(Kividemägi Harju-Madise rünkast 1 km – Vanapagana kindapöidla täis kive.) Trükitud: Kodu nr. 13 (28) 1922, lk. 243, Vt. muist. 48 B.
Räägivad, et Vanaõelus on seitsme musta hobusega toond seda. Aga eks nad (kivid) jääajal on tulnud seia.
KKI 29, 46 (4) < Harju-Madise khk., Põllküla – L. Raudsep < "Räimetaat", sünd. 1882. a. (1958).
On räägitud, et Vanatont on hakand seda siit tammilt vedama, aga jäänd hiljaks. Kukk laulnud ja ... Mustad härjad olnd ees. Saand sinna Irvoja väravasse, seal kukk laulnd, ja seal ta on tänapäevani.
KKI 29, 43 (14) < Harju-Madise khk., Põllküla – L. Raudsep < Liisa Münter, 71 a. (1958).
Vanad rääkisid sellest kivist (suur kivi maantee ääres, Madise poole minnes), et ühekorra olla mustad hobused ette rakendatud ja üks kivitäis tõmmatud ta edasi. Vanapaganad ikka tahtnud teda ära viia.
KKI 29, 38 (12) < Harju-Madise khk., Põllküla – L. Raudsep < Juuli Räim, 79 a. (1958).
Kasari külas Külaotsa mäe peal Keldremägi. Kurivaim toond sinna kiba ühe põlletäie. Meie vanaisa rääkis.
ERA II 195, 360/1 (3) < Kirbla khk., Kasari v., Kurgema k. – R. Viidalepp < Juuli Neiof, umb. 65 a. (1936).
Kiriku lähedal on suur piklik kivivare. Selle on Vanakuri kandnud. Kui saand sinna kohta, laulnud kukk, Vanakuri põgenend ja lasknud kivid maha.
ERA II 1, 513 (13) < Pühalepa khk., Keremaa k. – P. Ariste < Peeter Fried, 73 a., ja Mare Fried, 70 a. (1928). Vt. Kiviviskamine, muist. 57–59.
Rahvajutu järgi see rahu olla maha langenud Vanasarviku mütsiäärelt.
TRÜ geoloogia kat. SRA – G. Lauri (1933).
Reigi kihelkonnas Kõrgessaare vallas Vilima külas Vilima talu maa pääl on kaks õige-õige suurt kivi. Vanapagan läinud hommikul vara läbi heinamaa ja kaks kivi olnud vestitaskus. Vilima talu kuked hakanud laulma. Vanapagan jooksnud kiiresti ja kivid kukkusid maha, üks ühele, teine teisele poole teed. Rahvas hüüab neid Vanapagana kivideks.
ERA II 219, 289 (12) < Ambla khk., Lehtse v., Näo k. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Suureranna k. – A. Rumberg < Linda Aljas, 24 a. (1939). Vt. Kivid Kõpu kabeli ukse sulgemiseks, muist. 103.
endise Isabella mõisa maal, asunik Mihkel Klee krundis.
Kivid olevat Tondi taskust voodri kärisedes langenud, kui see sealt mööda käinud ja kukk Isabella mõisas kolmet korda laulnud.
Eesti NSV TA Ajatoo Instituut, Arheoloogia Sektori materjalid < Reigi khk. – E. Laid (1923).
See suur kivi, mis praegu Kiratse küla juures tee ääres seisab, selle olle Vanakuri sinna toond. Ehk ta oleks kivi edasi ka veel viind, aga kukk oli laulma hakkand ning Vanakurja põllepaelad läind katki selle suure kohkumise pääle. Sinna see kivi siis jäigi.
RKM II 2, 526 (22) < Karja khk., Leisi v., Aru k. – H. Mägi < Sohvia Sulg, 70 a. (1946). Vt. Kivi Kaarma kiriku ukse ette, muist. 279; HVM I, muist. 112 ja 113 F; HVM II, muist. 39 ja 45.
Hobused ei saanud kaudu, siis vald käis seda tee päält ära vedamas. Liisu Pull, Tiiu Aabasti tütar, on praegu 75 a. vana. Tiiu oli 73. Aga Tiiu Aabast on seda kivi köitega vedamas [käinud]. Köis pandi abu ta’a, ta pole pand, et talus last. Liisu Pulli õde on praegu 81 a. vana ja see oli siis Tiiul põhjuseks, et kivi ei vedand, oli raske. Kurivaim toond selle kivi sinna.
RKM II 76, 242 – J. Laul < Liisu Pull, 75 a. (1935).
