Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (korraldajad Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialisti Ene Lukka-Jegikjani ja TÜ Pärnu Kolledžiga).

    9. aprillil esines Mari-Ann Remmel Iisaku kihelkonna muuseumis seminaril „Vrakid Peipsi järves, hõbedased ja raudsed kaubatooted, looduslikud pühapaigad“ ettekandega „Iisaku kihelkonna looduslikud pühapaigad arhiiviallikate põhjal“.

    11. aprillil pidas Aado Lintrop Tallinna Vanalinna Muusikamajas hantide varesepäevale pühendatud hõimuõhtul ettekande põhjarahvastest.

    12. ja 13. aprillil tutvus Astrid Tuisk õpilaste teadustööde riikliku konkursi õpilastöödega Eesti Rahva Muuseumis ning andis 13. aprillil üle Eesti Kirjandusmuuseumi eripreemia Parksepa Keskkooli 9. klassi õpilasele Talis Timmile töö „Nõukogude võimu kuriteod Eestis: küüditatu Vilma Elviira Hallopi lugu“ eest.

    13. aprillil pidas Mall Hiiemäe Rahvakultuuri Keskuse pärandkultuuri seminaril Tallinnas ettekande maskeerimise ajaloost Euroopa rahvaste näitel.

    15. aprillil esines Ingrid Rüütel Lüganuse rahvamajas Viru Instituudi korraldatud pärimuspäeval ettekandega Virumaa rahvalauludest ja pärimuskultuuri tähtsusest tänapäeval.

    16. aprillil pidasid Janika Oras ja Taive Särg 12.–17. aprillini Budapestis korraldatud ICTMi rahvamuusika ajalooliste allikate uurimisrühma (ICTM Study Group on Historical Sources of Traditional Music) 22. sümpoosiumil „The Inside and the Outside, or Who is the Other? Different Perspectives on Historical Sources of Ethnomusicology“ (Sees ja väljas, ehk kes on Teine? Erinevaid vaateid etnomusikoloogia ajaloolistele allikatele) ettekande „The Scholarly Identity of Estonian Ethnomusicologists during 1980–2010“.

    18. aprillil osales Ingrid Rüütel Eesti Muinsuskaitse Seltsi juubelikoosolekul, kus teda autasustati Eesti Muinsuskaitse Seltsi juubelimedaliga.

    23. ja 24. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv noorte humanitaaride konverentsi „Noorte hääled“ (korraldajad Marleen Metslaid, Liisi Jääts, ERAst Lona Päll ja Helen Kõmmus). Konverentsi avapäeval pidas plenaarettekande Mar?a Inés Palleiro argentiina linnajuttudest, esitleti Risto Järve koostatud metsamuinasjuttude raamatu ingliskeelset tõlget „Deep in the Forest. One Hundred Estonian Fairy Tales About the Forest and its People“. ERA kogumisteemat „Püüa vanaema lugu purki!“ tutvustas konverentsil Mari Sarv.

    26. aprillil esines Mari Sarv Sisevete Saatkonnas Tartu folgiklubis, teda intervjueeris Ants Johanson. Salvestuse põhjal valmis Klassikaraadio saade „Folgialbum“, mis oli eetris 24. juunil.

    27. aprillil viis Janika Oras Bovelis, Prantsusmaal traditsioonilise laulu festivalil „F?te du chant traditionnel“ koos Jane Vabarna ja leelokooriga Verska Naase’ läbi õpitoa seto mitmehäälsest laulust.

    28. aprillil Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverentsil „Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga“ Rakveres esinesid ERAst Anu Korb (Eestlusest Siberi mitmekultuurilises ümbruses), Astrid Tuisk („Annab küll ette kujutada, kui tore see mäng on!“ Nõukogude-aegsest lastemängude kogumisest kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas), Taive Särg (Etnilise ja rahvusliku identiteedi pidev taasloomine) ning Mari Sarv (Humanitaarteadused ja rahvuslus (ühisettekanne koos Epp Annuse ja Kristiina Rossiga)).

    28. aprillil pidas Mall Hiiemäe Rahvakultuuri Keskuse pärandkultuuri seminaril Tallinnas ettekande sanditamiskombestikust eesti rahvakalendris.

    4. mail õpetas Jüri Metssalu Kolgaküla rahvamajas Lahemaa mälumaastike õpitoas kogukonnaliikmetele kohapärimuse kogumist ja arhiveerimist.

    6. mail osales Risto Järv Rakveres Euroopa päeva debatil kultuuripärandi loomisest.

    8. mail osales Mari Sarv Pärnus Euroopa päeva debatil kultuuripärandi loomisest.

    9. mail esitles Mall Hiiemäe Tartu kirjandusfestivalil „Prima Vista“ väljaannet „Virumaa kalendripärimus“. Raamatu on kirjastanud EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut.

    9. mail viis Janika Oras läbi vestlus- ja laulutoa metsa ja loodusega seotud lauludest ja nende esituskontekstist väiksele metsalaulupeoks valmistuvale eeslauljate rühmale.

    11.–13. mail toimunud rahvamuusikatöötluste festivali „Mooste elohelü“ žürii töös osalesid festivali patroon Ingrid Rüütel ning Taive Särg. Taive Särg tutvustas 12. mail toimunud võistluskontserdil kohustuslikku lugu („Lätsi küllä“ Urvaste varianti) ja andis üle ERA eripreemia Sõrve ansamblile Küi. Auhinnaga tõsteti esile muusikuid, kelle esitus väljendab tähelepanu ja austust pärimuse vastu: väärtustati rahvamuusika omapära säilitamist, traditsiooniliste väljendusvahendite loomingulist kasutamist, varem töötlemata palade leidmist ja laulude-lugude päritolu tutvustamist. Küi arendas oma esitustes loominguliselt nii sõnu kui muusikat, kasutades nii räppi kui rahvapille.

    12. mail Narva-Jõesuus toimunud III Vaivara pärimuspäeval pidas Mall Hiiemäe ettekande „Idaviru 21. sajandi kalendritavand“, Risto Järv ettekande „Virumaalt Eesti Rahvaluule Arhiivi ja tagasi“ ning Reeli Reinaus enda ja Mari-Ann Remmeli ühisettekande „Vaivara kihelkonna looduslikest pühapaikadest“.

    12. mail oli Lona Päll matkajuhiks traditsioonilisel RMK kevadmatkal Saaremaal Loona külas, matka teemaks oli loodus- ja kohapärimus.

    12. mail avati Eesti Vabaõhumuuseumis Andreas Kalkuni ja Rebeka Põldsami näitus „Kaetud peaga naised“.

    16. mail kõneles Mari Sarv Vikerraadio „Huvitaja“ saates lugude rääkimisest ning tutvustas kogumisaktsiooni „Püüa vanaema lugu purki!“.

    17. ja 18. mail toimus Lätis (Riias ja Kuramaal) mõisas Baltimaade folklooriarhiivide ühisseminar ja koostöönõupidamine Põhja- ja Baltimaade Pärimusarhiivide võrgustiku raames. ERA tegevusest andis ülevaate Risto Järv. 18. mail arutati töörühmades folkloristika ajalugu, kaasaja kalendripraktikaid ning digitaalseid arenguid.

    19. mail Tallinna raekojas toimunud Sten Roosi 26. muinasjutuvõistluse pidulikul lõpuüritusel andis žürii liige Risto Järv üle ERA eriauhinna, mille pälvis Simuna kooli 7. klassi õpilane Mia Lota Maasik.

    21.–23. mail külastas Olga Ivaškevitš Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi Leedu Rahvaluule Arhiivi ja pidas ettekande digitaalarhiivinduse töötoas.

    23. mail tutvustasid Jüri Metssalu ja Valdo Valper Harjumaa muuseumis Keila kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringut, teabepäeval osalejatelt koguti ühtlasi pärimust ja kontaktandmeid.

    24. mail tutvustas Jüri Metssalu Riisipere kultuurimajas Nissi kihelkonna looduslike pühapaikade uuringut.

    28. mail võttis Taive Särg osa ersa keele päeva puhul korraldatud Jovlan’ Olole (teise nimega Vladimir Romaškinile) pühendatud mälestusõhtust Eesti Rahva Muuseumis, meenutades ka oma kohtumisi temaga.

    29. mail osalesid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu koosolekul, kus arutati Harjumaal inventeeritud looduslike pühapaikade kaitseküsimusi.

    30. mail oponeeris Anu Korb Tartu Ülikoolis Aivo Põlluääre magistritööd „Ühistegevus kui järjepidevuse sümbol kolhoosnike elulugudes Saaremaa Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi näitel“.

    31. mail anti Anu Korbile üle Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristika aastapreemia.

    1.–3. juunini osalesid Mari Sarv ja Risto Järv USAs Stanfordi Ülikoolis Balti-uuringute edendamise ühingu (AABS) konverentsil „Balti riikide iseseisvuse 100. aastapäev“. 2. juunil pidas Mari Sarv arhiivinduse paneelis ettekande „Driven by Society: Folklorists in Creating Cultural Heritage“ (Ühiskonnast ajendatud: folkloristid kultuuripärandit loomas) ning viis läbi ümarlaua „Baltimaade digitaalhumanitaaria: minevik, olevik, tulevik“. 3. juunil juhtis Mari Sarv digitaalhumanitaaria teemalist ettekandesessiooni „Digitaalsed võimalused humanitaaruuringutes: arvutitekstoloogia, kaardianalüüs, koosloome ja kaasamine“; paneelis esines ERAst Risto Järv ettekandega „Mapping Estonian Place-Lore“ (Eesti kohapärimuse kaardistamisest).

    11.–16. juunini osales Risto Järv ISFNR vahekongressil Ragusas ettekandega „Colapesce from Sicily and Niglas from Estonia: The Metamorphosis of a Plot“ (Colapesce Sitsiiliast ja Niglas Eestist: süžee muundumine).

    12.–15. juunini osales Ave Goršič 34. Põhjamaade Etnoloogide ja Folkloristide konverentsil Uppsalas ettekandega „What’s the matter with the source? The value of archival „left-overs“„ (Mis probleem on allikaga? Arhiiviülejääkide väärtusest), mis käsitles rahvaluulearhiivi folkloristika ajaloo materjalide kogus (EFAM) säilitatavat arhiivi nõukogudeaegset kirjavahetust kaastöölistega ja selle kirjavahetuse korrastamist.

    7. juunil avati ERA töötajate 2015. aastal valminud fotonäitus „Eesti lood: pärimuspilte Eesti Rahvaluule Arhiivist“ rändnäitusena Kuremaa fotoveskis.

    8. juunil toimus Jõgevamaal Änkkülas Mokko turismitalus ERA siseseminar, kus töötati välja visioonid arhiivi teadustöö ja andmebaasiarenduste tulevikusuundadest.

    14. juunil viis Janika Oras läbi vestlus- ja laulutoa metsa ja loodusega seotud lauludest ning nende esituskontekstist väiksele metsalaulupeoks valmistuvale eeslauljate rühmale.

    15. juunil pidas Mari Sarv Vabas Akadeemias loengu „Kalevala ja Kalevipoja vahel: regilaulu värsimõõdu varieeruvusest“. Loengust tegi otseülekande ajaleht Postimees.

    16. juunil esines Mall Hiiemäe Rohu mõisas Viru Instituudi pärimuspäeval „Virumaa on virulaste hoida“ ettekandega „Simuna kihelkonna rahvaluulekoguja Villem Viirmanni kaastööst Eesti Rahvaluule Arhiivile“.

    22. juunil esines Mari-Ann Remmel festivali „Bling“ Mõttekojas Raudsilla puhkekeskuses ettekandega „Kohapärimusest ja pühapaikadest“.

    22. juunil jäädvustas Taive Särg videokaameraga jaanipäeva tähistamist Saaremaal Valjala maalinnas.

    22. juunist 2. juulini oli Andreas Kalkun välitöödel Krasnojarski krais ning osales Siberi eestlaste jaanipäevapidustustel Krasnojarski linnas ja Siberi setode kuningriigi päeval Haida külas.

    20. juunil pidas Anu Korb „Kogu me lugu“ töörühmale Eesti Mälu Instituudis loengtutvustuse „Eestlased Siberi Kasekülas“.

    25.–29. juunil pidas Astrid Tuisk Tallinnas rahvusvahelisel huumori-uuringute seltsi (ISHS) konverentsil „Humour: positively (?) transforming“ (Huumor: positiivselt (?) muutuv) koos Mare Kaldaga (EKM FO) ettekande Eesti koolimeemidest („School Memes: The Estonian Case“).

    27. juunil esines Anu Korb Eesti Rahva Muuseumis Baltic Heritage Network’i konverentsil „New Beginnings of Baltic Diaspora“ (Balti diasporaa uued algused) ettekandega Siberi eesti kogukondade saatusest pärast Eesti taasiseseisvumist (Estonian Communities in Siberia after the Restoration of the Republic of Estonia: Adaptation and New Opportunities).

    29. juunil Tartu linna päeva autorite laadal olid enda kirjutatud ning koostatud raamatuid müümas ja tutvustamas ERAst Mall Hiiemäe, Risto Järv, Anu Korb, Aado Lintrop, Reeli Reinaus, Mari-Ann Remmel ja Ingrid Rüütel.

    30. juunil kõneles Mall Hiiemäe Viljandimaal Hüpassaares MTÜ Eesti Metsa Abiks korraldatud metsalaulupäeval „Soomaa regi“ muutustest metsloomapärimuses, teemaks „Metsa-inimesed metsa-loomadest“. Üritust jäädvustas videokaameraga Taive Särg.

    30. juunil avati Alatskivil Liivi Muuseumis Jaanus Samma näitus „Kiri seintel. Kodavere välikäimla“. Näitus on EV 100 kunstiprogrammi osa, Andreas Kalkun osales näituseprojektis konsultandina.

    Aprillist juunini tutvustasid Euroopa kultuuripärandi aasta raames Vikerraadio kolmapäevastes „Huvitaja“ saadetes rubriigis „Päritud laul“ rahvalaule Andreas Kalkun, Helen Kõmmus ja Liina Saarlo.

    Mais tutvustas Risto Järv rubriigis „Vanasõnad on kuldsed sõnad“ erinevaid vanasõnu.

    Aprillis, mais ja juunis tegid Jüri Metssalu ja Valdo Valper välitöid Keila ja Nissi kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    Risto Järv, Mari Sarv

    juuli 2018



    Valminud on veebiväljaanne „Saaremaa laule ja lugusid“

    Reedel, 2. märtsil esitletakse Saaremaal Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna tn 6) kell 20 algaval ansambli Trad.Attack! kontserdil Eesti Kirjandusmuuseumi veebiväljaannet „Saaremaa laule ja lugusid“.

    Ingrid Rüütli koostatud kogumiku aluseks on 2014. aastal ilmunud väljaanne „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“, mis koosneb CD-st, DVD-st ja tekstivihikust ning annab ülevaate saarlaste 20. sajandi alguse lauluvarast. DVD-l näeme katkeid 1961. a. filmitud kohtumistest kohalike laulutegijate, lauljate ja pillimeestega, näiteid seltskonnatantsude kohalikest variantidest, näärikombeid, Mustjala pulmakombeid. 2015. aastal ilmunud Ingrid Rüütli raamatus „Saaremaa laule ja lugusid“ on tutvustatud lähemalt Saaremaa laulutraditsiooni, laulikuid ning laulmisolukordi.

    Veebiväljaanne ühendab plaadikogumiku ja raamatu materjali. Plaadikogumikus ilmunud helisalvestustele on lisatud raamatus avaldatud laulutekstid ja viiside noodistused. Laulude ja pillilugude esitajaid ning kommete tutvustajaid on veebiväljaandes iseloomustatud tsitaatidega raamatu sissejuhatusest ning Ottilie Kõiva ja Ingrid Rüütli ekspeditsioonipäevikutest.

    Veebikogumiku väljaandmine sai alguse ansambli Trad.Attack! soovist toetada Eesti Rahvaluule Arhiivi tegevust. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ peatoimetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Janika Orase sõnutsi väärtustab tuntud pärimusmuusikute toetus, samuti nende muusika, mis annab arhiivijäädvustustele uue elu, kõigi pärimuse tundjate ja kogujate, aga ka pärimusekogude hoidjate ja vahendajate pühendunud tööd. Lisaks muusikutele on veebikogumiku ettevalmistamist toetanud Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4) ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-Uuringute Tippkeskus).

    Väljaande toimetasid Janika Oras ja Kadi Sarv, tekstid tõlkisid inglise keelde Inna Feldbach ja Olga Ivaškevitš, fotosid valis Aivo Põlluäär, veebilahenduse tegi firma Lorem Ipsum ja projekti juhtis Risto Järv.

    Veebiväljaande aadress on https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/saaremaa. Ühtlasi on nüüdsest elektrooniliselt kättesaadav ka raamat „Saaremaa laule ja lugusid“, mille leiab aadressilt http://www.folklore.ee/era/pub/saaremaa.pdf. Väljaanded on kirjastanud EKM Teaduskirjastus.

    Lähem info: Janika Oras, janika.oras[ätt]folklore.ee, tel 58 116 793, Risto Järv risto.jarv[ätt]folklore.ee, tel 51 904 371.

    2.03.2018


    Algas üle-eestiline kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki“

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kuulutas välja kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“, mille eesmärk on salvestada igalt Eesti vanema põlvkonna inimeselt vähemalt üks tema jaoks tõeliselt oluline lugu või laul. See võib olla lugu, mis on juhtunud jutustaja endaga, ere mälestus, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on jutustajat läbi elu saatnud, või hoopis õpetlik juhtum, mis on pannud kaasa mõtlema. Noortele suunatud kogumisaktsiooni ühe initsiaatori, Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mari Sarve sõnul on kampaania eesmärk lisaks lugude talletamisele tekitada tavapärasest veidi erinev koostööhetk eri põlvkondade vahel, luua (üksteise)mõistmist. Noortele annab kogumisaktsioon aga võimaluse kehastuda youtuber’iks ja anda nii oma panus meie kultuuri järjepidevusse.

    Jakob Hurda „hullust ideest“, üleskutsest koguda kokku eesti rahvapärimus, mis pani aluse meie hiiglaslikele rahvaluulekogudele, möödus äsja 130 aastat. 2018. aasta kogumisaktsioon kordab Hurda-aegset ettevõtmist uues vormis – igaühe kodus elav pärimuskultuur püütakse tuua tänapäeva noorteni. Osalema on oodatud koolinoored ja tudengid, aga ka teised, kes vanema põlvkonna sõnumi tulevikku talletamist vajalikuks peavad. Parimaid kogujaid eri vanuseastmetes premeeritakse auhindadega.

    Nutiseadmesõbralik koduleht, mis juhib noort läbi kogumistöö etappide, asub veebiaadressil http://kratt.folklore.ee/vanaema/.

    Kogumisvõistlus kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. sündmuste sekka Eestis. Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

    Info: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 7377 730, e-post era[ätt]folklore.ee.

    28.02.2018


    Presidendi rahvaluule kogumispreemia pälvisid Vaike Hang, Urve Buschmann, Ene-Lukka Jegikjan ning Rasmus Kask

    26. veebruaril andis president Kersti Kaljulaid Eesti Kirjandusmuuseumis kätte rahvaluulepreemiad. Preemiad pälvisid Vaike Hang järjepideva asjatundliku kogumistöö eest aastatel 1981–2017, Urve Buschmann sisukate kaastööde eest aastatel 2002–2017, Ene Lukka-Jegikjan TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite ja teiste kursustest osavõtjate kogumistöö juhendamise ning mahuka folkloorikogu üleandmise eest ning Rasmus Kask tulemusliku pärimuskogumise algatamise ja läbiviimise eest Soomaa rahvuspargis 2017. aastal.

    26.02.2018


    Eluloo- ja kaastööliste päev Eesti Kirjandusmuuseumis

    Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 15.00 annab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad 2017. aasta eest. Esitletakse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatut „Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood“, mille on koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Saatesõna on raamatusse kirjutanud president Kersti Kaljulaid. Aktusele eelnevad kell 12.30 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. 2017. aastat iseloomustab nii noorusliku entusiastlikkusega läbiviidud kui ka aastakümnete pikkune järjepidev kogumistöö, talletati nii kaasaegseid kultuurinähtusi kui mõtestati oma minevikukogemusi. Eelmisel aastal kutsuti kaasa kirjutama kahel teemal: „Imelik nimi“ ning „Loomariik ja inimene“. Loomariigi-teemalise võistluse läbiviija, vastne riikliku teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe tõdes, et kirjutajad pühendasid palju tähelepanu inimese ja loomariigi suhte eri väljendusvormidele, näiteks kajastati nii loomadega seotud endeid kui isiklikke elamusi metsloomadega kohtumistest. Teema „Imelik nimi“ inspireeris kirjutama uurimuslikke töid isikunimede päritolust ja tähendusest ning jutustama samas ka nimedega seotud ilmekaid lugusid. Kaastööliste päeval avatakse Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud fotonäitus „Lilled käes“ ning alanud pärandkultuuri aastaks kuulutatakse välja lastele ja noortele suunatud võistlus „Püüa vanaema lugu purki!“. Võistluse üheks eesmärgiks on luua koostööd ja mõistmist põlvkondade vahel. Oma loo saavad saata ka täiskasvanud ise.

    Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäeval (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis) esitletakse eesti rahva elulugude suurteost „Minu elu ja armastus“. Raamat koondab 67 elulugu, mis valiti 2016. aasta eluloovõistluse 188 kaastöö seast. Sõna saavad värske Tartu linna aukodanik, raamatu koostaja Rutt Hinrikus, riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat, elulugude kogumisvõistluse žürii liige Merle Karusoo ja kirjutajad. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on kogutud eestlaste elulugusid enam kui paar aastakümmet. Koostöös kirjastusega Tänapäev ja ühendusega Eesti Elulood on varem elulugude kogu alusel avaldatud mitmeid raamatuid.

    Kava
    12.30–14.15 Eluloopäev EKM-i saalis (I korrus) – juhatab Marin Laak
    12.30–12.40 Avasõna – Rutt Hinrikus
    12.40–12.45 Kirjastuse Tänapäev tervitus – Mari Karlson
    12.45–13.00 Elulugudega tulevikku I – Merle Karusoo
    13.00–13.30 Sõnavõtud elulugude kirjutajatelt – Kalju Kask, Riina Kindlam ja Vaike Rannu
    13.30–14.15 Autorieksemplaride kätteandmine

    12.30–14.15 Kaastööliste päev ERA uurijasaalis (II korrus)
    12.30 Avasõna – Astrid Tuisk
    12.35–13.15 Kogumisvõistluste „Loomariik ja inimene“ ning „Imelik nimi“ kokkuvõtted, kaastööliste tänamine – Mall Hiiemäe, Valdo Valper
    13.15–14.00 Sõna saavad rahvaluulearhiivi kaastöölised
    14.00–14.10 ERA 2018. aasta kogumisvõistluste väljakuulutamine – Mari Sarv, Kadri Tamm
    14.10–14.15 Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud näituse „Lilled käes. Fotosid ERA fotokogust“ tutvustus

    15.00 Aktus (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis)
    15.00 Tervitus – Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes
    15.05–15.20 Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluule kogumispreemiad
    15.20–15.30 Ülevaade rahvaluulearhiivi kogumistööst aastal 2017 – Astrid Tuisk
    15.30–15.35 Kirjandusmuuseumi uute kogumisvõistluste tutvustamine: „Püüa vanaema lugu purki!“ ning „Koolipärimus 2018“ – Risto Järv
    15.35–15.40 Arsise Tartu kellaansambel
    15.40–15.50 Elulugudega tulevikku II – Tiina Ann Kirss
    15.50 –16.15 Arsise Tartu kellaansambel
    Lähem info: Risto Järv risto.jarv[ätt]folklore.ee, 51 904 371 ja Marin Laak marin.laak[ätt]kirmus.ee, 52 69 320.
    Ürituse läbiviimist ning parimaid võistlustööde kirjutajaid toetavad Eesti Kultuurkapital, Petrone Print, Rahva Raamat, Tänapäev, Varrak, HTM uurimisprojektid IUT 22-2 ja IUT 22-4 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

    26.02.2018


    Folklorist Mall Hiiemäe pälvis teaduse elutööpreemia

    Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati folklorist Mall Hiiemäele!
    Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on Eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta märkimisväärselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on kaheksaköiteline “Eesti rahvakalender”. Palju õnne!

    8.02.2018


    Kroonika 2017

    9. jaanuaril avati Mall Hiiemäele pühendatud näitus “Folklorist ja fotoaparaat” Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis, näituse koostas Aivo Põlluäär.

    14. jaanuaril alustas Jüri Metssalu Eesti Kohapärimuse Keskuse kohapärimuse kursusega Raplas. Kursuse käigus valmib igal osalejal uurimus 1–3 küla pärimuspaikadest, viiakse läbi juhendatud arhiivi- ja välitööd, oktoobris toimub ettekandepäev.

    24. jaanuaril pidas Jaanika Hunt Miina Härma Gümnaasiumis antropoloogia vabaaine raames loengu “Sissejuhatus surmakultuuri”.

    26. jaanuaril tähistas Akadeemiline Rahvaluule Selts Mall Hiiemäe 80. sünnipäeva piduliku kõnekoosolekuga. Esinesid Eda Kalmre (Ühest rahvalikust ballaadist. Rahvalaul ja -jutud Sambla Anust), Ergo-Hart Västrik (Metsik ja muud kujud 20 aastat hiljem), Aado Lintrop (Kosmogooniline hari ja selestiline kiik) ning Eerik Leibak (Miks on lindudel sellised nimed?). Esitleti Reeli Reinausi koostatud raamatut “Igal lapsel oma õnn. Sünniuskumused” ning Mall Hiiemäe “Väike linnuraamat rahvapärimusest” teist trükki.

    5. veebruaril toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Juuru kihelkonnas Kolgu rabas.

    6. veebruaril kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindade nominendid, esseistika kategoorias nomineeriti Aado Lintropi teos “Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust” (ERA toimetused, 35).

    9. veebruaril pidas Helen Kõmmus koos Tuule Kanniga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kandlepäeval ettekande Igor Tõnuristi tegevusest kandleuurijana.

    11. veebruaril esines Ingrid Rüütel ettekandega “Igor Tõnurist – pillimees, uurija ja õpetaja” Igor Tõnuristi juubeliõhtul folkloorinõukogus.

    13. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud teksti- ja andmekaeve koosolekul andis Mari Sarv ülevaate Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalsetest andmekogudest.

    15. veebruaril avati Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga valminud nukunäitus “Muinasjutu-vanaema jutulõngakera”. Näituse koostas Tuuli Silber, saatetekstid koostasid Risto Järv ja Piret Päär.

    16. veebruaril esines Mari-Ann Remmel Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolekul ettekandega “Kuidas portreteerida kohta – Nabala peegeldused pärimuses”.

    16. veebruaril toimus Tartu Kunstimuuseumis Anna-Stina Treumundi näitusel “M-i märg unenägu” Andreas Kalkuni ja kunstikriitik Rebeka Põldsami avalik vestlusring armastusest ja seksuaalsusest eesti elulugudes.

    17. veebruaril tutvustas Lona Päll koos Maarja Holloga (EKLA) Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja magistrimessil Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide praktika- ja uurimisvõimalusi.

    22. veebruaril Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni- ja diasporaa töörühma avalikul seminaril “Diasporaauuringute teooriad ja metoodikad” esines Anu Korb oma senist tööd tutvustava lühiettekandega.

    28. veebruaril pidas Jüri Metssalu loenguid Tõrva Kultuurimajas Mulke talvekoolis teemal “Kohapärimusest ja pärimuspaikadest ning nende uurimise allikatest ja metoodikast Mulgimaa näitel”.

    28. veebruaril viis Janika Oras Nõo lasteaias Krõll rahvusvahelise NordPlus Junior koostööprojekti “Viva la Musica!” raames läbi ingliskeelse õpitoa eesti laulumängudest.

    1. märtsil tutvustas Lona Päll koos Maarja Holloga (EKLA) Tartu Ülikooli karjääripäeval praktika- ja uurimisvõimalusi Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides.

    2. ja 3. märtsil esinesid folkloristide 12. talvekonverentsil “Folkloor ja avalikkus” Voore Puhkekeskuses Mall Hiiemäe (Rahvakalendri elust ja elushoidmisest), Anu Korb (Siberi eestlased: kogukond, uurija ja avalikkus) ja Mari Sarv (Rahvaluulekogud avalikkuse teenistuses).

    2. märtsil esines Jüri Metssalu Rahvakultuuri Keskuses vaimse pärandi kursusel “Kuidas uurida vaimset pärandit?” loenguga kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast.

    4. märtsil esitles Helen Kõmmus Hiiumaa Muuseumis Kärdlas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös välja antud Jegard Kõmmuse kogumikku “Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost I”. Räägiti autorist ja raamatust, kuulati valitud palu raamatust ja üheskoos lauldi tuntud meremeestelaule.

    4. märtsil toimunud avaandmete päeval pidas Mari Sarv ettekande Eesti Kirjandusmuuseumi avatud ja suletud andmekogudest (Open & closed data in Estonian Literary Museum). Üritus toimus ühenduse Open Knowledge Eesti haru eestvedamisel Tartu Ülikoolis.

    10. märtsil viis Janika Oras Tartu Kristlikus Noortekodus läbi õpitoa Lõuna-Eesti regilauludest.

    14. märtsil Eesti Rahva Muuseumis toimunud emakeelepäeva seminaril pidas Mari Sarv ettekande “Kogudepõhise teaduse võimalused ja väljakutsed: Eesti Kirjandusmuuseumi teadustööst”.

    24. märtsil esines Mall Hiiemäe Viru-Jaagupis Lääne-Viru pärimuspäeval ettekandega “Endelinnud meie maastikupildis”.

    26.–30. märtsini osalesid Göttingenis folkloristika ja etnoloogia rahvusvahelise eriala- ühenduse SIEF 13. kongressil “Ways of Dwelling: Crisis – Craft – Creativity” (Olemise viisid: kriis – oskus – loovus) Ave Goršič ja Astrid Tuisk ühisettekandega rahvaluule kogumispoliitikatest (Collecting policies and (imagined) voices of contributors), Anu Korb ettekandega Siberi eestlaste rahvameditsiini kogumisstrateegiatest (The folk medicine tradition of Estonians of the Minussinsk Region in Eastern Siberia: collecting strategies), Risto Järv enda ja Mairi Kaasiku ühisettekandega elamute tähendusest kahe seto muinasjututüübi näitel (A house in heaven and a house in the woods. Dwellings in the supernatural realm on the basis of two Estonian tale types), Liina Saarlo ettekandega folkloristide välitööpäevikutest 1950. aastatel (The room was very hot and stuffy… dwellings in the folkloristic fieldwork diaries of the 1950ies) ning Mari Sarv ettekandega pärimusarhiivide toimimist mõjutavatest teguritest (Performing an archive: aims, interests, ideologies and expectations).

    SIEFi arhiivide töörühma juhataja ametikohta jagama valiti Ave Goršič ja Maryna Chernyavska.

    25. märtsil toimus Jüri Metssalu juhtimisel Eesti Kohapärimuse Keskuse loengukursuse praktikapäev Tartu mäluasutustes.

    26. märtsil oli Aado Lintrop külaline Vikerraadios Hendrik Relve saates “Kuula rändajat”.

    31. märtsil esines Jüri Metssalu Pärandkoosluste Kaitse Ühingu 20 tegutsemisaastale pühendatud juubelipeol ettekandega Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi mälumaastikest.

    Märtsis uuris Jüri Metssalu looduslikke pühapaiku Rapla kihelkonnas Alu-Metskülas, Hagudis, Arankülas, Raplas, Jalasel, Riidakul, Iiras, Linnaalustel ja Keo külas.

    3. aprillil esines Kadri Tamm Iisaku Kihelkonna Muuseumis toimunud Virumaa kodu-uurijate päeval ettekandega „Eesti Kirjandusmuuseumi kogude kasutamisest internetis“.

    4. aprillil toimus Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Kultuuriloolise Arhiivi ühine eluloo- ja kaastööliste päev. President Kersti Kaljulaid andis kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. Preemiad pälvisid Maie Erik sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2016, Merili Metsvahi Tartu Ülikooli tudengite folkloristlike välitöökursuste juhendajana korrastatud materjalide arhiivi üleandmise eest aastatel 2001–2016 ning Maria Peep silmapaistvate kaastööde eest rahvaluule kogumisvõistlustel 2009–2016. Samas lõpetati ja tunnustati ka eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus“ parimaid osalejaid: Mare Hallop, Heimar ja Maimu-Marietta Nellis (osaliselt kirja pannud Annika Nellis), Vaike Rannu, Heino Trikkant, Kadri-Liis Turton, Evelyn Tõniste ja Väino Ubina.

    9. aprillil viis Janika Oras Põlva leelokoorile Ilotsõõr ja

    9. mail Tallinna leelokoorile Sorrõsetod läbi õpitoa seto laulust.

    14. aprillil salvestasid Ingrid Rüütel ja Helen Kõmmus Toris Liisa Kümmeli tütrepoja Rein Rohtla mälestusi ja jutte.

    19. aprillil kõneles Jüri Metssalu Tre Raadios kohapärimusest ja looduslike pühapaikade uuringust ajaloolisel Harjumaal.

    20. aprillil esinesid ARSi kõnekoosolekul ettekannetega Liina Saarlo (Kohtumisi Laiusel. Murdekorrespondent Agu Tamme rahvaluule kirjapanekutest ja lugemispäevikutest) ja Kärri Toomeos-Orglaan (Kirillitsas üleskirjutatud seto jutusõ’. Mitmekeelsusest munk Arkadi, Stepan Dimitrjevi ning Jüri Truusmanni kirjapanekutes).

    21. aprillil esines Janika Oras 16. rakenduslingvistika kevadkonverentsi satelliitseminaril „Kõne ja muusika“ Eesti Keele Instituudis ettekandega „Sõnavälted seto regilaulu värsimõõdus“.

    22. aprillil osales Moostes rahvamuusika töötluste konkurss-festivali Moosekatsi Elohelü žürii töös festivali patroon Ingrid Rüütel. Eesti Rahvaluule Arhiivi eripreemia (hindaja Taive Särg) pälvis Arno Tamm – noormees meenutas rahvalaulikut, kes oma lugusid rõõmuga esitab endale ja teistele, poollauldes-pooljutustades, taasluues sealjuures teksti ja viisi.

    26. aprillil toimus ERMis järjekordne noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled“. Käsitlemisele tulid Ida-Euroopa pärimuskultuuri uuringute problemaatika, rahvapedagoogika mõiste ning traditsioonilise Hiina meditsiini kajastamine Eesti meedias, avati rahvapärase õigeusu representatsiooni Oskar Looritsa käsitluses, tutvustati arhiivimaterjalide põhjal Pelli kultust Mulgimaal, seda, kuidas kajastuvad reisimälestused elulugudes, kuidas ja mida mäletatakse kolhoosiajast ning kuidas elavad eestlased ja eestlus Moskvas. Konverentsi korraldasid Ave Goršič ja Piret Koosa (Eesti Rahva Muuseum). Esitleti väljaannet „Ristteel. Pro Folkloristica XVIII“, mille toimetasid Ave Goršič ja Inge Annom, kujundas Pille Niin. Kogumik koondab artikleid, mis on kirjutatud noorteadlaste konverentsidel aastatel 2013–2016 peetud ettekannete põhjal. Tänati 18. numbrini jõudnud sarja „Pro Folkloristica“ seniste numbrite toimetajaid.

    26. aprillil kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogus Rapla kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringust ja kogus osalejatelt pärimust.

    28. aprillil pidas Lona Päll Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses kohalikele elanikele suunatud teabepäeval ettekande kohapärimuse uurimisest ja talletamisest ning tutvustas eesootavaid välitööplaane.

    28. aprillil andis Risto Järv Tallinnas õpilaste teadustööde riiklikul konkursi pidulikul auhinnatseremoonial üle Eesti Kirjandusmuusemi eripreemia, mille pälvis Hipp Saar Osula Põhikooli 8. klassist uurimistööga „Lehmanimed minevikus ja tänapäeval“ (asutuse žüriis Astrid Tuisk ja Risto Järv). Nimed ja nimetamine on kultuuris ja kogu ühiskonnas tähtis teema, see seostub inimeste identiteediga. Hetkel on Eestis aktuaalne valdade (ümber)nimetamine, samuti on nimepärimus praegu ka Eesti keeleuurijate ja folkloristide fookuses.

    Aprillis, mais ja juunis tegi Jüri Metssalu välitöid Rapla ja Hageri kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    2. mail esines Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsil „Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis“ ettekandega „Ajalugu, mida polnud? Homoseksuaalne iha 1920. aastate kohtuasjades“.

    11. mail kõneles Jüri Metssalu Väätsal Eesti Jalgrattamuuseumi ajalooõhtul pärimuspaikade uurimise allikatest ja metoodikast Järvamaa näitel.

    13. mail toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Rapla ja Nissi kihelkonnas.

    16. mail oponeeris Andreas Kalkun Tartu Ülikoolis Liina Eeki doktoritööd „Tänapäeva eestikeelsete õigeusklite katehheesist ja uskumustest“.

    20. mail korraldas Anu Korb Eesti Kirjandusmuuseumis ettekandepäeva „Venemaale veerenud VI. Eestlased Kaukaasiast Siberini“. Üritusel pidas Anu Korb ettekande „Kohtumised Siberis: 15 ERA kogumisreisi“.

    24. mail ilmus Katrin Martinsoni intervjuu Mari-Ann Remmeliga Nabala kohajuttude raamatu teemal Postimehe vahelehes Raamat (nr 110).

    25. mail esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Ingrid Rüütli kogumikku „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond“. Kogumiku on toimetanud Janika Oras, helirežii teinud Jaan Tamm, kujundanud Krista Saare.

    21.–23. mail külastas Eesti Rahvaluule Arhiivi esindus Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi Leedu Rahvaluule Arhiivi, külastusest võtsid osa ka kolleegid Läti Rahvaluule Arhiivist. 22. mail tutvustati pärimusarhiivide ühisseminaril vastastikku arhiivide arenguid ja tegevusplaane, ERA tegevusest andis ülevaate Risto Järv. 23. mail arutati töörühmades digiarhiivindust, narratiiviuurimist, etnomusikoloogiat ning laulutekstide ja folklooriprotsessi uurimist.

