Eesti Rahvaluule Arhiivi uudised ja kroonika

Hüpiknäitus „Hülged ja lood“

Rahvusvahelist hülgepäeva on hakatud tähistama 22. märtsil ja sellega juhitakse tähelepanu hüljeste kaitsele ja hoidmisele. Hüljeste elu on üha raskem, sest reostus, müra, muutuv kliima ja intensiivne inimtegevus rannikutel tähendab neile üha vähem toitu, rahu ja ruumi. Varakevad on hüljestele – Eesti vetes elavad viigerhüljes (Pusa hispida) ja hallhüljes (Halichoerus grypus) – oluline aeg, pojad sünnivad ja kasvavad iseseisvaks laidudel või jääl. Kliima soojenemine ja jää ning lumikatte vähenemine mõjutab eeskätt Liivi lahes elutsevat viigerhüljest, kes on arktiline liik ja vajab lund poegimiseks. Hallhülge, kelle suurim levila on Lääne-Saaremaal, loib käib viimasel ajal üha paremini, tema poegib ka laidudel ega vaja selleks jääd.
Hüpiknäitusele on pandud välja hülged ja nende juurde lood Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest – vanemat arhiivipärimust, kohapärimuse välitöödel talletatut ja äsjalõppenud, arhiivi 2023. aasta kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ võistlusele saadetud lugusid.
Hüljestel on oluline koht eri piirkondade rahvaste folklooris, näiteks Atlandi ookeani äärsetel rahvastel. Iirlastelt ja Ðotlastelt tuleb jällegi selkie-uskumus – selle uskumuse järgi on hülgeid, kes saavad inimese kuju võtta ja inimeste hulka elama asuda, ning vastupidi. Hülged on liminaalsed olendid, elutsevad nii maa peal kui vees, samuti on neil meiega palju sarnasusi. Eesti varasemas pärimuses on samuti mitmeid sageli üleloomulikke lugusid pooleldi inimese ja pooleldi kala moodi olevusest, samuti ka vaarao inimeste motiiv, mille järgi on hülged Punasesse mere jäänud vaarao sõjavägi. Hüljestest on kõnelenud palju ka kütid ning kalamehed.
Hüljeste ja inimeste kokkupuude tekitab lugusid ja emotsioone ka täna, neid märgatakse nii randades, merel kui loomaaedades. Vahest on hüljeste ja inimeste maailmade haakumine võimalik läbi esemete, nagu mõnedki lood siin näitusel räägivad – näiteks hülgekujuliste mänguasjade, hülgenaha või foto kaudu. Kirjandusmuuseumi nooremteadur Lona Päll on näitusele välja pannud hülgeid, mida on talle lapsest peale kingitud, reisidelt ostetud või jõudnud tema juurde eri teid pidi. Näitusel on hülgeid nii Eestist kui Ðotimaalt ja Ameerika Ühendriikidest, on 1990 aastatel kohalikku külapoodi „Mereloomade“ kollektsioonis müüki tulnud hüljes, Vilsandi puutöömeistri tehtud hülged ja moodsad roosad hülged, kel on isegi oma reisipäevik Instagramis (@semioticseal). Näitusel on ka kohapärimuse välitöödelt kingitusena saadud hülged, kolleegide kingitud hülgeid ja morsk ning sõprade ja kolleegide joonistatud ning kingitud kaardid. Semioticseal saab Instagrami reisipäevikut täiendada peamiselt Lonaga konverentsidel kaasas käies. Nii on kohapärimuse töö, teadustöö ja hülged sageli põimunud.

Näituse sättisid üles ning lood valisid välja Mathilda Matjus ja Lona Päll.
Saatke meile ka enda hülgelugusid või mõtteid seoses näitusega aadressile era@folklore.ee

22.03.2024

President Alar Karis andis üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad

President Alar Karis andis üle taasiseseisvunud Eestis 30. korda presidendi rahvaluulepreemiad. Tänavused laureaadid on Maila Jürgenson, Liisa Nurme, Anu Soon ja Sirje Võsa.
Maila Jürgenson pälvis preemia järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 2009–2022 ning 2023. aasta silmapaistvate tööde eest kogumisvõistlustel „Kohtumised metsloomadega“ ja „Minu saunalugu“, Liisa Nurme kaastööde eest aastail 2021–2022 ning parima tudengitöö ja arhiivi kaastööliste ringi laiendamise eest 2023. aasta kogumisvõistlusel „Kohtumised metsloomadega“, Anu Soon järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 1995–2022 ning silmapaistva võistlustöö eest kogumisvõistlusel „Kohtumised metsloomadega“, Sirje Võsa märkimisväärse panuse eest Virumaa pärimuse talletamisel 2017–2022 ning 2023. aasta kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ võidutöö eest.

29.02.2024

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev 2024

29. veebruaril algusega kell 11.30 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev.
Kell 15.00 algaval aktusel annab president Alar Karis üle Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad ja kuulutab välja kogumisvõistluse „Vanavanema hääl“, mis toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu 2024 laulu- ja tantsupeo koostöös. Samuti algab kogumisvõistlus „Kunsti puudutus“ ning koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga toimuv käopärimuse kogumine.
Kaastööliste päeval esitletakse EKM Teaduskirjastuse värskeid väljaandeid: ilmunud on Rudolf Põldmäe „Rahvaluulekoguja reisuraamat“, Mall Hiiemäe „Väike ilmaraamat rahvapärimusest“ ning neljas uustrükk menukast raamatust „Väike linnuraamat rahvapärimusest“. Päeva lõpetab tänukontsert kaastöölistele, kus esinevad Eva Väljaots ja Robbie Sherratt.
2023. aastal suurenes Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjakogu ligi 15000 lehekülje võrra, lisandus üle 8000 foto ning 150 auvise. Kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ käigus kogunes 170 kaastööd väga mitmekülgset materjali – loodusvaatlusi, videoid ja pilte loomadest. Võistlustöödest leiab rohkelt süþeega lugusid, mis on sageli väga kaasahaaravalt ning nauditavalt kirja pandud. Kaastöödes kajastus inimese suhe looduse ja loomadega ning olulise teemana ka nende kaitse ning heaolu. Kirjutasid nii inimesed, kes igapäevaselt puutuvad oma töö või hobide tõttu loomadega kokku, kui ka algkooliõpilased, kes on loomi näinud vaid autoaknast. Noorte töödes oli olulisel kohal vanavanemate õpetus ning põlvkondade-vaheline side. Võistlusele „Minu saunalugu“ laekus kokku ligi poolesajalt kirjutajalt nii lühemaid ühe loo kirjapanekuid kui pikemaid, mitmest loost koosnevaid saunakogemuste kirjeldusi, tähelepanekuid ihuharimisest ja hügieenist, pingetest, lõõgastumisest ja energiakogumisest kodusaunas ning kogukondlikus ringis, kirjeldusi oma saunaehitusest jpm.
Kaastööliste päeva korraldamist ja kirjutajate auhinnafondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ornitoloogiaühing, Jahitarvikute pood Trapper, mesinik Jaak Volmer, Huum OÜ ja kirjastus Populus alba, kirjastus Hea lugu ning OÜ Alexandra Film / Savvusanna sõsarad.
Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele.
Preemia taastati 1993. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi algatusel ja presidendi kultuurirahastu toel. Rahalise autasu üldsuuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.

28.02.2024

Kroonika 2023


14. jaanuaril käisid Taive Särg ja Mathilda Matjus Kogo Galeriis kunstnik Laura Põllu korraldatud vabakudumise töötuba saatmas laulude ja muinasjuttudega.
26. jaanuaril pidas Jüri Metssalu Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjektid kohalike kaitsealade loomisel: Härgla ja Hagudi”, vaadeldes mõiste “ajaloolis-kultuuriline väärtus” tähendusi ja suhet kohapärimuse mõistega, tutvustades Rapla Vallavalitsuse tellimusel Härgla lubjakivimaardla alal ja ümbruses 2022. aastal läbi viidud uuringu tulemusi ja uut Hagudi uuringuala.
Ettekande järel esitleti raamatu “Pühad allikad” (Paar sammukest, XXVII) trükiversiooni (koostanud Risto Järv, toimetanud Inge Annom, Risto Järv, Kadi Sarv, kaane kujundanud Pille Niin, EKM Teaduskirjastus 2022). Liina Saarlo ja Kristi Salve esitlesid videoloenguid “Laiuse lugusid” I ja II osa, loengud on vaadatavad rahvaluulearhiivi YouTube’i-kanalil. Loengud filmis ja monteeris Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm.
31. jaanuarist 2. veebruarini toimus ERA projektiseminar-kirjutamislaager Põlvamaal Hino järve ääres, Kevvai turismitalus. Hubases õhkkonnas pandi paika regilauluuurimisprojekti aasta tegevuskava, viimistleti novellmuinasjuttude akadeemilist väljaannet ning paaritöösessioonides töötati uute või pooleliolevate artiklite ja ettekannetega.
4. veebruaril viis Janika Oras koos Minni Orasega läbi regilaulutoa Eesti Rahva Muuseumis.
8. veebruaril toimunud Seto leelokoolis Värska Talumuuseumis õpetasid leelot Andreas Kalkun ja Janika Oras.
8. veebruaril pidas Risto Järv Põlva Keskraamatukogus loengu “Vaeslaps saunas: saunast rahvapärimuses ja muinasjuttudes”.
15.–16. veebruaril toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse lõppkonverentsil “Dialoogid Eestiga – Uus algus” esinesid ERAst Ave Gorðiè (“Kogujate korjamine – rahvaluulearhiivi kaastöölised kontekstis”), Andreas Kalkun (“Sakste pahe? Linnanõunik Georg von Rehekampffi juhtum”) ning Mari Sarv (“Stereotüüpsed üksused regilaulus: arvutuslik vaade”). Ühisettekande pidas Mari Sarv Kadri Videri, Marin Laagi, (EKLA) ja Neeme Kahuskiga (EKRK) (“Korpuslingvistika ja kultuuriloolised kirjavahetused: korpuse loomise probleeme”). Anu Korb oli diskussant migratsiooni- ja diasporaa-uuringute töörühma ettekannete paneelis.
18. veebruaril tutvustas Janika Oras koos ansambliga Väike Hellero regilaulu varasemat ajalugu Tartu Muinaskeskuse kontserdil “Muusikaline teekond muinasajast keskajani”.
20. veebruaril pidas Janika Oras EKM saalis loengu regilauludest TÜ välistudengite eesti kultuuri kursusele.
21. veebruaril andis president Alar Karis Viimsi Artiumis toimunud “Eesti tänab” üritusel Janika Orasele üle Valgetähe V klassi teenetemärgi aastatepikkuse pühendunud rahvaluuleuurimise ning rahvamuusika edendamise ja populariseerimise eest.
22. veebruaril käisid Natali Ponetajev, Mathilda Matjus ja Getter Lauk esinemas Tartu Katoliku Hariduskeskuse lasteaia Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel ning viisid läbi pärimust tutvustava tunni põhikoolis.
22. veebruaril pidas Risto Järv Viljandi Linnaraamatukogus loengu “Kuidas püüda lugu?”.
Märtsi alguseks jõudsid infosüsteemi Kivike kultuuripärandi teise digiteerimisprojekti “Vaba rahvas vabal maal (1920–1940)” käigus aastail 2021–2022 digitud Eesti Rahvaluule Arhiivi säilikud Eesti Vabariigi aegsetest ja vanematest rahvaluulekogudest: kokku 1620 säilikut (110 448 kaadrit).
2. ja 3. märtsil toimus Jõgevamaal Kuremaa lossis XVII folkloristide talvekonverents “Mängulisus ja mängimine folklooris” 14 ettekandega. Konverentsil arutleti mängulisuse üle laiemalt: kõneldi mänguasjadest, mängimisest ja mängudest mitme nurga alt, nii virtuaalses kui päris-maailmas, nii eesti, komi, baltisaksa, ainu kui Mesoameerika rahvaste traditsioonis. Konverentsi peakorraldajateks olid Ave Gorðiè ja Astrid Tuisk, ERA töötajatest esinesid ettekandega Helina Harend ja Astrid Tuisk (“Trihvaa, tukikas või uka-uka? Jooksumängud muutumises”).
7. märtsil toimus Tartu Ülikooli teaduskooli rahvaluuleolümpiaad üldhariduskoolidele. Andreas Kalkun osales olümpiaadi þürii töös ja viis läbi ERA ekskursiooni.
8.–10. märtsini toimus läänemeresoome regilaulu-uurimisprojekti FILTER tööseminar Kullamaal Maidla küla Viduva turismitalus. Digihumanitaaria-alast koostööprojekti rahastab Soome Akadeemia ning ERAst osalevad selles Mari Sarv ja Liina Saarlo. Seminaril keskenduti sarnaste värsside ja laulumotiivide automaatse tuvastamise metoodika küsimustele.
14. märtsil esines Eesti Kirjandusmuuseumi emakeelepäeva üritusel ERA külalisteadur Olha Petrovõtð ettekandega “Lesja Ukrajinka: A Wonder Woman of Ukrainian Literature”. Üritusel musitseerisid Inna Lisnjak ja Helen Kõmmus.
16. märtsil pidas Mari-Ann Remmel Rae Valla 15. ajalookonverentsil Rae Kultuurikeskuses ettekande: “Rahvaluulekoguja “Reisuraamat”. Rudolf Põldmäe välitööpäevikud kui isikupärane ajastudokument”.
25. märtsil pidas Risto Järv jutuvestjate võrgustiku kokkusaamisel Tartus tutvustava loengu “Kust leida uusi jutte ja inspiratsiooni jutuvestmiseks – andmebaasid, arhiivid, kogumikud”.
26. märtsil viis Janika Oras Eesti pärimusmuusikaõpetajate erialapäevadel Kihnus läbi arutelu regilaulu eluvõimalustest tänapäeval.
29. märtsil pidas Andreas Kalkun TÜ ajalooringis ettekande kvääriajaloo ja folkloristika teemadel.
30. märtsil esines Andreas Kalkun Eesti Rahva Muuseumi aastakonverentsil “Õige keha, vale keha?” ettekandega “Valitseja keha. Talupoja vaade”.
30. märtsil pidas Mari-Ann Remmel Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul ettekande “Rännakud Rudolf Põldmäega – sissevaade tema välitööpäevikutesse 1929–1958”.
1. aprillil viis Janika Oras läbi regilaulukoolituse Eesti Folkloorinõukogu korraldatud Pärimusinkubaatoris Tallinnas.
1. aprillil osales Andreas Kalkun Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Jaanus Samma koostatud näituse “Vaikelud rahvuslikel motiividel” kataloogi esitlusel vestlusringis koos Jaanus Samma, Uku Lemberi, Kai Lobjakase ja Krista Kodresega.
2. aprillil viis Andreas Kalkun läbi tuuri näitusel.
5. aprillil pidas Risto Järv Viru Instituudi keelepäeval Jõhvi Mihkli kiriku pastoraadis ettekande “Viru keele ja meele leidmine rahvaluulearhiivi kogudes” ning Ave Gorðiè ettekande “Ise täis õnne ja rõõmu. Mary Kaasiku ja Gustav Kallasto töö Viru rahvaluulekogujatena”.
10. aprilli seminaril esines Inna Lisnjak folkloristika seminaril ettekandega ukraina rahvapillidest kobza ja banduura ning pillimängupraktikatest.
11.–13. aprillini tegi Jüri Metssalu koos arheoloog Andres Tvauriga Rapla Vallavalitsuse tellimusel välitöid Hagudi raba piirkonna kultuuripärandi kaardistamiseks.
15. aprillil pidasid Janika Oras ja Taive Särg Eesti Muusikateaduse Seltsi Rudolf Tobiase juubelile pühendatud Tartu päeval ettekande ““Eesti kunst on spekulatsioon, mis 100% dividendisid annab!” Rudolf Tobiase üleskutsed rahvaviiside kogumiseks”.
15. aprillil viis Janika Oras läbi ukraina kevadelaulude õpitoa Tartu ukraina vabatahtlike korraldatud kevadlaadal Pasha 2023 Annelinnas.
18. aprillil osales Anu Korb Tallinna Ülikooli raamatukogus toimunud Välis-Eesti Ühingu 95. aastapäeva konverentsil diskussioonil “Mis on Eesti eesmärk”.
19. ja 20. aprillil osalesid Mari Sarv ja Liina Saarlo Helsingi Ülikooli ja Soome Kirjanduse Seltsi ühise FILTER-projekti töörühma seminaril Soomes Vihtis.
21. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis president Alar Karis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad. Pille Kippar pälvis preemia rahvaluule-ainese kogumise eest kõrgkoolides aastatel 1973–2004 ning koori “Lubinokad” liikmete suurepärase kaastöö organiseerimise eest 2022. aasta kogumisvõistlusel “Muusika minu elus”. Anne Kurepalu sai preemia Lahemaa elu ning pärimuse järjekindla jäädvustamise eest aastail 1972–2022 ning väljapaistvate kaastööde eest aastatel 2013–2022. Henno Sepp sai preemia silmapaistva töö eest kogumisvõistlusel “Muusika minu elus”, Heinz Valk oma kaastööde eest Eesti Rahvaluule Arhiivile aastail 2006–2015 ning särava töö eest 2022. aasta kogumisvõistlusel “Muusika minu elus”. Aktusel kõnelesid president Alar Karis, Piret Voolaid, Astrid Tuisk ja Risto Järv, kogumisvõistluse “Muusika minu elus” kokkuvõtteid tegid ja kaastöödest lugesid tekste Taive Särg, Ave Gorðiè, Marju Raju, Janika Oras ning Natali Ponetajev, oma kogumistööst rääkisid rahvaluulepreemia laureaadid Pille Kippar, Anne Kurepalu, Henno Sepp ning Heinz Valk. Uusi kogumisvõistlusi “Kohtumised metsloomadega” ja “Minu saunalugu” tutvustas Mathilda Matjus. Kaastööliste päeval esinesid muusikud Katariina Tirmaste ja Thea Kristal, ühislaulu saaliga võttis eest Valter Parve. Tänukontserdi kaastöölistele andis jazz-keelpillikvartett Lõõm.
21. aprillil toimunud seminaril “Naine ersa ja mokða kultuuris” esinesid ettekannetega Janika Oras ja Andreas Kalkun.
22. aprillil andis Janika Oras edasi rahvaluule arhiivi õnnitlused leelokoori Sõsarõ 50. juubelil Tallinnas ja salvestas ürituse ametlikku osa.
26. aprillil ilmus ERR teadusuudiste portaalis Novaator intervjuu Lona Pälli, Tõnno Jonuksi (EKM FO) ja Ulrike Plathiga (TLÜ) keskkonnaliikumistest ja keskkonnakonfliktidest Eestis.
27. aprillil avati Tampere Vapriikki muuseumikeskuses Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäitus “Olipa kerran, tarina satujen synnystä”. Näitused kuraatoriteks olid Katrin Sipelgas ja Jaak Kilmi, konsultandid-folkloristid Hanna Samola (Tampere Ülikool) ja Risto Järv. Vapriikki ja ERMi koostöös valminud näitus toetub 2020. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusele “Elas kord...” ning on kohandatud Soome oludele.
30. aprillil juhendas Janika Oras Lummo Kati leelokoori pulmalaulude õpituba Tartus.
4.–6. maini osales Andreas Kalkun ettekandega “Soodoma varemeil. Kunstid Eric Stenbocki loomingus” Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia konverentsil “Dekadents Eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus”.
5. mail pidas Mairi Kaasik Haapsalus Lääne Maakonna Keskraamatukogu VIII muinasjutukonverentsil “Muinasjutuvägi: Lood lükkavad liikuma” ettekande “Jooksujalu läbi eesti muinasjuttude”.
6. mail filmis Janika Oras jüripäeva ja Värska naase’ leelokoori juubeli tähistamist Värskas.
9.–11. maini osales Olha Petrovych Madridis tekstide arvutusliku analüüsi koolitusel, mida korraldas CLS INFRA ehk Kirjanduse arvutuslike uuringute taristu (Computational Literary Studies Infrastructure).
10. mail määrati Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondi Kristjan Toropi 2023. aasta kogumisstipendiumi toimkonna (Olga Ivaðkevitð, Risto Järv, Janika Oras, Jaanus Randma, Madli Teller) koosolekul stipendium Olev Jaksile pikaajalise ja süstemaatilise eesti lõõtsamuusika traditsiooni jäädvustamise ning populariseerimise eest.
11. ja 12. mail toimus Tartu Ülikoolis noorte kultuuriuurijate konverents “Noorte hääled”. ERA töötajatest esinesid Natali Ponetajev ettekandega “Vigala ja Kirbla kihelkonna lõõtspillimuusika 20. sajandil Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal” ning Getter Lauk ettekandega “Soostereotüübid Eesti lavarahvatantsud”, Mathilda Matjus tutvustas ERA selleaastaseid kogumisvõistlusi. Konverentsi korraldajateks ERA poolt olid Mihkel Braun, Mathilda Matjus ja Natali Ponetajev.
13. mail esitas Janika Oras koos Leanne Barbo, Minni Orase ja Marion Selgalliga loodusega seotud ja Lasnamäega kohandatud regilaule Biotoopia ’23 kunstiprogrammi raames korraldatud “Maa-aluste võrgustike” loomingulisel teekonnal Loopealse tühermaal.
13. mail pidas Mari-Ann Remmel Raasiku valla Aruküla kandi kohapärimust käsitleva ettekande Aruküla rahvamajas ajaloohommikul “Kohapärimus meis endis”.
17. mail esines Janika Oras Helsingis toimunud rahvusvahelisel itkutraditsiooni teemalisel konverentsil “Kadunud või elavad itkud” ettekandega “Sama värsimõõt, erinev esitusrütm – seto itkude ja tüüpiliste esitussituatsioonide suhted”. Konverentsi avapäeval,
15. mail, viis ta koos Lummo Kati leelokoori lauljatega läbi õpitoa Helsingi Kunstide Ülikoolis ja laulis koos leelokooriga õhtusel itkukontserdil.
18. mail esines Helen Kõmmus jutuvestmisfestivalil Ööbikuööd Kärdlas rahvalike laulude teemaliste lugude, laulude ja rahvalike pillilugudega.
19. mail tutvustas Janika Oras kirjandusmuuseumis eesti ja ukraina rahvalaule ja laulumänge Tartu Aleksander Puðkini kooli lastekoori lauljatele.
20. mail toimunud muuseumiöö “Öös on liikumist” kirjandusmuuseumi ürituse raames olid tegevuses mitmed ERA inimesed. Getter Lauk, Mathilda Matjus ja Natali Ponetajev kutsusid kõiki pärimuslike mängude ja laulude õpituppa, Mathilda Matjus juhatas Lilla Daami ringkäiku, Enn Kalev Tarto tutvustas näitust “Mängud ja mängimine ERA fotodel” ning Kadri Tamm ja Astrid Tuisk jagasid külastajatele selgitusi kirjandusmuuseumi kohta.
24. ja 25. mail pidas Mari Sarv loengu regilaulude arvutianalüüsist Eesti Kirjandusmuuseumit külastanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilastele.
25. mail pidas Mari Sarv Akadeemilises Rahvaluule Seltsis ettekande “Folkloorse varieeruvuse jälil: arvutuslikke vaateid”. Samal seltsi koosolekul kuulutati välja Eesti folkloristika aastapreemia, mille üheks nominendiks oli rahvaluulearhiivi vanemteadur Liina Saarlo. 2023. aasta preemia pälvis Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova.
29.–31. maini pidasid Taive Särg ja Ave Gorðiè Iirimaal Dublini Ülikoolis (University College Dublin) Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (ICA) Ülikoolide ja Uurimisasutuste Arhiivide Sektsiooni (SUV – Section of University and Research Institution Archives) korraldatud konverentsil “Püsime liikumises: juurdepääs arhiividele – traditsioon ja muutused” (“Turning the wheel: access to archives – tradition and variation”) ettekande “Digiteerimine, levitamine, tõlkimine: folklooriarhiivide panus ökoloogilise teadlikkuse tõstmiseks” (“Digitalisation, dissemination, translation: the folklore archives’ contribution to ecological awareness”).
29. maist 2. juunini toimus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis Rahvalaulukomisjoni (Kommission für Volksdichtung) 51. konverents lauluþanride sotsiaalsetest ja kultuurilistest kontekstidest. Eesti Rahvaluule Arhiivist esinesid konverentsil Janika Oras ettekandega ajalooliste lauluþanride positsioonist ja tähendusest kaasaegsetes seto regilaulupraktikates (“Seto runosong tradition in the 21st century: The position and meaning of historical song genres in contemporary singing”), Liina Saarlo ettekandega 20. sajandi laulikute laulurepertuaari mitmekesisusest (“Those miserable, despised love songs. About the actual repertoire of 20th century singers”), Inna Lisniak ettekandega ukraina ballaadiþanri arengutest (“The Ballad in Ukrainian Vocal Music: From Folklore to Modern”) ning Olha Petrovych ja Mari Sarv ühisettekandega Ukraina Podillia piirkonna ballaadide meelestatusest sõnastatistika alusel (“The Ballad as an Epic of Unfortunate Human Destiny: A Case Study of Folksongs of the Podillia Region of Ukraine”).
30. mail jõudis kuulajateni projekti “Regilaulu podcast” ehk maakeelse nimega taskuhäälingu neljas hooaeg, mille konsultandiks on Janika Oras.
2.–4. juunini tegid rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kontsertidel Tallinnas välitöid Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajad Olga Ivaðkevitð ja Helen Kõmmus.
3. juunil vedas Janika Oras eest regilaulutuba Tornide väljakul.
3. juunil kuulutati Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja 31. Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse võitjad. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi auhinna pälvisid Marta Roosme (Türi Põhikool) ning Danna Toht (Peetri Lasteaed-Põhikool), þüriiliikme Risto Järve auhinna Getlin Veber (Tallinna 21. Kool).
6. juunil Baltic Pride kultuurifestivali avamisel Tallinnas Fotografiskas andis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo üle vikerkaarekangelaste tunnustusmärgid. Andreas Kalkun pälvis tunnustusmärgi akadeemilise ja teadustegevuse eest.
7.–10. juunini Tðehhis Brnos Masaryki ülikoolis toimunud Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folklooriühingu 16. kongressil (SIEF 2023) esinesid ERAst Ave Gorðiè ettekandega Eesti Rahvaluule Arhiivi toimimisest 1980. aastatel ja 1990. aastate algupoolel (“Encountering change, carving out certainty – a folklore archive in the wind of change from the 1980es to the 1990es”), Risto Järv ja Astrid Tuisk ettekandega ukraina sõjaga seotud meemide kogumisest (“Collecting Ukrainian Memes: Opportunities and Challenges”), Liina Saarlo ettekandega vastuolulistest kirjapanekutest rahvaluulearhiivi kogudes (“Conflicting representations of communities and individuals in digitized collections of Estonian Folklore Archives”) ja Mari Sarv ettekandega avalikkuse toetusest rahvaluulearhiivile 2020. aasta rahastuskriisis (“Power of the Public Voice: the ‘Song Festival’ of the Estonian Folklore Archives in 2020”).
10. juunil toimus Saksamaal Bucholzi linna lähedal Baltimaade jaanipidu, kus Getter Lauk, Natali Ponetajev ja Mathilda Matjus tutvustasid Eesti kombeid, traditsioone, tantse, muusikat ja käsitööd.
12. juunil käisid Getter Lauk, Natali Ponetajev ja Mathilda Matjus Berliini Riigiraamatukogus, kus tutvuti Johann Gottfried von Herderi kogus olevate ühtede vanimate säilinud eesti regilaulu tekstidega.
12.–14. juunini pidasid Ungaris, Budapestis poeetiliste tekstide statistilisele ja arvutuslikule analüüsile pühendatud konverentsiseeria “Plotting Poetry” kuuendal konverentsil “The Plot. Storytelling in Verse” Inna Lisniak ja Olha Petrovych ühisettekande riimide ja rütmiliste komponentide suhetest, tuginedes Ukraina Podillia piirkonna ballaadide muusika- ja tekstikorpusele. Mari Sarve ja Kaarel Veskise ühisettekanne analüüsis erinevaid võimalusi sünonüümide automaatseks tuvastamiseks eesti regilaulude korpuses.
15. juunil pidas Risto Järv Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas aiaseminaril “Enam kui inim. Kirjandus ja kunst mitmeliigilises maailmas” ettekande “Naabrist parem. Meie muinasjutusiil”.
17. juunil tegi Jüri Metssalu välitöid Nedrema puisniidu kultuuripärandi kaardistamiseks.
17. juunil pidas Helen Kõmmus Sõru muuseumis Hiiumaal Torupilli Jussi fotonäituse avamisel ettekande “Torupillikuninga Juhan Maakeri elust ja pillimängust” ja mängis torupillil Torupilli Jussi pillilugusid.
23. juunil pidasid Natalia Abrosimova ja Taive Särg Saranskis Mordva Vabariigi valitsuse juures asuvas Humanitaarteaduste Instituudis (Научно-исследовательский институт гуманитарных наук при Правительстве Республики Мордовия) konverentsil “Folkloorimaastik täna: kultuuritraditsioonide representatsioonid, muutused, suundumused” (“Фольклорный ландшафт сегодня: Репрезентации культурных традиций, трансформации, перспективы”) hübriidettekande “Vladimir Romaðkini muusikaline pärand Eestis” (“Музыкальное наследие В. И. Ромашкина в Эстонии”).
28. juunil pidas Mari-Ann Remmel Värskas BaltHerNeti suvekoolis “Väliseesti kultuuripärand võõrsil. XI. Minu eesti juured” ettekande “Kohapärimusest ja identiteedist”.
29. juunil pidas Andreas Kalkun ettekande Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis toimunud arhiiviallikate ja pärimusloome valikulisust käsitlenud kollokviumil “Silenced Sources, Heritage, and the Oral-Literary Continuum – Rewriting the Margins of the National” ettekande Jakob Hurda ja Kaarle Krohni tegevusest seto laulude toimetamisel (“Tangled Lianas and Simple Wildflowers: Jakob Hurt and Kaarle Krohn Editing Seto Songs”).
1. juulil viis Janika Oras koos Urmas Kallaga Metsalaulupeo eel Karjasoo Metsaõue talus Viljandimaal läbi õpitoa regilaulude tõlkimisest ja tähendustest.
4. juulil intervjueeris Janika Oras Karksi-Nuia Kultuurikeskuses kauaaegseid kohalikke rahvatantsijaid eesotsas Lille Arrastega 1960. aasta rahvakunstiõhtu ning kohaliku nõukogude-aegse kultuuritegevuse, eriti tantsuharrastuse teemal.
6. juulil kõneles Jüri Metssalu Palupõhja loodusmajas Eestimaa Looduse Fondi suvekoolis Ööülikooli loengus eesti heinamaapärimusest.
14. ja 15. juulil toimunud 2023. aasta rahvamuusikafestivali Mooste Elohelü võistluskontserdi töötluste aluseks oli valitud uuema rahvalaulu “Ma saisi korgõ mäe pääl” viisivariandid Vana-Võrumaalt.
Võistluskontserdi þürii tööd juhtis Taive Särg. Eesti Rahvaluule Arhiivi eriauhinna pälvis koosseis Permanent Blue, kelle solist Liisa Pajusaar oli valinud esitamiseks vanavanaemalt õpitud laulu ning jutustas kuulajatele sellest ka mälestusi. Helen Kõmmus ja Taive Särg salvestasid festivali õpitubasid ja kontserte, salvestatud sündmustest üks tähelepanuväärsemaid oli ERA kogude põhjal loodud pooleteist-tunnine Põlva kihelkonna pärimuslaulude kava, laule esitasid ka Janika Oras ja Valdo Valper ning emeriit Aado Lintrop.
20. juulil pidas Helen Kõmmus Hiiu Folgi pärimuspäeval Sõru muuseumis ettekande “Vesihiidlasest torupillikuningaks. Hiiumaa kuulsaima rahvapillimehe Torupilli Jussi lugu”.
21. juulil kõnelesid Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper Võrumaal Pähni külastuskeskuses festivali “Aigu om!” eelüritusel Maa-ameti geoportaali jõudnud Rõuge kohapärimusest.
21. juulil filmis Janika Oras Kolga-Jaanis Vissuvere külas ja Kolga-Jaanis kohalikku folgiklubi ja käiku lauliku Marie Sepa kodukohta.
22. juulil kõneles Jüri Metssalu Keila puisniidul Eestimaa Looduse Fondi talgupäeval eesti heinamaapärimusest.
25.–27. juulini toimunud Lummo Kati leelolaagris Setomaal Nedsaja külas õpetasid Janika Oras ja Andreas Kalkun, Janika Oras osales seto laulikute salvestamisel ja filmimisel.
25.–28. juulini osalesid Mari Sarv, Olha Petrovych ja Inna Lisniak Riias Läti Rahvusraamatukogus peetud 5. Balti digitaalhumanitaaria suvekoolis (“Discourse Analysis and Digital Literary Studies”).
27.–30. juulini salvestasid Helen Kõmmus ja Taive Särg XXX Viljandi pärimusmuusika festivalil rahvamuusika õpitubasid, kontserte ja peomelu.
30. juulil viis Janika Oras läbi õpitoa “Eesti laulukeele murded”.
8. augustil tutvustasid Taive Särg ja Ave Gorðiè Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tegevusi Ühendkuningriikide kultuuriaasta Leeds 2023 esindajatele.
13. augustil viis Kärri Toomeos-Orglaan läbi välitööd Keeri külas, et jäädvustada Hans Wühneri päeva tähistamist ja intervjueeris
25. augustil Hans Wühneri päeva põhikorraldajat Mart Jaansonit.
16.–18. augustini filmis Janika Oras koos Janno Simmiga ja Hanna Samosoniga võroseto pulmi Võrus ja Lüllemäel.
19. augustil rääkis Janika Oras Kihnu rahvamajas toimunud Regilauluüel Kihnu vanemate laulude ja loitsude viisidest.
20. augustil esines Inna Lisniak Eesti taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertloengust Norras Kristiansandis. Loenguosas tutvustas ajaloolane Hege Boman Grundekj¸n Eesti ja Ukraina iseseisvuse saavutamise lugu ning Inna Lisniak kõneles Ukraina banduurast.
22. ja 23. augustil tegi Ave Gorðiè välitöid Lääne- ja Ida-Virumaal, intervjueerides kunagiste kaastööliste Mary Kaasiku ja Gustav Kallasto järeltulijaid. Arhiivimaterjalide hulka lisandus välitööde tulemusel üle kuue tunni helisalvestisi ning kogum Gustav Kallasto fotosid.
31. augustil pidas arhiiv Ülenurme Põllumajandusmuuseumis Facebooki rahvakalendri veebipesa tähtpäevakirjelduste ja -joonistuste aruteluseminari.
Augustist novembrini tegi Jüri Metssalu Pärnumaal, Saaremaal, Raplamaal, Viljandimaal ja Valgamaal koostöös Pärandkoosluste Kaitse Ühinguga välitöid Eesti puisniitude kultuuripärandi uurimiseks.
7. ja 8. septembril Pärnus Estonia Resort Spa konverentsikeskuses toimunud mäluasutuste suveseminarist võtsid ERAst osa Risto Järv, Mari Sarv ja Kadri Vider. Risto Järv osales koos Riina Reinveltiga (ERM) arutelus “Kuidas kriisi ajal mäluasutusena ellu jääda?”, arutelu
juhtis Kadri Valner (Jääaja keskus).
11. septembril esines Ave Gorðiè kirjandusmuuseumi esmaspäevaseminaril ettekandega “Virumaa kogujad ja kontekstiringid”, kajastades hiljutisi välitöid Ida-Virumaal.
13. septembril osales Andreas Kalkun Tartu Genialistide Klubis Progressiivse Liikumise paneeldiskussioonis “Meil kväärib. Kväärolemisest Eestis”.
11.–15. septembrini osales Inna Lisniak Türgis Istanbulis 54. IASA konverentsil ja 4. ICTMD foorumil audiovisuaalse kultuuripärandi säilitamise teemadel (“Collaborating to preserve and safeguard audiovisual and related heritage”) ning pidas ettekande etnomusikoloog Olena Tyurykova folkloorikogust (“Folklore archive of Ukrainian ethnomusicologist Olena Tyurykova: history of formation, classification, research, practical use (1992–2014)”).
15. septembril organiseeris Lona Päll koos Riin Magnusega (TÜ) seminarisarja “Üleaedne elurikkus üle jõe” raames tajujalutuskäigu Kvissentali linnaosas, jalutuskäiku juhtis lisaks neile etnoloog Hildegard Reimann.
16. septembril Kadrina rahvamajas toimunud pärimuskonverentsil “Saun läbi aegade” tutvustas Risto Järv rahvaluulearhiivi selle-aastast kogumisvõistlust “Minu saunalugu”.
18. septembril pidas Astrid Tuisk Eda Kalmre 65. sünnipäevale pühendatud konverentsil “Keelest meeleni 10: Tõlgendus, tõde ja tunded. Muistendid ja kuulujutud kultuuris” ettekande: ““Sootuks helgem maailm”. Välismaised filmid 1950. aastatel kasvanute lapsepõlvemälestustes”.
25. septembril esitleti Eesti Kirjandusmuuseumi saalis veebiantoloogiat “Eesti looduspärimus” (koostanud Mathilda Matjus, Taive Särg, Maarja Villandi-Reiljan), mis on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 rahvusvahelisest kunstiprojektist “Metsavaimud masinas” (eestvedajad Taive Särg, Henri Hütt, Ave Gorðiè, Evelyn Raudsepp). Kuulati arhiivist inspireeritud Kiwa muusikat, muinasjutte vestis Mathilda Matjus, kõnelesid Piret Voolaid, Taive Särg, Ave Gorðiè, Evelyn Raudsepp ja Risto Järv.
28. septembril toimunud ARSi koosolekul pidas Getter Lauk ettekande “Soostereotüübid lavarahvatantsus”.
28. septembril Vinnõtsja Pedagoogilises Ülikoolis toimunud folkloorifestivalil pidas Mari Sarv veebiettekande digifolkloristika väljavaadetest (“Outlooks of Digital Folkloristics”).
27. ja 28. septembril osales Janika Oras Eesti Folkloorinõukogu juhatuse koolitusel “Võrgustikupõhine huvikaitsetöö vabaühenduste kontekstis” Pärnus.
1. oktoobril pidas Olga Ivaðkevitð kultuuripärandi säilitamise alasel seminaril “Sahvrist serverisse: digitaalne kultuuripärand tehisintellekti ajastul” ettekande “Eesti Kirjandusmuusemi infosüsteemide ja andmekogude strateegiline analüüs: võlud ja valud.”
1. oktoobril viis Andreas Kalkun koos Taavi Kopliga läbi Toomemäe ekskursiooni “Tartu LGBT+ ajalootuur” filmifestivali Festheart raames.
5. oktoobril ja
1. novembril käis Astrid Tuisu eestvõttel koos rahvaluule- ja elulookirjutajate ring, kirjutamisteemadeks möödunud koroonaaeg ja sünnipäevad.
10. oktoobril osales Risto Järv koos Madis Arukase ja Ülo Valguga (TÜ) Tartu Kirjanduse maja kultuuriklubi Salong
kirjanduslikul teisipäeval Vladimir Proppi teose “Imemuinasjutu morfoloogia” esitluse puhul korraldatud vestlusringis, vestlust juhtis Siim Lill.
10. oktoobril viis Janika Oras koos Karoliina Kreintaaliga läbi koolituse “Laps ja folkloor” TLÜ Haridusinnovatsiooni Keskuse seminaril “Eestikeelne õpetaja vene õppekeelega koolieelse lasteasutuse rühmas IV” Rakveres.
10.–12. oktoobrini osales Lona Päll Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis toimunud COEVOLVERS projekti seminaris. Koos Tartu Ülikooli semiootika osakonna ökosemiootikutega viidi läbi töötuba jutuvestmisest ja kohalike lugude kasutamisest keskkonnakommunikatsioonis, koos tehti ka tulevikuplaane ja õpiti üksteiselt eri meetodite osas.
11. oktoobril kõnelesid Mathilda Matjus ja Natali Ponetajev Klassikaraadio saates “Delta” rahvaluule kogumisest, ERA kogumisvõistlustest ning tänapäeva folkloorist, küsitles Aurora Ruus.
11. oktoobril toimus Paistu rahvamajas koostöös MTÜ Jutumaja ja Mulgi Kultuuri Instituudiga Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjutuseminar “Parandades ilma ja inimesi”. Esinesid Mall Hiiemäe (“Ilmastikunähtused rahvajututegelasena”), Kärri Toomeos-Orglaan (“Sitikad ja satikad ja lutikad ja täid… Putukatest muinasjuttudes”), Mathilda Matjus (“Kohtumised metsloomadega. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisvõistlusest”), Astrid Tuisk (“Mäng lõppeb siis, kui isu tasa. Mulgimaa mängudest”), Mairi Kaasik (“Jooksujalu läbi eesti muinasjuttude”) Risto Järv (“Vaeselatse sannakütmine – ehk mõnda “lastemuinasjuttudest”), ja Piret Päär “(Ühe jutuplaadi saamisloost”). Esitleti Mulgimaa muinasjutte KiViKese kogukonnaportaalis, Mulgi aabitsa veebiversiooni ning Piret Pääri jutuplaati “Ilmaparandamise lood”.
10. oktoobril esines Kadri Vider Rahvusraamatukogu VIII oskuskeelepäeval tõhus erialakeel raamatukogus ettekandega “Tehistaip ja terminitäpsus – on neil ülepea mingit kokkupuudet?”.
18. oktoobril Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 18. sügiskonverentsil “Välitööd kui põlvkondade dialoog” esinesid ERAst Andreas Kalkun (“Intiimsed vestlused eakate naistega. Iga, sugu ja muud asjaolud”), Anu Korb (“Välitöökohtumised läbi aastakümnete”) ning Mari-Ann Remmel (““Isand Aeg lõhub kõik halli mineviku sünged kantsid…” Aja vaim Jaan Remmeli (1934–2007) noorpõlve jäädvustustes”). Konverentsi vestlusringis osalesid Risto Järv ja Janika Oras koos Tiiu Jaago ja Elo-Hanna Seljamaaga (TÜ), juhatas Pihla Maria Siim (TÜ) Valdo Valper tutvustas Maa-ameti kohapärimuse kaardirakendusse jõudnud kümnenda ala – Koeru kihelkonnna pärimust.
19. oktoobril esitleti Raplamaal Hageri rahvamajas Reeli Reinausi koostatud kogumikku “Keerdus kadakas ja kadunud haned. Hageri kohapärimus” (sarja ERA toimetused 36. väljaanne). Raamatu kujundas Angelika Schneider, toimetas Helen Kästik, arhiivitöö tegi Valdo Valper. Kõnelesid Reeli Reinaus ja Risto Järv, tänati raamatu valmimisele kaasaaidanuid, tekste raamatust lugesid Tiina Keps ja Mihkel Juhkam.
19. oktoobril osales Olha Petrovych V Ukraina filoloogia-allasel teaduslik-praktilisel konverentsil (“Philological horizons: scientific, linguistic, didactic, philosophical, social, national-patriotic vectors”) Vinnytsja Pedagoogilises Ülikoolis Ukrainas ettekandega Podillia piirkonna ballaadide riimianalüüsist (“Rhyme Analysis of Podillia Folk Ballads: A Corpus-Based Study”).
19. ja 20. oktoobril toimus Narva-Jõesuus lasteaiaõpetajate seminar “Ühte lähvad meie hääled, meie hääled, meie meeled. Koosõppimisest ühise kultuuripärandini”. Mathilda Matjus viis koos Aneta Ponetajeviga läbi töötoa pärimuslikest mängudest ja tantsudest ning Astrid Tuisk lapsepõlvelugudest. Astrid Tuisk kuulus ka ürituse korraldustoimkonda.
20. oktoobril pidas Mari-Ann Remmel ettekande “Pelgupaigad eesti kohapärimuses” Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Ene Mihkelsoni Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi sügiskonverentsil “Olnu on ikka veel täna” Eesti Kirjandusmuuseumis.
23. oktoobril pidas Risto Järv Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses keskuse ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril “Lapse kirjanduses 11. Raamatukogu toob kokku” ettekande “Muudab maailma. Laps muinasjutusubjektina”.
25. oktoobril avaldati Eesti Rahvaluule Arhiivi 5000. ERAtera. Sel päeval korraldas rahvaluulearhiiv kobaresitluse. Kirjandusmuuseumi saalis esitleti Reeli Reinausi koostatud väljaannet “Keerdus kadakas ja kadunud haned. Hageri kohapärimus”. ERA käigukoridoris avati näitus “Liblikad vitriinis” (koostanud arhiivi kaastööline Ülle Paap), trepigaleriis avati fotonäitus “Ristitantsu tantsigem, oma tantsu hoidagem” (koostanud Getter Lauk, kujundanud Gabriel Mileiko), uurijasaalis tutvustati meenetrükist “Tegemisest saab terakest. 50 ERAtera” (kokku pannud Risto Järv, kujundanud Siret Roots). Päev lõppes ühise tantsu ja pillimänguga kirjandusmuuseumi saalis.
25. oktoobril rääkis Risto Järv Vikerraadio saates “Huvitaja” arhiivi tegemistest ja väljaannetest, küsitles Krista Taim.
25. oktoobril tutvustas Janika Oras Klassikaraadio “Delta” saates Kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimuse projekti “Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil”, küsitles Aurora Ruus.
26. oktoobril korraldasid Taive Särg ja Ave Gorðiè filmitegija ja kunstniku Angelika Herta videoinstallatsiooni “Kutse” esitluse ja arutelu Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga valminud installatsioon ühendab Saksamaa filmimaterjali ning Eesti folkloori inimese ja looma suhetest. Teost näidati alates 24. oktoobrist kahe nädala jooksul Tallinnas Vabaduse väljakul Kunstihoone aknal. Video tegi Angelika Herta, kaameratöö Filip Jacobson.
26. oktoobril osales Janika Oras seto laulude õpetamisel Obinitsas toimunud Leelokoolis.
27. oktoobril pidas Mari Sarv Võrus
Võru Instituudi konverentsil “Põlised ja rändajad, olijad ja tulijad, suhted ja mõjud” koos Kati Kallioga plenaarettekande “Sisuelementide rändemustrid läänemeresoome regilaulude korpuses”.
27. oktoobril esines Kadri Vider Pärnu Keskraamatukogus Pärnumaa raamatukoguhoidjatele ettekandega “Tehistaip ja tegelikkus”.
29. oktoobril pidas Laura Mäemets Võrumaal Sulbi magasiaidas Valdo Valperi 50. juubeli puhusel seminar-kontserdil ettekande Rõuge kihelkonna pühapaikade välitöödest ning Mari-Ann Remmel rääkis Valdo Valperi rollist kohapärimuse kogujana.
31. oktoobrist alates on Mathilda Matjus jt TÜ tudengid salvestanud Tartu Jahindusklubis jahijutte kogumisvõistluse “Kohtumised metsloomadega” raames. TÜ tudengeid on juhendanud Kristel Kivari (TÜ) ja Janno Simm.
31. oktoobril pidas Olha Petrovych ukrainakeelse loengu kultuurikontaktidest (“I chuzhomu nauchajtes, j svogo ne czurajtes or Language matters”) Integratsiooni Fondi rahastatud projekti “Keeled ühendavad” raames.
1. novembril kuulutas hõimurahvaste programm välja 2023. aasta soome-ugri kirjandusauhinna laureaadid, ERA emeriit Aado Lintrop pälvis kirjandusauhinna omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamise ja tutvustamise eest Eestis.
3. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis viies humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2023. Konverentsi korraldasid
Ave Gorsiè, Virve Tuubel (ERM) ja Kristiina Punga (HTG).
5. novembril organiseeris Lona Päll koos Riin Magnusega (TÜ) ja Robert Vaarikuga (Tartu Linnamuuseum) seminarisarja “Üleaedne elurikkus üle jõe” raames jalutuskäigu Tartus Raadi surnuaias, kõnelejateks olid kutsutud mükoloog Indrek sell ja kultuuriloolane Indrek Mustimets. Koos vaadeldi erinevaid tähenduskihte ning looduse ja kultuuri põimumist kalmistul.
5. novembril viis Janika Oras läbi seto leelo mitmehäälsuse õpitoa Lummo Kati leelokoorile ja kogus tagasisidet seoses loovuurimusprojektiga veebi vahendusel.
7. novembril pidas Olha Petrovych loengusarjas “Keeled ühendavad” Eesti Kirjandusmuuseumis loengu ukraina kirjandusest.
8. novembril tutvustas Kadri Vider Eesti Genealoogiaseltsile Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaase.
9. novembril pidas Risto Järv Portugalis Taviras toimunud 17. rahvusvahelisel vanasõnakollokviumil ettekande vanasõnade kasutamisest arhiivimaterjalide populariseerimisel (“He Who Doesn’t Gather a Grain Will Not Gain a Bushell: The Role of Proverbs in Popularising Archival Material On Social Media”).
9. novembril Tallinnas Eesti Keele Instituudis toimunud soome-ugri keelte ja murrete sügissümpoosionil rääkis Helina Harend ema- ja isanimetustest regilauludes ning Antti Kanner koos Mari Sarve, Kati Kallio ja Maciej Janickiga keelelisest varieerumisest läänemeresoome regilauludes.
14. novembril pidas Inna Lisniak
loengusarjas “Keeled ühendavad” Eesti Kirjandusmuuseumis ukrainakeelse loengu slaavi ja balti rahvaste sarnastest laulutüüpidest ja muusikainstrumentidest.
13.–14. novembril osales Janika Oras Singing Heritage Route töörühma seminaril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
13.–15. novembrini osalesid Mari Sarv, Liina Saarlo ja Olha Petrovych. läänemeresoome regilaulu-uurimisprojekti FILTER seminar-talgud Jüris Seli külas Loovälja turismitalus.
17. novembril rääkis
Olha Petrovych eksperdina Eesti Kirjandusmuuseumis kirjanduskohvikus Tarass Ðevtðenko luuletusest “Testament” (“Taras Shevchenko’s poem “Zapovit”).
19. novembril toimus Järvamaal Aruküla mõisas kohapärimuse õhtu, esinesid Valdo Valper (“Koeru needus”) ning Mari-Ann Remmel (“Arad veed ja salateed – Järvamaa kohapärimuse teekond arhiivi ja raamatusse”).Valdo Valper tutvustas Koeru kihelkonna pärimuspaiku Maa-ameti kohapärimuse kaardirakendusel.
22. novembril pidas Janika Oras loengu “Pildikesi eestlaste jõuludest ja jõulumuusikast läbi aegade” Pärnu Keskraamatukogus.
24. novembril käisid Astrid Tuisk, Getter Lauk ja Mathilda Matjus Tartu Katoliku Hariduskeskuse lasteaias tutvustamas kadripäeva traditsioone ja pärimuslikke mänge.
27. novembril rääkisid Janika Oras ja Liina Saarlo ERR Klassikaraadio saates “Delta” regilaulukonverentsist ja regilaulust tänapäeval. Saatejuht oli Liina Vainumetsa.
29. novembril vestles Risto Järv Annelinna raamatukogus kirjandusõhtul kirjanik Mehis Heinsaarega kirjandusest ja rahvaluulest ning tema raamatust “Kadunud hõim”.
30. novembrist 1. detsembrini toimus Kirjandusmuuseumi saalis ERA ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi korraldusel regilaulukonverents “Pärimusliku laulu elujõust ja tähendustest”, mis oli pühendatud Janika Orase 60. sünnipäevale. Peeti 14 ettekannet, ERAst esinesid Helina Harend (“Õe- ja vennanimetused eesti regilauludes”), Natali Ponetajev (“Lõhutud lõõtsapillid ja varastatud harmoonikud – lõõtspill vallakohtute protokollides”), Andreas Kalkun (“Rahva koduse elu hääled: carmina obcsoenae”) ning Taive Särg (“Käokiri ja kartulikiri: regilauluhelide märkimisest”). Vestlusringis regilaulust tänapäeva ühislaulutraditsioonis osales ERAst Mari Sarv, juhtisid Taive Särg ja Janika Oras. Toimus ka rahvalaulude kontsert ja näidati filmi regilauludest kaasaegses Kihnu pulmas. Konverentsi peakorraldaja oli Liina Saarlo.

Risto Järv, Mari Sarv

2023


Kirbla külapillimehe Jaan Ranna muusika kõlab nii vanas kui ka uues kuues

Kirbla külapillimehe Jaan Ranna muusika kõlab topeltalbumil nii vanas kui ka uues kuues
Värske topeltalbumi „Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga“ keskmes on sada aastat tagasi elanud Läänemaa külapillimees Jaan Rand ja tema muusika. Album ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi sarjas “Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist”. Väljaande koostasid Katariin Raska, Leanne Barbo ja Natali Ponetajev, toimetas Janika Oras.
Jaan Rand (1879–1944) oli Kirblast pärit parmupilli-, kandle- ja lõõtspillimängija. Ta oli nõutud pulmapillimees ja hingelt tõeline muusik, kellel oli parmupill alati taskus. 1937. aastal salvestati Jaan Ranna pillimängu Tallinnas Riigi Ringhäälingu stuudios. Eesti Rahvaluule Arhiivis hoiul olevad toonased originaalsalvestused on avaldatud albumi esimesel CD-l.
Lugusid õppis Jaan Rand oma isalt ja ümberkaudsetelt pillimeestelt. Teadaolevalt ainus Jaan Ranna enda loodud lugu on käesoleva albumi nimilugu “Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga”. Teisel CD-l mängivad samu pillilugusid kolm tänapäeva muusikut, kes peavad end Jaani õpilasteks: Katariin Raska (parmupill), Leanne Barbo (kannel) ja Natali Ponetajev (lõõtspill).
“Kui Jaan Ranna esituses salvestati lood lühidalt, siis meie mängime neid nii, nagu need võisid kõlada sajanditagusel tantsuõhtul. Mängime tantsijatele ja tantsumuusika armastajatele. Uurime, kuidas mängida lõõtsalugu parmupillil, kandlelugu lõõtspillil, parmupillilugu kandlel ja sobitame eri pille ka koos mängima,” kirjeldavad muusikud oma lähenemist. Kõige põnevamateks peavad nad vanemaid lugusid, mis on kokku pandud lühikestest korduvatest meloodiajuppidest: “Neid mängides kaob ajataju ja need aitavad meil nautida hetke just siin ja praegu. See on tõeline seisundimuusika, mille järgi võib ennastunustavalt tantsu keerutada.”
Album on austusavaldus Jaan Rannale ja tema tantsulisele mängustiilile ning ühtlasi pilguheit sajandite tagusesse Läänemaa tantsurepertuaari, kus valitsesid pead pööritama panevad polkad ja labajalad.
Plaati saab soetada Eesti Kirjandusmuuseumist, e-poest ja Bandcampi platvormilt.

5.12.2023

Muinasjutuseminar Mulgimaal

Eesti Kirjandusmuuseum lööb kaasa mulgi nädala tähistamisel, pidades iga aastast rahvaluulearhiivi muinasjutuseminari seekord Mulgimaal, Paistu rahvamajas kolmapäeval, 11. oktoobril kell 15. 00.
Koostöös Mulgi Kultuuri Instituudi ning MTÜga Jutumaja korraldataval seminaril „Parandades ilma ja inimesi“ peavad ettekandeid kirjandusmuuseumi emeriit Mall Hiiemäe, muinasjutu-uurijad Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan, Mulgimaa mänge tutvustab Astrid Tuisk ning mulgi aabitsat Renee Trei.
Rahvaluulearhiivi kogumisvõistlusest „Kohtumised metsloomadega“ räägib Mathilda Matjus.
Seminaril esitletakse kirjandusmuuseumi kogukonnaportaali jõudnud mulgi muinasjuttude arhiivitekstide valikut.
Seminari lõpetab muinasjutuvestja Piret Pääri ettekanne ning tema värske jutuplaadi „Ilmaparandamise lood“ esitlus.

9.10.2023

Antoloogia „Eesti looduspärimus“ esitlus

25. septembril kell 15.00 toimub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames toimuva kunstiprojekti Metsavaimud masinas „Eesti looduspärimuse“ antoloogia esitlus.
Esitleme inimese ja looduse suhet kajastavat antoloogiat „Eesti looduspärimus“. Mitmekeelne veebiantoloogia tutvustab tekste, aga ka heli- ja videosalvestusi ning pilte Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist.
Materjal toob nähtavale pärimusühiskonna moõtteviisi, kus ilmneb nii kasutav kui säästev aspekt, samuti respekteeriv suhe loodusse kui hingestatud, võimsasse partnerisse. Kogumiku sisuline rõhk on Lõuna-Eestil ning tekstid on paralleelselt nii mõnes lõunaeesti keeltest kui eesti ühiskeeles ja inglise keeles.
NB! Maailma mastaabis haruldase eesti pärimuse levitamiseks on kasutajatele loodud võimalus kaasa lüüa tõlketalgutel.
„Eesti looduspärimus“ on osa Eesti Rahvaluule Arhiivi projektist „Metsavaimud masinas“ Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi raames. Esitlusega tähistame ühtlasi Eesti Rahvaluule Arhiivi 96. aastapäeva.
Loe projekti Metsavaimud masinas kohta lähemalt siit: https://www.kirmus.ee/et/tegevus/tartu-2024-metsavaimud

22.09.2023

Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisvõistlus “Kohtumised metsloomadega”

Eesti Rahvaluule Arhiivi 2023. aasta kogumisvõistlus keskendub inimese ja looduse suhetele.

Metsloomadel on meie igapäevaelus suurem osa, kui esmapilgul arvata võib.

Tänapäeval kohtab metsloomi üha sagedamini linnakeskkonnas. Keldris leiavad endale kodu hiired, pööningul nahkhiired, tänavatel võib kohata rebaseid ning suuremates parkides ja haljasaladel oravaid, jäneseid ja teisi metsloomi.

Suhtumine loomadesse on ajas muutunud ja muutub ka edaspidi. Ühed leiavad, et loomi on liiga palju. Teised peavad oluliseks nende kaitset, et loomade arvukus ei väheneks ja ökosüsteem püsiks tasakaalus.

Kogumisvõistlusele ootame mälestusi ja lugusid metsloomadest.

Kaastöö võib kirjutada vabas vormis või vastata küsimustele. Kõigile küsimustele ei pea vastama. Ootame kaastöid 2023. aasta jooksul veebilehel: kratt.folklore.ee, e-kirjaga aadressile kratt@folklore.ee või postiga Tartu 51003, Vanemuise 42 Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, märksõna METSLOOMAD.

Küsimuste korral võta ühendust:

Mathilda Matjus mathilda.matjus@folklore.ee või helista Eesti Rahvaluule Arhiivi: 7377730

Küsitlus asub aadressil https://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/25.

21.04.2023

Presidendi rahvaluulepreemiad pälvisid Pille Kippar, Anne Kurepalu, Henno Sepp ning Heinz Valk

President Alar Karis andis 21. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad. 2022. aasta kogumisteemaks oli “Muusika minu elus” ning seekord oli preemiasaajaid neli. Pille Kippar pälvis preemia rahvaluule-ainese kogumise eest kõrgkoolides aastatel 1973–2004 ning koori “Lubinokad” liikmete suurepärase kaastöö organiseerimise eest 2022. aasta kogumisvõistlusel „Muusika minu elus“. Anne Kurepalu sai preemia Lahemaa elu ning pärimuse järjekindla jäädvustamise eest aastail 1972–2022 ning väljapaistvate kaastööde eest aastatel 2013–2022. Henno Sepp sai preemia silmapaistva töö eest kogumisvõistlusel “Muusika minu elus” ning Heinz Valk oma kaastööde eest Eesti Rahvaluule Arhiivile aastail 2006–2015 ning särava töö eest 2022. aasta kogumisvõistlusel “Muusika minu elus”.

21.04.2023

Folkloristide 17. talvekonverents Kuremaa lossis 2.-3. märtsil 2023

2.-3. märtsil toimub Kuremaa lossis folkloristide 17. talvekonverents, mille teemaks on "Mängimine ja mängulisus folklooris".
Konverentsil arutletakse mängulisuse üle laiemalt. Kõneldakse mänguasjadest, mängimisest ja mängudest mitme nurga alt: nii virtuaalses kui päris-maailmas, nii eesti, komi, baltisaksa, ainu kui Mesoameerika rahvaste traditsioonis.
Plenaarettekande teemal „Lapse mõistmine ühiskonnas ja mängu evolutsiooniline tähendus“ peab sotsioloog, Tartu Ülikooli kaasprofessor Dagmar Kutsar.

Konverentsi kava.
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, et ühendada eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Talvekonverentsi 2023 korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Akadeemiline Rahvaluule Selts, toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital

Kontakt ja info:
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee
Ave Goršič, ave.gorsic@folklore.ee