Rakamäel Odalätsi lähedal metsas on kivi, mille kohta rahvas räägib: Vanapagan tassind suurt kivi põlles, tahtnud Odalätsi visata. Kukk laulnud, Vanapagana põllepael läinud katki, kivi kukkunud maha.
RKM II 73, 637 (355) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Paju asundus < Oju k. – O. Jõgever < Elviine Oja, 59 a. (1958). Vt. Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette, muist. 109 B; Kivi Pidula mõisa ukse ette, muist. 127; Kivi koolimaja ukse sulgemiseks, muist. 128. Vt. ka HVM II, muist. 2 A, 19 B, 22, 23, 42, 115 I, 116 C.
Hiiekivi, mis Väkras Tõnise põllul, olla Kurivaim ise toonud. Kukk laulnud ja Kurjavaimu põllepael läinud katki. Ta toonud selle Pöide mere äärest ja tahtnud viia Sõrve sääre otsa, kuid ei saanud.
ERA II 233, 206/7 (20) < Valjala khk., Valjala v., Väkra k. – A. Saar < Anna Raamat, 78 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 40.
Hiiekivi Väkras Tõnise talu põllul oli toonud vana Kurivaim. Ta oli võtnud selle kivi Pöide mere äärest maast ning tahtnud seda viia Sõrve sääre otsa, kuid kukk oli laulnud, siis tal kukkunud kivi maha.
ERA II 233, 253 (13) < Valjala khk. – Sassi algk. < Liisu Kuusk, sünd. 1863. a. (1939).
Küsimusele Vanapaganast vastab, et ta ei tea. Küsimusele haigla taga põllul oleva kivi kohta vastab järgmist: Vanapagan toond põlle sees selle kivi sinna. Ma ei mäleta, eit [ema] teadis.
EKRK I 6, 123 < Orissaare raj., Muhu, Levalõpe k. – E. Veskisaar < Mihkel Saaremääl, umb. 60 a. (1954) = RKM II 40, 341 (3) < Orissaare raj., Hellamaa k/n., Levalõpe k. – E. Veskisaar < Mihkel Saaremääl, umb. 60 a. (1954). Vt. Kivi Muhu kiriku ukse ette, muist. 124.
Õieti suur kivi Järve metsa ja Võlla mõisa vahepeal. Suur auk oli sees. Et Vanapoiss pidan selle oma kella otsas siia tooma ja kukkun maha. Kivi olevat patareide ehitamisel ära lõhutud.
ERA II 191, 142 (5) < Muhu khk. ja v., Tusti k. – R. Viidalepp < kahelt eidelt (1938). Vt. Jälgedega kivid, muist. 284, 376.
Piiri metsa all, koolimajast üle kilomeetri, mändade seas, ei paista välja toakõrgune punane raudkivi. Punaski on nimi, ühest küljest saab otsa ronida. Vanasaadan olli oma habemekarva sees toon. Vanad inimesed rääkisid. Kui me lapsed ollime, käisime seal karjas.
KKI 27, 179/181 (7) < Muhu khk., Linnuse k. – A. Schmuul < Feodor Naeris, sünd. 1876. a. (1959).
Vanad eided riaksid, et Kabelisoadu suure kivi olla Vanapagan põlle sies tuon, paelad ollid katki läin. Kivi on Suuremõisa põllu külas Mäla tänava tee ääres Mardi talust umbes 200 m.
KKI 27, 195 (1) < Muhu khk., Suuremõisa k. – A. Schmuul < Pauline Vapper, sünd. 1907. a. (1959).
Igaküla karjamaal Võidu talu juures on Igikivi. Vanasaadan olli põlle sees toon, põllepaelad ollid katki läin.
KKI 27, 203 (1) < Muhu khk., Igaküla – A. Schmuul < Juula Väärtnõu, sünd. 1892. a. (1959).
Üks vana muistne mees pidada selle Tondikivi varba otsas toon olema. See üks vanaaegne jutt, ma ei tea selle mehe nime ütelda.
KKI 27, 253 (1) < Muhu khk., Viira k. – A. Schmuul < Elena Lahke, sünd. 1886. a. (1959). Vt. Jälgedega kivid, muist. 324.
Üks suur kivi, Niuete ehk Immulde kivi – ma ei tea, on see ära lõhutud või oo see alles, seda Vanapagan olli oma põlle sees toon. Põllepaelad läin katki, kivi oln raske, kukkun maha. See olli siis, kui Vanapagan veel maa peal olli. Nüüd ta oo põrgus. Kivi oo Soonda küla põllal, Targa küla on kõige ligemal, sealt pool kilomeetrid.
