Tutvustus

EKFK loodi 2001. aastal ning selle põhieesmärk on kujuneda keskuseks, mis suudab tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks, intellektuaalseks vabaduseks ja kultuuri täisväärtuslikuks arenguks olulise humanitaarteadusliku uurimistöö järjepidevuse ja transmissiooni. Põhieesmärgi täitmiseks kavandatavad vahendid on:

EKFK emaasutuseks on Eesti Kirjandusmuuseum, keskuse töösse on kaasatud ka väljapaistvaid humanitaare Tartu Ülikoolist, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Eesti Muusikaakadeemiast ja Viljandi Kultuuriakadeemiast. Keskuse töös osaleb kokku u 40 täitjat, neist pooled on doktorikraadiga ja ¼ õpib doktorantuuris, peamiselt Tartu Ülikooli juures (EKM pole õppeasutus ega teosta seega ise kraadiõpet).

Keskuse töö on seotud 6 TKNi poolt sihtfinantseeritava teadusteemaga ja 15 ETFi grandiprojektiga. EKFK on saanud aastail 2001-2004 finantsilist tuge ka riiklikest programmidest "Eesti keel ja rahvuskultuur", "Eesti keel ja rahvuslik mälu" ning "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud".

Eesti Kirjandusmuuseum pole pelgalt uurimisasutus, vaid uurimisasutuse ja mitme rahvusarhiivi konglomeraat. Uurimistööd soodustab suuresti kolme fundamentaalse arhiiviüksuse paiknemine samas majas. Nendeks on:

EKM kuulub maailma kirjandusmuuseume ühendavasse organisatsiooni, International Council of Literary Museums (ICLM), täites 358 liiget ühendava komitee kuueliikmelises nõukogus kirjandusmuuseumide vahelise teadustöö koordinaatori ülesandeid.

UNESCO programmi "Memory of the World" üheks Eesti-poolseks juhiks on Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Kirjandusmuuseumi rahvaluuleteadlased on aktiivselt tegevad rahvusvahelises folkloorivõrgustikus: The Folklore Fellows, International Network of Folklorists ja rahvusvaheline jutu-uurijate ühendus, International Society for Folk Narrative Research (ISFNR). Juhtivat osa etendavad EKM folkloristid Balti Folkloori Instituudi (Baltic Institute of Folklore) tegevuses. EKM etnomusikoloogid kuuluvad rahvusvahelisse muusikateadlaste ühingusse International Council for Traditional Music ja Euroopa muusikateadlaste ühingusse European Seminar in Ethnomusicology. EKM tippkeskuse koosseisus töötavad teadlased osalevad ka Rahvusvahelise Fennougristide Komitee, Rahvusvahelises Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF), Euroopa Folkloori Instituudi, Rahvusvahelise Semiootikaseltsi jm rahvusvaheliselt oluliste erialaühenduste tegevuses.

Eesti Kirjandusmuuseumi senised tähtsamad uurimistulemused on välja kasvanud asutuse kui arhiivide ja uurimisüksuste ühenduse spetsiifikast. Juhtivad suunad EKMi viimase kümnendi tegevuses, mis annavad eeldused ja orientatsiooni ka EKFK tegevusele, on olnud järgmised:

EKFK pakilisimad hetkeülesanded aastateks 2004 jj on:

EKFK töörühmad ja välisliikmed on olnud perioodil 2001-2004 juhtivalt tegevad mitmete Eestis toimunud rahvusvaheliste teadusürituste korraldamisel. Neist olulisemad on olnud:

E-ajakiri Folklore (nr 23/24) E-ajakiri Mäetagused (nr 23)

Lisaks töörühmade tasandil tehtavale on kavandatud ka ühe laiema uurimisteema ümber koondatud humanitaarse integratsiooni katse. Selleks teemaks on valitud kultuuri suhted ühiskonna, võimu ja riigiga, eriti kultuuri toimimine totalitaristlike re1iimide tingimustes. Neil teemadel on korraldatud mitmeid konverentse ja seminare, põhitulemid avaldatakse aga aastast 2003 alates nn punaste aastaraamatutena: "Võim ja kultuur" (2003), "Netinalju Stalinist" (2004), "Kohanevad tekstid" (koostamisel, ilmub 2005).

Võim ja kultuur Netinalju Stalinist