    28. mail oli telekanali Rossija Kultura eetris saade udmurdi palvustest, kus jagas oma mälestusi filmivõtetest ka Aado Lintrop.

    30. mail kõneles Jüri Metssalu Hageri Rahvamajas Hageri kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringust ja kogus osalejatelt pärimust.

    1. juunil pidas Janika Oras Tallinnas Kirjanike majas avaliku loengu „Pooltoon-poolteisttoon- laadi õpetamine mitte-nooditundjatel“, mis kuulus EMTA pärimusmuusika eriala 10. aastapäevale pühendatud ürituste sarja.

    1. juunil pidas Risto Järv Haapsalus V muinasjutukonverentsil „Muinasjutuvägi. Lugudega kasvame suureks“ ettekande „Laps kui teelahkmel (ime)muinasjutu tegelane“.

    2. juunil avati Maa-ameti kaardiserveris (https://xgis.maaamet.ee/kohaparimus) kohapärimuse kaardirakendus. Rakendus valmis Eesti Kirjandusmuuseumi, Maa-ameti ja Keskkonnaameti koostöös ning selle aluseks on aastate 2015–2017 projekt „Rahvusparkide mälumaastikud: Matsalu ja Vilsandi kaitsekorralduslik alusuuring“, mille käigus tehti välitöid ning kanti Maa-ameti kaardiserveri kaardirakendusse hulk uusi pärimuspaiku ning tekste, fotosid, heli- ja videofaile. Tegemist oli sisulise jätkuga varasemale projektile ning rahvusparkide mälumaastike ideele, mis sai alguse Soomaalt aastal 2006. Selle tulemusel valminud kaardikiht on olnud 2014. aastast avalikult kättesaadav Maa-ameti kaardiserveris. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi interaktiivset kaarti täiendati uute andmetega ning rakendus sai mobiilsetes seadmetes kasutamise toe. Pärimusobjektide kõrval on võimalik kuvada kaitsealuseid muistiseid, pärandkultuuriobjekte, kohanimesid, valida taustaks ajaloolisi kaarte jm.

    5. juunil esines Liina Saarlo Tartu Ülikoolis konverentsil „Second Annual Tartu Conference on Russian and East European Studies“ ettekandega „Introducing the Soviet Folklore in Estonia: An Unfortunate Endeavour“.

    5. juunil juhtis Jüri Metssalu pärimusmatka Rapla kihelkonnas Tarsi talu pärimuskultuuri suvekoolis „Esivanemate jälgedes“. Osalesid Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Narva Soldino Gümnaasiumi õpilased.

    7. juunil esitleti EKM Teaduskirjastuse ning MTÜ Sõmerlased koostöös valminud Mari-Ann Remmeli raamatut „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“. Raamatu toimetaja oli Valdo Valper, kujundaja Angelika Schneider. Üritusel esitasid kohajutte näitlejad Anne Türnpu ja Lauri Kaldoja. Meeleolu lõi Kiili Kammerkoor Tuuli Metsoja juhatusel. Tänati tegijaid ning toetajaid. Sõna võttis raamatu autor Mari-Ann Remmel, kirjastust esindas ERA juhataja Risto Järv.

    9. juunil pidas Janika Oras Läti Vabariigis Alsungas 5. rahvusvahelise burdoonlaulu festivali raames toimunud konverentsil „Drone singing, traditions, inheritance“ ettekande „Seto arhailise mitmehäälsuse õpetamise kogemusi“.

    9. juunil tutvustas Mari-Ann Remmel Saaremaal Loona mõisas Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses kohapärimuse kaardirakendust.

    10. ja 11. juunil toimunud VIII Rahvusvahelisel Barentsi ja Euro-Arktilise Piirkonna folkloorifestivalil Umba külas (Murmanski oblast, Terski raj.) tegi välitöid Aado Lintrop, festivalil osalesid lisaks ERAst Andreas Kalkun ja Valdo Valper.

    13. juunil andis Ingrid Rüütel koos Arnold Rüütliga intervjuu TV3 suvestuudios.

    14. juunil toimus ERA juubeliaasta loengusarja „ERA tuleb külla“ avaloeng Pärnumaal. Pärnu Muuseumis toimunud seminaril tutvustas projekti juht Ave Goršič rahvaluulearhiivi tänaseid tegevusi ning kõneles teemal „Üleloomulikud kohtumised“, Astrid Tuisk pidas ettekande „Lapsepõlv, mängud ja mängimine“, Ingrid Rüütel esitles värsket CD-d „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid“.

    16. juunil pidas Anu Korb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi retkel Võnnu kihelkonda ettekande „Kärsa küla inimesed ja nende lood“.

    16. ja 17. juunil õpetas Janika Oras vadja keele kursustel Palmses, Eesti muinastaide keskuses Virukoda vadja rahvalaule ja rääkis nende traditsioonitaustast.

    19. juunil õpetas Janika Oras koos Meel Valgu ja Ene Lukka-Jegikjaniga Hargla kihelkonna pulmalaule Valga muuseumis, augustis toimuvate avalike pulmade ettevalmistusüritusel.

    25. juunil oli Raadio Kuku „Maatunni“ saates eetris lõik Madis Ligi intervjuust Mari- Ann Remmeliga, kes tutvustas Maa-ameti kaardiserveri kohapärimuse kaardirakendust.

    25. juunist 6. juulini tegid Janika Oras ja Andreas Kalkun koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja õppejõududega välitöid põhja-udmurtide ja bessermanide juures.

    26. juunil viis Lona Päll Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses läbi kohapärimuse salvestamise koolituse tudengitele ja kohalikele elanikele, valmistamaks neid ette Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös korraldatavateks suvisteks välitöödeks.

    27. juunil pidas Anu Korb Võrumaal Koke külalismajas toimunud BaltHerNeti suvekoolis „Eestlaste kultuuripärand võõrsil VIII. Fotokogud“ ettekande „Venemaa eestlaste isiklikud fotokogud“.

    29. juunil pidas Astrid Tuisk ettekande sümpoosionil „Kodukujutelmad nõukogude Eestis: kultuuripraktikad ja inimkogemuse ainutisus“ (Home imagiaries in Soviet Estonia: cultural practices and the singularity of human experience).

    10.–13. juulini toimusid kohapärimuse välitööd Kullamaa kihelkonnas, osalesid Mari Sarv ja Eesti Kohapärimuse Keskuse kursant Marek Saumann.

    13. juulil esines Mari-Ann Remmel Rae vallas Jüri raamatukogus Jüri kihelkonna looduslike pühapaikade uuringu teabepäeval. Tutvustati ka raamatut „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“, milles on muu kohapärimuse hulgas juttu ka Nabala kandi pühapaikadest.

    13.–19. juulini Iirimaal Limerickis toimunud 44. Rahvusvahelise traditsioonilise muusika nõukogu (ICTM) maailmakonverentsil esinesid Janika Oras ettekandega „Heritage holders, revivers, and creators. Contemporary roles and processes in Seto traditional singing culture“ ja Taive Särg ettekandega „The tune came by itself out from the lyrics. The ways of learning and re-creation of Estonian regilaul in the spontaneous singing tradition of the early 2000s“.

    17. ja 18. juulil tegi Risto Järv koos koostöös Piret Pääriga Rahvakultuuri keskusest folkloristlikke välitöid Värska ja Meremäe vallas.

    21. juulil esines Mall Hiiemäe Palupõhja Looduskoolis Eestimaa Looduse Fondi puisniidutalgute raames loenguga „Kogukondlikust heinateost eesti rahvapärimuses“.

    27.–30. juulini salvestasid Helen Kõmmus ja TLÜ dokumentalistika magistrant Reeli Reinaus Viljandi pärimusmuusikafestivalil õpitubasid ning filmisid kontserdipublikut.

    29. juulil viis Janika Oras koos ansambliga Väike Hellero läbi kiigelaulude õpitoa Viljandi Pärimusmuusikafestivalil.

    2. augustil intervjueeris Jüri Metssalu Juuru kihelkonnas Ingliste pensionäride koosolekul osalejaid Ingliste kohapärimuse artikli koostamiseks.

    4. augustil toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Saaremaal. Viki külas Mihkli Talumuuseumis esinesid Mari Sarv (Mis lugu rahva mälestustest pidada: rahvaluulekogude tähtsus ja tähendus), Risto Järv (Unes nähtud varandus – ehk mönda Saaremaa rahvajuttudest), Taive Särg (Kihelkonna ja selle ümbruse rahvamuusikast ERA kogudes) ning Mall Hiiemäe (Kalakull ja teised endelinnud rahvausundis). Üritus toimus koostöös Saaremaa Muuseumi Mihkli Talumuuseumiga.

    4. augustil pidas Janika Oras Alar Krautmani Terviseakadeemia loodusravipäevadel Joaveskil loengu eesti loitsude esitamisest ja viis läbi õpitoa regilauludest.

    9. augustil toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühma seminar „Humanitaarteaduste roll rahvuse (de)konstrueerimise protsessis“; ERA poolt osales seminari korraldamises Mari Sarv.

    10. augustil tutvustas Jüri Metssalu Rapla kihelkonnas Tarsi talu pärimuskultuuri suvekoolis „Esivanemate jälgedes“ ümbruskonna pärimuspaiku.

    11. augustil Paides toimunud arvamusfestivalil osales Mari Sarv Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud arutelus „Kuidas mäletada, kuidas kujutada – kultuurimälu talletamine ja rahvusidentiteedi kujundamine“, kus käsitleti mäluasutuste rolli Eesti ühiskonnas, kultuurimälu talletamist ja selle kasutamist ühiskondliku sidususe loomisel ning rolli rahvusidentiteedi kujundamisel.

    12. augustil toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Lääne-Virumaal. Pajusti klubis esinesid Kadri Tamm (Eesti Rahvaluule Arhiiv oma 90. sünnipäeva lävel. Mida on meil pakkuda ja mida loodame koguda) ning Anu Korb (Tomski oblasti eestlastelt kogutu Eesti Rahvaluule Arhiivis).

    13.–16. augustil õpetas Janika Oras vadjakeelseid laule ja laulumänge Heinike Heinsoo korraldatud vadja keelekursustel osalejatele Vadja muuseumis Luutsa külas (Venemaa, Leningradi oblast, Kingissepa rajoon).

    15. augustil kõneles Jüri Metssalu Luige Kandikeskuse rabamatkal kohapärimusest ja pühapaikadest.

    17. augustil kõneles Mall Hiiemäe lindudega seotud uskumustest ettekandes „Traditional beliefs related to birds“ Haapsalu keskkonnaametis linnukaitse ettekandepäeval, mis toimus rahvusvahelise noortevahetuse programmi raames.

    18. augustil tutvustas Janika Oras eesti lõikuslaulude traditsiooni rukkimaarjapäeva tähistamisel Eesti Põllumajandusmuuseumis.

    20. augustil võttis Janika Oras Valgas osa Valgamaa pärimuskultuuri peost „Eesti pulm“ mõrsjapoolsete laulikuna (korraldaja Valgamaa Muuseum) ning intervjueeris septembris teisi laulikuid.

    23.–25. augustini pidas Janika Oras Lummo Kati laululaagris Nedsaja külas Setomaal loengu seto leelost, viis kolmel päeva läbi seto leelo õpitube ja salvestas vestlusõhtutel seto laulikute tütarde mälestusi ja laulmist, samuti Helmise leelokoori kontserti. Samas laagris õpetas seto laule ka Andreas Kalkun.

    Augustis tegid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Valdo Valper ja Reeli Reinaus välitöid Rapla, Hageri ja Jüri kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    7. septembril tutvustas Janika Oras Tallinnas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali EV100 toetuse saajate seminaril kolme regilaulude väljaande „Vana kannel“ avaldamise projekti.

    9. septembril esines Mall Hiiemäe ettekandega „Kodukandi paigad ja pärimus. Rakvere valla suuline ajalugu ERA rahvaluulekogus“ Viru Instituudi rahvapärimuse päeval Karitsas.

    14. septembril esines Jüri Metssalu Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarjas „Eestlaste mõtteilm“ loenguga „Pärimusmaastik meis ja meie ümber“.

    15. ja 16. septembril võttis Taive Särg osa rahvamuusika- ja pärimusmuusika õpetajate erialapäevadest Mooste Rahvamuusikakoolis. Ta pidas ettekande „Rahvamuusika ja pärimusmuusika – eesti keeles ja muusikas“, juhtis laulmise ja ringmängude teemalist jututuba ning helisalvestas arutelusid.

    25.–28. septembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ERA 90 sünnipäevakonverents „Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences“ (Arhiivid kui teadmiste teejaamad: mõtteid ja mõjusid). Ühe kolmest plenaarettekandest pidas ERA vanemteadur Mall Hiiemäe (Arhiiv kui teadmuskeskus), ERAst esinesid veel Ave Goršič (On some turning points in the history of the Estonian Folklore Archives), Risto Järv (A grain a day: The digital visibility of the Estonian Folklore Archives), Liina Saarlo (Kalevipoeg as the saviour of Estonian folkloristics in the 1950s), Mari Sarv (Folklore collections in the service of Estonian society: Integrity in diversity) ning Taive Särg (The archives: Visible and invisible. The role of the Estonian Folklore Archives in the processes of folk music in the early 21st century). Konverentsi avapäeval esitleti ajakirja Mäetagused Virumaa erinumbreid 66 ja 67 (külalistoimetaja Mall Hiiemäe, valminud koostöös Viru Instituudiga), ajakirja Folkore: Electronic Journal of Folklore regilauluerinumbreid 67 ja 68 (külalistoimetaja Janika Oras) ning Helen Kõmmuse koostatud heli- ja videoväljaannet „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“. Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avati Aivo Põlluääre koostatud näitus „Fototerad“, mis tugineb rahvaluule arhiivi Facebooki-lehel ja Instagramis ilmunud postitustele ehk erateradele, ning esimese korruse galeriis Reet Hiiemäe näitus arhiivimaterjalide tsenseerimisest. Muusikalist meelelahutust pakkus postfolk-duo Puuluup. Konverentsi korraldas rahvaluulearhiiv koostöös Põhja- ja Baltimaade pärimusarhiivide võrgustiku ja Eestiuuringute Tippkeskusega, peakorraldajad olid Ave Goršič, Risto Järv ja Mari Sarv.

    25.–28. septembrini pidas Andreas Kalkun Riias Läti Ülikoolis loengukursuse seto kultuurist.

    28. septembril osales Risto Järv teadlaste öö raames Eesti Kirjandusmuuseumi saalis juturingis moraalist, eetikast ja tulevikust vaimolendite pilgu läbi.

    29. septembril pidas Janika Oras Krakovis (Poola) Jagiellonia Ülikooli tsivilisatsioonide võrdlevate uuringute keskuses toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Feast as a Mirror of Social and Cultural Changes“ ettekande pulmalaulikute rollist ja performatiivsusest (Roles and performativity of the singers in Estonian historical and revived traditional weddings).

    29. septembril esines Mari Sarv Tallinna Ülikoolis rahvusvahelisel värsimõõdu alasel konverentsil „Frontiers in Comparative Metrics III“ ettekandega ideoloogiate mõjust regilaulu värsimõõdu interpreteerimisel (Ideological interpretations of Estonian runosong meter: Research and literary use).

    30. septembril kõneles Jüri Metssalu Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi keskkonnaklubi vilistlaste nostalgiamatkal Kuimetsa Iida urgete ja Paluküla Hiiemäe pärimuslikust olemusest.

    2. oktoobril alustas uut hooaega elulookirjutajate ring. 2010. aastast kooskäiva rühmaga liitusid sel aastal ka rahvaluule arhiivi kaastöölised. Rühma veavad Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss ja ERAst Astrid Tuisk.

    4.–6. oktoobrini Narvas korraldatud seitsmendal rahvusvahelisel noorte folkloristide konverentsil „Negatiations and Belonging“ (Kuulumise ja eristumise praktikad) pidas Aivo Põlluäär ettekande kollektiivtööst saarlaste elulugudes (Collective Work as a Marker of Continuity in the Life Stories of Collective Farmers of the Viktor Kingissepp Kolkhoz in Saaremaa, Estonia) ning Lona Päll ettekande kuuluvus- ja võõrandumistundest lugudes Kakerdaja rabast (Belonging and Alienation in Stories about the Kakerdaja Bog).

    5. oktoobril esines Ingrid Rüütel ettekandega „Muhu laulud ja lood“ Tallinna Tehnikaülikooli eakate ülikoolis.

    6. oktoobril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Kärdlas Hiiumaa Muuseumis Astrid Tuisk (Eesti Rahvaluule Arhiiv 90. Mida on meil pakkuda ja mida loodame koguda), Mari Sarv (Rahvaluulekogude tähtsus ja tähendus Eesti loos), Risto Järv (Hiiumaa giididelt pärimust kogumas) ning Helen Kõmmus (Hiiumaa rahvamuusika – mõistatused, üllatused ja avastused). Esitleti CD-DVD kogumikku „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“. Ettekandepäev korraldati koostöös Hiiumaa Muuseumiga.

    9. oktoobril tutvustas Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kohapärimuse loengukursuse raames tudengitele ERA ja Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti kogusid.

    11. oktoobril kohtusid Risto Järv, Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Tallinnas Keskkonnaameti esindajate Kaja Lotmani ja Ave Paulusega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Keskkonnaameti koostöölepingu loomiseks. Leping allkirjastati 7. novembril.

    12. oktoobril pidas Janika Oras Leedus, Vilniuse Ülikooli ajalooteaduskonnas rahvusvahelisel konverentsil „Traditsiooniline kultuur haridussüsteemis ja kultuuriturismis. Eri maade kogemus“ ettekande „Kohaliku seto mitmehäälse laulukultuuri õpetamine Eesti erinevates õppeasutustes“.

    12. oktoobril kõneles Jüri Metssalu Tre Raadio hommikuintervjuus kohapärimuse õpetamisest, pärimusmaastiku olemusest, looduslike pühapaikade uurimisest ja kaitsmisest.

    14. oktoobril esines Jüri Metssalu Eesti Kohapärimuse Keskuse sügisseminaril ettekandega Rapla ja Hageri looduslike pühapaikade uuringust.

    14. oktoobril võtsid Ingrid Rüütel ja Taive Särg osa III rahvamuusikatöötluste festivali Folgi Krõmps žürii tööst Pärnu Muuseumis ning tutvustasid festivali kohustuslikku lugu oma ettekannetes „Laulust hobu“ (I. Rüütel) ning „Heinast hobu. Krõõt Lillestern“ (T. Särg).

    16. oktoobril arutleti Eesti Rahvaluule Arhiivi siseseminaril arhiivi kogumispoliitikate, tulevaste kogumisaktsioonide ning arhiivi avaliku kuvandi kujundamise üle.

    17. oktoobril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Ida-Virumaal Iisaku Kihelkonna Muuseumis Anu Korb (Virumaa rahvaluule kogumine ja kogujad), Risto Järv (Virumaa tõsiloolised muinasjutud) ja Mall Hiiemäe (Linnud Alutaguse maastikul ja uskumustes). Esitleti ajakirja Mäetagused Virumaa erinumbreid (66 ja 67). Loengupäev toimus koostöös Iisaku Kihelkonna Muuseumi ja Viru Instituudiga.

    20. oktoobril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Liina Saarlo (Eesti rahvaluulekogud arhiivis ja internetis), Kristi Salve (Kirikhärra ja rätsep. Kaks Laiuse rahvaluulekogujat) ja Astrid Tuisk (Andmebaasid ja kogumine: rahvaluulearhiiv tänapäeval). Üritus toimus koostöös Betti Alveri muuseumiga.

    24. oktoobril pidas Inge Annom Riias Läti mustlaste uurijate seminaril ettekande 1930. aastatel Lutsimaa mustlastelt kirja pandud juttudest (Roma people and their folktales in the Ludza region of the 1930s).

    26. oktoobril pidas Risto Järv Taanis, Kopenhaagenis konverentsil „Mermaids, Maritime Folklore, and Modernity“ (Merineitsid, merefolkloor ja modernsus) ettekande „Diver Niglas and the Mermaids: „An Ancient Tale of the Estonian People“„ (Sukelduja Niglas ja merenäkid: „Eestirahva ennemuistene jut“).

    30. ja 31. oktoobril osales Ave Goršič Riias Krisjāņs Baronsi mälestuskonverentsil „Folklora: vērtības un intereses“ (Folkloor: väärtused ja huvid) ettekandega rahvameditsiini hingest (Tautas ārstniecības „garu“ meklējot).

    31. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ümarlaud Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi õiguste professori Aleksei Kelliga, kus käsitleti ERA materjalide kogumise, avaldamise ja kasutamisega seotud õiguslikke küsimusi.

    1.–3. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis viies Eesti digihumanitaaria konverents „Avatud litsentsid, avatud sisu ning avaandmed digihumanitaaria arendamise võimalusena“. Rahvusvahelise konverentsi eesmärk oli kaasata teadusdiskussiooni varasemast enam mäluasutusi, kellel on humanitaarteaduste valdkonnas oluline roll uurimisainese haldajana ning avalikkusele vahendajana. Konverentsi peakorraldajateks olid Wikimedia Eesti ning Eesti Digitaalhumanitaaria Selts ning see kuulus Eesti Euroopa Liidu eesistumise ürituste programmi. Konverentsiga oli integreeritud töötubade programm ja doktorikooli moodul, mida kaaskorraldasid keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool (KFSDK) ja Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM. ERA poolt osales konverentsi ja doktorikooli mooduli korraldamisel Mari Sarv.

    1. ja 2. novembril pidas Astrid Tuisk Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis korraldatud lasteaiaõpetajate seminaril „Mäng on väikese inimese töö“ ettekande „Laste sõjamängud ajaloolis-kultuurilises kontekstis“ ning Janika Oras viis läbi õpitoa vanematest laulumängudest „Laulumängu rõõm ja saladused“.

    3. novembril toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Setumaal. Värskas Seto Tsäimajas esinesid Andreas Kalkun (Setode „avastamisest“ ja seto rahvaluule kogumise algusest), Kärri Toomeos-Orglaan (Kirillitsas kirja pandud seto jutusõ’) ning Inge Annom (Lutsi maarahvast).

    9. novembril kõneles Taive Särg Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva loengusarja „Eestlaste mõtteilm“ raames teemal „Pärimus muusikas“.

    10. novembril toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Viljandimaal Mulke sügüskuuli 2017 esimese osana. Kärstna mõisas esinesid Risto Järv (Eesti Rahvaluule Arhiivist ja eesti rahva muinasjuttudest), Inge Annom („Hundi patutunnistus“. Žanripiirid loomamuinasjuttudes), Kärri Toomeos-Orglaan (Naise tegelaskujust Eesti imemuinasjuttudes) ja Rein Saukas (ettekanded „Jakob Hurda kaastöölised Tarvastu ja Helme kihelkonnas“ ning „Vanasõnu ja mõistatusi“). Päev toimus koostöös Mulgi Kultuuri Instituudiga.

    10. novembril oponeeris Aado Lintrop Tartu Ülikoolis Nikolai Anisimovi doktoritööd „Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise matriitsis“.

    11. novembril esinesid Setomaal Meremäe turismitalus toimunud Leelokonverentsil Janika Oras (Vanamoodi laulmine ja teistmoodi õppimine) ja Andreas Kalkun (Seto aolugu seto lauluh).

    13. novembril pidas Taive Särg ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF) 10. aastapäeval Tartu Ülikoolis ettekande „Emakeelne teadus, rahvusvaheline teadlaskond ja terviklik rahvuskultuur / Research in the Mother Tongue, the International Scholarly Community and the Unity of National Culture“.

    13. novembril pidas Risto Järv Suurbritannias, Londonis sümpoosionil „Digital cultural heritage: FUTURE VISIONS LONDON 2017“ ettekande Eesti kohapärimuse kaardirakendusest (Estonian Place-Lore on a Digital Map).

    14. novembril toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ teine üritus Viljandimaal. Kolga- Jaani põhikoolis esinesid Janika Oras (Kolga-Jaani kuulsused Eesti Rahvaluule Arhiivis), Astrid Tuisk (ERA tänapäeval: andmebaasid ja rahvaluule kogumine), Säde Tatar (Julged unistused) ning Aado Lintrop (Üks mansi jutt ERA soome-ugri kogudest).

    17. novembril esinesid Tartumaal Rupsi külas Liivi muuseumis loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Ave Goršič (Killukesi ERA ajaloost), Liina Saarlo (Rahvaluulekogud kogukonnale: Kodavere veebivärav), Mall Hiiemäe (Lõevuke, piäske ja teised linnud Kodavere rahvapärimuses) ja Astrid Tuisk (Lapsepõlv, mängud ja mängimine). Üritus toimus koostöös Liivi Muuseumiga.

    18. oktoobri kõlas Helen Kõmmuse intervjuu Vikerraadio saatesarjas „Hiiukeelsed uudised“, kus ta rääkis ilmunud CD-DVD-kogumikust „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“.

    24. novembril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Järvamaal Paide raekojas Risto Järv (Eestimaa südamest ja rahvaluulearhiivist), Mari-Ann Remmel (Meenutusi Järvamaa kohapärimuse teekonnast arhiiviandmebaasi ja raamatusse), Liina Saarlo (Rahvaluulekogud kogukonnale: Kesk-Eesti pillilugude ja Peetri regilaulude veebiväravad) ja Janika Oras (Kohtumised laulumaailmades). Üritus toimus koostöös SA Ajakeskus Wittensteini / Järvamaa Muuseumiga.

    24. novembril pidas Andreas Kalkun Obinitsa muuseumitares rahvariidekoolitusel ettekande seto naiste traditsioonilistest peakatetest.

    25. novembril osalesid Ave Goršič ja Mari Sarv Iirimaal, Dublinis korraldatud konverentsil „Irish Conference of Folklore and Ethnology 2017“ ettekandega Soome mõjudest Eesti rahvaluuleteadusele (Finnish imprints on Estonian folklore studies: methods, models, contrabands).

    29. novembril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Rapla kultuuriklubis BAAS Kadri Tamm (Matthias Johann Eisen ja tema rahvaluulekogu), Ave Goršič (Killukesi ERA ajaloost), Mari Sarv (ERA virtuaalsed sisse- ja väljapääsud), Jüri Metssalu (Meeleolukaid momente ERA kohapärimuse töörühma välitöödelt) ja Mall Hiiemäe (Hingedeaeg meie looduses ja rahvapärimuses). Ettekandeõhtu toimus koostöös Eesti Kohapärimuse Keskusega.

    29. novembril esines Ingrid Rüütel Rakvere teatris vestlusõhtul Virumaa keelest ja kultuurist.

    30. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 15. sügiskonverentsi „Välitööd väärtuste skaalal“ üks korraldajaid Anu Korb pidas konverentsil ettekande „Siberi välitööpäevikud arhiivis ja valikutest nende publitseerimisel“, Mall Hiiemäe pidas ettekande „Ood osalusvaatlusele“.

    1. detsembril pidas Janika Oras Eesti Folkloorinõukogu korraldatud Eesti pulmapärimuse seminaril Pärnus Nooruse majas ettekande „Traditsioonilised pulmanaljad“.

    2. detsembril tunnustati Eesti Rahva Muuseumis Maavalla hiite fotovõistluse 2017. aasta võidutööde autoreid. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ning valitud pärimuse eriauhinna sai Sofia-Margaret Vaiksaare foto Kaarma kihelkonna Pähkla küla Pühatu allikast.

    6.–12. detsembrini oli Andreas Kalkuni koostatud näitus seto naiste peakatetest („La Coiffe des Femmes en Pays Seto“) Pariisis UNESCO peahoones (koostöös Eesti Suursaatkonnaga Pariisis).

    7. ja 8. detsembril toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil ja 61. Kreutzwaldi päevade konverentsil „Varieerumine keeles, kirjanduses, folklooris ja muusikas“ korraldas Mari Sarv koos Teresa Protoga (Holland, Leideni Ülikool, Meertens Instituut) paneeli varieerumisest rahvalauludes, kus ERAst esinesid Janika Oras ettekandega laulikute strateegiatest seto regilaulude rütmi varieerimisel (Even or uneven: Performers’ strategies of varying rhythm in Seto runosong) ja Taive Särg ettekandega viisi varieerimisest Mulgi regilaulude murtud värssides (Does melody „break“ in the case of metrical variations, called „broken verses“? About melodic variations in regilaul from the historic Mulgimaa region, southern Estonia). Lisaks esinesid Mari Sarv ja Risto Järv konverentsil ühisettekandega rahvaluuletekstide varieerumisest (What is it that actually varies in folkloric texts?).

    7. detsembril kõneles Jüri Metssalu kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse kursusel „Kuidas uurida ja mõtestada vaimset pärandit“.

    12. detsembril pidas Janika Oras Viljandis konverentsil „Pärimusmuusika hetkeseis ja tulevik“ ettekande „Kellele ja milleks õpetada vanamoodi laulmist?“.

    12. detsembril loengusarja „ERA tuleb külla“ ettekandepäeval Läänemaal Haapsalus esinesid Anu Korb (Eesti Rahvaluule Arhiivi kujunemislugu ja Läänemaa kaastöölised), Mari Sarv (Rahvaluule kogumise välitööd Läänemaal läbi aegade), Jüri Metssalu (Kohalugusid ja pärimuspaiku Matsalu rahvuspargis) ning Pille Kippar (Koluvere lossi mitu nägu). Mari Sarv tutvustas kuulajatele ERA virtuaalseid väravaid. Ettekandepäev toimus koostöös Lääne Maakonna Keskraamatukoguga.

    15. detsembril loengusarja „ERA tuleb külla“ lõpuüritusel Tallinnas esinesid Risto Järv (Lillast Daamist Linda kivini), Mari-Ann Remmel (Linna tornid paistavad. Tallinna kajastusi Nabala pärimuses), Aado Lintrop (Veeuputus mansi rahvaluules) ning Anu Korb (Kohtumised Siberis: välitööpäevikuist raamatuni). Esitleti Anu Korbi väljaannet „Kohtumised Siberis“ (Eesti asundused, 8) ning koostöös Eesti Folkloorinõukoguga valminud kogumikku „Kandlemängija Heino Sõna“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 12). Rääkisid ja pilli mängisid Heino Sõna, plaadi koostajad Tuule Kann, Kaisa Nõges ja Eva Väljaots. Üritus toimus koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Päeva lõpus tutvus ERA kollektiiv Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ekspositsiooni ning hoidlatega.

    14. detsembril Akadeemilises Rahvaluule Seltsis toimunud Matthias Johann Eiseni 160. sünniaastale pühendatud ettekandepäeval pidas Kadri Tamm ka ettekande Eiseni rahvaluulekogu(de) käekäigust tänapäeval.

    15. detsembril esines Mall Hiiemäe ERMi Sõprade Seltsi teemaõhtul Alatskivi lossis ettekandega „Kristlikud jõulud“.

    21. detsembrist 15. jaanuarini 2018 toimus Keskkonnaameti ja Kirjandusmuuseumi koostöös Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi alal fotovõistlus jõuluaja kombestiku jäädvustamiseks, ERA poolt koordineeris võistlust Mari-Ann Remmel.

    Detsembris tehti Kirjandusmuuseumi failihoidlas Kivike kättesaadavaks köide 52 Matthias Johann Eiseni käsikirjakogust. See on esimene suur ja halvas seisundis köide Matthias Johann Eiseni 99köitelisest käsikirjalisest rahvaluulekogust, mis on ühiste jõupingutustega digiteeritud ja restaureeritud – digiteerimisele eelnes lehtede möödapääsmatu köitest lahtivõtmine, kokkuvolditud ja katkiste käsikirjalehtede sirutamine, parandamine ja puhastamine, mille tegi arhiivraamatukogu restauraator Tiiu Lepasepp, töid koordineeris Kadri Tamm.

    Risto Järv, Mari Sarv

    2017



    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi külalisloengusarja avaseminar Pärnu Muuseumis 14. juunil

    2017. aasta septembris täitub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil (ERA) 90 tegevusaastat.

    Arhiiv tähistab juubelit Eesti eri paikades juunist detsembrini toimuva avaliku loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Loengute eesmärgiks on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat eriilmelist ainest. Loengusarja projekti juhi, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Ave Goršiči sõnul on selle 90 aasta jooksul arhiivi kogusid aidanud täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii varasemal ajal kui tänapäeval: „Tahame arhiivmaterjali tutvustamise kaudu viia arhiivi lähemale kohalikele inimestele ning kutsuda neid üles uutele kaastöödele.“ Ettekandjateks on ERA teadurid ja arhivaarid, loengud toimuvad koostöös kohalike kogukondade ja asutustega.

    Esmakordselt tuleb ERA külla Pärnu Muuseumis 14. juunil kell 15. Üritusel esitleb Ingrid Rüütel enda koostatud värsket CD-plaati „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 10“. Plaadile on koondatud valik helisalvestusi Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkondadest. Ettekannetega astuvad üles Ave Goršič teemal „Üleloomulikud kohtumised“ ja Astrid Tuisk teemal „Lapsepõlv, mängud ja mängimine“.

    Info loengusarja kohta on leitav veebiaadressilt http://www.folklore.ee/era/loengudERA90/.

    Oma juubeliaastat tähistamist jätkab rahvaluulearhiiv septembris rahvusvahelise konverentsiga „Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences“ (Arhiivid kui teadmuspesad: algatused ja mõjutused), millest võtavad osa üle 40 eri riikide ja maailmajagude teadlase. Kaugemad külalised on Austraaliast, Brasiiliast ja USA-st.

    Loengusarja toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

    Lähem info: Ave Goršič, avegorsic[ätt]folklore.ee, 51 76 643, Risto Järv risto[ätt]folklore.ee, 51 904 371

    14. 06. 2017



    Kroonika 2016

    2. jaanuaril esines Ingrid Rüütel Klassikaraadio saates “Folgialbum”, teemaks “Muhu laulud II”.

    6. jaanuarist veebruari lõpuni stažeeris ERA juures Ida-Soome ülikooli Joensuu kampuse professor Pekka Suutari.

    15. jaanuaril avaldas teadusportaal Novaator 100 sekundi video: “Õnnelik lõpp ja muinasjutureklaamid”, kus Risto Järv kõneles muinasjuttude ja reklaamide sarnasusest ning muinasjutulikest elementidest reklaamimaastikul.

    16. jaanuaril alustas Jüri Metssalu Raplas Eesti Kohapärimuse Keskuse uue loengusarjaga kogukondadele, kohalikele uurijatele, õpilastele, õpetajatele, turismi- ja kultuuritöötajatele.

    21. jaanuaril anti Paide Kultuurikeskuses üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad, Ingrid Rüütel pälvis rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia. 21. ja 22. jaanuaril ilmusid preemia saamise järel Ingrid Rüütli intervjuud “Suurim oht eesti kultuurile on meie demograafiline olukord” (ERR); “Töös on oluline tulemus, kuid tunnustus pole eesmärk” (Mart Niineste, Eesti Päevaleht); “Küsimus pole ainult selles, kuidas riik hakkama saab, vaid selles, kuidas rahvas püsima jääb” (Aigi Viira, SL Õhtuleht).

    22. jaanuaril külastasid Ave Goršič, Risto Järv ja Mari Sarv Rootsi Kirjanduse Seltsi Soomes (Svenska Litteratursällskapet i Finland), tutvusid eestirootsi ainesega selle kogudes ning osalesid Soome rahvaluulearhiivi juhataja Lauri Harvilahti ametist lahkumise puhul korraldatud sümpoosionil Soome Kirjanduse Seltsis.

    23. jaanuaril pidas Ingrid Rüütel loengu “Muhu lauludest” Tartu Noorte Turvakodu rahvamuusika talvelaagris Sillaotsa koolis.

    28. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek, mille raames tutvustati raamatut Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest (2015). Kogumiku koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjutuprojekti täitjad Risto Järv, Inge Annom, Kaisa Kulasalu, Mairi Kaasik, Moon Meier, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan. Väljaande illustreeris Kärt Summatavet.

    28. jaanuaril toimus Tartu Kaubamaja Apollos kaardikomplekti Head Eesti mängud esitlus. Koostas Astrid Tuisk, keeletoimetaja oli Inge Annom, pildid joonistas Piret Räni (OÜ Loovhoog koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga).

    2. veebruaril pidas Ingrid Rüütel Eesti Meremuuseumis merekultuuriaasta avaloengu “Soorollidest Kihnu kultuuris”.

    3. veebruaril esitles Janika Oras Tartu Ülikoolis toimunud vadja teemalisel üritusel e-väljaannet Vadja ja isuri rahvalaulud (http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/ vadjaisuri), mis ilmus 2015. aastal ning on ERA ja MTÜ Rahvalauluseltsi Hellero ühisväljaanne.

    4.–5. veebruaril toimus Viljandimaal Kivi Turismitalus Folkloristide XI talvekonverents “Omad ja võõrad. Kohanemised ja sulandumised”. Tänavune talvekonverents kutsus mõtlema oma ja võõra piiride ning dialoogi võimaluste üle. ERA töötajatest pidasid ettekanded Anu Korb (Omad ja võõrad ERA Siberi kaastöölise Rosalie Ottessoni kogutu põhjal), Liina Saarlo (Kohanduvad kogujad. Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel), Andreas Kalkun (Umma usku unõhtõlõ-s. Võõristavad ja kodustavad seto õigeusu käsitlused), Mall Hiiemäe (Idaviru uusasukate kalendrikombestiku tänapäevased tunnusjooned), Astrid Tuisk (Oma ja võõras, õige ja vale lapsepõlv. Arutelud internetikeskkondades), Ave Goršič (Naš, tuj in begunska kriza. Oma-võõra peegeldusi Sloveenia folklooris ja põgenikekriisi kontekstis).

    Astrid Tuisk esitles väljaannet Head Eesti mängud.

    Konverentsi kava ja teesid: www.folklore.ee/era/tk2016. Folkloristide talvekonverentsi korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga, peakorraldaja oli Anu Korb.

