Lemmikloomi mul jagub. Esimesena räägiks rotist, keda me sõpradega Polukaks kutsume. Täisnimega Pollu-Pille, sai ta nime sellest, et talle meeldis igasugustesse võimalikesse ja võimatutesse kohtadesse nagu rottidele üldjuhul meeldib teha. Temaga on nalja saanud, viimati andsime me musirullile Pillekale Maasika Fizzi. Pole vaja mulle loomakaitsjaid järgi kutsuda, me andsime talle natuke ja ainus, mis temaga juhtus oli see, et ta ei krabistanud terve öö oma puuris, vaid magas rahulikult hommikuni. =) Hetkel on mul tunne, et ta ehitab meie diivanisse endale pesa, kui ma tal vahel vabalt joosta lasen. Koera kutsun ma Pallikeseks. Tegelikult annab kaukaasia-saksa lambakoera ja hundikoera segu rohkem Mõrtsuka mõõtu välja, kuid kui ta saime, oli ta küll päris pirakas kutsika kohta, aga siiski piisavalt ümmargune, et teda Pallikeseks nimetada. Teine koer, väike puudlinähvits, on meil Bjäša. Tema kohta ei oska ma midagi erilist öelda, võib-olla seda, et ta suht gei ning jooksuaja paiku meeldib talle mu säärt panna. Nüüd on tal küll hea sõber Pallike, kes talle oma jalga vajaduste rahuldamiseks pakub ja teda eemale ei lükka. Kassid on Miisu ja Vasja. Need loomad on liiga vanad, et ma võiks nende nimesaamist mäletada. Tegelikult on me kassid suht kantide nägu. Oleks olemas kasside maffia, oleksid nad kohe kindlasti seal sees.