28.02.2023

Kroonika 2022


13. jaanuaril rääkis Helen Kõmmus Vikerraadio saates “Huvitaja” raamatust “Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost” II, küsitles Krista Taim.
22. jaanuaril oponeeris Andreas Kalkun Helsingi Ülikoolis Viliina Silvoneni doktoritööd performatiivsuse ja afektiivsuse avaldumisest Aunuse karjala itkusalvestistel (“Apeus arkistoäänitteellä. Äänellä itkeminen performanssina ja affektiivisena käytäntönä Aunuksen Karjalassa”).
23. ja 24. jaanuaril õpetas Janika Oras Lummo Kati koorile veebi vahendusel seto mitmehäälseid laule.
27. jaanuaril toimus ARSi ja ERA korraldatud konverents “Ma teen laulust laiad väljad”, kus esitleti väljaannet „Peetri regilaulud“ (Vana Kannel XIV) ning ja tähistati Ottilie Kõiva 90. juubelit. Ettekannetega esinesid Ülle Tarkiainen ja Ründo Mülts, väljaannet esitlesid Ottilie Kõiva, Kanni Labi ning Janika Oras. Samuti esinesid Järvamaa lauljad ansamblitest Arhailised Mehed ja Rakuke ning Kihnu naised Mare Mätase juhtimisel, konverentsi modereerisid Liina Saarlo ja Kärri Toomeos-Orglaan. Üritus toimus Kirjandusmuuseumis ja kanti üle Jüri Rui ja Jaan Tamme tehnilisel toel. Jaan Tamm monteeris materjali järelvaadatavaks kaheosaliseks videoks, mis on kättesaadavad Kirmus-TV järelvaatamises ja ERA Youtube’i kanalis.
2. veebruaril tutvustasid Olga Ivaðkevitð ja Kadri Tamm Vikerraadio saates “Huvitaja” ERA käimasolevat kogumisvõistlust “Tähtpäevad ja muutunud tavad koroonakriisi ajal”, küsitles Krista Taim.
9. veebruaril tutvustas Janika Oras koos Tarmo Noormaaga Vikerraadio saates “Huvitaja” regilaulu tutvustavate taskuhäälingute seeriat “Regilaulu podcast”, saatejuht oli Krista Taim.
11. veebruaril pidas Janika Oras rahvusvahelise jutuvestjate võrgustiku Kuldrum seminaril Zoomis ettekande regilaulust, keskendudes eepilistele lauludele.
11. veebruaril said Andreas Kalkun ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Kersti Lust ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia folkloristika ja kultuuriuuringute valdkonnas artikli “Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis” eest.
13. veebruaril anti Vaba Lava Telliskivi teatrikeskuses pidulikult üle Eesti Kultuurkapitali 2021. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia sai rahvaluuleteadlane Ottilie-Olga Kõiva pikaaegse viljaka töö eest teadlase ja regilaulude uurijana, rahvus- ja rahvakultuuri tutvustaja ja talletajana.
13. veebruaril tutvustasid Astrid Tuisk ja Maarja Hollo (Eesti Kultuurilooline Arhiiv) Eesti Televisiooni saates “Prillitoos” Eesti Kirjandusmuuseumi kogumisvõistlusi, sealhulgas ka rahvaluulearhiivi võistlust “Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal”.
16. veebruaril tutvustas Anu Korb Vikerraadio saates “Huvitaja” Siberi eestlastelt kogutud mälestusi, küsitles Krista Taim.
17. veebruaril rääkis Taive Särg Vikerraadio “Kultuuriuudiste” saates Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 projektist “Metsavaimud masinas”, mis tutvustab rahvusvahelisele publikule eestlaste looduspärimust. Saate autor oli Reene Leas.
20. veebruaril õpetas Janika Oras Lummo Kati leelokoorile Laossina külas Setomaal seto pulmalaule.
22. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis toimunud tseremoonial anti üle Tartu linna aukodaniku nimetus folkloristile, kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi emeriitteadurile Mall Hiiemäele.
23. veebruaril anti Tallinnas Teaduste Akadeemias üle riigi teaduse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest etnomusikoloogile, kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi emeriitteadurile Ingrid Rüütlile.
23. veebruaril esines Astrid Tuisk Akadeemilise Rahvaluule Seltsi veebikoosolekul ettekandega “Teine maailmasõda ja sõjajärgne aeg laste mängudes”.
28. veebruaril pidas Lona Päll ettekande kohapärimusest keskkonnakonfliktides (“The semiotic potential of place-lore in the context of conflict discourse”) Juri Lotman 100. juubeli kongressil “Juri Lotman’s Semiosphere” (“Juri Lotmani semiosfäär”) Tartus.
4. märtsil käivitas rahvaluulearhiiv Ukrainas puhkenud sõja sündmuste rahvalike reaktsioonide kogumiseks ja talletamiseks sotsiaalmeediakeskkonnas Facebook grupi “Ukraina meemid”.
6. märtsil ETV saate “AK Nädal” lõigus “Lastega sõjast rääkides on oluline seletav ja suunav roll” tõi Astrid Tuisk välja, kuidas sõda kajastavad mängud on laste jaoks oluliseks abivahendiks emotsionaalselt keeruliste sündmuste läbi töötamisel ning nendega toime tulemisel.
12. märtsil pidas Andreas Kalkun Värska külastuskeskuse Reegi majas (Setomaa muuseumid) loengu Petserimaa ja seto rahva kujutamisest kunstis.
13. märtsil rääkis Janika Oras regilaulust ja regilaulu seostest Kaja Weeksi luulega Väliseesti Muuseumi (VEMU) emakeelepäeva veebiüritusel “Sõna võtad siita maalta, tõise tõisesta ilmasta”.
16. märtsil valiti Andreas Kalkun Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kirjavahetajaliikmeks.
17. märtsil korraldas Olga Ivaðkevitð Eesti Kirjandusmuuseumi töötajatele veebikoolituse infosüsteemi Kivikese uutest arendustest.
28. märtsil esines Liina Saarlo folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse veebiseminaril ettekandega “Mõne “Vana kandle” probleemi uusi lahendusvõimalusi suurte andmebaaside abil”.
31. märtsil esines Aivar Jürgenson Akadeemilise Rahvaluule Seltsi veebikoosolekul ettekandega “Etnomükoloogia – müüdiuuringutest müüdiloomeni”.
2. aprillil pidas Janika Oras ettekande Tähemõrsja laulust Pärnus V rahvamuusikatöötluste festival-kontserdil Folgi Krõmps 2022 ning osales festivali žürii töös.
7. aprillil toimus ERA kaastööliste päev. Päeva esimeses osas tunnustati pärimusekogujaid, kõnelesid Olga Ivaðkevitð, Astrid Tuisk ja Anu Korb ning sõna said kaastöölised, tekste saabunud töödest luges Tuuli Otsus. Järgnenud aktusel andis president Alar Karis üle 2021. aasta kogumispreemiad. Imbi-Harietta Eenlo pälvis elutööpreemia järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu ning esile tõstetud kaastööde eest aastail 2013–2021; UrveMai Männik väljapaistva töö eest 2021. aastal ning järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu eest aastail 2014–2021; Eve Kask ja Saara Mildeberg said preemia projekti “Käsmu inimesed ja majad 2013–2019” fotode ja intervjuude korrastamise ning arhiivile üleandmise eest. Kõnelesid Tõnis Lukas ja Risto Järv, uut kogumisvõistlust “Muusika minu elus” tutvustas Taive Särg. Päeva lõpetas Kaisa Kuslapuu kontsert. Üritus on järelvaadatav Kirmus-TV leheküljelt.
8. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Kristi Salve 80. sünnipäevale pühendatud konverents “Loodus – keskkond – kultuur soome-ugri võtmes”, ERAst esines Risto Järv (“Rändavad tegelased, rändavad jutud. Muinasjutt “Nõel, kinnas ja ora” (ATU 90)”). ERA metsa- ja koduloengute sarjas avaldati Kristi Salve ja Liina Saarlo videoloeng “Lehekülgi Laiuse “Vanast kandlest””, mis valmis koos Olga Ivaðkevitði, Jaan Tamme ja Janno Simmiga. Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avati Liina Saarlo koostatud näitus “Kassi helge kuju Eesti Rahvaluule Arhiivis”.
18. aprillil tutvustas Taive Särg Klassikaraadios “Delta” saates ERA korraldatud rahvaluule kogumisvõistlust “Muusika minu elus”. Saate autor oli Liina Vainumetsa.
19. ja 20. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis traditsiooniline noorte kultuuriuurijate konverents “Noorte Hääled”. ERAst esinesid Helina Harend ja Susanna Mett ettekandega “Pilguheit silma kujutamisele eesti pärimuses”. 20. aprillil osales Lona Päll konverentsi vestlusringis “Muuseum ja teadus” koos Piret Karro, Rasmus Kase ja Pille Runneliga, vestlusringi modereeris Mari Sarv.
Konverentsi raames 19. aprillil Tartu Elektriteatris toimunud NEFA filmiõhtu “A Year in the Field” (Välitööaasta) järel modereeris Lona Päll aruteluringi, vestlesid filmi peategelane keskkonnaantropoloog Joonas Plaan, etnoloog Laur Vallikivi ning keskkonnakaitsja Madis Vasser.
Konverentsi korraldasid koostöös Eesti Rahva Muuseum (Liisi Jääts, Piret Koosa), Tartu Ülikooli kultuuriuuringute instituut (Michele Tita), Eesti Kirjandusmuuseum koos Eesti-uuringute tippkeskusega (Anastasiya Fiadotava, Mari Sarv) ja Tartu NEFA (Saara Mildeberg).
20. aprillil esines Jüri Metssalu koos Peep Mardistega 20. Supilinna päevadel proovibaaris, Emajõe tn 3 jagades meeleolukaid mälestusi Supilinna elust ülikooli ajal ja hiljemgi.
21. aprillil kõneles Vikerraadio saates “Huvitaja” Astrid Tuisk koos Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikujuhi Maarja Kalmaga laste liikumisharjumusest ja õues mängimisest, saatejuht oli Krista Taim.
21. ja 22. aprillil osales Mari-Ann Remmel koos Kristel Kivariga (TÜ) välitöödel Audru ja Tõstamaa kihelkonnas. 21. aprillil pidas Mari-Ann Remmel Audru muuseumis ettekande Audru kihelkonna looduslikest pühapaikadest ja nende uurimisest.
22. aprillil avati kirjandusmuuseumis näitus “Vladimir Romaðkin – Jovlan´ Olo 70”, koostajateks Taive Särg ja Natalia Abrosimova (Ersa kultuuriühingust Sjatko). Näitus oli avatud 22. maini.
28. aprillil pidas Janika Oras Pärnu Keskraamatukogus ettekande “Looduses laulmise vägi vanas pärimuses ja tänapäeval”.
29. aprillist kuni 27. maini viis Janika Oras Tartus läbi neli ukraina rahvalaulude tuba eestlastele ja ukrainlastele ja esines neis osalenutega 21. mail Ukraina toetuskontserdil Karlova päevadel.
Aprillis ja mais tegi Jüri Metssalu Rapla vallavalitsuse kutsel koos arheoloog Andres Tvauriga välitöid Härgla lubjakivimaardla piirkonnas, et kaardistada sealse maastiku kultuuripärandit. Metssalu ja Tvauri avastasid planeeritava kaevanduse alalt vanad põllukivihunnikud, mille täpsemaks dateerimiseks on tarvis korraldada arheoloogilised kaevamised.
1. mail õpetas Janika Oras Kahkva külas Lummo Kati leelokoorile seto vanemas ja uuemas stiilis mitmehäälseid laule ja varieerimise põhimõtteid.
12. ja 13. mail Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse konverentsil “Subjectivity and Intersubjectivity in Language and Culture” (“Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris”) pidas Liina Saarlo ettekande “Those Other Singers: Less Active Participants in the Runo Singing Tradition” (“Varju jäänud laulikud: regilaulutraditsiooni tagasihoidlikumaist osalejaist”). Taive Särg ja Mari Sarv korraldasid konverentsil paneeli, kus uuriti inimeste vahelisi seoseid traditsioonilisel laulmisel, seejuures pöörati tähelepanu nii üle aegade ulatuvatele mõttelistele seostele kui laulmise hetkel toimuvale suhtlusele (“Diachronic and synchronic dimension of intersubjectivity in traditional singing”).
14. mail pidas Helen Kõmmus Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas Kärdlas ettekande “Rahvalaulud ja pillilood Hiiumaa rahvamuusikas”.
14. mail pidas Andreas Kalkun Setomaa muuseumide konverentsil “Igal asjal on piirid” Värskas kindral Reegi majas ettekande “Setode õigeusk: maateadus ja piirid”.
17. mail toimus üle-eestiline raamatukogude kaugtööpäev, mille käigus tutvustati, milliseid võimalusi kaugtööks raamatukogud pakuvad. Kärdla raamatukogus töötas meie teadur Helen Kõmmus.
20. mail toimus Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestivali “Ööbikuööd” raames Tallinnas Fotografiska keskuses vestlusring jutuvestmise tähendusest tänapäeval. Kõnelesid Risto Järv, jutuvestja Erki Kaikkonen ja sotsiaalmeedia ekspert Jaan Kruusma, modereeris Maili Metssalu.
21. mail viis Janika Oras koos ansambliga Väike Hellero läbi regilaulude õpitoa Uuspärimusfestivalil Pööritsa külas Tartumaal.
21. mail osales Eesti Kirjandusmuuseum üle-eestilisel muuseumiööl “Öös on unistusi”. Kirjandusmuuseumis toimunud aardejahi koostasid ja viisid läbi Astrid Tuisk, Helina Harend, Kärri Toomeos-Orglaan, Helle Maaslieb (AR), Mare Kalda (FO), kommunikatsioonispetsialist Agnes Neier ja vabatahtlikud.
24. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja ERA kaaskorraldusel pidulik ettekandepäev “Kes tera ei kogu, vakka ei saa – Rein Saukas 75”. ERAst esines Kärri Toomeos-Orglaan (“Ühest anonüümsest saadetisest. Väljakaevamisi Reinuga”) ning Liina Saarlo (“Kaks melanhoolset vanavararetklejat ERMi stipendiaatide ridadest“).
27. mail esines Aado Lintrop ettekandega “Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules” Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldatud konverentsil “Ivar Paulson 100”.
28. mail pidas Lona Päll 28. Balti Uuringute Edendamise Ühingu (AABS) konverentsil “Baltic Studies at a Crossorads” ettekande kohapärimuse uurimise rollist Eesti kaasaja keskkonnadiskursuses (“The role of Estonian place-lore research in environmental discussions: from ideological tool to dialogical practice”). Konverents toimus Washingtoni Ülikoolis Seattle’is, 27.–29. mail.
2. ja 3. juunil Mooste mõisas toimunud folkloristide 16. talvekonverentsil “Anomaaliad folklooris ja kultuuris” esinesid ERAst Anu Korb (“Siberi eestlaste lood laste haigustest ja sünnipärastest vigadest”) ja Taive Särg (“Eesti loomislaul: ilmalinnu sünd”).
3. juunil pidas Andreas Kalkun Valgamaal Sangaste lossis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXIV kevadkonverentsil “Surm Sangastes” ettekande “Uurimused surmast. Dekadentlik surm ja armastus Eric Stenbocki loomingus”.
3. juunil oponeeris Lona Päll Tartu ülikooli semiootika ja kultuuriteaduste eriala magistrandi Lii Ranniku magistritööd “Pakendisemiootika ja roheline diskursus”.
4. juunil viis Janika Oras läbi ukraina rahvalaulude õpitoa festivalil “Väike-Baltica” Vanalinna päevade pärimuskülas Tallinnas.
4. juunil autasustati Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses Sten Roosi 30. muinasjutuvõistluse parimaid. Eesti Rahvaluule Arhiivi eriauhinna pälvisid Iris Kivi (Miina Härma Gümnaasium) ja Martin Oja (Jüri Gümnaasium), žüriiliikme Risto Järve eriauhinnad Mairit Laanesaar (Võru Kreutzwaldi Kool) ja Riki Lisette Sirel (Türi Põhikool).
10. juunil intervjueeris Olga Ivaðkevitð Eesti Vabaõhumuuseumis töötajaid küsitluskava “Tähtpäevad ja muutunud tavad koroonakriisi ajal” järgi.
13.–16. juunini Islandil Reykjavikis toimunud Põhjamaade etnoloogia ja folkloristika 35. konverentsil “Re:” esinesid ERAst Mari Sarv ja Liina Saarlo ettekandega, mis tutvustas Soome Akadeemia rahastatud läänemeresoome regilaulude uurimise koostööprojekti FILTER tegevust ja esimesi tulemusi (“FILTER project: new outlooks for Finnic oral poetry collections”, ühisettekanne koos Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Maciej Janicki ja Jukka Saarisega – Soome Kirjanduse Selts ja Helsingi Ülikool) ning Risto Järv ja Mari Sarv ettekandega muinasjuttude ja regilaulude teema-analüüsist (“Using Topic Modelling for the Analysis of Estonian Fairy Tales and Folksongs”).
22. juunil rääkis Kadri Tamm Vikerraadio saates “Huvitaja” kogumisvõistlusest “Muusika minu elus”, saatejuht oli Krista Taim.
29. juunil toimus ERA seminar-koolitus Raplamaale. Peeti bussiseminar “Üks muutus arhiivis”, osaleti ajajuhtimise koolitusel. Ühiselt külastati teatrietendust “Richard ja Anna”, noore rahvaluulekoguja Richard Viidebaumi (Viidalepa) välitöödest Rapla kihelkonnas 1928. aastal; osaleti lavastaja ning näitlejatega vestlusringis etenduse lavaletoomisest.
30. juunil pidas Helen Kõmmus BaltHerNeti 10. suvekoolis Suuremõisas Hiiumaal ettekande “Sajandi armastuslugu Hiiumaal: mälestused põgenemisest Rootsi 1944 ja naasmisest Hiiumaale 1947”.
1. juulil modereeris Jüri Metssalu Hiiumaal Suuremõisa lossipäevade kohalugude õhtut, vesteldes mõisapärimusest Helgi Põllo, Andres Adamsoni ja Alo Särjega.
4.–6. juulini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis luule ja poeetika arvutuslikule analüüsile pühendatud konverentsiseeria “Plotting Poetry” viies konverents “Popular Voices”. Konverentsi fookuses olid poeetilisel kujul esitatud rahvapärased eneseväljendused ning ka poeetilise teksti esitus. Konverentsi peaesinejad olid Chris Mustazza (USA Pennsylvania ülikooli PennSound arhiiv) ning Maciej Janicki (Helsingi Ülikool, HELDIG. Konverentsi kava ja ettekannete slaidid leiab veebilehel https://www.plottingpoetry. org/conference/2022tartu/. Konverentsi korraldasid Mari Sarv (EKM), Maria Lotman (TÜ), Susanna Mett (EKM), Anne-Sophie Bories (Baseli Ülikool), Petr Plech?è (Tðehhi kirjanduse instituut), Pablo Ruiz Fabo (Strasbourgi Ülikool). ERAst pidasid ühisettekande Kalevipoja ja regilaulutekstide sarnasustest ja kokkulangevustest Liina Saarlo, Mari Sarv ja Susanna Mett ning deminutiivide kasutusest regilauludes Kaarel Veskis.
5.–6., 11.–12., 26.–29. juulil, 6. ja 9. augustil intervjueeris Janika Oras Setomaal eri paikades 16 inimest isikliku muusikalise biograafia ja seto leelo teemal, lisaks filmis leelolaagrit ja Saatse kirmast ning salvestas Seto kuningriigipäeva lauluvõistlust.
8. juulil pidas Lona Päll Euroopa Keskkonnaajaloo Ühingu (ESEH) konverentsil “Same planet, different worlds: environmental histories imagining anew” ettekande kohapärimusest soodega seotud diskussioonides (“The role of place-lore in changing interpretations of mires and it`s potential for creating possible sustainable futures“). Konverents toimus Bristoli ülikoolis, Suurbritannias 4.–8. juulini.
9. juulil toimus Peetri kihelkonna regilauluväljaande Vana Kannel XIV esitlus JärvaPeetri kirikus. Janika Oras koos Ottilie Kõiva ja Rein Saukaga tutvustasid väljaannet ja Peetri regilaule, esitluse korraldamisel osales Astrid Tuisk. Järgnes ringsõit Ottilie Kõiva kodukoha tähtsates paikades.
13. juulil intervjueeris Taive Särg koos Kadri Videri ja Neeme Kahuskiga küsitluskava “Muusika minu elus” põhjal Pärnus informant Henno Seppa.
14. juulil pidasid Eesti Kirjandusmuuseumi noorte teaduslaagris ERAst ettekande Andreas Kalkun (“Folkloristika äärealadel: usund, marginaalsed rühmad, seks ja sugu”) ning Janika Oras (“Mida ja kuidas lauldi 2000 aastat tagasi? Regilauluviisid ajaloo perspektiivis”).
16. juulil toimunud 2022. aasta rahvamuusikatöötluste festivalil Mooste Elohelü võistluskontserdi töötluste aluseks oli valitud Räpina kihelkonnast kirja pandud lugu “Küläkene väikokõnõ”. Þürii töös osales Taive Särg. Eesti Rahvaluule Arhiivi eripreemia pälvisid Cätlin Mägi ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õpilased Kadri Allikmäe, Merili Kask, Kerli Kislõi ja Heleri Kõrvemaa, kes esitasid kaks rahvaviisi viiel torupillil. Imetlust äratas leidlikkus torupillist põnevate helide väljavõlumisel, rikkalik kõlapilt koosmängus, kaasaegne seade koos traditsioonitundliku esitusega ning palade köitvus ja terviklikkus. Saavutus on seda suurem, kui arvestada, et torupill on väga vana, suhteliselt raskesti häälestuv ning spetsiifiliste, juba mitmeti läbiproovitud mänguvõimalustega pill. Tähelepanu vääris ka muusikute lugupidav suhtumine arhiiviallikatesse. Rahvaluulearhiiv märkis tunnustusega ära ka duo VIIK ning kollektiivi 6hunesseq.
18.–20. juulil osales Janika Oras Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika üliõpilaste välitööl Kihnus, kus filmiti, salvestati ja pildistati kohaliku muusikatraditsiooni teemalist materjali.
21. juulil esines Janika Oras rahvusvahelise traditsioonilise muusika nõukogu (ICTM) 46. maailmakonverentsil (hübriidvormis) Lissabonis ettekandega vanemaealiste naislaulikute laulmispraktikatest ja -kogemustest (““I am crazy for singing.” Practices and experiences of elderly female singers in the context of their musical life stories.”).
26.–29. juulini õpetasid Andreas Kalkun ja Janika Oras seto laule Nedsaja külas toimunud Lummo Kati leelolaagri õpitubades.
24. juulil esitleti Tartus Autovabaduse puiesteel mustlastantsuansambli Romaðka kontserdil Juris Leimanise teost “Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel”, mille avaldamist EKM Teaduskirjastuses koordineeris Eesti Rahvaluule Arhiiv. Raamatu tõlkis Hannes Korjus, värsid tõlkis Contra, toimetas Inge Annom, illustreerinud on Kârlis Krauze, kujundanud ja küljendanud Pille Niin, projektijuht Risto Järv. Väljaandel on läti folkloristi Mâra Vîksna eessõna ning roma kultuuri uurijate Eva-Liisa Roht-Yilmazi ja Anette Rossi järelsõnad.
29. juulil korraldasid Taive Särg, Helen Kõmmus ja Mathilda Matjus Luunja kogukonnapäeval loodusteemalise muinasjutu- ja laulutoa, tutvustamaks Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 projekti “Metsavaimud masinas”.
30. juulil juhtis Taive Särg Viljandi Pärimusmuusika Festivalil vestlussarjas “Kuusejuure jutud” vestlusringi “Muusika minu elus“, millest võtsid osa heliloojad ja muusikud Margo Kõlar, Matis Leima ja Natali Ponetajev, tutvustamaks ERA kogumisvõistlust. Vestluse salvestas Helen Kõmmus. 31. juulil esitlesid Ingrid Rüütel ja Taive Särg Ingrid Rüütli raamatut “Viljandimaa laule ja lugusid“ (“Mis on jäänud jälgedesse” V, toimetanud Asta Niinemets ja Edna Tuvi, uuemad laulud toimetanud Lauri Õunapuu, kujundanud Krista Saare).
Juulis intervjueeris Jüri Metssalu Rapla Vallavalitsuse tellimusel Juuru kihelkonna Härgla lubjakivimaardla piirkonna elanikke, et uurida nende suhet sealse maastikuga ning suhtumist planeeritavasse karjääri ja kaitsealasse.
9.–14. augustini toimusid Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd Karula rahvuspargis ja sellega piirnevais külades. Kogumise peakorraldaja oli Liina Saarlo, osalesid Andreas Kalkun, Margit Kooser, Mathilda Matjus, Janika Oras, Kärri Toomeos-Orglaan, Mari Sarv, Enn-Kalev Tarto, Kadri Tamm, Astrid Tuisk ja Valdo Valper.
21.–26. augustini Viinis toimunud 13. XIII rahvusvahelisel fennougristide kongressil esinesid ERAst Risto Järv (“Travelling characters, travelling tales. The Needle, the Glove, and the Squirrel / Spike (ATU 90)”), Aivar Jürgenson (“Siberian Estonians in their mother country – adaptation in last decades”), Andreas Kalkun (“How to ask embarrassing questions: Menstruating Mother of God, ritualimpurity, and fieldwork among Seto women”), Aado Lintrop (“About a contemporary Seto holiday held in August each year”) ja Mari Sarv (“Dialects of Finnic runosong ning koos Kati Kallioga Comparing oral poetry in Karelian, Ingrian, Votic, Estonian and Finnish languages”).
29. augustil toimunud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna seminaril Kolga mõisas pidas Andreas Kalkun ettekande “Dekadent Kolgast. Eric Stenbocki pärand”.
1.–5. septembrini Albaanias Tiranas ja Gjirokastras korraldatud rahvusvahelisel ballaadiuurijate 50. konverentsil esinesid ERAst Janika Oras ettekandega traditsioonilisest laulmisest 20. sajandi teisel poolel (“Traditional song in Estonia in the second half of the twentieth Century”), Liina Saarlo rääkis laulikute, rahvaluulekogujate ja publiku vahelistest suhetest regilaulude kogumisel (“When the audience is gone: interpersonal relationships between the singer, the collector and the audience”) ning Taive Särg lauljate ja publiku omavahelisest suhtlusest rahvamuusikakontsertidel (“Communication between singers and audience in folk music concerts”).
6. septembril esines Aado Lintrop Tallinna Loomaaia ja Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ühiskonverentsil “Karud looduses, mütoloogias ja usundis” ettekandega “Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahvaluules”.
8. septembril viis Janika Oras Skype’is läbi kooriitkude teemalise õpitoa Lummo Kati leelokoori liikmetele.
9. septembril said Astrid Tuisk ja ERA kaastööliste kirjutamisringi liikmed kokku Kuremaal Ene Raudkatsi juures.
17. septembril pidas Janika Oras Tallinna Ülikoolis värsimõõdu uurimise konverentsil “Frontiers in Comparative Metrics” IV ettekande seto laulutraditsiooni värsimõõdust (“On a metric dialect of the southern border of the Finnic runosong area: Versification in Seto singing tradition”). Mari Sarv koos Maciej Janicki, Kati Kallio ja Eetu Mäkeläga tutvustasid läänemeresoome regilaulude värsimõõdu-uuringu tulemusi (“A rough analysis of geographical variation of Finnic runosong meter on the basis of large data”).
17. septembril osalesid Risto Järv ja Lona Päll koos Ergo-Hart Västrikuga rakendusfolkloristika teemalises vestlusringis Tartu Nefa Rühma sügiskooli raames, vestlusringi modereeris Ester Bardone. Sügiskool toimus Turgi käsitöötalus Torilas 17. ja 18. septembril.
18.–22. septembrini toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse konverentsil “Loodus ja kultuur rituaalides, narratiivides ja uskumustes” (“Nature and Culture in the Rituals, Narratives and Beliefs”) esinesid Eesti Rahvaluule Arhiivist Aado Lintrop (“The beast with many faces: bear in Mansi folklore and mythology”), Janika Oras (“An appetite for singing. Singing experiences of elderly singers in Estonia in the context of historical singing practices”) ning Taive Särg (“Forest song festivals”). Lona Päll osales vestlusringis “Sacred sites as sites of problems” koos Kristel Kivari, Tõnno Jonuksi ja Elo-Hanna Seljamaaga.
22. septembril inventeeris Mari-Ann Remmel koos Reeli Reinausiga looduslikke pühapaiku Helme kihelkonnas.
22. septembril inventeeris Valdo Valper looduslikke pühapaiku Pärnu-Jaagupi kihel-konnas.
23. ja 24. septembril toimunud
Kauksi Ülle 60. sünnipäeva konverentsil Obinitsas esines ERAst Andreas Kalkun ettekandega “Eloluu ja müüdi vaihõl” ning Taive Särg ettekandega “Kauksi Ülle poeetilise mina-pildi loomine luule, rahvalaulu ja elustiiliblogi võtetega”.
24. septembril Valgas toimunud raamatukogude perepäeval “Kogu Eesti loeb!” esitlesid Juris Leimanise raamatut “Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel” Risto Järv ja Inge Annom, tekste raamatust luges Tiit Järv.
30. septembril esines Janika Oras ettekandega “Seto mitmehäälne laul ja muu muusika. Mitmehäälse traditsiooni muutuvad tähendused ja funktsioonid läbi aja eakate lauljate vaates” (“Seto multipart singing and other musics. Changing meanings and functions of multipart tradition over time through the eyes of elderly singers”) 11. rahvusvahelisel traditsioonilise mitmehäälsuse sümpoosiumil Tbilisis.
2. oktoobril viis Andreas Kalkun koos Taavi Koppeliga Festheart festivalil läbi Tartu LGBT+ ajalootuuri Toomemäel.
5.–7. oktoobrini korraldas Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi, Tallinna Ülikooli, Eesti uuringute tippkeskuse ning SIEF digikultuuri töörühmaga 8. Eesti digihumanitaaria konverentsi, mis keskendus keele- ja kultuurimuutuste analüüsile arvutuslike meetodite abil. Konverentsi raames toimus ka rahvusvahelise etnoloogide ja folkloristide organisatsiooni SIEF digikultuuri töörühma eripaneel, mis keskendus rahvapärasele veebikasutusele ja folkloorsetele veebinähtustele. Konverentsi kolmandal päeval toimus kolm tööpada, kus omandati praktilisi meetodeid digihumanitaaria uurimistöös. Plenaarettekanded pidasid Maximilian Schich (Tallinna Ülikool), Barbara McGillivray (King’s College London) ja Coppélie Cocq (Umeå University). Vaata lähemalt https://dh.org.ee/events/dhe2022/. Konverentsi korraldustoimkonnas osalesid Andres Karjus, Kaisa Langer, Liisi Laineste, Mari Sarv, Kadri Vider. ERAst pidasid ettekanded Mari Sarv koos Maciej Janickiga (“Text Similarity in Oral Runosong Tradition: Towards a Large-Scale Quantitative Analysis”), Kadri Vider koos Martin Mölderi ja Neeme Kahuskiga (“Estonian Parliament Speeches as Source for Content Analysis”) ning Olha Petrovych (“Augmented Reality Technologies: Practice-based Learning in Higher Education”).
6. oktoobril pidas Astrid Tuisk lasteaia- ja põhikooliõpetajate eesti keele seminaril ettekande “Külavainult 21. sajandisse – unustatud ja meeles peetud õuemängud”. Mugavaks kasutamiseks koondati lastemängude andmebaasis ka valik õuemänge: https:// www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/exhibits/show/ouemangud.
8. oktoobril osales Taive Särg kontsert-vestlusringil “Rahvaste hääled lauludes” Heino Elleri Muusikakoolis festivali TubIN raames 6.–9. oktoobril Tartus.
10. ja 29. oktoobril inventeeris Mari-Ann Remmel koos Reeli Reinausiga looduslikke pühapaiku Helme kihelkonnas.
12. oktoobril esines Jüri Metssalu loenguga “Kohapärimus ja pärimuspaigad sündmuskorralduses” kultuurikorraldaja täienduskursusel Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tallinna majas. Järgnenud õpitoas õpetas ta osalejaid kasutama Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse andmebaasi “Koobas” ja kohapärimuse kaardirakendust Maa-ameti Geoportaalis.
13. oktoobril tutvustas Jüri Metssalu Rapla Vallavalitsuse hoones uuringut “Härgla lubjakivimaardla (registrikaardi nr 950) uuringuruumi alal ja sellest 1 km raadiuses asuvad ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjektid ja kohalike elanike seisukohad planeeritava karjääri ja looduskaitseala suhtes”. Järgnes kogukonnaliikmete ja vallavalitsuse töötajate arutelu.
14. oktoobril toimus Eesti Rahvaluule Arhiivi 95. sünnipäevale pühendatud kolletamispäeva konverents Eesti Kirjandusmuuseumis (peakorraldaja Risto Järv). Ettekannetega esinesid Risto Järv, Kristi Metste, Tiiu Jaago, Katre Kikas, Taive Särg, Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava ning Mall Hiiemäe. Esitleti viimastel kuudel ilmunud nelja rahvaluulearhiivi materjalidel põhinevat väljaannet: Mall Hiiemäe, “Väike putukaraamat rahvapärimusest” (illustratsioonid Mari Hiiemäe, kujundanud Pille Niin, EKM Teaduskirjastus); Mari-Ann Remmel, “Konnad Eesti rahvapärimuses” (kujundanud Mariliis Haljasorg, Eestimaa Looduse fond koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi ja MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskusega); “Maailmade vahel. Ello Kirsi Setomaal kogutud lood, 1938–1940” ning Ingrid Rüütli väljaannet “Viljandimaa laule ja lugusid”. Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avati fotonäitus “Kes tugevam oli... Mäng ja mängulisus Eesti Rahvaluule Arhiivi fotodel”. Näituse koostas Enn Kalev Tarto, nõustas Astrid Tuisk. Kujundas Pille Niin. Päeva lõpetas Ülemakstud Rentslihärrade kontsert.
14. oktoobril pidas Janika Oras veebi teel ettekande “Traditsiooniline laulmine Eestis 20. sajandi teisel poolel” (“Traditional singing in Estonia in the second half of the 20th Century”) IV üle-ukrainalisel teaduslikul ja praktilisel konverentsil “Philological horizons: scientific, linguistic, didactic, philosophical, social, national-patriotic vectors”, mis toimus 14. ja 15. oktoobril Vinnytsia Humanitaar- ja Pedagoogilises Kolledþis.
15. oktoobril esines Janika Oras Eesti Folkloorinõukogu rahvusvahelise pärimuspeo Baltica infopäeval veebiettekandega “Folkloori ja eriti rahvalaulude esitamisest”.
16. oktoobril pidas Helen Kõmmus Riidaja Torupillitalus toimunud torupillipäeval “Tauli torupill 50” ettekande “Eesti torupillimängijad Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes”.
18. oktoobrist 22. novembrini viis Janika Oras läbi neli ukraina rahvalaulu töötuba Tartu Ukraina kogukonna liikmetele ja nende eestlastest sõpradele.
18. oktoobril toimus EKLA eluloopäev, mille ettevalmistamisel osales Astrid Tuisk. Astrid Tuisk võttis osa ka Ühenduse Eesti Elulood ja EKLA kogumisvõistluse “Kirjad minu elus” kokkuvõtete tegemisest.
18. oktoobril salvestasid pärimust korporatsioonide laulmistraditsioonide kohta Taive Särg ja Janno Simm koostöös Kadri Videriga korporatsioonis “Indla”.
24.–26. oktoobrini osales Getter Lauk Kihnus pulmakombeid tutvustavas laagris välitöödel.
27. oktoobril Laulasmaa lasteaias toimunud pärimuskonverentsil “Eesti rahvajutt lasteaias” esines Risto Järv ettekandega “Eesti rahvajutu pildimaailm”.
27. oktoobril osales Andreas Kalkun koos Rebeka Põldsami ja Elo-Hanna Seljamaaga vestlusringis Vabamus raamatu “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist” esitlusel.
28. oktoobril toimunud Oskar Kallase päeval, XXIX eesti raamatuteaduse konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumis esines Risto Järv ettekandega “Põhja konna üheksa pead”.
30. oktoobril kõnelesid Taive Särg ja Janika Oras Eesti Rahvaluule Arhiivist Klassikaraadio saates “Kogutud muusika”, saatejuht Lisete Velt.
31. oktoobril esines Olha Petrovych Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril ingliskeelse ettekandega “Liitreaalsuse tehnoloogiate kasutamine kirjanduse õpetamise metoodika õpetajaõppes”. Seminaril käsitleti liitreaalsuse (AR) tehnoloogiate loomise ja praktilise rakendamise iseärasusi Vinnõtsja Riikliku Pedagoogikaülikooli filoloogia- ja ajakirjanduse teaduskonnas kirjanduse õpetamise metoodika kursuse raames individuaalse ja rühmatöö korraldamisel.
1. novembril viisid Natali Ponetajev ja Taive Särg Tartu kesklinnas läbi tänavaküsitluse kogumisvõistluse “Muusika minu elus” jaoks, filmis Janno Simm.
2. novembril tutvustas Janika Oras Karoliina Kreintaali fotonäituse “Tundeküllased külaskäigud maailma serva” avamisel Imaveres koos Karoliina Kreintaali ja Leanne Barboga EMTA-ERA soomeugri välitöid ja kohalikke laulukultuure.
2.–4. novembrini toimus Nina külas Soome-Eesti regilaulu-uurimise ühisprojekti FILTER tööseminar. FILTER projekti eesmärgiks on uurida vormellikku intertekstuaalsust, temaatilisi võrgustikke ja poeetilist varieeruvust kogu läänemeresoome regilaulualal ning selle meeskonda kuuluvad Helsingi Ülikooli digihumanitaaria keskuse HELDIG arvutiteadlased Eetu Mäkelä ja Maciej Janicki, Soome Kirjanduse Seltsi folkloristid Kati Kallio ja Jukka Saarinen ning Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid Mari Sarv ja Liina Saarlo. 2020. aastal käivitunud projekti raames on loodud koondandmebaas, mis koondab umbes 200 000 regilauluteksti ning mille veebilehekülg Runoregi rakendab uudset arvutuslikku regilaulude võrdlemise ja sarnasuse alusel klasterdamise metoodikat. Projekti tööseminari keskmes oli regilauludes eri kontekstides korduvate üksuste ehk vormelite määratlemine, klassifitseerimine ning nende automaatse tuvastamise võimaluste otsimine, samuti uuriti laulude tekstipõhise klasterdumise mustreid. Vaata ka: https://blogs.helsinki.fi/filter-project/.
4. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis neljas humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2022, korraldajad Ave Goršič ja Reet Hiiemäe (EKM) ning Virve Tuubel (ERM) ja Kristiina Punga (HTG). Kuues õpilasettekandes arutleti kaug- ja kontaktõppe plusside ja miinuste ning kirjanduse kui eneseanalüüsivormi üle, samuti foto- ja digimaalikunsti ning Lääne ja Nõukogude filmide peategelaste ülesehituse üle. Konverentsi lõpetas arutelu humanitaaria võimalustest keskkonnasäästlikuma eluviisi arendamisele kaasa rääkida.
5. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimunud hingedeaja regilaulutoa eestvedajaks oli Taive Särg.
6.–13. novembril Portugalis Taviras toimunud 16. rahvusvahelisel vanasõnakollokviumil esines Risto Järv ettekandega “Are Eggs Smarter than Chickens – or are they not? Contrasting opinions in Proverbs” (“Kas munad on targemad kui kanad? Vastuolulised seisukohad vanasõnades”).
6. ja 7. novembril viis Janika Oras läbi kaks Seto mitmehäälse laulu õpituba Lummo Kati leelokoori laagris Tartus.
8. novembril käisid Getter Lauk, Mathilda Matjus ja Astrid Tuisk kuulamas, salvestamas ja filmimas Toivo Tootsenit, kes pajatas oma lapsepõlvemälestusi.
9. novembril ilmus ERR Novaatoris uudislugu HUNTSi ettekandja kliimakriisi kajastavast fotonäitusest, ühtlasi andsid Ave Goršič ja Reet Hiiemäe ülevaate HUNTSi vestlusringis peetud arutelust humanitaarteaduste kui võimaliku tasakaalustaja rolli üle kliimadiskussioonides (https://novaator.err.ee/1608783130/opilasuurimus-kliimakriisileevendaks-haritud-ja-tasakaalukas-arutelu).
12. novembril pidas Mari Sarv ettekande “Kuidas tõmmata piiri regivärsi ja kalevipojavärsi vahele” Tartu Ülikoolis toimunud värsiõpetuse sümpoosionil, mis oli pühendatud väljapaistva eesti värsiuurija Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale.
16. novembril viis Janika Oras Tartus Ingeri Majas läbi Ingerimaa laulumängude õpitoa ansamblile Röntyskä.
21. novembril toimus Vilde ja Vine galeriisaalis kirjutamis- ja vestlusõhtu “Mis muusikat sina täna kuulad?”. Õhtut juhtis Kaisa Kuslapuu, muusikat tegid Katariina Tirmaste ja Natali Ponetajev. Sündmus oli osa ERA kogumisvõistlusest “Muusika minu elus”.
23. novembril pidas Mari-Ann Remmel Helme kultuurimajas koos Reeli Reinausiga ettekande Helme kihelkonna ajalooliste looduslike pühapaikade teabepäeval.
23. novembril pidas Jüri Metssalu Raplas Kultuuriklubis BAAS Eesti Looduskaitse Seltsi loodusõhtul ettekande “Ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjektid planeeritaval Härgla kaitsealal”.
23. novembril pidasid Mari Sarv (ERA) ja Kati Kallio (Soome Kirjanduse Selts ja Helsinki Ülikool) ühise veebiettekande läänemeresoome regilaulude arvutianalüüsist (“Towards a lab of folklore texts: explorations on Finnic oral poetry”). Räägiti regilauluuurijate tööst nii rahvaluulearhiivi regilaulu-uurimise töörühmas kui Soome Akadeemia rahastatavas FILTER projektis ning eriti uutest uurimisvõimalustest, mida pakub FILTER projekti raames loodud Eesti-Soome regilaulude koondandmebaas ja selle erinevad väljundid. Ettekanne toimus rahvusvahelise etnoloogide ja folkloristide ühingu SIEF pärimusarhiivide töörühma ning Norra pärimusarhiivide projekti SAMLA korraldatavas rahvaluulearhiivide vebinariseerias digitaalsete rahvaluulearhiivide arengust.
24. novembril kõneles Jüri Metssalu Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tallinna majas vaimse kultuuripärandi süvakursusel “Vaimne kultuuripärand – jätkusuutlikkus ja uurimine” kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast.
25. novembril pidas Mari Sarv Vaba Akadeemia loenguseerias avaliku loengu “Läänemeresoome regilaulutekstid veebilaboratooriumis”. Ettekandes tutvustati läänemeresoome rahvaste regilaule, aga ka uusi veebikeskkondi, uurimisvõimalusi ja -tulemusi. Ettekandest tegi otseülekande Postimees ning see on järelvaadatav Vaba Akadeemia Youtube’i kanalil.
26. novembril pidas Anu Korb Eduard Vilde Muuseumis Välis-Eesti päeva sümpoosionil “Välis-Eesti kirjandus” ettekande “Jagatud Venemaa eestlaste mälestused”.
29. novembrist 1. detsembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ning veebis rahvusvaheline traditsioonilise laulu konverents “Meeleheitest lootusesse – kooslaulmise mõju ja tähendused”. Konverentsil osales teadlasi kokku 11 riigist, ERAst esinesid ettekannetega Andreas Kalkun, Susanna Mett, Janika Oras (ühisettekanne Celia Roosega), Liina Saarlo, Mari Sarv, Olha Petrovych ja Taive Särg. Ürituse peakorraldajad olid Janika Oras, Liina Saarlo ja Kristin Kuutma (TÜ).
3. detsembril sai veebiportaal “Seto laulupärimus” (laul.setomaa.ee) Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tunnustuse, lokulaua “Aasta tegu”. Kodulehe autorite kollektiivi kuulusid ERAst Andreas Kalkun ja Janika Oras.
3. detsembril kuulutas SA Hiite Maja Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud üritusel välja 2022. aasta hiite kuvavõistluse võitjad. Pärimuse auhinna Eesti Rahvaluule Arhiivilt pälvis Marko Palmi foto “Kiratsi Ristikivi panoraam” (Saaremaa, Kaarma kihelkond).
5. detsembril kõneles Liina Saarlo Klassikaraadio saates “Delta” toimunud traditsioonilise laulu konverentsist, küsitles Liina Vainumetsa.
9. detsembril toimus Palal Kodavere Pärimuskeskuses muinasjuttude töörühma seminar “Moenasjutuss pajatusseni Kodavere nukan ja mõjal”. Esinesid Mall Hiiemäe (“Mis on ühist muinasjuttudel ja pajatustel?”), Kärri Toomeos-Orglaan (“Sõjast ja sõjameestest Eesti muinasjuttudes”), Urmas Kalla (““Nii kui mõtõld, nii täüdet.” Võrokiilsist jutussist lövvetüq vanasõnaq ja tõõsõq üteluseq”), Kristi Salve ja Liina Saarlo (videoloengu “Laiuse lugusid” tutvustus), Astrid Tuisk (“Uperpall ja roosiämm. Põhja-Tartumaa mäng pärimusest”), Risto Järv (“Kodavere rahvaj utud KiViKese kogukonnaportaalis”) ning Imre Nõmm ja Ergo-Hart Västrik (“Kodavere pajatused tänasel päeval. Tagasivaateid mullustele välitöödele”).
13. detsembril osales Risto Järv koos Piret Pääriga (MTÜ Jutumaja) ja Katrin Aavaga (TLÜ) Rahvusraamatukogu arutelusarja Infomüra vestlusringis “Muinasjutud, müüdid ja maagia”, küsitles Eva Ladva.
15. ja 16. detsembril toimunud 66. Kreutzwaldi päevade konverentsil “Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja ajaloos” pidasid ERAst ettekanded Aivar Jürgenson (“Legend balti naissnaipritest Gruusia-Abhaasia sõjas”), Anu Korb (“Sõda argielu mälestustes”) ning Astrid Tuisk (“Poiste sõda mängult ja päriselt: mälestused Teise maailmasõja ajast”). Risto Järv andis lühiülevaate ERA lõppeva aasta tegevusest.
19. detsembril esitles Aado Lintrop Eesti Kirjandusmuuseumis raamatut “Soome-ugri reisid” ning luulekogu “Hämara laulud” (Ilmamaa). Soome-ugri reisid kujundas Pille Niin, toimetas Kadi Sarv ning kirjastas. Laulis Urmo Kütismaa.
22. detsembril esines Risto Järv Rakveres Lääne-Virumaa Hõbeakadeemia loengusarjas ettekandega “Igihaljad muinaslood. Juhan Kunder 170”.

Risto Järv, Mari Sarv

2022


Muinasjutuseminar 9. detsembril Kodavere Pärimuskeskuses

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm koostöös Kodavere Pärimuskeskusega korraldavad reedel, 9. detsembril kell 12 Kodavere Pärimuskeskuses Palal seminari „Moenasjutuss pajatusseni Kodavere nukan ja mõjal“ (Muinasjutust pajatuseni Kodavere kandis ja mujal).

Ettekannetes vaadeldakse erinevaid rahvajutte muinasjuttudest pajatusteni, käsitledes muuhulgas lühivorme ning sõjateema kajastumist meie muinasjuttudes. Muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud alates 2010. aastast. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt. Kodaverest talletatud rahvaluulest on esinduslik ja mitmekülgne valik leitav Kirjandusmuuseumi infosüsteemi (https://kivike.kirmus.ee/) kogukonnaportaali Kodavere veebiväravas. 2021. aastal tegi muinasjuttude töörühm veebiväravas kättesaadavaks Kaarel Jürjensoni juttude valiku. Suurjutustajalt Kaarel Jürjensonilt on folklorist Richard Viidalepp kogunud üle 540 lehekülje pärimust, sellest on enamik nüüd veebis kättesaadav nii pildina originaalkirjapanekus kui teksti kujul.

Seminari esimese poole lõpetab folkloristide Kristi Salve ja Liina Saarlo videoloengu „Laiuse lugusid“ esitlus. Videoloengus räägitakse Laiuse kihelkonna paikade ning inimestega seotud lugusid ning see on vaadatav Eesti Rahvaluule Arhiivi veebikanalilt. Päeva teises osa lõpus esitletakse näituse „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel aastatest 1925–1941“ teist osa.

Seminari kava, vaata varasematest muinasjutuseminaridest lähemalt http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid. Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ning Kodavere Pärimuskeskus, toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.

Rohkem infot: Risto Järv 51 904 371 (risto.jarv@folklore.ee), Ergo-Hart Västrik 5553 8703 (ergohart@gmail.com).

8.12.2022


Presidendi rahvaluulepreemiad pälvisid Imbi-Harietta Eenlo, Urve-Mai Männik ning Eve Kask ja Saara Mildeberg

President Alar Karis andis 7. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis kätte 2022. aasta rahvaluulepreemiad. Imbi-Harietta Eenlo pälvis elutööpreemia järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu ning esile tõstetud kaastööde eest aastail 2013–2021; Urve-Mai Männik väljapaistva töö eest 2021. aastal ning järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu eest aastail 2014–2021; Eve Kask ja Saara Mildeberg said preemia projekti „Käsmu inimesed ja majad 2013–2019“ fotode ja intervjuude korrastamise ning arhiivile üleandmise eest.

7.04.2022

Kroonika 2021

1. jaanuarist käivitus rahvaluulearhiivis Mari Sarve juhtimisel uurimisprojekt „Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid“, mille eesmärgiks on analüüsida folkloori ühe põhiomaduse – varieeruvuse – eri tasandeid (keeleline, stilistiline, poeetiline, muusikaline, esituslik, temaatiline, tüpoloogiline jne) eesti, aga ka teiste läänemeresoome rahvaste mahukate regilaulukogude põhjal. Projekti rahastab viie aasta jooksul Eesti Teadusagentuur ning selles osalevad lisaks projektijuhile ERA regilaulu-uurijad Janika Oras, Taive Särg, Aado Lintrop, Andreas Kalkun, Liina Saarlo ja Helen Kõmmus.

6. jaanuaril rääkis Astrid Tuisk Vikerraadio saates „Huvitaja“ lastemängudest läbi aegade, saatejuht oli Krista Taim.

13. jaanuaril tutvustas Janika Oras seto regilaulu värsimõõtu Soome Kirjanduse Seltsi uurimisprojekti FILTER (Formulaic intertextuality, thematic networks and poetic variation across regional cultures of Finnic oral poetry) veebiseminaril.

22. jaanuaril pidas Mari Sarv Vabas Akadeemias avaliku loengu „Küll mina kuulsin kui mind tehti, küll mina tundsin kui taoti: rahvuskultuuri privaatsemad osad“ seksuaalse sisuga regilauludest. Loengust tegi otseülekande oma veebilehel ajaleht Postimees ning salvestus on järelvaadatav Vaba Akadeemia Youtube’i kanalil.

4. veebruaril Eesti Kultuurkapitali preemiapäeval avalikustati 2020. aasta Kultuurkapitali preemiasaajad. Rahvakultuuri sihtkapitali ühe aastapreemia pälvisid Katrin Sipelgas, Risto Järv, Janeli Jallai ning Jaak Kilmi imelise ja ainukordse muinasjutumaailma „Elas kord...“ loomise eest.

6. veebruaril viis Janika Oras Tartus Laulupeomuuseumis läbi perehommiku regilaulu ja laulumängudega „Laulame koos!“.

9. veebruaril osalesid Ave Goršič ja Risto Järv (EKM ERA), Reet Hiiemäe (EKM FO) ning Ülo Valk ja Pihla Siim (TÜ) MTÜ ISFNR (Rahvusvaheline Rahvajutu Uurijate Selts) asutamiskoosolekul, MTÜ registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonnas 23. veebruaril 2021 (selts loodi ametlikult aastal 1962, esimesed konverentsid toimusid juba 1959. aastal). Neli esimest asutajaliiget on ühtlasi MTÜ juhatuses ning Ave Goršič võttis Pihla Siimult üle ISFNRi laekuri ülesanded.

10. veebruaril esines Janika Oras ettekandega „Enne lõplikku vaikimist. Eakad naised 19.–20. sajandi moderniseeruvas laulutraditsioonis“ Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma veebiseminaril.

16. veebruaril tutvustas Mall Hiiemäe vastlapäeva-tavasid Maarja-Magdaleena rahvamaja teemaüritusel Kaiu järve ääres.

17. veebruaril pidas Helen Kõmmus Soome Muusikateaduste doktorikooli talveseminaril veebiettekande „How to Study the Runosong in the Contemporary Folk Music Festivals: The Methodological approach to Estonian and Finnish Research Experience“.

23. veebruaril pälvis Anu Korb riikliku autasu Valgetähe V klassi teenetemärgi Eesti folkloori ja Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajaline kogumise ning sariväljaande „Eesti asundused“ I–VIII koostajamise eest. Raadios Kuku intervjueeris Madis Ligi ordenisaajat Anu Korbi, teemaks Siberi eestlaste uurimine.

25. veebruaril pidas Liina Saarlo Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Jutukas informant, usin koguja ja arhiiviametnik. Mõnda Priidu Tammepuu ja ERA vahekordadest“.

28. veebruaril andis Anu Korb Vikerraadio Hajala ringvaates intervjuu Siberi eestlaste elust tänapäeval ja nende uurimisest, intervjueeris Maarja Merivoo-Parro.

Veebruaris valmis Kirjandusmuuseumi trepigaleriis ERA kaastöölise Maila Jürgensoni fotonäitus, mida aitas kujundada Mari-Ann Remmel.

14. märtsil toimus veebiüritusena ERA kaastööliste päev, kus president Kersti Kaljulaid kuulutas välja rahvaluulepreemiate saajad. Adik Sepp pälvis elutööpreemia silmapaistvate kaastööde eest aastail 1960–2020, Urve Vares preemia väljapaistvate tööde eest 2020. aasta kogumisvõistlustel ning koostöö eest aastatel 2011–2020 ning Aino Liivik järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu ja esile tõstetud tööde eest aastail 2013–2020. Kaastööliste päeval tutvustasid oma kogumistööd nii preemiasaajad kui 2020. aasta kogumisvõistluste parimad kaastöölised Maret Kärtna, Eha Võso ja Ave Taavet. Veebipäeval rääkisid ERA juhataja Risto Järv, Martin Eessalu Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes, aasta kogumisvõistlustest tegid kokkuvõtte ERA teadlased Mari Sarv, Ave Goršič ja Astrid Tuisk. Olga Ivaðkevitð tutvustas ERA uut kogumisteemat „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“. Kaastööliste päeva lõpetas lühikontsert Toomas Valgu pereansamblilt. ERA kaastööliste veebipäeva korraldamises osalesid Ave Goršič, Olga Ivaðkevitð, Risto Järv, Mari Sarv, Janno Simm, Jaan Tamm, Kadri Tamm ja Astrid Tuisk, ürituse peakorraldaja ning projektijuht oli Olga Ivaðkevitð. Kaastööliste veebipäeva klipid on järelvaadatavad ERA Youtube’i kanalil https://www. youtube.com/eestirahvaluulearhiiv.

15. märtsil ilmus Novaatoris intervjuu Andreas Kalkuni ja ajaloolase Kersti Lustiga „Eesti külarahva seksiostud kadusid kalevi alla“ seoses ajakirjas Keel ja Kirjandus ilmunud artikliga „Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis“.

16. märtsil ilmus Maalehes intervjuu Andreas Kalkuni ja Kersti Lustiga „Eesti murretes hõlmas „litsi“ ja „hoora“ tähendusväli ka üksikemasid. Kui „Kalevipoeg“ valmis, tehti Eestimaa kõrtsudes kõvasti hooratööd“. Intervjuu oli seotud Keeles ja Kirjanduses ilmunud artikliga „Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis“.

17. märtsil rääkisid Kadri Tamm ja Olga Ivaðkevitð Vikerraadio saates „Huvitaja“ ERA kogumistööst ning tutvustasid uut kogumisvõistlust „Tähtpäevad ja muutunud tavad koroonakriisi ajal“, küsitles Krista Taim.

24. ja 25. märtsil toimunud folkloristide XV talvekonverentsil „Loodus-keskkond-kultuur“ esinesid ERAst Mall Hiiemäe (Folkloor kui inimese ja keskkonna suhte ning selle muutumise kajastaja) ja Lona Päll (Kohapärimuse roll looduskaitseliste tegevuste vahendamisel: soode taastamise näide; ühisettekanne Piret Pungas-Kohviga). Andreas Kalkun osales konverentsi lõpetavas ümarlauas „Postkolonialism ja postsotsialism – kas neid saab ühendada?“.

27. märtsil esitles Ingrid Rüütel CD kogumikku „Viljandimaa rahvalaule ja pillilugusid“ Eesti Folkloorinõukogu üldkoosolekul.

Märtsis tutvustas Risto Järv Vikerraadio „Huvitaja“ saadetes rubriigis „Vanasõnad on kuldsed sõnad“ erinevaid vanasõnu.

Märtsis lõppes TÜ arheoloogia ja ajaloo instituudi juhitud interdistsiplinaarne projekt „Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused“ milles osalesid kohapärimuse eksperdina Mari-Ann Remmel ja rahvamuusika eksperdina Janika Oras.

2. aprillil rääkis Anu Korb Kuku raadios, kuidas tähistavad lihavõttepühi Siberi eestlased, intervjueeris Madis Ligi.

8. aprillil esines Janika Oras koos Ave Matsiniga (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) Eesti Teadusagentuuri korraldatud uuringu “Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused“ tutvustusseminaril veebis ettekandega “Vaimse pärandi liigid ja tutvustamise võimalused“.

9. aprillil kõneles Jüri Metssalu Eestimaa Looduse Fondi vanade kaartide veebiseminaris kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast, keskendudes ajaloolistele kaartidele ja Maa-ameti kohapärimuse kaardirakendusele.

19. aprillil kuulutas Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Kohapärimuse Keskusega välja kohapärimuse kogumise kaastööprojekti “Leia oma kohalugu!“, mille käigus laekuvad helisalvestused, videoklipid, fotod ja kirjalikud ülestähendused antakse hoiule Eesti Rahvaluule Arhiivi. Parimad palad avaldatakse Maa-ameti kohapärimuse kaardirakenduses. Projekti ERA-poolne koordinaator on Jüri Metssalu.

21. ja 22. aprillil korraldasid erinevad folkloristika ja etnoloogia institutsioonid noorte kultuuriuurijate veebikonverentsi “Noorte hääled“, et ärgitada erineva taustaga noorte uurijate mõttevahetust ning kutsuda noori kultuuriuurijaid arutlema traditsioonilise ja digitaalse ühiskonna kultuuriliste eripärade ning kokkupuutepunktide üle. Uuenduslikuna oodati konverentsile esinema sel aastal ka gümnaasiumiõpilasi, et pakkuda neile võimalust nii oma uurimistööde tutvustamiseks kui ka kultuuri-uuringute erialade uurimisvaldkondadega tutvumiseks. Konverentsil peeti 18 ettekannet, mis on järelvaadatavad konverentsi veebilehel http://www.folklore.ee/era/nt/. ERA poolt osales korraldustoimkonnas Mari Sarv, kes juhtis konverentsil ka haridusteemalist ümarlauda “Kultuuriuurija kujunemine: kust tulevad ja kuhu lähevad (noored) teadlased?“.

23. aprillil osales Janika Oras Märt-Matis Lille korraldatud vestlusringis “Kultuuriline ja geneetiline pärilikkus meis ja meie ümber“ Eesti muusika päevadel ja Balti muusika päevadel, vestlusringi kanti üle Klassikaraadios sarjas “NYYD-muusika“.

26. aprillil pidas Astrid Tuisk keskkonnas Teams toimunud veebikonverentsil “Jüripäev on suvetooja: Keelest meeleni VIII“ ettekande “Kasvamine tüdrukuna. Littlest Pet Shopi mänguloomakeste videod Youtube’i keskkonnas“.

27. aprillil tutvustas Janika Oras koos Ave Matsiniga uuringu “Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused“ tulemusi vaimse kultuuripärandi nõukogu koosolekul.

28. aprillil ilmus Mall Hiiemäe videoloeng “Killukesi rahvapärimusest – metsakanalised“. Loeng valmis Eestimaa Looduse Fondi ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös ning on osa ELF-i talgute metsise teema-aasta loengusarjast, filmis ja monteeris Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm.

7. mail kõneles Astrid Tuisk konverentsil “Elulugu – elu, ajaloo ja kirjanduse kohtumispaik. Rutt Hinrikus 75“ mänguasjadest rahvaluule kogumise võistluse “Esemed meie rännakuil“ kaastöödes.

12. mail kõneles Jüri Metssalu koos Maili Metssaluga (Eesti Rahvakultuuri Keskus) Vikerraadio saates “Huvitaja“ kohapärimusest ja kaastööprojektist “Leia oma kohalugu!“, küsitles Krista Taim.

19.–28. maini osales Mari Sarv Helsingi digihumanitaaria häkatonil läänemeresoome regilaulu töörühma ühe juhendajana. Häkaton on mõeldud humanitaar- ja arvutusteaduste valdkonna tudengitele koostöökogemuse saamiseks humanitaarvaldkonna uurimisküsimuste lahendamisel andmepõhiselt ja/või arvutuslike meetodite abil. Läänemeresoome regilaulu töörühm proovis selgitada noorte meeste ja naiste tegelaskujude olemust läänemeresoome regilaulukorpuses, töörühma lõppraportiga saab tutvuda häkatoni blogis https://dhhackathon.wordpress.com/2021/05/28/what-are-the-youthsup-to-a-dive-into-finnic-oral-poetry/.

21. mail esines Janika Oras ettekandega “Läänemeresoome regilaulu äärealal. Seto värsi kirevad rütmimustrid“ Vabas Akadeemias. Loengust tegi otseülekande oma veebilehel ajaleht Postimees ning salvestus on järelvaadatav Vaba Akadeemia Youtube’i kanalil.

23. ja 24. mail õpetas Janika Oras seto mitmehäälseid regilaule ja tutvustas seto mitmehäälse laulu viise ja esituspõhimõtteid Lummo Kati koori laululaagris Nedsaja külas.

24. mail oponeeris Lona Päll Tartu Ülikooli semiootika osakonnas kaitstud Rene Kiisi magistritööd “ Genius loci avaldumised Tartu-(kon)tekstis“.

27. mail avati Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölise Maila Jürgensoni loodusfotonäitus “Aastaring“. ERA Youtube’i-kanalil ilmus Maila Jürgensoni loodusfotonäitust tutvustav videoklipp.

29. mail Palmses Lahemaa rahvuspargi 50. aastapäeva avaüritusel tunnustas Viru Instituut Ingrid Rüütlit Virumaa kultuuripärandi vardja aunimetusega. Instituudi esindaja Riho Breivel andis üle Assamallast, Ingrid Rüütli esivanemate kodukoha (Saksi) lähedalt leitud ning Ain Aasa kujundatud Porkuni koralli koos tänutähega. Palmse mõisa härrastemajas salvestati Ingrid Rüütli loeng tema Virumaaga seotud uurimustest ja tegevusest ning toimus sellest lähtunud arutelu.

19. ja 26. mail tutvustas Risto Järv Vikerraadio “Huvitaja“ saadetes rubriigis “Vanasõnad on kuldsed sõnad“ erinevaid vanasõnu.

Mais valmis ERA veebilehekülje “Estonka. Eestlased Siberi: külad ja pärimus“ (https:// folklore.ee/estonka/) uuendatud versioon. Lehekülje on koostanud Astrid Tuisk ja Anu Korb, keeletoimetaja oli Kadri Tamm, kujunduse teostus ja sisuhaldussüsteem: Ilona Kolossova.

5. juunil anti Tallinnas Eesti Lastekirjanduse keskuses üle Sten Roosi 29. muinasjutuvõistluse auhinnad. Eesti Rahvaluule Arhiivi eriauhinna pälvis Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Nora Mia Faber jutuga “Prints ja võluflööt“. Muinasjutuvõistluse žürii töös osales Risto Järv.

9. juunil kõneles Jüri Metssalu Vikerraadio saates “Huvitaja“ mõisatest ja mõisnikest kohapärimuses, küsitles Krista Taim.

12. juunil kõnelesid ja laulsid Loodusfestivali raames teemal “Looduse ja inimese suhetest eesti pärimuses“ Vanemuise tänava pargis Mall Hiiemäe, Janika Oras, Taive Särg, Helen Kõmmus koos ansambliga Väike Hellero.

12. juunil esitles Ingrid Rüütel Tallinnas Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse koosolekul oma kõnede kogumikku “Ingrid Rüütel, Eesti Naislaulu Seltsi patroon. Tervituskõned aastatest 2004–2016“.

15. juunil ilmus Mall Hiiemäe videokommentaar linnupärimuse kogumisest Eesti Rahvaluule Arhiivis virtuaalnäituse “Lind arhiivis ja muuseumis“ kutsungis (https:// www.utkk.ee/naitused/lind-arhiivis-ja-muuseumis/). Loodava näituse eestvõtjad on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Eesti Ornitoloogiaühing, näitus on pühendatud Ornitoloogiaühingu 100. aastapäevale.

18. juunil osales Janika Oras koos Madis Arukase, Taisto-Kalevi Raudalaise ja Ruth Alakülaga VIII Soome-ugri rahvaste maailmakongressi raames Elektriteatris korraldatud vestlusringis läänemeresoome rahvastest, aluseks film “Unustatud rahvaste jälgedes“.

18. juunil avati Tartu Linnamuuseumis Andreas Kalkuni ja Rebeka Põldsami koostatud ja kureeritud näitus “Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?“.

19. juunil pidas Lona Päll ettekande “Kohapärimus konflikti keskmes: Paluküla hiiemäe juhtum Eestis“ (Place-Lore in the Center of Conflict: The Case of Paluküla Hill in Estonia) Londoni Interdistsiplinaarse Uurimiskeskuse korraldatud konverentsil “The Place of Memory and the Memory of Place“, mis keskendus mälule ja paikadele.

21. juunil kõneles Jüri Metssalu Vikerraadio saates “Huvitaja“ pööripäevast ja jaanipäevast kohapärimuses, küsitles Krista Taim.

21.–24. juunini toimunud SIEFi (Rahvusvaheline Euroopa Etnoloogia ja Folkloristika Selts) 15. veebikongressil “Breaking the rules? Power, participation, transgression“ pidasid ERAst ettekanded Astrid Tuisk “Breaking the rules. Action with war munitions in the memories of those who grew up during the Second World War“ (Reeglite rikkumine. Sõjamoonaga mängimine Teise maailmasõja ajal kasvanute mälestustes) ning Janika Oras “Singing young. Elderly female singers of past and present“ (Lauldes nooreks. Tänapäeva ja mineviku eakad naislauljad). Mari Sarv osales kongressil Soome Akadeemia FILTER projekti ühisettekandega “Beyond heroic epics: what is characteristic to Finnic oral poetry?“ (Kangelaseepikast edasi: mis on iseloomulik läänemeresoome regilaulule?) koos Kati Kallio, Eetu Mäkelä ja Maciej Janickiga, ettekande pidas Kati Kallio. Andreas Kalkun ja Merili Metsvahi (Tartu Ülikool) korraldasid paneeli “Lost in translation: peasant subaltern agency and hegemonic power“ (Tõlkes kadunud: allutatud talupoegade agentsus ja hegemooniline võim), kus Andreas Kalkun pidas ettekande “Estonian and Livonian landlords providing medical care to serfs. A peasant’s voice in folklore sources“ (Eesti- ja Liivimaa mõisnikud talupoegi ravimas. Talurahva hääl folkloorsetes allikates).

26. juunil juhtis Jüri Metssalu ekskursioone Rapla kihelkonna Kumma küla muististel ja pärimuspaikades.

29. juunil ilmus ERA Youtube’i-kanalil Ingrid Rüütli videoloeng “Virumaa rahvaluulest: Ingrid Rüütli uurimused ja kogumikud“. Loeng valmis Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös, filmis Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm.

29. juunil osales Helen Kõmmus rahvusvahelisel festivaliuurijate veebinaril-arutelul “Festivals and Social Impact“, mille korraldas Ameerika Ühendriikide Arizona osariigi ülikooli sotsiaal- ja käitumisteaduste kolledž.

3. juulil viis Janika Oras Soomaal, Hüpassaare lähedal Metsaõue taluplatsil läbi Metsalaulupeole eelnenud õpitoa regilaulu põhitunnustest ja looduses laulmisest.

7. juulil viis Janika Oras koos Minni Orasega läbi õpitoa laulumängudest Eesti Genealoogia Seltsi suvepäevadel Turgi talus Torila külas.

9. juulil osales Janika Oras Serga külas projektikoori Leelokandja’ seto leelo laagris ja andis nõu leelo mitmehäälse esituse osas.

16. juulil viis Jüri Metssalu Voore Aktiviseerimiskeskuses läbi koolituse „Kohapärimuse uurimine: olemus, metoodika, allikad, koostöö“.

25. juulil viis Janika Oras Pärimusmuusika Aidas läbi Viljandi pärimusmuusika festivali naistelaulutoa.

25.–28. juulini toimusid koostöös Iisaku Kihelkonna Muuseumiga Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd Iisaku kihelkonnas. Iisaku ja selle lähima ümbruse külade kõrval käidi Tudulinna ning Peipsi põhjakalda külades. Kokku küsitleti umbes 35 inimest, intervjuusid kogunes pea 80 tundi, filmiti ja tehti fotosid. Välitöödel osales 14 inimest, nende seas nii rahvaluule arhiivi töötajaid kui üliõpilasi. Pärimust koguti põhiliselt 1930.–1950. aastatel sündinud inimestelt, kogumisel keskenduti mängudele ja lapsepõlvemälestustele, aga ka toidutegemise traditsioonidele, rahvakalendrile ja muule pärimusele, koguti ka eluloolist ainest.

27.–29. juulini pidasid Andreas Kalkun ja Janika Oras koos Paul Haguga Lummo Kati seto leelo laagris Nedsaja külas Setomaal loengu seto leelo olemusest ja õpetasid kolmel päeval leelolaulmist, salvestades ka kogenud lauljate vestlusõhtut ja õpitube.

29. juulil pidas Lona Päll Saaremaal Tagamõisa seltsimajas 4. tuulikupäeval ettekande Tagamõisa poolsaare kohapärimusest. Pärast ettekannet oli Lona Päll koos kohaliku matkajuhi ja MTÜ Tagamõisa eestvedaja Tiina Ojala teejuhiks ringreisi Tagamõisa poolsaarel, kus külastati mõnd kohapärimuses enam esile tõusnud paika.

30. juulil esitleti Kolkjas Peipsimaa külastuskeskuses Rääbu päeval Mall Hiiemäe raamatut „Väike kalaraamat rahvapärimusest“ (EKM Teaduskirjastus). Raamatu on illusteerinud Mari Hiiemäe, kujundanud Pille Niin.

31. juulil tutvustas Jüri Metssalu Eesti Maaülikooli vilistlaste ekskursioonil Juuru kihelkonnas Ingliste ja Lau küla pärimuspaiku.

11. augustil Eesti Kirjandusmuuseumi fondihoidlaid tabanud uputuses sai rohkeid kahjustusi arhiiviaines, mida tulid lisaks ERA töötajatele ning kolleegidele naaberosakondadest appi korrastama abilised Töötukassa kaudu, ERA töötajate perekonnaliikmed ning teised vabatahtlikud. Arhiivimaterjalide läbivaatamine ja korrastamine on jätkunud kuni talveni.

13.–15. augustini toimunud rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü võistluskontserdi esinejaid hindas žürii esimehena Taive Särg. Eesti Rahvaluule Arhiivi eripreemia pälvisid ühendatud koosseis Madara leelokoor ja puhkpilliorkester Karmid Torud; oma nägemuse laulutraditsioonist „uues kuues“ tõid lavale elava pärimuse kandjad, leelonaised. Võistluskontserdi kohustuslikuks palaks olnud võro hällilaulu arendasid Madara naised loominguliselt edasi ning selle järel esitasid seto laulu „Truba Darja“ koos Põlva puhkpilliorkestriga Karmid Torud. Kahe valjuhäälse muusika – seto laulu ja puhkpillide – värske ja vaimukas ühendus kujundas tervikliku kava. Festivali patrooni Ingrid Rüütli auhinna pälvis Trad.Kvintessents.

17. augustil pidas Jüri Metssalu Soomaa ja Lahemaa rahvuspargi noorte looduskaitsjate laagris Vanaõue puhkekeskuses loengu „Kohapärimus ja vanad kaardid: värav loodusesse“.

16.–20. augustini oli Andreas Kalkun Setomaa vallas välitöödel koos Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kolleegidega (projekt „Interdistsiplinaarne seto korpus“).

20. augustil kõneles Janika Oras Obinitsas toimunud Leelokonverentsil seto mitmehäälsuse õpetamise võimalustest ning Andreas Kalkun pidas ettekande Seto Kuningriigi päevadel toimunud sõnoliste võistlustest.

31. augustil pidas Janika Oras Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli projektinädala raames muusikakooli pärimusmuusikutele loengu Kolga-Jaani laulikutest Rõõt Meielist, Mari Pärtensist ja Marie Sepast ning Taive Särg viis läbi loeng-õpitoa „Pärimus-muusika – rahvamuusika teine taastulemine“.

2. ja 3. septembril toimusid Rocca al Mare Kooli õpilaste ja õpetajate muinas-matkad, mille käigus tutvustas Jüri Metssalu Lehmja asulakohas, Assaku Nõiakivi ja Rae Tohtrikivi juures, Jõelähtme kivikirstkalmetel, Maardu mõisas ja hiiemetsas ning Saha kabelis arheoloogiat, ajalugu, aja- ja maastikutaju ja pühakohti.

6. septembril pidas Lona Päll Rahvusvaheline Rahvajutu Uurijate Seltsi (ISFNR) 18. kongressil ettekande „Place–related Narratives as Part of Conflict Communication: Two Cases from Estonia“ (Kohapärimus osana konfliktikommunikatsoonist: kaks juhtumiuuringut Eestist). Kongress toimus 5.–8. septembrini veebikonverentsina.

8. septembril esines Risto Järv Haapsalu kultuurikeskuses muinasjutukonverentsil „Miks mets kohiseb?“ ettekandega „Miks me ei kuule, mis nad räägivad?“.

15. septembril viis Andreas Kalkun Tartu Linnamuuseumis läbi kuraatorituuri näitusel „Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?“.

17. septembril esines Janika Oras ettekandega „Seto leelo kogukond: protsessid ja ideed“ Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi projekti „UNESCO kultuuriruumide võrgustik“ 3. osalejate koolitusel (korraldas Setomaa turism, Zoomis).

18. septembril tutvustas Jüri Metssalu Voore Aktiviseerimiskeskuse arhiivipäeval Eesti Rahvaluule Arhiivi kogusid.

21. septembril pidas Janika Oras ettekande „Eesti laulutraditsioon“ virtuaalkonverentsil „Baltica foorum“ ning laulis näiteid koos EMTA pärimusmuusika tudengitega (20.–22. septembrini, põhikorraldaja Lithuanian National Cultural Center, Eesti-poolne korraldaja Eesti Folkloorinõukogu).

21. septembril andis Taive Särg Eesti Rahvaluule Arhiivis intervjuu Deutsche Welle ajakirjanikule Gunnar Koehnele, kes koostas selle põhjal raadiosaate „Estland – Die Liebe zum Lied“.

21. septembril esines Ingrid Rüütel rahvusvahelisel veebikonverentsil „Baltica foorum“ ettekandega „Traditsioonilise Kihnu pulma taaselustamise kogemustest“.

22. septembril viis Janika Oras läbi Kadoi Aleksandrova laulude õpitoa Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti jt korraldatud Rahvuskultuuride päevade 2021 raames Tallinnas.

29. septembril toimus Eesti Rahva Muuseum muinasjutuseminar „Õnnelik lõpp“. Esinesid Jonathan Roper („Once Upon a Time ja teised maagilised sõnad“), Mall Hiiemäe („Liigi eeldused saada tegelaseks loomamuinasjutus“), Risto Järv („Eesti loomamuinasjuttude tegelasvõrgustikust“), Pille Kippar („Kergitab koera saba. Muist on mujalt, muist tegin ise“), Piret Päär („Eesti rahvajutu aasta 2020“), Katrin Sipelgas („Linnud ja muinasjutulinnud näitusel“) ja Elle-Mari Talivee („Muinasjutu füüsiline kuju“). Esitleti Piret Pääri koostatud ja Katrin Ehrlichi kujundatud rahvajuturaamatut „Õnneliku inimese särk“ (kirjastus Varrak) ning Kirjandusmuuseumi infosüsteemi KiViKe Kogukonnaportaalis avaldatud kaheksat temaatilist muinasjutukogumit, mis hõlmavad tekste Eestimaa eri paigust Hiiumaast Setumaani. Veebivaliku koostasid Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan.

30. septembril esitleti koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga Tartu Ülikooli loodusmuuseumis pidulikul loomateemalisel õhtul EKM Teaduskirjastuse väljaandeid „Loomamuinasjutud“ (Eesti muinasjutud, II, koostanud ja toimetanud Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan) ja Mall Hiiemäe „Väikest kalaraamatut rahvapärimusest“, samuti „Väikese loomaraamat rahvapärimusest“ värsket kordustrükki. Tuul Sepp pidas loengu „Muinasjuttude evolutsioonibioloogia“, katkendeid teostest luges Enn Lillemets.

30. septembril osales Lona Päll koos Eestimaa Looduse Fondi eksperdi Piret PungasKohviga ja Sandra Urvakuga MTÜ Niilusoost Rabaraadio saates. Juttu tuli soodest pärimuses. Rabaraado on MTÜ Niilusoo ja Päästame Eesti Metsad MTÜ poolt veetav veebiraadio, saatejuhiks on Farištamo Eller. Saade on järelvaadatav veebiraadio Youtube’is (https://www.youtube.com/watch?v=GT73urL8Vtc).

9. oktoobril pidas Astrid Tuisk Daniel Vardjale pühendatud kodu-uurimipäeval Iisaku Kihelkonna Muuseumis ettekande „Tagasi lapsepõlve. Rahvaluule kogumistööd Iisaku kihelkonnas“, Mall Hiiemäe ettekande „Koolilaste mängutraditsioonist sõjajärgsel kümnendil“ ja Kärri Toomeos-Orglaan ettekande „Kui inimesel oleks saba... Loomamuinasjuttudest Eesti traditsioonis“. Koos Olga Ivaðkevitðiga pildistati pärimusega seotud paiku.

15. ja 30. oktoobril esines Jüri Metssalu Lahemaa rahvuspargi Virumaa sisemaakülade mälumaastike koosolekutel rahvuspargi külastuskeskuses Palmses ja Võhma Seltsimajas ettekandega „Kohapärimuse kaardistamisest Palmse, Sagadi ja Vihula mõisa piirkonnas“.

15.–17. oktoobril kasutati Taive Särje peetud videoloengut „The singing tradition of Baltic Finnic peoples“ Estonian Music Weeki reklaamis seoses Hõimupäevade programmiga, ja see on järelvaadatav EMW YouTube’i kanalil.

16. oktoobril osales Mall Hiiemäe ettekandega „Kuidas portreteerida rahvuslindu?“ Eesti ornitoloogiaühingu 100. aastapäeva teaduskonverentsil Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

17. oktoobril võttis Taive Särg osa väliseesti hõimupäevade programmi raames filmi „Unustatud rahvaste jälgedes / In the Steps of Forgotten Peoples“ näitamisele järgnenud Zoomi vestlusringist, mille korraldas Välis-Eesti Muuseum (VEMU).

21. oktoobril pidas Mari Sarv Baseli Ülikooli poeetikakorpuste teemalises seminaris veebiloengu regilaulu Eesti-Soome ühendkorpusest, selle saamisloost ja kasutusvõimalustest.

21. oktoobril pidas Jüri Metssalu Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi ja kohapärimuse koolitusel Sauga Avatud Noortekeskuses loengud „Maastikulugude loomisest ja kõnelemisest minevikus ja tänapäeval“ ning „Eesti pärimuspaikade uurimise allikad arhiivides, maastikul ja internetis“.

23. oktoobril esines Jüri Metssalu Ruila kooli 150. aastapäeval ettekandega „Ruila piirkonna kohapärimuse kogumisest ja avaldamisest“.

29. oktoobril pidas Andreas Kalkun Võru Instituudi konverentsil „Vaade Kreutzwaldile ristimetsade kaitsmise ajal“ ettekande „Kreutzwaldi terra incognita: kuis ja mille Kreutzwald võõrist maist ja rahvist kirot´“.

Oktoobris käis Mari-Ann Remmel koos Kristel Kivariga Pärnumaal Audru ja Tõstamaa kihelkonnas inventeerimas looduslikke pühapaiku.

5. novembril toimus Räpina Loomemajas koostöös Võru Instituudiga Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjutuseminar „Arhiivist välja/Arhiivist vällä“, kus ettekannetega esinesid Risto Järv („Arhiivist välja ja arvumaagia: tosin muinasjutuseminari ja kaks tosinat väljaandeid“), Kärri Toomeos-Orglaan („Inimese mõõt: tähelepanekuid loomamuinasjuttudest“), Aapo Ilves („Muinasjuttudest lastele ja suurtele“), Inge Annom („Hindrik Prantsu kogutud Setomaa muinasjutud“), Mairi Kaasik („Räpina kihelkonna muinasjutud failirepositooriumis KiViKe“) ja Urmas Kalla („Võromaa muinasjutud võrokestele tagasi. Kuidas kohandada vanu kirjapanekuid võro keele ja kirjaviisiga“). Ettekannetele järgnes aruteluring „Milliseid võro muinasjutuväljaandeid me tahame“.

5. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis kolmas humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS. Konverentsil osales seitse kooliõpilast kuue ettekandega, konverents toimus nii ERMis kohapeal kui veebis. Ettekanded hõlmasid keelt, räpikultuuri, moeajakirjandust, õpilaste väärtushinnanguid, kultuurilisi erinevusi, muusikat. Ettekannete järel toimus lühiarutelu nii koroonapandeemia mõjudest koolidele kui järgmise HUNTSi korralduse üle. Konverentsi korraldasid kirjandusmuuseumist Ave Goršič (ERA) ja Reet Hiiemäe (folkloristika osakond), Eesti Rahva Muuseumist Virve Tuubel ja Hugo Treffneri Gümnaasiumist Kristiina Punga.

11. novembril korraldas Lona Päll koos Reeli Reinausiga Abja-Paluoja kultuurimajas Halliste kihelkonna ajalooliste looduslike pühapaikade teabepäeva, kus pidas ühtlasi ka ettekande Halliste piirkonna pühapaikade teemal. Teabepäev toimus osana Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektist „Ajaloolise Pärnumaa viie kihelkonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal“.

12. novembril kõnelesid Astrid Tuisk ja Kadri Tamm Eesti Rahva Muuseumis seminaril „Kirjasaatjatest ühisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik. ERMi Kirjasaatjate Võrk 90“ teemal „Rahvaluule kogumisvõistlused: kaasarääkimisvõimalus kellele?“.

12.–15. novembrini toimus Lona Pälli ja semiootika osakonna teaduri Nelly Mäekivi korraldatud öko-, bio-, ja zoosemiootikute kirjutamislaager Mulgimaal, Kopra talus. Eesmärgiks oli koos kirjutada ja ühiseid projekte arendada, peeti ka seminar looduse semiootika tuleviku osas Eestis ja üldisemalt. Sündmust toetas kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.

19. ja 20. novembril tegi Olga Ivaðkevitð Tallinnas kogumisvõistluse „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“ intervjuusid.

22. novembril pidas Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse veebiseminaril ettekande „Turism, kunst ning LõunaEesti ja Petserimaa representatsioonid“.

25. novembril pidas Anu Korb Tartu Ülikooli raamatukogus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi sügiskonverentsil „Välitööd muutunud oludes“ ettekande „Mängukirjelduste kogumisest Venemaa eesti kogukondades ja emamaale naasnud eestlaste juures“.

25. novembril esines Aado Lintrop Valga Keskraamatukogus teemal „Mansid – rahvas, folkloor, mütoloogia“.

27. novembril pidas Andreas Kalkun KUMUs seoses näitusega „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ loengu „Petserimaa ja setode kujutamine: kunst ja ideoloogiad“.
1. detsembril 2021 ilmus rahvaluulearhiivi YouTube kanalil Virumaa pärimusloengute seerias Anu Korbi videoloeng “Jakob Hurda kaastöölistest Virumaal”. Detsembrikuus rahvaluulearhiivi YouTube’i-kanalil vaatajateni jõudnud loengusarja Eesti Kirjandusmuuseumi ja Viru Instituudi koostöös valminud viieosalise loengusarja filmis ja monteeris Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm, projektijuhid olid Marge Lepik ja Risto Järv.
2. detsembril pidas Jüri Metssalu Soomaa rahvuspargi sünnipäevale pühendatud seminaril Tipu Looduskoolis kaks ettekannet: “Vaade rahvusparkide mälumaastike projektide hetkeseisule: praktika, statistika, edasised võimalused” ning “Digiteerimisest kohapärimuse uurija kogemuses”.
3. detsembril pidas Mari Sarv koos Piret Voolaiuga (folkloristika osakond) ühisettekande internetipärimuse kogumisest, arhiveerimisest ja uurimisest Eesti Kirjandusmuuseumis 25 aasta jooksul (“25 years of experience of collecting, storing and researching online culture at the Estonian Literary Museum: Opportunities and Challenges”) okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu toimunud rahvusvahelisel veebiseminaril kultuuri ja pärandi talletamisest digiajastul. Seminar on järelvaadatav Vabamu Vimeo lehel https://vimeo.com/654441646.
4. detsembril andis Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Tallinnas Kaja kultuurikeskuses üle aastatunnustused – lokulauad. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristika osakond said tunnustuseks lokulaua “Aasta sõber” (esitaja Eesti Folkloorinõukogu).
6. detsembril pidas Taive Särg Matsalu Rahvuspargi külastuskeskuses Penijõe mõisas ettekande “Läänemaa aastavahetuse kommetest”.
7. detsembril pidas Taive Särg Vilsandi Rahvuspargi töötajatele ja elanikele Kuressaares, Eesti Keskkonnaameti majaettekande “Saaremaa aastavahetuse kommetest”.
7. detsembril kuulutas SA Hiite Maja välja 14. korda toimunud hiite kuvavõistluse võitjad. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ning valitud pärimuse auhinna sai Urve Hermanni foto “Ristivesi” Odalätsi allikatest (Saaremaa, Kihelkonna kihelkond).
8. detsembril rääkisid Risto Järv ja ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt Vikerraadio saates “Huvitaja” värskest Horisondi pärimuse-teemalisest erinumbrist, küsitles Krista Taim.
8. detsembril ilmus rahvaluulearhiivi YouTube kanalil Virumaa pärimusloengute seerias Jüri Metssalu videoloeng “Virumaa kohapärimus. Palakesi Palmse piirkonnast”.
10. detsembril korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiiv ja ersa kultuuriühing Sjatko koostöös mitmete organisatsioonidega Eestis ja Mordvamaal rahvusvahelise hübriidkonverentsi soome-ugri pärimusmuusikast ersa rahvamuusiku ja folkloristi Vladimir Romaškini 70. sünnipäeva puhul Viljandis Pärimusmuusika Aidas ja Saranski Rahvusraamatukogus. Konverentsi ERA-poolne korraldaja oli Taive Särg. Konverentsil avati Viljandi Pärimusmuusika Aidas näitus ersa rahvamuusikust Vladimir Romaškinist “Jovlan´ Olo 70”, mille koostasid Taive Särg ja kultuuriühingu Sjatko esinaine Natalia Abrosimova.
15. detsembril rääkis Vikerraadio “Huvitaja” saates Astrid Tuisk sellest, missuguseid mänge mängiti talutares talvisel pühadeperioodil ja mida neist tänapäeva üle võtta, küsitles Krista Taim.
15. detsembril ilmus rahvaluulearhiivi YouTube’i kanalil Virumaa pärimusloengute seerias Ave Goršiči videoloeng “Virumaa rahvaluulekogujad Mary Kaasik ja Gustav Kallasto”.
16. detsembril esitles Eesti Kirjandusmuuseumi 65. Kreutzwaldi päevade konverentsil ajakirja Horisont erinumbrit 6/2021 (“Pilguheit Eesti pärimusse”) numbri koostaja Risto Järv ning Jegard Kõmmuse raamatu “Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost” teist osa raamatu koostaja ja toimetaja Helen Kõmmus (kujundanud Pille Niin, EKM Teaduskirjastus 2021).
17. detsembril rääkis Andreas Kalkun raadio Kuku saates “Loodusajakiri” obstsöönsest rahvaluulest, saadet juhtis Tiiu Rööp.
22. detsembril ilmus rahvaluulearhiivi YouTube’i kanalil Virumaa pärimusloengute seerias Mari-Ann Remmeli videoloeng “Virumaa Repniku hiiemetsa lugu”.
29. detsembril ilmus rahvaluulearhiivi YouTube’i kanalil Virumaa pärimusloengute seerias Risto Järve videoloeng “Virumaaga seotud muinasjuttudest”.

Risto Järv, Mari Sarv

2021


Raamatuesitlused 30. septembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis

30. septembril toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46) pidulik loomateemaline õhtu. Loomaökoloog Tuul Sepp peab akadeemilise loengu „Muinasjuttude evolutsioonibioloogia“.

Järgnevad EKM Teaduskirjastuse väljaannete esitlused:

* Akadeemiline sari „Eesti muinasjutud“ II osa: „Loomamuinasjutud“. Väljaannet tutvustavad selle koostajad ja toimetajad Risto Järv, Inge Annom, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan. https://folklore.ee/kirjastus/?raamat=112

* Mall Hiiemäe „Väike kalaraamat rahvapärimusest“ https://folklore.ee/kirjastus/?raamat=113, mis on populaarse sarja neljas raamat. Lisaks on valminud väljaande „Väike loomaraamat rahvapärimusest“ kordustrükk https://folklore.ee/kirjastus/?raamat=114

Katkendeid raamatutest loeb Enn Lillemets.

Loodusmuuseumi üritusel osalemiseks palume registreeruda hiljemalt kolmapäevaks, 29. septembriks e-posti aadressil karri.toomeos@folklore.ee. Kohtade arv on piiratud. Registreerunutele on sissepääs loodusmuuseumisse tasuta.

NB! Kirjandusmuuseumis tuleb eeskirjade järgi kanda maski, Loodusmuuseumis tuleb näidata COVID tõendit. Vt lähemalt https://www.kirmus.ee/et/info/korduma-kippuvad-kusimused, https://www.natmuseum.ut.ee/et/lahtiolekuajad. Kes soovivad teha kiirtesti, andke sellest koos registreerimisega teada.

Ürituse korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee), Risto Järv (risto.jarv@folklore.ee)

23.09.2021

Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum peavad muinasjutuseminari

29. septembril korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum ERMis muinasjututeemalise seminari, et tähistada näituse „Elas kord“ õnnelikku lõppu.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm korraldab iga-aastaseid temaatilisi seminare Eesti eri paigus juba 2011. aastast alates.

Seminari peakorraldaja, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul saab nüüd teoks algselt 2020. aastaks plaanitud üritus. „Möödunud aasta oli Eestis muinasjuttude seisukohalt mitmekordselt märgiline: jutuvestja Piret Pääri eestvõtmisel tähistati võimsalt Eesti rahvajutu aastat, avati Eesti Rahva Muuseumi suur muinasjutunäitus „Elas kord“ ning kättesaadavaks sai hulk muinasjututekste nii paberil kui veebiruumis,“ lisas Järv

Esinevad Mall Hiiemäe, Risto Järv, Pille Kippar, Piret Päär, Jonathan Roper, Katrin Sipelgas ja Elle-Mari Talivee. Ettekanded keskenduvad muinasjuttudele eri aspektidest, mitmed ettekanded käsitlevad loomade ja inimeste vahelisi suhteid muinasjuttudes.

Seminari lõpus esitletakse Piret Pääri koostatud ning Katrin Ehrlichi kujundatud rahvajuturaamatut „Õnneliku inimese särk“ (kirjastus Varrak) ning Kirjandusmuuseumi infosüsteemi KiViKe Kogukonnaportaalis avaldatud kaheksat temaatilist muinasjutukogumit, mis hõlmab tekste Eestimaa eri paigust Hiiumaast Setumaani. Väljaanded on ette valmistanud Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan

Seminari kava on leitav aadressil https://www.folklore.ee/era/teema/mjseminar2021.pdf

Ürituse korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum ning toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Seminaril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 27.septembriks e-posti aadressil era@folklore.ee

22.09.2021

Välitööd Iisaku kihelkonnas

Iisaku kihelkonnas toimusid 25.-28.07 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd koostöös Iisaku Kihelkonna Muuseumiga. Pärimust koguti põhiliselt 1930.-1950. aastatel sündinud inimestelt. Kokku küsitleti umbes 35 inimest, intervjuusid kogunes pea 80 tundi, filmiti ja tehti fotosid. Iisaku ja selle lähima ümbruse külade kõrval käidi Tudulinna ning Peipsi põhjakalda külades. Kogumisel keskenduti mängudele ja lapsepõlvemälestustele, aga ka toidutegemise traditsioonidele, rahvakalendrile ja muule pärimusele. Esmapilgul jäi silma näiteks kulli- ja peitusemängude nimetuste mitmekesisus: pitt, pütt, mats ning laapa on kirde-eestilised nähtused, viimasena nimetatud tagaajamismängu tuleb hääldada 3. vältes - mängisime laapad ning selle juures on nähtav vene algupära. Kireva ainestiku korrastamine seisab veel ees.

Intervjuudesse kogunes rohkelt lapsepõlve puudutavat eluloolist ainest. 1930.-1940. aastatel sündinud mäletavad põgusalt elu enne II maailmasõda, põhjalikumalt sõjaaegset ja –järgset elu-olu. Lapse vaatepunktist edasi antud pöördeliste aegade mälestused olid kohati küllalt karmid. Välitööde laiemaks tulemuseks võibki pidada kohaliku vanema elanikkonna pärimusteadmiste fikseerimist, kindlaks tegemist, kuidas ja mida oma lapsepõlvest jutustatakse.

Välitööde eestvedaja ja Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduri Astrid Tuisu sõnul paistab Iisaku kihelkond silma püsiva ja omanäolise asustuse poolest ning seetõttu leiab hõlpsalt kohalikke elanikke. „Kuigi mitmed metsakülad nagu Taga-Roostoja ja Varesmetsa on pea tühjaks jäänud, on sealt inimesi kolinud Iisaku. Poluvernikute omapärast keelt ja kultuuri, kus põimuvad vene, vadja, isuri ja eesti jooned, ei õnnestunud enam jäädvustada. Alajõe, Katase ja Uuskülas intervjueeriti vene kohalikku kogukonda kuuluvaid inimesi, nende esivanemad asusid Peipsi rannaküladesse alates 16. sajandist ning külades kõneldi loode-vene murrakut. Kõrva jäi sujuv keelevahetus, kõnesse sulandusid eesti sõnad, näiteks „karjapoiss“, kuna intervjueeritavad käisid lapsena eestlaste taludes karjas. II maailmasõja ajal sattus Iisaku-kanti Narvatagustest eesti ja soome küladest pärit perekondi. Oma kodust pidid nad 1944. aastal Saksa okupatsioonivõimude käsul pea päevapealt lahkuma. Need, kes lapsena Eestisse tulid, meenutasid toonaseid sündmusi ning meie enda meeskonnaga proovisime jäädvustada ning salvestada nii palju materjali, kui oli võimalik. Täname Iisaku Muuseumi töötajaid, Anne Nurgamaad ja Ülo Kanni! Suur tänu kõikidele kohalikele elanikele, kes meiega juttu ajasid, küsitluskavadele vastasid ja oma teadmisi ning eluseiku jagasid,“ lisas Tuisk.

Välitöödel osales 14 inimest, nende seas nii rahvaluule arhiivi töötajaid kui üliõpilasi. Kõrvale ei jäänud ka Iisaku kihelkonnast pärit vanemteadur Mall Hiiemäe. Aines arhiveeritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi, seda saab vastavalt intervjueeritavatega sõlmitud kokkulepetele kasutada nii kohapeal kui internetis üldandmebaasi Kivike kaudu.

Toetajad: Kultuuriministeerium Virumaa kultuuriruumi toetusmeetme kaudu (projekt „Rahvaluule kogumine Virumaal 1930.-1940. aastatel sündinutelt ja kogutu vahendamine avalikkusele“), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

06.08.2021

Ilmus „Väike kalaraamat rahvapärimusest“

Samas sarjas on varem ilmunud „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ (2016), „Väike loomaraamat rahvapärimusest“ (2019) ning „Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest“ (2020).

Mall Hiiemäe kirjutab raamatu eessõnas, et võrreldes sellega, kuidas on rahvapärimuses esindatud linnud ja loomad ning puud ja põõsad, jäävad kalad eluslooduse klassina inimesele kaugeks. „Ennast looduse krooniks pidav inimene on tajunud lindudes sugulust, loomadele omistanud iseenese iseloomujooni, otsinud ning leidnud metsa- ja õuepuudelt tuge. Kaladega on teisiti – nemad on veteriigi elanikud, kohastunud eluks teistsuguses keskkonnas. Kalafauna esindatus folklooris on tagasihoidlikum ja meie hoiak kalade suhtes teistsuguse rõhuasetusega,“ sõnas Hiiemäe.

Raamatu on illustreerinud Mari Hiiemäe ning kujundanud Pille Niin. Väljaande ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Raamatu on kirjastanud Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, väljaande sisuga saab tutvuda kirjastuse kodulehel: https://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=113.

Kõik huvilised on oodatud ahjusooja raamatu esmaesitlusele sellel reedel, 30 juulil kell 17 Peipsimaa Külastuskeskuses Kolkjas aadressil Suur tee 25. Esitlus toimub Kolkjas peetaval Rääbu päeval, kus Mall Hiiemäe räägib raamatust ja oma raamatusarjast, vastab küsimustele ning jagab soovijatele ka autogramme.

29.07.2021

Koroonapärimuse meemikogu Vanalinna Päevade näitusele

Tallinna Vanalinna Päevad ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad kõiki üles jagama oma koroonalugusid, fotosid ning meeme 39. Tallinna Vanalinna Päevade ajal toimuva näituse jaoks.

Oodatud on folkloor juba aasta kestvast pandeemiast – koroonapärimus (jutud, uskumused, naljad, tähtpäevad, muutunud igapäevaelu), fotod ja meemid.

Eesti Kirjandusmuuseum on koroonapärimuse ning mälestuste kogumisega tegelenud terve viimase aasta, talletades nii ühe erilise ajajärgu meeleolusid, muutuseid kui ka kohanemisi, ütles Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Ave Gor&scaronič.

„Sellise ainulaadse materjali kogumine võimaldab teadvustada ja tõlgendada nihkeid inimeste mõtlemises ja erinevates kriisiolukorra lahendustes – miks mõeldakse ja käitutakse just nii nagu seda tehakse. Materjal on ühtlasi allikaks mitmekihilistele humanitaaruuringutele. Ootame praeguse üleskutsega väga tallinlaste panust,“ lisas Gor&scaronič.

Huvilistel on kaastöid võimalik teha veel ERA kogumisvõistlusele "Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal" (9.01.2022) http://www.folklore.ee/era/kysitlus/ ning EKLA mälestuste kogumisele "Koroonaviiruse mõju minule ja minu perele" (1.09.2021) https://www.kirmus.ee/et/uudised/kutsume-jatkama-koroonaviiruse-moju-dokumenteerimist.

„Praegune koroona ajastu on meid kõiki ära kurnanud, aga samas on see aeg pakkunud võimalusi loovuseks ja kastist välja mõtlemiseks. Juba koroona alguses hakkasid sotsiaalmeedias ja mujal levima erinevad humoorikad fotod ja üleskutsed. Huumor on alati rasketes olukordades inimesi aidanud ning teeb seda ka sel korral. Kõike seda toredat, mis selle viimase aasta jooksul aga loodud oleks vaja säilitada ka tulevastele põlvedele. Ning kindlasti on palju põnevat inimestel veel sahtlites tallel. Nüüd on aeg meid sellel rusuval ajal oma loominguga taas rõõmustada“, kommenteeris Vanalinna Päevade juht Anne Velt.

Oma lood ning meemid ja fotod koos kommentaaridega palume postitada hiljemalt 14. juuniks Facebooki gruppi aadressil https://www.facebook.com/groups/502182500785886/.

Tööde postitajatega sõlmitakse Eesti Rahvaluule Arhiiviga materjalide kasutusleping.

Lisainfo: info@vanalinnapaevad.ee
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Ave Gor&scaronič ave.gorsic@folklore.ee

29.03.2021

Presidendi rahvaluulepreemiad pälvisid Adik Sepp, Urve Vares ja Aino Liivik

Emakeelepäeval kuulutas president Kersti Kaljulaid välja presidendi rahvaluule kogumispreemia laureaadid 2021. Adik Sepp pälvis elutööpreemia silmapaistvate kaastööde eest aastail 1960–2020, Urve Vares preemia väljapaistvate tööde eest 2020. aasta kogumisvõistlustel ning koostöö eest aastatel 2011–2020 ning Aino Liivik järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu ja esile tõstetud tööde eest aastail 2013–2020. ERA kaastööliste päev toimus seekord veebiüritusena, ürituse klipid on järelvaadatavad ERA Youtube'i kanalil https://www.youtube.com/eestirahvaluulearhiiv

14.03.2021

Eesti Rahvaluule Arhiiv peab kaastööliste päeva ja tunnustab parimaid rahvaluulekogujaid

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeva tähistatakse sel aastal pühapäeval, 14. märtsil algusega kell 12 ja seda saab jälgida arhiivi veebikanalite vahendusel.

