Särgil on oluline osa mordva riietuses. Kuna särki kanti nii kodus
kui ka pidulikel juhtudel, siis pidi mordva naisel olema mitu särki:
lihtsamaga käidi kodus, pidude jaoks olid mõned rikkalikult
kaunistatud särgid. Olulised erinevused on ersa ja moksha särkide
vahel nii lõike kui ka kandmisviisi poolest. "Särki kannavad
erza naised sirgelt, mille pärast see riivab peaaegu maad. Moksha naised
sellevastu tõstavad särgi keskkoha vööst üle
rippuma /.../; nii tõuseb särgi alläär kõrgemale.
Erzade särkidel käib sagedasti väljaõmmeldud riba
rinnalõikest all-ääreni. Moksha naissärkidel seda
üldse ei tule ette. Pruudil on paiguti mitu särki korraga seljas,
üks teisest lühem, nii et iga särgi allääres olevad
väljaõmblused paistsid silma. Särgi peal kantakse linast
valget rüüdi." (Manninen 1929 : 132-133)
Ersa särk panar on õmmeldud kahest linasest riidetükist
nii, et õmblused on ees, taga ja külgedel. Sirge varrukas kinnitub
küljeõmblusele, ulatudes küünarnukini. Särki
kaunistavad geomeetriline tikand ja sümmeetrilised tikandiread. (Kleeband
1986 : 39)
/Panar 'särk' mdE,
Kuibõshevi obl. (Samaara kub.), Kljavlini raj., Novõje
Sosnõ k. (Pk, kd B 11 : 471); panar 'särk' mdM, Mordva
ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k.
(Pk, kd B 3 : 276); pahar 'särk' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi
raj., Sabajevo k. (Pk, kd B 18 : 216);
erzan panar 'särk' mdE, Mordva
ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (EA 218 : 264)./
Ersa teiseks särgi vormiks on pokaj. Tema iseärasuseks on
rikkalik gobeläänpistes tikand. Pokaj esimest korda selgapanek
andis tunnistust tütarlapse täisealiseks saamisest. Seda särki
kanti näiteks pulmas ja seda pärandati põlvest põlve.
Fotol oleval särgil on rikkalik tikand õlgadel, varruka peal,
alläärel ning lõhiku ääres. Kaheksa joont on tikitud
seljale õlgadest kuni allääreni. (Kleeband 1986 : 40)
/Pohhai 'särk', Saraatovi kub.,
Lukojanovi kr., Nizhni-Novgorod (Pk, kd B 1 : 51)./ Pokaj'd ei pestud mitte kunagi. Sellepärast, et hoida teda
määrdumast, pandi tema alla al'ga panar - lihtsam särk.
/Algapanar 'alussärk' mdE,
Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk.,
Makarovo v.) (Pk, kd B 11 : 438)./
Särkide nimetused sõltusid ka kaunistustriipude arvust (paiknesid
selja peal) ning mustrist. Kuue triibuga särgid - kotova panar -
olid pidulikud ja neid kandsid tavaliselt noored naised. Nelja triibuga
särke nimetati niliva panar.
/Panar, kotova targan 'särk,
naiste', Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino k. (Pk, kd B 2 : 291);
nileva panar 'särk' mdE, Tatari
ANSV, Tsheremshani raj., Mord. Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Samaara kub.,
Bugulma mk., Mordva Afonkino k.) (Pk, kd B 11 : 390);
pokchs-arzth panava 'särk
(naiste)', Pensa kub., Saranski kreis (1913 a.) (Pk, kd B 1 : 2-3)./
Piirkonniti kasutati särgi kohta ka nimetust palja
(Kuibõshevi obl.).
/Kotova palja 'särk' mdE, Tatari
ANSV, Tsheremshani raj., Mord. Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Samaara kub.,
Bugulma mk., Mordva Afonkino k.) (Pk, kd B 11 : 391);
palja, kotova targan' 'särk (6
triibuga)' mdE, Tatari ANSV, Kuibõshevi obl., Kljavlini raj.,
Novõje Sosnõ k. (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 308);
kotova tar'gaz', palja 'särk
("nimetus sõltus kaunistustriipude arvust")' mdE, Tatari ANSV,
Leninogorski raj., Spiridonovka (Buman vele) (Samaara kub., Bugulma v.)
(Pk, kd B 13 : 277)./
Moksha särgi - panar, shtsham - "aluseks on küll
tuunikalõige (st. ilma õlaõmbluseta) nagu ersalgi, kuid
suurem kangatükk moodustab särgi esi- ja tagaosa, samal ajal kui
külgedele õmmeldakse kummalegi poole lühemad ja kitsamad
kangatükid, mis ulatuvad varruka alla, sest varrukas kinnitub otseselt
keskmise - kõige laiema - osa külge. Kaelaauk on kas kolmnurkne
või on trapetsikujuline (hilisem). Varrukad on pikemad kui ersa
särgil, ulatudes randmeni." (Kleeband 1986 : 40)
/Shtsham 'särk' mdM, Tambovi
kub., Spasski mk., Zubovo-Poljana raj., Podljassovo k. (Pk, kd B 2 : 193)./
Moksha särgid - polaftõm shtsham - olid igapäevased
särgid, mida kanti kodus ja töö juures. Pulmade ja pidude ajal,
kui tüdrukud ja noored naised riietusid mitmesse särki, täitis
see särk alussärgi ülesannet. Ta oli piduliku särgiga
võrreldes vähem kaunistatud (Belitser 1973 : 55)
/Polaftam 'särk
(igapäevane, töösärk)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana
raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 197)./
Särk: langkajam; vest; lai vöö: gushak;
pearätik; peapael; ehted: monetat', krgan' pir'f, gajtan,
kaelakeed. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. Foto J. Karm,
1984. (Fk 2086 : 207)
Langakajam shtsham oli pidulik särk. Seda kandsid noored naised
suurte pidude ajal. Neiud võisid riietuda sellesse särki alles
19-20 aastasena, kui nad olid meheleminekueas. Langakajam shtsham
näitas, et tüdruk on juba pruut.
/Langkajam 'särk (pidulikul
puhul)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k.
(EA 224 : 196-197);
mokshavan' shtsham, langkajam 'särk'
mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.),
Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 224)./
Shuvanja shtsham oli pruudisärk. Noored naised kandsid neid ainult
kõige suuremate pühade puhul ja siis, kui nad esimesel abieluaastal
läksid ema juurde vastla- e. võinädalal või
suvistepühadel. (Belitser 1973 : 56)
/Shuvan' shtsham 'särk (valge,
kanepine; vähe külades, kahepeale üks särk, raske
valmistada)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati
mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 235); shuvane shtsham
'särk' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k.
(EA 224 : 198-199)./
Sarafani all kantavat särki (hilisem) hakati nimetama vene keele
mõjul rukava või omakeelselt ozhat.
/Rukavat' 'särk (kantakse
sarafani all)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k.
(EA 224 : 171); rukava 'pluus' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj.,
Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 305); rõkava 'naiste särk'
mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 91);
o'schaki 'särk', Pensa kub.,
Krasnoslobodski kreis (Pk, kd B 1 : 42)./
Särgi naljava (`nooltega') allääre noolekujuline
küljekiri. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm,
1984. (Fk 2086:113)
Noolekujulisest tikandist nalja on tulnud särgi nimi naljava.
/Naljava 'pidulik särk
(iseloomulik noolekujuline tikand allääres külgedel,
käibelt kadumas)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi
k. (EA 224 : 198)./