KKI 27, 254/5 (1) < Muhu khk., Soonda k. – A. Schmuul < Jaan Väärtnõu, sünd. 1871. a. (1959).
Küsitlesin, mida teab jutustaja Manija saarel asetseva Kokõkivi kohta, rääkis ta järgmist. Vanatondi põllepaelad läin katki ning kivi satn maha.
ERA II 168, 532 (1) < Tõstamaa khk., Seli v., Manija saar < Kihnu – T. Saar < Liis Sepp, sünd. 1866. a. (1937). Vt. Kivid laevadele ette, muist. 141. Vrd. HVM I, lk. 529.
Minule rääkis Liis Sepp: "Vanatondi põllepaelad läin katki ning kivi satn maha." Miks ja kuhu ta kivi pidi viima, seda ei tea. Eelmine jutustaja teadis veel: "Ühed olu tuõksõl [= öösel tohutule valgel ahingiga püüdmas] Kokõkivi juurõs. Ikka üks mies tapse ies kalu ning viemes olu Kokõkivi juurõs Keskmäe piäl. Ühed Siärekülä (Kihnus) mehed olu." Märkus: Silmamoondus – kuival püüti kalu ja liiguti paadiga.
TA Looduskaitse komisioni materialid < Kihnu khk. – T. Saar.
Üitskõrd jälle Vanapaganal kukelaulu aig pudunu kivisellätäis järve. Sääl kuhal järv lainetab egäkõrd.
ERA II 124, 616 (23) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Abja v. – L. Takk < Jaan Must, 80 a. (1936). Vt. Vanapagana sillad, muist. 206.
Vanapagan olli põllege kivi toonu. Põllepaela lännu katik, kivi pudunu maha. See om Iivakivi mede talu [Pilgu] rundi sehen.
RKM II 94, 118 (5) < Polli k/n., Sudiste k. < Karksi – S. Lätt < Tiiu Kadak, 80 a. (1960). Vt. Sild Veisjärves, muist. 211; Sild Võrtsjärves, muist. 217.
Taugas on üks metsasalu, mida kutsutakse Tauga saluks. Edasi minnes leiame Pilgu talu karjalepikust suure kivi, mille rahvas ristinud Iivakiviks. Lähme veel edasi, siis näeme Mõku talu maa pääl üht mäge nimega Pähnamägi. Nende asjade kohta räägib vanarahva jutt järgmist. Kord tulnud Vanapagan Tauka ja ütelnud: "Tauga salu, seisa paigal!"
Nii saanudki Tauka metsasalu. Ta läinud edasi. Jõudnud Pilgu talu juurde, visanud põlle seest ühe kivi maha ja ütelnud: "Iivakivi, istu maha!"
Ning sinna jäänud üks väga suur kivi. Vanapagan läinud ikka edasi kuni Mõku taluni. Visanud natuke liiva maha ja sõnanud: "Pähna riba, pääse valla!"
Ja sinna jäänud mägi, millele rahvas nimeks annud Pähnamägi. Pähnamäe otsas kasvanud männid, kus Vanapagan elanud. Tal olnud kaasas õlekubu ja taarilass ning ta laulnud sääl:
ERA II 236, 527/8 (1) < Karksi khk. ja v., Vagiste k. – J. Muks < Anna Muks (1939).
Karksi kihelkonnas asuva Pilgu talu maa-alal (Mäeküla järve ligidal) asub umbes sauna suurune kivi. Kivi on põhja poolt kõrgem ja lõuna poolt madalam. Kivi olevat sattunud sinna rahvajutu järgi järgmiselt.
Rahvas uskus ja teadis, et enne koitu kukk alati olevat laulnud ja alati üheksa korda. Kord kunagi enne koitu Vanapagan olevat kandnud suurt kivi põllega. Vanapagan aga olevat kivikandmisega natuke hilinenud (kivi pidi enne viidud olema, ennem kui kukk sai üheksa korda laulda) ja kukk olevat laulnud juba üheksandat korda. Siis Vanapaganal olevat katkenud põllepaelad ja kivi olevat kukkunud maasse. Vanapagan olevat sellest hirmus ära kohkunud ja olevat nuttes jooksma hakanud Pintsatu mäe poole, mis asub Veisjärve suunas. Joostes Vanapagan olevat hirmus vihane olnud kukelaulu peale. Siis Vanapagan olevat lausunud või ütelnud:
Nüüd Vanapagan olevat Pintsatu mäest üle joosnud praeguse Mäeküla järve poole ja olevat seal hirmsasti nutma hakanud. Vanapagana nutust olevat tekkinud Karksisse Mäeküla järv. Märkus: Vanapagan olevat kutsunud Iivakiviks sedasama suurt kivi, mis tal olevat siis maha sülest kukkunud, kui kukk laulnud. Pähnamäeks Vanapagan kutsunud Pintsatu mäge, kuhupoole ta joosnud.