President Kersti Kaljulaid kuulutab emakeelepäeval välja presidendi rahvaluule kogumispreemia tänavused laureaadid, tehakse kokkuvõtteid 2020. aasta kogumistööst ning tutvustatakse arhiivi uut kogumisteemat. Videofilmide vahendusel saavad sõna ERA kaastöölised Eesti eri paigust. Kaastööliste päeva lõpetab lühikontsert Toomas Valgu pereansamblilt.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul jõuab keerulistel aegadel aktuaalsete teemade käsitlemiseks ringlusse rohkelt folkloori, seetõttu kujunes koroona-aasta kogumistöö edukaks nii sisulises kui vormilises plaanis. „Kokku saatis arhiivile mitmesugust materjali üle 180 inimese, kõige suuremal määral täienes käsikirjakogu – 4450 paber- ja elektroonilise leheküljega.“

Aasta eest kaastööliste päeval välja kuulutatud kogumisvõistlusele „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ lisandusid kevadel erakorralisele olukorrale kiirelt reageerides koroonapärimuse kogumine sotsiaalmeedia-postitustest ning küsitlus „Tervise hoidmine koroonakriisi ajal“. „Koostöös Viru Instituudiga talletati Virumaa liisusalme, viimastel aastatel arhiivis koos käinud rahvaluule arhiivi kaastööliste ring jätkas 2020. aastal kaugtöö vormis. Kaastöid saadeti ERA Facebooki-lehekülje, veebilehtede, kogumisportaali Kratt ning e-posti ja tavaposti teel,“ selgitas Järv.

Koroona-pärimuse kogumist korraldanud Astrid Tuisk ja Ave Goršič märgivad, et kuigi pandeemia ajal ringlevad ka mitmed uskumused ja vandenõuteooriad, püüavad inimesed neid valdavaid tundeid loominguliselt ja pigem huumori-võtmes kajastada, seda nii meemide, naljade, luuletuste, kalambuuride kui ka paroodiate näol. „Tervisekäitumist puudutavates kogemuslugudes tunti muuhulgas muret arstiabi kättesaadavuse ning üksilduse ja sotsiaalse isoleerituse pärast, samuti ebakindlust rohke uue viirusega seotud informatsiooni ees. Koroonapärimus ühtaegu väljendab ja aitab „läbi elada“, aga ka kujundab ja määrab ühiskonna ning üksikisikute suhtumisi ja arusaamu.“

Kogumisvõistlusele „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ laekunud kaastööd tõid korraldaja Mari Sarve sõnul esile ühiskonnas käibiva vägivalla vormide äärmise mitmekesisuse: „Need puudutasid inimese eri eluetappe ning eri elusfääre – suhteid lähedaste pereliikmetega, kokkupõrkeid avalikus ruumis, võimusuhete kehtestamist kollektiivides ja riigivõimu tasandil.“

2021. aasta arhiivi kogumisteema on „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“. Kogumisvõistluse korraldaja Ivaðkevitð selgitab: „Kogumisvõistluse abil püüame jäädvustada koroonaajal kujunenud uusi traditsioone, uusi viise vanade tavade jätkamiseks ja emotsioone, mis muudatustega on kaasnenud. Võib-olla on uued ajad kitsenduste ja ärajäämiste kõrval andnud ka suurepäraseid ideid tähistamiskombestiku rikastamiseks või ettekäändeid millestki ebavajalikust loobumiseks?“

Kaastööliste päeva läbiviimist ning preemiafondi on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Presidendi rahvaluulepreemiat antakse välja alates aastast 1935, tava taastati 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel ning see on riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele.

Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeva on peetud koos presidendi rahvaluulepreemiate üleandmisega alates aastast 2015.

Veebiaadressid kaastööliste päeva jälgimiseks leiab Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehelt.

Lähem info:
Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee, 51 904 371
Kadri Tamm, kadri.tamm@folklore.ee, 55 649 285
Ivaškevitš, olga.ivaskevits@folklore.ee, 55 98 3381

10.03.2021

Kroonika 2020

4. jaanuaril rääkis Mall Hiiemäe eestlaste jõuluveetmise ajaloost Vikerraadio saates “Eesti lugu“.

6. jaanuarist 9. märtsini tegi Lona Päll uurimistööd Šotimaal, Aberdeeni Ülikooli Antropoloogia osakonnas.

9. jaanuaril andis Janika Oras intervjuu Kaguraadio uudistele seoses Jakob Hurda mälestuspäevaga, intervjueeris Meelis Käo.

11. jaanuaril avaldas Aado Lintrop blogipostituse “Grammi hind“, kus tõi avalikkuse ette olukorra, mis on tekkinud Eesti Rahvaluule Arhiivis teadusrahastussüsteemi ümberkorralduse tagajärjel. Valdavalt projektipõhiselt toiminud arhiivi tegevus ei ole suurima rahastusallika lõppemisel endisel kujul enam võimalik. ERA puhul eredalt esile tulnud probleemid puudutavad üldisemalt kogu Eesti teadusrahastussüsteemi, aga eriti eestikeelset ja Eesti avalikkuse huvides tehtavat teadustööd. Aado Lintropi blogipostitus käivitas ulatusliku diskussiooni ühiskonnas rahvaluulearhiivi ja kogu kirjandusmuuseumi rahastuspõhimõtete, samuti eestikeelse teaduse, humanitaarteaduste, Eesti-uuringute rahastamise küsimustes. Postitus ilmus hiljem ka ajakirjas Looming (nr 2/2020).

11. ja 12. jaanuaril toimus Eesti rahvajutu aasta raames Viljandimaal Männiku Metsatalus seminar, kus ERAst esinesid Risto Järv (Mis teeb muinasjutust muinasjutu) ning Kärri Toomeos-Orglaan (Mitmekihiline eesti muinasjutt).

12. jaanuaril esines Janika Oras Jakob Hurda mälestuspäeval Põlva Keskraamatukogus loenguga “Laulikud ja laulu vägi enne ja nüüd. Mis on muutunud?“.

12. jaanuaril osales Andreas Kalkun Rootsi-Mihkli kirikus kontserdisarja “HELI ja KEEL“ kontserdi “Jõuluhällilaul / Roždestvenskaja kolõbelnaja“ õigeusuteemalises vestlusringis koos Madis Arukase (vestlusringi juht), Galina Grigorjeva, Sakarias Jaan Leppiku ja Valeri Petroviga. Kontsert ja vestlusring on järelkuulatav Klassikaraadios.

15. jaanuaril alustas ERA Facebookileheküljel lisaks igapäevaste ERAterade postitustele ilmumist uus rubriik, mis tutvustab ERA teadlaste teadustöid varem ja tänapäeval.

16. jaanuaril rääkis Andreas Kalkun koos Rebeka Põldsamiga Klassikaraadio saates “Delta“ näitusest “Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?“.

17. jaanuarist 8. märtsini oli avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis Andreas Kalkuni ja Rebeka Põldsami kureeritud näitus “Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?“.

19. jaanuaril formeerus rahvaluulearhiivi materjale kasutavate pärimusmuusikute algatusel Facebooki keskkonnas suhtlusrühm “Ei saa mitte vaiki olla ...“ inimestele, “kes soovivad kaasa mõelda, kuidas juhtida Eesti Rahvaluule Arhiivis toimuva näitel avalikkuse ning poliitiliste ringkondade tähelepanu olukorrale, kus alarahastamise tõttu on ohus eestikeelsete rahvusteaduste ja üldisemalt, Eesti teaduse tulevik“. Rühma liikmete ja rahvaluulearhiivi teadlaste ühise arutelu tulemusena otsustati koostada avalik pöördumine Eesti teaduse rahastamise asjus, et juhtida riigijuhtide tähelepanu tekkinud probleemidele.

19. jaanuaril tutvustas Ingrid Rüütel Vikerraadios saates Folgialbum plaadikogumikku “Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“ (III osa).

29. jaanuaril allkirjastati manifest “Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole. Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“. Kuue teadus- ja haridusasutuse poolt Eesti Vabariigi presidendile, riigikogule, ministritele ja Teaduste Akadeemiale saadetud pöördumise koostas ERA algatusrühm eri institutsioonide ja isikutega konsulteerides. Pöördumisele avaldasid toetust üle 120 asutuse ja organisatsiooni ning rahvaalgatus.ee keskkonna kaudu ning üksikallkirjaga 1920 üksikisikut. Laiapõhjaline avalik toetus pöördumisele näitas, et tegemist oli Eesti ühiskonnale olulise küsimusega ning vastavalt rahvaalgatuse korrale suunatakse küsimus edasi arutelule riigikogus.

29. jaanuari “Huvitaja“ saates (ERR) oli eetris intervjuu Liina Saarlo ja Janika Orasega äsjailmunud “Vana kandle“ Laiuse köite ja folkloristide teadustöö teemadel, saatejuht Krista Taim.

29. jaanuaril pidas Janika Oras Tartus Maarjamõisas ettekande “Lauldes vanaks – või nooreks? Laulvad naised Eesti traditsioonis“ Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon teabepäeval “Vananemine kultuuris“.

30. jaanuaril pidas Taive Särg Akadeemilises Rahvaluule Seltsis ettekande “Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood“. Esitleti Kristi Salve, Liina Saarlo ning Janika Orase koostatud väljaannet “Vana kannel“ XIII köidet: “Laiuse regilaulud“ (EKM Teaduskirjastus, 2019).

30. jaanuaril toimus Eesti Keele Instituudis Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi eestvedamisel vestlusring “Hing paelaga kaelas“, milles käsitleti eestikeelse humanitaaria olukorda ja väljavaateid praeguse teadusrahastuse süsteemi jätkudes. Vestlusringis analüüsisid olukorda ka rahvaluulearhiivi teadurid Mari Sarv ja Aado Lintrop.

30. jaanuari ETV saates “OP!“ rääkis Risto Järv Eesti Rahva Muuseumis avatavast muinasjutunäitusest “Elas kord“.

4. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2019. aasta kaunimad raamatud. 25 kaunima Eesti raamatu hulka valis žürii Aado Lintropi raamatu “Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Mansi rahvaluulet“ (kujundaja Marja-Liisa Plats) ning viie kaunima lasteraamatu sekka Ernst Peterson-Särgava “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“, (kujundaja Katrin Ehrlich). Mõlemad EKM Teaduskirjastuse raamatud on ette valmistatud rahvaluulearhiivi teadlaste poolt.

5. veebruaril rääkis Risto Järv Vikerraadio saates “Huvitaja“ muinasjuttudest muutuvas maailmas, saatejuht oli Krista Taim.

8. veebruaril avati Eesti Rahva Muuseumis muinasjutunäitus “Elas kord ...“, näituse kuraatorid on Katrin Sipelgas, Jaak Kilmi, Janeli Jallai ning Eesti Kirjandusmuuseumist Risto Järv.

8. veebruaril tutvustas Anu Korb Ida-eestlaste Seltsi liikmete kohtumisel Keilas Kegeli kohvikus Siberi eestlastelt kogutud materjale ja siberlaste püüdlusi eesti kultuuris osaleda.

8. veebruaril oli Klassikaraadio saates “Helikaja“ teemaks Eesti Rahvaluule Arhiivi tähendus ja roll ning rahastusprobleemid. ERA esindasid Janika Oras ja Taive Särg, osalesid ka Eesti Teadusagentuuri esindajad Andres Koppel ja Krista Kodres ning pärimusmuusikud Ants Johanson ja Juhan Uppin. Saates kõlas esmakordselt Mari Kalkuni ja Kristiina Ehini laul “Hädaabikõne peaministrile“, mis loomingulisel ja mõjuval kujul juhib tähelepanu rahvaluulearhiivi tegevuse olulisusele Eesti riigi ja rahva tuleviku seisukohalt. Saatejuhid olid Lisete Velt ja Miina Pärn.

10. veebruaril videosalvestasid Taive Särg ja Janno Simm Pärnus Saaremaa päritolu 98aastast Henno Seppa.

13. ja 14. veebruaril pidasid Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis konverentsil “Jutustava laulu kunst“ (The Art of Narrative Song) ettekanded ERAst Janika Oras (Seto laulja Anne Vabarna regilaulude rütmimudelid, Rhythmic patterns in the runosongs of the Seto singer Anne Vabarna) ning Taive Särg loomislaulust eesti kalendrirituaalis (The Song of Creation in The Context of Estonian Folk Calendar Rituals).

20. veebruaril pidas Aado Lintrop Akadeemilises Rahvaluule Seltsis ettekande “Folkloor ja olme. Kuidas kajastub manside argimaailm rahvaluules“.

20. veebruaril viis Janika Oras koos Minni Orase ja Maali Kahuskiga Vastse-Kuuste kultuurimajas kohaliku kooli EV aastapäeva üritusel läbi vestluse-õpitoa “Lood vanades lauludes“ müütilistest lauludest ja laulumängudest.

25. veebruaril rääkis Aado Lintrop Klassikaraadio saates “Delta“ enda tõlgitud ja kommenteeritud mansi rahvaluule kogumikust “Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas“. Saatejuht oli Liina Vainumetsa.

26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis Eesti Vabariigi President üle rahvaluule kogumispreemiad. Esinesid Kadri Tamm (Käsikirjade elu Eiseni kogu näitel), Mari Sarv (Kogumisteema “Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ tutvustus), Kristel Vilbaste ja Mare Kõiva (Ravimtaimede küsitluskava “Eesti taimed minu elus. Tervis, toit, ilu“ tutvustus) ning Tiiu Jaago ja Tuuli Reinsoo (2019. aasta kogumisvõistluse “Esemed meie rännakuil“ ülevaade). Aktusel kõnelesid Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Urmas Sutrop, Astrid Tuisk ja Risto Järv, esines muusik Mari Kalkun. Preemiad pälvisid tänavu Tartu Ülikooli Eesti rahvaluule dotsent Tiiu Jaago (aastatel 1990–2000 kogutud Järve küla, praegu KohtlaJärve, pärimusliku ajaloo materjali üleandmise eest ning Tartu Ülikooli tudengite rahvaluulekogumisele ja -uurimisele ärgitamise eest aastatel 1985–2018), Ellen Muru (sisuka koostöö eest rahvaluulearhiiviga aastatel 2013–2019) ning metsanduse arendaja, looduskaitsja ja pärandkultuuri uurija Lembitu Tverdjanski (silmapaistvate kaastööde eest aastatel 2015-2018 ning peapreemia kogumisvõistlustel “Esemed meie rännakuil“ (2019)). Kuulutati välja kogumisvõistlus “Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ (küsitlus on leitav ERA kodulehel ja kogumisportaalis kratt.folklore.ee).

1. märtsil filmis Janika Oras maaselitsa tähistamist – “Leelokooride Ilolang ja Liinatsura’ võikilaulmist“ ja järgnenud pidu – Eesti Rahva Muuseumis.

2. märtsil anti pidulikult Riigikogule üle “Avalikule pöördumisele Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ kogutud toetusallkirjad. Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale viisid oma sõnumi ja allkirjad Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop, Eesti-uuringute tippkeskuse juht Mare Kõiva, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadurid Eve Annuk ja ERA esindajana Mari Sarv.

2. märtsil kõnelesid Mari Sarv ja Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres Vikerraadio saates “Uudis+“ teadusrahastuse probleemidest, saatejuht oli Lauri Varik.

2. märtsil tegi Janika Oras Kirjandusmuuseumi saalis õpitoa regilauludest Tartu Ülikooli kursusele “Estonian literature and culture“, juhendaja Leena Kurvet-Käosaar.

4. märtsil korraldasid pärimusmuusikud Eesti Rahva Muuseumis suurkontserdi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Muusikud esinesid rahvaluulearhiivi materjalidest inspireeritud looominguga. Üles astusid Mari Kalkun, Sander Mölder, Margus Põldsepp, Lõõtsavägilased, Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu, Cätlin Mägi, Juhan Uppin, Zetod, Johansonid, Svjata Vatra, Curly Strings, Väike Hellero, Maarja Nuut ja Trad.Attack!. Muinasjutte vestis Piret Päär. Kõnelesid Ando Kiviberg ning Risto Järv, õhtujuht oli Reigo Ahven. Kontserdilt tegi videoülekande ERR kultuuriportaal ning audioülekande ERR Klassikaraadio. Kontserdi korraldas Eesti Pärimusmuusika Keskus, peakorraldaja Tarmo Noormaa.

4. märtsil rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis Eesti Rahvaluule Arhiivist Risto Järv, küsitlesid Romi Hasa ja Sten Teppan. Klassikaraadio saates “Külaline“ oli külaliseks Ingrid Rüütel, küsitles Piret Kooli. Klassikaraadio saates “Delta“ rääkis Janika Orasega pärimusmuusika õpetamisest ja uurimisest ning teadusrahastuse küsimustest saatejuht Liina Vainumetsa. Kontserdile eelnenud nädala esmaspäevast kuni kontserdi toimumiseni intervjueeris Klassikaraadio iga päev “Delta“ saates pärimusmuusikuid, tuues ilmekalt esile rahvaluulearhiivi tähtsuse ja rolli nii Eesti ühiskonnas kui konkreetsemalt, muusikute loomingus.

4.–6. märtsini osales Andreas Kalkun Helsingi ülikoolis sümpoosiumil “No such thing as heritage? From basic assumptions and constructs to reconceptualizations“, kus pidas ettekande “Tõlgitud või varastatud? Seto laulude tõlkimisest eesti keelde“ (Translating or Stealing? Translating Seto Songs into Estonian).

5.–7. märtsini Tartu Ülikoolis toimunud konverentsil “La forêt. Représentations/ imaginaires nordiques – Forest. Northern Representations/Images – Mets – põhja kujutamine ja ettekujutamine“ pidas Risto Järv ettekande metsast kui liminaalsest ruumist eesti muinasjuttudes (The forest as a liminal space in Estonian folktales).

7. märtsil osales Janika Oras koos Merili Metsvahi ja Madis Arukasega Klassikaraadio “Helikaja“ vestlusringis, mille saatejuht Lisete Velt korraldas seoses 400 maailma raadiojaama ühisprojektiga “Naised muusikas“.

8. märtsil kõneles Mall Hiiemäe Vikerraadio hommikuprogrammis “Vikerhommik“ naistepäeva ajaloost ja traditsioonidest.

13. märtsil avaldas ERA üleskutse koroonaviiruse levikust ajendunud folkloori kogumiseks rahvaluulearhiivi FB-konto või e-posti kratt@folklore.ee kaudu.

17. aprillil ära jäänud Eesti erialaraamatukogude teabepäeva ettekande asemel valmis Olga Ivaðkevitðil infosüsteemi Kivike tutvustav videoloeng.

22. aprillil kõneles Mall Hiiemäe Vikerraadio “Huvitaja“ saates jüripäeva ajaloolisest taustast.

30. aprillil pidas Mall Hiiemäe oma maakodus Jõgevamaal improviseeritud loengu maitulest ning rituaalse tule tähendustest rahvapärimuses. Sarnaselt paljude teiste asutuste ja organisatsioonidega oli ka rahvaluulearhiiv sunnitud otsima võimalusi jätkata oma tegevusi veebi vahendusel ning arhiivi YouTube’i kanalil loodi kodu- ja metsaloengute seeria. Loengu “Maitulest ja tuletegemisest“ videosalvestuse tegi Janno Simm, helitöötluse Jaan Tamm, montaaži Janno Simm ja Risto Järv.

13. mail ilmus ERA kodu- ja metsaloengute seerias Aado Lintropi videoloeng “Mansi mütoloogiast“.

14. mail intervjueeris Jüri Metssalu Hageri kihelkonna Allika küla vanimat püsielanikku Leiger Parekit ja tema tädipoega pikaajalist politseiametnikku Aarne Okspuud.

15. mail ilmus ERA kodu- ja metsaloengute seerias Taive Särje loeng “Labajalg – labane või kõrge?“, loengu filmis ja monteeris Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm.

21. mail intervjueeris Jüri Metssalu Hageri kihelkonna Allika küla elanikku rallisportlast ja maailmarändurit Raido Rüütlit.

22. mail ilmus ERA kodu- ja metsaloengute sarjas Janika Orase loeng “Looduses laulmisest“. Kaamera ja montaaž Janno Simm, helitöötlus Jaan Tamm.

27. mail intervjueeris Jüri Metssalu Hageri kihelkonna Kabila küla Hallisoo talu peremeest külavanemat ja loodusetundjat Ilmar Rammlerit.

29. mail intervjueeris Jüri Metssalu Hageri kihelkonna Muusika küla Kungla suurtalu peremeest Riho Kraami.

31. mail tutvustas Ingrid Rüütel Vikerraadio saates “Folgialbum“ oma duubel-CD-d “Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“ (IV).

4. juunil toimus Haapsalu Lasteraamatukogus 28. Sten Roosi muinasjutuvõistluse auhinnatseremoonia. ERA eriauhinna pälvis Tallinna Pääsküla Kooli 5. klassi õpilane Liisgren Loigom jutuga “Kolm venda ja printsessid“. Muinasjutuvõistluse žürii töös osales Risto Järv.

5. juunil retsenseeris Janno Simm Eesti Maaülikoolis Kerli Kuuse loodusturismi alast magistritööd “Jahinduse meediakuvand, maine ja jätkusuutlikkus Eestis“.

10. juunil tutvustas Risto Järv Eesti Keele Instituudi perekonnanimeraamatu töörühma seminaril Ojaku puhkekeskuses Pärnumaal rahvaluulearhiivi kogutud nimepärimust.

12. juunil pidas Kärri Toomeos-Orglaan Valga praostkonna sinodil Puhjas ettekande “Sissejuhatus eesti muinasjuttudesse“.

12. juunil olid Vikerraadio raadiosaates “Vasar“ külalisteks Astrid Tuisk ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi dotsent Ave Mattheus. Juttu tehti lastekultuurist, muutunud lapsepõlvest ja mängimisest. Saadet juhtis Maarja Vaino.

16. juunil ilmus ERA kodu- ja metsaloengute seerias Mari Sarve videoloeng “Regilaulu juurtest“, loengu filmis ja monteeris Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm.

16. juunil toimus Tartumaal Torila külas Turgi käsitöötalus ERA siseseminar, kus tehti kokkuvõtteid möödunud hooaja töödest ja tegemistest ning visandati uue hooaja tegevuskava. Seminari eel tutvuti Palal Kodavere Pärimuskeskuse tööga.

18. juunil tutvustas Astrid Tuisk Vikerraadio saates “Huvitaja“ enda ja Inge Annomi koostatud 1990. aastate lastemängude raamatut “Viis ritta. Meie kooliaja mängud“. Kuulajad kasutasid aktiivselt võimalust jagada otsesaatesse helistades oma mängukogemusi. Saates tutvustas ajakirjanik Aivar Viidik ka “Hiiu laste raamandut“, rahvaluulearhiivi tekste väljaandesse aitasid valida ja otsisid välja Piret Voolaid, Helen Kõmmus ja Astrid Tuisk.

19. juunil salvestasid Janno Simm ja Jaan Tamm helistuudios kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadurite Mare Kõiva, Reet Hiiemäe, Eda Kalmre ja Tõnno Jonuksi vestlusringi looduslikest pühapaikadest.

20. juunil intervjueeris Jüri Metssalu Tartus Hageri kihelkonnast Allika külast Allika talust pärit Tartu Ülikooli emeriitprofessorit ja kunagist arstiteaduskonna dekaani Lembit Allikmetsa.

21.–22. juunil viis Janika Oras läbi õpitoa seto mitmehäälsest laulust Lummo Kati leelokoori laagris Säpina külas.

22. juunil rääkis Janika Oras Vikerraadio saates “Huvitaja“ looduses laulmisest ja jaanipäevalauludest.

26. juunil ilmus ERA kodu- ja metsaloengute seerias Ave Gor&scaroniči videoloeng “Koroonafolkloorist“, loengu filmis ja monteeris Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm.

4. juulil filmisid Janika Oras ja Taive Särg Hüpassaare rabas toimunud metsalaulupidu.

8. juulil kõneles Astrid Tuisk raadio Kuku “Ärataja“ saates laste mängudest 1990. aastatel.

8. juulil esines Valdo Valper Orjaku külamajas Muinsuskaitseameti teabepäeval, kus tutvustas Käina ja Emmaste kihelkonna looduslike pühapaikade inventuuri.

9. juulil esines Andreas Kalkun Eesti Semiootika Seltsi ettekandekoosolekul “Koroonast, semiootiliselt“ koroonapärimuse-teemalise ettekandega.

15. ja 16. juulil, 11. septembril ja 13. novembril osalesid Taive Särg ja Ave Gor&scaronič ERA projektiga “Metsavaimud Masinas“ Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 arendusseminaridel.

17. juulil pidas Mari Sarv Tartus Vabas Akadeemias avaliku loengu regilaulu ajaloolistest kihistustest. Loengust tegi ülekande Postimees ning see on järelkuulatav Vaba Akadeemia YouTube’i kanalil.

18. juulil kõneles Jüri Metssalu avatud talude päeval Raplamaal Kuimetsa karstialal Iida urgetest ja Kuimetsa piirkonna kohapärimusest.

20.–22. juulini toimusid Astrid Tuisu juhtimisel välitööd Viljandimaal Mõisakülas. Eesti Rahvaluule Arhiivist osalesid lisaks Janika Oras, Mari Sarv ja Kadri Tamm. Eesmärgiks oli talletada 1930.–1940. aastatel Mulgimaal sündinud inimestelt mängude kirjeldusi ja lapsepõlvemälestusi. Kogumistööde käigus esitati küsimusi ka lapsepõlves valitsenud kasvatuspõhimõtete sh karistamiste kohta. Välitööd hõlmasid põhiliselt Mõisaküla ja Abja-Paluoja, aga ka Karksi-Nuia ümbrust.

31. juulil ja 1. augustil toimunud rahvamuusikatöötluste festivalil Mooste Elohelü 2020 juhtis žürii tööd Taive Särg. Eesti Rahvaluule Arhiivi eripreemia pälvis ansambli Krüüsel, ERA tunnustas esinejate püüet leida vanemate rahvalaulude töötlemiseks huvitavaid traditsioonilähedasi teid, näiteks jäädi üksnes vokaalmuusika juurde ja liideti leidlikult eri laule. Festivali 1. augusti võistluskontserdi alguses esines tervitusega veebi vahendusel Ingrid Rüütel, kes andis välja ka patrooni eriauhinna väikekandle esitajale Aegluubis.

Juulis ja augustis kogus Anu Korb Tallinnas ja Harjumaal elavatelt Siberis sündinud eestlastelt mänge ja noorpõlvemälestusi.

Juulis ja augustis inventeerisid Hiiumaa looduslikke pühapaiku Valdo Valper (Käina ja Emmaste kihelkond) ja Mari-Ann Remmel (Reigi kihelkond).

Juulis, augustis, septembris ja oktoobris tegi Jüri Metssalu välitöid Lahemaa rahvuspargi Virumaa sisemaakülades. Ühtlasi intervjueeris ja filmis Jüri Metssalu Ilumäe külas 11 päeval erakordselt teadlikku maastikutundjat ja kohalugude kõnelejat Vanapere talu vanaperemeest Villu Jahilod.

3. augustil esines Mari-Ann Remmel Hiiumaal Kõpu rahvamajas Muinsuskaitseameti teabepäeval, kus tutvustas Reigi kihelkonna looduslike pühapaikade inventuuri.

5. augustil tegi Janika Oras Kihnu pillilaagris Rootsikülas Metsamaa talus kolm õpituba Kihnu regilaulust ning salvestas 4. ja 5. augustil kohalikku pärimust.

14. augustil osales Mari Sarv Paides Arvamusfestivalil koos Jaan Aru, Triin Roosalu ja Andi Hektoriga Teadusala arutelul “Akadeemilised lõhed: ebavõrdsus Eesti teaduses ja kõrghariduses“. Arutelu juhtisid Kadri Aavik ja Ester Oras.

15. augustil viis Lona Päll Eestimaa looduse päeva puhul RMK Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses läbi retkesid, mis keskendusid Loona küla ja lähiümbruse kohapärimusele.

17.–20. augustil tegi Janika Oras EMTA pärimusmuusika üliõpilastega välitöid Setomaal, jäädvustati kohalikke lauljaid ja pillimehi ning Obinitsa paasapäeva.

18. augustil esines Ave Gor&scaronič ettekandega Resisting the Glass Cupboard (Klaaskapile vastu pannes) Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril “COVID-19 – I. Toimetulekustrateegiad ja kommunikatsioonimudelid“ (COVID-19 – I. Management strategies and communication models) veebikeskkonnas Teams.

19. augustil pidasid Liina Saarlo ja Janika Oras ettekande “From folklore to народное творчество: performing runo-song on stage“ 17.–19. augustini toimunud CIFU XIII digitaalsel eelkongressil, mida juhiti Viinist.

22. augustil osales Andreas Kalkun ettekandega “Pärimus ja kultuuripärand: esteetilised, eetilised ja rahvuslikud küsimused“ Jõgeva Kultuurikeskuses EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXII konverentsil “Ei midagi erilist…“. Samuti osales ta koos Hilkka Hiiopi ja Jaanus Sammaga vestlusringis “Argiobjektide mõtestamine läbi kunstipraktika. Välikäimla teekond Kodavere kirikuaiast Rooma esindusgaleriisse“.

23. augustil pidas Risto Järv Lääne-Virumaal RMK Oandu külastuskeskuse küünis Sagadi–Oandu Metsajuttude raja avatukskõndimise järel ettekande rahvajuttude kogumisest, hoidmisest ja tähendusest.

24. augustil oponeeris Ave Gor&scaronič Tartu Ülikoolis Larissa Marie Brigitte Leimingeri magistriprojekti “Issues of Access and Context of Archival Folklore Materials: Presenting the Manuscript Collection of the Learned Estonian Society in an Explorative Database“.

24. augustil viis Janika Oras Põlvas Rähni majas läbi seto pooltoon-poolteisttoon-laadis laulude õpitoa ansamblile Madara.

27. augustil ilmus rahvaluulearhiivi videoloengute sarjas Andreas Kalkuni videoloeng sellest, kuidas esteetilised, moraalsed, eetilised ja rahvuslikud küsimused on mõjutanud pärimuse mõistmist. Mida peale hakata pärimuse selle osaga, mis on sünge ja kole ning ei mahu rahvuslikku klantspilti? Kaamera ja montaaž: Janno Simm. Helitöötlus: Jaan Tamm.

28. augustil intervjueeris Janika Oras Tallinnas Viimsis Leigarite lauljat Marika Oja.

5. septembril filmis Janika Oras Kolossova külas toimunud Seto kuningriigipäeva leelovõistlust ja muid sündmusi.

12. septembril pidas Jüri Metssalu Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele majas eesti kultuuri õpikojas loenguid teemal “Kohapärimus ja identiteet“.

14. septembril intervjueeris Jüri Metssalu Kose kihelkonnas Tuhala külas suurepärast maastikutundjat ja matkameistrit Vanatammi talu peremeest Arne Kivistikku.

18. septembril, rahvajutupäeval esinesid Võrumaa Keskraamatukogus ettekannetega Risto Järv (Mis teeb muinasjutust muinasjutu?) ja Valdo Valper (Kotussõperimuse uurmisest uma käe pääl).

24. septembril tähistati Eesti Rahvaluule Arhiivi asutamise 93. aastapäeva. Meenutati rahvaluulearhiivi endisi töötajaid ja traditsiooni kohaselt külastati nende haudu Tartu surnuaedadel. Õhtul Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul esitleti Mall Hiiemäe väljaannet “Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest“ (illustreerinud Mari Hiiemäe) ning Astrid Tuisu ja Inge Annomi koostatud raamatut “Viis ritta. Meie kooliaja mängud“. Mõlemad raamatud on kujundanud Pille Niin ning välja andnud EKM Teaduskirjastus.

27. septembril pidas Lona Päll Eestimaa Looduse Fondi talgujuhtide sügiskärajatel Imukveres Kõrvelaane külas loengu soopärimusest Eestis.

27. septembril esitleti Eesti Rahva Muuseumis ansambli Väike Hellero ja EKM Teaduskirjastuse ühisväljaandena ilmunud veebikogumikku “Regilaulu lugu“ (https://folklore.ee/regilaul/lugu/). Kogumiku koostasid Mari Sarv ja Janika Oras, toimetas Kadi Sarv, laulud laulis ansambel Väike Hellero, salvestas Patrick Tubin McGinley ning kogumiku kujundas Andrus Kalkun.

28. septembril andis Janika Oras koos Väikse Hellero lauljate Maali Kahuski ja Minni Orasega Klassikaraadio saates “Delta“ intervjuu veebiväljaandest “Regilaulu lugu“, küsitles Liina Vainumetsa.

29. septembril esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul 1992. a koolipärimuse kogumisvõistluse põhjal valminud raamatut “Viis ritta. Meie kooliaja mängud“, seda tutvustasid koostajad Astrid Tuisk ja Inge Annom ning mängude kirjeldajad Lele Aak ja Jaagup Kippar.

30. septembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud XIII teadus- ja erialaraamatukogude päeval kõneles Astrid Tuisk teemal “Mängud eri ajastutel“.

Septembris ja novembris inventeeris Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel Harjumaal Kose kihelkonnas looduslikke pühapaiku.

Septembris inventeeris Mari-Ann Remmel looduslikke pühapaiku Vändra kihelkonnas.

1. oktoobrist algas Eesti Rahvaluule Arhiivi igapäevaste ERAterade koostööprojekt EVM maa-arhitektuuri keskusega, ühiselt avaldatakse igal nädalal üks palade- ja pildikogum maa-arhitektuuri ning taluelu kajastavatest lugudest ja fotodest mõlema mäluasutuse varamust.

7. oktoobril esinesid Astrid Tuisk ja Ave Gor&scaronič Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäeval ettekandega “Koroona Eesti Rahvaluule Arhiivis“.

7. oktoobril viis Janika Oras läbi õpitoa ringmängudest kirjandusmuuseumi korraldatud veebikoolitusel lasteaiaõpetajatele. Selleks filmiti Janno Simmiga ringmänge Tartu eralastehoius.

8. oktoobril pidas Janika Oras Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud koolitussarjas “Vaimse pärandi hoidmise ja uurimise seosed kogukonna ning igapäevaeluga“ loengu “Kuidas leida vaimse pärandi allikaid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudes“.

10. oktoobril avati Setomaa Muuseumide Obinitsa muuseumi uue püsiekspositsiooni esimene etapp (autor Andreas Kalkun).

10. oktoobril pidas Mari-Ann Remmel Narva-Jõesuus Vaivara pärimuspäeval ettekande Virumaa pühadest kividest.

10. oktoobril pidas Jüri Metssalu Harju-Madise kogudusemajas kodulooprojekti “Ajalugu koduaknast“ õpitoas loenguid kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast Risti ja Harju-Madise kihelkonna näitel.

11. oktoobril osales Mari-Ann Remmel koos Kadri Tüüri, Maris Mägi ja Evelin Arustiga Rae vallas kultuuriradasid ettevalmistaval väljasõidul.

12. oktoobril andsid Astrid Tuisk ja Ave Gor&scaronič Klassikaraadio saates “Delta“ intervjuu koroonapärimusest ja kirjandusmuuseumi eluloopäevast. Küsitles Liina Vainumetsa.

14. oktoobril rääkis Astrid Tuisk Viljandi Muuseumis Mulgimaa ajaloo päeval teemal “Kuidas möödus teie lapsepõlv? Eesti Kirjandusmuuseumi suvised kogumistööd Mulgimaal“.

14., 15. ja 16. oktoobril toimusid Rocca al Mare Kooli õpilaste ja õpetajate matkad, mille käigus tutvustas Jüri Metssalu Lehmja asulakohas, Assaku Nõiakivi ja Rae Tohtrikivi juures, Jõelähtme kivikirstkalmetel, Maardu mõisas ja hiiemetsas ning Saha kabelis arheoloogiat, ajalugu, aja- ja maastikutaju ja pühakohti.

17. oktoobril inventeeris Mari-Ann Remmel looduslikke pühapaiku Jõelähtme kihelkonnas.

20. oktoobril võtsid Janika Oras ja Taive Särg osa Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatud koostööseminarist “Mis on rahvakultuur tänapäeval ja kas see vajab eestkõnelemist?“ Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kus osalesid rahvamuusika ja pärimusmuusika mõistete sõnastamisel.

20. ja 21. oktoobril toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil “Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani“ veebikeskkonnas Teams pidasid Eesti Rahvaluule Arhiivist ettekanded Anu Korb (Rahvameditsiini aines Siberi eestlaste lugudes), Aado Lintrop (Pilguheit Ursula Le Guini metsamaailmade taha) ja Astrid Tuisk (Koduümbruse muutunud maastik kui mängumaa sõja ajal kasvanute mälestustes); ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühma sessioonil osalesid Epp Annuse ettekande diskussantidena Mari Sarv ja Lona Päll.

21.–22. oktoobril inventeeris Mari-Ann Remmel looduslikke pühapaiku Vändra kihelkonnas.

22. oktoobril Tartu Ülikooli Raamatukogu fonoteegis toimunud Tartu Folgiklubis oli külaliseks Andreas Kalkun, teda intervjueeris Ants Johanson.

22. oktoobril pidas Janika Oras ettekande “Laulud kalendripühadel“ Laulasmaa Kooli lasteaia pärimuskultuuri konverentsil “Tavad ja kombed kaasaegses võtmes“ Laulasmaa Kooli aulas.

23. oktoobril pidas Mari Sarv Põhja- ja Baltimaade digitaalhumanitaaria aastakonverentsil internetis ettekande sõnastatistika kasutusvõimalustest läänemeresoome regilaulude folkloorse varieerumise uurimisel (Using Word Statistics in Studying Variation of Folksongs). Konverentsi korraldas Läti Rahvusraamatukogu koostöös Põhja- ja Baltimaade digitaalhumanitaaria assotsiatsiooniga.

24. oktoobril esines Mari-Ann Remmel Pärnumaal Vändra raamatukogus Muinsuskaitseameti teabepäeval, kus tutvustas Vändra kihelkonna looduslike pühapaikade inventuuri, esitles Aada Aasa raamatut “Igal asjal on kaks otsa: akats ja lõpets“ ning tegi välitöid.

24. oktoobril viis Janika Oras Põlva folklooriansamblile Käokirjas läbi õpitoa Põlva ja naaberkihelkondade regilauludest ja laulumängudest.

26. oktoobril esines Ave Gor&scaronič Oskar Kallase päeval (XXVIII raamatuteaduse konverentsil) ettekandega “Analoogis ja digitaalselt: Virumaa pärimusekogujad Mary Kaasik ja Gustav Kallasto“.

Oktoobris ja novembris tegi Lona Päll uurimistööd Šotimaal, Aberdeeni ülikooli antropoloogia osakonnas, osaledes sealsetes osakonnaseminarides ja kohtudes sealsete uurijatega.

1. novembril ilmus rahvaluulearhiivi YouTube’i-kanalil esimene loeng Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi loodud Mall Hiiemäe Virumaa videoloengute sarjas, “Virumaa rahvapärimus – veesooned, keldrid, maa-alused teed“. Loengu filmis ja monteeris Janno Simm, helitöötluse tegi Jaan Tamm, projektijuhid olid Marge Lepik ja Risto Järv.

3. novembril andis Jüri Metssalu Ruila Põhikooli aidamajas ülevaate Ruila piirkonna kohapärimuse uuringu hetkeseisust ja esitles projekti käigus Maa-ameti Kohapärimuse kaardirakenduses avaldatud vanu kohanimesid ja arhiivitekste ning välitöödel salvestatud videointervjuusid.

4. novembril ERR kultuuriportaalis Novaator ilmunud intervjuus “Märt mängib, kadri kuseb“ intervjueeriti Mall Hiiemäed, küsis Indrek Ojamets.

5. novembril pidas Andreas Kalkun Eesti Kunstiakadeemias loengusarjas “Mõis kui Balti ajaloo fenomen – interdistsiplinaarseid vaatenurki“ loengu “Mõis ja pärimus“.

7. novembril juhtis Jüri Metssalu koos Erki Toometiga keskkonnaühenduse Ulmulised sügismatka Mahtra looduskaitsealal Kirivalla ja Tamsi külas, tutvustades Kose ja Juuru kihelkonna piiriala kohanimesid ja pärimuspaiku.

8. novembril ilmus Virumaa pärimusloengute seerias Mall Hiiemäe videoloeng “LääneViru mõisad ja mõisasaksad rahvapärimuses“.

9. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ja veebikeskkonnas Teams Eesti Rahvaluule Arhiivi asutaja Oskar Looritsa 120. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev. Ettekannetega esinesid Eesti Rahvaluule Arhiivist Mall Hiiemäe (Loodususust Oskar Looritsa ja metsausust Valdur Mikita malli järgi), Risto Järv (Arhiivijuhataja argimured), Andreas Kalkun (ERA ja erakogud. Oskar Looritsa konfliktist Samuel Sommeriga) ning Mari Sarv (Isikud, institutsioonid ja mõttelised võrgustikud eesti folkloristikas). Veebinäitust “Oskar Loorits 120“ (https://www.kirmus.ee/oskarloorits/) tutvustas näituse koostaja Olga Ivaðkevitð. Kirjutati alla Kirjandusmuuseumi ja Setu Kultuuri Fondi vastastikuse mõistmise memorandum ning ühiste kavatsuste leping Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel. Päeva korraldasid ühiselt Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ning folkloristika osakond koostöös Eesti-uuringute Tippkeskusega, korraldustoimkonnas olid Ave Gor&scaronič, Tõnno Jonuks, Risto Järv, Mare Kõiva, Liina Saarlo ja Mari Sarv.

12. novembril ilmus ERA kodu- ja metsaloengute sarjas Astrid Tuisu videoloeng “Mängumaa loomisest ja sõjamoonaga mängimisest II maailmasõja ajal“. Tekstinäiteid esitas Nora Tuisk, videosalvestuse tegid Olga Ivaðkevitð ja Janno Simm, monteerisid Janno Simm ja Jaan Tamm, helitöötlus Jaan Tamm.

15. ja 18. novembril intervjueeris Jüri Metssalu Kose kihelkonnas Nõmbra külas väga head maastiku- ja pärimusetundjat Koduvälja talu peremeest Bruno Nokkurit.

15. novembril ilmus Virumaa pärimusloengute seerias Mall Hiiemäe videoloeng “Metsapuud ja põõsad Virumaa rahvapärimuses“.

16. novembril pidas Risto Järv Tallinna Ülikoolis Marju Kõivupuu 60. sünnipäevale pühendatud kõnekoosolekul ettekande ““Reinuvader Rebase“ võrgustik ja mõnda, mis seal sees leida on“.

17.–19. novembrini toimus Põlvamaal Räpinas hotellis Räpina ERA teadusrühma Teadusartiklite metodoloogia ja tööplaanide seminar.

21. novembril kuulutas SA Hiite Maja välja XIII hiite kuvavõistluse võitjad. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ning valitud pärimuse eriauhinna sai Kairi Kalmanni foto Möllallikast (Mölle allikas, Mölluallikas).

22. novembril ilmus Virumaa pärimusloengute seerias Mall Hiiemäe videoloeng “Iseloomustavat kalavetest ja kaladest Virumaa pärandkultuuris“.

27. novembril inventeeris Mari-Ann Remmel looduslikke pühapaiku Jõelähtme kihelkonnas.

28. novembril kuulutati Maavalla Koja, Hiite Maja ning EVT Põlisrahvaste Sihtasutuse poolt välja hiie sõber 2020, rahvaluulearhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht Jüri Metssalu pikaaegse vabatahtliku ja erialase töö eest hiite kaitsel, uurimisel ja inventeerimisel.

28. novembril inventeeris Valdo Valper looduslikke pühapaiku Pärnu-Jaagupi kihelkonnas.

29. novembril ilmus Virumaa pärimusloengute seerias Mall Hiiemäe videoloeng “Linnuhäälitsused rahvakeele rikastajana Virumaa pärandkultuuris“.

30. novembril andis Mari Sarv Klassikaraadio saates “Delta“ intervjuu konverentsist “Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel“. Küsitles Liina Vainumetsa.

30. novembril ja 1. detsembril toimus veebikeskkonnas Teams rahvusvaheline laulukonverents “Voice, connection and message in traditional singing“ (Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel), mis on 2000. aastal alguse saanud konverentsiseeria 11. konverents. Ettekannetega esinesid Eesti Rahvaluule Arhiivist Janika Oras (Voice of the Past or the Present, Familiar or Foreign? Possible Interpretations of Laine Mesikäpp’s Leelo Performances), Liina Saarlo (Music between the Singer and the Collector: Notes About Musical Qualities in Fieldwork Reports), Mari Sarv (ühisettekanne Connections between the Estonian and Finnish Corpus of Finnic Oral Poetry koos Kati Kallio, Maciej Janicki ning Eetu Mäkeläga) ning Taive Särg (ühisettekanne Attempts to Outline Some Semantic Aspects of Singing-related Concepts Based on Estonian Historical Text Corpora koos Kaarel Veskisega Kirjandusmuuseumi IT-osakonnast). Värskeid ja valmivaid väljaandeid tutvustasid Ingrid Rüütel, Mari Sarv ja Janika Oras ning regilaulukoomiksite näitust tutvustas Merike Paberits. XII regilaulukonverentsi korraldasid Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv ja Taive Särg.

2. detsembril kõneles Jüri Metssalu Vikerraadio saates „Huvitaja“ kohapärimusest seoses talle omistatud 2020. aasta hiie sõbra aunimega. Hiie sõbra aunime määravad hiite kaitse ja säilitamisega tegelevad organisatsioonid pühendunud tegevuse eest hiite uurimisel, kaitsmisel või seisukorra parandamisel.

3. detsembril pidas Jüri Metssalu Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi kursusel loenguid kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast.

10. detsembril pälvis Mall Hiiemäe Eesti Rahva Muuseumi Oskar Kallase nimelise auhinna. Mall Hiiemäe pidas sel puhul Eesti Rahva Muuseumis ka veebiloengu „Inimese ja muu looduse suhete avaldumisest rahvapärimuses“, mis on järelvaadatav Eesti Rahva Muuseumi Youtube’i kanalil.

17. detsembril esines Janika Oras ettekandega „National or Soviet, Modern or Ancient Songs? Ambivalent Meanings of the Performances of Traditional Song by Laine Mesikäpp at Soviet Estonian Festivals“ veebikonverentsil „Socialist Folkloristics: A Disciplinary Heritage“, mille korraldas Läti Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituut Riias 16.–18. detsembrini 2020.

22. detsembril veebikeskkonnas Teams toimunud 64. Kreutzwaldi päevadel „Digi kultuuris: allikad, suhtlus, looming“ esinesid ERAst Risto Järv (Fr. R. Kreutzwaldi „Reinuvader Rebase“ tegelasvõrgustikust) ja Mari Sarv (Ilus, kena, armas, kallis. Regilaulude teema-analüüsist). Risto Järv andis lühiülevaate ERA lõppeva aasta tegevusest.

28. detsembril valmis lastemängude andmebaasis „Ukauka. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist“ mängude kogu, mis koondas kokku jõulumängud ning koroona-aja tingimustele sobivad turvalised mängud. Kogu leiab aadressilt http://www.folklore.ee/ ukauka/arhiiv/exhibits/show/koroonamangud.

Detsembris valmis kirjandusteadlaste (Kadri Tüür, Maris Mägi, Evelin Arust, Arne Merilai) eestvõttel Rae valla kultuuriradade kaart rakenduses Navicup (Rae rajad https://navicup.com/event/rae-rajad/), mille koostamisel andis pärimusliku info ja pildimaterjali osas kaaluka panuse Mari-Ann Remmel.

Detsembris tutvustas Risto Järv Vikerraadio „Huvitaja“ saadetes rubriigis „Vanasõnad on kuldsed sõnad“ erinevaid vanasõnu.

Risto Järv, Mari Sarv

2020


Konverents "Hääle roll suhtluses ja sõnumi edastamine traditsioonilises ja kaasaegses laulukultuuris" Eesti Kirjandusmuuseumis

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub huvilisi jälgima pärimusliku laulu teemalist rahvusvahelist ingliskeelset veebikonverentsi „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel“ (“Voice, connection and message in traditional singing“), mis toimub 30. novembrist 1. detsembrini 2020 veebikeskkonnas MS Teams.

Ühe korraldaja Helen Kõmmuse sõnul jätkab tänavune 11. konverents vaatamata keerukatele oludele Tartus 2000. aastal alustatud rahvalaulukonverentside traditsiooni. Ettekannete teemad ulatuvad läänemeresoome regilauludest kuni kogu maailma laulutraditsioonideni. „Mõjutatuna piiratud kohtumisvõimalustest on tänavuse konverentsi huvivälja tõusnud hääle ja laulu osa suhtluses, ühenduse hoidmine ja kohaloleku tajumine laulmisolukorras ning sõnumite tähendus ja nende edastamise muutuvad võimalused traditsioonilises ja kaasaegses laulukultuuris.“ Kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil osalevad veebiettekannetega rahvamuusikateadlased Eestist, Soomest, Leedust, Serbiast, Rumeeniast, Indiast ja Ameerikast. Tutvustatakse näitust regilaulust inspireeritud koomiksitest ja uusi rahvamuusika teemalisi väljaandeid.

Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.

Üritust toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning EKM baasrahastusprojekt EKM 8-2/20/2. Konverentsi kava ja teesid on koduleheküljel https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2020/

Osalemislink: Join Microsoft Teams Meeting

Laululiste tervitustega
konverentsi korraldustoimkond

Lähem info:
Helen Kõmmus
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
efa.conference@folklore.ee

26.11.2020

Oskar Looritsa päev 9. novembril on pühendatud rahvausundile ja ideoloogiale

9. novembril algusega kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ja keskkonnas Teams Eesti Rahvaluule Arhiivi asutaja Oskar Looritsa 120. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev.

Akadeemik Oskar Loorits (1900–1961) oli mitmekülgne teadlane, keeleteaduse ja folkloristika võimaluste ühendaja, rahvausundi originaalse tõlgendussüsteemi looja, liivi kultuuri pühendunud kaitsja ja talletaja ning rahvuslane. Ta esindas oma ajastu kaasaegseid rahvusvahelisi folkloristika- ja rahvausundiuuringuid.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul suutis karismaatiline Loorits algatada Eesti Rahvaluule Arhiivi loomise ning panna aluse siinsele etnoloogilisele koolkonnale folkloristikas, mille mõju võib näha nii arhiivikogude struktuuris kui ka eesti folkloristika edasises arengus. „Rahvusvahelises folkloristikas on Oskar Loorits tuntud eelkõige usundiuurijana, sellesse valdkonda kuulub ka tema peateos „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ (1949–1960).“

Oskar Looritsa sünnipäeva on folkloristid varasemalt tähistanud iga viie aasta tagant toimunud konverentsidel ja seminaridel, neist suurim oli 1990. aasta rahvusvaheline konverents, kus peeti ligi 80 ettekannet. 2020. aastal tähistatakse esmakordselt Oskar Looritsa päeva ühepäevase teadusüritusena.

Päeva ühe korraldaja Ave Goršiči sõnul puudutab ettekandepäev kahte Looritsa tegevusega oluliselt seotud teemat: esiteks ideoloogiad, mida Loorits ise on aktiivselt kujundanud ja ellu viinud ning mis on mõjutanud ka tema erialast tegevust, ning teiseks rahvausund, kus Looritsa tööd ei ole kaotanud oma tähendust ja aktuaalsust tänase päevani. „Oskar Looritsa jälg ja mõju eesti folkloristikas on äärmiselt oluline, teda võib kahtluseta pidada 20. sajandi eesti folkloristika üheks kesksemaks kujuks ning tema teadlaspanuse uuesti üle vaatamine aitab meil mõista paremini nii meie folkloori ja rahvausundit kui ka kogu eesti folkloristika lugu.“

Oskar Looritsa päeval kuuleb ettekandeid nii tema tööst kui ka väärtustest, avatakse Oskar Looritsale pühendatud veebinäitus. Juttu tuleb ka laiemalt arhiivitööst ja sellega seotud väljakutsetest. Esinevad folkloristid ja keeleteadlased Madis Arukask, Mall Hiiemäe, Tõnno Jonuks, Risto Järv, Andreas Kalkun, Mare Kõiva, Mari Sarv, Tuuli Tuisk ja Ülo Valk.

Samuti allkirjastatakse Eesti Kirjandusmuuseumi ja SA Setu Kultuuri Fondi vastastikuse mõistmise memorandum ning ühiste kavatsuste leping Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristika osakond ning Eesti-uuringute Tippkeskus.

Oskar Looritsa päeva toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning EKM baasrahastusprojektid EKM 8-2/20/2 ja EKM 8-2/20/3.

Konverentsi kava: https://www.kirmus.ee/et/oskar-looritsa-paev

Konverentsi koduleht: http://www.folklore.ee/CEES/2020/loorits

Konverentsi teesiraamat: http://www.folklore.ee/era/pub/Loorits2020.pdf

Lähem info:
Ave Goršič (ave.gorsic@folklore.ee, tel 737 7737);
Tõnno Jonuks (tonno.jonuks@folklore.ee, tel 737 7744);
Risto Järv (risto.jarv@folklore.ee, tel 737 7732)

5.11.2020

Veebiväljaanne “Regilaulu lugu“

27. septembril kell 14.00 esitlevad Eesti Kirjandusmuuseum ja regilauluansambel Väike Hellero Eesti Rahva Muuseumis veebiväljaannet “Regilaulu lugu“.

„Regilaulu loo“ esitluse ja kontserdiga tähistatakse ühtlasi ka Väikese Hellero 25. tegutsemise aastapäeva. Kontserdil astuvad üles Väike Hellero, Karula naase, Liinatsuraq, Lummo Kati leelokoor, Maatasa, Röntyskä ja teised.

Väike Hellero on Tartus tegutsev naiste regilauluansambel, mille eesmärk on eesti, seto ja teiste soomeugri hõimurahvaste vanema rahvalaulupärandi tundmaõppimine ning sellega seotud mõtte- ja muusikamaailmade avastamine. Laulude õppimisel tuginetakse peamiselt Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestustele ja käsikirjalisele materjalile, samuti regilaulu tekstide, viiside ja esituse alastele teaduslikele uurimustele.

Ansambli eestvedaja, rahvamuusikateadlane, õppejõud ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Janika Oras on koos ansambliliikmetega katsetanud eri võimalusi laulude esitamist puudutava arhiivimaterjali interpreteerimiseks, et saavutada muusikaliselt huvitavat ja vanale traditsioonile lähedast tulemust.

Ansambli 25. sünnipäevaks valminud veebikogumik tutvustab ühe koostaja, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Mari Sarve sõnul eesti regilaulu kujunemist ja muutumist selle laulustiili ligikaudu 2000 aasta pikkuse ajaloo jooksul. „Väikese Hellero esituses kõlavad laulunäited annavad ettekujutuse regilaulust eri ajaperioodidel ja esitusolukordades.“ Laulusõnad ja selgitavad tekstid, mille autorid on Janika Oras ja Mari Sarv, on veebiväljaandes nii eesti kui inglise keeles. Laulud on salvestatud 2019. aasta sügisel Võrumaal, salvestas helirežissöör Patrick Tubin McGinley.

Kogumik on Mari Sarve sõnul mõeldud nii neile, kes tunnevad-teavad regilaulu, kui ka neile, kellele see on esimene kokkupuude meie vanima laulupärandiga. Samuti sobib see õppematerjaliks regilaulu tutvustamisel koolides ja kursustel. Kogumiku eripäraks on võimalikult eheda esituse kõrval ka see, et salvestuste kõlapilti on jäädvustatud erinevaid laulmiskeskkondi ja liikumisi. „Soovitame laule kuulata stereokõlarite või kõrvaklappidega – sel viisil tuleb salvestuste ruumilisus eriti hästi esile.“

Veebiväljaandega „Regilaulu lugu“ on võimalik tutvuda siin: https://www.folklore.ee/regilaul/lugu

Kogumik ilmus ansambli Väike Hellero ja EKM Teaduskirjastuse ühisväljaandena. Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Roosu talu, Kinetski talu Kärgulas ja murmerrings.com. Väljaande kujundas Andrus Kalkun (Lorem Ipsum).

24.09.2020

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Viru Instituut koguvad Virumaa liisusalme

10. septembril, vanavanemate päeva eel kuulutavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Viru Instituut välja Virumaa liisusalmide kogumise, millest oodatakse osa võtma kõiki – vanaemadest-vanaisadest lasteaialaste ja nende vanemateni. Liisklugemisi ehk liisusalme ehk mängualgusesalme on kasutatud mängudes püüdja, lugeja või mängu alustaja väljaselgitamiseks. Neid võib neid lugeda niisama, iseenda lõbustamiseks või mängudele rütmi andes. Selliselt levivad lõbusad salmikesed ühelt lastepõlvkonnalt teisele, siiski muutuvad salmid ja nende harrastamine aegade jooksul.

Vanemarhivaar Kadri Tamme sõnul on liisusalme kogutud korduvalt ka varem, alates 1920.–1930. aastatest kuni 2007. aasta koolipärimuse kogumise võistluseni. „Nagu muu folkloor, peegeldavad ka liisklugemised maailma, aega ja kultuuri, milles nad eksisteerivad. Nüüdse küsitlusega püütaksegi täpsemat ülevaadet saada Virumaa salmitraditsioonist ja selle muutumisest.“

Liisusalme saab saata nii veebivormi täites, meilitsi kui ka paberposti teel. Vastuseid oodatakse hiljemalt 15. novembriks, parimatele on ka auhinnad. Kaastööd arhiveeritakse ning vastaja nõusolekul avaldatakse Viru Instituudi kodulehel ja Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaasides. Veebivorm vastamiseks asub: https://forms.gle/ditT4a1vFBLBVD77A

Vastuseid võib saata ka e-postiga (kratt@folklore.ee) ning postiga: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu, märksõna „liisusalmid“. Küsitluskava saab alla laadida aadressilt: http://www.folklore.ee/era/kysitlus/Viruliisud_2020.pdf

Projekti toetab Virumaa pärimuskultuuriprogramm.
Lähem info:
Marge Lepik, marge@viruinstituut.ee, tel. 5054319;
Kadri Tamm, kadri.tamm@folklore.ee, tel. 7377730.

10.09.2020

ERA jätkab kodu- ja metsaloengutega

Kevadises eriolukorras oli sarnaselt paljude teistega sunnitud ka Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv otsima võimalusi jätkata oma tegevusi veebi vahendusel ning loodi kodu- ja metsaloengute seeria rahvaluulearhiivi Youtube’i kanalil. Meil on rõõm teatada, et videoloengud jätkuvad ka pärast eriolukorra lõppu ning valminud on Janika Orase loeng „Laulmisest looduses“. Loeng käsitleb vabas õhus laulmist eesti vanemas traditsioonis: mida ja mis olukordades lauldi, kuidas tajuti ja kujundati helimaastikke ning miks üldse looduses lauldi. Lühiloeng on leitav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=786ugYNO_9M.

Soovitame vaadata ka arhiivi teadlaste eelmisi kodu- ja metsaloenguid:

  • Maitulest ja tuletegemisest“. Folklorist Mall Hiiemäe räägib maituld tehes pärimuslikust tuletegemisest erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel (https://www.youtube.com/watch?v=cZBWxjTY5WA).
  • „Mansi mütoloogiast“. Folklorist Aado Lintrop kõneleb 19. sajandil kogutud mansi rahvaluuletekstides peegelduvast müüdilisest maailmavaatest (https://www.youtube.com/watch?v=GE-66CSZPg8).
  • „Labajalg – labane või kõrge?“ Etnomusikoloog Taive Särg räägib labajalast kui tantsu-laulu-pillimängu žanrist ning selle rollist eesti talupoeglikus ja tänapäevases kultuuripildis. (https://www.youtube.com/watch?v=_m3isDFba_0).

    • Kõik Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud on leitavad Kirjandusmuuseumi kodulehel aadressil https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud.

    25.05.2020

    ERA ootab kaastöid küsitlusele „Tervise hoidmine koroonakriisi ajal“

    Alates eriolukorra kehtestamisest oleme pidanud hakkama saama ilma tavapärase arstiabi ja ravita, kuigi pandeemia tõttu on oht meie tervisele suurenenud. Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitluskava „Tervise hoidmine koroonakriisi ajal“ abil uuritakse, kuidas oleme oma tervisliku seisundi ning vaimse heaolu hoidmisega toime tulnud. Konkreetsete toimimiskirjelduste kõrval oodatakse ka lugusid, mis ringlevad seoses koroonasse haigestumise ja selle raviga, samuti inimeste tervisega seotud kartusi ja hirme. Vastuseid ootame 30. juunini 2020.

    Küsitluskava asub aadressil http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/22. Vastuseid võib saata ka e-postiga (kratt@folklore.ee) ning postiga: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu See on koroonakriisi ajal teine rahvaluulearhiivi küsitluskava. 13. märtsil väljakuulutatud koroonakogumisele (https://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv/posts/2779479955421427) on saadetud erinevate meemide, kalambuuride, sotsiaalmeedias ja suuliselt levivate naljade kõrval rohkelt omaloomingulisi luuletusi, laule, vemmalvärsse, mitmesuguseid jutukesi, netis kollektiivselt koostatud ahelsalmikesi jm. Pandeemia teenistusse rakendati ka rahvusvaheliselt levivad kett- ja õngitsuskirjad.,

    Olukorra muutudes teisenevad ka žanrid ning vahetuvad teemad. Kogutud pärimus kinnitab, et keerulistel ja tavaelust erinevatel aegadel suureneb järsult folkloori osakaal aktuaalse teema käsitlemisel. Nähtav on inimeste püüe neid valdavaid tundeid ja mõtteid loominguliselt avaldada. Koroonapärimus ühtaegu väljendab ja aitab „läbi elada“, aga ka kujundab ja määrab ühiskonna ning üksikisikute suhtumisi ja arusaamu.

    Lähem info: Ave Goršič, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, ave.gorsic@folklore.ee

    29.04.2020

    Talletame koroonapärimuse rahvaluulearhiivis!

    Koroona (ehk kroonviirus) on jõudnud ka Eestisse, mõjutades pea iga inimese elu ja igapäevaseid toiminguid. Koroonast on saanud peamine jututeema, sellega on täidetud nii peavoolu- kui sotsiaalmeedia. Tõsiste arutelude ja soovituste kõrval visatakse koroona üle ka rohkelt nalja ning levib mitmesuguseid lugusid ja folkloori, mis alati ei pruugi tõele vastata.

    Missuguseid lugusid oled seoses koroonaviirusega kuulnud – näiteks viiruse päritolust, nakatamisest, kodusest karantiinist, ostupaanikast jms?

    Kirjuta, postita meie sõnumitesse https://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv/posts/2779479955421427 või aadressile kratt@folklore.ee kuulujutte, lemmiknalju, -pilte, -kalambuure ja meeme koroona kohta!

    13.03.2020

    Pärimusmuusikud esinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks

    24. märtsil kell 19.00 toimub Eesti Rahva Muuseumis kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinevad pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kelle looming on saanud inspiratsiooni või otseseid eeskujusid rahvamuusikast. Eesti rahvuslik muusika on ärkamisajast saati olnud tihedalt seotud rahvamuusikaga ning rahvaluule arhiiviga. Eesti esimese sihipärase rahvaviisikogu korjasid meie esimesed professionaalsed muusikud – Miina Härma, Cyrillus Kreegi, Mart Saare jt käsikirju säilitatakse rahvusliku muusikaloo aardena Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Aastakümnete jooksul jätkasid folkloristid muusikutega viljakat koostööd, arhiivi kogud täienesid rahvamuusika noodistuste ja helisalvestustega. Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatakse ja uuritakse eesti muusikalist emakeelt, siinsetes kogudes on üle 20 tuhande noodi ja kordades rohkem helisalvestatud muusikapalu.

    Arhiivi talletatud viisidest on Eesti muusikud ja heliloojad saanud inspiratsiooni tänase päevani. Rahvaviisidest on mõjutatud koorimuusika selle algusaegadest kuni viimase laulupeo repertuaarini, süva- ja levimuusika. Eesti tänast kultuurimaastikku on raske ette kujutada ilma pärimusmuusika ja folkfestivalideta. Paraku on arhiivi rahastamine olnud viimastel aastakümnetel projektipõhine ja äärmiselt ebakindel. Teadlased on pidanud visalt võitlema, et lisaks akadeemilisele teadustööle tagada ka arhiivi järjepidev toimimine Eesti ühiskonna huvides. 2020. aastal jäid toetuseta paljud Eesti teadusele olulised uurimissuunad, ka kõik Eesti Kirjandusmuuseumi ja sealhulgas Eesti Rahvaluule Arhiivi teadusprojektid.

    Olukord eesti teaduses on teinud murelikuks ka paljud loomeinimesed, keda inspireerib Eesti mäluasutustes säilitatav rahvuslik pärand. Loomeliidud ühinesid teadlastega avalikus pöördumises Eesti teaduse ja Eesti uuringute rahastamise asjus, mille toetusallkirjad anti Riigikogule üle 2. märtsil. Kriitilises olukorras soovitakse tähelepanu pöörata eesti kultuuri uuringute tähtsusele Eesti avalikkuse jaoks. Loomeinimeste töö kaudu jõuab meie kultuuripärand aga kõigi Eesti inimesteni. Eesti Pärimusmuusika Keskus, kellel on aastatepikkune koostöö Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiviga, korraldab arhiivi toetuseks kontserdi 4. märtsil kell 19 Eesti Rahva Muuseumis. Oma toetust saab näidata tasuta kontserdil osalemisega. Kohapeal on võimalik osta Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandeid. Kontserdil esinevad Trad. Attack!, Mari Kalkun, Sander Mölder, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, Maarja Nuut, Zetod, jutuvestja Piret Päär, Margus Põldsepp ja Lõõtsavägilased, Cätlin Mägi, Curly Strings, Lauri Õunapuu, Johansonid ja teised.

    Kontakt:
    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv: Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371; Janika Oras, janika.oras@folklore.ee, tel 58 116 793
    Kontserdi korraldaja on Eesti Pärimusmuusika Keskus: Tarmo Noormaa, tarmo.noormaa@folk.ee, tel 50 87 759

    4.03.2020

    Teadlaste esindajad annavad 2. märtsil Riigikogule üle allkirjad Eesti teaduse ja Eesti-uuringute toetuseks

    Esmaspäeval, 2. märtsil kell 11.15 antakse Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle „Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ ja sellele kogutud toetusallkirjad. Pöördumist on toetanud 122 asutust, organisatsiooni ja kollektiivi ning 1920 eraisikut. Pöördumise ajendas Eesti teaduse, sealhulgas Eesti-uuringute ebapiisav rahastamine, mis seab ohtu põhiseaduse täitmise ja riigi elujõulisuse. Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.

    Avaliku pöördumise esitasid 29. jaanuaril 2020 kuus teadus- ja haridusasutust: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseum. Pöördumisega taotletakse teadusrahastuse üldist suurendamist ja eraldi meetmeid Eesti-uuringute rahastamiseks. Rahastussüsteem peaks toetama teaduse laiapõhjalisust, eri uurimissuundade ja -valdkondade järjepidevat arengut, tagades ka teadlaste järelkasvu. Rõhutatakse vajadust leida stabiilne rahastus Eesti avalikkuse huve teenivale, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevusele.

    Üks pöördumise algatajaid, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlane Mari Sarv rõhutab: „Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda ja loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti uuringute jätkumise eest. Meile kõigile on eluliselt oluline, et püsiksid ja areneksid kõik Eesti maad, loodust, kultuuri, rahvast ja riiki puudutavad uurimisvaldkonnad, et teadustöö teeniks meie kõigi huvisid ja toetaks riigi ja rahva jätkusuutlikkust. Tuleb säilitada eesti keele oluline osa – teaduskeel – ja rohkem väärtustada eestikeelset teadust. Teadustöö stabiilsuse ja kestvuse tagamisel on oluline mitte unustada noorte teadlaste võimalusi siin oma teadustööd teha.“ Avalikule pöördumisele saadud toetus näitab suure osa Eesti haritlaskonna ja loomeinimeste muret selle pärast, et teaduse rahvusvahelistumise ja kvaliteedi tõstmise tähe all jätab praegune rahastamispoliitika tähelepanuta Eesti-uuringute ja eestikeelse teaduse avalikud funktsioonid. Lisaks kõrgkoolidele ja akadeemilistele organisatsioonidele on pöördumise toetajate seas paljud üle-eestilised kultuuriorganisatsioonid, sealhulgas loomeliidud.

    Paralleelselt allkirjade kogumisega on meedias toimunud diskussioon teadusrahastuse, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteaduste baasrahastuse probleemide üle. Teadusalase arutelu ühiskondlikku kõlapinda ja valmisolekut panustada sellesse, et riigi juhid mõistaksid oma vastutust Eesti-uuringute tuleviku ees, näitab suure hulga pärimusega seotud loojate ja praktikute tegevus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks – sotsiaalmeedias on välja kujunenud aktiivne toetusgrupp, arhiivi ja teaduse toetuseks on loodud temaatilisi laule, 4. märtsil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis pärimusmuusikute toetuskontsert.

    Pöördumine antakse Riigikogu esimehele üle 2. märtsil kell 11.15.

    Lisainfo:
    Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, 56456699, mari.sarv@folklore.ee
    Urmas Sutrop, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, 5207188, urmas.sutrop@kirmus.ee

    2.03.2020

    Rahvaluule kogumispreemiad pälvisid Tiiu Jaago, Ellen Muru ja Lembitu Tverdjanski

    26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis Eesti Vabariigi President üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänavu pälvisid preemiad Tartu Ülikooli Eesti rahvaluule dotsent Tiiu Jaago aastatel 1990–2000 kogutud Järve küla, praegu Kohtla-Järve, pärimusliku ajaloo materjali üleandmise eest ning Tartu Ülikooli tudengite rahvaluulekogumisele ja -uurimisele ärgitamise eest aastatel 1985–2018; Ellen Muru sisuka koostöö eest rahvaluulearhiiviga aastatel 2013–2019, ning metsanduse arendaja, looduskaitsja ja pärandkultuuri uurija Lembitu Tverdjanski silmapaistvate kaastööde eest aastatel 2015-2018 ning peapreemia kogumisvõistlustel „Esemed meie rännakuil“ (2019).

    26.02.2020

    Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev 26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis

    Ootame teid kolmapäeval, 26. veebruaril 2020 kell 14.00 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päevale. Tehakse kokkuvõtteid koos Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga korraldatud kogumisvõistlusest "Esemed meie rännakuil". Kell 16.00 antakse üle Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad ja kuulutatakse välja uus kogumisteema.
    Kava:
    14:00 Avasõnad
    14:05 Käsikirjade elu Eiseni kogu näitel, Kadri Tamm
    14:25 Kogumisteema „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ tutvustus, Mari Sarv
    14:35 Ravimtaimede küsitluskava „Eesti taimed minu elus. Tervis, toit, ilu“ tutvustus, Kristel Vilbaste, Mare Kõiva
    14:45 2019. aasta kogumisvõistluse „Esemed meie rännakuil“ ülevaade, Tiiu Jaago, Tuuli Reinsoo
    15:05 ERA kaastööliste sõnavõtud
    15:25 Kaastööliste tänamine

    16.00 AKTUS
    16:00 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
    16:05 President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluulepreemiad
    16:20 Muusikaline vahepala
    16:30 Ülevaade arhiivi kaastöödest ja rahvaluulearhiivist aastal 2019. Astrid Tuisk, Risto Järv
    16:50 Kontsert Mari Kalkunilt
    Lähem info: Risto Järv, tel 51 904 371, e-post risto.jarv@folklore.ee; Astrid Tuisk, tel 52 12 457, e-post astrid.tuisk@folklore.ee

    25.02.2020

    Folkloristid jätkasid Hurda traditsiooni monumentaalteosega Laiuse regilauludest

    Jakob Hurda alustatud monumentaalse regilaulusarja „Vana kannel“ traditsiooni jätkates esitlevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid neljapäeval, 30. jaanuaril sarja äsja trükist ilmunud kolmeteistkümnendat osa „Laiuse regilaulud“.

    Praegu Jõgevamaale, varem kultuuriliselt Põhja-Tartumaale kuulunud Laiuse kihelkond on iidsetest aegadest asunudteede ristumispaigas. „Seetõttu asendus vana regilaul uue rahvalauluga suhteliselt varakult, võrreldes mõnegi muu Eesti piirkonnaga,“ ütles väljaande koostaja Kristi Salve. „Õnneks oli rahvusliku ärkamise ajal Laiusel piisavalt missioonitundega mehi ja naisi, kes Jakob Hurda üleskutset järgides vanu regilaule kirja panid. 20. sajandil jäädvustati silmapaistev hulk lastelaule.“ Salve sõnul on Laiuse kihelkonna laulutraditsioonis sulandunud ainulaadseks tervikuks põhjaeestilised regilaulud lõunaeestiliste ning idaeestiliste erijoontega.

    „Laiuse laulukorpuse omapära on jutustavate ja lüürilise laulude suur osakaal ning tavandiga seotud laulude vähesus,“ märkis Salve. „Tänu meeslauljate suurele hulgale esitajate seas avanevad Laiuse “Vanas kandles“ regilaulukeele kõik väljendusvõimalused. Siin on esindatud ilusad looduspildid, tütarlapselik rõõmutsemine ning nukker tundeluule, aga ka mehelik otseütlemine, järsud vihapursked ning argine elutarkus kuni kõige ihulisema huumorini,“ sõnas teine koostaja Liina Saarlo.

    Mahukas teos koondab 1709 regilaulu- ja loitsuteksti ning 36 regiviisi, andes ammendava ülevaate selle piirkonna rahvalauludest. Väljaande tekstiosa koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi regilaulu-uurijad Kristi Salve ja Liina Saarlo, viisiosa Janika Oras. Asjahuviline leiab raamatust ka ülevaated Laiuse kihelkonna ajaloost (autor Andres Andresen), regilaulude keelest (Jüri Viikberg), Laiuse laulutraditsioonist, laulikutest ja kogujatest (Kristi Salve, Liina Saarlo, Rein Saukas) ning regiviisidest (Janika Oras). Raamatu „Vana kannel XIII. Laiuse regilaulud“ ettevalmistamist ja väljaandmist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.

    Regilauluseeria „Vana kannel“ XIII osa „Laiuse regilaulud“ esitletakse neljapäeval, 30. jaanuaril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandeõhtul. Esitlusele eelneb Taive Särje ettekanne „Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood“.

    Info: Liina Saarlo (liina.saarlo@folklore.ee) ja Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

    Vana Kannel, XIII (Monumenta Estoniae Antiquae I). Laiuse regilaulud.
    Koostajad: Kristi Salve, Liina Saarlo, Janika Oras
    Toimetaja: Kanni Labi
    EKM Teaduskirjastus 2019
    Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=106

    29.01.2020

    Kroonika 2019


    12. jaanuaril tutvustas Anu Korb Tallinnas Ida-eestlaste Seltsi koosolekul oma tegevust Siberi eestlaste uurimisel.

    19. jaanuaril viis Janika Oras ERMis läbi regilaulutoa eesti ja seto regilaule ja laulumängudest.

    28. jaanuaril konsulteeris Janika Oras Värska kultuurimajas Värska naiste leelokoori seto mitmehäälsete laulude esituse küsimustes ja osales konsultandina leelokoori plaadi salvestustel 9. ja 10. veebruaril.

    31. jaanuaril osales Mall Hiiemäe Eesti ornitoloogiaühingu linnunimetuste komisjoni töökoosolekutel eksperdina rahvapäraste linnunimetuste teemal.

    31. jaanuarist 15. veebruarini kogus Mall Hiiemäe rahvapärimust puu- ja põõsaliikide kohta (Iisaku, Maarja-Magdaleena, Saaremaa).

    2. veebruaril rääkis Mall Hiiemäe küünlapäeva tulepeol Juulamõisas Tartumaal rahvakalendri tähtpäevadest, mis on seotud tuletegemisega.

    5. veebruaril konsulteeris Janika Oras Tallinnas seto leelokoori Sorrõseto seto mitmehäälse laulu esitamise osas.

    9. veebruaril osales Ingrid Rüütel nõustajana Baltica Tallinna ja Harjumaa rühmade eelpeol Tallinnas Salme kultuurimajas.

    13. veebruaril esinesid ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Tõde ja tõed humanitaarias“ ERAst Risto Järv (Muna on/pole targem kui kana. Vastuolulised vanasõnad) ning Mari Sarv (Igas loos on tera tõtt: moraalsed valikud kultuurimälu loomisel).

    16. veebruaril osales Mari Sarv nõustajana Baltica Pärnumaa rühmade eelpeol Pärnus Nooruse majas.

    19. veebruaril esinesid Narva-Jõesuus lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminaril „Üle metsa, vurr! Keel ja keskkond“ ERAst Astrid Tuisk ettekandega „Looduslike vahenditega mängimine“ ning Janika Oras ringmängude õpitubadega „Loodus, laul ja mäng“.

    21. veebruaril esines Jüri Metssalu Nõo Põhikooli pärimuskultuuri ettekandeõhtul teemal „Kohapärimuse uurimisest ja avaldamisest internetis“.

    27. veebruaril rääkis Janika Oras koos Sille Kapperiga Vikerraadio saates „Huvitaja“ pärimuslike laulude ja tantsude taaselustamisest ja Baltica festivalist.

    28. veebruaril pidas Janika Oras Pärnu Keskraamatukogus ettekande „Mineviku naiste lauluvägi: Hilana Taarka ja teised“.

    28. veebruaril esines Aado Lintrop Eesti Kirjandusmuuseumis Mare Kõiva 65. sünnipäeva konverentsil „Kultuuri usundilised ja narratiivsed aspektid“ (Keelest meeleni VI) ettekandega „Ühest mansi loitsust“.

    1. veebruaril rääkis Risto Järv Raadio 2 saates „Reede hommik“ vanasõnadest, küsitlesid saatejuhid Jakob Rosin ja Katriin Tralla.

    2. märtsil õpetas Jüri Metssalu Ruila Põhikoolis kogukonnaliikmetele kohapärimuse uurimise metoodikat ja tutvustas koostöövõimalusi kohapärimuse kaardirakenduse arendamisel.

    2. märtsil viis Janika Oras Navi külas Võrumaal läbi õpitoa seto vanemast laulustiilist ansamblile Helmekaala.

    5. märtsil esines Mari Sarv Rostockis rahvusvahelise projekti ISEBEL videoseminaril eri rahvaste jutuainese koondamisest ühisele platvormile (“Transnational Harvesting of Folktale Data“) e-ettekandega Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalsest ja veebi kaudu kättesaadavast ainesest (“Estonian Folklore Archives: digital & online“).

    5. märtsil osales Mall Hiiemäe Eesti ornitoloogiaühingu linnunimetuste komisjoni töökoosolekutel rahvapäraste linnunimetuste eksperdina.

    5. märtsil esines Lona Päll koos kirjanik Kristel Algvere ja kirjandusteadlase Kaisa Maria Lingiga saates “Rõhk“ IDA raadios. Saate teemaks oli loodusest kirjutamine, looduskirjandus ja keskkonnakriiside käsitlemine kirjandustekstides.

    6. ja 7. märtsil toimus Põlvamaal Pikajärve külas Cantervilla lossis folkloristide XIV talvekonverents “Piiritu muinasjutumaailm“, mille korraldas ERA / TÜ muinasjuttude töörühm. ERAst esinesid Inge Annom (Kuningatütre haiguse ravi), Mall Hiiemäe (Reinuvader Rebasest ja arast jänesest muinasjututegelastena), Risto Järv (Rebasejuttude kuube värskendamas. Ernst Peterson-Särgava “Ennemuistsete juttude…“ versioonidest), Mairi Kaasik (Loodushäälenditest ja looduskõnelustest loomamuinasjuttudes: žanripiire otsimas), Andreas Kalkun (Pankjavitsa kiriku ikoonide jäljed arhiivis. Pühad esemed ja pärimus), Anu Korb (Ottessoni Roosi vanamesi jutud), Aado Lintrop (Pühad ja profaansed pühalood) ning Kärri Toomeos-Orglaan (Päri- ja vastukarva lood. Intertekstuaalsusest Toomas Raudami ja Andrus Kivirähki muinasjuttudes). Esitleti Ernst Peterson-Särgava raamatu “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ uusväljaannet ning Eda Kalmre koostatud artiklikogumikku “Pildi sisse minek. Artikleid välitööde alalt“ (Tänapäeva folkloorist 11).

    7. ja 8. märtsil toimus TÜ teaduskooli rahvaluuleolümpiaadi “Mine metsa oma meemidega!“ lõppvoor, kus Astrid Tuisk osales ühe läbiviija ja žürii liikmena.

