Tuli suvi. Nüüd tükkideks raiutud naise liha ja luu kõdunesid. Sinna kasvas karuputk. Tuli karu, astus väljast sisse, nüüd sõi ta karuputke ära. Läks tiheda metsapadriku keskele. Tegi palju samblapuruga kaetud, liivapuruga kaetud mustreid (= jälgi). Lapsesaamise aeg jõudis kätte. Ta sünnitas kaks karupoega. Siis sünnitas veel ühe - inimtüdruku.(6)

Numi-Toorum kasvatas marju (ja) (seedri)käbisid. Nad korjasid marju, nad korjasid käbisid, sõid neid. Karupojad kaitsesid ennast, ei lasknud inimtüdrukut sööma. Nad kaklesid salaja omavahel. Ema ütles:

"Miks te ennast (oma toitu) kaitsete?
Minu inimtüdrukut ärge piinake!
Kunagi edaspidi meie isa Numi-Toorum
pika kõrvetava higistamapaneva suve lõpetab,
meie isa avab koerajalgade, loomajalgade krudisemise sügise.
Inimese raiutud, noaga märgitud lagedat sihti mööda,
kirvega märgitud lagedat sihti mööda,
mida me ise hiljem läheme,
Linna Isanda-taadi poeg
tuleb koerajalgade, loomajalgade krudisemise sügisel metsa.
Meie selleks ajaks juba
muldsarikatega sarikalise maja,
muldlatiga roovlatilise maja teeme,
Linna Isanda-taadi põdravasika suurune peni
hakkab meid haukuma."

Ta käskis tütrel kirjata mustrilise kasetohu. Nüüd nad magavad oma majas.

Nad magavad kaelast lõigatud, peast lõigatud juurelist und.(7)
Ühe oma käpa võtab, alla laotab -
seitsmelapiline lappidest padi,
ka teise oma käpa võtab,
peale ülle tõmbab -
peast lõikamata püha tekk.(8)
Magasid. Niimoodi magamise ajal
ükskord kuusepuu haige (kuivanud) oks
kuidagimoodi ära murdus.
Seal Linna Isanda-taadi poja
põdravasika suurune peni
hea kõriga vau-vau seisis,