Lemmikloomaks on kahtlemata koer. Minu esimene koer, keda ma mäletan oli Rambo. Ma küll ei tea, kust ta oma nime sai, aga nii see oli. Ta oli krants, hundikoera ja kellegi segu, ta toodi siis meile, kui ma olin üheaastane. Ta oli hästi sõbralik ja energiline ja alati, kui kellelgi oli halb tuju, siis läks tema alati lohutama. Siis, kui mul kunagi jänesepojad olid, jättis isa neid toites puuri ukse lahti. Öösel kukkusid jänesepojad puurist välja ja hakkasid mööda aeda tuiama. Kuna poegadel oli külm, siis võttis Rambo nad endale kaissu ja pesi neid kuni hommikuni ja siis pandi jänesed puuri tagasi.