    10. märtsil tutvustas Janika Oras Klassikaraadio saates “Folgialbum“ veebiväljaannet “Viru pulm“ ja eesti pulmakombeid.

    13. märtsil rääkis Risto Järv Vikerraadio saates “Huvitaja“ muinasjuttudest muutuvas maailmas, küsitles Krista Taim.

    13. märtsil esines Mari Sarv Kullamaa raamatukogus emakeelepäevale pühendatud ettekandega Kullamaa keelest.

    13. märtsil esines Mari Sarv Fenno-Ugria hõimuklubis ettekandega “Mina, sina ja vana Väinämöinen: sõnad läänemeresoome regilauludes“.

    14. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev, kus tehti kokkuvõtteid möödunud aastast. Läbiviidud kogumisvõistlustest “Minu (vanaema) lugu“ ja “Minu aed, minu lilled ja puud“ rääkisid žürii liikmed Maarja Hollo ja Anu Korb. TÜ dotsent Tiiu Jaago kuulutas välja uue võistluse “Esemed meie rännakuil“, mis viiakse läbi koos TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga. Sõna said EV Presidendi rahvaluulepreemia pälvinud Maie Matvei, Ene Raudkats, Asael Truupõld ning Ergo-Hart Västrik. Järgneval pidulikul aktusel andis rahvaluulepreemiad ja Gustav Suitsu luulepreemia saajatele üle Tartu linnapea Urmas Klaas. Emakeelepäeval esitleti ka Ernst Peterson-Särgava raamatu “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ uusväljaannet EKM Teaduskirjastuselt.

    14. märtsil kõneles Jüri Metssalu Väätsa põhikoolis emakeelepäeva loengul kohapärimusest ja pühapaikadest Järvamaa näitel.

    15. märtsil korraldas Andreas Kalkun koostöös soouuringute töörühmaga Eesti Kirjandusmuuseumis seminari “20. sajandi alguse Eesti kväärimine“, kus esines ettekandega “Magnus Hirschfeldi loengud Eestis ja diskussioonid homoseksuaalsuse üle“.

    18.–23. märtsini toimunud Maailmafilmi festivali meeskonna töös osales ja modereeris filmiarutelusid Janno Simm.

    20. märtsil modereeris Jüri Metssalu koos Anneliis Kõivuga Tallinnas Kultuurikatlas Rahvakultuuri Keskuse korraldatud pärandikandjate ja -hoidjate tänusündmust „Pärand elab!“

    20. märtsil esitas Mall Hiiemäe ülevaate „Loodusrütmidest ja ajaarvestusest kevadise rahvakalendri näitel“ Soomaa looduskooli seminaril.

    23. ja 30. märtsil osales Janika Oras eksperdina folkloorifestivali Baltica eelpidudel Moostes, Karksi-Nuias ja Tartus.

    24. märtsil pidas Andreas Kalkun Eesti Vabaõhumuuseumi teemapäeval „Naisterahvad ja meesterahvad, need on ainukesed rahvad“ loengu eesti talurahva seksuaalelust.

    24. märtsil tegi Janika Oras koos Žanna Pärtlasega Värska naiste leelokoori mitmekanalisalvestusi.

    25. märtsil esitleti Tallinnas Eesti Lastekirjanduse keskuses Ernst Peterson-Särgava raamatu „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ uusväljaannet. Kõnelesid raamatu kunstnik Katrin Ehrlich ning redigeerija Risto Järv. Tekste raamatust luges näitleja Anne Türnpu.

    25. märtsil pidas Anu Korb Jõgeva Represseeritute Ühingu Põltsamaa osakonna üritusel „70 aastat suurküüditamisest“ ettekande „Siberi eestlaste elust tänapäeval“.

    26. märtsil rääkis Risto Järv koos Katrin Ehrlichiga Klassikaraadio saates „Delta“ raamatust „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“.

    29. märtsil kõneles Jüri Metssalu Rapla Gümnaasiumis eesti keele päeval kohapärimuse andmebaasist ja kaardirakendusest.

    30. märtsil esines Mall Hiiemäe ettekandega „Loomad ja linnud Virumaa kalendripärimuses“ Toilas Viru Instituudi pärandipäeval „Virumaa on virulaste hoida“.

    30. märtsil viis Mari-Ann Remmel Vana-Otepää külaseltsi korraldusel Otepää looduskeskuses läbi õpitoa „Kuidas koguda kohapärimust“.

    Jaanuaris ja veebruaris tutvustasid Vikerraadio kolmapäevastes „Huvitaja“ saadetes rubriigis „Päritud laul“ rahvalaule Anu Korb, Liina Saarlo ja Janika Oras.

    Aprillis ja juunis tegi Jüri Metssalu välitöid Märjamaa kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    1. aprillil intervjueeris Jüri Metssalu Ruila Põhikoolis Ruila mõisa omanike järeltulijat Thuve von Bremenit, salvestades mälestusi sõjaeelsest Ruilast ja Bremenite perekonnast.

    5. aprillil pidas Risto Järv Võrumaa Kääpa Põhikooli õpilastele kaks folkloori ning ERA tegevust tutvustavat loengut.

    5. aprillil rääkis Taive Särg Jõgevamaal vallas Maetsma külas Asutava kogu 100. aastapäeval oma vanaisast, esimese Asutava Kogu liikmest Arnold Süvalepast (Schulbachist).

    10. ja 11. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv noorte humanitaaride konverentsi “Noorte hääled“ (korraldajad Lona Päll ERAst ja Liisi Jääts ERMist). Konverentsi avapäeval pidas plenaarettekande Saša Babic lühivormidest kaasaegse kultuuri kontekstis. Kahe päeva jooksul sai kuulda kaheksateist ettekannet, 10. aprilli õhtul toimus lokaalis Arhiiv konverentsi pidu, mida aitas kaaskorraldada Tartu Nefa Rühm, teiste diskorite seas astus üles ka ERAst Risto Järv.

    10. aprillil rääkis Lona Päll Kuku raadio hommikuprogrammis noorte kultuuriteadlaste konverentsist “Noorte hääled“,

    11. aprillil Lona Päll koos Airika Harrikuga Vikerraadiosaates “Huvitaja“ noorte kultuuriteadlaste konverentsist “Noorte hääled“ ja folkloristikaõppimisest ning folkloristide uurimisteemadest avaramalt.

    11. aprillil avati ERA trepigaleriis Kairi Kalmanni ja Külle Kordemetsa loodusfotode näitus “Omadena metsas“, näituse organiseeris Mari-Ann Remmel.

    14.–17. aprillini Hispaanias Santiago de Compostela toimunud SIEFi XIV kongressil esinesid ettekandega Ave Goršič rahvaluulearhiivi korrespondentide Mary Kaasiku ja Gustav Kallasto kirjavahetusest arhiiviga nõukogude ajal (All material is available – the contribution of Mary Kaasik and Gustav Kallasto), Risto Järv Kr. J. Petersoni tehtud muudatustest ja eestiainelistest lisandustest K. Gananderi teose “Finnische Mythologie“ (1789) tõlkimisel (The transformations and additions of the material in K. Ganander’s – K. J. Peterson’s “Finnische Mythologie“), Andreas Kalkun obstsöönseks peetavate regilaulude kasutuskonteksti ja tähenduse otsingutest (Estonian Carmina Obscoenae: Seeking the lost context of obscene songs), Anu Korb rahvaluule kogumisevälitööpäevikutest uurimisallikana (Fieldwork diaries as valuable source of research), Aado Lintrop seosest Seto kuningriigi päeva ja Petseri kloostri jumalaema uinumise pühavahel (About two Seto holidays held in August each year), Lona Päll arhiivimaterjalide kasutamisest ideoloogiapõhises võitluses Paluküla hiiemäe konflikti näitel (Archive materials in the context of ideological battle: the case of Paluküla sacred hill conflict), Janika Oras poliitilistest rahvalauludest ja nende loomiskogemustest Stalini aja Eestis (Soviet folklore and its representation. Texts and experiences connected to the creation ofpolitical songs during the Stalin Era in Estonia), Liina Saarlo rahvaluulekoguja Priidu Tammepuu tegevusest (The toil of a diligent schoolteacher. On collecting of folklore by Friedrich Eichenbaum (Priidu Tammepuu)) ning Mari Sarv valikulisusest rahvaluulekogumisel, arhiveerimisel uurimisel ning neid valikuid suunavatest teguritest (From folklore to heritage: values, community building and constitutional law). A. Goršic korraldas koos Sanita Reinsonega (Läti Folklooriarhiiv) paneeli osalus-arhiividestmuutuvas maailmas (Participatory archives in a transforming World), J. Oras koos Venla Sykäri ning Niina Hämäläisega (mõlemad SKS) paneeli ideoloogiate, tegevusplaanideja toimevõime mõjust folkloori alase teabe loomisel ja esitlemisel (Tracking the impact of ideologies, agendas, and agency in the processes of producing and representing knowledge of folklore). A. Goršic kaasjuhatas koos Maryna Chernyavskaga SIEFarhiivide töörühma kohtumist. Nii A. Goršic kui ka M. Chernyavska valiti järgmiseks kaheks aastaks töörühma juhtimist jätkama.

    16. aprillil tutvustas Mari-Ann Remmel Läänemaal Ullastes rahvusparkide koostöökogu aastakoosolekul Läänemaa pühapaigauuringuid.

    17. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis eluloopäev “Mälestuste Tartu“, mille üks korraldajatest oli Astrid Tuisk.

    17. aprillil tegi Taive Särg Keilas üritusel Regivägi helisalvestusi.

    Mais ja juunis tegi Valdo Valper välitöid Martna ja Kirbla kihelkonnas, inventeerimaks looduslikke pühapaiku.

    4. mail pidas Ingrid Rüütel avakõne rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelükonkurss-festivalil ning osales ka žüriis. Eesti Rahvaluule Arhiivi eriauhinna pälvisansambel Naized, ERA tunnustas ansambli emotsionaalselt mõjuvaid seadeid, kõrget vokaalset taset ja kohustusliku laulu omapoolset sisulist tõlgendust, lootes auhinnaga, et lauljad saavad oma loominguks rahvamuusikast inspiratsiooni ka edaspidi.

    5. ja 6. mail filmis Janika Oras koos Celia Roosega (TÜ VKA) Mikitamäel leelokoori Helmine 30. aastapäeva tähistamist ja Värskas koos Celia Roosega lauluemade haudadel käimist ja jüripäeva kirmast.

    7. mail pidas Janika Oras koos Tuul Sepaga Kaikal Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengite laagris loengu “Laulmine evolutsioonibioloogia ja etnomusikoloogia vaatepunktist“.

    14. mail viis Andreas Kalkun koos Merili Metsvahiga (TÜ) läbi praktilise koolituse rahvaluulekogumisest ja materjali arhiveerimisest. Koolituse korraldas Seto Instituutprojekti “Külakogukondade tugevdamine koostöö kaudu“ raames.

    17. mail toimus Jüri Metssalu juhendamisel kohapärimuse kogumise koolitus Karula rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärvel.

    18. mail Tallinnas Eesti Lastekirjanduse keskuses toimunud 27. Sten Roosi muinasjutuvõistluse lõpuüritusel andis žürii liige Risto Järv üle ERA eriauhinna, mille pälvis Tallinna Saksa Gümnaasiumi 6. klassi õpilane Anne-Marie Alalooga jutuga “Jahimees ja nutikas toatüdruk“.

    18. mail esines Ingrid Rüütel Tallinnas Tantsupeo Muuseumis üle-eestilisel muuseumiööl „Öös on mustreid“ ettekandega “Kihnust ja kihnlastest, eriti naistest“. Lona Pällkoos Saaremaa muuseumi Mihkli talumuuseumi juhataja Maris Sepaga korraldasid Mihkli talumuuseumis traditsiooniliste suhtemustrite teemalise õhtu, esinejateks Merili Metsvahi (TÜ) ja Reet Hiiemäe (KM FO).

    20.–24. maini Vilniuses toimunud 49. ballaadikomisjoni konverentsil inimsuhetest lauludes ja laulmisel (Human Relationships in and through Songs: Meanings and Contexts)esinesid Liina Saarlo ettekandega lastelaulude kogude kontekstualiseerimisest (Tee,tee titmouse! On contextualization of child-lore collections), Janika Oras õues laulmisepraktikatest, kogemustest ja tähendustest Eesti traditsioonis (Singing outdoors inEstonian oral tradition: practices, experiences, meanings), Mari Sarv suhtlusaktidest eestiregilauludes (Me, You and my Old Coat: Communication Acts in Estonian Runosongs)ja Taive Särg muinasjutulauludest (Singing in folk narratives).

    21. mail esines Aado Lintrop Eesti Rahva Muuseumi hõimuklubis loenguga “Tiivulinehobune ja püha põlev vesi. Mansi rahvaluulest ja selles peegelduvast maailmapildist“.

    24. mail pidas Kärri Toomeos-Orglaan Haapsalu raamatukogus VI muinasjutukonverentsil “Muinasjutuvägi. Muinasjuttude salakeel“ ettekande “Lumivalgekese peegeldusi“.

    24. mail pidas Andreas Kalkun Värskas Seto talumuuseumis loengu riietusest setolauludes (Rõiva’ seto lauluh), ürituse korraldas Seto Käsitüü Kogo ja see oli üks Seto rahvarõivaraamatu koostamisele eelnevatest teemapäevadest.

    26. mail tutvustas Mari-Ann Remmel pärimuspaiku Naiskodukaitse Tartu akadeemilise ringkonna aastapäevamatkal Pühajärve ääres.

    28. mail rääkisid Klassikaraadio saates “Delta“ Baltica festivali ajaloost Liina Vainumets, Ingrid Rüütel ja 2019. aasta Baltica festivali tegevjuht Monika Tomingas.

    30. mail pidas Anu Korb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumis ettekande “Siberi eestlased Eestis: paigaseosed ja võrgustikud“. Esitletika Mall Hiiemäe raamatut “Väike loomaraamat rahvapärimusest“ (illustreerinud MariHiiemäe, kujundanud Pille Niin, kirjastas EKM Teaduskirjastus) ning Ingrid Rüütli duubel-CD-d “Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“ (toimetanud Janika Oras, kujundanudKrista Saare, väljaandjad EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut).

    31. mail andis Ingrid Rüütel Tallinnas rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avakontserdil üle Kristjan Toropi 2019. aasta rahvatantsu ja rahvalike lõbustuste kogumispreemiakanneldajatele Tuule Kannile ja Pille Karrasele. Mari Sarv filmis kontserti arhiivi jaoks.

    31. mail oponeeris Lona Päll Tartu Ülikooli semiootika osakonna magistrandi Alise Birnbaumi magistritööd inimesekesksusest ja loomadele inimese omaduste andmisestloomaõiguskampaaniates (Anthropocentrism and anthropomorphisation in animaladvocacy campaigns).

    4. juunil oponeeris Lona Päll Tartu Ülikooli semiootika osakonna bakalaureusetudengi Julius Koppeli bakalaureusetööd “Semiootika representatsioonid Eesti meedias“.

    5.–7. juunini toimus Viljandimaal Kopra talus Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli(KTKD) konfliktisemiootika kevadkool, mille korraldajateks olid Lona Päll, MeritRickberg ja Katarina Damcevic. Seitse rahvusvaheliselt ja Eestis tuntud teadlastviisid läbi loenguid ja töötubasid, lisaks pidasid ettekande kaheksa eesti doktoranti jamagistranti. Ürituse koduleht: semioticsofconflict.com.Lona Päll ja Tõnno Jonuks (KM FO) viisid kevadkooli raames läbi töötoa usundilisest,rahvuslikust ja looduskaitselisest diskursusest keskkonnakonfliktide kontekstis(Religious, national and nature protection discourses in the context of environmentalconflicts).

    6. juunil esines Ingrid Rüütel Obinitsas pärimuslike väärtuste ööpäeval loenguga “Minumälestused Setomaa loo kogumisest välitöödel“.

    6. juunil filmis Astrid Tuisk endise eesti asunduse Simititsa surnuaial külaelanike janende järeltulijate eestvedamisel aset leidnud mälestuskivi paigaldamist ja haudadekoristamist.

    8. juunil toimus Rannu rahvamajas rahvamaja ning ERA koostöös Herbert Tampere110. sünniaastapäeva piduliku tähistamine (ERA poolt korraldas Taive Särg). ERAstesinesid ettekannetega Taive Särg (Rahvalaul elab) ja Mall Hiiemäe (Isiksuse rollist rahvaluuleteaduses. Aasta oli siis 1965). Muusikat tegid Marju Varblane, Kulno Malva ja pärimusrühm Liisu.

    8. juunil esines Risto Järv Riias Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Emakeele Seltsi keeleretke“Kristjan Jaak Petersoni radadel“ avakonverentsil ettekandega „Eesti mütoloogiakeel/teel“.

    8. juunil viis Janika Oras läbi kaks seto leelo õpituba: Nedsaja külas Lummo Kati laululaagrikoorile ja Obinitsas EFN korraldatud pärimuslike väärtuste ööpäeval osalejatele.

    9. juunil salvestas Mari Sarv Kullamaa kiriku torni ehitamise 150. aastapäeval torniehitusmeistri talupoeg Adam Kellmanni meenutuseks peetud kõnesid ja ettekandeid.

    13. juunil salvestasid Jaan Tamm ja Janika Oras mitme kanaliga Madara leelokoori Põlvas.

    14. ja 15. juunil käis Mari-Ann Remmel välitöödel Hanila ja Lihula kihelkonnas.

    15. juunil intervjueerisid ja Ivaðkevitð ja Liisi Laineste (FO) lõõtsapillimehi Pajusimasina- ja lõõtsapäeva raames, üritust filmis rahvaluulearhiivi jaoks Kätlin Luht.

    17. juunist 31. juulini eksponeeriti üle-eestilise väliseesti näituste festivali raamesTartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Eesti Kirjandusmuuseumija Eesti Kunstiakadeemia ühistööna valminud näitust “Siberi eestlased“(koostajad Anu Korb ja Kadri Viires).

    17.–21. juunini osales Lona Päll Kanadas Vancouveris Briti Kolumbia ülikoolis rahvusvahelisekeskkonnakommunikatsiooni assotsiatsiooni (IECA) 14. konverentsil jadoktorantidele suunatud seminaril. 17. juunil toimunud doktorantide seminaril arutletipublitseerimise, teadusprojektide kirjutamise ja akadeemiavälise tegevusega seotud teemadel.14. keskkonnakommunikatsiooni konverents (Waterlines: Confluence and Hopethrough Environmental Communication) keskendus veega seotud keskkonnateemadele,Lona Pälli ettekanne 20. juunil (How to communicate the importance of wetlands?Controversial meanings and narratives about Estonian mires in the context of restorationdiscussion) käsitles soodega seotud narratiive soode taastamise diskussiooni kontekstis. Ettekanne oli ette valmistatud koostöös Eestimaa Looduse Fondi soode taastamise LIFEprojekti keskkonnateadlikkuse spetsialisti Piret Pungas-Kohviga.

    18. juunil osalesid Jüri Metssalu ja Mari-Ann Remmel Tallinnas Muinsuskaitseametis looduslike pühapaikade eksperdinõukogu koosolekul, kus arutati Ida-Virumaa looduslikepühapaikade riikliku kaitse küsimusi.

    24. juunil tutvustas Ingrid Rüütel Klassikaraadio saates “Suvila“ oma duubel-CD-d“Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“.

    24.–26. juunini Prahas toimunud värsimõõdu kvantitatiivse analüüsi konverentsil (Quantitative Approaches to Versification) pidas Mari Sarv 25. juunil ettekande eestiregilaulude värsimõõdu varieeruvuse kujutamisest kaartidel (How to visualize regionalvariation of folk meter?).

    28. juunil osalesid Tartu autorite raamatulaadal ERAst Mall Hiiemäe, Risto Järv, Aado Lintrop ja Anu Korb.

    29. juunil viis Mari-Ann Remmel Seto Folgil Värskas läbi kohapärimuse kogumiseõpitoa.

    24. juunil korraldas Taive Särg viktoriini kalendrikommete ja kohaliku ajaloo teemal Jursi küla jaaniõhtul Saaremaal.

    29. juunil viis Mari-Ann Remmel Värskas Seto Folgil läbi õpitoa “Kuidas koguda kohapärimust.Setomaa näitel“.

    30. juunist 2. juulini osales Anu Korb Balti Kultuuripärandi Võrgustiku suvekoolis “Eestlaste kultuuripärand võõrsil. IX. Kunsti- ja kultuurikogud“ Tartus ja Tallinnas.

    Juunis sai tervikuna avalikuks interaktiivne digiõppekeskkond “Identiteet ekraanil“, mis avab identiteedi teema kaudu Anton Hansen Tammsaare romaani ja selle põhjalvändatud filmi “Tõde ja õigus“. Maastiku ja loomadega seotud alaosa aitas ette valmistadaLona Päll, õppekeskkonna loojateks on TÜ semiootika osakonna juures tegutsevtransmeedia uurimisrühm koosseisus Alexandr Fadejev, Alexandra Milyakina, MaarjaOjamaa, Tatjana Pilipoveca, Merit Rickberg ja Peeter Torop. Õppekeskkond on nähtavleheküljel identiteet.haridusekraanil.ee.

    2. juulil tegid Risto Järv ja Mari Sarv koos Piret Pääriga (Rahvakultuuri keskus) välitööintervjuu Pilistvere hooldekodus.

    8. juulist 12. juulini Hollandis Utrechti ülikoolis toimunud digitaalhumanitaaria maailmaorganisatsiooni (ADHO) aastakonverentsil korraldas Mari Sarv koos hollandirahvaluuleteadlase Theo Mederiga digitaalfolkloristika alase ettekandesessiooni (DigitalFolkloristics: Approaching Variation And Stability In Folklore With ComputationalMethods), kus pidas ise ka ettekande stilomeetria meetodi kasutatavusest folkloorsevarieeruvuse uurimisel (Potential of Stylometry in Studying Folkloric Variation: Content,Style, Language), Risto Järv pidas ettekande eesti loomamuinasjuttude tegelasvõrgustikust(The Network of Characters in Estonian Animal Tales). Ettekandesessioonil esinesidlisaks eelmainitutele veel hollandi rahvamuusika uurijad Berit Janssen ja Petervan Kranenburg ning soome folklorist Kati Kallio koos andmeteadlase Eetu Mäkeläga.

    12. juulil esines Mari-Ann Remmel Kinksi külas karusepäeva tähistamisel ettekandega Hanila ja Lihula kihelkonna looduslikest pühapaikadest.

    14. juulil pidasid Mari-Ann Remmel ja Lona Päll Läänemaal Kinksi külaplatsil karusepäevatähistamise raames ettekanded Karuse kihelkonna pühapaikadest ja tutvustasidkohalikele 2019. aasta jooksul Muinsuskaitseametile tehtavat pühapaikade inventuuri.

    16. juulil pidas Janika Oras Rahvusvahelise Traditsioonilise Muusika Nõukogu(ICTM) maailmakongressil Bangkokis ettekande “Etnomusikoloog pärandipoliitika,muusikalise eripära ja individuaalse loovuse vahel. Seto laulutraditsiooni näitel“(An Ethnomusicologist amidst Heritage Politics, Musical Diversity and IndividualCreativity: The Case of the Seto Singing Tradition).

    21.–28. juulini õpetasid Taive Särg ja Janika Oras Leedus, Kaunase lähedal Antalkiais rahvalaulude koolitusel “Traditional Singing Course I. Baltics“ läänemeresoomlasterahvalaule. Nad korraldasid kokku 11 õpituba ja kontserdi. Taive Särg tutvustas loenguseesti rahvamuusikat läbi aegade (Estonian folk music from onomatopoeia to organ)ja osales läänemeresoome laulude rühmaga lõppkontserdil Antanas ja Jonas JuškaRahvakultuuri Muuseumis.

    22. juulil mälestati Tartus Raadi kalmistul Jakob Hurda hauaplatsil 180. sünniaastapäevalJakob Hurta. Ettekannetega esinesid Eesti Rahva Muuseumi teadur IndrekJääts ning Risto Järv.

    26. juulil valmistas Janika Oras ette ja viis läbi ühe Viljandi pärimusmuusika festivalipulmalaulude teemalise regilaulupesa. Mari Sarv kirjutas ansambli Väike Hellero osaluskontserdi“Regilaulu lugu“ jaoks selgitavad tekstid ning kandis need ka ette; lauludõpetas Janika Oras.

    27. juulil anti Janika Orasele Jakob Hurda sünnikodus Himmastes üle Jakob Hurdarahvuskultuuri auhind 2019. Auhinda annab välja Jakob Hurda nimeline Põlva RahvahariduseSelts.

    31. juulist 2. augustini õpetas Janika Oras Lummo Kati laululaagris Nedsaja külasseto mitmehäälset laulu ja salvestas ka jutuõhtu Värska Leiko leelokoori pikaaegse juhiVeera Hirsikuga. Andreas Kalkun õpetas samas laagris seto meestelaulu.

    Juulist novembrini tegid Lona Päll, Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valpervälitöid ajaloolise Läänemaa looduslikes pühapaikades.

    3. augustil tutvustasid Valdo Valper ja Kristel Kivari Haeska külas Tänava talusMartna kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringut,teabepäeval osalejatelt koguti ühtlasi pärimust ja kontaktandmeid.

    4. augustil kõneles Jüri Metssalu Mõisamaa ökokeskuse festivalil “Elu5“ Mõisamaa jaümbruse looduslikest pühakohtadest pärimuses ja tänases tunnetuses. Seejärel toimusJüri Metssalu juhtimisel matk Mõisamaa hiiekohta.

    9. augustil intervjueeris Jüri Metssalu Hageri kihelkonnas Muusika külas staažikatvallavanemat Enn Karu, salvestades ta mälestusi, külalugusid ja kohapärimust.

    9. ja 10. augustil Paide Vallimäel toimunud arvamusfestivali teadusalal korraldasMari Sarv koos Aija Sakovaga Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist arutelu “Sidus Eesti:teadlase roll ja vastutus“, kus osalesid ka kunstiteadlane Krista Kodres, Eest TeadusteAkadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Arutleti selle üle, mil määral peaksid teadlased oma uurimistöö eesmärgina nägemaEesti ühiskonna toetamist ja kuidas motiveerida teadlasi panustama ühiskonna sidususeloomisse.

    17. augustil kõneles Mall Hiiemäe Alutaguse rahvuspargis Eesti looduse päeval Alutagusemetsamaastiku ajaloolisest rollist eluviisi ja loodustunnetuse kujundajana.Päeva korraldajaiks olid Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium ja LooduseOmnibuss.

    18. augustil tutvustas Janika Oras Seto mitmehäälset laulutraditsiooni ja eriti meestestiiliObinitsas korraldatud meeste laulu päevadel.

    23. augustil korraldas Mari Sarv Regilaulupeo Kullamaa Rohumäel. Üritust videosalvestasidERA jaoks Taive Särg, Helen Kõmmus ja Kadri Tamm.

    26. augustil intervjueeris Jüri Metssalu Märjamaa kihelkonnas Sõtke külas Uno, Hansja Grete Nootret, kogudes Sõtke ja ümbruskonna kohapärimust ja toponüüme.

    Augustist novembrini kogus Mari-Ann Remmel perioodilistel välitöökäikudel andmeidpühapaikade kohta Lääne-Virumaal Haljala kihelkonnas.

    1. septembril intervjueeris Jüri Metssalu Hageri kihelkonnas Allika külas LeigerParekit ja Vello Kadakat, salvestades nende mälestusi, külalugusid ja kohapärimust.

    5.–7. septembrini Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti-Uuringute Tippkeskusekonverentsil “Taju ja performatiivsus kunstis ja kultuuris tehnoloogilise muutuseajastul“ (Perception and Performativity in Arts and Culture in the Age of TechnologicalChange) korraldas Taive Särg sessiooni autoriõigustest rahvaluules kui taasloomise jatalletamise protsessis (Creativity in Performance: The Authors’ and Performers’ Rightsin Context of Folklore Collections and Folk Music Revival) ja pidas selle raames ettekanderahvalaulikutele viitamisest nende esitatud palade tänapäevastes töötlustes(Symbolically Indebted to Individual Performers and the Cultural Heritage: Referenceson Musical Scores and CDs). Janika Oras esines ettekandega “Looduses hääletegemisemuutuvad tähendused ja praktikad“ (Changing Meanings and Practices of MakingSounds in Nature).

    12. septembril tutvustas Jüri Metssalu Haimre Rahvamajas Märjamaa kihelkonnalooduslike pühapaikade uuringut.

    13. septembril tutvustas Janika Oras rahvamuusika väljaandeid ja rahvamuusikagaseotud andmebaase Tartu Tamme Gümnaasiumi 12. klassile.

    14. septembril esitles Ingrid Rüütel Kadrina rahvamajas duubel-CD-d “Virumaarahvalaule ja pillilugusid“ ja raamatut “Virumaa laule ja lugusid“ (“Mis on jäänudjälgedesse“ IV).

    19. septembril osales Anu Korb Tallinnas Rahvusraamatukogus eluloopäeval “Tartuminu elus“.

    19. septembril esines Astrid Tuisk Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus eluloopäeval“Tartu minu elus“ ettekandega “Eluloovõistlusest “Mälestused Tartust““.

    19. septembril toimus Rocca al Mare Kooli õpilaste ja õpetajate matk, mille käigustutvustas Jüri Metssalu Lehmja asulakohas, Assaku Nõiakivi ja Rae Tohtrikivi juures,Jõelähtme kivikirstkalmetel, Maardu mõisas ja hiiemetsas ning Saha kabelis arheoloogiat,ajalugu, aja- ja maastikutaju ja pühakohti.

    20. septembril pidas Mari Sarv Vabas Akadeemias avaliku loengu “Eesti regilauludevariatiivsust uurides: keel, meetrum, teemad, žanrid“. Loengust tegi otseülekande ajalehtPostimees ning see on järelvaadatav Vaba Akadeemia kanalil Youtube’i keskkonnas.

    20. septembril tutvustasid Valdo Valper, Kristel Kivari (TÜ) ja Reeli Reinaus LihulasTapamaja galeriis Kirbla, Mihkli ja Varbla kihelkonna looduslike pühapaikadeteabepäeval pühapaikade uuringut, teabepäeval osalejatelt koguti ühtlasi pärimustja kontaktandmeid.

    21. septembril esines Janika Oras ettekandega “Hilana Taarka ja teised. Minevikunaiste lauluvägi“ Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud Eesti MuusikakogudeÜhenduse sügis-seminaril.

    22. septembril tegi Mari Sarv välitööintervjuud perekond Anseliga Kullamaal.

    22. ja 28. septembril tutvustas Ingrid Rüütel Klassikaraadios esimest osa kogumikust“Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“.

    26. septembril pidas Mari Sarv Prantsusmaal Nancy’s luule arvutianalüüsi teemaliselkonverentsil “Plotting Poetry 3“ ettekande eesti regilaulude varieeruvusest.

    26. septembril esitles Mari-Ann Remmel ARSi koosolekul Aada Aasa raamatut “Igalasjal on kaks otsa – akats ja lõpets“ (EKM Teaduskirjastus koos Eesti KohapärimuseKeskusega).

    27. septembril korraldas Ave Goršič koostöös Reet Hiiemäe (EKM FO), Virve Tuubeli(ERM) ja Kristiina Pungaga (HTG) Eesti Kirjandusmuuseumis teise humanitaaraineteõpilaskonverentsi “HUNTS 2019“. Kahes paralleelses sektsioonis toimunud konverentsilosales üle 30 ettekandja keele, kirjanduse, ajaloo, muusika, arhitektuuri, filmi, foto japärimuse teemadel, mitmed esinejad olid kakskeelsest koolist. Õpilaste ja teadlastearutelul humanitaarteaduste rolli ja väljundite üle ühiskonnas esinesid Sulev Iva, RiinaOruaas, Ragnar Saage (kõik TÜ) ning Risto Järv.

    28. septembril esitles Mari-Ann Remmel Lokuta puhkekeskuses Aada Aasa raamatut“Igal asjal on kaks otsa – akats ja lõpets“.

    29. septembril tutvustas Astrid Tuisk Kodavere pärimuspäeval kohalikke mänge,ürituse viis läbi Kodavere Pärimuskeskus Palal.

    4. oktoobril anti Viljandis Etnokulpide jagamise üritusel Janika Orasele üle EestiPärimusmuusika Keskuse erikulp tänapäeva pärimusmuusika taaskasutuse eesthoolitsemise ja pärimusmuusika nurgakivina seismise eest.

    7. oktoobril kõneles Mari-Ann Remmel Haljala raamatukogus Haljala kihelkonnapühapaikadest.

    8. oktoobril esines Mall Hiiemäe Illuka mõisas Alutaguse Rahvuspargi konverentsilettekandega “Looduskasutus ja pärimus“ inimese ja muu looduse ökoloogilistest suhetestpõhielatusalade lõikes.

    12. oktoobril osales Taive Särg Pärnu noorte rahvamuusikatöötluste festivalil FolgiKrõmps: tegi ettekande kohustuslikust laulust “Imelik koda ~ Imeline maja“, võttis osa žürii tööst, aitas ette valmistada festivali kodulehte ja tegi sinna pärast tulemustestkokkuvõtte.

    17. oktoobril esines Aado Lintrop maakondlikul eesti keele päeval Rakvere Gümnaasiumisettekandega “Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas“, rääkides mansi folkloorieesti keelde tõlkimisest.

    18. oktoobril viis Lona Päll läbi soopärimuse teemalise matka Selisoo matkarajal Ida-Virumaal Tartu Ülikooli semiootika välismagistrantidele.

    19. oktoobril tutvustasid Valdo Valper ja Kristel Kivari (TÜ) Ridala pastoraadis Ridalakihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringut, teabepäevalosalejatelt koguti ühtlasi pärimust ja kontaktandmeid.

    23. oktoobril toimus ERA töötajate õpperetk Eesti Maanteemuuseumisse Põlvamaal.Tutvuti Maanteemuuseumi kogude korralduse ning muuseumitegevusega.

    23. oktoobril tutvustas Mari-Ann Remmel Vastemõisa kultuurimajas Aada Aasaraamatut “Igal asjal on kaks otsa – akats ja lõpets“ kui motiveerivat näidet isiklikemälestuste kirjutamisest.

    25. oktoobril esines Andreas Kalkun Värska raamatukogus loenguga “Seto usund jalaulud Eesti Rahvaluule Arhiivis. Avastamata aarded ja salajased teadmised“.

    25. oktoobril andis Mari-Ann Remmel ülevaate pühapaikade inventeerimise probleemistikustKõmsi rahvamajas toimunud Läänemaa kultuuri- ja keskkonnatöötajatehuvigrupi nõupidamisel.

    29. oktoobril koolitasid Reet Hiiemäe (EKM FO) ja Taive Särg Narva Eesti keelemajas Eesti pärimuskultuuri õppepäevadel venekeelsetele lasteaiaõpetajatele (28.–29. oktoober). Taive Särg pidas loenguid ja praktikume teemadel “Laulud ja laulumängud“ja “Kalendripühadega seotud lõbustused“.

    31. oktoobril toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 16. sügiskonverentsil “Vaikimisestvälitööde kontekstis“ esinesid ERAst Andreas Kalkun (Petserimaa pimetähnid.Vanavene rahvalaule ja slaavi mütoloogiat otsimas), Anu Korb (Valged laigud Siberieestlaste pärimusekogus) ning Mari-Ann Remmel (Vaiksed kohad). Konverentsil kõneldusttegi kokkuvõtte Mari Sarv. Ingrid Rüütel esitles oma raamatut “Virumaa laule jalugusid“ (Mis on jäänud jälgedesse IV, EKM Teaduskirjastus). Trepigaleriis avati ERAkaastöölise Ulvi Hallikmäe ehk Lusti-Leenu kalambuurinäitus “Nahka pandud mõtted“,kust leiab ühe-, kahe- ja kolmetähenduslikke mõtteid nii ulme- kui ka olmeteemadel.

    31. oktoobril esines Mall Hiiemäe Vikerraadio “Huvitaja“ saates teemal “Hingedeaegkui looduserütmide rahvapärimuslik peegeldus“.

    1.–2. novembril oli Mall Hiiemäe rahvapärimust talletamas põhjarannikul (Viru-Nigulaja Haljala khk).

    3. novembril toimus kirjandusmuuseumi saalis Tartu Hõimurahvaste kontsert-salvestusIrina Hella Kolomietsi (Tartu Valgevene Selts) ja Ivaðkevitði korraldamisel, filmis Janno Simm. Osalesid järgmised kollektiivid: vene rahvalaulu ansambel SerebryanõiRodjik, Tartu Valgevene Selts Spadki, Tartu ingerisoomlaste seltsi segakoorKiuru ja folkloorirühm Röntyskä, mustlastantsugrupp Romaška, Tartu Marilaste Liiduansambel Mari Kumõl ja Armeenia pühapäevakool Maštots.

    12. novembril esines Mari-Ann Remmel Eesti Rahvusatlase ilmumise puhul korraldatudEesti Keele Instituudi ja Eesti Looduskaitse Seltsi kõnekoosolekul “Eesti maastikest,kohanimedest ja kohapärimusest“ ettekandega “Päris maastik ja arhiivipärimus.Tähelepanekuid välitöödelt“.

    13. ja 20. novembril toimusid Tartus Genialistide klubis esimesed kaks sügissemestriSemiosalongi kohtumist, mida korraldas Lona Päll koos Merit Rickbergi ja KatarinaDamcevicuga. Sellesügiseste seminaride teemaks on konfliktid.

    15. ja 16. novembril osales Andreas Kalkun Pariisis Euroopa vähemuskeeltele pühendatudkonverentsil (korraldajad Soome Instituut ja INALCO) ettekandega seto keeleolukorrast (La vitalité de la langue seto et les mesures pour en assurer la transmission).

    19. novembril osales Andreas Kalkun Ida raadio Värske Rõhu vestlussaates, kusräägiti eesti LGBT kirjandusest.

    20. novembril pidas Jüri Metssalu Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse kursusel vaimsepärandi uurimisest ja seostest kogukonna ning igapäevaeluga loenguid kohapärimuseuurimise allikatest ja metoodikast. Sel korral olid kesksel kohal näited puu- ja metsapärimusest.

    22. novembril pidas Lona Päll Pühajärvel toimunud doktorikoolis “Dialoogid keskkonnaga“(21.–22.11) ettekande pärimuse kasutamisest koha pühaduse tõestamiseksPaluküla hiiemäe konfliktis (Dialogue or monologue? Communicating the place-lore asan evidence of sacredness in the Paluküla hill conflict).

    23. novembril filmis Janika Oras Tallinnas ansambli Siidisõsarad 25. juubeli kontsertija õnnitlustseremooniat.

    24. novembril Rahvakultuuri Keskuse korraldatud festivali “Hakkame santima“raames tutvustas Mari Sarv koos Kullamaa naistega eesti sanditamiskombestikkuNarva vene folklooriansambli Guselki liikmetele.

    28. novembril esines Ave Goršič Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekulettekandega “Mälestusi ülikoolist“.

    30. novembril tunnustati Eesti Maaülikooli aulas Maavalla koja hiite fotovõistluse2019. aasta võidutööde autoreid. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ningvalitud pärimuse eriauhinna pälvis Urve Hermann.

    30. novembril videosalvestasid Taive Särg, Inge Annom ja Ivaðkevitð uuematrahvamuusikat Mulgimaal Uue-Karistes.

    30. novembril tutvustas Ingrid Rüütel tutvustas Klassikaraadios “Folgialbumi“ saatesoma kogumiku “Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“ II osa.

    Veebruaris, aprillis, septembris ja novembris tutvustas Risto Järv Vikerraadio “Huvitaja“ saadetes rubriigis “Vanasõnad on kuldsed sõnad“ erinevaid vanasõnu.
    3. detsembril 2019 pidas Risto Järv Põlvas Põlva Gümnaasiumis eesti keele aasta raames toimunud maakondlikul keelepäeval ettekande “Vanavara ja uusvara ning Jakob Hurt“.
    3. detsembril 2019 tutvustas Jüri Metssalu Linnamäe Arenguseltsi Majas LääneNigula kihelkonna looduslike pühapaikade uuringut.
    4.–6. detsembrini 2019 Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi koostöös korraldatud rahvusvahelisel digihumanitaaria konverentsil “Digitaalse kultuuripärandi kasutamine teaduses ja hariduses“ (Use of Digital Cultural Heritage in Research and Education) pidas Risto Järv ettekande tegelasvõrgustikest kahes Reinuvader Rebase raamatus (Character Networks in Two Estonian Books about Reynard the Fox) ning Mari Sarv ettekande teemade modelleerimise probleemistikust varieeruva keelega regilauludes (Calculating Topics in Estonian Folksongs: Problems with Texts in Nonstandard Language). Mari Sarv tutvustas Eesti Kirjandusmuuseumi projekti riiklikus programmis “Eesti keel ja kultuur digiajastul“. ERAst osales konverentsi korraldustoimkonnas Mari Sarv.
    11. detsembril 2019 pidas Helen Kõmmus Tampere Ülikooli doktorikooli seminaris oma valmiva doktoritöö teemalise ettekande “Rahvamuusikafestivalide terminoloogia“.
    13. detsembril 2019 Tartu Ülikoolis toimunud kollokviumil “Folkloristika Tartu Ülikoolis: 100 aastat poole päevaga“ pidas Risto Järv ettekande “Elas kord üks käbi ja muinasjutt sai läbi. Muinasjutuprojektist“. Päeva lõpetaval ümarlaual esinesid ERAst Lona Päll ja Liina Saarlo.
    16. detsembril 2019 modereeris Lona Päll keskkonnakonfliktide teemalist Semiosalongi sessiooni Genialistide Klubis, kus kõnelesid Nelly Mäekivi ja Riin Magnus kogukonna rollist euroopa naaritsa asustamisel Hiiumaale ning Joonas Plaan hüljeste ja inimeste suhetest.
    17. detsembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud meditsiiniantropoloogia konverentsil Medica XII pidasid ERAst ettekanded Ave Goršič (Korrespondentide kirjad kui terviseregister) ja Anu Korb (Siberi Tara piirkonna eestlaste rahvameditsiinist).
    18. ja 19. detsembril 2019 toimus 63. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents “Kogudepõhine teadus“. ERAst esinesid Ave Goršič (Kes kõige rohkem kirjutab… . Rahvaluulearhiivi nõukogudeaegne kirjavahetus), Anu Korb (Folkloristi teadustöö saab alguse kogumis- ja arhiivitööst), Liina Saarlo (Püüdliku kooliõpetaja töö ja vaev. Friedrich Eichenbaumi (Priidu Tammepuu) kogumistööst) ning Mari Sarv ja Risto Järv (Arhiiv kui ökosüsteem: kogudepõhine teadus ja teaduspõhised kogud). Saalis avati eesti keele aastale pühendatud näitus “Vana, aga vigureid täis“ (koostajad Piret Voolaid ja Mare Kõiva) ning ERA trepigaleriis multisemantiline aastalõpunäitus erakogudest “Mitte ainult üksüheselt“ (kuraatorid Mari-Ann Remmel ja Pille Niin). Konverentsil esitleti EKM Teaduskirjastuse värskeid väljaandeid, ERA ettevalmistatud väljaannetest Aado Lintropi kogumikku “Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Mansi rahvaluulet“ ning Kirjandusmuuseumi aastaraamatu “Paar sammukest“ 27. numbrit “Pühad allikad“. Konverentsi korraldasid Risto Järv ja Mari Sarv.
    21. detsembril 2019 pidas Mall Hiiemäe Tartumaa Maarja-Magdaleena küla Maarja rahvamajas pärimusõhtul ettekande “Paganlikud jõulud“.

    Risto Järv, Mari Sarv

    2019


    Kreutzwaldi päevade konverents „Kogudepõhine teadus“

    18.–19. detsembril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi päevade 63. teaduskonverents. Konverentsi keskmes on sel aastal kogudepõhine teadus, mis on üks Kirjandusmuuseumi oluline missioon ja peamine tegevusala, aga puudutab ka teisi väga erinevaid teadusvaldkondi alates geneetikast kuni kartograafiani. Konverentsi avaettekande peab geeniteadlane Kristiina Tambets (TÜ), esinejad on lisaks Eesti Kirjandusmuuseumile Tartu Ülikoolist (Meelis Friedenthal, Taavi Pae), Tallinna Ülikoolist (Lembi Lõugas), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest (Elle-Mari Talivee).

    Konverentsil käsitletakse teadlaste rolli teaduskogude loomisel ning süstematiseerimisel, samuti kogudel põhinevaid uurimusi ja allikapublikatsioone. Eesti Kirjandusmuuseumi teadustöö, mis on panustanud ka kogude loomisse, arendamisse ja avalikkusele vahendamisse, sellisel kujul enam rahastamist ei leia ning nii on Kirjandusmuuseumi uurijate ettekanded hetkeolukorra kaardistuseks suurte muutuste eel.

    Ürituse raames avatakse kaks aktuaalsetest teemadest ajendunud näitust ning esitletakse Kirjandusmuuseumi teadlaste väljaandeid — need hõlmavad pärimustekstide kommenteeritud tõlkekogumikku, teadusajakirju, eelretsenseeritud artiklikogumikku ning monograafilist uurimust.

    Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

    Konverentsi teesivihik on allalaetav veebilehelt http://folklore.ee/era/pub/Kreutzw2019.pdf

    12.12.2019

    Herbert Tampere 110. sünniaastapäeva pidulik tähistamine 8. juunil Väike-Rakkes

    Tänavu möödub 110 aastat silmapaistva folkloristi ja etnomusikoloogi Herbert Tampere sünnist. Teadlase kodukohas Rannu kihelkonnas korraldatakse sel puhul mälestusüritus.
    Herbert Tampere sünniaastapäeva pidulik tähistamine toiimub 8. juunil kell 12.00 Väike-Rakkes Tamme klubis.
    Ettekanded:
    Taive Särg. Rahvalaul elab.
    Pille Kippar. Keerulised 1940ndad.
    Mall Hiiemäe. Isiksuse rollist rahvaluuleteaduses. Aasta oli siis 1965.
    Muusikat teevad Marju Varblane, Kulno Malva ja pärimusrühm Liisu.
    Olete kõik väga oodatud!
    Info: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Taive Särg
    Rannu Rahvamaja, Liis Jaamets

    3.06.2019

    Folkloristika preemia kätteandmine ja Akadeemiline Rahvaluule Seltsi aastakoosolek

    Neljapäeval, 30. mail 2019 kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek.
    Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmisel aastal pälvis preemia Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Anu Korb.
    Sel aastal esitati preemiale kolm kandidaati: Ingrid Rüütel, Ülo Valk ja Piret Voolaid. Kõigi kandidaatide teadustegevus eelmisel aastal oli mitmekülgne ja viljakas.
    Ingrid Rüütel jätkas oma tegevust eesti rahvamuusika uurimisel, avaldamisel ja populariseerimisel. 2018. aastal ilmusid tema koostatud Muhu ja Saaremaa rahvamuusika veebiväljaanded, lisaks oli ta akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel XII. Vaivara ja Narva“ regiviiside osa autor.
    Ülo Valgu panus folkloristikasse avaldus ühelt poolt kaastööde näol, mis ilmusid Eestis, Saksamaal, Rootsis ja ingliskeelses teadusruumis tuntud Palgrave Macmillan’i kirjastuse kogumikus. Teiselt poolt oli Ülo Valk ise mitme Eestis ja ühe Soomes ilmunud teaduspublikatsiooni koostaja, toimetaja või kaasautor. Kõige selle kõrval töötas Ülo Valk 2019. aasta lõpuni Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudi juhatajana.
    Piret Voolaid on edendanud, arendanud ning populariseerinud lühivormide uuringuid, aga uurinud ka tänapäeva folkloorsete vormide ja spordiga seotud pärimust. Lisaks teadusartiklite, populariseerivate väljaannete avaldamisele ja eriala tutvustavatele sõnavõttudele meedias on Piret Voolaid tegutsenud aktiivselt teadustöö ja -ürituste organisaatorina. Tänavune preemiasaaja kuulutatakse välja 30. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
    Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Anu Korbi ettekanne „Siberi eestlased Eestis: paigaseosed ja võrgustikud“. Ettekandes tuleb juttu Siberisse väljarännanud eestlaste järeltulijaist Eestis ja nende võimalustest läbi sotsiaalsete suhete väärtustada ja kinnitada oma paigasidemeid. Mall Hiiemäe esitleb raamatut „Väike loomaraamat rahvapärimusest“ (EKM Teaduskirjastus), Ingrid Rüütel kahest CD-st ja tekstiraamatust koosnevat komplekti „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, EKM Teaduskirjastus/Viru Instituut) ning Reet Hiiemäe koolipärimust koondavat tekstikogumikku „Eesti õpilaste üleloomulikud kogemused“ (Eesti Folkloori Instituut, EKM Teaduskirjastus).
    Järgneb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek. Kõik on oodatud kuulama!
    Korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
    Täpsem info: Merili Metsvahi (merili.metsvahi@ut.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

    23.05.2019

    Talvekonverents "Piiritu muinasjutumaailm" 6.-7. märtsil

    6.–7. märtsil korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv Põlvamaal Cantervilla lossis folkloristide 14. talvekonverentsi „Piiritu muinasjutumaailm“.

    Tavakasutuses tähendab muinasjutt imepärast või väljamõeldud lugu. Fiktsionaalset maailma kujutav muinasjutt peegeldab ühiskonda ja kultuuri laiemalt, ületades nii ajalisi, keelelisi kui geograafilisi piire. Muinasjutud on liikunud müütiliselt tunnetuselt meelelahutuse suunas ning kandunud teistesse meedia- ja kunstiliikidesse – neid on jutustatud, publitseeritud, joonistatud, etendatud, filmitud jne. Muinasjuttude retseptsioon tänapäeval võib olla ka kriitiline – juttudes esinevate soorollide või vägivaldsete stseenide puhul on nii mõnigi uurija taotlenud traditsiooniliste muinasjuttude ümberkirjutamist.

    Konverentsil kõneleb üle kahekümne ettekandja peamiselt Tartu ja Tallinna Ülikoolist ning Eesti Kirjandusmuuseumist, samuti Soomest Turu ülikoolist. Ettekanded käsitlevad muinasjutte kirjanduses ja teatrilaval, nende analüüsi õigusteaduslikust ja psühhoanalüütilisest vaatevinklist, seotust elulugudega, kokkupuuteid teiste žanridega jpm. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebilehelt http://folklore.ee/era/tk2019. Konverentsi ühe korraldaja, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul tähistatakse konverentsiga Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi / Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma 20. tegevusaastat. Töörühm on seni avaldanud kaks eesti imemuinasjuttude akadeemilise väljaande köidet ning erinevaid muinasjutuväljaandeid: kommenteeritud muinasjuturaamatuid, väljaandeid CD-l, DVD-l ja veebiväljaandeid, lastele mõeldud muinasjutukaarte. Samuti on korraldatud juba 10 aastat Eestimaa eri paikades laiemale publikule suunatud muinasjutuseminare.

    6. märtsi õhtul kell 20 esitletakse konverentsil EKM Teaduskirjastuse värskeid väljaandeid – Eda Kalmre koostatud välitööalaste artiklite kogumikku „Pildi sisse minek“ ning Ernst Peterson-Särgava lasteraamatu „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ uustrükki. Kogumikus „Pildi sisse minek“ on seitse välitöid käsitlevat artiklit erinevatelt autoritelt (vt (http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/pildisisse). Kunstnik Katrin Ehrlichi illustreeritud raamat „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ lähtub väljaande esimestest trükkidest, nende toel on raamatusse taas tagasi toodud episoodid ning väljendid, mida nõukogude ajal polnud võimalik avaldada (vt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=100). Konverentsi toimumist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

    Lähem info: Risto Järv risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371; Kärri Toomeos-Orglaan karri.toomeos-orglaan@folklore.ee, tel 55 571 447.

    6.03.2019

    Presidendi rahvaluule kogumispreemia pälvisid Maie Matvei, Ene Raudkats, Asael Truupõld ja Ergo-Hart Västrik

    14. märtsil andis Tartu linnapea Urmas Klaas emakeelepäeva aktusel Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluulepreemiad 2019. Rahvaluulepreemia pälvisid Maie Matvei silmapaistvate kaastööde eest aastatel 2009–2018, Ene Raudkats sisuka koostöö eest aastatel 2002–2018, Asael Truupõld mitmekülgse rahvaluuleainese kogumise eest aastatel 2009–2018 ning Ergo-Hart Västrik läänemeresoome rahvaste pärimuse jäädvustamise ning Tartu ülikooli tudengite juhendamise ja inspireerimise eest aastatel 2009–2018.

    14.03.2019

    Gustav Suitsu luulepreemia ning Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine Eesti Kirjandusmuuseumis

    Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 15.00 annab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad 2017. aasta eest. Esitletakse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatut „Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood“, mille on koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Saatesõna on raamatusse kirjutanud president Kersti Kaljulaid. Aktusele eelnevad kell 12.30 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. 2017. aastat iseloomustab nii noorusliku entusiastlikkusega läbiviidud kui ka aastakümnete pikkune järjepidev kogumistöö, talletati nii kaasaegseid kultuurinähtusi kui mõtestati oma minevikukogemusi. Eelmisel aastal kutsuti kaasa kirjutama kahel teemal: „Imelik nimi“ ning „Loomariik ja inimene“. Loomariigi-teemalise võistluse läbiviija, vastne riikliku teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe tõdes, et kirjutajad pühendasid palju tähelepanu inimese ja loomariigi suhte eri väljendusvormidele, näiteks kajastati nii loomadega seotud endeid kui isiklikke elamusi metsloomadega kohtumistest. Teema „Imelik nimi“ inspireeris kirjutama uurimuslikke töid isikunimede päritolust ja tähendusest ning jutustama samas ka nimedega seotud ilmekaid lugusid. Kaastööliste päeval avatakse Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud fotonäitus „Lilled käes“ ning alanud pärandkultuuri aastaks kuulutatakse välja lastele ja noortele suunatud võistlus „Püüa vanaema lugu purki!“. Võistluse üheks eesmärgiks on luua koostööd ja mõistmist põlvkondade vahel. Oma loo saavad saata ka täiskasvanud ise.

    Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäeval (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis) esitletakse eesti rahva elulugude suurteost „Minu elu ja armastus“. Raamat koondab 67 elulugu, mis valiti 2016. aasta eluloovõistluse 188 kaastöö seast. Sõna saavad värske Tartu linna aukodanik, raamatu koostaja Rutt Hinrikus, riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat, elulugude kogumisvõistluse žürii liige Merle Karusoo ja kirjutajad. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on kogutud eestlaste elulugusid enam kui paar aastakümmet. Koostöös kirjastusega Tänapäev ja ühendusega Eesti Elulood on varem elulugude kogu alusel avaldatud mitmeid raamatuid.

    Kava
    12.30–14.15 Eluloopäev EKM-i saalis (I korrus) – juhatab Marin Laak
    12.30–12.40 Avasõna – Rutt Hinrikus
    12.40–12.45 Kirjastuse Tänapäev tervitus – Mari Karlson
    12.45–13.00 Elulugudega tulevikku I – Merle Karusoo
    13.00–13.30 Sõnavõtud elulugude kirjutajatelt – Kalju Kask, Riina Kindlam ja Vaike Rannu
    13.30–14.15 Autorieksemplaride kätteandmine

    12.30–14.15 Kaastööliste päev ERA uurijasaalis (II korrus)
    12.30 Avasõna – Astrid Tuisk
    12.35–13.15 Kogumisvõistluste „Loomariik ja inimene“ ning „Imelik nimi“ kokkuvõtted, kaastööliste tänamine – Mall Hiiemäe, Valdo Valper
    13.15–14.00 Sõna saavad rahvaluulearhiivi kaastöölised
    14.00–14.10 ERA 2018. aasta kogumisvõistluste väljakuulutamine – Mari Sarv, Kadri Tamm
    14.10–14.15 Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud näituse „Lilled käes. Fotosid ERA fotokogust“ tutvustus

    15.00 Aktus (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis)
    15.00 Tervitus – Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes
    15.05–15.20 Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluule kogumispreemiad
    15.20–15.30 Ülevaade rahvaluulearhiivi kogumistööst aastal 2017 – Astrid Tuisk
    15.30–15.35 Kirjandusmuuseumi uute kogumisvõistluste tutvustamine: „Püüa vanaema lugu purki!“ ning „Koolipärimus 2018“ – Risto Järv
    15.35–15.40 Arsise Tartu kellaansambel
    15.40–15.50 Elulugudega tulevikku II – Tiina Ann Kirss
    15.50 –16.15 Arsise Tartu kellaansambel
    Lähem info: Risto Järv risto.jarv[ätt]folklore.ee, 51 904 371 ja Marin Laak marin.laak[ätt]kirmus.ee, 52 69 320.
    Ürituse läbiviimist ning parimaid võistlustööde kirjutajaid toetavad Eesti Kultuurkapital, Petrone Print, Rahva Raamat, Tänapäev, Varrak, HTM uurimisprojektid IUT 22-2 ja IUT 22-4 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

    13.03.2019

    Folkloristide 14. talvekonverents „Piiritu muinasjutumaailm“

    Alates 2005. aastast on Eesti folkloristid korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide rahvaluuleuurijaid ning luua ühiste arutelude foorum.

    6.–7. märtsil 2019 Põlvamaal Cantervilla lossis toimuv folkloristide 14. talvekonverents lähtub ühest rahvajutu klassikalisest žanrist – muinasjutust.

    Muinasjutt tähendab tavakasutuses imepärast või väljamõeldud lugu. Folkloristi jaoks on muinasjutt poeetiline rahvajutužanr, mis järgib kindlaid muinasjutule tunnuslikke seadusi ja reegleid, ning milles kujutatakse fiktsionaalset maailma. Samas peegeldab muinasjutt ühiskonda ja kultuuri laiemalt, ületades nii ajalisi kui geograafilisi piire. Muinasjutud pakuvad moraalset naudingut (headuse võit kurja üle) ning õpetlikke üldistusi, ühtlasi testitakse neis tegelike ühiskondlike tavade ja kujuteldavate võimaluste vahelisi seoseid. Nii pakuvad jutukangelasele osaks saavad seiklused kogemuslikke paralleele jutustajate ja kuulajate argieluga.

    Muinasjutud on liikunud müütiliselt tunnetuselt meelelahutuse suunas ning kandunud teistesse meedia- ja kunstiliikidesse – neid on jutustatud, publitseeritud, joonistatud, etendatud, filmitud jne. Sellega seoses tõstatub küsimus, milliseid sisulisi, vormilisi ja tähenduslikke muutusi selline muinasjuttude ühest meediumist teise üleminek endaga kaasa toob.

    Muinasjuttude retseptsioon tänapäeval võib olla ka kriitiline – juttudes esinevate soorollide puhul on nii mõnigi uurija taotlenud traditsiooniliste muinasjuttude ümberkirjutamist. Vägivalla kujutamine ja obstsöönne väljendusviis muinasjuttudes on teinud probleemseks mõnede tekstide avaldamise jne.

    Endiselt huvitab uurijat maailm, mida muinasjutud endas kannavad – ühelt poolt on oluline mineviku rekonstrueerimine ja tähenduste andmine kaasajale nende juttude sotsiokultuurilist tausta arvestades, teisalt luuakse uusi tähendusvälju nüüdisaegsest ühiskonnatunnetusest lähtuvalt. Jätkuvalt uuritakse nii muinasjuttude tekste kui nende taga olevaid uskumusi, psühholoogilisi, sotsioloogilisi, kultuuriajaloolisi ilminguid.

    Kutsume esinejaid muinasjuttudest kõnelema nii žanrikeskselt kui -väliselt.

    Teemad, millest võib lähtuda, on näiteks:

  • muinasjutu suhted teiste žanridega
  • muinasjuttude allikad ja muinasjutt allikana
  • jutustamine kui esinemine / (taas)loomine / rituaalne toiming
  • sotsiaalsed suhted ja väärtused muinasjuttudes
  • muinasjutt kui metafoor
  • muinasjuttude uus elu
  • muinasjutt interdistsiplinaarses uurimisväljas

    Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks.

    Talvekonverentsi korraldajaks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi / Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühm. (http://www.folklore.ee/era/teema/ > muinasjutt). Konverentsiga tähistatakse töörühma 20. tegevusaastat.

    Konverentsil ettekandega osalemiseks palume teesid (kuni 300 sõna) saata 31. jaanuariks 2019 e-posti aadressil era@folklore.ee. Otsuse ettekande vastuvõtmise kohta teeb konverentsi korraldustoimkond hiljemalt 7. veebruaril.

    Konverentsist osavõtuks palume nii ettekandjatel kui kuulajatel end registreerida hiljemalt 7. veebruariks veebivormis https://goo.gl/xiNYwu.

    Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus). Konverentsi korraldustoimkond: Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Lähem info: Risto Järv risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371; Kärri Toomeos-Orglaan karri.toomeos-orglaan@folklore.ee, tel 55 571 447.

    10.01.2019

    Kroonika 2018

    6. jaanuaril tutvustas Anu Korb Ida-eestlaste Seltsi jõuluüritusel Harjumaal Koplimadise talus ERA Siberi välitööpäevikute põhjal koostatud raamatut „Kohtumised Siberis“.

    19. jaanuaril pidas Andreas Kalkun Jakob Hurda nimelises Põlva Rahvahariduse Seltsis ettekande „Jakob Hurt ja Eesti Rahvaluule Arhiiv“.

    20. jaanuaril alustas Jüri Metssalu Raplas kolmandat hooaega Eesti Kohapärimuse Keskuse loengusarjas kogukondadele, kohalikele uurijatele, õpilastele, õpetajatele, turismi- ja kultuuritöötajatele.

    25. jaanuaril esines Janika Oras vestlusõhtul Tartu Folgiklubis Sisevete saatkonnas.

    1. veebruaril esitles Ingrid Rüütel Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul raamatut „Pärnumaa laule ja lugusid“ ning pidas ettekande „Mis on jäänud jälgedesse folkloristide välitöödel Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alale 1960.–1970. aastatel“.

    2. veebruaril esines Mall Hiiemäe MTÜ Loomemõis teemaõhtul Tartumaal Juula külas loenguga „Muinaskalendri jäljed küünlapäeva pärimuses“.

    3. veebruaril tutvustas Mall Hiiemäe kultuurireiside programmi raames seoses Võhma küünlavabriku ja Põltsamaa lossi külastusega rahvakalendri kombestikku ettekandes „Küünlapäev kui aastajaotustähis ja rahvakalendri püha“.

    8. veebruaril toimus Eesti Rahvusraamatukogus konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2017“ lõpuüritus. Kaunimate raamatute hulka valiti ka EKM Teaduskirjastuse ja MTÜ Sõmerlased koostööväljaanne, Mari-Ann Remmeli raamat „Vennaste ja vete vald“. Raamatu kujundaja oli Angelika Schneider, selle trükkis Tallinna Raamatutrükikoda.

    9. veebruaril Pärnu Muuseumis Ingrid Rüütli Pärnumaa laulude ja lugude raamatu tutvustusüritusel pidas Mari Sarv ettekande „Pärnumaa regilauludest“ ning Ingrid Rüütel ettekande „Mis on jäänud jälgedesse folkloristide välitöödel Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alale 1960.–1970. aastatel“.

    10. veebruari ajalehes Õhtuleht ilmus Sirje Presnali intervjuu Ingrid Rüütliga „Olen hoidnud sellest kinni, mis mul on“, teemadeks väljaanne „Pärnumaa laule ja lugusid“, pärimuskultuur minevikus ja tänapäeval, rahvuse tulevik jm.

    12. veebruarist 16. märtsini oli Andreas Kalkun stipendiaadina Beninis Soome-Aafrika kultuurikeskuses Villa Karo.

    13. märtsil avati Grand-Popo külas Villa Karo Lissa Gbassa auditooriumis näitus seto naiste peakatetest (La Coiffe des Femmes en Pays Seto).

    13. veebruaril pälvis loengusari „ERA tuleb külla“ Tartu kultuurikandja auhinna rahvakultuurikandja kategoorias.

    14. ja 28. veebruaril viis Janika Oras Tallinnas läbi õpitube seto mitmehäälsusest ansamblile Siidisõsarad.

    20. veebruaril andis Eesti Vabariigi peaminister Haapsalus riigi teaduse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest folklorist Mall Hiiemäele. Samal päeval eetris olnud teaduspreemiatele pühendatud ETV saates andis Mall Hiiemäe ülevaate oma tööst folkloristina.

    23. veebruaril tutvustas Mall Hiiemäe Eesti Raadio teadussaates „Eesti teaduse fenomen“ Eesti Rahvaluule Arhiivi ning tõi esile selle 90. aastapäeva kui tähendusrikka teadussündmuse.

    24. veebruaril toimus Jüri Metssalu juhtimisel MTÜ Ulmulised talimatk Kuimetsa, Oblu ja Tamsi külas.

    26. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev. Eluloopäeval esitleti uut, kahe arhiivi ühise elulugudevõistluse põhjal koostatud raamatut „Minu elu ja armastus“, mille autorite seas on ka mitmeid rahvaluule arhiivi kaastöölisi. ERA kaastööliste päeval tehti kokkuvõtteid möödunud aastast, oma kogumistegevusest kõnelesid Urve Buschmann, Vaike Hang, Ene Lukka-Jegikjan ja Rasmus Mägi, Lembitu Twerdjanski pöördumise luges ette Helen Kõmmus. Joon tõmmati alla eelmise aasta kogumisvõistlustele „Imelik nimi“ ning „Loomariik ja inimene“, nende läbiviijad Valdo Valper ja Mall Hiiemäe tutvustasid laekunud töid. Avati Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud fotonäitus „Lilled käes“ ning kuulutati välja alanud pärandkultuuri aastaks lastele ja noortele suunatud kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki!“ (http://kratt.folklore.ee/vanaema/). Oma loo saavad saata ka täiskasvanud, neile on suunatud võistlus „Minu (vanaema) lugu“. Järgneval aktusel andis Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid üle presidendi rahvaluulepreemiad 2018.

    1. märtsil tutvustas Mari Sarv kogumisaktsiooni „Püüa vanaema lugu purki“ Kuku raadio hommikuprogrammis.

    2. märtsil Trad.Attacki kontserdil Kuressaare Kultuurikeskuses esitleti Ingrid Rüütli veebiväljaannet „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“. Väljaande on toimetanud Janika Oras ja Kadi Sarv, veebilahenduse tegi Lorem Ipsum.

    7. märtsil esines Ave Goršič ettekandega ERA viimase aja digitaalsetest arengutest (Recent developments in the Estonian Folklore Archives) Helsinkis Põhjamaade digihumanitaaria konverentsil DHN2018, pärimusarhiivide ja digitaalhumanitaaria kokkupuuteid käsitlevas paneelis „Tradition Archives meet Digital Humanities“.

    8.–9. märtsil Nelijärve puhkekeskuses folkloristide 13. talvekonverentsil „Kas sugu loeb?“ pidasid ERA folkloristidest ettekanded Aado Lintrop (Millega on seotud intsesti motiiv obiugri rahvaluules), Janika Oras (Enne lõplikku vaikimist. Eakad naised eesti laulutraditsioonis) ning Kärri Toomeos-Orglaan (Kirjaosku(setu)se soolisest aspektist Setomaa näitel).

    13. märtsil tegi Astrid Tuisk Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna kogumisaktsiooni „Koolipärimus 2018“ koolituspäeval „Tapjaklounid, kaitseinglid ja youtuberid: koolipärimus 2018“ ülevaate pilootprojekti käigus laekunud mängudest „Õpilaste mängud muutuste tuules“.

    14. märtsil pidas Risto Järv XII Eesti mäluasutuste talveseminaril Kääriku spordikeskuses ettekande „Kirjandusmuuseumi traditsioonilised ja uued hoidised“.

    21. märtsil rääkis Andreas Kalkun Vikerraadio „Huvitaja“ saates murdekeelsest luulest.

    22. märtsil pidas Lona Päll koos meediasemiootik Mari-Liis Madissoniga Tallinna loomaaias toimunud looduskultuuri seminaril „Loodushoiu sõnumid“ ettekande „Keskkonnakonfikti elust (sotsiaal)meedias Haabersti hõbepaju juhtumi näitel“.

    24. märtsil Eesti Folkloorinõukogu 25. aastapäeva konverentsil „Folk-looritatud pilgul minevikust, olevikust ja tulevikust“ Tallinnas Hoperi majas esitles Ingrid Rüütel raamatut „Pärnumaa laule ja lugusid“ ning CD-d „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid“, samuti veebiväljaandeid „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“ ning „Saaremaa laule ja lugusid“.

    24. märtsil esines konverentsil „Meie kodukant rahvaluules ja kirjanduses“ Kehra jaamahoones Mari-Ann Remmel ettekandega „Raudteepärimusest Harjumaal ja kaugemal. Teie mitte ajap see raudtee siit üle minu põllu...“

    Jaanuarist märtsini esinesid ERA folkloristid kultuuripärandi aasta raames Vikerraadio kolmapäevastes „Huvitaja“ saadetes pärimusteemaliste lühilõikudega: Janika Oras ja Liina Saarlo tutvustasid rubriigis „Päritud laul“ Liisa Kümmeli, Anne Vabarna, Eliise Juntsi, Anna Lindvere ja Elfriede Räpi loomingut. Esinejaid küsitles Krista Taim.

    2. aprillil esines Mari-Ann Remmel Järvamaa muuseumide päeval Koeru kultuurimajas ettekandega „Mõisate pärimus Järvamaalt“.

    3. aprillil pidas Andreas Kalkun ettekande seto leelost Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeval Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (korraldajad Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialisti Ene Lukka-Jegikjani ja TÜ Pärnu Kolledžiga).

    9. aprillil esines Mari-Ann Remmel Iisaku kihelkonna muuseumis seminaril „Vrakid Peipsi järves, hõbedased ja raudsed kaubatooted, looduslikud pühapaigad“ ettekandega „Iisaku kihelkonna looduslikud pühapaigad arhiiviallikate põhjal“.

    11. aprillil pidas Aado Lintrop Tallinna Vanalinna Muusikamajas hantide varesepäevale pühendatud hõimuõhtul ettekande põhjarahvastest.

    12. ja 13. aprillil tutvus Astrid Tuisk õpilaste teadustööde riikliku konkursi õpilastöödega Eesti Rahva Muuseumis ning andis 13. aprillil üle Eesti Kirjandusmuuseumi eripreemia Parksepa Keskkooli 9. klassi õpilasele Talis Timmile töö „Nõukogude võimu kuriteod Eestis: küüditatu Vilma Elviira Hallopi lugu“ eest.

    13. aprillil pidas Mall Hiiemäe Rahvakultuuri Keskuse pärandkultuuri seminaril Tallinnas ettekande maskeerimise ajaloost Euroopa rahvaste näitel.

    15. aprillil esines Ingrid Rüütel Lüganuse rahvamajas Viru Instituudi korraldatud pärimuspäeval ettekandega Virumaa rahvalauludest ja pärimuskultuuri tähtsusest tänapäeval.

    16. aprillil pidasid Janika Oras ja Taive Särg 12.–17. aprillini Budapestis korraldatud ICTMi rahvamuusika ajalooliste allikate uurimisrühma (ICTM Study Group on Historical Sources of Traditional Music) 22. sümpoosiumil „The Inside and the Outside, or Who is the Other? Different Perspectives on Historical Sources of Ethnomusicology“ (Sees ja väljas, ehk kes on Teine? Erinevaid vaateid etnomusikoloogia ajaloolistele allikatele) ettekande „The Scholarly Identity of Estonian Ethnomusicologists during 1980–2010“.

    18. aprillil osales Ingrid Rüütel Eesti Muinsuskaitse Seltsi juubelikoosolekul, kus teda autasustati Eesti Muinsuskaitse Seltsi juubelimedaliga.

    23. ja 24. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv noorte humanitaaride konverentsi „Noorte hääled“ (korraldajad Marleen Metslaid, Liisi Jääts, ERAst Lona Päll ja Helen Kõmmus). Konverentsi avapäeval pidas plenaarettekande Mar?a Inés Palleiro argentiina linnajuttudest, esitleti Risto Järve koostatud metsamuinasjuttude raamatu ingliskeelset tõlget „Deep in the Forest. One Hundred Estonian Fairy Tales About the Forest and its People“. ERA kogumisteemat „Püüa vanaema lugu purki!“ tutvustas konverentsil Mari Sarv.

    26. aprillil esines Mari Sarv Sisevete Saatkonnas Tartu folgiklubis, teda intervjueeris Ants Johanson. Salvestuse põhjal valmis Klassikaraadio saade „Folgialbum“, mis oli eetris 24. juunil.

    27. aprillil viis Janika Oras Bovelis, Prantsusmaal traditsioonilise laulu festivalil „F?te du chant traditionnel“ koos Jane Vabarna ja leelokooriga Verska Naase’ läbi õpitoa seto mitmehäälsest laulust.

    28. aprillil Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverentsil „Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga“ Rakveres esinesid ERAst Anu Korb (Eestlusest Siberi mitmekultuurilises ümbruses), Astrid Tuisk („Annab küll ette kujutada, kui tore see mäng on!“ Nõukogude-aegsest lastemängude kogumisest kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas), Taive Särg (Etnilise ja rahvusliku identiteedi pidev taasloomine) ning Mari Sarv (Humanitaarteadused ja rahvuslus (ühisettekanne koos Epp Annuse ja Kristiina Rossiga)).

    28. aprillil pidas Mall Hiiemäe Rahvakultuuri Keskuse pärandkultuuri seminaril Tallinnas ettekande sanditamiskombestikust eesti rahvakalendris.

    4. mail õpetas Jüri Metssalu Kolgaküla rahvamajas Lahemaa mälumaastike õpitoas kogukonnaliikmetele kohapärimuse kogumist ja arhiveerimist.

    6. mail osales Risto Järv Rakveres Euroopa päeva debatil kultuuripärandi loomisest.

    8. mail osales Mari Sarv Pärnus Euroopa päeva debatil kultuuripärandi loomisest.

    9. mail esitles Mall Hiiemäe Tartu kirjandusfestivalil „Prima Vista“ väljaannet „Virumaa kalendripärimus“. Raamatu on kirjastanud EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut.

    9. mail viis Janika Oras läbi vestlus- ja laulutoa metsa ja loodusega seotud lauludest ja nende esituskontekstist väiksele metsalaulupeoks valmistuvale eeslauljate rühmale.

    11.–13. mail toimunud rahvamuusikatöötluste festivali „Mooste elohelü“ žürii töös osalesid festivali patroon Ingrid Rüütel ning Taive Särg. Taive Särg tutvustas 12. mail toimunud võistluskontserdil kohustuslikku lugu („Lätsi küllä“ Urvaste varianti) ja andis üle ERA eripreemia Sõrve ansamblile Küi. Auhinnaga tõsteti esile muusikuid, kelle esitus väljendab tähelepanu ja austust pärimuse vastu: väärtustati rahvamuusika omapära säilitamist, traditsiooniliste väljendusvahendite loomingulist kasutamist, varem töötlemata palade leidmist ja laulude-lugude päritolu tutvustamist. Küi arendas oma esitustes loominguliselt nii sõnu kui muusikat, kasutades nii räppi kui rahvapille.

    12. mail Narva-Jõesuus toimunud III Vaivara pärimuspäeval pidas Mall Hiiemäe ettekande „Idaviru 21. sajandi kalendritavand“, Risto Järv ettekande „Virumaalt Eesti Rahvaluule Arhiivi ja tagasi“ ning Reeli Reinaus enda ja Mari-Ann Remmeli ühisettekande „Vaivara kihelkonna looduslikest pühapaikadest“.

    12. mail oli Lona Päll matkajuhiks traditsioonilisel RMK kevadmatkal Saaremaal Loona külas, matka teemaks oli loodus- ja kohapärimus.

    12. mail avati Eesti Vabaõhumuuseumis Andreas Kalkuni ja Rebeka Põldsami näitus „Kaetud peaga naised“.

    16. mail kõneles Mari Sarv Vikerraadio „Huvitaja“ saates lugude rääkimisest ning tutvustas kogumisaktsiooni „Püüa vanaema lugu purki!“.

    17. ja 18. mail toimus Lätis (Riias ja Kuramaal) mõisas Baltimaade folklooriarhiivide ühisseminar ja koostöönõupidamine Põhja- ja Baltimaade Pärimusarhiivide võrgustiku raames. ERA tegevusest andis ülevaate Risto Järv. 18. mail arutati töörühmades folkloristika ajalugu, kaasaja kalendripraktikaid ning digitaalseid arenguid.

    19. mail Tallinna raekojas toimunud Sten Roosi 26. muinasjutuvõistluse pidulikul lõpuüritusel andis žürii liige Risto Järv üle ERA eriauhinna, mille pälvis Simuna kooli 7. klassi õpilane Mia Lota Maasik.

    21.–23. mail külastas Olga Ivaðkevitð Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi Leedu Rahvaluule Arhiivi ja pidas ettekande digitaalarhiivinduse töötoas.

    23. mail tutvustasid Jüri Metssalu ja Valdo Valper Harjumaa muuseumis Keila kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringut, teabepäeval osalejatelt koguti ühtlasi pärimust ja kontaktandmeid.

    24. mail tutvustas Jüri Metssalu Riisipere kultuurimajas Nissi kihelkonna looduslike pühapaikade uuringut.

    28. mail võttis Taive Särg osa ersa keele päeva puhul korraldatud Jovlan’ Olole (teise nimega Vladimir Romaðkinile) pühendatud mälestusõhtust Eesti Rahva Muuseumis, meenutades ka oma kohtumisi temaga.

    29. mail osalesid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu koosolekul, kus arutati Harjumaal inventeeritud looduslike pühapaikade kaitseküsimusi.

    30. mail oponeeris Anu Korb Tartu Ülikoolis Aivo Põlluääre magistritööd „Ühistegevus kui järjepidevuse sümbol kolhoosnike elulugudes Saaremaa Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi näitel“.

    31. mail anti Anu Korbile üle Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristika aastapreemia.

    1.–3. juunini osalesid Mari Sarv ja Risto Järv USAs Stanfordi Ülikoolis Balti-uuringute edendamise ühingu (AABS) konverentsil „Balti riikide iseseisvuse 100. aastapäev“. 2. juunil pidas Mari Sarv arhiivinduse paneelis ettekande „Driven by Society: Folklorists in Creating Cultural Heritage“ (Ühiskonnast ajendatud: folkloristid kultuuripärandit loomas) ning viis läbi ümarlaua „Baltimaade digitaalhumanitaaria: minevik, olevik, tulevik“. 3. juunil juhtis Mari Sarv digitaalhumanitaaria teemalist ettekandesessiooni „Digitaalsed võimalused humanitaaruuringutes: arvutitekstoloogia, kaardianalüüs, koosloome ja kaasamine“; paneelis esines ERAst Risto Järv ettekandega „Mapping Estonian Place-Lore“ (Eesti kohapärimuse kaardistamisest).

    11.–16. juunini osales Risto Järv ISFNR vahekongressil Ragusas ettekandega „Colapesce from Sicily and Niglas from Estonia: The Metamorphosis of a Plot“ (Colapesce Sitsiiliast ja Niglas Eestist: süžee muundumine).

    12.–15. juunini osales Ave Goršič 34. Põhjamaade Etnoloogide ja Folkloristide konverentsil Uppsalas ettekandega „What’s the matter with the source? The value of archival „left-overs“„ (Mis probleem on allikaga? Arhiiviülejääkide väärtusest), mis käsitles rahvaluulearhiivi folkloristika ajaloo materjalide kogus (EFAM) säilitatavat arhiivi nõukogudeaegset kirjavahetust kaastöölistega ja selle kirjavahetuse korrastamist.

    7. juunil avati ERA töötajate 2015. aastal valminud fotonäitus „Eesti lood: pärimuspilte Eesti Rahvaluule Arhiivist“ rändnäitusena Kuremaa fotoveskis.

    8. juunil toimus Jõgevamaal Änkkülas Mokko turismitalus ERA siseseminar, kus töötati välja visioonid arhiivi teadustöö ja andmebaasiarenduste tulevikusuundadest.

    14. juunil viis Janika Oras läbi vestlus- ja laulutoa metsa ja loodusega seotud lauludest ning nende esituskontekstist väiksele metsalaulupeoks valmistuvale eeslauljate rühmale.

    15. juunil pidas Mari Sarv Vabas Akadeemias loengu „Kalevala ja Kalevipoja vahel: regilaulu värsimõõdu varieeruvusest“. Loengust tegi otseülekande ajaleht Postimees.

    16. juunil esines Mall Hiiemäe Rohu mõisas Viru Instituudi pärimuspäeval „Virumaa on virulaste hoida“ ettekandega „Simuna kihelkonna rahvaluulekoguja Villem Viirmanni kaastööst Eesti Rahvaluule Arhiivile“.

    22. juunil esines Mari-Ann Remmel festivali „Bling“ Mõttekojas Raudsilla puhkekeskuses ettekandega „Kohapärimusest ja pühapaikadest“.

    22. juunil jäädvustas Taive Särg videokaameraga jaanipäeva tähistamist Saaremaal Valjala maalinnas.

