Väljarändamine ja elu uuel kodumaal.
Tagasipöördumine Eestimaale

Selle küsitluslehega pöördub Eesti Rahvaluule Arhiiv nende inimeste poole, kelle esivanemad lahkusid 19. sajandi teisel poolel või 20. sajandi algul Eestimaalt ning rajasid uue kodu Venemaa avarustes. Nüüd on paljud nende kunagiste väljarännanute järglased emamaale tagasi jõudnud. Just Teie, Venemaa eesti asundustes sündinud, saate kaasa aidata väljarännanute ajaloo ja pärimuse talletamisele ning sellega täita olulist lünka meie teadmistes.

Küsitluskava ei pea täpselt järgima, see peaks pigem meenutamist hõlbustama. Vabalt võib kirjutada ka täiesti oma äranägemise järgi sellest, mis rohkem südamel või paremini meeles. Kirja võib panna nii iseenda kui mõne oma vanema sugulase või tuttava eluloo.

Töö on soovitav kirjutada lehe ühele poolele, jättes lehe vasakust äärest 3 cm köitmise tarvis vabaks. Arvutil vormistatud tekstid oleks soovitav saata arvutikettal või elektrooniliselt wordi-failina aadressil: korb@haldjas.folklore.ee

Vastused võib saata või tuua ka aadressil:
Eesti Kirjandusmuuseum
51003 Tartu, Vanemuise 42

Küsimuste tekkimise korral palun pöörduda Anu Korbi poole telefonil nr 7377-739 või elektronposti teel.


Esivanemate Venemaale väljarändamine

Kus ja missugustes tingimustes teie esivanemad Eestimaal elasid? Mis ametit nad pidasid? Kust nad said teavet väljarändamisvõimaluste ja uute elupaikade kohta? Miks nad emamaalt välja rändasid? Missugused teadmised olid neil eelnevalt oma uuest elupaigast?

Millal ja kuidas/millega teele asuti? Kes moodustasid reisiseltskonna? Kes ettevõtmist juhtisid? Missugused esemed võeti kodunt kaasa? Kirjeldage rännuteekonda!

Elu Venemaa eesti asunduses

Missugusesse Venemaa piirkonda teie esivanemad elama asusid? Kas elati talukohas või külas? Mis oli selle nimi? Kes olid asunduse esimesed asukad? Missugused olid esimesed muljed uuest elupaigast (loodus, kliima, naabrid jm)? Esimesed tööd uue kodu sisseseadmisel? Kust saadi tööriistad, loomad, viljaseeme, majapidamisriistad? Missugused olid esimesed elamud? Kui kaua kulus aega, et normaalne elujärg sisse seada?

Kirjeldage oma mälestuste põhjal eestlaste majapidamist ja igapäevaelu! Kas taime- ja loomakasvatuse kõrval/asemel tegeldi ka mõne teise elualaga? Missugused ametid olid eestlaste hulgas erilise au sees? Kirjeldage erinevaid ametimehi! Missuguseid ülesandeid pidid pere lapsed täitma? Kuidas suhtuti pere vanimatesse liikmetesse? Kas kasutati ka võõrast tööjõudu või mõnel alal oskustöölisi? Mis rahvusest abilised olid?

Kas ja kuidas suheldi kohalike ametimeeste ja muukeelsete naabritega? Kirjeldage teineteise mittemõistmisest tingitud koomilisi juhtumisi! Kas ja mida võeti naabritelt üle? Kas naabrid õppisid ka eestlastelt midagi uut?

Kas teistest rahvustest naabrite majapidamised erinesid eestlaste omadest? Mille poolest? Kas oli midagi, mis eriti veider või võõrastav tundus?

Haridus- ja kultuurielu

Missuguseid eestikeelseid raamatuid oli asunikel Eestist kaasa võetud? Kas õpikuid-raamatuid ja ajalehti oli võimalik ka Eestimaalt tellida? Kas toimus ajalehtede või raamatute ühislugemisi? Kas ja mis ajast hakati tellima venekeelset kirjandust?

Osa kirjandusest hävitati teatavasti repressiooniaastatel. Missugused teosed? Kas ja kuhu võimude poolt keelatud raamatuid kodudes peideti?

Kas ja kuivõrd peeti vajalikuks lastele hariduse andmist? Kas ümbruskonna lastele asutati kool? Millal? Mitu klassi seal oli? Kust olid õpetajad pärit? Missuguseid aineid koolis õpetati? Kust saadi õpikud ja missugused need olid? Kas oli ka edasiõppimisvõimalusi, kus? Mis ajast alates? Kuivõrd seda kasutati? Kuidas suhtuti linnadesse või mujale õnne otsima läinud kogukonna liikmetesse?

Kas külas olid oma laulukoorid, orkestrid, näitemänguringid jms? Millal need asutati? Kus esineti? Kui olete ise neis osalenud, kirjeldage mõnd esinemas käimist.

Kas eestlastel oli oma kirik või palvemaja? Kes pidas jumalateenistusi ning viis läbi kiriklikke talitusi? Millal kirik suleti? Mis hoonest edasi sai? Mis juhtus vaimulikega? Kas peres on säilinud esivanematelt pärit piibleid, lauluraamatuid jm kirjandust? Kas need on teile tähtsad?

