[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 54859 (11) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui loomal täid, võta pigelgane kepp, murra nii pooleks, et pooled kokku jäävad,, võta üheksa täid, pane vahele, viska siis kepp pahema käega üle pahema õla põhja poole, siis kaovad täid. Korjatud(?) Simunast.

E 54859 (12) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui looma luupainasi, puuri pihelgasse põhja poole auk, võta looma seljast üheksa karva, pane auku, pulk peale, sis ei luupainagi enam. ?

E 54859 (13) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodus uss põõsas(?), tee kolm pihelgast pulka, võta pane maha, siis tuleb uss pulkade peale. Virust.

E 54860 (14) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karjalaskmise ajal Virumaa tänava otsa pihlakatest kokkupandud värav, kelle alt suitsu all loomad läbi, siis ei kuri silm loomade peale.

E 54860 (15) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pikse ajal vanapagan. prundiaukudest vaati. Pihlakast puu ette, siis ei saa enam välja inimesele kahju tooma.

E 54860 (16) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihlakase lusikaga koort segades või palju rutem kokku.

E 54860 (17) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihlakased nooled kõige paremini märki.

E 54860 (18) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõnest haigusest terveks pihlakase vihaga viheldes.

E 54860 (19) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihelgane lüsi ja äkkepulgad kõige paremad.

E 54860 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vägimehed ? ? linnas Kalevi neitsi olvi(?) kivid. Neitsi väsib, katab kivi. Ehitus poleli.

E 54860 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiu ? jumal - püha lõhmus, hiielõhmus. Ohvrid löödi naeltega tüvi külge kinni.

E 54863 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varal on allikas, kellest arvatakse, et see ilmu võib muuta. Korra käinud seitse naist seal allikat rookimas ja vihma palumas.

E 54865 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pangodis Karl XII ja Peeter I (mõõgad) maa sisse löönud. Karl: "Kui kasvama, maa veel korra Rootsi omaks." Hakanudki kasvama ära. Peetri kepp kuivanud ära.

E 54865 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viljandi lähedal näidatakse suurt tamme, mis rootsi raudpea maa sisse löödud kepist hakanud kasvama.

E 54866 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mees hädas metsa. Hall vanamees vasta. Kingib käsikivid. Jahvatavad viljata. Ei muud, kui ütelda: "Kivid, jahvatage!" Jahvatavad kohe seda, mida soovitakse. Laevakapten näeb, soovib enesele. Ei mees müü. Vahetab salaja teise vasta ära, viib laeva. Laevas soola jahvatama. Ei oska enam seisma panna. Laev soola täis, vaob soolaga ja kividega põhja. Merevesi sest soolaseks.

E 54866 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pööraverest Jaagupi kihelkonda tulnud muiste(?) öösel kolmteist mända, puhanud seal, juured tunginud sügavasse, männad jäänudki sinna.

E 54868 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõstamaa Selil Veaksi külas Tammealuse põlli ääres suur jalakas, seda hüütakse tammeks, aga tõepoolest jalakas. See jalakas vanal ajal sinna tulnud. Puu seest põlenud, kaks-kolm inimest mahuvad sisse, väljast aga terve. Jalakas kangesti püha, keegi ei julge oksa ega lehte võtta, muidu õnnetus varsti kannul. Jalaka all suur varandus maha maetud. Seda varandust ei saa ometi keegi kätte. Näib, nagu oleks varandus jalaka päralt. Kuidas see varandus sinna saanud, ei teata.

E 54869 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võisiku Leie külas kalmed. Seal ? haudu. Rahvas räägib, katku ajal haud valmis, katkuhaige haua äärde istuma surma ootama, kuni tuli teine katkuhaige, lükkas surnu auku, viskas natukese mulda peale, jäi ise korda ootama kuni suri ja järgmine haige ta hauda lükkas.

E 54874 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra läinud üks haavatud kuningas sõja ajal üle Halli järve. Kuningas uppunud järve. Et kuningas verine olnud, hakatud järve Kuningvere järveks hüüdma.

E 54874 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõja ajal Haiba ülem kolm kadakat kokku keerutanud, maha pistnud. Kadakad kasvama, nüüd jäme keeruline kadakas.

E 54875 (393.10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Taliveres Rootsi Niitsovi suur kivi, selle muugarahvas sinna visanud. Nad ka vana Nigula kiriku ehitanud, sest müüris nii suuri kiva, mida tavalised inimesed ei oleks jaksanud sinna kanda (eestlastelt kuuldud). Muugad üle kümne jala pikad ja kole tugevad.

E 54877 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Manija saare juures metsa sees kivimürakas. Rahvas hüüab kivi Muugakiviks. Selle kivi otsas käinud vanasti mereneitsi istumas. Mereneitsil inimese pea, rinnad, juuksed, ilusa inimese keha, allpool aga kalasaba. Mereneitsi õhtuti, enamasti neljapäeva õhtuti Muuga kivil, väike laps süles, imetanud last. Inimeste liginemisel kadunud mereneitsi lapsega vette.

E 54877 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muuga kivil üsna ligidal Manija saarel Kalmumägi ja seal jälle tähtsad Türnikärna kivi. Sel kivil inimesed kogu Tõstamaa kihelkonnast ohverdamas. Nimelt uhatud(?) seal kõiksugusid nahahaigusi. Abiotsija pidanud iseäralikku vedelikku - ohvrivedelikku keetma, pudelisse panema ja Türnikärna kivile minema. Teel ei tohtinud milgi kombel tagasi vaadata, muidu läks ettevõte nurja. Kivile jõudes visatud pudel (kivist mööda minnes) selja taha maha ja siis jälle tagasi vaatamata koju poole. Niisuguse uhatamise järele jäänud kõik kärnad ja nahahaigused sellele kivile inimiselt kadudes.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
V. Saku järv Paistu Heimtaali läheb korra vana koha pealt ära. Ka Viljandi järv.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tanijärv Helmes Löve vallas tulli nagu ??, matab ühe noorpaari enese alla.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tarvastu kirikutee ääres vanasti kaks allikat äkisti kadunud, rahva arvamise järele tark nad ära viinud.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härjad, kuusk järel, määravad(?) Tuhala kabeli aset(?).

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pakso järv Lehova juures. Rändab ära, sest et naine lapse pesu peseb. (Inland 1853, N. 7)

E 54913/4 < Tallinn l. < Laiuse khk. - Andrei Ramul (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Parun Nolken, kodukäija Ükskord, ligi viiekümne aasta eest oli Saaremal Kihelkonna kihelkonnas Pilguse mõisas mõned mõisnikud koos ja teiste seas ka Tagamõisa härra parun Bukshewden. Ajasid juttu... Jutu sees rääkis Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, et tema näeb mõnel hommikul teises toa otsas kambris üht vanapoole meesterahvast hallis riides, aga kui ta ligemale läheb vaatama, kaob võõras ära. Sel ajal kui Rukteschell seda rääkis, hakkas Tagamõisa Bukshewden hirmsasti värisema. "Mis teie värisete?" küsisid teised mõisnikud Bukshewdenilt. "Hirmus lugu," kostab Bukshewden ning jutustab järgmist lugu. "Minu vanaisa ja Pilguse Nolken olid tülis laevade pärast, mis madalale kinni jooksid. Tegid mõnikord ka valetulesid, et laevu madalale meelitada ja kui laev oli madalale kinni jäänud, siis läksid teda päästma. Ja kumbki ei sallinud, et naaber päästma läheks, sest päästja sai tugevasti tasutud. Viimaks ei jõudnud vana Tagamõisa Bukshewden seda võitlust ära kannatada ning võttis nõuks Pilguse Nolkeni ära uputada. Ta ässitas Pilguse madruseid (talupoegi) Nolkeni uputada, kui nad laeva päästma lähevad, Nolkeni merde lükata. Talupojad, kanged joomamehed, hea maksu eest täitsid Bukshewdeni soovi, viskasid Nolkeni merde ning muidugi ütlesid, et Nolken on ära uppunud ning tema surnudkeha merest ei leidu. Pärast seda on mitmed näinud, et Nolken on hakanud kodu käima, ikka neli päeva enne laevaõnnetust ilmuvat ta Pilguse mõisa herrastemaja ruumides. Seda jutustas mulle tolleagne Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, kes mitu korda viirastust oli näinud. Sellest liigub jutt ka Saaremaa talurahva suus. (Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas 1870. aasta ümber) E 54919/21 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Jaan Kukk (1914/1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005/ns/peks/kurat/Rahvasuust üles kirjutanud Mihkel Sild Avinurmes Torma Lohusoo kihelkonnas gr. p. Tshernõi, Lifl. gub. 26.XI.14 Kuidas mõisa taoline peksust pääsis Üks mõisa teoline kuskil saanud tihtipääle peksa. Korra kuulutatud talle jälle niisugune nuhtlus ära. Mehel läinud see asi ka juba välja kannatamataks. Sääl ligidal olnud aga üks tark, kes mõndagi teinud. Mees läinud targa juurde nõu küsima. Tark öelnud mehele: "Kui sind peksma hakatakse, siis karju õige! Siis ei ole häda midagi." Mees läinud nuhtluseplatsile. Peksutoimetus võetud käsile. Mees heitnud vatsuli pingi pääle ja hakatud hoopisid talle kätte jagama. Mees muidugi karjunud nii kui jaksanud. Aga imet, hoobid käinud küll, aga tema külge ei ühtegi! Mees püüdnud vaadata, mis ime see on. Näeb, temal õlekubu kõrval, mida peksjad peksavad. Peksjad aga ei näe õlekubu ühtigi, mõtlevad aga, et mees ikka hoobid saab ega ta muidu ei karju. Tõusnud mees pääle peksmist aga peksupingilt üles, olnud ka õlekubu kadunud. Ühel teisel korral kuulutatud aga mehele jälle peksunuhtlust, sest ta olnud ka üleannetu ja koerusetükkide pääle valmis. Mees läinud jälle targa juurde abi otsima. Tark öelnud: "Või jälle sind tahavad peksa! Sa ehk oled ka ise süüdlane ega nad muidu sind alati peksa. Aga ma tahan katsu, kui kaua nad sind ometi peksavad, kas nad ei jätagi seda peksu korra maha. Mine nüüd julgusega tagasi!" Mees läinud jälle nuhtlust vasta võtma. Heitnud jälle peksupingile maha, kui talle hoopa hakatud laduma. Aga mis imet nüüd! Iga kord, kui hoop antud, ei ole tulnud mehele ühtki hoopi külge, juuresseisja mõisaherra karjunud: "Ai, ai, ai! Ai, ai, ai!", sest hoobid läinud kõik mõisaherra enese külge. Ei muud, kui mõisaherra palunud peksmist maha jätta. Sellest ajast ei ole meest enam millalgi peksetud. Jaan Kukke suust Avinurmest Piilsi külast novembri kuul 1914.

E 54922/3 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Elias Soo (1914/1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Eesti rahva jutud Rahvasuust üles kirjutanud Mihkel Sild Avinurmes, Torma Lohusoo kihelkonnas gr. p. Tshernõi, Lifl. gub. 23.VI.14 Kuidas mees vanapagana kullatündri ära varastas Korra jätnud vanapagan naese küüni kullatündri juurde vahti, et keski kullatündrit ära ei vii, ise läinud aga, et pühapäev olnud, kirikusse. Olnud õige palav päev, naene läinud küünist välja, heitnud heinamaale rohu sisse magama, jätnud kullatündri küüni ilma vahita. Üks mees aga läinud, varastanud kullatündri küünist ära. Vanapagan ise aga olnud kirikus kangesti ametis inimeste nimede kirjutamisega, kes sääl magama jäid. Nimed kirjutanud hobusenaha pääle. Nahast tulnud tal puudus. Siis venitanud hammastega nahka laiemaks. Viimaks pidanud minema uut nahka tooma. Küünis leidnud aga vanapagan, et kullatünder kadunud, kuna naene väljas rohu sees magamas. Siis peksnud vanapagan naese õige läbi ja öelnud: "Kui teine kord veel seda juhtub, et sa küünist välja lähed, annan sulle veel suurema nahatäie!" Jutustanud Elias Soo Avinurme Piilsist jaanilaupäev 23.VI.14.

E 54924/6 (2) < Torma khk., Avinurme v., Kärasi k. - Mihkel Sild < Jaan Haav (1914/1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mees kuradiga pulmapidul Üks mees hakanud korra naabrikülasse minema. Olnud õhtune aeg ja läbi metsa minek. Ta eksinud metsa ära, saanud mitmele korrale ühe põlenud kannu juurde tagasi. Mees hädas, ei saa välja. Viimaks tulnud mehele üks halli habemega vanamees vastu. Vanamees pakkunud ennast teejuhiks. Mees rõõmus, võtnud pakkumise vastu. Saanudki nad ühte külasse välja. Ühes majas paistunud õige tuled põlema. Halli habemega mees öelnud: "Siin on täna öösel pulmapidu. Lähme siia pulma!" Läinud majasse sisse. Rahvast palju. Pandud ka söögid lauale ja hakatud sööma. Halli habemega võeras mees öelnud mehele: "Hakkame meie ka sööma!" Mehel kõht muidugi tühi. Asunud siis mõlemad lauda ja hakkanud sööma. Söönud nii, et laud lage. Pulmatalitajad ei ole jõudnud sööki lauale kanda, imestanud küll, et kuhu see söök kadub, aga ei ole teadnud ühtigi. Viimaks saanud ka meestel kõhud täis, lõpetanud söömist. Pulmalised saanud ka söönud. Siis korjatud söök laualt, lauad lükatud nurkadesse ja alganud tants. Habemega võõras mees pannud tantsijatele jala taha ja pillanud neid tihti maha. Tantsijad öelnud kurja ja tõusnud jälle üles ja hakanud uuesti tantsima. Mees pannud aga seda tähele, et kui tantsijad kurja öelnud, siis oli habemega võeras mees naernud ja tal näidanud sellega hää meel olevat. Viimaks pannud ka habemega võeras mees peigmehele ja pruudile jala taha ja pillanud nad maha. Pruut ja peigmees aga ei ole kurja öelnud ja nad jäänudgi surnult maha. Siis öelnud habemega võeras mees mehe vastu: "Lähme nüüd minema." Võeras juhatanud mehe ka metsa põlenud kannu juurde, kus nad õhtul kokku saanud ja kadunud siis ära. Mees saanud ka koju. Kodus kuulnud mees pärast, et naabrikülas pulmas surnud noorpaar ära. Mees saanud siis aga aru, et võeras habemega vanamees, kellega ta ühes käinud, kurat olnud. Jaan Haava suust Avinurmest Kärasi külast 18.X.14 ja ennemalt mõnelt teiselt.

E 54946 < Lüganuse khk., Limala k. - Otu Liiv < Jaagup Saar, 57 a.(1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti elanud Püssi vallas Liimala külas (Lüganuse khk) kaks venda. Üks asunud Sõredi oja ääres, kus tal vesiveski, teine praeguse Tori talu koha peal. Viimaks nimetatu olnud õige rikas. Kord läinud vennad tülli. Rikkam vend kaevanud Sõredi ojast veele uue tee ülaltpoolt veskit, et seega vett merde juhtida ja kehva venna veskit veeta jätta. Lõpuni merde pole ta oja siiski suutnud kaevata. Kaevamisasena olla praegu järgi Tori oja ja tunduda ka veel vana veski ase. Jaagup Saar, 57 a. vana, Liimala küla. Kogunud O. Liiv, 1924 a. XII kuul.

E 54966 (1) < Järvamaa < Pärnumaa - H. Born < Eva Mironov, 78 a. (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad Oo, ussi, ulualune, kirjupea, kibitagune, keri ennast künkaasse, mässi ennast mättaasse, soo karva, sarapuu kirja, valge ussi, vase karva musta ussi, mulla karva. Eva Mironov, 78 a. Vahastus.

E 54966 (2) < Järvamaa < Pärnumaa - H. Born < Jüri Kütt, 75 a. (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussikene, (h)ullukene, moakene, maokene, miks sa minda (h)ammustasid, salaja mind näpistasid? Maarja mäele mingu, seal ta reisi ringutagu, veresooned venitagu. Jüri Kütt, 75 a. Vahastus.

E 54972 (7) < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Purtse-Liivalt läbivoolav allikas nimetakse Krahvi allikaks. Nõmm, mis asub Nikolai koha ja Liiva kõrtsi ning uue surnuaja ja Purtse-Liiva vahel, kannab nime Nappa Liiva.

E 54972 (8) < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjapool surnuaeda voolav oja kutsutakse Sajori ehk Surnuaja ojaks.

E 54972 (9) < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lõuna pool surnuaeda läbi voolav oja on Madis-Hansu oja. On vana koolmekoht.

E 54973 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Koljala jõgi algab Satsu heinamailt Kuresoost ja voolab Koljalast ning Aruvainu küladest läbi. Aruvainul ühineb ta Sala või Varme jõega, mis algab Vihamaalt. Sala jõkke suubuda Künkamaa metsas Jalastu jõgi. Aruvainult jookseb jõgi Errasse ja sealt Uhaku salajõena Püssi jõkke.

E 54977 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lutsu oja algab Maidla metsa tagant umballikatest ja langeb Irvala küla lähedal Savala jõkke, sünnitades suubumiskohal toreda oja.

E 54977 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõredi oja algab Kestla-Oido küla alt Püssi vallas ja langeb Liimala küla merde.

E 54977 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hirmuse jõgi voolab Kõnnu (Sõru) metsast läbi.