    22. juunist 2. juulini oli Andreas Kalkun välitöödel Krasnojarski krais ning osales Siberi eestlaste jaanipäevapidustustel Krasnojarski linnas ja Siberi setode kuningriigi päeval Haida külas.

    20. juunil pidas Anu Korb „Kogu me lugu“ töörühmale Eesti Mälu Instituudis loengtutvustuse „Eestlased Siberi Kasekülas“.

    25.–29. juunil pidas Astrid Tuisk Tallinnas rahvusvahelisel huumori-uuringute seltsi (ISHS) konverentsil „Humour: positively (?) transforming“ (Huumor: positiivselt (?) muutuv) koos Mare Kaldaga (EKM FO) ettekande Eesti koolimeemidest („School Memes: The Estonian Case“).

    27. juunil esines Anu Korb Eesti Rahva Muuseumis Baltic Heritage Network’i konverentsil „New Beginnings of Baltic Diaspora“ (Balti diasporaa uued algused) ettekandega Siberi eesti kogukondade saatusest pärast Eesti taasiseseisvumist (Estonian Communities in Siberia after the Restoration of the Republic of Estonia: Adaptation and New Opportunities).

    29. juunil Tartu linna päeva autorite laadal olid enda kirjutatud ning koostatud raamatuid müümas ja tutvustamas ERAst Mall Hiiemäe, Risto Järv, Anu Korb, Aado Lintrop, Reeli Reinaus, Mari-Ann Remmel ja Ingrid Rüütel.

    30. juunil kõneles Mall Hiiemäe Viljandimaal Hüpassaares MTÜ Eesti Metsa Abiks korraldatud metsalaulupäeval „Soomaa regi“ muutustest metsloomapärimuses, teemaks „Metsa-inimesed metsa-loomadest“. Üritust jäädvustas videokaameraga Taive Särg.

    30. juunil avati Alatskivil Liivi Muuseumis Jaanus Samma näitus „Kiri seintel. Kodavere välikäimla“. Näitus on EV 100 kunstiprogrammi osa, Andreas Kalkun osales näituseprojektis konsultandina.

    Aprillist juunini tutvustasid Euroopa kultuuripärandi aasta raames Vikerraadio kolmapäevastes „Huvitaja“ saadetes rubriigis „Päritud laul“ rahvalaule Andreas Kalkun, Helen Kõmmus ja Liina Saarlo.

    Aprillis, mais ja juunis tegid Jüri Metssalu ja Valdo Valper välitöid Keila ja Nissi kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    22. juunist 2. juulini oli Andreas Kalkun välitöödel Krasnojarski krais ning osales Siberi eestlaste jaanipäevapidustustel Krasnojarski linnas ja Siberi setode kuningriigi päeval Haida külas.

    6. juulil esines Lona Päll Hispaanias Alcalá de Henarese ülikoolis keskkonnahumanitaaria teemalisel konverentsil, mille keskmes olid lugude, müütide ja kunsti roll ökoloogiliste muutuste suunajatena (Stories, Myths, and Arts to Envision a Change) ettekandega Eesti kohapärimuse ideoloogilisest kasutusest keskkonnakonfliktide kontekstis (Ideological dimensions of Estonian place-lore in the context of environmental conflicts: the case of Paluküla sacred hill).

    7. juulil esines Ingrid Rüütel Äksi päevadel ettekandega „Kalevipoja“ tekkeloost ja tähendusest.

    8.–10. juulil jäädvustasid Janika Oras ja Mari Sarv Ingerimaal Viistina püha, kus tähistati sealse isuri muuseumi juubelit ning tegid välitöid vadja ja isuri külades. 14. juulil tutvustas Lona Päll Vilsandi rahvuspargis Loonalaiul saare pärimust ja ajalugu Kulgejate Klubi matka raames.

    19. juulil pidas Helen Kõmmus „Hiiu Folgi“ pärimuspäeval Hiiumaa muuseumis ettekande „Rahvaluule kogumine salastatud Hiiumaal 1959“.

    26.–29. juulini toimunud Viljandi pärimusmuusika festivalil jäädvustasid folkloorset ainest ja pärimuse taaskasutust informaalsetes olukordades ning tegid lühiintervjuusid festivalil osalejatega Mari Sarv ja Kätlin Luht.

    27. juulil esines Aado Lintrop koos Paul Hagu, Peter Panovi ja Tõnis Tulbiga Viljandi pärimusmuusika festivali meestelaulutoas. Teemaks ansambel „Hellero“ laulud.

    28. juulil esines Mall Hiiemäe Alutagusel looduskaitseseltsi vabariikliku kokkutuleku raames ettekandega „Leterma künnapuu kui märk looduses ja mälumaastikul“.

    Juuli viimasel nädalal õpetas Andreas Kalkun Taarka Pärimusteatri näitlejatele seto laule etenduse „Vanahunt“ etenduse jaoks.

    1.–3. augustini õpetasid Janika Oras ja Andreas Kalkun Setomaal Nedsaja külas Lummo Kati laululaagris seto leelo vanemat stiili ja killõ-laulmist, Janika Oras salvestas mälestusteõhtuid ja leelokooride kontserte.

    2. augustil viis Risto Järv Jutukooli suveseminaril „Marjakobarast Unenäorongini“ Viljandimaal Loodis Väike-Püstmäe talus ning 23. augustil Harjumaal Uus-Põllu talus läbi eesti rahvajuttude alase koolituse.

    3. ja 4. augustil osales Anu Korb Eesti Rahva Muuseumis kultuuriseltside festivalil Sajaga seltsis“.

    11. augustil tutvustas Anu Korb Lääne-Virumaal Pajusti klubis Tomski oblastis sündinud eestlaste kokkutulekul Siberi eestlastelt kogutud materjale.

    17. augustil toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis Eesti-uuringute tippkeskuse ajalooliste praktikate uurimisrühma aruteluseminar „Vaikimise ja vältimise praktikad: sobimatu keeles, kultuuris ja teaduses“. ERAst osalesid Inge Annom, Ave Goršič, Risto Järv, Mairi Kaasik, Andreas Kalkun, Anu Korb, Janika Oras, Kärri Toomeos-Orglaan, Liina Saarlo ja Mari Sarv. Ürituse peakorraldaja oli Mari Sarv.

    18. augustil tutvustas Ingrid Rüütel Paikuse põhikoolis väliseesti rahvatantsujuhtide seminaril oma rahvatantsualaseid uurimusi ja DVD-sid.

    21. augustil kõneles Jüri Metssalu Kose pastoraadis Kose kihelkonna looduslikest pühapaikadest.

    25. augustil pidas Mall Hiiemäe Tudulinna teemapäeval ettekande muinastulede ööst ja tuletegemise tähendusest rahvakalendri tähtpäevade kombestikus.

    31. augustil pidasid Janika Oras ja Mari Sarv ettekande regivormilistest orjuslauludest (Serfdom and suppression in Estonian runosongs) Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis korraldatud konverentsil „Võrgustikud, poeetika ja mitmekeelne ühiskond varamodernses Läänemere regioonis“ (Networks, poetics and multilingual society in early modern Baltic Sea Region).

    7. septembril pidas Mari Sarv Lääne-Virumaal Sagadis Eesti mäluasutuste suveseminaril „Digitaalne ja füüsiline pärand – paralleelmaailmade ristumine“ ettekande „Hurdast ja Eisenist tänaste kogukondadeni: rahvaalgatus ja rätsepatöö Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivis“.

    7. septembril tutvustas Mari Sarv kogumisaktsiooni „Püüa vanaema lugu purki“ Kuku raadios ning Astrid Tuisk Elmari raadio programmis „Mõni minut muusikata“.Samuti esitles Astrid Tuisk kogumisvõistlust HUNTSist ja koolipärimuse kogumise lõpuüritusest osavõtjatele. Kogumisaktsioonist ning rahvaluulekogumisest üldisemalt rääkis Astrid Tuisk ka Kadrina keskkoolis (19. septembril) ja Vaimastvere põhikoolis (11. oktoobril).

    8. septembril pidas Taive Särg Lätis Soome-ugri kultuuripäevade raames (Dundagas, Riias ja Salaspilsis 7.–9. septembrini) toimunud rahvamuusika seminaril Riias ettekande Veljo Tormise rahvalaulutöötlustest ja läänemeresoome rahvalaulude taasavastamisest (From forgotten peoples to unforgettable peoples: Veljo Tormis’s folk song arrangements and the explosive rediscovery of Balto-Finnic traditional music).

    8. septembril esines Lona Päll Riias, Läti Ülikoolis esimesel Balti keskkonnahumanitaaria ja sotsiaalteaduste konverentsil (BALTEHUMS) ettekandega „Keskkonnakonflikti (hüper)mediatiseerumine: Haabersti hõberemmelga juhtum“ (The (hyper-)mediatization of an environmental conflict: Case study of Haabersti white willow).

    17.– 19. septembrini osales Ivaðkevitð Don Williamsi (ISA, USA) digiteerimiskvaliteedi alastes loengutes ja töötubades. Koolituse korraldas MTÜ Eesti Fotopärand koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvusarhiiviga.

    21. septembril toimunud Eda Kalmre 60. sünnipäevale pühendatud konverentsil „Imepärane muistendite-maailm“ esinesid ERAst Mall Hiiemäe (Meie ufopärimuse tunnusjooned) ja Risto Järv (Lilla Daami puudutus).

    24. septembril Narvas Eesti muuseumide XXI festivalil pälvis Tallinna Linnamuuseumi Kalamaja lastemuuseumi Miiamilla ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös valminud näitus „Muinasjutu-vanaema jutulõngakera“ näituste konkursil teise koha. Näituse koostas Tuuli Silber, saatetekstid koostasid Risto Järv ja Piret Päär.

    26.–28. septembrini toimus Tartu Ülikoolis kuues Eesti digitaalhumanitaaria konverents, mille keskmes oli seekord keeleandmete kasutus (Data, humanities & language: tools & applications), ERAst osales konverentsi korraldustoimkonnas Mari Sarv.

    28. septembril, Teadlaste Ööl toimus Ave Goršiči, Reet Hiiemäe, Agnes Aljase (ERM),Virve Tuubeli (ERM) ja Kristiina Punga (HTG) eestvõttel Eesti Kirjandusmuuseumis esimene humanitaarainetele pühendatud õpilaskonverents HUNTS 2018. Osales paarkümmend õpilast Koeru Keskkoolist, Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Parksepa Keskkoolist, Lähte Ühisgümnaasiumist, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist, Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Läänemaa Ühisgümnaasiumist, Tallinna Reaalkoolist ja Tartu Tamme Gümnaasiumist. Konverentsi toetasid korraldajad ning Eesti Teadusagentuur (teaduse populariseerimise projektikonkurss 2018).

    30. septembril tutvustas Ingrid Rüütel oma väljaannet „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid“ I osa Klassikaraadios sarjas „Folgialbum“. Saate II osa oli eetris 7. oktoobril.

    3. oktoobril esines Astrid Tuisk lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminaril „Üle metsa, vurr! Keel ja keskkond“ ettekandega „Looduslike vahenditega mängimine“.

    3. oktoobril pidas Jüri Metssalu Raikküla Koolis ettekande kohapärimuse uurimisest ja Raikküla pärimuspaikadest. Seejärel toimus Jüri Metssalu juhtimisel kooli õpilaste ja õpetajate matk Raikküla ümbruses.

    4. oktoobril osalesid Jüri Metssalu ja Mari-Ann Remmel Tallinnas Muinsuskaitseametis looduslike pühapaikade eksperdinõukogu koosolekul, kus arutati Nissi khk pühapaikade kaitse alla võtmist ning ristipuude kaitsmise teemat.

    5. oktoobril intervjueeris Mari Sarv Pärnus Raekülas ERA korrespondenti Eili Laanelat.

    6. oktoobril tähistas Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm Palupõhja looduskoolis 20. sünnipäeva. Toimusid matk ja vestlusring. Ettekandega töörühma ajaloost esines Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu näitas ja kommenteeris välitöövideosid. Mall Hiiemäe ülevaate „Kohamuistendi mõistelisest määratlemisest, 1888–1988“ luges ette Valdo Valper.

    6.–7. oktoobrini filmis Janika Oras Obinitsas leelokonverentsi.

    10. oktoobril andis Ingrid Rüütel Tapal Virumaa koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil kodu-uurimustööde võistluse võitjatele üle autasud.

    10. ja 11. novembril tutvustasid Kadri Tamm ja Mari-Ann Remmel Karula rahvuspargis Kaikamäel noore looduskaitsja sügisseminaril Karula kihelkonna pärimust ERAs.

    14. oktoobril õpetas Jüri Metssalu Soomaa Rahvuspargis Tipu looduskoolis kohapärimuse uurimise ja avaldamise metoodikat.

    15. oktoobril filmisid ja intervjueerisid Inge Annom, Mairi Kaasik, Janno Simm ja Astrid Tuisk Kuremaa veskimeest Priidu Raudkatsi ja Ene Raudkatsi.

    16. oktoobril pidas Mall Hiiemäe Võrus Euroopa kultuuripärandi aasta teemaõhtul ettekande „Mardi- ja kadrikombestikust ja sanditamise tähendusest“.

    16.–19. oktoobrini osalesid ERA töötajad Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudi, SIEFi arhiivide töörühma ning Põhjamaade pärimusarhiivide koostöövõrgustiku Eesti, Läti, Leedu ja Soome riigi sajandale sünnipäevale pühendatud ühiskonverentsil „Ajalugu, mälu ja arhiivid: tundlikud teemad“ (History, Memory, and Archives: Sensitive Issues.Conference dedicated to the Centenary of Estonia, Latvia, Lithuania, and Finland).ERAst esinesid Ave Goršič (Folkloor, arhiivid ja rahvuse ülesehitus: 1940. aastad Eestis asutuse arhiivi ja meedia põhjal, Folklore, Archives and the Nation Building: 1940s in Estonia through In-House Documentation and the Media), Risto Järv ettekandega eesti kohapärimusest ja selle digitaalsetest rakendustest (Estonian Place-Lore and Digital Solutions), Anu Korb ettekandega rahvaluulearhiivi ja Siberi-eestlastest korrespondentide kirjavahetusest (Letters from Estonians in Siberia: Continuation of Fieldwork or Private Correspondence), Liina Saarlo ettekandega sovetiseerimise mõjudest eesti folkloristikale (Sovietisation as a Conservant for Estonian National Folkloristics), Mari Sarv ja Andreas Kalkun ühisettekandega seksuaalsete teemade käsitlemisest rahvaluule kogumisel ja arhiivitöös läbi aegade (Sex in the Archives: Collection Policies and Academic Practices).

    18. oktoobril viis Janika Oras läbi regilaulude õpitoa Tartu Kivilinna Kooli Kalevipoja projektinädalal.

    18. oktoobril esines Mari-Ann Remmel koos Kristel Kivariga Viru-Nigula rahvamajas ettekandega „Viru-Nigula looduslikud pühapaigad“.

    20. oktoobril esines Jüri Metssalu Eesti Kohapärimuse Keskuse sügisseminaril ettekandega Nissi kihelkonna looduslike pühapaikade uuringust.

    21. oktoobril osales Andreas Kalkun koos Claudia Leppikuga Tallinnas VI Artishoki biennaali vestlusringis, kus arutati kultuurilise omastamise teemasid (20.–28.10. Baltijaama ootesaal).

    24. oktoobril esines Jüri Metssalu Rahvakultuuri Keskuses vaimse kultuuripärandi kursusel „Kuidas mõtestada ja uurida vaimset pärandit?“ loenguga „Kohapärimuse uurimise allikad ja metoodika“.

    25. oktoobril esines Risto Järv Oskar Kallase päeval ehk XXVII eesti raamatuteaduse konverentsil ettekandega „„Mustkirjast“ kanoonilise versioonini: ääremärkmeid mõnest Lutsi muinasjutust“. Konverentsil esitleti raamatut „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“,mille koostasid Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan.

    25. oktoobril pidas Andreas Kalkun ettekande seto leelost Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeval Eesti Maaülikoolis (korraldasid Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialisti Ene Lukka-Jegikjaniga).

    26. oktoobril esines Ave Goršič ettekandega „Väärtustades humanitaaraineid – õpilaskonverentsi HUNTS kogemused, võimalused ja soovitused“ Eesti Teadusagentuuri koolide uurimistööde koordinaatorite koostöövõrgustiku avaseminaril Tallinna Reaalkoolis.

    26. oktoobril osales Risto Järv Eesti sõjamuuseumi ja kultuuriministeeriumi korraldatud arutelul „Digiteeritud kultultuuripärandi taaskasutus“.

    27. oktoobril esines Janika Oras koos Marju Kõivupuuga (TLÜ) EELK lauluraamatukonverentsil Tartu Pauluse kirikus ettekandega „„Jeesus sõitis jõge mööda“. Milline võiks olla rahvakalendri ja regilaulu roll eestikeelses kirikulaulus?“.

    28. oktoobril osales Janika Oras kontserdisarja „Heli ja keel“ VII hooaja avakontserdil „Uni. Jüri Reinvere, Larin Paraske. Soome-ugri rahvaste loodususundid“ Tallinnas Eesti Raadio 1. stuudios vestlusringis ja Paraske laulude esitajana.

    30. oktoobril andis Rootsi Kirjanduse Selts Soomes (Svenska litteratursällskapet i Finland) Eesti Suursaatkonnas Helsingis ERAle pidulikult tagasi ERA eestirootsi folkloori kogu. Kultuuriajalooliselt väärtuslik arhiivimaterjal anti 1932. aastal Rootsi Kirjanduse Seltsile hoiule. Eesti Kirjandusmuuseumi poolt kõnelesid direktor Urmas Sutrop ja Risto Järv, ERA poolt olid kogusid vastu võtmas veel Mari Sarv, Kadri Tamm ja Astrid Tuisk.

    30. oktoobril esines Ave Goršič Riias Läti Ülikooli Läti Folkloori ja Kunsti Instituudi korraldatud Krišjanis Baronsi nimelisel konverentsil „Traditsioonid ja riik“ (Tradicijas un valsts) ettekandega rahvuskultuurist riigi ja ideoloogia töövahendina (Presented by the fourth estate: folklore and traditional culture as a tool for state and ideology).

    31. oktoobril pidas Janika Oras Tbilisis 9. rahvusvahelisel traditsioonilise mitmehäälsuse sümpoosionil ettekande ühiskondlikest ja muusikalistest protsessidest tänapäeva seto leelo traditsioonis (Between continuity and revival: Social and musical processes in contemporary Seto leelo singing tradition).

    31. oktoobril rääkis Mall Hiiemäe Vikerraadio „Huvitaja“ saates novembrikuu rahvakalendri ristiusueelsest taustast.

    1. novembril pidas Mari-Ann Remmel ARSi koosolekul Kirjandusmuuseumis ettekande „ERA kohapärimuse töörühm 20. Viis vaatust ja epiloog“.

    1. novembril pidas Astrid Tuisk koos Mare Kaldaga (EKM FO) ettekande „Kolme Eesti põhikooli meemilehed“ doktorikooli sügiskoolis „Dialoogid laste ja noortega“.

    5. novembril pidas Mall Hiiemäe MTÜ Loomemõisa teemaõhtul Juula külas Euroopa kultuuripärandi aasta tähistamise raames ettekande „Hingedeaja jäljed mardi- ja kadripäeva kombestikus“.

    7.–9. novembrini korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulu-uurijad Mari Sarv, Janika Oras, Taive Särg, Helen Kõmmus, Liina Saarlo, Andreas Kalkun ja Airika Harrik rahvusvahelise traditsiooniliste laulukultuuride alase konverentsi „Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing“. Konverentsi plenaarettekanded pidasid Tiiu Jaago (TÜ) ja Jeffers Engelhardt (USA). Konverents tähistas alates 2000. aastast toimunud regilaulukonverentside kümnendat üritust, laiendades teema regilaulult kogu maailma laulmistraditsioonidele. Konverentsi raames toimunud kontserdil tutvustasid eri rahvustest teadlased traditsioone, mida nad oma teadustöö käigus on tundma õppinud. ERAst esinesid konverentsil Andreas Kalkun ettekandega seto laulude kultuurilisest omastamisest eestlaste poolt (Seto songs in pure Estonian: Translating Seto songs as a form of cultural appropriation), Aado Lintrop ettekandega mansi loomislaulude maailmavaatest (Worldview in Mansi creation songs), Janika Oras ettekandega regilaulu kasutuspraktikatest Stalini ajal (Collaboration, nationalism, individual creativity: The political uses of traditional song in the performance practices of Stalinist Estonia), Ingrid Rüütel ettekandega Muhu meestelauludest (Men’s songs from the Estonian island of Muhu), Liina Saarlo ettekandega perekond Räppilt kogutud ja kogumata jäetud lauludest (Feodor in the shadow of Wonderland: The singing tradition of the Räpp family), Mari Sarv ettekandega läänemeresoome regilaulude võrdlusest keeleanalüüsi põhjal (Regional variation of Finnic runosongs on the basis of word frequencies) ning Taive Särg ja Helen Kõmmus ühisettekandega Hiiumaa labajalalauludest (Labajalg dance songs from the island of Hiiumaa: in search of functions).

    6. novembril toimunud Klassikaraadio saates „Delta“ tutvustas konverentsi Taive Särg (saatejuht Liina Vainumetsa).

    9. novembril esines Lona Päll (koos Mari-Liis Madissoniga Tartu ülikooli semiootika osakonnast) Tšehhis Rahvusvaheline Etnoloogia ja Folkloori Seltsi (SIEF) ruumi- ja kohapärimuse uurimisrühma korraldatud konverentsil „Siirdelised ruumid ja kohad: linna ja loodusmaastike muutused Kesk- ja Ida-Euroopas“ (Spaces and places in Transition: Urban and Rural Transformations in Central and Eastern Europe). Ettekanne keskendus Haabersti hõberemmelga ümber lahvatanud meedialahingule ja selle vastuolulistele tähendustele (The media battle of Haabersti white willow: Environmental conflict and it`s controversial meanings).

    15. novembril kõneles Jüri Metssalu Harku raamatukogus kohapärimuse olemusest Harku ja ümbruse näitel.

    15. novembril viis Andreas Kalkun läbi koos Merili Metsvahiga Obinitsa ja Värska muuseumides rahvaluule ja elulugude kogumise koolituse.

    15. novembril osales Risto Järv Eesti sõjamuuseumi korraldatud seminaril „Digiteerimise kavandamine ja planeerimine“.

    17. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ tänuüritus. Kogumisvõistluse tulemustest andsid ülevaate Mari Sarv ja Astrid Tuisk, anti kätte auhinnad osalejatele, esines ansambel Trad. Attack!

    16. novembril esines Lona Päll Tartu Ülikoolis eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 14. muutuva keele päeval ettekandega „„Hundilage“ ja „Seljapealis“: soodega seotud kohanimed kohapärimuse uurimise kontekstis“

    17. novembril tutvustas Liina Saarlo Pärnus Eesti Folkloorinõukogu korraldatud pulmapärimuse seminar-praktikumil Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvat pulmateemalist materjali, selle kättesaadavust ja kasutamisvõimalusi. Eraldi tutvustati kirjandusmuuseumi andmebaasi KIVIKE ning regilaulude andmebaasi.

    21.–22. novembril osales Ivaðkevitð Eesti Rahvusraamatukogus digitaalarhiivinduse seminaril, kus arutleti Eesti kaasaegseid probleeme digitaalarhiivinduses sh pikaajalise säilitamise põhimõtteid ja protsesse.

    21. novembril osales Mall Hiiemäe ettekandega „Etnograaf Ants Viires Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude kasutajana“ Ants Viirese 100. sünniaastapäeva konverentsil Eesti Rahva Muuseumis.

    21. novembril rääkis Jüri Metssalu Vaida põhikoolis looduslikest pühapaikadest Vaida ümbruse näitel ning andis Tallinnas Rahvusarhiivi Madara tänava hoones uurijatunni kohapärimuse uurimisest ja avaldamisest Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaasi Koobas ja Maa-ameti kaardirakenduse kaudu.

    22. novembril viis Janika Oras läbi laulumängude õpitoa Puhja Kooli kadrilaadal.

    22. novembril kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogu koduloopäeval Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi mälestusteraamatule „Vesiroosi lood“ tehtud kaastööst.

    23. novembril pidas Mall Hiiemäe Tartumaa rahvakultuurikeskuses loengu pühak Katariina kultusest ja kuukalendrist.

    24. novembril tunnustati Eesti Rahva Muuseumis Maavalla hiite fotovõistluse 2018. aasta võidutööde autoreid. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ning valitud pärimuse eriauhinna pälvis Gert Kallase foto Maalasti hiiesaarest.

    28. novembril arutleti Eesti Rahvaluule Arhiivi väljasõiduseminaril Narva-Jõesuus selle üle, kuidas rahvaluulearhiiv saaks oma tegevusega kõige paremini toetada Eesti ühiskonna toimimist.

    29. novembril esitleti Vaba Lava Narva keskuses regilaulude akadeemilise väljaandeseeria „Vana Kannel“ XII köidet, kus on koos kommentaaride ning selgitavate peatükkidega avaldatud kõik Eesti Rahvaluule Arhiivi kogutud Vaivara ja Narva regilaulud. Väljaande tekstiosa on koostanud Ruth Mirov ja Kanni Labi, viisiosa Ingrid Rüütel, toimetasid Kanni Labi ja Janika Oras. Esitleti ka Virumaa pulmalaulutraditsiooni tutvustavat veebiväljaannet „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud“, mis on 2012. aastal ilmunud CD-plaadi täiendatud versioon. Pulmarituaali laule ja pillilugusid esitavad väljaandel tollased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid, lisaks kõlavad Ruuben Kesleri pillilood 1938. aasta arhiivisalvestustelt. Väljaande ning selle teksti- ja viisivaliku koostas arhiivimaterjalide põhjal Timo Kalmu.

    29. novembril osales Mall Hiiemäe Eesti ornitoloogiaühingu linnunimetuste komisjoni arutluskoosolekul rahvaetümoloogiliste ornitonüümide asjus.

    30. novembril esines Anu Korb Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni ja diasporaakogukondi käsitleval aastakonverentsil (On the Move: Migration and Diasporas) ettekandega uurija ja meedia valikutest Siberi eestlaste tutvustamisel (How to tell the story of Siberia’s Estonians? Possibilities for researchers and the media).
    10. detsembril oli Klassikaraadio saates „Delta“ intervjuu Janika Orase ja Kanni Labiga „Vana Kandle“ XII köitest ja „Viru pulma“ veebiväljaandest.
    14. detsembril toimus Setomaal Väiko-Härma külas Piusa Ürgoru Puhkekeskuses Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjutuseminar „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn“ koos kolme raamatu esitlusega. ERAst esinesid Inge Annom (Lutsimaa vägimeestest pöialpoisini), Andreas Kalkun (Aolugu ilosah jutuh. Pankjavitsa kerigo pühädsist ja vannust asost) ning Risto Järv koos Terje Lillmaaga (Õnne otsingud muinasjutu abiga). Esitleti värskeid muinasjutuväljaandeid – muinasjuttude töörühma koostatud kogumikku „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“ (EKM Teaduskirjastus), Merili Metsvahi koostatud raamatut „Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes“ (kirjastus Hunt) ning Risto Järve koostatud raamatut „Õnnõotsja/Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood“ (EKM Teaduskirjastus / SA Setu Kultuuri Fond).
    15. detsembril toimus Eesti Rahva Muuseumis Jüri Metssalu juhtimisel regilaulutuba, millega tähistati Tartus kümme aastat järjepidevalt toimunud regilaulutubade traditsiooni jõudmist teise kümnendisse.
    17. detsembril rääkisid Klassikaraadio saates „Delta“ vanasõnaraamatust Risto Järv ja Piret Voolaid, küsitles Hedvig Lätt.
    18. ja 19. detsembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud 62. Kreutzwaldi päevade konverentsil „Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil“ esinesid ERAst Liina Saarlo (Välditud poliitika ja mahavaikitud olme 1950. aastate Rahvaluule välitööpäevikutes), Mari Sarv ja Andreas Kalkun ühisettekandega (Seksuaalfolkloor ja akadeemilised praktikad: tsensuur ja moraal) ning konverentsi sissejuhatavas osas andis ERA tööst 2018. aastal ülevaate Risto Järv. Esitletavate raamatute seas olid ka Piret Voolaiu, Risto Järve ja Loone Otsa koostatud kogumik „Kes otsib, see leiab. 1111 eesti vanasõna selgituste ja kommentaaridega“.
    30. detsembril 2018 võtsid Taive Särg ja Reet Hiiemäe (folkloristika osakonnast) osa koolituse „Metsküla jõulu- ja näärisoku töötuba“ korraldamisest Saaremaal. Üheskoos tutvustati Saaremaa nääri- ja jõulukombeid, eriti näärisokuks käimise traditsioone.
    Juulist detsembrini tutvustasid Euroopa kultuuripärandi aasta raames Vikerraadio kolmapäevastes „Huvitaja“ saadetes rubriigis „Päritud laul“ rahvalaule Anu Korb, Aado Lintrop ja Taive Särg.
    Jaanuaris, märtsis, mais, juulis, oktoobris ja detsembris tutvustas Risto Järv rubriigis „Vanasõnad on kuldsed sõnad“ erinevaid vanasõnu.

    Risto Järv, Mari Sarv

    2019


    CFP: Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing
    / Lauluks vormitud kogemused: laulmistraditsioonide isiklikud ja kogukondlikud tahud

    November 7-9, 2018, Estonian Literary Museum, Tartu.

    Singing is a universal cultural practice that includes processing of personal feelings and experiences as well as various individual and communal aims in the framework of poetical-musical tradition into a creative, voiced, bodily performance. Hereby the Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum is pleased to invite you to participate in a conference devoted to traditional singing with its various personal and communal aspects. We invite you to discuss how songs reflect the mentalities and life of different time periods and have been functioning throughout the times as support for emotional and practical needs of individuals and communities.

    The possible topics in this area include, but are not limited to:

  • processing of the real/imaginary into a poetic text
  • reflections of time vs timeless experience in traditional singing
  • cross-cultural interactions and variability in text, music and other features of singing
  • singing as voiced, melodic and rhythmic bodily action
  • gender- and age-based approaches to singing
  • functions of singing: ritual, magic, processing of experiences, guidance, creative expression, strengthening of group identity etc.
  • singing as psychotherapy and as resistance: struggle with injustice, violence, trauma
  • singing as (auto)communication; imagined and real, human and nonhuman, audiences and partners
  • singer's personality
  • documentation of singing as a complex cultural phenomenon, sources of song research and its critical reading

    This conference is the tenth in a series of biennial conferences, currently expanding its focus from Finnic runosongs to the singing traditions of the whole world. Please send your abstracts by the 30th of June [extended deadlline!] to efa.conference[at]folklore.ee! You will receive notifications of acceptance by the 5th of July 2018.
    The conference has no participation fee.
    Homepage http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
    Organizing team: Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Taive Särg
    Estonian Folklore Archives
    Estonian Literary Museum
    Vanemuise 42, Tartu Estonia
    efa.conference[at]folklore.ee

    ***

    Regilaulukonverents 7.-9. novembril 2018 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis
    Laulmine on universaalne kultuuriline praktika. Lauldes vormitakse elamused ja kogemused poeetilis-muusikalise traditsiooni toel olukorrasidusaks esituseks, lähtudes isiklikest ning kogukondlikest eesmärkidest.
    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil on hea meel paluda teid osalema konverentsil, kus uuritakse laulmistraditsioonide mitmesuguseid tahke. Kutsume teid arutlema selle üle, kuidas laulud väljendavad eri aegade elu- ja mõtteviise ning toetavad inimeste ja kogukondade emotsionaalseid ja elulisi vajadusi.
    Inspiratsiooniks esitame valiku võimalikest teemadest:

  • tegeliku ja kujuteldava loominguline vormimine poeetiliseks tekstiks
  • ajaliku ja ajatu kogemuse kajastumine pärimuslikus laulus
  • kultuuridevahelised mõjud ja variatiivsus laulutekstis, -viisis ja kõiges muus laulmisega seonduvas
  • laulmine kui muusika, hääle ja kehalise tegevuse kooskõla
  • laulmise soolised ja ealised aspektid
  • laulmise funktsioonid: rituaal, maagia, kogemuste vahendamine, loominguline eneseväljendus, rühmaidentiteedi tugevdamine jne
  • laulmine kui psühhoteraapia ja vastupanu: võitlus ebaõigluse, vägivalla, traumaga
  • laulmine kui (auto)kommunikatsioon: suhtlemine kujuteldavate või tegelike, inimestest või mitteinimestest kaaslastega
  • laulja isiksus
  • laulmise kui keerulise kultuurinähtuse jäädvustamine, laulu-uurimise allikad ja nende kriitiline analüüs

    Konverents on järjekorras kümnes 2000. aastal alguse saanud regilaulukonverentside seerias ning selle ümmarguse numbri täitumise puhul oleme laiendanud konverentsi uurimisala läänemeresoome regilaulult kogu maailma laulutraditsioonidele.
    Palume saata teesid 30. juuniks [pikendatud tähtaeg!] e-posti aadressile efa.conference[ätt]folklore.ee, osalemise otsuse saadame 5. juuliks.
    Konverentsil ei ole osavõtutasu. Konverentsi peamine töökeel on inglise keel.
    Veebileht: http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
    Korraldajad: Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Taive Särg
    Eesti Rahvaluule Arhiiv
    Eesti Kirjandusmuuseum
    Vanemuise 42, Tartu
    efa.conference[ätt]folklore.ee

    3.04.2018

    Valminud on veebiväljaanne „Saaremaa laule ja lugusid“

    Reedel, 2. märtsil esitletakse Saaremaal Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna tn 6) kell 20 algaval ansambli Trad.Attack! kontserdil Eesti Kirjandusmuuseumi veebiväljaannet „Saaremaa laule ja lugusid“.

    Ingrid Rüütli koostatud kogumiku aluseks on 2014. aastal ilmunud väljaanne „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“, mis koosneb CD-st, DVD-st ja tekstivihikust ning annab ülevaate saarlaste 20. sajandi alguse lauluvarast. DVD-l näeme katkeid 1961. a. filmitud kohtumistest kohalike laulutegijate, lauljate ja pillimeestega, näiteid seltskonnatantsude kohalikest variantidest, näärikombeid, Mustjala pulmakombeid. 2015. aastal ilmunud Ingrid Rüütli raamatus „Saaremaa laule ja lugusid“ on tutvustatud lähemalt Saaremaa laulutraditsiooni, laulikuid ning laulmisolukordi.

    Veebiväljaanne ühendab plaadikogumiku ja raamatu materjali. Plaadikogumikus ilmunud helisalvestustele on lisatud raamatus avaldatud laulutekstid ja viiside noodistused. Laulude ja pillilugude esitajaid ning kommete tutvustajaid on veebiväljaandes iseloomustatud tsitaatidega raamatu sissejuhatusest ning Ottilie Kõiva ja Ingrid Rüütli ekspeditsioonipäevikutest.

    Veebikogumiku väljaandmine sai alguse ansambli Trad.Attack! soovist toetada Eesti Rahvaluule Arhiivi tegevust. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ peatoimetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Janika Orase sõnutsi väärtustab tuntud pärimusmuusikute toetus, samuti nende muusika, mis annab arhiivijäädvustustele uue elu, kõigi pärimuse tundjate ja kogujate, aga ka pärimusekogude hoidjate ja vahendajate pühendunud tööd. Lisaks muusikutele on veebikogumiku ettevalmistamist toetanud Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4) ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-Uuringute Tippkeskus).

    Väljaande toimetasid Janika Oras ja Kadi Sarv, tekstid tõlkisid inglise keelde Inna Feldbach ja Olga Ivaðkevitð, fotosid valis Aivo Põlluäär, veebilahenduse tegi firma Lorem Ipsum ja projekti juhtis Risto Järv.

    Veebiväljaande aadress on https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/saaremaa. Ühtlasi on nüüdsest elektrooniliselt kättesaadav ka raamat „Saaremaa laule ja lugusid“, mille leiab aadressilt http://www.folklore.ee/era/pub/saaremaa.pdf. Väljaanded on kirjastanud EKM Teaduskirjastus.

    Lähem info: Janika Oras, janika.oras[ätt]folklore.ee, tel 58 116 793, Risto Järv risto.jarv[ätt]folklore.ee, tel 51 904 371.

    2.03.2018

    Algas üle-eestiline kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki“

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kuulutas välja kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“, mille eesmärk on salvestada igalt Eesti vanema põlvkonna inimeselt vähemalt üks tema jaoks tõeliselt oluline lugu või laul. See võib olla lugu, mis on juhtunud jutustaja endaga, ere mälestus, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on jutustajat läbi elu saatnud, või hoopis õpetlik juhtum, mis on pannud kaasa mõtlema. Noortele suunatud kogumisaktsiooni ühe initsiaatori, Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mari Sarve sõnul on kampaania eesmärk lisaks lugude talletamisele tekitada tavapärasest veidi erinev koostööhetk eri põlvkondade vahel, luua (üksteise)mõistmist. Noortele annab kogumisaktsioon aga võimaluse kehastuda youtuber’iks ja anda nii oma panus meie kultuuri järjepidevusse.

    Jakob Hurda „hullust ideest“, üleskutsest koguda kokku eesti rahvapärimus, mis pani aluse meie hiiglaslikele rahvaluulekogudele, möödus äsja 130 aastat. 2018. aasta kogumisaktsioon kordab Hurda-aegset ettevõtmist uues vormis – igaühe kodus elav pärimuskultuur püütakse tuua tänapäeva noorteni. Osalema on oodatud koolinoored ja tudengid, aga ka teised, kes vanema põlvkonna sõnumi tulevikku talletamist vajalikuks peavad. Parimaid kogujaid eri vanuseastmetes premeeritakse auhindadega.

    Nutiseadmesõbralik koduleht, mis juhib noort läbi kogumistöö etappide, asub veebiaadressil http://kratt.folklore.ee/vanaema/.

    Kogumisvõistlus kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. sündmuste sekka Eestis. Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

    Info: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 7377 730, e-post era[ätt]folklore.ee.

    28.02.2018

    Presidendi rahvaluule kogumispreemia pälvisid Vaike Hang, Urve Buschmann, Ene-Lukka Jegikjan ning Rasmus Kask

    26. veebruaril andis president Kersti Kaljulaid Eesti Kirjandusmuuseumis kätte rahvaluulepreemiad. Preemiad pälvisid Vaike Hang järjepideva asjatundliku kogumistöö eest aastatel 1981–2017, Urve Buschmann sisukate kaastööde eest aastatel 2002–2017, Ene Lukka-Jegikjan TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite ja teiste kursustest osavõtjate kogumistöö juhendamise ning mahuka folkloorikogu üleandmise eest ning Rasmus Kask tulemusliku pärimuskogumise algatamise ja läbiviimise eest Soomaa rahvuspargis 2017. aastal.

    26.02.2018

    Eluloo- ja kaastööliste päev Eesti Kirjandusmuuseumis

    Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 15.00 annab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad 2017. aasta eest. Esitletakse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatut „Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood“, mille on koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Saatesõna on raamatusse kirjutanud president Kersti Kaljulaid. Aktusele eelnevad kell 12.30 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. 2017. aastat iseloomustab nii noorusliku entusiastlikkusega läbiviidud kui ka aastakümnete pikkune järjepidev kogumistöö, talletati nii kaasaegseid kultuurinähtusi kui mõtestati oma minevikukogemusi. Eelmisel aastal kutsuti kaasa kirjutama kahel teemal: „Imelik nimi“ ning „Loomariik ja inimene“. Loomariigi-teemalise võistluse läbiviija, vastne riikliku teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe tõdes, et kirjutajad pühendasid palju tähelepanu inimese ja loomariigi suhte eri väljendusvormidele, näiteks kajastati nii loomadega seotud endeid kui isiklikke elamusi metsloomadega kohtumistest. Teema „Imelik nimi“ inspireeris kirjutama uurimuslikke töid isikunimede päritolust ja tähendusest ning jutustama samas ka nimedega seotud ilmekaid lugusid. Kaastööliste päeval avatakse Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud fotonäitus „Lilled käes“ ning alanud pärandkultuuri aastaks kuulutatakse välja lastele ja noortele suunatud võistlus „Püüa vanaema lugu purki!“. Võistluse üheks eesmärgiks on luua koostööd ja mõistmist põlvkondade vahel. Oma loo saavad saata ka täiskasvanud ise.

    Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäeval (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis) esitletakse eesti rahva elulugude suurteost „Minu elu ja armastus“. Raamat koondab 67 elulugu, mis valiti 2016. aasta eluloovõistluse 188 kaastöö seast. Sõna saavad värske Tartu linna aukodanik, raamatu koostaja Rutt Hinrikus, riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat, elulugude kogumisvõistluse žürii liige Merle Karusoo ja kirjutajad. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on kogutud eestlaste elulugusid enam kui paar aastakümmet. Koostöös kirjastusega Tänapäev ja ühendusega Eesti Elulood on varem elulugude kogu alusel avaldatud mitmeid raamatuid.

    Kava
    12.30–14.15 Eluloopäev EKM-i saalis (I korrus) – juhatab Marin Laak
    12.30–12.40 Avasõna – Rutt Hinrikus
    12.40–12.45 Kirjastuse Tänapäev tervitus – Mari Karlson
    12.45–13.00 Elulugudega tulevikku I – Merle Karusoo
    13.00–13.30 Sõnavõtud elulugude kirjutajatelt – Kalju Kask, Riina Kindlam ja Vaike Rannu
    13.30–14.15 Autorieksemplaride kätteandmine

    12.30–14.15 Kaastööliste päev ERA uurijasaalis (II korrus)
    12.30 Avasõna – Astrid Tuisk
    12.35–13.15 Kogumisvõistluste „Loomariik ja inimene“ ning „Imelik nimi“ kokkuvõtted, kaastööliste tänamine – Mall Hiiemäe, Valdo Valper
    13.15–14.00 Sõna saavad rahvaluulearhiivi kaastöölised
    14.00–14.10 ERA 2018. aasta kogumisvõistluste väljakuulutamine – Mari Sarv, Kadri Tamm
    14.10–14.15 Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud näituse „Lilled käes. Fotosid ERA fotokogust“ tutvustus

    15.00 Aktus (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis)
    15.00 Tervitus – Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes
    15.05–15.20 Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluule kogumispreemiad
    15.20–15.30 Ülevaade rahvaluulearhiivi kogumistööst aastal 2017 – Astrid Tuisk
    15.30–15.35 Kirjandusmuuseumi uute kogumisvõistluste tutvustamine: „Püüa vanaema lugu purki!“ ning „Koolipärimus 2018“ – Risto Järv
    15.35–15.40 Arsise Tartu kellaansambel
    15.40–15.50 Elulugudega tulevikku II – Tiina Ann Kirss
    15.50 –16.15 Arsise Tartu kellaansambel
    Lähem info: Risto Järv risto.jarv[ätt]folklore.ee, 51 904 371 ja Marin Laak marin.laak[ätt]kirmus.ee, 52 69 320.
    Ürituse läbiviimist ning parimaid võistlustööde kirjutajaid toetavad Eesti Kultuurkapital, Petrone Print, Rahva Raamat, Tänapäev, Varrak, HTM uurimisprojektid IUT 22-2 ja IUT 22-4 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

    26.02.2018

    Folklorist Mall Hiiemäe pälvis teaduse elutööpreemia

    Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati folklorist Mall Hiiemäele!
    Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on Eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta märkimisväärselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on kaheksaköiteline “Eesti rahvakalender“. Palju õnne!

    8.02.2018

    Kroonika 2017

    9. jaanuaril avati Mall Hiiemäele pühendatud näitus “Folklorist ja fotoaparaat“ Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis, näituse koostas Aivo Põlluäär.

    14. jaanuaril alustas Jüri Metssalu Eesti Kohapärimuse Keskuse kohapärimuse kursusega Raplas. Kursuse käigus valmib igal osalejal uurimus 1–3 küla pärimuspaikadest, viiakse läbi juhendatud arhiivi- ja välitööd, oktoobris toimub ettekandepäev.

    24. jaanuaril pidas Jaanika Hunt Miina Härma Gümnaasiumis antropoloogia vabaaine raames loengu “Sissejuhatus surmakultuuri“.

    26. jaanuaril tähistas Akadeemiline Rahvaluule Selts Mall Hiiemäe 80. sünnipäeva piduliku kõnekoosolekuga. Esinesid Eda Kalmre (Ühest rahvalikust ballaadist. Rahvalaul ja -jutud Sambla Anust), Ergo-Hart Västrik (Metsik ja muud kujud 20 aastat hiljem), Aado Lintrop (Kosmogooniline hari ja selestiline kiik) ning Eerik Leibak (Miks on lindudel sellised nimed?). Esitleti Reeli Reinausi koostatud raamatut “Igal lapsel oma õnn. Sünniuskumused“ ning Mall Hiiemäe “Väike linnuraamat rahvapärimusest“ teist trükki.

    5. veebruaril toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Juuru kihelkonnas Kolgu rabas.

    6. veebruaril kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindade nominendid, esseistika kategoorias nomineeriti Aado Lintropi teos “Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35).

    9. veebruaril pidas Helen Kõmmus koos Tuule Kanniga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kandlepäeval ettekande Igor Tõnuristi tegevusest kandleuurijana.

    11. veebruaril esines Ingrid Rüütel ettekandega “Igor Tõnurist – pillimees, uurija ja õpetaja“ Igor Tõnuristi juubeliõhtul folkloorinõukogus.

    13. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud teksti- ja andmekaeve koosolekul andis Mari Sarv ülevaate Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalsetest andmekogudest.

    15. veebruaril avati Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga valminud nukunäitus “Muinasjutu-vanaema jutulõngakera“. Näituse koostas Tuuli Silber, saatetekstid koostasid Risto Järv ja Piret Päär.

    16. veebruaril esines Mari-Ann Remmel Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolekul ettekandega “Kuidas portreteerida kohta – Nabala peegeldused pärimuses“.

    16. veebruaril toimus Tartu Kunstimuuseumis Anna-Stina Treumundi näitusel “M-i märg unenägu“ Andreas Kalkuni ja kunstikriitik Rebeka Põldsami avalik vestlusring armastusest ja seksuaalsusest eesti elulugudes.

    17. veebruaril tutvustas Lona Päll koos Maarja Holloga (EKLA) Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja magistrimessil Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide praktika- ja uurimisvõimalusi.

    22. veebruaril Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni- ja diasporaa töörühma avalikul seminaril “Diasporaauuringute teooriad ja metoodikad“ esines Anu Korb oma senist tööd tutvustava lühiettekandega.

    28. veebruaril pidas Jüri Metssalu loenguid Tõrva Kultuurimajas Mulke talvekoolis teemal “Kohapärimusest ja pärimuspaikadest ning nende uurimise allikatest ja metoodikast Mulgimaa näitel“.

    28. veebruaril viis Janika Oras Nõo lasteaias Krõll rahvusvahelise NordPlus Junior koostööprojekti “Viva la Musica!“ raames läbi ingliskeelse õpitoa eesti laulumängudest.

    1. märtsil tutvustas Lona Päll koos Maarja Holloga (EKLA) Tartu Ülikooli karjääripäeval praktika- ja uurimisvõimalusi Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides.

    2. ja 3. märtsil esinesid folkloristide 12. talvekonverentsil “Folkloor ja avalikkus“ Voore Puhkekeskuses Mall Hiiemäe (Rahvakalendri elust ja elushoidmisest), Anu Korb (Siberi eestlased: kogukond, uurija ja avalikkus) ja Mari Sarv (Rahvaluulekogud avalikkuse teenistuses).

    2. märtsil esines Jüri Metssalu Rahvakultuuri Keskuses vaimse pärandi kursusel “Kuidas uurida vaimset pärandit?“ loenguga kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast.

    4. märtsil esitles Helen Kõmmus Hiiumaa Muuseumis Kärdlas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös välja antud Jegard Kõmmuse kogumikku “Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost I“. Räägiti autorist ja raamatust, kuulati valitud palu raamatust ja üheskoos lauldi tuntud meremeestelaule.

    4. märtsil toimunud avaandmete päeval pidas Mari Sarv ettekande Eesti Kirjandusmuuseumi avatud ja suletud andmekogudest (Open & closed data in Estonian Literary Museum). Üritus toimus ühenduse Open Knowledge Eesti haru eestvedamisel Tartu Ülikoolis.

    10. märtsil viis Janika Oras Tartu Kristlikus Noortekodus läbi õpitoa Lõuna-Eesti regilauludest.

    14. märtsil Eesti Rahva Muuseumis toimunud emakeelepäeva seminaril pidas Mari Sarv ettekande “Kogudepõhise teaduse võimalused ja väljakutsed: Eesti Kirjandusmuuseumi teadustööst“.

    24. märtsil esines Mall Hiiemäe Viru-Jaagupis Lääne-Viru pärimuspäeval ettekandega “Endelinnud meie maastikupildis“.

    26.–30. märtsini osalesid Göttingenis folkloristika ja etnoloogia rahvusvahelise eriala- ühenduse SIEF 13. kongressil “Ways of Dwelling: Crisis – Craft – Creativity“ (Olemise viisid: kriis – oskus – loovus) Ave Goršič ja Astrid Tuisk ühisettekandega rahvaluule kogumispoliitikatest (Collecting policies and (imagined) voices of contributors), Anu Korb ettekandega Siberi eestlaste rahvameditsiini kogumisstrateegiatest (The folk medicine tradition of Estonians of the Minussinsk Region in Eastern Siberia: collecting strategies), Risto Järv enda ja Mairi Kaasiku ühisettekandega elamute tähendusest kahe seto muinasjututüübi näitel (A house in heaven and a house in the woods. Dwellings in the supernatural realm on the basis of two Estonian tale types), Liina Saarlo ettekandega folkloristide välitööpäevikutest 1950. aastatel (The room was very hot and stuffy… dwellings in the folkloristic fieldwork diaries of the 1950ies) ning Mari Sarv ettekandega pärimusarhiivide toimimist mõjutavatest teguritest (Performing an archive: aims, interests, ideologies and expectations).

    SIEFi arhiivide töörühma juhataja ametikohta jagama valiti Ave Goršič ja Maryna Chernyavska.

    25. märtsil toimus Jüri Metssalu juhtimisel Eesti Kohapärimuse Keskuse loengukursuse praktikapäev Tartu mäluasutustes.

    26. märtsil oli Aado Lintrop külaline Vikerraadios Hendrik Relve saates “Kuula rändajat“.

    31. märtsil esines Jüri Metssalu Pärandkoosluste Kaitse Ühingu 20 tegutsemisaastale pühendatud juubelipeol ettekandega Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi mälumaastikest.

    Märtsis uuris Jüri Metssalu looduslikke pühapaiku Rapla kihelkonnas Alu-Metskülas, Hagudis, Arankülas, Raplas, Jalasel, Riidakul, Iiras, Linnaalustel ja Keo külas.

    3. aprillil esines Kadri Tamm Iisaku Kihelkonna Muuseumis toimunud Virumaa kodu-uurijate päeval ettekandega „Eesti Kirjandusmuuseumi kogude kasutamisest internetis“.

    4. aprillil toimus Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Kultuuriloolise Arhiivi ühine eluloo- ja kaastööliste päev. President Kersti Kaljulaid andis kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. Preemiad pälvisid Maie Erik sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2016, Merili Metsvahi Tartu Ülikooli tudengite folkloristlike välitöökursuste juhendajana korrastatud materjalide arhiivi üleandmise eest aastatel 2001–2016 ning Maria Peep silmapaistvate kaastööde eest rahvaluule kogumisvõistlustel 2009–2016. Samas lõpetati ja tunnustati ka eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus“ parimaid osalejaid: Mare Hallop, Heimar ja Maimu-Marietta Nellis (osaliselt kirja pannud Annika Nellis), Vaike Rannu, Heino Trikkant, Kadri-Liis Turton, Evelyn Tõniste ja Väino Ubina.

    9. aprillil viis Janika Oras Põlva leelokoorile Ilotsõõr ja

    9. mail Tallinna leelokoorile Sorrõsetod läbi õpitoa seto laulust.

    14. aprillil salvestasid Ingrid Rüütel ja Helen Kõmmus Toris Liisa Kümmeli tütrepoja Rein Rohtla mälestusi ja jutte.

    19. aprillil kõneles Jüri Metssalu Tre Raadios kohapärimusest ja looduslike pühapaikade uuringust ajaloolisel Harjumaal.

    20. aprillil esinesid ARSi kõnekoosolekul ettekannetega Liina Saarlo (Kohtumisi Laiusel. Murdekorrespondent Agu Tamme rahvaluule kirjapanekutest ja lugemispäevikutest) ja Kärri Toomeos-Orglaan (Kirillitsas üleskirjutatud seto jutusõ’. Mitmekeelsusest munk Arkadi, Stepan Dimitrjevi ning Jüri Truusmanni kirjapanekutes).

    21. aprillil esines Janika Oras 16. rakenduslingvistika kevadkonverentsi satelliitseminaril „Kõne ja muusika“ Eesti Keele Instituudis ettekandega „Sõnavälted seto regilaulu värsimõõdus“.

    22. aprillil osales Moostes rahvamuusika töötluste konkurss-festivali Moosekatsi Elohelü žürii töös festivali patroon Ingrid Rüütel. Eesti Rahvaluule Arhiivi eripreemia (hindaja Taive Särg) pälvis Arno Tamm – noormees meenutas rahvalaulikut, kes oma lugusid rõõmuga esitab endale ja teistele, poollauldes-pooljutustades, taasluues sealjuures teksti ja viisi.

    26. aprillil toimus ERMis järjekordne noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled“. Käsitlemisele tulid Ida-Euroopa pärimuskultuuri uuringute problemaatika, rahvapedagoogika mõiste ning traditsioonilise Hiina meditsiini kajastamine Eesti meedias, avati rahvapärase õigeusu representatsiooni Oskar Looritsa käsitluses, tutvustati arhiivimaterjalide põhjal Pelli kultust Mulgimaal, seda, kuidas kajastuvad reisimälestused elulugudes, kuidas ja mida mäletatakse kolhoosiajast ning kuidas elavad eestlased ja eestlus Moskvas. Konverentsi korraldasid Ave Goršič ja Piret Koosa (Eesti Rahva Muuseum). Esitleti väljaannet „Ristteel. Pro Folkloristica XVIII“, mille toimetasid Ave Goršič ja Inge Annom, kujundas Pille Niin. Kogumik koondab artikleid, mis on kirjutatud noorteadlaste konverentsidel aastatel 2013–2016 peetud ettekannete põhjal. Tänati 18. numbrini jõudnud sarja „Pro Folkloristica“ seniste numbrite toimetajaid.

    26. aprillil kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogus Rapla kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringust ja kogus osalejatelt pärimust.

    28. aprillil pidas Lona Päll Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses kohalikele elanikele suunatud teabepäeval ettekande kohapärimuse uurimisest ja talletamisest ning tutvustas eesootavaid välitööplaane.

    28. aprillil andis Risto Järv Tallinnas õpilaste teadustööde riiklikul konkursi pidulikul auhinnatseremoonial üle Eesti Kirjandusmuusemi eripreemia, mille pälvis Hipp Saar Osula Põhikooli 8. klassist uurimistööga „Lehmanimed minevikus ja tänapäeval“ (asutuse žüriis Astrid Tuisk ja Risto Järv). Nimed ja nimetamine on kultuuris ja kogu ühiskonnas tähtis teema, see seostub inimeste identiteediga. Hetkel on Eestis aktuaalne valdade (ümber)nimetamine, samuti on nimepärimus praegu ka Eesti keeleuurijate ja folkloristide fookuses.

    Aprillis, mais ja juunis tegi Jüri Metssalu välitöid Rapla ja Hageri kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    2. mail esines Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsil „Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis“ ettekandega „Ajalugu, mida polnud? Homoseksuaalne iha 1920. aastate kohtuasjades“.

    11. mail kõneles Jüri Metssalu Väätsal Eesti Jalgrattamuuseumi ajalooõhtul pärimuspaikade uurimise allikatest ja metoodikast Järvamaa näitel.

    13. mail toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Rapla ja Nissi kihelkonnas.

    16. mail oponeeris Andreas Kalkun Tartu Ülikoolis Liina Eeki doktoritööd „Tänapäeva eestikeelsete õigeusklite katehheesist ja uskumustest“.

    20. mail korraldas Anu Korb Eesti Kirjandusmuuseumis ettekandepäeva „Venemaale veerenud VI. Eestlased Kaukaasiast Siberini“. Üritusel pidas Anu Korb ettekande „Kohtumised Siberis: 15 ERA kogumisreisi“.

    24. mail ilmus Katrin Martinsoni intervjuu Mari-Ann Remmeliga Nabala kohajuttude raamatu teemal Postimehe vahelehes Raamat (nr 110).

    25. mail esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Ingrid Rüütli kogumikku „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond“. Kogumiku on toimetanud Janika Oras, helirežii teinud Jaan Tamm, kujundanud Krista Saare.

    21.–23. mail külastas Eesti Rahvaluule Arhiivi esindus Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi Leedu Rahvaluule Arhiivi, külastusest võtsid osa ka kolleegid Läti Rahvaluule Arhiivist. 22. mail tutvustati pärimusarhiivide ühisseminaril vastastikku arhiivide arenguid ja tegevusplaane, ERA tegevusest andis ülevaate Risto Järv. 23. mail arutati töörühmades digiarhiivindust, narratiiviuurimist, etnomusikoloogiat ning laulutekstide ja folklooriprotsessi uurimist.

    28. mail oli telekanali Rossija Kultura eetris saade udmurdi palvustest, kus jagas oma mälestusi filmivõtetest ka Aado Lintrop.

    30. mail kõneles Jüri Metssalu Hageri Rahvamajas Hageri kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval pühapaikade uuringust ja kogus osalejatelt pärimust.

    1. juunil pidas Janika Oras Tallinnas Kirjanike majas avaliku loengu „Pooltoon-poolteisttoon- laadi õpetamine mitte-nooditundjatel“, mis kuulus EMTA pärimusmuusika eriala 10. aastapäevale pühendatud ürituste sarja.

    1. juunil pidas Risto Järv Haapsalus V muinasjutukonverentsil „Muinasjutuvägi. Lugudega kasvame suureks“ ettekande „Laps kui teelahkmel (ime)muinasjutu tegelane“.

    2. juunil avati Maa-ameti kaardiserveris (https://xgis.maaamet.ee/kohaparimus) kohapärimuse kaardirakendus. Rakendus valmis Eesti Kirjandusmuuseumi, Maa-ameti ja Keskkonnaameti koostöös ning selle aluseks on aastate 2015–2017 projekt „Rahvusparkide mälumaastikud: Matsalu ja Vilsandi kaitsekorralduslik alusuuring“, mille käigus tehti välitöid ning kanti Maa-ameti kaardiserveri kaardirakendusse hulk uusi pärimuspaiku ning tekste, fotosid, heli- ja videofaile. Tegemist oli sisulise jätkuga varasemale projektile ning rahvusparkide mälumaastike ideele, mis sai alguse Soomaalt aastal 2006. Selle tulemusel valminud kaardikiht on olnud 2014. aastast avalikult kättesaadav Maa-ameti kaardiserveris. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi interaktiivset kaarti täiendati uute andmetega ning rakendus sai mobiilsetes seadmetes kasutamise toe. Pärimusobjektide kõrval on võimalik kuvada kaitsealuseid muistiseid, pärandkultuuriobjekte, kohanimesid, valida taustaks ajaloolisi kaarte jm.

    5. juunil esines Liina Saarlo Tartu Ülikoolis konverentsil „Second Annual Tartu Conference on Russian and East European Studies“ ettekandega „Introducing the Soviet Folklore in Estonia: An Unfortunate Endeavour“.

    5. juunil juhtis Jüri Metssalu pärimusmatka Rapla kihelkonnas Tarsi talu pärimuskultuuri suvekoolis „Esivanemate jälgedes“. Osalesid Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Narva Soldino Gümnaasiumi õpilased.

    7. juunil esitleti EKM Teaduskirjastuse ning MTÜ Sõmerlased koostöös valminud Mari-Ann Remmeli raamatut „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“. Raamatu toimetaja oli Valdo Valper, kujundaja Angelika Schneider. Üritusel esitasid kohajutte näitlejad Anne Türnpu ja Lauri Kaldoja. Meeleolu lõi Kiili Kammerkoor Tuuli Metsoja juhatusel. Tänati tegijaid ning toetajaid. Sõna võttis raamatu autor Mari-Ann Remmel, kirjastust esindas ERA juhataja Risto Järv.

    9. juunil pidas Janika Oras Läti Vabariigis Alsungas 5. rahvusvahelise burdoonlaulu festivali raames toimunud konverentsil „Drone singing, traditions, inheritance“ ettekande „Seto arhailise mitmehäälsuse õpetamise kogemusi“.

    9. juunil tutvustas Mari-Ann Remmel Saaremaal Loona mõisas Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses kohapärimuse kaardirakendust.

    10. ja 11. juunil toimunud VIII Rahvusvahelisel Barentsi ja Euro-Arktilise Piirkonna folkloorifestivalil Umba külas (Murmanski oblast, Terski raj.) tegi välitöid Aado Lintrop, festivalil osalesid lisaks ERAst Andreas Kalkun ja Valdo Valper.

    13. juunil andis Ingrid Rüütel koos Arnold Rüütliga intervjuu TV3 suvestuudios.

    14. juunil toimus ERA juubeliaasta loengusarja „ERA tuleb külla“ avaloeng Pärnumaal. Pärnu Muuseumis toimunud seminaril tutvustas projekti juht Ave Goršič rahvaluulearhiivi tänaseid tegevusi ning kõneles teemal „Üleloomulikud kohtumised“, Astrid Tuisk pidas ettekande „Lapsepõlv, mängud ja mängimine“, Ingrid Rüütel esitles värsket CD-d „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid“.

    16. juunil pidas Anu Korb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi retkel Võnnu kihelkonda ettekande „Kärsa küla inimesed ja nende lood“.

    16. ja 17. juunil õpetas Janika Oras vadja keele kursustel Palmses, Eesti muinastaide keskuses Virukoda vadja rahvalaule ja rääkis nende traditsioonitaustast.

    19. juunil õpetas Janika Oras koos Meel Valgu ja Ene Lukka-Jegikjaniga Hargla kihelkonna pulmalaule Valga muuseumis, augustis toimuvate avalike pulmade ettevalmistusüritusel.

    25. juunil oli Raadio Kuku „Maatunni“ saates eetris lõik Madis Ligi intervjuust Mari- Ann Remmeliga, kes tutvustas Maa-ameti kaardiserveri kohapärimuse kaardirakendust.

    25. juunist 6. juulini tegid Janika Oras ja Andreas Kalkun koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja õppejõududega välitöid põhja-udmurtide ja bessermanide juures.

    26. juunil viis Lona Päll Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses läbi kohapärimuse salvestamise koolituse tudengitele ja kohalikele elanikele, valmistamaks neid ette Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös korraldatavateks suvisteks välitöödeks.

    27. juunil pidas Anu Korb Võrumaal Koke külalismajas toimunud BaltHerNeti suvekoolis „Eestlaste kultuuripärand võõrsil VIII. Fotokogud“ ettekande „Venemaa eestlaste isiklikud fotokogud“.

    29. juunil pidas Astrid Tuisk ettekande sümpoosionil „Kodukujutelmad nõukogude Eestis: kultuuripraktikad ja inimkogemuse ainutisus“ (Home imagiaries in Soviet Estonia: cultural practices and the singularity of human experience).

    10.–13. juulini toimusid kohapärimuse välitööd Kullamaa kihelkonnas, osalesid Mari Sarv ja Eesti Kohapärimuse Keskuse kursant Marek Saumann.

    13. juulil esines Mari-Ann Remmel Rae vallas Jüri raamatukogus Jüri kihelkonna looduslike pühapaikade uuringu teabepäeval. Tutvustati ka raamatut „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“, milles on muu kohapärimuse hulgas juttu ka Nabala kandi pühapaikadest.

    13.–19. juulini Iirimaal Limerickis toimunud 44. Rahvusvahelise traditsioonilise muusika nõukogu (ICTM) maailmakonverentsil esinesid Janika Oras ettekandega „Heritage holders, revivers, and creators. Contemporary roles and processes in Seto traditional singing culture“ ja Taive Särg ettekandega „The tune came by itself out from the lyrics. The ways of learning and re-creation of Estonian regilaul in the spontaneous singing tradition of the early 2000s“.

    17. ja 18. juulil tegi Risto Järv koos koostöös Piret Pääriga Rahvakultuuri keskusest folkloristlikke välitöid Värska ja Meremäe vallas.

    21. juulil esines Mall Hiiemäe Palupõhja Looduskoolis Eestimaa Looduse Fondi puisniidutalgute raames loenguga „Kogukondlikust heinateost eesti rahvapärimuses“.

    27.–30. juulini salvestasid Helen Kõmmus ja TLÜ dokumentalistika magistrant Reeli Reinaus Viljandi pärimusmuusikafestivalil õpitubasid ning filmisid kontserdipublikut.

    29. juulil viis Janika Oras koos ansambliga Väike Hellero läbi kiigelaulude õpitoa Viljandi Pärimusmuusikafestivalil.

    2. augustil intervjueeris Jüri Metssalu Juuru kihelkonnas Ingliste pensionäride koosolekul osalejaid Ingliste kohapärimuse artikli koostamiseks.

    4. augustil toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Saaremaal. Viki külas Mihkli Talumuuseumis esinesid Mari Sarv (Mis lugu rahva mälestustest pidada: rahvaluulekogude tähtsus ja tähendus), Risto Järv (Unes nähtud varandus – ehk mönda Saaremaa rahvajuttudest), Taive Särg (Kihelkonna ja selle ümbruse rahvamuusikast ERA kogudes) ning Mall Hiiemäe (Kalakull ja teised endelinnud rahvausundis). Üritus toimus koostöös Saaremaa Muuseumi Mihkli Talumuuseumiga.

    4. augustil pidas Janika Oras Alar Krautmani Terviseakadeemia loodusravipäevadel Joaveskil loengu eesti loitsude esitamisest ja viis läbi õpitoa regilauludest.

    9. augustil toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühma seminar „Humanitaarteaduste roll rahvuse (de)konstrueerimise protsessis“; ERA poolt osales seminari korraldamises Mari Sarv.

    10. augustil tutvustas Jüri Metssalu Rapla kihelkonnas Tarsi talu pärimuskultuuri suvekoolis „Esivanemate jälgedes“ ümbruskonna pärimuspaiku.

    11. augustil Paides toimunud arvamusfestivalil osales Mari Sarv Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud arutelus „Kuidas mäletada, kuidas kujutada – kultuurimälu talletamine ja rahvusidentiteedi kujundamine“, kus käsitleti mäluasutuste rolli Eesti ühiskonnas, kultuurimälu talletamist ja selle kasutamist ühiskondliku sidususe loomisel ning rolli rahvusidentiteedi kujundamisel.

    12. augustil toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Lääne-Virumaal. Pajusti klubis esinesid Kadri Tamm (Eesti Rahvaluule Arhiiv oma 90. sünnipäeva lävel. Mida on meil pakkuda ja mida loodame koguda) ning Anu Korb (Tomski oblasti eestlastelt kogutu Eesti Rahvaluule Arhiivis).

    13.–16. augustil õpetas Janika Oras vadjakeelseid laule ja laulumänge Heinike Heinsoo korraldatud vadja keelekursustel osalejatele Vadja muuseumis Luutsa külas (Venemaa, Leningradi oblast, Kingissepa rajoon).

    15. augustil kõneles Jüri Metssalu Luige Kandikeskuse rabamatkal kohapärimusest ja pühapaikadest.

    17. augustil kõneles Mall Hiiemäe lindudega seotud uskumustest ettekandes „Traditional beliefs related to birds“ Haapsalu keskkonnaametis linnukaitse ettekandepäeval, mis toimus rahvusvahelise noortevahetuse programmi raames.

    18. augustil tutvustas Janika Oras eesti lõikuslaulude traditsiooni rukkimaarjapäeva tähistamisel Eesti Põllumajandusmuuseumis.

    20. augustil võttis Janika Oras Valgas osa Valgamaa pärimuskultuuri peost „Eesti pulm“ mõrsjapoolsete laulikuna (korraldaja Valgamaa Muuseum) ning intervjueeris septembris teisi laulikuid.

    23.–25. augustini pidas Janika Oras Lummo Kati laululaagris Nedsaja külas Setomaal loengu seto leelost, viis kolmel päeva läbi seto leelo õpitube ja salvestas vestlusõhtutel seto laulikute tütarde mälestusi ja laulmist, samuti Helmise leelokoori kontserti. Samas laagris õpetas seto laule ka Andreas Kalkun.

    Augustis tegid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Valdo Valper ja Reeli Reinaus välitöid Rapla, Hageri ja Jüri kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    7. septembril tutvustas Janika Oras Tallinnas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali EV100 toetuse saajate seminaril kolme regilaulude väljaande „Vana kannel“ avaldamise projekti.

    9. septembril esines Mall Hiiemäe ettekandega „Kodukandi paigad ja pärimus. Rakvere valla suuline ajalugu ERA rahvaluulekogus“ Viru Instituudi rahvapärimuse päeval Karitsas.

    14. septembril esines Jüri Metssalu Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarjas „Eestlaste mõtteilm“ loenguga „Pärimusmaastik meis ja meie ümber“.

    15. ja 16. septembril võttis Taive Särg osa rahvamuusika- ja pärimusmuusika õpetajate erialapäevadest Mooste Rahvamuusikakoolis. Ta pidas ettekande „Rahvamuusika ja pärimusmuusika – eesti keeles ja muusikas“, juhtis laulmise ja ringmängude teemalist jututuba ning helisalvestas arutelusid.

    25.–28. septembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ERA 90 sünnipäevakonverents „Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences“ (Arhiivid kui teadmiste teejaamad: mõtteid ja mõjusid). Ühe kolmest plenaarettekandest pidas ERA vanemteadur Mall Hiiemäe (Arhiiv kui teadmuskeskus), ERAst esinesid veel Ave Goršič (On some turning points in the history of the Estonian Folklore Archives), Risto Järv (A grain a day: The digital visibility of the Estonian Folklore Archives), Liina Saarlo (Kalevipoeg as the saviour of Estonian folkloristics in the 1950s), Mari Sarv (Folklore collections in the service of Estonian society: Integrity in diversity) ning Taive Särg (The archives: Visible and invisible. The role of the Estonian Folklore Archives in the processes of folk music in the early 21st century). Konverentsi avapäeval esitleti ajakirja Mäetagused Virumaa erinumbreid 66 ja 67 (külalistoimetaja Mall Hiiemäe, valminud koostöös Viru Instituudiga), ajakirja Folkore: Electronic Journal of Folklore regilauluerinumbreid 67 ja 68 (külalistoimetaja Janika Oras) ning Helen Kõmmuse koostatud heli- ja videoväljaannet „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“. Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avati Aivo Põlluääre koostatud näitus „Fototerad“, mis tugineb rahvaluule arhiivi Facebooki-lehel ja Instagramis ilmunud postitustele ehk erateradele, ning esimese korruse galeriis Reet Hiiemäe näitus arhiivimaterjalide tsenseerimisest. Muusikalist meelelahutust pakkus postfolk-duo Puuluup. Konverentsi korraldas rahvaluulearhiiv koostöös Põhja- ja Baltimaade pärimusarhiivide võrgustiku ja Eestiuuringute Tippkeskusega, peakorraldajad olid Ave Goršič, Risto Järv ja Mari Sarv.

    25.–28. septembrini pidas Andreas Kalkun Riias Läti Ülikoolis loengukursuse seto kultuurist.

    28. septembril osales Risto Järv teadlaste öö raames Eesti Kirjandusmuuseumi saalis juturingis moraalist, eetikast ja tulevikust vaimolendite pilgu läbi.

    29. septembril pidas Janika Oras Krakovis (Poola) Jagiellonia Ülikooli tsivilisatsioonide võrdlevate uuringute keskuses toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Feast as a Mirror of Social and Cultural Changes“ ettekande pulmalaulikute rollist ja performatiivsusest (Roles and performativity of the singers in Estonian historical and revived traditional weddings).

    29. septembril esines Mari Sarv Tallinna Ülikoolis rahvusvahelisel värsimõõdu alasel konverentsil „Frontiers in Comparative Metrics III“ ettekandega ideoloogiate mõjust regilaulu värsimõõdu interpreteerimisel (Ideological interpretations of Estonian runosong meter: Research and literary use).

    30. septembril kõneles Jüri Metssalu Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi keskkonnaklubi vilistlaste nostalgiamatkal Kuimetsa Iida urgete ja Paluküla Hiiemäe pärimuslikust olemusest.

    2. oktoobril alustas uut hooaega elulookirjutajate ring. 2010. aastast kooskäiva rühmaga liitusid sel aastal ka rahvaluule arhiivi kaastöölised. Rühma veavad Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss ja ERAst Astrid Tuisk.

    4.–6. oktoobrini Narvas korraldatud seitsmendal rahvusvahelisel noorte folkloristide konverentsil „Negatiations and Belonging“ (Kuulumise ja eristumise praktikad) pidas Aivo Põlluäär ettekande kollektiivtööst saarlaste elulugudes (Collective Work as a Marker of Continuity in the Life Stories of Collective Farmers of the Viktor Kingissepp Kolkhoz in Saaremaa, Estonia) ning Lona Päll ettekande kuuluvus- ja võõrandumistundest lugudes Kakerdaja rabast (Belonging and Alienation in Stories about the Kakerdaja Bog).

    5. oktoobril esines Ingrid Rüütel ettekandega „Muhu laulud ja lood“ Tallinna Tehnikaülikooli eakate ülikoolis.

    6. oktoobril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Kärdlas Hiiumaa Muuseumis Astrid Tuisk (Eesti Rahvaluule Arhiiv 90. Mida on meil pakkuda ja mida loodame koguda), Mari Sarv (Rahvaluulekogude tähtsus ja tähendus Eesti loos), Risto Järv (Hiiumaa giididelt pärimust kogumas) ning Helen Kõmmus (Hiiumaa rahvamuusika – mõistatused, üllatused ja avastused). Esitleti CD-DVD kogumikku „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“. Ettekandepäev korraldati koostöös Hiiumaa Muuseumiga.

    9. oktoobril tutvustas Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kohapärimuse loengukursuse raames tudengitele ERA ja Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti kogusid.

    11. oktoobril kohtusid Risto Järv, Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Tallinnas Keskkonnaameti esindajate Kaja Lotmani ja Ave Paulusega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Keskkonnaameti koostöölepingu loomiseks. Leping allkirjastati 7. novembril.

    12. oktoobril pidas Janika Oras Leedus, Vilniuse Ülikooli ajalooteaduskonnas rahvusvahelisel konverentsil „Traditsiooniline kultuur haridussüsteemis ja kultuuriturismis. Eri maade kogemus“ ettekande „Kohaliku seto mitmehäälse laulukultuuri õpetamine Eesti erinevates õppeasutustes“.

    12. oktoobril kõneles Jüri Metssalu Tre Raadio hommikuintervjuus kohapärimuse õpetamisest, pärimusmaastiku olemusest, looduslike pühapaikade uurimisest ja kaitsmisest.

    14. oktoobril esines Jüri Metssalu Eesti Kohapärimuse Keskuse sügisseminaril ettekandega Rapla ja Hageri looduslike pühapaikade uuringust.

    14. oktoobril võtsid Ingrid Rüütel ja Taive Särg osa III rahvamuusikatöötluste festivali Folgi Krõmps žürii tööst Pärnu Muuseumis ning tutvustasid festivali kohustuslikku lugu oma ettekannetes „Laulust hobu“ (I. Rüütel) ning „Heinast hobu. Krõõt Lillestern“ (T. Särg).

    16. oktoobril arutleti Eesti Rahvaluule Arhiivi siseseminaril arhiivi kogumispoliitikate, tulevaste kogumisaktsioonide ning arhiivi avaliku kuvandi kujundamise üle.

    17. oktoobril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Ida-Virumaal Iisaku Kihelkonna Muuseumis Anu Korb (Virumaa rahvaluule kogumine ja kogujad), Risto Järv (Virumaa tõsiloolised muinasjutud) ja Mall Hiiemäe (Linnud Alutaguse maastikul ja uskumustes). Esitleti ajakirja Mäetagused Virumaa erinumbreid (66 ja 67). Loengupäev toimus koostöös Iisaku Kihelkonna Muuseumi ja Viru Instituudiga.

    20. oktoobril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Liina Saarlo (Eesti rahvaluulekogud arhiivis ja internetis), Kristi Salve (Kirikhärra ja rätsep. Kaks Laiuse rahvaluulekogujat) ja Astrid Tuisk (Andmebaasid ja kogumine: rahvaluulearhiiv tänapäeval). Üritus toimus koostöös Betti Alveri muuseumiga.

    24. oktoobril pidas Inge Annom Riias Läti mustlaste uurijate seminaril ettekande 1930. aastatel Lutsimaa mustlastelt kirja pandud juttudest (Roma people and their folktales in the Ludza region of the 1930s).

    26. oktoobril pidas Risto Järv Taanis, Kopenhaagenis konverentsil „Mermaids, Maritime Folklore, and Modernity“ (Merineitsid, merefolkloor ja modernsus) ettekande „Diver Niglas and the Mermaids: „An Ancient Tale of the Estonian People“„ (Sukelduja Niglas ja merenäkid: „Eestirahva ennemuistene jut“).

    30. ja 31. oktoobril osales Ave Goršič Riias Krisjâòs Baronsi mälestuskonverentsil „Folklora: vçrtîbas un intereses“ (Folkloor: väärtused ja huvid) ettekandega rahvameditsiini hingest (Tautas ârstniecîbas „garu“ meklçjot).

    31. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ümarlaud Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi õiguste professori Aleksei Kelliga, kus käsitleti ERA materjalide kogumise, avaldamise ja kasutamisega seotud õiguslikke küsimusi.

    1.–3. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis viies Eesti digihumanitaaria konverents „Avatud litsentsid, avatud sisu ning avaandmed digihumanitaaria arendamise võimalusena“. Rahvusvahelise konverentsi eesmärk oli kaasata teadusdiskussiooni varasemast enam mäluasutusi, kellel on humanitaarteaduste valdkonnas oluline roll uurimisainese haldajana ning avalikkusele vahendajana. Konverentsi peakorraldajateks olid Wikimedia Eesti ning Eesti Digitaalhumanitaaria Selts ning see kuulus Eesti Euroopa Liidu eesistumise ürituste programmi. Konverentsiga oli integreeritud töötubade programm ja doktorikooli moodul, mida kaaskorraldasid keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool (KFSDK) ja Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM. ERA poolt osales konverentsi ja doktorikooli mooduli korraldamisel Mari Sarv.

    1. ja 2. novembril pidas Astrid Tuisk Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis korraldatud lasteaiaõpetajate seminaril „Mäng on väikese inimese töö“ ettekande „Laste sõjamängud ajaloolis-kultuurilises kontekstis“ ning Janika Oras viis läbi õpitoa vanematest laulumängudest „Laulumängu rõõm ja saladused“.

    3. novembril toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Setumaal. Värskas Seto Tsäimajas esinesid Andreas Kalkun (Setode „avastamisest“ ja seto rahvaluule kogumise algusest), Kärri Toomeos-Orglaan (Kirillitsas kirja pandud seto jutusõ’) ning Inge Annom (Lutsi maarahvast).

    9. novembril kõneles Taive Särg Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva loengusarja „Eestlaste mõtteilm“ raames teemal „Pärimus muusikas“.

    10. novembril toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ üritus Viljandimaal Mulke sügüskuuli 2017 esimese osana. Kärstna mõisas esinesid Risto Järv (Eesti Rahvaluule Arhiivist ja eesti rahva muinasjuttudest), Inge Annom („Hundi patutunnistus“. Žanripiirid loomamuinasjuttudes), Kärri Toomeos-Orglaan (Naise tegelaskujust Eesti imemuinasjuttudes) ja Rein Saukas (ettekanded „Jakob Hurda kaastöölised Tarvastu ja Helme kihelkonnas“ ning „Vanasõnu ja mõistatusi“). Päev toimus koostöös Mulgi Kultuuri Instituudiga.

    10. novembril oponeeris Aado Lintrop Tartu Ülikoolis Nikolai Anisimovi doktoritööd „Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise matriitsis“.

    11. novembril esinesid Setomaal Meremäe turismitalus toimunud Leelokonverentsil Janika Oras (Vanamoodi laulmine ja teistmoodi õppimine) ja Andreas Kalkun (Seto aolugu seto lauluh).

    13. novembril pidas Taive Särg ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF) 10. aastapäeval Tartu Ülikoolis ettekande „Emakeelne teadus, rahvusvaheline teadlaskond ja terviklik rahvuskultuur / Research in the Mother Tongue, the International Scholarly Community and the Unity of National Culture“.

    13. novembril pidas Risto Järv Suurbritannias, Londonis sümpoosionil „Digital cultural heritage: FUTURE VISIONS LONDON 2017“ ettekande Eesti kohapärimuse kaardirakendusest (Estonian Place-Lore on a Digital Map).