    9. veebruaril toimus Kirjanduse majas Akadeemia auhinnaseminar. Hõbeauhindadest ühe pälvis ajakirja 2015. aasta 12. numbris ilmunud Amar Annuse ning Mari Sarve ühisartikkel “Pallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes”.

    13. veebruaril ERMi uue püsinäituse giidikoolituse päeval tutvustas tulevast regilaulunäitust selle kuraator Liina Saarlo.

    26. veebruaril esinesid Paide kultuurikeskuses konverentsil “Kesk-Eesti – kultuuriruumide risttee” Mall Hiiemäe (Uskumustest ja tõekspidamistest Kesk-Eestis) ja Mari-Ann Remmel (Kesk-Eestist kohapärimuse võtmes).

    9. märtsil esines Janika Oras Pariisis Rahvusvahelise Traditsioonilise Muusika Nõukogu (ICTM – International Council for Traditional Music) traditsioonilise muusika ajalooliste allikate töörühma (Study Group on Historical Sources of Traditional Music) 21. konverentsil ettekandega “Before the final silence: Creative aged women in Estonian historical oral culture”.

    14. märtsil esines Jüri Metssalu Kadrina Keskkooli kultuurikonverentsil “Maastik pärimuses, pärimus maastikus” ettekandega “Kohapärimusest Kadrina kihelkonna näitel” ning juhtis eelnevalt kaht töötuba.

    16. märtsil esitles Risto Järv Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses raamatut Metsavaimu heategu, autoriga vestles Valdur Mikita, muinasjutte vestis Piret Päär.

    20. märtsil oli Risto Järv Eesti Instituudi vahendatud külalisõpetajaks pärimuskultuuri ja muinasjuttude teemaga Välis-Eesti Kultuuri- ja Haridusühingu Budapestis tegutsevas Lotte koolis (Lotte Kool Lõunamaal).

    21.–23. märtsini pidas Risto Järv Szegedi Ülikooli soome-ugri keeleteaduse õppetoolis rahvajuttudele keskendunud loengusarja “Eesti muinasjutud ja maatundmine”.

    21. märtsil toimus Jüri Metssalu juhtimisel Eesti Kohapärimuse Keskuse praktikapäev Tartu mäluasutustes.

    23. märtsil toimus Kirjandusmuuseumis ERA ja ERMi uurimisrühmade tööseminar “Nõukogudeaegne teadus ja kogumistöö” (korraldaja Mari Sarv).

    28. märtsil andis president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumis üle preemiad 2015. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Tänavu pälvisid preemiad Age-Li Liivak sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015; Juta Leesik, Reet Sepp ja Kaie Humal kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoo isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast, sealhulgas silmapaistva panuse eest kogumisvõistlusel “Minu maastikud”. ERA kaastööliste päeval tutvustasid “Minu maastike” võistlustulemusi žürii liikmed (ERAst osalesid Mall Hiiemäe, Mari-Ann Remmel ning Lona Päll (kogumisvõistluse peakorraldaja). Mari Sarv ja Olga Ivaškevitš rääkisid arhiivi laekunud materjalide internetis avalikult kättesaadavaks tegemist piiravatest asjaoludest, Rutt Hinrikus tutvustas ERA, EKLA ja ühenduse Eesti Elulood 2016. aasta ühist kogumisvõistlust “Minu elu ja armastus. Eesti Vabariik 100”. Esitleti uusi väljaandeid: Guldžahon Jussufi Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus) ning Risto Järve Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist (kirjastus Varrak koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga). Avati näitus “Minu maastike” fotodest (koostanud Lona Päll, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper). Päeva jooksul musitseerisid Juhan Uppin, Tuule Kann ja Helen Kõmmus. Kaastööliste päeva läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital.

    4. ja 5. aprillil osalesid Soomaa looduskeskuses kohapärimuse töörühma väljasõiduseminaril Mari-Ann Remmel, Epp Tamm, Valdo Valper ja Jüri Metssalu ERA-st ning Liina Laanemets Keskkonnaametist. Ühtlasi tähistati MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus esimest sünnipäeva.

    8. ja 9. aprillil pidas Jüri Metssalu loenguid Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses Palmse mõisas Lahemaa kohapärimuse koolitusel.

    11. aprillil salvestasid Helen Kõmmus ja Janno Simm Viljandis Aksel Tähnase 105. sünniaastapäeva kontsertkohtumist, üritusega tähistati ühtlasi Johannes Rosenstrauchi 125. ning Vassili Sepa 100. sünniaastapäeva.

    11. aprillil osalesid Olga Ivaškevitš, Kadri Tamm ja Astrid Tuisk Viljandi muuseumis muuseumitöötajate seminaril „Materjalide kogumine veebis“, kus pidasid ettekande kogumiskeskkonnast Kratt.

    12. aprillil pidas Mari-Ann Remmel ettekande Türi linna 90. aastapäeva ajalooõhtute sarjas „Kohapärimusest Türi kihelkonnas“.

    15. aprillil osales Ingrid Rüütel Türil kümnendal üle-eestilisel laste ja noorte pärimusmuusikafestivali „Regilaul uues kuues“ žürii töös ning nõustas muusikaõpetajaid.

    18.–20. aprillini käisid Jüri Metssalu, Reeli Reinaus, Epp Tamm ja Valdo Valper Harju ja Rapla maakonna muuseumides ja raamatukogudes ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade inventuuri jaoks teavet kogumas.

    18. ja 19. aprillil osales Risto Järv Oxfordis CLARIN-PLUS võrgustiku töötoas „Exploring Spoken Word Data in Oral History Archives“; visiidi jooksul tutvus ta ka Briti raamatukogu pärimusliku ajaloo osakonna (British Library, Oral History Section) kogude ja tööga.

    19. aprillil osales Janika Oras Mordva Vabariigis Saranskis N. Ogarjovi nimelise Mordva Riikliku Ülikooli konverentsil „Soome-ugri kultuurimaailmad: minevikukogemus tulevikumudelites“ ettekandega „Seto arhailise helirea taaselustamise küsimusi: sotsiaalsed ja pedagoogilised aspektid“ ja tegutses samateemalises õpitoas.

    20. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“. Konverentsi korraldasid ja toetasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.

    22. aprillil osales Mari-Ann Remmel koos Jüri Metssaluga jüriöö-teemalisel pärimusmatkal Kose khk Tuhala kandis, matkajuht Arne Kivistik.

    23. aprillil pidas Janika Oras Tartus professor Urve Lippuse mälestusele pühendatud Eesti Muusikateaduse Seltsi Tartu päeval ettekande „Moderniseerumisega seotud muutused suulise kultuuri muusikute performatiivsuses. Kahe 19. sajandi II poole naislauliku näitel“.

    23. aprillil avas Ingrid Rüütel Moostes Rahvamuusikatöötluste festivali „Moisekatsi elohelü“ ja oli ka žürii liige koos Taive Särjega, ERA auhinna sai duo Cathy Sommer ja Johannes Ahun.

    26. aprillil esinesid Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Andreas Kalkun, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan Põlva Keskraamatukogus rahvaluuleõhtul „Uut aardevaramust“, kus tutvustasid värskeid rahvajutu- ning rahvalauluväljaandeid.

    28. ja 29. aprillil toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse avakonverentsist „Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid“ võtsid osa ka ERA töötajad. 28. aprillil pidas Mari Sarv ettekande „Arhiivipõhise folkloristika väljakutsed“.

    29. aprillil tutvustas Jüri Metssalu Sulbi Akadeemias kohapärimust uurimisvaldkonnana ja luges näiteid välitööpäevikutest.

    29. aprillil osales Astrid Tuisk õpilaste teadustööde konkursi festivalil. Tutvunud õpilaste töödega, andis ta üle kirjandusmuuseumi eripreemia. Selle sai Katri-Helena Janno (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö „Eesti- ja venekeelsed numbreid sisaldavad vanasõnad ning nende omavahelised vasted“ eest.

    30. aprillil ja 1. mail tegi Mari-Ann Remmel osalusvaatlusi ja fotosid ülestõusmispühadest Petseri kloostris.

    4. mail esitleti kirjandusfestivalil Prima Vista Tartu Ülikooli raamatukogu kohvikus Gaudeamus Mall Hiiemäe raamatut Väike linnuraamat rahvapärimusest.

    5. ja 6. mail esinesid Eesti Kirjandusmuuseumis eluloouurimise teaduskonverentsil „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks“ Janika Oras ettekandega „Biograafia suulise ja kirjaliku kultuuri piiril. Laulik jutustab laulikust“ ning Anu Korb ettekandega „Folkloor Venemaa eestlaste eluloolistes mälestustes“.

    8. mail eetris olnud Vikerraadio kirjandussaade „Loetud ja kirjutatud“ oli pühendatud muinasjuttudele, stuudios oli Risto Järv.

    9. ja 10. mail kohtusid Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti, Läti ja Leedu folklooriarhiivide esindajad. Arutati eri arhiivides toimunud arenguid ning tulevikuplaane. Külalised tutvusid 9. mail Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi analoog- ja digikogudega ning kirjandusmuuseumi digistuudioga. 10. mail toimunud töötubades arutleti digitaalarhiivinduse, etnomusikoloogia, arhiivipõhise uurimistöö ja arhiivimaterjalide avaldamise küsimuste üle. Olga Ivaškevitš juhtis arutelu ja tutvustas Kirjandusmuuseumi digitaalseid lahendusi, Helen Kõmmus juhtis etnomusikoloogide vestlusringi ning Mari Sarv juhtis arutelu arhiivipõhise teaduse ja arhiivimaterjalide avaldamise teemal. Kohtumine toimus Põhja- ja Baltimaade pärimusarhiivide koostöövõrgustiku raames.

    14. mail toimus järjekordne muuseumiöö „Öös on laineid“. Kirjandusmuuseumis sai näha mereteemalist slaidiprogrammi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogudest, taustaks audioprogramm Ingrid Rüütli koostatud Kihnu, Saaremaa ja Muhu muusikaväljaannetest. Avati näitus „Kirjanik ja meri“. Kultuuriloolise Arhiivi fotokogu põhjal toimus tänapäeva kirjanike ning Tartus elanud kirjandus- ja kultuuritegelaste elukohtade äratundmismäng. Esines mäluasutuste segakoor MaSk. Tartu kummitusjutte jutustasid Reeli Reinaus ja Liis Reha. Õhtu lõpetas kirjandusmuuseumi kummituse Lilla Daami ringkäik.

    20. mail toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas Eesti Rahvaluule Arhiivi heaks toetuskontsert, mille korraldas Eesti Pärimusmuusika Keskus. Esinesid pärimusmuusikud Tuule Kann, Juhan Uppin, Merike Paberits, Sandra Sillamaa, Mari Kalkun, Maarja Nuut, Meelika Hainsoo (Lepaseree), Marko Mägi, Kristiina Ehin ja Janne Suits. Üritusel sõlmiti ühiste kavatsuste lepe Eesti Pärimusmuusika Keskuse ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahel ning esitleti kommenteeritud „Eesti rahvamuusika antoloogia“ väljaande veebiversiooni. Antoloogia aluseks olnud CD-kogumiku toimetasid Janika Oras, Vaike Sarv ning Ergo-Hart Västrik, veebiväljaande toimetasid Janika Oras ja Kadi Sarv, kujundas Andrus Kalkun. Väljaanne on kättesaadav aadressil http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/.

    20. mail osales Mari Sarv konverentsil „Millist e-Eestit me tahame?“ teemalaudkonnas „Demokraatia ja e-riik“.

    23.–28. maini osales Anu Korb Venemaa Eesti Suursaatkonna visiidil Tomski oblastis. 25. mail pidas Anu Korb Tomski Riikliku Ülikooli arhiivinduse ja museoloogia tudengitele loengu diasporaa eestlastelt kogutud materjalide eksponeerimisel ja publitseerimisel esile kerkivatest probleemidest (О проблемах, возникающих при публикации и экспонировании материалов, собранных в диаспорах, а также при возвращении их обратно в общины). 26. mail tutvustas A. Korb Tomski oblasti Kasekülas (vn Berjozovka) Siberi eestlastelt kogutud materjalide põhjal ilmunud väljaandeid.

    25. mail esitles Mari-Ann Remmel Tartu Kutsehariduskeskuses raamatut Imeline Ilmjärv, raamatus ilmus M.-A. Remmeli artikkel „Ilmjärvest Pühajärveni – vaateid pärimusmaastikule“ ning kirjandusmuuseumi töötajate Inge Annomi, Tuuli Otsuse, Kanni Labi ja Mari-Ann Remmeli maastikumaalide reprod.

    26. mail pälvis Eesti folkloristika aastapreemia 2016 Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Andreas Kalkun. 2015. aastal ilmus täiendatud väljaanne A. Kalkuni doktoritööst Setu laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole, tema koostatud Feodor Vanahundi rahvajuttude kogumik Ilosa’ ja pogana’ jutu’ ning teadusartiklid setude usundist ja väheharitud kirjutajate sõjakirjadest.

    25.–27. maini osales Janika Oras Helsingis konverentsil „Versification: Metrics in Practice“ (Värsiehitus: värsimõõt praktikas) ettekandega „Play with Structures in Seto Oral Singing Tradition: The Broken Line as a Model of Rhythmic Variation“ (Struktuurimäng Seto suulises laulutraditsioonis: murtud joon kui rütmilise varieerumise mudel), Taive Särg tegi ettekande „Recreating the Metre: Verses of More than Eight Syllables in Estonian regilaul“ (Meetrika taasloomine: rohkem kui kaheksasilbilised värsid Eesti regilaulus) ning Mari Sarv ettekande „The Relationship of Metre and Performance in Case of Folksongs“ (Värsimõõdu ja esituse vahekorrast rahvalauludes).

    29. mail toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Jüri ja Kose kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    31. mail esines Risto Järv Eesti Biokeskuses konverentsil „Teaduskollektsioonid ja avatud teadus“ ettekandega „Rahvaluule rahvuskollektsioon. Binaarseid opositsioone“.

    Juuni algul osales Taive Särg Saaremaa Valjala valla korraldatud luulekonkursi „Inspireeritud „Saaremaa valsist“ žürii töös.

    3. ja 4. juunil pidas Anu Korb Tartu Ülikoolis konverentsil „Arctic Workshop of Tartu University: Gatekeepers“ (Tartu Ülikooli arktika seminar: Võtmeisikud) ettekande „Fieldwork among Estonian compatriots in Siberia and local helpers“ (Välitööd Eesti kaasmaalaste seas Siberis ning kohalikud abilised).

    4. juunil pidas Ingrid Rüütel Pärnus naiste ja neidude kooride laulupäeval avakõne „Pärnu muusikaõpetajatest ja koorijuhtidest“.

    7. juunil pidas Risto Järv Eesti Kirjandusmuuseumis Urmas Sutropi 60. sünnipäeva konverentsil „Suur maalritöö: keelest ja meelest“ ettekande „Lemmikmuinasjutt ja mõnda“.

    9. juunil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Sarvedega mammutist suure härjani“. Ettekannetega esinesid Hasso Krull („Soome sild“), Madis Arukask („Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“), Art Leete („Handi jumalate maa“), Mall Hiiemäe („Milleks meile mõistatamine“ ja Ergo-Hart Västrik („Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko näitel)“), esitleti Aado Lintropi raamatuid Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust ning Päev on ulakas plika, Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avati näitus „1000 kilomeetrit Himaalajas“.

    10. juunil toimus Kirjandusmuuseumis Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi tarkvara-seminar, mille korraldamises osales Mari Sarv, ERAst osalesid Olga Ivaškevitš ja Liina Saarlo, folkloristika osakonnast Liisi Laineste.

    10. juunil toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tallinna Ülikooli keskkonnaajaloo keskuse konverents „Maastikule kleepuv tekst“. ERAst pidasid ettekandeid Mari-Ann Remmel („Muutuv maastik pärimustekstides ja kogukonnamälus“), Lona Päll („„Älved, laukad, huulhein, meeleoluks kaasas vein“: keskkonnaseosed pärimuses Kakerdaja raba lugude näitel“), Valdo Valper („„Minu maastikud“. Eksperthinnang“) ning Risto Järv („Ernst Peterson-Särgavast ja metsamuinasjuttudest“).

    14. ja 15. juunil osales Jüri Metssalu Tarsi talu pärimuskultuuri suvekoolis, kõneldes eesti ja vene lastele kohapärimusest ja arheoloogiast ning juhtis koos Toomas Tõnissoniga pärimusmatka Linnaaluste külas.

    15.–17. juunini käisid Mari-Ann Remmel ja Lona Päll Harjumaal Jüri kihelkonnas Nabalas ja Loksal kohapärimuse välitöödel Nabala raamatu ettevalmistamiseks.

    14.–17. juunini korraldasid Mari Sarv ja Liisi Laineste Teisel Euroopa sotsiaalvõrgustike konverentsil Pariisis sessiooni „Võrgustikuanalüüs humanitaarteadustes“ ning Mari Sarv ja Risto Järv pidasid ühisettekande „Võrgustikuanalüüs ja folklooritekstide tüpoloogiline liigitus“.

    16. juunil esitleti Eesti Keele Instituudis Eesti kohanimeraamatut. Väljaandes on esindatud ka kohanimedega seotud pärimus Eesti Rahvaluule Arhiivist (kohapärimuse osa ette valmistanud Valdo Valper, Pille Vahtmäe, Kaisa Kulasalu, Mari-Ann Remmel ja Risto Järv).

    21. ja 22. juunil osalesid Ave Goršič ja Risto Järv Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivide töörühma kohtumisel Riias, et arutada piirkondliku digiprojekti võimalusi ja väljundeid.

    29. juunil algasid kohapärimuse välitööd Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides, osalesid Lona Päll, Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper.

    15. ja 16. juunil olid Mari-Ann Remmel ning Lona Päll välitöödel Nabalas.

    2.–8. juulini osalesid välitöödel Matsalu ja Vilsandi rahvuspargis rahvusparkide mälumaastike projekti raames Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper.

    4.–7. juulini oli Anu Korb Haapsalus toimunud väliseesti suvekooli „Eesti kultuuripärand võõrsil VII. Hoidlast näituseni“ üks korraldajatest.

    11.–15. juulini Poolas Krakovis toimunud digitaalhumanitaaria maailmakonverentsil korraldasid Mari Sarv ja Liisi Laineste (FO) konverentsipaneeli „Digitaalne folkloristika: arvutuslike meetodite kasutamine folkloorse suhtluse tunnuste avamisel“, kus ERAst esinesid Mari Sarv ja Risto Järv ettekandega varieerumisest folklooris.

    18.–21. juulini õpetas Janika Oras Venemaal, Leningradi oblastis, Kingissepa rajoonis Luuditsas, Vadja muuseumi vadja keele kursustel (korraldaja Soome Ingeri Kultuuriselts, läbiviija Heinike Heinsoo) osalejatele vadja laule ja laulumänge.

    18.–21. juulini oli Valdo Valper välitöödel Matsalu rahvuspargis.

    23. juulil kõneles Jüri Metssalu Märjamaa kihelkonnas Mõisamaa Hiiemäel eesti hiiepärimusest ja Mõisamaa Hiiemäest. Tähistati Mõisamaa ja Nihu küla esmamainimist 430 aastat tagasi.

    25.–27. juulini õpetasid Janika Oras ja Andreas Kalkun Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogrammi laulukursusel „Laulikud ja nende laulud“.

    28.–31. juulini salvestasid Olga Ivaškevitš ja Lona Päll Viljandi pärimusmuusikafestivalil õpitubasid ning filmisid kontserdipublikut ja pillilaata.

    29. juulil viis Mall Hiiemäe Viljandi pärimusmuusika festivalil läbi õpitoa „Linnud ja linnuhääled ennetes“.

    30. juulil viis Janika Oras Viljandi pärimusmuusika festivalil läbi õpitoa „Kiigelaulud ja oma ilmaruumi loomine“.

    6. augustil Seto Kuningriigi päeval sai Janika Oras tänuavalduse „Setomaa tennäs“ pooltoon-poolteisttoon-laadi õpetamise eest seto leelokooridele.

    10.–12. augustini õpetas Janika Oras Setomaal Nedsaja külas Lummo Kati laululaagris seto vana helilaadi.

    13. augustil pidas Anu Korb Tomski oblasti eestlaste kokkutulekul Lääne-Virumaal Pajusti rahvamajas ettekande „Muljeid eestlaste elust Tomski oblastis 2016. aasta kevadel“.

    15. augustil toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühma seminar rahvuse konstrueerimise eri vaatenurkadest (seminari korraldasid K. Ross, M. Sarv, E. Annus). ERAst rääkisid seminaril Mari Sarv sellest, kuidas folkloristikateadus on panustanud rahvuse konstrueerimisse viimase saja aasta jooksul, Anu Korb Siberi eestlaste eestlustundest, Liina Saarlo regilaulude tähtsusest ja tähtsustamisest rahvuse konstrueerimise protsessis, Ave Goršič rahvuse konstrueerimise temaatikast rahvaluulearhiivi loomise, toimimise ja välissuhtluse taustal, Astrid Tuisk sellest, kuidas mõjutas 1930. aastate mängude kogumise aktsiooni rahvuslik diskursus, Taive Särg eestlaste kui laulurahva müüdist ning Janika Oras naiste emantsipatsioonist ning nende panusest rahvuse konstrueerimisse seoses rahvaluule kogumisega.

    16. augustil toimus Kärdlas Hiiumaa Muuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühma seminar „Jutte maalt ja merelt“, mis korraldati koostöös TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Hiiumaa Muuseumi ning Rahvakultuuri Keskusega. ERAst esinesid ettekannetega Reeli Reinaus (Pärimusest kirjandusse. Mõningaid inspireerivaid seiku Hiiumaa välitöödelt), Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan (Hiiumaa muinasjutud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes), Risto Järv (Mõnest Hiiumaa metsa- ja meremuinasjutust), Helen Kõmmus (Koerakong ehk hiiumuistendite Leigri omapärasest huumorist), Andreas Kalkun (Mida roppudest naljadest õppida? Feodor Vanahundi (1890–1965) jutupärandi obstsöönne osa), Astrid Tuisk (Uued ja vanad mängud lastemängude andmebaasis). Lisaks esinesid Helgi Põllo ja Helle-Mare Kõmmus. Esitleti Risto Järve koostatud ja Hiiumaalt alguse saanud muinasjuturaamatut „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“.

    12. ja 13. augustil Paides toimunud arvamusfestivalil osales Mari Sarv arutelupaneelis „Naine ja mees mineviku ja tänapäeva Eestis“, kus käsitleti soorollide muutumise teemat Eestis muinasajast tänapäevani.

    23. augustil Raikküla Pakamäel toimunud naiste kärajatel esines Mari Sarv ettekandega „Mida räägivad meile regilaulud traditsioonilisest eesti perekonnast“.

    24. augustil osales Jüri Metssalu Raikküla mõisas konverentsil „Raikküla kärajad 800“ ettekandega „Raikküla kärajad ajalookirjutuses ja Paka mägi pärimuses: tähendusloomest minevikus ja tänapäeval“.

    24. ja 25. augustil Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses toimunud Eesti mäluasutuste suveseminaril „Kultuuripärand – avastamata rikkus“ pidasid Mari Sarv ja Taive Särg ühisettekande „Kelle jaoks on mõeldud eesti rahvaluulekogud: Jakob Hurda unenäod ja tegelikkus“.

    27. ja 28. augustil oli Mari-Ann Remmel välitöödel Nabalas.

    27.–29. augustini osalesid Andreas Kalkun, Aado Lintrop, Jüri Metssalu ja Valdo Valper ansambli Liinats´uraq koosseisus Petseris maarjapäeval ja Radaja külas VIII rahvusvahelisel seto etnokultuuri festivalil „Setomaa. Perekondlikud kohtumised“.

    4.–6. septembrini oli Lona Päll välitöödel Vilsandi rahvuspargis.

    11. septembril olid Mari-Ann Remmel ja Lona Päll välitöödel Nabalas ja Hageris.

    14.–16. septembrini osalesid Riias rahvusvahelisel arhiivide konverentsil „Towards Digital Folkloristics: research perspectives, archival praxis, ethical challenges“ (Digitaalse folkloristika poole: uurimissuunad, arhiivipraktikad, eetilised väljakutsed) ettekannetega Ave Goršič („Towards“ Digital Folkloristics – Dreams and Reality of a Soviet Era Folklore Archive), Olga Ivaškevitš (Climbing the Ladder Over the Digital Wall), Risto Järv (Transforming Estonian Folk Calendar into a Web Edition: Challenges and Solutions), Liina Saarlo (Through the Community Portal to Digitally Hidden Folklore) ja Mari Sarv (Use of Computational Methods in the Research of Estonian Folksongs).

    17. septembril pidas Ingrid Rüütel Kadrina pärimuspäeval Kadrina rahvamajas ettekande „Muinasusundi reliktidest ja poeetiliste kujundite tähendusest Kadrina regilauludes“.

    21. septembril esines Mall Hiiemäe konverentsil „Texts and Birds“ TÜ Laelatu Bioloogiajaamas stendiettekande ja ettekandega „Birds in Estonian Traditional Folk Belief“ ja „Imitations of Bird Songs as Category in Folklore“.

    22. septembril pidas Mall Hiiemäe Lihulas Eesti Ornitoloogiaühingu 95. aastapäeva seminaril ettekande „Lindude tähenduslikkusest rahvapärases ajaarvamises“.

    22. septembril pidasid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ettekanded Mall Hiiemäe (Eesti rahvakalendri tähtpäevade tagamaad) ja Urmas Kalla (Võnnu kihkonna kotussõjutuq piirkondõ kaupa ja laembal Lõuna-Eesti tagapõhjal). Tutvustati Lemming Rootsmäe ja Ilse Rootsmäe raamatut „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik“ (ERA toimetused 34) ning Mall Hiiemäe ja Selma Läti koguteose „Eesti rahvakalender“ veebi jõudvat väljaannet.

    23. septembril süütasid ERA töötajad traditsiooniliselt endiste arhiivitöötajate haudadel küünlad, ning toimus väljasõit Võnnu kihelkonda, kus Urmas Kalla juhtimisel tutvuti mitmete pärimuspaikadega. Võnnu Keskkoolis esitleti Lemming ja Ilse Rootsmäe raamatut „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik“ ning tutvustati ERA tegemisi. Ühtlasi peeti Mari Sarve eestvedamisel Kõnnus arhiivi väljasõiduseminar „Õhuloss“.

    26. ja 27. septembril võtsid Risto Järv ja Astrid Tuisk osa Narvas Eesti Muuseumiühingu korraldatud XIX Eesti Muuseumide Festivalist. Risto Järve koostatud duubel-CD „Linda kivist Lilla Daamini“ võitis parima muuseumimeene auhinna EMMA.

    29. septembrist 2. oktoobrini osales Andreas Kalkun Tallinna Ülikooli intensiivseminari „Researching, reworking and representing Soviet and Socialist LGBT histories“ programmikomitee töös.

    30. septembril pidas Lona Päll Soomaa looduskeskuses kultuuripärandi teemalisel Sooülikooli aastaseminaril folkloristlike välitööde metoodikast ettekande „Pärimuse salvestamine ja arhiveerimine“.

    30. septembril andis Janika Oras koos Väikse Helleroga Tartus Ruunipizza regilaulutoa raames töölaulude õpitoa.

    1. oktoobril pidas Janika Oras Obinitsa külamajas Setomaal Paul Hagu 70. sünnipäeva konverentsil „Mul viil sõna’ sõõrunõsõ’ ...“ ettekande „Seto vana helilaad tänapäeval – rakendusetnomusikoloogi pilgu läbi“.

    1. oktoobril jagas Ingrid Rüütel Laimjala rahvamajas koos teiste osavõtjatega mälestusi Debora Vaarandist tema 100. sünniaastapäeva puhul peetud mälestuspäeval ning osales kuju avamisel.

    4. oktoobril kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogu laste jutuõhtul arheoloogiast, kohapärimusest ja pühapaikadest.

    6. oktoobril pidas Mall Hiiemäe Viru Instituudi ja Iisaku Kihelkonna Muusemi pärandkultuuri päeval „Virumaa on virulaste hoida. Iisaku kihelkonna lood“ ettekande „Alutaguse valdkonna rahvakalendri kujunemisloost ja territoriaalsest liigendusest“.

    11. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis teisipäevaseminar „Digitaalseid muljeid ja arengusuundi“. Ave Goršič ja Liina Saarlo ERAst ning Liisi Laineste FOst jagasid muljeid digitaalhumanitaariale ja folkloristikale suunatud konverentsidest. Digitaalhumanitaaria 2016. aasta maailmakonverents toimus Krakovis 11.–16. juulini ning „Towards Digital Folkloristics“ 14.–16. septembrini Riias.

    12.–14. oktoobrini korraldasid Mari Sarv ERAst ja Liisi Laineste FOst neljanda rahvusvahelise konverentsi Eesti digitaalhumanitaaria konverentside sarjas „Visual Digital Humanities: Representing and Interpreting Humanities Data“ (Visuaalne digitaalhumanitaaria: humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine). Konverentsi plenaaresinejad olid Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja Peter Grzybek (Grazi Ülikool, Austria). Lisaks ettekannetele kuulusid konverentsiprogrammi Moses Boudourides’e (Patrase Ülikool, Kreeka) ja Peter Grzybeki läbi viidud humanitaarandmete praktilise analüüsi tööpajad.

    15. oktoobril toimus Eesti Kohapärimuse Keskuse, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Rapla Keskraamatukogu koostöös kohapärimuse sügisseminar, millega kulmineerus Raplas 2016. aastal korraldatud kohapärimuse kursus. Seminaril Rapla Keskraamatukogu saalis tutvustati värskeid välitöötulemusi ning vaadeldi kogukondade ja kohalike uurijate suhteid kohapärimuse, pärimuspaikade ja elukutseliste uurijatega. Esinesid kursusel osalenud, samuti Mari-Ann Remmel (Nabala kohapärimuse tunnusjooni), Lona Päll (Välitöökogemusi Vilsandi rahvuspargist), Tanel Ots (Kogukonna võimed ja võimalused pärimusmaastiku kaitsel: Animäe näide) ja Jüri Metssalu (Koostöökogemusi kohalike kogukondadega Raplamaal).

    18. oktoobril esines Risto Järv Tartu Nefa Rühma korraldatud hõimupäevade muinasjutuõhtul Genialistide Klubis, rääkides eesti muinasjuttudest ja nende jutustamise traditsioonist.

    20. oktoobril olid Mari-Ann Remmel välitöödel Nabalas ja Hageris.

    20. oktoobril modereeris Jüri Metssalu Tallinnas Hopneri majas Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi konverentsil „Annivakast rüperaalini – elava pärandi märkamisest ja väärtustamisest“ IV paneeli „Meie pärand on meie leib – vaimne pärand kui igapäevaelu osa ja elatusallikas“. Ettekannetega esinesid ja diskussioonis osalesid Arne Kivistik, Mirje Sims, Külli Eichenbaum ja Margus Timmo.

    22. oktoobril viis Janika Oras Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorprogrammi raames Elvas läbi õpitoa Põlva leelokoorile Ilotsõõr seto vanemas ja uuemas helilaadis lauludest.

    26.–28. oktoobrini osales Mari Sarv Eesti Kirjandusmuuseumi kui Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumi uue liikme esindajana võrgustiku CLARIN aastakonverentsil Aix-en-Provence’is Prantsusmaal.

    27. oktoobril olid Anu Korb, Andreas Kalkun ja Kärri Toomeos-Orglaan Tartu Ülikooli ruumides toimunud ARSi sügiskonverentsi „Välitööd ja konfliktid“ korraldajate seas. ERAst esines Liina Saarlo ettekandega „Tuba oli väga umbne ja kuum… Ihulised ja hingelised konfliktid 20. sajandi keskpaiga rahvaluulekogujate töös“. Andreas Kalkun, Anu Korb ja Lona Päll osalesid konverentsi raames toimunud vestlusringis.

    27. oktoobril esines Jüri Metssalu Rapla Kultuurikeskuse saalis konverentsil „775 aastat Rapla esmamainimisest, 125 aastat Rapla valda“ ettekandega „Rapla valla pärimuspaiku“.

    27. oktoobril pidas Risto Järv Rakvere kolledŽis Eesti Lugemisühingu seminaril „150 aastat kullaketramist: Fr. R. Kreutzvaldi muinasjutud“ ettekande „Muinasjuttude kogumine ja Fr. R. Kreutzvald“.

    27. oktoobril viis Janika Oras Eesti Rahvapärimuse koolis läbi õpitoa siirdevormilistest laulumängudest.

    27.–29. oktoobril toimunud 20. läänemeresoome konverentsil Võrus pidas Andreas Kalkun plenaarettekande „Sooga või soota pärimus?“.

    Oktoobri lõpul andis etnilise muusika koguja ja uurija Ilpo Saastamoinen Eesti Rahvaluule Arhiivile üle saami rahvamuusika kogu: aastail 1994–1997 salvestatud materjalide digikoopiad, kokku 63 CD-d koos nimestikega. Välitööd toimusid rahvusvahelise projekti Kola S?mi Musical Tradition raames, mida juhtis Ola Graff Tromsø Ülikooli Muuseumist. Eesti poolelt osalesid projektis Marju Sarv ja Ene Viidang. Ilpo Saastamoinen Helsingi Maailmamuusika Keskuse poolelt oli töörühma koostaja, muusika salvestaja ja noodistaja.

    2. novembril rääkis Jaanika Hunt koos Marju Kõivupuuga Eesti Tervishoiu Muuseumi vestlusringis matmiskombestikust, uskumustest ning virtuaalse elu jätkumisest leinajate tahtel ja tahtevastaselt.

    5. novembril pidas Mall Hiiemäe Võrumaal Pikakannu koolimajas ettekande „Sügisene rahvakalender looduses ja inimeste meeltes“.

    8. novembri teisipäevaseminar keskendus kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaaside struktuuri ning metaandmete sarnasuste ja erinevuste vaagimisele. Põhiettekandega esines Olga Ivaškevitš. Vestlusringis olid eri andmebaaside tegijad ja haldajad.

    11. novembril esines Olga Ivaškevitš Tartu Ülikoolis ettekandepäeval „Korpused ja digitaalsed andmekogud“ ettekandega „Tekstikorpuste kuvamine Eesti Kirjandusmuuseumi failirepositooriumis KIVIKE“.

    16. novembril pidas Mall Hiiemäe Soome-ugri Seltsi ettekandekoosolekul Eesti Keele Instituudis ettekande „Ühisjooni läänemeresoome rahvaste sügiseses rahvakalendris“.

    17. ja 18. novembril võtsid Astrid Tuisk, Kärri Toomeos-Orglaan, Helen Kõmmus Jänedal osa kirjandusmuuseumi eestvedamisel toimunud doktorantide sügiskoolist „Dialoogid subkultuuridega“ ning osalesid ka sügiskooli korraldamises.

    19. novembril pidas Mall Hiiemäe Tartu linnaraamatukogu perepäeval ettekande „Hingedeajast kadripäevani“.

    25. novembril pidas Mall Hiiemäe Maarja-Magdaleena pärimuspäeval „Kadrid tulnud kauge’elta“ ettekande „Hingekujutelm sügiseses rahvakalendris“.

    25. novembril pidas Risto Järv Riias Läti Rahvusraamatukogus konverentsil „Stāstniecības tradīciju pārmantošana un uzturēšana 21. gadsimtā“ (Jutuvestmistraditsiooni pärimine ning hoidmine 21. sajandil) ettekande „Setu stāstnieki 21. gadsimtā“ (Seto jutuvestjad 21. sajandil).

    30. novembril ja 1. detsembril 2016 toimus rahvusvaheline regilaulukonverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest”. Konverentsil osales 15 ettekandjat Eestist ja Soomest. Kirjandusmuuseumist esinesid ettekannetega Aado Lintrop (Toompealt tuleb Toomas poega. Kuidas suhestub vana rahvalaul regilauluks nimetatud uusloominguga), Andreas Kalkun (Linikpää’, leelotagõ’! Kaetud peaga naiste hääled), Kanni Labi (Noorte korjatud vanad laulud – Narvast ja Vaivarast või mujalt), Ruth Mirov (Kuri kodu. Ühe Vaivara regilaulu analüüs), Kristi Salve (Laiuse lepad, linad ja laulud), Janika Oras (Rütmimängud ja keeleloogika. Seto regilaulu värsimõõdust). Esitleti kaht väljaannet: Ingrid Rüütel esitles raamatut “Muhumaa laule ja lugusid”, Eda-Kai Simmermann väljaannet “Väike Kannel” ning Tartu Ülikooli arvutiteaduste tudengid Raina Liiva ja Joosep Hook tutvustasid õppetöö raames valminud kaardirakendust ERA regilauluandmebaasile. Konverentsi korraldasid Mari Sarv ja Liina Saarlo.

    3. detsembril tunnustati Eesti Rahva Muuseumis Maavalla hiite fotovõistluse 2016. aasta võidutööde autoreid. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ning valitud pärimuse eriauhinna sai Marek Laimetsa foto Prandi silmaallikast.

    6. detsembril kuulutati Kadrioru kunstimuuseumis pidulikul tseremoonial välja Aadu Luukase 2016. aasta missioonipreemia laureaadid Ingrid Rüütel ja Arnold Rüü- tel, tunnustati Ingrid Rüütli teeneid Eesti rahvakultuuri edendamisel ja säilitamisel.

    12. ja 13. detsembril toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil ja Kreutzwaldi päevade 60. konverentsil “Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised” pidas ERAst ettekande Kärri Toomeos-Orglaan (Seto jututraditsioon suulise ja kirjaliku kultuuri piirimail).

    15. detsembril tunnustati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Lona Pälli magistritöö “Ökosemiootiline vaade keskkonna modelleerimisele eesti kohapärimuses Kakerdaja rabaga seotud pärimuse näitel” (2016) pälvis ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas II preemia.

    17. detsembril toimus Muhumaal Liiva külas Muhu Põhikoolis Ingrid Rüütli raamatu “Muhumaa laule ja lugusid” (raamatusarja “Mis on jäänud jälgedesse” II osa) esitlus.

