Kaunistused

"Mordva lauludes meenutatakse vabrikus toodetud puuvillastest kangastest sagedamini kumatshi, sitsi, harva nankingut, boid, musliini. Kumatshist õmmeldi meeste särgid, naiste põlled. Teda kasutati ersa naiste üleriide rutsja viimistlemiseks. Sitsist õmmeldi meeste särgid ja püksid, naised kandsid sitsist põlli, peas aga sitsist rätikuid. Nankingit ja boid kasutati laulude hinnanguil peamiselt meeste üleriiete õmblemisel ning musliinist valmistati naiste pulmaloori - fata." (Belitser 1973 : 28)
/Kumat' 'litrid' (tegemist on riidesordiga kumatsh, siin antud tähendus on ekslik) mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 7-9)./




Ersa naine külatänaval ketramas. Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. H. Sarv, 1983. (Fk 2028:103)


Särgi materjaliks oli linane, puuvillane (krutshjonka) või kanepine (kotst) kodukootud riie. Villast riiet nim. ponan' kotst, linase niidi kohta kasutasid nii ersalased kui ka mokshalased nimetust kesak ning õmblemisel tehtavate pistete kohta tarvitati vene sõna krestik.
/Krutshjonka 'puuvillane' mdE, Bashkiiri ANSV (end. Ufaa kub., Sterlitamaki mk.), Fjodorovka k. (Pk, kd B 11 : 421); kootst 'kanepikangas' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 297); ponan' kotst 'riidekangas' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma v.), Mordovskoje Afonkino k. (Pk, kd B 13 : 295); kesak 'linane niit' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (Pk, kd B 17 : 246); krestik 'pisted' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 260)./
Varasemates peatükkides mainitud termineid kofta (pt. Üleriided) ja rukavat' (pt. Särgid) kasutati ka särgi ülaosa märkimiseks.
/Kofta 'särgi ülaosa' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.), Makarovo k. (Pk, kd B 11 : 461); rukavat' 'särgi ülaosa' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 428)./


1950-ndatel aastatel võeti särkide kaunistamiseks laialdaselt kasutusele värvilistest lintidest äärised - pet'ks, sutashid, poortid ja odavad vabrikupitsid. Tarvitati ka kuldsest ja hõbedasest niidist heegeldatud pitse. (Belitser 1973 : 55) Pitse nim. kruzheva.


Särgi aplitseeritud alläär pet'ks ja säärekaunistused kemopitks. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:109)
/Pi'ke 'särgi allääre kaunistus, aplikatsioonidega osa' mdM, Pensa kub., Krasnoslabodi mk., Kovõlkino raj., Volgapino k. (Pk, kd B 2 : 175); pitke 'sama' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo, Tshekassevõ Poljanõ, Novoje Pshenevo ja Mordovskaja Avgura k. (EA 224 : 227); pitks 'särgi alläär' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 39-40); pitkske 'sama' mdM, sama, (Pk, kd B 13 : 78-79); pota alga pitske 'särgi allääre kaunistus' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskije Avgura k. (Pk, kd B 13 : 25); kruzheva 'pitsid' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.), Makarovo k. (Pk, kd B 11 : 436); prjan'-prjan' kruzheva 'sakiline roheline heegelpits' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 37-39panaron' proshtshuva 'alussärgi ülemine pits' mdE, Bashkiiri ANSV, Fjodorovka raj. keskus (end. Ufaa kub., Sterlitamaki mk.), Fjodorovka k. (Pk, kd B 11 : 401)./

Aplitseeritud alläär pet'ks õmmeldi särgile külge ainult selle kandmise ajaks. Sama alläärt võis kinnitada erinevatele särkidele.


Tihval kootud särgi allääre kaunistust nim. grutka.
/Grutka 'särgi allääre kaunistus, tihval kootud osa' mdM, Pensa kub., Krasnoslabodi mk., Kovõlkinõ raj., Volgapino k. (Pk, kd B 2 : 175)./
Särkide kaunistamiseks kasutati ka pilusid - varinjat.
/Varinjat 'pilud' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 7-9)./
Mokshalased palistasid särgi käised ja hõlma käsitsi punutud musta nööriga kiv, (Belitser 1973 : 53) ersalased aga ääristasid särgi käised, kaeluse ja hõlma samuti valmistatud nööriga sjuks või kõladel kootud villase ribaga. (Belitser 1973 : 42)
/Kivi 'pael, särgi alläärel' mdM, Pensa kub., Krasnoslabodi mk., Kovõlkino raj., Suur-Azjasi k. (Pk, kd B 2 : 182); kivi 'ehisriba' mdM, Mordva ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k. (Pk, kd B 3 : 276); sjuks 'pael, punane kardsiksakiga' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 383); sjuks 'tagapõlle nurkades rippuvad kootud kitsad ribad' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 330)./