    14. novembril toimus loengusarja „ERA tuleb külla“ teine üritus Viljandimaal. Kolga- Jaani põhikoolis esinesid Janika Oras (Kolga-Jaani kuulsused Eesti Rahvaluule Arhiivis), Astrid Tuisk (ERA tänapäeval: andmebaasid ja rahvaluule kogumine), Säde Tatar (Julged unistused) ning Aado Lintrop (Üks mansi jutt ERA soome-ugri kogudest).

    17. novembril esinesid Tartumaal Rupsi külas Liivi muuseumis loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Ave Goršič (Killukesi ERA ajaloost), Liina Saarlo (Rahvaluulekogud kogukonnale: Kodavere veebivärav), Mall Hiiemäe (Lõevuke, piäske ja teised linnud Kodavere rahvapärimuses) ja Astrid Tuisk (Lapsepõlv, mängud ja mängimine). Üritus toimus koostöös Liivi Muuseumiga.

    18. oktoobri kõlas Helen Kõmmuse intervjuu Vikerraadio saatesarjas „Hiiukeelsed uudised“, kus ta rääkis ilmunud CD-DVD-kogumikust „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“.

    24. novembril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Järvamaal Paide raekojas Risto Järv (Eestimaa südamest ja rahvaluulearhiivist), Mari-Ann Remmel (Meenutusi Järvamaa kohapärimuse teekonnast arhiiviandmebaasi ja raamatusse), Liina Saarlo (Rahvaluulekogud kogukonnale: Kesk-Eesti pillilugude ja Peetri regilaulude veebiväravad) ja Janika Oras (Kohtumised laulumaailmades). Üritus toimus koostöös SA Ajakeskus Wittensteini / Järvamaa Muuseumiga.

    24. novembril pidas Andreas Kalkun Obinitsa muuseumitares rahvariidekoolitusel ettekande seto naiste traditsioonilistest peakatetest.

    25. novembril osalesid Ave Goršič ja Mari Sarv Iirimaal, Dublinis korraldatud konverentsil „Irish Conference of Folklore and Ethnology 2017“ ettekandega Soome mõjudest Eesti rahvaluuleteadusele (Finnish imprints on Estonian folklore studies: methods, models, contrabands).

    29. novembril esinesid loengusarja „ERA tuleb külla“ raames Rapla kultuuriklubis BAAS Kadri Tamm (Matthias Johann Eisen ja tema rahvaluulekogu), Ave Goršič (Killukesi ERA ajaloost), Mari Sarv (ERA virtuaalsed sisse- ja väljapääsud), Jüri Metssalu (Meeleolukaid momente ERA kohapärimuse töörühma välitöödelt) ja Mall Hiiemäe (Hingedeaeg meie looduses ja rahvapärimuses). Ettekandeõhtu toimus koostöös Eesti Kohapärimuse Keskusega.

    29. novembril esines Ingrid Rüütel Rakvere teatris vestlusõhtul Virumaa keelest ja kultuurist.

    30. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 15. sügiskonverentsi „Välitööd väärtuste skaalal“ üks korraldajaid Anu Korb pidas konverentsil ettekande „Siberi välitööpäevikud arhiivis ja valikutest nende publitseerimisel“, Mall Hiiemäe pidas ettekande „Ood osalusvaatlusele“.

    1. detsembril pidas Janika Oras Eesti Folkloorinõukogu korraldatud Eesti pulmapärimuse seminaril Pärnus Nooruse majas ettekande „Traditsioonilised pulmanaljad“.

    2. detsembril tunnustati Eesti Rahva Muuseumis Maavalla hiite fotovõistluse 2017. aasta võidutööde autoreid. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ning valitud pärimuse eriauhinna sai Sofia-Margaret Vaiksaare foto Kaarma kihelkonna Pähkla küla Pühatu allikast.

    6.–12. detsembrini oli Andreas Kalkuni koostatud näitus seto naiste peakatetest („La Coiffe des Femmes en Pays Seto“) Pariisis UNESCO peahoones (koostöös Eesti Suursaatkonnaga Pariisis).

    7. ja 8. detsembril toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil ja 61. Kreutzwaldi päevade konverentsil „Varieerumine keeles, kirjanduses, folklooris ja muusikas“ korraldas Mari Sarv koos Teresa Protoga (Holland, Leideni Ülikool, Meertens Instituut) paneeli varieerumisest rahvalauludes, kus ERAst esinesid Janika Oras ettekandega laulikute strateegiatest seto regilaulude rütmi varieerimisel (Even or uneven: Performers’ strategies of varying rhythm in Seto runosong) ja Taive Särg ettekandega viisi varieerimisest Mulgi regilaulude murtud värssides (Does melody „break“ in the case of metrical variations, called „broken verses“? About melodic variations in regilaul from the historic Mulgimaa region, southern Estonia). Lisaks esinesid Mari Sarv ja Risto Järv konverentsil ühisettekandega rahvaluuletekstide varieerumisest (What is it that actually varies in folkloric texts?).

    7. detsembril kõneles Jüri Metssalu kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse kursusel „Kuidas uurida ja mõtestada vaimset pärandit“.

    12. detsembril pidas Janika Oras Viljandis konverentsil „Pärimusmuusika hetkeseis ja tulevik“ ettekande „Kellele ja milleks õpetada vanamoodi laulmist?“.

    12. detsembril loengusarja „ERA tuleb külla“ ettekandepäeval Läänemaal Haapsalus esinesid Anu Korb (Eesti Rahvaluule Arhiivi kujunemislugu ja Läänemaa kaastöölised), Mari Sarv (Rahvaluule kogumise välitööd Läänemaal läbi aegade), Jüri Metssalu (Kohalugusid ja pärimuspaiku Matsalu rahvuspargis) ning Pille Kippar (Koluvere lossi mitu nägu). Mari Sarv tutvustas kuulajatele ERA virtuaalseid väravaid. Ettekandepäev toimus koostöös Lääne Maakonna Keskraamatukoguga.

    15. detsembril loengusarja „ERA tuleb külla“ lõpuüritusel Tallinnas esinesid Risto Järv (Lillast Daamist Linda kivini), Mari-Ann Remmel (Linna tornid paistavad. Tallinna kajastusi Nabala pärimuses), Aado Lintrop (Veeuputus mansi rahvaluules) ning Anu Korb (Kohtumised Siberis: välitööpäevikuist raamatuni). Esitleti Anu Korbi väljaannet „Kohtumised Siberis“ (Eesti asundused, 8) ning koostöös Eesti Folkloorinõukoguga valminud kogumikku „Kandlemängija Heino Sõna“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 12). Rääkisid ja pilli mängisid Heino Sõna, plaadi koostajad Tuule Kann, Kaisa Nõges ja Eva Väljaots. Üritus toimus koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Päeva lõpus tutvus ERA kollektiiv Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ekspositsiooni ning hoidlatega.

    14. detsembril Akadeemilises Rahvaluule Seltsis toimunud Matthias Johann Eiseni 160. sünniaastale pühendatud ettekandepäeval pidas Kadri Tamm ka ettekande Eiseni rahvaluulekogu(de) käekäigust tänapäeval.

    15. detsembril esines Mall Hiiemäe ERMi Sõprade Seltsi teemaõhtul Alatskivi lossis ettekandega „Kristlikud jõulud“.

    21. detsembrist 15. jaanuarini 2018 toimus Keskkonnaameti ja Kirjandusmuuseumi koostöös Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi alal fotovõistlus jõuluaja kombestiku jäädvustamiseks, ERA poolt koordineeris võistlust Mari-Ann Remmel.

    Detsembris tehti Kirjandusmuuseumi failihoidlas Kivike kättesaadavaks köide 52 Matthias Johann Eiseni käsikirjakogust. See on esimene suur ja halvas seisundis köide Matthias Johann Eiseni 99köitelisest käsikirjalisest rahvaluulekogust, mis on ühiste jõupingutustega digiteeritud ja restaureeritud – digiteerimisele eelnes lehtede möödapääsmatu köitest lahtivõtmine, kokkuvolditud ja katkiste käsikirjalehtede sirutamine, parandamine ja puhastamine, mille tegi arhiivraamatukogu restauraator Tiiu Lepasepp, töid koordineeris Kadri Tamm.

    Risto Järv, Mari Sarv

    2018


    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi külalisloengusarja avaseminar Pärnu Muuseumis 14. juunil

    2017. aasta septembris täitub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil (ERA) 90 tegevusaastat.

    Arhiiv tähistab juubelit Eesti eri paikades juunist detsembrini toimuva avaliku loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Loengute eesmärgiks on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat eriilmelist ainest. Loengusarja projekti juhi, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Ave Goršiči sõnul on selle 90 aasta jooksul arhiivi kogusid aidanud täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii varasemal ajal kui tänapäeval: „Tahame arhiivmaterjali tutvustamise kaudu viia arhiivi lähemale kohalikele inimestele ning kutsuda neid üles uutele kaastöödele.“ Ettekandjateks on ERA teadurid ja arhivaarid, loengud toimuvad koostöös kohalike kogukondade ja asutustega.

    Esmakordselt tuleb ERA külla Pärnu Muuseumis 14. juunil kell 15. Üritusel esitleb Ingrid Rüütel enda koostatud värsket CD-plaati „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 10“. Plaadile on koondatud valik helisalvestusi Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkondadest. Ettekannetega astuvad üles Ave Goršič teemal „Üleloomulikud kohtumised“ ja Astrid Tuisk teemal „Lapsepõlv, mängud ja mängimine“.

    Info loengusarja kohta on leitav veebiaadressilt http://www.folklore.ee/era/loengudERA90/.

    Oma juubeliaastat tähistamist jätkab rahvaluulearhiiv septembris rahvusvahelise konverentsiga „Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences“ (Arhiivid kui teadmuspesad: algatused ja mõjutused), millest võtavad osa üle 40 eri riikide ja maailmajagude teadlase. Kaugemad külalised on Austraaliast, Brasiiliast ja USA-st.

    Loengusarja toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

    Lähem info: Ave Goršič, avegorsic[ätt]folklore.ee, 51 76 643, Risto Järv risto[ätt]folklore.ee, 51 904 371

    14. 06. 2017


    Kroonika 2016

    2. jaanuaril esines Ingrid Rüütel Klassikaraadio saates “Folgialbum“, teemaks “Muhu laulud II“.

    6. jaanuarist veebruari lõpuni stažeeris ERA juures Ida-Soome ülikooli Joensuu kampuse professor Pekka Suutari.

    15. jaanuaril avaldas teadusportaal Novaator 100 sekundi video: “Õnnelik lõpp ja muinasjutureklaamid“, kus Risto Järv kõneles muinasjuttude ja reklaamide sarnasusest ning muinasjutulikest elementidest reklaamimaastikul.

    16. jaanuaril alustas Jüri Metssalu Raplas Eesti Kohapärimuse Keskuse uue loengusarjaga kogukondadele, kohalikele uurijatele, õpilastele, õpetajatele, turismi- ja kultuuritöötajatele.

    21. jaanuaril anti Paide Kultuurikeskuses üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad, Ingrid Rüütel pälvis rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia. 21. ja 22. jaanuaril ilmusid preemia saamise järel Ingrid Rüütli intervjuud “Suurim oht eesti kultuurile on meie demograafiline olukord“ (ERR); “Töös on oluline tulemus, kuid tunnustus pole eesmärk“ (Mart Niineste, Eesti Päevaleht); “Küsimus pole ainult selles, kuidas riik hakkama saab, vaid selles, kuidas rahvas püsima jääb“ (Aigi Viira, SL Õhtuleht).

    22. jaanuaril külastasid Ave Goršič, Risto Järv ja Mari Sarv Rootsi Kirjanduse Seltsi Soomes (Svenska Litteratursällskapet i Finland), tutvusid eestirootsi ainesega selle kogudes ning osalesid Soome rahvaluulearhiivi juhataja Lauri Harvilahti ametist lahkumise puhul korraldatud sümpoosionil Soome Kirjanduse Seltsis.

    23. jaanuaril pidas Ingrid Rüütel loengu “Muhu lauludest“ Tartu Noorte Turvakodu rahvamuusika talvelaagris Sillaotsa koolis.

    28. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek, mille raames tutvustati raamatut Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest (2015). Kogumiku koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjutuprojekti täitjad Risto Järv, Inge Annom, Kaisa Kulasalu, Mairi Kaasik, Moon Meier, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan. Väljaande illustreeris Kärt Summatavet.

    28. jaanuaril toimus Tartu Kaubamaja Apollos kaardikomplekti Head Eesti mängud esitlus. Koostas Astrid Tuisk, keeletoimetaja oli Inge Annom, pildid joonistas Piret Räni (OÜ Loovhoog koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga).

    2. veebruaril pidas Ingrid Rüütel Eesti Meremuuseumis merekultuuriaasta avaloengu “Soorollidest Kihnu kultuuris“.

    3. veebruaril esitles Janika Oras Tartu Ülikoolis toimunud vadja teemalisel üritusel e-väljaannet Vadja ja isuri rahvalaulud (http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/ vadjaisuri), mis ilmus 2015. aastal ning on ERA ja MTÜ Rahvalauluseltsi Hellero ühisväljaanne.

    4.–5. veebruaril toimus Viljandimaal Kivi Turismitalus Folkloristide XI talvekonverents “Omad ja võõrad. Kohanemised ja sulandumised“. Tänavune talvekonverents kutsus mõtlema oma ja võõra piiride ning dialoogi võimaluste üle. ERA töötajatest pidasid ettekanded Anu Korb (Omad ja võõrad ERA Siberi kaastöölise Rosalie Ottessoni kogutu põhjal), Liina Saarlo (Kohanduvad kogujad. Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel), Andreas Kalkun (Umma usku unõhtõlõ-s. Võõristavad ja kodustavad seto õigeusu käsitlused), Mall Hiiemäe (Idaviru uusasukate kalendrikombestiku tänapäevased tunnusjooned), Astrid Tuisk (Oma ja võõras, õige ja vale lapsepõlv. Arutelud internetikeskkondades), Ave Goršič (Naš, tuj in begunska kriza. Oma-võõra peegeldusi Sloveenia folklooris ja põgenikekriisi kontekstis).

    Astrid Tuisk esitles väljaannet Head Eesti mängud.

    Konverentsi kava ja teesid: www.folklore.ee/era/tk2016. Folkloristide talvekonverentsi korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga, peakorraldaja oli Anu Korb.

    9. veebruaril toimus Kirjanduse majas Akadeemia auhinnaseminar. Hõbeauhindadest ühe pälvis ajakirja 2015. aasta 12. numbris ilmunud Amar Annuse ning Mari Sarve ühisartikkel “Pallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes“.

    13. veebruaril ERMi uue püsinäituse giidikoolituse päeval tutvustas tulevast regilaulunäitust selle kuraator Liina Saarlo.

    26. veebruaril esinesid Paide kultuurikeskuses konverentsil “Kesk-Eesti – kultuuriruumide risttee“ Mall Hiiemäe (Uskumustest ja tõekspidamistest Kesk-Eestis) ja Mari-Ann Remmel (Kesk-Eestist kohapärimuse võtmes).

    9. märtsil esines Janika Oras Pariisis Rahvusvahelise Traditsioonilise Muusika Nõukogu (ICTM – International Council for Traditional Music) traditsioonilise muusika ajalooliste allikate töörühma (Study Group on Historical Sources of Traditional Music) 21. konverentsil ettekandega “Before the final silence: Creative aged women in Estonian historical oral culture“.

    14. märtsil esines Jüri Metssalu Kadrina Keskkooli kultuurikonverentsil “Maastik pärimuses, pärimus maastikus“ ettekandega “Kohapärimusest Kadrina kihelkonna näitel“ ning juhtis eelnevalt kaht töötuba.

    16. märtsil esitles Risto Järv Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses raamatut Metsavaimu heategu, autoriga vestles Valdur Mikita, muinasjutte vestis Piret Päär.

    20. märtsil oli Risto Järv Eesti Instituudi vahendatud külalisõpetajaks pärimuskultuuri ja muinasjuttude teemaga Välis-Eesti Kultuuri- ja Haridusühingu Budapestis tegutsevas Lotte koolis (Lotte Kool Lõunamaal).

    21.–23. märtsini pidas Risto Järv Szegedi Ülikooli soome-ugri keeleteaduse õppetoolis rahvajuttudele keskendunud loengusarja “Eesti muinasjutud ja maatundmine“.

    21. märtsil toimus Jüri Metssalu juhtimisel Eesti Kohapärimuse Keskuse praktikapäev Tartu mäluasutustes.

    23. märtsil toimus Kirjandusmuuseumis ERA ja ERMi uurimisrühmade tööseminar “Nõukogudeaegne teadus ja kogumistöö“ (korraldaja Mari Sarv).

    28. märtsil andis president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumis üle preemiad 2015. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Tänavu pälvisid preemiad Age-Li Liivak sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015; Juta Leesik, Reet Sepp ja Kaie Humal kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoo isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast, sealhulgas silmapaistva panuse eest kogumisvõistlusel “Minu maastikud“. ERA kaastööliste päeval tutvustasid “Minu maastike“ võistlustulemusi žürii liikmed (ERAst osalesid Mall Hiiemäe, Mari-Ann Remmel ning Lona Päll (kogumisvõistluse peakorraldaja). Mari Sarv ja Olga Ivaškevitš rääkisid arhiivi laekunud materjalide internetis avalikult kättesaadavaks tegemist piiravatest asjaoludest, Rutt Hinrikus tutvustas ERA, EKLA ja ühenduse Eesti Elulood 2016. aasta ühist kogumisvõistlust “Minu elu ja armastus. Eesti Vabariik 100“. Esitleti uusi väljaandeid: Guldžahon Jussufi Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus) ning Risto Järve Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist (kirjastus Varrak koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga). Avati näitus “Minu maastike“ fotodest (koostanud Lona Päll, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper). Päeva jooksul musitseerisid Juhan Uppin, Tuule Kann ja Helen Kõmmus. Kaastööliste päeva läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital.

    4. ja 5. aprillil osalesid Soomaa looduskeskuses kohapärimuse töörühma väljasõiduseminaril Mari-Ann Remmel, Epp Tamm, Valdo Valper ja Jüri Metssalu ERA-st ning Liina Laanemets Keskkonnaametist. Ühtlasi tähistati MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus esimest sünnipäeva.

    8. ja 9. aprillil pidas Jüri Metssalu loenguid Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses Palmse mõisas Lahemaa kohapärimuse koolitusel.

    11. aprillil salvestasid Helen Kõmmus ja Janno Simm Viljandis Aksel Tähnase 105. sünniaastapäeva kontsertkohtumist, üritusega tähistati ühtlasi Johannes Rosenstrauchi 125. ning Vassili Sepa 100. sünniaastapäeva.

    11. aprillil osalesid Olga Ivaškevitš, Kadri Tamm ja Astrid Tuisk Viljandi muuseumis muuseumitöötajate seminaril „Materjalide kogumine veebis“, kus pidasid ettekande kogumiskeskkonnast Kratt.

    12. aprillil pidas Mari-Ann Remmel ettekande Türi linna 90. aastapäeva ajalooõhtute sarjas „Kohapärimusest Türi kihelkonnas“.

    15. aprillil osales Ingrid Rüütel Türil kümnendal üle-eestilisel laste ja noorte pärimusmuusikafestivali „Regilaul uues kuues“ žürii töös ning nõustas muusikaõpetajaid.

    18.–20. aprillini käisid Jüri Metssalu, Reeli Reinaus, Epp Tamm ja Valdo Valper Harju ja Rapla maakonna muuseumides ja raamatukogudes ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade inventuuri jaoks teavet kogumas.

    18. ja 19. aprillil osales Risto Järv Oxfordis CLARIN-PLUS võrgustiku töötoas „Exploring Spoken Word Data in Oral History Archives“; visiidi jooksul tutvus ta ka Briti raamatukogu pärimusliku ajaloo osakonna (British Library, Oral History Section) kogude ja tööga.

    19. aprillil osales Janika Oras Mordva Vabariigis Saranskis N. Ogarjovi nimelise Mordva Riikliku Ülikooli konverentsil „Soome-ugri kultuurimaailmad: minevikukogemus tulevikumudelites“ ettekandega „Seto arhailise helirea taaselustamise küsimusi: sotsiaalsed ja pedagoogilised aspektid“ ja tegutses samateemalises õpitoas.

    20. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“. Konverentsi korraldasid ja toetasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.

    22. aprillil osales Mari-Ann Remmel koos Jüri Metssaluga jüriöö-teemalisel pärimusmatkal Kose khk Tuhala kandis, matkajuht Arne Kivistik.

    23. aprillil pidas Janika Oras Tartus professor Urve Lippuse mälestusele pühendatud Eesti Muusikateaduse Seltsi Tartu päeval ettekande „Moderniseerumisega seotud muutused suulise kultuuri muusikute performatiivsuses. Kahe 19. sajandi II poole naislauliku näitel“.

    23. aprillil avas Ingrid Rüütel Moostes Rahvamuusikatöötluste festivali „Moisekatsi elohelü“ ja oli ka žürii liige koos Taive Särjega, ERA auhinna sai duo Cathy Sommer ja Johannes Ahun.

    26. aprillil esinesid Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Andreas Kalkun, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan Põlva Keskraamatukogus rahvaluuleõhtul „Uut aardevaramust“, kus tutvustasid värskeid rahvajutu- ning rahvalauluväljaandeid.

    28. ja 29. aprillil toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse avakonverentsist „Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid“ võtsid osa ka ERA töötajad. 28. aprillil pidas Mari Sarv ettekande „Arhiivipõhise folkloristika väljakutsed“.

    29. aprillil tutvustas Jüri Metssalu Sulbi Akadeemias kohapärimust uurimisvaldkonnana ja luges näiteid välitööpäevikutest.

    29. aprillil osales Astrid Tuisk õpilaste teadustööde konkursi festivalil. Tutvunud õpilaste töödega, andis ta üle kirjandusmuuseumi eripreemia. Selle sai Katri-Helena Janno (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö „Eesti- ja venekeelsed numbreid sisaldavad vanasõnad ning nende omavahelised vasted“ eest.

    30. aprillil ja 1. mail tegi Mari-Ann Remmel osalusvaatlusi ja fotosid ülestõusmispühadest Petseri kloostris.

    4. mail esitleti kirjandusfestivalil Prima Vista Tartu Ülikooli raamatukogu kohvikus Gaudeamus Mall Hiiemäe raamatut Väike linnuraamat rahvapärimusest.

    5. ja 6. mail esinesid Eesti Kirjandusmuuseumis eluloouurimise teaduskonverentsil „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks“ Janika Oras ettekandega „Biograafia suulise ja kirjaliku kultuuri piiril. Laulik jutustab laulikust“ ning Anu Korb ettekandega „Folkloor Venemaa eestlaste eluloolistes mälestustes“.

    8. mail eetris olnud Vikerraadio kirjandussaade „Loetud ja kirjutatud“ oli pühendatud muinasjuttudele, stuudios oli Risto Järv.

    9. ja 10. mail kohtusid Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti, Läti ja Leedu folklooriarhiivide esindajad. Arutati eri arhiivides toimunud arenguid ning tulevikuplaane. Külalised tutvusid 9. mail Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi analoog- ja digikogudega ning kirjandusmuuseumi digistuudioga. 10. mail toimunud töötubades arutleti digitaalarhiivinduse, etnomusikoloogia, arhiivipõhise uurimistöö ja arhiivimaterjalide avaldamise küsimuste üle. Olga Ivaškevitš juhtis arutelu ja tutvustas Kirjandusmuuseumi digitaalseid lahendusi, Helen Kõmmus juhtis etnomusikoloogide vestlusringi ning Mari Sarv juhtis arutelu arhiivipõhise teaduse ja arhiivimaterjalide avaldamise teemal. Kohtumine toimus Põhja- ja Baltimaade pärimusarhiivide koostöövõrgustiku raames.

    14. mail toimus järjekordne muuseumiöö „Öös on laineid“. Kirjandusmuuseumis sai näha mereteemalist slaidiprogrammi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogudest, taustaks audioprogramm Ingrid Rüütli koostatud Kihnu, Saaremaa ja Muhu muusikaväljaannetest. Avati näitus „Kirjanik ja meri“. Kultuuriloolise Arhiivi fotokogu põhjal toimus tänapäeva kirjanike ning Tartus elanud kirjandus- ja kultuuritegelaste elukohtade äratundmismäng. Esines mäluasutuste segakoor MaSk. Tartu kummitusjutte jutustasid Reeli Reinaus ja Liis Reha. Õhtu lõpetas kirjandusmuuseumi kummituse Lilla Daami ringkäik.

    20. mail toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas Eesti Rahvaluule Arhiivi heaks toetuskontsert, mille korraldas Eesti Pärimusmuusika Keskus. Esinesid pärimusmuusikud Tuule Kann, Juhan Uppin, Merike Paberits, Sandra Sillamaa, Mari Kalkun, Maarja Nuut, Meelika Hainsoo (Lepaseree), Marko Mägi, Kristiina Ehin ja Janne Suits. Üritusel sõlmiti ühiste kavatsuste lepe Eesti Pärimusmuusika Keskuse ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahel ning esitleti kommenteeritud „Eesti rahvamuusika antoloogia“ väljaande veebiversiooni. Antoloogia aluseks olnud CD-kogumiku toimetasid Janika Oras, Vaike Sarv ning Ergo-Hart Västrik, veebiväljaande toimetasid Janika Oras ja Kadi Sarv, kujundas Andrus Kalkun. Väljaanne on kättesaadav aadressil http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/.

    20. mail osales Mari Sarv konverentsil „Millist e-Eestit me tahame?“ teemalaudkonnas „Demokraatia ja e-riik“.

    23.–28. maini osales Anu Korb Venemaa Eesti Suursaatkonna visiidil Tomski oblastis. 25. mail pidas Anu Korb Tomski Riikliku Ülikooli arhiivinduse ja museoloogia tudengitele loengu diasporaa eestlastelt kogutud materjalide eksponeerimisel ja publitseerimisel esile kerkivatest probleemidest (О проблемах, возникающих при публикации и экспонировании материалов, собранных в диаспорах, а также при возвращении их обратно в общины). 26. mail tutvustas A. Korb Tomski oblasti Kasekülas (vn Berjozovka) Siberi eestlastelt kogutud materjalide põhjal ilmunud väljaandeid.

    25. mail esitles Mari-Ann Remmel Tartu Kutsehariduskeskuses raamatut Imeline Ilmjärv, raamatus ilmus M.-A. Remmeli artikkel „Ilmjärvest Pühajärveni – vaateid pärimusmaastikule“ ning kirjandusmuuseumi töötajate Inge Annomi, Tuuli Otsuse, Kanni Labi ja Mari-Ann Remmeli maastikumaalide reprod.

    26. mail pälvis Eesti folkloristika aastapreemia 2016 Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Andreas Kalkun. 2015. aastal ilmus täiendatud väljaanne A. Kalkuni doktoritööst Setu laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole, tema koostatud Feodor Vanahundi rahvajuttude kogumik Ilosa’ ja pogana’ jutu’ ning teadusartiklid setude usundist ja väheharitud kirjutajate sõjakirjadest.

    25.–27. maini osales Janika Oras Helsingis konverentsil „Versification: Metrics in Practice“ (Värsiehitus: värsimõõt praktikas) ettekandega „Play with Structures in Seto Oral Singing Tradition: The Broken Line as a Model of Rhythmic Variation“ (Struktuurimäng Seto suulises laulutraditsioonis: murtud joon kui rütmilise varieerumise mudel), Taive Särg tegi ettekande „Recreating the Metre: Verses of More than Eight Syllables in Estonian regilaul“ (Meetrika taasloomine: rohkem kui kaheksasilbilised värsid Eesti regilaulus) ning Mari Sarv ettekande „The Relationship of Metre and Performance in Case of Folksongs“ (Värsimõõdu ja esituse vahekorrast rahvalauludes).

    29. mail toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Jüri ja Kose kihelkonna looduslikes pühapaikades.

    31. mail esines Risto Järv Eesti Biokeskuses konverentsil „Teaduskollektsioonid ja avatud teadus“ ettekandega „Rahvaluule rahvuskollektsioon. Binaarseid opositsioone“.

    Juuni algul osales Taive Särg Saaremaa Valjala valla korraldatud luulekonkursi „Inspireeritud „Saaremaa valsist“ žürii töös.

    3. ja 4. juunil pidas Anu Korb Tartu Ülikoolis konverentsil „Arctic Workshop of Tartu University: Gatekeepers“ (Tartu Ülikooli arktika seminar: Võtmeisikud) ettekande „Fieldwork among Estonian compatriots in Siberia and local helpers“ (Välitööd Eesti kaasmaalaste seas Siberis ning kohalikud abilised).

    4. juunil pidas Ingrid Rüütel Pärnus naiste ja neidude kooride laulupäeval avakõne „Pärnu muusikaõpetajatest ja koorijuhtidest“.

    7. juunil pidas Risto Järv Eesti Kirjandusmuuseumis Urmas Sutropi 60. sünnipäeva konverentsil „Suur maalritöö: keelest ja meelest“ ettekande „Lemmikmuinasjutt ja mõnda“.

    9. juunil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Sarvedega mammutist suure härjani“. Ettekannetega esinesid Hasso Krull („Soome sild“), Madis Arukask („Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“), Art Leete („Handi jumalate maa“), Mall Hiiemäe („Milleks meile mõistatamine“ ja Ergo-Hart Västrik („Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko näitel)“), esitleti Aado Lintropi raamatuid Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust ning Päev on ulakas plika, Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avati näitus „1000 kilomeetrit Himaalajas“.

    10. juunil toimus Kirjandusmuuseumis Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi tarkvara-seminar, mille korraldamises osales Mari Sarv, ERAst osalesid Olga Ivaškevitš ja Liina Saarlo, folkloristika osakonnast Liisi Laineste.

    10. juunil toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tallinna Ülikooli keskkonnaajaloo keskuse konverents „Maastikule kleepuv tekst“. ERAst pidasid ettekandeid Mari-Ann Remmel („Muutuv maastik pärimustekstides ja kogukonnamälus“), Lona Päll („„Älved, laukad, huulhein, meeleoluks kaasas vein“: keskkonnaseosed pärimuses Kakerdaja raba lugude näitel“), Valdo Valper („„Minu maastikud“. Eksperthinnang“) ning Risto Järv („Ernst Peterson-Särgavast ja metsamuinasjuttudest“).

    14. ja 15. juunil osales Jüri Metssalu Tarsi talu pärimuskultuuri suvekoolis, kõneldes eesti ja vene lastele kohapärimusest ja arheoloogiast ning juhtis koos Toomas Tõnissoniga pärimusmatka Linnaaluste külas.

    15.–17. juunini käisid Mari-Ann Remmel ja Lona Päll Harjumaal Jüri kihelkonnas Nabalas ja Loksal kohapärimuse välitöödel Nabala raamatu ettevalmistamiseks.

    14.–17. juunini korraldasid Mari Sarv ja Liisi Laineste Teisel Euroopa sotsiaalvõrgustike konverentsil Pariisis sessiooni „Võrgustikuanalüüs humanitaarteadustes“ ning Mari Sarv ja Risto Järv pidasid ühisettekande „Võrgustikuanalüüs ja folklooritekstide tüpoloogiline liigitus“.

    16. juunil esitleti Eesti Keele Instituudis Eesti kohanimeraamatut. Väljaandes on esindatud ka kohanimedega seotud pärimus Eesti Rahvaluule Arhiivist (kohapärimuse osa ette valmistanud Valdo Valper, Pille Vahtmäe, Kaisa Kulasalu, Mari-Ann Remmel ja Risto Järv).

    21. ja 22. juunil osalesid Ave Goršič ja Risto Järv Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivide töörühma kohtumisel Riias, et arutada piirkondliku digiprojekti võimalusi ja väljundeid.

    29. juunil algasid kohapärimuse välitööd Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides, osalesid Lona Päll, Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper.

    15. ja 16. juunil olid Mari-Ann Remmel ning Lona Päll välitöödel Nabalas.

    2.–8. juulini osalesid välitöödel Matsalu ja Vilsandi rahvuspargis rahvusparkide mälumaastike projekti raames Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper.

    4.–7. juulini oli Anu Korb Haapsalus toimunud väliseesti suvekooli „Eesti kultuuripärand võõrsil VII. Hoidlast näituseni“ üks korraldajatest.

    11.–15. juulini Poolas Krakovis toimunud digitaalhumanitaaria maailmakonverentsil korraldasid Mari Sarv ja Liisi Laineste (FO) konverentsipaneeli „Digitaalne folkloristika: arvutuslike meetodite kasutamine folkloorse suhtluse tunnuste avamisel“, kus ERAst esinesid Mari Sarv ja Risto Järv ettekandega varieerumisest folklooris.

    18.–21. juulini õpetas Janika Oras Venemaal, Leningradi oblastis, Kingissepa rajoonis Luuditsas, Vadja muuseumi vadja keele kursustel (korraldaja Soome Ingeri Kultuuriselts, läbiviija Heinike Heinsoo) osalejatele vadja laule ja laulumänge.

    18.–21. juulini oli Valdo Valper välitöödel Matsalu rahvuspargis.

    23. juulil kõneles Jüri Metssalu Märjamaa kihelkonnas Mõisamaa Hiiemäel eesti hiiepärimusest ja Mõisamaa Hiiemäest. Tähistati Mõisamaa ja Nihu küla esmamainimist 430 aastat tagasi.

    25.–27. juulini õpetasid Janika Oras ja Andreas Kalkun Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogrammi laulukursusel „Laulikud ja nende laulud“.

    28.–31. juulini salvestasid Olga Ivaškevitš ja Lona Päll Viljandi pärimusmuusikafestivalil õpitubasid ning filmisid kontserdipublikut ja pillilaata.

    29. juulil viis Mall Hiiemäe Viljandi pärimusmuusika festivalil läbi õpitoa „Linnud ja linnuhääled ennetes“.

    30. juulil viis Janika Oras Viljandi pärimusmuusika festivalil läbi õpitoa „Kiigelaulud ja oma ilmaruumi loomine“.

    6. augustil Seto Kuningriigi päeval sai Janika Oras tänuavalduse „Setomaa tennäs“ pooltoon-poolteisttoon-laadi õpetamise eest seto leelokooridele.

    10.–12. augustini õpetas Janika Oras Setomaal Nedsaja külas Lummo Kati laululaagris seto vana helilaadi.

    13. augustil pidas Anu Korb Tomski oblasti eestlaste kokkutulekul Lääne-Virumaal Pajusti rahvamajas ettekande „Muljeid eestlaste elust Tomski oblastis 2016. aasta kevadel“.

    15. augustil toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühma seminar rahvuse konstrueerimise eri vaatenurkadest (seminari korraldasid K. Ross, M. Sarv, E. Annus). ERAst rääkisid seminaril Mari Sarv sellest, kuidas folkloristikateadus on panustanud rahvuse konstrueerimisse viimase saja aasta jooksul, Anu Korb Siberi eestlaste eestlustundest, Liina Saarlo regilaulude tähtsusest ja tähtsustamisest rahvuse konstrueerimise protsessis, Ave Goršič rahvuse konstrueerimise temaatikast rahvaluulearhiivi loomise, toimimise ja välissuhtluse taustal, Astrid Tuisk sellest, kuidas mõjutas 1930. aastate mängude kogumise aktsiooni rahvuslik diskursus, Taive Särg eestlaste kui laulurahva müüdist ning Janika Oras naiste emantsipatsioonist ning nende panusest rahvuse konstrueerimisse seoses rahvaluule kogumisega.

    16. augustil toimus Kärdlas Hiiumaa Muuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühma seminar „Jutte maalt ja merelt“, mis korraldati koostöös TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Hiiumaa Muuseumi ning Rahvakultuuri Keskusega. ERAst esinesid ettekannetega Reeli Reinaus (Pärimusest kirjandusse. Mõningaid inspireerivaid seiku Hiiumaa välitöödelt), Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan (Hiiumaa muinasjutud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes), Risto Järv (Mõnest Hiiumaa metsa- ja meremuinasjutust), Helen Kõmmus (Koerakong ehk hiiumuistendite Leigri omapärasest huumorist), Andreas Kalkun (Mida roppudest naljadest õppida? Feodor Vanahundi (1890–1965) jutupärandi obstsöönne osa), Astrid Tuisk (Uued ja vanad mängud lastemängude andmebaasis). Lisaks esinesid Helgi Põllo ja Helle-Mare Kõmmus. Esitleti Risto Järve koostatud ja Hiiumaalt alguse saanud muinasjuturaamatut „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“.

    12. ja 13. augustil Paides toimunud arvamusfestivalil osales Mari Sarv arutelupaneelis „Naine ja mees mineviku ja tänapäeva Eestis“, kus käsitleti soorollide muutumise teemat Eestis muinasajast tänapäevani.

    23. augustil Raikküla Pakamäel toimunud naiste kärajatel esines Mari Sarv ettekandega „Mida räägivad meile regilaulud traditsioonilisest eesti perekonnast“.

    24. augustil osales Jüri Metssalu Raikküla mõisas konverentsil „Raikküla kärajad 800“ ettekandega „Raikküla kärajad ajalookirjutuses ja Paka mägi pärimuses: tähendusloomest minevikus ja tänapäeval“.

    24. ja 25. augustil Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses toimunud Eesti mäluasutuste suveseminaril „Kultuuripärand – avastamata rikkus“ pidasid Mari Sarv ja Taive Särg ühisettekande „Kelle jaoks on mõeldud eesti rahvaluulekogud: Jakob Hurda unenäod ja tegelikkus“.

    27. ja 28. augustil oli Mari-Ann Remmel välitöödel Nabalas.

    27.–29. augustini osalesid Andreas Kalkun, Aado Lintrop, Jüri Metssalu ja Valdo Valper ansambli Liinats´uraq koosseisus Petseris maarjapäeval ja Radaja külas VIII rahvusvahelisel seto etnokultuuri festivalil „Setomaa. Perekondlikud kohtumised“.

    4.–6. septembrini oli Lona Päll välitöödel Vilsandi rahvuspargis.

    11. septembril olid Mari-Ann Remmel ja Lona Päll välitöödel Nabalas ja Hageris.

    14.–16. septembrini osalesid Riias rahvusvahelisel arhiivide konverentsil „Towards Digital Folkloristics: research perspectives, archival praxis, ethical challenges“ (Digitaalse folkloristika poole: uurimissuunad, arhiivipraktikad, eetilised väljakutsed) ettekannetega Ave Goršič („Towards“ Digital Folkloristics – Dreams and Reality of a Soviet Era Folklore Archive), Olga Ivaškevitš (Climbing the Ladder Over the Digital Wall), Risto Järv (Transforming Estonian Folk Calendar into a Web Edition: Challenges and Solutions), Liina Saarlo (Through the Community Portal to Digitally Hidden Folklore) ja Mari Sarv (Use of Computational Methods in the Research of Estonian Folksongs).

    17. septembril pidas Ingrid Rüütel Kadrina pärimuspäeval Kadrina rahvamajas ettekande „Muinasusundi reliktidest ja poeetiliste kujundite tähendusest Kadrina regilauludes“.

    21. septembril esines Mall Hiiemäe konverentsil „Texts and Birds“ TÜ Laelatu Bioloogiajaamas stendiettekande ja ettekandega „Birds in Estonian Traditional Folk Belief“ ja „Imitations of Bird Songs as Category in Folklore“.

    22. septembril pidas Mall Hiiemäe Lihulas Eesti Ornitoloogiaühingu 95. aastapäeva seminaril ettekande „Lindude tähenduslikkusest rahvapärases ajaarvamises“.

    22. septembril pidasid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ettekanded Mall Hiiemäe (Eesti rahvakalendri tähtpäevade tagamaad) ja Urmas Kalla (Võnnu kihkonna kotussõjutuq piirkondõ kaupa ja laembal Lõuna-Eesti tagapõhjal). Tutvustati Lemming Rootsmäe ja Ilse Rootsmäe raamatut „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik“ (ERA toimetused 34) ning Mall Hiiemäe ja Selma Läti koguteose „Eesti rahvakalender“ veebi jõudvat väljaannet.

    23. septembril süütasid ERA töötajad traditsiooniliselt endiste arhiivitöötajate haudadel küünlad, ning toimus väljasõit Võnnu kihelkonda, kus Urmas Kalla juhtimisel tutvuti mitmete pärimuspaikadega. Võnnu Keskkoolis esitleti Lemming ja Ilse Rootsmäe raamatut „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik“ ning tutvustati ERA tegemisi. Ühtlasi peeti Mari Sarve eestvedamisel Kõnnus arhiivi väljasõiduseminar „Õhuloss“.

    26. ja 27. septembril võtsid Risto Järv ja Astrid Tuisk osa Narvas Eesti Muuseumiühingu korraldatud XIX Eesti Muuseumide Festivalist. Risto Järve koostatud duubel-CD „Linda kivist Lilla Daamini“ võitis parima muuseumimeene auhinna EMMA.

    29. septembrist 2. oktoobrini osales Andreas Kalkun Tallinna Ülikooli intensiivseminari „Researching, reworking and representing Soviet and Socialist LGBT histories“ programmikomitee töös.

    30. septembril pidas Lona Päll Soomaa looduskeskuses kultuuripärandi teemalisel Sooülikooli aastaseminaril folkloristlike välitööde metoodikast ettekande „Pärimuse salvestamine ja arhiveerimine“.

    30. septembril andis Janika Oras koos Väikse Helleroga Tartus Ruunipizza regilaulutoa raames töölaulude õpitoa.

    1. oktoobril pidas Janika Oras Obinitsa külamajas Setomaal Paul Hagu 70. sünnipäeva konverentsil „Mul viil sõna’ sõõrunõsõ’ ...“ ettekande „Seto vana helilaad tänapäeval – rakendusetnomusikoloogi pilgu läbi“.

    1. oktoobril jagas Ingrid Rüütel Laimjala rahvamajas koos teiste osavõtjatega mälestusi Debora Vaarandist tema 100. sünniaastapäeva puhul peetud mälestuspäeval ning osales kuju avamisel.

    4. oktoobril kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogu laste jutuõhtul arheoloogiast, kohapärimusest ja pühapaikadest.

    6. oktoobril pidas Mall Hiiemäe Viru Instituudi ja Iisaku Kihelkonna Muusemi pärandkultuuri päeval „Virumaa on virulaste hoida. Iisaku kihelkonna lood“ ettekande „Alutaguse valdkonna rahvakalendri kujunemisloost ja territoriaalsest liigendusest“.

    11. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis teisipäevaseminar „Digitaalseid muljeid ja arengusuundi“. Ave Goršič ja Liina Saarlo ERAst ning Liisi Laineste FOst jagasid muljeid digitaalhumanitaariale ja folkloristikale suunatud konverentsidest. Digitaalhumanitaaria 2016. aasta maailmakonverents toimus Krakovis 11.–16. juulini ning „Towards Digital Folkloristics“ 14.–16. septembrini Riias.

    12.–14. oktoobrini korraldasid Mari Sarv ERAst ja Liisi Laineste FOst neljanda rahvusvahelise konverentsi Eesti digitaalhumanitaaria konverentside sarjas „Visual Digital Humanities: Representing and Interpreting Humanities Data“ (Visuaalne digitaalhumanitaaria: humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine). Konverentsi plenaaresinejad olid Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja Peter Grzybek (Grazi Ülikool, Austria). Lisaks ettekannetele kuulusid konverentsiprogrammi Moses Boudourides’e (Patrase Ülikool, Kreeka) ja Peter Grzybeki läbi viidud humanitaarandmete praktilise analüüsi tööpajad.

    15. oktoobril toimus Eesti Kohapärimuse Keskuse, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Rapla Keskraamatukogu koostöös kohapärimuse sügisseminar, millega kulmineerus Raplas 2016. aastal korraldatud kohapärimuse kursus. Seminaril Rapla Keskraamatukogu saalis tutvustati värskeid välitöötulemusi ning vaadeldi kogukondade ja kohalike uurijate suhteid kohapärimuse, pärimuspaikade ja elukutseliste uurijatega. Esinesid kursusel osalenud, samuti Mari-Ann Remmel (Nabala kohapärimuse tunnusjooni), Lona Päll (Välitöökogemusi Vilsandi rahvuspargist), Tanel Ots (Kogukonna võimed ja võimalused pärimusmaastiku kaitsel: Animäe näide) ja Jüri Metssalu (Koostöökogemusi kohalike kogukondadega Raplamaal).

    18. oktoobril esines Risto Järv Tartu Nefa Rühma korraldatud hõimupäevade muinasjutuõhtul Genialistide Klubis, rääkides eesti muinasjuttudest ja nende jutustamise traditsioonist.

    20. oktoobril olid Mari-Ann Remmel välitöödel Nabalas ja Hageris.

    20. oktoobril modereeris Jüri Metssalu Tallinnas Hopneri majas Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi konverentsil „Annivakast rüperaalini – elava pärandi märkamisest ja väärtustamisest“ IV paneeli „Meie pärand on meie leib – vaimne pärand kui igapäevaelu osa ja elatusallikas“. Ettekannetega esinesid ja diskussioonis osalesid Arne Kivistik, Mirje Sims, Külli Eichenbaum ja Margus Timmo.

    22. oktoobril viis Janika Oras Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorprogrammi raames Elvas läbi õpitoa Põlva leelokoorile Ilotsõõr seto vanemas ja uuemas helilaadis lauludest.

    26.–28. oktoobrini osales Mari Sarv Eesti Kirjandusmuuseumi kui Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumi uue liikme esindajana võrgustiku CLARIN aastakonverentsil Aix-en-Provence’is Prantsusmaal.

    27. oktoobril olid Anu Korb, Andreas Kalkun ja Kärri Toomeos-Orglaan Tartu Ülikooli ruumides toimunud ARSi sügiskonverentsi „Välitööd ja konfliktid“ korraldajate seas. ERAst esines Liina Saarlo ettekandega „Tuba oli väga umbne ja kuum… Ihulised ja hingelised konfliktid 20. sajandi keskpaiga rahvaluulekogujate töös“. Andreas Kalkun, Anu Korb ja Lona Päll osalesid konverentsi raames toimunud vestlusringis.

    27. oktoobril esines Jüri Metssalu Rapla Kultuurikeskuse saalis konverentsil „775 aastat Rapla esmamainimisest, 125 aastat Rapla valda“ ettekandega „Rapla valla pärimuspaiku“.

    27. oktoobril pidas Risto Järv Rakvere kolledŽis Eesti Lugemisühingu seminaril „150 aastat kullaketramist: Fr. R. Kreutzvaldi muinasjutud“ ettekande „Muinasjuttude kogumine ja Fr. R. Kreutzvald“.

    27. oktoobril viis Janika Oras Eesti Rahvapärimuse koolis läbi õpitoa siirdevormilistest laulumängudest.

    27.–29. oktoobril toimunud 20. läänemeresoome konverentsil Võrus pidas Andreas Kalkun plenaarettekande „Sooga või soota pärimus?“.

    Oktoobri lõpul andis etnilise muusika koguja ja uurija Ilpo Saastamoinen Eesti Rahvaluule Arhiivile üle saami rahvamuusika kogu: aastail 1994–1997 salvestatud materjalide digikoopiad, kokku 63 CD-d koos nimestikega. Välitööd toimusid rahvusvahelise projekti Kola S?mi Musical Tradition raames, mida juhtis Ola Graff Troms¸ Ülikooli Muuseumist. Eesti poolelt osalesid projektis Marju Sarv ja Ene Viidang. Ilpo Saastamoinen Helsingi Maailmamuusika Keskuse poolelt oli töörühma koostaja, muusika salvestaja ja noodistaja.

    2. novembril rääkis Jaanika Hunt koos Marju Kõivupuuga Eesti Tervishoiu Muuseumi vestlusringis matmiskombestikust, uskumustest ning virtuaalse elu jätkumisest leinajate tahtel ja tahtevastaselt.

    5. novembril pidas Mall Hiiemäe Võrumaal Pikakannu koolimajas ettekande „Sügisene rahvakalender looduses ja inimeste meeltes“.

    8. novembri teisipäevaseminar keskendus kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaaside struktuuri ning metaandmete sarnasuste ja erinevuste vaagimisele. Põhiettekandega esines Olga Ivaškevitš. Vestlusringis olid eri andmebaaside tegijad ja haldajad.

    11. novembril esines Olga Ivaškevitš Tartu Ülikoolis ettekandepäeval „Korpused ja digitaalsed andmekogud“ ettekandega „Tekstikorpuste kuvamine Eesti Kirjandusmuuseumi failirepositooriumis KIVIKE“.

    16. novembril pidas Mall Hiiemäe Soome-ugri Seltsi ettekandekoosolekul Eesti Keele Instituudis ettekande „Ühisjooni läänemeresoome rahvaste sügiseses rahvakalendris“.

    17. ja 18. novembril võtsid Astrid Tuisk, Kärri Toomeos-Orglaan, Helen Kõmmus Jänedal osa kirjandusmuuseumi eestvedamisel toimunud doktorantide sügiskoolist „Dialoogid subkultuuridega“ ning osalesid ka sügiskooli korraldamises.

    19. novembril pidas Mall Hiiemäe Tartu linnaraamatukogu perepäeval ettekande „Hingedeajast kadripäevani“.

    25. novembril pidas Mall Hiiemäe Maarja-Magdaleena pärimuspäeval „Kadrid tulnud kauge’elta“ ettekande „Hingekujutelm sügiseses rahvakalendris“.

    25. novembril pidas Risto Järv Riias Läti Rahvusraamatukogus konverentsil „Stâstniecîbas tradîciju pârmantoðana un uzturçðana 21. gadsimtâ“ (Jutuvestmistraditsiooni pärimine ning hoidmine 21. sajandil) ettekande „Setu stâstnieki 21. gadsimtâ“ (Seto jutuvestjad 21. sajandil).

    30. novembril ja 1. detsembril 2016 toimus rahvusvaheline regilaulukonverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest“. Konverentsil osales 15 ettekandjat Eestist ja Soomest. Kirjandusmuuseumist esinesid ettekannetega Aado Lintrop (Toompealt tuleb Toomas poega. Kuidas suhestub vana rahvalaul regilauluks nimetatud uusloominguga), Andreas Kalkun (Linikpää’, leelotagõ’! Kaetud peaga naiste hääled), Kanni Labi (Noorte korjatud vanad laulud – Narvast ja Vaivarast või mujalt), Ruth Mirov (Kuri kodu. Ühe Vaivara regilaulu analüüs), Kristi Salve (Laiuse lepad, linad ja laulud), Janika Oras (Rütmimängud ja keeleloogika. Seto regilaulu värsimõõdust). Esitleti kaht väljaannet: Ingrid Rüütel esitles raamatut “Muhumaa laule ja lugusid“, Eda-Kai Simmermann väljaannet “Väike Kannel“ ning Tartu Ülikooli arvutiteaduste tudengid Raina Liiva ja Joosep Hook tutvustasid õppetöö raames valminud kaardirakendust ERA regilauluandmebaasile. Konverentsi korraldasid Mari Sarv ja Liina Saarlo.

    3. detsembril tunnustati Eesti Rahva Muuseumis Maavalla hiite fotovõistluse 2016. aasta võidutööde autoreid. Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt välja pandud ning valitud pärimuse eriauhinna sai Marek Laimetsa foto Prandi silmaallikast.

    6. detsembril kuulutati Kadrioru kunstimuuseumis pidulikul tseremoonial välja Aadu Luukase 2016. aasta missioonipreemia laureaadid Ingrid Rüütel ja Arnold Rüü- tel, tunnustati Ingrid Rüütli teeneid Eesti rahvakultuuri edendamisel ja säilitamisel.

    12. ja 13. detsembril toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil ja Kreutzwaldi päevade 60. konverentsil “Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised“ pidas ERAst ettekande Kärri Toomeos-Orglaan (Seto jututraditsioon suulise ja kirjaliku kultuuri piirimail).

    15. detsembril tunnustati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Lona Pälli magistritöö “Ökosemiootiline vaade keskkonna modelleerimisele eesti kohapärimuses Kakerdaja rabaga seotud pärimuse näitel“ (2016) pälvis ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas II preemia.

    17. detsembril toimus Muhumaal Liiva külas Muhu Põhikoolis Ingrid Rüütli raamatu “Muhumaa laule ja lugusid“ (raamatusarja “Mis on jäänud jälgedesse“ II osa) esitlus.

    21. detsembril osalesid Medica XI seminaril Eesti Kirjandusmuuseumis ERAst Ave Goršič (Rahvameditsiini kogumise-uurimise ajalugu) ja Anu Korb (Ida-Siberi Minussinski piirkonna eestlaste ravitsejad, haigusseletused ja ravivõtted. Traditsioonimuutused ja kogumiskontekst).

    Ave Goršič, Risto Järv, Mari Sarv

    2017


    ERA 90. aastapäeva konverents

    25.-28. septembril 2017 tähistab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv oma 90. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga "Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences". Ootame ettekandeid, mis arutlevad arhiivi ja uurija, arhiivi ja ühiskonna koostööpunktide üle.

    Konverentsi korraldavad EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Põhja- ja Baltimaade Pärimusarhiivide koostöövõrgustik ja Eesti-uuringute Tippkeskus.

    Vaata konverentsi kodulehte http://www.folklore.ee/era/conference2017/.

    1.02.2017

    Konverents „Noorte hääled“ taas tulekul

    Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

    Osa võtma on oodatud kõik etnoloogia, folkloristika ja nende lähierialade tudengid ning noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda oma valdkonna aktuaalseid probleeme ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit, lisaks 10 minutit küsimusteks ja aruteluks). Esineda võib ka stendiettekandega. Arutelude suunamiseks ja esinejatele tõhusama tagasiside andmiseks on konverentsiprogrammis diskussiooniosad.

    Osaleda soovijatelt ootame 1. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).

    24. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (kuni 250 sõna) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (arvuti, heli- või videotehnika).

    Konverentsil esinejate ettekannete teesid avaldatakse trükisena.

    Konverents toimub 25. ja 26. aprillil Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2).

    Korraldajad:

    Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur, piret.koosa[ätt]erm.ee

    Ave Goršič, EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avegorcis[ätt]folklore.ee

    24.01.2017

    Olete oodatud rahvusvahelisele konverentsile

    Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest

    30. novembril ja 1. detsembril 2016
    Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

    Kavas 15 ettekannet vanemast laulupärimusest eesti, soome ja mordva uurijatelt ning internetiväljaannete tutvustused.

    Esitletakse Ingrid Rüütli raamatut "Muhumaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse II" (EKM Teaduskirjastus, 2016).

    Konverentsi kava ja teesid

    Pressiteade

    Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti-uuringute Tippkeskus. Korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.

    Lähem info:
    Mari Sarv, mari[ätt]folklore.ee
    Liina Saarlo, liina[ätt]folklore.ee
    7377 730

    Kutsume teid osalema ja esinema konverentsil

    Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest

    30. novembril ja 1. detsembril 2016

    Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

    Oh kubjas kuradi poega,
    kilter kirju lehma poega,
    aidamees agija poega
    sõi mu seljast seitse nahka,
    kaela pealt kaheksa nahka,
    õla pealt üheksa nahka,
    külle pealta kümme nahka.

    (Rahvaluulest)
    Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja eri vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.  
    Kutsume konverentsil osalejaid arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.  
    1. Kui vana on regilaul? Regilaulu erinevate eluperioodide üle on palju vaieldud, kuid regilaulu tekkimise ja vanuse kohta on arvamust avaldanud vähesed uurijad. Kas regilaulu vanust saab üldse määrata või on see kogunud endasse mõtteid ja uskumusi aegade algusest peale?
    2. Kas regilaul on fiktsioon või tõde, kunstiteos või ajaloodokument? Kuivõrd regilaul peegeldab omaaegse ühiskonna reaaliaid? Mil määral avaldub selles lauliku individuaalne loovus?
    3. Kuivõrd esindab regilaul mingi ajastu keelekasutust ja kuivõrd üksnes spetsiifilist regilaulule ainuomast registrit? Kuidas suhestub regilaul kõnekeelega?
    4. Mispuhul/Mis põhjusel regilaule üldse tarvitati ja milleks on neid tarvis tänapäeval? Millised on olnud regilaulu kasutusvaldkonnad ja kuidas on nende kasutamineajas muutunud?
    5. Regilaul kui maarahva piibel? Kui igapäevane nõiakunst? Kuivõrd regilaulud kajastavad neid laulnud inimeste uskumussüsteemi? Kas regilaulu usundiline maailmapilt esindab pigem läänemeresoomlaste kristluse-eelset usundilist maailmavaadet või on edukalt inkorporeerinud endasse ka kristliku maailmavaate?
    6. Rohkem kui saja-aastane regilaulu uuskasutuse traditsioon, kus regilaulust on inspiratsiooni ja innustust saanud nii sõnalise, muusikalise, draama- kui kujutava kunsti loojad. Miks mõned kunstiliigid on uuskasutuses olnud edukamad kui teised?
    7. Kogemuspõhine regilaulu-uurimus: millised on olnud inimeste kehalised ja hingelised kogemused regilaule esitades ja uurides. Regilaulu roll individuaalses ja kogukondlikus suhtluses.
    Konverents on üheksas 2000. aastal käivitunud ning iga kahe aasta tagant toimuvate regilaulukonverentside seerias.  
    Palume konverentsil osaleda soovijail saata korraldajatele sellekohane teade 10. oktoobriks k.a ning ettekande teesid 1. novembriks.
    Liina Saarlo, liina[ätt]folklore.ee
    Mari Sarv, mari[ätt]folklore.ee

    20.09.2016

    Sarvedega mammutist suure härjani

    Olete oodatud usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosionile „Sarvedega mammutist suure härjani“ neljapäeval, 9. juunil kell 13 Eesti Kirjandusmuuseumis.

    Idapoolsete soomeugri rahvaste mütoloogiates elab maa all mammut, kes uuristab kihvade või sarvedega jõgede kaldajäärakuid, mis varisevad ja kust pärast leitakse mammuti kihvu ja luid. Mansidel on see maahar, hantidel ves, komidel muhor. Udmurdi mütoloogias elab maa all aga suur härg, kes maad sarvede otsas kannab – muz'em utis' oš. Sealt meie regilaulude suure härjani pole enam palju maad...

    Kava

    13.00

    Hasso Krull „Soome sild“

    Madis Arukask „Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“

    Art Leete „Handi jumalate maa“

    14.30 Kohvipaus

    15.00

    Mall Hiiemäe „Milleks meile mõistatamine?“

    Ergo-Hart Västrik „Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko näitel)“

    16.00

    Raamatuesitlused. Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35)

    Aado Lintrop „Päev on ulakas plika“ Luulet aastaist 2013 – 2015 (Ilmamaa)

    Aado Lintropi näituse „1000 kilomeetrit Himaalajas“ avamine Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis

    17.00 Tõeline συμπόσιον

    Sümpoosioni korraldamist on toetanud HTM uurimisteema IUT 22-4 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)

    Lähem info: Mari Sarv mari[ätt]folklore.ee 56 456 699, Risto Järv risto[ätt]folklore.ee 51 904 371

    2. 06. 2016


    Kroonika 2015

    Jaanuaris koostasid Mari-Ann Remmel, Lona Päll, Valdo Valper ja Jüri Metssalu keskkonnataju küsitluskava “Minu maastikud“, mis on aluseks tänavusele ERA kogumisvõistlusele.

    24. jaanuaril pidas Jüri Metssalu Kildu koolimajas Viljandimaal loengu “Kohapärimuse uurimise allikad ja metoodika Suure-Jaani kihelkonna näitel“.

    29. jaanuaril esinesid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolekul Lona Päll ja Valdo Valper (Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus: teekond ja tulemused) ning Jüri Metssalu (Eesti looduslike pühapaikade maastikulise määratlemise probleeme Karja kihelkonna Metsaääre hiieala näitel). ERA koostatud väljaannetest esitleti Aado Lintropi kogumikku Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid Põhja Euraasia rahvaste usundist (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 32) ning Ingrid Rüütli koostatud kogumikku Saaremaa laule ja lugusid (Mis on jäänud jälgedesse, I).

    31. jaanuaril esines Jüri Metssalu Juuru rahvamajas Eesti Genealoogia Seltsi 25. aastapäeva ajaloopäeval “Juurte juurde“ ettekandega “Mahtra sõda pärimuslugudes“.

    5. veebruaril said Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühmast teadusliku antoloogia Eesti muinasjutud. Imemuinasjutud koostamise eest.

    5. veebruaril Saaremaa Muusemis ja 6. veebruaril Laimjala rahvamajas esitles Ingrid Rüütel väljaannet Saaremaa laule ja lugusid.

    6. veebruaril esitles Jüri Metssalu Ingliste mõisas koos kaasautoritega vastilmunud raamatut Lau küla lood, milles ilmusid Jüri Metssalu artiklid “Lau küla muistised ja pärimuspaigad“ ning “Pärimuspalasid Noor-Eidest“.

    12. veebruaril tutvustas ERA arhivaar Kaisa Kulasalu Eesti Kirjandusmuuseumi saalis failirepositooriumi Kivike (http://kivike.kirmus.ee).

    13. veebruaril esines Ingrid Rüütel Tallinna Ülikoolis loenguga “Kihnu tantsude ajalugu ja funktsioonid“.

    14. veebruaril alustas Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias uue spetsiaalselt kohapärimuse uurimise allikatele ja metoodikale keskenduva vabaainega, mille käigus teevad tudengid praktikat ka Eesti Rahvaluule Arhiivis.

    17. veebruaril osales Jüri Metssalu Tallinnas Maa-ametis Eesti allikate ümarlaual, mille eesmärgiks on algatada allikakohtade kaardistamine kogu Eestis.

    17. veebruaril pidas Kaisa Kulasalu folkloristika osakonna teisipäevaseminaris ettekande rahvaluulekogude kasutamisest nõukogude perioodi algusaastatel.

    21. veebruaril esines Ingrid Rüütel kõnega Eesti Naislaulu Seltsi Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Tartus.

    26. ja 27. veebruaril astusid Taevaskojas X folkloristide talvekonverentsil üles ERA töötajad Mall Hiiemäe (Võrdlevalt vaimolenditest Virumaa rahvausus) ja Aado Lintrop (Šamaanikursus kui pärimusliku protsessi mudel).

    27. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis toimunud seto raamatute pärastlõunal esitleti ka Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös valminud Feodor Vanahundi raamatut Ilosa’ ja pogana’ jutu (Seto kirävara, 10), koostanud Andreas Kalkun.

    Veebruaris ja märtsis oli Anu Korbil eetris Vikerraadio saatesarja “Eesti lugu“ kaks saadet Siberi eestlastest: 28. veebruaril ERA kaastööline Rosalie Ottesson ja 7. märtsil Siberi eestlaste laulud.

    3. märtsil osales Risto Järv Iirimaal Dublini Ülikooli Kolledži rahvaluulearhiivi juures (National Folklore Collection, UCD) pärimusarhiivide ümarlaual ning järgneval sümpoosiumil “Believing in the Tradition Archive“.

    7. märtsil viis Mari Sarv läbi Läänemaa kevadsuviste regilaulude koolituse Haapsalus seoses tuleval aastal Eestis toimuva “Baltica“ festivaliga.

    13. ja 14. märtsil Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna korraldatud rahvaluuleolümpiaadi “Loitsudest laikideni: folkloor sidus ja seob“ žürii tööst võttis osa ka ERA teadur Astrid Tuisk.

    14. märtsil kõneles Jüri Metssalu Eesti Rahva Muuseumi giidikoolis: “Eesti kohapärimuse uurimise allikad“.

    21. märtsil esines Mari-Ann Remmel Eesti Rahva Muuseumi giidikooli õpilastele ettekandega “Mõisad ja mõisnikud eesti rahvajuttudes“.

    27. märtsil pidas Mari-Ann Remmel Otepää kihelkonna Kappermäe seltsimajas ettekande “Imeline Ilmjärve. Kuidas portreteerida kohta“.

    27. ja 28. märtsil osales Mari Sarv Poolas Wroc?awi Ülikoolis seminaril “Kodu ulatus: NSM lähenemine“ ettekandega “Eestlaste kodukogemus Eesti Rahvaluule Arhiivi 2014. aasta laekumiste põhjal“.

    7. aprillil esines Liina Saarlo Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses koolitusel „Kuidas mõtestada kultuurikorraldaja rolle tänapäeva ühiskonnas ja kultuuris?“.

    9.–11. aprillini korraldas arhiiv Eesti Kirjandusmuuseumi ja ERA väljaannete müüki Tallinna raamatumessil Eesti Rahvusraamatukogus.

    10. aprillil laulsid Valdo Valper ja Jüri Metssalu koos Paul Hagu, Madis Arukase ja Ergo-Hart Västrikuga Anna Hintsi lühifilmide sarja „Eesti looduslikud pühapaigad“ esilinastusel regilaule.

    10.–12. aprillini osalesid Mari Sarv ja Liisi Laineste (FO) Saksamaal Bochumi Ülikoolis seminaril „Kaevata või ühendada: tekstikaeve ja võrgustikuanalüüs ajaloolastele“ ühisettekandega „Rahvaluule ja sotsiaalvõrgustikud“.

    13.–15. aprillini osalesid Ave Goršič ja Risto Järv Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivide (Network of Nordic and Baltic Tradition Archives) tööseminaril Oslos Lysebus ning pidasid ettekande „Introducing Challenges“, mis tutvustas viimaste aastate uuendusi Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaliseerimisel (Kivike, kogumismoodul Kratt, lastemängude lehekülg jm). Kohaletulnute seas olid arhiivide esindajad Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Eestist, Lätist ja Leedust ning külalisesinejateks Nicole Saylor, American Folklife Center’i arhiivi juhataja Washingtonist ning Ríonach uí Ógáin, National Folklore Collection’i juhataja Dublinist. Seminaril tutvustasid Põhja- ja Baltimaade folklooriarhiivid erinevaid valupunkte ja edusamme ning sõlmiti kokkuleppeid tihedamaks koostööks. Seminari korraldas Norra Rahvusmuuseumi alluvuses olev Norsk etnologisk gransking (Norwegian Ethnological Research) koostöös Taani, Rootsi ja Soome pärimusarhiividega.

    14. aprillil tutvustas arhiivi teadur Andreas Kalkun folkloristika osakonna seminaril ameerika muusikateadlase Jeffers Engelhardti (Amherst College) 2015. aasta alguses ilmunud monograafiat Singing the Right Way: Orthodox Christians and Secular Enchantment in Estonia.

    16. ja 17. aprillil tegi Jüri Metssalu välitöid Juurus (küsitles Helju Jõestet ja uuris Hõreda kalmet).

    17. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne ja oli žürii liige festivalil „Regilaul uues kuues“

    19. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne „Rahvuslike ehete rollist tänapäeval“ Mordva Eesti Seltsis rahvuslike ehete näitusel.

    22.–24. aprillini pidas Taive Särg Tallinna Ülikoolis rahvusvahelisel konverentsil „Pathways to the Future Education for Sustainable Development“ ettekande „How to use the experience of traditional culture for teaching sustainable development“.

    23. aprillil tutvustas Eesti Rahvaluule Arhiiv Tartu Ülikooli raamatukogus raamatu ja roosi päeval kogumisvõistlust „Minu maastikud“.

    23. aprillil osales Jüri Metssalu Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi konverentsil „Vändra ja Kurgja esmamainimisest 500 aastat“ ettekandega „Looduse hingestatusest ja pühapaikadest Vändra kihelkonna Kastna Hiiemäe näitel“.

    24. aprillil, Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele.

    25. aprillil pidas Ingrid Rüütel avakõne ja oli žürii liige Moostes rahvamuusika töötluste festivalil „Moosekatsi elohelü“, Helen Kõmmus rääkis kontserdi eel Mooste rahvalauliku Alice Porossoni tähendusest Eesti Kultuuriloos, Helen Kõmmus ja Taive Särg andsid üle rahvaluulearhiivi eriauhinna, mille pälvisid Janne Suits ja Kristi Kool.

    27. aprillil rääkis Risto Järv ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ rahvaluulekogumisest, kodupärimuse talletamisest 2014. aastal ja käesoleva aasta kogumisaktsioonist „Minu maastikud“.

    29. aprillil osales ERA võistkond koos teiste hotellis esindatud mäluasutuste esindajatega Tallinnas hotellis Solo Sokos Hotel Estoria Eesti teemalisel mälumängul.

    29. ja 30. aprillil toimus ERMis ja EKMis igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled“. Esitleti Mall Hiiemäe väljaannet Virumaa vanad vaimujutud

    30. aprillil esitles Ingrid Rüütel Tallinnas Telliskivi loomelinnakus oma väljaannet Saaremaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse I.

    Aprillis ja mais koostas Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel eksperthinnangu Paluküla Hiiemäe piiridele, tehes arhiivi- ja välitöid ning viies läbi intervjuusid kohalike elanike ja huvirühmade esindajatega.

    11. ja 18. aprillil oli Vikerraadio saatesarjas „Eesti lugu“ eetris kaks saadet Anu Korbiga: „Samaara ja Saraatovi piirkonna eestlased“ ning „Simbirski ja Vologda eestlased“.

    3. mail ütles Ingrid Rüütel Kihnus tervitussõnad Roosi Karjami 80. sünnipäeval.

    5. mail pidas Mall Hiiemäe koos Veljo Runneliga kirjandusfestivali Prima Vista raames ettekande „„Lindude laul mind äratas üles“. Linnulaulud ja nende jäljendamine eesti rahvapärimuses“.

    6. mail toimus kohvikus Arhiiv (Vanemuise 19, Tartu) inspireeritult Eesti Rahvaluule Arhiivi tänavusest kogumisvõistlusest „Minu maastikud“ kirjandusfestivali Prima Vista vestlusõhtu, kus kõnelesid Jüri Metssalu, Valdur Mikita, Kadri Tüür ja Mehis Heinsaar.

    7. mail tutvustas Risto Järv Prima Vista festivali raames metsamuinasjuttude õhtupoolikul Tartu Loodusmajas eesti metsamuinasjutte.

    10. mail Mall Hiiemäe väljaande Virumaa vanad vaimujutud esitlus ning Mari Hiiemäe näituse avamine Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

    11. mail arutleti Rakveres ERA siseseminaril „Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti“, milline peaks olema rahvaluulearhiivi roll Eesti ühiskonnas ning kuidas ja kas meie igapäevatöö on suunatud selle täitmisele. Rahvaluulearhiivi töötajad tõdesid vastuolu teadusrahastuse prioriteetide ja rahvaluulearhiivi põhikirjaliste ülesannete vahel: kui tippteadus eeldab eelkõige osalust ja algatusvõimet ingliskeelses rahvusvahelises teadussfääris, siis rahvaluulearhiiv on loodud eelkõige selleks, et Eesti vaimset kultuuripärandit nii tänaste kui tulevaste põlvede jaoks talletada, kogutud teadmisi korrastada, rahva kasutusse anda ja neid mõtestada.

    11. mail esitleti Rakveres Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Viru Instituudi koostöös valminud Mall Hiiemäe kogumikku Virumaa vanad vaimujutud. Esitlusel võtsid sõna Aivar Surva Viru Instituudist, Risto Järv ja Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivist, raamatu autor Mall Hiiemäe ning joonistuste autor Mari Hiiemäe.

    15. mail pidas Risto Järv Haapsalus neljandal muinasjutukonverentsil „Muinasjutuvägi“ („Vii mind vikerkaare pääle…“) ettekande „Tipa kooliteel rändamas“.

    15. mail pidas Taive Särg Harjumaa Muuseumis Keilas Harjumaa jaanilaulude praktikumi pärimuskultuuri koolitusel „Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“.

    16. mail muusikaline muuseumiöö Eesti Kirjandusmuuseumis. Tänaval laulsid ja mängisid lõõtsa Lauri Õunapuu ja Jaan Sarv; muuseumi õuelaval esines mäluasutuste segakoor MaSk dirigent Henri Kääriku juhatusel; muuseumi saalis oli folklooriklubi Maatasa noorte ja nende juhendaja Halliki Pihlapi innustusel võimalik jalga keerutada. Hilisõhtul toimus Lilla Daami salapärane ringkäik kirjandusmuuseumi legendidest tulvil saalides ja tagakambrites. Rahvamuusikahuvilised said tutvuda Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalse heliarhiiviga. Muuseumiöö üritusi korraldas Helen Kõmmus.

    16. mail muuseumiöö üritustel Iisaku muuseumis esitleti Mall Hiiemäe raamatut Virumaa vanad vaimujutud.

    19. mail pidas Ingrid Rüütel Viljandis väärikate ülikoolis loengu „Pärimuskultuur kui kogukondliku identiteedi hoidja (Kihnu ja Saaremaa näitel)“.

    21. mail osales Ingrid Rüütel Maria Korepanova doktorieksami komisjonis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

    23. mail juhtis Jüri Metssalu pärimusmatka Harjumaa idaosa looduslikes pühapaikades.

    25. mail ütles Ingrid Rüütel Tallinnas Kadrioru lossis avasõnad etnoloogiakonverentsil „Aasia ja Aafrika kultuurid“ (Asian and African Cultures).

    30. mail korraldas Anu Korb kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Idaeestlaste Seltsi ettekandepäeva „Venemaale veerenud V. Peterburist Siberini“.

    Mais, juunis ja juulis toimus Reeli Reinausi juhtimisel kolm kogumisretke Hageri kihelkonda. ERAst osalesid ka Jüri Metssalu, Valdo Valper, Lona Päll, Risto Järv ja Mari-Ann Remmel.

    6. ja 7. juunil jagasid Ingrid Rüütel ja kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Reet Remmel Klassikaraadio saates „Helikaja“ muljeid ja mõtteid 25.–31. maini toimunud ida muusika festivalist „Orient“.

    16.–18. juunini toimunud TÜ ühiskonnateaduste instituudi korraldatud täienduskoolitusel „Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia“ esines Astrid Tuisk ettekandega „Lapsepõlv ja mängud“.

    19. juunil tutvustas Jüri Metssalu Suure-Jaani valla kultuuritöötajatele kohapärimuse uurimise allikaid ja metoodikat ning viis läbi ekskursiooni Eesti Rahvaluule Arhiivis.

    21.–25. juunini esindasid SIEFi 12. konverentsil „Utopias, Realities, Heritages: Ethnographies for the 21st Century“ Zagrebi Ülikoolis ERAt ettekannetega Ave Gor?i? (Soviet ideology forming and influencing the work at the folklore archive in Tartu), Risto Järv (The online database of Estonian folk tales: Problems and solutions), Andreas Kalkun (Saints in Seto religious narratives: past utopias and validation of identity), Anu Korb (The food culture of Estonians in Siberia), Janika Oras („Before the final silence.“ Stories about outstanding female performers in the 19th and 20th century’s Estonia), Liina Saarlo (Kodavere regilaulud: Recording the heritage and creating the runo song corpus). Ave Gor?i? oli ka paneeli „Visions and traditions: The production of knowledge at the tradition archives“ kaasjuhataja koos Susanne Österlund-Pötzsch’i (Helsinki) ja Audun Kjus’iga (Oslo).

    22. juunil osales Jüri Metssalu arheoloogilistel kaevamistel Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu linnusel.

    27. juunil viis Janika Oras Seto folgil Värskas läbi seto leelo õpitoa.

    27. juunil toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Harju ja Viru looduslikes pühapaikades.

    30. juunist 2. juulini osales Anu Korb Riias BaltHerNet konverentsil ettekandega „Tracing the Baltic Road to Independence in Diaspora Archives“.

    30. juunist 10. juulini osalesid Janika Oras ja Andreas Kalkun Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikute välitöödel Venemaa Föderatsiooni Mordva Vabariigis. Ersa ja mok?a mitmehäälse rahvalaulu mitmekanalisalvestusi tehti kokku kaheksas külas, jäädvustati mitmesugust laulutraditsiooni ja kombestiku alast ainest. Välitöödest võtsid osa ?anna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Tuule Kann, Maria Korepanova, Liisi Laanemets, Karoliina Kreintaal, Timo Kalmu.

    7.–9. juulini inspekteeris Jüri Metssalu koos Andres Tvauriga Rapla maakonnas Rail Balticu trassialternatiivide alale jäävaid muistiseid ja pärimuspaiku.

    11. juulil kõneles Jüri Metssalu X Juuru kihelkonna päevade ajalookonverentsil Pirgu mõisas Pirgu piirkonna muististest ja pärimuspaikadest.

    12.–17. juulini osalesid Mari-Ann Remmel, Lona Päll, Valdo Valper ja Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma välitöödel Saaremaal Vilsandi rahvuspargis.

    14.–17. juulini osalesid Mari Sarv ja Risto Järv Lancasteri Ülikooli korpuslingvistika keskuse suvekoolis, kus tutvustati keeleteadusliku uurimistöö jaoks loodud meetodite ja töövahendite kasutusvõimalusi muudel humanitaaraladel.

    16. juulil pidas Helen Kõmmus Hiiu Folgi pärimuspäeval Hiiumaa muuseumi Pikas majas ettekande „Teesu Hindrek ja teisi Hiiumaa torupillimängijad“ ja mängis torupillil Juhan Maakeri ehk Torupilli Jussi pillilugusid.

    16. juulil tutvustati Kärdlas Hiiumaa muusemi Pikas Majas Hiiu Folgi pärimuspäeval Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning raamatu autori pärijate koostöös valminud kordustrükki möödunud aasta lõpul ilmunud Jegard Kõmmuse koostatud proosaeeposest Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Väljaanne pälvis Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia 2014.

    17. juulil pidas Mall Hiiemäe Eestimaa Looduse Fondi talgute suvekoolis Pärnumaal Nedremal ettekande „Heinategu kui pärandkultuuri osa“ ning juhendas töötuba „Heinategemine eesti rahvapärimuses“.

    23.–25. juulini salvestasid Helen Kõmmus ja Taive Särg Viljandi pärimusmuusikafestivalil õpitubasid, osalesid regilaulupesas ja filmisid tänavamuusikuid.

    26. juulil esitlesid Risto Järv, Taive Särg ja Helen Kõmmus Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris kogukondlikku pärimust käsitlevat Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru Muuseumi koostööväljaannet Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941.

    27.–30. juulini osales Mari Sarv Göttingeni Ülikooli digitaalhumanitaaria keskuse korraldatud uurimislaboris, mille eesmärgiks oli katsetada tekstide taaskasutuse uurimiseks loodud tarkvara eri valdkondadest ja eri keeltest pärinevate tekstimassiivide analüüsimisel.

    30. juulil ütles Ingrid Rüütel tervitussõnad Muhu folkloorirühma Ätsed 30. sünnipäeval Muhus.

    Veebruaris, aprillis (koos Lona Pälliga), juunis, juulis (koos Lona Pälliga) ja oktoobris oli Mari-Ann Remmel välitöödel Jüri kihelkonnas Nabalas ja Nabalast pärit inimeste juures.

    Augustis nõustasid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Lona Päll Muinsuskaitseametit ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade uuringu planeerimisel.

    Augustis tegi Jüri Metssalu Juuru vallas Helda külas Mihkli talu õuel arheoloogilisi uuringuid ning leidis hulgaliselt muinas- ja keskaegset keraamikat.

    Augustis, septembris ja oktoobris esitleti Ingrid Rüütli ja Sille Kapperi koostatud raamatut Kihnu tantsud. Esitlused toimusid 8. augustil Kihnu tantsu päeval Kihnus, 14. septembril Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil „Eesti kultuuri suurpeod“, 24. septembril Tartus ARSi koosolekul ning 2. oktoobril Tallinnas Eesti Naisjuristide Seltsi seminaril.

    6. augustil juhtis Mari-Ann Remmel pärimusteemalist jalgrattamatka Nabala-Paekna matkarajal.

    8. augustil pidas Ingrid Rüütel ettekande Kihnu meestelauludest Kihnu tantsu päeval Kihnus.

    15.–20. augustini (Inge Annom, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Valdo Valper) ja 12.– 17. septembrini (Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Astrid Tuisk, Valdo Valper) toimusid Mari-Ann Remmeli juhtimisel KIKi rahvusparkide projekti välitööd Matsalus.

    18. augustil osalesid Ave Goršiè ja Risto Järv Taani Folklooriarhiivis teisel Põhjamaade pärimusarhiivide koostöökohtumisel.

    18.–20. augustini osales Ave Goršiè Kopenhaageni Ülikoolis 33. Põhjamaade etnoloogia ja folkloori konverentsil „CO – Co-productions, collaborations, contestations coming together in Copenhagen“ pärimusarhiivide paneelis ettekandega „The Position of Folk Belief in Estonian Folkloristics During the Soviet Era“.

    16.–21. augustini toimus XII rahvusvaheline fennougristide kongress Soome Vabariigis Oulus. Eesti folkloriste esindasid seekord viis Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlast. Liina Saarlo pidas ettekande „Of collecting folklore in North-East Estonia in the 1950ties“, Janika Oras „Historical singing spaces and practices in Central Estonia – Shared and personal experiences“, Helen Kõmmus „Songscapes of Western Estonian Islands in the End of 19th Century: Finnish Scholar’s O.A.F. Lönnbohm’s alias Mustonen’s Folksong Fieldwork to Hiiumaa in 1877“, Aado Lintrop „Большой белый вождь встретится со северным шаманом “ ja Anu Korb „Healing skills as group folk knowledge“.