Eesti asunike elu ühismajandite perioodil

Millal hakati teie kodukandis ühismajandeid looma? Kas esmalt asutati kommuun või loodi kohe kolhoos? Missugused majapidamisvahendid jäid isiklikuks kasutamiseks ning mis tuli ühismajandisse anda? Kirjeldage elu kommuunis! Millal ja miks kommuun lagunes? Mis sellele järgnes?

Millal loodi teie kodukandis esimene kolhoos? Mis nime see kandis? Kuidas suhtuti kolhooside loomisesse? Kui palju oli asutaja liikmeid? Mis isiklikust varast tuli kolhoosi anda? Kas annetus sõltus pere jõukusest? Kuidas toimus kulakute likvideerimine? Mis sai neist, kes kolhoosi ei astunud või keda sinna ei võetud? Kui kaua oli võimalik ühismajandist kõrvale hoida? Kes sai kolhoosi esimeheks? Mis ametimehi veel valiti?

Kas ühismajandite loomise käigus sunniti inimesi oma talukohtadelt külla ümber asuma? Kuidas ja kui pika aja jooksul ümberasumine toimus? Kuidas inimesed sellesse suhtusid?

Kuhu rajati kolhoosi kontor? Kuhu pandi ühismajandi loomad, teravili jm varandus? Kui palju oli kolhoosil liikmeid, põllu- ja karjamaad? Kas kolhoosil oli oma sepikoda, veski, puutöökoda vm? Missuguseid põllutöömasinaid kasutati? Kui pikk oli tööpäev kolhoosis? Mis kell algas ja millal lõppes? Kas lõunavaheaega peeti kindlal ajal? Kas väikelaste emadele tehti mingeid järeleandmisi tööaja suhtes? Kes vaatas laste järele, kui vanemad olid tööl? Missuguseid töid ja kui vanalt tegid lapsed? Kas ja kuivõrd sai kolhoositöö eest tasu? Missugused olid pere äraelamise võimalused kolhoosi algusaastatel? Mida kasvatati isiklikes majapidamistes?

Kuidas muutus elu külas sõja päevil? Kirjeldage!

Millal teie kolhoos naaberküla kolhoosiga ühendati? Mis rahvusest olid naabrid? Kuidas eestlased ühinemisse suhtusid? Kumb kolhoos oli majanduslikult paremal järjel? Kuidas kulges elu suuremas majandis? Kirjeldage ühinemisega seotud raskusi või sellest tulenevaid hädasid.

Kas tuli ette ka majandite korduvat liitmist? Mida tõi endaga kaasa majandite liitmise tulemusena tekkinud paljurahvuseline kollektiiv? Kuidas suhtuti uutesse tulijatesse?

Kui tihti ja mille puhul korraldati ühismajandi pidusid? Kes neid organiseeris? Kirjeldage traditsioonilist kolhoosipidu!

Mida te teate ühismajandite lagunemise perioodist Venemaal? Kuidas Venemaal elavad eestlased seejärel hakkama said?

Eestimaale tagasipöördumine

Miks ja millal otsustasite Eestimaale tagasi pöörduda? Kas tulite üksinda või koos pere või tuttavatega? Kuidas te reisisite? Kas tõite kaasa ka oma majapidamisesemeid? Mida nimelt? Kas majakraami elukohta kohaletoimetamisega Eestimaal oli raskusi või sujus see ladusalt?

Kuhu elama asusite? Kas olite varem Eestimaal käinud? Kas teil oli siin ees sugulasi-tuttavaid? Esimesed muljed Eestimaast ja eestlastest!

Kuhu te Eestimaal tööle/õppima ja elama asusite? Kuidas see sujus? Kuidas teid vastu võeti? Kas teil oli arusaamatusi seoses Venemaa ja kodu-Eesti erinevate kommete-tavadega või teistmoodi keelepruugiga? Kas oli sõnu ja väljendeid, millest te aru ei saanud? Kirjeldage sellega seoses koomilisi juhtumeid!

Kuidas suhtusid teisse Eestimaa ametnikud, kelle juures teil tuli asju ajada? Kes olid teie esimesed toetajad Eestimaa töökohal? Kas oli tunda ka Venemaa/Siberi päritolust tingitud halvustavat suhtumist? Kuidas te end töökohal maksma panite?

Kas tagantjärele olete oma ümberasumisotsusega rahul?

Kas ja kui tihti te suhtlete Eestimaal oma endise kodukandi rahvaga? Mida te ühiselt ette võtate? Kas korraldatakse ka suguvõsa- ja külakokkutulekuid? Kui tihti? Kes on eestvedajad? Kirjeldage mõnd konkreetset kokkutulekut!

Kas olete pärast Eestisse kolimist käinud oma sünnikülas? Kirjeldage oma muljeid kodukoha külastamisel!

Kas Venemaa sugulased-tuttavad on ka teil külas käinud? Kirjeldage neid kohtumisi! Kas aitasite hilisemaid sünnikülast Eestimaale ümberasunuid? Mil moel?

Head vastamist!

NB!

Kui teie valduses on fotosid oma suguvõsast ja kodukülast, inimestest ja seal aset leidnud sündmustest, oleks väga tore, kui te saaksite neist huvitavamaid laenata Eesti Kirjandusmuuseumile kopeerimiseks. Oleks kahju, kui ajalugu piltides jääks talletamata.


märts 2004