    21. detsembril osalesid Medica XI seminaril Eesti Kirjandusmuuseumis ERAst Ave Goršič (Rahvameditsiini kogumise-uurimise ajalugu) ja Anu Korb (Ida-Siberi Minussinski piirkonna eestlaste ravitsejad, haigusseletused ja ravivõtted. Traditsioonimuutused ja kogumiskontekst).

    Ave Goršič, Risto Järv, Mari Sarv

    2016



    ERA 90. aastapäeva konverents

    25.-28. septembril 2017 tähistab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv oma 90. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga "Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences". Ootame ettekandeid, mis arutlevad arhiivi ja uurija, arhiivi ja ühiskonna koostööpunktide üle.

    Konverentsi korraldavad EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Põhja- ja Baltimaade Pärimusarhiivide koostöövõrgustik ja Eesti-uuringute Tippkeskus.

    Vaata konverentsi kodulehte http://www.folklore.ee/era/conference2017/.

    1.02.2017


    Konverents „Noorte hääled” taas tulekul

    Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

    Osa võtma on oodatud kõik etnoloogia, folkloristika ja nende lähierialade tudengid ning noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda oma valdkonna aktuaalseid probleeme ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit, lisaks 10 minutit küsimusteks ja aruteluks). Esineda võib ka stendiettekandega. Arutelude suunamiseks ja esinejatele tõhusama tagasiside andmiseks on konverentsiprogrammis diskussiooniosad.

    Osaleda soovijatelt ootame 1. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).

    24. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (kuni 250 sõna) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (arvuti, heli- või videotehnika).

    Konverentsil esinejate ettekannete teesid avaldatakse trükisena.

    Konverents toimub 25. ja 26. aprillil Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2).

    Korraldajad:

    Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur, piret.koosa[ätt]erm.ee

    Ave Goršič, EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avegorcis[ätt]folklore.ee

    24.01.2017


    Olete oodatud rahvusvahelisele konverentsile

    Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest

    30. novembril ja 1. detsembril 2016
    Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

    Kavas 15 ettekannet vanemast laulupärimusest eesti, soome ja mordva uurijatelt ning internetiväljaannete tutvustused.

    Esitletakse Ingrid Rüütli raamatut "Muhumaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse II" (EKM Teaduskirjastus, 2016).

    Konverentsi kava ja teesid

    Pressiteade

    Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti-uuringute Tippkeskus. Korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.

    Lähem info:
    Mari Sarv, mari[ätt]folklore.ee
    Liina Saarlo, liina[ätt]folklore.ee
    7377 730


    Kutsume teid osalema ja esinema konverentsil

    Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest

    30. novembril ja 1. detsembril 2016

    Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

    Oh kubjas kuradi poega,
    kilter kirju lehma poega,
    aidamees agija poega
    sõi mu seljast seitse nahka,
    kaela pealt kaheksa nahka,
    õla pealt üheksa nahka,
    külle pealta kümme nahka.

    (Rahvaluulest)
    Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja eri vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.  
    Kutsume konverentsil osalejaid arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.  
    1. Kui vana on regilaul? Regilaulu erinevate eluperioodide üle on palju vaieldud, kuid regilaulu tekkimise ja vanuse kohta on arvamust avaldanud vähesed uurijad. Kas regilaulu vanust saab üldse määrata või on see kogunud endasse mõtteid ja uskumusi aegade algusest peale?
    2. Kas regilaul on fiktsioon või tõde, kunstiteos või ajaloodokument? Kuivõrd regilaul peegeldab omaaegse ühiskonna reaaliaid? Mil määral avaldub selles lauliku individuaalne loovus?
    3. Kuivõrd esindab regilaul mingi ajastu keelekasutust ja kuivõrd üksnes spetsiifilist regilaulule ainuomast registrit? Kuidas suhestub regilaul kõnekeelega?
    4. Mispuhul/Mis põhjusel regilaule üldse tarvitati ja milleks on neid tarvis tänapäeval? Millised on olnud regilaulu kasutusvaldkonnad ja kuidas on nende kasutamineajas muutunud?
    5. Regilaul kui maarahva piibel? Kui igapäevane nõiakunst? Kuivõrd regilaulud kajastavad neid laulnud inimeste uskumussüsteemi? Kas regilaulu usundiline maailmapilt esindab pigem läänemeresoomlaste kristluse-eelset usundilist maailmavaadet või on edukalt inkorporeerinud endasse ka kristliku maailmavaate?
    6. Rohkem kui saja-aastane regilaulu uuskasutuse traditsioon, kus regilaulust on inspiratsiooni ja innustust saanud nii sõnalise, muusikalise, draama- kui kujutava kunsti loojad. Miks mõned kunstiliigid on uuskasutuses olnud edukamad kui teised?
    7. Kogemuspõhine regilaulu-uurimus: millised on olnud inimeste kehalised ja hingelised kogemused regilaule esitades ja uurides. Regilaulu roll individuaalses ja kogukondlikus suhtluses.
    Konverents on üheksas 2000. aastal käivitunud ning iga kahe aasta tagant toimuvate regilaulukonverentside seerias.  
    Palume konverentsil osaleda soovijail saata korraldajatele sellekohane teade 10. oktoobriks k.a ning ettekande teesid 1. novembriks.
    Liina Saarlo, liina[ätt]folklore.ee
    Mari Sarv, mari[ätt]folklore.ee


    20.09.2016

    Sarvedega mammutist suure härjani

    Olete oodatud usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosionile „Sarvedega mammutist suure härjani“ neljapäeval, 9. juunil kell 13 Eesti Kirjandusmuuseumis.

    Idapoolsete soomeugri rahvaste mütoloogiates elab maa all mammut, kes uuristab kihvade või sarvedega jõgede kaldajäärakuid, mis varisevad ja kust pärast leitakse mammuti kihvu ja luid. Mansidel on see maahar, hantidel ves, komidel muhor. Udmurdi mütoloogias elab maa all aga suur härg, kes maad sarvede otsas kannab – muz'em utis' oš. Sealt meie regilaulude suure härjani pole enam palju maad...

    Kava

    13.00

    Hasso Krull „Soome sild“

    Madis Arukask „Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“

    Art Leete „Handi jumalate maa“

    14.30 Kohvipaus

    15.00

    Mall Hiiemäe „Milleks meile mõistatamine?“

    Ergo-Hart Västrik „Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko näitel)“

    16.00

    Raamatuesitlused. Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35)

    Aado Lintrop „Päev on ulakas plika“ Luulet aastaist 2013 – 2015 (Ilmamaa)

    Aado Lintropi näituse „1000 kilomeetrit Himaalajas“ avamine Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis

    17.00 Tõeline συμπόσιον

    Sümpoosioni korraldamist on toetanud HTM uurimisteema IUT 22-4 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)

    Lähem info: Mari Sarv mari[ätt]folklore.ee 56 456 699, Risto Järv risto[ätt]folklore.ee 51 904 371

    2. 06. 2016



    Kroonika 2015

    Jaanuaris koostasid Mari-Ann Remmel, Lona Päll, Valdo Valper ja Jüri Metssalu keskkonnataju küsitluskava “Minu maastikud”, mis on aluseks tänavusele ERA kogumisvõistlusele.

    24. jaanuaril pidas Jüri Metssalu Kildu koolimajas Viljandimaal loengu “Kohapärimuse uurimise allikad ja metoodika Suure-Jaani kihelkonna näitel”.

    29. jaanuaril esinesid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolekul Lona Päll ja Valdo Valper (Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus: teekond ja tulemused) ning Jüri Metssalu (Eesti looduslike pühapaikade maastikulise määratlemise probleeme Karja kihelkonna Metsaääre hiieala näitel). ERA koostatud väljaannetest esitleti Aado Lintropi kogumikku Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid Põhja Euraasia rahvaste usundist (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 32) ning Ingrid Rüütli koostatud kogumikku Saaremaa laule ja lugusid (Mis on jäänud jälgedesse, I).

    31. jaanuaril esines Jüri Metssalu Juuru rahvamajas Eesti Genealoogia Seltsi 25. aastapäeva ajaloopäeval “Juurte juurde” ettekandega “Mahtra sõda pärimuslugudes”.

    5. veebruaril said Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühmast teadusliku antoloogia Eesti muinasjutud. Imemuinasjutud koostamise eest.

    5. veebruaril Saaremaa Muusemis ja 6. veebruaril Laimjala rahvamajas esitles Ingrid Rüütel väljaannet Saaremaa laule ja lugusid.

    6. veebruaril esitles Jüri Metssalu Ingliste mõisas koos kaasautoritega vastilmunud raamatut Lau küla lood, milles ilmusid Jüri Metssalu artiklid “Lau küla muistised ja pärimuspaigad” ning “Pärimuspalasid Noor-Eidest”.

    12. veebruaril tutvustas ERA arhivaar Kaisa Kulasalu Eesti Kirjandusmuuseumi saalis failirepositooriumi Kivike (http://kivike.kirmus.ee).

    13. veebruaril esines Ingrid Rüütel Tallinna Ülikoolis loenguga “Kihnu tantsude ajalugu ja funktsioonid”.

    14. veebruaril alustas Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias uue spetsiaalselt kohapärimuse uurimise allikatele ja metoodikale keskenduva vabaainega, mille käigus teevad tudengid praktikat ka Eesti Rahvaluule Arhiivis.

    17. veebruaril osales Jüri Metssalu Tallinnas Maa-ametis Eesti allikate ümarlaual, mille eesmärgiks on algatada allikakohtade kaardistamine kogu Eestis.

    17. veebruaril pidas Kaisa Kulasalu folkloristika osakonna teisipäevaseminaris ettekande rahvaluulekogude kasutamisest nõukogude perioodi algusaastatel.

    21. veebruaril esines Ingrid Rüütel kõnega Eesti Naislaulu Seltsi Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Tartus.

    26. ja 27. veebruaril astusid Taevaskojas X folkloristide talvekonverentsil üles ERA töötajad Mall Hiiemäe (Võrdlevalt vaimolenditest Virumaa rahvausus) ja Aado Lintrop (Šamaanikursus kui pärimusliku protsessi mudel).

    27. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis toimunud seto raamatute pärastlõunal esitleti ka Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös valminud Feodor Vanahundi raamatut Ilosa’ ja pogana’ jutu (Seto kirävara, 10), koostanud Andreas Kalkun.

    Veebruaris ja märtsis oli Anu Korbil eetris Vikerraadio saatesarja “Eesti lugu” kaks saadet Siberi eestlastest: 28. veebruaril ERA kaastööline Rosalie Ottesson ja 7. märtsil Siberi eestlaste laulud.

    3. märtsil osales Risto Järv Iirimaal Dublini Ülikooli Kolledži rahvaluulearhiivi juures (National Folklore Collection, UCD) pärimusarhiivide ümarlaual ning järgneval sümpoosiumil “Believing in the Tradition Archive”.

    7. märtsil viis Mari Sarv läbi Läänemaa kevadsuviste regilaulude koolituse Haapsalus seoses tuleval aastal Eestis toimuva “Baltica” festivaliga.

    13. ja 14. märtsil Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna korraldatud rahvaluuleolümpiaadi “Loitsudest laikideni: folkloor sidus ja seob” žürii tööst võttis osa ka ERA teadur Astrid Tuisk.

    14. märtsil kõneles Jüri Metssalu Eesti Rahva Muuseumi giidikoolis: “Eesti kohapärimuse uurimise allikad”.

    21. märtsil esines Mari-Ann Remmel Eesti Rahva Muuseumi giidikooli õpilastele ettekandega “Mõisad ja mõisnikud eesti rahvajuttudes”.

    27. märtsil pidas Mari-Ann Remmel Otepää kihelkonna Kappermäe seltsimajas ettekande “Imeline Ilmjärve. Kuidas portreteerida kohta”.

    27. ja 28. märtsil osales Mari Sarv Poolas Wroc?awi Ülikoolis seminaril “Kodu ulatus: NSM lähenemine” ettekandega “Eestlaste kodukogemus Eesti Rahvaluule Arhiivi 2014. aasta laekumiste põhjal”.

    7. aprillil esines Liina Saarlo Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses koolitusel „Kuidas mõtestada kultuurikorraldaja rolle tänapäeva ühiskonnas ja kultuuris?”.

    9.–11. aprillini korraldas arhiiv Eesti Kirjandusmuuseumi ja ERA väljaannete müüki Tallinna raamatumessil Eesti Rahvusraamatukogus.

    10. aprillil laulsid Valdo Valper ja Jüri Metssalu koos Paul Hagu, Madis Arukase ja Ergo-Hart Västrikuga Anna Hintsi lühifilmide sarja „Eesti looduslikud pühapaigad” esilinastusel regilaule.

    10.–12. aprillini osalesid Mari Sarv ja Liisi Laineste (FO) Saksamaal Bochumi Ülikoolis seminaril „Kaevata või ühendada: tekstikaeve ja võrgustikuanalüüs ajaloolastele” ühisettekandega „Rahvaluule ja sotsiaalvõrgustikud”.

    13.–15. aprillini osalesid Ave Goršič ja Risto Järv Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivide (Network of Nordic and Baltic Tradition Archives) tööseminaril Oslos Lysebus ning pidasid ettekande „Introducing Challenges”, mis tutvustas viimaste aastate uuendusi Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaliseerimisel (Kivike, kogumismoodul Kratt, lastemängude lehekülg jm). Kohaletulnute seas olid arhiivide esindajad Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Eestist, Lätist ja Leedust ning külalisesinejateks Nicole Saylor, American Folklife Center’i arhiivi juhataja Washingtonist ning Ríonach uí Ógáin, National Folklore Collection’i juhataja Dublinist. Seminaril tutvustasid Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivid erinevaid valupunkte ja edusamme ning sõlmiti kokkuleppeid tihedamaks koostööks. Seminari korraldas Norra Rahvusmuuseumi alluvuses olev Norsk etnologisk gransking (Norwegian Ethnological Research) koostöös Taani, Rootsi ja Soome pärimusarhiividega.

    14. aprillil tutvustas arhiivi teadur Andreas Kalkun folkloristika osakonna seminaril ameerika muusikateadlase Jeffers Engelhardti (Amherst College) 2015. aasta alguses ilmunud monograafiat Singing the Right Way: Orthodox Christians and Secular Enchantment in Estonia.

    16. ja 17. aprillil tegi Jüri Metssalu välitöid Juurus (küsitles Helju Jõestet ja uuris Hõreda kalmet).

    17. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne ja oli žürii liige festivalil „Regilaul uues kuues”

    19. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne „Rahvuslike ehete rollist tänapäeval” Mordva Eesti Seltsis rahvuslike ehete näitusel.

    22.–24. aprillini pidas Taive Särg Tallinna Ülikoolis rahvusvahelisel konverentsil „Pathways to the Future Education for Sustainable Development” ettekande „How to use the experience of traditional culture for teaching sustainable development”.

    23. aprillil tutvustas Eesti Rahvaluule Arhiiv Tartu Ülikooli raamatukogus raamatu ja roosi päeval kogumisvõistlust „Minu maastikud”.

    23. aprillil osales Jüri Metssalu Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi konverentsil „Vändra ja Kurgja esmamainimisest 500 aastat” ettekandega „Looduse hingestatusest ja pühapaikadest Vändra kihelkonna Kastna Hiiemäe näitel”.

    24. aprillil, Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele.

    25. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne ja oli žürii liige Moostes rahvamuusika töötluste festivalil „Moosekatsi elohelü”, Helen Kõmmus rääkis kontserdi eel Mooste rahvalauliku Alice Porossoni tähendusest Eesti Kultuuriloos, Helen Kõmmus ja Taive Särg andsid üle rahvaluulearhiivi eriauhinna, mille pälvisid Janne Suits ja Kristi Kool.

    27. aprillil rääkis Risto Järv ETV hommikuprogrammis „Terevisioon” rahvaluulekogumisest, kodupärimuse talletamisest 2014. aastal ja käesoleva aasta kogumisaktsioonist „Minu maastikud”.

    29. aprillil osales ERA võistkond koos teiste hotellis esindatud mäluasutuste esindajatega Tallinnas hotellis Solo Sokos Hotel Estoria Eesti teemalisel mälumängul.

    29. ja 30. aprillil toimus ERMis ja EKMis igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled”. Esitleti Mall Hiiemäe väljaannet Virumaa vanad vaimujutud

    30. aprillil esitles Ingrid Rüütel Tallinnas Telliskivi loomelinnakus oma väljaannet Saaremaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse I.

    Aprillis ja mais koostas Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel eksperthinnangu Paluküla Hiiemäe piiridele, tehes arhiivi- ja välitöid ning viies läbi intervjuusid kohalike elanike ja huvirühmade esindajatega.

    11. ja 18. aprillil oli Vikerraadio saatesarjas „Eesti lugu” eetris kaks saadet Anu Korbiga: „Samaara ja Saraatovi piirkonna eestlased” ning „Simbirski ja Vologda eestlased”.

    3. mail ütles Ingrid Rüütel Kihnus tervitussõnad Roosi Karjami 80. sünnipäeval.

    5. mail pidas Mall Hiiemäe koos Veljo Runneliga kirjandusfestivali Prima Vista raames ettekande „„Lindude laul mind äratas üles”. Linnulaulud ja nende jäljendamine eesti rahvapärimuses”.

    6. mail toimus kohvikus Arhiiv (Vanemuise 19, Tartu) inspireeritult Eesti Rahvaluule Arhiivi tänavusest kogumisvõistlusest „Minu maastikud” kirjandusfestivali Prima Vista vestlusõhtu, kus kõnelesid Jüri Metssalu, Valdur Mikita, Kadri Tüür ja Mehis Heinsaar.

    7. mail tutvustas Risto Järv Prima Vista festivali raames metsamuinasjuttude õhtupoolikul Tartu Loodusmajas eesti metsamuinasjutte.

    10. mail Mall Hiiemäe väljaande Virumaa vanad vaimujutud esitlus ning Mari Hiiemäe näituse avamine Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

    11. mail arutleti Rakveres ERA siseseminaril „Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti”, milline peaks olema rahvaluulearhiivi roll Eesti ühiskonnas ning kuidas ja kas meie igapäevatöö on suunatud selle täitmisele. Rahvaluulearhiivi töötajad tõdesid vastuolu teadusrahastuse prioriteetide ja rahvaluulearhiivi põhikirjaliste ülesannete vahel: kui tippteadus eeldab eelkõige osalust ja algatusvõimet ingliskeelses rahvusvahelises teadussfääris, siis rahvaluulearhiiv on loodud eelkõige selleks, et Eesti vaimset kultuuripärandit nii tänaste kui tulevaste põlvede jaoks talletada, kogutud teadmisi korrastada, rahva kasutusse anda ja neid mõtestada.

    11. mail esitleti Rakveres Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Viru Instituudi koostöös valminud Mall Hiiemäe kogumikku Virumaa vanad vaimujutud. Esitlusel võtsid sõna Aivar Surva Viru Instituudist, Risto Järv ja Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivist, raamatu autor Mall Hiiemäe ning joonistuste autor Mari Hiiemäe.

    15. mail pidas Risto Järv Haapsalus neljandal muinasjutukonverentsil „Muinasjutuvägi” („Vii mind vikerkaare pääle…”) ettekande „Tipa kooliteel rändamas”.

    15. mail pidas Taive Särg Harjumaa Muuseumis Keilas Harjumaa jaanilaulude praktikumi pärimuskultuuri koolitusel „Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev”.

    16. mail muusikaline muuseumiöö Eesti Kirjandusmuuseumis. Tänaval laulsid ja mängisid lõõtsa Lauri Õunapuu ja Jaan Sarv; muuseumi õuelaval esines mäluasutuste segakoor MaSk dirigent Henri Kääriku juhatusel; muuseumi saalis oli folklooriklubi Maatasa noorte ja nende juhendaja Halliki Pihlapi innustusel võimalik jalga keerutada. Hilisõhtul toimus Lilla Daami salapärane ringkäik kirjandusmuuseumi legendidest tulvil saalides ja tagakambrites. Rahvamuusikahuvilised said tutvuda Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalse heliarhiiviga. Muuseumiöö üritusi korraldas Helen Kõmmus.

    16. mail muuseumiöö üritustel Iisaku muuseumis esitleti Mall Hiiemäe raamatut Virumaa vanad vaimujutud.

    19. mail pidas Ingrid Rüütel Viljandis väärikate ülikoolis loengu „Pärimuskultuur kui kogukondliku identiteedi hoidja (Kihnu ja Saaremaa näitel)”.

    21. mail osales Ingrid Rüütel Maria Korepanova doktorieksami komisjonis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

    23. mail juhtis Jüri Metssalu pärimusmatka Harjumaa idaosa looduslikes pühapaikades.

    25. mail ütles Ingrid Rüütel Tallinnas Kadrioru lossis avasõnad etnoloogiakonverentsil „Aasia ja Aafrika kultuurid” (Asian and African Cultures).

    30. mail korraldas Anu Korb kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Idaeestlaste Seltsi ettekandepäeva „Venemaale veerenud V. Peterburist Siberini”.

    Mais, juunis ja juulis toimus Reeli Reinausi juhtimisel kolm kogumisretke Hageri kihelkonda. ERAst osalesid ka Jüri Metssalu, Valdo Valper, Lona Päll, Risto Järv ja Mari-Ann Remmel.

    6. ja 7. juunil jagasid Ingrid Rüütel ja kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Reet Remmel Klassikaraadio saates „Helikaja” muljeid ja mõtteid 25.–31. maini toimunud ida muusika festivalist „Orient”.

    16.–18. juunini toimunud TÜ ühiskonnateaduste instituudi korraldatud täienduskoolitusel „Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia” esines Astrid Tuisk ettekandega „Lapsepõlv ja mängud”.

    19. juunil tutvustas Jüri Metssalu Suure-Jaani valla kultuuritöötajatele kohapärimuse uurimise allikaid ja metoodikat ning viis läbi ekskursiooni Eesti Rahvaluule Arhiivis.

    21.–25. juunini esindasid SIEFi 12. konverentsil „Utopias, Realities, Heritages: Ethnographies for the 21st Century” Zagrebi Ülikoolis ERAt ettekannetega Ave Gor?i? (Soviet ideology forming and influencing the work at the folklore archive in Tartu), Risto Järv (The online database of Estonian folk tales: Problems and solutions), Andreas Kalkun (Saints in Seto religious narratives: past utopias and validation of identity), Anu Korb (The food culture of Estonians in Siberia), Janika Oras („Before the final silence.” Stories about outstanding female performers in the 19th and 20th century’s Estonia), Liina Saarlo (Kodavere regilaulud: Recording the heritage and creating the runo song corpus). Ave Gor?i? oli ka paneeli „Visions and traditions: The production of knowledge at the tradition archives” kaasjuhataja koos Susanne Österlund-Pötzsch’i (Helsinki) ja Audun Kjus’iga (Oslo).

    22. juunil osales Jüri Metssalu arheoloogilistel kaevamistel Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu linnusel.

    27. juunil viis Janika Oras Seto folgil Värskas läbi seto leelo õpitoa.

    27. juunil toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Harju ja Viru looduslikes pühapaikades.

    30. juunist 2. juulini osales Anu Korb Riias BaltHerNet konverentsil ettekandega „Tracing the Baltic Road to Independence in Diaspora Archives”.

    30. juunist 10. juulini osalesid Janika Oras ja Andreas Kalkun Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikute välitöödel Venemaa Föderatsiooni Mordva Vabariigis. Ersa ja mok?a mitmehäälse rahvalaulu mitmekanalisalvestusi tehti kokku kaheksas külas, jäädvustati mitmesugust laulutraditsiooni ja kombestiku alast ainest. Välitöödest võtsid osa ?anna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Tuule Kann, Maria Korepanova, Liisi Laanemets, Karoliina Kreintaal, Timo Kalmu.

    7.–9. juulini inspekteeris Jüri Metssalu koos Andres Tvauriga Rapla maakonnas Rail Balticu trassialternatiivide alale jäävaid muistiseid ja pärimuspaiku.

    11. juulil kõneles Jüri Metssalu X Juuru kihelkonna päevade ajalookonverentsil Pirgu mõisas Pirgu piirkonna muististest ja pärimuspaikadest.

    12.–17. juulini osalesid Mari-Ann Remmel, Lona Päll, Valdo Valper ja Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma välitöödel Saaremaal Vilsandi rahvuspargis.

    14.–17. juulini osalesid Mari Sarv ja Risto Järv Lancasteri Ülikooli korpuslingvistika keskuse suvekoolis, kus tutvustati keeleteadusliku uurimistöö jaoks loodud meetodite ja töövahendite kasutusvõimalusi muudel humanitaaraladel.

    16. juulil pidas Helen Kõmmus Hiiu Folgi pärimuspäeval Hiiumaa muuseumi Pikas majas ettekande „Teesu Hindrek ja teisi Hiiumaa torupillimängijad” ja mängis torupillil Juhan Maakeri ehk Torupilli Jussi pillilugusid.

    16. juulil tutvustati Kärdlas Hiiumaa muusemi Pikas Majas Hiiu Folgi pärimuspäeval Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning raamatu autori pärijate koostöös valminud kordustrükki möödunud aasta lõpul ilmunud Jegard Kõmmuse koostatud proosaeeposest Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Väljaanne pälvis Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia 2014.

    17. juulil pidas Mall Hiiemäe Eestimaa Looduse Fondi talgute suvekoolis Pärnumaal Nedremal ettekande „Heinategu kui pärandkultuuri osa” ning juhendas töötuba „Heinategemine eesti rahvapärimuses”.

    23.–25. juulini salvestasid Helen Kõmmus ja Taive Särg Viljandi pärimusmuusikafestivalil õpitubasid, osalesid regilaulupesas ja filmisid tänavamuusikuid.

    26. juulil esitlesid Risto Järv, Taive Särg ja Helen Kõmmus Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris kogukondlikku pärimust käsitlevat Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru Muuseumi koostööväljaannet Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941.

    27.–30. juulini osales Mari Sarv Göttingeni Ülikooli digitaalhumanitaaria keskuse korraldatud uurimislaboris, mille eesmärgiks oli katsetada tekstide taaskasutuse uurimiseks loodud tarkvara eri valdkondadest ja eri keeltest pärinevate tekstimassiivide analüüsimisel.

    30. juulil ütles Ingrid Rüütel tervitussõnad Muhu folkloorirühma Ätsed 30. sünnipäeval Muhus.

    Veebruaris, aprillis (koos Lona Pälliga), juunis, juulis (koos Lona Pälliga) ja oktoobris oli Mari-Ann Remmel välitöödel Jüri kihelkonnas Nabalas ja Nabalast pärit inimeste juures.

    Augustis nõustasid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Lona Päll Muinsuskaitseametit ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade uuringu planeerimisel.

    Augustis tegi Jüri Metssalu Juuru vallas Helda külas Mihkli talu õuel arheoloogilisi uuringuid ning leidis hulgaliselt muinas- ja keskaegset keraamikat.

    Augustis, septembris ja oktoobris esitleti Ingrid Rüütli ja Sille Kapperi koostatud raamatut Kihnu tantsud. Esitlused toimusid 8. augustil Kihnu tantsu päeval Kihnus, 14. septembril Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil „Eesti kultuuri suurpeod”, 24. septembril Tartus ARSi koosolekul ning 2. oktoobril Tallinnas Eesti Naisjuristide Seltsi seminaril.

    6. augustil juhtis Mari-Ann Remmel pärimusteemalist jalgrattamatka Nabala-Paekna matkarajal.

    8. augustil pidas Ingrid Rüütel ettekande Kihnu meestelauludest Kihnu tantsu päeval Kihnus.

    15.–20. augustini (Inge Annom, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Valdo Valper) ja 12.– 17. septembrini (Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Astrid Tuisk, Valdo Valper) toimusid Mari-Ann Remmeli juhtimisel KIKi rahvusparkide projekti välitööd Matsalus.

    18. augustil osalesid Ave Goršič ja Risto Järv Taani Folklooriarhiivis teisel Põhjamaade pärimusarhiivide koostöökohtumisel.

    18.–20. augustini osales Ave Goršič Kopenhaageni Ülikoolis 33. Põhjamaade etnoloogia ja folkloori konverentsil „CO – Co-productions, collaborations, contestations coming together in Copenhagen” pärimusarhiivide paneelis ettekandega „The Position of Folk Belief in Estonian Folkloristics During the Soviet Era”.

    16.–21. augustini toimus XII rahvusvaheline fennougristide kongress Soome Vabariigis Oulus. Eesti folkloriste esindasid seekord viis Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlast. Liina Saarlo pidas ettekande „Of collecting folklore in North-East Estonia in the 1950ties”, Janika Oras „Historical singing spaces and practices in Central Estonia – Shared and personal experiences”, Helen Kõmmus „Songscapes of Western Estonian Islands in the End of 19th Century: Finnish Scholar’s O.A.F. Lönnbohm’s alias Mustonen’s Folksong Fieldwork to Hiiumaa in 1877”, Aado Lintrop „Большой белый вождь встретится со северным шаманом ” ja Anu Korb „Healing skills as group folk knowledge”.

    26. ja 27. augustil osalesid Kadri Tamm ja Astrid Tuisk Jäneda mõisas Eesti mäluasutuste suveseminaril „Mäletamise talumatu kergus: mida kogume, seda mäletame”.

    10. septembril kõneles Jüri Metssalu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade loengukursusel pühapaikade uurimise allikatest.

    17. septembril pidas Mari-Ann Remmel Tartu Ülikoolis loengu „Looduslikud pühapaigad eesti rahvapärimuses”.

    19. septembril pidas Anu Korb TÜ raamatukogus Eesti Genealoogia Seltsi juubelikonverentsil „Eestlased maailmas” ettekande „Venemaa eestlaste järeltulijad”.

    19. septembril toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Juuru vallas Pirgu külas.

    20. septembril intervjueeris Jüri Metssalu Hageris koos Igor Volkega Juri Valget.

    24. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ARSi kõnekoosolek, millega tähistati ühtlasi Eesti Rahvaluule Arhiivi 88. sünnipäeva. Kristi Salve pidas ettekande „Pikk, pikk jutus, las ma alosta otsast”. Esitleti ajakirja Keel ja Kirjandus rahvajututeemalist erinumbrit 8–9/2015 ning Ingrid Rüütli ja Sille Kapperi raamatut Kihnu tantsud (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2015).

    24. septembril toimus Juuru Rahvamajas Jüri Metssalu kutsel Mahtra looduskaitseala ümbruse ja Juuru ning Kose kihelkonna elanike uue keskkonnaühenduse esimene koosolek.

    25. septembril tutvustas Teadlaste Öö ürituste raames Eesti Kirjandusmuuseumis Lilla Daam põnevamaid paiku Eesti Kirjandusmuuseumi majas. Kirjandusmuuseumi üritusi koordineeris Reet Hiiemäe folkloristika osakonnast.

    26. septembril alustas Jüri Metssalu kohapärimuse kursusega Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

    30. septembril ja 7. oktoobril andis Jüri Metssalu Tartu Ülikooli usuteaduskonna kursusel „Loodus Eesti usundites” loengud kirjalikest allikatest ning looduslikest pühapaikadest pärimuses ja maastikul.

    1. oktoobril esines Ingrid Rüütel Tallinna TV saates „Teie arvamus, palun”. Saatejuht Jakko Väli, toimetaja Kadi Alatalu.

    2. oktoobril esines Mari-Ann Remmel Raikkülas mõisakonverentsil ettekandega „Mõis ja mõisnikud eesti rahvapärimuses”.

    7.–10. oktoobrini osales Risto Järv USAs New Yorgis konverentsil „Alice in a World of Wonderlands” ning väljaande Alice in a World of Wonderlands. The Translation of Lewis Carroll’s Masterpiece esitlusel.

    10. oktoobril osales Ingrid Rüütel koos Helen Kõmmusega Pärnu Muuseumis II koolinoorte rahvamuusikaseadete konkursi Folgi Krõmps žüriis. Ingrid Rüütel pidas ettekande „Muistne loomislaul eesti uuemas laulutraditsioonis” ja Helen Kõmmus rääkis konkursi kohustusliku loo, loomislaulu „Siidisulges lindu” esitajast ja Pärnumaa suurkogujast Marta Mäesalust.

    15. oktoobril esines Risto Järv Washingtonis Eesti Suursaatkonnas ettekandega „Rahvaluule ja loomemajandus”.

    15. ja 16. oktoobril osales Liina Saarlo Palal pärimuskonverentsil, kus pidas ettekande Kodavere regilauludest ja laulikutest, tutvustas Kivikese kogukonnaportaali ja Kodavere veebiväravat.

    17. oktoobril pidas Helen Kõmmus Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri koolitusel loeng-õpitoa „Tartumaa kihelkondade jaaniaegsed laulud ja laulumängud”.

    17. oktoobril toimus Jüri Metssalu juhtimisel Juurus loodava uue keskkonnaühenduse esimene matk Ulmu allikale.

    19.–21. oktoobrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline konverents „Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria”. Kolmanda iga-aastase konverentsi keskmes oli küsimus, kuidas kasutada digitaalseid tehnoloogiaid eri keeltest ja kultuuridest pärineva ainese uurimisel ja esitlemisel ning millised võimalused on maailma mitmekeelsusest tingitud mõistmisraskuste ületamiseks humanitaarses uurimistöös. Konverentsil tutvustati valminud ja käimasolevaid digitaalhumanitaaria uurimis- ja arendusprojekte, veebirakendusi ning arutleti digitaalhumanitaaria kui valdkonna arengusuundade üle Eestis ja mujal. Konverentsi peaesinejad olid Kalev H. Leetaru (online ettekandega), kes tutvustas maailma erikeelsete uudiste koondamise ja tõlkimise projekti GDELT, ning Jan Rybicki, kes tutvustas kirjandustekstide analüüsitehnikaid, mis võimaldavad eritleda autorite ja kirjandusvoolude eripärasid keelestatistika alusel. Konverentsi ettekannete osale järgnes Jan Rybicki stilomeetria õpikoda ning Göttingeni Ülikooli eTRAP projekti tekstide taaskasutuse tuvastamise õpikoda. Konverentsi korraldasid Mari Sarv (ERA) ja Liisi Laineste (FO), kes mõlemad pidasid konverentsil ka ettekande. Konverentsi ettekannete teesid ja projektide tutvustused leiab Eesti digitaalhumanitaaria kodulehel (http://www.folklore.ee/dh/en/dhe_2015/). Digitaalhumanitaaria huvilistel on võimalik liituda teemakohase meililistiga aadressil http://folklore.ee/mailman/listinfo/dh/.

    20. oktoobril viis Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis läbi pärimuspaikadest kõnelevate allikate praktikapäeva.

    21. oktoobril esines Risto Järv Jõgevamaal Voore puhkekeskuses Emakeele Seltsi gümnaasiuminoorte keelelaagris „Nipitiri. Räägime nimedest” loenguga „Nimedest rahvapärimuses”.

    21. oktoobril esines Risto Järv lühiülevaatega muinasjuttudest etno-sürrealistliku animafilmi „Pulmamäng” (Animafilm, 2015) esilinastusel Tallinnas käsitöökaupluses Eesti Esindus.

    23. oktoobril esines Risto Järv Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis (TÜHI) emeriitprofessori ja rahvaluuleteadlase Pille Kippari 80. sünnipäevale pühendatud seminaril ettekandega „Loomad ja kangelased. Mõned mõtted kolmest muinasjutust”.

    24. oktoobril oli Raadio 7 saates „Rändur” eetris pikem intervjuu Jüri Metssaluga.

    25. oktoobril korraldas Jüri Metssalu Mahtra looduskaitsealal Nõrava külas Juurus loodava keskkonnaühenduse matka, mida juhtis kogenud loodusemees Arne Kivistik.

    26. oktoobril esines Andreas Kalkun Obinitsas eeposte päevadel „Eeposte vahtsõ tulõmisõ” ettekandega „Süümine, juuminõ ja naase elo „Pekoh””.

    29. oktoobril esines Olga Ivaškevitš Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegiumi BAAC konverentsil „Echoes of the Past, Insights to the Future” ettekandega „From storage room to „play” button – audio/video collections of the Estonian Folklore Archive”.

    30. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents „Välitööd ajaskaalal” ning sellele järgnes Pille Kippari 80. sünnipäeva tähistamine. ERAst esinesid Mall Hiiemäe ettekandega „Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina”, Liina Saarlo „Vestlesin kolme objektiga. Saak oli suhteliselt hea… Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel Ida-Virumaal” ning Anu Korb „Folkloorikogujate välitöökirjeldused ajastuomase kogumistöö peegeldusena”.

    2. novembril rääkis ERA vanemteadur Mall Hiiemäe hingedeajast hingedepäeva Aktuaalses Kaameras.

    3. novembril esines Aado Lintrop Tartu Ülikoolis sümpoosiumil „Epics and the Related Genres between Orality and Literacy” ettekandega „The poem Yangal-maa and Mansi epic”.

    6. novembril toimus Eesti Kirjandusmuusemi saalis Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminar. Esinesid Austė Nakienė Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudist („Shifts in the Lithuanian traditional culture. Folksongs in the 21st century city / Muutused leedu rahvakultuuris. Rahvalaulud 21. sajandi linnas”), ERAst Janika Oras („Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi”), Eesti Folkloorinõukogu esinaine Kati Taal („Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises”) ning ERAst Ave Goršič („Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967–2015”). Ingrid Rüütel esitles plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja -tantse” sarjast „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 9” (toimetaja Janika Oras). Päeva jooksul tegid elavat muusikat Krista, Raivo ja Uku Sildoja pereansambel, noorte rahvamuusikaseltsi Maatasa pillimängijad Helin Pihlap, Anzela Sirel, Madli Lehiste, Carol Maask, Siim Saarela, Arnold Milihhin ja Karl-Mart Trolla Halliki Pihlapi juhendamisel, kandlemängijad Tuule Kann, Tarmo Kivisilla, Helen Kõmmus ning päkarauakandle- ja lõõtsamängija Juhan Uppin. Muusikalisi tervitusi lisasid ka juubilari õnnitlejad. Seminari korraldajad olid etnomusikoloogid Taive Särg ja Helen Kõmmus.

    9. novembril esines Kadri Tamm Viljandimaal Kõpu põhikoolis Oskar Looritsa 115. sünniaastapäeva puhul korraldatud mälestuspäeval ettekandega rahvaluulest ja Oskar Looritsast.