    26. ja 27. augustil osalesid Kadri Tamm ja Astrid Tuisk Jäneda mõisas Eesti mäluasutuste suveseminaril „Mäletamise talumatu kergus: mida kogume, seda mäletame“.

    10. septembril kõneles Jüri Metssalu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade loengukursusel pühapaikade uurimise allikatest.

    17. septembril pidas Mari-Ann Remmel Tartu Ülikoolis loengu „Looduslikud pühapaigad eesti rahvapärimuses“.

    19. septembril pidas Anu Korb TÜ raamatukogus Eesti Genealoogia Seltsi juubelikonverentsil „Eestlased maailmas“ ettekande „Venemaa eestlaste järeltulijad“.

    19. septembril toimus Jüri Metssalu juhtimisel pärimusmatk Juuru vallas Pirgu külas.

    20. septembril intervjueeris Jüri Metssalu Hageris koos Igor Volkega Juri Valget.

    24. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ARSi kõnekoosolek, millega tähistati ühtlasi Eesti Rahvaluule Arhiivi 88. sünnipäeva. Kristi Salve pidas ettekande „Pikk, pikk jutus, las ma alosta otsast“. Esitleti ajakirja Keel ja Kirjandus rahvajututeemalist erinumbrit 8–9/2015 ning Ingrid Rüütli ja Sille Kapperi raamatut Kihnu tantsud (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2015).

    24. septembril toimus Juuru Rahvamajas Jüri Metssalu kutsel Mahtra looduskaitseala ümbruse ja Juuru ning Kose kihelkonna elanike uue keskkonnaühenduse esimene koosolek.

    25. septembril tutvustas Teadlaste Öö ürituste raames Eesti Kirjandusmuuseumis Lilla Daam põnevamaid paiku Eesti Kirjandusmuuseumi majas. Kirjandusmuuseumi üritusi koordineeris Reet Hiiemäe folkloristika osakonnast.

    26. septembril alustas Jüri Metssalu kohapärimuse kursusega Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

    30. septembril ja 7. oktoobril andis Jüri Metssalu Tartu Ülikooli usuteaduskonna kursusel „Loodus Eesti usundites“ loengud kirjalikest allikatest ning looduslikest pühapaikadest pärimuses ja maastikul.

    1. oktoobril esines Ingrid Rüütel Tallinna TV saates „Teie arvamus, palun“. Saatejuht Jakko Väli, toimetaja Kadi Alatalu.

    2. oktoobril esines Mari-Ann Remmel Raikkülas mõisakonverentsil ettekandega „Mõis ja mõisnikud eesti rahvapärimuses“.

    7.–10. oktoobrini osales Risto Järv USAs New Yorgis konverentsil „Alice in a World of Wonderlands“ ning väljaande Alice in a World of Wonderlands. The Translation of Lewis Carroll’s Masterpiece esitlusel.

    10. oktoobril osales Ingrid Rüütel koos Helen Kõmmusega Pärnu Muuseumis II koolinoorte rahvamuusikaseadete konkursi Folgi Krõmps žüriis. Ingrid Rüütel pidas ettekande „Muistne loomislaul eesti uuemas laulutraditsioonis“ ja Helen Kõmmus rääkis konkursi kohustusliku loo, loomislaulu „Siidisulges lindu“ esitajast ja Pärnumaa suurkogujast Marta Mäesalust.

    15. oktoobril esines Risto Järv Washingtonis Eesti Suursaatkonnas ettekandega „Rahvaluule ja loomemajandus“.

    15. ja 16. oktoobril osales Liina Saarlo Palal pärimuskonverentsil, kus pidas ettekande Kodavere regilauludest ja laulikutest, tutvustas Kivikese kogukonnaportaali ja Kodavere veebiväravat.

    17. oktoobril pidas Helen Kõmmus Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri koolitusel loeng-õpitoa „Tartumaa kihelkondade jaaniaegsed laulud ja laulumängud“.

    17. oktoobril toimus Jüri Metssalu juhtimisel Juurus loodava uue keskkonnaühenduse esimene matk Ulmu allikale.

    19.–21. oktoobrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline konverents „Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria“. Kolmanda iga-aastase konverentsi keskmes oli küsimus, kuidas kasutada digitaalseid tehnoloogiaid eri keeltest ja kultuuridest pärineva ainese uurimisel ja esitlemisel ning millised võimalused on maailma mitmekeelsusest tingitud mõistmisraskuste ületamiseks humanitaarses uurimistöös. Konverentsil tutvustati valminud ja käimasolevaid digitaalhumanitaaria uurimis- ja arendusprojekte, veebirakendusi ning arutleti digitaalhumanitaaria kui valdkonna arengusuundade üle Eestis ja mujal. Konverentsi peaesinejad olid Kalev H. Leetaru (online ettekandega), kes tutvustas maailma erikeelsete uudiste koondamise ja tõlkimise projekti GDELT, ning Jan Rybicki, kes tutvustas kirjandustekstide analüüsitehnikaid, mis võimaldavad eritleda autorite ja kirjandusvoolude eripärasid keelestatistika alusel. Konverentsi ettekannete osale järgnes Jan Rybicki stilomeetria õpikoda ning Göttingeni Ülikooli eTRAP projekti tekstide taaskasutuse tuvastamise õpikoda. Konverentsi korraldasid Mari Sarv (ERA) ja Liisi Laineste (FO), kes mõlemad pidasid konverentsil ka ettekande. Konverentsi ettekannete teesid ja projektide tutvustused leiab Eesti digitaalhumanitaaria kodulehel (http://www.folklore.ee/dh/en/dhe_2015/). Digitaalhumanitaaria huvilistel on võimalik liituda teemakohase meililistiga aadressil http://folklore.ee/mailman/listinfo/dh/.

    20. oktoobril viis Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis läbi pärimuspaikadest kõnelevate allikate praktikapäeva.

    21. oktoobril esines Risto Järv Jõgevamaal Voore puhkekeskuses Emakeele Seltsi gümnaasiuminoorte keelelaagris „Nipitiri. Räägime nimedest“ loenguga „Nimedest rahvapärimuses“.

    21. oktoobril esines Risto Järv lühiülevaatega muinasjuttudest etno-sürrealistliku animafilmi „Pulmamäng“ (Animafilm, 2015) esilinastusel Tallinnas käsitöökaupluses Eesti Esindus.

    23. oktoobril esines Risto Järv Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis (TÜHI) emeriitprofessori ja rahvaluuleteadlase Pille Kippari 80. sünnipäevale pühendatud seminaril ettekandega „Loomad ja kangelased. Mõned mõtted kolmest muinasjutust“.

    24. oktoobril oli Raadio 7 saates „Rändur“ eetris pikem intervjuu Jüri Metssaluga.

    25. oktoobril korraldas Jüri Metssalu Mahtra looduskaitsealal Nõrava külas Juurus loodava keskkonnaühenduse matka, mida juhtis kogenud loodusemees Arne Kivistik.

    26. oktoobril esines Andreas Kalkun Obinitsas eeposte päevadel „Eeposte vahtsõ tulõmisõ“ ettekandega „Süümine, juuminõ ja naase elo „Pekoh““.

    29. oktoobril esines Olga Ivaškevitš Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegiumi BAAC konverentsil „Echoes of the Past, Insights to the Future“ ettekandega „From storage room to „play“ button – audio/video collections of the Estonian Folklore Archive“.

    30. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents „Välitööd ajaskaalal“ ning sellele järgnes Pille Kippari 80. sünnipäeva tähistamine. ERAst esinesid Mall Hiiemäe ettekandega „Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina“, Liina Saarlo „Vestlesin kolme objektiga. Saak oli suhteliselt hea… Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel Ida-Virumaal“ ning Anu Korb „Folkloorikogujate välitöökirjeldused ajastuomase kogumistöö peegeldusena“.

    2. novembril rääkis ERA vanemteadur Mall Hiiemäe hingedeajast hingedepäeva Aktuaalses Kaameras.

    3. novembril esines Aado Lintrop Tartu Ülikoolis sümpoosiumil „Epics and the Related Genres between Orality and Literacy“ ettekandega „The poem Yangal-maa and Mansi epic“.

    6. novembril toimus Eesti Kirjandusmuusemi saalis Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminar. Esinesid Austë Nakienë Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudist („Shifts in the Lithuanian traditional culture. Folksongs in the 21st century city / Muutused leedu rahvakultuuris. Rahvalaulud 21. sajandi linnas“), ERAst Janika Oras („Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi“), Eesti Folkloorinõukogu esinaine Kati Taal („Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises“) ning ERAst Ave Goršiè („Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967–2015“). Ingrid Rüütel esitles plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja -tantse“ sarjast „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 9“ (toimetaja Janika Oras). Päeva jooksul tegid elavat muusikat Krista, Raivo ja Uku Sildoja pereansambel, noorte rahvamuusikaseltsi Maatasa pillimängijad Helin Pihlap, Anzela Sirel, Madli Lehiste, Carol Maask, Siim Saarela, Arnold Milihhin ja Karl-Mart Trolla Halliki Pihlapi juhendamisel, kandlemängijad Tuule Kann, Tarmo Kivisilla, Helen Kõmmus ning päkarauakandle- ja lõõtsamängija Juhan Uppin. Muusikalisi tervitusi lisasid ka juubilari õnnitlejad. Seminari korraldajad olid etnomusikoloogid Taive Särg ja Helen Kõmmus.

    9. novembril esines Kadri Tamm Viljandimaal Kõpu põhikoolis Oskar Looritsa 115. sünniaastapäeva puhul korraldatud mälestuspäeval ettekandega rahvaluulest ja Oskar Looritsast.

    12. novembril esines Mall Hiiemäe Väike-Maarjas Viru Instituudi ja Väike-Maarja pärimuspäeval ettekandega „Väike-Maarja ning Simuna rahvapärimus ja selle kogujad“.

    13. novembril osales Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu uue koosseisu esimesel koosolekul.

    15. novembril pidas Ingrid Rüütel Palmse mõisas Eesti Looduskaitse Seltsi konverentsil „Lahemaa loomise lood“ ettekande „Lahemaa rahvalaulude kogumisest, publitseerimisest ja taaselustamisest“.

    18.–25. novembrini toimus Pariisis esmakordselt seto kultuurifestival „Seto nädal“, mille korraldas INALCO (Institut national des langues et civilisations orientales). ERAst pidasid konverentsil „Journées seto“ ettekanded Andreas Kalkun („Les chants autobiographiques des femmes seto“, Seto naiste eluloolaulud) ja Mari-Ann Remmel („Les caractéristiques de la tradition orale locale seto“, Seto kohapärimuse tunnusjooni). Näidati ka Aado Lintropi ja Janika Orase filmi „Seto saaja“ (2009), kohapeal oli vaatajatega vestlemas Aado Lintrop. Kaasaegsest seto luulest rääkis Andreas Kalkun koos Kauksi Üllega.

    19. novembril rääkis Ingrid Rüütel Pärnus pulmakommete seminaril Eesti pulmakommetest ja nende kasutamise võimalustest tänapäeval.

    21. novembril pidas Jüri Metssalu Käsmu Meremuuseumis Lahemaa rannakülade mälumaastike infopäeval ettekande kohapärimusest Maa-ameti mälumaastike kaardirakenduse Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi näitel, ta osales ka järgnevas metoodilises arutelus.

    21. novembril juhtis Helen Kõmmus Tartu Linnaraamatukogus kogunenud Tartu pereklubis kadripäeva-teemalist vestlusringi.

    25.–26. novembril osales Risto Järv Saksamaal Göttingenis rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia Enzyklopädie des Märchens viimase osa ilmumisele pühendatud konverentsil „Homo Narrans. Der Mensch und seine Welt in Erzählungen“.

    1. detsembril esitlesid Risto Järv, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses Eesti imemuinasjuttude kuldraamatut (kirjastus TEA).

    1. detsembril pidas Andreas Kalkun Helsingi Ülikooli kursuse “Tutkimuskohteena eletty uskonto“ raames loengu “Viron setojen ortodoksisuus“ ja 10. detsembril viis samal teemal läbi seminari.

    2. detsembril 2015 esitles Anu Korb enda koostatud ja toimetatud väljaannet Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII. Esitlusega tähistati ühtlasi Anu Korbi 65. sünnipäeva ja 40. tööjuubelit.

    2. detsembril esines Jüri Metssalu Mahtra Talurahvamuuseumi pärandipäeval ettekandega “Vanades folkloorikogudes esinevad motiivid täna maal elavate inimeste keskkonnatunnetuses“ ning näitas videosalvestusi välitöödelt rahvusparkides ja Juuru kihelkonnas.

    3. detsembril rääkis Mall Hiiemäe Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi teemaõhtul sõjaaegsetest jõuludest.

    3. detsembril kõneles Jüri Metssalu Rahvakultuuri Keskuse koolitusel “Kuidas uurida vaimset pärandit?“ kohapärimuse uurimise allikatest ja metoodikast.

    3. ja 4. detsembril pidas Andreas Kalkun Oulu ülikoolis toimud Kulttuurintutkimuksen seura VIII päevadel “Rajat“ ettekande “Ortodoksit “kahden maailman laidalla“. Setojen eletty ortodoksisuus eilen ja tänään“.

    3. ja 4. detsembril esinesid Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminaril “Üki, kaki, kommi, nommi…“ ERA töötajad Kärri Toomeos-Orglaan (Kolmest põrsakesest seitsme pöialpoisini: Muinasjutud ja arvud) ja Astrid Tuisk (Eesti Rahvaluule Arhiivi mängude andmebaasi tutvustus). Janika Oras viis läbi töötoa “Ringmängu mõnu“.

    5. ja 12. detsembril toimusid Viljandi Kultuuriakadeemias Jüri Metssalu juhendamisel kohapärimuse seminarid, mille käigus analüüsiti üliõpilaste semestri jooksul valminud kaastöid Eesti Rahvaluule Arhiivile. Muuhulgas esitleti ka kogumisvõistluse “Minu maastikud“ jaoks jäädvustatut.

    6. detsembril esines Ingrid Rüütel Klassikaraadio saates “Folgialbum“, teemaks “Muhu laulud I“.

    14. detsembril pidas Mall Hiiemäe Kadrina raamatuklubis kohaliku kirjandusklubi teemaõhtul ettekande “Jõulud vanal Virumaal: kombed, laulud, toidud Kadrina moodi“.

    15. detsembril võttis Anu Korb ettekandega “Eestlastest ravitsejad Ida-Siberis“ osa EKM projekti “Medica“ 10. konverents-töötoast “Kogemused, traditsioonid ja transformatsioonid“.

    16. ja 17. detsembril Kreutzwaldi päevade konverentsil “Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome“ pidas ERA töötajatest ettekande Aado Lintrop (Poeem Jangal-maa ja mansi eepika – dialoog või möödarääkimine?). Esitluste osas tutvustati Andreas Kalkuni raamatut Seto laul eesti folkloristika ajaloos ning Helen Kõmmuse raamatut Iiuma vägimihe Leigri seiklused.

    29. detsembril toimus Haapsalus Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonnas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühma seminar “Muinasjutust mitme kandi pealt“. Esinesid Pille Kippar (Tõestisündinud lugusid ja kuulujutte läänlastest), Anu Korb (Ottessoni Roosi vanamesi jutud), Inge Annom (Hobuseraipest tervisevesi. Lutsi jutud), Kärri Toomeos-Orglaan (Mis värvi on muinasjutt?), Krista Kumberg (Pahalaste muut(u)mised kaasaegsetes muinaslugudes), Reeli Reinaus (Mis on ühist muinasjuttudel ja tõsielusarjadel), Risto Järv (Õnnelik lõpp ja muinasjutureklaamid). Esitleti raamatuid Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest (EKM Teaduskirjastus 2015), Roosi Siberi lood (EKM Teaduskirjastus 2015) ja Eesti imemuinasjuttude kuldraamat (TEA 2015). Näidati animafilmi “Pulmamäng“ (autorid Andres Tenusaar, Malle Valli, Marili Sokk; Animailm, Peata Film 2015, 10´) ning dokumentaalfilmi “Teekond ussinuumajani“ (autorid Liivo Niglas ja Priit Tender; F-Seitse 2015, 68´), kõneles filmi autor Priit Tender.

    Ave Goršič, Risto Järv

    Folkloristide XI talvekonverents „Omad ja võõrad“

    http://www.folklore.ee/era/tk2016/

    Toimumisaeg 4.-5. veebruar 2016

    Toimumispaik: Tartust väljaspool

    Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, mille eesmärgiks on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Üheteistkümnes talvekonverents kutsub kaasa mõtlema oma ja võõra piiride ja nende omavahelise dialoogisuhte üle.

    Oma ja võõra kategooriad on paljudes kultuurides väga olulised, kuid nende piirid ja tähendused on siiski hajusad ja ajas muutuvad. Kui varasemal ajal sai kogukonda pidada eelkõige territooriumi, usulise ja etnilise kuuluvusega seotud nähtuseks, siis liikumisvabaduse suurenemise, asustuse tihenemise ja üleüldise globaliseerumise tingimustes on toimunud kogukonnaruumi avardumine. Sünnipärane kogukonda kuuluvus pole enam ainumäärav ja võib asenduda vabatahtliku/isevalitud kuuluvusega.

    Folkloristide uurimisfookus on tänapäeval järjest enam suunatud kaasaegse ühiskonna vaatlusele. Erinevate sotsiaalsete rühmade/kihtide folkloorse kommunikatsiooni analüüsimiseks kasutatakse üha enam kogukonnapõhiseid uuringuid. Vastukaaluks globaliseeruva maailma ilmingutele vajab inimene oma identiteedi-tunnetuse tugevdamist.

    Globaliseerumisprotsessi kiirenedes, sh Euroopat tabanud põgenikekriisi tingimustes, on oma identiteedi ja omapära säilimise pärast mures mitmekultuurilises keskkonnas elavad inimesed, kuid ootamatult on ärevil ka suhteliselt monokultuursed kogukonnad. Ähvardavana tajutud muutused on põhjustanud radikaalseidki püüdeid oma ja võõra piiri fikseerimiseks. Üksikisiku ja pärimusrühma identiteediloomes on folklooril oluline roll.

    Vaateid, uskumusi ja teadmisi jagatakse oma kultuurilise kogukonna raames, kuid need on ajas muutuvad ja sõltuvad inimeste uutest kogemustest. Folkloori identiteeti loov ja toetav toime tõuseb eriti esile kogukonna ja selle põhiväärtuste säilimise suhtes tajutava ohu, ebastabiilsuse, rahulolematuse jms tingimustes.

    Kutsume teid arutlema teemadel, mis käsitlevad erinevatest aspektidest oma ja võõra suhteid, diasporaad ja rändeid, kohanemise ja sulandumise, identiteedivahetuse ja kultuurimustrite segunemisega seonduvat.

    Ettekannete teese (kuni 5000 tähemärki) ja registreerumist ootame hiljemalt 11. jaanuariks 2016 Anu Korbi (korb[ätt]folklore.ee) e-posti aadressile.

    Konverentsi osavõtumaks on 15 eurot. Folkloristide üheteistkümnenda talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga.

    Lähem info: Anu Korb korb[ätt]folklore.ee

    19. 11. 2015

    Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminar

    Olete oodatud Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminarile 6. novembril 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Vanemuise 42.

    Kava

    11.00 Tervituskohv

    11.15 Avamine

    11.30 Austė Nakienė. Shifts in the Lithuanian traditional culture. Folksongs in the 21st century city / Muutused leedu rahvakultuuris. Rahvalaulud 21. sajandi linnas.

    12.15 Janika Oras. Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi.

    13.30 Kati Taal. Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises.

    14.15 Ave Goršič. Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967-2015.

    15.20 Ingrid Rüütel esitleb plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“ sarjast „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“, 9.

    Seminarile järgnevad kontsert, slaidiprogramm ja vastuvõtt.

    Päeva jooksul loovad elavat muusikat Krista Sildoja perega, Halliki Pihlap õpilastega, Tuule Kann päkarauakandlemängijatega ja mitmed teised.

    Kõik on oodatud! Palume võimaluse korral oma tulekust teatada.

    Juubilar palub kingitusi mitte tuua. Soovi korral saab teha ülekande Eesti Rahvuskultuuri Fondile pärimuskultuuri auhinna väljaandmiseks.

    Raha saaja: Eesti Rahvuskultuuri Fond

    Arvelduskonto: Swedbank, EE672200221001101347

    Selgitus: Annetus Pärimuskultuuri Fondi

    Seminari korraldavad:

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Heliloojate Liit

    Korraldajate kontaktid:

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Vanemuise 42, Tartu

    56 22 75 86, 73 77 750

    taive[ätt]folklore.ee, helen[ätt]folklore.ee

    Lähem info: Taive Särg 56 22 75 86 taive[ätt]folklore.ee, Helen Kõmmus 73 77 750 helen[ätt]folklore.ee

    5. 11. 2015

    Ingrid Rüütel 80

    Eesti silmapaistval teadlasel Ingrid Rüütlil täitub 3. novembril 80 eluaastat. Juubelit tähistatakse etnomusikoloogia alase seminariga, mis toimub reedel, 6. novembril, algusega 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Vanemuise 42.

    „Traditsioon ei ole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on Eesti üks kogenumaid ja viljakamaid rahvamuusikauurijaid Ingrid Rüütel öelnud aastal 2000 ilmunud raamatus „Pärimus pärijale“. Praegu Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina töötav Rüütel on suure osa oma elust pühendanud eesti ja soome-ugri rikkaliku rahvamuusika kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. Ta on olnud 1978. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde loodud ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutsenud etnomusikoloogia uurimisrühma asutaja ning pikaaegne juht. Juubilari eriliseks armastuseks on olnud Kihnu saare elujõuline rahvakultuur.

    Ingrid Rüütli juubeliseminari esimeses pooles räägivad Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi etnomusikoloog Austė Nakienė leedu rahvalauludest 21. sajandi linnas ning Eesti Rahvaluule Arhiivi etnomusikoloog Janika Oras seto traditsioonilise pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamisest. Teises osas kõneleb Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal Ingrid Rüütli rollist Eesti folklooriliikumises ja Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Ave Goršič Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadusasutusega seotud mõtetest ja soovidest aastatel 1967 ja 2015.

    Seminaril esitletakse Ingrid Rüütli koostatud plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ üheksas heli- ja videokogumik sisaldab Ingrid Rüütli ja teiste Eesti Rahvaluule Arhiivi folkloristide poolt aastatel 1974 kuni 1994 kogutud rikkalikku muhulaste lauluvara. Kogumikus leidub näiteid nii üksilaulust kui ka duettidest, eriti tähelepanuväärsed ja haruldased on aga suurema meesteseltskonna esitatud rahvalaulud. (Vt lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=61 .)

    Teadusseminarile järgneb kontsert. Päeva jooksul teevad elavat muusikat Krista Sildoja perega, Halliki Pihlap õpilastega, Tuule Kann päkarauakandlemängijatega ja mitmed teised. Juubilar palub kingitusi mitte tuua, vaid teha soovi korral annetus Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri auhinna väljaandmiseks.

    Korraldajateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Heliloojate Liit.

    Lähem info: Taive Särg 56 22 75 86 taive[ätt]folklore.ee, Helen Kõmmus 73 77 750 helen[ätt]folklore.ee

    2. 11. 2015

    Hiiumaal avatakse Mere-ema kuju ja esitletakse elutööraamatut

    Hiiumaal Sõru sadamas avatakse pühapäeval, 26. juulil kell 13.00 kujur Ivo Männi loodud Mere-ema puuskulptuur merel hukkunute mälestuseks ja elavate kaitseks ning Sõru paadikuuris esitletakse kell 14.00 Jegard Kõmmuse ja teiste autorite kirjutatud seikluslikku tõsieluraamatut „Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941“. Üritust korraldavad Emmaste vald, Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Sõru Muuseum.

    Randlasi kaitsva müütilise Mere-ema kuju idee on seotud 5. mail 1929 Sõru rannas juhtunud traagilise paadiõnnetusega, kus viiest merele läinud lapsest uppus neli. Ainsast ellujäänust, hilisemast meremehest ja kirjanikust Jegard Kõmmusest, sai hingelt vetelpäästja. 12 aastat hiljem päästis ta koos kaaslaste Bernhard Kaljo, Anton Pöiteli ja Harry Õispuuga Sõru rannikul uppumissurmast terve Soome laeva meeskonna. Sellest 1941. aasta 11. jaanuari tormiööl Hiiumaa rannikul aset leidnud õnnelikult lõppenud õnnetusest, selle eel- ja järelloost, räägibki Jegard Kõmmuse, Sende Lipu ja Helen Kõmmuse kirjutatud põhjalik ja samas emotsionaalne, rohke foto- ja arhiivimaterjaliga varustatud uurimistöö „Elutöö ühe ööga“.

    „Mere-ema kaitsev kuju ja Soome meremeeste päästmise lugu on omavahel väga tihedalt seotud. Ivo Männi poolt tammest voolitud võimas naisefiguur hoiab rüpes päästerõngast. Uppunud randlaste mälestust alles hoidev ja mereleminejate eest hoolt kandev emakuju on täienduseks aasta tagasi Sõru sadamas sama kunstniku poolt püstitatud Gullkrona laevameeskonna päästjatele pühendatud tänumemoriaalile. Nüüd on nelja elupäästjast hiidlase kangelaslik lugu saanud väärikalt ka kaante vahele. Nii elusid kaitsev Mere-ema kui ka elude päästmisest rääkiv raamat tuletavad meile meelde elutervet aukartust mere ees ja annavad lootust, et ka kõige väljapääsmatumas olukorras leidub inimesi, kes ulatavad õigel hetkel abikäe,“ räägib raamatu koostaja ja ühe päästja pojatütar, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen Kõmmus.

    Mere-ema kuju, „Elutöö ühe ööga“ raamat ja neid tutvustav üritus on saanud teoks Emmaste valla, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru Muuseumi heas koostöös. Üritus on tasuta. Kõik on oodatud!

    Raamatust lähemalt veebilehelt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=67

    Lisateave:

    Emmaste valla kultuurikorraldaja Anne-Ly Torstensson, 56 060 711, anne.ly[ätt]emmaste.ee

    Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen Kõmmus, 56 504 126, helen[ätt]folklore.ee

    22. 07. 2015

    EKM Teaduskirjastuselt ilmus hiidlaste proosaeepose uustrükk ja seikluslik elutööraamat

    Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt on ilmunud kaks värsket koostööväljaannet, mis mõlemad on seotud Hiiumaaga ning selle legendaarse rahvaluulekoguja, Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondendi ja Hiiumaa kirjaniku Jegard Kõmmusega. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning raamatu autori pärijate koostöös on valminud kordustrükk möödunud aasta lõpul ilmunud Jegard Kõmmuse koostatud proosaeeposest "Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd". Raamatule annab lisaväärtust Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere värvikas etnograafiline akvarelliseeria "Leivakõrvane". Väljaanne pälvis Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia 2014. Hiidlaste vägilaseepose uustrükki tutvustatakse Kärdlas Hiiumaa muusemi Pikas Majas Hiiu Folgi pärimuspäeval neljapäeval, 16. juulil kell 14.45. Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=68

    Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Sõru muuseumi koostöös valminud raamat „Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941“ annab mitmest vaatepunktist põhjaliku ja kaasahaarava ülevaate ajaloolisest sündmusest, Hiiumaa lõunarannikul 1941 jaanuaris hukkunud Soome kaubalaeva meeskonna päästmiseks hiidlaste poolt korraldatud riskantsest mereretkest, selle õnnelikult lõppenud õnnetuse seikluslikust eel- ja järelloost. Raamat on illustreeritud rohke ajaloolise fotomaterjaliga ja varustatud dokumentaalsete lisadega. Väljaannet esitletakse Sõru sadama paadikuuris, pühapäeval, 26. juulil kell 14.00.

    Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=67.

    Lisainfo: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Helen Kõmmus, 56504 126, helen[ätt]folklore.ee

    14. 07. 2015

    Venemaale veerenud V. Eestlased Peterburist Siberini

    Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42)

    30. mail 2015. a. 10.30 – 14.00

    „Venemaale veerenud“ on perioodiliselt toimuv sariüritus, kus huvilistele tutvustatakse omaaegse Vene impeeriumi eri paigus rajatud eesti külasid, räägitakse Venemaa eesti kogukondade asustusloost, elu-olust ja kultuurist minevikust tänapäevani. Seekordsel ettekandepäeval tuleb juttu väljarändamisliikumisest, eestlastest Peterburis ja selle ümbruses, Siberi ja Kaukaasia eestlaste laulutraditsioonist. Saab näha temaatilist raamatunäitust ja osta soodsalt Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandeid.

    Korraldajad Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Ida-eestlaste Selts. Toetajad Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ projekt „Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus“ ning IUT 22-4.

    KAVA

    10.30 – 12.10

    Kogunemine, avasõnad

    Eestlaste väljarändamisliikumise algusest: Lembit Võime

    Tähelepanekuid Peterburi eestluse piiriületustest: Tõnn Adermann

    Oudova eestlastest minu pereloo taustal: Eduard Parts

    Jurjevi küla mälestuste kogumisest: Tamara Soots

    12.40 – 14.00

    Raamatu „Eestlased Venemaal: elud ja lood“ saamisloost: Anu Korb

    Siberi eestlaste laulud veebis: Anu Korb

    Dokumentaalfilm „Mesipuu poole“ (Ikoon) kommenteerib rež., op. Vahur Laiapea

    25.05.2015


    Kroonika 2014

    17. jaanuarist muutus avalikkusele kättesaadavaks Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus Maa-ameti kaardiserveris. Rakendus koondab Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide kohapärimuslikke materjale, välitöid tegi ja materjalid koondas ERA kohapärimuse töörühm.

    18. jaanuaril pidas Jüri Metssalu Eesti Rahva Muuseumi giidikoolis loengu “Mis on pärimuspaigad ja kust nende kohta andmeid leida?“.

    30. jaanuaril esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul raamatuid Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq (koostanud Paul Hagu, Vahur Aabrams) ja Kodavere regilaulud. Vana Kannel XI (koostanud Liina Saarlo ja Edna Tuvi, toimetanud Janika Oras ja Kristi Salve). Liina Saarlo pidas ettekande “Kodavere Vana Kandle saamisest“.

    7. veebruaril esitleti Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ingrid Rüütli koostatud raamatut Ida-Viru rahvakultuurist. Ettekandega “Ida-Virumaa rahvaluulekogujatest“ esines Anu Korb, Mall Hiiemäe ettekande teemaks oli “Kalendritavand kultuurikontaktide mõjuväljas“.

    7. veebruaril väljaande Kodavere regilaulud. Vana Kannel XI esitlus Kodavere kihelkonnas Liivi muuseumis. Ettekannetega esinesid Liina Saarlo ja Janika Oras, ERA tegemisi tutvustas Risto Järv.

    14. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis arutelu “Etnomusikoloogia kui teadusharu Eestis: probleemid ja perspektiivid“. Arutelu kutsus kokku Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, külalistena osalesid akadeemik Jaan Ross, TÜ kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma, EMTA pärimusmuusika eriala koordinaator Tarmo Kivisilla ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vaatleja Kairi Leivo. Eesti Kirjandusmuuseumist osalesid etnomusikoloogia osakonna endine juhataja Triinu Ojamaa ja praegune juhi kohusetäitja Janika Oras, ERA juhataja Risto Järv, vanemteadurid Ingrid Rüütel, Mari Sarv ja Taive Särg, teadurid Helen Kõmmus, Liina Saarlo ja Andreas Kalkun.

    21. veebruaril pidas Ingrid Rüütel ettekande “Rahvuslike laulude taassünd laulva revolutsiooni ajal“ Tartu Tamme gümnaasiumis.

    22. veebruaril pidas Ingrid Rüütel avakõne “Omariikluse tekke ja eestluse kestmise eeldustest“ Eesti Naislaulu Seltsi Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Tallinnas Metodistide kirikus.

    24. veebruaril lõppenud mälestuslugude kogumise konkursi “Siberi kodu“ (korraldajaks Okupatsioonide Muuseum koostöös Eesti Memento Liidu ja MTÜ-ga Siberi Lood) žüriis osales Anu Korb. 5.–12. klasside õpilastelt laekus kokku 107 lugu, tulemused selguvad maikuus.

    25. veebruaril vestlus ja intervjuu Ingrid Rüütliga naiste rollist ühiskonnas Tallinnas Eesti Naisjuristide Seltsi seminaril.

    26. ja 27. veebruaril esinesid üheksandal folkloristide talvekonverentsil “Folkloor ja sidusus“ ERA töötajad Mall Hiiemäe (Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana) ja Anu Korb (Ida-Siberi Minussinski piirkonna eestlaste ravitsejad, haigusseletused ja ravivõtted. Traditsioonimuutused ja kogumiskontekst).

    28. veebruaril toimus Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiate pidulik kätteandmine. Preemia pälvisid Hillar Palamets pikaaegse ning järjepideva kogumistöö eest aastail 1991–2013, Terje Puistaja Virumaal Mahu külas tehtud perepärimuslike intervjuude eest ning Ado Seire Järvamaa Peetri kihelkonna kohalooliste intervjuude ja nõukogudeaegsete anekdootide kogu eest. Muusikat tegi Väägvere külakapell.

    Autasustati ka kultuuripärandi aasta raames toimunud lastemängude kogumisvõistluse parimaid kaastöid. Võistlusele saatsid oma lapsepõlvemälestusi ja mänge kokku 77 inimest kokku 650 leheküljel, lisaks kogunes fotosid, jooniseid, paberlauamänge, pabernukke jm. Vanim vastaja oli 100-aastane, noorim 11-aastane. ?üriis osalesid Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk, Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum), Tiia Toomet (kirjanik, Mänguasjamuuseumi rajaja), Karin Konksi (Eesti Rahva Muuseum), Heli Poolakese (Tartu Mänguasjamuuseum). Esiletõstetute nimekiri ja katkendid toredatest kaastöödest on kättesaadavad võistluse kodulehel http://www.folklore.ee/ukauka/kogumisvoistlus-2013/

    Kogumispreemiate kätteandmise järel kuulutati välja kogumisvõistlus “Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest“. Küsimustikule saab vastata ERA rahvaluule kogumise portaali Kratt leheküljel http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/6.

    5. märtsil pidas Ingrid Rüütel kõne “Kristjan Toropit mälestades“ Toropile pühendatud pingi avamisel Tallinna vabaõhumuuseumis.

    7. märtsil esines Anu Korb Tartu Ingerisoomlaste Seltsis ettekandega “Naiste pühad Siberi eestlaste traditsioonis“.

    11. märtsil pidas Jüri Metssalu Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas “Püha ja paik“ loengu “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel“.

    14. märtsil pidas Ingrid Rüütel avakõne “Keelest ja sõnast“ Eesti Segakoolide Liidu emakeelepäeva kontserdil Jõgeva kultuurikeskuses.

    20. märtsil oponeeris Ingrid Rüütel Natalja Ermakovi doktoritööd “Эрзянские причитания и плачи: традиции бытования и современное состояние“ selle eelkaitsmisel Tallinna Ülikoolis.

    26. märtsil osales Anu Korb interdistsiplinaarsel konverentsil “Medica IX. Tervis, linn ja loodus“ ettekandega “Oma toit: muutustest Siberi eestlaste toidukultuuris“.

    24.–27. märtsini pidas Risto Järv loenguid eesti folkloorist Ungaris Debreceni ülikooli soome-ugri osakonnas.

    1. aprillil kõneles Jüri Metssalu Rapla Keskraamatukogu lasteõhtul muinasajast ja arheoloogiast.

    7. aprillil esines Astrid Tuisk ETV saates „Jüri Üdi klubi“, räägiti naljadest ja naljategemisest.

    7. aprillil pidas Jüri Metssalu loengu kohapärimuse uurimisest Tallinna Ülikooli antropoloogiaüliõpilastele.

    10. aprillil esines Aado Lintrop Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ettekandega „Maa tekkimise püha jutt“.

    16. aprillil pidas Helen Kõmmus Eesti Rahva Muusemis ettekande ja juhtis vestlusringi Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva laulupärimusele pühendatud õhtul „Teerull, allveelaev ja teised EÜE laulud“. Ettekanne oli seotud Eesti Rahva Muuseumi näitusega „Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved“, mille helikujunduse koostas Helen Kõmmus Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal.

    23. ja 24. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv noorte kultuuriuurijate konverentsi „Noorte hääled“ (korraldajad Piret Koosa ja Jaanika Hunt); ERA töötajatest esines ettekandega „Meie? – Me pole enam väikesed! 40 aastat noorteadlaste konverentse“ Ave Goršič. Ettekandeid pidasid veel noored uurijad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Peterburi Riiklikust Ülikoolist.

    24. aprillil avati Tallinnas hotell Solo Sokos Hotel Estoria, mille igas numbritoas räägib „oma lugu“ üks eesti organisatsioon. Kaks numbrituba tutvustavad Eesti Rahvaluule Arhiivi materjale – üks annab kiirpilgu eesti rahvaluulesse üldiselt, teine kohapärimusse.

    17. mail kõneles Jüri Metssalu Roheliste rattaretkel Sipa pärna juures looduslikest pühapaikadest.

    24. mail viis Jüri Metssalu Juuru kihelkonna Juuru, Purila, Seli ja Pirgu külas läbi pärimusmatka, mille käigus tutvustas vanu ja tänapäevaseid kohajutte ERA kogudest.

    29. mail Akadeemilise Rahvaluule Seltsi hooaja lõpu koosolekul esitleti kogumikku Regilaulu kohanemine ja kohandajad. ERA Toimetused 31 (toimetajad Janika Oras, Andreas Kalkun ja Mari Sarv). Janika Oras pidas ettekande „Lauluga võitlemine eesti pulmades – vahendatud ja vahetud kogemused“.

    Mais ja juunis olid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel välitöödel Võru-, Viljandi- ja Järvamaa looduslikes pühapaikades, et määrata mälestiste piire.

    4. juunil esines Taive Särg Eesti Folkloorinõukogu Koolituskeskuse päritud väärtuste ööpäeval Harjumaal Uuri külas ettekandega „Pärimusmuusika suundumused tänapäeval“.

    4. juunil pidas Risto Järv loengu ja seminari imemuinasjuttudest Rahvakultuuri Keskuse suvelaagris „Muinasjutumaastikud“ Harjumaal Salmistus.

    5. juunil esines Kaisa Kulasalu Vilniuses konverentsil „International Conference of the Young Folklorists: The Informant in Folklore Studies“ ettekandega „Class Struggles and Great Patriotic War: Collecting Folklore in Late Stalinist Estonia“.

    10.–12. juunini osalesid Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu Helsingis konverentsil „Open Repositories 2014“ vaatmikuga „Virtual Cellar of the Estonian Literary Museum: The Challenges of the Open Access in the Digital Era“, mis käsitles kirjandusmuuseumi materjalide digitaalarhiivis avalikustamisega seotud juriidilisi ja eetilisi piiranguid.

    16. juunil tehti Eesti Rahvaluule Arhiivi seminaril Järvamaale Paides, ajakeskuses Wittenstein kokkuvõtteid rahvaluulearhiivi poole aasta tööst, mis hõlmab teadustööd (eelkõige uurimisprojekti IUT22-4 raames), arhiivitööd (materjalide vastuvõtmine, säilitamine, digiteerimine, digitaalarhiivi arendamine), välitöid ja kogumisprojekte, andmebaasitöid (regilaulud, kohapärimus, muinasjutud) ning publitseerimis- ja populariseerimistöid. Lisaks seminarile tutvuti ajakeskuse interaktiivse näitusega. Paides Järvamaa Muuseumis esitleti Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Järvamaa muuseumi ning Ajakeskuse Wittenstein regilauluväljaannet Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal (koostaja Ottilie Kõiva; toimetajad Janika Oras, Liina Saarlo ja Kadri Tamm). Väljasõidu lõpus käisid ERA töötajad Viisu külas.

    22. juunil pidas Mall Hiiemäe Kääpal Kalevipoja kojas hõimupäeva seminaril „Vadjalastest Kodavere murdeni“ ettekande „Ühisjooni Peipsimaa kalendritavandis“.

    26. juunil esitleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul raamatut Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu.

    27.–30. juunini osales Anu Korb korraldajana Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses BaltHerNet suvekoolis „Eesti kultuuripärand võõrsil. 6“ ja pidas seal ettekande „Videomaterjalid ja filmid Siberi eestlastest Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes: mida ja kuidas eksponeerida“.

    28. juunil pärimusmatk Jüri Metssalu juhtimisel Juuru kihelkonnas Järlepa, Jaluse, Mahtra ja Juuru külas.

    28. juunil osales Mari-Ann Remmel Nabala-Paekna matkaraja avamisüritusel, ta oli kaasa löönud matkaraja infotahvlite koostamisel.

    30. juunil kõneles Jüri Metssalu muististest ja pärimuspaikadest laulupeotule teekonnal Juuru vallas Atla, Juuru, Mahtra, Jaluse, Järlepa ja Pirgu külas.

    Juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris olid Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti tellimusel välitöödel Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa looduslikes pühapaikades, et määrata mälestiste piire.

    8.–12. juulini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Lausanne’s digitaalhumanitaaria maailma aastakonverentsil “Digital Cultural Empowerment“ (Digitaalne kultuurikiirendus), ettekandega “Digital Humanities in Estonia: Digital Divide or Linguistic Isolation?“ (Digitaalhumanitaaria Eestis: digitaalne või keeleline lõhe?).

    17. juulil esines Helen Kõmmus Kärdlas Hiiumaa muuseumis ettekandega “Iiu Leigri jalajälgedes. Hiiumaa vägilasmuistendite tegelaste jäljed rahvaluulearhiivis, elavas pärimuses ja Hiiumaa maastikul“.

    22.–31. juulini tegi Jüri Metssalu arheoloogilisi uuringuid Juuru kirikuaia lõunavärava ümbruses.

    8. augustil rääkis Valdo Valper Osulas 26. Kaika suveülikoolis Osula kandi vanarahva juttõst

    9. augustil esines Mari Sarv Kihnu tantsupäeval ettekandega Kihnu regilaulutraditsioonist eesti regilaulu taustal.

    23. augustil osales Ingrid Rüütel Saaremaa laulumeistrite, tantsude ja kommete filmimisel – Saarte pärimuspäevade vaimse pärimuskultuuri seminaril.

    26. augustil osalesid Eesti mäluasutuste suveseminaril Mari Sarv ja Risto Järv; Mari Sarv esines ettekandega “Digitaalhumanitaaria ja mäluasutuste roll selle arendamisel“.

    30. augustil viisid Mari Sarv ja Timo Kalmu Lüganuse rahvamajas läbi Lüganuse regilaulude teemalise koolituspäeva.

    1. septembril tutvustas Kaisa Kulasalu mängude veebiväljaande “1001 lastemängu aastast 1935“ (http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/) Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna avaaktusel.

    11. septembril esines Jüri Metssalu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade loengukursusel ettekandega looduslike pühapaikade uurimise allikatest.

    18. ja 19. septembril esines Anu Korb Tallinna Ülikooli ja Eesti Diasporaa Akadeemia korraldatud pagulaskonverentsil “70 aastat suurpõgenemisest“ ettekandega “Kaotatud kodud. Venemaa eestlaste lood Teise maailmasõja-aegsest sundevakueerimisest ja kohanemisest uute oludega“.

    27. septembril Jaanika Hundi eestvedamisel osalesid teadlaste ööl kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna ja ERA töötajad.

    28. ja 29. septembril Narvas toimunud XVII Eesti muuseumide festivalil pälvisid muuseumimeene auhinna EMMA Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal valminud lugemiskaardid “Head Eesti muinasjutud“ (koostanud Risto Järv, Inge Annom, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus) ning “Head Eesti mõistatused“ (koostanud Piret Voolaid folkloristika osakonnast), väljaandja OÜ Loovhoog koostöös Kirjandusmuuseumiga.

    Septembris, oktoobris ja novembris pidas Jüri Metssalu loenguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimuspraktika kursusel.

    1. oktoobril esines Kaisa Kulasalu ettekandega “Das Herrenhaus als estnischer/deutschbaltischer Erinnerungsort“ Tartu ülikooli saksa filoloogia osakonnas germanistika sügiskooli “(Deutschsprachige) Literatur im historischen Baltikum – eine literaturwissenschaftliche Spurensuche“ tudengitele.

    1.–4. oktoobrini osales Jüri Metssalu Gruusias Zugdidis ISFNRi Belief Narrative Networki konverentsil “Nature Spirits: Continuity and Change“ ettekandega “Beings of Natural Sacred Sites: The Example of 5 Estonian Parishes“.

    9. oktoobril esitleti Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis ERA ja TÜ rahvaluule osakonna koostöös valminud väljaannet Imemuinasjutud 2. Kõnelesid koostajad-toimetajad Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom ning TÜ professor Urmas Sutrop. Muinasjutte luges ja vestis Merle Jääger.

    15. oktoobril oponeeris Ingrid Rüütel Tallinna Ülikoolis Natalja Ermakovi doktoritööd “Ersa itkud: traditsioonid ja tänapäev“.

    16. oktoobril tutvustas Jüri Metssalu Raplas hõimupäevadel Eesti looduslikke pühapaiku ja Rein Marani filme “Hiite lummus“ ja “Looduslikud pühapaigad Eestis“.

    17. oktoobril rääkis Ingrid Rüütel Haljalas pärimuspäeval “Virumaa on virulaste hoida“ Virumaa regilaulude ajaloolisest ja mütoloogilisest taustast ning Jaanika Hunt esines teemal “Suulise pärimuse kogumine ja säilitamine“.

    19. oktoobril pidas Ingrid Rüütel Eesti Naislaulu Seltsi 20. aastapäeva kõne Estonia kontsertsaalis.

    23. oktoobril esitles Ingrid Rüütel CD ja DVD komplekti “Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 8) Tartus kirjandusmuuseumis ARSi konverentsil “Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis“.

    23. oktoobril esines Mall Hiiemäe Taevaskojas Võro Instituudi konverentsil “Aeg läänemeresoome keeltes“ ettekandega “Võrumaa ajaarvamise erijooni“.

    20.–24. oktoobrini osalesid Riias Läti Rahvaluule Arhiivi 90. juubelile pühendatud konverentsil “Mapping Disciplinary History: Centers, Borderlands and Shared Spaces in Folkloristic Thought“ Kaisa Kulasalu ettekandega “From the Estonian Folklore Archives to the Folklore Department of the State Literary Museum: Sovietization of Folkloristics in Late Stalinist Estonia“, Anu Korb ettekandega “On Supervising Collectors of Estonian Folklore in the Soviet Period“, Ave Goršič ettekandega “August Martin as a Correspondent of the Folklore Archives“, Mari Sarv ettekandega “Folklore and Nationalism in the 21st Century“ ning Risto Järv ettekandega “Drawing and Transgressing Boundaries in Fairy Tale Publications“.

    24. oktoobril viis Jüri Metssalu Tartu Ülikooli Narva Kolledžis läbi Ida-Virumaa noortele suunatud koolituse “Mis on kohapärimus?“.

    25. oktoobril toimus Jüri Metssalu juhtimisel Härglas, Maidlas, Heldas ja Hõredal kolmas Juuru kihelkonna pärimusmatk.

    27. ja 28. oktoobril korraldasid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv seminari “Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja -hariduses“. Esinesid Kaisa Kulasalu (Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus balansseerimas rahvaväljaande ja uurimiskeskkonna vahel) ja Mari Sarv (Võrgustikuanalüüs humanitaarteaduste meetodina). Seminaril oli kokku üheksa ettekannet, kus tutvustati mitmesuguseid digitaalhumanitaarseid projekte ja uuringuid. Seminari teisel päeval toimus kaks õpituba, üks korpuste kasutamisest uurimistöös ning teine RTI pildistamisest. Samas esitleti 2013. aasta seminari projektitutvustuste kogumikku (http://www.folklore.ee/dh/dhe2013/). Seminari ja kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

    28. oktoobril esines Mall Hiiemäe Lääne-Virumaa raamatukogutöötajate seminaril Rakvere keskraamatukogus ettekandega “Vaimujutud trükisõnas ja rahvapärimuses“ ning Viru Instituudi seminaril Lääne-Virumaa haridus ja kultuuritöötajatele TLÜ Rakvere kolledžis ettekandega “Üleloomulikud vaimolendid rahvapärimuses“.

    31. oktoobril esines Ave Goršič ettekandega “A Scholarly Historical Retrospect: Collecting Folk Medicine in Estonia Before the 21st Century“ sümpoosionil “Plants as Medicine, Herbs as Culture – Ethnobotany, History and Pharmacology“, mille korraldas Jyväskylä Ülikooli ajaloo ja etnoloogia osakonna dotsent PhD Susanna Niiranen.

    31. oktoobril esines Valdo Valper Tõutsi külas Kappermäe seltsimajas ettekandega “Kohapärimus ja ideoloogiad. Välitööd Otepää kihelkonnas 2014. aastal“, kajastades piiriülese programmi Est-Lat-Rus projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: Koostöö arheoloogiapärandi kaitseks“ raames tehtut.

    1.–3. novembrini osales Jaanika Hunt Prahas 11. rahvusvahelisel konverentsil “Making Sense of: Suffering, Dying and Death“ ettekandega “Vampire and Zombie Boom in Estonian and Western Youth Culture“.

    3. ja 4. novembril esines Mari Sarv ettekandega “Don’t Tell Such Things Outside Your Family: Divergence of Family Stories In- and Outside the Family“ EKLA korraldatud konverentsil “Family History: Facilitating Intergenerational and Intercultural Exchange“.

    8. novembril osales Jüri Metssalu juhendajana Viljandi vanalinna pärimuse kogumise laagris.

    10. novembril esinesid Mall Hiiemäe ja Jüri Metssalu kirjandusmuuseumis Ida-Virumaa noortele ERA tegevust ning Eesti pärimuskultuuri tutvustavate loengutega.

    14. novembril käisid Mairi Kaasik ja Inge Annom Seto XX muinasjutupäeval Mikitamäe vallamajas, kus osalesid žüriina.

    21. novembril pidas Janno Simm Võnnu kultuurimajas loengu põhja-hantidest ja näitas filmi “Sügis Obi jõel“.

    25. novembril pidas Jüri Metssalu Viljandis Omakultuuriakadeemia loengusarjas “Utoopia?“ loengu “Kohapärimus – utoopiline uurimisala?“.

    26. ja 27. novembril korraldasid Janika Oras ja Taive Särg regilaulukonverentsi “Regilaulu teisenemised ja piirid / The Transformations and Borders of regilaul“. ERAt esindasid Mari Sarv (Regilaulumaailma suhtlusvõrgustikud), Liina Saarlo (Regilaulujaht Alutagusel. Rahvaluulekogumisest Ida-Virumaal 1950. aastatel), Kristi Salve ja Janika Oras tegid ühisettekande (Veel üks katse mõista värsikesi), Ingrid Rüütel (Regivärsitunnustega laulud Saaremaal 20. sajandi alguses), Helen Kõmmus (Regilaul Hiiumaal: säilitav siirdumine ja dünaamiline teisenemine), Andreas Kalkun (Seto naiste laulud väljarändamisest. Suuline ajalugu ja poeesia) ning Taive Särg (Regilaulu ‘vägi’. The ideas about power of regilaul and their associated rhetorics in the context of New Age / Regilaulu vägi. Regilaulu mõju ja sellega seotud retoorika uue vaimsuse kontektis).Esitleti Anu Korbi koostatud veebiväljaannet “Siberi eestlaste laulud“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 5).

    28. novembril esines Jüri Metssalu Valga muuseumi kodu-uurimispäeval ettekandega “Kohapärimuse uurimise allikatest“.

    28.-29. novembril esines Aado Lintrop ettekandega "Mythologie des Khantys dans le contexte de la mythologie des Ougriens de l'Ob" Pariisis INALCO konverentsil "Journées khantyes".

    Et teadvustada ja tutvustada rahvaluulekogudes olevaid materjale, on ERA juba mitu aastat saatnud sotsiaalmeediasse iga päev ühe killukese (Facebookis Eesti Rahvaluule Arhiivi lehel http://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv; twitteris @eratera). Sel suvel käivitasime twitteris ka eraterade ingliskeelse paralleelvoo @eragrains, et tutvustada Eesti Rahvaluule Arhiivi ja selle kogusid populaarses vormis ka ingliskeelsele avalikkusele.

    1. detsembril esinesid Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminaril “Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni“ Mari Niitra (Muinasjutud fantaasiakirjanduse nurgakivina), Reeli Reinaus (Noorteromaan kui tänapäeva muinasjutt), Krista Kumberg (Kuidas heast paremat teha, ehk muinasjuttude töötlemisest), Risto Järv (Värvid, vägivald ja väljaanded: muinasjutukogumike koostajate muresid), Pille Kippar (Mis teeb looma õnnelikuks: Eesti loomamuinasjutud), Kärri Toomeos-Orglaan (Õnnelik lõpp) ja Piret Päär (Mis teeb jutuvestja õnnelikuks?).

    1. detsembril esines Mari Sarv ettekandega “Eestlaste kodukogemus: rahvaluulearhiivi kodupärimuse kogumisaktsioonist“ Tammsaare muuseumi 10. sügiskonverentsil “Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade“.

    1. detsembril esitles Risto Järv Tallinnas Solo Sokos Hotel Estorias Eesti Kirjandusmuuseumi välja antud CD-Extra formaadis duubelplaati Linda kivist Lilla Daamini. Kõlasid kogumikust pärit jutud Piret Pääri ja Anne Türnpu esituses ning Andre Maakeri mängitud kitarripalad.

    3.–9. detsembrini pidas Risto Järv Göttingeni Georg-Augusti ülikoolis soome-ugri keele osakonna juures loengusarja “Estonian Folklore“.

    8. ja 9. detsembril osales Mari Sarv Hollandis Haagis Huygens instituudis CLARIN (Common Language Resources and Technology Infrastructure) ja NeDIMAH (Network for Digital Methods in the Arts and Humanities) võrgustike seminaril “Ajalooliste allikate uurimine keeletehnoloogia abil: tulemused ja väljavaated“.

    9. detsembril rääkis Kärri Toomeos-Orglaan folkloristika osakonna teisipäevaseminaris uue põlvkonna muinasjututegelastest.

    11. detsembril esines Jüri Metssalu Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverentsil “Püha ja paik“ ettekandega “Pühapaigaolendid viie Eesti kihelkonna näitel“.

    12. detsembril korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusega seminari “Haravillaq perimüs – Harali pärimus“. Rahvaluulearhiivi töötajatest esinesid ettekandega Mari Sarv, Andreas Kalkun, Taive Särg, Kärri Toomeos-Orglaan ja Inge Annom.

    12. detsembril viis Jüri Metssalu koos Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega läbi pärimuspraktika seminari.

    17. detsembril esines Astrid Tuisk 58. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil “Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon“ ettekandega “Pere ja kodu pärast II maailmasõda kasvanud laste mängimisega seotud mälestustes“.

    Päeva lõpus toimunud raamatuesitlustel esitleti teiste seas ka ERA uusi väljaandeid: Anu Korbi koostatud kogumikku Eestlased Venemaal: elud ja lood (Eesti asundused, VI), Helen Kõmmuse toimetatud kogumikku Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd ning Risto Järve koostatud duubelplaati Linda kivist Lilla Daamini.

    20. detsembril korraldas Jüri Metssalu koostöös Juuru Rahvamajaga pärimusmatka Juuru pühapaikades ja õhtuse koosviibimise “Talve tervitamine“.

    20. ja 21. detsembril esines Helen Kõmmus Hiiumaa Muuseumis Kärdlas ja Sõru muuseumis Emmaste vallas ettekandega “Hiiumaa vägimehe Leigri muistendid Eesti Rahvaluule Arhiivis“ ja esitles Jegard Kõmmuse muistendikogumikku Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd.

    Detsembris valmis Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi Kivike kogukonnaportaal, mille kontseptsiooni töötasid välja Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu. Detsembris valmis ka kogukonnaportaali Kodavere veebivärav (L. Saarlo) ning jaanuaris Mulgi pärimuse leheküljed (M. Sarv). Kogukonnaportaali ja vastavate lehtede valmimist toetasid Euroopa Liit, Peipsiveere kultuuriprogramm ja Mulgi kultuuriprogramm.

    Ave Goršič, Risto Järv, Kaisa Kulasalu

    Haridus- ja teadusminister annab kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele

    24. aprillil 2015 kell 13 annab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Pidulikul aktusel tunnustatakse ka teisi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi.

    Kava:

    11.00 Mall Hiiemäe: Rahvaluule kogumise ideed ja ideoloogiad

    11.25 Mari Sarv: kogumisvõistluse "Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest" ülevaade

    12.00 Kaastööliste sõnavõtud

    12.25 Galeriinäituse tutvustus

    12.30 Hingetõmbepaus

    13.00 Janika Kronbergi tervitus

    13.05 EV haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi annab kätte EV Presidendi rahvaluule kogumise preemiad 2014

    13.15 Laureaatide tänukõne

    13.25 Astrid Tuisk - Eesti Rahvaluule Arhiiv 2014

    13.50 Arhiivi kaastööliste tänamine

    14.05 Kogumisvõistluse "Minu maastikud" väljakuulutamine - Lona Päll

    14.15 Väljaande "Head Eesti vanasõnad" esitlus - Piret Voolaid

    14.25 Andre Maakeri kontsert

    15.15 Arhiiviekskursioon (soovijatele)

    Lähem info: ERA teadur Astrid Tuisk ja arhivaar Kadri Tamm 7377 730, ERA juhataja Risto Järv 51 904 371

    22. 04. 2015

    Kroonika 2013

    Jaanuari teisel ja kolmandal nädalal toimusid arhiivi kolimistalgud ning 17. jaanuaril avati ERA uus uurijasaal.

    30. jaanuaril arutlesid Anu Korb ja Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumis ARSi koosolekul filmitõdede üle. Anu Korb juhatas ettekandega “Kuidas kujutada Siberi küla? Filmitõest ja eetikast“ sisse Vahur Laiapea filmi “Võidupäeva ootus Siberi Haida külas“.

    31. jaanuaril võttis suur hulk ERA töötajaid osa külaskäigust Eesti Riigiarhiivi Tallinnas Madara tänaval; tutvuti arhiivi korralduse, fondihoidlate ning digiteerimisprojektidega, arhiivisäilikutest ERA asutamisdokumentide ja esimeste tegevusaruannetega; seejärel osaleti ühiselt Eesti muuseumide auhinnagalal Eesti Meremuuseumis.

    16. veebruaril esines Jaanika Hunt Sänna kultuurimõisas hennalaupäeval ettekandega “Tätoveeringute ajalugu ja kasutusviisid“.

    20. veebruaril tutvustas Annika Kupits giidide päeva raames Lilla Daamina Eesti Kirjandusmuuseumi maja.

    28. veebruaril ja 1. märtsil astusid Tallinna Ülikoolis VIII folkloristide talvekonverentsil üles ERA töötajad Jaanika Hunt (“Kehale nõelutud lein. Mälestustätoveeringud“), Aado Lintrop (“Väravamängust nii ja teisiti“) ning Mall Hiiemäe (“Väljakukuusest riituseobjektina“).

    1. ja 2. märtsil osalesid Janika Oras, Mari Sarv ja Risto Järv Helsingis Suomalaisen Kirjallisuuden Seura korraldatud seminaril “Epics, Digital Cultural Heritage and Vernacular Languages. Corpora and Databases in Oral Tradition Research“ ettekannetega “The Development of the Estonian Oral Folk Poetry Database (Eesti Regilaulude Andmebaas)“ (Janika Oras, Mari Sarv) ning “The Challenges of Renovating the Estonian Literary Museum’s Open-Access Database of Estonian Oral Poetry“ (Risto Järv, Mari Sarv, Janika Oras).

    14. märtsil, emakeelepäeval, andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves üle 2012. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Preemiad said Kaie Humal Võrtsjärve-äärse pärimusainese järjekindla talletamise eest aastail 2011–2012; Triin Äärismaa projekti “Suulise rahvapärimuse kogumine Jõelähtme piirkonnas“ juhtimise ja läbiviimise eest aastail 2011–2012 ning Rosaali (Roosi) Karjam pikaaegse ja järjepideva tegevuse eest pärimuse talletamisel. Anti ülevaade ka teistest 2012. aastal arhiivile laekunud folkloorihuviliste ja folkloristide kaastöödest (Astrid Tuisk). Autasustati ka naljalugude kogumisvõistluse “Minuga juhtus üks naljakas lugu“ parimaid kirjutajaid. Kogumisvõistluse korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiiv ja ajakiri Pilkaja, see kestis 24. septembrist 25. jaanuarini. Võistlusele saabus 87 saatjalt kokku 791 lehekülge nalju. Kogumisvõistlusest andis ülevaate Mall Hiiemäe. Esinesid pärimusmuusikud Eva Väljaots ja Annika Oselin, esitleti Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste 29. väljaannet, kogumikku Regilaulu müüdid ja ideoloogiad (toimetaja Mari Sarv).

    19.–25. märtsini pidas Risto Järv loenguid eesti folkloorist Budapestis Eötvös Lor?ndi Ülikooli soome-ugri osakonnas ja seminari etnograafia osakonnas.

    25. märtsil esines Anu Korb Jõgeva Represseeritute Ühingus ettekandega “Eestlastest Siberis“.

    28. märtsil tutvustas Mari Sarv Tartu Linnakodaniku Muuseumis toimunud regilaulutoas Pärnumaa regilaule.

    4. aprillist 3. maini viibis Anu Korb välitöödel Vene Föderatsioonis Krasnojarski krai Minussinski piirkonna eestlaste juures. 7. ja 28. aprillil kohtus Anu Korb Krasnojarski krai Teadusraamatukogus Krasnojarski Eesti Seltsi liikmetega, aitas läbi viia seltsi eesti keele tunde, tutvustas Siberi eestlaste uurimisprojekte ning ilmunud väljaandeid.

    8. aprillil esines Mall Hiiemäe Iisakul kodu-uurijate konverentsil “Kogukond ja kohaidentiteet“ ettekandega “Metsamaastik ja kohanimeloome“. Ühtlasi esitleti Iisaku Muuseumi toimetisi, milles ilmus samal teemal Mall Hiiemäe artikkel.

    Satori sarjas ilmus Ingrid Rüütli väljaanne Naised Kihnu kultuuris (Sator nr 11, EKM Teaduskirjastus 2013). Raamatut esitleti 20. aprillil Tartus põlisrahvaste maakultuuriseminaril, 18. mail Kihnus muuseumiööl ning 30. mail Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Tartus.

    24. ja 25. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv järjekordse noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi “Noorte hääled“. Osalesid noored uurijad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Bulgaaria Teaduste Akadeemiast, Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Maanteemuuseumist, Kadrina Keskkoolist ja Tartu Descartes’i Lütseumist. Korraldajad Piret Koosa, Andreas Kalkun ja Jaanika Hunt; ettekandega esines ERA töötajatest Annika Kupits. Ettekannetes käsitleti väga erinevaid probleeme ja valdkondi (täpsemalt http://www.folklore.ee/era/ nt/). Konverentsi raames esitleti artiklikogumikku Rabatuluke. Pro Folkloristica XVII (toimetaja Jaanika Hunt).

    30. aprillil esines Mall Hiiemäe ettekandega “Puutepunkte ERMi ja ERA tööl“ ERMi Sõprade Seltsi pidulikul koosolekul ning ta valiti ERMi Sõprade Seltsi auliikmeks.

    18. mail osales Eesti Kirjandusmuuseum ERA eestvõttel (koordineeris Moon Meier) oma programmiga muuseumiööl “Öös on inimesi“. Muuseumiöö raames sai kuulata koorikontserti ja lõõtsamängu muuseumi ees, osaleda kirjandusmuuseumit tutvustavas mängus ning laulda regilaule (eestlauljad Helen Kõmmus ja Taive Särg). Maja ajalugu tutvustas Lilla Daam. Mari-Ann Remmel avas ERA trepigaleriis maalinäituse “Nägude mälu“.

    22. mail pidas Janika Oras Helsingis Helsingi ülikooli ja SKS-i korraldatud kollokviumil “Register II: Emergence, Change and Obsolescence“ ettekande “Verbal Dueling in Estonian Weddings: Intermediated and Immediate Experiences“. Kollokvium kestis 22.–24. maini.

    23. mail kõneles Mall Hiiemäe Päinurmes kultuuripärandi aasta seminaril teemal “Pühad puud rahvapärimuses“.

    27. maist 7. juunini toimusid kohapärimuse töörühma välitööd Kihelkonna kihelkonnas. Usundilist ja kohapärimust koguti ning maastikke ja inimesi jäädvustati peamiselt Vilsandi rahvuspargi alal ja selle piiril asuvates külades. Välitöödel osalesid Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper.

    6. juunil esines Mall Hiiemäe Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna teemapäeval ettekandega “Rahvaökoloogia ja pärandkultuur“.

    7. juunil osales Mall Hiiemäe Lääne-Virumaa lasteaiatöötajate seminaril Haljalas ettekandega “Lastemängud kui pärandkultuuri osa“.

    7. juunil määrati Kristjan Toropi Fondi (Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfond) toimkonna koosolekul rahvatantsu ja lõbustustega seotud ainese kogumise eest Kristjan Toropi preemia Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile ning Ingrid Rüütlile. Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts pälvis preemia projekti “Teatetants“ käigus kogutud mitmekülgse rahvatantsualase materjali eest ning Ingrid Rüütlit tunnustati pikaajalise ning järjepideva Kihnu ja muu Eesti tantsupärimuse jäädvustamise eest. Kristjan Toropi preemiaga toetatakse rahvatantsuga seotud rahvaluuleainestiku kogumist, preemia antakse välja igal folkloorifestivali Baltica toimumise aastal.

    15. juunil pidas Anu Korb Tallinnas, Eesti Loodusmuuseumis ettekande “Lilled Eesti rahvausundis“.

    25.–30. juunini toimus Vilniuses ISFNRi 16. kongress “Folk Narrative in the Modern World: Unity and Diversity“, kus esinesid Risto Järv (The Use of Fairy Tales in Advertising), Anu Korb (About Us and the Others: Russian Estonians’ Identity-Stories) ja Astrid Tuisk (Specifics of the Lithuanian School Anthems).

    26.-29. juunini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Berni ülikooli juures korraldatud I rahvusvahelises digitaalhumanitaaria suvekoolis.

    1.-4. juulini Tartus korraldatud SIEFi kongressil esinesid Aado Lintrop (Okunevo: new mixture, old ideas); Helen Kõmmus (Finno-Ugric ethno-pop and ethnic revival: 26.-29. juunini osalesid Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ?veitsis Berni ülikooli juures korraldatud I rahvusvahelises digitaalhumanitaaria suvekoolis. 1.-4. juulini Tartus korraldatud SIEFi kongressil esinesid Aado Lintrop (Okunevo: new mixture, old ideas); Helen Kõmmus (Finno-Ugric ethno-pop and ethnic revival: traditional music of Finno-Ugric nations in the context of contemporary popular culture); Anu Korb (Archived material given second life: on the songs and tales of Siberia’s Estonians and issues related to publishing the material) ja Mari Sarv (Home as an emotionally-loaded space).

    Mari Sarv ja Risto Järv koos Kelly Fitzgeraldiga (University College Dublin) ning Gary Westiga (University of Edinburgh) korraldasid kongressil arhiivide teemalise sessiooni “The role of archives in the circulation chain of tradition“, kus peeti üheksa ettekannet. ERA algatatud folklooriarhiivide võrgustiku loomise idee võeti sessioonil omaks ning arutelu tulemusena esitas Soome rahvaluulearhiivi juhataja Lauri Harvilahti SIEFi juhatusele ettepaneku arhiiviteemalise töörühma moodustamiseks.

    Korraldati ka arhiiviekskursioon SIEFil osalejatele.

    5. ja 6. juulil toimunud Nüpli III suvekoolis esines Risto Järv ettekandega “Rännakutest muinasjutumaal“.

    7. juulil esines Mall Hiiemäe Avinurme looduspäeval ettekandega “Putukad ja mutukad rahvapärimuses“.

    8. ja 9. juulil osales Anu Korb BaltHerNeti suvekoolis “Eesti kultuuripärand võõrsil V“ Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses ning esines ettekannetega “Rahvaluule andmebaasides“ ja “Siberi eestlaste kirjad“.

    11. juulil osales Mall Hiiemäe Paides Jaan Eilarti 80. sünniaastapäeva vestlusringis “Eesti rahvussümbolid“, kus ta kõneles Eesti rahvuspuust tammest.

    25.-28. juulini toimunud Viljandi pärimusmuusikafestivalil salvestasid õpitubasid, osalesid regilaulupesas ning filmisid folgimelu Jaanika Hunt ja Helen Kõmmus.

    27. juulil esitles Ingrid Rüütel Viljandi festivali raames koostööväljaannet ERRiga “Kihnlased 1991–1994“ (DVD komplekt + annotatsioon eesti ja inglise keeles).

    10. augustil Kihnu rahvamajas Kihnu tantsu päeval esines Ingrid Rüütel ettekandega “Naised Kihnu kultuuris“ ning esitles DVD-väljaannet “Kihnlased 1991–1994“.

    14. augustil kõneles Mall Hiiemäe üritustesarja “Pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval“ raames Narva Eesti Seltsis teemal “Kevadsuvised tähtpäevad“. 15. augustil osales ta sama üritustesarja raames rukkimaarjapäeva tähistamisel Vaivara vallas Laagna külakeskuses.

    16.-20. augustini toimusid kohapärimuse töörühma (Kaisa Kulasalu, Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel ja Valdo Valper) välitööd Vilsandi rahvuspargis. 16. augustil võtsid kohapärimuslased osa Vilsandi rahvuspargi 20. sünnipäeva seminarist, kultuuripärandist rahvuspargis rääkis Jüri Metssalu.

    27. ja 28. augustil osalesid Risto Järv, Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv Roostal Eesti mäluasutuste suveseminaril “Digitaalne kultuuripärand ja ajahorisont 2020“. Risto Järv ja Mari Sarv esinesid ettekandega “Mäng on suure inimese töö. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodulist ja virtuaalnäituse koostamisest“. Kaisa Kulasalu pidas ettekande “Virtuaalsest keldrist andmebaasiks: projekt Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine“.

    Septembris osalesid Mall Hiiemäe ja Astrid Tuisk kultuuripärandi aasta pärandiralli sündmustel. 7. septembri rallietapil kõnelesid Astrid Tuisk ja Mall Hiiemäe Alatskivil Tartumaa lastemängudest ning 27. septembril tutvustas Astrid Tuisk lastemänge Muhus.

    14. septembril pidas Jaanika Hunt Viljandi noortekeskuse VANT avamisel kehakaunistuste teemalise loengu.

    21. septembril käisid Mari Sarv ja EMTA üliõpilane Timo Kalmu rahvalauliku Miina Lamboti 145. sünniaastapäeva tähistamisel Jumindas. Nad tutvustasid Miina Lamboti laulupärandit ning ühtlasi jäädvustasid ürituse videosse.

    26. septembril Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud pidulikul koosolekul esinesid Mall Hiiemäe ettekandega “Lastemängude temaatikast, otstarbest ja muutlikkusest“ ning Astrid Tuisk ettekandega “Väike tüdruk ja bränditoode Littlest Pet Shop“. Risto Järv tutvustas ERA mängude veebisaiti “Uka-uka. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist“, Mall Hiiemäe veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935“ (tekstid valinud Mall Hiiemäe, koostanud Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk), Kaisa Kulasalu ERA uut kogumismoodulit Kratt ning Astrid Tuisk kuulutas välja lastemängude kogumise võistluse.

    27. septembril andis Mall Hiiemäe panuse Jääaja Keskuse teadlaste öö sündmustesse, kõneldes teemal “Muistendite juured on meie looduses“.

    1. oktoobril osales Kaisa Kulasalu Kultuuriteooria tippkeskuse teoreetilisel seminaril ettekandega “Arhiiv ja kehalisus: rahvaluulearhiiv kehalisust representeerimas“.

    9. oktoobril esitleti Mäetaguse rahvamajas Ingrid Rüütli koostatud raamatu “Ida- Virumaa rahvakultuurist“ uustrükki.

    14.-17. oktoobrini osales Mari Sarv Poolas konverentsil “International Conference on Communication Styles“ ettekandega “Improper mode of archaic folksongs and its affinities to humor“.

    16. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)“ aruandekonverents, mille raames tegid ERA projektidest kokkuvõtteid ja andsid viie aasta saavutustest ülevaate Anu Korb, Risto Järv, Mari- Ann Remmel ja Janika Oras.

    24.–26. oktoobrini osales Risto Järv Kataloonia rahvusvahelise ülikooli (Universitat Internacional de Catalunya) korraldatud kongressi “European Culture“ sessioonis “Encounters with difference in European borderlands“ ettekandega “Borders in stories: Seto region and border narratives“. Kataloonia visiidi jooksul tutvus Risto Järv Kataloonia rahvaluulearhiivi (Arxiu de Folklore) ning Rovira i Virgili ülikooli (Universitat Rovira i Virgili) muinasjutu-uurijate tööga Tarragonas.

    25. oktoobril korraldasid Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu Eesti Kirjandusmuuseumis seminari “Eesti digitaalhumanitaaria AO 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes“. Seminari 22 ettekannet tutvustasid digitaalsete rakenduste kasutamist humanitaarteaduste erinevatel erialadel. Mari Sarv ja Kaisa Kulasalu pidasid seminaril ettekande “Teel rahvaluule digitaalarhiivi poole“.

    30. oktoobrist 1. novembrini osales Jaanika Hunt Kultuuriteooria tippkeskuse sügiskonverentsil ettekandega Eesti surmakultuurist, posterettekandega “Memorial tattoos“ ning viis läbi ekskursiooni Raadi surnuaial.

    1. novembril esines Risto Järv Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevadel Viljandi Gümnaasiumis ettekandega “Pärandist, pärimusest ja emakeelest“.

    2. novembril kõneles Mall Hiiemäe Pikakannul hingedepäeva rahvausundilisest tähendusest.

    2. novembril rääkis Jaanika Hunt Kaagvere erikoolis hingedepäevast.

    6.-8. novembril osales Risto Järv Ida-Soome Ülikooli (Joensuu kampus) korraldatud konverentsil “Border Code“ ettekandega “Estonians’ Narratives about Crossing the Border to Finland. On the Basis of the Folklore Collection Campaign ’Finland in My Memories’“.

    6.-9. novembrini osales Jaanika Hunt Ateenas Kreekas 10. ülemaailmsel surmatemaatikat käsitleval konverentsil (10th Global Conference: Death and Dying) ning esines ettekandega “Memorial tattoos: grief sewn into your skin“.

    9. novembril rääkis Mall Hiiemäe Narvas, Narva Eesti Seltsis Virumaa rahvausundist ja sügistalvistest tähtpäevadest ning nende tähistamisest.

    13. novembril esitlesid Tartu vaksalihoones rahvaluulel põhinevat rongiluule valikut Moon Meier, Piret Voolaid (folkloristika osakond) ja Helen Kõmmus. Alates novembri algusest saab Edelaraudtee rongide akendel lugeda näiteid Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud (teekonna)pärimusest. Rongi(rahva)luule valik on inspireeritud kultuuripärandi aastast.

    20. novembril rääkisid Ave Goršič, Mall Hiiemäe, Jüri Metssalu ning Janika Oras Tartu Herbert Masingu Kooli Eesti päeval folkloristi elukutsest ning tutvustasid õpilastele folkloori ja folkloori kogumist.

    28. novembril Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kogumiskonverentsil “Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija ja uuritav?“ esinesid ERAst Anu Korb (Kirjades edastatud pärimusaines) ja Mari-Ann Remmel (65 aastat hiljem: välitööd Kihelkonna kihelkonnas). Esitleti Mall Hiiemäe raamatut Endis-eesti elu-olu V (ERA Toimetused 30).

    28.-29. novembril osales Mari Sarv Hiinas Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia vähemusrahvaste kirjanduse instituudi korraldatud seminaril “Epic Studies and Oral Tradition Research“ ettekandega “The experience of crowdsourcing in the collection of Estonian folklore“. Seminar on seotud laiema koostööprojektiga, mille üheks eesmärgiks on analüüsikeskkonna loomine eri rahvaste traditsioonilise poeetika võrdlevaks uurimiseks semantilise veebi abil.

    3. detsembril esines Risto Järv koos Paul Hagu, Vahur Aabramsi ja Ahto Raudojaga Põlva Seto Seltsi õhtul Põlva Keskraamatukogus, kus tutvustati temaatilisel õhtul raamatut Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq.

    7. detsembril viis Jüri Metssalu läbi kohapärimuse õpitoa Juuru rahvamajas ning esines Sutlema seltsimajas ettekandega “Kohapärimuse uurimismetoodikast ja Aespa pärimuspaikadest Endel Lõhkivi juttude kaudu“.

    9. detsembril toimus Viljandis Ugala teatris kultuuripärandi aasta (2013) tänupidu, mille ettevalmistamisel osalesid Astrid Tuisk ja Risto Järv.

    11. detsembril pidas Jüri Metssalu Riigikogus ettekande “Rail Balticu planeerimise probleemidest ja nende võimalikest lahendustest“.

    12. detsembril toimus Järvamaal Sargvere mõisas muinasjutte ja kohapärimust käsitlev seminar “Muinasjutud ja kohapärimus tahavaatepeeglis“. Esinesid Moon Meier (Sargvere mõisast ja muuseumist: mõtted, nägemused, unistused), Valdo Valper (Kohapärimus ja Koeru), Mare Kalda (Aardejutud kohaseostes Järvamaal), Risto Järv (Linda kivist Lilla Daamini. Pärimus Tallinna ja Tartu vahel), Mall Hiiemäe (Jutustamisest mina-vormis), Inge Annom (Tõlke- ja tähendusprobleeme imemuinasjutuantoloogia teises köites) ja Kärri Toomeos-Orglaan (Peeglike, peeglike seina peal – muinasjutuallusioonid ajakirjanduses). Toimusid rollimängu laadis mõttetalgud “Kuhu kulged, rahvajutuväljaanne?“, kus arutleti rahvajutuväljaannete tuleviku üle eri huvirühmade vaatenurgast. Seminar toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Sargvere mõisa koostöös.

    12. detsembril oponeeris Ingrid Rüütel Sille Kapperi doktoritööd “Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013“ selle kaitsmisel Tallinna Ülikoolis.

    13. detsembril pidas Mall Hiiemäe ERMi Sõprade Seltsi mõisareisil ettekande “Keelatud jõulud“.

    18. detsembril tutvustas Kaisa Kulasalu üliõpilaste teadustööde konkursi autasustamisüritusel oma magistritööd “Ropp ja riigivastane: rahvaluulekogude tsenseerimisest Eestis hilisstalinismi perioodil“, mis pälvis konkursil teise koha.

    18. detsembril esines Risto Järv 57. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil “Transmediaalsed siirded“ ettekandega “Vanarahva muinasjutud reklaamikunstis“.

    Kaisa Kulasalu, Moon Meier

    2013


    Konverents „Noorte hääled“

    Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

    Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.

    Konverentsi kava ja ettekannete teesid on tutvumiseks veebis: http://www.folklore.ee/rl/era/nt/ ning http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Konverentsid/Noorte-haaled/Noorte-haaled-2014.

    Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema! Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.

    Lisainfo:

    Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent, jaanikah[ätt]folklore.ee

    Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa[ätt]erm.ee

    17.04.2014

    Regilaulu teisenemised ja piirid

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub kõiki läänemeresoome vanema laulutraditsiooni uurijaid esinema regilaulule ja selle uurimisele pühendatud konverentsil „Regilaulu teisenemised ja piirid“. Konverents toimub 26.–27. novembril 2014 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis.

    Regilaulukonverentsi esmane mõte on pakkuda ühist foorumit kõigile läänemeresoome vanema laulukultuuri ja sellega seotud nähtuste uurijatele, seetõttu ei ole ka väljapakutud konverentsiteema mõeldud mitte niivõrd uurijat piirava kui suunava viidana – teretulnud on ettekanded ka muudel regilaulu ja vanema laulukultuuriga seotud teemadel.

    Regilaulukultuur ei ole kunagi olnud staatiline ja kompaktne nähtus. Regilaulu pideva muutumise taustaks on üldisemad sotsiokultuurilised protsessid: vahetuvad usundid, ideoloogiad ja võimusuhted; kommunikatsioonivormide ja -vahendite muutumine; kokkupuuted teiste kultuuridega, sotsiaalsete struktuuride teisenemine jne. Ootame ettekandeid, mis käsitleksid regilaulukultuuri eri aspektide muutumist – näiteks esituspraktikad, esitusareenid ja -registrid; indiviidi/kogukonna roll traditsioonis; laulu funktsioon; rituaalsed-maagilised seosed; traditsiooni edasiandmise vormid; lauljate tõlgendused ja väärtushinnangud; samuti regilaulu keelekasutus, poeetiline vorm ja sisu ning muusikaline väljendus. Ajaloolisi allikaid tõlgendades ei saa mööda teisendustest, mis paratamatult kaasnevad jäädvustamisprotsessiga, ja küsimusest, kuidas annab arhiivitekst edasi elavat kogemust. Omaette teemaks on regilaulu ja sellega paralleelselt eksisteerinud (eksisteerivate) laulu- ja muusikastiilide vastasmõjud.

