Mardipäeva ootavad nii noored kui vanad …

„Eesti rahvakalender“

Mardipäeva ootavad nii noored kui vanad …

Mardipäeva ootavad nii noored kui vanad, sest sel päeval saab ju nalja, kui käivad mardid küla mööda. Ka mina ise mõtlesin minna mardiks, seda mõtet haudusin ma ammu, tegin omale riidedki valmis ja kui ükskord see aeg tuli, panin ma need riided selga ja suure vanamehenäo ette, mis vend mulle valmistanud, hobusejõhvidest tegin suured vurrud nina alla ja pähe panin suure lagunenud kaabu. Kui olin parajasti valmis ja söönud, kuulsin akna taga samme ja viimaks pillimängu. Need olid kindlasti mardid. Lasksin nad sisse ja terve tuba tuli täis, sest neid oli väga palju ja igaüks isemoodi. Kaks suurt karu oli ka, need käisid toas käpuli ringi, hoides suuga kotti, ikka ise pääga noogutades. Mina mõistsin seda ja viskasin neile teineteisele ühe küpse kaali, mis ma ahjust võtsin, üks oli pehme ja tulipala. Visates läks ta mul katki ja palav aur tungis karule ninna. Ta sai hirmus vihaseks ja tahtis mind nuhtlema tulla. Aga sääl tuli nende taltsutaja, mõõk vööl, vasknööbid õlgadel ja ees, suur vemmal käes ja andis karudele valu ning käskis neid ära minna. Karud olid sõnakuulelikud ja läksid minema. Üks oli sel ajal, kui ma karuga jantisin, meie ahju pääle läinud ja sääl oma töö teinud. Ahjul kuivasid isa märjad sukad ja saapanakid, mis nüüd kõik olid laiali põrandal. See oli korstnapühkija, redel ja luud käes, ja nägu päris tahmahunnik. Teised kõik tantsisid ja viisid ka mind ühes. Juba olid karud uuesti kormi tulnud ajama ning nendega ühes ka taltsutaja. Nüüd panin ma neile vorsti, sibult, soola ja leiba. Kui nad ära hakkasid minema, küll nad siis tänasid meid, soovisid head lambaõnne, seaõnne ja ennustasid hääd tulevikku. Mina tundsin neist mõned ära ja läksin nendega ühes. Läksime ühte lähemasse tallu. Sääl lasti meid küll päris hulk aega akna taga mängida, aga lõpuks lasti ikkagi sisse. Korstnapühkija läks oma tööle ja karud oma tööle ning meie hakkasime tantsima. Korstnapühkija oli ahjult maha ajanud humalad, seebid ja sigurid, mis sääl olid kuivanud. Kuigi sääl kurja tegime, olid sääl väga lahked inimesed. Perenaine andis igale väikse saiapulli ja peremees õlut. Aga õllele oli vist viina juurde lisatud ja see ajas mõnelegi pähe, need kiskusid oma riided seljast ja hakkasid nendega hullama, et kas naera või puruks. Meie aga tulime välja ja hakkasime edasi rändama. Igalt poolt ikka saime midagi. Ühes kohas pandi meie kott õunu täis, nüüd polnud muud midagi teha kui koju minna. Öösel [nägin] veel martidest undki ja nii oli läinud see oodatud päev oma rõõmudega.

Karu.
Karu on mardikombestikus kõige populaarsem loom.
* kormi – toiduaineid

Häädemeeste

K. Kallas

1936

ERA II 207, 11/3 < Häädemeeste khk – K. Kallas (1936)

Mardipäev

MARDISKÄIMINE

Maskeerimisviis

140

5964