E 54987/8 < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui laps ei võta jalgu alla Kui ma poisike olin, siis oli mul vend Robert väikene laps, kuid nii vana ja suur, et oleks ammu juba kõndima pidand, kuid ta ei hakand veel kõndima, kõneles küll. Siis tuli tsõtsõ Mari meile ja talle räägiti, et ei tea mis saab, ei lähe teine kõndima ega lähegi. Tsõtsõ õpetas, et mässi talle kolm humalavart jalgu ümber üksteisest kõrgemal, siis mine istu sauna eeskoja välimisele lävele lapsega. Teine suurem poiss mingu läve juurest minema ümber sauna vastu päiva. Läve juure jõudes ütelgu see: "Tere, tere, vanaema!" Sa pead siis vastama: "Jumal appi!" Pääle teretamise peab poiss küsima: "Mis sa teed?" Sa vasta vasta, et: "Lõigun äijä(aijö?)kammitsaid." Selle pääle lõika üks humalavars katki ja viska tulle. Teine ja kolmas kord tehke kõik veel niisama, siis vabaneb laps äijäkammitsaist. Ema tegi nii, mina olin see umber sauna käija ja teretasin igakord nagu kästud, ja poiss hakkas tõepoolest pärast kõndima, kuid kas ta nüüd tolle pärast hakkas, ei taha uskuda, kuid tsõtsõ ja ema uskusid seda kindlasti. Mina olin tol ajal veel väike ka ise ja noor, ma ei teadnud uskuda ega mitte uskuda.

E 54993 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival (viimasel veerandil) ei tohi lina külva, saab kerge, kare, tõrva kirbenine (mustad täpid).

E 54993 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival ei tohi siga tappa, siis ei tule vägi välja ehk tuleb väga vähe, jääb keetes tuimaks ja kõvaks.

E 54993 (3) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival ei või kartulit maha panna*, siis ei mädane vanad ära. Ülesvõtja korjab vanad ka hulka, need lähevad aga õhu kätte puutudes ikkagi mädanema ja ajavad teised ka mädanema. * istutada

E 54993 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Samuti ei tohi herneid vanakuu kuival külida, et neist mõned üksikud naglaks* ei saaks. * kõvad, et ära ei kee.

E 54993 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival tuleb truupe pühki, siis ei tule ritsikaid ja prussakaid ja hävinevad needki, mis olemas.

E 54993/4 (6) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival tuleb tatraid külida, saab kõik ühelisi valmis, kui teisel ajul külida, siis ei saa ühelisi valmis, siis õitseb üks osa ennem, teine hiljem. Tüve pool on terad valmis, kuna latv ikka alles õitseb.

E 54994 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Püüglid ja tangud tulevad samuti vanakuu kuival teha, siis ei löö usse sisse.

E 54994 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõiksugu maa sisse pandavad puud nagu postid, kaerasalved, koobalaed, keldrilaed jne. tulevad vanal kuul panna, et nad kauem vastu peaksid.

E 54994/5 (9) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on. Siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehituspuud tulevad kuival ajal võtta, s.o. vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära.

E 54995 (10) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanast lõigati poisikesil juust vanakuu kuival, et see nii jõudsaste ei kasvaks.

E 54995 (11) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Koduloome pidi kuival ajal kohitsema, et haavad mädanema ei läheks.

E 54995 (12) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lambaid niideti suvel noorkuul ja talvel vanal: "Noorel kuul nurme, vanal kuul varjo."

E 54995 (13) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Herned tuleb teha kuu vahepäeval, siis saab ta kõige parem: "Noorel kuul naglutet, vanal kuul vaglutet."

E 54995 (14) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nisu tuleb samuti kuu vahepäeval teha, muidu saab nisu tungalpäine, pää kasvab kehv ja õlg on lühike.

E 54995 (15) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lina tuleb noorel kuul teha, siis saab ta raske ja kiud pehme.

E 54995/6 (16) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õunapuude pookimist peab noore kuu pehmel toimetama, siis lähevad kasvud hästi kasvama, ei kuiva ära. Niisama tuleb õunapuid istutada noore kuu pehmel, et hästi kasvama läheksid.

E 54996 (17) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rohi tuleb nita noore kuu pehmel, kui tahetakse, et ka ädal hää kasvaks.

E 54996 (18) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noore kuu uni (unenägu) tuleb ruttu kätte. Unenägu laupäeva öösel vastu pühapäeva tuleb veel samal päeval kätte, s.o. pühapäeval. Vanakuu uni tuleb veel mõnikord mitme aasta pärast kätte.

E 54996 (19) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Poolkuulmata inimesed kuulevad noorel kuul paremini kui vanal.

E 54996 (20) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Vanal kuul on vanatüdrukud riiakamad, rahutumad, kärsitumad, tülikamad kui noorel kuul.

E 54997 (27) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärast ristimist visatakse ristimise vesi, kas maja katusele ehk muidu kõrgele, siis saab tast kõrgeauline inimene. Tütarlapse ristimise vesi visatakse õunapuusse üles, et (õnn õitseks hästi nagu õunapuu). Vaderid peavad ümber maja jooksma kolm korda, et virk inime suaks. Pääle ristimise võtavad vaderid lapse jalad lahti, siis läheb ruttu kõndima.

E 55006 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näkk. Näkist ei tea muud midagi, kui et öeldakse vees olevat ja inimesi ära viivat. Lapsi hirmutatakse ikka, et näkk tuleb ja viib ära, kui järve ehk kaevu ääre lähed.

E 55018 (2) < Kanepi khk., Kooraste v. < Põlva khk. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sündimine. Ühel mehel sündis ükskord öösi laps. Ta tahtis, et lapsel hää lambaõnn saaks. Naine sünnitas saunas ja saunani läks maja juurest aid. Mees pani iga teibapaari vahele ühe viha kunni saunani. Me läksime vett tooma sauna tagant ja nägime seda. Ma küsisin, et mis ime see on, et iga teiba paari vahel viht on. Teine tüdruk oli vanem ja teadis seda ning ütles, et ära lausu sellest sõnagi, et see on hää lambaõnne pärast nõnda pandud. Kui valgeks läks, olid vihad jälle kadunud.

E 55019 (5) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ema rääkis, et jaanilaupäeva öösi vaimud surnuaial raha kuivavad, aga kui saab sellele hõberahale sängilina pääle visata, siis jätab vanajuudas raha maha ja inimene saab raha omale.

E 55019/20 (6) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra olnud üks tütarlaps õitsis hobuste juures. Ta näind, kui üks mees, vanajuudas, tuld teind. Tütarlaps läind sinna juure ja vanajuudas visand talle süsi rüppe. Tulema tulles kustunud söed pea ära ja tütarlap visanud söed maha, ise läind jälle tagasi. Vanajuudas visand jälle süsi ja tütarlaps teind jälle niisama. Läind kolmat korda, jälle niisama, kuid vanajuudas öelnud, et ära enam nüüd tule. Tütarlaps pole läind ka enam. Varsti tulnud sulane ka sinna ja tütarlaps jutustand sellele loo ära. Sulane saand sellest aru ja läind korjand kõik need maha visatud söed ära, mis puhas kuld olnud ja sulane saand rikkaks meheks. Osa oli ta ka küll tütarlapsele annud.

E 55020 (7) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mul ema oli mitu korda näind, et kabeliaid jaanilaup. öösi sinist tuld täis on justkui väävlituld. Sel ajal kuivavad tondid sääl alati raha.

E 55020/1 (8) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks mees läind korra viinavaadiga kabelist mööda ja näind, et kabeli pääl tuli põleb. Tal pole tikke olnud ja läind säält piibu pääle tuld võtma. Vanajuudas öelnud mehele, et pühi siit kääpa päält penisita halb ära. Mees teind ka nõnda, kartes et muidu midagi paha juhtub. Siis küsind vanajuudas, et kas sul mõnda kotti kaasas on? Mees öelnud, et hobuse pääkott on ja toond selle. Vanajuudas võtnud kääpa päält liiva ja pannud selle kotti, koti täis. Mees läind liivakotiga minema ja mõtelnud, et mis ma tühjast kannan, valan õige kotsit välja, kuid valama hakates näind, et kõik on selged rublatükid. Siis saand aru, et ta rikas mees on ja ostnud omale kohe uue hää hobuse ja palju muid asju.

E 55021 (9) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suure Kambja mõisa naisele juhatatud unes, et Kambja kiriku metsanurga juures on viienda kuuse juure all toobitäis kulda, mille ta võib ära tuua öösi, enne keskööd, kui kuked veel pole laulnud. Öeldud, et kõige enne tuleb sulle vastu kolm vihast härga, kes kaabivad ja on sulle kohe pääle tormamisel. Neid ära siiski karda, nad midagi ei tee. Siis tuleb vastu suur jõgi, ka seda ära karda, vaid mine aga läbi. Siis tuleb vastu... mine jälle edesi, siis mine võta kuusejuure alt kuld. Naine teind ka kõik nii ja pole neist takistustest suurt tähele pannud. Saand kulla ja saand rikkaks inimeseks. Tagasi tulles pole enam mingisuguseid härgi ega jõgesid ees olnud.

E 55027 (12) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Mai Müürsepp (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Risttee. Öösel sõideti ristteel enne keskööd luuavarre seljas, et halli(tõbe) eksitada. Inimene läks ise üht teed, luuavarre viskas teist teed, et hall ei oskaks inimese kallale tulla.

E 55028 (13) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Mai Müürsepp (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suri mõni inimene ära ja jäi teine pääle selle haigeks või rahutuks, siis pidi ta surnuaida viskama raha, öeldes: "Säh, võta sa N raha, anna mulle mu tervis tagasi!" Tegi ta seda, siis tai ta tervise tagasi.

E 55028 (14) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jaan Kõrv 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ebausk. Suurt puud ei tohi aiast ehk mujalt kodu ligidalt maha lõigata, mis on ilupuuks. Seda maha lõigates sureb kas peremees ehk perenaine ära. Ma ei lase oma suurt kuust järve ääres maha lõigata, lõigaku pääle surma, kes tahab ehk tehku, mis tahes.

E 55031 (33) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jaan Kõrv 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korjad suurel neljapäeval laaste tule tegemiseks, leiad suvel palju linnupesi.

E 55035 (1) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu mõju. Puid tuleb raiuda kuival ajal. Kuiv aeg on kuu esimesel ja viimasel veerandil. Kuu esimesel veerandil on noorekuu kuiv, kuu viimasel veerandil vanakuu kuiv. Tarbepuid on kõige parem võtta, kui kuu kolme päeva vanune.

E 55035 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruttu saab mehele ka, kui hälliõrs kasepuust teha.

E 55037 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra oli üks mees uue maja ehitand. Igal ööl oli tulnud keegi ja öelnud, et mis sa vead sitast perset üle mu söögilaua, ja ei ole kunagi öösel magada lasknud ning peksnud alati aknaruudud katki. Mees oli pannud rasvakelmest ruudud ette, kuid ka see pole aidand, viimati oli mees säält ära läind.

E 55038 < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvajutt Kärgula mõisast jookseb jõgi läbi. Selle jõe ääres on eemal mõisast üks kivi, kus ennemalt tantsimas käidi ja mõnikord ka suplemas. Neli korda aastas teatud päivil ilmub sellele kivile ruudulise suurrätikuga naisterahvas ja laulab imeilusat laulu. Kellegile need sõnad meele ei jää ja viis samuti. Kui järgmist osa kuulad, ununeb eelmine. Neil samul öil käib pikk noormees teed mööda, mis Kärgula metsast läbi viib ja pakub igale vastutulijale praegugi paberosse: "Võtke paberosse, võtke paberosse!" Keegi aga ei julgevat võtta. Noormees lähvat jälle edasi. Samul öil käivat metsas ka üks suur uss ringi, se olevat umbes toobi jämedune. Keegi ei julgevat seda ära tappa. Noil öil eksivat iga teekäija ära, kes Kärgula metsast läbi läheb.

E 55040 (3) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lina tuleb teha kuu vahepäeval, siis kasvab ta hää.

E 55040 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühel härral oli olnud korra väga ilus hobune. Petja Hans öelnud härrale, et ta taob homme hommikul selle hobuse tallist välja kella 8 ajal. Härra pole uskunud seda ja öelnud, et see võimata on, et ta paneb kutsari hobuse selga valvama. Pannudki kutsari ööseks hobuse selga, kuid kutsar jäänd öösel magama ja Petja Hans tõstnud ta tallipuu pääle, kuna ise hobuse võtnud ja minema kihutand. Hommikul kella 8 ajal kihutand mõisa trepi ette. Kutsar aga istunud tallipuu pääl ja arvanud unest, et ta hobuse seljas istub.

E 55045/6 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahad teada, on varane külv parem ehk hiline, lõika kolm pihlakapulka ühest oksast, igaüks ühe lõikega ja viska nad vette, kusagille järve ääre või lompi. Läheb põhja kõige tüvepoolne, on hää varane külv, läheb ladvapoolne, on hiline külv parem, keskmine - siis keskmine.

E 55046 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teretamised Lambapügamise juures pidi ennevanast teretama: "Karv vass villa, lammas ravva surma!" Vastati: "Annas Jummal!" (?). * küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55046 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sauna minnes (öeldi): "Jumal sekkä!" - "Jumal tarvis!" ehk "Avita Jummal!"

E 55047 (6) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pesunaise juures: "Valgid!" - Valgid vaja! Ehk: "Valges!" Ja vastus: "Valges vaja!"

E 55047 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestanud Eva-Kait Krblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kapsaistutamise ajal: "Suuri päid ja lako lehti!" "Õnnista Jummal!" (?) "Annas Jummal!" (?) * küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55047 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lina kitkumise juures: "Tere, jõudu, kõvva kiudu!" - "Tarvis (?)!" * küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55047 (9) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Söömise juures: "Jakka leibä!" - "Jakku tarvis!" Söömise juures: "Jakku leeväle!" - "Jakku tarvis!"

E 55055 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teine laagrikoht on Hirmuste lähedal. Sääl olla laev seisnud, mis paarisi ära viinud. Paarid olla puha kandepuude abil kätel randa kantud. Ristna tuletornis umbes pool kilomeetrit põhja pool, kalda lähedal , kui merest vesi vahel kruusa ära viib, tulevad tammepuust laeva kared (kaared) nähtavale. Selle laeva kohta räägitakse, et tema pääl palju kõiksugu kraami olnud. Kolm meest olla üheskoos kullakasti ära varastanud ja maha matnud, ei tea, kuhu kohta. Kui teada saadud, kes vargad, poonud üks enda üles Kopli maa niitu Voolensi popsi koha ligidale (seda kohta vanemad näitasid mulle ja meie lapsed kartsime seda kohta). Teine poonud enda Kõpu ligidale heinaküüni. Kolmandat ei mäleta, kuhu see enda oli tapnud.

E 55060 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Oskar Loorits, Endis-Eesti elu-olu, Mõisnik mereröövli osas, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laevadest, mis randa jooksid, ei pääsnud ükski minema, kui terve ta ka ei olnud. Mõisnik laskis masti maha raidu ja viis laeva meeskonna vangi. Kord, kui laevavile kuulsime, jooksin ühes kahe teise poisiga randa ja sõudsime laeva juure. Kapten pani meid ka süsa laevalt merde pilduma, kuni laev lahti sai. Valitseja, kes randa jõudis, kui laev juba lahti oli, oli hirmus vihane ja kaebas mõisas, et Ristna peremees olla laeva lahti päästnud. Ristna peremees kutsutud mõisa, kus ta peapesu saanud: "Sina päästma laevad lahti, sina ei tohtima seda teha!" See aga seletanud, et karjapoisid olid käinud laeva juures. Siis ütelnud: "Noh, seekord jääb niisama, aga ütle neile poistele, et nad teinekord seda ei teeks!" Minu aegu, kui laev randa tuli, viidi kraam mõisa. Kraamist sai üks osa mõisale, kaks osa laeva peremehele. Laevale lasi mõisnik augud sisse, et põhja vaoks; pärast tõsteti laev üles. Tapmisi ja valetuletorni pole minu aegu enam olnud.

E 55063 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varem oli suurim teenistus ikka laevadega. Nüüd, kus puu saamine raske, on laevandus soiku jäänud. Ennem ehitati Kõpus iga aasta paar laeva. Nüüd mõni aasta ei ehitata ühtegi, kuid ikkagi suurem jagu noormehi läheb välja laevade pääle teenima, sest maa ei toida. Salakaubanduseks on ikka ainult soolavedu sõdade ajal olnud. Kalapüük ainult oma tarvis. Teenistust andis ka metsatöö ja varemalt tõrva ajamine.

E 55066 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõpu kabeli juures on suur püha lõhmus, kust seest sõrmuseid jne. leitud. Kes tähtsa asja pärast mööda läinud, pandnud ikka lindi ehk muud midagi külge. Ka paise korral pantud raha.

E 55067 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ristnal on ennem 3 talu olnud. Katku aegu olla teised ära hääbund. Nägin veel vanu majamüüre. Ühe talu põrand oli isesugusest paekivist, mida siin pole põrand tehtud. Kivid olid igat kanti 10 tolli ja 3 tolli paksud. Nad olid väga hästi tasaseks lihvitud, nii et neid kui liig libedaid ei tahetud. Teise talu põrand oli punastest pehmetest väga isemoodi kividest, mille pikkud 18 tolli, laius 15 tolli (sarnast kivi pole üleüldse meie maal olemas) need olid ka lihvitud. Ristna talus on vistist veel neid kiva.