    12. novembril esines Mall Hiiemäe Väike-Maarjas Viru Instituudi ja Väike-Maarja pärimuspäeval ettekandega „Väike-Maarja ning Simuna rahvapärimus ja selle kogujad”.

    13. novembril osales Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu uue koosseisu esimesel koosolekul.

    15. novembril pidas Ingrid Rüütel Palmse mõisas Eesti Looduskaitse Seltsi konverentsil „Lahemaa loomise lood” ettekande „Lahemaa rahvalaulude kogumisest, publitseerimisest ja taaselustamisest”.

    18.–25. novembrini toimus Pariisis esmakordselt seto kultuurifestival „Seto nädal”, mille korraldas INALCO (Institut national des langues et civilisations orientales). ERAst pidasid konverentsil „Journées seto” ettekanded Andreas Kalkun („Les chants autobiographiques des femmes seto”, Seto naiste eluloolaulud) ja Mari-Ann Remmel („Les caractéristiques de la tradition orale locale seto”, Seto kohapärimuse tunnusjooni). Näidati ka Aado Lintropi ja Janika Orase filmi „Seto saaja” (2009), kohapeal oli vaatajatega vestlemas Aado Lintrop. Kaasaegsest seto luulest rääkis Andreas Kalkun koos Kauksi Üllega.

    19. novembril rääkis Ingrid Rüütel Pärnus pulmakommete seminaril Eesti pulmakommetest ja nende kasutamise võimalustest tänapäeval.

    21. novembril pidas Jüri Metssalu Käsmu Meremuuseumis Lahemaa rannakülade mälumaastike infopäeval ettekande kohapärimusest Maa-ameti mälumaastike kaardirakenduse Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi näitel, ta osales ka järgnevas metoodilises arutelus.

    21. novembril juhtis Helen Kõmmus Tartu Linnaraamatukogus kogunenud Tartu pereklubis kadripäeva-teemalist vestlusringi.

    25.–26. novembril osales Risto Järv Saksamaal Göttingenis rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia Enzyklopädie des Märchens viimase osa ilmumisele pühendatud konverentsil „Homo Narrans. Der Mensch und seine Welt in Erzählungen”.

    1. detsembril esitlesid Risto Järv, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses Eesti imemuinasjuttude kuldraamatut (kirjastus TEA).

    1. detsembril pidas Andreas Kalkun Helsingi Ülikooli kursuse “Tutkimuskohteena eletty uskonto” raames loengu “Viron setojen ortodoksisuus” ja 10. detsembril viis samal teemal läbi seminari.

    2. detsembril 2015 esitles Anu Korb enda koostatud ja toimetatud väljaannet Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII. Esitlusega tähistati ühtlasi Anu Korbi 65. sünnipäeva ja 40. tööjuubelit.

    2. detsembril esines Jüri Metssalu Mahtra Talurahvamuuseumi pärandipäeval ettekandega “Vanades folkloorikogudes esinevad motiivid täna maal elavate inimeste keskkonnatunnetuses” ning näitas videosalvestusi välitöödelt rahvusparkides ja Juuru kihelkonnas.

    3. detsembril rääkis Mall Hiiemäe Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi teemaõhtul sõjaaegsetest jõuludest.

    3. detsembril kõneles Jüri Metssalu Rahvakultuuri Keskuse koolitusel “Kuidas uurida vaimset pärandit?” kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast.

    3. ja 4. detsembril pidas Andreas Kalkun Oulu ülikoolis toimud Kulttuurintutkimuksen seura VIII päevadel “Rajat” ettekande “Ortodoksit “kahden maailman laidalla”. Setojen eletty ortodoksisuus eilen ja tänään”.

    3. ja 4. detsembril esinesid Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminaril “Üki, kaki, kommi, nommi…” ERA töötajad Kärri Toomeos-Orglaan (Kolmest põrsakesest seitsme pöialpoisini: Muinasjutud ja arvud) ja Astrid Tuisk (Eesti Rahvaluule Arhiivi mängude andmebaasi tutvustus). Janika Oras viis läbi töötoa “Ringmängu mõnu”.

    5. ja 12. detsembril toimusid Viljandi Kultuuriakadeemias Jüri Metssalu juhendamisel kohapärimuse seminarid, mille käigus analüüsiti üliõpilaste semestri jooksul valminud kaastöid Eesti Rahvaluule Arhiivile. Muuhulgas esitleti ka kogumisvõistluse “Minu maastikud” jaoks jäädvustatut.

    6. detsembril esines Ingrid Rüütel Klassikaraadio saates “Folgialbum”, teemaks “Muhu laulud I”.

    14. detsembril pidas Mall Hiiemäe Kadrina raamatuklubis kohaliku kirjandusklubi teemaõhtul ettekande “Jõulud vanal Virumaal: kombed, laulud, toidud Kadrina moodi”.

    15. detsembril võttis Anu Korb ettekandega “Eestlastest ravitsejad Ida-Siberis” osa EKM projekti “Medica” 10. konverents-töötoast “Kogemused, traditsioonid ja transformatsioonid”.

    16. ja 17. detsembril Kreutzwaldi päevade konverentsil “Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome” pidas ERA töötajatest ettekande Aado Lintrop (Poeem Jangal-maa ja mansi eepika – dialoog või möödarääkimine?). Esitluste osas tutvustati Andreas Kalkuni raamatut Seto laul eesti folkloristika ajaloos ning Helen Kõmmuse raamatut Iiuma vägimihe Leigri seiklused.

    29. detsembril toimus Haapsalus Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonnas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühma seminar “Muinasjutust mitme kandi pealt”. Esinesid Pille Kippar (Tõestisündinud lugusid ja kuulujutte läänlastest), Anu Korb (Ottessoni Roosi vanamesi jutud), Inge Annom (Hobuseraipest tervisevesi. Lutsi jutud), Kärri Toomeos-Orglaan (Mis värvi on muinasjutt?), Krista Kumberg (Pahalaste muut(u)mised kaasaegsetes muinaslugudes), Reeli Reinaus (Mis on ühist muinasjuttudel ja tõsielusarjadel), Risto Järv (Õnnelik lõpp ja muinasjutureklaamid). Esitleti raamatuid Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest (EKM Teaduskirjastus 2015), Roosi Siberi lood (EKM Teaduskirjastus 2015) ja Eesti imemuinasjuttude kuldraamat (TEA 2015). Näidati animafilmi “Pulmamäng” (autorid Andres Tenusaar, Malle Valli, Marili Sokk; Animailm, Peata Film 2015, 10´) ning dokumentaalfilmi “Teekond ussinuumajani” (autorid Liivo Niglas ja Priit Tender; F-Seitse 2015, 68´), kõneles filmi autor Priit Tender.

    Ave Goršič, Risto Järv


    Folkloristide XI talvekonverents „Omad ja võõrad“

    http://www.folklore.ee/era/tk2016/

    Toimumisaeg 4.-5. veebruar 2016

    Toimumispaik: Tartust väljaspool

    Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, mille eesmärgiks on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Üheteistkümnes talvekonverents kutsub kaasa mõtlema oma ja võõra piiride ja nende omavahelise dialoogisuhte üle.

    Oma ja võõra kategooriad on paljudes kultuurides väga olulised, kuid nende piirid ja tähendused on siiski hajusad ja ajas muutuvad. Kui varasemal ajal sai kogukonda pidada eelkõige territooriumi, usulise ja etnilise kuuluvusega seotud nähtuseks, siis liikumisvabaduse suurenemise, asustuse tihenemise ja üleüldise globaliseerumise tingimustes on toimunud kogukonnaruumi avardumine. Sünnipärane kogukonda kuuluvus pole enam ainumäärav ja võib asenduda vabatahtliku/isevalitud kuuluvusega.

    Folkloristide uurimisfookus on tänapäeval järjest enam suunatud kaasaegse ühiskonna vaatlusele. Erinevate sotsiaalsete rühmade/kihtide folkloorse kommunikatsiooni analüüsimiseks kasutatakse üha enam kogukonnapõhiseid uuringuid. Vastukaaluks globaliseeruva maailma ilmingutele vajab inimene oma identiteedi-tunnetuse tugevdamist.

    Globaliseerumisprotsessi kiirenedes, sh Euroopat tabanud põgenikekriisi tingimustes, on oma identiteedi ja omapära säilimise pärast mures mitmekultuurilises keskkonnas elavad inimesed, kuid ootamatult on ärevil ka suhteliselt monokultuursed kogukonnad. Ähvardavana tajutud muutused on põhjustanud radikaalseidki püüdeid oma ja võõra piiri fikseerimiseks. Üksikisiku ja pärimusrühma identiteediloomes on folklooril oluline roll.

    Vaateid, uskumusi ja teadmisi jagatakse oma kultuurilise kogukonna raames, kuid need on ajas muutuvad ja sõltuvad inimeste uutest kogemustest. Folkloori identiteeti loov ja toetav toime tõuseb eriti esile kogukonna ja selle põhiväärtuste säilimise suhtes tajutava ohu, ebastabiilsuse, rahulolematuse jms tingimustes.

    Kutsume teid arutlema teemadel, mis käsitlevad erinevatest aspektidest oma ja võõra suhteid, diasporaad ja rändeid, kohanemise ja sulandumise, identiteedivahetuse ja kultuurimustrite segunemisega seonduvat.

    Ettekannete teese (kuni 5000 tähemärki) ja registreerumist ootame hiljemalt 11. jaanuariks 2016 Anu Korbi (korb[ätt]folklore.ee) e-posti aadressile.

    Konverentsi osavõtumaks on 15 eurot. Folkloristide üheteistkümnenda talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga.

    Lähem info: Anu Korb korb[ätt]folklore.ee

    19. 11. 2015


    Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminar

    Olete oodatud Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminarile 6. novembril 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Vanemuise 42.

    Kava

    11.00 Tervituskohv

    11.15 Avamine

    11.30 Austė Nakienė. Shifts in the Lithuanian traditional culture. Folksongs in the 21st century city / Muutused leedu rahvakultuuris. Rahvalaulud 21. sajandi linnas.

    12.15 Janika Oras. Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi.

    13.30 Kati Taal. Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises.

    14.15 Ave Goršič. Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967-2015.

    15.20 Ingrid Rüütel esitleb plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“ sarjast „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“, 9.

    Seminarile järgnevad kontsert, slaidiprogramm ja vastuvõtt.

    Päeva jooksul loovad elavat muusikat Krista Sildoja perega, Halliki Pihlap õpilastega, Tuule Kann päkarauakandlemängijatega ja mitmed teised.

    Kõik on oodatud! Palume võimaluse korral oma tulekust teatada.

    Juubilar palub kingitusi mitte tuua. Soovi korral saab teha ülekande Eesti Rahvuskultuuri Fondile pärimuskultuuri auhinna väljaandmiseks.

    Raha saaja: Eesti Rahvuskultuuri Fond

    Arvelduskonto: Swedbank, EE672200221001101347

    Selgitus: Annetus Pärimuskultuuri Fondi

    Seminari korraldavad:

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Heliloojate Liit

    Korraldajate kontaktid:

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Vanemuise 42, Tartu

    56 22 75 86, 73 77 750

    taive[ätt]folklore.ee, helen[ätt]folklore.ee

    Lähem info: Taive Särg 56 22 75 86 taive[ätt]folklore.ee, Helen Kõmmus 73 77 750 helen[ätt]folklore.ee

    5. 11. 2015


    Ingrid Rüütel 80

    Eesti silmapaistval teadlasel Ingrid Rüütlil täitub 3. novembril 80 eluaastat. Juubelit tähistatakse etnomusikoloogia alase seminariga, mis toimub reedel, 6. novembril, algusega 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Vanemuise 42.

    „Traditsioon ei ole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on Eesti üks kogenumaid ja viljakamaid rahvamuusikauurijaid Ingrid Rüütel öelnud aastal 2000 ilmunud raamatus „Pärimus pärijale“. Praegu Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina töötav Rüütel on suure osa oma elust pühendanud eesti ja soome-ugri rikkaliku rahvamuusika kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. Ta on olnud 1978. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde loodud ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutsenud etnomusikoloogia uurimisrühma asutaja ning pikaaegne juht. Juubilari eriliseks armastuseks on olnud Kihnu saare elujõuline rahvakultuur.

    Ingrid Rüütli juubeliseminari esimeses pooles räägivad Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi etnomusikoloog Austė Nakienė leedu rahvalauludest 21. sajandi linnas ning Eesti Rahvaluule Arhiivi etnomusikoloog Janika Oras seto traditsioonilise pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamisest. Teises osas kõneleb Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal Ingrid Rüütli rollist Eesti folklooriliikumises ja Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Ave Goršič Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadusasutusega seotud mõtetest ja soovidest aastatel 1967 ja 2015.

    Seminaril esitletakse Ingrid Rüütli koostatud plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ üheksas heli- ja videokogumik sisaldab Ingrid Rüütli ja teiste Eesti Rahvaluule Arhiivi folkloristide poolt aastatel 1974 kuni 1994 kogutud rikkalikku muhulaste lauluvara. Kogumikus leidub näiteid nii üksilaulust kui ka duettidest, eriti tähelepanuväärsed ja haruldased on aga suurema meesteseltskonna esitatud rahvalaulud. (Vt lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=61 .)

    Teadusseminarile järgneb kontsert. Päeva jooksul teevad elavat muusikat Krista Sildoja perega, Halliki Pihlap õpilastega, Tuule Kann päkarauakandlemängijatega ja mitmed teised. Juubilar palub kingitusi mitte tuua, vaid teha soovi korral annetus Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri auhinna väljaandmiseks.

    Korraldajateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Heliloojate Liit.

    Lähem info: Taive Särg 56 22 75 86 taive[ätt]folklore.ee, Helen Kõmmus 73 77 750 helen[ätt]folklore.ee

    2. 11. 2015


    Hiiumaal avatakse Mere-ema kuju ja esitletakse elutööraamatut

    Hiiumaal Sõru sadamas avatakse pühapäeval, 26. juulil kell 13.00 kujur Ivo Männi loodud Mere-ema puuskulptuur merel hukkunute mälestuseks ja elavate kaitseks ning Sõru paadikuuris esitletakse kell 14.00 Jegard Kõmmuse ja teiste autorite kirjutatud seikluslikku tõsieluraamatut „Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941“. Üritust korraldavad Emmaste vald, Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Sõru Muuseum.

    Randlasi kaitsva müütilise Mere-ema kuju idee on seotud 5. mail 1929 Sõru rannas juhtunud traagilise paadiõnnetusega, kus viiest merele läinud lapsest uppus neli. Ainsast ellujäänust, hilisemast meremehest ja kirjanikust Jegard Kõmmusest, sai hingelt vetelpäästja. 12 aastat hiljem päästis ta koos kaaslaste Bernhard Kaljo, Anton Pöiteli ja Harry Õispuuga Sõru rannikul uppumissurmast terve Soome laeva meeskonna. Sellest 1941. aasta 11. jaanuari tormiööl Hiiumaa rannikul aset leidnud õnnelikult lõppenud õnnetusest, selle eel- ja järelloost, räägibki Jegard Kõmmuse, Sende Lipu ja Helen Kõmmuse kirjutatud põhjalik ja samas emotsionaalne, rohke foto- ja arhiivimaterjaliga varustatud uurimistöö „Elutöö ühe ööga“.

    „Mere-ema kaitsev kuju ja Soome meremeeste päästmise lugu on omavahel väga tihedalt seotud. Ivo Männi poolt tammest voolitud võimas naisefiguur hoiab rüpes päästerõngast. Uppunud randlaste mälestust alles hoidev ja mereleminejate eest hoolt kandev emakuju on täienduseks aasta tagasi Sõru sadamas sama kunstniku poolt püstitatud Gullkrona laevameeskonna päästjatele pühendatud tänumemoriaalile. Nüüd on nelja elupäästjast hiidlase kangelaslik lugu saanud väärikalt ka kaante vahele. Nii elusid kaitsev Mere-ema kui ka elude päästmisest rääkiv raamat tuletavad meile meelde elutervet aukartust mere ees ja annavad lootust, et ka kõige väljapääsmatumas olukorras leidub inimesi, kes ulatavad õigel hetkel abikäe,“ räägib raamatu koostaja ja ühe päästja pojatütar, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen Kõmmus.

    Mere-ema kuju, „Elutöö ühe ööga“ raamat ja neid tutvustav üritus on saanud teoks Emmaste valla, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru Muuseumi heas koostöös. Üritus on tasuta. Kõik on oodatud!

    Raamatust lähemalt veebilehelt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=67

    Lisateave:

    Emmaste valla kultuurikorraldaja Anne-Ly Torstensson, 56 060 711, anne.ly[ätt]emmaste.ee

    Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen Kõmmus, 56 504 126, helen[ätt]folklore.ee

    22. 07. 2015


    EKM Teaduskirjastuselt ilmus hiidlaste proosaeepose uustrükk ja seikluslik elutööraamat

    Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt on ilmunud kaks värsket koostööväljaannet, mis mõlemad on seotud Hiiumaaga ning selle legendaarse rahvaluulekoguja, Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondendi ja Hiiumaa kirjaniku Jegard Kõmmusega. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning raamatu autori pärijate koostöös on valminud kordustrükk möödunud aasta lõpul ilmunud Jegard Kõmmuse koostatud proosaeeposest "Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd". Raamatule annab lisaväärtust Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere värvikas etnograafiline akvarelliseeria "Leivakõrvane". Väljaanne pälvis Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia 2014. Hiidlaste vägilaseepose uustrükki tutvustatakse Kärdlas Hiiumaa muusemi Pikas Majas Hiiu Folgi pärimuspäeval neljapäeval, 16. juulil kell 14.45. Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=68

    Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru muuseumi koostöös valminud raamat „Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941“ annab mitmest vaatepunktist põhjaliku ja kaasahaarava ülevaate ajaloolisest sündmusest, Hiiumaa lõunarannikul 1941 jaanuaris hukkunud Soome kaubalaeva meeskonna päästmiseks hiidlaste poolt korraldatud riskantsest mereretkest, selle õnnelikult lõppenud õnnetuse seikluslikust eel- ja järelloost. Raamat on illustreeritud rohke ajaloolise fotomaterjaliga ja varustatud dokumentaalsete lisadega. Väljaannet esitletakse Sõru sadama paadikuuris, pühapäeval, 26. juulil kell 14.00.

    Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=67.

    Lisainfo: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Helen Kõmmus, 56504 126, helen[ätt]folklore.ee

    14. 07. 2015


    Venemaale veerenud V. Eestlased Peterburist Siberini

    Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42)

    30. mail 2015. a. 10.30 – 14.00

    „Venemaale veerenud“ on perioodiliselt toimuv sariüritus, kus huvilistele tutvustatakse omaaegse Vene impeeriumi eri paigus rajatud eesti külasid, räägitakse Venemaa eesti kogukondade asustusloost, elu-olust ja kultuurist minevikust tänapäevani. Seekordsel ettekandepäeval tuleb juttu väljarändamisliikumisest, eestlastest Peterburis ja selle ümbruses, Siberi ja Kaukaasia eestlaste laulutraditsioonist. Saab näha temaatilist raamatunäitust ja osta soodsalt Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandeid.

    Korraldajad Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Ida-eestlaste Selts. Toetajad Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ projekt „Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus“ ning IUT 22-4.

    KAVA

    10.30 – 12.10

    Kogunemine, avasõnad

    Eestlaste väljarändamisliikumise algusest: Lembit Võime

    Tähelepanekuid Peterburi eestluse piiriületustest: Tõnn Adermann

    Oudova eestlastest minu pereloo taustal: Eduard Parts

    Jurjevi küla mälestuste kogumisest: Tamara Soots

    12.40 – 14.00

    Raamatu „Eestlased Venemaal: elud ja lood“ saamisloost: Anu Korb

    Siberi eestlaste laulud veebis: Anu Korb

    Dokumentaalfilm „Mesipuu poole“ (Ikoon) kommenteerib rež., op. Vahur Laiapea

    25.05.2015



    Kroonika 2014

    17. jaanuarist muutus avalikkusele kättesaadavaks Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus Maa-ameti kaardiserveris. Rakendus koondab Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide kohapärimuslikke materjale, välitöid tegi ja materjalid koondas ERA kohapärimuse töörühm.

    18. jaanuaril pidas Jüri Metssalu Eesti Rahva Muuseumi giidikoolis loengu “Mis on pärimuspaigad ja kust nende kohta andmeid leida?”.

    30. jaanuaril esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul raamatuid Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq (koostanud Paul Hagu, Vahur Aabrams) ja Kodavere regilaulud. Vana Kannel XI (koostanud Liina Saarlo ja Edna Tuvi, toimetanud Janika Oras ja Kristi Salve). Liina Saarlo pidas ettekande “Kodavere Vana Kandle saamisest”.

    7. veebruaril esitleti Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ingrid Rüütli koostatud raamatut Ida-Viru rahvakultuurist. Ettekandega “Ida-Virumaa rahvaluulekogujatest” esines Anu Korb, Mall Hiiemäe ettekande teemaks oli “Kalendritavand kultuurikontaktide mõjuväljas”.

    7. veebruaril väljaande Kodavere regilaulud. Vana Kannel XI esitlus Kodavere kihelkonnas Liivi muuseumis. Ettekannetega esinesid Liina Saarlo ja Janika Oras, ERA tegemisi tutvustas Risto Järv.

    14. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis arutelu “Etnomusikoloogia kui teadusharu Eestis: probleemid ja perspektiivid”. Arutelu kutsus kokku Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, külalistena osalesid akadeemik Jaan Ross, TÜ kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma, EMTA pärimusmuusika eriala koordinaator Tarmo Kivisilla ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vaatleja Kairi Leivo. Eesti Kirjandusmuuseumist osalesid etnomusikoloogia osakonna endine juhataja Triinu Ojamaa ja praegune juhi kohusetäitja Janika Oras, ERA juhataja Risto Järv, vanemteadurid Ingrid Rüütel, Mari Sarv ja Taive Särg, teadurid Helen Kõmmus, Liina Saarlo ja Andreas Kalkun.

    21. veebruaril pidas Ingrid Rüütel ettekande “Rahvuslike laulude taassünd laulva revolutsiooni ajal” Tartu Tamme gümnaasiumis.

    22. veebruaril pidas Ingrid Rüütel avakõne “Omariikluse tekke ja eestluse kestmise eeldustest” Eesti Naislaulu Seltsi Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Tallinnas Metodistide kirikus.

    24. veebruaril lõppenud mälestuslugude kogumise konkursi “Siberi kodu” (korraldajaks Okupatsioonide Muuseum koostöös Eesti Memento Liidu ja MTÜ-ga Siberi Lood) žüriis osales Anu Korb. 5.–12. klasside õpilastelt laekus kokku 107 lugu, tulemused selguvad maikuus.

    25. veebruaril vestlus ja intervjuu Ingrid Rüütliga naiste rollist ühiskonnas Tallinnas Eesti Naisjuristide Seltsi seminaril.

    26. ja 27. veebruaril esinesid üheksandal folkloristide talvekonverentsil “Folkloor ja sidusus” ERA töötajad Mall Hiiemäe (Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana) ja Anu Korb (Ida-Siberi Minussinski piirkonna eestlaste ravitsejad, haigusseletused ja ravivõtted. Traditsioonimuutused ja kogumiskontekst).

    28. veebruaril toimus Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiate pidulik kätteandmine. Preemia pälvisid Hillar Palamets pikaaegse ning järjepideva kogumistöö eest aastail 1991–2013, Terje Puistaja Virumaal Mahu külas tehtud perepärimuslike intervjuude eest ning Ado Seire Järvamaa Peetri kihelkonna kohalooliste intervjuude ja nõukogudeaegsete anekdootide kogu eest. Muusikat tegi Väägvere külakapell.

    Autasustati ka kultuuripärandi aasta raames toimunud lastemängude kogumisvõistluse parimaid kaastöid. Võistlusele saatsid oma lapsepõlvemälestusi ja mänge kokku 77 inimest kokku 650 leheküljel, lisaks kogunes fotosid, jooniseid, paberlauamänge, pabernukke jm. Vanim vastaja oli 100-aastane, noorim 11-aastane. ?üriis osalesid Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk, Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum), Tiia Toomet (kirjanik, Mänguasjamuuseumi rajaja), Karin Konksi (Eesti Rahva Muuseum), Heli Poolakese (Tartu Mänguasjamuuseum). Esiletõstetute nimekiri ja katkendid toredatest kaastöödest on kättesaadavad võistluse kodulehel http://www.folklore.ee/ukauka/kogumisvoistlus-2013/

    Kogumispreemiate kätteandmise järel kuulutati välja kogumisvõistlus “Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest”. Küsimustikule saab vastata ERA rahvaluule kogumise portaali Kratt leheküljel http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/6.

    5. märtsil pidas Ingrid Rüütel kõne “Kristjan Toropit mälestades” Toropile pühendatud pingi avamisel Tallinna vabaõhumuuseumis.

    7. märtsil esines Anu Korb Tartu Ingerisoomlaste Seltsis ettekandega “Naiste pühad Siberi eestlaste traditsioonis”.

    11. märtsil pidas Jüri Metssalu Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas “Püha ja paik” loengu “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”.

    14. märtsil pidas Ingrid Rüütel avakõne “Keelest ja sõnast” Eesti Segakoolide Liidu emakeelepäeva kontserdil Jõgeva kultuurikeskuses.

    20. märtsil oponeeris Ingrid Rüütel Natalja Ermakovi doktoritööd “Эрзянские причитания и плачи: традиции бытования и современное состояние” selle eelkaitsmisel Tallinna Ülikoolis.

    26. märtsil osales Anu Korb interdistsiplinaarsel konverentsil “Medica IX. Tervis, linn ja loodus” ettekandega “Oma toit: muutustest Siberi eestlaste toidukultuuris”.

    24.–27. märtsini pidas Risto Järv loenguid eesti folkloorist Ungaris Debreceni ülikooli soome-ugri osakonnas.

    1. aprillil kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogu lasteõhtul muinasajast ja arheoloogiast.

    7. aprillil esines Astrid Tuisk ETV saates „Jüri Üdi klubi”, räägiti naljadest ja naljategemisest.

    7. aprillil pidas Jüri Metssalu loengu kohapärimuse uurimisest Tallinna Ülikooli antropoloogiaüliõpilastele.

    10. aprillil esines Aado Lintrop Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ettekandega „Maa tekkimise püha jutt”.

    16. aprillil pidas Helen Kõmmus Eesti Rahva Muusemis ettekande ja juhtis vestlusringi Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva laulupärimusele pühendatud õhtul „Teerull, allveelaev ja teised EÜE laulud”. Ettekanne oli seotud Eesti Rahva Muuseumi näitusega „Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved”, mille helikujunduse koostas Helen Kõmmus Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal.

    23. ja 24. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv noorte kultuuriuurijate konverentsi „Noorte hääled” (korraldajad Piret Koosa ja Jaanika Hunt); ERA töötajatest esines ettekandega „Meie? – Me pole enam väikesed! 40 aastat noorteadlaste konverentse” Ave Goršič. Ettekandeid pidasid veel noored uurijad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Peterburi Riiklikust Ülikoolist.

    24. aprillil avati Tallinnas hotell Solo Sokos Hotel Estoria, mille igas numbritoas räägib „oma lugu” üks eesti organisatsioon. Kaks numbrituba tutvustavad Eesti Rahvaluule Arhiivi materjale – üks annab kiirpilgu eesti rahvaluulesse üldiselt, teine kohapärimusse.

    17. mail kõneles Jüri Metssalu Roheliste rattaretkel Sipa pärna juures looduslikest pühapaikadest.

    24. mail viis Jüri Metssalu Juuru kihelkonna Juuru, Purila, Seli ja Pirgu külas läbi pärimusmatka, mille käigus tutvustas vanu ja tänapäevaseid kohajutte ERA kogudest.

    29. mail Akadeemilise Rahvaluule Seltsi hooaja lõpu koosolekul esitleti kogumikku Regilaulu kohanemine ja kohandajad. ERA Toimetused 31 (toimetajad Janika Oras, Andreas Kalkun ja Mari Sarv). Janika Oras pidas ettekande „Lauluga võitlemine eesti pulmades – vahendatud ja vahetud kogemused”.

    Mais ja juunis olid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel välitöödel Võru-, Viljandi- ja Järvamaa looduslikes pühapaikades, et määrata mälestiste piire.

    4. juunil esines Taive Särg Eesti Folkloorinõukogu Koolituskeskuse päritud väärtuste ööpäeval Harjumaal Uuri külas ettekandega „Pärimusmuusika suundumused tänapäeval”.

    4. juunil pidas Risto Järv loengu ja seminari imemuinasjuttudest Rahvakultuuri Keskuse suvelaagris „Muinasjutumaastikud” Harjumaal Salmistus.

    5. juunil esines Kaisa Kulasalu Vilniuses konverentsil „International Conference of the Young Folklorists: The Informant in Folklore Studies” ettekandega „Class Struggles and Great Patriotic War: Collecting Folklore in Late Stalinist Estonia”.

    10.–12. juunini osalesid Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu Helsingis konverentsil „Open Repositories 2014” vaatmikuga „Virtual Cellar of the Estonian Literary Museum: The Challenges of the Open Access in the Digital Era”, mis käsitles kirjandusmuuseumi materjalide digitaalarhiivis avalikustamisega seotud juriidilisi ja eetilisi piiranguid.

    16. juunil tehti Eesti Rahvaluule Arhiivi seminaril Järvamaale Paides, ajakeskuses Wittenstein kokkuvõtteid rahvaluulearhiivi poole aasta tööst, mis hõlmab teadustööd (eelkõige uurimisprojekti IUT22-4 raames), arhiivitööd (materjalide vastuvõtmine, säilitamine, digiteerimine, digitaalarhiivi arendamine), välitöid ja kogumisprojekte, andmebaasitöid (regilaulud, kohapärimus, muinasjutud) ning publitseerimis- ja populariseerimistöid. Lisaks seminarile tutvuti ajakeskuse interaktiivse näitusega. Paides Järvamaa Muuseumis esitleti Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Järvamaa muuseumi ning Ajakeskuse Wittenstein regilauluväljaannet Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal (koostaja Ottilie Kõiva; toimetajad Janika Oras, Liina Saarlo ja Kadri Tamm). Väljasõidu lõpus käisid ERA töötajad Viisu külas.

    22. juunil pidas Mall Hiiemäe Kääpal Kalevipoja kojas hõimupäeva seminaril „Vadjalastest Kodavere murdeni” ettekande „Ühisjooni Peipsimaa kalendritavandis”.

    26. juunil esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul raamatut Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu.

    27.–30. juunini osales Anu Korb korraldajana Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses BaltHerNet suvekoolis „Eesti kultuuripärand võõrsil. 6” ja pidas seal ettekande „Videomaterjalid ja filmid Siberi eestlastest Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes: mida ja kuidas eksponeerida”.

    28. juunil pärimusmatk Jüri Metssalu juhtimisel Juuru kihelkonnas Järlepa, Jaluse, Mahtra ja Juuru külas.

    28. juunil osales Mari-Ann Remmel Nabala-Paekna matkaraja avamisüritusel, ta oli kaasa löönud matkaraja infotahvlite koostamisel.

    30. juunil kõneles Jüri Metssalu muististest ja pärimuspaikadest laulupeotule teekonnal Juuru vallas Atla, Juuru, Mahtra, Jaluse, Järlepa ja Pirgu külas.

    Juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris olid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel välitöödel Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa looduslikes pühapaikades, et määrata mälestiste piire.

    8.–12. juulini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Lausanne’s digitaalhumanitaaria maailma aastakonverentsil “Digital Cultural Empowerment” (Digitaalne kultuurikiirendus), ettekandega “Digital Humanities in Estonia: Digital Divide or Linguistic Isolation?” (Digitaalhumanitaaria Eestis: digitaalne või keeleline lõhe?).

    17. juulil esines Helen Kõmmus Kärdlas Hiiumaa muuseumis ettekandega “Iiu Leigri jalajälgedes. Hiiumaa vägilasmuistendite tegelaste jäljed rahvaluulearhiivis, elavas pärimuses ja Hiiumaa maastikul”.

    22.–31. juulini tegi Jüri Metssalu arheoloogilisi uuringuid Juuru kirikuaia lõunavärava ümbruses.

    8. augustil rääkis Valdo Valper Osulas 26. Kaika suveülikoolis Osula kandi vanarahva juttõst

    9. augustil esines Mari Sarv Kihnu tantsupäeval ettekandega Kihnu regilaulutraditsioonist eesti regilaulu taustal.

    23. augustil osales Ingrid Rüütel Saaremaa laulumeistrite, tantsude ja kommete filmimisel – Saarte pärimuspäevade vaimse pärimuskultuuri seminaril.

    26. augustil osalesid Eesti mäluasutuste suveseminaril Mari Sarv ja Risto Järv; Mari Sarv esines ettekandega “Digitaalhumanitaaria ja mäluasutuste roll selle arendamisel”.

    30. augustil viisid Mari Sarv ja Timo Kalmu Lüganuse rahvamajas läbi Lüganuse regilaulude teemalise koolituspäeva.

    1. septembril tutvustas Kaisa Kulasalu mängude veebiväljaande “1001 lastemängu aastast 1935” (http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/) Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna avaaktusel.

    11. septembril esines Jüri Metssalu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade loengukursusel ettekandega looduslike pühapaikade uurimise allikatest.

    18. ja 19. septembril esines Anu Korb Tallinna Ülikooli ja Eesti Diasporaa Akadeemia korraldatud pagulaskonverentsil “70 aastat suurpõgenemisest” ettekandega “Kaotatud kodud. Venemaa eestlaste lood Teise maailmasõja-aegsest sundevakueerimisest ja kohanemisest uute oludega”.

    27. septembril Jaanika Hundi eestvedamisel osalesid teadlaste ööl kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna ja ERA töötajad.

    28. ja 29. septembril Narvas toimunud XVII Eesti muuseumide festivalil pälvisid muuseumimeene auhinna EMMA Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal valminud lugemiskaardid “Head Eesti muinasjutud” (koostanud Risto Järv, Inge Annom, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus) ning “Head Eesti mõistatused” (koostanud Piret Voolaid folkloristika osakonnast), väljaandja OÜ Loovhoog koostöös Kirjandusmuuseumiga.

    Septembris, oktoobris ja novembris pidas Jüri Metssalu loenguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimuspraktika kursusel.

    1. oktoobril esines Kaisa Kulasalu ettekandega “Das Herrenhaus als estnischer/deutschbaltischer Erinnerungsort” Tartu ülikooli saksa filoloogia osakonnas germanistika sügiskooli “(Deutschsprachige) Literatur im historischen Baltikum – eine literaturwissenschaftliche Spurensuche” tudengitele.

    1.–4. oktoobrini osales Jüri Metssalu Gruusias Zugdidis ISFNRi Belief Narrative Networki konverentsil “Nature Spirits: Continuity and Change” ettekandega “Beings of Natural Sacred Sites: The Example of 5 Estonian Parishes”.

    9. oktoobril esitleti Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis ERA ja TÜ rahvaluule osakonna koostöös valminud väljaannet Imemuinasjutud 2. Kõnelesid koostajad-toimetajad Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom ning TÜ professor Urmas Sutrop. Muinasjutte luges ja vestis Merle Jääger.

    15. oktoobril oponeeris Ingrid Rüütel Tallinna Ülikoolis Natalja Ermakovi doktoritööd “Ersa itkud: traditsioonid ja tänapäev”.

    16. oktoobril tutvustas Jüri Metssalu Raplas hõimupäevadel Eesti looduslikke pühapaiku ja Rein Marani filme “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis”.

    17. oktoobril rääkis Ingrid Rüütel Haljalas pärimuspäeval “Virumaa on virulaste hoida” Virumaa regilaulude ajaloolisest ja mütoloogilisest taustast ning Jaanika Hunt esines teemal “Suulise pärimuse kogumine ja säilitamine”.

    19. oktoobril pidas Ingrid Rüütel Eesti Naislaulu Seltsi 20. aastapäeva kõne Estonia kontsertsaalis.

    23. oktoobril esitles Ingrid Rüütel CD ja DVD komplekti “Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid” (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 8) Tartus kirjandusmuuseumis ARSi konverentsil “Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis”.

    23. oktoobril esines Mall Hiiemäe Taevaskojas Võro Instituudi konverentsil “Aeg läänemeresoome keeltes” ettekandega “Võrumaa ajaarvamise erijooni”.

    20.–24. oktoobrini osalesid Riias Läti Rahvaluule Arhiivi 90. juubelile pühendatud konverentsil “Mapping Disciplinary History: Centers, Borderlands and Shared Spaces in Folkloristic Thought” Kaisa Kulasalu ettekandega “From the Estonian Folklore Archives to the Folklore Department of the State Literary Museum: Sovietization of Folkloristics in Late Stalinist Estonia”, Anu Korb ettekandega “On Supervising Collectors of Estonian Folklore in the Soviet Period”, Ave Goršič ettekandega “August Martin as a Correspondent of the Folklore Archives”, Mari Sarv ettekandega “Folklore and Nationalism in the 21st Century” ning Risto Järv ettekandega “Drawing and Transgressing Boundaries in Fairy Tale Publications”.

    24. oktoobril viis Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Narva Kolledžis läbi Ida-Virumaa noortele suunatud koolituse “Mis on kohapärimus?”.

    25. oktoobril toimus Jüri Metssalu juhtimisel Härglas, Maidlas, Heldas ja Hõredal kolmas Juuru kihelkonna pärimusmatk.

    27. ja 28. oktoobril korraldasid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv seminari “Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja -hariduses”. Esinesid Kaisa Kulasalu (Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus balansseerimas rahvaväljaande ja uurimiskeskkonna vahel) ja Mari Sarv (Võrgustikuanalüüs humanitaarteaduste meetodina). Seminaril oli kokku üheksa ettekannet, kus tutvustati mitmesuguseid digitaalhumanitaarseid projekte ja uuringuid. Seminari teisel päeval toimus kaks õpituba, üks korpuste kasutamisest uurimistöös ning teine RTI pildistamisest. Samas esitleti 2013. aasta seminari projektitutvustuste kogumikku (http://www.folklore.ee/dh/dhe2013/). Seminari ja kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

    28. oktoobril esines Mall Hiiemäe Lääne-Virumaa raamatukogutöötajate seminaril Rakvere keskraamatukogus ettekandega “Vaimujutud trükisõnas ja rahvapärimuses” ning Viru Instituudi seminaril Lääne-Virumaa haridus ja kultuuritöötajatele TLÜ Rakvere kolledžis ettekandega “Üleloomulikud vaimolendid rahvapärimuses”.