ERA II 243, 339/42 (6) < Karksi khk. ja v. – J. Kosenkranius < Leena Kosenkranius, 57 a. (1939).
Vanapagan toonu Iivakivi põllege siia. Põllepaela ollive katik lännu ja Iivakivi olligi siss maha kukken.
RKM II 96, 146/7 (12) < Abja raj., Sudiste k., Pilgu t. – V. Jürken < Tiiu Kadak, 80 a. (1960).
Vanapagan viis Tauga salust Iivakivi. Põllepaelad olid katki läinud.
RKM II 95, 183 (6) < Abja raj., Polli k/n., Vakiste k., Laanejaagu t. < Karksi k. – L. Briedis < Mari Paju, 69 a. (1960).
Karksin om Tauga salu, Iivakivi ja Pähnämägi. Vanapaganel ollu põllepaela katik lännu, kivi pudunu maha. Tauga salun on viis kaske. Pähnämäelt olevet seitse kirikutorni näta, ku selge ilm olevet.
RKM II 107, 151 (20) < Abja raj., Vana-Kariste – S. Lätt < Johanna Parro, 88 a. (1961).
Mäkiste talu juures heinamaa veeren Vanapagan kannud kive, põllepaelad läinud katki.
RKM II 94, 461 (13) < Ahja raj., Polli k/n., Leeli sovhoos – O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
Õisus Koka varikus on suur kivi. Seda nimetatakse Vanapagana istmeks. Selle toonud Vanapagan korra sinna.
Õisus mõisa põllul on Kalme varik; sealt on palju surnuluid välja tulnud.
E IX 37 (117) < Halliste khk., Kaarli v. – M. J. Eisen < pr. Mägraken. Vt. HVM I, muist. 158. Vt. Jälgedega kivid, muist. 366.
Ennu Enn olnud pajupõõsas parast Mälasti murru sõjast kaelast saa-tik vee sees. Ja näinud, et Vanatont tulnud metsast välja ja võtnud suure hulga kiva põlle sisse ja hakanud üle jõe tulema, aga põllepaelad läi-nud katki ja kivid läinud maha. Ei ole saanud siis Maalastisse viia ja need kivid jäänudgi sinna jõe äärde. Ja see kivivare on praegu Päppe toa taga maas, suur hunik kiva.
E 29110 < Pilistvere khk., Kõo v. – J. Keller < Mari Kärsten (1896).
Annuse väljal (Umbusi külas) on suur kivi – 3 meetrit lai igapidi ja umbes sama kõrge ka. Vanad inimesed ütlevad, et Vanapagan olevat selle oma viisukannast raputanud sinna.
KKI 13, 542 (3) < Põltsamaa khk., Umbusi k. – V. Kuut < Hans Rusi, 68 a. (1950).
Tännasilma küla juurest hakanud Vanatont tulema, kivid põlles. Ta tulnud läbi Tännasilma ja Puhja. Nüüdse Pudu talu põllul läinud põllele auk sisse, Uderna soos lagunenud põll päris ära ja kivid kukkunud sinna maha.
Veel praegugi on sääl, kust Vanatont üle läks, palju kive. Uderna soos on neid väga palju.
ERA II 242, 47 (14) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. < Konguta – J. Resto < Miina Sonn, 76 a. (1939). Vt. Vanapagana sillad Võrtsjärves, muist. 217.
Tännasilma küla juurest hakanud Vanatont tulema, kivid põlles. Ta tulnud läbi Tännassilma ja Puhja. Nüüdse Peedu talu põllul olnud põllel auk sees. Saanud Uderna sohu, lagunenud põll päris ära ja kivid kukku-nud sinna maha. Veel praegugi, kust Vanatont üle läks, on palju kive ja Uderna kaldal on neid väga palju.
ERA II 271, 114 (28) < Puhja – V. Puidak < Karl Lang (1939).