E 55072 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kidaste Antsu Paavel rajunud kord männi küllest tõrvase tükki, härra näind ära, kutsunud mõisa ja küsind: "Mis sa tegid metsas?" "Rahusin tõrvapuud, tarvis tõrva vankrile, lootsikule ja naise ots tahab ka tõrva saada." Härra naerma: "Kuidas naise ots tõrva tahab?" "Teen kingad naisele ja need tarvis ära tõrvata."

E 55079 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui ma veel väikene olin, siis olid puud, mida pühaks peeti, kuhu naelu pekseti ja haige mädaga lapse külge löödi, et terveks saada.

E 55087 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) vrd EKLA, f. 199, m. 8, l. 9 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti < Peeter Ebrok, s 1867 (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katkudest pole muud kuulda olnud, kui köster rääkis. Kirikuraamatutes olla üles märgitud Sarve külast maetud 20, ka Hellamaa külast 30 inimest musta katkuhaigusse surnuid. Hilliste külas oli iseäraline katk, mis ühest perest 7 inimest hauda viis.

E 55092 < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vallipää mäel olnud vanasti loss. Suuremõisas olevat kaart sellest. Loss olla kahe torniga olnud. Sel ajal olnud meri kuni lossini, nii et laevad sõitnud lossi juure. Viimane lossi peremees olla üks naisterahvas olnud. Vaenlane olla lossi ära häävitanud. Kümme sülda hommikupoole vallist oli veel minu noorepõlve ajal maa-alune käik lahti, mis seestpoolt kividega oli vooderdud. Keegi mees oli sees käinud. Ta sattunud ühte keldri, kus pottkiviahi sees olnud ja näinud taldreku tükke. Suuremõisa valitseja Otto Stakelberg olla kaartid kätte saanud, millel olnud märgitud, kus on varandused peidetud ja hakkand kaevama. Urädnik olla ära keeland. Viima külast Andrus Sonik oli kaevamiste juures olnud.

E 55108 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sarve küla metsas Tammistu kivi juures olla maa sees rahakast, mis rootsi raamatutes olla üles märgitud, kuid neist raamatutest ei lastavat ärakirju teha.

E 55108 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sarve küla ümbruses on palju suuri kiva, need olla Vanapagana mängu kivid.

E 55112 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiesaare Matse talu karjamaal vana kabeli ase ja surnuhauad praegu veel näha. Hiisaares vanasti hiiepuud olnud. Hiiesaare metsa sees on praegu üks ümarik koht Hiie kare, mis alati roheline, kui ka muial kollaseks kõrbeb. Selle ümber olla vanasti rahvas tantsind vana ebausu aegu. Sääl olla vanasti ka pühad puud olnud, mis nüüd kadunud. Hiiesaar olla vanasti mere sees teisest maast lahutud olnud, teda ümbritsevad ka praegu madalamad kohad. Endine Hiiesaare mõisa on ära hävitud ja tema asemele Villivalla ja Loja külast inimesed toodud. Hiiesaar olla kõige vanem mõis olnud. Nimetus võib olla on sõnast hiidlane (suur mees), sest praegu veel on mannermaal Hiiu saare elanikkude kohta arvamine, et nad midagi iseäralist nõiataolist olla.

E 55120 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuul ühe püha männi külili ajas, siis leiti õõnsusest pool toopi rahasid.

E 55120 (2) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matsi talu õuest Nõmbas on allik, kuhu vanasti naelapäid pilluti ebausus.

E 55122 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) sama tekst veel EKLA, f. 199, m. 8, l. 27 < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k. - Arnold Lätti < Peet Ark, 75 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk - hall mees olla käinud talust tallu, keda löönd, see jäänud haigeks. Ainult Kuke küla Laasi talus olla lapsed põrandal alasti maganud. Katk vaatand üle ukse, üelnud: "Siin on põrsad," ja läinud ära. See olla ainuke talu, mis järgi jäänud.

E 55125 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kärdla vabriku ehitamise ajal elanud Kärdlas rootslased, kes vabriku jõest säinaid püüdnud. Eestlased olla peksnud ühte rootslast, see vedanud oma verist särki jões ja säinad kadunud jõest ära.

E 55126 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti on mungalased käinud Keina lahes Puulaja lõuas kalal käinud, kord võetud nende käest võrgud ära, mis Keina kiriku lael ära kõdunesid, tolmuks. Mungalased kättemaksuks pandnud kahele silgule sõled külge ja ütelnud: "Kuhu need silgud meres lähevad, sinna läheb siit kalaõnn." Kalad olla Pärnu alla läind.

E 55127 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuusalu kihelkonnas Lohja järves ja Tõlk jões on vanasti pärlid leitud. Kolga Jaani pärlid olla õige kallid olnud. Minu ema isa ja ema vennad (umbes 110 a. tagasi) olid ka otsimas käind, ootand, millal kõige ilusamaks läind. Minu venna tütrel Elsa Heimbergil Järvamaal Lehtse jaama juures on üks Kolga Jaani pärli olemas sõrmuse sees. Umbes 70 a. tagasi ajand Kolga Jaani krahv kõik rahva kokku ja lasknud kõik karbid välja korjata ja läbi vaadata. Selle juures juba rikuti neist palju ära, pääle selle pilluti neid järve tagasi, sinna õhukeste kohta, kust läbi sõideti ja teisel päeval just sõnnikuvedajad läbi käisid. Nüüd leidub mõni üksik karp. Kord olla krahviproua Kolga-Jaani pärlite lindi ära kaotand ja kuulutan, et maksab 400 rubla pankoraha leidjale. See oli 60-70 a. tagasi.

E 55128 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõmbas Liiva väljal oleva püha männi olid rahvas vanastu raha toonud. Nõmba püha männa otsas olnud vanasti kell, mida löödud, kui keegi paari läinud.

E 55130 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003 Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sääreninal on vanasti kabel olnud. Praegu on hauakohad näha. Ka kirik olnud, kuid sellest pole jälgi järele jäänud. Õpetajat pole kiriku juures eland, aga kellad olla olnud. Sõja aegu olla kellad merde läinud. Iga seitsme aasta tagant olla merest uueaasta ööl kell 12 kellahääli kuulda. Sääre nina kabelikellad olla merde viidud sõja ajaks, aga pärast pole üles leitud.

E 55131 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Villivalla ja Suuremõisa vahel Matta rabast leitud lodi ja pool treitud supikaussi umbes 40 a. tagasi. Minu isa leidis säält tammepuu tüki, mis oli kõva kui raud ja must.

E 55139/9a (24) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pühalepa kirikut tahetud enne Kurile ehitada, kuid Vanapagan, kes Hellama niidul raudkivil ikka magand (praegu on sellel kivil Pagana magamise ase, peaalune, külle- ja jalgadeasemed näha), lõhkunud öösiti kõik ära, mis rahvas päeval teinud. Siis olla mintud targa juure. Tark juhatand: "Kui kellegi sünnib ühest lehmast kaks vasikat, siis kasvatagu need üles. Kui saavad 7-aastaseks, siis rakendatagu kivikoorma ette ja lastagu minna, kuhu tahavad; kuhu seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Nii tehtudki. Pühalepa kohal läinud teine härg teiselt poolt lepapuud minema, pole edasi saand ja jäänud seisma. Sinna hakatud kirikut ehitama ja sellest ka nimi Pühalepa. Vanapaganal aga jäänud veel õigus kiriku valmis saamise/l/ enne risti ehk kuke päälepanemist kirikut ära hävitada. Vanapagan/al/ olnud Kallaste mäe sees sepikoda, kus ta ikka töötanud ja vahetevahel mäe otsa käinud vaatama, kas kirik saab juba valmis. Sepakoja plarin aga vihastanud naisi, kes siin kaldal pesu pesesivad, ja need läind korra ja ajanud Vanapagana märgade lappidega minema (peksnud märgade lappidega). Pagan asunud nüüd Õunamäele ja tulnud meie randa kiva korjama. Tagasi minnes Isabella mõisa kohal kuulnud kolmat korda kukelaulu, taskud rebenend, kummagi tasku kohas tekkind kivihunnik. Teisel päeval hakand kirik valmis saama. Kuid tulnud nii suur udu, et Tont pole kirikut näind. Viskand huupi, ja siis sõitnud ratsahobuse seljas vaatama. Kivid olnud mööda läinud. Tondi kihutamisest aga jäänud Pühalepa lähedale ühele kivile hobuseraua jälg, mis praegu näha olevat.

E 55140 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) O. Loorits Endis-Eesti elu-olu I, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paluküla kiriku lähedal läind rasvalaev hukka. Kapten aga pääsend õnnelikult paadis oma perekonnaga kitsast kohast läbi, mis ainukese võimaluse annab randa pääsemiseks ja mida rahvas Püssirohusilmaks nimetab. See lasknud siis kiriku ehitada, nii et kui sõita sellel joonel, millel on kirik ja mere kaldal üks märk, siis saab õnnelikult kivide vahelt (Püssirohusilmast) läbi. Nimetus Püssirohusilm sellest, et üks laev sõjavarustusega siin hukka oli läinud. Seda kirikut oli minu isaisa, kelle nimi siis Tiisler oli, ehitanud.

E 55141 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihlasoo kõige ilusam org olnud, kus inimesed elanud. Katku aegu on inimesed otsa saanud, kraavid ära umbunud ja maa sooks muutunud. Kui nüüd kraave kaevati, leiti õunapuu- ja tammekände põhjast. Tammepuu tükid olid ilusad sinised. Ühe tüki tammepuud tõin ise ära. Nägin ka õunapuutükki, mille kolm sülda sügavalt välja kaevasivad. Metsaülem laskis sellest omale saapasulase teha. Selle katku aegu olla ainult üks tüdruk Rootsi külla üle jäänud, kelle üks kalamees lumejälgesid mööda üles otsinud ja siis hakkanuvad ühes elama ja inimesesugu tooma.

E 55142 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne Lutheri usku katoliku usu aegu on Veski tiik, mis minu tua taga, on munkade tiik olnud. Siis on mungad Reigi kiriku juures elanud. Tiigis on praegu ka kalu, mis muidu siinpool ei ole. Ka on Kõrgessaare mõisa ümber puid, mis muialt maalt toodud.

E 55145 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Halspacki mäel on vana kask, kuhu otsa vargaid jne poodu.

E 55146 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) O. Loorits Endis-Eesti elu-olu, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valemajak on olnud Tammistu põllul määl, kus praegu maa kõmiseb, sääl on vist keldrid all. Kõrgesaare mõisast vähem kui üks kilomeeter lõuna-lääne poole. Mõisast loode poole metsatuka sees, mida vanasti muidugi ei olnud, on suur kivi, mille sees on raiutud auk, kuhu on tule tarvis restid kinnitatud olnud, mille pääl tuli põles.

E 55147 < Pühalepa khk., Jõeranna k. - Arnold Lätti < M. Espenberg (1924) O. Loorits Endis-Eesti elu-olu, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käsikirjades, mis mul olid, oli teateid selle kohta, kuidas Peeter Ungern-Sternberg, Evaldi isaisa, oli Villigeroode ära tapnud, kes ei olnud teda küllalt hästi teeninud. Verner oli merehädalisena sinna sattunud, kodukooliõpetajaks olnud ja siin asjale jälgile saanud. Kui krahv Stenbock sures (kes Suuremõisa asutaja oli) sai ta Suuremõisa omale. Malmi matnud Unger-Sternberg maneezhi liiva sisse (selle kohta oli rahval ka üks laul kokku saetud). Malmi proua tahtnud mannermaale põgeneda. Kuid mehed olid palgatud, et teda merde visata. Proua saanud aga aru. Mehed joonud ennast purju ja jäänd magama. Tuul ajand paadi ümber, madrused ja ema uppund ära, aga veikene laps pääsnud korgimadratsi pääl ära. Krahv Igelström võtnud lapse oma juurde. Laps seletanud oma isa tapmise ja ema uppumise loo ära. Krahv ühes von Gerndiga kutsunud Unger-Sternbergi oma poole pidule. Kui Unger-Sternberg saanud Parali kõrtsi juure, kus seisab kivi, millele rajutud "anno 1504 Jürgen Unger-Sternberg" (esimene siiatulnud Unger-Sternbergi nimi), võetud teda kinni. Pärast võetud tema abiline Kuusepalu Jüri kinni.

E 55149 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924). O. Loorits Endis-Eesti elu-olu, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu isa oli poisike olnud ja ukse pääle jooksnud, kui Unger-Sternberg Malvi ära oli tapnud. Ema saanud veel poisikese ära tõmmata, nii et teda keegi pole näinud. Surnukeha peidetud kangaposti sisse. Vereplekke pole saanud põranda seest välja ja olnud, kuni nüüd paarkümmend aastat tagasi põrandat uuendati.

E 55152 < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Isabella mõisa läheduses on kaks kivihunikut, nende kohta räägitakse, et kord vanapagan läinud Leigert maha lööma, korjand kaks taskut kiva täis. Kui Isabella kohale saanud, laulnud kukk kolmandat korda, pagana taskud rebenenud katki ja kivid kukkunud maha.

E 55158 (1) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meelses oli suur mänd, kuhu raha pandi ja paiseid muljuti. Ka oli Meelses püha pärn.

E 55158 (2) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Keina kirikul oli tömp torn, sest Tõll olla otsa kividega maha löönud. Tõll olla Leigriga võidu kirikut ehitanud, Leigril saanud ilusam. Tõll viskanud vihaga Leigri ehitud Keina kiriku tornil torni puruks.

E 55159 (2) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kidaste järve lähedal turba lõikamisel tulid põhjast saarepuu halud välja (nüüd pole neid puid leida).

E 55161 (1) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahkuna Läti sadamas olla lätlased käinud kalu püüdmas. Kui neilt selle eest maksu hakatud nõudma, läind nad ära, ähvardades kõige ahvenatega minna. Ja tõepoolest kadunud ahvenad sest saadik ära.

E 55166 < Tartu < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. - E. Grau < 50-aastane talupoeg (1925). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutt Virtsjärvest Vanasti olnud Virtsjärv praeguses Pilistvere kihelkonnas, Vitsjärve küla juures. Järv on väga kalarikas olnud. Kalu olnud nii palju ümbruskonna rahval süüa, et neist kõigil himu otsas olnud. Inimesed ei ole enam teadnud, mis nende rohke kaladega peale hakata ja muutunud järve vastu hoolimataks. Kord oli keegi naine kalaga lapse perset pühkinud, mille üle järv hirmsaste vihastanud. Ta tõusnud kohe kõige täiega õhku ja lasknud praeguse Virtsjärve kohale jälle maha. Kalarikkaks on ta ka tänapäevani jäänud. Endisel kohal on aga ainult üks veikene virtsajärv alles jäänud. Praegune Vitsjärv.

E 55167 < Tartu l. - E. Grau (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahvajutt Ihaste suurest kivist Kord oli Vanapagan Vooremäe pealt näind, et Tartus kirikut ehitatakse, sest Maarja kiriku torn olnud juba valmis. Ta oli selle üle hirmsasti vihastanud, võtnud ruttu suure kivi ja tahtnud sellega kiriku puruks visata. Kivi olnud aga liiga raske ja kukkund Ihaste mõisa alla Emajõkke maha.1 1 Kivi oli nii suur, et ta pealmine osa alati veest väljas oli. Ta oli otseliinil Vooremäe ja Maarja kiriku vahel. Kivi sai alles enne Ilmasõda Vene valitsuse poolt Emajõe puhastamise juures ära lõhutud ja jõest välja võetud. Seda lugu jutustas kord keegi vanem kalamees Emajõel, kui veel kivi alles oli. - Üleskirjutaja märkus.

E 55168/71 < Puhja khk. - Elmar Päss < Turm, u. 60 a. (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puhja kihelkonnas, praeguse Tiiru talu maa peal olnud varemini, s.o muistsel ajal mõis. Tiiru talu on valla kaardi järele Võllinge külas, tegelikult aga Pori külas ja nii kaks-kolm versta Reku sadamast eemal. Selle mõisa lähekonnas asunud järv ja nimelt Emajõe poole kalduval madalikul. Ei mõisat ega järve pole praegu olemas. Ehk küll kohalikud elanikud mõisaasemest teadsid palju rääkida, isegi juhatust anda - jäi see paik leidmatuks. Kahepäivase otsimise järele selgus küll üks teine ajalooliselt tähtis koht, nimelt rootsiaegne haud. Kas ta tõelikult seda oli nagu rahvasuu rääkis, jäi mulle seekord kahtlaseks. Oli pikergune kivilade, nii midagi sülda kümme pikk ja kaks lai. (Talu, kus see haud oli, ei ole praegu meeles, küla nimetus oli Nasja). Mis asjata otsisin, sellest teadis rahvasuu pisut enam. Mõisast, mille ase jäi mulle kätte leidmatuks, oli hiljuti veel üksikuid kiviseinu nähtud. Mõni vanem inimene teadis kivimajastki rääkida, mis mõisa asemel kokku varisenud. Telliskiva tükka oletati praegu veel seal kohal olevat. Muinasjutt mõisast käib nii: Kohalik mõisnik olla kuri inimene olnud (nõid?) ja rahvaga karmilt ümber käinud. Teda ennast ümbritsenud aga mingisugune saladuslik vari. Nii näituseks ei ole ta oma tuppa kedagi võõrast ega teenijatki sisse lasknud. Oma teenijatel ja kogu valla rahval keelanud ta kurjast ära mõisa all asuvas järves kalapüüdmise jaanilaupäeva õhtul. Veel saladuslikumaks muutunud asi sellega, et millalgi jaanilaupäeval mõisnikku ennast kodus pole nähtud. Vähemalt hoidis ta end just sellel ajal luku taga, ega andnud kellegiga kokku. Mõisas asunud paar sulast, kes olnud muidu tööle keskmised, kuid selle vastu agarad kalapüüdjad. Kalu saanud nad mõisa järvest ütlematu palju. Ehk küll mõisniku poolt mitu kalapüügikeeldu neile tulnud, on need töömehed ometi kord oma igapäevase harjumuse järele ka jaanilaupäeval läinud kalastama mõisa järvele. Nad võtnud järverannalt vana lootsikutüki ja kalasaak olnud esialgu üsna hea. Siis tulnud aga lootsiku alla seesugune suur kala, mis lootsikut ennast tahtnud ümber lükata. Kalal olnud läikivad soomuksed. Üks julgem ja nodikam töömehest haaranud sel puhul västra ja hõigates: "Jeesus Kristus siuna rauda!", löönud selle västraga kala. Kala ühes västraga selle peale kadunud. Natukese aja pärast tulnud mõisast käskjalg ja teomehed valjult kutsutud mõisa. Mõisnik olla oma järves supeldes haigeks jäänud ja keegi teine ei või teda parandada, kui need mehed, kes tema keelust hoolimata jaaniööl kalal olid. Teomehed kutsutud tuppa, kuid seal olnud mõisnik, lamades haigena voodis ja kalaväster aga kehas. Mõisnik käskinud teomehel öeldud sõnu korrata ja västrit kehast välja tõmmata. Teomees pole käsku täitnud. Suurem osa mõisahoonetest varisenud siis kokku. Järvgi, kus kalu püüti, kadunud ära. Järve koht ja mõisavaremed aga veel meie ajani alal hoidunud. Kooliõpetaja Turmi suust kuuldud, Puhjas 1923 a. Hr. Turmi vanadus umbes 60 a.