    31. oktoobril esines Ave Goršič ettekandega “A Scholarly Historical Retrospect: Collecting Folk Medicine in Estonia Before the 21st Century” sümpoosionil “Plants as Medicine, Herbs as Culture – Ethnobotany, History and Pharmacology”, mille korraldas Jyväskylä Ülikooli ajaloo ja etnoloogia osakonna dotsent PhD Susanna Niiranen.

    31. oktoobril esines Valdo Valper Tõutsi külas Kappermäe seltsimajas ettekandega “Kohapärimus ja ideoloogiad. Välitööd Otepää kihelkonnas 2014. aastal”, kajastades piiriülese programmi Est-Lat-Rus projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: Koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames tehtut.

    1.–3. novembrini osales Jaanika Hunt Prahas 11. rahvusvahelisel konverentsil “Making Sense of: Suffering, Dying and Death” ettekandega “Vampire and Zombie Boom in Estonian and Western Youth Culture”.

    3. ja 4. novembril esines Mari Sarv ettekandega “Don’t Tell Such Things Outside Your Family: Divergence of Family Stories In- and Outside the Family” EKLA korraldatud konverentsil “Family History: Facilitating Intergenerational and Intercultural Exchange”.

    8. novembril osales Jüri Metssalu juhendajana Viljandi vanalinna pärimuse kogumise laagris.

    10. novembril esinesid Mall Hiiemäe ja Jüri Metssalu kirjandusmuuseumis Ida-Virumaa noortele ERA tegevust ning Eesti pärimuskultuuri tutvustavate loengutega.

    14. novembril käisid Mairi Kaasik ja Inge Annom Seto XX muinasjutupäeval Mikitamäe vallamajas, kus osalesid žüriina.

    21. novembril pidas Janno Simm Võnnu kultuurimajas loengu põhja-hantidest ja näitas filmi “Sügis Obi jõel”.

    25. novembril pidas Jüri Metssalu Viljandis Omakultuuriakadeemia loengusarjas “Utoopia?” loengu “Kohapärimus – utoopiline uurimisala?”.

    26. ja 27. novembril korraldasid Janika Oras ja Taive Särg regilaulukonverentsi “Regilaulu teisenemised ja piirid / The Transformations and Borders of regilaul”. ERAt esindasid Mari Sarv (Regilaulumaailma suhtlusvõrgustikud), Liina Saarlo (Regilaulujaht Alutagusel. Rahvaluulekogumisest Ida-Virumaal 1950. aastatel), Kristi Salve ja Janika Oras tegid ühisettekande (Veel üks katse mõista värsikesi), Ingrid Rüütel (Regivärsitunnustega laulud Saaremaal 20. sajandi alguses), Helen Kõmmus (Regilaul Hiiumaal: säilitav siirdumine ja dünaamiline teisenemine), Andreas Kalkun (Seto naiste laulud väljarändamisest. Suuline ajalugu ja poeesia) ning Taive Särg (Regilaulu ‘vägi’. The ideas about power of regilaul and their associated rhetorics in the context of New Age / Regilaulu vägi. Regilaulu mõju ja sellega seotud retoorika uue vaimsuse kontektis).Esitleti Anu Korbi koostatud veebiväljaannet “Siberi eestlaste laulud” (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 5).

    28. novembril esines Jüri Metssalu Valga muuseumi kodu-uurimispäeval ettekandega “Kohapärimuse uurimise allikatest”.

    28.-29. novembril esines Aado Lintrop ettekandega "Mythologie des Khantys dans le contexte de la mythologie des Ougriens de l'Ob" Pariisis INALCO konverentsil "Journées khantyes".

    Et teadvustada ja tutvustada rahvaluulekogudes olevaid materjale, on ERA juba mitu aastat saatnud sotsiaalmeediasse iga päev ühe killukese (Facebookis Eesti Rahvaluule Arhiivi lehel http://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv; twitteris @eratera). Sel suvel käivitasime twitteris ka eraterade ingliskeelse paralleelvoo @eragrains, et tutvustada Eesti Rahvaluule Arhiivi ja selle kogusid populaarses vormis ka ingliskeelsele avalikkusele.

    1. detsembril esinesid Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminaril “Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni” Mari Niitra (Muinasjutud fantaasiakirjanduse nurgakivina), Reeli Reinaus (Noorteromaan kui tänapäeva muinasjutt), Krista Kumberg (Kuidas heast paremat teha, ehk muinasjuttude töötlemisest), Risto Järv (Värvid, vägivald ja väljaanded: muinasjutukogumike koostajate muresid), Pille Kippar (Mis teeb looma õnnelikuks: Eesti loomamuinasjutud), Kärri Toomeos-Orglaan (Õnnelik lõpp) ja Piret Päär (Mis teeb jutuvestja õnnelikuks?).

    1. detsembril esines Mari Sarv ettekandega “Eestlaste kodukogemus: rahvaluulearhiivi kodupärimuse kogumisaktsioonist” Tammsaare muuseumi 10. sügiskonverentsil “Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”.

    1. detsembril esitles Risto Järv Tallinnas Solo Sokos Hotel Estorias Eesti Kirjandusmuuseumi välja antud CD-Extra formaadis duubelplaati Linda kivist Lilla Daamini. Kõlasid kogumikust pärit jutud Piret Pääri ja Anne Türnpu esituses ning Andre Maakeri mängitud kitarripalad.

    3.–9. detsembrini pidas Risto Järv Göttingeni Georg-Augusti ülikoolis soome-ugri keele osakonna juures loengusarja “Estonian Folklore”.

    8. ja 9. detsembril osales Mari Sarv Hollandis Haagis Huygens instituudis CLARIN (Common Language Resources and Technology Infrastructure) ja NeDIMAH (Network for Digital Methods in the Arts and Humanities) võrgustike seminaril “Ajalooliste allikate uurimine keeletehnoloogia abil: tulemused ja väljavaated”.

    9. detsembril rääkis Kärri Toomeos-Orglaan folkloristika osakonna teisipäevaseminaris uue põlvkonna muinasjututegelastest.

    11. detsembril esines Jüri Metssalu Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverentsil “Püha ja paik” ettekandega “Pühapaigaolendid viie Eesti kihelkonna näitel”.

    12. detsembril korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusega seminari “Haravillaq perimüs – Harali pärimus”. Rahvaluulearhiivi töötajatest esinesid ettekandega Mari Sarv, Andreas Kalkun, Taive Särg, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom.

    12. detsembril viis Jüri Metssalu koos Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega läbi pärimuspraktika seminari.

    17. detsembril esines Astrid Tuisk 58. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil “Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon” ettekandega “Pere ja kodu pärast II maailmasõda kasvanud laste mängimisega seotud mälestustes”.

    Päeva lõpus toimunud raamatuesitlustel esitleti teiste seas ka ERA uusi väljaandeid: Anu Korbi koostatud kogumikku Eestlased Venemaal: elud ja lood (Eesti asundused, VI), Helen Kõmmuse toimetatud kogumikku Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd ning Risto Järve koostatud duubelplaati Linda kivist Lilla Daamini.

    20. detsembril korraldas Jüri Metssalu koostöös Juuru Rahvamajaga pärimusmatka Juuru pühapaikades ja õhtuse koosviibimise “Talve tervitamine”.

    20. ja 21. detsembril esines Helen Kõmmus Hiiumaa Muuseumis Kärdlas ja Sõru muuseumis Emmaste vallas ettekandega “Hiiumaa vägimehe Leigri muistendid Eesti Rahvaluule Arhiivis” ja esitles Jegard Kõmmuse muistendikogumikku Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd.

    Detsembris valmis Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi Kivike kogukonnaportaal, mille kontseptsiooni töötasid välja Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu. Detsembris valmis ka kogukonnaportaali Kodavere veebivärav (L. Saarlo) ning jaanuaris Mulgi pärimuse leheküljed (M. Sarv). Kogukonnaportaali ja vastavate lehtede valmimist toetasid Euroopa Liit, Peipsiveere kultuuriprogramm ja Mulgi kultuuriprogramm.

    Ave Goršič, Risto Järv, Kaisa Kulasalu


    Haridus- ja teadusminister annab kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele

    24. aprillil 2015 kell 13 annab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Pidulikul aktusel tunnustatakse ka teisi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi.

    Kava:

    11.00 Mall Hiiemäe: Rahvaluule kogumise ideed ja ideoloogiad

    11.25 Mari Sarv: kogumisvõistluse "Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest" ülevaade

    12.00 Kaastööliste sõnavõtud

    12.25 Galeriinäituse tutvustus

    12.30 Hingetõmbepaus

    13.00 Janika Kronbergi tervitus

    13.05 EV haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi annab kätte EV Presidendi rahvaluule kogumise preemiad 2014

    13.15 Laureaatide tänukõne

    13.25 Astrid Tuisk - Eesti Rahvaluule Arhiiv 2014

    13.50 Arhiivi kaastööliste tänamine

    14.05 Kogumisvõistluse "Minu maastikud" väljakuulutamine - Lona Päll

    14.15 Väljaande "Head Eesti vanasõnad" esitlus - Piret Voolaid

    14.25 Andre Maakeri kontsert

    15.15 Arhiiviekskursioon (soovijatele)

    Lähem info: ERA teadur Astrid Tuisk ja arhivaar Kadri Tamm 7377 730, ERA juhataja Risto Järv 51 904 371

    22. 04. 2015


    Kroonika 2013

    Jaanuari teisel ja kolmandal nädalal toimusid arhiivi kolimistalgud ning 17. jaanuaril avati ERA uus uurijasaal.

    30. jaanuaril arutlesid Anu Korb ja Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumis ARSi koosolekul filmitõdede üle. Anu Korb juhatas ettekandega “Kuidas kujutada Siberi küla? Filmitõest ja eetikast” sisse Vahur Laiapea filmi “Võidupäeva ootus Siberi Haida külas”.

    31. jaanuaril võttis suur hulk ERA töötajaid osa külaskäigust Eesti Riigiarhiivi Tallinnas Madara tänaval; tutvuti arhiivi korralduse, fondihoidlate ning digiteerimisprojektidega, arhiivisäilikutest ERA asutamisdokumentide ja esimeste tegevusaruannetega; seejärel osaleti ühiselt Eesti muuseumide auhinnagalal Eesti Meremuuseumis.

    16. veebruaril esines Jaanika Hunt Sänna kultuurimõisas hennalaupäeval ettekandega “Tätoveeringute ajalugu ja kasutusviisid”.

    20. veebruaril tutvustas Annika Kupits giidide päeva raames Lilla Daamina Eesti Kirjandusmuuseumi maja.

    28. veebruaril ja 1. märtsil astusid Tallinna Ülikoolis VIII folkloristide talvekonverentsil üles ERA töötajad Jaanika Hunt (“Kehale nõelutud lein. Mälestustätoveeringud”), Aado Lintrop (“Väravamängust nii ja teisiti”) ning Mall Hiiemäe (“Väljakukuusest riituseobjektina”).

    1. ja 2. märtsil osalesid Janika Oras, Mari Sarv ja Risto Järv Helsingis Suomalaisen Kirjallisuuden Seura korraldatud seminaril “Epics, Digital Cultural Heritage and Vernacular Languages. Corpora and Databases in Oral Tradition Research” ettekannetega “The Development of the Estonian Oral Folk Poetry Database (Eesti Regilaulude Andmebaas)” (Janika Oras, Mari Sarv) ning “The Challenges of Renovating the Estonian Literary Museum’s Open-Access Database of Estonian Oral Poetry” (Risto Järv, Mari Sarv, Janika Oras).

    14. märtsil, emakeelepäeval, andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves üle 2012. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Preemiad said Kaie Humal Võrtsjärve-äärse pärimusainese järjekindla talletamise eest aastail 2011–2012; Triin Äärismaa projekti “Suulise rahvapärimuse kogumine Jõelähtme piirkonnas” juhtimise ja läbiviimise eest aastail 2011–2012 ning Rosaali (Roosi) Karjam pikaaegse ja järjepideva tegevuse eest pärimuse talletamisel. Anti ülevaade ka teistest 2012. aastal arhiivile laekunud folkloorihuviliste ja folkloristide kaastöödest (Astrid Tuisk). Autasustati ka naljalugude kogumisvõistluse “Minuga juhtus üks naljakas lugu” parimaid kirjutajaid. Kogumisvõistluse korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiiv ja ajakiri Pilkaja, see kestis 24. septembrist 25. jaanuarini. Võistlusele saabus 87 saatjalt kokku 791 lehekülge nalju. Kogumisvõistlusest andis ülevaate Mall Hiiemäe. Esinesid pärimusmuusikud Eva Väljaots ja Annika Oselin, esitleti Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste 29. väljaannet, kogumikku Regilaulu müüdid ja ideoloogiad (toimetaja Mari Sarv).

    19.–25. märtsini pidas Risto Järv loenguid eesti folkloorist Budapestis Eötvös Lor?ndi Ülikooli soome-ugri osakonnas ja seminari etnograafia osakonnas.

    25. märtsil esines Anu Korb Jõgeva Represseeritute Ühingus ettekandega “Eestlastest Siberis”.

    28. märtsil tutvustas Mari Sarv Tartu Linnakodaniku Muuseumis toimunud regilaulutoas Pärnumaa regilaule.

    4. aprillist 3. maini viibis Anu Korb välitöödel Vene Föderatsioonis Krasnojarski krai Minussinski piirkonna eestlaste juures. 7. ja 28. aprillil kohtus Anu Korb Krasnojarski krai Teadusraamatukogus Krasnojarski Eesti Seltsi liikmetega, aitas läbi viia seltsi eesti keele tunde, tutvustas Siberi eestlaste uurimisprojekte ning ilmunud väljaandeid.

    8. aprillil esines Mall Hiiemäe Iisakul kodu-uurijate konverentsil “Kogukond ja kohaidentiteet” ettekandega “Metsamaastik ja kohanimeloome”. Ühtlasi esitleti Iisaku Muuseumi toimetisi, milles ilmus samal teemal Mall Hiiemäe artikkel.

    Satori sarjas ilmus Ingrid Rüütli väljaanne Naised Kihnu kultuuris (Sator nr 11, EKM Teaduskirjastus 2013). Raamatut esitleti 20. aprillil Tartus põlisrahvaste maakultuuriseminaril, 18. mail Kihnus muuseumiööl ning 30. mail Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Tartus.

    24. ja 25. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv järjekordse noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi “Noorte hääled”. Osalesid noored uurijad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Bulgaaria Teaduste Akadeemiast, Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Maanteemuuseumist, Kadrina Keskkoolist ja Tartu Descartes’i Lütseumist. Korraldajad Piret Koosa, Andreas Kalkun ja Jaanika Hunt; ettekandega esines ERA töötajatest Annika Kupits. Ettekannetes käsitleti väga erinevaid probleeme ja valdkondi (täpsemalt http://www.folklore.ee/era/ nt/). Konverentsi raames esitleti artiklikogumikku Rabatuluke. Pro Folkloristica XVII (toimetaja Jaanika Hunt).

    30. aprillil esines Mall Hiiemäe ettekandega “Puutepunkte ERMi ja ERA tööl” ERMi Sõprade Seltsi pidulikul koosolekul ning ta valiti ERMi Sõprade Seltsi auliikmeks.

    18. mail osales Eesti Kirjandusmuuseum ERA eestvõttel (koordineeris Moon Meier) oma programmiga muuseumiööl “Öös on inimesi”. Muuseumiöö raames sai kuulata koorikontserti ja lõõtsamängu muuseumi ees, osaleda kirjandusmuuseumit tutvustavas mängus ning laulda regilaule (eestlauljad Helen Kõmmus ja Taive Särg). Maja ajalugu tutvustas Lilla Daam. Mari-Ann Remmel avas ERA trepigaleriis maalinäituse “Nägude mälu”.

    22. mail pidas Janika Oras Helsingis Helsingi ülikooli ja SKS-i korraldatud kollokviumil “Register II: Emergence, Change and Obsolescence” ettekande “Verbal Dueling in Estonian Weddings: Intermediated and Immediate Experiences”. Kollokvium kestis 22.–24. maini.

    23. mail kõneles Mall Hiiemäe Päinurmes kultuuripärandi aasta seminaril teemal “Pühad puud rahvapärimuses”.

    27. maist 7. juunini toimusid kohapärimuse töörühma välitööd Kihelkonna kihelkonnas. Usundilist ja kohapärimust koguti ning maastikke ja inimesi jäädvustati peamiselt Vilsandi rahvuspargi alal ja selle piiril asuvates külades. Välitöödel osalesid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper.

    6. juunil esines Mall Hiiemäe Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna teemapäeval ettekandega “Rahvaökoloogia ja pärandkultuur”.

    7. juunil osales Mall Hiiemäe Lääne-Virumaa lasteaiatöötajate seminaril Haljalas ettekandega “Lastemängud kui pärandkultuuri osa”.

    7. juunil määrati Kristjan Toropi Fondi (Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfond) toimkonna koosolekul rahvatantsu ja lõbustustega seotud ainese kogumise eest Kristjan Toropi preemia Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile ning Ingrid Rüütlile. Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts pälvis preemia projekti “Teatetants” käigus kogutud mitmekülgse rahvatantsualase materjali eest ning Ingrid Rüütlit tunnustati pikaajalise ning järjepideva Kihnu ja muu Eesti tantsupärimuse jäädvustamise eest. Kristjan Toropi preemiaga toetatakse rahvatantsuga seotud rahvaluuleainestiku kogumist, preemia antakse välja igal folkloorifestivali Baltica toimumise aastal.

    15. juunil pidas Anu Korb Tallinnas, Eesti Loodusmuuseumis ettekande “Lilled Eesti rahvausundis”.

    25.–30. juunini toimus Vilniuses ISFNRi 16. kongress “Folk Narrative in the Modern World: Unity and Diversity”, kus esinesid Risto Järv (The Use of Fairy Tales in Advertising), Anu Korb (About Us and the Others: Russian Estonians’ Identity-Stories) ja Astrid Tuisk (Specifics of the Lithuanian School Anthems).

    26.-29. juunini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Berni ülikooli juures korraldatud I rahvusvahelises digitaalhumanitaaria suvekoolis.

    1.-4. juulini Tartus korraldatud SIEFi kongressil esinesid Aado Lintrop (Okunevo: new mixture, old ideas); Helen Kõmmus (Finno-Ugric ethno-pop and ethnic revival: 26.-29. juunini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Berni ülikooli juures korraldatud I rahvusvahelises digitaalhumanitaaria suvekoolis. 1.-4. juulini Tartus korraldatud SIEFi kongressil esinesid Aado Lintrop (Okunevo: new mixture, old ideas); Helen Kõmmus (Finno-Ugric ethno-pop and ethnic revival: traditional music of Finno-Ugric nations in the context of contemporary popular culture); Anu Korb (Archived material given second life: on the songs and tales of Siberia’s Estonians and issues related to publishing the material) ja Mari Sarv (Home as an emotionally-loaded space).

    Mari Sarv ja Risto Järv koos Kelly Fitzgeraldiga (University College Dublin) ning Gary Westiga (University of Edinburgh) korraldasid kongressil arhiivide teemalise sessiooni “The role of archives in the circulation chain of tradition”, kus peeti üheksa ettekannet. ERA algatatud folklooriarhiivide võrgustiku loomise idee võeti sessioonil omaks ning arutelu tulemusena esitas Soome rahvaluulearhiivi juhataja Lauri Harvilahti SIEFi juhatusele ettepaneku arhiiviteemalise töörühma moodustamiseks.

    Korraldati ka arhiiviekskursioon SIEFil osalejatele.

    5. ja 6. juulil toimunud Nüpli III suvekoolis esines Risto Järv ettekandega “Rännakutest muinasjutumaal”.

    7. juulil esines Mall Hiiemäe Avinurme looduspäeval ettekandega “Putukad ja mutukad rahvapärimuses”.

    8. ja 9. juulil osales Anu Korb BaltHerNeti suvekoolis “Eesti kultuuripärand võõrsil V” Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses ning esines ettekannetega “Rahvaluule andmebaasides” ja “Siberi eestlaste kirjad”.

    11. juulil osales Mall Hiiemäe Paides Jaan Eilarti 80. sünniaastapäeva vestlusringis “Eesti rahvussümbolid”, kus ta kõneles Eesti rahvuspuust tammest.

    25.-28. juulini toimunud Viljandi pärimusmuusikafestivalil salvestasid õpitubasid, osalesid regilaulupesas ning filmisid folgimelu Jaanika Hunt ja Helen Kõmmus.

    27. juulil esitles Ingrid Rüütel Viljandi festivali raames koostööväljaannet ERRiga “Kihnlased 1991–1994” (DVD komplekt + annotatsioon eesti ja inglise keeles).

    10. augustil Kihnu rahvamajas Kihnu tantsu päeval esines Ingrid Rüütel ettekandega “Naised Kihnu kultuuris” ning esitles DVD-väljaannet “Kihnlased 1991–1994”.

    14. augustil kõneles Mall Hiiemäe üritustesarja “Pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval” raames Narva Eesti Seltsis teemal “Kevadsuvised tähtpäevad”. 15. augustil osales ta sama üritustesarja raames rukkimaarjapäeva tähistamisel Vaivara vallas Laagna külakeskuses.

    16.-20. augustini toimusid kohapärimuse töörühma (Kaisa Kulasalu, Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper) välitööd Vilsandi rahvuspargis. 16. augustil võtsid kohapärimuslased osa Vilsandi rahvuspargi 20. sünnipäeva seminarist, kultuuripärandist rahvuspargis rääkis Jüri Metssalu.

    27. ja 28. augustil osalesid Risto Järv, Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv Roostal Eesti mäluasutuste suveseminaril “Digitaalne kultuuripärand ja ajahorisont 2020”. Risto Järv ja Mari Sarv esinesid ettekandega “Mäng on suure inimese töö. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodulist ja virtuaalnäituse koostamisest”. Kaisa Kulasalu pidas ettekande “Virtuaalsest keldrist andmebaasiks: projekt Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine”.

    Septembris osalesid Mall Hiiemäe ja Astrid Tuisk kultuuripärandi aasta pärandiralli sündmustel. 7. septembri rallietapil kõnelesid Astrid Tuisk ja Mall Hiiemäe Alatskivil Tartumaa lastemängudest ning 27. septembril tutvustas Astrid Tuisk lastemänge Muhus.

    14. septembril pidas Jaanika Hunt Viljandi noortekeskuse VANT avamisel kehakaunistuste teemalise loengu.

    21. septembril käisid Mari Sarv ja EMTA üliõpilane Timo Kalmu rahvalauliku Miina Lamboti 145. sünniaastapäeva tähistamisel Jumindas. Nad tutvustasid Miina Lamboti laulupärandit ning ühtlasi jäädvustasid ürituse videosse.

    26. septembril Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud pidulikul koosolekul esinesid Mall Hiiemäe ettekandega “Lastemängude temaatikast, otstarbest ja muutlikkusest” ning Astrid Tuisk ettekandega “Väike tüdruk ja bränditoode Littlest Pet Shop”. Risto Järv tutvustas ERA mängude veebisaiti “Uka-uka. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist”, Mall Hiiemäe veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935” (tekstid valinud Mall Hiiemäe, koostanud Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk), Kaisa Kulasalu ERA uut kogumismoodulit Kratt ning Astrid Tuisk kuulutas välja lastemängude kogumise võistluse.

    27. septembril andis Mall Hiiemäe panuse Jääaja Keskuse teadlaste öö sündmustesse, kõneldes teemal “Muistendite juured on meie looduses”.

    1. oktoobril osales Kaisa Kulasalu Kultuuriteooria tippkeskuse teoreetilisel seminaril ettekandega “Arhiiv ja kehalisus: rahvaluulearhiiv kehalisust representeerimas”.

    9. oktoobril esitleti Mäetaguse rahvamajas Ingrid Rüütli koostatud raamatu “Ida- Virumaa rahvakultuurist” uustrükki.

    14.-17. oktoobrini osales Mari Sarv Poolas konverentsil “International Conference on Communication Styles” ettekandega “Improper mode of archaic folksongs and its affinities to humor”.

    16. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)” aruandekonverents, mille raames tegid ERA projektidest kokkuvõtteid ja andsid viie aasta saavutustest ülevaate Anu Korb, Risto Järv, Mari- Ann Remmel ja Janika Oras.

    24.–26. oktoobrini osales Risto Järv Kataloonia rahvusvahelise ülikooli (Universitat Internacional de Catalunya) korraldatud kongressi “European Culture” sessioonis “Encounters with difference in European borderlands” ettekandega “Borders in stories: Seto region and border narratives”. Kataloonia visiidi jooksul tutvus Risto Järv Kataloonia rahvaluulearhiivi (Arxiu de Folklore) ning Rovira i Virgili ülikooli (Universitat Rovira i Virgili) muinasjutu-uurijate tööga Tarragonas.

    25. oktoobril korraldasid Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu Eesti Kirjandusmuuseumis seminari “Eesti digitaalhumanitaaria AO 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes”. Seminari 22 ettekannet tutvustasid digitaalsete rakenduste kasutamist humanitaarteaduste erinevatel erialadel. Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu pidasid seminaril ettekande “Teel rahvaluule digitaalarhiivi poole”.

    30. oktoobrist 1. novembrini osales Jaanika Hunt Kultuuriteooria tippkeskuse sügiskonverentsil ettekandega Eesti surmakultuurist, posterettekandega “Memorial tattoos” ning viis läbi ekskursiooni Raadi surnuaial.

    1. novembril esines Risto Järv Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevadel Viljandi Gümnaasiumis ettekandega “Pärandist, pärimusest ja emakeelest”.

    2. novembril kõneles Mall Hiiemäe Pikakannul hingedepäeva rahvausundilisest tähendusest.

    2. novembril rääkis Jaanika Hunt Kaagvere erikoolis hingedepäevast.

    6.-8. novembril osales Risto Järv Ida-Soome Ülikooli (Joensuu kampus) korraldatud konverentsil “Border Code” ettekandega “Estonians’ Narratives about Crossing the Border to Finland. On the Basis of the Folklore Collection Campaign ’Finland in My Memories’”.

    6.-9. novembrini osales Jaanika Hunt Ateenas Kreekas 10. ülemaailmsel surmatemaatikat käsitleval konverentsil (10th Global Conference: Death and Dying) ning esines ettekandega “Memorial tattoos: grief sewn into your skin”.

    9. novembril rääkis Mall Hiiemäe Narvas, Narva Eesti Seltsis Virumaa rahvausundist ja sügistalvistest tähtpäevadest ning nende tähistamisest.

    13. novembril esitlesid Tartu vaksalihoones rahvaluulel põhinevat rongiluule valikut Moon Meier, Piret Voolaid (folkloristika osakond) ja Helen Kõmmus. Alates novembri algusest saab Edelaraudtee rongide akendel lugeda näiteid Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud (teekonna)pärimusest. Rongi(rahva)luule valik on inspireeritud kultuuripärandi aastast.

    20. novembril rääkisid Ave Goršič, Mall Hiiemäe, Jüri Metssalu ning Janika Oras Tartu Herbert Masingu Kooli Eesti päeval folkloristi elukutsest ning tutvustasid õpilastele folkloori ja folkloori kogumist.

    28. novembril Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kogumiskonverentsil “Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija ja uuritav?” esinesid ERAst Anu Korb (Kirjades edastatud pärimusaines) ja Mari-Ann Remmel (65 aastat hiljem: välitööd Kihelkonna kihelkonnas). Esitleti Mall Hiiemäe raamatut Endis-eesti elu-olu V (ERA Toimetused 30).

    28.-29. novembril osales Mari Sarv Hiinas Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia vähemusrahvaste kirjanduse instituudi korraldatud seminaril “Epic Studies and Oral Tradition Research” ettekandega “The experience of crowdsourcing in the collection of Estonian folklore”. Seminar on seotud laiema koostööprojektiga, mille üheks eesmärgiks on analüüsikeskkonna loomine eri rahvaste traditsioonilise poeetika võrdlevaks uurimiseks semantilise veebi abil.

    3. detsembril esines Risto Järv koos Paul Hagu, Vahur Aabramsi ja Ahto Raudojaga Põlva Seto Seltsi õhtul Põlva Keskraamatukogus, kus tutvustati temaatilisel õhtul raamatut Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq.

    7. detsembril viis Jüri Metssalu läbi kohapärimuse õpitoa Juuru rahvamajas ning esines Sutlema seltsimajas ettekandega “Kohapärimuse uurimismetoodikast ja Aespa pärimuspaikadest Endel Lõhkivi juttude kaudu”.

    9. detsembril toimus Viljandis Ugala teatris kultuuripärandi aasta (2013) tänupidu, mille ettevalmistamisel osalesid Astrid Tuisk ja Risto Järv.

    11. detsembril pidas Jüri Metssalu Riigikogus ettekande “Rail Balticu planeerimise probleemidest ja nende võimalikest lahendustest”.

    12. detsembril toimus Järvamaal Sargvere mõisas muinasjutte ja kohapärimust käsitlev seminar “Muinasjutud ja kohapärimus tahavaatepeeglis”. Esinesid Moon Meier (Sargvere mõisast ja muuseumist: mõtted, nägemused, unistused), Valdo Valper (Kohapärimus ja Koeru), Mare Kalda (Aardejutud kohaseostes Järvamaal), Risto Järv (Linda kivist Lilla Daamini. Pärimus Tallinna ja Tartu vahel), Mall Hiiemäe (Jutustamisest mina-vormis), Inge Annom (Tõlke- ja tähendusprobleeme imemuinasjutuantoloogia teises köites) ja Kärri Toomeos-Orglaan (Peeglike, peeglike seina peal – muinasjutuallusioonid ajakirjanduses). Toimusid rollimängu laadis mõttetalgud “Kuhu kulged, rahvajutuväljaanne?”, kus arutleti rahvajutuväljaannete tuleviku üle eri huvirühmade vaatenurgast. Seminar toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Sargvere mõisa koostöös.

    12. detsembril oponeeris Ingrid Rüütel Sille Kapperi doktoritööd “Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013” selle kaitsmisel Tallinna Ülikoolis.

    13. detsembril pidas Mall Hiiemäe ERMi Sõprade Seltsi mõisareisil ettekande “Keelatud jõulud”.

    18. detsembril tutvustas Kaisa Kulasalu üliõpilaste teadustööde konkursi autasustamisüritusel oma magistritööd “Ropp ja riigivastane: rahvaluulekogude tsenseerimisest Eestis hilisstalinismi perioodil”, mis pälvis konkursil teise koha.

    18. detsembril esines Risto Järv 57. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil “Transmediaalsed siirded” ettekandega “Vanarahva muinasjutud reklaamikunstis”.

    Kaisa Kulasalu, Moon Meier

    2013



    Konverents „Noorte hääled”

    Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

    Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.

    Konverentsi kava ja ettekannete teesid on tutvumiseks veebis: http://www.folklore.ee/rl/era/nt/ ning http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Konverentsid/Noorte-haaled/Noorte-haaled-2014.

    Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema! Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.

    Lisainfo:

    Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent, jaanikah[ätt]folklore.ee

    Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa[ätt]erm.ee

    17.04.2014


    Regilaulu teisenemised ja piirid

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub kõiki läänemeresoome vanema laulutraditsiooni uurijaid esinema regilaulule ja selle uurimisele pühendatud konverentsil „Regilaulu teisenemised ja piirid“. Konverents toimub 26.–27. novembril 2014 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis.

    Regilaulukonverentsi esmane mõte on pakkuda ühist foorumit kõigile läänemeresoome vanema laulukultuuri ja sellega seotud nähtuste uurijatele, seetõttu ei ole ka väljapakutud konverentsiteema mõeldud mitte niivõrd uurijat piirava kui suunava viidana – teretulnud on ettekanded ka muudel regilaulu ja vanema laulukultuuriga seotud teemadel.

    Regilaulukultuur ei ole kunagi olnud staatiline ja kompaktne nähtus. Regilaulu pideva muutumise taustaks on üldisemad sotsiokultuurilised protsessid: vahetuvad usundid, ideoloogiad ja võimusuhted; kommunikatsioonivormide ja -vahendite muutumine; kokkupuuted teiste kultuuridega, sotsiaalsete struktuuride teisenemine jne. Ootame ettekandeid, mis käsitleksid regilaulukultuuri eri aspektide muutumist – näiteks esituspraktikad, esitusareenid ja -registrid; indiviidi/kogukonna roll traditsioonis; laulu funktsioon; rituaalsed-maagilised seosed; traditsiooni edasiandmise vormid; lauljate tõlgendused ja väärtushinnangud; samuti regilaulu keelekasutus, poeetiline vorm ja sisu ning muusikaline väljendus. Ajaloolisi allikaid tõlgendades ei saa mööda teisendustest, mis paratamatult kaasnevad jäädvustamisprotsessiga, ja küsimusest, kuidas annab arhiivitekst edasi elavat kogemust. Omaette teemaks on regilaulu ja sellega paralleelselt eksisteerinud (eksisteerivate) laulu- ja muusikastiilide vastasmõjud.

    Kutsume arutlema, kus on regilaulustiili piirid ning kui selged või hajusad on üleminekud regilaulu–mitte-regilaulu vahel – nii teoreetikute kui praktikute poolt vaadatuna. Kas, kellele ja mispärast regilaulu ?anripiirid on üldse olulised; kes ja missuguste vahendite abil on seni määranud ja määrab, mis on regilaul? Teretulnud on teoreetilised seisukohavõtud kõikvõimalikel regilaulu muutumisega seostuvatel teemadel: traditsiooni katkestused versus järjepidevus (esimene, teine, kolmas elu); võimalus jälgida ajaloolisi muutusi rahvaluulearhiivi jäädvustuste põhjal jm.

    Palun saatke korraldajatele teade oma osalemissoovist ja ettekande pealkiri aadressil taive[ätt]folklore.ee või janika[ätt]folklore.ee hiljemalt 1. oktoobriks ja ettekande teesid 10. novembriks 2014. Ettekannete keel on vaba, püüame leida võimaluse konverentsi sünkroontõlkeks inglise keelde.

    Lugupidamisega,

    Janika Oras ja Taive Särg

    Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Eesti Kirjandusmuuseum

    Vanemuise 42, Tartu

    +372 7 377 751, + 382 7 377 736

    The Transformations and Borders of regilaul

    The Estonian Folklore Archives invites all the researchers of Balto-Finnic old song tradition to submit proposals for papers on regilaul and its study at the conference „The Transformations and Borders of regilaul“. The conference will take place on November 26th – 27th, 2014 in Tartu in the Estonian Literary Museum.

    The main idea of runosong conferences is to offer a common forum for all researchers of Baltic-Finnic older song tradition and the issues related to it. Therefore, the proposed topic should be treated as a suggestion rather than a restriction – all the papers discussing regilaul and older singing culture are welcome.

    Regilaul has never been a static, constrained and homogeneous phenomenon. The continuous process of its transformation has always been related to sociocultural factors involving religion, ideology, power relations; the change in means and types of communication; migration and acculturation processes, the transformation of social structures, etc. The papers are expected to cover the diverse aspects of transformation in regilaul culture – for example its performing practices, arenas and registers of performance; the role of individual and collective in shaping the tradition; function; ritual and magic aspects; the ways of song transmission; the singers’ attitudes and values; and also linguistic, poetic and music means used to design the form and the content of regilaul. While interpreting the historical sources, the inevitable modifications caused by the process of recording should be taken into account, and therefore, it should be asked how it would be possible to discern the lived experience from the archive records. A topic in itself is the interaction between regilaul and other song styles.

    We invite you to discuss, what the generic determinants of regilaul style are and how explicit the borders between regilaul and non-regilaul songs are, both from the viewpoint of practicing musicians and song theorists. And after all, whom and what for are the generic borders of regilaul important; who has determined for previous generations what regilaul is and what it is not, and how did they get the authority to do that? Theoretical viewpoints related to the topic of regilaul transformation are very welcome, e.g. issues on discontinuity and continuity of the tradition (e.g. the first, the second and the third life), or discussions on the possibility to analyse the historical processes on the basis of archived folklore materials.

    Please send the title of your paper by October 1st, 2014, and a 200-400 word abstract by November 10th, 2014 via e-mail to taive[at]folklore.ee or janika[ätt]folklore.ee. The papers in Baltic-Finnish languages or in English are welcome; we hope to be able to provide simultaneous translation into English for the papers in Estonian.

    With best regards

    Janika Oras and Taive Särg

    The Estonian Folklore Archives

    Estonian Literary Museum

    Vanemuise 42, Tartu

    +372 7 377 751, + 382 7 377 736

    4.03.2014


    Presidendi rahvaluulepreemiad 2014

    Reedel, 28. veebruaril kell 14.00 annab Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse parimaid kogujaid ja lastemängude üleskirjutajaid ning kuulutatakse välja uus, kodupärimuse kogumisvõistlus.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi 2013. aasta kogujate seas on nii kodukandi- kui pereajaloo kirjapanijaid, tudengitööks ning kogumispraktikaks ainese kogujaid, pikaajalisi kaastöölisi, kes aastast aastasse arhiivi materjali toovad, kui ka lastemängude kogumisaktsioonist osavõtjaid. Kokku lisandus ERA kogudesse 2013. aastal üle 4000 lk käsikirjalist materjali, üle 3000 foto, hulk heli- ning videosäilikuid.

    Sellaastase presidendi kogumispreemia saavad kolm ERA kaastöölist. Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia on rahaline autasu, mis on mõeldud rahvaluulearhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Preemia eelkäijaks on aastatel 1935?1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele.

    Kultuuripärandi aasta raames toimunud lastemängude kogumisvõistlusele saatsid oma lapsepõlvemälestusi ning mänge 77 inimest kokku 650 leheküljel, lisaks kogunes fotosid, jooniseid, paberlauamänge, pabernukke jm. Võistluse eripäraks võib pidada mängude kirjeldamist oma mängukogemuse kaudu, kus eriti selgelt ilmneb ajastu mõju laste tegemistele. Kogumisvõistluse läbiviimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuripärandi aasta, võitjaid toetasid auhindadega Ahhaa Keskus, Ludo lauamängupood, kirjastused Hea Lugu ja Koolibri.

