Mul on lemmikloomaks kass Ints. Sain kassi, kui olin 4aastane. Loom võeti minu otsusel. See tuli äkkotsusena, sest me läksime aiandisse lilli ostma ja meile pakuti kassi. Meil polnud mingit vaidlemist, sest mina lihtsalt läksin ja võtsin kassi kaenlasse. Nimepanek tuli nii, et emale torkas see nimi pähe ja nii kassi nimeks Ints saigi. Hüüdnimi on Kõuts või Matroskin, vastavalt hüüdja tujule.
Ema ja isa käest sain teavet, kuidas kassi hoida ja hooldada. Ega ma kassi selleks võtnud, et teda näitusele viia. Tõupuhtus ei ole minu jaoks oluline. Kass sai moel süüa ja püüdis endale ka lisa, kuna elame maal. Kassi hellitan ja hoian ma alati, kui ta toas on. Meie kass sööb tavalist toitu kui ka krõbuskeid.
Loomaarsti juures ta käinud ei ole, aga rohtu ja ravi on saanud. Me ei pööranud mitte mingit tähelepanu steriliseerimisse, sest kass on isane. Loom magab igal pool.
Ma ei tea, millal on ta sünnipäev. Ka riideid pole ma talle ostnud ega õmmelnud. Kassi on vaja pesta, kui ta on väljas mustaks saanud. Ma ei hoolitse oma kassi eest piisavalt palju.
Matustele pole mõelnud, kuna ta pole veel ära surnud.
Kassile õpetasime, et ta ei tohi nurka lasta ja lauale ronida. Ta on paar korda ka karistada saanud, et nii teha ei tohi. Räägin oma lemmikuga, sest ta saab aru. Ka käsklusi taipab, nagu mine õue või tule tuppa. Mina mängin temaga ja käin ka väljas rohkem kui täiskasvanud.
Kindlasti ma ei peaks merisiga, sest tema puuri on väga tüütu puhastada ja ta vajab pidevat hoolt. Isa kasvatab kuivatis hiirt ja suhtub temasse nagu lemmiklooma. Lemmikloom on see, kelle eest sa väga hoolitsed, samuti tegeled temaga kõige rohkem. Igal pereliikmel võib olla oma lemmikloom. Inimesed peavad loomi sellepärast, et oleks seltsiline, kellega mängida, kui on igav. Ma arvan, et kõige rohkem on just lastele vaja lemmikloomi.