E 55176/7 < Vändra khk., Käru v. - ? (1925) P. Kippar Eesti loomamuinasjutud, tark hiir, AT 68*, 11 t. Populaarne jutt lugemisraamatutes ja kalendrites alates Gresselist (1855) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kord tuli hiir august välja ja nägi augu ligidal üht lõksu seisvat. "Vaata ometi," ütles ta, "seal seisab üks lõks! Olete teie ühed targad inimesed - seadnud kolme pilpaga raske telliskivi püsti ja pannud ühe külge tükikese pekki! Seda riista nimetavad nad hiirelõksuks! Meie, hiired, teame väga hästi, et niipea, kui me oma nina peki külge puudutame, langeb kivi maha ja lööb maia hiire puruks!" "Aga ometi," rääkis hiir edasi, "ega see peki nuusutamine üksi ei või kahju teha. Minul on aga peki hais üle kõige muu armas ja nuusutamisest ei või lõks kinni kukkuda." Ta jooksis lõksu alla ja nuusutas pekki. Kivi kukkus maha ja lõi maia hiire surnuks. Nõnda mõtlevad hiired alati, kui nad jahile lähevad.

E 55178/9 < Vändra khk., Käru v. - Marie Bamberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuidas pääsuke ja hunt saanud Siis, kui Jumal on maa peal käinud ja ta on ühte pulmatuppa sisse läinud ning palund süia, pulmalised hakkand kõik riidlema ja ajand ta välja. Pruut ja peigmees kutsund ta sööma. Kui ta söönud saanud, õnnistand noortpaari ning muut nad pääsukeseks ja pulmarahvas hundiks.

E 55186/8 < Vändra khk., Käru v. - Elise Dröner (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaimu koputamine Ühe talus olnud üks tuba, kus igal öösel koputatud ahjus. Keegi ei ole julgenud enam seal toas magada. Ükskord tulnud üks vana soldat ja palunud öömaja, pererahvas võtnud ta öömajale, rääkinud sellest koputamisest ka soldatile. Soldat tahtnud kohe sinna tuppa magama minna, et näha saada, kes seal koputab ja küsind siis pererahva käest luba sinna magama minna, pererahvas lubanud kohe. Ta võtnud oma paki ja läinud sinna tuppa magama. Kella üheistkümne ajal hakanud üks koputama, soldat küsinud: "Kes seal koputab?" natuke aega olnud vahet, juba jälle koputud. Küsib teist korda, ei vastata midagi. Kolmat korda hakkab jälle koputama, siis tõuseb soldat magamast ülesse ja küsib: "Kes seal koputab?" Nii kui ta sai selle öelda, kui korraga langenud ahi praginal põrandale laiali. Ahjurusude vahel olnud suur kast kulda, mis muidugi sõnadega oli sinna pandud. Soldat võtnud kulla ja pannud kotti, läinud kohe öösel sealt majast minema, ilma et oleks sellest midagi pererahavale rääkinud ja vaimud olnud sellest ööst saadik kadunud, ei ole keegi enam kuulnud koputamist. Sest soldatist saanud kuulus ja rikas mees. Selle sai ta kõik oma julguse läbi. Sellega on siis selle jutul lõpp.

E 55198/200 < Vändra khk., Käru v. - Nadeshda Penu (1925) R. Põldmäe, eesti rahvanaljandid I, naine lobiseb mehe rahaaugu leidmisest. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mees ja naine Oli kord üks mees ja naine. Naine oli hirmus kange lobisema. Kõik, mis kodus teada sai, seda külas rääkis. Mees aga oli tubli kütt ja kalapüüdja. Ükskord juhtus ta metsas püüniseid vaatamas käies rahaaugu leidma. Hakkas mõtlema ja arvama, kuidas raha tasa koju saada, sest et naine oli ju sihuke loba, et mis kuuleb, seda kohe teistele räägib. Mees oli sel päeval võrgust havi ja linnupaelast metsise leidnud. Ta vahetab need ära, metsise pani võrku ja havi paela. Läks siis koju ja ütles vanamoorile: "Mina leidsin metsas rahaaugu, homme lähme toome raha ära!" - "Mis juttu sa nüüd ajad, või sina leidsid rahaaugu!" ütles naine ja tahtis juba külasse rääkima minna. Aga mees ei lasknud. See öö läks mööda ja hommikul läheb mees ühes naisega metsa raha tooma. Järve äärde jõudes ütleb mees naisele: "Oota, mul siin püünis sees!" Ja kui saaki vaatama mindi, leiti metsis võrgust. Lähevad natuke edasi, näevad linnupüünist. Rahaaugule jõudes võetakse raha kottidega selga ja hakatakse koju poole minema. Taludest mööda minnes tahab naine jälle teistele rääkima minna, aga mees hoiab tagasi. Kus aga tee talusse pöörab, tahab naine juttu ajama minna, aga mees hoiab tagasi, ühes talus kiskusid koerad isekeskis. Mees ütleb: "Ära mine, naisukene, eks sa kuule, kuidas siin talus mees naise käest peksa saab, et teine üsna ägab käes." Naine kartis ja ei läinud ka sisse. Mees sai rahaga koju, ilma et külarahvas oleks teadnud. Tuli uus päev. Ei nüüd naine enam läbenud kodus olla. Juba vara hommikul jooksis ta külasse ja läks kohe senna talusse, kuhu ta õhtul pidi minema. Hakkas sääl siis rääkima, nii kuidas jõudis: "Me leitsime rahaaugu metsast, minu vanamees leidis juba tunaeila õhtul, aga oli juba hilja ja ei saanud ära tuua. Kaks kotitäit saime, nii suured kotid!" "Kust te selle rahaaugu siis leidsite?" küsis teiste peremees. "Sealt metsast ikka," seletab naine. "Läksime mehega kahakesi, vaatasime veel püüniseid: võrgus oli metsis ja püünises havi. Võtsime need säält ja läksime jälle." "Mis sa valetad!" ütles peremees. "Kes seda on näind, et metsis võrku või havi paela läheb!" "Usu või ühti, leidsime rahaaugu jah! Läksime siit siis just rahaga mööda, kui sinu naine sind peksis!" "Kas sa pead oma lori!" hüüdis peremees, "kasi minema, või ma löön sind luuaga!" Naine katsus, et minema sai, ega rääkind mehe asju iialgi külas teistele.

E 55204 < Vändra khk, Käru v. - A. Kontus (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbluu Umbluu on selle inimese õnnistamata luu, keda sala on ülekohtusel viisil surmatud. Pidapa raba põhjapoolsel serval on selgesti häält kuuldud, mis nagu ümisemine maa alt kostnud. See on seljandiku tee peal Kummuti silla juures. Kord on üks julge mees hakanud selle hääle peale minema. Saanud juure - olnud inimese sääreluu, karanud ja ütlenud humiseva healega:"Umluu!" Pääle poolööd jäänud ta vait. Mees matnud selle luu maha ja lugenud "Meie issa", pärast ei olla enam midagi näha olnud.

E 55209/10 < Vändra khk., Käru v. - Hilda Stümper (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu, päike, tähed Ennemuiste olnud taevas nii madalal, et käega katsuda võidud. Rätsepa lapsed läinud välja mängima ja hakanud sõrmedega taevasse aukusid torkima ja vaadanud taeva ilu. Vanataadil olnud sulane, see ütelnud: "Kergitame taevast kõrgemale! Lapsed lõhuvad meie katuse ära." Vanataat vastanud: "Las lapsed vaatavad." Varsti tulnud rätsep ja lõiganud kääridega suure tüki taevast välja. Siis tulnud rätsepa naine ja lõiganud sama suure tüki välja. Seda nähes ütelnud vanataat: "Kergitame taevast kõrgemale! Kurjad inimesed lõhuvad meie katuse ära!" Siis kergitati taevas nii kõrgele nagu ta praegu on. Rätsepa lapsed tegid tähed, mees ise kuu ja naine päikese.

E 55211/2 < Vändra khk., Käru v. - Leida Utrov (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahakatel Ennemuiste elanud mees, kes vaimusi ega tontisi ei kartnud. Ükskord näinud mees unes, et keegi temale oli rääkinud: "Võta suur pastlanõel kaasa ja mine otse läbi metsa kuni mõisahärra hobuste koppel vasta tuleb. Sealt mine üle aia kuni suure toomingani, sealt veel mõni edasi on rahakatel. Kui sa toominga juurde jõuad, tulevad sulle kõik vaimud ja vanapaganad vastu, ära sa neid karda, nii pea kui sa neid kartma hakkad, ei leia sa rahakatelt enam. Kui sa aga nendest väljagi ei tee ja edasi lähed, näed sa varsti maa seest sinist suitsu üles tõusvat, kus ümber sarvilisi, inimesi, koerakoonlasi ja kõiksugu tontisi on. Mine sinna juurde, viska suur pastlanõel suitsu sisse, selle peale käib pauk, vanapaganad kaovad ära ja rahakatel tõuseb maa seest suure käraga välja, võta rahakatel ülesse, mine kodu ja ära teel tagasi vaata." Mees ärganud ülesse, pannud riidesse ja hakanud läbi metsa mõisahärra hobustekople poole minema. Saanud aia juurde, läinud üle aia, näeb suure toominga, läheb sinna juurde, näeb kõiksugu vaimusi, mis temale unes öeldud, tema ei karda neid ja läheb edasi. Näeb sinist suitsu maa seest ülesse tõusvat, kus jällegi palju vanapaganaid ümber oli. Visanud suure pastlanõela sinna sisse, käinud kõva pauk, nii et mees sellili kukkunud. Rahakatel tõusnud maa seest välja, mees võtnud rahakatla maast ülesse, läinud kodu, ei ole ka teel tagasi vaadanud. Mõne aja pärast saanud temast rikas mees.

E 55225/6 < Vändra khk., Käru v. - Hilda Neidlich, 6. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arvatavasti näkineiu Kord läinud üks mees õhtul Käru mõisa pargist läbi. Korraga hüpanud põesa tagant neiu välja ja pakkunud mehele teretamiseks kätt. Mees võtnud tervise vastu. Neiu kutsunud mehe jõe ääre suure kivi otsa istuma. Mees läinud. Neiu hakanud laulma ja sulistanud jalgu vees, käskinud ka meest laulda, kuid mehel ei olnud hääd lauluhäält, sellepärast ta ka ei laulnud. Nüüd tahtnud neiu mehele jumalaga jätmiseks kätt pakkuda. Mees ei ole julgenud kätt vastu võtta, sest ta kartnud, et neiu tõmbab teda vette. Mees hakanud kodu poole minema. Natuke maad eemal vaatanud ta tagasi, kuid ei neidu kusagil.

E 55249/50 < Vändra khk., Käru v. - Alfred Naaris (1925) P. Kippar, eesti loomamuinasjutud, kellaga karu, Mt. 179 D, 13 t. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti käinud mesikäpp ühel mehel võõrsil ja teinud sedaviisi mehele palju kahju. Mees mõtelnud: "Mis ma sulle selle eest teen!" Leidnud viimaks nõu, mis järgmine oli. Mees toonud selle tarvis pool toopi mett ja toobi viina, valanud pange ja viinud pange sinna, kus mesikäpp kaera käis söömas. Kui sellega valmis oli, läks uudishimu pärast puu otsa, et näha saada, mis mesikäpp ka teeb, kui ta maiuseroa eest leiab. Mis mees näeb? Metsakuningas tuleb patseerides metsa poolt ja läheb just sinna, kus maiusroog ootab. Kohale jõudes kõdistab magus mee lõhn ta nina, aga sellegipärast ei julge ta pange tühjendada, vaid pistab käpa sisse ja lakub käppa. Võtab siis pange kahe käpa vahele ja joob selle tühjaks. Hakkab siis selle tagajärjel tantsima. Tantsib nii kaua, kui jalad enam ei kanna. Siis viskab end siruli ja hakkab norskama. Mees näeb kõike puu otsast, mis all sünnib. Mees arvab et nüüd paras aeg on, ja ronib alla. Karu juure jõudes võtab ta taskust kella ja paneb selle karule kaela, seob paela karule kaela umber ja läheb puu otsa, et näha saada, mis edasi sünnib. Seda talitust ja toimetust oma kallal ei tunne va mesikäpp mitte sugugi, sest ta magab alles rahulikult tantsuväsimust. Umbes poole tunni pärast ärkab ta üles. Üleval olles tunneb mesikäpp, et tal midagi kaelas on. Katsub esimese käpaga, aga - kinni mis kinni; katsub tagumisega - ei paremat ühtigi. Tõuseb siis püsti, raputab pead ja - mis ta kuuleb? Kell tiliseb talle vastu! Vaat nüüd saab karu alles vihaseks, tõuseb üles ja pistab minema, nii et maa müdiseb. Hiljem on nähtud seda mesikäppa oma kellaga ümber kolavat ja kaks teist ka olnud tal kaasas. Pärastpoole rääkinud mees lugu teistele ja viimati jõudnud jutt ka Tallinna kohtuherra kõrvu. Kohtuherra lasknud mehe oma juure tulla ja küsinud: "Mispärast ja kuidas sa kella karule kaela said?" Mees vastanud: "Tema käis minu kaeras, sõi ja tallas seda. Mina mõtlesin: "Mis ma sulle teen, mängin õige ühe vingerpussi sulle selle tasuks. Tõin selleks pool toopi mett ja toobi viina ja viisin need kaera. Tema jõi need ära ja jäi magama. Siis panin mina talle kella kaela." Kohtuherra kiitis mehe vahvat tegu ja andis talle selle tasuks kolmkümmend rubla raha.

E 55262 < Vändra khk., Käru v. - Minna Kommisar (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Seal kus mina elan, on mets ligidal ja seal on laps ära tapetud ja selle vaim peab käima metsast välja, valge kleitd seljas ja valge rätik käes. See vaim peab pool lendus tulema. Ja üks naisterahvas ketrab metsa ääres ja punased kerad veerevad ühe puu otsast teise puu otsa.

E 55265/6 < Vändra khk., Käru v. - Alma Villig (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
22.III.25 Õiglased naabrid Jüri ja Aadu olivad head naabrid olnud. Kord künnud Aadu enese põllul, mida hiljuti oma naabri Jüri käest ostnud oli ja mõtted vaevanud tema pead: "Kaks aastad oli juba viljaikaldus olnud ja loomade kasvatus viletsasti läinud, sellepärast olen väga viletsas seisukorras ega tea, kuidas oma perekonda toita." Vaevalt olnud ta oma mõtted lõpetanud, kui sahanina vastu üks asi müksatades kõlisenud. Hobune jäi seisma ning kündja näinud mulla peal plekist kastikest, mis kasetohuga ümbritsetud olnud. Aadu koorinud kasetohu ümbert ära ning võtnud kastikese lahti, mis kuldraha seest täis olnud. Nüüd olivad tema raskemeelsed mõtted kadunud ja rõõm asus nende asemelle. Ta võtnud kasti kaenlasse ja rutanud kodu poole, et naisele oma õnne näidata. Teel tulnud aga järgmised mõtted Aadule meelde: "Kas ma võin seda raha omale jätta ehk ma küll selle põllu ostnud olen?" Nagu ta kuulnud, olnud Jüri isa väga rikas mees, kelle varandus järsu surma põhjusel pärijate kahjuks kaduma läinud. Vist peitis Jüri isa sõja ajal selle rahakasti põllumullasse ja ei saanud seda lastele enne surma enam teatada. Nõnda on siis naabri Jüril seda suurem õigus omandada, kui minul. Niisuguste õiglaste mõtega sammunud ta kohe naabri juurde, pannud kastikese lauale ja kõnelenud: "Vaata, selle kastikese leidsin ma põldu kündes, mida hiljuti sinu käest ostsin! Põllu hind on küll makstud, aga siiski arvan, et sinul seda varjule peidetud raha on suurem õigus pärida, kui minul. Võta teda ja hoia omale. Võibolla ehk on ta sinu isa poolt sinna pantud." Kui Jüri oma naabri suust niisugust juttu oli kuulnud ja kastitäit kuldraha näinud, siis oli ta väga liigutatud, nõnda et rõõmupisarad silmist jooksid. Ta hakanud Aadu kaela ümbert kinni ja hüüdnud: "Oh minu õiglane ja hea naaber, nüüd oleme mõlemad hädast peastetud! Sinu truudus ja õiglane meel on kõikidest eesõigustest üle! Meie jagame leitud raha enesti vahel ära ja katsume edaspidi ka õiglaselt elada!" Ja nõnda see ka sündinud. Nad elanud kõige oma eluaja rahuliselt nagu head naabrid, aidanud sagedasti ühteist nõu ja teoga.