    Lähem info: rahvaluule arhiiv 737 7730, Astrid Tuisk 521 2457, Risto Järv 5190 4371, või e-postiga era[att]folklore.ee.

    25.02.2014


    Moon Meier

    9. 12. 2013


    Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

    Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse 26. septembril kell 16.00 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

    Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu aadressil http://kratt.folklore.ee.

    Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet "1001 lastemängu aastast 1935", mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

    Lisainfo:

    Astrid Tuisk,

    Kogumisvõistluse koordinaator ja mängu-uurija

    tel. 5212457, e-post: astrid[ätt]folklore.ee

    Triin Männik,

    Kultuuripärandi aasta kommunikatsioonijuht

    tel. 56201104, e-post: triin.mannik[ätt]parandiaasta.ee

    25.09.2013


    Kutse seminarile “Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes”

    Digitaalhumanitaaria (digital humanities) on kiirestiarenev interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab humanitaarteaduste ja infotehnoloogia ühisosa, seda nii humanitaarala andmekogude loomises ja haldamises kui ka allikate ja uurimistulemuste esitamises ning uurimistöös. Üha enam kasutatakse humanitaarteadustes mitmesuguseid massandmete analüüsi meetodeid (statistiline teemaanalüüs, võrgustikuanalüüs, visualiseerimine, GIS-analüüs jm), olulisel kohal on laiatarberakenduste loomine ning rahva kaasamine. Mitmesuguste standardite loomise ja rakendamise abil püütakse tagada digitaalsete andmete säilivus ja võimalikult lai kasutatavus, mis võimaldaks juba kord kirjeldatud ja märgendatud andmeid kasutada sõltumata konkreetsest rakendusest või keelest.

    Klassikalises humanitaarhariduses programmeerimist ega andmetöötlust ei õpetata, kuid praktilises uurimistöös on selle järele üha suurem vajadus. Mõned humanitaarid on omandanud rohkem või vähem süstemaatilised teadmised IT valdkonnas, teised teevad oma uurimisülesannete lahendamiseks koostööd arvutispetsialistidega. Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika teadusmaastikul on digitaalhumanitaaria muutunud iseseisvaks distsipliiniks, mille toel humanitaarid saaksid paremini ellu rakendada digitaalajastu võimalusi, järjest rajatakse vastavaid uurimiskeskusi ja õppetoole, saab omandada akadeemilisi kraade ning digitaalsed meetodid on saamas iseenesestmõistetavaks osaks humanitaarharidusest. Eestis esindavad seda valdkonda iseseisvate uurimisaladena arvutuslingvistika ja keeletehnoloogia, kuid kogu humanitaarias kasutatakse üha enam meetodeid ja lahendusi, mida saab mõtestada digitaalhumanitaaria raamistikus

    Selleks, et saada ülevaadet digitaalhumanitaaria hetkeseisust Eestis, kutsume selles valdkonnas tegutsejaid tutvustama oma uurimusi, projekte ning loodavaid ja kasutatavaid rakendusi seminaril “Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013”, mis toimub reedel, 25. oktoobril Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. Digitaalhumanitaaria uurimisala teadvustamine ning teadlaste koondamine loob paremad eeldused koostööks, teadmiste vahetamiseks ja välismaailmaga suhtlemiseks, kokkuvõttes kogu valdkonna arenguks Eestis. Palume teatada oma osalemissoovist hiljemalt 14. oktoobriks aadressil dh[ätt]folklore.ee, lisada oma ettekande pealkiri ning paari lausega ka kirjeldada, millit uurimust, projekti, rakendust tutvustate.

    >Kutse allalaadimiseks (pdf)<

    Mari Sarv, Kaisa Kulasalu

    Eesti Kirjandusmuuseum


    Kroonika 2012

    19. aprillist 18.maini viibisid Anu Korb ja Andreas Kalkun välitöödel Krasnojarski krai eestlaste ja setude asualadel, filmijatena osalesid lisaks Vahur Laiapea ja Eva Sepping.
    Ühtlasi võeti osa Krasnojarski Eesti Seltsi 20. aastapäeva pidustustest (20. ja 21. aprillil), kus A. Korb ja A. Kalkun tutvustasid plaadiantoloogiat „Siberi setode laulud“.

    25. ja 26. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv järjekordse noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi (http://www.folklore.ee/era/nt/index.html). Osales 18 noorteadlast Tartu ja Tallinna Ülikoolist, Eesti Kirjandusmuuseumist ning Eesti Rahva Muuseumist. Ettekannetes keskenduti diasporaa-uurimustele, filmimaailmale, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele ning usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui kaugemal. Tutvustati ka kirjandusmuuseumi vastavalikustatud digitaalarhiivi KIVIKE (http://kivike.kirmus.ee).

    19. mail sai ERA eestvõttel (kureeris Maarja Aigro) muuseumiöö „Öös on kino“ raames vaadata kirjandusmuuseumi töötajate koostatud filme, kuulata mäluasutuste segakoori MaSK ja Riia Mentzendorffi maja segakoori Sonante; toimus mõistatamine, muinasjutustamine ja laulmine, Lilla Daami saatel sai seigelda kirjandusmuuseumi ajaloolistes ruumides. Lisaks avati ERA trepigaleriis Siret Rootsi graafikanäitus „Lugu“.

    4.–7. juunini osales Ave Tupits Tartus rahvusvahelisel konverentsil „Supernatural Places“ (http://www.ut.ee/folk/index.php/en/events/295) ettekandega „He Comes up from the Cellar[stairs], Sighs at the Door and Disappears Somewhere on the Stage.“ About the Supernatural in Theatre“.

    7. juunil osalesid Saatse Seto Muuseumis seminaril „Omanäoline Lõuna-Eesti” (www.fennougria.ee/index.php?id=25682) Moon Meier ja Kärri Toomeos-Orglaan Eesti Kirjandusmuuseumi/Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühmast.

    21.–23. juunini osales Risto Järv Lissabonis rahvusvahelisel konverentsil “The Grimm Brothers Today. Kinder- und Hausmärchen and Its Legacy 200 Years After”(http://grimm2012lisbon.ielt.org) ettekandega „Rotkäppchen and Seven Dwarfs: Characters and their Combinations in Fairy Tales Jokes“.

    26.–28. juunini võttis Anu Korb Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis osa BaltHerNeti konverentsist „Hidden Treasures/Varjatud varandused” (http://www.balther.net/program-2/) ettekandega „Rosalie Ottessoni rahvaluulekesksed kaastööd Siberist aastatel 1969–1976“.

    26.–29. juunini osales Janika Oras Bulgaarias, Plovdivis rahvusvahelisel konverentsil “Eighth Annual Conference of the SIEF Working Group on the Ritual Year: Migrations“ ettekandega „Song fights in contemporary Estonian weddings – experiences and meanings“.

    21. juulil osales Eesti Kirjandusmuuseum ERA algatusel Tartu Hansapäevade programmis. Kirjandusmuuseumi telgis lauldi regilaule (eest võttis Helen Kõmmus), kohajuttude teemalise töötoa viisid läbi Maarja Aigro ja Risto Järv, Jaanika Hunt kõneles kodukäijate, vampiiri- ja zombipärimusest ning muuseumit tutvustas Lilla Daam (Annika Kupits). Lisaks korraldati hansapäevade raames koostöös Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumiga Piret Pääri ja Tuule Kanni jutu- ja lauluõhtu “Linda kivist Lilla Daamini”.

    28. juulil esines Mall Hiiemäe Aonurme külapäeval ettekandega “Loodustunde ja kodupaiga seostest kujuneb identiteet”.

    5. augustil pidas Mall Hiiemäe Mäetagusel loodus- ja kultuuripärandi väliseminaril ettekande “Metsa- ja soosaarte talude pärimus” ning osales 6. augustil nõustajana Mäetaguse valla pärandkultuuriobjektide kaardistamisel ja kirjeldamisel.

    18. augustil kõneles Mall Hiiemäe Elistvere loomapargis teemal “Lõikuskuu looduskalender ja tervis”.

    28. augustil esinesid Risto Järv ja Mari Sarv Eesti mäluasutuste suveseminaril Sagadis ettekandega “Rullid ja lindid, nullid ja ühed. Audio-video digiteerimisest Eesti Kirjandusmuuseumis”.

    8.–13. septembrini jätkusid kohapärimuse töörühma välitööd Matsalu rahvuspargi alal, Kirbla ja Lihula kihelkondades. Osalesid Inge Annom, Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper. Välitööd toimusid projekti “Rahvusparkide mälumaastike kohapärimuse uuring” II raames, mis käivitus Keskkonnaameti (Matsalu rahvuspargi) tellimusel. Varasemad välitööd sama projekti raames toimusid maikuus Martna kihelkonnas ning juunis Karuse, Hanila ja Martna kihelkonnas.

    24. ja 25. septembril tähistas Eesti Rahvaluule Arhiiv 85. aastapäeva rahvusvahelise juubelikonverentsiga “Arhiivid ja kogukonnad” (korraldajad Ave Goršič ja Risto Järv).

    24. septembri hommikul süüdati traditsiooniliselt küünlad endiste ERA töötajate haudadel Raadi ja Pauluse kalmistul.

    Esinesid Indrek Kuuben, Mari Sarv, Risto Järv, Svetlana Karm, Anu Korb, Marju Kõivupuu, Astrid Tuisk, Rita Treija, Kati Mikkola, Ülo Valk, Mare Kõiva ja Rahel Laura Vesik, Lina Sokolovaite, Svetlana Kosyreva ning Liisi Laineste.

    Avati näitus “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust” (Ave Goršič). Koostöös huumoriajakirjaga Pilkaja kuulutati välja kogumisvõistlus “Minuga juhtus üks naljakas lugu”. Esitleti Mall Hiiemäe koostatud raamatut Virumaa vanad lastemängud (EKM Teaduskirjastus, Viru Instituut 2012) ning Ingrid Rüütli uurimust Eesti uuema rahvalaulu kujunemine (EKM Teaduskirjastus 2012).

    28. septembril võttis Eesti Kirjandusmuuseum ERA eestvõttel osa teadlaste ööst (põhikorraldaja Jaanika Hunt). Maailmalõputeemalisse festivali andsid oma panuse ettekannetega Andreas Kalkun, Eve Annuk ja Jaanika Hunt, regilaule tutvustasid Helen Kõmmus ja Taive Särg, kirjandusmuuseumi maja tutvustas Lilla Daam (Annika Kupits).

    28. septembril esines Risto Järv Saksamaal Rostockis enda ja Mari Sarve ühisettekandega “From Regular Archives to Digital Archives” sümpoosiumil “Corpora etnographica online”.

    5. oktoobril toimus Kuressaares Saaremaa Keskraamatukogus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma sügisseminar “Lood kui identiteedi loojad“ (põhikorraldaja ERA poolt Annika Kupits). Esinesid Taive Särg (Jursi küla Bruno Pao lugudes. “Fakt peab saama inimeseks“), Helen Kästik (Maailma tõlgendamine läbi lugude), Moon Meier (Jutuvestmine paigaidentiteedi loomise vahendina), Kärri Toomeos-Orglaan (Taaskasutatud muinasjutud – Raudami juhtum), Reeli Reinaus (Muinasjuttude tõlgendustest filmi- ja telemaailmas), Eda Kalmre (Sõrvemaa paigad ja pärimus), Merili Metsvahi (Saaremaa libahundimuistenditest) ja Risto Järv (Saaremaa ja Sitsiilia – ühest “eesti rahva ennemuistsest jutust”).

    Esitleti Mari Lepiku koostatud väljaannet Sörwema-Sõrvemaa, Risto Järv ja Merit Karise esitlesid veebiväljaande “Söit, söit, söit Sörve poole” jutuosa ning Annika Kupits kuulutas välja tondijuttude kogumisvõistluse Saaremaa koolides.

    Seminar toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Kultuuriteooria Tippkeskuse ja Saare Maakonna Keskraamatukogu koostöös. Seminariga tähistati ühtlasi Saare Maakonna Keskraamatukogu 105. aastapäeva. Tutvustati rändnäituseks saanud ja Kuressaares avatud ekspositsiooni “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust”.

    5. ja 6. oktoobril osales Anu Korb Venemaal Vjatka Riikliku Ülikooli konverentsil “Актуальные проблемы исследований этнокультурного наследия стран и регионов”, kus pidas ettekande “Отражение переселения эстонцев в Вологодско-Вятский регион в эстонской печати”.

    8. oktoobril pidas Anu Korb Vjatka Riikliku Ülikooli üliõpilastele loengud “Собирание фольклора и архивы” ja “Собранные воспоминания и получившиеся из них рассказы”.

    9.–15.oktoobrini jätkusid kohapärimuse töörühma (Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper) välitööd Matsalu rahvuspargi alal Martna ja Ridala kihelkonnas.

    19. oktoobril esines Risto Järv Ungaris Hajd?böszörmény´is Debreceni ülikooli korraldatud konverentsil ettekandega “Brother and sister in Estonian Fairytale “The Coal Porridge”.”

    24. oktoobril esines Moon Meier Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverentsil “Pildi sisse minek” ettekandega “Kuidas tõlkida elamust: intervjuusituatsioon ja akadeemiline kirjutus”.

    30. oktoobril esitleti Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Viru Instituudi korraldatud üritusel Mall Hiiemäe raamatut Virumaa vanad lastemängud. Raamatust kõneles autor, Eesti Kirjandusmuuseumist Risto Järv. Tutvustati Rakverre jõudnud rändnäitust “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust”.

    1. novembril esines Mall Hiiemäe loodusõhtul Lihulas ettekandega “Hingedeaeg – pidepunkt teel minevikust tänapäeva”.

    2. ja 3. novembril osales Anu Korb Voore külalistemajas Tartu Ülikooli korraldatud valdkondadevahelisel seminaril “Kultuuriruumide loomise ideoloogiad ja praktikad”.

    15. novembril pidas Mall Hiiemäe Eesti Loodusmuuseumis ettekande “Linnud rahvausundis”.

    29. ja 30.novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis regilaulukonverents “Laulvad kogukonnad” (korraldajad Mari Sarv ja Andreas Kalkun). Esinesid Mari Sarv (Regilaulud ja kogukonnad. Saateks), Aado Lintrop (Lood ma võtsin lutsu suust), Frog (Mythology, Poetic Register and Dialects of Singing), Kristo Siig (Kuningamäng – kas jälg muistsest võimurituaalist), Mikk Sarv (Lauluvaimustuse tulemisest – Hellero laulupargi lugu), Heidi Haapoja (Kalevalaic rune singing and oral composition in the Finnish new wave folk music), Andreas Kalkun (Setode lavale toomine. Schultzist Pulstini), Taive Särg (Euroopa viimased metslased ja nende laulud filmides), Ingrid Rüütel (film “Marina Rooslaid”).

    Esimese konverentsipäeva lõpetas Uroshämara kontsert Tartu Kirjanduse Majas.

    Konverentsi teise päeva esinejad olid Liina Saarlo (Laulmata kogu. Walter Andersoni lastelaulude avaldamisest Vanas Kandles), Pikne Kama (Matuseteemalised regilaulud ja arheoloogia), Heikki Laitinen (Kilpalaulu Ilomantsin Mekrijärvellä heinäkuussa 1845), Venla Sykäri (Kilpalaulukulttuurien yhteisöllisyydestä), Natalia Ermakov (Tänapäeva ersa-mordva itkud), Pekka Huttu-Hiltunen (Mikä tekee laulusta ja laulamisesta niin tehokkaan kommunikaatiomuodon?), Janika Oras (Kolga-Jaani laulik Marie Sepp ja tema kogukonnad) ja Vahur Aabrams (Kahe lauluema juurtest. Martina Ir’ost Anne Vabarnani).

    Esitleti filmi “Peast päästetud. Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestustehnikast ja kogumispoliitikast” (režii Maarja Aigro, montaaž Janno Simm) ning näidati filmi “Regilaul – laulud õhust” (režissöör Ulrike Koch).

    13. detsembril esines Moon Meier Turu Akadeemia (Åbo Akadem) folkloristika osakonna sümpoosiumil “The Therapeutic Uses of Storytelling” ettekandega ““You should say such things that mobilephones will fall out of their hands and they will focus on you”: Storytelling as a personal contact between teller and listener”.

    20. detsembril esines Aado Lintrop Eesti Kirjandusmuuseumi 56.Kreutzwaldi päevadel ettekandega “Dolpa mäed ja vaimud”.

    Moon Meier


    Teadlaste öö

    18–21 Kirjandusmuuseumis tutvustatakse slaidiprogrammis maja ajalugu ja ehitamise erinevaid etappe. Samuti antakse ülevaade siin toimunud “maailmalõppudest” ja uutest algustest.

    18–18.30 Erinevatest maailmalõpukäsitlustest pärimuses ja rahvausundis jutustab Andreas Kalkun

    18–19.30 Meeleoluka lasteprogrammi raames toimub lühiekskursioon, joonistame ja jutustame lugusid. Oma teadmised saab proovile panna viktoriinis

    18.30–19 Oma näitlikus ettekandes käsikirjadega räägib Eve Annuk, kes on humanitaarteadlane ja millega ta tegeleb

    19–19.45 Helen Kõmmus ja Taive Särg ootavad kõiki muusika- ja maailmalõpuhuvilisi regilauluringi

    19.45–20.15 Jaanika Hunt lisab õhtule ebamaise varjundi oma ettekandega zombiapokalüpsisest

    20.15–21 Kas maailm hakkab tõesti varsti lõppema? Lilla Daam kuulutab ette saabuvat hukatust ja näitab Kirjandusmuuseumit…

    Lisainfo: Jaanika Hunt, jaanikah[ätt]folklore.ee

    21.09.2012


    Regilaulukonverents “Laulvad kogukonnad”

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub läänemeresoome vanema laulutraditsiooni uurijaid esinema regilaulule ja selle uurimisele pühendatud konverentsil

    “Laulvad kogukonnad”

    29.-30. novembril 2012 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

    Täpsem info konverentsi koduleheküljel.

    Ettekannete pealkirju ootame 20. oktoobriks ja teese 10. novembriks aadressil regilaul[ätt]folklore.ee.

    The Estonian Folklore Archives invites the researchers of the Baltic-Finnic archaic song tradition to participate in the conference

    “Singing Communities”

    dedicated to runosong and its research.

    The conference will take place on 29th and 30th November 2012

    at the Estonian Literary Museum in Tartu

    For the further information see the website of the conference.

    Please announce your participation together with the title of your paper by 20th October, abstracts should be submitted by 10th November on the e-mail regilaul[at]folklore.ee.

    10.09.2012


    Kroonika 2011

    9. jaanuaril kell 14 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus “Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul”, märkimaks Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäeva. Näitusel oli Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse panid kokku Kadri Tamm, Astrid Tuisk, Ave Tupits ja Pille Vahtmäe ERAst.

    26. ja 27.jaanuaril osales Andreas Kalkun Helsingis konverentsil “Modernin kohtaaminen 1800-luvulla/1800-talet och mötet med det moderna. 1800-luvun tutkimuksen verkoston 4. vuosikonferenssi” ettekandega “Viron terra incognita F. R. Kreutzwaldin kirjoituksissa: Setojen (setukaisten) kansanrunouden konstruoiminen”.

    2. ja 3. veebruaril toimus Rogosi mõisas VII folkloristide talvekonverents “Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”, mis märkis samuti Mall Hiiemäe 75. sünnipäeva. Konverentsi korraldas ERA kohapärimuse rühm, esines paarkümmend ettekandjat, kokku oli konverentsil pea kuuskümmend osalejat. Konverentsil esitleti Mari-Ann Remmeli koostatud raamatut Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast (Rae vald/Eesti Kirjandusmuuseum, 2011) ning antoloogiat Siberi setode laulud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 7, mille koostasid Andreas Kalkun ja Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseum, 2012.). Nautida võis ka slaidiprogrammi kohapärimuse töörühma välitöödest. Bussisõidul Rogosile ja tagasi tutvustasid kohalikku pärimusmaastikku Valdo Valper ja Taavi Pae. Konverentsi kodulehekülg http://www.folklore.ee/era/tk2012/.

    23.–25. veebruarini osalesid Andreas Kalkun ja Mari Sarv Roomas rahvusvahelisel konverentsil “Metrics, Music and Mind. Linguistic, Metrical and Cognitive Implications in Sung Verse” (http://sungverse.wordpress.com) ettekandega “Metrics of Estonian folksong and nationalist ideology”).

    6. märtsil esitleti Järvamaa Muuseumis Monumenta Estoniae Antiquae sarjas ilmunud raamatut Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud (vt http://www.folklore. ee/kirjastus/?raamat=32). Materjali koondas ja raamatu koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast. Viisideosa koostas Janika Oras. Väljaanne ilmus Eesti Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

    13. märtsil, emakeelepäeva künnisel andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumis pidulikul aktusel üle 2011. aasta rahvaluule kogumispreemiad Triin Kusminile, Age Kristel Kartaule ning Leelo Kundile ja Margit Korotkovale. Tänukirjad said ka paljud arhiivi kaastöölised. 2011. aastal täienesid ERA kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka TeateTantsu kogumisaktsiooni (kaaskorraldaja ERRS) tulemusena. Ühtekokku lisandus arhiivi üle 8000 lk materjali, rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid. Aktusel tutvustati kolme hiljutist rahvaluuleväljaannet: Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud (koostajad Ottilie Kõiva ja Janika Oras); Eesti parmupill (koostaja Cätlin Jaago), ja Siberi setode laulud (koostajad Andreas Kalkun ja Anu Korb). Esitleti ka Iivi Anna Masso ja president Toomas Hendrik Ilvese raamatut Omal häälel (kirjastus Tänapäev).

    29. ja 30. märtsil osales Anu Korb Riias rahvusvahelisel konverentsil “Oral History: Dialog with Society” (http://www.dzivesstasts.lv/en/free.php?id=21958) ettekandega “Narrated Personal Histories and Their Rendition”.

    Moon Meier


    Arhiivid ja kogukonnad

    24.–25. september 2012, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu

    Head kolleegid,

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid oma 85. aastapäeva konverentsile Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus 24.–25. septembril 2012.

    Konverentsi peateema on „Arhiivid ja kogukonnad”.

    Konverentsi alateemadeks on

    1) erinevate rühmade/kogukondade kogumine ja kommunikatsioon,

    2) institutsionaalsed kogukonnad,

    3) arhiivid kui kogukonnad ning kogukondade loojad,

    4) mäluasutuste roll ühendaja ja eraldajana,

    5) elu arhiivita.

    Palume saata oma nimi, asutus ja teema hiljemalt 15. aprilliks Ave Tupitsale (avetupits[at]folklore.ee).

    Teeside (kuni 300 sõna) tähtaeg on 10. mai 2012.

    Järgmine ringkiri saadetakse osalejatele mai lõpus.

    Risto Järv,

    ERA juhataja

    Eesti Kirjandusmuuseum

    risto[at]folklore.ee

    (+372) 7377 732

    Ave Tupits,

    ERA teadur

    avetupits[at]folklore.ee

    (+372) 7377 736

    Archives and communities

    September 24.–25. 2012, Tartu, Estonian Literary Museum

    Dear Colleagues,

    The Estonian Folklore Archives is pleased to invite you to its 85th anniversary conference at the Estonian Literary Museum on September 24.–25. 2012 in Tartu.

    The main topic of the conference will be „Archives and Communities”.

    The sub-topics for further discussion would be

    1) collecting and communication of different groups/communities,

    2) institutionalised communities,

    3) archives as communities and creators of community,

    4) the role of memory institutions as dividers and uniters,

    5) life without archives.

    We ask you to send your name, institution and the topic of your presentation before April 15th to conference secretary Ave Tupits (avetupits[at]folklore.ee).

    The deadline for abstracts (up to 300 words) is May 15th 2012.

    Next circular will follow at the end of May 2012.

    Risto Järv,

    Head of the Estonian Folklore Archives

    Estonian Literary Museum

    risto[at]folklore.ee

    (+372) 7377 732

    Ave Tupits,

    Research Fellow

    avetupits[at]folklore.ee

    (+372) 7377 736

    28.03.2012


    Näituse „Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul” avamine

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe on oma töös alati oskuslikult sidunud teaduse ja looduse, akadeemilise ja populaarse suuna.

    Esmaspäeval, 9.jaanuaril 2012 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus „Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul”, mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Välja on pandud Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe avarat teadlasetööd iseloomustavad nii rohked teaduspublikatsioonid kui laiem avalikkusele suunatud tegevus. Teaduse populariseerimist on Mall Hiiemäe pidanud üheks oma südameasjaks. Oma tööaastate jooksul on ta ühtlasi osalenud rohkem kui kolmekümnel rahvaluulekogumise ekspeditsioonil, talletades üle 14 000 lehekülje mitmesugust pärimuslikku materjali.

    Olete oodatud!

    NB! Palume lilli mitte tuua!

    Lähem info: Ave Tupits, 7377736, Astrid Tuisk 7377737

    05.01.2012


    Konverents „Noorte hääled” tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 25. ja 26. aprillil 2012 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

    Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 2. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon). 26. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli– või videotehnika).

    Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

    Konverents toimub 25. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja 26. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9).

    Korraldajad:

    Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee

    Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa[ätt]erm.ee

    03.01.2012


    Seitsmes folkloristide talvekonverents „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid VII folkloristide talvekonverentsile, mis on pühendatud Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale (9. jaanuar 2012). Et üheks Malle olulisemaks uurimisalaks on muuhulgas looduse ja paikadega seotud folkloor, siis on konverentsi teemaks sel aastal „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis“.

    Ettekannetes võiks seega keskenduda nii kohasidusale folkloorile kui ka maastikega kokku kuuluvale looduspärimusele laiemalt. Oodatud on ettekanded kohapärimuse tähtsusest ja tähendustest tänapäeva ühiskonnas, maastikest kui märgisüsteemidest, kohapärimuse uurimismetoodikast ja terminoloogiast, pühadest paikadest minevikus ja tänapäeval, pärimuse ja turismi suhetest, kohanimedest pärimuse kandjana, ruumifilosoofiatest, pärimuspaikadega seotud arheoloogiast ja „mustast“ arheoloogiast, pärimusmaastiku ajalikest ja ajatutest ning füüsilistest ja vaimsetest aspektidest, teadlase rollist kohapärimuse tõlgendajana, kogemusmaastikest ja maastikukogemustest, kohapärimuse publitseerimisprobleemidest, kohapärimuslikest andmebaasidest jne. Laiemas looduspärimuse teemaderingis võiks kõnelda näiteks taimede, loomade ja lindudega seotud uskumustest, loodushoiust folklooris, mitmesugustest olenditest looduses, ilmastikupärimusest, loodustarkustest rahvakalendris ja rahvameditsiinis, pärimuse rollist inimese ja looduse suhetes. Muidugi on teretulnud ka teised Mall Hiiemäe või tema uurimisvaldkonnaga seotud ettekanded – nii folkloristidelt kui muude erialade teadlastelt, kes käsitlevad inimese ja maastiku suhteid.

    Traditsiooniliselt leiab konverents aset mõnes õdusas maakohas. Toimumispaiga täpsustame järgmises ringkirjas. Osavõtust palume teada anda Malle sünnipäevaks ehk 9. jaanuariks 2012.

    Kontaktisik: Jüri Metssalu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003, polaarkoer@gmail.com, 53 405 189.

    Ettekannete pealkirju ja teese ootame 17. jaanuariks 2012. Teeside (ca 5000 tähemärki koos tühikutega) juurde palume kirjutada esineja institutsiooni ja vajadusel ka projekti või grandi andmed. Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm: Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu, Pille Vahtmäe, Valdo Valper

    21.12.2011


    Kroonika 2011

    Suvel oli ERA trepigaleriis võimalik vaadata Mari-Ann Remmeli näitust „Ööloomad ja päevalilled”, millel eksponeeriti õlimaale suvedest 2000–2010.

    23. septembril tähistati ERA aastapäeva (24. september) küünalde süütamisega endiste töötajate haudadel Raadi ja Pauluse kalmistutel.

    Sama päeva õhtul toimus ERA eestvedamisel (Astrid Tuisk) Eesti Kirjandusmuuseumis esmakordselt Teadlaste öö. Toimusid loengud ning lasteprogramm, näha sai mitut näitust ning EKMi väljaandeid võis osta soodushinnaga.

    8. oktoobril korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi/Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ Obinitsas seminari “Seto muinasjutud ja Lutsimaa pühakud“.

    Esinesid:

    • Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana

    • Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes

    • Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine” (ATU 425M)

    • Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe“ (Ee 328C*)

    • Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus

    • Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa

    Kuulajatele jutustas lugusid Terje Lillmaa.

    Toimus ka veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus. Väljaanne põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte.

    17. oktoobril andis ERRSi TeateTantsu projektijuht Eero Kiipli rahvaluulearhiivile üle augustis toimunud ürituse ajal kogutud üle 140 mälupulga, millele rahvatantsurühmad olid salvestanud ERA juhendi järgi rühmapärimust, foto- ja videomaterjale. Detsembriks oli arhiivi kogunenud 160 mälupulka, kogumahus 77,4 GB.

    10.-11. novembril osalesid ERA töötajad Joensuus välitöödeseminaril „Kenttätutkimuksen ja keruun haasteet tämän päivän perinteentutkimuksessa“, mille korraldasid Ida-Soome Ülikool, SKSi rahvaluulearhiiv ja Joensuu pärimusarhiiv. Ettekandega „„Paljonko on tarpeeksi?“ Kenttätyöt ja tallennetun aineiston arkistointi Viron kirjallisuusmuseossa“ esines Risto Järv. Seminarile lisaks tutvuti põhjalikult SKSi rahvaluulearhiivi Joensuu osakonnaga (Joensuun perinnearkisto).

    29. ja 30. novembril tähistati Toomel Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis rahvusvahelise sümpoosioniga „Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity” Eesti rahvuseepose Kalevipoeg 150. aastapäeva, ERA oli selle kaaskorraldaja.

    1.12.2011


    Teadlaste öö Eesti Kirjandusmuuseumis

    Reedel, 23.09 toimuvad üle-euroopalise TEADLASTE ÖÖ üritused esimest korda ka Eesti Kirjandusmuuseumis.

    Kavas

    Avalikud loengud: inglid reklaamis, vanad raamatud ja käsikirjad riiulitel ning internetis kell 18.00-20.30.

    18.00 Reet Hiiemäe loeng „Taevasest teenäitajast tarbimismaailma sõnumitoojaks: inglite kujutamisest reklaamis“.

    18.40 Kadri Tüüri loeng „Vanad trükised riiulitel ja internetis“.

    19.20 Janika Kronbergi loeng „Millest kõneleb isikutunnistus? Karl Asti diplomaatilise passi näitel“.

    20.00 Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi fotonäituse „Surva“ avamine ja tutvustus.

    Surva, Perniku rahvusvaheline maskeerimisfestival on suurim seda tüüpi sündmus Balkani poolsaarel, kus olulisel kohal on loomamaskid; loomamaskid on üks vanemaid maskeerimise viise. Näitus annab läbilõike tänastest maskeerimistavadest 19. maskeerimisfestivalil. Surva festivali on Pernikus peetud alates 1966. aastast. Festivalile hakati väliskülalisi kutsuma alates 1985. aastast ja kümme aastat hiljem, 1995. a., sai Pernikust Rahvusvahelise Karnevalilinnade Liidu täisliige. 2009. a. juunis pälvis Pernik Euroopa survade ja kukerite pealinna tiitli. Omavahel võistlevad umbkaudu 5000 inimest ehk ligi 90 rühma kõigist Bulgaaria pärimuspiirkondadest, aga ka külaslismaskikandjad Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Vaata ka www.surva.org.

    MUINASJUTULINE LASTEPROGRAMM kell 18.00-19.30

    18.00-18.45 Kuulame ja jutustame muinasjutte, mängime ringmänge.

    18.45-19.30 Viktoriinid ja sõnamängud. Ringkäigud lastele, kus tutvustatakse erinevaid muuseumi aardeid. (NB! Seekord ilma Lilla Daamita)

    Samal ajal on saalis avatud näitused:

    * Pärnu kunstniku, kujundusgraafiku ja kalligraafi Vello Paluoja pastellmaalid „Inimesi Eesti kultuuriloos III“.

    * „Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100.“

    Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste müük SOODUSHINDADEGA.

    Lisainfo: Astrid Tuisk, astrid@folklore.ee, tel 521 2457

    Teadlaste öö 2011 üldkava Tartus http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011/?ajakava

    Olete oodatud!

    22.09.2011


    Kroonika

    Eesti Rahvaluule Arhiiv oli põhikorraldaja Muuseumiöö (14. mai 2011) sisustamisel Eesti Kirjandusmuuseumis (projektijuht Maarja Aigro). Viie tunni vältel kestnud programmist võttis osa üle paarisaja inimese.

    Folkloristikaosakonna ja ERA initsiatiivil võttis Eesti Kirjandusmuuseum teist korda osa Kirjandusfestival Prima Vista (5.–7. mai) raamatumüügist.

    27.–28. aprillil toimus ERMis ja Eesti Kirjandusmuuseumis kuues etnoloogide ja folkloristide ühiskonverents „Noorte hääled”. Kokku esines paarkümmend noort Tartu Ülikoolist (sh TÜ (külalis)doktorandid Indiast, Egiptusest, Valgevenest), Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Ettekannetes käsitleti kaasaja kultuuri, surmailminguid ja -kujundeid, India folkloori, toidukultuuri jm.

    27. aprillil esitleti konverentsi rahvaluulepäeva raames Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku „Pro Folkloristica XVI. Kuldkalake” (toimetajad Ave Tupits ja Kanni Labi), mis koosneb 2010. aasta „Noorte häälte” ettekannete põhjal kirjutatud 8 artiklist. Konverentsi ja artiklikogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital, traditsioonilist piduõhtut Raadil korraldas NEFA Tartu Rühm.

    1.06.2011


    Kroonika

    14. märtsil 2011 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis EV Presidendi rahvaluulepreemiate kätteandmine. Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad üle Maire Salale, Ellen Randojale ja Anni Oraveerile ning avaldas pikaajalise kogumistöö eest tänu Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Pille Kipparile. Tänukirjade ning meenetega tunnustati rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid.

    Möödunud aastal täienesid Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka teatri- ja lasteaiapärimuse aktsioonide tulemusena. Ühtekokku lisandus üle 8000 lk materjali, peale selle rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid nii vanematel kui kaasaegsetel kandjatel. Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus 2010. aasta oktoobrist 2011. aasta jaanuarini, aktsioonist andis ülevaate põhikorraldaja Piret Voolaid (EKM, FO). Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti. Saadetud materjalides kirjeldati lasteaedades peetavaid tähtpäevi ja pidusid, laste mänge, mitmesuguseid ütlemisi, salme, jutte jm. Ürituse muusikalised vahepalad olid noorteansamblilt Sireli, suupilli mängis Eduard Einmann.

    Võistluse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat, Ajakirjade Kirjastus, Kirjastus Koolibri, kohvik Anna Edasi, Aura Keskus, Du Nord, Helina Tilk, Piletilevi, Postimees, Teater Vanemuine.

    11. märtsil 2011 toimus Võru Instituudi saalis (Tartu tn 48, Võru) Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku „Metsast leitud kirik/Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“ esitlus. Kogumik annab mahuka ülevaate Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid.

    Kohapärimusest ja Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku valmimisest rääkisid koostaja Valdo Valper ning toimetaja Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega astusid üles Jaan Pulk ja Jan Rahman. Raamatu said kingituseks Urvaste kihelkonna alale jäävad koolid ja raamatukogud ning raamatu valmimisele kaasa aidanud inimesed.

    Raamatu valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.

    Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27

    1. märtsil sõlmiti EKM ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi vahel koostöölepe TeateTantsu projekti raames 20.–28. august 2011 (www.teatetants.ee) viimase poole sajandi suurima rahvatantsurühmade pärimuse kogumiseks ja säilitamiseks Eesti Rahvaluule Arhiivis. Koostööleppe allkirjastasid KM direktor Janika Kronberg ja ERRS juhatuse esimees Kalev Järvela.

    Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvise TeateTantsu suurprojekti käigus läbitakse tantsides ja musitseerides 15 maakonda ja 1000 km Eestimaa maanteid. Projektis on oodatud kaasa lööma mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

    Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

    Üritusel avanes võimalus piiluda arhiivimaterjalidesse, näha tummfilmina üles võetud tantse ning seda, kuidas neist on välja kasvanud tänased tantsud. Videolt tõid tantsud põrandale TÜ rahvakunstiansambli tantsijad, juhendajaks Aveli Asber.

    28. jaanuaril 2011 sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia Anu Korb Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajalise kogumise ja uurimise ning sariväljaande “Eesti asundused I–V“ koostamise eest.

    1.04.2011


    Presidendi rahvaluulepreemiad 2011

    14. märtsil kell 16 toimub eesti kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves annab üle 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid. Muusikalised vahepalad on noorteansamblilt Sireli.

    Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus möödunud aasta oktoobrist selle aasta jaanuarini. Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti.

    Lähem info: Astrid Tuisk, tel. 7377737 ja Piret Voolaid, tel 7377742 või e–postilt era[att]folklore.ee.

    10.03.2011


    Konverents "Noorte hääled" tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 27. ja 28.aprillil 2011 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

    Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit).

    Esineda võib ka stendiettekandega.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 7. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).

    28. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli– või videotehnika).

    Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

    Konverents toimub 27. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja 28. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9).

    Korraldajad:

    Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee

    Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, marleen.nommela[ätt]erm.ee, marleen.nommela[ätt]gmail.com

    24.01.2011


    Kroonika

    24.–25. novembril 2010 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline regilaulukonverents "Sa laulad siinnä, ma laulan siellä..."

    Regilauludele pühendatud piduõhtul toimus Eesti regilaulude andmebaasi (http://www.folklore.ee/regilaul/) ning Herbert Tampere ”Eesti rahvalaule viisidega” III osa võrguväljaande (http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/tampere3/) esitlused.