Tartumaal Puhja alevist umbes üheksa kilomeetrit lõuna pool aset-seb kesk laia põldu suur kivi. Selle kivi olevat sinna pillanud Vanapagan, kes seda kuhugi viia tahtnud. Pool kivist vajunud sügavasse maa sisse. Vanapagan jätnud kivi sinna. Vanapagana käpajälgi võib kivil aga prae-gugi veel näha. Need on tõesti loomuliku suurusega karu või hundi lamedate käppade ning küünte jäljed. Nüüd on kivist juba suurem osa maa sisse vajunud, kuid Vanapagana käpajälgi võib seal praegugi selgesti näha, kuid ainult kivile ronides, niivõrd suur on see veel.
E 81881 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. – L. Luisk < Johannes Luisk (1932). Vt. Jälgedega kivid, muist. 355.
Minu kodu lähedal on kaks suurt kivi. Teine on neist alale, aga teine lõhuti ära. Rahvajutu järgi olevat Vanapagan need kivid sinna toonud ja oma püksisäärest maha visanud.
ERA II 242, 375 (1) < Otepää khk., Pühajärve v. < Pilkuse v., Vidrike mõis – H. Hõlpus < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939).
Karulas asub üks suur kivihunik, mida arvatakse, et Vanakurat on kivid oma saapasäärest välja puistanud, sest seal on alati palju kive.
ERA II 243, 542/3 (18) < Karula khk. ja v. – H. Latik < Minna Jantsikene (1939). Vt. Sild üle Kiivite järve, muist. 243.
Karulas Kivite ja Kolga talu mail 2 suurt kivivaret; neid Vanapagan pükstega sinna kannud.
E 54627 – M. J. Eisen.
Jumal lõi maa, aga tasatse. Vanakuri nurisi selle üle, et temale sellest midagi kasu ei olevat, ja andis nõu mägesid maa pääle luua, sest et siis, ütles Kuri, on kasu sinul ja minul: inimene veab mäkke koormat üles, on raske, siis ta vannub: "Kurat võtku sind," sellest on minul kasu; jõuab mäe otsa, siis on hea meel, ütleb: "Jumalale tänu," sellest on sinul kasu. Selle nõu pääle on siis mäed loodud.
Ükskord on aeg olnud, kui kivid on nendasamuti kasvanud kui puudki. Loomad on kõik rääkijad olnud. Vanakurat on ka kõik kivid üle maa laiali kannud ja lautanud, et seega omale rohkem au rahva käest saada. Tema kandmisekott olnud tema omad püksid. Nõnda on siin Vastse-Kasaritsas kaks kohta, kus väga paljo kivve, üks koht on õige laialine kivestik, sinna on terve pükstetäis toodud. Teine koht on vähemb, seäl kohal peab kandes püksihaaru, mis temal kivve täis olli, ja üle õla kandmises õli, ära katkend, ja nenda seäl terve püksiharu täis kivve maha kukkunud. Kivid on kasvamise aega vedelad olnud ja külgehakkavad, sellepärast on nad auklised ja kärnased, mis sellest tuleb, et kärbsed ja muud putukad sinna pääle lennates, kinni jäivad ja seäl peäl sipeldes aukusid teivad ja surivad. Maailm on otsata suur lauasarnane olemus, selle ümber on lõpmata suur udu. Järved on Vanaisa isi kaevanud ja veega täitnud.
H I 2, 569 (1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. – J. Orav (1888). Vt. Vanapagan tekitab mägesid, muist. 426.
Vastsellina lähedal Püttsepa talu juures asub suur kivi. Selle kivi olevat Vanatont sinna enne jüripäeva toonud. Igal jüriööl on seal kuulda põrgumürinat ning mulinat. Kivi on kogu aeg märg, ka kuiva ilmaga. Vanatont keedab seal igal jüriööl tõrva, et siis, kui keegi seda kivi paigalt jõuab nihutada, tuleb Vanatont sealt välja ja tõrvab üle kõik inimesed. Iga päev on kivi juures kuulda mürinat. Jüriööl on see aga kõige suurem ja keegi ei julge jüriööl sinna minna. Mõni olevat isegi näinud öösel kivi juures tuld.
Kord üks karjus oli roninud kivi otsa. Kivi hakanud hirmsasti mürisema ja karjus hakanud kartma. Pärast oli karjus raskesti haigestunud ja surnud. Arvati, et Vanakurat löönud teda raudkepiga ja sellepärast surnudki karjus. Sellest ajast ei julge keegi kivile ronida.
RKM II 60, 545/7 (15) < Antsla raj. – E. Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956).
Millega kannab Vanapagan kive? -Seda ma olen kuuln, et püksisääre sees kannab.
RKM II 108, 154 (18) < Pärnu piirk., Häädemeeste k/n., Arumetsa k. < Kihelkonna khk. – M. Mäesalu < Peeter Sark, sünd. 1873. a. (1961).