E 55270 < Vändra khk., Käru v. - Magda Herodes, 5. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muinasjutt Kord oli üks mees unes näinud, et ühest kohast metsa äärest sinist suitsu ülesse tõusnud. Hommikul, kui mees ülesse tõusnud, mõtelnud ta, lahen õige vaatan, mis seal metsa ääres on. Kui ta metsa ääre jõudnud, näinud ta, et suits ühe kännu alt tõusnud. Mees rutanud kodu, toonud labida ja hakanud kaevama, kaevanud niikaua kui puujuurika alt rahapaja sang nähtavale tulnud. Nii kui ta edasi hakanud kaevama, vajunud pajasang kohe uuesti maa alla ja võib olla, et ta praegu veel seal on.

E 55272 < Vändra khk., Käru v. - Lisette Birkfeldt, 5. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemuiste käinud üks mees veskil. Ta jäänud väga pimedaks, jõudnud metsa vahele, temale tulnud suur mees vankrile, et hobune ei ole jõudnud vidada. Ennemuiste vaimud kartnud hunte, peremees hüüdnud: "Hundale, hundale," ja mees teinud hirmust häält ja jooksnud metsa. Teinepäev on peremees käinud seal kohal vaatamas, seal maas olnud sinivesi ja hundijäljed.

E 55273/4 < Vändra khk., Käru v. - A. Ringenberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elas kord vaene mees. Tema ei olnud mingisugust rikkust. Ta elas vases saunaurtsikus. Saun oli väga vilets, vilets, tuul puhus palkide vahelt sisse, kus ka tükati riidenarud ette olid topitud. Teised inimesed elasid ilusates majades ja olid rikkas, sellepärst hakkas ta nurisema, et ta nii viletsesti pidi elama. Ühel õhtu oli ta väga mures, tal ei olnud enam suutäit leiba, mis oleks võinud suhu pista ega ka kopikat raha, millega oleks võinud omale ja oma naise-lastele leiba osta. Siis läksivad nemad voodisse. Naine ja lapsed jäid varsti magama, aga vanamees ei jäänud magama, ta oli kaua üleval ja mõtles seda, kuidas ennast ja oma peret toita. Viimaks jäi ta suurte mõtetega magama. Seal näidati temale unes, kuidas rikkaks saada. Mine neljapäeva õhtul ühe suure tamme alla, mis asub teeristi vahel, koputa jalaga kolm korda vastu maad. Siis tuleb suure habemega mees nähtavale, jutusta habemikule, mis soovid, siis täidab ta sinu soovimise silmapilk. Hommikul, kui vanamees üles tõusis, hakkas ta neljapäeva õhtut ootama. Kui neljapäeva õhtu kätte jõudis, läks ta teeristi vahele metsa suure tamme alla. Koputas jalaga kolm korda vastu maad, kohe ilmus suure habemega mees nähtavale, küsides vaeselt mehelt: "Mis teie soovite?" Vaene mees kostis: "Lubage mulle nii palju kulda, et võiksin oma perega surmani õnnelikult elada." Kohe kadus metsavana tamme alla. Tuli varsti suure kullakotiga tagasi, andis kullakoti mehe kätte ja kadus enne veel, kui vaene mees tänada oleks saanud. Vaene mees sai nii palju kulda, et vaevalt koju jõudis viia. Teisel päeval vara hommikul läks tema turule, ostis omale leiba, liha, võid. Ostis veel uued riided omale, naisele ja lastele. Varsti ostis ta omale linna ilusa sakste maja ja kõik, mis neil vaja oli. Vaene mees sai suureks, toredaks ja rikkaks, ta elas surmani õnnelikult. Kulda jäi tema lastele veel tükiks ajaks tarvitada.

E 55277 < Vändra khk., Käru v. - Alma Bamberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahaaugu leidmine Korra läinud minu vanaisa veist koju ajama. Tänava ääres oli parajasti sööt üles küntud. Isa läinud ka just aia äärest, sest kesk teed oli porine. Korraga näinud, mis asi see läigib sääl. Läinud üle aia, näinud raha. Mul seda küll hästi kui palju ta sealt sai, aga niipalju ma tean, et muist sai mõisahärra Rentlile viidud, sest siis oli alles orjaaeg.

E 55279/80 (2) < Vändra khk., Käru v. - Sulev Olberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Imelik kast Ennemuiste elanud vaid keegi parun, kes rahvalt öötööd nõudnud. Talle pole igatahes kubjastest ja kiltritest jatkunud, vaid enamasti igal ööl käinud ta piilumas, kas rahvas kõik tööl. Kord leidnud ta maast kasti, mille kaane peale kirjutatud: "Kes kasti üles tõstab, saab kasti omale." Kast olnud nii väike, et parunil näis nalja asi teda tõsta, kuid võta näpust! Parun ei jõudnud kasti liigutadagi! Mis nüüd teha? Omale tahtis ta kasti saada. Parun kaval mees, kutsunud talumehe Suuresauna Jaagu oma juure, lasknud kasti üles tõsta ja teinud siis lahti. Kast olnud tühi. Pahal meelel andnud parun kasti Jaagule. Jaagu kodu leitud aga, et kastis kuld on ja mida enam sealt ära võeti, seda rohkem teda oli. Parun saanud sellest kuulda, nõudnud kasti näha. Näidatud, et kast tühi. Parun vaadanud, et on, kuid näinud väikest auku kasti põhjas, pistnud sinna nõelaga, kohe hüpanud kastist välja tuli ja põletanud paruni ära. Uus parun olnud vallarahvaga palju parem. Kast kadunud varsti ära, kuid Jaagul olnud niipalju varandust, et surmani õnnelikult elanud.

E 55281 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanaaegne klooster, vist Padise filiale olnud enne Lümandu mõisas. Kloostri müürid, mis 1,5 m. paksud on mõisa viljaaidaks ümberehitet. Säält olla ka mingisuguseid kindla aastaarvudega kive leit, mis olla kuhugile Tartu muuseumile ant. Legende. 1. Kloostrist praeguse sõidutallini, kus mingi vallikoht olnud enne mingisugune maaalune tee. 2. Aidaks ümber ehitamisel tahtnud juut müüre 3000 rubla eest ära osta. Tal olnud teada, missuguse sees suur varandus olevat. Mõisnik pole müünud.

E 55282 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varandust olla Velise valla Vanamõisa küla Indreku talu karjamaal endise Vanamõisa tiigi kaldal. Kui kaksikute musta härgadega seda kohta künda, siis saab selle varanduse kätte. Korra katsunud keegi kahe musta kukega õnne, teind neile ka väikese adra järele, kuid pole midagi adra otsa hakand.

E 55283 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tammiku mägi Sõttküla mõisas Tammiku talu põllus. Sääl olnud enne loss. Tammikust umbes 130 m. kagu poole on Väike Tammik, sääl olnud surnuaed. Tammikul kasvavad tammed, kased, kuused, lepad, pihlakad ja sarapuud. Ta on umbes 1,2 m. ümberkaudsest põllupinnast kõrgem. Tammiku keskel mingisugune auk, mis sinna kruusakatsumiseks teht, kuid kruusa pole säält saadud. Väike tammik liivane. Sääl kasvavad ainult lepad ja männid. Ka ümbrusest veidi kõrgem.

E 55284 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karukivi Lümandu nõmmes Kükita kõrtsi ligidal, Pärnu maanteest umbes ligi kilomeeter lääne pool ja nõmmest läbi tulevast Kükita kõrtsu teest umbes 50 meetrit põhja pool. Kivi umbes kuus meetrit pikk ja kolm meetrit lai. Teise otsa all loomulikust lubjakivist jalg. Umbes 1920 aastal on kivi keskelt pooleks vajunud, mida rahvas usub mingisuguse varanduse otsija töö olevat. Kivi alla olla kaks või kolm poola, vene või eesti vürsti kõige varandusega maet.

E 55288 < Märjamaa khk., Lümandu k., Aasa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallikas Asukoht Lümandu (Limandu) küla Aasa talu põllus Mardi ja Antsu talu Kabelimäest lääne pool. Allikast viidi enne tervisevett ja käidi sääl ohverdamas.

E 55289 < Märjamaa khk., Paeküla, Laasi tl. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pauna allikas Asukoht Paeküla (endine Soosvere küla) Laasi talu heinamaal Paunaotsa saunade ligidal. Allikas käidi ennemalt haigusi arstimas. Ohvriks toodi igat sorti vilja nartsu sisse seotult, mis allikasse visati. Mõnikord ohverdeti ka raha. Allikast olla ka tervisevett viidud.

E 55290 < Märjamaa khk., Paeküla, Joosma Uueda t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valgeallikas Asukoht Paeküla Joosna Uueda talu heinamaal talust umbes 1 kilomeeter põhja poole, Pärnu maanteest NO poole. Allikas valge lubjase põhjaga, ligi üks meeter läbi mõõta. Ümbruses rohkem lahtiseid allikaid ei ole, on ainult umballikaid. Allikas käidi enne silmi arstimas ja vistrikke (maa-aluseid) kaotamas. Arstimisel viidi allikasse ka ohvreid. Rahu olnud allikas veel hiljuti näha.

E 55291/1a < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Märjamaa kihelkond Paeküla Kõrtsu talu Mustallikas Asukoht Pühajões, läänepool Pärnu maanteed. Paeküla Posti kõrtsust umbes 200 m. läänepool Kõrtsu talu heinamaal Uiste villavabriku ligidal Paeküla ja Sõtke piiril. Allikas on õige tüma ja sügav, mitme auguga, kust vesi ülesse keeb, kuid augud pole siiski nii suured, et neist loomad alla mahuks nagu legendid räägivad. Ka on neis õige palju sisselangend puid ja risu, mis olla osalt ka selleks aet, et loomad sisse ei vajuks. Talvel mõnikord suure veega külmada ka allikas kinni, kuid suuremalt osalt olla ta alati lahti. Üldse on Pühajõgi väga allikarikas, kuid Mustallikas on neist kõige suurem. Mustallikasse tood enne haiguste arstimiseks mitmesuguseid ohvreid. Legende: 1. Mustallikas olla ämbri täis kulda varjul. Korra tahtnud keegi seda kätte saada, lasknud nööri põhja, et sääl pidatud kullaämber otsa pandama. Tõmmand nööri välja ja sääl otsas olnud verine veise pää. 2. Enne olnud Mustallikas põhjata. Korra künnud tüdruk härgadega Kõrtsi ees, härjad hakand kiili jooksma ja jooksnud kõige adra ja tüdrukuga allikasse, kuhu nad ka kadund. 3. Kunagi Kõrtsus sõnikuveo ajal hakand hobune lõhkuma ja jooksnud kõige vankriga allikasse, kuhu ta ka kadund. 4. Korra tahtnud keegi ka katsuda, kui sügav Mustallikas on pannud paja raskuseks köie otsa ja lasknud põhja. Välja tõmmates pole pada enam otsas olnud: selle asemele olnud verine härja pää.

E 55292 (1) < Märjamaa khk., Sõtke k., Kamsa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karuallikas Asukoht Sõtke külast (Sõtkülast) umbes üks kilomeeter lääne pool Kamsa talu heinamaal 6-8 m. teest lõuna pool. Savise põhjaga sinise ilmega allikas, diameeter umbes neli meetrit. Kui loomal täid pääl olid, siis pandi täisid klaasi ja viidi klaasiga sinna allikasse, millest siis täid kadusid.

E 55292 (2) < Märjamaa khk., Sõtke k., Kamsa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maa-aluseid ja muid vistrikke hõõruti soola ja leivapurude seguga, millele veel natuke hõbevalget ohuks hulka kaabiti (hõbesõrmuse või -raha küljest) ja viidi siis see segu pääle hõõrumist neljapäeva õhtul ehavalgel Karuallikasse.

E 55293 < Märjamaa khk., Haimre v., Lokuta k., Jaagu t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiieauk Asukoht Lokuta küla Jaagu talu põllus vastu Järrküla piiri. Enne olnud sääl lohus väikene kivivare, millele pudelites mitmesuguseid andeid toodi. Põllus on praegugi veel näha pudeli- ja klaasitükke. Enne kasvand sääl pajud. Nüüd küntav põld. Jungi teate järele kasvand sääl enne suur hiiepuu, millest küll rahvas praegu midagi ei tea. Hiieaugus arstiti mitmesuguseid nahahaigusi nagu maa-aluseid ja sügelisi.

E 55294 < Märjamaa khk., Vanamõisa k., Rääsma t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iieauk asukoht Velise valla Vanamõisa küla Rääsma talu põllus, talust edela poole põllus, suurele maanteele minevast teest loode pool. Madal koht. Enne käidi sääl mitmesuguseid maaaluseid, sügelisi ja muid kärnu arstimas, milleks sinna ka andeid toodud. Loode pool Iieaugust on mägi, mille pind ja põhi ümbruses olla ainuke soodne koht tammemetsale. Arvatakse, et sääl enne hiietammik olla kasvand. Kindlaid traditsioone sellest ei ole.

E 55296 < Märjamaa khk., Haimre v., Mõisamaa k., Alt Räema t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iiemägi Asukoht Mõisamaa mõisast umbes 170 kraadi sihis Paaduotsa küla poole vastu küla põlde Raema talu karjamaal väikese lepikuga kaet. Iiemägi on tasane maa, lääne pool mäge on madal maa, milles ka saviauke. Savi võtmisel olla mõnele võlve vastu tulnud, mille all olnud enne piinakeldrid. Enne olnud sääl ka mingisugune rahaauk.

E 55301 < Anna khk., Vanamõisa k. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi Kivi asub köster Vahteri põllul hooneist ida pool ja üsna nende ligidal. Kivi on umbes neli meetrit kõrge, üheksa meetrit pikk ja viis meetrit lai. Jungi teatel on pääl kaks lohku ja ühe külje sisse raiut kolm trepiastet. Praegu on kivi pääl paiguti üsna paks mullakiht ja idapoolsel otsal isegi sirelipõõsas. "Trepiastmed" on väiksed konarused ühe kivi nurga küljes, mis trepiastmeid meele tuletab. Rahvajutu järele olla kivi all palju varandusi peidus. Ka olla sääl sinist tuld nähtud.

E 55303 < Anna khk., Pujatu k. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallikad Allikad asuvad praegu Pujatu veski krundi sees, varem aga Möldre talu karjamaal. Asukoht on üsna veski ligidal, samuti jõe kaldast mitte kaugel, veskist natuke Möldri talu poole. Ümbrus on tasane ja madal maapind soine. Allikaid on kaks. Ühest läheb soost läbikaevet kraav üle. Sellele on ümber rakked ehitet. Teine asub säälsamas ligidal, on kinni vajund, võibolla muutub varsi kohtki tundmatuks. Endine mölder olla allikaist palju rahu leidnud.

E 55304 < Anna khk., Purdi mõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuningtamm Asub Kõel Purdi mõisa ligidal Väikse Väljamäe juures.

E 55305 < Anna - ? (1924) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pühajärv Pühajärv on väike järveke rabade ja metsade keskel, Võõbust (Mustla ligidal) paar kilomeetrit ida pool. Järve olla ohvreid viid.

E 55308 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matusekoht (?) nn Võllastemägi, asukoht Kurna mõisa männikus, mis algab Kurna mõisast umbes 1 kilomeeter lõuna poole. Nimetet mäe ümbruses on erilised madalad kohad, kuhu koguneb kevadel ning sügisel vett, neid nimetatakse Surnute loigud. Samas männiku ääres Nõmme talu põllul on umbes paarkümmend vana jämedat mända, mille kohta liigub rahvajutt, et nad rootsi soldatid olla.

E 55311 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht nn Taaralaski magi, asukoht Rae vallas, Pajuba külas Uuetoa maa pääl, keset kiikuvat sooheinamaad. See on 150 meetrise läbimõõduga ning 3 m. 68 cm. kõrge ümargune mägi, mille keskel on 8 m. läbimõõduga ning 40 cm. sügav lohk, kus arvatavasti ohverdamise koht asunud. Mäel kasvab hõre lepa- ning pähklapuu võsa, kuna ümbruses tüma soo on. Rahvajutu järele asuda keset mäge lohus rahaauk, mille kättesaamise kohta liigub rahvasuus järgmine jutt: keegi kohalik talumees kuulnud unes: ta mingu pühapäeval kiriku ajal kell 12 Taaralaski mäele ning kaevaku keset mäge lohust, siis leiab ta võlvitud raudukse, mis varanduste juure viib, sääljuures ei tohi ta sellest enne kellegile rääkida. Nähtavasti on keegi selle pääle sääl kaevamas käinud, sest keset mäge lohus on hiljuti kaevat mõne jala sügavune auk.