    Samuti tähistati Ingrid Rüütli 75. juubelit ning esitleti Ingrid Rüütli raamatut “Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi” (TEA, 2010).

    Laulis ansambel “Ütsiotsõ”.

    Üritust toetas Eesti Kultuurkapital.

    1.12.2010


    Kroonika

    25.–26. mail külastas ERA töötajate rohkearvuline delegatsioon Soome SKSi rahvaluulearhiivi. Toimus ühisseminar ning arhiivi stuudiote külastused.

    Seminaril kõnelesid Marja-Leena Jalava ja Kadri Tamm (Digitaalisen aineiston nykyarkistoinnin tilanteesta ja sähköisistä aineistoista/Digitaalse ainese kaasaegse arhiveerimise hetkeseisust);

    Jukka Saarinen ja Mari Sarv (Tietojärjestelmät ja niiden ongelmat/Andmebaasid ja nende probleemid);

    Lauri Harvilahti ja Risto Järv (Suomi/Viro-keruu ja yhteisjulkaisun näkymät/Soome-Eesti mälestuste kogumisvõistlus ning selle ühisväljaanded).

    Samuti külastati Maailmamuusikakeskust (Maailman musiikin keskus), kust oli võimalik ERAsse tuua Vaike Sarve mitmekanaliliste helisalvestuste koopiad.

    ERA võttis aktiivselt osa nii Prima Vista (6.–8. mai) üritustest. Rahvaluule Arhiiv oli ka põhikorraldaja Muuseumiöö (15. mai) sisustamisel Eesti Kirjandusmuuseumis (projektijuht Maarja Aigro).

    21.–22. aprillil toimus ERMis ja Kirjandusmuuseumis viies noorte etnoloogide ja folkloristide ühiskonverents „Noorte hääled”. Kokku esines paarkümmend noort Tartu Ülikoolist, sh TÜ külalisdoktorandid Indiast, Lätist ja Sloveeniast, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Ettekannetes käsitleti kaasaja folkloori küsimusi, soome-ugri rahvaste uurimisega seonduvat, noortekultuuri, identiteeti ja religiooni, uusi kultuurinähtusi Eestis jm.

    22. aprillil esitleti konverentsi rahvaluulepäeva raames Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku „Pro Folkloristica XV. Vahetatud laps” (toimetajad Ave Tupits ja Kanni Labi), mis koosneb 2008. ja 2009. aasta „Noorte häälte” ettekannete põhjal kirjutatud 8 artiklist. ERMis ja Kirjandusmuuseumis oli juubelikonverentsi puhul võimalik näha noorteadlaste konverentside ajalugu tutvustavaid näituseid, koostajateks Marleen Nõmmela ja Agnes Aljas (ERM) ning Ave Tupits ja Rein Saukas (KM). Konverentsi ja artiklikogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

    1.06.2010


    Kroonika

    25. veebruaril 2010 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus tänati rahvapärimuse talletajaid. Eesti Vabariigi Presidendi 2009. aasta rahvaluule kogumispreemiad andis Kaie Humalale ning Hille Tartole kätte Tartu linnapea Urmas Kruuse. ERA teadur Astrid Tuisk andis kuulajatele ülevaade ka teistest 2009. aastal arhiivile laekunud folkloorihuviliste ja folkloristide kaastöödest.

    Aktusel tunnustati ka kogumisvõistlusest „Minu mälestuste Soome” osa võtnuid. Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Instituudi korraldatud kogumisvõistlus toimus maist detsembrini 2009. Võistlusele saadeti ligi sada väga eriilmelist kaastööd erinevas eas kirjutajatelt. Peaauhinnad said Maret Lehto, Maria Peep ja Lembit Vahesaar, eriauhinna pälvis Harri Jõgisalu. Lisaks auhinnati veel paarikümmet tööd. Võistluse korraldamist toetasid Viking Line, Fazer Maiustused, Paulig, TEA Kirjastus, kirjastus Petrone Print, Soome Suursaatkond ning Eesti Kultuurkapital.

    Aktusel kõnelesid Tartu linnapea Urmas Kruuse, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Astrid Tuisk ning juhataja Risto Järv, Ühenduse Eesti Elulood juhataja Rutt Hinrikus ning Soome Suursaatkonna kultuuri- ja pressinõunik Arja Korhonen.

    Päeva lõpetuseks avati Kirjandusmuuseumi saalis Renaldo Veeberi näitus „Eesti mütoloogiad”. Muusikaliste vahepaladega esines Mari Kalkun.

    Alates vastlapäevast 2010 on ERA arhiiviliste mõtteteradega esindatud ka Twitteris

    Alates veebruarist 2010 on rahvaluulearhiivil kasutusel uuendatud logo.

    01.03.2010


    Konverents "Noorte hääled" taas tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 21. ja 22. aprillil 2010 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

    Osalema on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees astuda üles etnoloogia, folkloristika ja kultuuri-uuringute aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 8. märtsiks ettekande esialgset pealkirja või teemat ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).

    22. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli- või videotehnika). Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremate ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

    Konverents toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

    Korraldajad:

    Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur, marleen.nommela[ätt]erm.ee

    Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee

    20.01.2010


    Elulooliste mälestuste kogumise võistlus MINU MäLESTUSTE SOOME

    16. mail, Soome päevadel Tartus kuulutasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Soome Instituut välja elulooliste mälestuste kogumise võistluse.

    Paljude eestlaste jaoks on esimeseks välismaa kogemuseks olnud Soome, noõukogude ajal oli see ka teistsuguse maailma sümboliks. Kogumisvõistluse eesmärgiks on koguda eestlaste mälestusi esimes(t)est Soome reisi(de)st ja Soome tähendusest meie jaoks.

    Vt. lähemalt http://www.folklore.ee/era/kysitlus/

    Lähem info: Risto Järv (e-mail era[ätt]folklore.ee, tel. 7377 732)

    18.05.2009


    Presidendi rahvaluulepreemiad 2009

    Reedel, 27. veebruaril kell 14 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel antakse ülevaade Eesti Rahvaluule Arhiivile 2008. aastal laekunud kaastöödest ja austatakse ka teisi läinud aastal arhiivile materjali kogunud inimesi.

    Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mis on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935-1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel ning preemia antakse traditsiooniliselt üle iseseisvuspäeva paiku.

    Lähem info: Astrid Tuisk (e-mail era[ätt]folklore.ee, tel. 7377737, 5212457)

    20.02.2009


    REGILAULUKONVERENTS 2008

    Kõik regilauluhuvilised on oodatud osalema rahvusvahelisel konverentsil "Nüüd ma ütlen ümber jälle: kohanev ja kohandatav regilaul", mille korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv 27.–28. novembrini 2008. aastal Tartus.

    Nagu pealkiri ütleb, püüame seekordsel konverentsil vaadelda, kuidas kohaneb regilaul tänapäeva mõttemaailmaga ning milliseid muutusi toob see protsess kaasa regilaulu keelde, poeetikasse, meloodikasse, kõlapilti, esitamiskonteksti ja -tavadesse. Samas on teretulnud ka muud regilauluga seotud ettekanded.

    Konverentsi töökeeled on eesti ja soome (vajadusel ka inglise) keel.

    Ettekande pikkus on traditsioonilised 20 minutit (+ 10 minutit aruteluks).

    Koos teatega oma osavõtust palume 6. oktoobriks saata ka ettekande teema. Teesid (kuni 4500 tähemärki) tuleks saata hiljemalt 2. novembriks.

    Lisateave:

    Aado Lintrop

    Eesti Rahvaluule Arhiiv

    aado[ätt]folklore.ee

    11.09.2008


    Eesti Kultuurkapitali toetusel on nüüd internetis kättesaadav valik skaneeritud käsikirju.

    15.07.2008

    kulklg (4K)


    Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid on 25. juunist 3. augustini uurijatele suletud. Ilusat suvepuhkust!

    25.06.2008


    Omakeelseid ja -loomingulisi laule oodatakse võistlusele

    Uma Pido korraldajad ja Eesti Kirjandusmuuseum kuulutavad välja omakeelsete ja -loominguliste uute rahvalike laulude võistluse.

    Oodatakse uusi võrukeelseid laule, mis oleksid rahvalaulu või rahvaliku laulu eeskujul loodud: näiteks võiks laulda tänapäevasest elust vana regilaulu vormis.

    Laulu sõnad (ja viis, kui seda kirja panna osatakse) tuleb saata kirjaga Võru instituuti, Tartu 48, 65609 Võru või e-postiga kadri[ätt]lootspill.ee 21. aprilliks.

    Võistluskontsert on 25. aprillil Võru instituudis. Oleks hea, kui autor laulu ise ette kannaks, kuid võib lasta seda ka kellegil teisel teha.

    Parimad laulud saavad auhinna. Kõik, kes lauluvõistlusele oma laule saadavad, saavad tasuta Umale Pidole. Võistluse patroon ja žürii esinaine on Ingrid Rüütel.

    Võistlusele saadetud käsikirjad ja võistluskontserdi filmiülesvõte antakse üle Eesti rahvaluule arhiivile.

    Lisateavet võistluse kohta saab Kadri Laube käest tel 7828750, 5117348.

    20.03.2008


    Presidendi rahvaluulepreemiad

    PILDID

    29. veebruaril 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. 2007. aastal laekus Eesti Rahvaluule Arhiivi 21467 lehekülge käsikirjalist materjali, 230 tundi helisalvestusi, 1012 fotot, 144 videokassetti ja DVD-plaati. Väga suur hulk materjali (18101 lk) jöudis arhiivi tänu 1. märtsist 10. maini toimunud koolipärimuse kogumise võistlusele.

    2007. aasta kaastööde põhjal omistati rahvaluulepreemia:

    Jaan Malinile, tudengipärimuse ja muu kaasaegse ainese talletamise eest. Jaan Malin on arhiivi kaastööline olnud alates 1980. aastast. 2007. aastal andis ta arhiivile üle 300 lk erinevaid kaasaegse pärimuse kirjapanekuid. Valdavalt on tegu Jaani "pärusmaale kuuluva" tudengi- ja malevafolklooriga, kuid leidub ka muud mitmekesist salmikutest grafititeni.

    Anna Rinnele, endisele Võru emakeeleõpetajale, aastail 2002–2007 tehtud sisukate kaastööde eest. Anna Rinne kaastööd ei ole suured mahult (kokku 159 lk üleskirjutusi ja 41 fotot, sh 2007. a 25 lk), kuid seda kaalukamad on nad sisult. Asjatundlikult ja heas sõnastuses on kirjeldatud sünnipäeva- ja matusekombestikku, nõukogudeaegseid jõule jm, 2006. aastal saabus suurepärane kaastöö lillepärimusest, 2007. aasta töö kannab pealkirja "Isikunimed. Kas nimi rikub meest?" ning sisaldab mälestusi, uskumusi ja lugusid seoses inimeste nimedega.

    Maret Lehtole, Tallinna muhulaste folkloorirühma "Munuksed" eestvedajale, Muhu rahvalaulikute ja jutustajate salvestamise (laulud, intervjuud) ja materjali korraldamise eest. Maret Lehto on arhiivile üle andnud 7 helikassetti, lisaks teemakohaseid fotosid, üleskirjutusi, ajaleheväljalõikeid. 2002. aastal toimus Maret Lehto ja folkloristide koostöös Muhumaal sealsete rahvalaulikute kodukülades ja -taludes nende filmimine. Esile tõstmist väärib Maret Lehto poolt materjalile lisatud täpsed nimestikud ja muu andmestik.

    Tunnustati ka teisi läinud aastal arhiivile materjali kogunud inimesi. Muusikalist meeleolu lõi Tallinna muhulaste folklooriansambel "Munuksed".

    Samas esitleti kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: Mari Sarve monograafiat "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis" (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 26) ja raamatut "Mõisalegendid. Harjumaa" (koostaja Mari-Ann Remmel, välja andnud kirjastus Tänapäev).

    14.04.2008


    Presidendi rahvaluulepreemiad

    Reedel, 29. veebruaril kell 16 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, millel Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel austatakse ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2007. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastöödest teeb Astrid Tuisk. üritusel esitletakse ka kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: Mari Sarve monograafiat "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis" (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 26) ja raamatut "Mõisalegendid. Harjumaa" (koostaja Mari-Ann Remmel, kirjastus Tänapäev). Muusikalist meeleolu loob Tallinna muhulaste folklooriansambel "Munuksed".

    Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab president. Eesti Vabariigi 90. aastapäevapidustuste raames viieteistkümnendat korda kätte antav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.

    Lähem info: Ergo-Hart Västrik (ergo[ätt]folklore.ee, tel. 7377732, 55538703)

    25.02.2008


    Konverents "Noorte hääled" taas tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 23. ja 24. aprillil 2008 noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi.

    Vaata lähemalt!

    31.01.2008


    KONVERENTS "ISIK JA INSTITUTSIOON"

    27.–28. septembril 2007

    Eesti Kirjandusmuuseumis

    Konverents on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi 80. aastapäevale ja Matthias Johann Eiseni 150. sünniaastapäevale.

    PILDID

    KAVA       PLAKAT

    Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Akadeemiline Rahvaluule Selts, Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.

    Kontaktisikud: Ergo-Hart Västrik ergo[ätt]folklore.ee, tel 7377732; Rein Saukas rein[ätt]folklore.ee, tel 56925810; Tiiu Jaago tiiu.jaago[ätt]ut.ee tel 7375214.

    PS. Kui Teil peaks tekkima kavatsus ERAt õnnitleda lillede või kingitustega, palume selle asemel teha ülekanne Akadeemilise Rahvaluule Seltsi arveldusarvele 10220023690018 ühispangas märkega "M. J. Eisen". Kogunenud raha kasutatakse M. J. Eiseni rahvaluulekogu restaureerimiseks.

    kulklg (4K)

    20.09.2007


    NB! ERA on 13. juunil suletud seoses Akadeemilise Rahvaluule Seltsi seminar-õppereisiga.

    02.06.2007


    Koolipärimuse kogumisvõistlust pikendatud 10. maini!

    1. märtsist 15. aprillini 2007. aastal toimub kogu Eestit hõlmav koolipärimuse kogumise võistlus. Osalema on kutsutud 4.–12. klassi õpilased vanuserühmades 4.–5., 6.–7., 8.–9. ja 10.–12. klassini. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kuuel alateemal:

    1. Vaba aeg ja sõbrad.

    2. Naljad.

    3. Hirmud, uskumused, ennustamine.

    4. Arvuti ja televisioon.

    5. Tähtpäevad ja peod.

    6. Mängud.

    Ette on nähtud rohked auhinnad nii õpilastele kui õpetajatele!

    Vt koolipärimuse kodulehte: http://www.folklore.ee/kp/

    03.05.2007


    Noorte hääled 2007

    Noorte folkloristide ja etnoloogide konverents toimub 26. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ja 27. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja konverentsisaalis.

    KAVA ja TEESID

    18.04.2007

    Noorteadlasi toetab kulklg (4K)


    Konverents "Noorte hääled" taas tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 26. ja 27. aprillil 2007 noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi.

    Vaata lähemalt!

    19.02.2007


    2006. aasta parimate rahvaluulekogujate austamine

    Reedel, 16. veebruaril kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel austatakse ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2006. aastal arhiivile laekunud kaastöödest teeb Eda Kalmre. Piret Voolaid kuulutab välja üle-eestilise koolipärimuse kogumise võistluse 2007. aastaks. ürituse teises pooles esitletakse 2007. aasta alguses Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste seerias ilmunud Anu Korbi monograafiat "Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina" ning artiklikogumikku "Regilaul — esitus ja tõlgendus" (toimetaja Aado Lintrop). Muusikalist meeleolu loob ansambel "Krää".

    Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab president. Iseseisvuspäeva eelsel ajal neljateistkümnendat korda kätte antav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.

    Lähem info: Eda Kalmre (e-mail eda[ätt]folklore.ee, tel. 7377739, 5152145)

    13.02.2007


    Aeg ja ruum rahvaluules

    1.–2. veebruaril toimus Riidaja Torupillitalus teine folkloristide talvekonverents "Aeg ja ruum rahvaluules", mis oli pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 70. sünnipäevale. Ettekannetega astusid üles Mall Hiiemäe kolleegid ja õpilased Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu ülikoolist, Soome Kirjanduse Seltsist jm. Käsitlemist leidsid valdkonnad, mida Mall on folkloristina rohkemal määral uurinud: kalendritavand, rahvajutud- ja uskumused, looduse ja folkloori seoseid, kohapärimus ja folkloristika historiograafia. üritust toetas Eesti Kultuurkapital.

    Konverentsi kava ja teesid

    PILDID

    Lähem info:

    Eda Kalmre (eda[ätt]folklore.ee, tel. 5152145),

    Astrid Tuisk (astrid[ätt]folklore.ee, tel 5212457),

    Ergo-Hart Västrik (ergo[ätt]folklore.ee, tel. 55538703)

    30.01.2007


    Mall Hiiemäe 70

    10. jaanuaril kell 16.15 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik kõnekoosolek.

    PILDID


    Esimene ringkiri

    Konverents "Aeg ja ruum rahvaluules"

    Teine folkloristide talvekonverents kutsub teid 1.–2. veebruaril 2007 Riidajasse, Torupillitallu. Teejuhiks ja suunanäitajaks on Mall Hiiemäe, kelle 70. sünnipäevale on konverents pühendatud.

    Malle tööd ja tegemised rahvaluule alal algavad 1950. aastate lõpust, ajast, kui ta Alutaguse metsade vahel rahvajutte üles kirjutas. Eesti Rahvaluule Arhiiviga Tartus on Mall seotud olnud alates 1964. aastast ning sealsamas töötab ta vanemteadurina tänini. Mall Hiiemäe on vaieldamatult eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid, keda teatakse-tuntakse kõige enam rahvakalendri uurija ja tutvustajana. Kuid Malle uurimis- ja kogumistööd, ettekanded, monograafiad, artiklid ja loengud hõlmavad peaaegu kõiki folkloori eri valdkondi.

    Sellele konverentsile ootame ettekandeid Mallele ajas ja ruumis südamelähedastel teemadel: kalendritavand, rahvajutud ja jutustamine, rahvausund, loodusnähtuste, loomade ja taimedega seotud folkloor, kohapärimus ning folkloristika ajalugu. Kutsume üles arutlema selle üle, kuidas kajastub aja ja ruumi mõõde erinevates folkloorižanrites. Näiteks, kuidas erineb liigiti rahvajuttude aegruum? Kuidas avaldub rahvapärimuses püha aeg ning kuidas on markeeritud pühad kohad? Mil viisil vahendab folkloor inimese kokkupuuteid loodusega? Kas meid ümbritsev tegelikkus kujundab pärimust, või vastupidi pärimuse kaudu konstrueeritakse tegelikkust? Missugused ajaloolised ja geograafilised tegurid on mõjutanud siinse rahvaluuleteaduse arengut? Jne, jne.

    Lai huvide ring ning sügavad teadmised rahvaluulest on teinud Mallest naaberalade uurijate soositud konsultatsioonipartneri. Nii on folkloristide kõrval esinema oodatud ka loodus-, sotsiaal- ning teiste erialade teadlased, kes oma uurimistegevuses rahvaluulega kokku puutuvad.

    Konverentsil esitletakse Malle tähtpäevaks kolleegide ja õpilaste poolt kokku pandud pühendusteost.

    Osavõtust palume teatada 13. jaanuariks 2007. Osavõtutasu on 100 krooni (esinejatele tasuta), mille eest tagatakse majutus, toitlustus ning transport kirjandusmuuseumist Riidajale ja tagasi. Kontaktisik: Astrid Tuisk, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu, e-post: astrid[ätt]folklore.ee, tel. 7 377 737.

    Esineda soovijatel tuleb samaks ajaks esitada ka ettekande pealkiri ja teesid. Teeside pikkuseks on umbes 5000 tähemärki (koos tühikutega). Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, 10 minutit on varutud diskussiooniks. Ka tehnilistest vajadustest teatage võimaluse korral samaks ajaks.

    Konverentsi toimkond:

    Eda Kalmre

    Astrid Tuisk

    Ergo-Hart Västrik

    26.12.2006


    REGILAULU MüüDID JA IDEOLOOGIAD

    Olete oodatud osalema rahvusvahelisel konverentsil "Regilaulu müüdid ja ideoloogiad", mille korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv 22.–23. novembril 2006. aastal Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis.

    KAVA ja TEESID

    Varasemad regilaulukonverentsid

    14.11.2006


    Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Interfloraga kuulutab välja lillede kinkimise, saatmise ja kingiks saamisega seonduvate lugude kogumise Lilled minu elus.

    12.05.2006


    Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents

    Seniseid igakevadisi noorte folkloristide ja etnoloogide konverentse liites korraldavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum sel aastal 26. ja 27. aprillil esmakordselt ühise konverentsi.

    Vaata lähemalt!

    09.03.2006


    Gustav Vilbaste 120

    kava ja teesid

    PILDID

    16.–17.09.2005 korraldavad Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv Tartus ja Kuusalus G. Vilbaste 120. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi "Loodusteaduste ja looduspärimuse vahel", näituse "Gustav Vilbaste 120" ning rahvaloominguõhtu Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude esitusega.

    Konverentsi eesmärgiks on G. Vilbaste looduskultuuri tutvustamine, tema töödes väljendatud pärimusliku ja loodusteadusliku mõtte kooskõlastatavus ning samuti Vilbaste uurimuste tähendus ning kasutus tänapäeva kultuurikontekstis.

    Konverentsi esimene päev Eesti Kirjandusmuuseumi saalis keskendub Vilbaste botaanilisele, looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele; teisel päeval lahatakse Kuusalu rahvamajas Vilbaste kodukandiuurimusi, vaadeldakse tema panust eesti looduskaitse kujunemisse ning tutvustatakse Vilbastet kui rahvahariduse propageerijat. Viimaks ellu Vilbaste propageeritud teadmiste omandamist matkamise ja "huvirändamise" kaudu, toimub laupäevase konverentsipäeva järel retk Juminda poolsaarele, kus Vilbaste oma kogumis- ja uurimismatkadel viibis. Päeva lõpetab Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude kontsert-ühislaulmine Tapurla küla kiigeplatsil. Mikk Sarve juhatusel toimuva laulmisega üritatakse taaselustada G. Vilbaste poolt arhiivkogudesse ja raamatulehekülgedele talletatud rahvaloomingut.

    Sõiduks tellitud bussiga (45 kohta) Tartust Kuusalusse ja tagasi ning Juminda poolsaare ekskursioonile on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 15.09.2005.

    Täpsem info:

    Riin Magnus: 51 96 74 93 riinma[ätt]hot.ee

    Mall Hiiemäe: 7 377 733 mall[ätt]folklore.ee

    13.09.2005


    Noorte folkloristide konverents 2005

    27. ja 28. aprillil 2005. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis traditsiooniline noorte folkloristide konverents.

    Vaata lähemalt!

    03.03.2005


    Vadja päev

    Mul oli aina usku, et pääsen korra Vatja. Ja nüüd usun, et pääsen siia tagasi oma kirjapanekuid jätkama. Vadja innustab...

    Paul Ariste päevik 1942

    Neljapäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Vadja päev. Päev algab kell 11 sümpoosioniga, millel kõnelevad vadjalastest, vadja keele ja kultuuri uurimisest eesti keeleteadlased, etnoloogid ja folkloristid. Ettekanded keskenduvad suures osas vadjalaste juurde toimunud välitöödele, tähelepanuväärsetele isiksustele nii vadjalaste endi kui nende uurijate hulgas. ürituse raames avatakse näitus "Vadja portreed. Valik fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi välitöödelt 1998–2002". Päeva lõpetab vadja-teemaliste filmide programm.

    päeva kava

    Vadjalaste kui eestlaste lähimate keelesugulaste kultuuri uurimine on oluline peatükk eesti teadusloos. Tänu Paul Ariste ja tema õpilastele on suur hulk Tartu ülikooli endisi ja praegusi üliõpilasi kokku puutunud elava vadja keele ning kultuuriga, mille tulemusena on Eestis suurimad vadja keele ja folkloori kogud.

    Kuigi erialakirjanduses on juba pea sada aastat kirjutatud vadja keele ja kultuuri peatsest hääbumisest, on viimastel aastatel märgata mõningast eneseteadvuse tõusu Vaipoole külade elanike hulgas. Selle avaldumisvormidena võib tõlgendada nii vadja muuseumi asutamist kui ka Luutsa külapüha traditsiooni taaselustamist. Nii ei pruugi vadja-teemat käsitelda mitte ainult hääbumise, vaid ka edasikestmise ja elavnemise kontekstis.

    29.11.2004





    Regilaulukonverents

    Ilumäel

    26.–27. novembril 2004

    Tartus ja Värskas

    kava ja teesid

    Konverents on pühendatud Jakob Hurda "Setukeste laulude" ilmumise 100. aastapäevale.

    Korraldavad EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tü eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool

    22.11.2004





    KOGUMISVõISTLUS

    Eesti Kirjandusmuuseum ja ühendus "Eesti elulood" korraldab kogumisvõistluse teemal "Väljarändamine Venemaale ja elu uuel kodumaal" ning pöördub nende inimeste poole, kelle esivanemad lahkusid 19. sajandi teisel poolel või 20. sajandi algul Eestimaalt ning rajasid uue kodu Venemaa avarustes. Nüüd on paljud kunagiste väljarännanute järglased emamaale tagasi jõudnud. Just Teie, Venemaa eesti asundustes sündinud, saate kaasa aidata väljarännanute ajaloo ja pärimuse talletamisele ning sellega täita olulist lünka meie teadmistes.

    Oma mälestuste ja esivanemate juttude järgi võiks kirjeldada esivanemate väljarändamist, elu Venemaa eesti asunduses eri aegadel (üksikmajapidamiste ja ühismajandite perioodil, repressioonide ja sõjaajal), asunduse haridus- ja kultuurielu jm. Loomulikult võib keskenduda ka ainult ühele enam huvipakkuvale teemale.

    Vastused võib saata või tuua aadressil:

    Eesti Kirjandusmuuseum

    51003 Tartu, Vanemuise 42

    või saata e-postiga aadressil: korb[ätt]haldjas.folklore.ee

    Küsitluskava ja töö vormistamise juhendi leiab Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitluskavade leheküljelt. Teave ja soovi korral küsitluskavad ka tel 7377-739 (Anu Korb).

    Kaastööde esitamise tähtaeg on 1. november k.a. Parematele lugudele auhinnad.


    31.03.2004





    2003. aasta parimate rahvaluulekogujate austamine

    Karukell

    Võhu külakapell "Karukell": Anu Soon (vasakul) ja

    Silvi Põldme

    26. veebruaril andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Kirjandusmuuseumi saalis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemia 2003. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. 2003. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud tööde põhjal olid rahvaluule kogumispreemia laureaatideks koduperenaine Anu Soon Lääne-Virumaalt ja folklooriõpetaja Kail Sarv Tallinnast. Anu Soon on rahvaluule arhiivile kaastööd teinud 1995. aastast, 2003. aastal andis ta üle 327 lehekülge väga mitmekülgseid rahvaluule kirjapanekuid kodukohast Viru-Jaagupist ning sünnipaigast Iisakust. Anu Soon tegi üleskirjutusi oma mälestuste põhjal ning küsitles ka kodukandi rahvast. Muuhulgas on ta kirjutanud ka kaasaegsest rahvamuusika harrastusest Võhu külas ja sealse külakapelli "Karukell" asutamisest ning repertuaarist.

    Kail Sarve kaastööd "Viljandi Kultuurikolledži folkloor 2000–2003. aastal" ja "Tallinna Tehnikaülikooli folkloor 2002–2003" annavad hea ülevaate nii tänapäeva pärimusest üldisemalt (naljad, netifolkloor) kui Viljandi Kultuurikolledži õppurite vahvast rühmapärimusest kitsamalt.

    Kail Sarv

    Kail Sarv ja Enrik Visla

    Peale kahe kõrge tunnustuse saanud kaastöö pälvisid kahe viimase aasta kogumistöö ning materjali korraliku vormistamise eest tänu Tartu ülikooli õppejõud Risto Järv ning Merili Metsvahi ja üliõpilased Elo-Hanna Seljamaa, Kärg Kama, Katre Kikas, Ott Heinapuu, Karoliina Kagovere, Kristiina Ehin, Siiri Erm, Triin Ploom, Reeli Reinaus, Maili Vabrit-Pilt, Kristina Veidenbaum, ülle Niin, Katrin Ruus, Helen Kästik, Mirjam Somelar, Katrina Kink, Merit Vaks, Marion Selgall, Valdo Valper, Pille Vahtmäe ning Eda Pomozi.

    Järvamaa esindajatena tänati üritusel viibinud Vahur Salomit, Anne Viljatit ning Tiiu Saarist, kes koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga algatasid kohaliku pärimuse kogumise ning kirjastamise projekti. Eestis elavate ingeri-soomlaste pärimuse kogumise ja kogutu korraldamise eest tänati Kaja Schultzi. Aasta jooksul tehtud hea kaastöö eest tänati veel Leida Oeselga, Eduard Leppikut, Kaleph Jõulut, Valve Leisi, Selma Vasarat ning Helma Kaevalit.


    15.03.2004





    Venemaale veerenud: Siberi ja Volgamaa eestlaste päev

    Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42)

    22. novembril 2003. a. kell 12

    KAVA

    Avamine

    Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonid Siberi ja Volgamaa eestlaste juurde — Anu Korb

    Võõral maal, kaugel teel (Aado Lintropi DVD film, Kaseküla 1993)

    Kaug-Ida eestlased — Aivar Jürgenson

    Kohv, tee, suupisted

    Estono-Semenovka küla ajaloo kogumisest — Artur Kergand

    Venemaal sündinud eestlaste pärimuse kogumisest Eestimaal — Anu Korb

    Videoprogramm

    Väljapanekud ilmunud raamatutest, artiklitest, fotodest

    Trepikojas fotonäitus "Simbirski kubermangu eestlased"

    Ootame Teid koos sõprade-tuttavatega!

    10.11.2003



    Eelmise aasta parimate rahvaluulekogujate austamine

    Heinz Valk ja Arnold Rüütel

    Heinz Valk ja Arnold Rüütel

    Eesti Vabariigi 85. aastapäeva eel, 21. veebruaril 2003. aastal, andis Eesti Vabariigi president hr. Arnold Rüütel üle preemiad 2002. a parimatele rahvaluulekogujatele. Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiad said kunstnik-karikaturist Heinz Valk ja Tartu ülikooli üliõpilane Pärtel Lippus. Heinz Valk andis 2002. aasta lõpus rahvaluule arhiivile üle oma viimase neljakümne aasta jooksul Harjumaalt, Läänemaalt ning Saaremaalt kogutud 61 salmi-ning laulualbumit. Pärtel Lippus on viimastel aastatel teinud salvestusi folkloristika ajaloost, tänapäeva laulutraditsioonist, nääri- ja jõuluvana-pärimusest. Suure osa ERA-le üle antud lindistustest on Pärtel Lippus ka litereerinud.
    Pärtel Lippus

    Pärtel Lippus

    Eesti Rahvaluule Arhiiv austas sellel üritusel ka teisi 2002. aastal häid kaastöid saatnud inimesi. ERA pühendusega raamatutega märgiti ära grupp Tartu ülikooli üliõpilasi, kes kogusid (peamiselt salvestasid) ja korraldasid Merili Metsvahi juhendamisel Kanepi kihelkonna pärimust. Need olid Evelyne Lusti, Triin Tabur, Melika Kindel, Kristina Veidenbaum, Eva Torim, Ursula Zimmermann ja Moonika Siimets. Raamatuga tänati ka Ene Lukkat Viljandi Kultuurikolledžist ja Marju Kõivupuud Tallinna Pedagoogikaülikoolist, kes on innustanud oma üliõpilasi rahvaluulet koguma. Hea materjali eest nõukogudeaegsete jõulude kohta märgiti ära Maret Luhari, Urve Buschmanni, Selma Vasara, Helma Kaevali, Eduard Leppiku, Salme Aasmäe, Anna Rinne ja Kaleph Jõulu tööd. Aasta jooksul tehtud koostöö eest tänati veel Helin Iivi Poltanit, Lehte Talvet, Hillar Palametsa, Elmar Maasikut ning Hendrik Relvet.

    03.03.2003



    23. ja 24. aprillil 2003. aastal

    toimub Tartus, Kirjandusmuuseumi saalis

    järjekordne noorte folkloristide konverents.

    Kutsume ettekannetega osalema kõiki noori (kuni 30-aastaseid) uurijaid, kelle uurimisteemaks on folkloor kõige laiemas tähenduses (muid temaatilisi piiranguid pole). Ettekande kestuseks on 20 minutit. Võimalus teha stendiettekanne.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 5. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (teema) ja andmeid iseenda kohta (nimi, asutus ja amet, meiliaadress, telefon); 2. aprilliks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja lühikesed teesid (kuni pool lehekülge elektroonilisel kujul, vajadusel ka väljatrükk), samuti ettekandeks vajaliku aparatuuri nimekiri. Võimaluse korral palume grafoprojektori asemel kaaluda arvuti ja videoprojektori kasutamist.

    Vt viimaste konverentside ettekannete publikatsioone ja teese.

    Aado Lintrop

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Vanemuise 42, pk 368, Tartu 50002

    tel: (07)420406; fax: (07)420426; e-post: aado[ätt]haldjas.folklore.ee

    14.01.2003


    ERlA.jpg (4K)

    Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus:

    Folklooriarhiivi tähendus minevikule, kaasajale, tulevikule

    Sümpoosion tähistamaks Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäeva

    Tartus, 24. septembril 2002

    vaata kava

    Tänavu möödub 75 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) asutamisest. Kuigi arhiiv avas uurijatele uksed 1927. aasta septembri alguses, loetakse ERA ametlikuks asutamiskuupäevaks 24. septembrit, mil toimus esimene ERA kolleegiumi koosolek. Arhiivi asutaja ja esimese juhataja Oskar Looritsa eestvõttel kujunes ERA-st peagi folkloori keskarhiiv Eestis, kuhu koondati kõik seni eraldi asunud suuremad rahvaluulekogud. Asutamisele järgnes rahvaluulekogude frontaalne indekseerimine, kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine. Suurt tähelepanu pöörati edasisele kogumistööle, alus pandi ulatuslikule uurimis- ja publitseerimistegevusele — töösuunad ja -põhimõtted, mis on poliitilistest muutustest sõltumata püsinud tänase päevani. ERA kuulus loomisel sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. a. muudeti Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks. Oma algse õigusjärgse nime sai ERA tagasi 1995. aastal ning tegutseb tänaseni riikliku teadus- ja arendusasutuse Eesti Kirjandusmuuseum osana.

    Eesti Rahvaluule Arhiiv tähistab 75. aasta möödumist arhiivi asutamisest sümpoosioniga, kuhu on oodatud teadlased asutustest ja organisatsioonidest, millel on olnud arhiiviga aegade jooksul tihedamad sidemed. Kavas on kuni 45 minutised erialased ettekanded (koos diskussiooniga) teemadel, mis haakuvad pärimusarhiivi kui institutsiooni ja tema kogude ajalooga, põhinevad arhiivimaterjalist välja kasvanud uurimisprojektidel või tegelevad laiemalt alalhoidlikkuse ja uuenduslikkuse (konservatiivsuse ja innovatsiooni) küsimustega folkloristika ja muude rahvateaduste raames.

    Sümpoosionipäeva raames toimub uute väljaannete esitlus, korraldatakse näitus ning mälestatakse endisi ERA-lasi. Sümpoosionile järgneb kontsert ja pidulik koosviibimine.

    Lähem info:

    Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Eesti Kirjandusmuuseum

    Vanemuise 42

    Tartu 51003

    tel (07) 420 406

    faks 07 420 426

    e-post: era[ätt]haldjas.folklore.ee

    28.08.2002


    Lemmeleht. Pro Folkloristica IX

    Noorteadlaste 2001. a ettekannete põhjal kirjutatud artiklid on nüüd saadaval ka e-versioonina.

    02.08.2002


    NOORTE FOLKLORISTIDE KONVERENTS

    23.-24. aprillil 2002

    Tartus, Kirjandusmuuseumi saalis

    Kava ja teesid

    Täpsem info: Janika Oras

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Vanemuise 42, pk 368, Tartu 50002

    tel: 420406; fax: 420426; e-post: janika[ätt]haldjas.folklore.ee

    15.04.2002


    Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia kätteandmine ning võistluse "Eluring" lõpetamine toimub 22. veebruaril kl 13 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

    14.02.2002


    Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv kuulutab välja tänapäeva folkloori kogumise aktsiooni koondnimetusega "Eluring"

    Kuni 1. veebruarini 2002 oodatakse Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöid tähtpäevadest  ja tavadest, mis on seotud kaasaja inimese eluringiga sünnist surmani.

    Kutsume üles kõiki soovijaid omaenda isiklike kogemuste põhjal kirjeldama kaasaegseid või lähimineviku sünnikombeid ja sünnipäevatraditsioone, katsikulkäimise ja ristimisega seotud tavasid; leeri ja laulatuse ning pulmade ja matustega seotud kombeid. Peale selle on arhiiv huvitatud küla- ja suguvõsa-kokkutulekutest ning kaasaja töökollektiivide ja huviklubide pärimusest.

    Iga eelpoolmainitud teema kohta on olemas küsitluslehed, mis saadetakse soovijatele posti või e-maili teel. Küsitluslehed ja täpsem info võistluse kohta on üleval ka Internetis aadressil http://haldjas.folklore.ee/rl/era/kysitlus

    Kogumisvõistluse tulemused tehakse teatavaks 22. veebruaril 2002. aastal. Parimatele vastajatele antakse välja rahalised preemiad. Teistele tublimatele on auhinnaks raamatud ja muud üllatused.

    Kogumisaktsiooni läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

    Kaastööd palume saata:

      Eesti Rahvaluule Arhiiv

      Eesti Kirjandusmuuseum

      Vanemuise 42

      Tartu 51003

      e-post: era[ätt]haldjas.folklore.ee

      tel: (07) 420 406

      faks: (07) 420 426


    üles

    ERA

    HALDJAS

    KIRMUS