    Kutsume arutlema, kus on regilaulustiili piirid ning kui selged või hajusad on üleminekud regilaulu–mitte-regilaulu vahel – nii teoreetikute kui praktikute poolt vaadatuna. Kas, kellele ja mispärast regilaulu ?anripiirid on üldse olulised; kes ja missuguste vahendite abil on seni määranud ja määrab, mis on regilaul? Teretulnud on teoreetilised seisukohavõtud kõikvõimalikel regilaulu muutumisega seostuvatel teemadel: traditsiooni katkestused versus järjepidevus (esimene, teine, kolmas elu); võimalus jälgida ajaloolisi muutusi rahvaluulearhiivi jäädvustuste põhjal jm.

    Palun saatke korraldajatele teade oma osalemissoovist ja ettekande pealkiri aadressil taive[ätt]folklore.ee või janika[ätt]folklore.ee hiljemalt 1. oktoobriks ja ettekande teesid 10. novembriks 2014. Ettekannete keel on vaba, püüame leida võimaluse konverentsi sünkroontõlkeks inglise keelde.

    Lugupidamisega,

    Janika Oras ja Taive Särg

    Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Eesti Kirjandusmuuseum

    Vanemuise 42, Tartu

    +372 7 377 751, + 382 7 377 736

    The Transformations and Borders of regilaul

    The Estonian Folklore Archives invites all the researchers of Balto-Finnic old song tradition to submit proposals for papers on regilaul and its study at the conference „The Transformations and Borders of regilaul“. The conference will take place on November 26th – 27th, 2014 in Tartu in the Estonian Literary Museum.

    The main idea of runosong conferences is to offer a common forum for all researchers of Baltic-Finnic older song tradition and the issues related to it. Therefore, the proposed topic should be treated as a suggestion rather than a restriction – all the papers discussing regilaul and older singing culture are welcome.

    Regilaul has never been a static, constrained and homogeneous phenomenon. The continuous process of its transformation has always been related to sociocultural factors involving religion, ideology, power relations; the change in means and types of communication; migration and acculturation processes, the transformation of social structures, etc. The papers are expected to cover the diverse aspects of transformation in regilaul culture – for example its performing practices, arenas and registers of performance; the role of individual and collective in shaping the tradition; function; ritual and magic aspects; the ways of song transmission; the singers’ attitudes and values; and also linguistic, poetic and music means used to design the form and the content of regilaul. While interpreting the historical sources, the inevitable modifications caused by the process of recording should be taken into account, and therefore, it should be asked how it would be possible to discern the lived experience from the archive records. A topic in itself is the interaction between regilaul and other song styles.

    We invite you to discuss, what the generic determinants of regilaul style are and how explicit the borders between regilaul and non-regilaul songs are, both from the viewpoint of practicing musicians and song theorists. And after all, whom and what for are the generic borders of regilaul important; who has determined for previous generations what regilaul is and what it is not, and how did they get the authority to do that? Theoretical viewpoints related to the topic of regilaul transformation are very welcome, e.g. issues on discontinuity and continuity of the tradition (e.g. the first, the second and the third life), or discussions on the possibility to analyse the historical processes on the basis of archived folklore materials.

    Please send the title of your paper by October 1st, 2014, and a 200-400 word abstract by November 10th, 2014 via e-mail to taive[at]folklore.ee or janika[ätt]folklore.ee. The papers in Baltic-Finnish languages or in English are welcome; we hope to be able to provide simultaneous translation into English for the papers in Estonian.

    With best regards

    Janika Oras and Taive Särg

    The Estonian Folklore Archives

    Estonian Literary Museum

    Vanemuise 42, Tartu

    +372 7 377 751, + 382 7 377 736

    4.03.2014

    Presidendi rahvaluulepreemiad 2014

    Reedel, 28. veebruaril kell 14.00 annab Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse parimaid kogujaid ja lastemängude üleskirjutajaid ning kuulutatakse välja uus, kodupärimuse kogumisvõistlus.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi 2013. aasta kogujate seas on nii kodukandi- kui pereajaloo kirjapanijaid, tudengitööks ning kogumispraktikaks ainese kogujaid, pikaajalisi kaastöölisi, kes aastast aastasse arhiivi materjali toovad, kui ka lastemängude kogumisaktsioonist osavõtjaid. Kokku lisandus ERA kogudesse 2013. aastal üle 4000 lk käsikirjalist materjali, üle 3000 foto, hulk heli- ning videosäilikuid.

    Sellaastase presidendi kogumispreemia saavad kolm ERA kaastöölist. Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia on rahaline autasu, mis on mõeldud rahvaluulearhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Preemia eelkäijaks on aastatel 1935?1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele.

    Kultuuripärandi aasta raames toimunud lastemängude kogumisvõistlusele saatsid oma lapsepõlvemälestusi ning mänge 77 inimest kokku 650 leheküljel, lisaks kogunes fotosid, jooniseid, paberlauamänge, pabernukke jm. Võistluse eripäraks võib pidada mängude kirjeldamist oma mängukogemuse kaudu, kus eriti selgelt ilmneb ajastu mõju laste tegemistele. Kogumisvõistluse läbiviimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuripärandi aasta, võitjaid toetasid auhindadega Ahhaa Keskus, Ludo lauamängupood, kirjastused Hea Lugu ja Koolibri.

    Lähem info: rahvaluule arhiiv 737 7730, Astrid Tuisk 521 2457, Risto Järv 5190 4371, või e-postiga era[att]folklore.ee.

    25.02.2014

    Moon Meier

    9. 12. 2013

    Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

    Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse 26. septembril kell 16.00 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

    Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu aadressil http://kratt.folklore.ee.

    Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet "1001 lastemängu aastast 1935", mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

    Lisainfo:

    Astrid Tuisk,

    Kogumisvõistluse koordinaator ja mängu-uurija

    tel. 5212457, e-post: astrid[ätt]folklore.ee

    Triin Männik,

    Kultuuripärandi aasta kommunikatsioonijuht

    tel. 56201104, e-post: triin.mannik[ätt]parandiaasta.ee

    25.09.2013

    Kutse seminarile “Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes“

    Digitaalhumanitaaria (digital humanities) on kiirestiarenev interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab humanitaarteaduste ja infotehnoloogia ühisosa, seda nii humanitaarala andmekogude loomises ja haldamises kui ka allikate ja uurimistulemuste esitamises ning uurimistöös. Üha enam kasutatakse humanitaarteadustes mitmesuguseid massandmete analüüsi meetodeid (statistiline teemaanalüüs, võrgustikuanalüüs, visualiseerimine, GIS-analüüs jm), olulisel kohal on laiatarberakenduste loomine ning rahva kaasamine. Mitmesuguste standardite loomise ja rakendamise abil püütakse tagada digitaalsete andmete säilivus ja võimalikult lai kasutatavus, mis võimaldaks juba kord kirjeldatud ja märgendatud andmeid kasutada sõltumata konkreetsest rakendusest või keelest.

    Klassikalises humanitaarhariduses programmeerimist ega andmetöötlust ei õpetata, kuid praktilises uurimistöös on selle järele üha suurem vajadus. Mõned humanitaarid on omandanud rohkem või vähem süstemaatilised teadmised IT valdkonnas, teised teevad oma uurimisülesannete lahendamiseks koostööd arvutispetsialistidega. Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika teadusmaastikul on digitaalhumanitaaria muutunud iseseisvaks distsipliiniks, mille toel humanitaarid saaksid paremini ellu rakendada digitaalajastu võimalusi, järjest rajatakse vastavaid uurimiskeskusi ja õppetoole, saab omandada akadeemilisi kraade ning digitaalsed meetodid on saamas iseenesestmõistetavaks osaks humanitaarharidusest. Eestis esindavad seda valdkonda iseseisvate uurimisaladena arvutuslingvistika ja keeletehnoloogia, kuid kogu humanitaarias kasutatakse üha enam meetodeid ja lahendusi, mida saab mõtestada digitaalhumanitaaria raamistikus

    Selleks, et saada ülevaadet digitaalhumanitaaria hetkeseisust Eestis, kutsume selles valdkonnas tegutsejaid tutvustama oma uurimusi, projekte ning loodavaid ja kasutatavaid rakendusi seminaril “Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013“, mis toimub reedel, 25. oktoobril Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. Digitaalhumanitaaria uurimisala teadvustamine ning teadlaste koondamine loob paremad eeldused koostööks, teadmiste vahetamiseks ja välismaailmaga suhtlemiseks, kokkuvõttes kogu valdkonna arenguks Eestis. Palume teatada oma osalemissoovist hiljemalt 14. oktoobriks aadressil dh[ätt]folklore.ee, lisada oma ettekande pealkiri ning paari lausega ka kirjeldada, millit uurimust, projekti, rakendust tutvustate.

    >Kutse allalaadimiseks (pdf)<

    Mari Sarv, Kaisa Kulasalu

    Eesti Kirjandusmuuseum

    Kroonika 2012

    19. aprillist 18.maini viibisid Anu Korb ja Andreas Kalkun välitöödel Krasnojarski krai eestlaste ja setude asualadel, filmijatena osalesid lisaks Vahur Laiapea ja Eva Sepping.
    Ühtlasi võeti osa Krasnojarski Eesti Seltsi 20. aastapäeva pidustustest (20. ja 21. aprillil), kus A. Korb ja A. Kalkun tutvustasid plaadiantoloogiat „Siberi setode laulud“.

    25. ja 26. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv järjekordse noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi (http://www.folklore.ee/era/nt/index.html). Osales 18 noorteadlast Tartu ja Tallinna Ülikoolist, Eesti Kirjandusmuuseumist ning Eesti Rahva Muuseumist. Ettekannetes keskenduti diasporaa-uurimustele, filmimaailmale, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele ning usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui kaugemal. Tutvustati ka kirjandusmuuseumi vastavalikustatud digitaalarhiivi KIVIKE (http://kivike.kirmus.ee).

    19. mail sai ERA eestvõttel (kureeris Maarja Aigro) muuseumiöö „Öös on kino“ raames vaadata kirjandusmuuseumi töötajate koostatud filme, kuulata mäluasutuste segakoori MaSK ja Riia Mentzendorffi maja segakoori Sonante; toimus mõistatamine, muinasjutustamine ja laulmine, Lilla Daami saatel sai seigelda kirjandusmuuseumi ajaloolistes ruumides. Lisaks avati ERA trepigaleriis Siret Rootsi graafikanäitus „Lugu“.

    4.–7. juunini osales Ave Tupits Tartus rahvusvahelisel konverentsil „Supernatural Places“ (http://www.ut.ee/folk/index.php/en/events/295) ettekandega „He Comes up from the Cellar[stairs], Sighs at the Door and Disappears Somewhere on the Stage.“ About the Supernatural in Theatre“.

    7. juunil osalesid Saatse Seto Muuseumis seminaril „Omanäoline Lõuna-Eesti“ (www.fennougria.ee/index.php?id=25682) Moon Meier ja Kärri Toomeos-Orglaan Eesti Kirjandusmuuseumi/Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühmast.

    21.–23. juunini osales Risto Järv Lissabonis rahvusvahelisel konverentsil “The Grimm Brothers Today. Kinder- und Hausmärchen and Its Legacy 200 Years After“(http://grimm2012lisbon.ielt.org) ettekandega „Rotkäppchen and Seven Dwarfs: Characters and their Combinations in Fairy Tales Jokes“.

    26.–28. juunini võttis Anu Korb Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis osa BaltHerNeti konverentsist „Hidden Treasures/Varjatud varandused“ (http://www.balther.net/program-2/) ettekandega „Rosalie Ottessoni rahvaluulekesksed kaastööd Siberist aastatel 1969–1976“.

    26.–29. juunini osales Janika Oras Bulgaarias, Plovdivis rahvusvahelisel konverentsil “Eighth Annual Conference of the SIEF Working Group on the Ritual Year: Migrations“ ettekandega „Song fights in contemporary Estonian weddings – experiences and meanings“.

    21. juulil osales Eesti Kirjandusmuuseum ERA algatusel Tartu Hansapäevade programmis. Kirjandusmuuseumi telgis lauldi regilaule (eest võttis Helen Kõmmus), kohajuttude teemalise töötoa viisid läbi Maarja Aigro ja Risto Järv, Jaanika Hunt kõneles kodukäijate, vampiiri- ja zombipärimusest ning muuseumit tutvustas Lilla Daam (Annika Kupits). Lisaks korraldati hansapäevade raames koostöös Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumiga Piret Pääri ja Tuule Kanni jutu- ja lauluõhtu “Linda kivist Lilla Daamini“.

    28. juulil esines Mall Hiiemäe Aonurme külapäeval ettekandega “Loodustunde ja kodupaiga seostest kujuneb identiteet“.

    5. augustil pidas Mall Hiiemäe Mäetagusel loodus- ja kultuuripärandi väliseminaril ettekande “Metsa- ja soosaarte talude pärimus“ ning osales 6. augustil nõustajana Mäetaguse valla pärandkultuuriobjektide kaardistamisel ja kirjeldamisel.

    18. augustil kõneles Mall Hiiemäe Elistvere loomapargis teemal “Lõikuskuu looduskalender ja tervis“.

    28. augustil esinesid Risto Järv ja Mari Sarv Eesti mäluasutuste suveseminaril Sagadis ettekandega “Rullid ja lindid, nullid ja ühed. Audio-video digiteerimisest Eesti Kirjandusmuuseumis“.

    8.–13. septembrini jätkusid kohapärimuse töörühma välitööd Matsalu rahvuspargi alal, Kirbla ja Lihula kihelkondades. Osalesid Inge Annom, Jüri Metssalu, Lona Päll, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper. Välitööd toimusid projekti “Rahvusparkide mälumaastike kohapärimuse uuring“ II raames, mis käivitus Keskkonnaameti (Matsalu rahvuspargi) tellimusel. Varasemad välitööd sama projekti raames toimusid maikuus Martna kihelkonnas ning juunis Karuse, Hanila ja Martna kihelkonnas.

    24. ja 25. septembril tähistas Eesti Rahvaluule Arhiiv 85. aastapäeva rahvusvahelise juubelikonverentsiga “Arhiivid ja kogukonnad“ (korraldajad Ave Goršič ja Risto Järv).

    24. septembri hommikul süüdati traditsiooniliselt küünlad endiste ERA töötajate haudadel Raadi ja Pauluse kalmistul.

    Esinesid Indrek Kuuben, Mari Sarv, Risto Järv, Svetlana Karm, Anu Korb, Marju Kõivupuu, Astrid Tuisk, Rita Treija, Kati Mikkola, Ülo Valk, Mare Kõiva ja Rahel Laura Vesik, Lina Sokolovaite, Svetlana Kosyreva ning Liisi Laineste.

    Avati näitus “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust“ (Ave Goršič). Koostöös huumoriajakirjaga Pilkaja kuulutati välja kogumisvõistlus “Minuga juhtus üks naljakas lugu“. Esitleti Mall Hiiemäe koostatud raamatut Virumaa vanad lastemängud (EKM Teaduskirjastus, Viru Instituut 2012) ning Ingrid Rüütli uurimust Eesti uuema rahvalaulu kujunemine (EKM Teaduskirjastus 2012).

    28. septembril võttis Eesti Kirjandusmuuseum ERA eestvõttel osa teadlaste ööst (põhikorraldaja Jaanika Hunt). Maailmalõputeemalisse festivali andsid oma panuse ettekannetega Andreas Kalkun, Eve Annuk ja Jaanika Hunt, regilaule tutvustasid Helen Kõmmus ja Taive Särg, kirjandusmuuseumi maja tutvustas Lilla Daam (Annika Kupits).

    28. septembril esines Risto Järv Saksamaal Rostockis enda ja Mari Sarve ühisettekandega “From Regular Archives to Digital Archives“ sümpoosiumil “Corpora etnographica online“.

    5. oktoobril toimus Kuressaares Saaremaa Keskraamatukogus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma sügisseminar “Lood kui identiteedi loojad“ (põhikorraldaja ERA poolt Annika Kupits). Esinesid Taive Särg (Jursi küla Bruno Pao lugudes. “Fakt peab saama inimeseks“), Helen Kästik (Maailma tõlgendamine läbi lugude), Moon Meier (Jutuvestmine paigaidentiteedi loomise vahendina), Kärri Toomeos-Orglaan (Taaskasutatud muinasjutud – Raudami juhtum), Reeli Reinaus (Muinasjuttude tõlgendustest filmi- ja telemaailmas), Eda Kalmre (Sõrvemaa paigad ja pärimus), Merili Metsvahi (Saaremaa libahundimuistenditest) ja Risto Järv (Saaremaa ja Sitsiilia – ühest “eesti rahva ennemuistsest jutust“).

    Esitleti Mari Lepiku koostatud väljaannet Sörwema-Sõrvemaa, Risto Järv ja Merit Karise esitlesid veebiväljaande “Söit, söit, söit Sörve poole“ jutuosa ning Annika Kupits kuulutas välja tondijuttude kogumisvõistluse Saaremaa koolides.

    Seminar toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna, Kultuuriteooria Tippkeskuse ja Saare Maakonna Keskraamatukogu koostöös. Seminariga tähistati ühtlasi Saare Maakonna Keskraamatukogu 105. aastapäeva. Tutvustati rändnäituseks saanud ja Kuressaares avatud ekspositsiooni “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust“.

    5. ja 6. oktoobril osales Anu Korb Venemaal Vjatka Riikliku Ülikooli konverentsil “Актуальные проблемы исследований этнокультурного наследия стран и регионов“, kus pidas ettekande “Отражение переселения эстонцев в Вологодско-Вятский регион в эстонской печати“.

    8. oktoobril pidas Anu Korb Vjatka Riikliku Ülikooli üliõpilastele loengud “Собирание фольклора и архивы“ ja “Собранные воспоминания и получившиеся из них рассказы“.

    9.–15.oktoobrini jätkusid kohapärimuse töörühma (Jüri Metssalu, Mari-Ann Remmel, Pille Vahtmäe ja Valdo Valper) välitööd Matsalu rahvuspargi alal Martna ja Ridala kihelkonnas.

    19. oktoobril esines Risto Järv Ungaris Hajd?böszörmény´is Debreceni ülikooli korraldatud konverentsil ettekandega “Brother and sister in Estonian Fairytale “The Coal Porridge“.“

    24. oktoobril esines Moon Meier Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverentsil “Pildi sisse minek“ ettekandega “Kuidas tõlkida elamust: intervjuusituatsioon ja akadeemiline kirjutus“.

    30. oktoobril esitleti Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Viru Instituudi korraldatud üritusel Mall Hiiemäe raamatut Virumaa vanad lastemängud. Raamatust kõneles autor, Eesti Kirjandusmuuseumist Risto Järv. Tutvustati Rakverre jõudnud rändnäitust “Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust“.

    1. novembril esines Mall Hiiemäe loodusõhtul Lihulas ettekandega “Hingedeaeg – pidepunkt teel minevikust tänapäeva“.

    2. ja 3. novembril osales Anu Korb Voore külalistemajas Tartu Ülikooli korraldatud valdkondadevahelisel seminaril “Kultuuriruumide loomise ideoloogiad ja praktikad“.

    15. novembril pidas Mall Hiiemäe Eesti Loodusmuuseumis ettekande “Linnud rahvausundis“.

    29. ja 30.novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis regilaulukonverents “Laulvad kogukonnad“ (korraldajad Mari Sarv ja Andreas Kalkun). Esinesid Mari Sarv (Regilaulud ja kogukonnad. Saateks), Aado Lintrop (Lood ma võtsin lutsu suust), Frog (Mythology, Poetic Register and Dialects of Singing), Kristo Siig (Kuningamäng – kas jälg muistsest võimurituaalist), Mikk Sarv (Lauluvaimustuse tulemisest – Hellero laulupargi lugu), Heidi Haapoja (Kalevalaic rune singing and oral composition in the Finnish new wave folk music), Andreas Kalkun (Setode lavale toomine. Schultzist Pulstini), Taive Särg (Euroopa viimased metslased ja nende laulud filmides), Ingrid Rüütel (film “Marina Rooslaid“).

    Esimese konverentsipäeva lõpetas Uroshämara kontsert Tartu Kirjanduse Majas.

    Konverentsi teise päeva esinejad olid Liina Saarlo (Laulmata kogu. Walter Andersoni lastelaulude avaldamisest Vanas Kandles), Pikne Kama (Matuseteemalised regilaulud ja arheoloogia), Heikki Laitinen (Kilpalaulu Ilomantsin Mekrijärvellä heinäkuussa 1845), Venla Sykäri (Kilpalaulukulttuurien yhteisöllisyydestä), Natalia Ermakov (Tänapäeva ersa-mordva itkud), Pekka Huttu-Hiltunen (Mikä tekee laulusta ja laulamisesta niin tehokkaan kommunikaatiomuodon?), Janika Oras (Kolga-Jaani laulik Marie Sepp ja tema kogukonnad) ja Vahur Aabrams (Kahe lauluema juurtest. Martina Ir’ost Anne Vabarnani).

    Esitleti filmi “Peast päästetud. Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestustehnikast ja kogumispoliitikast“ (režii Maarja Aigro, montaaž Janno Simm) ning näidati filmi “Regilaul – laulud õhust“ (režissöör Ulrike Koch).

    13. detsembril esines Moon Meier Turu Akadeemia (Åbo Akadem) folkloristika osakonna sümpoosiumil “The Therapeutic Uses of Storytelling“ ettekandega ““You should say such things that mobilephones will fall out of their hands and they will focus on you“: Storytelling as a personal contact between teller and listener“.

    20. detsembril esines Aado Lintrop Eesti Kirjandusmuuseumi 56.Kreutzwaldi päevadel ettekandega “Dolpa mäed ja vaimud“.

    Moon Meier

    Teadlaste öö

    18–21 Kirjandusmuuseumis tutvustatakse slaidiprogrammis maja ajalugu ja ehitamise erinevaid etappe. Samuti antakse ülevaade siin toimunud “maailmalõppudest“ ja uutest algustest.

    18–18.30 Erinevatest maailmalõpukäsitlustest pärimuses ja rahvausundis jutustab Andreas Kalkun

    18–19.30 Meeleoluka lasteprogrammi raames toimub lühiekskursioon, joonistame ja jutustame lugusid. Oma teadmised saab proovile panna viktoriinis

    18.30–19 Oma näitlikus ettekandes käsikirjadega räägib Eve Annuk, kes on humanitaarteadlane ja millega ta tegeleb

    19–19.45 Helen Kõmmus ja Taive Särg ootavad kõiki muusika- ja maailmalõpuhuvilisi regilauluringi

    19.45–20.15 Jaanika Hunt lisab õhtule ebamaise varjundi oma ettekandega zombiapokalüpsisest

    20.15–21 Kas maailm hakkab tõesti varsti lõppema? Lilla Daam kuulutab ette saabuvat hukatust ja näitab Kirjandusmuuseumit…

    Lisainfo: Jaanika Hunt, jaanikah[ätt]folklore.ee

    21.09.2012

    Regilaulukonverents “Laulvad kogukonnad“

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub läänemeresoome vanema laulutraditsiooni uurijaid esinema regilaulule ja selle uurimisele pühendatud konverentsil

    “Laulvad kogukonnad“

    29.-30. novembril 2012 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

    Täpsem info konverentsi koduleheküljel.

    Ettekannete pealkirju ootame 20. oktoobriks ja teese 10. novembriks aadressil regilaul[ätt]folklore.ee.

    The Estonian Folklore Archives invites the researchers of the Baltic-Finnic archaic song tradition to participate in the conference

    “Singing Communities“

    dedicated to runosong and its research.

    The conference will take place on 29th and 30th November 2012

    at the Estonian Literary Museum in Tartu

    For the further information see the website of the conference.

    Please announce your participation together with the title of your paper by 20th October, abstracts should be submitted by 10th November on the e-mail regilaul[at]folklore.ee.

    10.09.2012

    Kroonika 2011

    9. jaanuaril kell 14 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus “Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul“, märkimaks Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäeva. Näitusel oli Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse panid kokku Kadri Tamm, Astrid Tuisk, Ave Tupits ja Pille Vahtmäe ERAst.

    26. ja 27.jaanuaril osales Andreas Kalkun Helsingis konverentsil “Modernin kohtaaminen 1800-luvulla/1800-talet och mötet med det moderna. 1800-luvun tutkimuksen verkoston 4. vuosikonferenssi“ ettekandega “Viron terra incognita F. R. Kreutzwaldin kirjoituksissa: Setojen (setukaisten) kansanrunouden konstruoiminen“.

    2. ja 3. veebruaril toimus Rogosi mõisas VII folkloristide talvekonverents “Pärimus inimese ja maastiku dialoogis“, mis märkis samuti Mall Hiiemäe 75. sünnipäeva. Konverentsi korraldas ERA kohapärimuse rühm, esines paarkümmend ettekandjat, kokku oli konverentsil pea kuuskümmend osalejat. Konverentsil esitleti Mari-Ann Remmeli koostatud raamatut Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast (Rae vald/Eesti Kirjandusmuuseum, 2011) ning antoloogiat Siberi setode laulud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 7, mille koostasid Andreas Kalkun ja Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseum, 2012.). Nautida võis ka slaidiprogrammi kohapärimuse töörühma välitöödest. Bussisõidul Rogosile ja tagasi tutvustasid kohalikku pärimusmaastikku Valdo Valper ja Taavi Pae. Konverentsi kodulehekülg http://www.folklore.ee/era/tk2012/.

    23.–25. veebruarini osalesid Andreas Kalkun ja Mari Sarv Roomas rahvusvahelisel konverentsil “Metrics, Music and Mind. Linguistic, Metrical and Cognitive Implications in Sung Verse“ (http://sungverse.wordpress.com) ettekandega “Metrics of Estonian folksong and nationalist ideology“).

    6. märtsil esitleti Järvamaa Muuseumis Monumenta Estoniae Antiquae sarjas ilmunud raamatut Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud (vt http://www.folklore. ee/kirjastus/?raamat=32). Materjali koondas ja raamatu koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast. Viisideosa koostas Janika Oras. Väljaanne ilmus Eesti Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

    13. märtsil, emakeelepäeva künnisel andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumis pidulikul aktusel üle 2011. aasta rahvaluule kogumispreemiad Triin Kusminile, Age Kristel Kartaule ning Leelo Kundile ja Margit Korotkovale. Tänukirjad said ka paljud arhiivi kaastöölised. 2011. aastal täienesid ERA kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka TeateTantsu kogumisaktsiooni (kaaskorraldaja ERRS) tulemusena. Ühtekokku lisandus arhiivi üle 8000 lk materjali, rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid. Aktusel tutvustati kolme hiljutist rahvaluuleväljaannet: Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud (koostajad Ottilie Kõiva ja Janika Oras); Eesti parmupill (koostaja Cätlin Jaago), ja Siberi setode laulud (koostajad Andreas Kalkun ja Anu Korb). Esitleti ka Iivi Anna Masso ja president Toomas Hendrik Ilvese raamatut Omal häälel (kirjastus Tänapäev).

    29. ja 30. märtsil osales Anu Korb Riias rahvusvahelisel konverentsil “Oral History: Dialog with Society“ (http://www.dzivesstasts.lv/en/free.php?id=21958) ettekandega “Narrated Personal Histories and Their Rendition“.

    Moon Meier

    Arhiivid ja kogukonnad

    24.–25. september 2012, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu

    Head kolleegid,

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid oma 85. aastapäeva konverentsile Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus 24.–25. septembril 2012.

    Konverentsi peateema on „Arhiivid ja kogukonnad”.

    Konverentsi alateemadeks on

    1) erinevate rühmade/kogukondade kogumine ja kommunikatsioon,

    2) institutsionaalsed kogukonnad,

    3) arhiivid kui kogukonnad ning kogukondade loojad,

    4) mäluasutuste roll ühendaja ja eraldajana,

    5) elu arhiivita.

    Palume saata oma nimi, asutus ja teema hiljemalt 15. aprilliks Ave Tupitsale (avetupits[at]folklore.ee).

    Teeside (kuni 300 sõna) tähtaeg on 10. mai 2012.

    Järgmine ringkiri saadetakse osalejatele mai lõpus.

    Risto Järv,

    ERA juhataja

    Eesti Kirjandusmuuseum

    risto[at]folklore.ee

    (+372) 7377 732

    Ave Tupits,

    ERA teadur

    avetupits[at]folklore.ee

    (+372) 7377 736

    Archives and communities

    September 24.–25. 2012, Tartu, Estonian Literary Museum

    Dear Colleagues,

    The Estonian Folklore Archives is pleased to invite you to its 85th anniversary conference at the Estonian Literary Museum on September 24.–25. 2012 in Tartu.

    The main topic of the conference will be „Archives and Communities”.

    The sub-topics for further discussion would be

    1) collecting and communication of different groups/communities,

    2) institutionalised communities,

    3) archives as communities and creators of community,

    4) the role of memory institutions as dividers and uniters,

    5) life without archives.

    We ask you to send your name, institution and the topic of your presentation before April 15th to conference secretary Ave Tupits (avetupits[at]folklore.ee).

    The deadline for abstracts (up to 300 words) is May 15th 2012.

    Next circular will follow at the end of May 2012.

    Risto Järv,

    Head of the Estonian Folklore Archives

    Estonian Literary Museum

    risto[at]folklore.ee

    (+372) 7377 732

    Ave Tupits,

    Research Fellow

    avetupits[at]folklore.ee

    (+372) 7377 736

    28.03.2012

    Näituse „Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul“ avamine

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe on oma töös alati oskuslikult sidunud teaduse ja looduse, akadeemilise ja populaarse suuna.

    Esmaspäeval, 9.jaanuaril 2012 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus „Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul“, mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Välja on pandud Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe avarat teadlasetööd iseloomustavad nii rohked teaduspublikatsioonid kui laiem avalikkusele suunatud tegevus. Teaduse populariseerimist on Mall Hiiemäe pidanud üheks oma südameasjaks. Oma tööaastate jooksul on ta ühtlasi osalenud rohkem kui kolmekümnel rahvaluulekogumise ekspeditsioonil, talletades üle 14 000 lehekülje mitmesugust pärimuslikku materjali.

    Olete oodatud!

    NB! Palume lilli mitte tuua!

    Lähem info: Ave Tupits, 7377736, Astrid Tuisk 7377737

    05.01.2012

    Konverents „Noorte hääled“ tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 25. ja 26. aprillil 2012 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

    Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 2. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon). 26. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli– või videotehnika).

    Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

    Konverents toimub 25. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja 26. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9).

    Korraldajad:

    Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee

    Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, piret.koosa[ätt]erm.ee

    03.01.2012

    Seitsmes folkloristide talvekonverents „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”

    Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid VII folkloristide talvekonverentsile, mis on pühendatud Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale (9. jaanuar 2012). Et üheks Malle olulisemaks uurimisalaks on muuhulgas looduse ja paikadega seotud folkloor, siis on konverentsi teemaks sel aastal „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis“.

    Ettekannetes võiks seega keskenduda nii kohasidusale folkloorile kui ka maastikega kokku kuuluvale looduspärimusele laiemalt. Oodatud on ettekanded kohapärimuse tähtsusest ja tähendustest tänapäeva ühiskonnas, maastikest kui märgisüsteemidest, kohapärimuse uurimismetoodikast ja terminoloogiast, pühadest paikadest minevikus ja tänapäeval, pärimuse ja turismi suhetest, kohanimedest pärimuse kandjana, ruumifilosoofiatest, pärimuspaikadega seotud arheoloogiast ja „mustast“ arheoloogiast, pärimusmaastiku ajalikest ja ajatutest ning füüsilistest ja vaimsetest aspektidest, teadlase rollist kohapärimuse tõlgendajana, kogemusmaastikest ja maastikukogemustest, kohapärimuse publitseerimisprobleemidest, kohapärimuslikest andmebaasidest jne. Laiemas looduspärimuse teemaderingis võiks kõnelda näiteks taimede, loomade ja lindudega seotud uskumustest, loodushoiust folklooris, mitmesugustest olenditest looduses, ilmastikupärimusest, loodustarkustest rahvakalendris ja rahvameditsiinis, pärimuse rollist inimese ja looduse suhetes. Muidugi on teretulnud ka teised Mall Hiiemäe või tema uurimisvaldkonnaga seotud ettekanded – nii folkloristidelt kui muude erialade teadlastelt, kes käsitlevad inimese ja maastiku suhteid.

    Traditsiooniliselt leiab konverents aset mõnes õdusas maakohas. Toimumispaiga täpsustame järgmises ringkirjas. Osavõtust palume teada anda Malle sünnipäevaks ehk 9. jaanuariks 2012.

    Kontaktisik: Jüri Metssalu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003, polaarkoer@gmail.com, 53 405 189.

    Ettekannete pealkirju ja teese ootame 17. jaanuariks 2012. Teeside (ca 5000 tähemärki koos tühikutega) juurde palume kirjutada esineja institutsiooni ja vajadusel ka projekti või grandi andmed. Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks.

    Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm: Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu, Pille Vahtmäe, Valdo Valper

    21.12.2011

    Kroonika 2011

    Suvel oli ERA trepigaleriis võimalik vaadata Mari-Ann Remmeli näitust „Ööloomad ja päevalilled“, millel eksponeeriti õlimaale suvedest 2000–2010.

    23. septembril tähistati ERA aastapäeva (24. september) küünalde süütamisega endiste töötajate haudadel Raadi ja Pauluse kalmistutel.

    Sama päeva õhtul toimus ERA eestvedamisel (Astrid Tuisk) Eesti Kirjandusmuuseumis esmakordselt Teadlaste öö. Toimusid loengud ning lasteprogramm, näha sai mitut näitust ning EKMi väljaandeid võis osta soodushinnaga.

    8. oktoobril korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi/Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ Obinitsas seminari “Seto muinasjutud ja Lutsimaa pühakud“.

    Esinesid:

    • Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana

    • Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes

    • Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine“ (ATU 425M)

    • Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe“ (Ee 328C*)

    • Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus

    • Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa

    Kuulajatele jutustas lugusid Terje Lillmaa.

    Toimus ka veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus. Väljaanne põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte.

    17. oktoobril andis ERRSi TeateTantsu projektijuht Eero Kiipli rahvaluulearhiivile üle augustis toimunud ürituse ajal kogutud üle 140 mälupulga, millele rahvatantsurühmad olid salvestanud ERA juhendi järgi rühmapärimust, foto- ja videomaterjale. Detsembriks oli arhiivi kogunenud 160 mälupulka, kogumahus 77,4 GB.

    10.-11. novembril osalesid ERA töötajad Joensuus välitöödeseminaril „Kenttätutkimuksen ja keruun haasteet tämän päivän perinteentutkimuksessa“, mille korraldasid Ida-Soome Ülikool, SKSi rahvaluulearhiiv ja Joensuu pärimusarhiiv. Ettekandega „„Paljonko on tarpeeksi?“ Kenttätyöt ja tallennetun aineiston arkistointi Viron kirjallisuusmuseossa“ esines Risto Järv. Seminarile lisaks tutvuti põhjalikult SKSi rahvaluulearhiivi Joensuu osakonnaga (Joensuun perinnearkisto).

    29. ja 30. novembril tähistati Toomel Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis rahvusvahelise sümpoosioniga „Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity“ Eesti rahvuseepose Kalevipoeg 150. aastapäeva, ERA oli selle kaaskorraldaja.

    1.12.2011

    Teadlaste öö Eesti Kirjandusmuuseumis

    Reedel, 23.09 toimuvad üle-euroopalise TEADLASTE ÖÖ üritused esimest korda ka Eesti Kirjandusmuuseumis.

    Kavas

    Avalikud loengud: inglid reklaamis, vanad raamatud ja käsikirjad riiulitel ning internetis kell 18.00-20.30.

    18.00 Reet Hiiemäe loeng „Taevasest teenäitajast tarbimismaailma sõnumitoojaks: inglite kujutamisest reklaamis“.

    18.40 Kadri Tüüri loeng „Vanad trükised riiulitel ja internetis“.

    19.20 Janika Kronbergi loeng „Millest kõneleb isikutunnistus? Karl Asti diplomaatilise passi näitel“.

    20.00 Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi fotonäituse „Surva“ avamine ja tutvustus.

    Surva, Perniku rahvusvaheline maskeerimisfestival on suurim seda tüüpi sündmus Balkani poolsaarel, kus olulisel kohal on loomamaskid; loomamaskid on üks vanemaid maskeerimise viise. Näitus annab läbilõike tänastest maskeerimistavadest 19. maskeerimisfestivalil. Surva festivali on Pernikus peetud alates 1966. aastast. Festivalile hakati väliskülalisi kutsuma alates 1985. aastast ja kümme aastat hiljem, 1995. a., sai Pernikust Rahvusvahelise Karnevalilinnade Liidu täisliige. 2009. a. juunis pälvis Pernik Euroopa survade ja kukerite pealinna tiitli. Omavahel võistlevad umbkaudu 5000 inimest ehk ligi 90 rühma kõigist Bulgaaria pärimuspiirkondadest, aga ka külaslismaskikandjad Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Vaata ka www.surva.org.

    MUINASJUTULINE LASTEPROGRAMM kell 18.00-19.30

    18.00-18.45 Kuulame ja jutustame muinasjutte, mängime ringmänge.

    18.45-19.30 Viktoriinid ja sõnamängud. Ringkäigud lastele, kus tutvustatakse erinevaid muuseumi aardeid. (NB! Seekord ilma Lilla Daamita)

    Samal ajal on saalis avatud näitused:

    * Pärnu kunstniku, kujundusgraafiku ja kalligraafi Vello Paluoja pastellmaalid „Inimesi Eesti kultuuriloos III“.

    * „Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100.“

    Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste müük SOODUSHINDADEGA.

    Lisainfo: Astrid Tuisk, astrid@folklore.ee, tel 521 2457

    Teadlaste öö 2011 üldkava Tartus http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011/?ajakava

    Olete oodatud!

    22.09.2011

    Kroonika

    Eesti Rahvaluule Arhiiv oli põhikorraldaja Muuseumiöö (14. mai 2011) sisustamisel Eesti Kirjandusmuuseumis (projektijuht Maarja Aigro). Viie tunni vältel kestnud programmist võttis osa üle paarisaja inimese.

    Folkloristikaosakonna ja ERA initsiatiivil võttis Eesti Kirjandusmuuseum teist korda osa Kirjandusfestival Prima Vista (5.–7. mai) raamatumüügist.

    27.–28. aprillil toimus ERMis ja Eesti Kirjandusmuuseumis kuues etnoloogide ja folkloristide ühiskonverents „Noorte hääled“. Kokku esines paarkümmend noort Tartu Ülikoolist (sh TÜ (külalis)doktorandid Indiast, Egiptusest, Valgevenest), Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Ettekannetes käsitleti kaasaja kultuuri, surmailminguid ja -kujundeid, India folkloori, toidukultuuri jm.

    27. aprillil esitleti konverentsi rahvaluulepäeva raames Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku „Pro Folkloristica XVI. Kuldkalake“ (toimetajad Ave Tupits ja Kanni Labi), mis koosneb 2010. aasta „Noorte häälte“ ettekannete põhjal kirjutatud 8 artiklist. Konverentsi ja artiklikogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital, traditsioonilist piduõhtut Raadil korraldas NEFA Tartu Rühm.

    1.06.2011

    Kroonika

    14. märtsil 2011 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis EV Presidendi rahvaluulepreemiate kätteandmine. Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad üle Maire Salale, Ellen Randojale ja Anni Oraveerile ning avaldas pikaajalise kogumistöö eest tänu Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Pille Kipparile. Tänukirjade ning meenetega tunnustati rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid.

    Möödunud aastal täienesid Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka teatri- ja lasteaiapärimuse aktsioonide tulemusena. Ühtekokku lisandus üle 8000 lk materjali, peale selle rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid nii vanematel kui kaasaegsetel kandjatel. Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus 2010. aasta oktoobrist 2011. aasta jaanuarini, aktsioonist andis ülevaate põhikorraldaja Piret Voolaid (EKM, FO). Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti. Saadetud materjalides kirjeldati lasteaedades peetavaid tähtpäevi ja pidusid, laste mänge, mitmesuguseid ütlemisi, salme, jutte jm. Ürituse muusikalised vahepalad olid noorteansamblilt Sireli, suupilli mängis Eduard Einmann.

    Võistluse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat, Ajakirjade Kirjastus, Kirjastus Koolibri, kohvik Anna Edasi, Aura Keskus, Du Nord, Helina Tilk, Piletilevi, Postimees, Teater Vanemuine.

    11. märtsil 2011 toimus Võru Instituudi saalis (Tartu tn 48, Võru) Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku „Metsast leitud kirik/Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“ esitlus. Kogumik annab mahuka ülevaate Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid.

    Kohapärimusest ja Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku valmimisest rääkisid koostaja Valdo Valper ning toimetaja Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega astusid üles Jaan Pulk ja Jan Rahman. Raamatu said kingituseks Urvaste kihelkonna alale jäävad koolid ja raamatukogud ning raamatu valmimisele kaasa aidanud inimesed.

    Raamatu valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.

    Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27

    1. märtsil sõlmiti EKM ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi vahel koostöölepe TeateTantsu projekti raames 20.–28. august 2011 (www.teatetants.ee) viimase poole sajandi suurima rahvatantsurühmade pärimuse kogumiseks ja säilitamiseks Eesti Rahvaluule Arhiivis. Koostööleppe allkirjastasid KM direktor Janika Kronberg ja ERRS juhatuse esimees Kalev Järvela.

    Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvise TeateTantsu suurprojekti käigus läbitakse tantsides ja musitseerides 15 maakonda ja 1000 km Eestimaa maanteid. Projektis on oodatud kaasa lööma mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

    Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

    Üritusel avanes võimalus piiluda arhiivimaterjalidesse, näha tummfilmina üles võetud tantse ning seda, kuidas neist on välja kasvanud tänased tantsud. Videolt tõid tantsud põrandale TÜ rahvakunstiansambli tantsijad, juhendajaks Aveli Asber.

    28. jaanuaril 2011 sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia Anu Korb Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajalise kogumise ja uurimise ning sariväljaande “Eesti asundused I–V“ koostamise eest.

    1.04.2011

    Presidendi rahvaluulepreemiad 2011

    14. märtsil kell 16 toimub eesti kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves annab üle 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid. Muusikalised vahepalad on noorteansamblilt Sireli.

    Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus möödunud aasta oktoobrist selle aasta jaanuarini. Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti.

    Lähem info: Astrid Tuisk, tel. 7377737 ja Piret Voolaid, tel 7377742 või e–postilt era[att]folklore.ee.

    10.03.2011

    Konverents "Noorte hääled" tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 27. ja 28.aprillil 2011 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

    Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit).

    Esineda võib ka stendiettekandega.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 7. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).

    28. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli– või videotehnika).

    Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

    Konverents toimub 27. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja 28. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9).

    Korraldajad:

    Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee

    Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator, marleen.nommela[ätt]erm.ee, marleen.nommela[ätt]gmail.com

    24.01.2011

    Kroonika

    24.–25. novembril 2010 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline regilaulukonverents "Sa laulad siinnä, ma laulan siellä..."

    Regilauludele pühendatud piduõhtul toimus Eesti regilaulude andmebaasi (http://www.folklore.ee/regilaul/) ning Herbert Tampere “Eesti rahvalaule viisidega“ III osa võrguväljaande (http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/tampere3/) esitlused.

    Samuti tähistati Ingrid Rüütli 75. juubelit ning esitleti Ingrid Rüütli raamatut “Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi“ (TEA, 2010).

    Laulis ansambel “Ütsiotsõ“.

    Üritust toetas Eesti Kultuurkapital.

    1.12.2010

    Kroonika

    25.–26. mail külastas ERA töötajate rohkearvuline delegatsioon Soome SKSi rahvaluulearhiivi. Toimus ühisseminar ning arhiivi stuudiote külastused.

    Seminaril kõnelesid Marja-Leena Jalava ja Kadri Tamm (Digitaalisen aineiston nykyarkistoinnin tilanteesta ja sähköisistä aineistoista/Digitaalse ainese kaasaegse arhiveerimise hetkeseisust);

    Jukka Saarinen ja Mari Sarv (Tietojärjestelmät ja niiden ongelmat/Andmebaasid ja nende probleemid);

    Lauri Harvilahti ja Risto Järv (Suomi/Viro-keruu ja yhteisjulkaisun näkymät/Soome-Eesti mälestuste kogumisvõistlus ning selle ühisväljaanded).

    Samuti külastati Maailmamuusikakeskust (Maailman musiikin keskus), kust oli võimalik ERAsse tuua Vaike Sarve mitmekanaliliste helisalvestuste koopiad.

    ERA võttis aktiivselt osa nii Prima Vista (6.–8. mai) üritustest. Rahvaluule Arhiiv oli ka põhikorraldaja Muuseumiöö (15. mai) sisustamisel Eesti Kirjandusmuuseumis (projektijuht Maarja Aigro).

    21.–22. aprillil toimus ERMis ja Kirjandusmuuseumis viies noorte etnoloogide ja folkloristide ühiskonverents „Noorte hääled“. Kokku esines paarkümmend noort Tartu Ülikoolist, sh TÜ külalisdoktorandid Indiast, Lätist ja Sloveeniast, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Ettekannetes käsitleti kaasaja folkloori küsimusi, soome-ugri rahvaste uurimisega seonduvat, noortekultuuri, identiteeti ja religiooni, uusi kultuurinähtusi Eestis jm.

    22. aprillil esitleti konverentsi rahvaluulepäeva raames Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku „Pro Folkloristica XV. Vahetatud laps“ (toimetajad Ave Tupits ja Kanni Labi), mis koosneb 2008. ja 2009. aasta „Noorte häälte“ ettekannete põhjal kirjutatud 8 artiklist. ERMis ja Kirjandusmuuseumis oli juubelikonverentsi puhul võimalik näha noorteadlaste konverentside ajalugu tutvustavaid näituseid, koostajateks Marleen Nõmmela ja Agnes Aljas (ERM) ning Ave Tupits ja Rein Saukas (KM). Konverentsi ja artiklikogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

    1.06.2010

    Kroonika

    25. veebruaril 2010 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus tänati rahvapärimuse talletajaid. Eesti Vabariigi Presidendi 2009. aasta rahvaluule kogumispreemiad andis Kaie Humalale ning Hille Tartole kätte Tartu linnapea Urmas Kruuse. ERA teadur Astrid Tuisk andis kuulajatele ülevaade ka teistest 2009. aastal arhiivile laekunud folkloorihuviliste ja folkloristide kaastöödest.

    Aktusel tunnustati ka kogumisvõistlusest „Minu mälestuste Soome“ osa võtnuid. Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Instituudi korraldatud kogumisvõistlus toimus maist detsembrini 2009. Võistlusele saadeti ligi sada väga eriilmelist kaastööd erinevas eas kirjutajatelt. Peaauhinnad said Maret Lehto, Maria Peep ja Lembit Vahesaar, eriauhinna pälvis Harri Jõgisalu. Lisaks auhinnati veel paarikümmet tööd. Võistluse korraldamist toetasid Viking Line, Fazer Maiustused, Paulig, TEA Kirjastus, kirjastus Petrone Print, Soome Suursaatkond ning Eesti Kultuurkapital.

    Aktusel kõnelesid Tartu linnapea Urmas Kruuse, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Astrid Tuisk ning juhataja Risto Järv, Ühenduse Eesti Elulood juhataja Rutt Hinrikus ning Soome Suursaatkonna kultuuri- ja pressinõunik Arja Korhonen.

    Päeva lõpetuseks avati Kirjandusmuuseumi saalis Renaldo Veeberi näitus „Eesti mütoloogiad“. Muusikaliste vahepaladega esines Mari Kalkun.

    Alates vastlapäevast 2010 on ERA arhiiviliste mõtteteradega esindatud ka Twitteris

    Alates veebruarist 2010 on rahvaluulearhiivil kasutusel uuendatud logo.

    01.03.2010

    Konverents "Noorte hääled" taas tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 21. ja 22. aprillil 2010 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

    Osalema on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees astuda üles etnoloogia, folkloristika ja kultuuri-uuringute aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 8. märtsiks ettekande esialgset pealkirja või teemat ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).

    22. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli- või videotehnika). Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremate ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

    Konverents toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

    Korraldajad:

    Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur, marleen.nommela[ätt]erm.ee

    Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee

    20.01.2010

    Elulooliste mälestuste kogumise võistlus MINU MäLESTUSTE SOOME

    16. mail, Soome päevadel Tartus kuulutasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Soome Instituut välja elulooliste mälestuste kogumise võistluse.

    Paljude eestlaste jaoks on esimeseks välismaa kogemuseks olnud Soome, noõukogude ajal oli see ka teistsuguse maailma sümboliks. Kogumisvõistluse eesmärgiks on koguda eestlaste mälestusi esimes(t)est Soome reisi(de)st ja Soome tähendusest meie jaoks.

    Vt. lähemalt http://www.folklore.ee/era/kysitlus/

    Lähem info: Risto Järv (e-mail era[ätt]folklore.ee, tel. 7377 732)

    18.05.2009

    Presidendi rahvaluulepreemiad 2009

    Reedel, 27. veebruaril kell 14 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel antakse ülevaade Eesti Rahvaluule Arhiivile 2008. aastal laekunud kaastöödest ja austatakse ka teisi läinud aastal arhiivile materjali kogunud inimesi.

    Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mis on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935-1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel ning preemia antakse traditsiooniliselt üle iseseisvuspäeva paiku.

    Lähem info: Astrid Tuisk (e-mail era[ätt]folklore.ee, tel. 7377737, 5212457)

    20.02.2009

    REGILAULUKONVERENTS 2008

    Kõik regilauluhuvilised on oodatud osalema rahvusvahelisel konverentsil "Nüüd ma ütlen ümber jälle: kohanev ja kohandatav regilaul", mille korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv 27.–28. novembrini 2008. aastal Tartus.

    Nagu pealkiri ütleb, püüame seekordsel konverentsil vaadelda, kuidas kohaneb regilaul tänapäeva mõttemaailmaga ning milliseid muutusi toob see protsess kaasa regilaulu keelde, poeetikasse, meloodikasse, kõlapilti, esitamiskonteksti ja -tavadesse. Samas on teretulnud ka muud regilauluga seotud ettekanded.

    Konverentsi töökeeled on eesti ja soome (vajadusel ka inglise) keel.

    Ettekande pikkus on traditsioonilised 20 minutit (+ 10 minutit aruteluks).

    Koos teatega oma osavõtust palume 6. oktoobriks saata ka ettekande teema. Teesid (kuni 4500 tähemärki) tuleks saata hiljemalt 2. novembriks.

    Lisateave:

    Aado Lintrop

    Eesti Rahvaluule Arhiiv

    aado[ätt]folklore.ee

    11.09.2008

    Eesti Kultuurkapitali toetusel on nüüd internetis kättesaadav valik skaneeritud käsikirju.

    15.07.2008

    kulklg (4K)

    Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid on 25. juunist 3. augustini uurijatele suletud. Ilusat suvepuhkust!

    25.06.2008

    Omakeelseid ja -loomingulisi laule oodatakse võistlusele

    Uma Pido korraldajad ja Eesti Kirjandusmuuseum kuulutavad välja omakeelsete ja -loominguliste uute rahvalike laulude võistluse.

    Oodatakse uusi võrukeelseid laule, mis oleksid rahvalaulu või rahvaliku laulu eeskujul loodud: näiteks võiks laulda tänapäevasest elust vana regilaulu vormis.

    Laulu sõnad (ja viis, kui seda kirja panna osatakse) tuleb saata kirjaga Võru instituuti, Tartu 48, 65609 Võru või e-postiga kadri[ätt]lootspill.ee 21. aprilliks.

    Võistluskontsert on 25. aprillil Võru instituudis. Oleks hea, kui autor laulu ise ette kannaks, kuid võib lasta seda ka kellegil teisel teha.

    Parimad laulud saavad auhinna. Kõik, kes lauluvõistlusele oma laule saadavad, saavad tasuta Umale Pidole. Võistluse patroon ja žürii esinaine on Ingrid Rüütel.

    Võistlusele saadetud käsikirjad ja võistluskontserdi filmiülesvõte antakse üle Eesti rahvaluule arhiivile.

    Lisateavet võistluse kohta saab Kadri Laube käest tel 7828750, 5117348.

    20.03.2008

    Presidendi rahvaluulepreemiad

    PILDID

    29. veebruaril 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. 2007. aastal laekus Eesti Rahvaluule Arhiivi 21467 lehekülge käsikirjalist materjali, 230 tundi helisalvestusi, 1012 fotot, 144 videokassetti ja DVD-plaati. Väga suur hulk materjali (18101 lk) jöudis arhiivi tänu 1. märtsist 10. maini toimunud koolipärimuse kogumise võistlusele.

    2007. aasta kaastööde põhjal omistati rahvaluulepreemia:

    Jaan Malinile, tudengipärimuse ja muu kaasaegse ainese talletamise eest. Jaan Malin on arhiivi kaastööline olnud alates 1980. aastast. 2007. aastal andis ta arhiivile üle 300 lk erinevaid kaasaegse pärimuse kirjapanekuid. Valdavalt on tegu Jaani "pärusmaale kuuluva" tudengi- ja malevafolklooriga, kuid leidub ka muud mitmekesist salmikutest grafititeni.

    Anna Rinnele, endisele Võru emakeeleõpetajale, aastail 2002–2007 tehtud sisukate kaastööde eest. Anna Rinne kaastööd ei ole suured mahult (kokku 159 lk üleskirjutusi ja 41 fotot, sh 2007. a 25 lk), kuid seda kaalukamad on nad sisult. Asjatundlikult ja heas sõnastuses on kirjeldatud sünnipäeva- ja matusekombestikku, nõukogudeaegseid jõule jm, 2006. aastal saabus suurepärane kaastöö lillepärimusest, 2007. aasta töö kannab pealkirja "Isikunimed. Kas nimi rikub meest?" ning sisaldab mälestusi, uskumusi ja lugusid seoses inimeste nimedega.

    Maret Lehtole, Tallinna muhulaste folkloorirühma "Munuksed" eestvedajale, Muhu rahvalaulikute ja jutustajate salvestamise (laulud, intervjuud) ja materjali korraldamise eest. Maret Lehto on arhiivile üle andnud 7 helikassetti, lisaks teemakohaseid fotosid, üleskirjutusi, ajaleheväljalõikeid. 2002. aastal toimus Maret Lehto ja folkloristide koostöös Muhumaal sealsete rahvalaulikute kodukülades ja -taludes nende filmimine. Esile tõstmist väärib Maret Lehto poolt materjalile lisatud täpsed nimestikud ja muu andmestik.

    Tunnustati ka teisi läinud aastal arhiivile materjali kogunud inimesi. Muusikalist meeleolu lõi Tallinna muhulaste folklooriansambel "Munuksed".

    Samas esitleti kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: Mari Sarve monograafiat "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis" (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 26) ja raamatut "Mõisalegendid. Harjumaa" (koostaja Mari-Ann Remmel, välja andnud kirjastus Tänapäev).

    14.04.2008

    Presidendi rahvaluulepreemiad

    Reedel, 29. veebruaril kell 16 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, millel Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel austatakse ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2007. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastöödest teeb Astrid Tuisk. üritusel esitletakse ka kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: Mari Sarve monograafiat "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis" (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 26) ja raamatut "Mõisalegendid. Harjumaa" (koostaja Mari-Ann Remmel, kirjastus Tänapäev). Muusikalist meeleolu loob Tallinna muhulaste folklooriansambel "Munuksed".

    Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab president. Eesti Vabariigi 90. aastapäevapidustuste raames viieteistkümnendat korda kätte antav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.

    Lähem info: Ergo-Hart Västrik (ergo[ätt]folklore.ee, tel. 7377732, 55538703)

    25.02.2008

    Konverents "Noorte hääled" taas tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 23. ja 24. aprillil 2008 noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi.

    Vaata lähemalt!

    31.01.2008

    KONVERENTS "ISIK JA INSTITUTSIOON"

    27.–28. septembril 2007

    Eesti Kirjandusmuuseumis

    Konverents on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi 80. aastapäevale ja Matthias Johann Eiseni 150. sünniaastapäevale.

    PILDID

    KAVA       PLAKAT

    Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Akadeemiline Rahvaluule Selts, Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.

    Kontaktisikud: Ergo-Hart Västrik ergo[ätt]folklore.ee, tel 7377732; Rein Saukas rein[ätt]folklore.ee, tel 56925810; Tiiu Jaago tiiu.jaago[ätt]ut.ee tel 7375214.

    PS. Kui Teil peaks tekkima kavatsus ERAt õnnitleda lillede või kingitustega, palume selle asemel teha ülekanne Akadeemilise Rahvaluule Seltsi arveldusarvele 10220023690018 ühispangas märkega "M. J. Eisen". Kogunenud raha kasutatakse M. J. Eiseni rahvaluulekogu restaureerimiseks.

    kulklg (4K)

    20.09.2007

    NB! ERA on 13. juunil suletud seoses Akadeemilise Rahvaluule Seltsi seminar-õppereisiga.

    02.06.2007

    Koolipärimuse kogumisvõistlust pikendatud 10. maini!

    1. märtsist 15. aprillini 2007. aastal toimub kogu Eestit hõlmav koolipärimuse kogumise võistlus. Osalema on kutsutud 4.–12. klassi õpilased vanuserühmades 4.–5., 6.–7., 8.–9. ja 10.–12. klassini. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kuuel alateemal:

    1. Vaba aeg ja sõbrad.

    2. Naljad.

    3. Hirmud, uskumused, ennustamine.

    4. Arvuti ja televisioon.

    5. Tähtpäevad ja peod.

    6. Mängud.

    Ette on nähtud rohked auhinnad nii õpilastele kui õpetajatele!

    Vt koolipärimuse kodulehte: http://www.folklore.ee/kp/

    03.05.2007

    Noorte hääled 2007

    Noorte folkloristide ja etnoloogide konverents toimub 26. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ja 27. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja konverentsisaalis.

    KAVA ja TEESID

    18.04.2007

    Noorteadlasi toetab kulklg (4K)

    Konverents "Noorte hääled" taas tulekul

    Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 26. ja 27. aprillil 2007 noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi.

    Vaata lähemalt!

    19.02.2007

    2006. aasta parimate rahvaluulekogujate austamine

    Reedel, 16. veebruaril kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel austatakse ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2006. aastal arhiivile laekunud kaastöödest teeb Eda Kalmre. Piret Voolaid kuulutab välja üle-eestilise koolipärimuse kogumise võistluse 2007. aastaks. ürituse teises pooles esitletakse 2007. aasta alguses Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste seerias ilmunud Anu Korbi monograafiat "Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina" ning artiklikogumikku "Regilaul — esitus ja tõlgendus" (toimetaja Aado Lintrop). Muusikalist meeleolu loob ansambel "Krää".

    Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab president. Iseseisvuspäeva eelsel ajal neljateistkümnendat korda kätte antav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.

    Lähem info: Eda Kalmre (e-mail eda[ätt]folklore.ee, tel. 7377739, 5152145)

    13.02.2007

    Aeg ja ruum rahvaluules

    1.–2. veebruaril toimus Riidaja Torupillitalus teine folkloristide talvekonverents "Aeg ja ruum rahvaluules", mis oli pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 70. sünnipäevale. Ettekannetega astusid üles Mall Hiiemäe kolleegid ja õpilased Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu ülikoolist, Soome Kirjanduse Seltsist jm. Käsitlemist leidsid valdkonnad, mida Mall on folkloristina rohkemal määral uurinud: kalendritavand, rahvajutud- ja uskumused, looduse ja folkloori seoseid, kohapärimus ja folkloristika historiograafia. üritust toetas Eesti Kultuurkapital.

    Konverentsi kava ja teesid

    PILDID

    Lähem info:

    Eda Kalmre (eda[ätt]folklore.ee, tel. 5152145),

    Astrid Tuisk (astrid[ätt]folklore.ee, tel 5212457),

    Ergo-Hart Västrik (ergo[ätt]folklore.ee, tel. 55538703)

    30.01.2007

    Mall Hiiemäe 70

    10. jaanuaril kell 16.15 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik kõnekoosolek.

    PILDID

    Esimene ringkiri

    Konverents "Aeg ja ruum rahvaluules"

    Teine folkloristide talvekonverents kutsub teid 1.–2. veebruaril 2007 Riidajasse, Torupillitallu. Teejuhiks ja suunanäitajaks on Mall Hiiemäe, kelle 70. sünnipäevale on konverents pühendatud.

    Malle tööd ja tegemised rahvaluule alal algavad 1950. aastate lõpust, ajast, kui ta Alutaguse metsade vahel rahvajutte üles kirjutas. Eesti Rahvaluule Arhiiviga Tartus on Mall seotud olnud alates 1964. aastast ning sealsamas töötab ta vanemteadurina tänini. Mall Hiiemäe on vaieldamatult eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid, keda teatakse-tuntakse kõige enam rahvakalendri uurija ja tutvustajana. Kuid Malle uurimis- ja kogumistööd, ettekanded, monograafiad, artiklid ja loengud hõlmavad peaaegu kõiki folkloori eri valdkondi.

    Sellele konverentsile ootame ettekandeid Mallele ajas ja ruumis südamelähedastel teemadel: kalendritavand, rahvajutud ja jutustamine, rahvausund, loodusnähtuste, loomade ja taimedega seotud folkloor, kohapärimus ning folkloristika ajalugu. Kutsume üles arutlema selle üle, kuidas kajastub aja ja ruumi mõõde erinevates folkloorižanrites. Näiteks, kuidas erineb liigiti rahvajuttude aegruum? Kuidas avaldub rahvapärimuses püha aeg ning kuidas on markeeritud pühad kohad? Mil viisil vahendab folkloor inimese kokkupuuteid loodusega? Kas meid ümbritsev tegelikkus kujundab pärimust, või vastupidi pärimuse kaudu konstrueeritakse tegelikkust? Missugused ajaloolised ja geograafilised tegurid on mõjutanud siinse rahvaluuleteaduse arengut? Jne, jne.

    Lai huvide ring ning sügavad teadmised rahvaluulest on teinud Mallest naaberalade uurijate soositud konsultatsioonipartneri. Nii on folkloristide kõrval esinema oodatud ka loodus-, sotsiaal- ning teiste erialade teadlased, kes oma uurimistegevuses rahvaluulega kokku puutuvad.

    Konverentsil esitletakse Malle tähtpäevaks kolleegide ja õpilaste poolt kokku pandud pühendusteost.

    Osavõtust palume teatada 13. jaanuariks 2007. Osavõtutasu on 100 krooni (esinejatele tasuta), mille eest tagatakse majutus, toitlustus ning transport kirjandusmuuseumist Riidajale ja tagasi. Kontaktisik: Astrid Tuisk, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu, e-post: astrid[ätt]folklore.ee, tel. 7 377 737.

    Esineda soovijatel tuleb samaks ajaks esitada ka ettekande pealkiri ja teesid. Teeside pikkuseks on umbes 5000 tähemärki (koos tühikutega). Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, 10 minutit on varutud diskussiooniks. Ka tehnilistest vajadustest teatage võimaluse korral samaks ajaks.

    Konverentsi toimkond:

    Eda Kalmre

    Astrid Tuisk

    Ergo-Hart Västrik

    26.12.2006

    REGILAULU MüüDID JA IDEOLOOGIAD

    Olete oodatud osalema rahvusvahelisel konverentsil "Regilaulu müüdid ja ideoloogiad", mille korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv 22.–23. novembril 2006. aastal Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis.

    KAVA ja TEESID

    Varasemad regilaulukonverentsid

    14.11.2006

    Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Interfloraga kuulutab välja lillede kinkimise, saatmise ja kingiks saamisega seonduvate lugude kogumise Lilled minu elus.

    12.05.2006

    Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents

    Seniseid igakevadisi noorte folkloristide ja etnoloogide konverentse liites korraldavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum sel aastal 26. ja 27. aprillil esmakordselt ühise konverentsi.

    Vaata lähemalt!

    09.03.2006

    Gustav Vilbaste 120

    kava ja teesid

    PILDID

    16.–17.09.2005 korraldavad Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv Tartus ja Kuusalus G. Vilbaste 120. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi "Loodusteaduste ja looduspärimuse vahel", näituse "Gustav Vilbaste 120" ning rahvaloominguõhtu Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude esitusega.

    Konverentsi eesmärgiks on G. Vilbaste looduskultuuri tutvustamine, tema töödes väljendatud pärimusliku ja loodusteadusliku mõtte kooskõlastatavus ning samuti Vilbaste uurimuste tähendus ning kasutus tänapäeva kultuurikontekstis.

    Konverentsi esimene päev Eesti Kirjandusmuuseumi saalis keskendub Vilbaste botaanilisele, looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele; teisel päeval lahatakse Kuusalu rahvamajas Vilbaste kodukandiuurimusi, vaadeldakse tema panust eesti looduskaitse kujunemisse ning tutvustatakse Vilbastet kui rahvahariduse propageerijat. Viimaks ellu Vilbaste propageeritud teadmiste omandamist matkamise ja "huvirändamise" kaudu, toimub laupäevase konverentsipäeva järel retk Juminda poolsaarele, kus Vilbaste oma kogumis- ja uurimismatkadel viibis. Päeva lõpetab Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude kontsert-ühislaulmine Tapurla küla kiigeplatsil. Mikk Sarve juhatusel toimuva laulmisega üritatakse taaselustada G. Vilbaste poolt arhiivkogudesse ja raamatulehekülgedele talletatud rahvaloomingut.

    Sõiduks tellitud bussiga (45 kohta) Tartust Kuusalusse ja tagasi ning Juminda poolsaare ekskursioonile on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 15.09.2005.

    Täpsem info:

    Riin Magnus: 51 96 74 93 riinma[ätt]hot.ee

    Mall Hiiemäe: 7 377 733 mall[ätt]folklore.ee

    13.09.2005

    Noorte folkloristide konverents 2005

    27. ja 28. aprillil 2005. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis traditsiooniline noorte folkloristide konverents.

    Vaata lähemalt!

    03.03.2005

    Vadja päev

    Mul oli aina usku, et pääsen korra Vatja. Ja nüüd usun, et pääsen siia tagasi oma kirjapanekuid jätkama. Vadja innustab...

    Paul Ariste päevik 1942

    Neljapäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Vadja päev. Päev algab kell 11 sümpoosioniga, millel kõnelevad vadjalastest, vadja keele ja kultuuri uurimisest eesti keeleteadlased, etnoloogid ja folkloristid. Ettekanded keskenduvad suures osas vadjalaste juurde toimunud välitöödele, tähelepanuväärsetele isiksustele nii vadjalaste endi kui nende uurijate hulgas. ürituse raames avatakse näitus "Vadja portreed. Valik fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi välitöödelt 1998–2002". Päeva lõpetab vadja-teemaliste filmide programm.

    päeva kava

    Vadjalaste kui eestlaste lähimate keelesugulaste kultuuri uurimine on oluline peatükk eesti teadusloos. Tänu Paul Ariste ja tema õpilastele on suur hulk Tartu ülikooli endisi ja praegusi üliõpilasi kokku puutunud elava vadja keele ning kultuuriga, mille tulemusena on Eestis suurimad vadja keele ja folkloori kogud.

    Kuigi erialakirjanduses on juba pea sada aastat kirjutatud vadja keele ja kultuuri peatsest hääbumisest, on viimastel aastatel märgata mõningast eneseteadvuse tõusu Vaipoole külade elanike hulgas. Selle avaldumisvormidena võib tõlgendada nii vadja muuseumi asutamist kui ka Luutsa külapüha traditsiooni taaselustamist. Nii ei pruugi vadja-teemat käsitelda mitte ainult hääbumise, vaid ka edasikestmise ja elavnemise kontekstis.

    29.11.2004




    Regilaulukonverents

    Ilumäel

    26.–27. novembril 2004

    Tartus ja Värskas

    kava ja teesid

    Konverents on pühendatud Jakob Hurda "Setukeste laulude" ilmumise 100. aastapäevale.

    Korraldavad EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tü eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool

    22.11.2004




    KOGUMISVõISTLUS

    Eesti Kirjandusmuuseum ja ühendus "Eesti elulood" korraldab kogumisvõistluse teemal "Väljarändamine Venemaale ja elu uuel kodumaal" ning pöördub nende inimeste poole, kelle esivanemad lahkusid 19. sajandi teisel poolel või 20. sajandi algul Eestimaalt ning rajasid uue kodu Venemaa avarustes. Nüüd on paljud kunagiste väljarännanute järglased emamaale tagasi jõudnud. Just Teie, Venemaa eesti asundustes sündinud, saate kaasa aidata väljarännanute ajaloo ja pärimuse talletamisele ning sellega täita olulist lünka meie teadmistes.

    Oma mälestuste ja esivanemate juttude järgi võiks kirjeldada esivanemate väljarändamist, elu Venemaa eesti asunduses eri aegadel (üksikmajapidamiste ja ühismajandite perioodil, repressioonide ja sõjaajal), asunduse haridus- ja kultuurielu jm. Loomulikult võib keskenduda ka ainult ühele enam huvipakkuvale teemale.

    Vastused võib saata või tuua aadressil:

    Eesti Kirjandusmuuseum

    51003 Tartu, Vanemuise 42

    või saata e-postiga aadressil: korb[ätt]haldjas.folklore.ee

    Küsitluskava ja töö vormistamise juhendi leiab Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitluskavade leheküljelt. Teave ja soovi korral küsitluskavad ka tel 7377-739 (Anu Korb).

    Kaastööde esitamise tähtaeg on 1. november k.a. Parematele lugudele auhinnad.


    31.03.2004




    2003. aasta parimate rahvaluulekogujate austamine

    Karukell

    Võhu külakapell "Karukell": Anu Soon (vasakul) ja

    Silvi Põldme

    26. veebruaril andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Kirjandusmuuseumi saalis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemia 2003. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. 2003. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud tööde põhjal olid rahvaluule kogumispreemia laureaatideks koduperenaine Anu Soon Lääne-Virumaalt ja folklooriõpetaja Kail Sarv Tallinnast. Anu Soon on rahvaluule arhiivile kaastööd teinud 1995. aastast, 2003. aastal andis ta üle 327 lehekülge väga mitmekülgseid rahvaluule kirjapanekuid kodukohast Viru-Jaagupist ning sünnipaigast Iisakust. Anu Soon tegi üleskirjutusi oma mälestuste põhjal ning küsitles ka kodukandi rahvast. Muuhulgas on ta kirjutanud ka kaasaegsest rahvamuusika harrastusest Võhu külas ja sealse külakapelli "Karukell" asutamisest ning repertuaarist.

    Kail Sarve kaastööd "Viljandi Kultuurikolledži folkloor 2000–2003. aastal" ja "Tallinna Tehnikaülikooli folkloor 2002–2003" annavad hea ülevaate nii tänapäeva pärimusest üldisemalt (naljad, netifolkloor) kui Viljandi Kultuurikolledži õppurite vahvast rühmapärimusest kitsamalt.

    Kail Sarv

    Kail Sarv ja Enrik Visla

    Peale kahe kõrge tunnustuse saanud kaastöö pälvisid kahe viimase aasta kogumistöö ning materjali korraliku vormistamise eest tänu Tartu ülikooli õppejõud Risto Järv ning Merili Metsvahi ja üliõpilased Elo-Hanna Seljamaa, Kärg Kama, Katre Kikas, Ott Heinapuu, Karoliina Kagovere, Kristiina Ehin, Siiri Erm, Triin Ploom, Reeli Reinaus, Maili Vabrit-Pilt, Kristina Veidenbaum, ülle Niin, Katrin Ruus, Helen Kästik, Mirjam Somelar, Katrina Kink, Merit Vaks, Marion Selgall, Valdo Valper, Pille Vahtmäe ning Eda Pomozi.

    Järvamaa esindajatena tänati üritusel viibinud Vahur Salomit, Anne Viljatit ning Tiiu Saarist, kes koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga algatasid kohaliku pärimuse kogumise ning kirjastamise projekti. Eestis elavate ingeri-soomlaste pärimuse kogumise ja kogutu korraldamise eest tänati Kaja Schultzi. Aasta jooksul tehtud hea kaastöö eest tänati veel Leida Oeselga, Eduard Leppikut, Kaleph Jõulut, Valve Leisi, Selma Vasarat ning Helma Kaevalit.


    15.03.2004




    Venemaale veerenud: Siberi ja Volgamaa eestlaste päev

    Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42)

    22. novembril 2003. a. kell 12

    KAVA

    Avamine

    Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonid Siberi ja Volgamaa eestlaste juurde — Anu Korb

    Võõral maal, kaugel teel (Aado Lintropi DVD film, Kaseküla 1993)

    Kaug-Ida eestlased — Aivar Jürgenson

    Kohv, tee, suupisted

    Estono-Semenovka küla ajaloo kogumisest — Artur Kergand

    Venemaal sündinud eestlaste pärimuse kogumisest Eestimaal — Anu Korb

    Videoprogramm

    Väljapanekud ilmunud raamatutest, artiklitest, fotodest

    Trepikojas fotonäitus "Simbirski kubermangu eestlased"

    Ootame Teid koos sõprade-tuttavatega!

    10.11.2003


    Eelmise aasta parimate rahvaluulekogujate austamine

    Heinz Valk ja Arnold Rüütel

    Heinz Valk ja Arnold Rüütel

    Eesti Vabariigi 85. aastapäeva eel, 21. veebruaril 2003. aastal, andis Eesti Vabariigi president hr. Arnold Rüütel üle preemiad 2002. a parimatele rahvaluulekogujatele. Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiad said kunstnik-karikaturist Heinz Valk ja Tartu ülikooli üliõpilane Pärtel Lippus. Heinz Valk andis 2002. aasta lõpus rahvaluule arhiivile üle oma viimase neljakümne aasta jooksul Harjumaalt, Läänemaalt ning Saaremaalt kogutud 61 salmi-ning laulualbumit. Pärtel Lippus on viimastel aastatel teinud salvestusi folkloristika ajaloost, tänapäeva laulutraditsioonist, nääri- ja jõuluvana-pärimusest. Suure osa ERA-le üle antud lindistustest on Pärtel Lippus ka litereerinud.
    Pärtel Lippus

    Pärtel Lippus

    Eesti Rahvaluule Arhiiv austas sellel üritusel ka teisi 2002. aastal häid kaastöid saatnud inimesi. ERA pühendusega raamatutega märgiti ära grupp Tartu ülikooli üliõpilasi, kes kogusid (peamiselt salvestasid) ja korraldasid Merili Metsvahi juhendamisel Kanepi kihelkonna pärimust. Need olid Evelyne Lusti, Triin Tabur, Melika Kindel, Kristina Veidenbaum, Eva Torim, Ursula Zimmermann ja Moonika Siimets. Raamatuga tänati ka Ene Lukkat Viljandi Kultuurikolledžist ja Marju Kõivupuud Tallinna Pedagoogikaülikoolist, kes on innustanud oma üliõpilasi rahvaluulet koguma. Hea materjali eest nõukogudeaegsete jõulude kohta märgiti ära Maret Luhari, Urve Buschmanni, Selma Vasara, Helma Kaevali, Eduard Leppiku, Salme Aasmäe, Anna Rinne ja Kaleph Jõulu tööd. Aasta jooksul tehtud koostöö eest tänati veel Helin Iivi Poltanit, Lehte Talvet, Hillar Palametsa, Elmar Maasikut ning Hendrik Relvet.

    03.03.2003


    23. ja 24. aprillil 2003. aastal

    toimub Tartus, Kirjandusmuuseumi saalis

    järjekordne noorte folkloristide konverents.

    Kutsume ettekannetega osalema kõiki noori (kuni 30-aastaseid) uurijaid, kelle uurimisteemaks on folkloor kõige laiemas tähenduses (muid temaatilisi piiranguid pole). Ettekande kestuseks on 20 minutit. Võimalus teha stendiettekanne.

    Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 5. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (teema) ja andmeid iseenda kohta (nimi, asutus ja amet, meiliaadress, telefon); 2. aprilliks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja lühikesed teesid (kuni pool lehekülge elektroonilisel kujul, vajadusel ka väljatrükk), samuti ettekandeks vajaliku aparatuuri nimekiri. Võimaluse korral palume grafoprojektori asemel kaaluda arvuti ja videoprojektori kasutamist.

    Vt viimaste konverentside ettekannete publikatsioone ja teese.

    Aado Lintrop

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Vanemuise 42, pk 368, Tartu 50002

    tel: (07)420406; fax: (07)420426; e-post: aado[ätt]haldjas.folklore.ee

    14.01.2003

    ERlA.jpg (4K)

    Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus:

    Folklooriarhiivi tähendus minevikule, kaasajale, tulevikule

    Sümpoosion tähistamaks Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäeva

    Tartus, 24. septembril 2002

    vaata kava

    Tänavu möödub 75 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) asutamisest. Kuigi arhiiv avas uurijatele uksed 1927. aasta septembri alguses, loetakse ERA ametlikuks asutamiskuupäevaks 24. septembrit, mil toimus esimene ERA kolleegiumi koosolek. Arhiivi asutaja ja esimese juhataja Oskar Looritsa eestvõttel kujunes ERA-st peagi folkloori keskarhiiv Eestis, kuhu koondati kõik seni eraldi asunud suuremad rahvaluulekogud. Asutamisele järgnes rahvaluulekogude frontaalne indekseerimine, kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine. Suurt tähelepanu pöörati edasisele kogumistööle, alus pandi ulatuslikule uurimis- ja publitseerimistegevusele — töösuunad ja -põhimõtted, mis on poliitilistest muutustest sõltumata püsinud tänase päevani. ERA kuulus loomisel sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. a. muudeti Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks. Oma algse õigusjärgse nime sai ERA tagasi 1995. aastal ning tegutseb tänaseni riikliku teadus- ja arendusasutuse Eesti Kirjandusmuuseum osana.

    Eesti Rahvaluule Arhiiv tähistab 75. aasta möödumist arhiivi asutamisest sümpoosioniga, kuhu on oodatud teadlased asutustest ja organisatsioonidest, millel on olnud arhiiviga aegade jooksul tihedamad sidemed. Kavas on kuni 45 minutised erialased ettekanded (koos diskussiooniga) teemadel, mis haakuvad pärimusarhiivi kui institutsiooni ja tema kogude ajalooga, põhinevad arhiivimaterjalist välja kasvanud uurimisprojektidel või tegelevad laiemalt alalhoidlikkuse ja uuenduslikkuse (konservatiivsuse ja innovatsiooni) küsimustega folkloristika ja muude rahvateaduste raames.

    Sümpoosionipäeva raames toimub uute väljaannete esitlus, korraldatakse näitus ning mälestatakse endisi ERA-lasi. Sümpoosionile järgneb kontsert ja pidulik koosviibimine.

    Lähem info:

    Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Eesti Kirjandusmuuseum

    Vanemuise 42

    Tartu 51003

    tel (07) 420 406

    faks 07 420 426

    e-post: era[ätt]haldjas.folklore.ee

    28.08.2002

    Lemmeleht. Pro Folkloristica IX

    Noorteadlaste 2001. a ettekannete põhjal kirjutatud artiklid on nüüd saadaval ka e-versioonina.

    02.08.2002

    NOORTE FOLKLORISTIDE KONVERENTS

    23.-24. aprillil 2002

    Tartus, Kirjandusmuuseumi saalis

    Kava ja teesid

    Täpsem info: Janika Oras

    Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

    Vanemuise 42, pk 368, Tartu 50002

    tel: 420406; fax: 420426; e-post: janika[ätt]haldjas.folklore.ee

    15.04.2002

    Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia kätteandmine ning võistluse "Eluring" lõpetamine toimub 22. veebruaril kl 13 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

    14.02.2002

    Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv kuulutab välja tänapäeva folkloori kogumise aktsiooni koondnimetusega "Eluring"

    Kuni 1. veebruarini 2002 oodatakse Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöid tähtpäevadest  ja tavadest, mis on seotud kaasaja inimese eluringiga sünnist surmani.

    Kutsume üles kõiki soovijaid omaenda isiklike kogemuste põhjal kirjeldama kaasaegseid või lähimineviku sünnikombeid ja sünnipäevatraditsioone, katsikulkäimise ja ristimisega seotud tavasid; leeri ja laulatuse ning pulmade ja matustega seotud kombeid. Peale selle on arhiiv huvitatud küla- ja suguvõsa-kokkutulekutest ning kaasaja töökollektiivide ja huviklubide pärimusest.

    Iga eelpoolmainitud teema kohta on olemas küsitluslehed, mis saadetakse soovijatele posti või e-maili teel. Küsitluslehed ja täpsem info võistluse kohta on üleval ka Internetis aadressil http://haldjas.folklore.ee/rl/era/kysitlus

    Kogumisvõistluse tulemused tehakse teatavaks 22. veebruaril 2002. aastal. Parimatele vastajatele antakse välja rahalised preemiad. Teistele tublimatele on auhinnaks raamatud ja muud üllatused.

    Kogumisaktsiooni läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

    Kaastööd palume saata:

      Eesti Rahvaluule Arhiiv

      Eesti Kirjandusmuuseum

      Vanemuise 42

      Tartu 51003

      e-post: era[ätt]haldjas.folklore.ee

      tel: (07) 420 406

      faks: (07) 420 426

    üles

    ERA

    FOLKLORE

    KIRMUS