E 55312 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiieallikas, asukoht Lae vallas Loovälja talu heinamaal, Loovälja talust umbes 3/4 kilomeetrit S-W poole, Vapra talust umbes 1/4 kilomeetrit N.poole. Allikas asub mõnikümmend meetert põllust, heinamaa servas, mille ta oma veevooluga on pehmeks sooks muutnud. Ümber allika on 5 m. ulatuses suuremaid ja vähemaid graniitkive, mis sinna kokku kant näivad olevat, sest mujal heinamaal ümbruskonnas kive ei leidu. Allika põhjast on leit mõni aasta tagasi puhastamisel inimese hambaid, mis Tallinna muuseumi on toimetet. Tõenäolisem näib, et siin kunagi umb. 30 kaugusel asuval kõrgemal künkal, kus nüüd heinaküün asub, inimese asukoht on olnud ning allikas kaevu osa on täitnud. Rahvajutu järele olla sääl aga ka arstimise mõttes silmi pesemas käidud.

E 55314 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht. Asukoht lehmja mõisast 1/4 kilom. N-O poole. Jüri kiriku ja Lehmja mõisa vahelise tee äärel, tuntud Lehmja tammiku nime all. See on umbes 3/4 ruutkilomeetri suurune väikestekühmuline maaala, kus paas ju mõne tolli sügavusel ilmsiks tuleb, kaetud vanade madalate jändrikute tammedega, pärnadega ning pähklapuudega. Tammiku S-O poolses nurgas, ühel veidi kõrgemal kühmul võib märgata just kui oleks kuus põlist pärna ringina ümber kühmu, mis umbes 7 meetrit läbi mõõta, keskelt tühi ning mille tsentrumis umbes ? meetri sügavune lihk on. Arvatavasti on see koht ohvrikohaks olnud. Samas tammikus tee kaldal kasvavad kolm vana kidurat tamme, mille kohta rahvajutt, et need kaks vasakut kätt pruutpaar ning üks paremat kätt teed katoliku papp olla, kes äripäeval kirikusse laulatusele sõitnud, Lehmja tammiku vahel aga selle trahviks tammedeks muutunud. Jungi Mss. 111

E 55316 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht (?) nn Taarimägi, ka Taaratamme mägi. Asukoht Jüri kirikumõisa heinamaal, Lehmja mõisa piiril, Kautjala küla läheduses, umbes 2 vakamaa suurune pikaldaselt tõusev kink, millel kasvavad üksikud puud ning tammevõsu. Ümbruskond 5-6 dessatiini suurune aruheinamaa, mis kaet sarapuu-, kase-, haava- ning tammevõsaga. Rahvajutu järele tarvitanud vanad eestlased seda kinku hiiekohaks.

E 55318 < Rakvere khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõrma küla Toomarahva talu Viherkõrve metsa põllul on põldkraavi kohal maakivi 3,2 x l,8 m. suur ja umb. 1/2 m. kõrge. Kivi on graniidist ja kannab nimetust Kalevipoja kivi. Selle ülapinnal, mis on kumer, sea selja moodi, on loomulik, 70 cm pikk, 6-7 cm lai soon nagu üheteraga mõõk, kus kaitseraud on väljaraiumata.

E 55319 < Rakvere khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht, nn Hiiemägi, asukoht Vaekülas Hiiemäe talu maa pääl, mis asub mõnikümmend meetert raudteest N pool, Vaeküla jaamast umb. 1 km Rakvere pool, sääl kus Narva maantee üle raudtee läheb. See on mõnikümmend meetert läbimõõta mägi, millel praegu asub tuuleveski. Varemal ajal kasvand siin mäel vanad tammed. Rahvajutu järele olla siin vanade eestlaste ohvrikohad olnd ning selle tõttu olla siinne ümbrus ka kaitstud sõdade ning muude õnnetuste eest.

E 55321/1a < Rakvere khk., Raudlepa k., Matsimadi t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pikergune kivi, nn Toolse rannamehe tütar, ka veel Pikk kivi nimetab. Asukoht Kaarli vallas Raudlepa külas Matsimadi talu põllus, Vana-Kaarli mõisa poole mineva tee ääres. Talust, mis asub teekäänakul umb. 1/4 kilom W. pool. See on paari meetri kõrgune inimese kujuline graniitkivi, ta ligiduses on teine suurem, mida rahvas nimetab Varanduse kirstuks. Korra olla keegi talumees selle kivi oma õue viind, siis sunnitud aga sama kohta tagasi viima ning viindki kivi tagasi. Ta kohta liigub rahvasuus järgmine muinasjutt. Korra elanud üks väga rikas rannamees, kel olnd tütar, kes ühtki kosilast vastu pole võtnd, pidand kõiki vaeseks. Viimaks sõitnud keegi must mees kosja seitsme musta täkuga, võetudki kosjad vastu. Kosilane olnd aga vanakuri ise. Peiukoju sõidul muutund pruut Toolse mäel kiviks ning samuti ka varandusekirst, kuna ta hinge kurat põrgu viind. Ühe andmete järele olla ta varandusekirst praegu Katkutaguse talu metsas - kivi asukohast umb. 1 km N pool. Teiste andmete järele aga pika kivi läheduses ning kirstust paista välja punane lint. Tee Raudlepa külast Rakvere poole kututakse tänini selle järele Pikakivi teeks.

E 55322 < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere karjamõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linnamägi Rahvajutu järgi asunud mäel rikas linn, mis aga maapõhja vajunud. Lohud olla tänavate asemed. Linna olemasolu tõendada see, et keegi vanaeit mäelt kord ühe telliskivi leidnud. Kusagil peituda rauduks, mille taga suur varandus. Et seda varandust otsitud tõendavad mitu kuni 1,5 m. sügavad augud. Mõne jutu järele pidada ka mäel viirastusi nähtama. Erilist nime rahval mäe jaoks ei ole, hüütakse lihtsalt linnamäeks. Mingisugustest leidudest rääkida ei teata.

E 55323 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Saara k. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ahervars Küla lähedal soos ühel mäeseljandikul tunduda aelgesti müüride asemed. Rahvas arvab siin varandusi maa-aluses keldris peidetud olevat.

E 55325/5a < Viru-Jaagupi khk., Põlula v., Lavi k., Pealmise t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi Kivi asub raiesmikus, künkal, võrdlemisi lähedal talu elamust. Kivil tassisarnaseid ohvriauke peal ei leidu. Ta alaneb idast lääne poole. Kivi näib kohale toodud olevat, teda ümbritsevad neljas nurgas vähemad, istepingi-taolised kivid, suurest kivist umb. 2 m. eemal. Kivi ise on 2 m. pikk, 1,4 m. lai ja 1,3 m. kõrge. Ta asub mööda voolavast allikast umb. 38,5-39 m. eemal põhja pool. Allikas voolab läänest itta ning on kuulus kaugel oma haruldase hea ja selge veega. Rahval olnud usk selle allika vee tervendavasse mõjusse. Tihti pestud silmi allikas, see andnud koguni nägemise tagasi. Seepärast nimetakse teda Silmaallikaks. Veel möödunud 1923. a. suvel tulnud keegi poolpime vana naine allika juurde silmade pesemiseks. Naine võrdlemisi kaugelt pärit. Peale silmade pesemist ohverdatud mainitud kivil (v. kivi plaan). Sellest kivist vähe maad SE poole, allikast umb. 16 m. on täiesti ümmargune raudkivi, dm. 1,4. Võimalik, et kivist soovitud kord veskikivi valmistada, sest minevikus seisnud siin läheduses ojal veski. /joonis/

E 55326 < Helme khk., Aitsaare mõis - ? < Timpmann, proua (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht Madi talu omaniku pr. Timpmanni teatel olnud Atsaare mõisa põllus ohvrimänd, mille mõisa rentnik Glaeser umbes 60 aasta eest laskis maha raiuda.

E 55327 < Helme khk., Koorküla v., Mäe-Pikre t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht Asukoht. Koorküla vallas Mäe-Keisri talu maal, Laksi talu piiril talude vahel. Kirjeldus. Koorküla õpetaja hr. Ruuti teatel olnud mainitud kohas kõrgel savisel künkal hiis, mis juba mõni aeg tagasi ära hävitati.

E 55328 < Helme khk., Koorküla v., Mäe-Pikre t. - ? < Ruut, Koorküla õpetaja (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht Asukoht. Koorküla vallas Mäe-Pikre talu maal, Pikre järve lõunapoolsest otsast umbes 350 meetrit. Kirjeldus. Kõrgel künkal mänd kasvamas, ennem olnud ka kive ja kasvanud hiis. Toodud Pikrile ohvreid. Koorküla õpetaja hr. Ruuti teated.

E 55331 < Helme khk., Riidaja mõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põrgu laan ja org Riidaja vallas vastu Vooru valda nimetakse üht suurt metsa Põrgulaaneks. Vanal ajal olla sääl metsas vanatonte palju elanud ja säält ka muisse kohtdesse öösisel ajal käinud. Vooru vallas, arvata kolm versta Põrgulaanest, on üks org, mida Põrguoruks hüütakse etc. K. Meili käes olla ka üks tema enda leitud kivikirves. Vooru vald kuulub Tarvastu kihelkonda. Põrgulaan on suur mets Riidaja mõisast kirde ja põhja pool. Ei kuulnud inimestelt midagi sarnast, mis kohta kuidagi eelajalooga seoks.

E 55332 < Helme khk., Helme v., Jõgeri t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjakivi Asukoht. Helme vallas Jõgeri talumaal Helme surnuaiast umbes 150 meetrit põhja poole. Keisri jõe oru kõrgel kalda äärel. Kirjeldus. Kivi asub talu karjamaal, mis on kohati võsaga kaetud sööt. Kivi päälmine külg on maapinnaga ühekõrgusel, päält tasane, ainult kaks suuremat lõhku või auku sees. Päälmise külje laius on 83 cm, põhja-lõuna sihis ja 82 cm lane-ida sihis. Augud on pikergused ja asuvad kõrvuti, kujutavad nagu istme ase, istudes näoga põhja poole. Läänepoolne auk on 47 cm pikk põhja-lõuna sihis, 31 cm lai lääne-idasihis ja 8 cm sügav. Idapoolne auk pole mitte paralleelselt lääne poolsega, vaid umbes kirde-edela sihis pikergune, 52 cm pikk ja 31 cm lai. On raske otsustada, kas augud on inimeste tehtud või looduse sünnitatud.

E 55342 < Helme khk., Patküla v., Miku t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht Asukoht. Patküla vallas Miku talu põld Solli talu piiril. Kirjeldus. Taraski talu perenaise pr. Luise Tellingi teatel olnud neljanurkne maatükk, kraav ringi, vain; metsa ja võsa kasvand ümber, kasvanud ka üks suur puu. Selle vainul olnud kivi, mille pastor Behse ja Löve härra Robert Andrep (+ 1877 a.) maa sisse lasknud. Pragu on koht põld. Märkus. J.Jung, Muinasaja teadus, 11 lk. "Ohvrihiis olnud Patküla vallas Miku ja Solli talu vahel, mida õpetaja Behse ja kihelkonna kohtunik von Andrep ära olla lasknud hävitada."

E 55343 < Helme khk., Taagepera v., Kolgi t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi Asukoht. Taagepera vallas Kolgi talu põllus mõisast kiriku juurde viivast maanteest 45 sülda ida poole. Kirjeldus. Asub Ahne ehk Õnne jõe poole kallakus põllus. Läänepoolne äär ulatab 40 cm maast välja, kuna idapoolne äär maapinnaga tasa on, nõnda et põldu harides adra ja äkkege üle käies sellele äärele mulda on kandunud. Päält tasane ilma aukudeta, peaaegu ruudu kujuline, mille külg 120 cm pikk. Kivi ümbrusest olla leitud vanu rahasid, mis kaduma läinud. Keegi Türin'i nimeline isik, kes olnud vanal ajal tuntud kui nõid ja "arst" teadnud rääkida, et see kivi olla ohvrikivi.

E 55347 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punamäel olnud Vene ja Rootsi sõjaväed 7 aastat vastamisi (teised olnud mingi teise naabruses asuva mäe pääl). Rootslased taganend siit ida poole raba ja soo mööda puupakkudest tehtud teed, nimelt Kärsa veski alla. End. Antu mõisa omanik Harpe kuulmist mööda olla rootslased Punamäge sõjas poolakate vastu kantsiks tarvitand. Viimaks olla rootslased poolakate eest nn "poola sõjateed" pidi Kärsa poole põgenend. Nimetatud pakkudest tee on praegugi veidi tunda, seda mööda käib jalateerada. Metsaülem (praegu metsnik) Messak on selt teelt kord paari kannuseid leidnud. Kolmas jutt kõneleb, et venelased ja rootslased sõjas vastamisi seisnud, ühed Punamäel, teised Liigvalla mäel ja lasknud üksteist üle Nõmme küla suurtükkidega. Neljandad kõnelevad, et sääl daanlased ja sakslased vastamisi sõdinud.

E 55348 (1) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endine Antsu mõisa maa Punamäe maalinn Arvatakse, et Punamäes rahaauk peituda, tulla ainult õigest kohast kaevata. Mitmele olla rahaauku unes näidatud ja kästud kaevama minna. Isegi üksikasjalised õpetused leiukohta olla unes antud. Mitmed on siin kaevand, enamasti ikka öösi. Teised tõendavad, et raha ju välja võetud. Nimelt tulnud kord rootslased kaartidega ja võtnud mõõtmise järgi raha välja. Teised ei tea, et kaevajad just rootslased on olnud, tulnud vaid kord mees kaartide ja paberitega ja kaevand rahakasti välja.

E 55349/9a < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoja mälestused Kalevipoja künnivagusid nimetatakse kahes kohas Porkuni ümbruses. Uks algab Rakvere lähedalt, ulatab kuni Tõnuvere külani (nn Jupri mäed) pikk kitsas mäeseljandik. Teine algada Lassila mõisa metsas (Kadrina kihelkonnas). Metsas olla vaod selgemini tunda kui põllul. Pääle kündmist heitis Kalevipoeg magama ja hundid tikkusid hobusele kallale. Põgenedes jättis hobune suured jäljed järgi. Need olla paari viisi iga 2 versta taga kaks auku kõrvuti. Ka Antu metsas leiduvad metsajärved (kokku umb 7) olla Kalevipoja hobuse jalajäljed. Assamalla luhas saanud hundid hobuse kätte ja murdnud maha. Riismed sünnitanud üksikud künkad. Nahk - Assamalla luht olla just hobuse kujuline. See paista eriti hästi silma kevadeti suurvee ajal kui luht vett täis. Suvel olla sääl punakas rohi kui verine nahk. Salu mäel (Joosep Lasseli talu) olla sadula koht. Maksa mäel (Otsa talu, om. Lindemann) - maks. Tühaaugu mäel tühemused. Oti mäel (Sanderi talu, om Lõuke) ohjad. Risu mäel (Treiali talu) rihmad. Abaja mäel (Vanderi talu) hambad. Jõesuu mäel (Kooli ja Matsi kohad) jõhvid. Kabeli mäel (Jaanitoa talu) kabjad. Varesemäel (Jaanitoa talu) valjad.

E 55350 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Assamalla luhas puhkavat 10000 kooljakeha. Teised mälestused seisavad ühenduses Kalevipoja hobuse murdmisega huntide poolt.

E 55352 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Imelik allik Kuraugu metsavahi talu juures jookseb mäe seest allik välja. Selle kohta käib kaks muinasjuttu: 1) Allik seisvat maa alt Porkuni järvega ühenduses. Porkuni mõisa juures lastud kord luik järve, mil kuldkee kaelas. See luik tulnud Kuraugu allikas välja. 2) Ühel kevadel sõitnud Kuie mees allikast mööda Risu külasse. Näeb, haug tuleb mää seest allikast välja, sellel järgneb teine, kolmas jne. Mees hakkab peoga kala püüdma. Saanud koorma kalu.

E 55354 (2) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Porkuni mõisa metsas on nn Kalevipoja hobuse järjed. Dr. Friedenthali arvates söepõletamise augud.

E 55357 (3) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kiviristid Kaks kiviristi olnud Risu külas Kustu talu põllul suure männa all. Need olla sõja ajal pandud. Sääl olla pimedas tuld nähtud, mille tõttu arvatakse, et sääl raha peidus on. Nüüd on ristid ja mänd kadunud. Üks rist vedeleb katki löödult tee ääres. Ta on paest välja raiutud umbes 1 meeter pikk, 10 cm. Pasks. Rahva jutu järgi olla ristil ussi kujutus. Siin vaid on mitu kontsentrilist ringi keskel, harudel ristid.

E 55366 (1) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Porkuni mõisa lähedal olla Kabelimägi (?). Keegi Simuna mees olla sääl kaevand ja kulda saand, muuseas ka ühe suure kuldbrosche. Herra lasknud augu kinni ajada.

E 55366 (2) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Antu mõisas pidatud tiigi ääre kaevu kaevata. Säält tulnud kullapanku välja. Töölised viind neid herrale näha. See võtnud käest ära ja lasknud augu kinni ajada.

E 55367 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kadila külas kooliõpetaja talu maa pääl on vana kaev, mille kohta rahvas räägib, et sinna varandus olla maetud. Teine kaev on sääl lähedal Väljaotsa talu maa pääl. Sinna olla sõja eest peidetud rootsi suurtükke ja kuldpäradega mõõku.

E 55368 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punamäe lähedal asuvas Kaanjärves asuda raha tõld. Rahvajutt räägib järgmist. Antu herra olevat kuulnud juttu järve põhjas asuvast tõllast ja tahtnud tõlda kätte saada. Ajand oma teenijad ja moonamehed tööle. Pääle töö luband tublid talgud teha. Mõne aja järgi paistnudki tõld. Kui ju rahatõld pae kaldal, rõõmustab herra, et ju raha käes ja ütleb: "Soe pudru hääl küll (pole talgusid vajagi)." Vaevalt saand seda öölda, kui tõld järve tagasi kukkund, kust teda enam kätte pole leitud.