"Eriskummaline uhkuseasi on erza naistel narmaspõll (pulaksh, pulagai)... See koosneb kahest osast, ülemine punase lõngaga välja õmmeldud ja ehitud litrite, rahakeste, nööpide, pärlite ja tigukarpidega. Teise osa moodustavad narmad... Vanemal ajal oli narmasosa vähem tähelepandav ja ülemine väljaõmmeldud osa peaasi, uuemal ajal tõmbus ülemine osa vähehaaval kokku värvlitaoliseks kandiks, mille küljes peaasjaks moodustunud pikad narmad on kinni." (Manninen 1929 : 135) Igapäevane tagapõll koosnes punase ja musta villase lõngaga tikitud ning litritega - pljostka - kaunistatud ülaosast, millele kinnitati narjad (ehted).
/Pljostka 'vasklitrid' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 383); pljoskat' 'litrid' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 37-39); mishare 'mustri nim. (punase-mustaga tikitud "jänese kõrvad")' (tegemist ilmselt eksitusega, Belitseri andmeil (lk. 43) on mishurat hoopis litrid) mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 386); narjad 'tagapõlle alumine, helveste ja nööpidega osa' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 382)./




Tagapõlle pulagaj ülaosa. Samaara kub. (B3:4)



Tagapõlle pulagaj keskmine osa narjad ja villasest lõngast narmad - sure. Samaara kub. (B3:4)


Narjad kujutas endast nööpide (plashtja) ja helmeste ridasid. Tagapõlle alumise osa moodustasid mitmevärvilised villasest lõngast narmad - sure.
/Pulai plashtja 'tagapõllel olevad nööbid' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 330); pulai suurja 'tagapõlle pikemad narmad' mdE, sama (EA 218 : 330)./



Tagapõlle pulagaj klaashelmestest ja villasest lõngast tutid - sjoka. Samaara kub. (B3:4)

Tagapõlle pulokarks kirjeldab V. Belitser järgmiselt: "Narmaste pikkus oli umbes 20-40 cm ja nende pikkus sõltus naise kasvust, kes pulokarks'i kandis; kooskõlas tolleaegse moega pidid narmad ulatuma peaaegu põlvini. Piki pulokarks'i külgi oli kinnitatud klaashelmestest ja villasest lõngast tutid... - sjoka." (Belitser 1973 : 97)
/Pulai t(sh)joka 'tagapõlle väikestest narmastest tutid' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 330); jalavt 'tutid, villasest lõngast' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 383)./

Tagapõlle pulaksh padjandile oli mõnes kohas kombeks õmmelda värvilistest lintidest või villast rosetid, mille keskel olid nööbid. Selliseid kaunistusi nim. tsvetok (Belitser 1973 : 98) Nimetatud ilustusi kasutati ka peakatete kaunistamiseks. Mokshalased nimetasid taolisi kaunistusi pancfkä.
/Ts'vet'kat 'vöökaunistus, lõngast nööbid' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 170); t'vetkat' 'vööilustus, "õied" (lõngast rattad)' mdE, sama (Pk, kd B 11 : 447); koosenka t(s)etskat 'villased kuulikesed nööridel (peakattel koosinka)' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 330); pancfkä 'rosett' mdM, Mordva ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k. (Pk, kd B 3 : 276)./



Varrastel kootud ersa vöö bulavka karks kaunistus: villasest lõngast nööbid - pangined (seened). (B61:6)


Vöökaunistuste hulka kuuluvad ka villasest lõngast nööbid - pangined (seened).
/Pangine 'vöökaunistus, "seeneke"' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.), Makarovo k. (Pk, kd B 11 : 434); pangined 'vöökaunistus, "seened" (villasest lõngast nööbirõngad)' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 384)./

Palju kaunistusi kuulus ka peakatete juurde. Peakatet koosenka kaunistasid hõbedased kuulikesed - tifterkai(ht), eesserva plisseeritud osa- zborjauks, nurkades olevad pikad lindid - veedme e. puula - ja allservas paiknev lint - partshi.
/Tifterkai(ht) 'peakatte koosinka eesservas olev hõbedaste kuulikeste rida' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 330); kosenkas zborjauks 'peakatte koosinka eesserva plisseeritud osa' mdE, sama (EA 218 : 330); koosenka puula e. veedme 'peakatte koosinka nurkades olevad pikad lindid' mdE, sama (EA 218 : 330); koosenka veedmja 'peakatte koosinka nöörid' mdE, sama (EA 218 : 330); partshi 'lint peakatte koosinka allservas' mdE, sama (EA 218 : 330)./
Moksha naiste peakatet oka-lenta (kuldne lint) kandis pruut koos looriga fata.
/Okalinge 'kardpuuvillane pael' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 78-79); okalizks 'kardpael' mdM, sama (Pk, kd B 13 : 78-79)./

"Nagu eelmisest on selgunud, on erza naisülikond ehetest üliküllasem kui moksha naiste oma. Tuletatagu kokkuvõtteks veel meelde erzade sirgelt rippuva särgi rikkalikumaid väljaõmblusi, nende peakatteid, mis on üleni kaetud väljaõmbluste ja igasuguste iluasjadega. Mõeldagu erzade narmaspõllesid. Kõige selle toredusega võrreldes on moksha naisrõivastus palju kainem." (Manninen 1929 : 138)



Allikad, kirjandus, lühendid