Tekstid (1 tulemus)

Donna, Hr. Nilsson, Nilsu
(2 looma)

1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kaks aastat tagasi oli koer Donna. Praegu on kass Hr. Nilsson.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu ja mu ema soovil võeti kass. Mõnda aega kaalusime, kas teeme ikka õigesti, kui enda perre kassikese võtame. Pooltargumendid kaalusid üle vastuargumendid ja seetõttu otsustasime kassi võtta. Pooltargumentideks olid mõnus sõber ja stressimaandaja, vastu aga võimalik tuppapissimine ja mööbli lõhkumine.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Ema sõbranna tahtis endale kassi võtta ja siis ta läkski ühest pesakonnast endale sobivat välja valima. Mina koos emaga läksime kaasa ja sellest kiisuperest võitis üks triibuline karvakera meie südamed.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on olnud natuke naljakad, aga nende loomade isikupäraga sobivad. Igapäevane hüüdnimi on ikka tuletatud eesnimest. See on Nilsu. Nime panime nii, et keegi ütles, et ta on täpselt nagu Hr. Nilsson ja nii saigi see talle nimeks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Peamised juhtnöörid kasvatamiseks saame ikka tuttavatelt, aga eks ole ikka internetist kah ühtteist vaadatud. Nõuandeid on lahkesti jaganud ka abivalmid Rapla lemmikloomakaupluse müüjad.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma töupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tõuloomad on reeglina nõrgema tervisega ja pirtsakamad kui tavalised. Ainuke oluline asi oli see, et kass ei oleks heleda ja pika karvaga. Heledad karvad jäävad riietele näha. Seega oligi meie valik tavaline triibuline ja lühikese tumedapoolse karvakattega kiisuke.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole käinud. Need näitused on eputamiseks oma kassi või koeraga.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Ema teeb kassiga seonduvad tööd, vahest panen minagi talle süüa. Tavaliselt olen ma kassiga, kui tahab tema minu seltsi või mina tema. Kass on puhas loom ja peseb ennast ise. Vahel kammin teda või mängin temaga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame, kuna ta on toakass, ei saa ta tavalisest kodutoidust vajalikke vitamiine kätte ning võib haigeks jääda. Vahel toome talle värsket kala ja liha.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimisega. Kass pole veel haige olnud. Hästi suhtun vaktsineerimisse. See on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
See oleks hea, kui tehtud, kuna kass hakkab muidu kräunuma ja nühkima. Minul on isasloom. Isasloom hakkab jooksu ajal muidu territooriumit märgistama ja nii hakkab tuba kassi pissi järgi haisema.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritunud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kass magab oma pesas ehk korvis, kus on pehme polster ka. Kassil on lubatud käia igal pool korteris, aga õue me teda ei lase, kuna ta võib ära joosta ja me tahame, et meil oleks puhas toakass. Nilsson võib voodis käia. Päeval, kui ema on tööl ja meie koolis, on tubade uksed kinni ja kassi territooriumiks on ainult köök ja esik.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Sellistel puhkudel läheb kass vanaema juurde. Kohale toimetame ta sinna puuriga. Loomahotellis pole käinud. Usaldame oma looma eest hoolitsema ainult väga häid ja usaldusväärseid tuttavaid.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Täpset päeva ei tea, aga kuud ja aastat küll. Natuke tähistame, toome kassile mingi maiuspala ja siis endale torti.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid pole. Kassil on mänguasju palju, nt igasugused kilisevad ja kolisevad pallid või siis pehmed, karvased ja kummist pallid. Hoolduseks on ainult küünetangid. Ei ole spaasse viinud ja ei soovi seda ka teha. Saame ise hakkama.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On küll, kuid inimene on ikka iga päev kogu aeg koos lemmikloomaga ja siis kammib ja küürib teda ja riietab ja hooldab ning käib temaga igal pool ja siis veel restoranis käib temaga söömas ning isegi abiellub. Siis on juba natuke üle piiri.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei tea midagi nõukogude aegadest.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Õnneks ei ole ükski lemmikloom veel ära surnud, küll aga andsime koera ära. See oli kurb sündmus, aga kuna kolisime majast korterisse, ei olnud koera enda juurde võimalik elama võtta. Nüüd käime teda pidevalt vaatamas ja maiustusi viimas.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Laua peal ei tohi käia. Vahel ta siiski salaja teeb seda, aga kui teda seal nähakse, siis jookseb kiiresti peitu.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Üks halb komme Nilsonil on. See on wc-potist joomine. Ega seda kuidagi pole võimalik võõrutada olnud. Hoiame lihtsalt potil kaane peal ja ukse kinni. Aga looma peksta kohe kindlasti ei tohi, ainult käega vastu nina vms.
Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Oleme õpetanud teda kraanist jooksvat vett jooma. Panime vee jooksma ja siis kassi kraani juurde ja nii ta hakkaski jooma.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, räägin küll. Mõistab. Ei, absoluutselt mitte, loom loomulikult mõtleb nagu inimene, ainult ta ei ole nii arenenud, et rääkida inimese keeles. Aga kui ma talle otsa vaatan ja räägin, siis ta kuriseb vastu ja tuleb mu juurde.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll, nt kui koeral on mingi trikk väga selge ja ta teab, et selle eest saab maiustusi, siis ta hakkabki seda kogu aeg tegema ja saabki palju maiustusi.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed mängivad rohkem, aga teisi asju teevad rohkem täiskasvanud. Laps vajab mängukaaslast.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Rott, kuna ta haiseb, vigiseb, krabistab ja näksib.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Vanaema-vanaisa õues käivad siilid. Vanaema paneb nendele saia ja piima ja on nende külaskäikude üle uhke ning räägib nendest nagu oma koduloomadest.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Väga tore, kui keegi viitsib nende vajadustele nii täpselt vastu tulla ja on aega tegeleda. Aga nad võivad olla ka liiga ettearvamatu käitumisega ja ka ohtlikud.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom” „koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad on need, kes kodu hoiavad ja kaitsevad või hellitavad peremeest. Lemmikloom on tore seltsiline, koduloomi kasvatatakse näiteks toidu tarbeks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Arvan, et inimesed vajavad seltsilist ja tahavad kellegi eest hoolitseda.