E 55369 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahaaugud Arina külas (?) Ilumäe talu lähedal riigimetsas Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olla suur kivi umb. 2 m. läbimõõduga. Sääl all on rahvajutu järgi rahaauk. Teise jutu järgi olla sinna rootsi kindral maetud.

E 55372 < Väike-Maarja khk., Kärsa mõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallik Ühes allikas kaugel heinamaal olla leitud hulk klaaspärlid ühes merevaigust ja ahatist kuulikestega. Praegu ei teata ei nimetatud leiust ega allikast midagi.

E 55374 < Simuna khk., Salla k., Tona t. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi Asukoht Emumäel (Salla mäeks nimet.) põllu pääl. Täpne asukoht teadmata. Kirjeldus. Sääl olnud ennemalt suur kivi väikeste augukestega Vanapagana kannajälgedeks nimetatud, pääl. Lõhkudes saadud sest kivist 40 koormat lõhutud kiva. Rahvajutt kõneleb, et Tora koha pääl Toora jumal olnud. Nimi Tora tulevat Toora nimest. Siin olevat Toora jumalat kummardatud (kivist jutt ei kõnele).

E 55377/8 < - Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Simuna khk., Rakke mägi, enne Liigvalla mõisa maa, nüüd riigistatud mets.Linnamägi Rahvajutu järgi olnud siin Viru- ja Järvamaa piiril linn. Kord võtnud vaenlane Rakke linna ära. Linnarahvas põgenend ühes varakastiga Umbjärve ääre (vist küll Kaanjärv Nõmme lähedal Väike Maarja kihelkond). Sääl saanud vaenlane linnalased kätte. Linnalased lasknud varakasti järve põhja. See rahakast olnud ennemalt selgete ilmadega järve põhjas näha. Varandust valvata must kukk. Praegu ei teatavat enam kohta, sest Jäola (küla Väike-Maarja kihelkond) kraav olla järve pori kandnud. Vähe linnamäest eemal olla vähem mägi, mis kumiseda. Mäe all olla keldrid (muidugi varaga). Sääl olla kaevatud, kuid töö pooleli jäetud, sest mingisugune hääl käskind seda teha. Ühel ööl läinud keegi mees mäele hobust köietama. Mäel olnud valge. Äkki näeb mees, et mäel linn hulga rahvaga. Mees ostnud poest pastlad ja villakraasid. Kaupmees soovitanud kolm asja osta, mees pole nõus olnud, tulnud poest välja. Siis tulnud meele, et pastlanõela vaja. Läinud tagasi, kuid uss olnud ukse pääl. Keegi öölnud: "Oleks sa kolm asja ostnud, oleks linn vabaks saanud vande alt ja maa pääle jäänd. Nüüd pidavat linn jälle sajaks aastaks maa alla vajuma, et siis jälle üheks tunniks üles tõusta.

E 55379 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kivist sammas Avnduse (Katku) küla väljal on kivist sammas püsti. Rahva jutu järgi olla see katkuaja mälestuseks püstitatud. Sinna kohta jäend nimelt katk seisma.

E 55381 (1) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiepuu Salla ja Kadiküla vahel Raussi talu maa pääl olnud salu ääres vana pärn, kuhu ohvreid viidud. Nüüd pärna enam ei ole.

E 55382 (1-4) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mäed, mis suitsevad, tuleleek mäel. 1) Tammiku külas (Ilvese lähedal) on küngas, mis alati aurab ja suitseb. Puudki kuivavat selle tagajärjel ära. 2) Salla mõisa kohal Emumäel olla ümargusel mäekünkal hommikuti vahel suits ja aur. Sääl olla mõisa vara peidus. 3) Emumäel Salla küla kohal olla õhtuti tuleleeki tõusma nähtud. Leek umbes 1/2 m pikk, umb. 15 cm lai. 4) Endise Emmumäe mõisa maa pääl nn Kalmukünkal tõusvat sageli lai leek äkki üles ja kaduvat kohe jälle ära. Seda on mitmel korral mitme inimese poolt nähtud.

E 55385 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tammiku mõisa kohal Emmumäel nn Suure lipu mäel olla rahaauk. Säält ollagi kord rahakatel välja kaevatud. Katla sangast olla palk läbi olnud. Kaevajad sattunud tülli, palk katla sangas katkend ja katel läinud sügavasse maa põhja. Emumäe mõisa maa pääl Lassinurme küla lähedal nn Kalmukünkal olla rahaauk.

E 55386 (1) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Salla mõisa maa pääl nimet. osa Emumäest Hoostekopli mägi. Sinna olla Rootsi vägede poolt seitse miljoni kulda ja viinaaamid maha maetud. Sääl olla kaevatud, kuid kaevamine ära keelatud.

E 55386 (2) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Salla mõisa maa pääl (praegu koolimajale väljamõõdetud) suure kivi all olla raha. Kivi olla Mäereie tee ääres (mis Mäiste külaase viib). Keegi mees kaevand sääl rahaauku. Korraga tulnud maa seest vapsikas välja ja lennanud kolm korda ümber mehe pahema jala. Mees jätnud töö pooleli.

E 55390 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salla vallas endise Emmumäe mõisa, nüüd kolme asuniku maa pääl nimetakse üks metsaga kaetud madal mäeküngas kalmukünkaks. Vanemad inimesed kõnelevad, et künka servast põldu kündes palju konta olla leitud. Praegu pole kohal midagi näha. Eelajaloolist kalme siin silma ei paista. Küngas on igapidi umbes 1/4 versta lai. Rahvas usub, et sääl rahaauk on, sest mitmed inimesed on sääl kohal õhtuti tuleleeki näinud, tõuseb äkki künka kohalt lai leek üles ja kaob kohe jälle ära. Leeki olla näind nii noored kui vanad inimesed isegi mitu inimest korraga on näind.

E 55392 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venevere küla Hansura talu maa pääl elutoa juures on punase tuiskliiva küngas. Rahvas arvab seda kabeli künkaks. Mõni tubli aasta tagasi ehitanud talu peremees siia keldri. Kaevates tulnud välja inimeseluid. Siis olla kruusavõtmine mõisa poolt ära keelatud. Asju ei ole leitud. Eesajalooliseks kalmeks ei või seda küngast pidada. Ühe rahvajutu järgi olla siia vanasti sõdade ajal ülemaid kuldmõõgamehi maetud. Teise jutu järgi maetud siia enne suuri sõdasid katku ajal surnuid. Surnuid ei ole jõutud enam kaugele kiriku juurde vedada (Simuna kirik on säält õige kaugel). Üle 60 aasta tagasi viinud Rahkla mehed siit tee sillutuseks kruusa. (Jung 111 lk. 146)

E 55433/4 (1) < Tallinn l. - Alide Santluk (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Eesti muinasjutud Lapsed mängisid kord jõe ääres. Järsku ilmus kusagilt jõe äärde suur hall täkk ja kutsus lapsed oma selga sõitma. Lapsed ronisid hääl meelel ruttu täku selga, kuid üks neist jäi maha, sest enam ei mahtunud. Siis hüüdis see laps: "Kuhu mina istun, kas halli täku turjale või näki nägaratele?" Näki nime kuuldes kadus täkk ja jättis lapsed rohule maha.

E 55456a < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1924). O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tohuju susi! Söö soost sammelida, mädajärvest mättaida, noori tamme võsusida, ärä otsi minu hobest, ärä vahi minu varsa, ärä levvä minu lehma, ära putu minu pulli, ära taha minu tallekest, ärä sihi minu siga, ärä kisu minu kitse! Oh Jeesus Krist! Too siis vasine kepp, suska soe silma pääst vällä!

E 55457 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad Mida karva looja loonu? Tuhakarva, tukikarva, musta karva, pruuni karva, hiirekarva, heinakarva, rohukarva, roosikarva, (soo)suukarva, kalevikarva, hele heina ladulane, ms sa mind salaja salvad, nägemata näpistad? Söö savi salaja, näri põõsan puid, söö suu(soo) sammelida, näri maa mättaida.

E 55457/8 (2) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi sõnad. Kiperda, kivialune, poperda, porialune, saperda, savialune, vingerda, veealune, maakarva kivialune. Ära mind salaja salugu, nägemata näpistagu. Alanegu paistes sul. Aamen (Meie Isa palve.)

E 55458 (3) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võitegemine vanal ajal Mittadi, mattadi, matsakusse, pittadi, pattadi, patsakusse. Taevast tulgu, kirnu mingu, võiks ka kokku veeregu!

E 55458 (4) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lehma lüpsja Sõõru, sõõru, lehmakene! Poiss viib minu, hunt viib sinu, jäädvad pole me kumbegi.

E 55459 (6) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Sõnatese vastu Issand, taiva kuningas, hoia kurja meele eest, hoia kurja mõtte eest, Hoia kurja sõna eest, sinitside silmade eest, ja muretsede mutikate eest, Sina taiva taadike. (Meie isa.)

E 55460 (7) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Valuvõtmise sõnad väikese haava peale Naanissaare kuningas, võta oma valu ja pane veri kinni kohe. (Meie Isa jne.)

E 55460 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Maalise vastu Taga ära, sa kuri vaim, anna maad püha vaimule. Mina vannuta ära so, kuri ning roojane vaim, et sa pead tegenema Jeesuse Kristuse nimel. Aamen. Pai maake, anna see vaese Mari ehk Liisu tervis tagasi. (Meie Isa).

E 55460 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tooma t. - Helmi Eller < Miina Uibo (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise haiguse sõnad Häda, kost sa sisse oled tullu, sealt pead sa välja minema. (9 korda lugeda ja siis Meie Isa).

E 55460/1 (10) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestanud Katre Kikas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalise õpetus Kolmainu nimel, Jumala, see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel (3 korda). Maa isa, maa ema, maa isanda, maa emanda, maa neitsikese, maa kuldse kuninga, maa viie vellekese, maa säitsme sõsarakese, võtke (Jüri ehk Jaani) haigus ära. (Meie Isa.)

E 55461 (11) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elaja vaevajale Ühe hinguga Meie Isa lugeda kolm korda järgimööda kolme kohta: 1) sarvede kohta, 2) piha kohta ja 3) ristluude kohta.

E 55461 (12) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosi aitaja ROSABELLA ALLE BASSOR Need tähed peale lugeda ja siis Jeesuse Kristuse nimel, alane paistes! Meie Isa.

E 55461 (13) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalise vastu(s). Maa esake, maa emake, kallis Maarjamaake, anna selle inimesele, siis inimene annab sulle, valgust üts pund ja kaits punda kulda. Valu mine ära, tervis tule tagasi, siis inimene annab sulle tuhat tänu.

E 55462 (14) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elaja isu sõnad Söö kui karu, tõmba kui lõvi, ammu kui hunt, songi kui singa, mütta kui mutt. Jumala, see Essa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen.

E 55462 (15) < Puhja khk., kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katte ja kaitsmise kiri Jumala, see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. C J T K H. B. O. K. Need armusõnad, kui Jeesus Kristus Õlimäel rahul seisis, nõnda peavad seisma kõik sõnad rahul. Ja Issanda kaitsva engli käsu peale püha Mihaeli, Jumala ja see Isa ja Püha Vaimu nimel, Issand, ole meiega.

E 55462/3 (16) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Kahetus Oh suur Jumal, kuule heldest, mis su laps, ma palun sind (?). Jeesus õpeta mind selgest, mis on hea ning aita veel. Püha vaimuga mind võia, häda, kahju, kahju keela veel. Kuule nüüd mu palve sõna, mis ma palun, seda anna. Mina palun Issanda, Jehova nimel: sina roojane vaim, kust uksest, aknast sind on välja saadetud, sealt uksest, aknast mine sisse tagasi. Sõku meie jalge alla, kange Jeesus, kuradit. Tule sina, püha vaim, selle vereva ehk musta lehma manu ja anna talle Jumala loomulikku tervist. Jumala, see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

E 55463/4 (17) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõiduse vastu(s). Nõidus kadugu, kui vanakuu taevast, Jumala, see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Näit, Näit, lehmake, kelle süü on, kas meeste süü või naiste süü. Tigedus Tiiole, kaheta oma musta mulku. Ja kui lõvi ole tubli, kui karu. See Issand hoidku sind, see Issand lasku oma palet paista sinu peale ning andku sulle oma rahu. Aamen. (Meie Isa).

E 55464 (18) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varaste vastu(s) Pane l kiri ukse alla, 2 ukse peale: Abram, Iigorit, Issak, Pedinet, Jakob, Dematuse.

E 55464 (19) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
A(rmastuse)sõnad F h I j 34 ehk J b o h R m h z. Alasti neljapäeva õhtul, kui päike läbi akna sisse paistab, keeruta peripäeva kolm korda ümber keha ja ise loe Meie Isa, siis kolm korda ümber pea, ise ütle: Mari armasta Mihklit nagu naine meest armastab ehk nagu Kristus kogudust. Aamen.

E 55464 (20) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Püssi sõnad Ariel Uriel Ariisene + acean +

E 55465 (21) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valu võtmise sõnad Valu uibule, valu oksale, valu lepale, valu lehele, valu puule, valu pakule, valu kivile, valu kannule, valu maale, valu mullale. Jumala, see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen.

E 55465 (22) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaenlasele tasumine Pühapäeva hommikul enne päikesetõusu raiu üks sarapuuhagu ühe hoobiga ja nimeta oma vihamehe nimi ja kirjuta sinna haole peale: Adonai + Sancte Andrea + Edomarie + Emeret. Pärast riputa palit üles, tao seda palitut ja ütle: Esen Eli Eljoon, ja sa kuuled, et ta kisendab.

E 55466 (23) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller < Juula Kurut (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Niserduse sõnad Kolm korda Meie Isa palve, siis: Nikardi, nakardi, likardi, lokardi, nikardi, nakardi, niserduslõnga (looma- ehk inimese jala, käe niserduslanga). Siis jälle kolm Meie Isat ja sõnad, kunni 12 korda läbi. Lugejal lõng käes ja iga Meie Isa ajal teeb lõngasse sõlme.

E 55467 (24) < Puhja khk., Kavilda v. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Siidri linn Puhja-Kavildas Kavilda mäe põhjapoolset osa nimetab Puhja rahvas linna jalaks ehk Siidri linnaks. Seal asuvat sõjaaegne Rootsi varandus. Korra tahetud seda välja kaevata, vist kohalikkude elanikkude poolt, kuid valitsus keelanud ära. Nüüdki kuuldub rahva seas jutte, peaks Rootsi valitsuselt varanduse välja kaevamiseks luba nõutama. Mäes, kiviprügi all asub rauduks, mis oletada lubab, et seal keldrid või maaalused käigud olemas.

E 55467/8 < Puhja khk., Kavilda v. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kave läte Puhja-Kavildas Kave lätte kohta Kavilda mäe jalal jutustab rahvasuu järgmise loo. Muiste jooksnud lättest mõdu, mida kõik vallarahvas tarvitanud. Korra olnud Kavilda mõisas kuri härra, kes rahval mõdu tarvitamise keelanud. Sellest ajest ei ole läte enam midagi annud, jäänud kuivaks. Alles mõisarahva palve peale hakanud ta jälle jooki andma, kuid mitte enam mõdu, vaid vett. Rahva usu järele on sel veel tervekstegev võim. Iseäranis silmarohuna tarvitatakse teda.

E 55466a (Ia) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viruskundrast Viruskundra asupaik olla ikkagi ahju all ehk peal olnud. Kord läinud kaks linaropsijat sooja rehte magama, aga õhtul öölnud enne oma seltsilisele: "Õhtul sai küll nii kõht täis söödud, kas mine vai Viruskundraga maadlema." Vaevalt läinud silmad kinni, kui Viruskundra tulnudki ahju alt välja, ööldes: "Lähme nüüd maadlema!" Ise olnud küll väikene, must karvane pehme isik, kuid hirmus kõva. Võtnud ka mehe küüntega rinnust (kurgu alt) kinni ja tahtnud vägisi ahju ajada. Suure vaevaga jõudis mees seeni vastu panna, kuni teist magajat mees jalaga sai üles liigutada ja siis olnudki ta kadunud. Teine mees saand kord metsas, ühel vihmasel päeval Viruskundraga kokku, kes öölnud: "Lähme maadlema." Mees olnud purjus ja võtnud kutse julgelt vastu, ööldes: "Issand Jumal, aita siis!" Viruskundra vastu: "Oh! Miks sa kolmekeske tuled?" Mees aga visanud Viruskundra pikale maha, muud ei jäänud järele kui sinine löga.

E 55467 (3) < Setu < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näks Rahvajutu järele olla ka üks väike kuri vaim olemas, keda näksiks kutsutakse. Selle amet olla kadedust ja viha naabrite keskele külvata ja öösisel ajal teekäijaid eksima panna. Mõni nimetab ka teda teisendi nimega Nägo. Tahab keegi kurja inimest raskelt haavata, ütleb talle: "Oh sa vana näks ehk nägo." Näksi võim olla ka viljapõldusid ära nõiduda, karjale mitmesugusid haigusi ja taudasid saata. Igatahes olla näks üks kardetav salajane kuri vaim, kes ennast piirita tigedusega orjata laseb, kes kord tema meelevalla alla satub.

E 55470/1 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaaniöö Selle pidustamine oli juba hallil vanal ajal. Jaanituled mägedel ja mängud jaanitulede ümber on küll meie ajal palju muutunud, kuid siiski leidub ka seal palju algupärasust. Nii palju on kogumist teiste, et endisel ajal ka vanad mehed ja vanad naesed noortega ühes jaanitulel viitisid. Noored mängisid, tantsisid, vanad laulsid ja jõid viina ja õlut. Jaaniööl olid ka omad saladused. Kes kasukakarvu pidi (pahupidi) pööras ja rehetua, rehealuse katuse harja otsnulka (kahrupersehe) üles läks, see nägi sealt ja tealt õitsvaid sõnajalgu. Ta võttis need õied enesega kaasa, läks uueste kahruperse üles ja vaata - sealt nägi ta, kus vanaõelus raha kuivatas. Otsis need kohad üles ja leidiski kuld- ehk hõberaha, mis öösel kui tulesöed sätendasid. Nii saanud vanal ajal mõnigi mees korraga rikkaks.

E 55471 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vastseliina kihelkonna kloostrid "Kodumaa... kloostrid" lugedes tuli mulle meelde vanarahvajutud, ka meie poolsetest kloostritest ja nende asemetest. Teatan, mis kuulnud olen. 1. Misso vallas Hino järve ligidal olnud vanasti üks katuligi kirik, mõni lisab kogunist juure: kiriku juures olnud ka klooster, kus mungad ja nonnid sees elavad. Hino järv on 3 versta pikk, ligi 2 versta paiguti lai, aga väga kalarikas. Mungad olnud suured kalurid, kellest nad ja nonnid elanudki. Kiriku ega kloostri ehituse aega ei teata. Varemeteks olla ta langenud vanade sõdade ajal. Kirikukell aga on järve põhjas, kus ta paha ilmade ettekuulutust teeb - ulub.

E 55471/2 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teine katuliku kirik ja klooster olla Vasteseliina valla Kirikumäel olnud. Ka looja suure järve ligidal mäe otsas. Ühes aga olevat tingimata kiriku kõrval ka klooster olnud - kummas õiete - ei teata. Ka Kirikumäe järves huugab kirikukell kui paha ilmade prohvet.

EKLA, f 199, m 24, 1 (1a) < Rõuge khk., Pindi algkool - Linda Vilmre < Friedrich Peters, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Asjalisi mälestusi Kirikud Kirjeldetavais valdades asub ainult üks kirik - nimelt Pindi-Jaani kirik (Rõuge abikirik) Pindi vallas. Mainitud kiriku esialgset asutamist kohalikud elanikud ei mäleta. Olnud vaid õige vanasti juba olemas ning asunud samal kohal, kus praegunegi kirik. Põhjasõja ajal põletatud kirik ära. 1880-1881 ehitanud kogudus praeguse kiriku.

EKLA, f 199, m 24, 1/2 (1b) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Horsa k. - Linda Vilmre < Udras (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/ Ohvrikohad Vana-Nursi vallas, Korsa külas, Udrase talu maaalal on allikas. Vanarahva jutu järgi ohverdatud vanasti sesse allikasse raha. Praegu on kohalik taluomanik vee paisutanud ja tarvitab jõujaamana (Udras). Mõned teavad ohvrikivist mis sama talu krundis asunud. Praegu seda kivi ei ole. Kellegi töölise Michelsoni teadete järgi olla see kivi lõhutud ja ehitamise ajal mainitud talu müürisse paigutatud.

EKLA, f 199, m 24, 2 (Ib) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sibula t. - Linda Vilmre < Peeter Tamm, 77 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi Ohvrikohad/ Kasaritsa vallas, Palometsa külas, Langi talu juures olnud ohvrikoht - savihaud, mille juures kasvanud kadakapõõsas. Sesse põõsasse ohverdanud kiriku sõitvad pruutpaarid (tähendatud kohast viinud suur kirikutee mööda) kindaid, sukke, muid riideid ning tarbeasju. Ka muul ajal (s.o. peale kirikupäeväde) olla rahvas sinna ohverdamas käinud. Tõnisepäeval viidud harilikult seapea. Kord pole ühel perenaisel tervet seapead olnud, viinud siis poole - ise lausudes: "Kulla Tõnisekene, hoia mu emisekest, küll teine aasta toon terve pea." Ka viidud raha sinna savihauda.

EKLA, f 199, m 24, 2/3 (Ib) < Rõuge khk., Pindi algkool - Linda Vilmre < Friedrich Peters, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Ajalisi mälestusi Ohvrikohad/ Pindi vallas, Paidra külas, Tooropi talu kohal Võhandu jões on ohvrisaar kiviga. Saar asub keset jõge ja on mõned süllad suur, lehtpuudega kaetud. Saarel asub suur kivi, mille juurde vanasti ohverdatud. Põua ajal ohverdatud mainitud saare kohal Võhandu jõkke. Suurima häda puhul, kui ükski and enam põua vastu pole aidanud, ohverdatud isegi lapsi.

EKLA, f 199, m 24, 3 (Ic) < Rõuge khk., Pindi algkool - Linda Vilmre < Friedrich Peters, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Ajalisi mälestusi Matusekohad/ Kirjeldatavais valdes leidub mitmelpool ümarikke liivakünkaid, kas üksikult ehk mitu ligistikku, mida rahvas nimetab Rootsi sõjaaegseiks matusekohtaks. Pindi kirikust umbes kilomeetri kaugusel asuvas Metskülas leidub 12 sarnast hauda. Siis veel samas vallas, vallamajast Otsa mõisa viiva tee ääres (umbes 2 kilomeetrit mainitud vallamajast) lageda põllu sees, metsa ligidal, on üksik haud. Viimane on umbes 3-4 meetri kõrgune liivaküngas.

EKLA, f 199, m 24, 3/4 (Ic) < Rõuge khk., Saaluse v., Siksali algkool - Linda Vilmre < Oskar Nagel (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi Matusekohad/ Saaluse vallas, vallamajast umbes 0,5 km edela pool leidub 9 samasugust hauda. Samas vallas, nn. Holstapalus, mis asub Võru-Vastseliina tee ääres leiduvad mitmed sarnased künkad. Mainitud teed tarvitadud Põhjasõja ajal sõjateeks, sellepärast ollagi langenuid selle lähidusse maetud.

EKLA, f 199, m 24, 4 (Ic) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Hindrek? Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi Matusekohad/ Kasaritsa vallas, Võru jaamast umbes 1 km lõunapool metsas leidub kaks hauda. Samas metsas, suvila lähedal - 6 hauda.

EKLA, f 199, m 24, 4/5 (Id) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/ Linnamäed Kirjeldatavais valdes teab rahvas kolme linnamäge näidata. Üks neist asub Kasaritsa vallas, Võrust Kasaritsa viiva tee ääres (Peeter Kõiv, Hindo küla). Teine asub Vastse-Nursis, Liinamäe talu krundis. On ümarik mägi söödi sees. Mäe sisse on suured, pealt ümmarguselt võlvitud keldrid ja koopad kaevatud. Vanarahva arvates olla mainitud keldrid ja koopad Põhjasõja aegsed pelgupaigad. Vana-Nursi vallas, jällegi Liinamäe talu maa-alal, asuvat kolmas linnamägi. Mägi on õige suur, ümarik ja metsaga kaetud.

EKLA, f 199, m 24, 5 (Ie) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/ Laagriplatsid Vana-Nursi vallas, Kaku veski lähedal metsas teab ümberkaudne rahvas Põhjasõja aegset laagrikohta näidata. Augud, kus kahurid seisnud, olla praegugi veel alles.

EKLA, f 199, m 24, 5 (Ie) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/ Laagriplatsid Samuti räägib rahvas Vana-Nursi vallas ühes Põhjasõja aegsest Uibo talust. Mainitud talus asunud Rootsi ohvitserid. Alles nelja aasta eest ehitatud sest ajast püsinud talumaja ümber.

EKLA, f 199, m 24, 5/10 < Rõuge khk. - Linda Vilmre (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2005
Arhiive Nimetada oleks nelja kirjeldetava valla arhiivid. Üldse on arhiivid korraldamata ja kohase ruumita. Nii asub, näit. Saaluse vallaarhiiv eeskojas trepi all, kuhu mõned riiulid on asetatud, Kasaritsas, kusagil teenija toas. Pea kõik arhiivid on rahutuste ajal enam või vähem kannatanud. Osa raamatuid on lõhutud ja põletatud, osa viinud vene punaväelased kaasa. Pindi (1891 ühendati Pindi vallaga Leevi vald. Koguja märkus.) vallaarhiivis leiduvaist raamatuist oleks tähtsamad: 1. Pindi kogukonna kohtu protokollid 1865 a. peale 2) Lasva kogukonna kohtu protokollid 1865 a. peale (1892 ühendati Pindi ja Lasva vallakohtud, sellepärast on viimase protokollid Pindi vallamajasse toodud. Koguja märkus.). 3) Pindi valla nõukogu protokollid 1860 aastast Vana-Kasaritsa (Vastse-Kasaritsa vald ühendati Vana-Kasaritsa vallaga 1890. aastal. Koguja märkus) vallaarhiiv on rahutuste tagajärjel palju kannatanud. Selle tõttu puuduvad arhiivist valla volikogu protokollid kuni 1897. aastani. Arhiivis leiduvaist raamatuist võiks nimetada järgmisi: 1) Valla nõukogu protokollid 1897 a. peale. 2) Vana-Kasaritsa kogukonnakohtu protokollid 1868. aastast alates. Neist puuduvad ainult 1884-1886 aastate protokollid. 3) Vastse-Kasaritsa kogukonnakohtu protokollid 1862-1888 a. Puuduvad 1871-1875 ja 1888-1890. aastate protokollid. 4) Vastse-Kasaritsa kogukonnakohtu lepinguraamat 1864-1891 a. 5) Saaluse kogukonnakohtu protokollid 1877-1890. 6) Saaluse kogukonnakohtu lepinguraamat 1865-1898 a. Saaluse vallaarhiiv on eelmiseist rohkem rahutuste ajal kannatanud. Osa raamatuid olla vene sõjaväed kaasa viinud, muis olla lõhutud ja põletatud. Nagu tähendatud, leiduvad Saaluse kogukonnakohtu protokollid kuni 1890. aastani Vana-Kasaritsa vallaarhiivis. Kohtuprotokollid 1914-1920 olevat Loosi (1914 kuni 1920 oli Loosi vald ühendatud Saalusega. Koguja märkus.) vallamajas. Kogukonnakohtu protokollid 1890-1914 a. on nähtavasti kaduma läinud. Nii jääks Saaluse vallaarhiivis leiduvaist raamatuist ainult nimetada: 1) Saaluse valla nõukogu protokollid 1870. a. alates. Eelmiseist arhiivest täielikum ja korraldatum on Vastse-Nursi (Nursi olnud algul üks vald. 1765 jaotatud kaheks - Vastse- ja Vana-Nursiks. Vallad ühendatud peale 1920 (sekret.). Koguja märkus.) vallaarhiiv. Mainitud arhiivis leiduvaist on tähtsamad: 1) Valla volikogu protokollid - 1875-1887 Valla volikogu protokollid -1887-1993 Valla volikogu protokollid - 1893-1895 Valla volikogu protokollid - 1896-1901 Valla volikogu protokollid - 1901-1905 a. Valla volikogu protokollid - 1905-1907 a. Valla volikogu protokollid - 1908-1911 a. Valla volikogu protokollid - 1912-1915 ja edasi 2) Valla täiskogu protokollid - 1878-1902 a. Valla täiskogu protokollid - 1902-1909 a. Valla täiskogu protokollid 1909-1919 a. 3) Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1858-1862 a. Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1862-1868 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1868-1870 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1870-1872 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1874-1875 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1876-1880 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1880-1882 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1884-1888 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1888-1890 " Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1892-1904 " 4) Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1855-1864 a. Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1867-1872 a. Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1873-1876 a. Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1877-1880 a. Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1880-1882 a. Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1882-1886 a. Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1886-1888 a. Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1888-1889 ja edasi. 5) Vana-Nursi ülesütlemise raamat 1864. 6) Vastse-Nursi kogukonnakohtu lepinguraamat 1870-1890 a. 7) Vana-Nursi kaebtuste raamat 1879-1890 a. 8) Vastse-Nursi kaebtuste raamat - 1874-1879.

EKLA, f 199, m 24, 11 (III, 1) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Sõjad ja katkud Sõdadest mäletab rahvas ainult Põhjasõda ja sedagi väga tumedalt. Suure Rootsi sõja ajal olnud hirmus laastamine ja tapmine. Elanikud põgenenud küladest metsa ja rabadesse peitu, kuhu nad nälga surnud. Külad ja majad jäänud päris tühjaks. Kes hiljem metsast või soodest pääsis see tulnud tallu ja jäänudki sinna, sest üheski neis ei olnud enam inimesi ees.

EKLA, f 199, m 24, 11 (III, 1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Henrik Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Sõjad ja katkud/ Peale sõja tulnud nn. Pardiajajad, kes mööda külasi ja metsi hulkunud. Kohates sõjatule eest varandusega metsa põgenenuid, tapnud pardiajajad inimesed ära ning röövinud varanduse.

EKLA, f 199, m 24, 11/2 (III, 1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Henrik Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Sõjad ja katkud/ Siis tulnud veel suur katk, mis needki inimesed, kes sõjatulest ja pardiajajaist pääsesid, tappis. Rõuge kihelkonda ei olla kümmet inimest ellu jäänud. Kümned verstad võidud läbi sõita ilma, et kuke laulu oleks kuulda olnud - nii tühi olnud maa.

EKLA, f 199, m 24, 12 (III, 2) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Näljad ja ikaldusaastad 79 aastat tagasi olnud suur nälg vihmase ja külma suve tagajärjel. Rukis, läbi vihma kasvanud, ei olla kannatanud üldse ahju pannagi. Mõisnikud toonud Pihkvast nn. "kulli jahu", mida talupojalegi antud kolme ja viie naela viisi. Jutustaja olnud sel ajal karjane. Karjamaad olnud vett täis. Loomad närinud näljaga puuoksi. Karjasel tulnud iga päev põlvist saadik vees seista, mille tagajärjel jalad veriseks ja katki läinud.

EKLA, f 199, m 24, 12/3 (III, 2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sibula t. - Linda Vilmre < Peeter Tamm, 77 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Näljad ja ikaldusaastad/ 1852. aastal olnud suur põud. Peale lume minekut jäänud kohe põuaks ja see kestnud kuni augustikuuni. Alles siis tulnud esimest korda vihma. Tõuviljad hakkavad alles siis tõusma ja orased kasvama. Pihkvast käidud hobustega vilja toomas. Peale selle tulnud koleera ja tapnud palju inimesi. Vana-Kasaritsas ja Pindis maetud iga päev 8-9 surnut.

EKLA, f 199, m 24, 13 (III, 2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Andre Liiv, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Näljad ja ikaldusaastad/ Umbes 80 a. tagasi olnud mitme aasta kestel ikaldus ja nälg vihmase ja külma suve tagajärjel. Rukki õitsmisaeg olnud vesine, samuti tera kasvamisaeg vilu ja märg. Vili olnud kerge ja kesine, lusteid ja tungalteri täis. Tõuvili ei saanud üldse küpseks - varased öökülmad rikkusid ära. Leiba tehti rabatud ja tuulamata rukkist. Kuid sellestki aganaleivast oli puudu.

EKLA, f 199, m 24, 13/4 (III, 2) < Rõuge khk., Saaluse v., Vanamõisa - Linda Vilmre < Katri Leosk, 89 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Näljad ja ikaldusaastad/ Teine jutustaja, Taniel Leosk, räägib vastupidi, et 80 a. tagasi olnud ikaldus ja nälg põua pärast. Pihkvast toodud jahu, nn. "kullijahu", mida naela- ja kümneviisi peredele antud. Umbes 60 aastat tagasi olnud suur põud ja nälg. Kuni sügiseni ei olla tilka vihma tulnud. Rukis jäänud põlvekõrguseks, tõuvili pole üldse pead tupest välja saanud. Viljapäid korjatud põllul peoga ja lina katkutud põlvili olles. Sügisel, peale vilja lõikamist hakanud vihma sadama. Viljapõldudele tulnud ädal, mis palju suurem kui vili enne olnud. Nii saanud kariloomad sügisel rammusaks söödetud.

EKLA, f 199, m 24, 14/5 (III, 3a) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Linda Vilmre < Jaan Leiman, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
3. Rahva majanduslik elu Pärisorjus Pärisorjusest ei mäleta vanemgi põlv peaaegu mitte midagi ja segab teoorjusega. Talupoeg olnud täielikult mõisniku omandus, nagu loomgi. Isiklikku varandust talupojal ei olnud, vaid kõik kuulunud mõisnikule. Mõisnikku ei piiranud mingisugune seadus maksude ja orjuse määramisel talupoja peale. Talupoeg pole tohtinud mõisniku loata kohast lahkuda. Isegi talupoja elu üle olnud mõisnik isandaks. Ta võis talupoega müüa või mõne asja vastu vahetada kui tal selleks tuju oli. Nii olla Vana-Nursi vallas pärisorjuse ajal vahetatud üks naine Sõmerpalu mõisa vaka tuha vastu. Samuti vahetatud Nursis üks mees koera vastu teise mõisa. Kord kaotanud härra kaartimängus kutsari.

EKLA, f 199, m 24, 15 (III, 3a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kivi t. - Linda Vilmre < Ann Pedras, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Pärisorjus/ Vana-Kasaritsa vallas vahetanud peremees karjase-vaeslapse mõisa koera vastu.

EKLA, f 199, m 24, 15 (III, 3a) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Linda Vilmre < Jaan Leiman, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Pärisorjus/ Naisi, kellel rinnalapsed olnud, aetud taludest mõisa põrsaid ja kitse imetama.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]